Maamajandus (august 2018)

BERGMANN

40 AASTAGA

Eesti põllumehed otsivad Inglismaalt

UUSI VILJASORTE

oleme jõudnud tänapäevase lihakarjani

VAHELAADIMISKÄRU

RAIVO TASSO

aitab vilja koristada

ERAKOGU

16. august 2018 Nr 7 (70)

LUPJAMINE VIIB KASVULE Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks Kontakt Maikel Jätsa, tel 5804 3839 sales.estonia@nordkalk.com

www.nordkalk.ee

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Innovatsioon imbub igapäevaellu

A

lanud viljakoristus näitab, et saagid jäävad tonni-paari võrra keskmisest väiksemaks ja isegi tublimatel põllumeestel on korras põllu kõrval nässus põld. See annab aga väga hea võrdlusvõimaluse ning sageli taandub tulemus sellele, kui konservatiivseid või, vastupidi, innovaatilisi taimekasvatusvõtteid ja agrotehnikat on kasutatud.

Kuna kuuma ilmaga jäävad graanulväetised väheefektiivseks, on parema tulemusega põldude agrotehnikas sees leheväetised. Erksamad põllumehed hakkasid seda katsetama neli-viis aastat tagasi, aga tänavu kasutasid seda juba pea kõik viljakasvatajad, ja see õigustas end.

Hõredas põllus, nagu enamik tänavusi põlde ongi, on umbrohul palju ruumi laiutada. Paraku leiavad malts ja kesalill ka kuival aastal koha, kust nina välja pista, ja koristamisel on umbrohi tõeline nuhtlus. Need, kes kasutavad nüüdisaegset põllutehnikat ja tegid taimekaitsepritsimisi GPSi abiga, said kindlasti vähem umbrohus põllud kui umbes pritsijad.

Järjest uudsemad ja võimalusterohkemad on ka mulla külvieelse harimise riistad, mis teevad põllu hästi tasaseks. Kuna kõrs on tänavu nii lühike, et koristada tuleb võimalikult madalalt, juhtub tahes-tahtmata, et heedrile jääb mätas või kivi ette ja rikub kalli riista. Mida paremini ettevalmistatud põld, seda väiksem see oht on.

Tänavu näeb väga ilusaid, aga ka väga õnnetuid maisipõlde. Sirged read, ühtlane tärkamine ja korralik kasv viitavad, et kasutatud on spetsiaalselt maisile mõeldud kombikülvikut ja õigeid stardiaineid.

Enamik tänapäevaseid kom­baine loeb saaki ja võimalust tarkvara abil selle põhjal saagikaart joonistada kasutavad paljud viljelejad. See koos mullakaardiga annab teada, kui palju kusagile väetist panna.

Kõik eespool kirjutatu ning veel paljud maaharimistarkused on aastate jooksul tasapisi meie põllumajandusse sisse imbunud ja keegi tegijaist pole taibanud neid innovatsiooni uhke nimega kutsuma hakata. Kuid just see see ongi.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (70) 16. august 2018

Euroopa hinnang: tuleb SVEN ARBET

Euroopas koostati ülevaade selle kohta, kuidas on Eesti põllumajanduses sujunud uuendused ja innovatsioon.

Maamajandus küsis minister Tarmo Tammelt, mis on oluline, et Eesti põllumajandus areneks ja uueneks.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

E

uroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) innovatsiooniraportis toodi välja, et ettevõtjate suurem koostöö teadlastega aitaks nii teadust praktikas rakendada kui ka parandada teadlaste arusaama ettevõtjate probleemidest. Ülevaates kirjeldatakse ja analüüsitakse Eesti toidutööstuse ja põllumajanduse tulemuslikkust ning probleeme. Taustaraporti OECD jaoks koostas maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut Ants-Hannes Viira juhtimisel. nnn

Raportis toodi esile, et põllumehed peavad tegema koostööd, sest innovatsioon on kallis. Millised võimalused selleks on ning kuidas saab seda toetada?

Heaks näiteks on kaks meie MAKi toetust, mille eesmärk on toetada ja kannustada ettevõtteid tegema koostööd teadus- ja arendusasutustega. Nendeks on toetus innovatsiooniklastritele ja toetus uute toodete, tehnoloogiate ning protsesside arendamiseks.

Ettevõtja, kellel on kas lahendamist vajav probleem või idee uue toote väljatöötamiseks, saab rakendada teadlaste eksperditeadmisi. See annab tõuke ettevõtte konkurentsivõimele, uute toodete turule toomisele ning põllumajanduse ressursitõhusamaks muutumisele.

Eesti teadust rahastab peamiselt riik. Kas teaduse avaliku sektori poolne rahastamine on piisav? Kes on teised olulised rahastajad?

Eestil on eesmärk, et aastaks 2020 investeeritaks teadus- ja arendustegevusse kolm protsenti SKPst, millest ühe protsendi ulatuses on rahastajaks avalik sektor ja kahe protsendi ulatuses ettevõtted. Murekohana toodi välja ettevõtete tagasihoidlik panus.

Ettevõtete panus teadus- ja arendustegevuse rahastamisse jääb alla ühe protsendi. Lisaks on Eesti kõige uuenduslikumad väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kelle arendustegevus toimub mujal. Eesti põllumajandusja toiduvaldkonna ettevõtted on valmis kasutama uusi tehnoloogiaid, kuid väiksuse tõttu ei ole neil selleks võimalusi.

Kuidas saaks kutsuda teaduse rahastajate hulka rohkem era-

sektorit ja millised ohud selles peituvad?

Selle võimaluse annavad klastrid, mis ongi loodud eri poolte koostööks. Erasektorit tuleks kaasata teadus- ja arendustegevusse planeerimisest alates.

Nii on poolte huvid ja ootused algusest peale läbi arutatud.

Tulevikus võiks ka põllumajanduse ja toidu valdkonnas pakkuda innovatsiooniosaku tüüpi toetusmeetmeid, mis pakuksid ettevõtjale võimalust koostööks teadusega.

Kas uuringutulemuste kallutatus rahastaja huvide suunas on Eestis oht?

See on teaduseetika küsimus ning sama palju ka rahastaja eetika küsimus. Avaliku sektori tellitavad uuringud on avalikkusele kättesaadavad.

Kui erasektor tellib endale vajalikke uuringuid, siis on nende ootus saada samuti õige tulemus.

Probleemiks võib kallutatus osutuda taimekaitsevahendite või ravimite turule toomisel, kus Euroopa tasandil rakendatakse väga tõsist järelevalvet.

Kas Eesti põllumajandusharidus on ajakohane ning põllumajandust õpetavate koolide õppebaasid ja -vahendid nüüdisaegsed? Kas nõuandeteenistus vastab elule ja põllumehe vajadustele või on sellest maas?

Praktikabaasid ja õppebaasid on Eestis tasemel. Õppekavades peaks aga olema rohkem paindlikkust, mis arvestaks õppurite vajadusi ning töömaailma ootusi.

Et hoida nõustamise kvaliteeti ja seda parandada, vajavad konsulendid pidevat enesetäiendust. Nõuandetoetus ja nõustajate koolituse toetus aitavad kaasa ettevõtjate vajadustele vasta-

Maaeluminister Tarmo Tamm selgitas innovatsiooniraportit.

va nõu andmiseks. Konsulentide koolituse suunad valitakse välja koostöös erialaliitudega eesmärgil, et nõuandeteenused oleksid kooskõlas põllumehe tegelike vajadustega. Siiski on süsteemil veel arenemisruumi. Näiteks on oluliselt vaja tugevdada algajate toidukäitlejate ja mesindussektori nõustamist.

Põllumajandustudengite arv on viimase kümne aastaga vähenenud, ent kui palju kasutatakse eluaegse õppimise võimalust?

