Maamajandus (juuni 2018)

MULD vajab sama RAUL palju kaitset ROSENBERG: kui vesi ja õhk

SVEN ARBET

Kuidas

LAMBAST

kasu saada

21. juuni 2018 Nr 6 (69)

KRISTEL KUUSIK

SVEN ARBET

väide, et Mart Laar laskis Eesti põllumajanduse põhja, ei vasta tõele

2 M A A M A J A N D U S l I N T E R V J U U JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Põllumees – põline rikas?

T

änavune põuane kevad ähvardab viljakasvatajad tühjade pihkudega jätta. Eestimaal ringi sõites on näha, et päev-päevalt muutuvad kuivuse käes vaevlevad põllud üha kollasemaks. Samas on kõik viljad, ka suviviljad, juba loonud – kuigi kõrs on konnale kurgu alla, nagu rahvakeeli öeldakse.

Aga, nagu ikka Eestis, lubatakse jaanilaupäevaks ja veel paariks sellele järgnevaks päevaks vihma. See võib midagi siiski päästa.

Kas ja kui palju jaaniõhtune vihm põlde päästab, saame näha juba ülehomme. Ometi tuleb viljakasvatajatel taas oma elu ja eesmärgid revideerimise alla võtta. Kuigi saagikindlustuse teema visati eelmisel sügisel hooga õhku, pole eriti palju neid kindlustusfirmasid, kes seda toodet pakkuma kiirustavad, nii et pigem tuleb ikka enda peale loota.

Viimase kümnendi jooksul on tekkinud palju viljakasvatajaid, kes vaikselt ka loomapidamise kõrvale võtnud.

Tüüpilisim näide on see, et teraviljale võetakse kõrvale lihaveised, ja ikka on pisut kindlam tunne, kui ainuüksi vilja kasvust sõltudes.

Hästi toimib ka viljakasvatus sünergias metsandusega.

Selgi juhul pole munad ühes korvis, vaid teises ka. Lisaks annab metsandus masinapargile tööd talvelgi, kui viljaga tegelda ei tule.

Tean ka talu, kus mees tegeleb viljakasvatusega, naine aga aiandusega – tomatite ning viinamarjadega. Kuigi liiga kuiv või märg aasta ei soosi ka aiandust, on mingi varuvariant siiski olemas. Öeldakse, et põllumees on põline rikas. Kolmkümmend aastat põllumajanduses pole mind selle kõnekäänu tõesuses küll kuidagi veennud. Samas on kindel, et põllumees ei jää kunagi nälga ning ka katus on tal pea kohal. Oma osa on selles kindlasti n-ö talumehetarkusel ja sajanditevanusel ettevaatlikul oskusel riske hajutada.

Need ajad on ammu läbi, kus leht inimesi elama ja põllumehi põldu harima õpetas.

Nii on siingi viidatud vaid näidetele, mida Eesti elus kohanud olen. Valik ja otsused on ikka iga mehe enda teha.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (69) 21. juuni 2018

Raul Rosenberg: oleme maae toetanud ligi miljardi euroga Veerandsajandat sünnipäeva tähistav Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on oma tegevusaastate jooksul suu­ na­nud maamajanduslike ette­võtmiste arendamiseks kokku ligi miljard eurot.

L

aia tegevushaardega sihtasutust on juba 16 aastat oskuslikult juhtinud MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. Eelmisel aastal troonis Rosenberg maaelu mõjukate tegelaste edetabeli tipus. Seda põhjusel, et mahukat MESi kapitali portfelli hallates on MESi kureerida pea kõik maamajanduse valdkonnad nii toetuste, laenutagatiste kui laenusüstide näol neile ettevõtlikele inimestele, kes maamajandamises midagi saavutada tahavad. nnn Raul Rosenberg, palun meenu­ tage MESi asutamist ja algus­ aegu.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse asutaja oli Eesti Vabariigi Valitsus, kui 1993. aasta 19. juulil allkirjastas otsuse asutada Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond (PMKF). Nüüd, 25 aastat hiljem, tähistame täpselt samal päeval, 19. juulil, oma sünnipäeva konverentsiga Pärnus hotellis Strand.

PMKFi asutamise otsusele kirjutasid alla tollane peaminister Mart Laar, põllumajandusminister Jaan Leetsar ja riigisekretär Ülo Kaevats. Välisabina oli Euroopa Liidu riikidelt ja OECD riikidelt laekunud riigile põllumajanduslikku abi, mis loeti riigieel-

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

arve rahaks. Sealt eraldati summad PMKFi kapitaliseerimiseks.

Sihtasutuse kapitaliks sai umbes 30 miljonit eurot, mis oli tol ajal väga suur summa. See ületas enamikku tol ajal eksisteerinud kommertspankade kapitale.

Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus loodi 1997. aastal, andmaks käendusi-tagatisi pangalaenudele, see kapitaliseeriti Ameerika viljaabi fondi rahast.

2001. aastal ühendati kaks sihtasutust kogukapitaliga 33 miljonit eurot ja uueks nimeks sai Maaelu Edendamise Sihtasustus.

Nii et põllumeeste fondil oli too­ na hoopis rohkem raha kui pan­ kadel?

Nii võib öelda küll. Eestis oli 1992. aastal 36 panka, kuid rahvas oli vaene ja nendes pankades puudus kapital – ei olnud hoiuseid ega omakapitali. Me kõik olime vaesed, seda enam et 1992. aasta rahareformiga vahetati Vene rubla Eesti krooni vas-

tu suhtega 1:10-le ja igaüks sai 150 krooni, praeguses vääringus vaid 10 eurot. Tärkavat maaettevõtlust hakati toetama nii, et PMKF laenas pankadele, et nemad saaksid selle raha edasi laenata maaettevõtetele, enamasti põllumeestele. Nii aitas riik maale laenu saada.

Millised olid alustava fondi esi­ mesed raskused?

Laenutegevust takistas algul see, et maal juba tekkima hakanud ettevõtetel ei olnud kinnisvara ja varal polnud väärtust, näiteks esimesed maaomandid läksid erakätesse alles 1995.– 1996. aastal. Algaastatel laenasime ausõna eest vallasvara peale.

Esimesed laenuvõtjad olid Selja OÜ, AS Tallegg, Salutaguse karusloomakasvandus jt. Öeldakse, et Mart Laar lasi põllu­ majanduse põhja. MESi asuta­

mist ja algusaastaid meenutades tuleb hoopis välja, et tänu Laari­ le sai tärkav maaettevõtlus jalad alla – oli ju tema allkiri otsusel, et suured rahasummad läheksid põllumajanduse arenguks?

See väide, et Mart Laar laskis põllumajanduse põhja, ei vasta tõele. Ühiskondlikus omandis oleval põllumajandusel olid konkurentsivõime probleemid. Mart Laar peaministrina oli sundviskes – kui me tahtsime riiklikult omandilt minna üle eraomandile, siis tuli erastamine ära teha. Ma väidan – see oli ainuõige tee minna eraomandil põhinevale põllumajandusele.

Nüüd sõltus kõik kohalikest reformikomisjonidest: kas nad läksid tervikvarana erastamise peale, erastati osakaupa või müüdi ühe lehma kaupa ettevõtted laiali. Seadus oli selles osas liberaalne. Praegune tugev ette-

võte Estonia OÜ on hea näide, kuidas õnnestus erastamine tervikvarana.

Kuidas jõudsite sihtasutuse juhi ametini?

Olen ise kõik erastamise etapid läbi teinud. Asutasime koos vennaga 1991. aastal ASi Raubri. Harju maavalitsuses registreeriti põhikiri, kapital oli 3000 Vene rubla, pitsati saime miilitsa loaga. Tegevus oli viljakasvatus – ostsime Riisipere kolhoosi ühe osakonna varad. Küsisime pangast laenu enne PMKFi asutamist ning nägime seda valu ja viletsust. Ettevõte toimib siiani.

Lõpetanud olen EPA mehaanikainsenerina (cum laude) ja töötanud aastaid ka finantskonsulendina, ärikoolitust õppisin hiljem Inglismaal ja nii läbi praktika MESi jõudsingi. Töötan MESi juhatuse esimehena 2002. aasta 1. juulist.

LII SAMMLER

Teil on suur ajaloohuvi – küllap tänu sellele renoveeriti 2014. aastal, kui kolisite Tallinnast väl­ ja, MESi kontoriks ajalooline vil­ la Viljandis.

Minu ajaloohuvi on kõige suurema väljundi leidnud Padise mõisa taastamises, need tööd võtsid ligi kümme aastat. Kui volikogu mõisa müüki pani, olin mina ainuke pakkuja ja sain õiguse mõis osta. Siis aga ilmusid välja mõisa endised omanikud Rammid USAst. Loomulikult loobusin oma ostuõigusest, samas Rammi OÜ juhatajana viisin ikkagi kõik renoveerimistööd seal lõpule. See eesmärk – taastada üks kaunis ajalooline hoone Padisel – on täidetud.

Nemwaltsi villa – MESi kontor Viljandis.

Põllupäevad näitavad, kes saab tänavu saaki Juuni on põllupäevade aeg. Suurimatest vilja­ firmadest teevad oma põllupäevi Scandagra, Baltic Agro, Kevili jmt.

Tänavu tundub olevat taliviljade aasta.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

R

ing on selline, et alustatakse kas Saaremaalt või Lõuna-Eestist, edasi liigutakse Läänemaale, Kesk-Eestisse, Virumaale ning viimased põllupäevad peetakse Põhja-Eestis. Ikka vastavalt sellele, kuidas vili ja raps arenevad.

Saaremaal alustas oma põllupäevadega Baltic Agro, vaadates Nuudi Talu, Rauni POÜ, Kõljala

LII SAMMLER

ja teiste põlde. Sealt leidsid nad mõne ilusa talirapsi- ja hernepõllu, kuid mida aeg edasi, seda enam on kuivus ilusatele põldudele liiga teinud.

Scandagra pidas oma Lõuna-Eesti põllupäeva Annikoru Teraviljakeskuses Madis Ajaotsa juures. Ilm oli suviselt kuum, kuid see ei heidutanud kedagi, huvilisi oli kohal rohkesti.

Külastati hernepõldu, kus räägiti nii väetamisest kui taimekaitsest. Eriti pakkus huvi bakteritega puhtimine ja selle mõju taime kasvule ning mullastikule. Talirapsipõllul oli tehtud erinevate taimekaitsevahenditega katseid, kus kõrvuti võrreldi mitme tootjafirma tooteid. Üle vaadati ka teiste viljade katsepõllud.

Põhja-Eesti põllupäeval käidi tervelt nelja põllumehe juu-

Scandagra agronoom-nõustaja Tiiu Annuk otsib rapsilt kahjureid.

res, kus vaadati nii hernest, rapsi kui nisusid.

“Viimane vihm tuli 1. mail,” teatas noor talumees Haller Sas-

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee, 5344 4863

si Riisipere lähedal oma suvinisupõllul, millel olid näha juba põua jäljed. Aga tõrjed olid täppi läinud, nii et umbrohtu polnud.

Seevastu oli muljetavaldav tema suvirapsipõld, mis oli tõeliselt roheline, rammus ja kena.

