ML Soe kodu (august 2017)

SOE KODU

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja erilehtede osakond.

Toimetaja: Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kätrin Murumets katrin.murumets@ekspressmeedia.ee EM lisade juht: Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee

August 2017

2

SOE KODU

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Tutvu tingimustega: http://www.toode.ee/jarelmaks/lhv-jarelmaks/ ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega müügikohas või http://www.toode.ee/jarelmaks/lhv-jarelmaks/ ja küsi nõu meie asjatundjalt. Järelmaksu igakuise osamakse suurus on 37,91 € ja krediidi kulukuse määr on 25,59% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 700 €, sissemakse 0%, krediidisumma 700 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 23 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 871,93 € ja tagasimaksete summa 871,93 €.

SOE KODU

3

Aknatihendid tahavad kord aastas õlitamist Kui plastakna tihendit kord aastas korralikult õlitada, peaks aken tuult pidama kaheksa kuni kümme aastat, ütlevad spetsialistid. Ilma hoolduseta tuleb tihendid uute vastu välja vahetada palju varem.

Agne Narusk agne.narusk@ekspressmeedia.ee

Sellest, et aknatihendid on omadega läbi, ei pruugi koduomanik ise aru saadagi – lihtsalt aknad ei käi ühel hetkel enam korralikult kinni ja lasevad tuult läbi. Kipub see juhtuma majapidamistes, kus aknaid vahetati umbes viis aastat tagasi ja vahepeal pole kordagi neile hooldust tehtud.

Aknameistrid ütlevad, et selliste hädade põhjus on tihendite kulumine. Kui tihendeid kord aastas korralikult õlitada, peaks aken tuult pidama kaheksa kuni kümme aastat. Ilma hoolduseta tuleb tihendid uute vastu välja vahetada palju varem. Aknameistrit tihendite vahetamiseks pole aga sugugi kerge leida, sest suurem osa aknafirmasid tegeleb küll uute akende paigaldamisega, kuid mitte hilisema hoolduse või remondiga.

“Meistrit otsisin kaua. Helistasin aknafirmadesse, kus liht-

Et aknad paremini sooja kinni hoiaksid, tuleb vähemalt kord aastas määrida aknatihendeid elastsuse säilimiseks FOTO: SHUTTERSTOCK vaseliini või silikoonõliga.

salt ei soovitud sellega tegeleda.

Me ei suutnud tuvastada, kust eelmine majaomanik omal ajal aknad tellis, seega ei saanud aknafirmadele survet ka avaldada,” pajatab Tallinna Nõmme elanik Raivo. Ühest firmast anti endise töötaja telefoninumber, kes eraviisiliselt aknaid parandab. Tuli siis “eraaknameister”, diagnoosis, et tihendid on läbi, sättis ja parandas neid veidi, määris silikoonõliga ja asi paranes.

Remondimehe sõnul saab koduomanik tihendite vahetusega ka ise hakkama. Aknad on kallid,

igal juhul tasub enne remontida kui vahetada, kusjuures kevadel ongi õige aeg seda teha.

Aknad ja tihendid on erinevad Tõepoolest, aknatihendite vahetamises pole tegelikult midagi keerulist: võta tihendi otsast kinni ja tiri maha, vajadusel puhasta nii aknaauku kui ka raami tihendikohta noaotsaga kraapides, pese üle, kuivata ja kleebi uus tihend.

Erinevatele aknamudelitele lähevad aga erinevad tihendid, mida tavakaubanduses ei pruugi olla. Neid toovad Eestisse akna-

firmad, kes kõik esindavad ainult kindlaid kaubamärke. Lisaks on tihti raske kindlaks teha, mis aknaga täpselt tegu on, kes ja millal selle paigaldas. Alati on mõistlik meister vaatama kutsuda.

Kuid suured aknafirmad pole tihendite vahetamisest huvitatud ja üritavad läbi suruda terve akna väljavahetamist, mis on kordades kallim, jagavad oma kogemusi koduomanikud, kes meistrit on püüdnud leida. Seevastu väiksemad firmad või FIE-d tegelevad enam-vähem kõigi akende-uste paika sättimise ja parandamise-

ga. Neilt saab abi ka tihendi muretsemisel.

“Kui mõelda, et tihendi väljavahetamise kallal nokitsemine võib olenevalt akna seisundist võtta isegi kauem aega kui uue akna panek, samas saab teenusepakkuja palju vähem raha vastu, siis võib nende tõrksust isegi mõista,” ütleb SeiCom Aknatehase Rakvere müügiesinduse juht Marko Kontkar. “Kui võrrelda akna hinda ja tihendi väljavahetamise hinda, soovitaks loomulikult kliendil esmalt tihenditega katsetada,” lisab ta. Sissesulatatud tihendit näiteks aga välja vahetada ei saa ja nii polegi muud teha, kui uus aken osta. Nagu ka siis, kui tihendit ei ole aastate jooksul mitte kunagi õlitatud-määritud, tihend on täiesti kõva ja seda on võimatu kätte saada.

Kontkari sõnul ehituspoodidest õigeid pakettakende tihendeid ehk n-ö tüüblisoonega (tüübliefektiga) tihendeid ei saa. “Igale aknale sobib kindel tihend. Peab jälgima, kuidas sooned jooksevad ja kas tihend sinna läheb. Poes müüakse tavaliselt kummitihendeid, mida tootjad enamasti ei kasuta – eluiga on lühike ja tulevad ruttu ära.”

Hooldatud tihend kestab kaua Aken ise on väga pika elueaga, kui selle eest hoolitseda, siis veelgi pikemaga. “Meil on pakettaknaid ette pandud nii 15 aastat ja kui me nüüd avastame, et aken, mida me kordagi pole hooldanud, laseb tuult läbi, kipume arvama, et need aknad ongi viletsad,” märgib aknameister. Tegelikult on Eestis

Aken vajab hooldust Järvamaa akna- ja uksefirma Joveld OÜ soovitab järgmist: • Aknad vajavad korrapärast hooldust vähemalt kord aastas.

• PVC-aknad on tuntud oma hooldamiskerguselt. Aknaraami ja tihendeid tuleb puhastada igal aknapesul.

• Vähemalt kord aastas tuleb määrida aknatihendeid elastsuse säilimiseks vaseliini või silikoonõliga.

• Suluste määrimise ja puhastamisega saavad kõik hakkama. Määrima peab ainult liikuvaid osi ja kinnitusvastuseid, selleks kõlbavad määrderasv või õli, mis ei sisalda happeid ega vaike.

• Avad aknalengi välisküljel peavad olema puhtad, et vesi saaks vabalt ära voolata.

• Akendel või akna vahetus läheduses ei tohi kasutada tihendmaterjale või tihendeid, mis sisaldavad äädik- ja teisi happeid.

• Vaata meistri Ilja Leontjevi videot, kuidas ise vahetada plastakna tihendit aadressilt: http:// www.aknavennad.ee/plastakende-remont/

praegu müüdavat katsetatud mujal juba aastakümneid ja vastupidavust neil jagub. Kel aknatellimine ees, võiks seda tehes uurida, kas aknal on vahetatavad tihendid, millised need on ja kes seda vajadusel tegema tuleb.

Tselluvilla märgpaigaldus!

Apuistevillad OÜ on erakapitalil loodud ettevõte, mille põhitegevusala on puistevilla müük ja paigaldus üle Eesti.

Omades pikaajalist paigalduskogemust meie põhjanaabrite juures, oleme veendunud, et ei jää hätta ka kõige keerukamates olukordades ning suudame oma klientidele tagada professionaalse ja kvaliteetse paigalduse.

Puistevilla eelised:

311

 soodne hind  vuugivahede ja liitekohtade täielik puudumine  parim viis raskesti ligipääsetavate pindade soojustamiseks  kiire ja efektiivne paigaldus  parim viis suurte pindade soojustamiseks  hea soojatakistus  mittepõlevus  omadused säilivad muutusteta pikka aega  puudub soodne kasvupinnas hallitusseentele  ei mädane ega põhjusta korrosiooni  vastupidav kahjurite suhtes

www.apuistevillad.ee OÜ Apuistevillad

Pärnu mnt 33, 71012 Viljandi tel 5566 5307 e-post info@apuistevillad.ee

4

SOE KODU

Puistevill aitab kodusoojust kinn Soojustusmaterjalide soojustusomaduste iseloomustamiseks ei piisa ainult soojusjuhtivusteguri (λ – lambda) väljatoomisest. Pööra tähelepanu ka soojusmahtuvusele ja tuuleõhu takistustegurile.

Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee

Puistevillaga saab soojustada kõiki tüüpi pindasid: horisontaal-, vertikaal- ja kaldpinnad (tihendatud täitmine), vahelaed, põrandad, avatud seinad märgpaigalduse meetodil tselluvillaga.