Täiskasvanute osatähtsus põllumajanduse ja toidutööstuse kutseõppes on suurem kui kutsehariduses keskmiselt. Pagarite, kondiitrite, maiustusevalmistajate ning aednike kutsealal ületab koolituspakkumine märkimisväärselt tööjõu vajadust. Tööand-

I N N O VAT S I O O N I R A P O R T

Kuidas Eesti põllumajandusel läinud on? nnEuroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) analüüsis Eesti põllumajanduse teaduse ning innovatsiooni olukorda. nnTaustaraporti OECD jaoks koostas maaülikooli majandusja sotsiaalinstituut Ants-Hannes Viira juhtimisel. nnAasta algul tutvustati tulemusi ka Eestis. nnRaportis kirjeldatakse Eesti toidutööstuse ja põllumajanduse tulemuslikkust ja probleeme ning analüüsitakse, mil määral soodustab poliitika sektori uuenduslikkust, tootlikkust ja kestlikkust. nnRõhutati, et ettevõtjate suurem koostöö teadlastega aitaks nii teadustulemusi praktikas rakendada kui ka parandada teadlaste teadlikkust ettevõtjate probleemidest. nnAnalüüsi saab lugeda OECD kodulehel.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Heli Saar Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee, 5699 0792

jad tunnetavad aga tööjõupuudust, kuna hinnanguliselt jõuab sektorisse tööle kõigest kolmandik lõpetajatest.

Täiskasvanud õpivad hoolega, kuna aina rohkem on vaja tunda tehnoloogilisi võimalusi ning kasutada IT-lahendusi, nagu taimekasvatuses täppisviljelus, GPS-süsteemid, automaatsed kastmis-, valgus- ja väetamissüsteemid; loomakasvatuses täppissöötmissüsteemid, lauda soojus- ja energiakasutus, karjahaldustarkvara. Toidutööstuses tuleb tunda masinaid, villimis- ja pakkimisliine, kvaliteedi analüüsimise süsteeme, energialahendusi jm. Uuendustega on vaja kursis püsida keskkonnateadlikkuse, elurikkuse ja ökosüsteemi, integreeritud taimekaitse, väetamise ja taimekaitsevahendite alal. Loomakasvatuses võib välja tuua farmitehnoloogiad, söötmise, karjatervise programmid, looma heaolu. Väga oluline on bioturvalisus.

Olgugi et viljakasvatus on üks olulisemaid valdkondi Eestis, on taimekasvatusteaduse tehniline baas võrreldes põllumajandustootjate kasutuses olevaga vananenud.

On valdkondi, kus on suur mure teadlaste järelkasvu puudumise pärast ja uurimisrühmad on liiga väikesed. Kriitilisemad on loomakasvatus ning veterinaarmeditsiin.

Mida teeb riik inimeste ja ettevõtete maapiirkondadesse mee-

litamiseks ning nende seal hoidmiseks?

Oluline on taristu ja internet.

Raportis on öeldud, et infotehnoloogia igapäevane kasutus on võimaldanud väga hea juurdepääsu teabele, mis käsitleb turu arengut, tehnoloogilisi võimalusi ja ilmaprognoose. Lairibainternetiteenuste parandamine kaugel asuvates piirkondades tagaks tootjatele veel parema juurdepääsu sisenditele, tehnoloogiatele, nõuannetele ja tarbijatele.

Raportis on öeldud, et põllumehed peavad rohkem koostööd tegema, et töötleva tööstuse tootlikkus kasvaks. Millised on vajakajäämised?

OECD soovitab meil tugevdada koostööd teiste Läänemere maadega – Balti riigid ja Skandinaavia maad. Jõudude ühendamine annab palju suurema võimekuse, kas või näiteks investeeringu kulude jaotamisel.

Eesti farmerid on suhteliselt nõrgalt seotud omaenda saaduste töötlemisega. Seetõttu jääb nende osa lõpptoote hinna määramisel väikeseks.

Teadlased ei ole kursis ettevõtete vajaduste ja ootustega, ettevõtjad ei ole kursis teadustööga, kulukusega ja tähtaegadega. Ülikoolide huvi keskmes on pigem alusuuringud, samas kui ettevõtjatele pakuks väärtust rakenduslik. Olemasolev teadustegevus ja ettevõtete tegevusvaldkond alati ei kattu. Ettevõtjapoolset tellimust ei ole kellelgi esitada, sest valdkonnaga ei tegeleta või on tase ebasobiv.

Soovitatakse tugevdada stiimuleid, mis aitaksid keskkonda säilitada ja põllumajandust edendada. Milliste vahenditega on see võimalik? Mida see toob kaasa intensiivviljelejatele ja loomapidajatele?

Keskkonna hoidmiseks rakendatakse juba praegu nii maaelu arengukava kohustuslikke kui ka vabatahtlikke meetmeid. Uus Euroopa Liidu rahastusperiood annab riikidele senisest paindlikuma võimaluse välja töötada kohalikke olusid arvestavaid keskkonnameetmeid. Üks muudatus on pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengukava keskkonnatoetuste sidumine, mis lubab tõhusamalt täita keskkonnahoiu eesmärke.

Eestis on oluline vähendada vee reostamist ning hoida põllumaa viljakust. Selleks tuleb suunata raha keskkonnahoidu, jätkata majandamist piiravate keskkonnahoidlike tegevuste toetamist, teadmiste levitamist ning uuenduste soodustamist.

Kuna põllumajanduse keskkonnatoetused on vabatahtlikud, ei saa ühtegi põllumeest sundida nendega liituma. Kui aga toetussummad keskkonda säilitavate tegevuste eest on piisavalt suu-

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 7 (70) 16. august 2018

l

M A A M A J A N D U S 3

teha rohkem koostööd red, et nendega liituksid ka intensiivsed tootjad, siis väheneb tootmistegevuse surve keskkonnale. Heaks näiteks on keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM), mille nõudeid täidab vabatahtlikult suur osa Eesti põllumeestest.

Soovitatakse vähendada põllumajanduskütuse maksusoodustust. Miks, see ju ei toeta kuidagi põllumajandust? Millised on alternatiivid?

Eestis on põllumajandustootjatel õigus kasutada kütet, mille aktsiisimäär on 73% alandatud võrreldes tavaaktsiisiga.

Pagarite, kondiitrite, maiustuse­valmis­ tajate ning aednike kutsealal ületab koolituspakkumine tööjõu vajadust.

Tööandjad tunnetavad aga tööjõupuudust, kuna hinnanguliselt jõuab sektorisse tööle kõigest kolmandik lõpetajatest.

Tarmo Tamm

OECD on seisukohal, et kütuseaktsiiside alandamine on ühelt poolt sisenditoetus ja seega konkurentsi moonutav, teisalt aga on keskkonnamaksude aluspõhimõte “saastaja maksab”. Seetõttu sisaldab ettepanek maksusoodustuse järk-järgulise vähendamise kõrval investeeringute toetamist taastuvenergiasse.

Ka teised riigid toetavad oma töötajaid maksuerisustega, seetõttu on aktsiisisoodustus meie tootjate konkurentsivõime seisukohast oluline. Eriti arvestades, et toodangu ühiku kohta on meie kulud hetkel ELi keskmisest 30% suuremad.

Kuidas suhtute soovitusse topup lõpetada?

Praegu kehtivate üleminekutoetuste (top-up) maksmise alused põhinevad kümme aastat tagasi kehtinud andmetel ja need on kaotanud oma aktuaalsuse, kuna tootjate struktuur on muutunud. Üleminekutoetuste maksmine on aidanud Eesti põllumeestel konkurentsivõimet säilitada.

Nende maksmise võimalus on antud liikmesriikidele, kelle otsetoetuste tase on madalam ELi keskmisest. Euroopa üldine sümpaatia kuulub pigem konkurentsivõimet suurendavatele toetustele kui lihtsalt sissetuleku toetamisele.

Innovatsioon: loomakasvatuses on juba pea kõiki töid – söötmine, lüps, sõnniku eemaldamine – võimalik teha automaatselt.

