MAAMAJANDUS (juuni 2013)

Rukkipõld lainetab/Taimede kütteväärtus/Täppisviljeluse areng

Aldo Vaan: 20. juuni

NR 6 (12)

2013

Rookatus annab talule unikaalse ilme

2 uudis

ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

Tihedaim sõel

on rapsil ja nisul

T

änavusel viljakasvatajate võistlusel osaleb esialgsetel andmetel 17 võistlejat veerandsaja põlluga. Kuna osalejad pakkusid välja eri kultuure, millest mõni oli esindatud vaid ühe või kahe põlluga, tuli korraldajatel teha valik enamesitatud kultuuride seast – võistlema jäävad praeguse seisuga neli kultuuri: nisu, raps, oder ja rukis.

Kõige rohkem põlde registreeriti võistlusele rapsipõlde, nisupõlde mõnevõrra vähem. Nii oder kui rukis on esindatud nelja põlluga. “Rukki puhul on seekord nagu tervisesportlase klass ehk ‘Sangaste’ võistlus,” tutvustas viljelusvõistluse peakorraldaja Margus Ameerikas üht tänavust põhimõtet.

‘Sangaste’ rukkiga tänavu osaleva Voore Farmi OÜ taimekasvatusjuht Margus Lepp tunnistab, et ‘Sangaste’ on seekord nende põldudel heas seisus. “Eelmise aasta rekordit me ei ületa, aga hooaja parimat püüame ikka,” arvas Lepp, kelle sõnul annab viljelusvõistlusel osalemine hea võimaluse kolleegidega kogemusi vahetada ja oma tegevusele eksperthinnangut saada.

Läinud aastal rukki ja talirapsiga osalenud ettevõtja Heiki Aren, kellel õnnestus saada rukki võistluspõllult rekordsaak – 9,7 tonni hek-

Valgus rukkitunneli lõpus

K

ahtlemata on rukkil eestlaste jaoks emotsionaalne väärtus: kuna see kannatab meie kliimat ja on olnud eesti rahva elushoidja rasketel aegadel.

Kuid talumees ei kasvatanud seda ka vanasti pelgalt emotsionaalsest väärtusest. Ajast aega on sellel olnud lisaks äriline väärtus – on ju Eesti rukkist tehtud viin olnud sajandeid üks meie parimaid väliskaubandusartikleid.

Kahjuks lõid suured muutused 20 aastat tagasi meie rukkikasvatusel jalad alt. Sellest peale on rukkikasvatus Eestis käinud kord mäest üles, siis jälle alla. Sagedamini ikka allapoole.

1980. aastate lõpul, kui Eestis tekkis palju talusid, jäi rukkikasvatuse elushoidmine tehnikapuuduse taha.

Oma hoobi andis rukkikasvatusele kodumaise piiritusetootmise lõpp.

Uued alkoholitootjad leidsid, et Eesti piirituse kvaliteet pole viina valmistamiseks piisavalt hea või stabiilne.

Uue aastatuhande algul suutis põllumajandusministeerium mõneks aastaks sisse viia rukkikasvatamise toetuse, kuid see kestis vaid ELi reeglite ülevõtuni ning olulisi muutusi ei põhjustanud. Eriti dramaatiline oli aasta 2008, mil teravilja turuhind oli sügisel nii all, et õieti ei tasunud midagi müüa. Rukki hind langes kõige sügavamale ning tolle aasta viljelusvõistluse kokkuvõtted andsid ühele rukkikasvatajale tulukuse arvestuses 6000 krooni kahjumit hektari kohta.

Nüüd on rukkikasvatusele teatud hoo andnud keskkonnasõbralik majandamine, mis nõuab, et 15% pinnast peab olema talvise taimkatte all. Moe on taastanud kodumaise piiritusetootmise. 'Sangaste' rukist kui kohalikku sorti toetatakse.

Ja lõpuks on tekkinud turg ka rukkile – vähemalt maherukkile. Aga rukis ongi üks neist vähestest teraviljadest, mida mahedalt üldse kasvatada saab.

Foto RAIVO TASSO

Läinud aastal A.Le Coqi õllemuuseumis toimunud viljelusvõistluse lõpetamisel õnnitles suurima rukkisaagi puhul Heiki Arenit Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa.

Võitja saak oli 9,7 tonni teri võistluspõllu hektarilt.

tarilt –, esitas tänavu võistlusele 63 ha suuruse rapsipõllu.

“Taliviljad läksid seekord aia taha,” põhjendas Aren oma selleaastast valikut. Tema sõnul jäi küll rukist ja talinisu põldudele kasvama, kuid võistlusel konkureerivaid tulemusi nendelt ei ole oodata. “Taliraps aga talvitus hästi ja hakkas kevadel hoogsalt kasvama. Pääsesime ka hiilamardikast.”

Tänavu toimub viljelusvõistlus üheksandat korda. Kui seni on olnud korraldajateks Baltic Agro, Farm Plant Eesti, Maamajandus ning Eesti

Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus, siis seekord liitus korraldajate ringi teravilja, rapsi ja söödatoorainega kauplev ettevõte Avena Nordic Grain OÜ, mille juhataja Margus Marrandi sõnul otsib ettevõte võimalust propageerida ja toetada Eestis intensiivset viljelemist ning püüelda suuremate saakide poole.

“Meie eesmärk on, et Eestis kasvatataks rohkem vilja, saadaks suuremaid saake ja et viljelus oleks kasumlikum,” selgitas Marrandi.

4 Rukis sobib nii toiduks kui allapanuks 6 Taimede biomassid ja kütteväärtus

14

8 Silo kvaliteet vajab parandamist 10 Et laudaehitus laabuks …

12

6

12 Täppisviljelus säästab raha ja keskkonda 13 Maisi tasub külvata täppiskülvikuga 13 Lätis peetakse traktorite võistlusi 14 Kartulimardikad!

4

10

14 Aldo Vaan oskab rookatust teha

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee

HEIKI RAUDLA

sisukord

LII SAMMLER

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

Kruusamägi

Foto heiki raudla

fookuses 3

Maamajandus Nr 6 (12) 20. juuni 2013

püsib rukkilainel

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

K

Lääne-Virumaa viljakasvataja Hans Kruusamägi tunnistab, et rukkikasvatus ja leivavilja propageerimine on tema elustiil.

ui Eesti Rukki Seltsi poolt rukkikuningaks tituleeritud LääneVirumaa viljakasvataja Hans Kruusamägi juuni algul oma põlde tutvustas, tõdes ta, et vaatamata kehvale talvitumi-

sele ta tänavu rukkisaagist päris ilma ei jää.

“Kevadel oli pilt väga kehv, aga ümberkülvamisele läks siiski ainult 20 hektarit ja enamik põlde annab prognoosi järgi nelja tonni ümber hektarilt,” märkis Kruusamägi, kes kasvatab tänavu rukist enam kui 400

hektaril. “Hübriidrukki põllult ei looda ma rohkem kui paar tonni.”

Tänavune rukkipind on Eesti ühel suuremal rukkikasvatajal siiski viimaste aastate väikseim. Kui muidu on olnud rukki all 800 ja isegi 1200 hektarit, siis eelmise aasta märg sügis pani külvamisele piirid, sest põlde oli võimatu ette valmistada.

Kuigi Kruusamägi peab rukkikasvatust oma elustiiliks, on sellel siiski ka praktiline ja majanduslik põhjus.

“Kõik mu põllud ei sobi nisu jaoks, sest huumuse kiht on paeklibu peal liiga õhuke,” põhjendas ta oma valikut. “Kultuure tuleb valida selle järgi, millise boniteediga on põllud. Rukki juurestik leiab vajalikud toitained üles ka rasketes oludes.”

Loe ka lk 4–5

Rukkikuningas Hans Kruusamägi oma tänavusel rukkipõllul.

4 fookuses

Rukis heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

O

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto sven arbet

sobib nii toiduks kui allapanuks

Eestlaste põline leivavili rukis on küll teiste kultuuridega võrreldes vähenõudlikum, kuid selle koristamise ja turustamisega kaasnevad suuremad riskid.

lgugi et rukist on peetud Eesti tingimustesse sobivaks kultuuriks ja ajalooliselt eestlastele oluliseks toiduviljaks, on see viimastel aastatel jäänud teiste teraviljakultuuride kõrval tagaplaanile ning toiduvilja on leiva tegemiseks pidevalt imporditud. Põllumajandusministeeriumi andmeil külvati läinud sügisel Eestis rukist 8900 hektarile, mis on veerandi võrra vähem kui aasta varem. Võrdluseks: talinisu külvati 2013. aasta saagiks 44 900 hektarile. Eelmise aasta teravilja kogusaagist moodustas nisu 49%, oder 34%, kaer 8% ning rukis kõigest 6%.

“Rukis on maailma mastaabis nišikultuur – vaid üks protsent teraviljadest,” nendib viljakaubandusega tegeleva ettevõtte AS Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, kelle sõnul on paljudes teraviljakasvatuspiirkondades aja jooksul rukki osatähtsus järjest vähenenud ning nisu osatähtsus suurenenud. “Peamised kasvatajad on Põhjamaad, Venemaa, Poola, Saksamaa ja Kanada. Rukki aladeks on jäänud karmimate talvedega Põhjamaad ning väga kergete liivaste muldadega alad Poolas ja Saksamaal.”

Ameerikase hinnangul aitaks rukki kasvupinna suurenemisele kaasa see, kui seda kultuuri kasutataks senisest enam loomasöödana, mida on tänapäevase miksersöötmisega täiesti võimalik teha. Samuti aitaks kaasa bioetanooli tootmise areng.

Eestis on viimastel aastatel tarbimine ületanud tootmist. “Euroopa Liit ja sellega seonduv kaupade vaba liikumine annavad võimaluse osta sisse odavamat rukist naabermaadest, eelkõige Lätist,” selgitab Ameerikas, kelle sõnul sõltub kõik omahinnast. “Eesti on Euroopa Liidu kõige madalamate teraviljasaakidega maa.

Madal saagikus hoiab kõrgel ka toodangu omahinda.”

Talv tõmbas pidurit Tänavusele viljelusvõistlusele anti juuni alguseks üles kõigest kaks rukkipõldu. Näiteks Eesti Rukki Seltsi liige, Tartumaa põllumees Rein Jurs registreeris seekord võistlusele rapsija hernepõllu. “Rukis ebaõnnestus kõik, tuli 20 hektarit ümber külvata odra alla,” tunnistab ta.

Rukist külvas ta sügisel seetõttu, et hinnad olid läinud aastal päris head – veidi alla 200 euro/t, samas kui nisu hind oli veidi üle 200 euro/t.

Peale selle on rukis Jursi hinnangul vähenõudlik kultuur. Seni on kogu

tema rukis toiduviljaks kvalifitseerunud, aga mees lisab: “Samas, kui õigel ajal kuivatada ei saa, läheb see odavalt söödaviljaks.”

Margus Ameerikas selgitab samuti, et kõik see rukis, mis jõutakse koristada enne sügisvihmasid, läheb üldjuhul leivaviljaks. “Mida hiljem koristatakse, seda enam on tõenäoline, et vihmad on kvaliteedi alla viinud.

Eelmisel aastal läks ligikaudu pool kokku ostetud rukkist toiduteraviljaks ja teine pool söödavilja klassi.”

