ML SOE KODU (august 2016)

SOE KODU

Soe Kodu koostööpartnerid on: Toru-Jüri OÜ, Briketipoisid OÜ , Ahja Moodulahi OÜ, Malmerk Klaasium OÜ , Uponor Eesti OÜ , Asalto OÜ , Potipoiss OÜ, SB Keskkütteseadmed AS, Rantila OÜ, Monier OÜ, Ramest Ehitus OÜ, Leili Brikett OÜ, Tartu Graanul AS, Silikaat Grupp AS, Reideni Plaat AS, Soojuskeskus OÜ, Wienerberger AS, Baltic TK Group OÜ.

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja erilehtede osakond.

Toimetaja: Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee EM lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee

August 2016

2

SOE KODU

Ahjud

KUUMAD SUVEHINNAD! Soodustus al

10%

normaalhindadest

Tallinna Stuudio Pihlaka 1a, Tel 655 5486 Tartu Stuudio Raatuse 68, Tel 742 2022

tulikivi.ee

SOE KODU

3

Hea küttepuu saab ehk siiski lihtsa vaevaga Foto: Shutterstock

Sügistalvisel ajal toasoojata läbi ei saa.

Paljudele tähendab see ka puude lõhkumist. Kuidas aga ohutult ja ennast säästvalt küttepuid lõhkuda?

Mugav tööriist ja õige aeg

Margit Aedla Puulõhkumine ei pea olema rammumehe jõudu nõudev töö, vaid see peaks kontimööda ning minimaalselt kurnav olema igale täiskasvanule.

Olulised on õiged töövõtted Puulõhkumiseks on palju erinevaid tehnikaid, kuid meeles tasub pidada järgmist. Aseta halg raiepakule nii, et selle süüjooned jookseksid sinu kehaga paralleelselt. See aitab juhtida jõudu piki süüd, mitte sellega risti.

Jalad peavad olema kergelt harkis, kuid mitte rohkem kui õlgade laiuselt. See tagab ka turvalisuse möödalöömise korral. Seejärel tõsta kirves kõrgele pea kohale. Langeta kirves üsna järsult ja sihi otse piki puusüüd.

Lehtpuu raiumist on mõttekas alustada keskelt, okaspuud aga äärte poolt.

Muidugi on tähtis esmalt veenduda, et tööriistad on terved ja töökorras. Soovitatav on enne hoogsat tööle asumist kirvest

jonnakusest märku ja viitavad ettevaatlikkusele, kuna jändrikud oksakohad muudavad lõhkumise raskemaks.

Lehtpuu raiumist on mõttekas alustada keskelt, okaspuud aga äärte poolt.

testida. Eriti vanema põlvkonna kirveste puhul, millel on puidust vars ja kirvepea pole varre disaini integreeritud, tuleb kontrollida, kas kõik elemendid on kenasti paigas, terved ja kindlalt kinnitatud.

Ole kirvega lüües täpne ja hoolas, väldi kirvepea pakule viltu löömist. Hoogsa löögiga võib töövahend tagasi põrkuda, mistõttu võib tööriist tekitada nii lööjale füüsilisi traumasid kui ka ise katki

minna. Kirvetera tuleb otse piki puusüüd sihtida.

Keha õige asend vähendab kangete liigeste tekkimist ja valesid liigutusi. Võta harkseis, jalad paiguta umbes õlgade laiuselt − nii ennetad võimalust terava riistaga jalga lüüa, kui kirves peaks puust näiteks väga kergelt läbi minema. Samuti on erinevad puutööd hõlpsamad, kui kasutada abivahendeid, nagu kiinid, puutangid ja -konksud.

Okaspuud on raskem raiuda kui lehtpuud ja toores puu lõheneb paremini kui kuiv puit. Vastupidiselt lehtpuule tuleks okaspuu lõhkumist alustada puu südamest, sest okaspuu servadest ei lõhene.

Lehtpuudele on omane vintske koor ja raiumist võiks alustada välimistest äärtest. Niiviisi koor rebeneb ja pakk läheb kergemini pooleks. Halgudel olevad oksakohad annavad samuti materjali

Puude raiumine võib olla raske ja pingutada lihaseid, kuid see ei pea enam olema üksnes meeste töö. Seepärast on uue aja kirved tunduvalt kasutajasõbralikumad.

Näiteks täiustatud on tera kuju.

Kuigi peenestuskirveste lõiketera nurk on jätkuvalt 30°, varieerub raiumiskirveste kumera lõikeserva tera nurk vahemikus 30–40°.

Kumer kuju tugevdab serva ja muudab selle senisest enam mõranemiskindlaks. Täiuslik tasakaal kirvepea ja -varre vahel tagab ohutu ja tõhusa hoovõtu.

Teadjamad inimesed ütlevad, et kasepuu tuleb raiuda vanal kuul, kuusepuu noorel. Kui kasepuu raiutakse noorel kuul, on ta raske, vettiv ja pole üldse nii hää. Sama lugu on kuusepuuga, see tuleb ikka noorel kuul raiuda.

Seda asjaolu võiks puude raiumisel ikka tähele panna.

Kuidas teha kindlaks, kas puit on piisavalt kuiv? Selle tarbeks on müügil spetsiaalsed puidu niiskusemõõtjad, kuid kogenud inimene saab ka käepäraste vahenditega aru, kas puit on kuiv või mitte. Kõige lihtsam on vaadata puuhalu otsi – pragunenud otsad annavad märku kuivast puust.

Teine võimalus on kahte halgu kokku lüüa: kuivad halud toovad kuuldavale kõlava heli, märg puit teeb aga hoopis tummisemat häält. Üldiselt kuivab puit heades tingimustes 6–8 kuuga.

Kasuta koldes vaid kuivi küttepuid Kuivad halud süttivad kiiresti ja põlevad heleda leegiga, annavad palju sooja ja põlemisel eraldub kõige vähem saasteaineid.

Toores puus võib vett olla isegi kuni pool puu kaalust, kuivas puus on niiskust 15– 20%. Märjad halud põlevad halvasti ja soodustavad pigi tekkimist, temperatuur on madal ja suitsugaasid sisaldavad saasteaineid.

Teadlastele teebki muret puukütte mõju õhukvaliteedile, eriti linnades. Puidu põletamisel tekkivad peenosakesed võivad süvendada astmat ja haigusnähte inimestel, kes põevad hingamisteede ning südame- ja veresoonkonna haiguseid. Suitsugaasides sisalduvad peenosakesed võivad põhjustada ärritust ka terve inimese kopsudes.

Hea küttepuu on heledat värvi, põleb puhtalt ja piisavalt kuuma leegiga. Temperatuuril 850 °C on põlemine kõige puhtam. Kuiva puu tunneb ära heli järgi – kuivad kasehalud kõlisevad kokku lüües.

Puidu niiskussisaldust mõjutavad ümbritseva keskkonna temperatuur ja niiskus.

Küttepuid hoitakse sademete eest kaitstuna kohas, kus õhk pääseb riitade vahel liikuma.

Umbes ööpäev enne kasutamist tuuakse halud tuppa.

Keraamilise küttekehaga

-20% -15%

-20%

299 €

4

SOE KODU

Seinaküte – soemüür ilma küttekoldeta Olgu tegu kerge kvaaderseina või märgkrohvisüsteemiga, seinaküte ja -jahutus tagavad mugava kliima nii kodus kui ka tööruumides.

Signe Kalberg Seinaküte on madaltemperatuurisüsteem elamutele ja muudele hoonetele. See paigaldatakse kergseinas konstruktsiooni sisse või kiviseina puhul otse kipskrohvi kihti. Paigaldist saab ühendada mistahes vesiküttesüsteemiga.

Süsteem pakub eeliseid eriti renoveerimisel, kui terve sein ümber ehitatakse. Näiteks vannitoas, kus põrandapind vajalikku soojuskoormust ruumile ei taga, võib seinaküte anda koos põrandaküttega hea kombinatsiooni.

Kuna kiirgusküte toimib madalal temperatuuril, moodustab see tõhusa lahenduse koos soojuspumpadega. Seinaküte ja -jahutus pakuvad mugavat jahedust suvel ning mõnusat soojust talvel. Süsteem reageerib paindlikult ka kevadisele ja sügisesele kiirele temperatuurimuutusele.

Seinakütte süsteemi on hea rakendada ühe- ja kahekordse karkassiga vaheseintes. Seda saab kasutada lühikese ehitustähtaja korral ning kergpaigaldusega elamutes ja ühiskondlikes hoonetes.

Madalenergiamajja sobib sei-

Vannitoas võib seinaküte anda koos põrandaküttega hea kombinatsiooni.

naküte hästi, sest sel juhul ei oodata põrandasoojust ja maja ei köeta nii lihtsalt üle. Seinaküte võib ka koos põrandaküttega hästi toimida. Kohta, kus põrandakütte võimsusest ei piisa, võib lisada seinakütte.