Kui lisada veel fakt, et külviaeg oli 15. mai, on tänavust kevadet arvestades tegu lausa imega. “Ei ole ime, on sort – ‘Proxima’,” parandab noor põllumees. “Teist aastat kasutan seda, see on tõepoolest väga hea!”

Seda enam, et üle Eesti on tänavu hulgaliselt suvirapsipõlde, kus laiutab tühjus, kuna rapsi seeme on väike ja külvatakse vaid mõne sentimeetri sügavusse. Mai esimesel poolel, kui oli suvirapsi külviaeg, oli põud nii mitmelgi pool mulla pealiskihi juba ära kuivatanud ning seeme läks kui tuha sisse.

Põllupäevade hooaeg kestab ka juulis, kui peamiselt esitleb oma katseid Eesti Taimekasvatuse Instituut.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

INTERVJUU

Nr 6 (69) 21. juuni 2018

l

M A A M A J A N D U S 3

ettevõtlust

SVEN ARBET

MES

Maale on 25 aastaga jõudnud ligi miljard eurot nnTagatiste ja laenude kaudu on MESi abiga maale jõudnud 972 mln eurot. nnMESi garantiiga on pangad väljastanud laene 663 mln euro ulatuses. nnOmakapitali laene on antud 269 mln eurot, lisaks EAFRD ja EMKFi laenud. nnHetkeseisuga on MESi käendusportfell 94 mln, laenuportfell 47 mln. nnELi toetusi välja laenamiseks on 2020. aastani 50 mln, sellest on laenamata veel 15 mln eurot. nnOmakapital on 41 mln, sihtkapital 33 mln. nnMES tunnustab maaelu edendajaid igal aastal. Tunnustuse pälvivad parim piimakarjakasvataja, lihaveisekarjakasvataja, taimekasvataja; parim maamajanduse eriala õpetaja ja õpilane.

Allikas: MES

Renoveerimiskogemus andis mulle julguse asuda taastama ka Nemwaltsi villat, mis oli väga kehvas olukorras. Villa renoveerimise tööd olid Padise mõisa taastamise kõrval hoopis lihtsam projekt.

Mul on hea meel, et MESil oli võimalus see kaunis puitehitis renoveerida ja pakkuda Viljandi inimestele tööd kodulinnas.

Mis on peamised eesmärgid praeguses Maaelu Edendamise Sihtasutuses?

Eesti elu on õnneks läinud seda teed, et eraisikutel ja ettevõtetel on rohkem raha kui riigil ja põhitöö teevad ära pangad.

Probleem on selles, et 65% ettevõtetest asub Tallinnas ja Harjumaal, 10% Tartus ja Tartumaal, 5–6% Ida-Virumaal. Ülejäänud Eestis on väga vähe inimesi ja ka ettevõtlust. MES tegelebki sel-

le ülejäänud Eestiga, mis on väljaspool suurlinnu. Meie roll on anda maaettevõtlusele tagatisi läbi pankade ja vajadusel ka laenata raha.

MESi tagatisportfell oli eelmise aasta lõpus 94 miljonit. Läbi laenamise ja laenude tagamise oleme algusaastatest praeguseni suutnud viia maaettevõtjateni umbes miljard eurot.

See miljard maale suunatud raha on arendanud ettevõtlust ning andnud inimestele tööd ja leiba. Kunagine sihtkapital 33 miljonit eurot on nüüdseks 30 korda ringi käinud, et elavdada maaettevõtluse vereringet. Praegu on MESi omakapital 41 mln eurot.

Millised on tulevikuplaanid?

Tulevikus võiksid ettevõtluse toetused põhineda finantsinst-

Raul Rosenberg on MESi edu üks autoreid.

rumentidel, mis on ka Euroopa Liidu (EL) suund. Finantsinstrumendid Euroopa Komisjoni mõistes on eelkõige laenud, omakapitali investeeringud, käendused.

Omakapitali investeeringud on täiesti uus meede, mis võiks käivituda alates uuest finantsperioodist ehk aastast 2021. MESil on teadmised, oskused ja mõt-

See väide, et Mart Laar laskis põllumajanduse põhja, ei vasta tõele.

ted, kuidas seda Eestis rakendada. Omakapitali investeeringud hakkavad toimima põhimõttel, et ettevõte saab ELi toetusest läbi MESi näiteks 50% ja ülejäänud 50% on erakapital. Sellest moodustub alustava ettevõtte omakapital, kuid riigipoolse toetuse (50%) maksab ettevõte tagasi viie või kümne aasta jooksul.

Uuest ELi eelarvest jõuab MESi loodetavasti osa raha, mis läheb omakapitalile, samuti laenamiseks või käendamiseks.

Omakapitali investeeringute puhul on tegu täiesti uue põhi­ mõttega rahastamises. Siiani

pole põllumehed pidanud inves­ teeringutoetusi tagasi maksma.

Investeeringutoetusi ei maksta tagasi ja kui palju on halbu näiteid! Ehitatakse toetuse abil maja valmis, viis aastat midagi ei toimu, ja siis müüakse maja maha ning pistetakse raha taskusse. Investeeringutoetused tekitavad ka ebavõrdset konkurentsi nende vahel, kes saavad toetusi ja kes ei saa.

Mis on muutunud võrreldes sihtasutuse algusaegadega 1993. aastast?

Algul ei olnud pankadel raha ja pidime laenama raha panka-

dele, et nad saaksid seda edasi laenata ettevõtjatele. Nüüd on pangad nii võimsaks muutunud, et nad otsivad oma rahale teenimisvõimalust ja meie käendus kindlustab vahetevahel laene, millel ei ole piisavalt tagatisi.

Nii ongi sihtasutuste põhitegevus praegu käendamine, meie partnerid on pangad, kes laenavad juba ise raha välja. Umbes 20% maal asuvatest ettevõtjatest kasutab meie tagatisi.

Aga ikka laename oma raha ka – laenuportfell on hetkel 47 miljonit ja raha allikaks on nii MESi omakapital kui ka Euroopa Liidu tõukefondide vahendid.

Strautmann Giga Vitesse 4401 CFS • • • •

45 nuga maht 80 m3 konservandisüsteem juhtteedeta kogur

Hind 84 000 € + km.

KÜSI DEMONSTRATSIOONI! Masin laos!

Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

4 M A A M A J A N D U S l K E S K K O N D

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (69) 21. juuni 2018

SHUTTERSTOCK

Muld on kui Kui erosiooni takistamiseks midagi ette ei võeta, kaob aastaks 2050 maailmas kasutusest 1,5 miljonit ruutkilomeetrit maad, mis on sama suur maa-ala kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania kokku.

A

astad 2015–2025 on kuulutatud rahvusvaheliseks muldade kaitse aastakümneks (International Decade of Soils). Ülemaailmse põllumajandus- ja toiduorganisatsiooni FAO maailma muldade olukorra raportis tõdeti, et suurem osa maailma mullavarust on rahuldavas, halvas või väga halvas seisundis ja olukord muutub üha halvemaks.

Mis saastab muldi?

Maailmas kaob erosiooni tõttu igal aastal 25 kuni 40 miljardit tonni mulda.

Mulla halva seisundi näitajad on mulla vähene bioloogiline mitmekesisus, orgaanilise aine ja toitainete vähenemine, mulla hapestumine või sooldumine, muldade tihenemine, saastumine ja mulla erosioon ehk ärakanne. Maailmas kaob erosiooni tõttu igal aastal 25 kuni 40 miljardit tonni mulda. Üleujutused, erosioon, maalihked, kasvuhoonegaaside emissioon, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, näljahädad, põud, vaesus ja migratsioon on

MADLI KARJATSE põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist

ülemaailmsed nähtused, mis suuresti seotud muldade kao või nende seisundi halvenemisega.

Muldade ja pinnase saastumist põhjustab inimkond oma tegemistega: tööstuste laienemine ja tööstusjäätmete teke (kaevandusjäätmed, raskmetallid, heitvesi, fosfaadid, ravimid, plast), üleliigne või väär põllukeemia kasutamine jms. Üha suurenev tarbimine ja linnastumine on kaasa toonud jäätmete – olmejäätmed, kodukeemia, plast, radioaktiivsed jäätmed, reovesi – pinnasesse suunamise. Muld on saastunud, kui pinnases on normaalsest suuremas koguses kemikaale või muid

RTK parandusandmed GNSS püsijaamade võrgust

ÜKS KORD MÕÕDA

Hades Invest OÜ Valdeku 132 Tallinn 11216 Tel: +372 5303 7313 tonu@topcon.ee www.topcon.ee

KESKKOND

Nr 6 (69) 21. juuni 2018

l

M A A M A J A N D U S 5

i tuhkatriinu, keda keegi ei kaitse SVEN ARBET

aineid, millel on kahjulik mõju mis tahes organismidele.

Hiina põllumaast on vähemalt 19% saastunud ohtlike ainetega, näiteks kaadmiumi, nikli ja arseeniga, lisaks on mullad saastatud mikroplastiga. Hiinas hakati aastakümneid tagasi purustama ja mulda viima kasutatud kasvuhoonekilet, kuna leiti, et see aitab mullas niiskust hoida. Nüüdseks on aru saadud, et sellise tegevuse tagajärjel saastusid mullad ohtlike ainetega, mida on võimatu või väga kulukas mullast kätte saada.

Muldi saastavad raskmetallid (kaadmium, arseen, plii), lahustumatud orgaanilised keemilised ühendid, ravimid (antibiootikumid, östrogeenid) ja patogeensed mikroorganismid, mis kahjustavad mulla toimimist ja tervist. Saastunud muldade taastamine on aga kümneid kordi kallim kui saastuse ärahoidmine.

Miks muldi kaitsta?

Muld ja pinnas on Maa elu alus, kuid inimtegevuse surve mullale hakkab ületama kriitilist piiri.

Tavapärane on rääkida vee, looduse, loomade või puude kaitsmisest, kuid mitte mullast.

95% maailma toidutootmisest sõltub mullast ja seega on muld inimkonna kestmise alus. Maailma rahvastik kasvab, nõudlus toidu järele ja konkurents maakasutusele suureneb – see

95% inimkonna toitmisest sõltub mullast.

kõik paneb mullad üha suurema surve alla.

Linnastumine, tee-ehitus, metsaraie, tööstuste ja kaevanduste areng, saasteainete ja jäätmete teke ning levik, jätkusuutmatud maakasutuspraktikad jms ohustavad muldade kestlikkust.

Tihtipeale rajatakse uued ehitised ja teed just kõige viljakamate muldadega maadele, sest nende alade lähedusse on inimesed end sajandeid tagasi elama asutanud.

Mulla ülesanne on reguleerida vee- ja toitainete ringet, filtreerida saasteaineid, hoida taimede ja loomade liigirikkust.

Terve muld on vajalik bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks, sest mullas on sobilikud elutingimused hinnanguliselt kolmandikule kogu maakera elustikust.

Mulla võime süsinikku siduda aitab tasakaalustada kliimamuutusi, mille põhjustajaks peetakse

liigset süsinikuheidet atmosfääri.

Muld on meie planeedil ookeanide järel mahult teine süsiniku talletaja – 75% maismaa süsinikust paikneb mullas.