Oma rukkipõllu viljelusvõistlusele üles andnud Kõljala POÜ juht Tõnu Post Saaremaalt aga tunnistab, et tema rukis talvitus hästi – 70 hektarile külvatud rukkist elas talve hästi üle 95%.

Maakasutuse pärast Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Peeter Viil peab läinud talve taliteraviljadele üldiselt ebasoodsaks, sest paks lumi sadas vähekülmunud maale ning taimed jätkasid kasvu, kasutasid ära mullas oleva toiduvaru ja läksid hauduma. Nendel põldudel, kus muld rohkem külmus, oli olukord parem. “Märtsi algus näitas, et toitaineid ei jätkunud,” selgitab Viil. “Hulgal põllumeestel jäi tegemata vajalik töö – taimede pritsimine lehestiku kaitseks. Paljud põllud ei kandnud ja seda tööd oli ka raske teha.”

Madalat isevarustatuse taset kommenteerides möönab Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk, et teiste kultuuride kasvatamine on üldiselt ahvatlevam, sest nende turustamisega on vähem probleeme. Rukkisaagi kvaliteet aga sõltub palju koristuse aja ilmastikust. “Turustamise risk on suurem,” tunnistab ta.

“Arvan, et Eesti viljakasvatajad soovivad saada oma maalt suuremat tulu ja see on põhjus, miks ei

taheta rukist külvata,” tunnistab OÜ Estonia nõukogu esimees Jaanus Marrandi. “Samas olen kindel, et paljudel juhtudel oleks rukkikasvatamine vägagi mõistlik, sest seal on ka kulud väiksemad ja eriti viimaste aastate hinda silmas pidades oleks tulemus päris hea, kui õnnestuks müüa toiduviljana.”

Tõnu Post tunnistab samuti, et rukki hind on üldiselt madalam ja toiduviljana ostetakse seda suhteliselt vähe kokku. Mõned loomakasvatajad aga pelgavad seda siiani loomasöödana kasutada. Kõrgekasvulist ‘Sangastet’ kasvatab ta aga peamiselt põhu pärast loomadele allapanuks.

“Enamik saagist läheb oma loomadele, aga müügiks ikka ka nii palju, et mul pole häbi poest leiba osta,” lisab ta.

Türi vallas majandaval OÜ Estonial oli läinud aastal teravilja ja rapsi all 4724 hektarit põllumaad, millest 626 hektaril kasvas rukis, mida toodeti 2540 tonni. 2012. aasta sügisel külvati rukist 585 hektarile. “Meie maakasutuse juures on selline rukkipind optimaalne, püüame edaspidigi suurendada taliviljade osakaalu,” ütleb OÜ Estonia nõukogu esimees Jaanus Marrandi.

israam otsaported gitud keev • kuumtsintud - eemaldatavad rist põhi isaatorid • tugevdati kallutus last vineeru d in s k a e k , amort o ve e v • d 12mm , 3-lehelised ved d tu ri e e in m g • la sild 1000ked 3 • lehtvedru ort p m c k 12V / 7/1 0 4 d • kõrge elektrisüsteem, pisti • Aspöck

800− .

BREN250H

veokast: 2,5 x 1,25 m

• täismass/kandevõime: 750/540kg • tühimass 210kg

Kerghaagised

veokast: 3,25 x 1,50 m

• täismass/kandevõime: 750/488 kg • tühimass 262 kg

1049− .

BREN325H

veokast: 3,25 x 1,50 m

• tugevast ilmastikukindlast plastist kate • katte kõrgus 1 m • täismass/kandevõime: 750/428kg • tühimass 322 kg

1780− .

BRENH325H+kate

Tallinn

TarTu

Pärnu mnt 238

Ringtee 78 Lõõtspilli 2

Järve keskuses

rakvere

Paide Tööstuse 26

Vaala keskuses

w w w.t oo r i i s t a ma r ke t .ee

fookuses 5

Maamajandus Nr 6 (12) 20. juuni 2013 Foto erakogu

sertifitseeritud tootjad Rukki sertifitseeritud seemnete tootjad Eestis (kg) Seemnekasvataja Ants Haasmaa Esite talu FIE Janek Sõõrd JK Otsa talu Jõgeva SAI Kesa-Agro OÜ Laja OÜ Meelis Ohu OÜ Kuresoo Rannu Seeme OÜ Kokku

2009

2010 7 800

2011

2012 7 800

7 000 55 200 17 100

79 300

204 200 9 200

213 400

1 670 66 400 17 100 23 200 3 600

45 000 164 770

16 000 12 600 11 200 23 24 105 191

000 000 000 800

Kokku 7 000 1 670 341 800 56 000 34 400 3 600 23 000 24 000 150 000 649 270

Allikas: Eesti Rukki Selts

�Sangaste� toetus Aasta 2009 2010 2011 2012

Taotlejate arv 8 20 30 44

Taotletav pind (ha) 308,17 630,62 839,30 1046,22

Makstud toetus (eurot) 9 748,60 20 241,00 22 785,08 33 331,00 Allikas: Eesti Rukki Selts, PRIA

Mahefarmer Juhan Särgava selgitab, et tema jaoks ei ole saagiks ainult tera, vaid ka põhk, mida söövad loomad hea meelega ja mis sobib suurepäraselt loomadele allapanuks.

Kolmandaks saagiks peab ta rukki juurekava, mis on põllupinna rikastaja.

“Estonia ettevõtete grupi maakasutus on päris suur ja kõik ettevõtted on ühinenud põllumajanduskeskkonna meetmega,” räägib Marrandi. “Kuna meil on tegu suurte pindadega, siis selleks, et tagada korralik viljavaheldus, tuleb meil aeg-ajalt külvata teravilja ka niisugustele maadele, mis pole teravilja jaoks head. Kõige mõistlikum kultuur on sellistel maadel rukis, mille kasvatamiseks on kulud pisut väiksemad ja lootus saagi saamiseks suurem kui näiteks nõudliku nisu külvamisel.”

Marrandi sõnul on OÜ Estonia ettevõtete eesmärk saada teraviljakasvatamisest tulu ja toota vilja ka oma tarbeks. Viimastel aastatel on õnnestunud müüa rukist toiduviljaks 2000 tonni ümber. “Seega võib öelda, et me ei külva nii palju rukist mitte mingitel emotsionaalsetel põhjustel, vaid rukkipinna suurus tuleb juba iseenesest meie ettevõtte teraviljapinna suurusest ja liitumisest keskkonnameetmega,” lisab Marrandi.

Oma ‘Sangaste’ “Arvud näitavad selgesti, et toetus on ‘Sangaste’ ja rukkikasvatust üldse suurendanud,” märgib Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk.

‘Sangaste’ rukki kasvatamise eest makstav toetus rakendus 2009. aastal ning seda taotlema hakates tuleb taotlejal võtta viieaastane kohustus meetme nõudeid järgida. Igal kliendil on kohustus külvata ‘Sangastet’ vähemalt viiel hektaril ning ühtlasi tuleb tal täita viljavahelduse nõudeid – rukis ei tohi kasvada kõik viis aastat samal põllul, küll aga peab igal aastal olema täidetud nõue, et ‘Sangaste’ kasvab viiel hektaril.

PRIA andmetel kehtib praegu ‘Sangaste’ kasvatamise kohustus 51 taotlejal. Programmperioodi jooksul on ‘Sangaste’ rukki toetust makstud 50 taotlejale, kokku 86 180 eurot. Sangaste toetuse ühikumäär on 32.30 eurot/ha.

Rukkikrahviks nimetatud Friedrich Georg Magnus von Bergi 1875. aastal loodud talirukkisort ‘Sangaste’ on vanim praegusel ajal tootmises levinud kultuurrukki sort. 1889. aastal toimunud maailmanäitusel Pariisi sai ‘Sangaste’ rukki väljapanek teraviljade hulgas esikoha. Hiljem omistati ‘Sangaste’ rukkile esimene auhind Chicago maailmanäitusel. ‘Sangaste’ on praegu vanim registreeritud kultuurrukki sort maailmas.

Aastatel 2010–2012 oli ‘Sangaste’ all rukkisortide hulgas suurim seem-

nepõldude pind – seda kasvatati kokku 469,7 hektaril. Sertifitseeritud seemnete tootmismahtude osas ületab ‘Sangaste’ kõiki teisi Eestis kasvatatavaid rukkisorte. Kokku sertifitseeriti aastatel 2010–2012 u 649 tonni ‘Sangaste’ seemet. 2012. aastal moodustas ‘Sangaste’ ligikaudu 56% talirukki sertifitseeritud seemnest Eestis.

Saagiks ka põhk ‘Sangaste’ rukist kasvatab ka Harjumaa mahetootja ja tänavu Eesti kõige Läänemere-sõbralikumaks farmiks tituleeritud Saidafarm OÜ. Tänavu on rukki all 40 hektarit.

“Plaanis oli enamgi, kuid ei suutnud oma soove sügiseste sadude vahele sobilikult seada,” teatab Saidafarmi omanik Juhan Särgava, kes kasvatab ‘Sangaste’ rukist ennekõike kahel põhjusel: “Esiteks suurest lugupidamisest krahv Bergi vastu ja teiseks meie praktiline vajaduski räägib sama keelt.”

Põhku läheb tarvis loomadele allapanuks, sest farm majandab tahesõnnikuga. “Põhukõrres leiavad endale suurepärase elumaja need paarsada sorti milli- ja mikroelukat, kes asuvad sõnnikut läbi töötama – komposteerima,” selgitab Särgava. “Tei-

„Kui teie saate saagi koristatud, saame meie selle kuivatatud!”

Saadaval teraviljatransportteod, -torud, -kraabid, -elevaatorid.

• Kuivati on 75% ulatuses tehases komplekteeritud.

• Kuivatab iga niiskusega kultuure.

• Universaalne kasutus – võimalik kuivatada ka kergesti lenduvaid kultuure.

• Kahe kultuuri järjestikune kuivatamine.

• Lai valik eri tootlikkusega mudeleid.

seks on rukki juur väga tänuväärne maaparandaja, mis ulatub enam kui meetri sügavusele ja jätab endast kapillaari pinna- ja põhjakihi vahele.

Liigvesi pääseb maa alla – lombid põllul vajuvad kiiremini tühjaks, ja vastupidi: põuasemal ajal aitavad vett tuua alumistest kihtidest ülespoole. Nõnda võib rukist pidada ka maaparandajaks.”

Kuna Saidafarm on mahefarm, on lehmade toidupoolis rangelt piiritletud. Nii ongi rukis Särgava sõnul üks võimalus, mis aitab mahelehmade muidu kesiseks jäävat toidulauda rikastada. “Rukkijahu paljalt süüa ei sünni, kuid lisandina teiste viljadega annab suurepärase jahusegu, mida sarvilised heameelega eineks võtavad ja piimalisa annavad,” täpsustab Särgava, kelle sõnul on rukis äärmiselt kannatlik vili. “Kui temaga veidigi tegelda, annab ta kasvatajale ikka leiva jagu kätte.”

Kuna meie kliima on muutlik, ei anna rukis igal aastal head saaki.

Särgava arvates on rukis ka väga pedagoogiline vili: “Soovitan ikka rukist kasvatada, selle järele oma tegude tagajärgi vaadelda. See õpetab, mõnikord isegi valusalt. Aga alati paremini kui mõni riigivõimu organ või muidu harkjalg.”