Seinaküttel palju eeliseid “Seinakütte puhul kannatab kõrgemat temperatuuri enamik materjale: krohv, kipsplaat, värv, tapeet jne. Tänulikud seinakütte kasutajad on näiteks need inimesed, kellele meeldib naturaalne siseviimistlus: laudpõrand, savikrohv ja looduslik värv,” ütleb Marek Plaamus Maaküte OÜ-st.

Nagu põrandaküte, nii vajab ka seinaküte soojendamiseks madalamat kütteveetemperatuuri kui radiaatorid. Seinakütte eeliseks on võimalus kasutada natuke kõrgema temperatuuriga soojuskandjat kui põrandakütte puhul, seepärast saab ruumiõhu temperatuuri seinaküttega kiiremini muuta.

Plaamuse sõnul võib soovituslike normdokumentide järgi köetava seina temperatuur olla kõrgem: kui põranda temperatuur ei tohiks olmeruumis ületada 29 °C, siis seina temperatuur võib olla kuni 35 °C. Väljastatav küttevõimsus on seinaküttel kuni u 120 W/

Plussid ja miinused Seinakütte plussid • Võimalik on kasutada mistahes põrandakatet.

• Seinaküte on hea peidetud lahendus juhuks, kui põrandakütet ei soovita.

• Tekib mõnus soemüüriefekt.

• Süsteemi saab kasutada ka jahutuseks.

• Lahendus ühildub nii soojuspumpade kui ka teiste levinud soojusallikatega.

• Seinakütet saab kombineerida põrandaküttega.

Seinakütte miinused • Seintesse puurimisel peab olema ettevaatlikum.

• Küttepinda ei saa kinni katta seinakapi või suurema mööbliga.

• Kuna süsteemi õhutuskoht asub küttepinnast kõrgemal, võib tekkida lekkerisk.

• Seina soojusisolatsiooni tuleb täiendada.

• Jahutuse puhul võib seinale tekkida kondensaat.

Allikas: Maaküte OÜ

Foto: Shutterstock

m2 ja jahutusvõimsus u 72 W/m2 (26 °C õhutemperatuuri ja 58% suhtelise õhuniiskuse puhul).

Seinaküttega ruumis saab kasutada mistahes põrandakattematerjali, samuti pole palju piiranguid seinakattematerjali valikul. Köetaval põrandal aga naturaalseid kattematerjale eriti kasutada ei saa.

Plaamus märgib, et seinaküte on põrandaküttest paindlikum ka juhul, kui soovitakse ruumi jahutada. Kindlasti peab seejuures ennetama kondensaadi teket: liiga külm tarind võib kattuda kastepunkti saavutamisel kondensaadiga.

Paigaldus kuiv- ja märgmeetodil Plaamuse sõnul paigutatakse kuivpaigalduse puhul toru seina sisse, kasutamata segu või krohvi. Selleks puhuks on hea näiteks Uponori soonestatud isolatsioonimaterjal, mille sisse sobivad küttetoru ja soojusjaotusplaat.

Kuivpaigaldusega lahenduse saab peita näiteks kipsplaadi või mõne kergpaigaldatava plastist paneelkatte taha. Seinakatteks ei sobi sellisel juhul materjal, mis on soojust isoleeriva toimega. Tapeeditud või värvitud kipsplaadist sein on kuivpaigalduse puhul igati kõlblik. Märg-

ENERGIASÄÄSTLIKUD

paigalduse puhul peidetakse küttetoru krohvi või segu sisse.

Esimese tööna tuleb lahendada soojusisolatsiooni küsimused, seejärel kinnitatakse seinale paigaldusrelsid, kus toru kinnitub vastavate klambrite vahele.

Lõpuks kaetakse torustik krohviga, mille kiht võiks torude peal olla 1−2 cm. “Toru paigaldussamm ei erine seinaküttes palju põrandakütte omast. Soojusülekanne pole küll nii efektiivne kui põrandaküttel, kuid kõrgem pealevoolu temperatuur kompenseerib väiksema soojusülekandeteguri,” selgitab Plaamus.

SISEKLIIMA LAHENDUSED SOOJUSKESKUSEST MAASOOJUSPUMBAD ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAD RADIAATORKÜTE PÕRANDAKÜTE VENTILATSIOON

Projekteerimine • paigaldus • hooldus

SOOJUSKESKUS.EE SOOJUSKESKUS OÜ Telliskivi 51b, Tallinn 10611 Tel 657 4045 Mob 56 566 322 info@soojuskeskus.ee www.soojuskeskus.ee

SÄÄSTA IGAKUISTELT KÜTTEKULUDELT!

SOE KODU

5

Kuidas muuta elu mugavamaks Põrandaküte ei ole enam kellelegi uudis. Eramuehituses on see muutunud peaaegu möödapääsmatuks, järjest rohkem rakendatakse põrandakütet ka kortermajades ning büroo- ja tööstushoonetes. Valminud on esimesed põrandajahutuslahendused. Üha enam kasutatakse kütmiseks ja jahutamiseks peale põranda ka seinu ja lage.

Seekordse kirjutise eesmärk ei ole siiski kütte- ja jahutusviise süvitsi analüüsida. Keskendume hoopis sellele, kuidas elu veel mõnusamaks muuta: juttu tuleb põrandakütte ja põrandajahutuse mugavusautomaatikast.

Väärite parimat Loomulikult on võimalik automaatikast loobuda ja püüda süsteemi jaotuskollektori nuppude abil käsitsi juhtida. Kuna põrandaküttesüsteem on üsna inertne, jäädakse sellise reguleerimisega paraku alati hiljaks. Tekib ju soov midagi muuta tavaliselt siis, kui olemine on juba ebamugav.

Tänapäevase mugavusautomaatika ülesanne on järgida seadearve võimalikult täpselt, et inimene sisetemperatuuri kõikumist ei tajuks.

Värske ja paindlik lahendus Uponori uus sisekliima mugavusautomaatika süsteem suudab juhtida nii põranda-, seina- ja laekütet kui ka vastavat jahutust. Kogu Smatrixi süsteemide sari kasutab Uponori uuenduslikku automaat-

tasakaalustust ehk dünaamilist energiajuhtimist (DEM), mis jaotab soojusenergia kütteringidesse optimaalselt ja vähendab energiakulusid.

Automaatne tasakaalustus põhineb temperatuuride kiirel ja täpsel mõõtmisel. Süsteemi ajuna toimiv kontrolleri protsessor analüüsib igalt ruumitermostaadilt saadud infot ja arvutab igale ruumile vajaliku kütteimpulsi pikkuse. Protsess on pidev ja dünaamiline.

Juhtmega ja ilma Katsetuste käigus on selgunud, et Smatrixi automaatikaga põrandaküttesüsteem saavutab energiasäästu, mis on kuni • 6% võrreldes tavapärast sissevälja-automaatikat kasutavate hüdrauliliselt tasakaalustatud süsteemidega; • 12% võrreldes hüdrauliliselt tasakaalustamata süsteemidega.

Uus automaatikasüsteem põhineb termostaatide ja kontrolle-

rite vahelisel kahepoolsel andmesidel. Seejuures on võimalus valida mitme ühendusvariandi vahel.

Juhtmetega automaatikasüsteemis Smatrix Base tagatakse kontrolleri ja termostaatide omavaheline ühendus neljasoonelise andmesidekaabliga.

Sarja kuuluvad ka juhtmevabad, raadiosignaalidel põhineva andmesidega süsteemid Smatrix Wave ja Smatrix Wave Plus. Esimene neist on oma võimaluste

poolest analoogne Smatrix Base’i süsteemiga, kuid Smatrix Wave Plus pakub lisaks automaatsele tasakaalustusele muidki mugavusi: • automaatikasüsteem informeerib kasutajat liiga kõrgest ja liiga madalast pealevoolutemperatuurist; • möödaviiguruumi valimine tagab kütteallikale minimaalse vajaliku küttekoormuse, mis on eriti oluline soojuspumba puhul;

Fassaadilahendused F F Fassaadilahendused

Nordic Line klinkertellised – Nordic Line klinkertellised – Suvi 2016 Suvi 2016 Inspireeritud Põhjamaade loodusest – sügavatest metsajärvedest, kaljudest, kividest ja liivarandadest – ning pakkumaks kaasaegseid võimalusi kaljudest, ja lahendusi Inspireeritud Põhjamaade looduseststiilseid – sügavatest metsajärvedest, kividest onliivarandadest Terca keraamiliste tootevalikusse Aseris väljatöötatud, kohalikust ja – ningtelliste pakkumaks stiilseid lisandunud kaasaegseid võimalusi ja lahendusi savist valminud ja kõrgel temperatuuril klinkriks põletatud tellised: on Terca keraamiliste telliste tootevalikusse lisandunud Aseris väljatöötatud, kohalikust Stockholm, Tallinn, Helsinki ja Oslo. klinkriks põletatud tellised: savist valminud ja kõrgel temperatuuril Stockholm, Tallinn, Helsinki ja Oslo.