Peamised eelised on taskusõbralik hind, mugav paigaldus ja aja kokkuhoid. Eestisse jõudis puistevillaga soojustamine 1990ndate alguses.

Klaasvill Kindlate soojustuslike ja mürasummutavate omaduste ning tulekindlusega kujutab klaasvill endast uue põlvkonna energiasäästlikku soojustusmaterjali.

Klaasvilla on saadaval rullide ja plaatidena. Number klaasvilla nimes (32; 35; 37; 40) näitab klaasvilla soojajuhtivust λ (lambda) = W/mK. Mida väiksem on klaasvilla λ väärtus, seda paremini peab klaasvill sooja.

Klaasvillarulle kasutatakse peamiselt horisontaalsete ja madala kaldega pindade soojustamiseks, plaate vertikaalsete ja suurema kaldega pindade soojustamiseks.

Erandiks on loomulikult klaasvilla seinarullid, mis on mõeldud spetsiaalselt vertikaalsete pin-

dade soojustamiseks. Klaasvilla väiksem tihedus tähendab, et see pole parim toode põrandates kasutamiseks.

Klaasvill ei sütti ja sellel on Euroopa standardite kohane kõige kõrgem võimalik tulekindluse klass A1. Kasutustemperatuur on kuni 230 °C. See tähendab, et materjal tagab suurepärase tulekindla soojustuse peaaegu kõikides ehitusrakendustes.

Kivivill Tänu oma koostisele ja kõrgele sulamistemperatuurile sobivad kivivillast tooted suurepäraselt kõrge temperatuuriga ja tulekindlust nõudvatesse rakendustesse, tagades samal ajal korraliku soojapidavuse.

Kivivilla suurem tihedus (et tagada väiksema tihedusega klaasvillaga sama soojapidavus) tähendab, et toode on suhteliselt suurema survetugevusega ning seetõttu parim kasutamiseks kandvates aluspõrandates ja lamekatustes.

Sobivaim soojustusmaterjal ka eraldusseinte puhul ja terastarindite tulekaitseks.

Kivivilla omadused võimaldavad vormida mõningaid tooteid korrapäratute kujundite, nt sisekliima rakenduste järgi. See võib lihtsustada paigaldaja tööd.

Klaasvillarulle kasutatakse peamiselt horisontaalsete ja madala kaldega pindade soojustamiseks.

Kanepivill Kanepivill pakub loodussõbralikkust nii vanas kui ka uues hoones. Loodustootena ei sisal-

da kanepivill keskkonda kahjustavaid lisaaineid. Kanepivilla toodetakse mattide või rullidena ning sobib katuse, seina ja põran-

da soojustamiseks. Rulle ja matte valmistatakse kuivatusmeetodil.

Kanepivill tagab kaitse nii talvepakase kui ka suvekuumuse eest.

Tänu heale difusiooniomadusele hoolitseb kanepivill niiskuse automaatse regulatsiooni eest, mis aitab ruumides luua tervisliku ja

REKLAAMTEKST

SOE KODU

5

ni hoida nii laes kui ka seinas Puitkiudvill ehk tselluvill

FOTO: SHUTTERSTOCK

meeldiva sisekliima. Lisaks on termokanepil head heliisolatsiooniomadused. Tervise ohtu seadmine on välistatud nii ka-

nepivilla tootmisel kui ka selle paigaldamisel. Funktsionaalne ja vastupidav, säilitab hästi oma kuju.

Tselluvilla mahutihedus ja materjali poorsus tagavad parema soojusmahtuvuse ja tuuleõhu takistusteguri näitaja kui teistel puistevilladel.

Kui mineraalsetel puistevilladel asub soojapidav õhk kiudude vahel, siis tselluvillal on soojapidav õhk lisaks kiudude sees poorides. See aitab vähendada konvektsiooni (õhuleketest tulenevat mõju) hoone tarindites ja aitab kaasa hoone paremale soojapidavusele.

Klaas- ja kivivill ei suuda oma kiududesse niiskust siduda ning liigne niiskus kondenseerub kiudude pealispinnale.

Liigne niiskus mõjutab aga soojusjuhtivust ja tekitab liigset soojakadu.

Tselluvilla hügroskoopsed kiud reguleerivad aga end vastavalt õhuniiskusele, niiskel ajal seda omistades ja kuivemal perioodil loovutades. See hoiab hoone konstruktsioonid kuivana ja tagab pikema eluea.

Tselluvillale lisatud boor ja boorakshape tagavad tuleohutuse ja tule levikut piirava toime.

Tule leviku aeglustamisel on tähtis ka tselluvilla salvestatud niiskus selle kiududes.

Samuti on oluline soolakristallide niiskus, mis takistavad tule levikut ja selle edasi kandumist.

Tselluvill ei eelda eraldi aurutõkete paigaldamist, mille tõttu sobib see ideaalselt vanemat tüüpi majade renoveerimisel ja on laialdaselt kasutatav passiivmajades.

Aurutõkketa maja hingab paremini – tulemuseks on parem sisekliima.

Polüestervill Vill on toodetud sünteetilisest kiust, põhiliselt mittemärguvast polüestrist, mis on elastne ja soe. Vill koosneb 40% vetthülgavast polüpropeenkiust ja 60% mittemärguvast polüesterkiust.

Kasutatakse seda spetsiaalset tihendus- ja soojustusvilla palkmajadele, element- ja moodulmajadele.

Villa on erinevates paksustes, mis võimaldab seda kasutada väga täpselt töödeldud höövelpalgi korral ja ka käsitsi varatud palgist maja ehitamisel. Kuna villad on suurtes rullides, lõigatakse kliendile vastavalt tema soovile vajalik laius.

1980. aastal loodi USA-s polüester- ja polüpropüleen- ehk polüpropeenkiust gore-tex’i tüüpi spetsiaalsed materjalid, mittemärguvad, soojad ja niiskust väljapoole juhtivad. Tihedamalt kokkusurutuna ei ima need vett ja ei märgu, kuid lasevad niiskusel vabalt liikuda.

Kiud ise on seest õõnsad ja parima väliskujuga, et haakuda tihedaks, elastseks ja soojapidavaks vaibaks. Kõige sõbralikumad kiud inimesele, seda soojustusmaterjali kasutab nii toiduaine- kui ka meditsiinitööstus.

On ju paljud kodutekstiilid, rõivad ja eriti sporditekstiilid valmistatud polüpropeen- ja polüesterkiududest. Ka meie tekid ja padjad on täidetud polüesterkiust täidisega.

Soojustamismüüdid– kehtivad või ei kehti?

• Soodsaim soojustusmaterjal on see, mille paki hind on madalaim? Toodete pakihind on petlik ja eksitav. Ostmisel tuleb jälgida, kui palju toodet on ühes pakis.

• Puistevill on parim lahendus pööningule? Puistevillaga soojustamist peaks kaaluma, kui teiste soojustusmaterjalide paigaldus pole võimalik ligipääsetavuse tõttu, kuid võimalusel kasutada enamlevinud rull- või plaatmaterjali.

• Klaasvill põleb? Klaasvill kuulub tuleohutusklassi A1, seega klaasvill ei põle, vaid sulab kõrgel temperatuuril.

• Kivivill on parem kui klaasvill? On vale väita, et üks on parem kui teine, soojustusmaterjalide valikul on olulisimad tehnilised parameetrid, millest lähtuvalt saab otsustada vastava materjali sobivust ning kui on mitu valikut, siis milline oleks sobivaim. Kindlasti tuleb võtta ka lõpparvestusse tootehind.

• Kivivill on tulekindel? Kõik katmata mineraalvillad on mittepõlevad ja kuuluvad klassi A1. Tulepüsivad mineraalvillad on spetsiaaltooted ning tulekindlateks saab kutsuda ainult väga spetsiifilisi tootja poolt selleks ettenähtud tooteid, millel on vastavad tulepüsivusnäitajad mõõdetud ja sertifitseeritud.

• Klaasvill sügeleb rohkem kui kivivill? Klaasvill põhjustab nahaärritust ja sügelust tõesti, kuid kuna klaasvill tolmab vähem kui kivivill, siis põhjustab klaasvill vähem sügelust kui kivivill. Tänapäeva tehnoloogiate juures on soojustusmaterjalide põhjustatud nahaärritus kordades väiksem ja tervist säästvam, kui oli seda aastad tagasi.

• Isover on soojapidavam kui muud klaasvillad (soojustusmaterjalid)? Isover ei ole soojapidavaim soojustusmaterjal ja ei ole ka soojapidavaim klaasvill. Soojapidavust näitab toote soojajuhtivustegur, mida väiksem see on, seda soojapidavam on materjal.

• Tihedam vill on soojapidavam? Toodete tihedus ei ole näitaja, soojapidavust näitab soojajuhtivustegur. Tihedam toode võib olla soojapidavam, kuid tihtipeale on vastupidi, et väiksema tihedusega toode on soojapidavam.