Mullad filtreerivad ja salvestavad vett, kontrollides seeläbi mageveevarude kvaliteeti. Võib öelda, et me saame puhast vett tänu mullale. Kui saastunud vihmavesi sajab alla ookeani kohal, jõuavad mürgised ained otse vette. Kuid vesi, mis läbib mulla ja maapinna, puhastub mulla loomulikus filtreerimisprotsessis ning pärast seda on inimeste tarbitav või ookeani voolav vesi märksa puhtam.

On hinnatud, et pestitsiidide kasutamise tõttu sureb maailmas igal aastal kolm miljonit inimest. Tihtipeale on mulla saastumist raske otseselt hinnata või silmaga märgata ja seetõttu on tegu n-ö varjatud ohuga, mis mõjutab meie toiduahelat ja ökosüsteemi.

Mullas esinevatele üksikutele saasteainetele on kehtestatud piirnormid, ja kui konkreetne näit piirnormi ei ületa, on kõik justkui korras. Siiski on puudu teadmistest, milline on saastajate mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Piisavalt ei ole uuritud saaste­ ainete liikumist mullast taimedesse ega eri saasteainete koosmõju.

Ka küsimus, kas tervemal mullal kasvatatud toit on toitainerikkam, vajab veel põhjalikku uurimist. Siiski on teada, et osa toiduaineid (kartulid, marjad, salatid, mesi, piim, pähklid, mesi, seened) võtavad ohtlikke aineid endasse rohkem kui teised.

Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulev ülemaailmne majanduskahju on hinnanguliselt 1,5–3,4 triljonit eurot aastas. See võrdub 3,4– 7,5% maailma SKTst. Näiteks Aafrika riigid kaotavad muldade halva seisundi tõttu 12% oma SKTst aastas. Ainuüksi Euroopas on vähemalt 340 000 saastatud ala ning ülemaailmselt ei ole probleemi ulatus üldse teada.

Kuidas muldi kaitsta?

2015. aastal lepiti ÜROs kokku maailma kestliku arengu eesmärgid järgmiseks 15 aastaks, selle üks sihte on lõpetada maa ja pinnase hävitamine.

Võrreldes õhu ja vee kaitsega, ongi praegu kõige puudulikum

Projekteerime

Konstrueerime

Betoonitööd

Lõppviimistlus

Soojustamata hallid

Tenthallid

Teraviljahoidlad

Farmid

MULD

Halb seisund nnVähene bioloogiline mitmekesisus. nnOrgaanilise aine ja toitainete vähenemine. nnHapestumine või sooldumine. nnTihenemine. nnSaastumine. nnErosioon.

just mullakaitse reguleerimine.

Euroopa Liidus arutleti 8–9 aastat tagasi ühise mullakaitsedirektiivi loomise üle, kuid kokkuleppe saavutamine kukkus mõne riigi vastuseisu tõttu läbi. Enamik riike küll leiab, et muldade kaitse vajab ühtsemat nägemust ja kohustuslikke tegevusi, kuid mõned riigid püüavad siduvaid kohustusi vältida.

Erinevad on riikide arvamused ka olemasolevate mullaandmete ühildamise ja ühise kogumise vajadusest. Praegused mulla kvaliteedi andmed ei ole tihtipeale võrreldavad, sest igal riigil on oma metodoloogia ja nägemus.

Targa maa- ja mullakasutusega saab nii suurendada mulla kvaliteeti ja orgaanilise aine sisaldust kui ka vähendada süsiniku eraldumist. Sobivad praktikad on näiteks harimisõrnade

maade (turvasmullad) kündmise vältimine, karjatamise eelistamine niitmisele, mahepõllumajandus, pideva taimkatte hoidmine, mustkesa vältimine, multši ja komposti kasutamine, orgaaniliste väetiste eelistamine.

Eesti on esirinnas Eestis suunatakse muldade säästvat kasutamist põllumajandusmaadel toetusskeemide ja nõuete abil – viljavahelduse ja glüfosaatide kasutamise reeglid, nõue hoida maa talvise taimkatte all, turvas- ja erodeeritud muldadega alade rohumaana hoidmine jm.

Väärtuslike põllumajandusmaade ja muldade kaitseks kasutusest välja mineku eest, mida põhjustavad näiteks linnastumine ja teeehitus, töötatakse välja reegleid.

Eesti võib uhkust tunda, et võrreldes teiste riikidega on meil kasutatava põllumajandusmaa pinda ühe inimese kohta palju ja oma rahvastiku toitmiseks sellest piisab. 1990ndatel jäi ajutiselt hulk põllumajandusmaad kasutusest välja, aga tänu toetustele on suurem osa endistest põllumaadest uuesti kasutuses.

Näib, et praegune põllumajandusmaa ja metsa suhe on nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult üsna paras. Eesti võib uhke olla, et meil on häid mullateadlasi ja mullakaitse teemadega tegeldakse üsna aktiivselt.

Toodame terase ja paigaldame “Võtmed kätte” ehitus Silohoidlate ehitus Soojustatud hooned/hallid Laudad

M

TIFICAT CER I

SYST

SYST IS O 9 0 0 1

E

TIFICAT CER I

ON

M

ON

E

Fotod: Kevin Kohjus

MANAGEMENT IS O 14001 SYSTEMS

MANAGEMENT SYSTEMS

012

012

www.proland.ee

|

tel 5556 6995

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (69) 21. juuni 2018

Esimese niite silod on hoidlates – Kuigi põud piinab viljakasvatajaid, olid tingimused silo tegemiseks suurepärased – esimene niide sai tehtud peaaegu ilma sajuta.

S

iiski oli ilma tolmuta silo valmistamine praktiliselt võimatu. Põua tõttu võib esimese niite silode puhul arvestada tavapärasest kõrgemate toortuha näitajatega.

Närvutamisega probleeme polnud, kui välja arvata kohati ootamatult kiiresti kuivaks muutunud vaalud. Kõrrelistele piisas juba ühest-kahest tunnist närbumisest, liblikõielistele pisut kauem. Saagikused olid nii kuiva kasvuperioodi kohta oodatust paremad ning silode kuiv­ained suurepärased.

Teisel niitel hinda üle niitekõrgus ja hekslipikkus Õige niitekõrguse valimine oli peavaluks paljude põldude puhul. Erilist ekstreemsust põhjustasid eelmisest aastast maha jäänud rohke kuluga põllud.

Mullune kulu rohumaal mõjutab silo fermentatsiooni kvaliteeti, energiasisaldust ning tõstab oluliselt ka mükotoksiinidega saastumise riski. Sellest hoolimata pole sellistel põldudel soovitatav niitekõrgust oluliselt

KRISTIINA MÄRS Smartfor OÜ nõustaja-mikrobioloog

tõsta, sest muidu tuleb seda teha ka teise ja kolmanda niite puhul ning sügiseks jääb maha veelgi rohkem kulu. Üks võimalus on sellised põllud tavapärasel viisil ära koristada, kuid vedada haljasmass eraldi hoidlasse. Siis ei ole ohtu, et korraliku kraamiga segamini hoidlasse vedades rikutaks ära ka kvaliteetne materjal.

Ideaalne niitekõrgus on 8–10 cm. Puhaste kõrreliste puhul võib niita pisut madalamalt (5–7 cm), ristiku puhul 7–10 cm ja lutsernil 10–13 cm. Liiga madalalt niites on lisaks materjali saastamise ohule suur tõenäosus, et taime areng järgmise niite jaoks on väga aeglane.

Heksli pikkus on alati kompromiss silo kvaliteedi ja mälet-

sejate seedesüsteemi vahel. Pikem heksel garanteerib sööda kiu olemasolu mälumisaktiivsuse suurendamiseks, sülje eritumiseks ja vatsa fermentatsiooni stabiliseerimiseks. Samas on lühikest hekslit lihtsam tallata.

Kuivema massi puhul peaks heksli pikkus olema lühem, märjema massi puhul pikem, kuid üldiselt peaks jääma 2,5–5 cm vahele. Kogurkärudega silo tehes tuleb võimalikult tihti koguril nugasid teritada, et heksli pikkus oleks kontrolli all.

Veel rohkem rõhku tallamisele Korralikult tihedaks tallatud materjal takistab õhu ligipääsu silosse ja sellega saame elimineerida hulgaliselt probleeme. Õige tallamise puhul on olulised faktorid kuivainesisaldus ja heksli pikkus. Mida kuivem silo, seda lühem heksel.

Tallamiseks kasutatava masina kaal peab vastama ühe tunni jooksul hoidlasse veetud silomassi tonnidele, mis on jagatud koefitsiendiga 4 (normaalse kuiv­ ainesisalduse puhul). Kui kuiv­ ainesisaldus on kõrgem, peab koefitsient olema madalam (3 või isegi 2). Nii on võimalik välja arvutada, kui palju aega peaks tallaja kulutama ühe koorma haljasmassi tallamise peale, et töö saaks korralikult tehtud.

Vältida tuleks kuivema haljasmassi vedamist hoidla pealmisse kihti. Kuiva massi tallates võib tekkida nn lõõtsaefekt, kus raske traktor kuivast massist üle sõites hakkab hoopis õhku kuiva kihi sisse pumpama. Samal põhjusel ei tohiks ka pooleli jäänud hoidlat hommikul tallama minna enne, kui saab uue värske koorma laiali ajada ja alles seal peal tallata.

Silo kindlustuslisandiga või ilma?

Tihti arvatakse, et kõrge suhkrute sisaldusega esimese niite puhul pole kindlustuslisandi kasutamine oluline, kui kuivaine on ideaalilähedane. See mõtteviis pole aga õige, kuna vaatamata suhkrute olemasolule on looduslike piimhappebakterite arvukus rohus eriti madal just suve esimesel poolel. Suhkrutest üksi on vähe kasu, kui pole mikroobe, kes silos toimetaks ja kvaliteetse sööda kiiresti valmis fermenteeriks.

Hiljem piimhappebakterite arvukus tõuseb seoses taimede arenemisega, niiskusega ja temperatuuri tõusuga. Seetõttu on oluline bioloogilise kindlustuslisandi kasutamine ka esimese niite puhul. Nii saab tagada, et kõrgema kvaliteediga silomaterjali proteiini halbade bakterite poolt ära ei lagundataks ja suunatud fermentatsiooni abil jääb võimalikult palju toitaineid silosse alles.

Silo tuleb välja ka ilma lisandit kasutamata (kui kõik ise õigesti teha), kuid mis hinnaga ja kui palju toitaineid raisku läheb.

Ka teises niites on bioloogiline kindlustuslisand omal kohal, kui ilmad on ilusad ja haljasmassi kuivainesisaldus üle 25%. Kolmanda niite puhul on kindlam keemiline lisand.

Uutest silodest proovide võtmine Äsja valmistatud silodest pole mõtet proovide võtmisega kiirustada. Enne peaks silo fermen-

Kollaka värvusega silos on suure tõenäosusega proteiin madalam ning kollasus võib viidata ka teisesele fermentatsioonile. Tumerohelises silos on tõenäoliselt kõrge proteiin, kui tegu on lisaks ka leherohke materjaliga.

teeruma vähemalt kolm-neli nädalat. Silopuuriga proovi võtmisel tuleks võtta võimalikult palju osaproove ning jätta kõrvale ülemisest silokihist pärit osa, kui seal on märgata riknemist.