Stockholm

Tallinn

Helsinki

Oslo

Stockholm

Tallinn

Helsinki

Oslo

Parima ülevaate Terca telliste tootevalikust saad meie näidistesaalist, Peterburi tee 46,Terca Tallinntelliste www.wienerberger.ee Parima ülevaate tootevalikust saad meie näidistesaalist, Peterburi tee 46, Tallinn www.wienerberger.ee

• U@home’i internetimoodul lubab nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel kütte- või jahutussüsteemi sätteid muuta ka kodust eemal olles.

Uue automaatikasüsteemi võimalustega saate lähemalt tutvuda meie veebilehel www.uponor.ee/smatrix.

Jüri Püss Uponor Eesti OÜ

6

SOE KODU

Küttekolded täiendavad põhikütet Foto: Shutterstock

Soojust akumuleeriv küttekolle täiendab põhikütet, olgu selleks kas kaug- või elektriküte.

Signe Kalberg Kamin ja ahi on elektrivõrgust sõltumatud soojusallikad, mille kasutamise eelduseks on korsten ja kuivad küttepuud. Enamikus uutes eramajades on vähemalt üks küttekolle.

Ilma korstnata biokaminad, sisekujunduse maailma uustulnukad, muutuvad üha populaarsemaks.

Biokamin on ehituselt sarnane paljudele tuttava fondüünõu piirituspõletiga, ainult see on suurem ja disainitud eesmärgipäraseks. Lihtsustatult koosneb biokamin roostevabast metallist mahutist-põletist ja seadmele vormi andvast turvaklaasist. Piirituskamina kasutamisel tuleb täpselt järgida tootja tehnilist dokumentatsiooni, mis peab ostetud kaminal olema kindlasti kaasas.

Dekoratiivkaminad pole kütteseadmed ning nende võimsus pole tavaliselt kirjas. Põletusvedeliku soojusväärtuse järgi võib erinevatel seadmetel olla nn võimsust 100 vatist 3 kilovatini, mis võrdub parimal juhul 1–2 tavalise elektrisoojendiga. Sellega tulebki kamina paigaldusel arvestada. Oluline on, et ruumi pääseks piisavalt hapnikku.

Biokamin vajab kvaliteetset kütet

Kütteviisi valik Uutes korterelamutes on valdavalt energiasäästlikud küttelahendused, mis on paika pandud juba projekteerimisjärgus. Elanikel tuleb vaid oma küttearved tasuda ja ühistu juhatuse või haldusfirmaga ühendust võtta, kui küttega on probleeme.

Kaugküttega liidetud korter- ja ridamajades küttekoldeid enamasti ei ole, kuna hoonetes puudub korsten. Valmis kortermajja on võimalik korsten ehitada, kuid see eeldab majanaabrite nõusolekut, projekti ja ehitusluba. Kui konstruktsiooni kandevõime on piisav, siis teiste korteriomanike nõusoleku korral on võimalik paigaldada küttekolle ka valmis ridamajja või väiksemasse korterelamusse. Ühepereeramutes on sageli elekter- või õliküte, maa- või mõni muu soojuspump või kaugküte. Eramuomanik valib kütteliigi ja soojusjaotussüsteemi, nii investeeringu suurus kui ka hilisemate igakuiste

Eksklusiivsed biokaminad

Kui valmis elamus on korsten olemas ja põrandakonstruktsiooni kandevõime piisav, pole küttekolde paigaldamine kuigi keeruline.

ekspluatatsioonikulude tase on tema enda otsustada. Ka seadmete töökorras oleku ja hooldamise eest vastutab ta ise. Sageli on eramutes peale põhikütteseadme ka mõni küttekolle. Uutes eramajades on küttekolle pigem reegel kui erand.

Kui valmis elamus on korsten olemas ja põrandakonstruktsiooni kandevõime piisav, pole küttekolde paigaldamine kuigi keeruline.

Soe ja hubane Küttekolde valikul tuleb eelkõige mõelda selle otstarbele. Kui ruumid on vaja kiiresti soojaks kütta, tasub hankida kamin või puukeris. Kui kütmise eesmärk on sobiva temperatuuri saavutamine ja hoidmine pikema aja vältel, eelistatakse massiivsemat, soojust salvestavat kütteseadet.

Väikekütteseadmeteks loe-

KINDEL KODUMAINE KVALITEET IGASSE EESTI KODUSSE! Teeme sooja!

takse erinevat tüüpi kaminad ja ahjud, pliidid ja kerised, samuti mitmesugused küttekatlad. Kerged kütteseadmed, nagu (valmis) kaminad ja kerised, võimaldavad ruumid kiiresti soojaks kütta, kuid põlemisel vabanevat energiat need ei salvesta.

Seevastu suured ja massiivsed kütteseadmed soojenevad aeglaselt, kuid akumuleerivad kivi-

OÜ Ahja Moodulahi tel 5664 9239 e-post info@moodulahi.ee www.moodulahi.ee

• Bioetanool on kaminale sama oluline kui autole kvaliteetne kütus või inimesele puhas toit.

• Bioetanool laguneb põlemisel looduses esinevateks algaineteks: veeauruks ja süsihappegaasiks.

• Seega ei kuivata need kaminad elektrilistest erinevalt õhku.

• Kaminas tohib kasutada ainult spetsiaalselt kaminas põletamise tarbeks valmistatud bioetanooli, mille kontsentratsioon on ca 98%.

• Probleemid, mis võivad esineda ebakvaliteetse bioetanooli kasutamisel: • liigne lõhn / hais põlemisel, • halb süttimine, kehv põlemine (väike leek), • plahvatused põlemise ajal, ohtlik kasutajale, võib ära rikkuda põleti, • tahma eraldumine põlemisel, mis võib ära rikkuda põleti, kamina pinnad ja heleda toa lae, • jääkainete/sade tekkimine põleti põhja, • mürgiste gaaside eraldumine, kui küttevedelik sisaldab metanooli või muid kontrollimata aineid.

Allikas: Noa Home Estonia

massi kuumust ning loovutavad soojuskiirgust ühtlaselt järgneva ööpäeva jooksul ja pikemaltki.

Soojust salvestavad massiivsed kaminad, ahjud ja pliidid. Soemüüri olemasolu lisab neile kütmisel efektiivsust.

Kui ühendada kamin leivaahjuga, saame kamin-leivaahju, kus võib peale kütmise ka toitu valmistada ja kooki küpsetada.

Metallküttekolded on valmiskaminad, erikaminad ja saunakerised, samuti Bullerjani ahjud. Kõik need on lihtsa ehitusega väiksemad küttekolded, mille eeliseks on kiire soojenemine ja kerge kaal. Elamusse, mille põrandakonstruktsioon massiivset ahju ei kanna, võib paigaldada kerge metallkamina. Korstnaks sobib kerge metallist moodulkorsten.

Ahju on võimalik tellida nii plaaditud kui ka krohvitud kujul ning kliendi soovitud värvis.

Kõiki ahjusid saab tellida ka ilma viimistluseta.

Garantii!

SOE KODU

7

Rõdude klaasimine parandab soojapidavust Foto: Shutterstock

Rõdude klaasimine pakub kaitset ilmastiku eest, suurendab turvalisust ja vähendab müra taset. Kõige tähtsam on muidugi soojapidavuse suurenemine.

Margit Aedla Mitmed mõõtmised näitavad, et rõdu temperatuur on välistemperatuurist kõrgem. Näiteks seina termograafilisel mõõtmisel on erinenud seina temperatuur vastavatel tingimustel 1,5 °C võrra.

Kuigi esmapilgul tundub toodud number väike, mõjutab see reaalses elus küttekulusid u 7,5%.

Vähetähtis pole seegi, et klaasitud rõdu vähendab siseseinale kondensatsioonivee ja hallituse teket.

Kinnine rõdu lisab kodule ka turvatunnet, sest rõduklaase ei ole võimalik väljastpoolt avada.

Rõduklaasid vähendavad märgatavalt ka tuppa kostvat tänavamüra. Samuti tõrjuvad need saastet ja lendlevat prahti, ka vihm ja lumi ei pääse rõdule.

Tavaline aknaklaas ei sobi Rõduklaaside süsteem on lihtne – see koosneb ülemisest ja alumisest pulbervärvitud alumiiniumprofiilist. Klaas on 6 mm või 8 mm paks, lihvitud servadega ja karastatud. See kinnitatakse profiili sisse neetidega. Rõdudel on lubatud kasutada ainult karastatud klaasi, sest purunemisel muutub klaas nn soolaks. Kindlasti ei saa kasutada tavalist aknaklaasi.

Põhimõtteliselt saab klaasida iga

rõdu – olgu see siis lodža ehk taandrõdu või maja fassaadist väljaulatuv rõdu. Põhiline on klaasimise puhul lagi, kuhu kinnitada ülemine profiil. Ülemine konstruktsioon peab olema piisavalt tugev ja jäik, et sinna saaks klaasid kinnitada.

Näiteks rippuva süsteemi puhul ripubki kogu raskus üleval.

Kõige keerulisemas olukorras on ülemiste korruste elanikud, kel on väljaulatuvate rõdudega korterid. Sellisel juhul on rõdud sademetele täiesti avatud ja varikatust paigaldamata pole võimalik klaasida.