• Kivivill on soojapidavam kui klaasvill? Eesti turul on kergvilladest parima soojapidavusega kivivill 0,034 W/mK ning parima soojapidavusega klaasvill on 0,032 W/mK, ehk selle info alusel on hetkel saadaolevatest materjalidest klaasvill soojapidavam kui kivivill.

Allikas: Baumax

PENOPLAST, EPS, VAHTPOLÜSTÜREEN PARIMA HINNAGA EESTIS! Eesti tootja vahtpolüstüreen: EPS50 EPS60 EPS60 silver EPS80 EPS100 EPS100 silver EPS120 perimeeter U plokid - erinevad mõõdud L plokid - erinevad mõõdud EPS plaadid lamekatustele (kaldega)

Tellimused alates 350 € transport Tallinnas ja lähistel

TASUTA!

Tellimused ca 20 m3 transport üle Eesti

TASUTA!

Plaadi mõõtmed: 1200x1000 mm / 1200x3000 mm / 1000x3000 mm / 1000x600 mm Plaadi paksused: 20 mm - 1200 mm

Saada hinnapäring või helista ning saa parim pakkumine! soojustusplaat@gmail.com / soojustusplaat.com / 55 908 903 / Soojustusplaat OÜ

6

SOE KODU

Põrandate soojapidavus vajab suuremat tähelepanu

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kõikide põrandate suurim vaenlane on niiskus ja see kehtib ka maapinnale rajatud põrandate puhul.

Vilve Torn vilve.torn@ekspressmeedia.ee

Kodumaja Projekteerimise OÜ tootearenduse direktor Elar Vilt on seisukohal, et erinevalt hoone teistest piiretest pööratakse põrandatele, nende soojapidavusele ning niiskus- ja tuulutusrežiimile liialt vähe tähelepanu. Sageli on viletsas seisukorras just vanemate majade põrandad – need on külmad ja ebatihedad. Tuuletõmbust läbi põrandate tunneb eriti hästi ruumi välisseinte ääres. Selle peamised põhjused on ebapiisav isolatsioonimaterjali kiht ja piirde õhutiheduse puudumine.

Põrand pinnasel Kui hoones on lahtine küttekolle, nt ahi või kamin, ent aknad on tihendatud ja ventilatsioon ebapiisav, tõmmatakse põlemiseks vajalik õhuhulk sisse just põrandate ja seinte ebatihedatest liitekohtadest ning põrandad muutuvad veelgi külmemaks. Sama toimub ka loomuliku ventilatsiooni puhul, kui soe õhk üles tõustes pidevalt väljub ja külm altpoolt siseneb, selgitab Vilt.

Soojustatud põrandaid rajatakse põhiliselt kahel viisil: kas otse pinnasele või jäetakse pinnase ja põranda vahele õhuruum.

Kata põrandaalune maapind dreeniva ehitusmaterjaliga ja tihenda.

1.

2.

3.

Aseta dreenivale kihile koormust taluv soojustus ja kata see hüdroisolatsiooniga.

Seejärel vala betoonplaat kogu hoone ulatuses, vundamendiga piirnevatesse kohtadesse jäta deformatsioonivuuk.

Betoonplaadile ehita lõplik põrand. Laudpõranda puhul võib laagide vahed täita villaga.

Vilt lisab, et kõikide põrandate suurim vaenlane on niiskus ja see kehtib ka maapinnale rajatud põrandate puhul.

“Kui põrandate kattematerjal veeauru läbi ei lase ja aluspõrand on niiske, võivad kuivade ruumide põrandatalad hakata üsna kiiresti mädanema, linoleum kobrutama või parkett lainetama,” ütleb Vilt.

Sestap tulebki enne lõpliku põranda rajamist veenduda, et betoonist alusplaadist oleks niiskus välja kuivanud. Põranda alla jääv ehitusniiskus või sinna juhuslikult sattunud vesi (nt veeavarii) peab saama kiirelt välja kuivada siseruumi ja ventilatsiooni teel eemalduda. Külma välisõhu sisse pääsemist tuleb igal juhul vältida, annab Vilt nõu.

4.

Põrand välisõhu kohal Altpoolt ventileeritavad põrandad tuleb Vildi sõnul isoleerida enamvähem sama soojapidavaks kui katuslaed. Niisugune konstruktsioon eeldab soojustuse paksust

Tuuletõmbust läbi põrandate tunneb eriti hästi ruumi välisseinte ääres, kuna isolatsioonimaterjali pole piisavalt ja puudub piirde õhutihedus.

sõltuvalt materjalide soojusjuhtivusteguritest vähemalt 300 mm või enam. Et renoveeritavates majades pole see alati võimalik, otsustatakse isolatsiooni optimaalne paksus igal konkreetsel juhul eraldi.

Erilist tähtsust omavad hea lõpptulemuse saavutamisel aga tuuletõkkeplaadid ja nende paigaldus.

Halvasti paigaldatud tuuletõke ei jäta üksnes põrandaid külmaks, vaid võib aidata kaasa ka niiskuskahjustuste tekkele.

Tööde käik selliste piirete soojustamisel on järgmine:

1.

2.

Paigalda põrandatalade alumistesse külgedesse kinnitusliistud.

Aseta kinnitusliistudele tuuletõkkeplaadid ja tihenda nende kõik küljed elastse ehitusmastiksiga.

Aseta talade vahele põhisoojustus – see peab asetsema tihedalt tuuletõkke ja talade vastas. NB! Väldi võimalikke mõõtmete ebatäpsusest tingitud kortse

3.

ja volte isolatsioonis.

Aseta taladele ristised laagid ja täida laagide vahed soojustusega. NB! Selline paigaldusviis lõikab läbi taladest moodustuvad võimalikud külmasillad.

Kinnita laagidele aurutõke (konvektsioonitõke) – see takistab ruumi siseõhul piirdesse tungimast ja tagab õhutiheduse.

Kinnita põrandalauad või plaadid ja paigalda põrandakate.

Välisõhu kohal asuvatest põrandatest pääseb konstruktsiooniline

4.

5.

6.

niiskus hõlpsalt välja. Isolatsiooni efektiivsuse tõstmiseks tasuks soojustuskihtide vahele asetada veeauru kergelt läbilaskev ehituspaber. Põrandaalust ruumi tuulutatakse loomuliku või sundventilatsiooniga.

Loomuliku ventilatsiooni puhul peavad tuulutusavad olema maapinnast vähemalt 200 mm kõrgusel ja avade vajalik suurus sõltub hoone asukohast ja paiknemisest tuulte suhtes – kahjuks tehakse need sageli siiski liialt väikesed, tõdeb Vilt.

SOE KODU

7

8

SOE KODU

Seinaküte – soemüür ilma küttekoldeta Olgu tegu kerge kvaaderseina või märgkrohvisüsteemiga, seinaküte ja -jahutus tagavad mugava kliima nii kodus kui ka tööruumides.

Plussid ja miinused Seinakütte plussid • Võimalik on kasutada mistahes põrandakatet.

• Seinaküte on hea peidetud lahendus juhuks, kui põrandakütet ei soovita.

• Tekib mõnus soemüüriefekt.

• Süsteemi saab kasutada ka jahutuseks.

• Lahendus ühildub nii soojuspumpade kui ka teiste levinud soojusallikatega.

• Seinakütet saab kombineerida põrandaküttega.

Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee

Seinaküte on madaltemperatuurisüsteem elamutele ja muudele hoonetele. See paigaldatakse kergseinas konstruktsiooni sisse või kiviseina puhul otse kipskrohvi kihti. Paigaldist saab ühendada mistahes vesiküttesüsteemiga.

Süsteem pakub eeliseid eriti renoveerimisel, kui terve sein ümber ehitatakse. Näiteks vannitoas, kus põrandapind vajalikku soojuskoormust ruumile ei taga, võib seinaküte anda koos põrandaküttega hea kombinatsiooni.

Kuna kiirgusküte toimib madalal temperatuuril, moodustab see tõhusa lahenduse koos soojuspumpadega. Seinaküte ja -jahutus pakuvad mugavat jahedust suvel ning mõnusat soojust talvel.

Seinaküttel palju eeliseid Süsteem reageerib paindlikult ka kevadisele ja sügisesele kiirele temperatuurimuutusele. Seinaküttesüsteemi on hea rakendada ühe- ja kahekordse karkassiga vaheseintes. Seda saab kasutada lühikese ehitustähtaja korral ning kergpaigaldusega elamutes ja ühiskondlikes hoonetes.

Seinakütte miinused • Seintesse puurimisel peab olema ettevaatlikum.

• Küttepinda ei saa kinni katta seinakapi või suurema mööbliga.

• Kuna süsteemi õhutuskoht asub küttepinnast kõrgemal, võib tekkida lekkerisk.

• Seina soojusisolatsiooni tuleb täiendada.

• Jahutusel võib seinale tekkida kondensaat.