Osaproovid tuleb omavahel korralikult kokku segada ning seejärel võtta üks 0,5–1 kg suurune esinduslik proov. Võimalusel tuleks proovi kuni laborisse saatmiseni ning ka transportimisel hoida jahedas ning laborisse toimetamine peab tehtama võimalikult kiiresti.

Silo struktuur peaks pärast sileerimist jääma samaks. Mida suuremad struktuurimuutused, seda kehvem on silo.

Tasub vaadelda ka silo värvust. Kollaka värvusega silos on suure tõenäosusega proteiin madalam ning kollasus võib viidata ka teisesele fermentatsioonile. Tumerohelises silos on tõenäoliselt kõrge proteiin, kui tegu on lisaks ka leherohke materjaliga. Pruunikas silo võib olla kuumenenud ja proteiin on kahjustada saanud.

Hästi fermenteerunud silo peaks olema kergelt magusa lõhnaga (viitab piimhappele). Äädikaste ja väga terava lõhnaga silode puhul tuleks hiljem söömusel silma peal hoida. Silosse puuviljase lõhna tekitajateks võivad olla pärmseened ning sellisel puhul tuleks söötmisel jälgida silo temperatuuri,

Saadaval Scandagra kauplustes üle Eesti, kohaletoimetamine farmi 24 tunniga.

Hea silo tegemisele on iseloomulik, et sobiv silokindlustuslisand valitakse vahetult enne siloteo algust. Optimaalse toime tagamiseks tuleb silmas pidada eri tegureid nagu taimekooslus, kuivainesisaldus ja kääritatavad süsivesikud.

SCHAUMANN pakub BONSILAGE silokindlustuslisandites intelligentsete homo- ja heterofermentatiivsete piimhappebakterite kombinatsioonide kaudu igaks otstarbeks ja igaks sileerimistingimuseks täpselt sobitatud silokindlustuslisandit.

BONSILAGE silokindlustuslisandite toime: • proteiinikaitse • kuivainekadude vähendamine • aeroobne stabiilsus • toorkiu suurem seeduvus • suurem energiasisaldus • klostriidide arengut piirav toime Bonsilage Speed Mais – kiire ja kindel lahendus maisi- ja vilisesilodele • alandab kiiresti pH-taset ja soodustab käärimisprotsessi • täiuslik avamiskindlus tänu kontrollitud äädikhappelisele käärimisele sileerumise lõppfaasis • võimaldab söötmist alustada juba 14 päeva pärast silohoidla lõplikku katmist • vähendab oluliselt kuivainekadusid

Bonsilage Forte – väiksema kuivainesisaldusega ja liblikõielisterohketele rohusilodele • spetsiaalne silokindlustuslisand väiksema kuivainesisaldusega rohusilodele • kindel lahendus liblikõielisterohke silomassi sileerimiseks • kiire ja stabiilne pH-taseme langetamine • unikaalne bakterite kombinatsioon kasutab ära kogu süsivesikute spektri ja toimib otseselt klostriidbaktereid pärssivalt – DLG grupp 5a • silobakterite optimaalne koostoime kaitseb taimset proteiini käärimise käigus lagunemise eest Bonsilage FIT G – rohkem propüleenglükooli silost • unikaalne piimhappebakterite kombinatsioon tagab energiarikkamad rohusilod • tõestatud propüleenglükooli teke rohusilodes 2–5% kuivaine kg kohta • kaitseb rohumassis olevat proteiini loomadele seedimiseks • täiuslik avamiskindlus suurema kuivainesisaldusega rohusilodele

Informatsioon ja müük: OÜ TeknEst. Luige Baas, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, faks 604 6284, mobiil 506 1500, www.teknest.ee, e-post: teknest@teknest.ee

TAIME K A S VAT US

Nr 6 (69) 21. juuni 2018

mis edasi?

HEA SILO

Kvaliteedinäitajad nn Oliivroheline värvus. nn Taimede struktuur säilinud. nn Kuivaine üle 40%. nn Toorkiud alla 30%. nn Proteiin liblikõielistest valmistatud silos 15–20%, kõrrelistest 10–15%. nn 50–75% hapete kogu­ hulgast peaks moodus­ tama piimhape. nn Metaboliseeruvat energiat ühe kilogrammi silo kuivai­ ne kohta vähemalt 9,4 MJ. nn Toortuhk alla 10%. nn Etanooli sisaldus alla 10 g/kg. nn pH märjematel silodel 3,9–4,3, kuivematel silodel 4,4–5,0.

sest ette võib tulla silo kuumenemist.

Ka võihappel on silos üsna äratuntav lõhn. Üldiselt läheb silos võihappe tekkimiseks aega, kuid ekstreemsematel juhtudel võib see ilmneda juba kahe nädalaga. Ajas võihappe kontsentratsioon tõuseb ning sellised silod on mõistlik kiiresti avada ja teiste silodega segatuna ära sööta.

Ise tasub silma peal hoida ka silo kuumenemisel. Silo kuume-

nemine tähendab alati toitainete ning energia kadu.

Kuumenemine sileerimise protsessi aeroobses faasis erineb söötmise faasis tekkivast ehk teisesest kuumenemisest.

Aeroobses faasis on mikroorganismid ja taimeensüümid silomaterjalis aktiivsed. Need muudavad silo toitained süsihappegaasiks, veeks ning soojusenergiaks. Selline protsess on normaalne, et fermentatsiooni käigus tekib mõningane soojus (kuni 37°) ning palavate ilmadega võtab hoidla mahajahtumine pärast protsessi lõppemist lihtsalt aega.

Teisene kuumenemine on põhjustatud peamiselt pärmseentest. Seda esineb eriti palju soojade ilmadega. Korralik tallamine ja õigeid baktereid sisaldava silokindlustuslisandi kasutamine ennetavad silo kuumenemist.

Kuna kuumenemine toob kaasa suure toitainete kao silos ning loomad ei soovi n-ö sooja toitu süüa, tuleb selle vältimiseks kasutusele võtta ennetavad meetmed, näiteks silo ettesöötmise kiiruse suurendamine, silo töötlemine spetsiaalsete keemiliste toodetega ja silo selgepiiriline lõikamine.

Kui esimene niide hoidlates, siis edasi jääb ainult vihma oodata, et ka teise niite ajal midagi võtta oleks.

l

M A A M A J A N D U S 7 ANDREI PUKMAN

Silotallamise masin peab olema piisava võimekusega.

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (69) 21. juuni 2018

RAIVO TASSO

Siloteoks Silotegemiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat varianti. Väiksemad piima­ karja­kasvatajad eelistavad rullisilo, suuremad tranšeesilo. Mõlemal on oma eelised ja kumbki vajab eri masinaid.

R

Kõigepealt tuleb rohi niita. Hea niiduk ka muljub rohu.

JK MACHINERY TERAVILJASORTEERID TOOTLIKKUSED 15–200 t/h

Miks eelistada JK Machinery sorteere? suure tootlikkusega – kompaktsed – lihtsa ehitusega – soodsad TULE TUTVU SORTEERIDEGA TARTU LAOS

WWW.AGRIPARTNER.EE RISTO MASSUR, tehnika müük, tel 505 3046, risto@agripartner.ee ARGO KUKK, tel 505 3076, argo@agripartner.ee AGRI PARTNER OÜ, Välja 3, Soineste, 61 709 Ülenurna vald, Tartumaa, www.agripartner.ee

ullisilo on otstarbekam teha väikestel, eraldiasetsevatel põldudel, aga selle teeb kalliks tehnika hind ühe rulli kohta ning kilekulu.

Tranšeesilo tegemisel on otseselt siloteoga kaasnevad kulud väiksemad ning see on efektiivne ettevõtete puhul, kus piimakari suur ja päevas kuluvate silorullide hulk kerkiks juba 40–50 kanti.

Lisaks on veel vahepealne variant teha otse põlluserva või kusagile farmilähedasele asfalteeritud platsile siloaunad ehk nn pätsisilo.

Ettevõtted, kel tehnikat jagub ja olemas nii haagiskogurid kui rullipress ja kiletaja, saavad teha muidugi nii üht kui teist.

Nõnda on levinud kombineeritud moodus, kus osa talvisest silost pallitakse, osa aga pannakse tranšeesse.

Silotegemise põhimõte seisneb selles, et konserveeritavast rohumassist võimalikult palju hapnikku välja saada. Sellepärast peab augusilo tehes selle jär-

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

jest väga põhjalikult kokku sõtkuma. Mida rohkem õhku silosse jääb, seda rohkem kulub selle korralikuks säilitamiseks ka suhkruid ja konservante. Kui siloauk õigel ajal korralikult sulgeda, algab seal õige anaeroobne piimhappeline käärimine.

Kui aga õhku jääb silosse palju või on auk valesti suletud, algab aeroobne võihappeline käärimine ja silo läheb n-ö hapuks, see roiskub ega kõlba enam loomadele ninaesiseks.

Kõige sellega peab tranšeesilo tegemisel arvestama. Üldjuhul on auku silo tehes vaja rohkem töötajaid, sest lihtsalt masinatega põllul tehtavaid töökäike on enam, lisaks peab vähe-

TEHNIKA

Nr 6 (69) 21. juuni 2018

l

M A A M A J A N D U S 9

on palju tehnilisi võimalusi SVEN ARBET

malt üks traktor olema ametis ka siloaugus haljasmassi kinni­ sõtkumisega.

Tehnika valik sõltub kogusest Rohumaatehnikat maale toova OÜ Agroproff müügijuht Karmo Karrik märgib, et huvitaval kombel on tänavu lisaks niidukitele üks nõutavamaid riistu olnud rohulaoturid, mis siloaugus töötavatele suurtele masinatele ette kinnitatakse. Need on rasked, vajades vähemalt viietonnist tõstejõudu, kolme meetri laiused ja aitavad rohumassi siloaugus ühtlaselt laotada ning kokku pressida.

Agrofirmadele, kel loomi vähem, aga soov ikkagi siloteo käigus veidi kokku hoida eelkõige just kilekulu pealt, soovitab Karmo Karrik pätsisilo tegemist. Ühte sellisesse auna saab panna keskmiselt paar-kolmsada tonni silo ja soodsam tuleb see lahendus just sellepärast, et kilet kulub auna katmiseks pallide tegemisest vähem. Tõsi – sellisele aunale peab tagama ligipääsu ükskõik millise ilmaga, ja see võib juba keerulisemaks osutuda.

Augusilo tegemine eeldab tehnikat, millega saab kiiresti ja jõuliselt augu täis, seejärel silomassist kiiresti õhk välja ja auk kinni.

Niidetud rohu kogumiseks ja siloauku vedamiseks kasutatakse

SILO

Kõige väärtuslikum on esimene niide nnKõige väärtuslikuma loomasööda saab esimese niite rohust tehtud silost. nnNiitekõrgus peab olema 7–8 cm, et vältida mulla ja kulu sattumist silomassi hulka. nnSilomass tuleb korralikult kinni tallata, et soodustada piimhappebakterite arengut ja pH kiiret langust. nnFermentatsiooniprobleemide, silo madala energia- ja proteiini­ sisalduse põhjus pole enamasti hilinemine esimese niite alustamisega, vaid koristusperioodi venimine. nnPärast silokoristamise optimaalse aja algust vähendab iga vii­ vitatud päev koristatava massi energia- ja proteiinisisaldust.