Eesti ühe suurema ‘Sangaste’ kasvataja JK Otsa Talu OÜ juhataja Jaan Kiisk tunnistab, et olude sunnil pole tal enam edaspidi indu seda sorti palju kasvatada. “Sellega on palju lisatööd ja saak on väiksem ning praegune toetus pole piisav, et seda kompenseerida,” põhjendab ta. “Võrreldes teiste sortidega on saak veerandi või isegi kolmandiku võrra väiksem.”

Põhjuseks toob ta väiksema tulukuse kui teistel kultuuridel – madalam hind, realiseerimisega suuremad raskused, kasvatajal puudub kindlus, suur sõltuvus koristusaja ilmast.

Kuna ‘Sangastest’ tuleb palju põhku, saab seda kasutada ka kütusena kateldes, aga selleks peavad olema Kiisa sõnul kindlad tingimused – tuleb õigel ajal koristada ja põhk varju all hoida, et see kuiv oleks – ent sellega kaasnevad kulutused. Rukki kasvatamisest ta siiski ei loobu. ‘Sangaste’ on plaanis asendada Jõgeva sortidega, suuremas osas sordiga ‘Elvi’. “Sangaste jääb allapanuks loomadele, selleks on see sobilik,” lisab ta.

Starfeld OÜ Aretuse 7, Märja Tähtvere vald, Tartumaa Priit Värnomasing 5657 2227 priit@starfeld.ee www.starfeld.ee

6 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

biomassid Taimede

ja kütteväärtus Foto SVEN ARBET

MAARIKA ALARU

HENN RAAVE

EMÜ teadur, PhD

EMÜ teadur, PhD

Taimsest materjalist toodetud tahke biokütte majanduslik otstarbekus sõltub eelkõige taimiku maapealse biomassi saagist ja selle kütteväärtusest.

A

astatel 2008–2011 viidi Eesti Maaülikooli juures läbi katse, kus uurimise alla võeti suure produktiivsusega ühe- ja mitmeaastased taimed, millel võiks Eesti tingimustes olla bioenergia tootmisel potentsiaali. Üheaastastest kultuuridest uuriti lähemalt kanepit (sordid ‘USO-31’, ‘Chameleon’, ‘Santhica 27’, ‘Finola’) ja energiapäevalille (sort ‘Wielkopolski’), mitmeaastastest heintaimedest olid katses seitse taimikut: päideroog (sort ‘Pedja’), ohtetu luste (sort ‘Lehis’), harilik kerahein (sort ‘Jõgeva 220’) ja ida-kitsehernes (sort ‘Gale’) puhaskülvina ning eespool nimetatud kõrrelise segukülv ida-kitsehernega. Üheaastaseid põllukultuure kasvatati neljal lämmastikväetise foonil: 1) kontrollvariant, N0; 2) mineraalne ammoniumnitraat N100; 3) Tartu reoveesete (lämmastiku kogus arvestatud 100 kg N ha–1); 4) sealäga (100 kg N ha–1).

Heintaimede saagikust võrreldi N0P0K0, N0P30K60, N60P30K60 ja reoveesette foonil. Reoveesete laotati lappidele iga vegetatsiooniperioodi alguses ja seda anti koguses, mis vastas lämmastiku normile 60 kg ha–1.

Kanep ja päevalill Kanepi ja päevalille biomassi suurust mõjutasid usutaval määral nii kasutatud väetis kui ilmastik. Eestis tehtud katses oli kanepisaak väiksem, võrreldes Rootsis ja Soomes tehtud analoogsete katsetega. Põh-

Foto RAIVO TASSO

Eesti Maaülikooli kanepiistandus, mida on kanepihuvilised kõvasti räsinud.

Päevalille biomass oli kõige väiksem 2010. a, sest sademete hulk juulis 2010 oli vaid 12 mm, kuid päevalille biomassi kujunemise seisukohalt on juuli sademed olulised.

Heintaimede saagikus Oluliselt sõltus kolme võrreldud kõrrelise kuivainesaak kasutatud N allikast.

Päideroo ja ohtetu luste saak mineraalväetise ja reoveesettega väetatud variandis kuigivõrd ei erinenud.

Usutavalt kõige väiksem oli see segus ida-kitsehernega N0P0K0 foonil. Keraheina saak oli suurim mineraalväetisega väetatud variandis ja kõige väiksem samuti segus ida-kitsehernega.

Reoveesette mõju sõltus kasvuperioodi ilmast. Suurima efekti väetisena andis reoveesete vihmase kasvuperioodiga aastal.

Ilmselt ei lasknud vihm reoveesette tükkidel kuivada ning aitas kaasa nende kiiremale lagunemisele Meie uurimistöö näitas, et Eesti kliimas on võimalik heintaimede biomassi koristada ainult suvel. Varakevadel ja hilissügisel biomass põllul ei kuiva ning pehme pinnase tõttu ei saa seda koristada. Sobivaim aeg saagi koristamiseks on augustikuu algus kuni keskpaik.

Kütteväärtus ja energiasaak

juseks võis siin olla madalam mullaviljakus.

Nelja katseaasta keskmisena saadi kõige suurem maapealne biomass nii kanepi kui ka päevalille puhul reoveesettega väetatud alalt. Ilmselt oli siin põhjuseks asjaolu, et komposteeritud reoveesettes olnud lämmastik mineraliseerus mullas aeglaselt ja oli kiire kasvuperioodi ajaks taimedele paremini kättesaadav.

Veiseläga lämmastik oli selleks ajaks (juuni lõpp – juuli esimene pool) juba leostunud või lendunud ja tai-

mede jaoks kaduma läinud. Päevalille puhul oli maapealne biomass N100 ja läga variantidel statistiliselt võrdne.

Päevalille ja eriti kanepi biomassi kujunemist mõjutas olulisel määral ka ilmastik. Kanepi biomassi hektarisaak kõikus aastate ja väetisvariantide lõikes 1,2–13,1 t vahel kuivaines. Sademete vähesus 2011. a juuni lõpus põhjustas kanepi biomassi saagi märgatava vähenemise, sest selleks ajaks oli kanep jõudnud kiire kasvu perioodi, aga sademete vähesus takistas toitainete kättesaadavust.

Kanepi ja päevalille biomassist tehti Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi laboris katseliselt ka briketti. Kanepibriketi kvaliteet oli positiivses korrelatsioonis biomassi ligniinisisaldusega (võimalikult hiline koristus) ja päevalille oma positiivses korrelatsioonis tema toorrasva sisaldusega.

Kõrgeim kuivaine kütteväärtus saadi briketist, mis oli valmistatud päevalille biomassist (17,07 MJ kg–1).

Kanepisortidest ‘Chameleon’ ja ‘Santhica’ tehtud brikettidel oli pisut väiksem kütteväärtus – vastavalt 16,67 MJ kg–1 ja 16,60 MJ kg–1. Kõigi briketiproovide väävlisisaldus oli alla 0,05%.

Võrreldud heintaimede biomassi kütteväärtus oli sarnane ja keskmi-

taimekasvatus 7

Maamajandus Nr 6 (12) 20. juuni 2013

kanepi ja päevalille biomass Kanepi ja päevalille maapealne biomass (t kuivaines ha–1) aastate 2008–2011 keskmisena Kultuur Kanep Päevalill

N 0* 2,6 5,0

N100 5,9 7,2

Reoveesete 7,2 11,8

Veiseläga 3,7 7,3

*N0 – kontrollvariant, lämmastikuta; N100 – mineraalne ammooniumnitraat 100 kg N ha–1.

taimikute biomass

Metsaabi eraMetsakeskusest

Biomassi saagid (t kuivaines ha–1) mõjutatuna N allikast Kõrreline Päideroog Ohtetu luste Kerahein

Mineraalväetis N 60 P30 K60 7,4 6,3 5,8

Mineraalväetis + Reoveesete ida-kitsehernes N 60 N 0 P30 K60 8,3 5,3 6,0 5,3 5,4 4,9

Kõrreline + ida-kitsehernes N 0 K 0 P0 4,8 4,7 4,0

taimikute energiasaagid Taimikute energiasaagid (MWh ha–1) väetusfoonide keskmisena, koristatuna kasvuaasta suvel (2011 ja 2012 keskmine) Taimik Juuli algus Päideroog 26,1 Päideroog+ ida-kitsehernes 31,3 Ohtetu luste 26,0 Ohtetu luste + ida-kitsehernes 32,5 Kerahein 28,6 Kerahein + ida-kitsehernes 29,8 Ida-kitsehernes 30,2

Juuli lõpp/augusti algus 37,4 34,6 28,4 36,2 23,9 34,0 30,4

Augusti keskpaik 46,1 37,9 36,1 35,5 32,2 33,1 30,6

2013. aasta toetuste taotlemise tähtpäevad metsaomanikele ja ühistutele: siseriiklikud toetused: www.eramets.ee/toetused • Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus – 1. august • Metsa uuendamise toetus – 1. juuli ja 1. detsember • Metsamaa parandustööde toetus – kuni 1. oktoober • Vääriselupaiga toetus – lepingut saab sõlmida kogu aasta jooksul Metsandusnõuanne – konsulentide nimekiri on saadaval aadressil www.eramets.ee/noustamine Metsaühistute kontaktid leiate erametsanduse infoportaalist www.eramets.ee/metsauhistud euroopa Liidu toetused: www.eramets.ee/toetused • Metsa majandusliku väärtuse parandamise, kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise toetus – 1.–14. oktoober

kanepi ja päevalille energiasaagid

Lisainfo: www.eramets.ee

Kanepi ja päevalille energiasaagid (MWh ha ) eri väetisfoonidel aastate 2008–2011 keskmisena –1

Kultuur Kanep Päevalill

N 0* 12,0 23,5

N100 27,1 33,8

Reoveesete 33,1 55,5

Veiseläga 17,2 34,3

*N0 – kontrollvariant, lämmastikuta; N100 – mineraalne ammooniumnitraat 100 kg N ha–1.

katsed kanepi ja päevalillega

Milleks osta?

Rendi!

Katsetes olnud kanepist ja päevalillest aastal 2010 tehtud briketid Brikett, mis oli valmistatud kahekojalisest kanepisordist ‘Chameleon’, oli korraliku kujuga ja püsis tihedalt koos, suuri pragusid ei olnud. Briketid, mis olid valmistatud ühekojalisest kanepisordist ‘Santhica 27’, olid suurte pragudega briketi pinnal ja rabedad ning lagunesid kergesti.

Päevalillest valmistatud briketid olid tugevad ja tihedad, korraliku kuju ja fraktuuriga. Päevalille ja kanepisordi ‘Chameleon’ segust vahekorras 1:1 valmistatud briketid püsisid koos paremini kui kiukanepi ‘Santhica’ briketiproovid, aga need olid rabedad ja neil oli palju mõrasid.

selt 18,4 MJ kg–1 KA–1 energiat, mis vastab 5,1 kWh kg-1 KA–1 . Seetõttu sõltub heintaimede kasvatamisest saadav energiasaak peamiselt kultuuri saagist.

Meie uurimistööst selgus, et kõige rohkem saab energiat päideroogu kasvatades. Kui saak koristati augustikuu keskel, oli sõltuvalt väetamisest 1 hektarilt saadav brutoenergia kogus 31–50 MWh ha–1. Brutoenergiasaagi suuruse poolest järgnesid päideroole ohtetu luste (27–45 MWh ha–1) ja kerahein (27–41 MWh ha–1). Ida-kitseherne

Brikett kanepisordist ‘Chameleon’.