Eesti Põllumajandusmuuseumis

U SÜGISNÄITUS T R A T

1. septembril kell 10-18 10.00 Eesti Tõuloomakasvatuse Liit 25 stendinäituse avamine 13–14 Hobusetõugude tutvustus 10.30 Ivo Linna ja Antti Kammiste 11.30 Avasõnad Erinevate loomatõugude tutvustamine

11–12.45, 15.15–16 Narko-, tolli- ja päästekoerte esinemised 14–15 Loomateraapia võimalused ponI- jA • Rammumees hobuSõIt • “Hullu Teadlase Kabinet” • Eesti Maanteemuuseumi liiklusteemaline programm • Töötoad ja palju tegevusi suurtele ja väikestele

12.10 Lambad 12.40 Linnud 12.45 Karusloomad 12.50 Eesti punane tõug sÜGISlAAt 13.40 Eesti holsteini tõug 14.00 Eesti Vissid 16.00 – 18.00 Simman ansambliga 14.10 Lihaveised Konterbant 14.40 Hobused 15.10 Käsitsilüpsi võistlus Uued näitused: Fondinäitus „Avasta ja imesta“, 15.30 Publiku lemmiku valimine Fotonäitus „1968-2018 Eesti Põllumajandusmuuseum läbi aegade“, „Kirju lehma hullus“, „100 teraviljapeenart“, õlimaalinäitus „Lase pilgul peatuda“ Eesti toit: 10–14 Vladislav Koržetsi kalaroogade õpiköök Liivimaa maitsed: hommikupudrud, talutoidud, rukkitoidud ja palju muud pilet 6€ Ravimtaimed põllult, prof. Ain Raal sooduspilet4€ Või ja sõira valmistamine perepilet 14€

Lisainfo: www.epm.ee, info@maaelumuuseumid.ee, tel 7383810, 5373 7124 Pargi 4, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartumaa

Alari Sukamägi

5664 0889

alari@agriland.ee

LII SAMMLER

4 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (70) 16. august 2018

Piimatootmist uuendatakse teadlaste abiga

2015. aastal lõid loomapidajad ja tööstused piimaklastri, et leida koostööd tehes ja uuendades piima tootmisel ja töötlemisel uusi, majanduslikult kasulikke võimalusi.

Nüüd on jõutud esimeste tulemusteni.

K

lastril on viis põhiteemat: eksport, aretus, söötmine, karjatervis ja toorpiima kvaliteet. Käsil on 13 projekti.

Udarapõletikule kiirelt jaole Karjatervise osas luuakse uus karjatervise programm koos majandusliku mõju metoodikaga.

Eesmärk on loomade optimaalne heaolu, tervis ja tootmisvõime. Sellega hoitakse kari terve, ennetatakse haigusi, samas peaks paranenud olud edendama ka majandustulemusi.

Uus biosensoril põhinev udarapõletiku määramise tehnoloogia võimaldab välja selgitada haigestunud loomad lüpsmise käigus ja alustada kiiresti mastiidiravi.

HARDI TAMM piimaklastri juhatuse liige

Udarapõletike täpne ja varane avastamine kahandab üldravi vajadust. Ravivõtete täpsustamine vähendab ravimite kasutamist, ravimijääkide piima jõudmist ja loodusesse sattumist.

2017. aastal valminud biosensorsüsteem võimaldab lüpstavas piimas määrata korraga kolme enam levinud põletikku tekitavat bakterit: Staphylococcus aureus’t, Streptococcus uberis’t ja Escherichia coli’t.

M I S O N M I S?

Piimaklaster nnPiimaklaster on 2015. aastal asutatud ühiste eesmärkide elluviimisest huvitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute mittetulunduslik avatud ühendus, mis tegutseb vabatahtlikkuse põhimõttel. nnEesmärk on leida koostöö ja mitmesuguste uuendustegevuste kaudu piimatootmise ja -töötlemise ahelas uusi võimalusi suurema lisandväärtuse loomiseks, sektori ettevõtete majandustulemuste ja rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks. nnKlastril on 23 juriidilisest isikust liiget, kaks piimatööstust, üks piimaühistu ning valdkonna esindusorganisatsioon. nnPiimaklaster MTÜ tegevuskava toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 “Koostöö” alameetme “Innovatsiooniklaster” raames.

Allikas: www.piimaklaster.ee

ANNI ÕNNELEID

Tänavu juunis saadi PRIA-lt toetus taotlusele, et tehnoloogia panna juba laudas kasutatavale seadmele ning hinnata sellel põhineva ravi tõhusust.

Rohkem mullikaid turule Plaanis on välja arendada suure ekspordipotentsiaaliga tõumullikate kasvatamise tootesuund.

Eesmärk on leida piimatoodete kõrvale arvestatav eksporditoode, mis võiks tulevikus anda seitse miljonit eurot eksporditulu aastas.

Selleks on vaja tõhustada karjakasvatajate koostööd ja tööd sihtturgudega. Parema koostööga saaksid karjakasvatajad kätte veel osa tulust, mis on nende igapäevatöö tulemusena nagunii olemas. Sealjuures ei kahjustata Eesti piimatootmise potentsiaali.

Praeguseks on uuritud Eesti karjakasvatajate valmisolekut koostöö laiendamiseks ja ärilisteks ühisinvesteeringuteks, tehtud on eksporditurgude analüüs jms. Loodud simulatsiooniprogramm võimaldab hinnata erinevate reproduktiivtehnoloogiate (näiteks suguselekteeritud sperma) kasutamise kulusid, tulusid ning sobivust karja uuendamisel.

Pikaajaline plaan, uute aretusvõtete kasutamine jms võetakse kokku ühistegevuste mudelis. Ärimudeli loomisel tehakse tihedat koostööd Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga, kes on ka seni vastutanud tõuloomade müügi korraldamise eest.

Maaeluministeeriumile on tehtud ettepanek töötada välja veiste rinotrahheiidi riiklik tõrjekava, sest see haigus piirab oluliselt ekspordivõimalusi.

Järgmised olulised teemad Piima kvaliteedi lõigus soovitakse uuendada piima kvaliteedinäitajate jälgimise programmi.

Eesmärk on leida parem ohutust, eksporditurgude nõudeid

Kuna noorkarjakasvatus on meil veel kesisel järjel, hakatakse seda parandama koostöös teadlastega.

ja tootmise tõhusust toetavate nõuete kogum.

Majandusanalüüs annab hinnangu piima kuivainesisalduse, rasva ja valgu muutuste mõjule nii tootja kui ka tööstuse vaatenurgast. Eesmärk on välja selgitada, kas piima kuivainesisalduse suurendamine looks tarne­ ahelas lisaväärtust näiteks väiksemate logistikakulude ning piima efektiivsema töötlemise näol

ning kas seeläbi saadakse kõrgem varumishind, mis innustaks tootjaid piima kuivainesisaldust suurendama.

Söötmise lõigus luuakse noorkarja söötmisstrateegia lüpsikarja tõhusaks taastootmiseks. Töötatakse välja kodumaistel söötadel põhinevad söötmise põhimõtted noorkarja kasvatamiseks vabapidamisega noorkarjalautades. Söödakulude optimeerimise

Udarapõletike täpne ja varane avastamine kahandab karjades üldravi vajadust. Ravivõtete täpsustamine vähendab ravimite kasutamist, ravimijääkide piima jõudmist ja loodusesse sattumist.

mudel lisab söödaratsiooni hinna analüüsile söödakulude optimeerimise ja näidisratsioonid eri toodangutasemega loomadele.

Peale selle uuritakse, kas kodumaine põlduba sobib asendama imporditud proteiinsöötasid, ilma et kahjustuks piima toodang ja kvaliteet.

Aretuse lõik analüüsib uusima aretusvõtte ehk genoomselektsiooni k}asutuselevõttu. Genoomselektsioon võimaldab aretustööd kiirendada ning Eesti karja potentsiaali paremini kasutada. Siin tehakse uue Idavõi Põhja-Euroopa genoomselektsiooni konsortsiumi loomise eeluuring ja valmistatakse ette Eesti piimaveiste genoomaretusväärtustel põhinev hindamine.

REKLAAM

Nr 7 (70) 16. august 2018

l

M A A M A J A N D U S 5

Uus teetähis lüpsmises - Lely Astronaut A5 Lely Astronaut A5 on lüpsmise uus tase. See on meie arendustöö tulemus, mis põhineb meie viimase 25 aasta jooksul (alates automaatse lüpsmise leiutamisest) kogutud teadmistel. Vaatasime lehmi ja kuulasime kliente. Jäime truuks tõestatud tavadele, kuid samas kujundasime ümber süsteemi kõik osad. Automaatse lüpsmise tõestatud põhimõtted ning usaldusväärsusele, kasutusmugavusele ja kulusäästlikkusele keskendumine võimaldas meil luua kõige lehma- ja farmerisõbralikuma lüpsisüsteemi.