Võimalusi jagub kõigile Kas ja millist rolli mängivad klaasimisel rõdude piirded? Klaasida saab kas maast laeni või piirdest laeni. Või siis klaasida piire teise, eraldi klaasiga, kui seda soovitakse. Olemasolevale piirdele saab klaasi kinnitada mitut erinevat moodi. See sõltub olukorrast, kliendi soovist, tema võimalustest jne. Üldjuhul saab olemasoleva piirde külge kinnitada klaasi kas siis profiilidega või punktkinnitustega. Ühtset ja kindlat lahendust ei ole – kõik sõltub olukorrast.

Rõdu suurus ei mängi klaaside

Tasub teada Lisaks mõõtudele ja rõdu kujule sõltub rõdu klaasimise maksumus veel järgmistest teguritest: klaaside paksus – enamasti kasutatakse kortermajade rõdudel 6 või 8 mm läbimõõduga klaasi; klaaside toon – üldjuhul on kortermajade puhul kohustuslik läbipaistev ehk kirgas klaas; veeplekid – peaaegu alati tuleb paigaldada alumised veeplekid, ülemiste vajaduse otsustab meister objektil; otsa- ja vahetihendid – hinnapakkumistega tutvudes kontrolli, kas tihendid on juba hinnas.

Rõdu suurus ei mängi klaaside avamisel rolli.

avamisel rolli. Ka väga keerulistes olukordades on leitud hea lahendus, et klaasid liiguksid.

Näiteks äärmine klaas avaneb 90° sissepoole, järgmine liigub selle asemele ja avaneb selle järel.

Lõpptulemusena saab rõduklaasid raamatulehtedena sissepoole seina äärde lükata ja kogu rõdu on avatud. Sel moel on klaase ka kerge pesta.

Rõdu kõrgus mängib kindlasti oma osa. Kui ava kõrgus on üle kahe meetri, tuleb kasutada 8 mm karastatud klaasi. Kui see jääb alla

kahe meetri, võib panna 6 mm karastatud klaasi.

Kõrged klaasid pole iseenesest ohtlikud, sest eranditult kõik on valmistatud karastatud turvaklaasist.

Kõverad avad pole probleem Vanad kortermajad pole just kõige sirgemad ja klaasitavad avad on tihti kõverad – seda just vanade majade puhul. Aga see pole probleem, rõduklaasid tuleb paigaldada sirgelt. Kõik rõduklaasid tehakse valmis vastava ava järgi. Üldjuhul on nii, et pärast tellimuse esitamist

Klaasitud rõdu Parim põhjamaises kliimas

vaatab objekti üle asjatundja. Alles pärast seda komplekteeritakse rõduklaasid, mis paigaldatakse nii, et need ka liikuma hakkaksid.

Kas klaasida rõdu osaliselt?

Osaliselt klaase tavaliselt ei paigaldata: see ei anna soovitud efekti (kaitse ilmastiku eest, väiksemad küttekulud). Klaaside kõrguse määrab klaasitava ava kõrgus. Klaaside laiuse (st jaotuse) määrab tavaliselt rõdu sügavus.

Loomulikult tuleb rõdude klaasimisel järgida alati kogu maja arhitektuurset lahendust.

www.malmerkklaasium.ee TALLINN Valdeku 132 tel 659 9247 klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114, tel 736 0041 klaasium@malmerk.ee facebook.com/malmerkklaasium/

8

SOE KODU

Puitbrikett ja pellet – puidukütte tänapäevased alternatiivid

Puitbriketi mugavused ja eelised Saan väga hästi aru inimestest, kes omavad metsa ja saavad sealt oma iga-aastase küttematerjali, kuid tänasel päeval ei näe ma põhjust, et osta enda ahju- või

katlakütte tarbeks küttepuid.

Nendega kaasneb riita ladumine, kuivatamine minimaalselt aasta, kuuri ladumine, tuppa toomine. Tihti jõuab ahju 20% või niiskemgi halupuu, millega kütmisel me raiskame palju energiat oma toasooja arvel ahjus puu kuivatamisele. Meie puitbrikett on garanteeritult alla 10% niiskusega, seega on kohe valmis tuba kütma. Üks tonn puitbriketti võtab vähem ruumi kui 3 m3 halupuid ning tema kütmisel saadav soojahulk võrdub umbes 3,5–4 m3 puudega, samas jättes vaid 0,5% tuhka. Oma kõrgest kasutegurist tulenevalt on puitbrikett odavam kui näiteks samaväärne toode: konteinerisse laotud kuivatatud halupuu.

Populaarsust koguv pellet Viimastel aastatel on üha enam hakatud uutele ja renoveeritavatele eramutele paigaldama pelletikütteseadmeid, mis on täielikult automatiseeritud. Tuleb täita ainult pelletikatla või -kamina etteandemahutit ja ülejäänu reguleerib juba seade ise.

Puidugraanul on kütteväärtuselt, mahukaalult ja tuhasuse poolest üsna sarnane toode puitbriketiga. Nende tootmine on märgatavalt keerulisem ja kulukam, millest tulenevalt on mugavad pelletid natukene kallimad

vesikeskküttesüsteemiga ja eeldusel, et on tegemist tänapäeva nõudeid täitva soojusisolatsiooniga. Seisuga 08.2016.

Eesti kliimas kulub energiat kütmiseks 170 kWh/m2 aastas.

KOGUS (A)

ÜHIK

HIND

KUUS

Puitbrikett

KÜTTELIIK

5,5

t

145

66,46

797,50

Küttepuu (kuiv)

16,8

m3

65

91,00

1092,00

Puidugraanul

kui puitbrikett, samas täiesti võrdväärses hinnaklassis halupuudega. Eestis on populaarseimad 8 mm läbimõõduga puidugraanulid, mis on sobilikud enamikus põletites.

Ostja teeb valiku Tume Premium on kandiline tume puitbrikett, mis on parim küttetoode Eesti turul, sisaldades palju

TermoPlokk tootesarja kuuluvad tooted TermoPlokk Silver 320 ja TermoPlokk Silver 420 on EPS soojustusmaterjalist vormitud majaehitusplokid kandvate välisseinte ehitamiseks. Laotud seina armeeritakse ja täidetakse betooniga. TermoPlokk tootesari on loodud neile, kes tahavad ise maja ehitada või siis kasutada asjatundlike ehitusettevõtjate abi.

TermoPlokk tootesarja tooted sobivad ideaalselt kaasaegsete energiasäästlike majade ehitamiseks ja on disainitud täitmaks kõiki energiasäästlike majade välispiiretele esitatavaid nõudeid.

AASTAS

5,3

t

185

81,71

980,50

Gaas

3300

m3

0,49

134,75

1617,00

Elektriküte

25 500

kWh

0,095

201,88

2422,50

2,6

t

990

214,50

2574,00

Kütteõli

Tooted ja teenused muutuvad ajaga kliendile aina mugavamaks ja kasutajasõbralikumaks, samas mitte alati pidades silmas keskkonnasäästlikkust. Puitbrikett ja pellet ehk puidugraanul on tooted, mis peavad seda silmas ja on viimase paarikümne aasta jooksul paljudel inimestel võrreldes traditsioonilise puiduküttega elu märgatavalt mugavamaks teinud.

Käesoleva ajani on enamik ahjuja katlakütte kasutajaid jäänud truuks puiduküttele. Sooviksin siin puust ja punaselt lahti kirjutada mitmed puitbriketi ja pelleti eelised, et panna inimesi neid märgatavalt mugavamaid alternatiive julgemalt proovima. Loomulikult ei saa neid kahte toodet üks ühele võrrelda, kuna puitbriketti saab kasutada kõikides puiduküttekolletes, kuid pelletite jaoks on vajalikud spetsiaalsed automaatsed põletid.

150 M2 ELAMU KÜTMISEGA SEOTUD KULUTUSED

kvaliteetset saarepuud. Sel on väga kõrge kütteväärtus, madal niiskusesisaldus ja sobib kõige paremini pikka ning ühtlast tuld vajavatesse küttekolletesse.

Hele Standard on kandiline, väga eeskujuliku kütteväärtuse ja minimaalse tuhajäägiga hele puitbrikett, mis on valmistatud peamiselt kasepuust.

Sobib hästi pikka ja ühtlast tuld vajavatesse küttekolletesse. Ümar Extra on ümara kujuga, kuuse, kase ja saare segust valmistatud tume puitbrikett, mis on väga kõrge kütteväärtusega ja madala niiskusesisaldusega. Sobib küttekolletesse, mida on vaja kiiresti soojaks saada.

Premium Pellet 8mm on oma olemuselt sarnane toode puitbriketiga – see on loodustsäästev ja kasutajasõbralik tahke biokütus.

Erineb vaid nende kasutusmeetod – pelleteid põletatakse muga-

valt spetsiaalsetes pelletipõletites ja -kaminates.

Big Bag Ümar sisaldab puitbriketi tükke, mis on puitbrikettide tootmise kõrvalprodukt.