Brikett kanepisordist ‘Santhica 27’.

Töötunni hind 150 hj traktorile vaid

14,99€*

Brikett päevalillesordist ‘Wielkopolski’.

Fotod Jüri Olt

Brikett kanepisordi ‘Chameleon’ ja päevalillesordi ‘Wielkopolski’ segust vahekorras 1:1.

energiasaak oli kõrreliste omaga võrreldes väiksem (33 MWh ha–1).

Eesti Maaülikooli juures ühe- ja mitmeaastaste energiataimedega tehtud katsest selgus, et Poolas spetsiaalselt bioenergia tootmiseks aretatud energiapäevalille kasvatamine oli majanduslikult otstarbekas (seda eelkõige reoveesettega väetamisel), kuid eelistada tuleb mitmeaastaseid heintaimi (eriti päideroogu), mille energiasaagid olid suuremad, aastate lõikes ühtlasemad ja tootmine seega majanduslikult põhjendatum.

*Hind ei sisalda käibemaksu ja kehtib John Deere 6150M 150 hj traktorile 3 aastase kasutusrendi korral 4000 töötunnile. Hind sisaldab hooldekulusid ning John Deere PowerGard Protection Plus täisgarantiid kogu rendiperioodiks.

Pakkumine kehtib kuni 31. juuli 2013.

Küsi konkreetne pakkumine vastavalt oma vajadustele ja kasutusintensiivsusele oma piirkonna Stokker Agri müügimehelt, www.stokkeragri.ee/kontakt

Simo Soop 55 915 117

Maiko Teller 51 70 965 Teet Rehtla 59 182 990

Ants Tust 50 23 010

Kristjan Kokk 53 093 780

www.stokkeragri.ee *Liisingfinantseerimise tingimused kehtivad Stokker Agri Eestis registreeritud äriklientidele. Rendihind ei sisalda lepingutasu, kindlustusmakseid ja kulu kütusele. Liisingumaksed kuuluvad tasumisele igakuiste maksetena. Finantseerimistingimused ei ole siduvad ja võivad muutuda sõltuvalt krediidiotsusest. John Deere Financial finantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia. Küsi liisingutingimuste kohta infot Stokker Agri OÜ-lt ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

8 loomakasvatus

Silo HELGI KALDMÄE

S

kvaliteet vajab parandamist

Silo hea toiteväärtuse tagavad kvaliteetne rohi, õige koristusaeg ja õhukindel säilitamine.

Tihendage, tihendage ja veel kord tihendage silomaterjali.

Eesti Maaülikooli vanemteadur

ilo on meil mäletsejate põhisööt, kuid viimasel ajal on see oluline sööt ka hobustele.

Selle kvaliteedist sõltub põllumajandusloomade söötmine ja toodang, aga ka toodangu, eriti piima kvaliteet. Silo koostis ja toiteväärtus sõltuvad aga paljudest teguritest.

Heintaimede sorti, niidetava rohu arengufaasi ja niitmise kõr-

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

gust on võimalik valida, samuti saab rohumassi tihendamist ja hoidla sulgemist tahtmise korral hästi teha, aga ilma on keeruline valida. Seega peab loomapidajatel jätkuma kogemusi ja tarkust valmistada kvaliteetset silo igasugustes tingimustes.

Silo keemilist koostist, toiteväärtust ja fermentatsiooni kvaliteeti on uuritud igal aastal. Keskmised andmed näitavad paraku, et kvaliteeti on vaja parandada.

Kui pidada heaks siloks sellist, mille kuivainesisaldus on 30–40% ja toorproteiinisisaldus 15–17% ning mis sisaldab metaboliseeruvat proteiini rohkem kui 75 g/kg, peab tõdema, et ainult kolmandik uuritud proovidest on näidanud selliseid tulemusi. Kui 2011. aastal oli 28,5% siloproovidest kuivainesisaldusega alla 25%, siis 2012. aastal koguni 35,8%. Kolmanda niite silode kuivainesisaldus oli aga isegi alla 20%.

Kui esimese niite silode fermentatsioon on olnud korras, siis hilisematest niidetest valmistatud kõikide proovide kohta ei saa seda öelda. Leidus rohusilo, mis oli käärinud liiga hapuks ning mille rasv- ja piimhapped moodustasid happeid kokku üle 130 g/kg kuivaine kohta. Mõnel oli ülisuur äädikhappesisaldus. Selliste silode söömus on kindlasti väiksem. Kahjuks on leidunud ka roiskumise tunnustega silosid, mis sisaldasid palju võihapet ja ka kõiki lenduvaid rasvhappeid.

Lisaks keemilisele koostisele ja fermentatsioonile määrati 2012. aastal 223 rohusilos ja 22 maisisilos ka mükotoksiinide sisaldus.

Kõik uuritud siloproovid sisaldasid zearalenooni (ZEA) ja 98% uuritud proovidest deoksünivalenooli (DON). Ohutul tasemel ZEAd (vähem kui 100 ppb) sisaldasid 7,2%, keskmisel tasemel (100–250 ppb) 43,9% ja kõrgel tasemel (>250 ppb) 48,9% uuritud proovidest. DONi sisaldus madalal tasemel (<500 ppb) oli 92% uuritud materjalist ja ainult 8% proovidest olid keskmisel tasemel (500–2000 ppb). Eriti palju mükotoksiine sisaldasid tervikkoristatud teraviljadest silod ja ka mõned maisisilod. Kõrge ZEA sisaldus söödas põhjustab lehmadel kuumahoogusid, madalat tiinestumist, munasarjade tsüste ja varajasi aborte.

Selleks et hea toiteväärtusega kvaliteetne silo jõuaks lehmani, ei piisa üksnes kvaliteetsest materjalist (rohust), vaid tuleb luua ka materjali fermentatsiooniks ja silo säilimiseks vajalikud tingimused.

Olulised märksõnad Kvaliteetse silo tegemine saab alguse toitainerikkast rohust, mis niidetakse optimaalsel ajal ja optimaalse niitekõrgusega.

Optimaalseks niitekõrguseks loetakse kõrrelistel 5–7 cm, punasel ristikul 7–10 cm ja lutsernil 10–13 cm. Liiga madal niitmine suurendab rohu saastumist soovimatute bakterite ning mullaga, alandab ädala kasvukiirust ja vähendab taimiku püsivust. Rohi närvutatakse, kuid mitte rohkem kui 48 tundi. Närvutamine parandab fermentatsiooni, vähendab sileerimise kadusid ja pärsib biogeensete amiinide sisaldust silos.

Silo valmistamisel on tähtis tunda tehnoloogiat. Väiksemgi möödalaskmine võib tuua kaasa rohu kvaliteedi languse ja silo riknemise.

Kõigi silovalmistamise tehnoloogiate juures on sileerimise printsiip ja tähtsamad märksõnad sisuliselt samad. Need on puhtus, tihendamine, hermeetilisus. Kuid rullsilo tehnoloogia on virnatehnoloogiast tranšees mõnevõrra erinev. Nimelt on rullis fermentatsioonitingimu-

n o n u Spaoja tohter!

u tal

Tünnis kümblevad maalehtlased Heli, Heiki, Bianca, Lii, Heiki.

Kümblustünni valmistas:

OÜ Puunõu

www.puunou.ee Mütsid meisterdas:

Maamaitse OÜ

Telli nüüd Maaleht või pikenda oma tellimust ja

võida mõnus kümblustünn!

Loosi läheb ka 10 Maalehe vildist saunamütsi.

Loosimises osalevad kõik, kellel on 1. juuli seisuga kehtiv vähemalt 3kuuline tellimus või otsekorraldusleping.

Maalehe tellimine: telefonil 680 4444, e-posti aadressil klienditugi@lehed.ee või kodulehel www.maaleht.ee/saun

www.maamaitse.ee

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 6 (12) 20. juuni 2013

sed, võrreldes teiste säilitusviisidega, raskemad, mistõttu valmistamisel on risk suurem ja töö nõuab rohkem hoolikust.

Raskemad fermentatsioonitingimused tulenevad järgmistest asjaoludest: rulli anaeroobsuse tagamine ja kontrolli all hoidmine on komplitseeritud; kõrgema kuivaine ja pikema materjali juures on raskem materjali kokku pressida nii, et vältida õhuvahesid; mida vähem jääb silomaterjali hapnikku, seda väiksem võimalus on mükotoksiinide arenguks.

Silo kvaliteeti, eriti söödakõlblikkust mõjutavad mükotoksiinid, meie kliimas eriti zearalenoon, deoksünivalenool ehk vomitoksiin ja T-2. Silo võib mükotoksiinidega saastuda põllul (zearalenoon, vomitoksiin) või söödahoidlas, kui jätkub hapnikku mükotoksiinide arenguks, samuti pärast hoidla avamist, kui päevas võetakse vähem silo kui 20 cm jagu.

Suurimat ohtu kujutavad hallitusseened. Hallitusseente kasvu taimedel soodustavad põllul sobivad keskkonnatingimused, hoidlas aga halvasti tihendatud silomass, hoidla pikaajaline täitmine ja hilinenud sulgemine. Need pärsivad silohapete moodustumist ning loovad soodsa keskkonna hallitusseente kasvuks. Suurem mükotoksiinide esinemise oht on rullsilos, sest ebaühtlase vaalu

OÜ ALVORO

pressimisel on tihendamine raskendatud. Ka väga kuiva rohumassi (>50% KA) tihendamine on komplitseeritud.

Hallitus rikub sööda kvaliteeti ja kahandab toiteväärtust (väheneb kuivaine-, energia toorrasva, proteiini- ja mõnede aminohapete sisaldus) ning võib produtseerida loomadele ja inimesele (ka taimedele) tugevalt toksilisi ainevahetusprodukte – mükotoksiine.

Koristuseelset hallitusseente kasvu kontrollimist põllukultuuridel takistab inimese võimetus mõjutada kliimat. Liigne niiskus põllukultuuride arengu kriitilistes faasides või ka liigne palavus (taimede stressifaktor), putukakahjustused jm tegurid pärsivad põllukultuuride kasvu, energia kasutamist ning loovad eeldused kontaminatsiooniks, hallitusseente invasiooniks ja mükotoksiinide produktsiooniks.

Hallitus rikub sööda Möödunud aastal püüti selgitada, millest saastub silo mükotoksiinidega meie kliimatingimustes kõige enam.

Selleks valiti välja viis põllumassiivi, kust võeti proovid enne niitmist, pärast närvutamist põllult, rohust silohoidlast ja kolm kuud käärinud silost.

Lutserni rohi sisaldas tunduvalt rohkem DONi kui kõrreliste

siloproovid 2002�2012 Siloproovide keskmine keemiline koostis ja toiteväärtus aastate lõikes EMÜ söötmisosakonna andmetel.