Vannituba on see koht, kus võib koos põrandaküttega toimida hästi ka seinaküte.

Madalenergiamajja sobib seinaküte hästi, sest sel juhul ei oodata põrandasoojust ja maja ei köeta nii lihtsalt üle. Seinaküte võib ka koos põrandaküttega hästi toimida. Kohta, kus põrandakütte võimsusest ei piisa, võib lisada seinakütte.

“Seinakütte puhul kannatab kõrgemat temperatuuri enamik materjale: krohv, kipsplaat, värv,

tapeet jne. Tänulikud seinakütte kasutajad on näiteks inimesed, kellele meeldib naturaalne siseviimistlus: laudpõrand, savikrohv ja looduslik värv,” ütleb hoone tehnosüsteemide spetsialist Marek Plaamus.

Nagu põrandaküte, nii vajab ka seinaküte soojendamiseks madalamat kütteveetemperatuuri kui radiaatorid. Seinakütte eeliseks

FOTO: SHUTTERSTOCK

on võimalus kasutada natuke kõrgema temperatuuriga soojuskandjat kui põrandakütte puhul, seepärast saab ruumiõhu temperatuuri seinaküttega kiiremini muuta.

Plaamuse sõnul võib soovituslike normdokumentide järgi köetava seina temperatuur olla kõrgem: kui põranda temperatuur ei tohiks olmeruumis ületa-

Allikas: Maaküte OÜ da 29 °C, siis seina temperatuur võib olla kuni 35 °C. Väljastatav küttevõimsus on seinaküttel kuni u 120 W/m2 ja jahutusvõimsus u 72 W/m2 (26 °C õhutemperatuuri ja 58% suhtelise õhuniiskuse puhul).

Seinaküttega ruumis saab kasutada mistahes põrandakattematerjali, samuti pole palju piiranguid seinakattematerjali valikul.

Köetaval põrandal aga naturaalseid kattematerjale eriti kasutada ei saa. Plaamus märgib, et seinaküte on põrandaküttest paindlikum ka juhul, kui soovitakse ruumi jahutada. Kindlasti peab seejuures ennetama kondensaadi teket: liiga külm tarind võib kattuda kastepunkti saavutamisel kondensaadiga.

Paigaldus kuiv- ja märgmeetodil Plaamuse sõnul paigutatakse kuivpaigalduse korral toru seina sisse, kasutamata segu või krohvi. Selleks puhuks on hea näiteks Uponori soonestatud isolatsioonimaterjal, mille sisse sobivad küttetoru ja soojusjaotusplaat.

Kuivpaigaldusega lahenduse saab peita näiteks kipsplaadi või mõne kergpaigaldatava plastist paneelkatte taha. Seinakatteks ei sobi sellisel juhul materjal, mis on soojust isoleeriva toimega. Tapeeditud või värvitud kipsplaadist sein on kuivpaigalduse korral igati kõlblik. Märgpaigaldusel peidetakse küttetoru krohvi või segu sisse.

Esimese tööna tuleb lahendada soojusisolatsiooni küsimused, seejärel kinnitatakse seinale paigaldusrelsid, kus toru kinnitub vastavate klambrite vahele.

Lõpuks kaetakse torustik krohviga, mille kiht võiks torude peal olla 1−2 cm. “Toru paigaldussamm ei erine seinaküttes palju põrandakütte omast. Soojusülekanne pole küll nii efektiivne kui põrandaküttel, kuid kõrgem pealevoolu temperatuur kompenseerib väiksema soojusülekandeteguri,” selgitab Plaamus.

SOE KODU maasoojuspumbast vesipõrandakütte või muu sarnase, madalal soojusel toimiva süsteemiga,” selgitab Raid.

Enne, kui kopp maasse lüüa, tuleb Raidi sõnul uurida, kas olemasoleva või alles plaanitava kodu küttelahenduseks sobib maasoojuspump. Selleks tuleks teha maja ümbritsevale maale hüdrogeoloogiline uuring. Maakütte paigaldamiseks on vaja arvestada ka krundi suurust ja olla kindel, et kohalik omavalitsus annab kooskõlastuse kinnise soojussüsteemi rajamiseks. Kogu protsess projekteerimisest paigalduseni võtab aega kuu või paar, kõige rohkem kulub Raidi sõnul aega projekti kooskõlastamiseks nõutud asutustega.

Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil.

FOTO: SHUTTERSTOCK

MAASOOJUSPUMP – hooldusvaba küttelahendus aastateks Maasoojus koondab nelja erinevat liiki energiaallikat: maapind (maakollektor), energiakaev, veekogu ja soojuspuurauk.

Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee

Eestis on levinuim lahendus horisontaalse paigaldusega maakollektor, kus maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku

ehk maakollektori abil, milles ringleb külmakindel vedelik. Parema soojusjuhtivuse tõttu on eelistatud niiske pinnas. Viimastel aastatel on populaarsust kogumas ka soojuspuuraugu kasutamine.

Maaküte eeldab uuringuid ja projekti “Maaküte varub soojust maast või veekogust selleks ette nähtud torustikuga, mille võib kaevata pinnasesse või lasta kaljusse puuritud kaevu. Selle täielikult hooldusvaba ökoloogilise lahendusega võib säästa kuni 75% oma kodu küttekuludelt,” kinnitab Balti Puurkaev OÜ tegevjuht Harald Raid.

Maasoojuspumba tööpõhimõte on nagu külmkapil, kuid ümberpööratud kujul: külmkapp juhib toiduainetest saadud soojuse väljapoole, maasoojuspump aga siirdab maas või vees oleva soojuse hoonesse. Torustikus ringleb jäätumatu keskkonnasäästlik vedelikulahus, mida soojendab ümbritsev mass. Aurustis satub lahus kokku külmaainega ning kompressor tõstab gaasiks muutunud vedeliku temperatuuri. Kondensaatori kaudu siirdub soojusenergia maja küttesüsteemi ja akumulatsioonipaaki, et soojendada tarbevett.

“Tegu on soojussüsteemiga, mille kasutamine ei ole keskkon-

nale ohtlik, kuna ei põhjusta veepinna muutusi ega tarbi põhjavett,” märgib Raid.

Valmis ehitatud küttelahenduse puhul on tegu aastakümneid hooldusvabalt töötava süsteemiga, mis selle omanikult rohkem jälgimist ei nõua. Paari ruutmeetri suurune ruum, kuhu paigaldatakse maasoojuspump, ei pea olema tulekindel ning maaküte ei vaja ka korstent. Elektrit vajab maasoojuspump ainult kompressori ja ringluspumpade tööks.

“Seega saab kasutaja ühe kasutatud kilovati kohta keskmiselt kolm kilovatti soojusenergiat, optimaalsetes tingimustes isegi rohkem. Parima kasuteguri saab

Tasub end ära kuni seitsme aastaga Maaküttelahenduse tasuvus oleneb eelkõige maja suurusest ehk köetava pinna ruutmeetrite hulgast. “Üldiselt tuleb arvestada 3–7-aastase tasuvusperioodiga. Üks ruutmeeter majapinda võrdub ühe meetri puurimisega ehk umbes 150-ruutmeetrise maja puhul on tarvis puurida 150 meetrit. Ühe meetri puurimise hind jääb 35–50 euro vahele olenevalt pinnase geoloogilisest läbilõikest,” ütleb Raid.

Soojusvaheti ehk katlaruumi mineva seadme hinnad algavad 5000 eurost. Seega kujuneb maakütte paigaldamise hinnaks 150– 200 m2 maja puhul 10 000–12 000 eurot. See summa sisaldab juba kogu lahendust koos soojusvaheti ehk pumbaga.

Kuigi vertikaalsel puurimisel paigaldatav küttesüsteem tuleb pinnasekollektoril põhinevast veidi kallim, annab puurimine aastaringselt viis-kuus kraadi

Nüüd 5-aastane eksklusiivne tehasegaran�i Kui tellite oma soojuspumbasüsteemi Boschi Premium Partnerilt, saate suurepärase lisaväärtuse: eksklusiivse pikendatud 5-aastase tehasegaran�i.

Viie aasta vältel on teie uus Boschi soojuspump täielikult kaitstud ilma täiendavate lisatasude, kindlustuste ja muude kuludeta.

Premium Partner on soojuspumpade paigaldaja ja käivitaja, kel on aastatepikkune kogemus ja väga põhjalikud teadmised Boschi soojustehnikast.

Sellest tulenevalt saate oma soojuspumbale veel pikema garan�iaja, sest teame, et see on nõuetekohaselt ja kõrge kvaliteediga paigaldatud.

SOOJUSKESKUS

KÜTE JAHUTUS VENTILATSIOON

SOOJUSKESKUS OÜ Telliskivi 51b, Tallinn 10611 Tel. +372 657 40 45 Mob. +372 56 566 322 info@soojuskeskus.ee www.soojuskeskus.ee facebook.com/soojuskeskus

Terviklikud sisekliimalahendused projekteerimisest paigalduseni!