Uus teetähis lehma mugavuses On tõestatud, et meie vaba liikumisega süsteemis elavad ja käituvad lehmad suurepäraselt. Tänu I-flow- kontseptsioonile ja avarale boksile tunnevad lehmad end mugavalt. Täiustasime lehma mugavust hübriidkäega. See on vaiksem, kiirem ja kindlam. See parandab külastuskäitumist ja roboti jõudlust ning seega ka roboti töömahtu.

Kasutuslihtsuse teetähis Ümberkujundatud ja intuitiivne kasutajaliides muudab automaatse lüpsmise kõigi jaoks kergesti mõistetavaks. See näitab kogu asjakohast teavet nutikas ülevaates ja pakub kiiret juurdepääsu tähtsatele funktsioonidele. Lehma esmakordne lüpsmine on lihtsam kui kunagi varem. A5 projekteerimisel pidasid meie insenerid pidevalt silmas süsteemi kasutusmugavuse, juurdepääsetavuse ja töökindluse kõrgeimat taset.

Investeeringutasuvuse uus tase Kujundasime kogu süsteemi ümber, et vähendada piima tootmise kilogrammihinda märkimisväärselt.

Tulemuseks on uus hübriidkäsi.

Sama võimas kui suruõhuseadmed, ent ei tarbi õhku. Meie piiratud arvu kiirete ja täpsete elektriliste liikumistega käsi on turu kõige energiasäästlikum. Oleme investeerinud töökindlusesse ja kvaliteetsetesse komponentidesse.

Usaldusväärsuse uus tase Mida rohkem saate Astronauti usaldada, seda paremini saate säästetud aega ja paindlikkust kasutada. Erakordse usaldusväärsuse ja tööaja saavutamiseks eemaldasime kriitilised komponendid ja pikendasime teiste osade eluiga. Üle maailmne katseprogramm oli automatiseeritud lüpsmise vallas seni kõige intensiivsem, et tagada tõrgeteta töö kõikides oludes. See Astronaut on loodud meelerahu jaoks.

Kasumliku lüpsi viis reeglit 1 Andke lehmadele vabadus ja valikuvõimalus. Looge lehmadele stressivaba keskkond, kus on rahu ja vaikus, mis võimaldab neil väljendada oma loomulikku käitumist 2 Kohelge lehmi järjekindlalt. Lehmadele ei meeldi muutused. Korrapärasus ja ennustatavus on järjepideva lüpsi jaoks esmatähtsad.

3 Kasutage lehmade puhul individuaalset lähenemist.

Iga lehm ja kõik tema nisad on ainulaadsed ning seetõttu tuleb neid kohelda individuaalselt.

4 Optimeerige lehmade tervist. Lehmade tootlikkus on optimaalne, kui lehmad on terved, seega peavad tervishoiunõuded olema täidetud.

5 Käsitsege piima hoolikalt. Piim on väärtuslik, kuid kiiresti riknev toode, mida tuleb hoolikalt käidelda, et säilitada selle kvaliteet.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (70) 16. august 2018

Rootsis lämmastikupiirangut pole Scandagra kliendireisiga Rootsis käinud põllumehed tõdesid, et tänavu oli mõtet väetist kokku hoida: kuumaga ei mõju­ nud see ei siin ega naabrite juures.

P

õhjanaabrite üks populaarsemaid põllumajandusmesse peetakse Borgebys. Tänavu võõrustas Eesti taimekasvatajaid seal väetisefirma Yara, kes tutvustas peale näituse ka põldkatseid.

Põldkatsed viiakse läbi koostöös teiste organisatsioonidaga. Ühtegi aktsepteeritavat katset ei tee Yara üksinda, vaid käib koostöö eri organisatsioonide vahel.

Huvitavad olid Yara lämmastikukatsed. Hinnatakse prognoosi, kui palju on võrreldes nullaladega teatud ilmastikuolude juures lämmastikku optimaalne anda.

Peale selle on käimas katsed, mis on seotud eri lämmastikuvormide (nitraat, ammonium jt) mõjudega talinisule.

Lämmastiku omastamist takistas kuivus Sõltuvalt piirkonnast ja mullastikust antakse talinisule kuni 320 kg lämmastikku. Rootsis pole lämmastiku andmise piiranguid – mida suurem on saak, seda rohkem tuleb lämmastikku anda.

Fosfor ja kaalium antakse sageli kevadel või jaotatult: esimene osa sügisel, teine osa kevadel –

sutatakse n-ö nullruudu strateegiat. Kui on väga vähene omastamine, on mõtet anda lämmastikku vähem.

Rootsis tahetakse jõuda selleni, et nõuanne antaks põllumeestele mullapõhiselt.

Skandinaavia maad usuvad NPK-väetistesse

TIIU ANNUK Scandagra agronoom-nõustaja

vastavalt mullaanalüüsidele. Esimene lämmastikuring tehakse kevadel esimesel võimalusel, teine võrsumise lõpul.

Lisaks teevad teadurid iga nädal mõõtmisi, kui palju on taim lämmastikku ära tarbinud ning kuidas mõjutab loomisfaasis lisalämmastiku andmine tera kvaliteeti.

Sellega seoses mõõdavad nad iga nädal taimedes lämmastikusisaldust. Saadakse tulemused, kui palju taim on lämmastikku tarbinud ja kui palju seda mullas veel järel on. Lämmastikuprognoos eri vaatluspunktides on üleval internetis ning see aitab kohalikel põllumeestel optimeerida lämmastikväetiste kasutamist ning ajastada töid õigesti.

Kuna piirkonniti on lämmastiku omastamine erinev, siis omastatavuse kindlakstegemiseks ka-

Ilmastikuolud on Rootsis tänavu sarnased Eesti omadega, alates aprillist on olnud väga kuiv.

See põhjustab talinisu saagikuse languse. Prognoositakse toodangu langust kuni 20 protsenti.

Väga aktiivselt oli Rootsis kasutuses lämmastikumõõtjaid, millega arvestatakse lämmastiku kogust.

Tänavu näitas N-testri kasutamine suurt lämmastikuvajadust.

Aga kuna on põud ning kasvuperioodi alguses oli juba lämmastikku antud, oli ilmselge, et taim ei saa toiteelemente kätte. Nädal hiljem, kui kultuur hakkas toit­ aineid mullast omastama, näitas tester nulli – põua tõttu taimed varases kasvufaasis toiteelemente ei omastanud.

Lipulehe faasis katsetab Yara juba mitu aastat kaltsiumnitraati

(YaraLiva Nitrabor ja Tropicote) – see on kiireim lämmastikväetis, kuna üle 99% lämmastikust on nitraatvormis ehk taimedele kohe kättesaadav. Lisaks on kaltsiumnitraat väga kiiresti lahustuv ja liigub mullas taime juurteni kiirelt.

Enamik Rootsi põllumehi alustab kevadel NPK-väetisega, millele järgnevad lämmastikväetised. Nii Taani, Soome kui ka Norra on NPK-põhised riigid.

Lämmastikväetiste korral jälgitakse, et alati oleks sees ka väävel, kuna väävel aitab lämmastikku omastada.

Väetamisel on fookus eelkõige täppisviljelusel. Väga häid tulemusi lämmastikväetise hilises faasis kasutamisel on saadud väetise YaraLiva Tropicote ja Nitrabor (kaltsiumnitraat) kasutamisel.

Toetused olulised eelkõige Põhja-Rootsis Lõuna-Rootsi tuleks toime ilmselt ka toetusteta, kuid põhja pool, kus on rohkem rohumaid ja mullad kehvemad, jääks põllumees nulli või oleks koguni miinuses.

Põllumajandusest ära elamiseks Rootsis peaks olema vähemalt 150 ha põllumaad. Probleem on aga põllumaa hinnas, mis Skåne piirkonnas on kuni 50 000 eurot hektar.

TORUSTIK • TERAVILJA TRANSPORTÖÖRID • GRAINTEK TORNADO KUIVATID • PUNKRID PUHASTID • PUHTIJAD

Väga suured on regionaalsed erinevused. Et hoida maapiirkondades elu, makstakse ebasoodsate piirkondade toetusi. Kuigi Rootsi riigi eesmärk on toetused ühtlustada, on praegu veel piirkonniti summad väga erinevad. Üldiselt tegeldakse põllumajanduse kõrval ka muuga, kuna ainult põllumajandusest ära elamiseks peaks olema vähemalt 150 ha põllumaad. Probleem on põllumaa hinnas, mis Skåne piirkonnas on kuni 50 000 eurot hektar.