Näitajad

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Uuritud proovide arv

874

978

1087

998

690

704

707

857

975

1405

1917

Kuivainesisaldus, %

36,4

30,8

29,9

34,2

37,7

36,6

31,2

28,9

32,2

31,6

29,5

14,0

13,5

12,8

12,4

13,3

13,2

13,4

12,9

13,8

14,2

13,0

Kuivaines: toorproteiini, % toortuhka, %

7,8

8,1

8,1

8,0

8,1

8,2

8,4

8,3

8,7

8,8

8,4

toorkiudu, %

27,1

29,1

29,7

30,2

27,3

28,7

27,6

29,0

28,0

27,7

28,5

NDF, %

46,5

54,6

56,9

57,1

53,3

54,4

52,1

54,3

53,8

55,8

54,9

ADF, %

32,3

33,5

37,4

38,6

32,9

36,1

32,1

33,1

33,0

33,7

33,8

N-ta e-a, %

47,8

46,3

46,2

46,2

48,2

46,7

47,4

46,6

46,4

46,1

46,9

metab energiat, MJ/kg

9,3

9,2

9,2

9,1

9,2

9,1

9,0

9,1

9,0

8,9

9,0

metab proteiini, g/kg

75

74

73,1

72,5

74,4

75,0

74,4

73,6

74,6

74,7

73,4

kaltsiumi, g/kg

10,1

9,8

9,7

10,0

10,0

10,3

10,3

10,2

11,4

11,6

10,6

2,6

2,6

2,6

2,7

2,4

2,5

2,8

2,8

2,8

2,7

2,9

fosforit, g/kg

ja põldheina rohi. Närvutamine suurendas toksiinide sisaldust tunduvalt. Kõige enam mükotoksiine tekkis aga silos käärimise ja säilitamise perioodil. See näitas selgesti, et silomaterjal ei olnud vajalikult tihendatud ning sisse jäi palju hapnikku, mis võimaldas hallitustel areneda ja toksiine toota.

Samuti jäi vajaka silohoidla hermeetilisusest ning puhtusest.

Kui silo tehti täiesti uude hoid-

Pärnu mnt 386, TALLINN, tel 504 6286 Tallinna mnt 1b, ADAVERE, tel 5552 4066

www.traktor.ee

PRONAR PWP770 kaaruti

Töölaius 7,7 m, 6 rootorit, kaal 915 kg.

Hind 5950 € +km

PRONAR ZKP800 vaaluti Max. töölaius 8 m, max. haardelaius 8,5 m, rootori diameeter 3,1 m, pikad piid.

Hind 11 950 € +km

lasse, sisaldas see palju vähem toksiine.

Mükotoksikooside ärahoidmisel on oluline, et hallitusseened ja mükotoksiinid ei satuks looma organismi. Selleks tuleb kahtlase kvaliteediga söödast võtta proovid ja neid analüüsida. Kuna hallitusseened ja mükotoksiinid ei jagune söödas ühtlaselt, vaid paiknevad kontsentreeritud kolooniatena põllul või hoidlas, on õige söödaproovi võtmine keeruline ning

sööda analüüsimisel võib saada väga varieeruvaid tulemusi.

Proovid mükotoksiinide uurimiseks tuleb võtta mitmest kohast ja kõrguselt, seejärel see nn tõmmis (ca 10 kg) hästi ära segada ning siis sellest tuua keskmine proov laborisse analüüsimiseks.

Ebaõige info mükotoksiinide leidumise kohta võib põhjustada suurte söödapartiide asjatut väljapraakimist, või vastupidi, saastunud partiide heakskiidu.

Loomaveohaagis Stewart GX 10ft 2 ühes: platvormhaagis + loomaveokong.

Platvorm on immutatud puidust põhjaga ning esimese ja tagumise kõrgendusega, näiteks rulliveoks.

Loomaveokong on omaette alumiiniumpõhjaga (sõnnik jääb sisse, ei reosta platvormi), lihtsalt eemaldatav, kongi põhi kergesti hooldatav, kaldtee ja kongi põhi rihveldatud.

Kandevõime: 10 t Haagise pikkus: 8 m Tootja: Stewart Agricultural Ltd. Šotimaa

Sooduspakkumine: 23 000 € + km

SAMASZ KDT 260 taga-rootorniiduk

Töölaius 2,6 m, 6 rootoriketast, meh. kivikaitse, terade kiirvahetus. Seadmega saab kaasa kardaan ja lisaterad.

Hind 4350 € + km

PRONAR PDT 330 taga-rootorniiduk

Töölaius 3,30 m, hüdro-kivikaitse, keskkinnitus, 8kettaline, PTO 1000, traktorile al 80 hj, komplektis kardaan.

Hind 5950 € + km

Haagiskuivati Mecmar STR 13/90 Mahutavus: 16 m3 Päevane toodang: 112 m3 Ajam: elektrimootor; lisapuhasti Tootja: Mecmar SPA Itaalia

Sooduspakkumine: 39 000 € + km

XL 3000 AKPIL mürgiprits

Kompuutriga juhitav, tiivad 24 m, paagi maht 3000 l.

Pumba tootlikkus 160–200 l/m, rehvid 11,2/R42, poomi töökõrgus 0,5–1,7 m. Elektriliselt lülitatav jagaja, 5 sektsiooni, iga sektsiooni surve eraldi reguleeritav. Hüdrauliline poomikõrguse reguleerimine.

Hind 21 950 € + km

OÜ RODNAS Tiigi 16, Kehtna 79001 Raplamaa info@rodnas.ee www.rodnas.ee

10 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

laudaehitus Et

laabuks…

AIVAR AEDMAA Nordecon Betoon OÜ projekteerimise projektijuht

Senine kogemus on näidanud, et projekteerimisja ehitusteenuse tellimine ühelt ettevõttelt aitab põllumehel hoida kokku nii raha kui aega.

K

õiki põllumajandushooneid – olgu tegu lauda, hoidla või mõne muu objektiga – saab ehitada rahalises mõõtes soodsamalt ja ajaliselt kiiremini, kui tellida projekteerimis- ja ehitusteenus ühelt ettevõttelt.

Säärase komplekti valik pole kohustus, vaid üks kaalumist väärt võimalus. Samas näitab senine kogemus siinsel turul, et põllumehe jaoks on sellisel lähenemisel palju plusse.

Aeg ja raha Ühtegi objekti ei saa hakata kohe ehitama, ettevalmistustööd ja asjaajamine nõuavad oma ning neist pole mõtet ka mööda hiilida – kokkuvõttes kannatab tulemus, ning liigne kiirustamine võib bumerangina tagasi vuhisedes asjade ümbertegemise vajadusel hoopis ajamahukamaks kujuneda. See

tõdemus kehtib ka põllumajandusvaldkonna kohta.

Tavakogemuse põhjal hinnates kulub projekteerimiseks kuni pool aastat, keskkonnalubade hankimine võib võtta aasta või kauemgi ning ehitusele endale kulub pool aastat kuni aasta – ehk siis ainult pool kogu kuluvast ajast.

Küll aga saab selleski mitmeetapilises protsessis teha samme, mis seda kõike kiirendavad – mõelgem kas või ehitushanke korraldamisest loobumise võimalusele, tehes koostööd ühe partneriga, projekteerimisele lähtuvalt tellija rahalisest ehitusvõimekusest jne.

Näiteks projekteerimise ja ehitamise tellimine ühelt ettevõttelt aitab kõiki hoone ehitusega seotud mõjutegureid arvestades rahaliselt säästa hinnanguliselt kuni 20% ning ajaliselt tuleks selline kompleksne lahendus tellijale kuni poole kiiremini kätte, kui koostöö poolte vahel klapib. Vii-

mane omakorda on taas mõõdetav rahalisel skaalal, kuna objekti saab anda töösse varem.

Korralik projekt Millel põhinevad sellised väited?

Seni nähtule, kogetule ja kuuldule.

Eestis on põllumajandusvaldkonnas küllaltki tavaline, et projekteerimisel hoitakse raha kokku. See võib esmapilgul tunduda säästmiskohana.

Samas, kui enne ehitamist vormistatakse korrektne põhi- ja tööprojektile vastav projektdokumentatsioon, saab vältida hilisemaid arusaamatusi ja ümbertegemisi. Viimasega kaasnevad kahjuks omakorda lisakulud.

Korralik projekt annab hea tulemuse – see on küll kulunud, kuid paraku siiski vettpidav tõdemus.

Kui tellida ehitajalt ka projekteerimine, on võimalik objekti lõpphind enam-vähem protsessi algusfaasis ära öelda. Iga etapp saab juurde hinnalipiku, kõigest on kohe olemas ülevaade ning kokkuvõttes saab põllumees teada, kas asjaga edasiminek on talle majanduslikult üldse mõttekas.

Oleme ehitusettevõttena näinud projekte, kus raha on küll kulutatud, aga hiljem selgub, et tellijal pole rahalist võimekust objekti ehitada.

See hilinemisega saadud teadmine algul suuri plaane teinud ettevõtjale innustavalt ei mõju, pigem tekitab pettumust.

Ainult projekteerimisega tegeleval inimesel võib puududa kõige

AS Risti Agro veiselaut Järvamaal.

viimane info hetkel kasutuses olevatest ehitusmaterjalidest, tehnoloogiatest ja ehitustehnika võimalustest, samuti pole tal ka praktilist ehituskogemust. Eelnevat arvestades ei pruugi see lahendus olla tellijale rahaliselt kõige soodsam, kuna sisaldab n-ö liigseks osutuvat varu.

Julgeksin soovitada ka seda, et kui planeeritakse näiteks loomakasvatushoone ehitamist, võiks ehitise projekteerimise faasis appi võtta ka mõne loomakasvatust hästi tundva nõustaja. Just sellise asjatundja, kes tunneb ja teab loomakasvatuse spet-

loomakasvatus 11

Maamajandus Nr 6 (12) 20. juuni 2013 Foto Kristian Kruuser

kommentaar Raul Peetson Halinga OÜ juhatuse liige Meie alustasime nii, et tellisime projekti ainult projekteerimisega tegelevast firmast. Tänu sellele saime esitada vabalt oma ideid ja mõtteid, mille projekteerija jooniseks vormistas. Projekteerija oli sel momendil vaba kohustusest mõelda ehitajale, kes hakkab projekti ellu viima.

Kuna tegu oli väga suure farmi ehitusega, oli meil olemas idee, milline see võiks välja näha. Kui algas ehitus, tuli välja tuhandeid asju, mida pidi muutma, mida paremaks ja mida ümber tegema, et meie ideed ning mõtted realiseeruks.

Selline lahendus, kus projekteerija ja ehitaja on ühest ettevõttest, aitab teha kiireid ja ka suuri muudatusi ehituses.

Olime selles suhtes nagu kunstnikud, kelle “pintslitõmbed” pidi keegi valmis ehitama. Seepärast on hea, et ehitajal on olemas projekteerimismeeskond, kes need ehitajale loetavaks ehitusjooniseks muudab. Oluline on kindlasti koostöö sobimine inimeste vahel.

Oleme seda meelt, et majanduslikult on otstarbekas, et need projekteerimise ja ehituse teenused käiksid koos. Nende teenuste ostmine ühelt ettevõttelt igal juhul kiirendas lauda valmimist, kui arvestada sellise ajaga, et näiteks kolmapäevased ehituskoosoleku muudatused olid nädala lõpus juba ehitaja kasutada. Me ei saa rääkida muidugi kõigi eest ja meie arvamus on see, et kui laua taga on vähem osapooli, sujub koostöö paremini.

Probleemiks võib kujuneda vast see, et projekteerija pakub niisuguseid lahendusi, mida sama ehitusettevõte aktsepteerib. Küsimused taanduvad muidugi alati suhtumistele ja koostööle.

kommentaar Michel Rannala siifikat, sisseseadeid ning tehnoloogilist poolt.

Ehitaja ja projekteerija ei ole loomakasvatuseksperdid ning ka kliendil endal võib oskusteabest puudu jääda.

Ettevalmistuste aeg Valesti saab teha palju asju ning selliseidki näiteid on Eestis olemas.