Kütteväärtus on sama kõrge nagu meie muudel toodetel, kuid hind on vähem esindusliku välimuse tõttu märksa soodsam.

Rivo Aunpu Briketipoisid OÜ tegevjuht

Miks valida puitbrikett või pelletiküte?

• kütab toa kiiresti soojaks • sobib igasse küttekoldesse • põleb ilma musta suitsu ja suure tahmata • ei vaja erilisi säilitustingimusi • võtab vähe ruumi ega määri • ei sisalda mingeid mürgiseid lisaaineid • tekitab väga vähe tuhka • kohalikust toorainest • keskkonnasõbralik • soodsa hinnaga

SOE KODU

9

Mida teha juhul, kui küttekulud kasvavad ja kodune sisekliima halveneb?

Aastakümneid tagasi ehitatud silikaattellisseintega korruselamute korteriühistud on hüppeliselt kasvanud küttekulude tõttu asetatud sundolukorda: kas investeerida lisasoojustuse paigaldamisesse või maksta sooja eest üha enam ja enam. Lisaks küttekulude suurenemisele ei taga hoonete senine olukord normaalset sisekliimat. Mida teha?

Valdavas osas on seda tüüpi hoonete välispiireteks silkaattellisseinad, kus ainus soojustus paikneb ½ kivipaksuse kaugusel seina välispinnast, moodustades tühimiku, millesse on üldjuhul paigaldatud omaaegne klaasvill, harvemini aga slakipuru või linaluu. Harvad ei ole ka juhused, kus seinatühimikus puudub igasugune soojustusmaterjal.

Kuidas küttekulud mõistlikult normi piiresse saada? Üks tõhusamaid ja taskukohasemaid välisseina soojapidavuse suurendamise võimalusi on Termovahu süstimine seinatühimikku. Termovaht on soojustusmaterjal, mis on spetsiaalselt loodud kinniste seinatühimike täitmiseks. See erineb teistest soojustusvahtudest eelkõige selle poolest, et paigaldamisejärgse keemilise protsessi käigus vaht ei paisu ning välistab seetõttu võimalikud deformatsioonid. Samuti ei kahjusta termovahu ka-

sutamine hoone niiskusrežiimi ning nimetatud meetod ei eelda spetsiaalset ettevalmistust ega kaasnevaid lisatöid. Soojuslike näitajate poolest kuulub aga termovaht heade isolatsiooniomadustega materjalide hulka.

Termovahu sünniaastaks loetakse 1930. aastaid ning Saksamaal ja mujal Euroopas on see aktiivses kasutuses olnud üle 50 aasta. OÜ Therm on seda materjali ja paigaldustehnoloogiat kasutanud 10 aastat, olles nüüdseks soojustanud ligikaudu 2000 hoonet. Läbi aastate on materjal ja tehnoloogia olnud pidevas arengus, mida ajakohastades ja täiustades lihvitakse efektiivsust ja omadusi. Termovaht ei lõhna, lagune ega hallita, laseb läbi veeauru ehk on hingav soojustusmaterjal ja samas ei ima ta endasse niiskust. Tänu sellele on termovaht väga hea puidu kaitsemiseks mädaniku eest ja metallist seinadetailide kaitseks korrosiooni eest. Lisaks ei aita see kaasa põlemisprotsessile, mis on tuleohutusele mõeldes väga oluline.

Thermi klientide tagasiside on olnud seni väga positiivne. Esimene märgatav efekt on hoonete helipidavuse paranemises, aga kiidetakse ka tuulepidavuse ja soojustuse paranemist eelkõige tänu tuuletõmbe puudumisele fassaaditaguses vahes, mis jahutab kestvalt hoonesisest soojust.

Therm pakub lahendusi: • soojustamine termovahuga, • soojustamine polüuretaanpritsvahtudega, • soojustamine graanulsoojustusega õhutühimikesse, • soojustamine puistevillaga, • fassaadipaneelide turvaankurdamine, • äravajunud betoonpõrandaplaatide tõstmine, • Thermi termograafia.

Müüdavad materjalid: • PIR-plaatide Recticel müük, • polüuretaanvahtude müük.

Vaata lisa www.therm.ee. info@therm.ee +372 5660 6010

OÜ POTIPOISS

TEIE TULEOHUTU KODU HEAKS!  korstnapühkija  lõõriummistuste likvideerimine  lõõride puhastamine kettpuhastiga  lõõriuuringud kaamera ja suitsupadrunitega tel 5807 2581 I info@potipoiss.ee I www.potipoiss.ee

KÜTTESÜSTEEMIDE EKSPERTHINNANG MAJA KASUTUSLOA SAAMISEKS Maja kasutusloa saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatuseks. Komisjoni kuulub alati ka üks Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine. Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad, siis veendumaks küttesüsteemi ohutuses, aktsepteerib Päästeamet ka eksperthinnangut.

OÜ Potipoisil on eksperthinnangu andmiseks nõutav kompetents ja tahe olla olukorra lahendamisel teie koostööpartner.

10

SOE KODU

Foto: Päästeamet

Puhas ja hooldatud

küttesüsteem aitab toasooja hoida Ahjud ja korstnad, mida regulaarselt hooldatakse, püsivad kauem soojad, nende eluiga on pikem ja küttematerjali kulub ka oluliselt vähem.

Tahmapõlengu tagajärjed.

Agne Narusk

Enne kütteperioodi algust on mõistlik kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – kas kuskilt ajab suitsu sisse, kas pliitides, soemüürides, ahjudes või korstnates on pragusid, on korsten pigitunud või puhas, tahmaluugid kindlalt kinni jms.

Kui puiduga köetakse aasta ringi, tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavate puhul piisab, kui teha seda kord aastas. Viimast siiski eeldusel, et ahju vm köetakse kvaliteetse halupuuga. Kes viskab küttekoldesse okaspuuhalge või pindu, peab seda ka sagedamini hooldama, ütlevad kütteseadmete müüjad ja paigaldajad, pottsepad ja korstnapühkijad.

Tegelikult on kõige mõistlikum ahjud-korstnad üle vaadata siis, kui kütteperiood lõpeb, sest kui on vaja teha parandus- või ümberehitustöid, ei tohi ahju kasutada. Rääkimata korstnapühkija järjekorrast, mis praegu kuu pikkuseks venib (pottsepani pääseb veelgi hiljem), kuid kevadel on peaaegu olematu.

Kui küttekolle ei tõmba, sellest ajab tuppa vingu, majas on suitsulõhna, soojamüür ei lähe soojaks või on tekkinud tahmapõleng, on viimane aeg spetsialist kohale kutsuda, kas on siis eelmisest puhastamisest aasta möödas või mitte. Need on selged ohumärgid.

“Korstnapühkija vaatab küttekolded ja korstnad üle ning puhastab need. Kui vaja, teeb ka pisiparandused, näiteks vahetab tahmatopsid, teeb pliidiremondi, vaatab korstna olukorra üle ja ummistuste korral likvideerib need. Pärast seda on küttekolded tuleohutud ja võib julgesti kütta,” kirjeldab oma tööd kutseline korstnapühkija Arvo Jõe. “Kui olete leidnud endale õige korstnapühkija, siis võiksite ka tema juurde nii-öelda jääda, sest korstnapühkija on teie küttekollete perearst, kes teab ja tunneb neid.” Üks põhjus kutsetunnistusega korstnapühkija poole pöördumiseks on korteri- või majaost. Mõistlik on lasta kohe uue kinnisvara küttesüsteem üle vaadata, sest seaduse järgi on uuel omanikul õigus korrast ära küttekollete eest teatud aja jooksul endiselt omanikult kompensatsiooni nõuda.

Kord viie aasta jooksul proffi hoolde Eelmisest aastast peab igas ahjuküttega majapidamises olema kutselise korstnapühkija väljastatud tunnistus, et asjad on ikka korras ja võib ohutult kütta.

Kui avalikus kasutuses olevate hoonete puhul on kutselise korstnapühkija kutsumine raudne reegel, siis üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise puhul lubab seadus erandit – seal võib hooldustöö ära teha ka kutsetunnistuseta isik, kui ta järgib puhastamise nõudeid. Kord viie aasta jooksul peab siis sellised majapidamised üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kes eelmisel aastal vastavalt seadusemuudatusele korstnapühkija tõendi endale muretsesid ja oskavad ise hooldustöid teha, võivad sel aastal kuldsete nööpidega kuue kandja kutsumata jätta.

Korstnapühkija väljastatud aktil on kirjas tehtud tööd ning spetsialisti kutsetunnistuse number. Kutsetunnistuse kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida veebiaadressilt http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused.

“Puhastamata korstnas tekkivad tahmapõlengud lõhuvad kütteseadet ja pragudest pääseb tuli ümbrust süütama,” juhib teema olulisusele tähelepanu Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.

“Puhastamata kütteseadmete tõttu sagenevad paraku kütteperioodi alguses ka päästjate väljasõidud tahmapõlengutele ja vigastest kütteseadmetest tingitud tulekahjudele.”

Päästeameti andmetel saab igal aastal paarsada tulekahju alguse just suitsulõõris süttinud tahmast. Sellised põlengud saab korstnate puhastamisega ära hoida.