Teravilja kasvatatakse umbes miljonil hektaril. Peamised kultuurid on talinisu, talioder, suhkrupeet, taliraps, õlleoder. Rohumaid on umbes 2 miljonit ha, millest intensiivselt on kasutuses pool.

Keskmine Rootsi põllumees omab umbes 75 ha maad, perefarme on palju. Sõltuvalt piirkonnast põlde küntakse, kuid järjest rohkem minnakse üle minimeeritud harimisele, et kütust kokku hoida ning CO2-emissiooni vähendada.

Keskmine talinisu saagikus on 6–7 t/ha, Skåne piirkonnas 7–8 t/ha, kuna siinne mulla­ struktuur ja veemahutavus mul­las on väga hea. Tali­raps tasub ära, kui keskmine saak on 3,5 t/ha. Odra keskmine saak on 6,5 t/ha. Sel aastal muidugi seda ei tule, pigem jääb see rapsil 2 ja nisul 6 tonni kanti.

Eesti viljakasvatajad said Borgeby

RV OÜ Tel: +372 5562 3006 E-post: info@rv.pri.ee http://rv.pri.ee/

TAIME K A S VAT US

Nr 7 (70) 16. august 2018

SCANDAGRA EESTI

l

M A A M A J A N D U S 7

Soomlased on konservatiivsemad viljelejad – ka võistluspõldudel MARGUS AMEERIKAS

15 aasta eest võttis Eesti Soomest šnitti ja algatas siin viljelus­ võistluse. Tänavu õnnestus käia Soome võistluspõlde kaemas.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Viljelusvõistlust peetakse Soomes nii, et ühel aastal on viljade võistlus ning teisel silode oma.

Tänavu võistlevad viljakasvatajad.

Soome võistlusel kaks kultuuri

messil selleks, et neid ära tuntaks, selga ühesugused sinised särgid.

Soomes on tänavu 26 võistluspõldu. Võisteldakse herne ja odraga. Kogu asja eestvedaja on sealse põllumajandusajakirja Käytännön Maamies taimekasvatustoimetaja Annaleena Ylhäinen, kes kogub kokku võistlejad, teeb nendest põhjalikud artiklid ning koos nõustamisfirmaga korraldab ka saagi hindamise. Vilja- ja tarvikutemüüjad aitavad kaasa autasustamisel.

Hernes on tänavu võistlusel esimest korda. Võistlemas on kuus hernepõldu, neljal neist kasvab sort ‘Astronaute’. Hernekasvatus on uus tegevusala, mida alles õpitakse. Tänavu oodatakse Soomes herne kogusaagiks 10 000 tonni, eesmärk on tulevikus jõuda 25 000ni.

Soome Satokisa võistluspõllu taustal seisavad Annaleena Ylhäinen, talunik Matti Lintola, nõustaja Eili Rajapuu, Lii Sammler ja Eesti viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil.

Hernekasvatajaid innustab viljakaupleja A-Rehu, kes on huvitatud kodumaisest viljast loomasööda tegemiseks. “Soome siga on ju kogu aeg söönud kodumaist valku, miks peaks ta nüüd sööma välismaist,” küsivad söödatootjad. Otradest võistlevad õlle-viskiodrad.

Mõndagi tehakse põllul teisiti Eelkõige eristab Soome viljakasvatajaid Eesti ametivendadest tugevam stardiväetamine. Põhiväetis külvi alla on tugev NPK, ent kohe antakse ka lisaväetisi. Põhjus selles, et sealne vegetatsiooniperiood on veel lühem kui meil, mistõttu pole aega lisaväetusringe

põllul teha. Ka ei kiirustata kohe ostma iga uut toimeainet või taimekaitsevahendit. Kasutatakse vanemaid ja järeleproovituid.

Soome viljakasvatuspiirkondades on näha, et pea igal mehel on kuivati ja piisavalt säilituspunkreid, kus vilja saab hoida vähemalt kaks aastat. Seetõttu pole vaja eriti palju viljamüügi eellepinguid sõlmida ega hinda fikseerida ning seda ei tehtagi. Vili koristatakse, kuivatatakse ning säilitatakse oma kodus hea hinna saabumiseni.

Seemet uuendatakse sageli ja oma tarbeks kasvatatud seemne eest makstakse tasu kohustuslikus korras. Nii maksabki vähemalt 95% Soome viljelejatest nn OTS-tasu.

WERNECO OÜ

Puide Talu OÜ müüb sertifitseeritud seemneid: Kuivatikatlad ja hakkeahjud võimsusega 40kW - 10MW Asenda kallinev importgaas ja diisel kodumaise hakkega!

Säästa kuivatamiskuludelt ja suurenda kasumit.

Kontakt: www.werneco.ee Tel 5801 3334 priit@werneco.ee

Teraviljakäitlusseadmed Werneco OÜ eesmärk on pakkuda toimivaid lahendusi teraviljakäitluse ja bioenergia valdkonnas alates ideest kuni järelhoolduseni.

Oleme paindlikud ja lähtume iga lahendamist vajavast probleemist, olgu selleks siis teravilja ratsionaalne käitlus või ökonoomne küttelahendus - individuaalselt, lähtuvalt Teie vajadustest.

Pakume toimivaid lahendusi.

Kuivatiprojektide erilahendused.

Talinisu ADA C2 Keskmise saagipotentsiaaliga n-ö vana hea sort, mis on end aastaid tõestanud stabiilselt saagika ja kvaliteetsena.

Keskvalmiv toidunisu sort • Keskmise kuni kõrge kõrrepikkusega Suure mahukaalu ja keskmise langemisarvuga • Hea seisukindlus Jahukastekindlus: keskmine–rahuldav, vastuvõtlikum helelaiksusele Väga hea talvekindlusega • Idanevus 86–89% • 1000 seemne mass 40–41 g

Tritikale RUJA E Väga hea saagipotentsiaali ja talvekindlusega.

Keskmise proteiinisisaldusega • Suure 1000 seemne massiga Kõrs keskmise pikkusega • Hea seisukindlusega • Idanevus 85% 1000 seemne mass 50 g

Info ja tellimine tel 56472901, e-post puidetalu@gmail.com

www.puidetalu.ee

8 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (70) 16. august 2018

Inglismaal on umbrohtude ja kahju Mullused viljelusvõistluse võitjad Kaido Kirst, Ahti Aruksaar, Avo Samarüütel, Taivo Tuusis ja Erik Paalman käisid preemiareisil Inglismaal tutvumas kohaliku põllumajanduse, odrakatsete ning Syngenta teaduskeskusega.

S

uviviljade külv Inglismaal toimub jaanuarist juunini, taliviljade külv oktoobrist detsembrini. Kuigi talivilju võiks külvata ka septembris, püütakse külv teha võimalikult hilja, sest umbrohu põld-rebasesaba probleem on väga suur.

Populaarsed kultuurid on talinisu, taliraps, suvioder, suhkrupeet, hernes, uba. Külvikorras kasvatatakse kultuure sageli järjestuses taliraps, talinisu, talinisu, suvioder. Viiendik haritavast maast küntakse, viis protsenti on otsekülvipinnad ning ülejäänud osal rakendatakse minimeeritud mullaharimist.

Inglased kasvatavad otra viskiks Mahetootmine moodustab 0–15%, sellest suurem osa on köögivilja- ja loomakasvatajad, kes suurema sissetuleku tagamiseks püüavad pidada paralleelselt ka mahekohvikut või -poodi.

JAANIKA MIRKA Syngenta Eesti

Koos Richard Woodiga Syngentast käisime vaatamas odrakatseid, kus võrreldi eri sorte, külvisenorme, kasvuregulaatori mõju ning fungitsiide.