Hoone ise võib saada küll väga ilus, kuid loomade söötmise lahendus osutub valeks. Või on laut vale planeeringuga ning seetõttu jääb loomade söötmisjõudlus puudulikuks.

Ehituse tõenäolise lõppmaksumuse võimalikult varajane teadasaamine aitab põllumehel ka oma edasist finantskäitumist planeerida.

Ta saab aegsasti asuda läbirääkimisse pangaga, oma eelarvest lähtuvalt teha teisi vajalikke investeeringud kas või põllumajandusmasinatesse. Või juba mõelda järjekorras järgmise hoone ehitusele. Tundub, et investeerimisvajadus sellesse valdkonda on endiselt suur ning alati on vaja midagi ehitada.

Soovin rõhutada ka seda, et ehitajalt tellitud projekt ei kohusta põl-

lumeest samalt ehitajalt ka ehitusteenust tellima. Tõenäoliselt on eespool toodu põhjal mõistlik sama partneriga jätkata, kuid see pole kellelegi kohustus. Äkki lihtsalt ei sobinud see koostöö. Nii või teisiti tasuks ehitushuvilistel hakata oma vajadustele mõtlema ja otsuseid ning neist tulenevaid ettevalmistusi tegema. PRIA järgmine rahastusperiood pole enam mägede taga ning sellele rongile jõudmiseks peaksid põllumehed hakkama sel sügisel projekteerimisele mõtlema.

Tammsaare OÜ juhatuse liige Projekteerimise ja ehitusteenuse ostmine ühelt ettevõttelt lihtsustas lauda valmimist, kuna seda projekti oli tellijal lihtsam juhtida ning seeläbi saada ka kvaliteetsem tulemus.

Ehitusfirmal oli hea projekteerimiskogemus ja aidati ka nõuga.

Sellise teenuse ostmine oli ka majanduslikult otstarbekas.

Kui tellida projekt ühelt firmalt ja ehitus teiselt, tuleb kohe juurde projekti hind. Ühelt firmalt tellides on see arvatavasti ehituse hinna sisse kirjutatud.

Probleeme sellise kompleksse teenuse puhul näen vähe.

Pigem positiivset poolt, kuna pooled on üksteisele avatud, suhtlus toimib ehituse ajal iga päev, tööde tegijatel on suur kogemus ning probleemidest antakse teada varakult.

Tähtis on mängureeglid korrektselt kokku leppida.

Ära jäta paberimajandust sügiseks EESTIKEELNE E-PÕLLURAAMAT JA TASUTA PÕLLUILMA ENNUSTUS

Registreeru tasuta www.vitalfields.com.

Kasuta põllumeestele loodud abimeest VitalFields.com Põllupõhine ilmaennustus on mugav E-põlluraamat säästab aega Prognoosi ja enneta taimehaigusi

Töötab nii nutitelefonis kui arvutis. Täpsem info Baltic Agro müügiesindajatelt www.balticagro.ee/esindajad. Telefon +372 606 2260

12 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Täppisviljelus

säästab raha ja keskkonda

ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

M John Deere’i täppisviljelustehnika koondnimetusega FarmSight sisaldab automaatroolimissüsteeme, millega pannakse traktoridkombainidtaimekaitsepritsid põllul täpselt ja automaatselt liikuma ning saadakse masinatelt tagasi reaalajas infot nii tehnilise seisukorra kui ka kasutamise kohta. See võimaldab vahetada infot ka masinalt masinale.

ullateadlane Priit Penu selgitas Tartumaal Pilsu talus peetud õppepäeval, et näiteks huumusekihi tüsedus ehk orgaanilise süsiniku sisaldus mullas võib muutuda mõnemeetrise vahega; et põllu iga piirkond võib sisaldada vajalikke toitaineid ja mikroelemente eri hulgal, samuti võib kordades erineda ühe ja sama põllu niiskusetarve.

Selleks et kõike seda teada saada, on välja töötatud kaasaegsed seadmed – monitorid, andurid, GPS-seadmed jne, mis lasevad jälgida ning kaardistada põlluga toimuvat. Maaülikooli abiga kogutud andmed analüüsitakse ja sellest tehakse järeldused järgmiste aastate jaoks.

Kõik see kokku on täppisviljelus.

Kaardid sensori abiga Uuemad traktorid ning kombainid töötavad GPSiga. Tänu sellele saab põllul täpsemalt sõita ning vältida ülekülvamist, üleväetamist, ülepritsimist jne. See aitab kokku hoida põllumajanduskeemiat ning küttekulu, aga säästa ka keskkonda.

Samuti on kaasaegsetel traktoritel ning kombainidel olemas juhtimisseade, mis töötab andmete kogujana. Selle ja sensoritega võib koguda

mitmesuguseid andmeid – mulla toitaineid, niiskust jms –, aga mõõta ka saaki.

Uuemad väetisekülvikud ja taimekaitsepritsid on varustatud anduriga, mis mõõdab lehtede klorofülli ja biomassi suhet ehk toitumustaset.

Kui andmed seadmete abil kogutud, koostatakse põllukaardid.

Olenevalt seadmetest on võimalik koostada mullakaarte, taimede toitainetega varustatuse kaarte, väetustarbekaarte, niiskuskaarte, mulla toiteelementide ja pH-kaarte. Kõige tähtsam on aga saagikaart.

“Täppisviljeluse kasutamine lubab vaadata kõiki sisendeid – seemneid, väetisi, lupjamise vajadust, taimekaitsevahendite tarvet,” selgitab maaülikooli katsekeskuse juhataja Toomas Tõrra.

“See võimaldab vaadelda iga taime eraldi ja iga toiteelementi eraldi.”

Põllukaartidel on põllu olukord eri värvidega visuaalselt hästi näha.

Selle alusel saab põllumees täpsemalt arvestada väetiste ja taimekaitsevahendite vajadust. Kui

sellele lisada saagikaardi andmed, on võimalik teha õigemaid otsuseid. “Ühe Are kandi mehe põllukaart näitas ühel osal nii viletsat toitainete seisu, et ta rajas sinna jõulukuuseistanduse,” tõi Priit Penu näiteks.

Marge Ajaots, kes tegeleb Pilsu talus maheviljelusega, ütles, et nemad vedasid ühele põllule mulla rikastamiseks aga näiteks järvemuda. Järgmise aasta andmete alusel oli näha, et muda saanud piirkonna mullastiku seis oli paranenud. Üle-eestilised mullakaardid on olemas maa-ameti kodulehel, väetustarbekaardi võib aga leida põllumajandusuuringute keskuse internetikeskkonnast.

Mis Eestis olemas on?

Eestis on täppisviljeluse süsteemid ja tarkvara olemas näiteks ASil Tatoli ja Stokker Agril.

Lisaks soovib turule tulla firma AgriCon, kes on end hästi sisse seadnud Lätis ja Leedus.

Tatoli pakub Ag Leaderi täppisviljelustehnoloogiat.

See sisaldab GPSi, automaatroolisüsteeme, juhtimismonitore ja -seadmeid, mis sobivad pea kõikidele masinatele ja haakeseadmetele.

Lisaks on sellel

põldude jälgimise, kaardistamise ja märkimise funktsioonid.

“Ag Leader Technology moodustati umbes 20 aastat tagasi, kui nad asusid tootma maailma esimesi reaalajas töötavaid, kombainidele paigaldatavaid saagikuse mõõte süsteeme.

Ag Leader on keskendunud ainult täppisviljelusseadmete tootmisele.

Firma on tihedalt seotud põllumajandustootjate ja uurimisasutustega, mistõttu toodete arendamisel on lähtutud käepärasusest ja põllumeeste esmastest soovidest,” selgitab Eestis selle tehnoloogiaga tegelev Jaanus Kilgi. “Kasutusvõimalusi on kõikidel töödel, külvist koristuseni koos tööde planeerimise ja maaparandusoperatsioonidega.”

Stokker Agri vahendab John Deere’i täppisviljelustehnikat koondnimetusega FarmSight. Firma tootejuhi Ergo Viili sõnul sisaldab John Deere FarmSight automaatroolimissüsteeme, millega pannakse traktoridkombainid-taimekaitsepritsid põllul täpselt ja automaatselt liikuma ning saadakse masinatelt tagasi reaalajas infot nii tehnilise seisukorra kui ka kasutamise kohta Teiseks võimaldab see vahetada infot masinalt masinale, mis vähendab põllul töötava masina ooteaega transpordi parema korraldamisega.

Näiteks süsteemiga John Deere Machine Sync kutsub kombain punkri täitumisel viljaveokäru enda juurde ja roolib seda enda liikumisega sünkroonis punkri tühjendamise ajal.

John Deere’i teraviljakombainid ja liikurhekseldid kaardistavad saagikust, suunavad IT abil külvi, väetisenorme, taimekaitset jms. “Eesti põllumeeste hulgas on väga populaarsed pihustite GPS-lülitusega John Deere’i taimekaitsepritsid,” toob Viil näite.

Täppisviljelusspetsialist Jaanus Kilgi selgitab, et Ag Leaderi täppisviljelustehnoloogia sisaldab GPSi, automaatroolisüsteeme, juhtimismonitore ja -seadmeid, mis sobivad pea kõikidele masinatele ja haakeseadmetele.

Starfire 3000 on John Deere’i kolmanda põlvkonna GPS vastuvõtja, millel on kõik vajalikud omadused asukoha täpseks määramiseks asukohasatellitide abil.

R MMLE LII SA Fotod

LII SAMMLER

Kuna põld pole üks tervik, vaid koosneb väga erinevatest osadest, on seda mõistlik harida vastavalt mulla koostisele ja taime vajadustele. Infot annavad seireandmed.

taimekasvatus 13

Maamajandus Nr 6 (12) 20. juuni 2013

VÄIKETRAKTORITE TIPPKLASS!

Foto LII SAMMLER

47 hj / 35 kW 4WD

Maisi tasub külvata täppiskülvikuga

• sünkroniseeritud reversiga: 12 edasi ja 12 tagasi • tagumine kolmepunktisüsteem tõstevõimega 1500 kg • tagumine jõuvõtuvõll 540/540E p/min • hüdropumba tootlikkus 50 l/min • mugav, avar ja vaikne kabiin traktoril 5020C konditsioneeri ja raadioga

28 hj / 20,5 kW 4WD

• pedaalidega juhitav hüdrostaatiline 2astmeline käigukast • tagumine kolmepunktiline rippsüsteem tõstevõimega 650 kg • tagumine jõuvõtuvõll 540/960 p/min • keskmine jõuvõtuvõll 2600 p/min

Elektrilise ajamiga masin koos GPS-süsteemiga võimaldab teha väga täpset külvi.

Kuna maisi kasvatamine on kallis lõbu – juba seemnekulu on ca 100 eurot hektarile –, kasutatakse selleks üha enam spetsiaalseid külvikuid.

T

äppiskülvikuid kasutavad ka Eestis maisikülvi teenust pakkuvad firmad Baltic Agro ja Agrotex.

Nagu kinnitab Baltic Agrotehnika juht Marek Aron, kasutasid nad varem tavakülvikut, seejärel muretsesid kasutatud maisikülviku. Tänavu osteti uus maisikülvik Kverneland Optima.