9

Maasoojuspump • rakendab maapinda salvestunud päikeseenergiat; • saab kasutada sooja vee tootmiseks, põhiküttena ja suvel maja jahutamiseks; • kasutab küll elektrienergiat, kuid iga kulutatud 1 kWh kohta toodab see keskmiselt 3,5 kWh soojusenergiat tagasi (soojustegur/kasutegur ehk COP = 3,5); • koondab nelja erinevat liiki energiaallikat: maapind (maakollektor), energiakaev, veekogu ja soojuspuurauk; • rusikareegli järgi vajab 1 m2 hoone köetavat pinda kolmemeetristhorisontaalset maakollektorit ja 3,6 m2 vaba maapinda, siis soojuspuurauk vastavalt 1 m puurimissügavust 1 m2 köetava pinna kohta; • töötab kõige efektiivsemalt, kui kasutusel on vesiküttesüsteemid (radiaator- ja põrandaküttesüsteem); • sobib kõige paremini majadele, kus on kasutusel põrandaküte (peale-/tagasivoolutemperatuur 40–35 ºC) või küttekalorifeerid (55–35 ºC).

Allikas: Maaküte.ee soojusenergiat, samal ajal kui pinnasekollektor ainult üks-kaks kraadi.

“Pinnasekollektor sobib kütma pigem suurema kinnistuga maja, kuid tuleb arvestada, et haljastuse ja viljapuude vahele on süsteemi keeruline paigutada. Loobuda tuleb kaevamist nõudvatest aiatöödest ja juurviljakasvatusest, arvestada tuleks ka maaapinna vajumisega. Muru kasvab küttesüsteemi peal meelsasti,” lisab Raid.

10

SOE KODU

Ideaalne lamekatus on kõva pinnaga ja külmasillavaba Kui katuse soojustus on ebapiisav või lohakalt paigaldatud, on soojakaod katuse kaudu väga suured. Ühtlasi langeb katusetarindi osadele ülemäärane koormus ja väheneb nende pikaajaline kestvus.

Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee

Lamekatuste kalle on ainult kuni seitse kraadi, mistõttu funktsionaalse sulalume- ja vihmavee ärajuhtimise süsteemi ning usaldusväärse hüdroisolatsiooni tagava katusekatte paigaldamine on lihtsalt hädavajalik. Sama oluline on ka soojustusmaterjali valik.

Kolm olulist materjali “Katuse ehitusel tuleb valida kolm põhilist materjali – aurutõke, soojustus ja katusekate. Aurutõkked on peamiselt kas bituumenrullmaterjalid, kiled või moodsamad iseliimuvad foolium-bituumenkomposiitmaterjalid,” ütleb Siim Rannik, Enerest OÜ juhatuse liige. Ta selgitab, et soojustusmaterjalidest kasutatakse lamekatustel tihedaid mineraalvilla plaate,

vahtpolüstürooli EPS ning uudset PIR-soojustusplaati.

“Katusekatete valikus on meie turul peamiselt kaks valikut: SBS-i bituumenrullmaterjalid või PVC rullmaterjalid. Neist esimesi saab kasutada kas kahe või ühekihilisena, samal ajal PVC katted on ainult ühekihilised,” lisab ta.

Rannik märgib, et lamekatuste soojustamine on muutunud palju mitmetahulisemaks ja seega peab arvestama rohkemate nõudmistega kui kümmekond aastat tagasi. Kuna praegu on lamekatused paljude tehnoseadmete paigalduskohaks, siis tuleb arvestada katuse puhul tehnoseadmete koormuse, kinnituste kui ka nende hoolduseks vajalike käiguteedega.

See tähendab, et ideaalis peaks katus olema tugeva ja kõva pinnaga ning külmasillavaba, et tagada selle kestvus ja projekteeritud tehniliste näitajate säilimine ajas. Katuse käidavus ja seadmete paigaldamise tehnoloogia sõltub soojustusmaterjali valikust või lahendatakse see täiendava betoonivaluga. Nüüdisaegsed soojustusplaadid võimaldavad ehitada lamekatuseid, mille omakaal on kerge, pind on tugev ja omadused ei muutu niiskusest või pealkäimisest.

Soojustada tuleks ideaalis kahekihiliselt ja kindlasti tuleb jälgida, et katuse ehitamisel ei jääks kihtide vahele niiskust. Näiteks PIR-soojustusplaadid niiskust

Kergkruus ja muru katuse soojustamisel

Pärnus asuva eramu lamekatus, mis on ehitatud tüüblivabalt, st et kogu katusekonstruktsiooni aurutõke on vigastamata ning kõik katusekihid on liimitud. Lamekatus on kaetud IKO Carrara katusekattega, mis on lumivalge SBS ja tagab katuse pika eluea (kuni 50 aastat) ning ei lase katuse all olevaid ruume kuumal suvel liiga soojaks kütta.

FOTO: ENEREST OÜ

sisse ei ima, mistõttu puudub vajadus ka katuse alarõhutuulutite ja tuulutuskanalite ehitamiseks, mida muude soojustusmaterjalide korral tuleb ette võtta.

Vali õige tehnoloogia Kõrge niiskuskoormusega ehitiste korral, basseiniruumid või kodused spaad, on parim soojustada tüüblivabalt, liimides soojustusplaadid järjest allolevate kihtide külge ja kasutades bituumenaurutõkkeid, mis kuumutatakse kandvale aluspinnale. Sellisel juhul jääb aurutõke augustamata ja puudub vähimgi risk kondensatsiooni tekkeks.

“Katuse soojustamisel tasub alati koostada niiskusrežiimi kontrollarvutus ja võimalusel kaasata asjakohane ekspert või projekteerija. Hilisemad vead on kulukad ja keerulised avastada ning likvideerida,” soovitab Rannik.

Selgeks tuleb teha ka katuse kallete suunad ja materjalid, millest kalded teostatakse. Näiteks betoonpaneelist lagede korral, mis on lamekatuste puhul tavaline kandev karkass, võib kohe paneeli pinna peale teostada kergbetoonist kalded. Alternatiiv on ka kalded teha soojustusplaadist, mille jaoks on turul olemas spetsiifilised tooted. Enne aurutõkke

bituumenrullmaterjali paigaldamist kaetakse betoonipind naket parendava primer’iga. Üheks ülemaailmseks ja ka Eestis toimuvaks trendiks on kujunemas valge katusekate, mis aitab vähendada suvist kuumust siseruumides ja üldjuhul pikendab katusekatte eluiga.

Lisaks tuleb valida kallete andmise tehnoloogia, selleks pakutakse soojustusplaate kas EPS-i või PIR-i materjalist. Nende puhul on ka kalde maht soojapidav ja see võimaldab ehitada soojapidavama katuse sama paksuse juures kui betoonist või muust mineraalmaterjalist kalletega.

• Kergkruussoojustusega katuste vastupidavus põhineb isolatsioonimaterjali pikaealisusel ja katusekonstruktsioonide ventileerimisel räästa ja/või alarõhu tuulutite kaudu.

• Uuringutega on leitud, et talvel kergkruussoojustusega katusesse kogunev niiskus ventileerub suve alguses ja katusekonstruktsioon on sügisese kütteperioodi alguseks täiesti kuivanud.

• Kergkruusast soojustusse ei teki hallitusseeni, seda on lihtne paigaldada ka talvetingimustes.

• Murukatused rajatakse spetsiaalset kerghuumussegu kasutades. Vihmamärg kerghuumussegu ei koorma katust rohkem kui 60–100 kg/m3.

• Kerghuumusel murukate pikendab katusekatte eluiga: kerghuumuskiht (ka niiskena) kaitseb katusekatet suurte temperatuurikõikumiste eest.

• Katmata katusel võib ööpäevane temperatuurikõikumine kevadeti olla –20 °C kuni +60 °C. Kerghuumusel murukatuse all on kõikumine aga ainult –10 kuni +20 °C. • Murukiht on kaitseks ka ultraviolettkiirguse eest – see võimaldab kasutada odavamast hinnaklassist katusekattematerjale.

Allikas: www.weber.ee

Plekkahi on keskkonna- ja energiasäästlik Plekk-kestaga ahju kõige väiksem diameeter on 60 cm, suurim diameeter võib olla isegi üle meetri. Ahju võimsus on sõltuvalt suurusest 2–4 kW. Kui pottsepp ehitab ahju tänapäeva ahjuehitusstandardi EN 15544 järgi, on ahi keskkonnahoidlik ja kahjulike heidete hulk suitsugaasis madal.

Ahjukestad on valmistatud 0,6 mm terasplekist, mis ei tekita soojenemisel lõhnu. Ümar plekkahi on kena sisustuselement Plekkahi on universaalne, sobides nii modernsesse linnakorterisse kui ka maalähedasse koju. Sõltuvalt suurusest sobib plekkahi nii põhi- kui ka lisakütteks.