Suviotra kasvatatakse Inglismaal suurelt osalt õlleodrana, tooraineks õlle- ja viskitööstustele. Üks populaarsemaid sorte on ‘Propino’, kuid turule tuleb ka järjest uusi sorte. Suviodrakasvatus on Inglismaal kõige tulusam, kuna sisendeid kulub vähem ning taimede kasvuperiood on lühem. Fungitsiidi kasutatakse 1–2 korda hooajal, suuremate ootuste korral tehakse kuni 3 fungitsiidi pritseringi. Levinud

praktikaks on ennetav tõrje väiksemate kulunormidega. Tagasihoidlikum tootja kulutab fungitsiididele u 34 eur/ha, tipptootja 67–73 eur/ha.

Odraga on suureks probleemiks ramularioos, mida heal tasemel saab tõrjuda üksnes klorotaloniili sisaldavate vahenditega.

Kuna saaki saadakse meist rohkem (oodatav saak on tavapäraselt kuni 10 t/ha, tänavu siiski mõnevõrra väiksem), antakse ka lämmastikku rohkem – õlleodrale 160–170 kg/ha. Saagid on suured ja seetõttu ei minevat terade proteiinisisaldus selle koguse juures liiga suureks.

Odrakatsetes kasvasid tänapäevaste sortidega kõrvuti ka vanad odrasordid, mille geenide paremat osa püütakse aretuses rakendada. Kui võrrelda uut ja vana sorti (viimasel on vanust 80 aastat), siis vanal on viljapäid ruutmeetrile u 100, praegustel sortidel u 200, teri viljapeas keskmiselt 35–36 (tavasordil praegu

Inglismaal peetakse järjest olulisemaks inimeste teavitamist ja avatud teadusinfo jagamist ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks.

umbes 25). Vanade sortide korral on probleemiks väike tera, pikk kasvukõrgus ja sellest tulenev kõrge lamandumise risk.

Putukad lähevad järjest jultunumaks Teraviljadel on kahjuritest suurimaks probleemiks rukki-pahksääsk (Sitodiplosis mo­ sellana), mille vastu varem kasutati fosfororgaanilisi preparaate (Eestis nt Danadim) ning mis praegu on Inglismaal keelatud. Seetõttu eelistavad kasvatajad parema vastupidavusega sorte ning seemnete puhtimisel kasutatakse insektitsiidi.

Lehetäid levitavad teraviljadel viirushaigusi, mis Eestis praegu probleemiks pole.

Rapsi korral on suurim mure hiilamardika resistentsus ning kuna toimivaid lahendusi praktiliselt pole, on mõnes paigas talirapsi kasvatamisest loobutud.

Ka Inglismaal valitseb tänavu põud Põllumajandusettevõte Ashley Farms Hampshire’s viis meid kurssi tavatootmise saaginumbritega: keskmine saak talinisul on 10–11 t/ha, taliodral 8 t/ha, talirapsil üle 4 t/ha (heal aastal üle 5 t/ha).

Sarnaselt Eestiga oli kevad Inglismaal sel aastal põuane ja

Eesti tublimad viljakasvatajad Ahti Aruksaar, Erik Paalman ja Taivo Tuusis

suviviljade külv hilines, mistõttu saagiootused on tavapärasest väiksemad.

Muld on fosforirikas ning sügisene lämmastiku kasutamine

on keelatud. Talu ise on püüdnud väetamisel kasutada ka linna heitveesetteid, kuid sellest loobunud, kuna see ei taga toitainete tasakaalustatud muldaviimist.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA WS 1 1/2 puidufreespink

NOVA SB-108 puidulihvpink

NOVA MB-105 paksusmasin

NOVA SBC420 liivapritsi kapp

Aastatepikkuseks kasutamiseks tõhus ja töökindel alafrees. Vältimatu töövahend puusepatöökojas. Professionaali töövahend, ideaalselt sobiv ka erinevate õppeasutuste jaoks. Mudel, mis lihtsal kasutamisel tagab parima võimaliku töötulemuse. Malmkorpus ja -töölaud eriti tugev ja vastupidav. Vibratsioonivaba kasutus ja täpne töötulemus.

Lükandlaud standardvarustuses.

Kõrgema klassi lintlihvpink tisleritöökojale. Suur malmist valatud laud.

Lint on kallutatav 90 kraadi. Stiilne kapitüüpi alus. Trummellihv kaasas standardvarustusena. Lindile lihtne kiirvahetus. Kaitstud laagrid (ei vaja õlitamist).

Tugev malmkorpus.

Professionaalne mudel suurel koormusel kasutamiseks. Rullikud laua mõlemal poolel. Eriti täpne reguleering. Vibratsioonivaba kasutus. Vastupidav konstruktsioon. Kaks kiirust. Tegemist on tippklassi paksushöövliga töökodadele.

DeLuxe NOVA SBC420 liivapritsi kapp on tippkvaliteediga profimudel tööstuslikuks kasutuseks. See mudel on varustatud kahepoolsete ustega ning avatava ülakaanega. Suur puhumisvõimsus: 50–125 PSI. Siseruumi valgustus. Töötab jalglülitiga. Käsitsemine lihtne ja ohutu. Keskkonnahoidlik.

Kaasas kvaliteetsed kummist/vinüülist kaitsekindad. Standardvarustuses klaasi kaitsekiled (5 tk) ja lampide kaitsekiled (5 tk).

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Mootor: 3500 / 7000 p/min Spindli suurus: 30 mm Spindli kõrgus: 40-150 mm Tolmukoguri liides: 100 mm Laua suurus: 700 x 560 mm Kaal: 190 kg

HIND:

1 120,97 € (KM 0%)

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Lihvlindi suurus: 150 x 2750 mm Lihvlindi kiirus: 960 m/min Võnkumine: 20 mm Tolmukoguri liides: 100 mm Laua suurus: 905 x 305 mm Kaal: 207 kg

HIND:

1 362,90 € (KM 0%)

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3,67 kW Mootor: 5000 p/min Terade arv: 4 Maks. höövelduse laius: 508 mm Lõikepea läbimõõt: 80 mm Etteandekiirus: 4,96 / 6,33 m/min Maks. kõrgus: 204 mm Kaal: 350 kg

HIND:

2 008,06 € (KM 0%)

Rõhk: 3,45 - 8,6 (50 - 125 PSI) bar Pikkus: 900 mm Laius: 1300 mm Kõrgus: 1700 mm Kaal: 125 kg

HIND:

883,06 € (KM 0%)

NOVA 115S metallilintsaag

NOVA PL50 plasmalõikur

NOVA WP350 keevituse pöördlaud

NOVA MFM300 metallipuru imur

Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Hõlbus transportimise ajaks aluse küljest lahti võtta. Võid kasutada ka mugavalt lauaga, ilma aluseta. Rattad ka aluse küljes, mis hõlbustab masina teisaldamist. Tera automaatne seiskamine. Hõlbus teravahetus. Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud. Kõrge kvaliteediga metallilintsaag nii profikasutuseks kui hobitööks. Hõlpsasti käsitsetav ja turvaline saag ka kutsekoolidele jm õppeasutustele. NB! Tera saab üles tõsta ja kasutada nagu tavapärast lintsaagi.

Laud standardvarustuses.

NOVA PL-50-t on väga lihtne käsitseda. Vajad vaid 4,5-baarist väikest kompressorit. Lõikepaksus 15 mm. Kõik vajalik on kaasas. Toodetud uue V-MOSFET tehnoloogia baasil. PL-50-s on täpne lõikejälg, hea lõikekiirus ja kena lõikepind. Lihtne ja kindel süütesüsteem (kõrgepinge abil). Vool reguleeritav 20 - 50 A. Lõikad roostevaba terast, alumiiniumit, titaani, vaske, messingit ja üldse kõiki elektrit juhtivaid metalle.

HP ja WP seeria pöördlauad on kasutajasõbralikud ja lihtsad, need pöörlevad ning kallutavad. Uutes mudelites on jalgpedaal standardvarustuses. Lihtsasti kasutatav keevitamise pöördlaud, kus hinna/ kvaliteedi suhe on tõepoolest õige.