Allikas: Baltic Agro

haagiskogurit, viimasel ajal üha enam ka silokombaine. Viimane on muidugi kõige kõrgema soetamismaksumusega, uue masina müügihinnad küünivad valdavalt üle 200 000 euro ning selle tõttu on silokombaini kasutamine efektiivne seda enam, mida rohkem silo on vaja teha.

“Iseliikuva silokombaini metsiku võimsuse vastu ei saa muidugi miski. Neid on nüüd juba ka selliseid, mis võimelised mitte ainult vaalust silomassi koguma, purustama ja peale laadima, vaid ka siloks minevat põllul kasvavat materjali ise niitma. Efektiivsus on hea, kui tahetakse suur kogus kiiresti ära teha,” ütleb Karmo Karrik.

Kombain võimas, haagiskogur soodne Tõepoolest, paari haagiskoguri soetamise hind on silokombaini hinnast suurusjärgu võrra madalam. Ka koguri hooldamine ja remontimine on odavam, selle kasutusvaldkond on päris avar, saab vedada ka näiteks hakkpuitu, kuiva heina, turvast, saepuru.

Suurem haagiskogur on võimeline peale võtma 40 m3 kuiva heina, seda on üksjagu rohkem, kui rullideks pressituna peale mahuks. Et silokombaini võimsus paremini maksvusele pää-

Väiksematel loomakasvatajatel on otstarbekam valida rullisilo tehnoloogia.

seks, on sageli tarvis sellele kaks või kolm vaalu ette kokku lasta.

See aga eeldab veel üht töökäiku, mis haagiskoguri kasutamise puhul ära jääb.

Rullisilo tegemiseks sõidab mahaniidetud vaalul pallimasin, mis rohu üles korjab, hekseldab ja kõvasti kinni pressib. On laias laastus kaht liiki rullipresse – ühed, mis palli võrguga kinni seovad ja need tuleb eraldi ma-

sinaga kiletada. Uuemad on nn kombimasinad, mis kokkupressitud palli kohe ka kilesse mässivad. Olemas on muudetava kambrimahuga presse, mis võimaldavad teha erineva läbimõõduga palle, näiteks Krone. Tavaline palli diameeter jääb 1 ja 1,8 meetri vahemikku. Valmis pallid veetakse kas farmi lähedusse või põlluserva hoiule, kuidas kellelgi võimalik.

Iseliikuva silokombaini metsiku võimsuse vastu ei saa muidugi miski.

Efektiivsus on hea, kui tahetakse suur kogus kiiresti ära teha.

Karmo Karrik

Tänapäevane loomakasvatus nõuab üha enam ka maisisilo. Selle tegemise puhul on eriti tähtis ka silomassi õige peenestamine, mille võib tagada vaid silokombain, mistõttu haagiskoguriga seda teha ei saa.

Just sellistest kaalutlustest lähtudes tehakse suurtes agrofirmades, kus enam kui tuhandepealised lüpsikarjad, silo valdavalt tranšeesse. Näiteks OÜs Estonia tehakse tranšeesilo silokombainiga, mis kogub rohu kokkuaetud vaalust haagisesse.

Rohumass veetakse siloauku, need asuvad farmi naabruses, ühes kohas on näiteks kaheksa auku kõrvuti. Augus müttab silo kokku tallumas kaks rasket, haaratsite ja laoturitega varustatud traktorit.

Väätsa Agros kasutatakse silokombainile korraliku vaalu etteajamiseks spetsiaalset vaalutit, mis mitu niiduvaalu kokku tõmbab. Väätsa Agros on siloaugus massi kokku sõtkumas John Deere’i liigendtraktor, aga üha enam kasutavad agrofirmad ka liigendiga karjäärilaadureid, mida siloteo ajaks renditakse. Selline peamiselt ehitusotstarbeliselt kasutatav Volvo laadur toimetas näiteks eelmisel aastal Kehtna Mõisa Ülejõe farmi siloaugus. Voore Farmis aga tehakse mõlemat – nii augu- kui rullisilo.

Parim lõikekvaliteet väikseima kütusekuluga –

FENDT KATANA Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tõnis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (69) 21. juuni 2018

Jõudluskontroll aitab aretada paremaid lihaveiseid Kui Eesti on saanud alati hiilata oma piimaveiste jõudluskontrolli traditsiooni ning heade tulemustega, siis esimesed lihaveiste jõudluskontrolli tulemused avaldas Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS aastal 2006.

KAIVO ILVES Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi direktor

L

ihaveiseid peeti Eestis ka eelmisel sajandil, kuid hoo on see sisse saanud sel sajandil. Kindlasti oli oluline sündmus Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi loomine 2000. aastal, kui hakati hoogsalt tegelema lihaveiste propageeri­ misega.

Eesti on alati saanud hiilata oma piimaveiste jõudluskontrolli traditsiooni ning heade tulemustega, kuid tegelikult on ka lihaveiste jõudluskontrollil juba teatav traditsioon. Esimesed lihaveiste jõudluskontrolli tulemused avaldas Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS aastal 2006.

Mida täpsemad andmed, seda kasulikum Nüüdseks on lihaveiste jõudluskontrolliga aktiivselt tegeldud pisut üle kümne aasta ning on ka paras aeg vaadata, mis selle ajaga lihaveiste jõudluskontrollis ja lihaveiste aretuses on toimunud, sest aretusotsustes saab kasutada informatsiooni, mida oleme jõudluskontrolli süsteemis kogunud.

Lihaveiste arv jõudluskontrollis on viimase kümne aastaga kasvanud väga jõudsalt. Samas püsis puhtatõuliste ammlehmade osakaal aastatel 2007–2011 20% juures ning on tõusnud viimasel viiel aastal, jõudes 2017. aastaks 41,5%-ni.

Jõudluskontrollis on populatsiooni suuruse kõrval äärmiselt olulised andmed, nende registreerimine ja täpsus. Kõik jõudluskontrolli organisatsioonid tegelevad küsimusega, milliseid andmeid on vaja koguda ning kas need kogutavad andmed (sh andmeallikad) on piisavalt täpsed.

Andmeallikate täpsus on saanud väga vajalikuks, kuna farmides võetakse kasutusele aina uusi tehnoloogiaid, mis toodavad andmeid ja mida vähemalt teoreetiliselt oleks võimalik kasutada.

Eesti lihaveisekasvatuse jõudluskontrolli süsteemis on kogutava info hulk tegelikult suhteliselt väike, see peaks olema igale tootjale jõukohane ja kogutud andmed igapäevases majandamises ka olulised.

Lihaveiste jõudlusandmetest kogutakse sünnikaalusid, 200 päeva (võõrutuskaal) ja 365 päeva (aastakaalu) kaalusid. Kohustuslikuks on tehtud vaid sünni-

kaalu määramine ning registreerimine, võõrutus- ja aastakaalu registreerimine on vabatahtlik.

Eestis on võimalik looma kaalusid määrata looma reaalselt kaaludes või mõõdulindiga mõõtes ning saadud tulemus arvutatakse ümber looma kaaluks. Tuleb rõhutada, et loomaomanikud peavad läbi mõtlema, milline on nende kaalumise ning mõõtmise täpsus, millal on kaalusid viimati kontrollitud või kui korrektselt on loom mõõdetud.

Võrreldes 2007. ja 2017. aasta andmeid, selgub, et karjade osakaal, kes oma loomi ei kaalu, on sisuliselt sama (vastavalt 18 ja 17%). Suurenenud on nende karjade osakaal, kes kaaluvad või esitavad lisaks sünnikaalule ainult 200 päeva kaalusid (vastavalt 7 ja 14%), ainult 365 päeva kaalusid esitavate farmide osakaal ei ole oluliselt muutunud (vastavalt 4 ja 5%), kuid kahjuks on vähenenud nende karjade osakaal (vastavalt 71% ja 64%), kelle kohta saadetakse EPJile kõik kaalud.

Lihaveiste jõudlus on paranenud Analüüsides konkreetsemalt kaalumiste tulemusi loomade kaupa, siis positiivsena võib tuua esile, et lihaveiste lihajõudlus on paranenud. Kui 2007. aastal oli keskmiseks 200 päeva mas-

A R E N G 20 0 7–20 17

Veiste kaal tõuseb (rümbamass kg) 289 292 271 270 279 282 274 282

311 304 301

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Allikas: EPJ

ANNI ÕNNELEID

Lihaveiste kaal ja kvaliteet muutub järjest paremaks.

siks 234 kg, siis 2017. aastal oli see 275 kg; 365 päeva mass oli 2007. aastal 347 kg ja 2017. aastal juba 385 kg.

2009. aastal oli keskmine 365 päeva mass viimase kümne aasta madalaim – 317 kg. 2010. aastal oli kaalutud loomade osatähtsus kõige madalam – 200 päeva mass registreeriti vaid 12% ning 365 päeva mass kõigest 9% kaalumiseas olevatel loomadel.

2016. ja 2017. aastal olukord paranes ning neil aastatel registreeriti 200 päeva mass umbes 40% ning 365 päeva mass umbes 25% vastavas kaalumiseas olevatel loomadel.

Lihaveisekasvataja jaoks on aga majanduslikult peamine näitaja realiseeritud looma rümbamass. Rümbamassi kõrval on oluline näitaja lihakeha lihakus, mida hinnatakse SEUROP-süsteemis. Hea meel on tõdeda, et realiseeritud loomad on viimase kümne aasta jooksul muutunud kvaliteetsemaks.

Statistika mõttes ei saa kõrgemate, S- ja E-klasside puhul rääkida protsentidest, sest 2007. aastal ei sattunud sinna mitte ühtegi looma. 2017. aastal aga läks üks loom klassi S ja kuus looma klassi E. Kui 2007. aastal on olnud U-klassis vaid 2% loomadest, siis 2017. aastal 9%. R-klassi on läinud vastavalt 19 ja 53% loomadest.

Õnneks on madalamatesse klassidesse sattunud loomade osakaal tunduvalt vähenenud. 2007. aastal oli üle poolte (56%) tapetud loomadest O-klassis, 2017. aastal vaid kolmandik (33%) ja kõige madalamasse klassi läinud loomade osakaal oli 2007. aastal vastavalt 23% ning 2017. aastal kõigest 5%.

Kasutatakse päris, mitte kunstpulli Jõudlusnäitajate kõrval registreeritakse EPJi andmebaasis ka paarituste ja seemenduste andmed, mis võimaldab analüüsida seemenduste informatsiooni.

On teada, et lihaveiste kunstlik seemendamine ei ole väga levinud, kuid on lausa üllatav, et viimasel kümnel aastal on Eestis lihaveiste seemendamine teinud pigem tagasimineku. Jah, seemenduste koguarv on küll mõningal määral kasvanud, ent kui võrrelda ammlehmade ja seemenduste arvusid, on näha, et nii seemenduste osakaal seemenduste ja paarituste koguarvust (2007. aastal 10% ja 2017. aastal 6%) kui ka seemendatud ammlehmade osakaal (vastavalt 4 ja 2%) on vähenenud.