Ahjukesta saab seest ja väljast värvida kvaliteetse pulbervärviga, et vältida korrosiooni teket ning anda kliendile võimalus valida endale meelepäraseim toon.

Plekkahi võib olla ka eriline – valmistatud just kliendi soovi, vajaduse ja nägemuse järgi.

Selleks et ahi oleks ohutu, tellige ahjuehitus kutsetunnistusega pottsepalt!

info@plekksepp.eu tel 564 3318 www.plekksepp.eu

Võimsus: 6,5 kW Kõrgus: 584 mm Laius: 445 mm Sügavus: 327 mm Lõõri läbimõõt: 140 mm Kaal: 71 kg Köetav ruum: kuni 150 m3 Hind: 199 €

Kamin-pliit EKONOMIK LUX

Alternatiivina kiviahjudele koguvad Eestis järjest rohkem populaarsust ümara vormiga plekkahjud, mis on keskkonnahoidlikud, praktilised ja esteetilised, olles iga ruumi uhkuseks.

Kamin TST 913

KAMINAKESKUS

Võimsus: 5-7 kW Kõrgus: 900 mm Laius: 460 mm Sügavus: 400 mm Kaal: 47 kg Värv: beež, punane Hind: 199 €

kaminakeskus.ee | ahjud.ee | pliidid.ee Tallinnas Turuplats 5/7, Nõmme turu vastas tel 5881 2360

Pärnus Riia mnt 181 tel 444 3112

Viljandis Kauba 8 tel 434 3024

SOE KODU

PUHAS JA KORRAS KORSTEN ANNAB TURVATUNDE JA SOOJA TOA Hea korstnaomanik, peagi algab taas kütteperiood, mille eel on otstarbekas veenduda, et korsten puhas ja korras oleks. Kui kevadel küttesüsteem juhuslikult hooldamata jäi, on just praegu viimane aeg korsten ja lõõrid lasta asjatundjal üle vaadata ja puhastada, et korsten oleks nõuetele vastav ja ohutu kasutamiseks.

Kindlasti tasub ka sel aastal teraselt tähelepanu pöörata eelmisel, 2015. aastal kehtima hakanud uuele Tuleohutuse seadusele (§11), mille kohaselt peab kõikidel korstnat omavatel majapidamistel olema ette näidata korstnapühkija tööakt. Igal korstnaomanikul on kohustus tellida kutselise korstnapühkija ülevaatus iga viie aasta järel ja peab olema ette näidata vähemalt üks kutselise korstnapühkija poolt väljastatud akt teostatud tööde kohta. Antud akti olemasolu ja kehtivust kontrollivad vastavad järelvalveametid. AS Silikaat soovib siinkohal rõhutada asjaolu, et mõistlik on oma korstnat puhastada ikkagi igal aastal, seda siis kas ise tehes või professionaali abiga.

Põhjus, miks iga viie aasta järel on vajalik professionaali hinnang küttesüsteemile, on võimalike vigade enneaegne avastamine. Kõige ohtlikumaks veaks on korstna lõõriseina läbivad praod, mille kaudu tuli ja kuumus pääsevad korstna sisemusest välja. See tekitab omakorda tuleohtliku situatsiooni, mil sädemed võivad sattuda vahelagedesse või kandekonstruktsioonidesse. Sarnaste ohtlike olukordade vältimiseks on oluline küttesüsteemi ehitamisel kõik hoolikalt läbi mõelda, silmas pidada kehtestatud nõudeid ja kasutada kutselise pottsepa teenuseid.

Lisaks eelnevale tasub korstna ladumisel kindlasti jälgida ka ehitusmaterjalide tootjate soovitusi ja nõudeid. Silikaattelliste puhul tuleb telliseid enne ladumist niisutada/leotada ning kasutada tugevat tsementmörti. Teine oluline asjaolu, mis tänapäevaste korstnate ehitusel kindlasti meeles tasub pidada, on sisevoodri (metallihülsi) kasutamine, et korstnapitsi sisemus oleks niiskuse- ja happekindel.

Samuti tekib sisevoodri vajadus kortermajade tuulutuskorstnalõõride puhul, kuhu suubub kanalisatsioonituulutus.

Vältimaks tekkivaid ootamatusi on AS Silikaat abiks erinevate soovitustega, mida võib leida nii kodulehelt http://www.silikaat.ee lingi “juhendid” alt, kui ka Silikaadi logo kandvate trükistena hästi varustatud ehituskauplustest üle Eesti. Lisaks on AS Silikaat kuulutanud käesoleva aasta septembri korstnaehituse kuuks, mille raames loosib AS Silikaat oma kodulehekülje külastajate vahel välja erinevaid auhindu.

Täpsem info: www.silikaat.ee/kampaania.

11

12

SOE KODU

Sooja saamiseks sobivad ka diislitoitel ahi või soojust kiirgav peegel 2018. aastal jõustuvad uued eurodirektiivid kohtkütteseadmetele, tooted peavad muutuma energiasäästlikumaks.

Seepärast on tootjad hakanud otsima uusi küttelahendusi.

Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee

Lisaks tavapärastele kütteseadmetele, nagu õhksoojuspump, ahi, elektriradiaator või pelletikamin, pakuvad sooja vähemtuntud seadmed, mille kasutuselevõtt võimaldab kokku hoida soojakulusid.

Diiselkütuse põletiga infrapunaahi Biokütusel Neste Green Heat, tavalisel diislil või kütteõlil töötava põletiga infrapunaahju kasuteguriks on tootja lubanud 100%. Pole mingit vajadust eraldi korstna või ventilatsioonitrassi järele, mistõttu võib ahju kasutada tööstushoonetes, garaažides, töökodades, katusealustes, tallides, telkides, terrassidel, avalikel üritustel ja ehitusobjektidel. Ahi ei erita lõhna või suitsu.

Diislitoitel ahjud on ääretult madalate ülalpidamiskuludega. Täisvõimsusel kasutab ahi ainult veidi

üle liitri kütust tunnis. Kui köetavaks pinnaks on näiteks normaalselt soojustatud 500 m2 ruum, välistemperatuur on +0 °C ja soovitud sisetemperatuur +15 °C, tarbib ahi kaks-kolm liitrit kütust päevas. Keskmise võimsusega ahjud tarbivad kolm-neli liitrit ja kõige võimsamad ahjud kulutavad neli-viis liitrit kütust päevas.

Infrapunaahjul pole ventilaatorit, soojus kandub ruumi materjalide, mitte liikuva õhu kaudu.

Infrapunasoojus kandub ühtlaselt kõikidesse suundadesse ja tundub meeldiv ka ahju kõrval seistes. Samas kandub soojus ka suurtes ruumides laiali palju ühtlasemalt kui ventilaatorsoojenditega. Ahjul on 12 erinevat ohutussüsteemi, mis muudavad selle eriti turvaliseks. Kuumus, mis õhkub küttekehalt, pole tulikuum ja selle välispinnad pole kõrvetavad.

Ahju on väga kerge kasutusse võtta, sest ei vaja püsivat paigaldust. All on vastupidavad rattad, mis teevad selle liigutamise kuhu iganes väga lihtsaks. Töörežiim on eriti vaikne – kõigest 48 dB.

Infrapunaplaat – päike elutoas Inimesed ajavad tihti segamini infrapunaküttepaneelid ja infrapunakiirgurid. Kiirgur eraldab lähiinfrapunakiirgust ja seda soovitatakse kasutada peamiselt ainult rõdude ja terrasside kütmiseks, sest kiirgus mõjub pealetükkivalt.

Infrapunaküttepaneele võib aga kasutada ööpäev läbi, sest infra-

Infrapunakütte eelised

FOTO: HEA KAUBANDUS OÜ

Kuna küttepaneelide valik on suur, alates peeglitest kuni piltideni, siis saab neid sobitada igasse interjööri.

punapikklained üksnes ei kiirgu, vaid ka läbistavad, murduvad, peegelduvad. Infrapunaküttepaneelid toodavad soojust, mis on sarnane päikese toodetava soojusega.

Tavalised konvektsioonradiaatorid soojendavad eelkõige õhku, soe õhk tõuseb üles ja jätab põranda jahedaks. Temperatuuri erinevus lae ja põranda vahel võib ulatuda koguni seitsme kraadini.

Infrapunaküttepaneelid kütavad soojaks eluruumi seinad, laed, põ-

randad ja mööbli ning hakkavad sealt soojust tagasi andma. Õhk jaheneb kiiremini kui esemetes akumuleerunud soojus ja see annab energiasäästu kuni 30%.

Paneele ja radiaatoreid juhivad termostaadid, millega saab määrata sobiva temperatuuri. Et paneelide valik on suur, alates peeglitest kuni piltideni, siis saab neid sobitada igasse interjööri.