Kas saastad või säästad loodust?

Lisa ainult pelleteid ja kõik muutub! www.pelletikeskus.ee

Allikad: päästeamet, www.suitsuandur.ee, www.korsten.ee, Surju vallavalitsuse kodulehekülg, ajaleht Vooremaa (2012)

Hea teada Tõmbe kontrollimine: Enne ahjus tule süütamist kontrolli alati lõõri tõmmet. Pigista paberitükk pallikeseks kokku, aseta see restile, süüta ja sulge ahjuuks. Kui leek on läbipaistev ja vertikaalne, on lõõris piisav tõmme.

Küttekolded, mis on nn pealt ühendusega, saab esialgset tõmmet parandada süütesiibri avamisega süütamise perioodiks. Süütesiibri pikema aegne lahtihoidmine kütmise ajal võib tõsta lõõri temperatuuri nii kõrgeks, et lõõr kuumeneb üle ja saab kahjustada või tekib tulekahju oht.

Halva tõmbe tingimustes saab õhu lõõris liikuma, kui puhuda sooja õhku tahmaluugi kaudu näiteks fööniga või põletada seal väikeses koguses paberit.

Allikas: www.tulikivi.ee

SOE KODU Hea korstnaomanik, peagi algab taas kütteperiood, mille eel on otstarbekas veenduda, et korsten puhas ja korras oleks. Kui kevadel küttesüsteem juhuslikult hooldamata jäi, on just praegu viimane aeg korsten ja lõõrid lasta asjatundjal üle vaadata ja puhastada, et korsten oleks nõuetele vastav ja ohutu kasutamiseks.

Puhas ja korras korsten annab turvatunde ja sooja toa!

Kindlasti tasub ka sel aastal teraselt tähelepanu pöörata eelmisel, 2015. aastal kehtima hakanud uuele Tuleohutuse seadusele (§11), mille kohaselt peab kõikidel korstnat omavatel majapidamistel olema ette näidata korstnapühkija tööakt. Igal korstnaomanikul on kohustus tellida kutselise korstnapühkija ülevaatus iga viie aasta järel ja peab olema ette näidata vähemalt üks kutselise korstnapühkija poolt väljastatud akt teostatud tööde kohta. Antud akti olemasolu ja kehtivust kontrollivad vastavad järelvalveametid. AS Silikaat soovib siinkohal rõhutada asjaolu, et mõistlik on oma korstnat puhastada ikkagi igal aastal, seda siis kas ise tehes või professionaali abiga.

Põhjus, miks iga viie aasta järel on vajalik professionaali hinnang küttesüsteemile, on võimalike vigade enneaegne avastamine.

Kõige ohtlikumaks veaks on korstna lõõriseina läbivad praod, mille kaudu tuli ja kuumus pääsevad korstna sisemusest välja. See tekitab omakorda tuleohtliku situatsiooni, mil sädemed võivad sattuda vahelagedesse või kandekonstruktsioonidesse. Sarnaste ohtlike olukordade vältimiseks on oluline küttesüsteemi ehitamisel kõik hoolikalt läbi mõelda, silmas pidada kehtestatud nõudeid ja kasutada kutselise pottsepa teenuseid.

Lisaks eelnevale tasub korstna ladumisel kindlasti jälgida ka ehitusmaterjalide tootjate soovitusi ja nõudeid. Silikaattelliste puhul tuleb telliseid enne ladumist niisutada/leotada ning kasutada tugevat tsementmörti. Teine oluline asjaolu, mis tänapäevaste korstnate ehitusel kindlasti meeles tasub pidada, on sisevoodri (metallihülsi) kasutamine, et korstnapitsi sisemus oleks niiskuse- ja happekindel. Samuti tekib sisevoodri vajadus kortermajade tuulutuskorstnalõõride puhul, kuhu suubub kanalisatsioonituulutus.

Vältimaks tekkivaid ootamatusi on AS Silikaat abiks erinevate soovitustega, mida võib leida nii kodulehelt http://www.silikaat.ee lingi “juhendid” alt, kui ka Silikaadi logo kandvate trükistena hästi varustatud ehituskauplustest üle Eesti.

Lisaks on AS Silikaat kuulutanud käesoleva aasta septembri korstnaehituse kuuks, mille raames võib septembri jooksul ostetud silikaattelliste ja/ või tsementmördi ostusummast tagasi võita kuni 200 €. Kasutage võimalust ! Täpsem info: http:// www.silikaat.ee/kampaania.

11

12

SOE KODU

Kulutused kodu soojapidavusse tasuvad end ära suhteliselt lühikese ajaga.

Foto: Erakogu

Soojapidav fassaad on hubase kodu alus Maja välisseinad peavad vastu pidama ilmastikumõjudele – kaitsma külma, sademete, tugevate tuulte eest. Hea välisseina konstruktsioon koos õige soojustusega on sooja kodu alus.

Margit Aedla Kulutused kodu soojapidavusse tasuvad end ära suhteliselt lühikese ajaga. Kvaliteetse soojustusega saab uusehitistes vähendada energiakulu ligi poole võrra. Muidugi tuleb enda jaoks läbi mõelda, millist soojapidavust ja energiasäästu soovitakse, sest sellest sõltub paljuski soojustusmaterjalide paksus ja ka kihtide arv.

Fassaadil oluline osa Fassaadil on maja soojapidavuses väga oluline roll. Sõltuvalt hoone tüübist ja konstruktsioonist läheb ligi viiendik soojusest välja just välisseinte kaudu. Ehitustöid tuleb alustada korraliku projekti koostamisest ja põhjalikust materjalivalikust. Õiget materjali kasutades ja korrektsete töövõtetega on kokkuhoid küttekuludelt tagatud. Et soovitud energiasääst ka reaalsuseks saaks, on vaja aga fassaadid õigesti soojustada.

Villad on põhjamaades oma hea soojapidavuse, müraisolatsiooni ja tuleohutuse omaduste tõttu enim kasutatud materjal nii renoveerimisel kui ka ehitamisel.

Vill säilitab oma soojusomadused

kogu ehitise eluea jooksul, mis tähendab, et pärast paigaldamist soojustus üldjuhul enam lisainvesteeringuid ei vaja. Lisaks ei ima kvaliteetne vill niiskust, vaid on stabiilne materjal, mis on vastupidav ka orgaanilistele õlidele ja lahustitele.

Fassaade saab ka talvel soojustada väga edukalt ja see on kogunud ka üha suuremat populaarsust, sest siis saab suvel rahulikult puhkust nautida ning segude kuivamine võib olla isegi ühtlasem. Kuid muidugi tuleb järgida tootja poolt talvisteks töödeks ette antud juhiseid, mida sageli ei täideta. Alates sellest, et EPS liimitakse suvise liimiga, kui väljas on ‒10 kraadi külma, ja lõpetades jäätunud seina armeerimisega.

Sõltumata konkreetsest materjalivalikust on kõige esmasem ja lihtsam soovitus soojapidava ja kvaliteetse maja saamiseks järgida ehitamisel soojustuskihtide paigaldamise juhiseid ja soojustusprojekti ning teha paigaldus täpselt ja korralikult. Tihtipeale paigaldatakse näiteks vill või plaadid lohakalt, mistõttu tekivad praod ja

külmasillad, mis juhivad soojuse hoonest välja ning võivad nullida pea kogu panustatud aja ja raha.

Kihid õiges järjekorras Kui alustada puitmajade lahendustest, siis nn ventileeritavad fassaadid koosnevad neljast konstruktsioonist: kandekonstruktsioon koos siseviimistlusega, soojustus, tuuletõke ja välisvooder. Soojustus peab tagama ka ajutiselt tekkiva niiskuse kiire aurustumise. Iseäranis meie kliimas on oluline vältida või kõrvaldada võimalikud külmasillad.

Soovitatav ventileeritav puitkarkasskonstruktsioon koosneb järgmistest kihtidest: siseviimistlus vastavalt soovile kas puit, kipsplaat vms, seejärel 50 mm soojustuskiht puitkarkassil, sellel omakorda aurutõke ja soojustuskiht kandekarkassil. Lisaks tuleb paigaldada tuu-

Kvaliteetse soojustusega saab uusehitistes vähendada energiakulu ligi poole võrra. letõkkeplaat ja jätta tuulutuseks õhkvahe. Välisviimistlusvoodrina saab kasutada vastavalt soovile kivi, puitu, plaati vms.

Palju vigu tehakse tuuletõk-

Korras vuugid hoiavad seinad kuivad ja soojad

keplaatide paigaldusel ja vajaliku tuulutusruumi jätmisel.

Mida kasutada puit- ja kivimajade puhul? Kõige lihtsam ventileeritav puitsein koosneb hädavajalikest komponentidest: soojustus puitkarkassi vahel ja sellel tuuletõke. Tuulutusvahe roovituse paigaldus sõltub sellest, kas laudvooder tuleb horisontaalne või vertikaalne. Kindlasti tuleb taas kord tähele panna, et tuuletõkkeplaatide liitekohad tuleb tihendada teibiga ja seda peaks tegema kohe, kui plaadid on paigaldatud ning veel puhtad ja kuivad.