2017. aastal on kahanenud võrrelduna 2007. aastaga ka selliste karjade osakaal, kes on

L I H AV E I S E D

Jõudluskontrolli­ aluste loomade arv suureneb Aasta Ammlehmi Lehmikuid 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

3 442 4 165 4 817 5 936 7 381 8 507 9 781 10 894 11606 12 582 13 415

4 018 4 721 5 570 6 461 8 148 9 317 10 618 10 919 11226 11 666 12 464

Allikas: EPJ

kasutanud oma karjas kunstlikku seemendust – 2007. aastal oli see 54% ja 2017. aastal 21%.

Analüüsides lihaveise tõugu pullide sperma kasutamist Eestis, siis selgub, et 2017. aastal kasutati 24% Eestisse imporditud ja 6% Eestis toodetud lihatõugu pullide spermast lihaveiste seemendamiseks. 41% imporditud ja 29% Eesti päritolu lihatõugu pullide spermast kasutati hoopis piimatõu ristamiseks. Samas oleks kunstlik seemendus hea võimalus saada oma lihakarja parimate pullide järglasi.

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

L O OM AK A S VAT US

Nr 6 (69) 21. juuni 2018

l

M A A M A J A N D U S 11

Lambaid võiks kasvatada rohkem HEINO LAIAPEA

Eesti lammaste kokkuostuhinnad on võrreldes Euroopa keskmiste kokkuostuhindadega umbes poole väiksemad. Lambakasvatajad saaksid suurendada kasumit liha kvaliteedi tõstmise, mahtude suurendamise ja mahekasvatuse arendamise abil.

LAURA KUMMEL ml@maaleht.ee

M

illine on Eesti lambasektori eluslammaste ja lambalihasaaduste tootmise ja ekspordi hetkeseis ning tulevikuvõimalused, probleemid, mis takistavad Eestis kasumlikku lambakasvatust ja lambalihasaaduste tootmist ning realiseerimist koduturul ja eksporditurgudel – nendele küsimustele peavad lambakasvatajad vastuse leidma. Üks peamisi probleeme on see, et Eesti lambakasvatuse majanduslik tasuvus on madal. Eesti lammaste kokkuostuhinnad on võrreldes Euroopa keskmiste kokkuostuhindadega umbes poole väiksemad. Madala kokkuostuhinna põhjus on lammaste madal või ebaühtlane kvaliteet, väikesed kogused ja Eesti mittemahedate lammaste konkurentsieelise puudumine näiteks Uus-Meremaa ja Iirimaa lammaste ees.

Lähtuda tuleks ärist, mitte emotsioonidest Praegu eksporditakse Eestist vahendajate kaudu peamiselt mahelambaid ja mittemahelambaid segamini. Seega ei kasutata praegu Eesti lambakasvatuse tugevust, mahelambaid, konkurentsivõimelisuse tõstmiseks.

Mahepõllumajanduslike reeglite järgi kasvatatud lambad võiksid olla Eesti konkurentsieelis suurte lambakasvatajariikide lammaste ees, kuna juba praegu kasvatatakse Eestis umbes pooled lambad mahepõllumajanduslike reeglite järgi ja ka teine pool Eestis kasvatatavatest lammastest on maailma mõistes tervislik toit.

Lambakasvatuse majandusliku tasuvuse suurendamiseks

peaks tõstma lammaste kvaliteeti. Seejärel saaks kasvada ka lammaste hulk, nõudlus ja hind.

Lammaste kvaliteedi tõstmiseks on lammaste kasvatamisele vaja läheneda süsteemselt, vastavalt ärieesmärkidele, ja vähem emotsionaalsetest soovidest lähtuvalt.

Lammaste kvaliteedi arengule võiks kaasa aidata lambakasvatuse kontseptsioonide loomine, mis aitaksid kasvatamiseks valida keskkonnale ja lambapidamise eesmärgile sobivaimad tõud.

Kvaliteedi tõstmise üks eesmärke on saada võimalikult ühesugused ja ühesuurused lambad, sest neid on lihtsam müüa nii kohalikul turul näiteks lihalõikudena restoranidele ja ka eksportida suuremas koguses eri kujul.

Lambakasvatuse arengule aitaks kaasa ka kvaliteetsete jäärade kasutamine, mille jaoks võiksid eksisteerida toetused. Kehva kvaliteediga lambad võiks väärindada Eestis kohapeal, et lambad saaksid lisaväärtuse juba Eestis ja seeläbi jääks rohkem raha Eestisse. Nendest võib teha näiteks hakkliha, toorkotlette, toorvorste jms.

Kui lammaste kvaliteet hakkab paranema, saaks lambakarju suurendada. Praegu kasvatatakse Eestis umbes 100 000 lammast, aga kõige rohkem on siin kasvatatud miljon lammast. Seega on karjade suurendamiseks ruumi.

Eestis on palju umbes sajapealisi karju. Need on maailma mõis-

Lamba­ kasvatuse arengule aitaks kaasa kvaliteetsete jäärade kasutamine, mille jaoks võiksid olla toetused.

Lammaste kvaliteeti aitaks tõsta korralik jäär.

tes väga väikesed karjad. Üks lambakasvataja arvas, et ennast majandavad ärid on karjad suurusega tuhat pead ja rohkem. Teine intervjueeritu arvas, et ärilised eesmärgid võiksid olla juba kahesajapealiste karjade pidajatel.

Enne kui lähed Euroopasse, müü hästi Eestis Oluline on enne välisturgudele suundumist tugevdada oma positsiooni koduturul. Tänapäeval söövad eestlased üsna vähe lambaliha. Näiteks söödi 1939. aastal Eestis inimese kohta kümme korda rohkem lambaliha võrreldes 2009. aastaga. Samas on ka lambaliha pakkumine praegu palju väiksem, kui oli siis.

Lambaliha vajaks eestlastele uuesti tutvustamist. Sellele saaks kaasa aidata riik koostöös lambasektori ettevõtetega, korraldades reklaamüritusi, kus inimesed võiksid lambalihast toitude valmimist näha, neid ise valmistada ja valminud toite maitsta.

Eeskuju võiks võtta Euroopa Liidu toetusel loodud lambaliha tutvustavast mitmes keeles töötavast veebilehest www. tastyeasylamb.co.uk/ ja MTÜ Liivimaa Lihaveise veebilehest

liivimaalihaveis.ee/et, mis tutvustab inimestele veiseliha tarbimise võimalusi ja tõstab teadlikkust.

Kolm Balti riiki peaksid koos kauplema Kasumlikumale ekspordile aitab kaasa kuvand Eestist kui puhta loodusega puhta toidu tootjast riigist. Seda aitavad luua nii rahvusvahelistel messidel osalemine ja seal Eesti riigi vastavalt tutvustamine kui ka kvaliteetne eestimaine tooraine ise.

Tarbijaid küsitledes selgus, et lambaliha ei ole eestlastele eriti lihtsalt kättesaadav ja et eestlane saab kohalikku lambaliha eelkõige mõne tuttava lambapidaja käest. Eesti lambaliha aitaksid inimestele kättesaadavamaks teha talude juures olevad ametlikud tapapunktid, kust võiks lambaliha osta otse kasvatajalt.

Mõistlik oleks luua veebileht, kus Eesti mahetootjad saaksid oma toodangut pakkuda ja restoranipidajad oma mahetoodete vajadusi kuulutada. See võiks aidata kaasa infovahetuse paranemisele lambakasvatajate ja restoranide esindajate vahel. Et restoranid kohaliku lambaliha menüüs-

se võtaksid, on oluline, et tarne oleks püsiv ja täpse ajastusega.

Eesti lambasektori ettevõtetel on üldiselt suur soov oma toodangut eksportida, sest seal pakutakse kõrgemat hinda.

Kuigi potentsiaalseid ostjaid välisriikides leidub, takistavad kasumlikku eksportimist Eesti eluslammaste ja lambaliha ebaühtlane, pigem madal kvaliteet ning väikesed kogused. Eluslammaste müügilt peaksime liikuma liha ja pool- või valmistoodete müügile. Kaugemate sihtriikideni oleks lihtsam jõuda külmutatud lihaga.

Selleks et saavutada vajalik kvaliteet ja kogused, võiksid Balti riigid oma toodangut koos eksportida. Siis saaks toodangut saata laevadega ja suuremate koguste korraga transportimisel oleksid ka veokulud väiksemad.

Pooled Eestis kasvatatavad lambad on mahelambad Eesti lambasektor võiks eeskuju võtta Islandilt, kus on kaks-kolm lihatööstust, mis kuuluvad lambakasvatajatele. Sügisel kuue nädala jooksul ostab kombinaat lambad kokku. 5000 lamba lihakehad säilitatakse sügavkülmas,

et need hiljem vähehaaval vastavalt tellimustele edasi müüa.

Mahe on maailmas tõusev trend ja umbes pooled Eestis kasvatatavad lambad on juba praegu mahelambad. Saastatud loodusega riikides on maheda toidu järele suur nõudlus. Ka riikidest, kellel ise põllumaad napib, tuntakse Eesti lambaliha vastu huvi.

Mahe oleks tugevus eelkõige rümpade ja valmistoodete müügil. Eesti mahelambalihale võib kliente leiduda ka riikides, kes on lambakasvatuse poolest tuntud, aga tegelevad väga vähesel määral või üldse mitte mahelammastega, näiteks Inglismaa. Maheda sildi all saaks lambalihatooteid müüa ka kõrgema hinnaga kui mittemahedaid lambalihatooteid.

Kui tõuseb Eestis kasvatatavate lammaste kvaliteet ja arv ning Eesti inimesed hakkavad jälle rohkem lambaliha sööma, saab hakata tõusma ka lambaliha hind. Koostöö ettevõtete, lambakasvatusühistute, riigi ja partnerriikide vahel on äärmiselt oluline, sest ainult üheskoos on võimalik kujundada Eesti toidust sobiv kuvand ja selle tulemusena edukalt lambalihasaadusi eksportida.

12 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (69) 21. juuni 2018

Kiviõli unised rebased löövad laineid Enamiku eestlaste jaoks nn mustas augus Kiviõlis töötab pisike, värske tee ja küpsiste lõhnaga täidetud õmblusstuudio, kus valmistatakse imearmsaid lasteriideid, mis on kuulsad üle Euroopa.

F

irma kannab nime Slee­ py Fox ning selle taga seisavad Irina Livak ja Jana Vladimirova. Naised asutasid õmblusfirma 2015. aasta aprillis, mil nad mõlemad olid noored emad.

“Tõukeks oli soov tegelda sellega, mis tõeliselt meeldib, et tahaks hommikul tõusta ja tööle tormata,” ütlevad nad.

Praegu on ettevõttel kolm töötajat, kes tagavad kogu protsessi alates õmblustoote mudeli disainist kuni valmistoodangu müügini näiteks Šveitsi. Õmblejaks õppinud Jana tegeleb mudelite konstrueerimise

ELEENE SAMMLER ml@maaleht.ee

ja õmblemisega, tema kuldsetes kätes on kogu tootmisprotsess. Ärikorralduse eriala lõpetanud Irina vastutab organiseerimis- ja juhtimismomentide eest, suhtleb tarnijate, edasimüüjate ja klientidega, tegeleb raamatupidamise ja juriidiliste küsimustega ning aitab

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

MARTIN KRAAN

vahel ka Janat juurdelõikamise ja nööpidega.