“Varasem masin oli mehaanilise ajamiga, praegune elektrilise ajamiga, mis koos GPS-süsteemiga töötades võimaldab teha väga täpset külvi,” selgitab Aron. “Masin ei tee topeltkülvi, juba külvatud alal lülituvad ajamid automaatselt välja. Varasema külvikuga ei saanud anda väetist. Uue masinaga saab anda nii stardi- kui põhiväetist.”

Uue täppiskülvikuga külvati sel kevadel 1100 ha maisi. Agrotex OÜ on maisi külvanud alati täppiskülvikuga. Selleks

kasutatakse Gaspardo ja Solo külvikuid.

Ka Agrotex külvas maisi rohkem kui tuhandele hektarile.

Agrotexi tegevjuhi Martti Viirandi teada on praeguseks enamikul tavakülvikute tootjatel tootevalikus ka täppiskülvikud – Gaspardo, Amazone, Horsch, Lemken, Kverneland, John Deere jne.

Mullu valmis Rootsi külvikuid ja mullaharimisriistu tootval firmal Väderstad maisikülvik Väderstad Tempo. Väderstad Eesti tegevjuhi Kalev Korbuni sõnul on selle külviku eeliseks suur täpsus ja võimsus. Maailmas on neid müüdud vaid paarkümmend ning Eestisse neid veel tellitud pole. Küll õnnestus külvikuga sel kevadel teha Ukrainas külvirekord – 20 tunniga külvati maisiseeme 200 hektarile.

Läti põllumajandusmasinate müüjate ühenduse ja ajakirja Saimnieks eestvõttel peetakse naabrite juures juba neljandat aastat traktorite veovõistlust.

T

Ootame Teid Maaritsasse traktoritega tutvuma!

Asume Maaritsas, Valgjärve vallas, Põlvamaal. www.talutehnika.ee

MÜÜK: Põhja-, Ida- ja Lääne-Eesti: MADIS HEINSALU, tel 5667 7430

Lõuna-Eesti: INDREK TÄTTE, tel 5648 9424

INDREK PUNGAR, tel 504 1986 URMAS PUNGAR, tel 526 6103

LII SAMMLER

Lätis peetakse traktorite võistlusi änavune traktorite paraad ja veovõistlus peeti mai lõpul Sigulda lähedal. Üritust nimetavad korraldajad traktoripäevaks – traktordiena’ks.

See on kõikide Lätis müüdavate traktorimarkide veovõistlus. Väiksemad traktorid olid alla 100hobujõulised, suurimad 350–400 hobujõu vahel.

Võistluse korraldaja, liidu juht ning Saimnieksi vastutav väljaandja Rihards Krastinši ütles, et igal aastal peetakse traktoripäev Läti eri piirkonnas. Tänavu võõrustas traktorifirmasid SIA Kalnzaki.

Traktoripäev algas paraadiga, kus osales 33 traktorit. Enamik olid Läti enda müügifirmad, kuid meilgi haruldast võimsat kollast Fastrakit olid esitlema tulnud Eesti mehed Stokkerist.

Mõõtu võeti neljas võimsusklassis.

Väiksemad traktorid vedasid järsust mäenõlvast üles Pronari käruga kolme, suuremad Umega haagisega kuut väetisekotti ehk siis poolteise- või kolmetonnist raskust.

• kvaliteetsed tehnilised lahendused • moodne disain • suurepärane jõudlus, vastupidavus ja mugavus • võimas rippsüsteem ja hüdraulika • hüdrostaatiline käigukast • suurim valik lisaseadmeid Garantii 2 aastat!

Lisaks kiirusele hinnati veel mitmeid näitajaid, samuti juhi võimekust, milles kõige tähtsam oli kindlasti oskus tõusul õigel ajal käiku vahetada. Nii mõnigi mees jäi sellega hätta ja traktor seiskus mäkketõusul. Ametlikku paremusjärjestust välja ei kuulutatud. Rihards Krastinši sõnul tehakse seda vaid firmade nõusolekul. See vist ongi võti, tänu millele traktorimüügifirmad mõõtu võtma tulevad.

Päeva mõte on pigem see, et põllumehed oma silmaga näeksid, mis on ühe või teise traktori eelised, ja saaksid teha õigemaid ostuotsuseid.

Kohalviibijale ütles aga nii mõndagi pilk finaalvõistlusele, kus tänavu domineerisid John Deere, Fendt ja Massey Ferguson.

Tuleval aastal peetakse traktoripäev Krastinši sõnul Latgales. See on väiksemate talude piirkond, kus suurema võimsusklassi masinaid on vähem nähtud.

LII SAMMLER

Kvaliteetsed, Euroopa põldudel tuntud, tšehhi mullaharimisriistad STROM Bednar on nüüd müügil ka Eestis

STROM mullaharimisriistad Eesti Künnimeistrivõistlustel, oktoobris 2012

SWIFTERDISC randaalid töölaiusega 3m – 12m ATLAS randaalid töölaiusega 4m -12m ECOLAND tüükultivaatorid töölaiusega 3m-6m TERRALAND sügavkobestid töölaiusega 3m – 6m STROM Bednar kvaliteetmullaharimisriistad on soodsa hinnaga, vastupidavad, lihtsalt hooldatavad ja Eestis järele proovitud.

Simo Soop Soeta mullaharimiseks Eestimaa põldudele sobiv randaal.

55 915 117 Küsi pakkumist oma müügimehelt, juba täna, www.stokkeragri.ee/kontakt Maiko Teller

Tooteinfo leiate eesti keeles veebilehelt www.strom-bednar.com

www.stokkeragri.ee

51 70 965

Teet Rehtla 59 182 990

Ants Tust 50 23 010

Kristjan Kokk 53 093 780

14 taimekasvatus/hobi

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kartulimardikad!

Meil tõotab taas tulla hea kartulimardika-aasta. Seni pole õnnestunud mardikast mitte kuskil maailmas vabaneda, vastupidi, kahjur laiendab pidevalt oma levikualasid.

KÜLLI HIIESAAR EMÜ taimekaitse osakonna vanemteadur

O

leme juba aastaid jälginud kartulimardika elu Eesti Maaülikooli spetsiaalselt rajatud mahe- ja tavaviljeluse katsepõldudel. Mardikal läheb aasta-aastalt aina paremini.

On küll olnud väikesi tagasilööke, kuid populatsioon tervikuna pole enam ammu ohtu sattunud, niivõrd hea on olnud nende kohastumisvõime ja ka elutingimuste üle pole olnud põhjust kurta.

Katse rajati 2008. aastal ja siis leidsime põllult vaid üksikuid mardikaid, ei mingit kahju. Viljavaheldusega katselapid jäid aastateks samale alale. Ohtude hajutamiseks talvitub vaid väike osa mardikatest samal põllul, enamasti otsitakse turvalisemaid kohti nagu metsatukad, hekialused ja rohumaad.

Meie mardikatel ei ole vaja kaugele minna, pärnaallee on vaid paarikümne meetri kaugusel. Seni pole talved ka eriti liiga teinud ja kevadel on toidulaud taas käepärast. Maheviljelusega

lappidel tõrjet ei tehta ja nii on kahjur saanud segamatult oma arvukust kasvatada.

Murranguline 2010 2009. aastal oli mardikaid katselappidel juba märkimisväärselt rohkem. Eriolukord saabus 2010, mida mäletame erakordselt sooja ja kuivana. Tingimused mardika arenguks olid soodsad, jätkus sooja ja süüa, vähese niiskuse tõttu ei arenenud lehemä-

Aldo Vaan

danik ka neil põldudel, kus tõrjet kordagi ei tehtud.

Juuli lõpuks oli esimene suvine põlvkond juba arengu lõpetanud, ilmusid noored mardikad, kes ei läinud talvituma, vaid hakkasid kohe sööma ja sigima, sest puhkeseisundi kujunemiseks oli päev liiga pikk.

Mardikas hakkab talvitumiseks valmistuma siis, kui päevapikkus on 15 tundi, mis meie laiuskraadil saabub augusti keskel.

Kuigi viimastel aastatel olime aeg-ajalt veel septembriski leidnud üksikuid munakurnasid, ei saa kindlalt väita, et need oleksid kuulunud teise põlvkonda, sest mardika munemisperiood on pikk ja munad võisid olla ka talvitunud mardikate viimased munad. Täisväärtuslikke valmikuid neist siiski ei saanud, enne lõppes toit ja külm tuli peale.

Seega arenes meil elujõuline teine põlvkond esimest korda 2010. aastal. Teise põlvkonna rüüsted on eriti ulatuslikud. Augusti keskel punas põld tõukudest, kahjustamata taime oli raske leida. Eriti ohtlik on teine põlvkond hilistele kartulisortidele, sest augustis on need veel täis kasvujõus, varajased sordid kaotavad selleks ajaks oma lehestiku. Hilised hästi hooldatud sordid on mardikatele meeltmööda ka seepärast, kuna enne talvitumist peavad nad veel tublisti süüa saama, et mulda kaevuda ja talv edukalt üle elada. Seda võimaldavadki hilised lehemädanikust puutumata taimed.

Soodsad talved Milliseks kujunes teise põlvkonna saatus enne talvitumist?

Nii ja naa. Augusti keskel tulnud vihmad panid põllud taas rohetama, kartul ajas uued noored võrsed välja ja värsket toitu oli jälle küllaga. Need mardikad, kes jõudsid augusti lõpuks või septembri alguseks arengu

Foto SVEN ARBET

oskab rookatust teha

2012. aasta parima lihaveisekasvataja Aldo Vaani südamelähedane hobi on rookatuste ehitamine.

Silja lättemäe ajakirjanik silja.lattemae@maaleht.ee

E

esti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimees ja Topi talu peremees Aldo Vaan Lihula vallast on mitmekülgsete huvide ja laia silmaringiga mees. Ta on pidanud õpetajaametit, olnud mesinik ja piimakarjakasvataja.

Praegu peab Aldo Vaan 250 lihaveist ja harib koos poeg Andresega üle 800 ha maid.

Koos abikaasa Maritiga on nad üles kasvatanud viis last ja rajanud Kasari jõe äärde kaasaegse talupidamise, mis on täis arhailist võlu.

Eriti püüavad pilku tema arhailised rookatused abihoonetel.

“Ei taha nii väga kuulutada, et oskan rookatust teha – muidu on

taluõu huvilisi täis, kes tahaksid ka seda kunsti õppida,” naerab peremees. “Pole enam aega rookatust panna, aga nüüd kuluvad oskused ära nende unikaalsete katuste hooldamisel.”

“Ei jõua kogu aeg hobidega tegelda, aga siis, kui hoonetele oli rookatust vaja, tundsin selle asja vastu tõsist huvi,” kinnitab peremees. Ja lisab, et praegu võib ta hobidena üles lugeda ka hobusekasvatuse ja mesinduse.

Esimene rookatus 1989. aastal, kui talude taastamine hoo sisse sai, läks ka Aldo Vaan oma perega Läänemaale Lihula valda kunagisse Rootsi külla oma isatalu taastama.

“Kui katkenud kohta kohe uuesti kinni ei sõlmita, läheb surve väiksemaks ja ühel hetkel võib suur osa katust hooga alla tulla,” selgitab Topi talu peremees Aldo Vaan. Katuseroogu lüüakse tagasi spetsiaalse rookäpaga.

Rootsi küla on Vaanile vägagi südamelähedane, sest tema ema ja isa on sealt pärit. Neis paikades, kuhu nüüdseks rajatud Topi talu, on Aldo mänginud ja seigelnud lapsepõlves.