Need võtavad vähe ruumi, neid on lihtne paigaldada ja eemaldada, hooldust ega remonti need ei

vaja. Valida on infrapunaküttepaneele terasest, valgeid või klaasist, pildiga või peegelklaasiga.

Küttekehad paigaldatakse horisontaalselt seinale, võimaluse korral akna vastu. Kaugus põrandast peab olema vähemalt 50 mm, kaugus simsist, aknalauast või muust taolisest vähemalt 100 mm. Temperatuuri suhtes tundlikud esemed peavad paiknema küttekehast piisavas kauguses.

Tagatud peab olema takistuseta soojuse eraldumine.

• Infrapunaküttepaneelid on energiasäästlikud, kuna võtavad kuni 30% vähem voolu võrreldes elektriradiaatoriga.

• Garantii viis aastat.

• Mõjub sisekliimale väga positiivselt.

• Hääletu. Ei kuivata ega põleta õhku.

• Inimene tunneb soojust koheselt.

• Niiskuse ja hallituse vastu.

• Ei aja tolmu õhus ringlema (sobib allergikutele).

• Võtab vähe ruumi. Paigaldmine lakke või seinale.

• Vali oma interjöörile sobiv foto, klaas, peegel või valge paneel.

• Võib olla kasutuses 24 h ööpäevas.

• Termostaadiga juhitav.

Kiirguskütte jaoks soovitatakse järgnevaid kütteelemente: 1–10 m2 elamispinda 500-vatine element köetava ruumi kohta, 10–25m2 elamispinda 600-vatine element köetava ruumi kohta ja 25–35m2 elamispinda 800-vatine element köetava ruumi kohta.

Suurte akende ja külmade välisseinte puhul tuleb arvestada 7–20% lisaga.

Allikad: www.heasoojus.ee; www.begenergia.ee

SEDA ON KASULIK TEADA!

SISUTURUNDUS

Milline ahi kütab ilma küttepuudeta? See on TeplEko radiaator, mis töötab samal põhimõttel nagu traditsiooniline soemüür. Selle radiaatori kasutamine on kõige energiasäästlikum kütteviis teie kodu jaoks.

A

hjuküttega majades on võimalik ehitada soemüür, mis võtab elupinnast omajagu ruumi ning vajab tähelepanu ja hoolt. Aga sellise ahju soojuse nimel peab inimene ka vaeva nägema.

Unistused täituvad

Sellest räägib tänapäeval eksisteeriv revolutsiooniline ja eriti efektiivne küttelahendus – elektriline kütteseade TeplEko. Seda tüüpi radiaator soojeneb kiiresti, akumuleerib samal ajal ka soojust ja jahtub aeglaselt, küttes ruumi sellesama akumuleeritud soojusega.

Unistus soojusest Täishind 60 € KAMPAANIAHIND

48 €

tel 56 902 030 • Tallinn, Punane 50, 1. korrus Asume esimesel korrusel, sissepääs lääne poolt.

Tavaliselt on nii, et radiaatorid kord soojendavad ja siis jälle ei soojenda. Tihti juhtub, et maikuus on võimalik korteri ahi välja lülitada, aga septembris sageli jälle ei saa mitmel põhjusel soojust sisse lülitada. Ja siis veel need küttesüsteemi avariid...

Sarnaseid eluolu häirivaid olukordi jõuab meie kõrvu küllaltki palju. Enamjaolt kasutatakse kütteseadmeid (õliradiaatoreid, soojapuhureid, kaloriifereid), mis on soetatud tihti juhuslikel asjaoludel ja soovitustel. Ühed neist kuivatavad õhku, teised ähvardavad tulekahjuga, kolmandate ligi ei tohi lubada lapsi. Kütmisele kulunud elektriarvetest on parem üldse mitte rääkida.

TeplEko on suuteline la-

hendama kõik eespool kirjeldatud probleemid. Seda tüüpi radiaator kujutab endast dekoratiivset paneeli, mille kvartsliiva segust valatud korpuses asub kroomnikkel – kütteelement. Üks selline radiaator on suuteline tagama optimaalse toatemperatuuri 9–12 m2 põrandapinnaga ruumis, mis on soojustatud standardsete ehitusnormide kohaselt.

Selline küttepaneel soojeneb valitud temperatuurini umbes 20 minutiga ja jahtub küllaltki aeglaselt, hoides samal ajal toatemperatuuri normaalsena. Selliste näitajate tõttu võime öelda, et TeplEko on ökonoomse elektritarbimise seisukohast lähtudes liidripositsioonil.

TeplEko ei kuluta köetava ruumi õhuhapnikku, ei kuivata õhku ja töötab hääletult. Radiaatori valmistamisel ei kasutata liimi, mis teeb selle kütteseade ökoloogiliselt puhtaks. Tootele antud viieaastane garantii ei tekita töökindluses mingit kahtlust.

TeplEko on suurepärane lahendus kõikides ruumides, kus õhuniiskus ei ületa 90%. See radiaator sobib ideaalselt korterisse, suvilasse, garaaži ja kontorisse.

• Radiaatori sobivuse ülejäänud ruumidisainiga tagab võimalus värvida see vabalt valitud toonis.

• Radiaatori ööpäevane elektrikulu ei ületa 2–3 kWh (termostaadi kasuta-

mise korral).

• Elektrienergia tarbimise kasutegur on 98%.

• Nominaalvõimsus on 400 W. • Radiaatori mõõtmed on 600 x 350 x 25 mm ja kaal 12 kg.

Töökindel ja peaaegu hooldevaba

On imekspandav, et TeplEko radiaator tarbib elektrit ainult 5–15 tundi ööpäevas, hoides samas ruumi temperatuuri ühtlasel tasemel. Selline märgatavate muutusteta temperatuur tekitab tõeliselt koduse atmosfääri ja hea enesetunde. Ühtviisi mugavalt võivad end tunda nii põrandal mängivad lapsed kui ka nende vanemad.

On kindlaks tehtud, et TeplEko radiaatoritega suvilasse ehitatud küttesüsteem tuleb odavam mistahes muust keskküttevariandist.

Kõnealust tüüpi kütte-

paneelide (radiaatorite) valmistamise tehnoloogiat (peenpuhastatud kvartsliiva segusse paigaldatud küttekeha) kasutab Venemaal ainult TeplEko tehas. Neid radiaatoreid saab osta meie firmapoest, kauba võib koju kätte tellida ka telefoni teel.

NB! Radiaatorite paigaldamiseks läheb vaja vaid kolme kinnituskruvi ja kruvikeerajat! Ja ärgu kütteseadme lihtsus kutsugu esile vähimatki kahtlust selle pikaealise kasutuse kohta, sest ammusest ajast on teada, et kõik geniaalne on lihtne!

Ainult TeplEko radiaatorid võivad töötada peaaegu igavesti, sest nende kütteelemendid asuvad keskkonnas, kus on välistatud kokkupuude õhuhapnikuga ning küttekeha ei saa oksüdeeruda.

Radiaatori garantii on viis aastat, aga kasutusaeg on tegelikult piiramatu!

SOE KODU

Soojustsalvestavad kaminad

Veekütte kaminahjud

kuja!

Kaasa puulõh

kuja!

Kaasa puulõh

Kaminahjud

FARUM / Soodushind: 2295.00 €

KIVI - GENF II / Hind: 2595.00 € kuja!

Kaasa puulõh

kuja!

Kaasa puulõh

NORDBY / Hind: al. 1645.00 € MANTOVA / Hind: 1092.00 €

PYRUS EASY / Hind: 1795.00 €

Pliidid AVOLA / Hind: 996.00 € ADRIA II / Hind: 936.00 €

TREVISO kahhelkividest sokkel Hind: 1995.00 € kuja!

FAMOUS S Hind: 685.00 €

Kaasa puulõh

MAESTRO Hind: 685.00 €

Veekütte kamin/pliit ahjuga

Puul

õ h ku ja!

VAASA PLUS III / Hind: 595.00 €

kuja!

u

d

Hansakamin OÜ Tedre 55, Tallinn tel: 525 5059 info@hansakamin.ee

UMEA / Hind: 795.00 € Oleme avatud: E-R 10.00-18.00 L-P Suletud

WWW.HANSAKAMIN.EE

kõ

tu

d

at

m

ist

HARMONY SE Hind: 995.00 €

alm

Val m

ist.

Kaasa puulõh

rg k

a v a l it e e t s e s t v

la

13

14

SOE KODU

Tüüpkorteri põhiprobleem on ventilatsioon Kodu ebapiisav tuulutus ei tee elamist soojemaks ja võib põhjustada tõsiseid haigusnähte.

Vilve Torn vilve.torn@ekspressmeedia.ee

Enne 1990-ndate algust ehitatud vanemates korterelamutes kasutati loomulikku ventilatsiooni. Välisõhust soojem ja kergem siseõhk tõuseb tuulutuslõõre pidi üles ja läheb korstnast välja.