Hiljuti hakkas firmas töötama ka kogenud õmbleja Svetlana, tänu kellele sai oluliselt suurendada töömahtu.

Kogu ettevalmistus- ja tootmisprotsess toimub üüriruumis, mis on piisavalt suur, et kogu töökoda-stuudio sinna sisse ära mahuks. Stuudios on valminud ka suur osa tooteid tutvustavaid pilte ning selle jaoks tehti seal remontigi, et luua skandinaavialikult tagasihoidlik interjöör, mis toodetega sobiks.

Lapsed ja kodu kui inspiratsioon Firma loojad Irina ja Jana on omavahel sugulased ning neil mõlemal on kaks last. Jana tütar Maria sai nii Sleepy Foxi esimeseks modelliks kui ka kleidimudeli nimeks. Sama juhtus väikese Sophiaga.

Lastega koos ongi firma kasvanud. “Alguses valmistasime riideid beebide jaoks. Siis lapsed kasvasid, tuli lastepidu ning oli vaja tütrele selga midagi uut, ilusat ja mugavat. Nii tulid kleidid ja seelikud,” selgitab Jana seda, kuidas ta toodete jaoks inspiratsiooni saanud on.

Siiski on naiste sõnul kodu ja töö ühendamine eraettevõtjana raske. Nii on lapsed tihti emadega tööl kaasas.

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS

projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

Irina Livak tegeleb lasterõivaste firma Sleepy Fox turundusliku poolega, Jana Vladimirova (paremal) õmblemisega. Uusi tooteid mõeldakse välja koos.

“Õhtul, kui pisikesed juba magavad, saab rahulikult e-posti kontrollida ja kirjadele vastata,” kirjeldab oma tööd Irina. Jana teeb sama: “Kodus jätkan konstrueerimisega ning panen kirja nippe, mida järgmisel päeval tuleks proovida. Magamiseks jääb kahjuks vähe aega, aga kodused aitavad kaasa nii moraalselt kui ka füüsiliselt ja see tugi on äärmiselt tähtis.”

Firma esimene toode oli magamiskott-vankrikott. Sellest ka nimi Sleepy Fox, mis eesti keeles tähendab unist rebast.

Tooteid edasi müünud kauplustelt hakkasid saabuma ettepanekud, et proovitaks valmistada lasteriideid. Seda naised tegidki. Hakati konstrueerima ja õmblema lakoonilise disainiga mugavaid mudeleid. Selliseid, mida oma lastelegi sooviti.

Selline tegumood on nende sõnul tänapäeva lastemoe trendiks ning nende ideed vastasid paljude emade soovidele ja ootustele.

Sleepy Fox pakub trendikaid ja kvaliteetseid lasteriideid, mis mõeldud lastele vanuses 0–3 aastat. Erilist tähelepanu pööratakse disainile ja kanga omadustele. Tooteid iseloomustab lihtne disain ja kõrge kvaliteet.

HOUSEHAM ISELIIKUVA TAIMEKAITSEPRITSI DEMOPÄEV

AIR-RIDE 5000 PAAGI MAHT 5000 L • POOMI LAIUS 30 M • AUTOMAATROOLIMINE

Baltic Vianco Trading OÜ 66710 Sänna küla Rõuge vald Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

KOHAL ON HOUSEHAM TEHASE ESINDAJA www.balticgrassland.com

Demo toimub 4. juulil Läänemaal Linnamäel Täpne asukohainfo ja päevakava meie kodulehel

www.agripartner.ee

www.swissgrasslandgenetics.ee

Lisainfo: Risto Massur, tel 505 3046, risto@agripartner.ee

ETTEVÕTLUS

Nr 6 (69) 21. juuni 2018

l

M A A M A J A N D U S 13

maailma mainekates moeajakirjades Enamik riietest on lihtsajoonelised, ühevärvilised, väheste detailidega ja naturaalsetest materjalidest, valmistatud GOTS-sertifikaadiga puuvillasest kangast. Selleks kasutatakse orgaanilisi, ökoloogiliselt puhtaid materjale. Kaupade valikus on kombinesoonid, traksipüksid, kleidid, särgid ja muud lasterõivad.

Müüki jõudnud tooted on nad põhjalikult läbi mõelnud, proovinud nii ja naa, et lastele oleks riie väga mugav. Unustatud pole ka vanemaid – riideid peab olema lihtne ja mugav lastele selga panna.

Välisturg on põhiline Kauba reklaamimine ja tootefotode kvaliteet on Irina sõnul määrava tähtsusega: “Vahel keset päeva sõidame loodusesse, et leida ilusat tausta fotode jaoks ja nautida väikest lõunapausi päikese käes, kuulata linnulaulu ja nautida lillede ilu.”

Lihtsus ongi naiste sõnul praegu uuesti moodi tulnud. Skandi-

naavias hinnatakse kõrgelt tagasihoidlikku ja lihtsat disaini. Samas aga selline lasteriidete trend ja naturaalsed materjalid on muutunud populaarseks ka Eestis, kuhu enamik toodetest firma esimesel tegevusaastal läkski.

Nüüd on aga suurem jagu kliente pärit hoopis Soomest, Šveitsist, Rootsist ja Venemaalt.

Tooteid müüakse firmanimelises veebipoes, sotsiaalmeedia kaudu ja e-kirjade abil, aga ka lasteasjade kauplustes Eestis ning isegi mõnes butiigis Peterburis ja Šveitsis.

Edaspidi plaanitakse enam osaleda messidel ja arendada firmat edasi. “Tahtmist ja soovi meil jätkub küll! Oleme üsna ambitsioonikad, tahame saada tuntuks ja edukaks,” selgitavad naised plaane.

Järjest suuremalt unistades tahaksid naised, et OÜ Sleepy Fox oleks Baltimaade ja Euroopa populaarseim minimalistlikus stiilis valminud lasteriiete tootja. Vundament on selleks laotud ja nii on nende tooted esile toodud sellistes mainekates välismaistes ajakirjades nagu Vogue ja

Oleme Kiviõlis sündinud ja kogu elu elanud. Siin on sündinud ka meie lapsed. Kiviõlis on vähe autosid ja palju rohelist.

Tatler, aga ka kodumaises Peres ja Kodus.

“Alguses olid äri korraldamise probleemid: kust saab sobivat ruumi, seadmeid, kust tellida materjale. Praegu on peamine raskus efektiivse reklaami tegemine ja pääs uutele turgudele,” meenutavad naised keerukusi. Irina ja Jana sõnul on nad alles alustanud ettevõte ja suurest rahast rääkida ei saa.

Et tooted paremini müüks, kasutatakse soodustusi püsiklientidele ning pidude-tähtpäevade puhul, paindlikku koostööd, kvaliteetseid fotosessioone, ollakse aktiivne sotsiaalmeedias ja ajakirjades ning tehakse koostööd blogijatega. Tänapäeva tingimuste juures pole ettevõtte asukoht enam sugugi nii oluline.

“Oleme Kiviõlis sündinud ja kogu elu elanud. Siin on sündinud ka meie lapsed. Kiviõlis on vähe autosid ja palju rohelist,” kirjeldab Irina oma kodulinna.

“Kahjuks seoses majandusolukorraga läheb suurim osa Kiviõli noortest pärast kooli lõpetamist kas Tallinna või välismaale, aga loodame, et tulevikus muutub meie linn taas õitsvaks ja rahvarikkaks kohaks ning meiesuguseid noori ettevõtjaid tekib rohkem,” loodab Jana.

Jana tütar Maria saab ema firmast esimesed modellikogemused.

Irina Livak

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA WS-1/2A puidufreespink

NOVA WB-14 tisleripink

NOVA 16R radiaalpuurpink

NOVA BS-315 puidulintsaag

Kvaliteetne alafrees nõudliku hobitöö tegemiseks või väiksesse töökotta.

Freespingi kaal võimaldab selle kaubikuga tööpaigale transportida.

Malmlaud ja -tugi. Eriti tugev konstruktsioon. Töötab vibratsioonita. Täpne ja kvaliteetne töötlus. Tera kõrgust on lihtne reguleerida ja lukustada.

Reguleeritav alus. Sobitatavad detailid olemas masina standardvarustuses. Ülafreesi kinnitused: 8–7 mm ja 12–11 mm.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 7050 p/min Spindli suurus: 13 mm Spindli kõrgus: 50–75 mm Laua suurus: 610 x 480 mm Kaal: 91 kg

Väga populaarne ja kvaliteetne Saksa pöögist valmistatud tisleripink.

Vastupidav ja tugev pink soodsa hinnaga. Suurepärane valik näiteks õppeasutustele. Varustatud nelja sahtli ja suure kapiga, kus saab hoida vajalikke tööriistu. Laua all on panipaik, kus saab samuti tööriistu hoida. Panipaigad aitavad töölaual ruumi kokku hoida. Kvaliteetne soodsa hinnaga tisleripink kohtadesse, kus pole tarvis kasutada täismõõtmetega massiivset tööpinki.

5 kiirusega stiilne ja töökindel radiaalpuurpink on varustatud kallutusvahendiga, mis võimaldab ka horisontaalset asendit – kõik siiski tavalise radiaalpuurpingi hinnaga! 16 mm padrun standardvarustuses. Tõeliselt käepärane mudel, mida saab kasutada palju mitmekülgsemal moel kui tavalist radiaalpuurpinki. Ideaalne puurmasin näiteks puidutöökotta.

Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kvaliteetsed mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus.

Alus standardvarustuses kaasas.

Hind: 237,90 €

Hind: 552,40 €

Pinge: 230 V (km Mootori võimsus: 800 W Tera kiirus: 360/720 m/min Tera suurus: 2240 x 8–15 mm Max saagimisvõimsus: 175 mm Lõikevõimsus/-sügavus: 300 mm Tolmukoguri liides: 100 mm Laua suurus: 400 x 500 mm Laua kalle: 0–45° Kõrgus: 1600 mm Kaal: 78 kg

0%)

Pikkus: 1260 mm Laius: 610 mm Kõrgus: 840 mm Kaal: 44 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 460–2480 rpm (5 kiirust) Spindel: MK2 / 16 mm Spindli käik: 80 mm Max puurpea käik: 290 mm Kõrgus: 930 mm Kaal: 37 kg

NOVA 75 metallilintlihvpink (230 V)

NOVA HP-50 hüdrauliline press (50 t)

NOVA valtspink (1300 mm)

NOVA MFM230 metallipuruimur

Lindivahetus on tehtud eriti kiireks ja käepäraseks. Lindi paikaseadmine on väga lihtne ja õnnestub alati. Tugev konstruktsioon. Kvaliteetne mootor.

230 V versioon, saadaval ka 380 V.

Hüdraulilised pressid suurel koormusel kasutamiseks. Kvaliteetsed ja vastupidavad mudelid töökodadele ja metallitöö professionaalidele.

50 t surve. Mootor 3 kW. Käigu pikkus 220 mm.

Suurepärane mudel pleki töötlemiseks autoehitajatele, metallitöökodadele, plekitööfirmadele, kutsekoolidele jt metallitöö tegijatele. Selle masinaga valmistad hõlpsasti ka koonuseid. Kvaliteetne valtspink soodsalt. Vastupidav ja tugev konstruktsioon.