Kivist hoonete soojustamise üks eripära on, et tuulutusvahe peab olema laiem, kuna näiteks telliskiviseina niiskusrežiim erineb oluliselt laudvoodriga viimistletud seinast. Oluline on, et sein oleks ehitatud nii, et niiskus saaks konstruktsioonist välja juhitud. Näiteks betoonsein telliskivist voodriga tuleks soojustada nõnda, et kandvale seinale paigaldatakse soojustuskiht ning selle ja telliskivivoodri vahel peaks olema tuulutusvahe rohkem kui 30 mm.

Krohvitud fassaadide soojustamine Nii uutel ehitistel kui ka renoveerimistel on kõige levinum villaplaatide paigaldamine. Plaadid tuleb seina külge kinnitada liimi ja/või mehaaniliste kinnitustega.

Liimimisel tuleks vältida nn pätsidega paigaldamist ehk paiguti liimimist. Kui on rohkem kui üks kiht isolatsiooni, on mehaanilised kinnitused alati nõutud.

Kandvatele, nt betoon- või ki-

• Korras peavad olema ka majaseina vuugid. Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1—2 kWh/m2 kohta aastas.

• Uuringutele toetudes on meie praegusest elamufondist üle 1/3 eluruumidest raudbetoon- ja gaasbetoonist välisseintega hoonetes, tellishoonetes ligi 1/3 ja ülejäänud puit- ning segahoonetes.

• Tavalise kortermaja raudbetoonpaneelist välisseina U-arv on 0,7—1,2 W/m2K, mida võib seina välispinnale soojustuse lisamise teel vähendada tasemele 0,4—0,3 W/m2K. • Tähelepanu tuleb pöörata ka vuukide olukorrale — kui vuugid pole piisavalt tihedad, võib nende kaudu suur hulk soojust kaotsi minna.

Eriti hästi on vuukide halb olukord tunda tuuliste ilmadega, kui tuul puhub vuukidest läbi ja põhjustab ruumides tuuletõmbust.

• Kahju võib teha ka vuukidesse tunginud vesi.

• Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m2 kohta aastas.

• Paneelidevahelised vuugid on paljudel uuritud paneelelamutel täidetud tsementmördi või montaaživahuga. Kumbki lahendus pole hea.

Tsementmört on jäik ega võimalda temperatuuri mõjul vaba deformeerumist. Montaaživaht laguneb päikesekiirguse käes kiiresti. Vaid spetsiaalse mastiksiga töödeldud vuuk on kliimakoormuste suhtes üldiselt vastupidav. Sel puhul võib probleeme ette tulla vaid juhul, kui vuugimastiks pole paneeliga korralikult nakkunud.

• Kuni 1992. aastani ehitatud nn nõukogudeaegsetel majadel tuleks kindlasti vuukide renoveerimine plaani võtta, sest tollane segu on oma olemuselt mitteelastne. Segu ei liigu aga nendega kaasa ja tekivad praod või kukub segu hoopis liitekohast välja. Sellest tulenevalt satub niiskus hoone konstruktsioonidesse ja elemendid hakkavad lagunema.

• Peale selle võib ruumide sisemuses hakata tekkima hallitus, mis on tervisele ohtlik. Pragudest ja aukudest sisse puhuv tuul alandab siseruumi temperatuuri.

• Kindlasti tuleks üle vaadata ka akende ja paneelide liitumiskohad.

Kui need on jäänud pärast akende vahetust hermetiseerimata, tuleks kindlasti ka see viga parandada.

Allikas: Suves Vuuk OÜ

vikonstruktsioonidele tuleb paigaldada soojustusplaadid, millele omakorda läheb pahtelkiht ja võrk ning viimase viimistluskihina õhuke krohv. Soojustuse paigaldamisel tuleb jälgida ka krohvitootjate reegleid ja juhiseid.

Kui soojustuse paksus on suurem kui 200 mm, on soovitatav kasutada lamellsoojustust.

Samuti on võimalik paigaldada paksem plaatidest soojustus, lisades kaks või rohkem kihti.

Plaatide eelis on, et vuugid ei kat-

tu ja seega puuduvad külmasillad. Krohvitud fassaade saab kasutada ka puitkonstruktsioonide puhul, mis annab puitkarkassiga majale kivise fassaadi, kuid eeldab juba mitme erineva soojustuskihi paigaldamist.

Mitmekihilise krohviga kaetud välisseinalahendused sobivad kasutamiseks nii uute kui ka renoveeritavate majade puhul.

Paks krohvikiht paksusega 25 mm ja enam loob väga tugeva ja löögikindla fassaadi.

SOE KODU

13

Katus ja korsten vajavad terviklikku lähenemist Maja ehitamine koosneb küll erinevatest etappidest, kuid ometi on tark mõned ehitustööd planeerida koos. Üks selliseid olulisi majaosi, mida annab suurepäraselt koos ehitada, on katus ja korsten. Hea etteplaneerimine ja kompleksse lahenduse leidmine annab eelise nii ehituskvaliteedis kui ka aja- ning närvikulus.

Oluline on kogu katuselahenduse planeerimine ja komplekssus.

Alates kivist, lisatarvikutest kuni transpordi ja tõsteteenuseni välja! Hea meelega anname alati soovitusi ka paigaldamise ja ehitamise kohta. Lisaks teame juhtida tähelepanu seadusest tulenevatele nõuetele, millega inimesed tihti ei pruugi ise kursis olla. Näiteks turvatooted: käiguteed, hooldusplatvormid ja turvakonksud katustele, korstnate läbiviigud ja kaugused ehituskonstruktsioonidest, jne. Ühed viimastest seadusemuudatustest nõuavadki katustel korralikke hooldusplatvorme, turvakonkse ja käiguteid, et korstnapühkija või ka majaomanik ise tunneks end katuse ja korstna hooldamisel turvaliselt.

Vastasel korral on näiteks korstnapühkijal õigus keelduda katusele minemast. Paljud meie toodetavad lisatarvikud on ka meie endi poolt välja töötatud. Ehk et need

on sündinud praktilise kogemuse baasil ja sobivad tõepoolest Eesti kliimasse.

Juba on jõustunud tuleohutusnormides nõue, et kui korsten asub katuseharjast 1 meeter või rohkem madalamal ning katus on piisavalt suure kaldega, tuleb paigaldada katuseharja ja korstna vahele lumetõke. See ei ole pastakast väljaimetud nõue – oleme ise oma töös näinud juhtumeid, kus lumi on katuselt varisedes korstna suisa kütmise pealt ära viinud. Uskuge, te ei taha sellist olukorda ise läbi elada!

Katuse ehitamine või renoveerimine ei jäta puudutamata ka korstnat. Ja vastupidi – korstna vahetamisel peab arvestama teatud töödega katusel.

Tõesti, kui vaadata maja ehitamise kulgu, siis katus ja korsten paigaldatakse suhteliselt samal ajaperioodil. Tavaliselt tahetakse enne püsti panna korsten, sest siis saab väga hästi teha ära tihendustööd. Kui korsten hiljem ehitada, ei pruugi enam võtta olla katusepaigaldajat, kes oskaks tihendustöid professionaalselt teha. Oleme oma koostööpartnereid selles vallas koolitanud ning paljud neist oskavad paigaldada just katuseid ja korstnaid koos.

Katuse ja korstna ehitamist koos planeerides saate hoida kok-

ku oma aega ning võib juhtuda, et saate ühe transpordiga endale nii katusematerjalid kui ka korstnasüsteemi. Lisatarvikud, mis sobivad just antud lahendusele, on samuti kohe olemas. Seega, alati tasub küsida täislahendusi, mitte vaid üksikuid tooteid.

Kuidas garanteerida katuse või korstna korrektne paigaldamine?

Korstnat tohib paigaldada kutsetegevusena vaid pottsepa või küttesüsteemide paigaldaja kutsetunnistusega ehitaja. Teame vähemalt viit juhtumit viimasest ajast, kus päästeamet on keeldunud hoonele kasutusloa andmisest, kuna küttesüsteemi oli paigaldanud mittepädev isik. Selle eest määratakse isegi trahve.

Katuste puhul tahame, et inimene saaks meie käest katuse, mis on tõesti kvaliteetne ning kestab kogu inimese eluea. Katus ei koosne ju ainult katusekividest, vaid siin on vaja nii kivide alla käivaid materjale, seina ja katuse vahelisi tihendeid kui ka häid ehitajaid, kes oskavad katuse paigaldada nii nagu vaja. Selleks teeme põhjalikku tööd meie koostööpartneritega.

Levinud on müüt, et kivikatus on liiga raske.

Tegelikult mõjub katusele kõige raskemana hoopis lumi, moo-

dustades 60% kõigist katusele mõjuvatest koormustest (tuul, sarikad, roovitus, katusekivid ja muud materjalid).