Ukse-, akna- ja võimalikest seinapragudest tuleb asemele välisõhk ja et õhutihedus sõltub temperatuurist, on liikumapanev jõud loomuliku ventilatsiooni korral seda suurem, mida kõrgem on korsten ja mida suurem on välisja siseõhu temperatuuride vahe.

Praegusaja ventilatsioonisüsteemide põhipuudused kortermajades on ebatihedad ehituslikud kanalid, ummistunud lõõrid ja suletud restid (need on näiteks tapeediga kaetud). Samuti ei võimalda akende liigne tihendamine enam välisõhu juurdepääsu, puuduvad ülemiste korruste ventilaatorid ning osa korteritest on alakorrustele paigaldanud ventilaatorid, mille tulemusena satuvad ebameeldivad lõhnad teistesse korteritesse.

Alates 1990-ndate esimesest poolest kasutatakse uutes elamutes põhiliselt mehaanilist ehk väljatõmbeventilatsiooni. Väljatõmbeventilatsiooni põhimõte

Kuna hermeetilisuse parandamine vähendab oluliselt loomulikku ventilatsiooni, tuleb ehitise välisseintele FOTO: SHUTTERSTOCK paigaldada spetsiaalsed ventilatsiooniklapid.

on selles, et õhk eemaldatakse märgadest või kõige enam saastunud ruumidest – köögist, WCst ja vannitoast. Süsteem töötab nii: läbi akendel või seintel paiknevate tuulutusavade siseneb magamis- ja elutubadesse otse õuest värske õhk, kust see liigub uksealuste või avatud uste kaudu ruumidesse, kus on väljatõmbeventilatsioon. Jälgige, et hästi tihendatud uste ja uksepiitade

puhul paikneks ukse alaosas rest, kust õhk saab läbi liikuda ka siis, kui uks on suletud.

Loomuliku ventilatsiooni rekonstrueerimine Avatud aken ei taga alati piisavat õhuvahetust. Asjalik ja vahel ka sisekujunduslikult huvitav lahendus on laeventilaator, mis paneb õhu ringlema. Energiasäästliku kasutuse ja normaalsete elamis-

tingimuste tagamiseks on vaja saavutada õhuhulga reguleerimise ja juhtimise võimalus. Selleks tuleb esmalt parandada maja hermeetilisust.

Ebatiheduse seisukohalt on aknad ja rõduuksed siin üks suuremaid probleeme – need tuleb esmajärjekorras tihendada ja korrastada.

Et hermeetilisuse parandamine vähendab oluliselt loomulik-

ku ventilatsiooni, tuleb ehitise välisseintele paigaldada spetsiaalsed ventilatsiooniklapid, mille asendi muutmise teel saab reguleerida korteri ventilatsiooni. Sellised ventilatsiooniklapid tuleb paigaldada seintesse, kus asuvad radiaatorid, ja seejuures küttekehast kõrgemale. Sellisel juhul seguneb väljast tulev külm õhk radiaatori kohal oleva sooja õhuga ja ruumi temperatuur on ühtlasem. Õhuvahetuse organiseerimise põhimõte on see, et värske õhk peab liikuma saastunud õhu suunas.

Korterites tekivad niiskus ja lõhnad enamasti köögis, WC-s ja vannitoas. Seega peavad need ruumid olema teiste ruumide suhtes alarõhu all, mis väldib saastunud õhu siirdumist eluruumidesse. Selleks tuleb värske õhu ventilatsiooniklapid paigaldada elu- ja magamistuppa.

Sealt liigub puhas välisõhk kööki, WC-sse ja vannituppa ning sealt väljatõmbe ventilatsioonirestide kaudu ventilatsioonikanalisse.

Mehaaniline väljatõmme Eesti korruselamute ventilatsioonikanalid paiknevad vaheseintes ja on ette nähtud köögi, WC ja vannitoa saastunud õhu juhtimiseks katusele. Näiteks viiekorruselises nelja trepikojaga majas on selliseid kanaleid 17. Iga šahti otsas on spetsiaalne ventilatsioonikorsten, mille kaudu õhk väljub.

Korstna asemele võib ehitada õhukindla kambri, millele võib paigaldada katuseventilaatori.

Selle näite korral vajatakse neid 17. Odavam võimalus on ühendada ventilatsioonikorstnad katusele ehitatavate ventilatsioonitorudega omavahel rõhukambriteks. Niimoodi toimides võib ühendada näiteks kõik samas trepikojas olevad kanalid ja sel juhul on vaja ainult nelja ventilaatorit.

Katusel olevad ventilatsioonitorud tuleb kindlasti isoleerida, sest muidu kondenseerub korteritest tulev niiske ja soe õhk talvel kanalite sisepindadele.

Kööki, WC-sse ja vannituppa paigaldatavad väljatõmbeventiilid peavad olema suhteliselt suure rõhukaoga (olemasolevad restid seda ei võimalda).

Kui praeguseid loomuliku ventilatsiooni süsteeme tahetakse kasutada mehaanilise ventilatsiooni tarbeks, siis nende õhutihedusest tavaliselt ei piisa.

Minimaalseks tingimuseks on katusel olevate väljaviskekorstnate tihendamine ja keldris olevate ventilatsiooniavade osaline sulgemine. Nii toimides ei pruugi aga parima tulemuseni jõuda.

Parem on avada olemasolevad šahtid ja nende asemele uued ventilatsioonikanalid ehitada või tihendada kanalite sisepinnad.

Vajalikud tööd sõltumata renoveerimise tehnilisest tasemest: • kanalite puhastamine; • kanalite tihendamine; • restide asendamine.

Sõltuvalt renoveerimise viisist lisandub sellele värske õhu juurdevoolu tagamine.

Aitäh sihtasutusele KredEx abi eest materjali kokkupanemisel.

• Fassaadipaneelide turvaankurdamist • Äravajunud betoonpõrandaplaatide tõstmist • Thermi Termograafiat

SOE KODU

Vingugaasiandur

on kohustuslik alates 01.01.2018* Honeywell vingugaasiandur XC70 (IP44, eluiga 7a) art XC70-EN

48

Vingugaasimürgituse võib saada kui sul on kasutusel küttekolle või gaasiseade. Tahkekütusega köetava küttekolde siibri liiga varasel sulgemisel ähvardab mürgistuse oht kõige rohkem.

€

Suitsuandur tuvastab ruumis leviva nähtava suitsu, kuid mitte vingugaasi. Vingugaasi tuvastamiseks ja mürgistuse vältimiseks tuleb kindlasti paigaldada vingugaasiandur.

Esimesed mürgistusnähud on uimasus ja peapööritus. Nende tunnuste avaldumisel tuleks viivitamatult avada aknad-uksed ning ruumid ventileerida. Mürgistuse süvenedes võivad tekkida peavalu, iiveldus, oksendamine, valu rinnus, südame rütmihäired, kõhuvalu ja surm. Kutsuda kiirabi!

Honeywell vingugaasiandur XC100D (IP44, eluiga 10a)

600 mm TSOON 2

Eriti ohtlik on vingugaas magavale inimesele, sest hapnikupuudus ja vingugaas tekitavad veel sügavama une, mis võib jääda igaveseks.

600 mm

600 mm TSOON 2

TSOON 2

TSOON 1

€

TSOON 2

75

600 mm

art XC100D-DE

Niisketesse ruumidesse paigaldatava anduri IP-klass peab vastama tasemele

Raadius 600 mm

IP44

TSOON 2

TSOON 1

Ideaaljuhul tuleks andur paigaldada igasse tuppa kus on kütteseade.

Tungivalt soovitatav on paigaldada andurid ka magamistubadesse ja tubadesse, kus te veedate palju aega.

Märgades ruumides tuleb andur paigaldada väljapoole tsoonidest 1 ja 2.

Majandus- ja taristuministri määrus, akt nr 87, § 45. P11.

Vingugaasiandur on kohustuslik alates 01.01.2018 eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade.

CO Andur Vähemalt 30 cm Vähemalt 15 cm

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

Vingugaasiandur tuleb kindlasti paigaldada ka nendesse eluruumidesse kus asub tahkekütusega köetav küttekeha. Nt puuküttega ahi, pliit või kamin.

PARIM VALIK

Vingugaas (CO) kujutab endast nähtamatut, lõhnatut, äärmiselt mürgist gaasi. See tekib kütuse, nt puidu, puusöe, ahjukütuse, petrooleumi, bensiini, maagaasi, propaani, butaani mittetäielikul põlemisel.

CO Andur

Nt vannitoad või köögid, kus kasutatakse gaasi-veesoojendit.

1-3m

CO Andur

Määrus ei laiene eluruumidele, kus on kasutatusel ainult gaasipliit.

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku

RAPLA Tallinna mnt 2a

15

16

SOE KODU