Huvi rookatuste vastu tekkiski koos talumaja ja -hoonete renoveerimisega.

Peremees soovis kõike vana säilitada ja taastada abihooned ajastutruult.

Otse elumaja vastas püüab pilku unikaalne kolmeosaline ait, suursugusust lisab just paks ja tihke rookatus.

“Viimase aidakatuse lasksin teha juba meistritel tänapäevaste võtetega, aga esimese katuse lõin sellele aidale ise 1980. aastail,” räägib peremees. Aida kõrval asuv väike saun, mis on samuti saanud paksu rookatuse, näitab aga peremehe enda kunsti.

Arhailise katusetegemise juurde jõudis Vaan oma sõnul juhuslikult.

“Suviti käisin tihti Matsalu lahe ääres ujumas, sealsamas lähedal

taimekasvatus/hobi 15

Maamajandus Nr 6 (12) 20. juuni 2013 Fotod Raivo tasso ja ingmar muusikus

Kartulimardika vastsed.

lõpetada, neil läks hästi, nemad jõudsid ka talvituseelse toitumise lõpetada ja turvalised talvituspaigad otsida.

Kuid hilisematest munakurnadest tulnud tõugud jäid hätta, neile ei jätkunud enam ei sooja ega süüa. Septembri keskel, kui kartul oli juba üles võetud, uitas näljaseid tõuke ja mardikaid põllul, nemad kevadet ei näinud. Seega väga suur osa teisest põlvkonnast hukkus juba enne talvitumist.

Kriitiline periood mardikate elus on talv, ka see tuleb üle

elada. Talvitumiseks kaevuvad mardikad 10–50 cm sügavusele mulda, kuhu jäävad kuni kevadeni. Viimased talved on osutunud mardikatele küllalt soodsaks, sest paks lumikate on kaitsnud neid pakase eest. Eelnenud kolmel aastal registreerisime pidevalt mullasiseseid temperatuure 15–30 cm sügavusel ja madalaim oli –0,1…–0,4°, ja sedagi lühiajaliselt. Külm hakkab mardikatele liiga tegema alles siis, kui temperatuur talvituskohas püsib pikemalt alla –5°. Seda ei ole meie tal-

aga lõi üks meistrimees parasjagu rookatust, nii see huvi ja õpihimu ärkaski,” meenutab Vaan. Nõnda hakkas ta meistri kõrval uudistama ja õppima, et ka endale korralik rookatus teha.

“Tänapäeval tehakse rookatuseid peenikese raudarmatuuri abil, mina kasutasin peenest kasest valmistatud korramalkasid ning sidusin niinimetatud seasõrasõlme abil tsinktraadiga katuse roovituse külge,” räägib peremees.

Vaan selgitab, et Läänemaal nimetati neid kasepuust tehtud malkasid, mis roogu kinni hoiavad, korramalkadeks.

Seasõrasõlm on vajalik selleks, et seda saab vastavalt vajadusele kergesti reguleerida. Nimelt seotakse roovihud esialgu lõdvemalt kinni ja lüüakse roog ühtlaselt tihedaks vastavalt katuse kaldele. Alles siis, kui roogude rida on ühtlane, tõmmatakse korramalgad tsinktraadi abil tihedalt vastu katuse roovitust, et vältida hilisemat roo väljakukkumist katusest. Tänapäeval aitab korramalka tsinktraadiga kinnitada universaalne akutrell.

Peremees toob aidast vanaaegse spetsiaalse puust hambulise rookäpa. Käpaga hakatakse tasapinda tagasi lööma, kuni roogude alumiste otste pind on alt ühtlane, arvestades katuse kallet, siis reguleeritakse tsinktraadist sõlmedega roovituse külge kindlalt paigale.

Nii et mitte lõikamise, vaid roogude löömisega saab katusenurkades luua voolujoonelisi pindasid. Edasi pannakse järgmine kiht

vitujatel tulnud viimastel aastatel kordagi kogeda.

Siiski ei õnnestu kõigil talvituma läinud mardikatel kevadeni vastu pidada. Hukkumise põhjuseid võis olla palju. Ellu jäid suuremad, üle 100 mg kaaluvad mardikad. Pisemad surid välja, sest varuained said enne kevadet otsa. Osa mardikaid hukkus seenhaiguste tõttu.

Talvitumise edukus sõltub ka talvituskohast. Katses olid nii madalamad raske lõimisega kui ka kõrgemad kergema lõimisega mullad. Ilmnes, et kõige ohtlikum on mardikatele liigvee tõttu tekkinud hapnikupuudus. Need kohad, mis kevadel jäid pikemaks ajaks vee alla, olid mardikatele hauaks. Neis kohtades, kus muld oli kohev ja mõõdukalt niiske, talvitumisega probleeme ei tekkinud – üle poole mardikatest olid elus ja terved.

See on väga hea näitaja, edukaks peetakse talvitumist juba siis, kui ellu jääb vaid paar protsenti isendeist. Meie katses puudus mardikatel talvituskoha valiku võimalus, looduses on teine lugu – arvatavasti otsivad nad ohutumad kohad ja talvituvad veelgi edukamalt.

Raske vabaneda Kahe põlvkonnaga aastad ei pruugi sageli korduda. Nii oligi 2011. ja 2012. aastal valdavalt ainult üks põlvkond. Teise põlvkonna

jaoks nappis soojust ja värsket toitu või ei jõudnud nad arengut lõpetada.

Kuidas läheb mardikal tänavu?

Lugu alustasin oletusega, et võib tulla hea kartulimardika-aasta.

Selleks on mitmed eeldused juba olemas. Suur osa mardikaid talvitus ka sel aastal hästi, külm neile liiga ei teinud. Kevad laskis end kaua oodata, kuid siis saabus suure soojalainega ning mardikad tulid korraga ja kiiresti mullast välja, asudes kohe toitu, partnereid ja sobivaid munemiskohti otsima.

Seda võisime jälgida ettekasvatatud kartulitaimedel, mis said kartuli mahapaneku päeval, 15. mail, põllu serva istutatud. Kuus päeva hiljem olid taimed mardikaga ühtlaselt asustatud, hiljem oleme sealt leidnud vaid üksikuid isendeid – ju neid siis hiljem enam lähikonnas ei liikunud.

Juuni esimestel päevadel leidsime naaberpõldudelt massiliselt mardika mune, juuli alguseks võivad need juba valmikuks saada ja ise munema hakata. Kui ka järgnev suvi tuleb soe, toitu on piisavalt, võib korduda 2010. aasta olukord, mardikad annavad taas teise põlvkonna. Päris kindlalt ette ennustada on seda siiski raske. Kui napib toitu või saabub jahedam periood ja esimese põlvkonna areng venib, ei tule ka teist põlvkonda. Rootsi teadlased prognoosivad, et järg-

roogu peale. Katuse paksus ongi tavaliselt 30 cm ja roovituse samm samuti 30 cm.

Tuleb hooldada Kui rookatust õigesti paigaldada, peab see vastu aastakümneid, ainult katuse harja peab varem uuendama.

Pikema vastupidavuse annab ka teravam katusekalle. Ehitamise juures mängivad suurt rolli nii meistri osavus kui õige materjal.

Topi talu peremees, kes on ka teistele rookatust ehitanud, selgitab, et parem katusematerjal on peenem roog, sest jäme materjal ei lähe nii tihedaks. Ka on oluline, et roog oleks sirge, mitte kõver.

“Roog peab olema ühtlaselt sirge, seda vaadatakse nii, nagu otsitakse sirgeid puid.”

Roogu on ta käinud talvel Matsalu lahe kaldaäärsest roostikust jää pealt lõikamas.

Vanasti pandi esimeseks kihiks katusele nisupõhk, sest põhk jättis tihedama mulje, alles järgmised kihid olid roost. Praegu on hakatud katuseid ka täielikult roost tegema.

Peremees õpetab, et vanemate katuste puhul tuleb aeg-ajalt ikka jälgida, et rood ei hakkaks kuskilt tasapisi välja jooksma. Kui katkenud kohta kohe uuesti kinni ei sõlmita, läheb surve väiksemaks ja ühel hetkel võib suur osa katust hooga alla tulla.

“Rookatus annab talule ajaloolise ja unikaalse ilme,” on Aldo Vaan rahul, et Läänemaa taludele omast võlu on nende Topi talus osatud hoida.

mise 25 aasta jooksul võib Skandinaavias ja Balti regioonis 1–10 korral ette tulla suvesid, mil kartulimardikas annab kaks täispõlvkonda. Vaatame. Seni on vähemalt üks kord kindlalt kirjas.

Alustasime ja lõpetame sama tõdemusega, et mardikast täielikult vabaneda ei ole siiani veel kuskil õnnestunud, mürgid on ajutine lahendus, nende suhtes tekib kiiresti resistentsus. Peita põlde ei saa, sest aeg-ajalt toimuvad suuremad sisseränded ja siis puistavad tuuled neid kõikjale.

Siiski peaks proovima kõiki võtteid, mis aitavad mardika arvukust alla suruda ja kahjusid vähendada. Väikestel põllulappidel aitaks mardikatevastsete ärakorjamine. Kindlasti vähendab see kahjusid. Praegusel ajal on üks arendatav tõrjestrateegia nn peleta-meelita-tehnoloogia, mis põhineb kahjurite käitumisega manipuleerimisel. Püünisehk lõksutaimed on selle süsteemi võtmetegur. Lõksutaimi on kasutatud ka kartulimardika keskkonnasäästlikus tõrjes.

Kuna kartulimardikas ilmub kevadel põlluservadele, siis varakult tärganud kartuliread piki põhipõllu serva võivad toimida püünistena. Püünistena toimivad ka hilised sordid või hilja maha pandud kartulirida või tomatid, kuhu sügisel mardikas toituma tuleb. Sealt on neid kerge kokku korjata.

Akutoitega aiatööriistad

Piisab sisselülitamisest!

Töötab bensiinita ja juhtmeta!

Akumurukäärid BUM168

Akuhekilõikur BUH523

Akutrimmer BUR181

Laadimisaeg

22min Laadijaga DC18RC 3.0Ah BL1830

Kõik tööriistad on saadaval ka Z-seeria mudelina, st ilma akuta ja laadimisseadmeta.

Akuaiatööriistad saadaval hästivarustatud ehitus- ja aiakauplustes!

Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee

Muret teevad piimahind ja kuumastress Lahenduseks on • Kõrgem toodang • Parem efektiivsus • Sigivust kahjustamata Lihtne ökonoomika: • Selleks, et saavutada majanduslik tasuvus ajal, mil söödahinnad tõusevad, kuid piimahinnad ei jõua järele, peab loomade söödaväärindus olema maksimaalne • Suvisel perioodil on kuumastressiga toimetulekuks oluline lisada lehma söödale Yea-Sacci. Asendades osa taimset proteiini sööda ratsioonis, saavutame enam ruumi silo jaoks = efektiivsema piimatoodangu

Proteiinsöötade hinnad on endiselt mõtlemapanevad?

Tootmistingimustes, kus söödahinnad on pidevas tõusus, kuid piimahinnad ei jõua järele, on ainus võimalus parandada kasumlikkust läbi söödaväärinduse tõstmise.

Küsi suveperioodi ratsiooniks nõu telefonil 505 2846!

Alltech Eesti | Aretuse 2 | Märja | Tähtvere vald | Tartumaa 61411 www.Alltech.com/estonia