Kivikatust ei saa panna vaid siis, kui maja ehitamisel on midagi totaalselt valesti tehtud. Üldiselt ehitatakse ju meie majad ikka ehitusnorme järgides, seda isegi nõukogude ajal. Vanade ta-

lumajade renoveerimisel võib tekkida roovituse küsimus, kuna sarikate vahed on liiga suured.

Sel juhul võiks kasutada suurema ristlõikega roovitust, näiteks 50 x 100 materjaliga saab 1,5–2 m vahega ümarpalk-sarikatele kivikatuse roovitus lahendatud.

Kivikatus sobib seega peaaegu kõigile hoonetele.

ramest ehitus OÜ on asutatud 2010. aastal. selle ajaga oleme arenenud arvestatavaks ehitajaks tartus ja tartumaal.

FASSAADITÖÖD

krohvitavad fassaadid, puit- ja plaatfassaadid I soojustamine ja viimistlemine

KATUSETÖÖD

viilkatused (plekk, kivi, eterniit, sindel-sbs)

VIHMAVEERENNID ja -TORUD, LUMETÕKKED PLEKITÖÖD

aknaplekid, korstnaplekid, parapetiplekid, ääreplekid I valmistamine ja paigaldamine

MUUD ÜLDEHITUSTÖÖD

varikatused, trepikäsipuud, trepid, platvormid, korstnapitsid, sisetööd

EHITUSJÄRELEVALVE ehitame, renoveerime eramaju ja kortermaju tartus ja tartumaal. plekitöökoda, tööde tellimuste esitamine ja konsultatsioon tartus tiigi 80 (asume hoovis).

info: tel 516 6152 I info@ramest.ee I www.ramest.ee

Ahti Danil Monier OÜ tehniline konsultant

14

SOE KODU

Pelletiküte – mugav ja kokkuhoidlik Pelletid

Kasvavad küttekulud sunnivad inimesi igapäevaselt otsima üha efektiivsemaid viise, kuidas soodsamalt ja mugavamalt sooja saada.

Pelletiküte võimaldab säästa küttekuludelt nii elu,- äri,- kui ka tootmisruumides. Mida suurem on köetav pind, seda suuremat kokkuhoidu on võimalik pelletiküttega saavutada.

Meie laiuskraadil ei saa kuidagi kütmata läbi, kuna kliima on paraku selline. Üleüldine kliima soojenemine ei ole veel õnne meie õuele toonud, viinamarjad küll juba kasvavad, veini juba tehakse, aga küttemured olid, on ja suure tõenäosusega ka jäävad.

Selleks, et kodu soojaks saada ja soojana hoida, on mitmeid võimalusi. Traditsioonilise elulaadi pooldajad armastavad ahju kütta, eriti mugavad valivad elektrikütte või soojapumba, kelle õuest kollane toru läbi jookseb, kütavad gaasiga, mõned söega, paljud õliga, turbaga, briketiga, hakkepuiduga, pelletiga, vedelgaasiga jne. jne. Nagu näha, on valik väga suur ja keeruline.

Valida pole kerge Kõigepealt tuleks vaadata peeglisse ja proovida välja selgitada oma soovid ja tahtmised, harjumused ja võimalused, plaanid ja perspektiivid. Kui ikka kogu pere läheb hommikul tööle ja kooli ning koju tullakse alles vastu õhtut pärast kõiki trenne ja koosolekuid, ei ole

mõtet valida oma majale küttesüsteemi, mida peab koju tulles alles kütma hakkama. Sellist süsteemi võivad endale lubada vaid need õnnelikud, kel on võimalik oma aega ise planeerida.

Gaas on puhas, mugav ja soodne, aga taastumatu ja igale poole ei jõua. Õli on mugav aga mitte eriti soodne, samuti taastumatu ja ei lõhna kuigi hästi. Halupuu on puhas ja soodne aga mitte eriti mugav ja iga päev peab ise kütma.

Soojuspumbad on puhtad, soodsad ja mugavad, aga külma ilmaga jäävad jänni, kütavad puhtalt elektriga. Elekter on puhas ja mugav, aga soodsast väga kaugel ning samuti taastumatu ressurss – see vähene, mis tuule ja päikese abil saadakse, ei muuda elektriga kütmist veel roheliseks. Pelletid on puhtad, soodsad, mugavad, taastuvad, kohalikud, aga …

Mingit aga ei olegi. Eesti on maailma suurim pelletitootja ühe elaniku kohta, meil tehakse väga kvaliteetseid pelleteid – iga kasutaja leiab endale meelepärase tootja lähtudes värvist, vormist,

• Pelletid ehk puidugraanulid on biokütus, mis on toodetud metsatööstuse jäätmetest saepurust ja höövlilaastudest.

• Pelletite tootmisel ei kasutata lisaaineid, nad pressitakse kokku suure rõhu all ja neid hoiab koos looduslik puidu koostisosa – ligniin.

• Pelletid on kohalik, taastuv ja CO2 neutraalne biokütus.

Pelleti omadused: • Toormaterjal: saepuru ja höövlilaastud • Kütteväärtus: 4700-5100 kWh/tonn • Mahukaal: ca 650-670 kg/m2 • 1 tonni ruumala: 1.5-1.6 m2 • Diameeter: 6-8 mm • Pikkus: 3-5 x diameeter • Veesisaldus: 8-10 % • Tuhasisaldus: Ca 0.5% • 1000 l kergkütteõli asendamiseks: ca 2 tonni või 3 m2

Pelletikeskuse väljapanek Eesti Ehitab 2016 messil

hinnast, nimest, pakendist või veel millestki ainult talle endale teadaolevast.

Korrapärase hooldusega saab igaüks hakkama Meie pelletikatlad ja põletid on säästlikud ja mugavad, teavitavad kasutajat kõigist muredest ja rõõmudest, puhastavad end ise, reguleerivad tõmmet ja võimsust, töötavad siis kui tarvis ja nii kaua kui vaja. Neid on võimalik üle interneti jälgida, juhtida ja ka seadistada – puhas rõõm. Sellest sügisest oleme varustanud oma katlad nutika kontrolleriga, mis

www.leilibrikett.ee

Kvaliteetne puidugraanul 6 ja 8 mm, kütteklotsid, kaminapuud, suur valik puitbriketti.

SOODSAD HINNAD! Hulgiostjatele al 20 t eripakkumised.

Laost müük ka paki kaupa. tel 5692 4924, 637 9411 Vana-Narva mnt 9a, Maardu

suudab lisaks katlale ja põletile juhtida ka kogu maja küttesüsteemi. Pelletite lõppemise või muu mure korral saabub teade kiiresti taskusse, reageerida jõuab veel enne kui soe vesi otsa saab või maja külmaks läheb.

Automaatpuhastusega pelletikatel ja põleti vajavad regulaarset tähelepanu kord kuu – kahe jooksul. Lihtne hooldus võtab aega umbes 10 minutit ja sellega saab hakkama igaüks. Põhiline hooldus seisneb tuha välja viimises.

Kuna meie pelletipõletid sobivad enamike õlikatelde ette, on see suurepärane lahendus ka

nendesse kodudesse, kus soovitakse õliga kütmine vahetada pelletikütte vastu ilma suuremate ümberehituste ja kulutusteta. Õlikatla ette paigaldatud pelletipõleti nõuab veidi tihedamat hoolt – kord nädalas tuleb katelt ja põletit puhastada.

Pelletikeskus müüb, hooldab ja paigaldab pelletipõleteid, pelletikatlaid ja pelletimahuteid.

Aitame kõigega mis puudutab pelleteid. Pelletikeskus – parimad lahendused ja hea nõu!

Aavo Isak Pelletikeskuse ärijuht

SB Keskkütteseadmed OÜ Mõigu tehnopark Sära tee 3, Rae vald, 75312 Harjumaa www.pelletikeskus.ee info@pelletikeskus.ee 6775222; 6775 845

SOE KODU

AASTARINGNE

PÕHIKÜTE

KÜTTEVÕIMSUS TAGATUD KA -25 ºC KASUTEGUR (COP) KUNI

5,04

KAUGJUHTIMISE VÕIMALUS ÄPIGA PÕRANDAKÜTTELE JA RADIAATORITELE EELDATAV KASUTUSIGA 20 AASTAT

PÄIKESEKÜTE ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD MAASOOJUSPUMBAD ÕHKSOOJUSPUMBAD KATLAD VEESÄRIGA PLIIDID KESKKÜTTE KAMINAD PÕRANDAKÜTE RADIAATORID AUTOMAATIKA

15

16

SOE KODU

Uponor Smatrix põrandakütte ja -jahutuse automaatika Väiksem energiakulu ja suurem mugavus

• Nutikas: optimeerib kiirguskütte- ja kiirgusjahutussüsteemide energiasäästlikkust • Ühendatud: Wave PLUS võimaldab juhtmeta juhtimist ja täielikku ühendust nii kodus kui ka kodust eemal • Lihtne: uuenduslik automaatne tasakaalustus muudab paigaldamise, seadistamise ja kasutamise lihtsaks Vaadake lisateavet Smatrixi kohta aadressilt www.uponor.ee/smatrix