NOVA MFM300 on puruimur, mis on mõeldud kasutamiseks sädemeid tekitavate metallitöötluspinkidega. Disainitud vastupidama töötlemisel tekkiva sädemejoaga, näiteks lihvpingis. Eeleraldus toimub tsükloniga ja õhu filtreerimine toimub filterelementidega (vahetatavad, filtreerimisvõimsus 5 mikronit). Lihtsalt tühjendatav kast kogunenud purule. Varustatud ratastega teisaldamise lihtsustamiseks.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Mootor: 1420 p/min Tera kiirus: 20/29/50 m/min Tera suurus: 1638 x 13 x 0,65 mm Saagimisnurk: 0-45° Maks. lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° 120 x 110 mm, 45° 90 x 110 mm (L x K) Maks. lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° 115 mm, 45° 90 mm Kaal: 76 kg

HIND:

479,84 € (KM 0%)

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20-50 A Lõikevõimsus: 15 mm Koormatavus 60%: 50A Õhu tootlikkus: 4,5 / 170 bar/l/min Kaal: 8,6 kg

HIND:

370,16 € (KM 0%)

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

Pinge: 230 V Laua suurus: 330 mm Laua kalle: 0-135° Pöörlemismootor: 0,125 kW Laua kõrgus: 480 mm Koormatavus (horisontaalne): 350 kg Koormatavus (vertikaalne): 120 kg Kallutamise funktsioon: manuaalne Pöörlemiskiirus: 0-5 rpm Kaal: 38 kg

HIND:

Ladu asub meil Soomes Rullatie 6 60510 Seinäjoki Soome

959,68 € (KM 0%) KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Õhu imemisvõimsus: 25 m3/min Sisseimemine: 1 x 100 mm Kaal: 73 kg

HIND:

479,84 € (KM 0%)

TAIME K A S VAT US

Nr 7 (70) 16. august 2018

l

M A A M A J A N D U S 9

juritega suuremad mured kui meil JAANIKA MIRKA

Nende umbrohtude korral leitakse üha enam ristresistentsust (resistentsus eri grupi toimeainete vastu korraga), kusjuures muutunud on taimede tõrje seisukohast tähtsad ensüümid, samuti suudavad taimed toimeaine juba enne taimesse liikumist blokeerida.

Kuna minimeeritud mullaharimise osakaal on nii suur, on mure glüfosaatide keelustamise pärast kohalike põllumeeste seas samuti suur. Meie küsimusele, milles nad näevad muutuste põhjuseid, saime vastuse, et selleks on peamiselt ühiskonna surve. Seetõttu peetakse järjest olulisemaks tavainimeste teavitamist ja avatud teadusinfo jagamist ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks.

Kiirelt muutuvad reeglid takistavad teadustööd

leidsid teaduskeskusest palju uurimisväärset.

Kohustus on rajada ja hoida roheribasid ning ringi sõites nägime, et enamik põlde olid piiratud tiheda loodusliku põõsashekiga, kusjuures hekid olid oma-

vahel ühendatud, moodustades suure võrgustiku.

Umbrohtudest on enim probleeme kõrrelistega – põld-rebasesaba, raiheinad, rebashein jne.

Külastasime ka Syngenta üht suurimat teaduskeskust Jealott’s Hillis, millel täitus tänavu 90 tegutsemisaastat. Keskuses töötab ligikaudu 800 inimest: u 200 neist toote formulatsioonide, 200 bioloogiliste uuringute, 200 keemiliste uuringute ning 200 tooteohutuse valdkonnas.

Teaduskeskusel on suurim klaasmajade kompleks kogu Euroopas suurusega 4000 ruutmeetrit. Ümber keskuse tegutseb 350hektariline põllumajanduset-

PVC HALLID & KATTED Müük, tootmine & paigaldus

tevõte (tavatootmine), mille Syngenta on rendile andnud kuninglikule perekonnale.

Peamine teadustöö toimub keemia ja bioloogia liinil, kuid keskuses aretatakse ka haploidset nisu, hübriidnisu. Keskusel on umbkaudu13 miljonit keemilise aine näidist.

Teaduskeskuses uuritakse igal aastal kuni 60 000 toimeaine kandidaati. Aineid testimiseks saadakse loodusest, teistest tööstustest, keemiliste ainete baasidest ning uute molekulistruktuuride loomisest. Iga 150 000 testitud aine kohta leitakse üks toimeaine, mis jõuab 12–15 aasta pärast valmis tootena turule. Valmis toote väljaarendamiseks kuni turule tulekuni kulub keskmiselt 280 miljonit dollarit.

Kuna resistentsusprobleem kasvab ja olemasolevate toimeainete tõenäoline keelustamine süvendab seda veelgi, on rõhk täiesti uue toimemehhanismiga toimeainete leidmisel.

Ka regulatsioonide kiire muut­mise pärast ollakse mures.

Uute lahenduste aluseks on võetud lubatud ained ja regulatsioonid, kuid kuna teadustöö ja katsed võtavad palju aega, ei saa seda teha, kui regulatsioonid muutuvad üleöö.

Eestis tuntud toodetest on sellest keskusest tulnud näiteks Axiali, Amistari, Karate Zeoni ja Elumise toimeained.

Syngenta teaduskeskuses tehakse pidevalt uusi katseid.

INGLISMA A P ÕLLUMA JANDUS

Keskmised saagid t/ha 10–11 8 4–5 TALINISU

TALIODER

TALIRAPS

JAANUS LAANE +372 50 66 284 info@finest-hall.com

www.pvc—halli.fi

10 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (70) 16. august 2018

Vahelaadimiskäru laseb kombainil Viljakoristust annab oma viiendiku võrra kiirendada, kui agrofirma kasutuses on käru, millelt kombaini alt kogutud terad saab põlluservas kiiresti veokile ümber laadida.

A

lati ei ole põllumehele antud nii pikka ja kuiva koristusaega kui tänavu. Vilja ümberlaadimiskäru muudab aga viljalõikuse märksa kiiremaks ja tõhusamaks võrreldes sellega, kui kombaini all sõidab tavaline haagis või kui kombain peab iga punkritäiega põllu äärde pargitud veoki juurde sõitma.

See efektiivsus pääseb mõjule iseäranis suuremates agrofirmades, kus vili tuleb koristada tuhandelt hektarilt, kusjuures kokkuhoid aja ja kütuse arvelt on seda suurem, mida kaugemale põllust tuleb vili vedada.

Käru säästab kombaini tööaega Keskmiselt kiirendab ümberlaadimiskäru kasutamine koristustööd 15% võrra, leiab OÜ Baltic Agro Machinery tootejuht Janno Broberg, kelle sõnul on just sellel põhjusel 20–45 m³ mahuga ümberlaadimishaagised põllumeeste seas hoogsalt populaarsust kogumas.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Hinna poolest on selline käru kaks korda kallim tavalisest kallurhaagisest. “Ümberlaadimiskäru eelis on see, et kombainil jääb selle kasutamisel alles rohkem tööaega selle asemel, et punkri tühjakslaadimise ajal seista või vilja mahalaadimiseks eraldi sõite teha,” iseloomustab Broberg.

“Nõnda õnnestub säästa keskeltläbi 15% tööajast ja see on kiirel viljalõikusperioodil juba oluline aja kokkuhoid.”

Töö tõhusus sõltub suuresti sellest, kui suur on ümberlaadimiskäru mahutavus ja laadimisteo diameeter. Eesmärk on käru võimalikult kiiresti tühjaks saada. Mida suurema diameetriga kruvisüsteem haagisel on, seda

kiiremat ümberlaadimist see võimaldab. Võimsamatel kärudel kasutatakse 400 ja 600 mm läbimõõduga tigu, mis võimaldab laadida 12–18 m³/min, mis tähendab, et 30 m³ mahuga haagis laaditakse tühjaks paari minutiga. Teisiti väljendudes teeb see süsteemi laadimiskiiruseks 700–1100 tonni tunnis.

Et laadimine toimuks kiiresti ja teri kahjustamata, on ümberlaadimiskärud konstrueeritud veidi koonilise põhjaga, et terad liiguksid ise ühte kohta tigulaadurile ette. Ka tigu ise on kergelt kooniline, et ummistusi vältida, kusjuures seda vahet, kui palju teri kruvitunnel suudab läbi lasta, saab reguleerida.

“Tavaliselt veetakse vili põllult kuivatisse veoautodega, viimased aga põllul sõita ei saa.

Just siis pääseb ümberlaadimiskäru efektiivsus maksvusele, sest saab vilja kiiresti veoki peale puristada ja kohe jälle kombaini alla siirduda. Kombain aga ei pea põhimõtteliselt üldse viljalõikust katkestama,” kirjeldab Janno Broberg tööprotsessi. “Kui töös on mitu kombaini, siis seda enam.”