NOVA MFM230 on puruimur, mis on mõeldud kasutamiseks sädemeid tekitavate metallitöötluspinkidega.

Disainitud vastu pidama töötlemisel tekkivale sädemejoale (näiteks lihvpingi puhul). Tsükloniga eeleraldus, õhu filtreerimine toimub kotiga (vahetatav).

Lihtsasti tühjendatav kast kogunenud Hind: purule.

Hind: 604,80 € (km 0%)

(km 0%)

Hind: 281,50 € (km 0%)

Tarnime ka suuremaid mudeleid – küsi pakkumist!

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 3000 W Mootor: 2800 p/min Lihvlindi suurus: 75 x 2000 mm Lihvlindi kiirus: 1800 m/min Pikkus: 720 mm Laius: 480 mm Kõrgus: 1050 mm Kaal: 72 kg

Hind: 592,70 € (km 0%)

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3000 W Surve: 50 t Mahuti maht: 12 l Käigu pikkus: 220 mm Kolvi kiirus: ↑ 8, ↓ 6 mm/s Rõhk: 25 MPa Laua suurus: 345 x 475 mm Laua reguleerimine: 405 mm Kaal: 780 kg

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

Hind: 3701,60 € (km 0%)

Max töölaius: 1300 mm Max paksus: 1–1,5 mm Rullide läbimõõt: 75 mm Max painutusnurk: 360° Pikkus: 1700 mm Laius: 400 mm Kõrgus: 350 mm Kaal: 200 kg

Ladu asub meil Soomes Rullatie 6 60510 Seinäjoki Soome

399,20 €

Hind: 927,40 € (km 0%)

KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

(km 0%) Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Õhu imemise võimsus: 18,3 m3/min Sisseimemine: 1 x 100 mm Kaal: 31 kg

14 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (69) 21. juuni 2018

LII SAMMLER

Aadria meri Kui aovalges alustatud reisi lõpul Zagrebi lennuväljal õue astuda, ootab ees fantastiliselt soe õhk ja hallid mäed silmapiiril. Ent mitu päeva selles kuivas kuumuses liikunud, hakkad aduma, milline väärtus on tuul ja vesi.

Nii reisi- kui põllumeeste jaoks.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

H

orvaatia kliima on mitmekesine – põhjaosas parasvöötme kliima, rannikul vahemereline ja sisemaal pealinn Zagrebi piirkonnas kontinentaalne. Kuiv ja väga soe. Ka põllumajandus on mitmekesine. On suurettevõtteid, aga ka väikesi perefirmasid. Kõik need arenevad riigi ja Euroopa raha toel.

Kliimamuutus sundis niisutust ostma

Radoslav Bobanovic armastab veini, viinamarju ja hobuseid.

Kolme-neljakümnekraadised kuivad suved pole mitte alati Horvaatia põllumeeste kannatust proovile pannud.

“Kümne aasta eest ei teadnud ma üldse, mis niisutussüsteem on. Kliima on viimasel ajal kuivaks muutunud, nii et kahe aasta eest ostsin niisutussüsteemid,” ütleb Bjelovari maakonna

köögiviljakasvataja Mario Puškaric oma 150hektarise õitsva kartulipõllu ääres kuumal keskpäeval. “Nüüd on mul põllu all kümme kilomeetrit niisutusvoolikuid ja ma ei pea muretsema, kui vihma ei saja.”

Ettevõtja selgitab, et niisutusse sundis teda investeerima kindlustuspoliitika. “Varem peeti põuda etteaimamatuks loodusriskiks ja kindlustus maksis kahjud kinni,” selgitab põllumees. “Paari aasta eest otsustati, et põud pole Horvaatias ettearvamatu, vaid ettearvatav risk, ja kindlustus kahju enam ei korva.”

Agro Puškaric on suur firma.

Lisaks 150 hektarile kartulile kasvatatakse seal 50 ha küüslauku ja 25 ha sigurit. Horvaatias on sigurikohv rahvusliku joogina au sees ja Puškaric annab kümnendiku kogu maa siguritoodangust.

Enamik Horvaatia põllumajandusettevõtteid on perefarmid. Horvaatias on riiklik eesmärk, et 60 protsenti maaet-

KÜLASKÄIK

Nr 6 (69) 21. juuni 2018

l

M A A M A J A N D U S 15

ri hellitab ja karistab tevõtteist oleksid perefirmad.

Neid toetatakse lisaks Euroopa Liidule ka maakondlikul tasandil. Maakonna arengufondist saab igal aastal toetust umbes 1500 talunikku. Toetatakse paikkondlikku eripära: puuviljade, juurviljade, veini, juustu jm kohaliku toidu tootmist, lisaks tõuaretust. Raha saamisel on plussiks noorus.

Maavalitsus andis raha meierei ehitamiseks Nii sai viieteist lehmaga Kusanoveci talu maavalitsuselt kolme aasta peale 80 000 eurot, et meierei välja ehitada. Seda nad tegidki, ja paistab, et rohkem kui miljoni elanikuga pealinna külje all 15 sorti piimatoo-

Varem peeti põuda etteaimamatuks loodusriskiks ja kindlustus maksis kahjud kinni. Paari aasta eest otsustati, et põud pole ettearvamatu, vaid ettearvatav risk, ja kindlustus kahju enam ei korva.

Mario Puškaric

teid tootval kahe õe ettevõttel läheb hästi. Noorem, Romina, valmistab juustu, ning vanem, Melita, müüb seda Zagrebis. Lisatulu teenitakse üles mukitud ajastutruus talus toitlustamisest ja agroturismist. Õdede mehed hoolitsevad 24pealise simmentali tõugu karja ja 30 põlluhektari eest. Simmental ongi Horvaatia eelistatuim tõug, neid on üle 60%.

Kusanoveci farmi simmud elavad mõnusasti heina järele lõhnavas vanaaegsest ümber ehitatud valges ja puhtas talulaudas. Veel enam – ka nende uhkusest, sarvedest, ei kavatse keegi neid ilma jätta. Sellega aga arhailisus piirdub: kasutatakse siiski kunstlikku seemendust ja lehmadelt saadakse keskmisena 6 tonni piima aastas.

Talupidamine polnud sugugi kahe kena sihvaka õe lapsepõlveunistus. “Meie vanematel polnud poegi, olid ainult tüdrukud, ja meile ei räägitud kunagi, et peaksime talu üle võtma,” selgitab Romina. Aga tüdrukud arvasid, et mille poolest nemad kehvemad on, ja võtsid talu oma kontrolli alla.

Sõda pole ainult sõna ajalooõpikus Kui Eesti sai pärast Nõukogude Liidu lagunemist järjepidevalt arenema hakata, siis Horvaatia

Kusanoveci talu tegeleb juustutootmise ja agroturismiga.

sattus peagi pärast Jugoslaavia lagunemist sõtta Serbiaga. Mõned Bosnia ja Serbia piiri ääres asuvad piirkonnad soovisid olla mitte Horvaatia, vaid Serbia osa, ja see andis Serbiale hea põhjuse oma nn vähemusi Horvaatias kaitsma hakata.

Kuigi praegu Horvaatias enam kuuliaukudega maju ei näe, on pooled sealsed farmid oma ette-

võtte tühermaast, prügimäest või võpsikust üles ehitanud viimase kümne aasta jooksul. Puutumata ei jäänud inimesedki.

Kolm Dalmaatsia graatsiat Fanaatiline hobusepidaja ning enne kodusõda edukaid ratsavõistlusi korraldanud karismaa-

TORUSTIK • TERAVILJA TRANSPORTÖÖRID • GRAINTEK TORNADO KUIVATID • PUNKRID PUHASTID • PUHTIJAD

tiline ja energiline Radoslav Bobanovic läks metsaheinamaale hobustele sööta tooma. Korraga seisid tema ees kolm Serbia mundris sõjaväelast. Mees võeti kohe kinni. Käis ju sõda ja iga üksik rindejoone lähedal liikunud vend oli kahtlane. Serblaste käes vangis istus Bobanovic tervelt kaks kuud, enne kui sõjaolud muutusid. Sõjas kaotas ta

ka oma hipodroomi ja hobused, farm tehti maatasa.

Uue aastatuhande algul hakkas Bobanovic oma kodu prügimäest ja rauakolust puhastama ning üles ehitama. Valmis projekt MasVin, mille eesmärgiks kodustada kolm Dalmaatsia graatsiat – viinapuud, õlipuud ja viigipuud.

Kooperatiiv MasVin asutati aastal 2006 ning praegu ollakse laienenud üle kogu maa: tütarettevõtete kaudu on Horvaatia kaetud Zadarist Spliti ja Dubrovnikuni.

Oliivipuud kasvavad 41 hektaril ja kogu pinnas töödeldi selleks ümber, et oliividel oleks paremad kasvutingimused. Viinamarjaistandus laiub 11 hektaril.

Kasvatatakse parimaid Horvaatia ja Prantsuse sorte – ‘Zinfandel’, ‘Plavina’, ‘Syrah’, ‘Merlot’, ‘Cabernet sauvignon’, ‘Babić’, ‘Chardonnay’. Viigimarjade all on kolm hektarit.

Toodetel on mahesertifikaat, nii et kooperatiivis kasvatatu ning kääritatu läheb müüki mahedana. Selleks et paremini müüa, korraldatakse rikkalikke degustatsioone, mille saatjaks on Radoslav Bobanovici värvikad jutud, rahvalikud laulud ning pillilood.

Ja hobuhull Bobanovic sõidab viinamarjaridade vahelt külastajaid tervitama ikka oma ustava ratsu seljas.

RV OÜ Tel: +372 5562 3006 E-post: info@rv.pri.ee http://rv.pri.ee/

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 6 (69) 21. juuni 2018

Eesti Põllumajandusmuuseumis 22. juunil kell 18–01

Ülenurme Jaanituli Eesti Põllumajandusmuuseumis 19.00 Marju Länik & Bänd 21.30 Nukker Kukeke Tantsu- ja laulurühmad Rahvalikud mängud Jõukatsumised, töötoad ja palju muud põnevat Poni- ja hobusõit Pärgade punumine Õnneloos Jaanilaat

29. juunil

Üleriigiline näitus-konkurss VISS 2018 Ülenurme mõisa- ja talupäev Kell 9.30 Näituse „Kirju lehma hullus” avamine Kell 10–16 Areenil eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmade konkurss Piimatoodete degusteerimine ja müük. Taluturg Sissepääs tasuta!

Kell 11–15 Õpitoad (mõisapreili ehtekamber, preilide peen näputöötuba, puidust taluloomade meisterdamine ja palju muud) Poni- või hobusõit Avatud muuseumi näitused Mõisa ajalugu tutvustavad ringkäigud muuseumis Talutööd Sepatöö saladused Talulaste mängud Muuseumiköök

29. juunil

Eesti Põllumajandusmuuseum 50

www.epm.ee

tel 738 3810 info@maaelumuuseumid.ee Pargi 4, Ülenurme, Tartumaa

Kell 16.30 Eesti Põllumajandusmuuseumi 50.aastapäeva tähistamine!

Muuseumi 50 aastat ja vaade tulevikku „Kaua kestab talupojatarkus…“ Kell 19 Avatud fond näituse „Avasta ja imesta“ II etapi avamine