Eeldab põhjalikku kuluarvestust Broberg möönab, et põllumehel tuleb haagiste vahel valides põhjalikud arvutused läbi teha,

et valida ning otsustada, milline on tema majapidamisele parim lahendus. Laadurhaagised on erineva varustusastmega, on mehaaniliselt juhitavaid, on hüdraulikaga varustatud haagised ja sellest oleneb ka hind.

Vahepealne variant juba tehases komplekssena toodetud

ümberlaadimishaagiste ja tavahaagiste vahel on kallurile lisavarustusena tigulaaduri paigaldamine. Ka see on täiesti võimalik. Tavaliselt kinnitatakse tigu haagise tagumisse ehk siis sellesse ossa, kuhu poole haagist kallutada saab. Kui nüüd tigu laadima hakkab, tuleb jär-

M I S O N M I S?

Vahelaadimiskärud J&M MANUFACTURING 24XR EUROPA nnTootja: USA. nnMahutavus: 30,8 m3. nnVäljalaadimisteo diameeter: 457 mm. nnTühjakslaadimise kiirus: 2,1 min. nnVäljalaadimisteo ulatus: 3,38 m. nnTühimass: 5114 tonni. nnStandardvarustuses on kabiinist juhitav viljavoo suunaja ja haagise kaalusüsteem, lisavarustuses niiskusemõõtja. nnÜheteljeline. nnHaagise rööpmelaius on muudetav – põllul töötamiseks saab kasutada laiemat rööbet, mis annab kärule juurde stabiilsust ja haagis ei sõida traktoriga samas jäljes.

BERGMANN GTW 430 nnTootja: Saksamaa. nnMahutavus: 43 m3. nnVäljalaadimisteo diameeter: 600 mm. nnTühjakslaadimise kiirus: 1100 t/tunnis. nnVäljalaadimisteo ulatus 3,64–5,8 m. nnMaksimaalne kandevõime põllul 46, teel 34 tonni. nnKolmeteljeline, hüdrauliline sillavedrustus. Kaalusüsteem ja kattepresent lisavarustuses. nnSuure jõudluse ja kandevõimega, madala raskuskeskmega ning vastupidav ümberlaadimiskäru intensiivse töö jaoks. nnKasulik masin ka teravilja- või väetisekülviku täitmisel.

gemööda käru kallutada, et terad teo haardeulatusse liiguksid. Selline süsteem on ehk veidi kohmakam, aga omad eelised on sellelgi.

Kruvilaadurite lahendusi on mitu Peale selle on olemas veel mobiilsed või statsionaarsed kruvilaadurid, näiteks 4–6 meetri pikkused, mis on haagisest sõltumatud ja millega saab näiteks platsile hunnikusse kogutud vilja otse kuivati punkrisse laadida.

Kruvisüsteemiga saab laadida ja täita ka näiteks teraviljaja väetisekülvikuid ning just selleks otstarbeks müüs juulikuu lõpus ühe sellise CanAGRO tigulaaduri kliendile OÜ Flint Kaubandus. Ettevõtte juhataja Jaan Sihv märgib, et kuni 80 000 eurot maksva täiskompleksse ümberlaadimiskäru soetamine pole väikefirmal mõistlik.

“On olemas spetsiaalsed vilja ümberlaadimiskärud, eraldi sees ka põhjatigu, mis toob vilja väljalaadimisteole ette ja mis laadivad vilja maha väga kiiresti,” selgitab ta. “Sellise käru raskuskese on madalamal kui tavalise veokäru oma ja see muudab ümberlaadimishaagisega opereeerimise mugavamaks. Eks mõte on selles, et kombaini alt vili kiiresti kätte saada ja see siis kiiresti üm-

TEHNIKA

Nr 7 (70) 16. august 2018

l

M A A M A J A N D U S 11

l seisakuteta vilja lõigata

SOONE FARM

Soone Farmis on kasutusel 36 kantmeetrit vilja mahutav ümberlaadimishaagis, ettevõttes ollakse sellega rahul, sest koristustöö kulgeb nõnda üksjagu sujuvamalt kui iga kombaini alt kogutud koormat eraldi kuivati juurde kärutades.

ber laadida. Viljaveo vahemaad ulatuvad mõnes agrofirmas kuni 70–80 kilomeetrini ja siis ei tuleks kõne alla seda maad põllul

kombaini alla koguva haagisega läbi sõita.”

Positiivse poole pealt võib nimetada veel asjaolu, et üks trak-

Meie põllud on kuivatist keskmiselt 10–12 kilomeetri kaugusel ja sellise haagise kasutamine muudab koristuse paindlikumaks. Eriti hästi sujub asi siis, kui ümberlaadimiskäru maht on sama suur kui veoauto haagise maht.

Andres Tamm

tor ja üks haagis suudavad samal ajal teenindada mitut kombaini, tallates seejuures vähem põldu ning võimaldades kahel-kolmel kombainil pausideta vilja koristada.

Kasutegur sõltub vilja kogusest ja põllupinnast Viljandimaal peamiselt tera- ja kaunviljakasvatusele spetsialiseerunud OÜ Sakala Põldur juhataja Kaimo Maiste ütleb, et

kasutas varem ka ümberlaadimiskäru, aga praegu enam mitte – Sakala Põlduris laeb kombain punkri tühjaks põllu ääres olevasse veokisse. Kasutusel on kaks kombaini, kuni üks lõikab, laadib teine ennast tühjaks jne.

Maiste leiab, et ega ajavõidu ja tõhususe tagaajamisega ei saa ka hulluks minna, sest kui kombaini pardakompuutrist väljavõte teha, ilmneb, et laadimisele kulunud aeg pole teab mis suur. Samas hooaja peale võib

see kerkida ikkagi mitmekümne tunnini.

Ise arvestab ta sedasi, et ümberlaadimiskäru vajab ka eraldi traktorit ja selle komplekti kogumaksumus tuleb juba kusagil 160 000 eurot. Sama summa eest saab soetada täiesti korraliku kasutatud kombaini.

“Eks see sõltub palju ka sellest, milline on põldudele ligipääs ja milliseks kujuneb üldine saagikus. On kohti, kuhu näiteks veoauto ligi ei pääse. Või

kui põld on ikka 40–50 hektarit suur ja paar-kolmsada meetrit pikk, saak on üle nelja tonni hektarilt, ühesõnaga suur mass on taga, siis võib selline riist omal kohal olla,” märgib ta.

OÜ Soone Farm kasutab Saksamaa päritolu 36 m3 mahtuvusega ümberlaadimiskäru Güstrower.

Agrofirma juhataja Andres Tamm on seda meelt, et tema ettevõttes on vahelaadimiskäru kasutamine lausa vältimatu, sest nõnda saab peale kombaini peaaegu seisakuteta töö viljavedu paindlikult reguleerida ka vastavalt sellele, kui palju kuivati suudab vastu võtta.

“Meie põllud on kuivatist keskmiselt 10–12 kilomeetri kaugusel ja sellise haagise kasutamine muudab koristuse palju paindlikumaks. Eriti hästi sujub asi siis, kui ümberlaadimiskäru maht on sama suur kui veoauto haagise maht, siis ei pea ka autojuht ootama, kuni koorem täis saab. Ning kombain saab niikuinii minimaalse seisuajaga töötada,” kirjeldab Tamm haagise vajalikkust. Ümberlaadimiskäru suurem hind Tamme ei kohuta. Ta ütleb, et igal aastal ei soosi ilm viljavõttu ja kui vihmavahelisel ajal veel ka kombain peab tulutult seisma ja vili põllule jääb, võib sellest sündida nii suur kahju, et käru hind selle juures on köömes.

Lai valik looduslikke väetiseid ja biostimulaatoried taimede saagikuse tõstmiseks.

VALIK VÄIKETANKLAID JA TRANSPORTMAHUTEID LAOST KOHE SAADAVAL

Rikasta mulda efektiivsete mikroorganismidega ja taga kõrgem saagikus.

Erinevad tooted seemnete töötlemiseks nii mahe- kui tavatootjale.

Orgaanilised ja mineraalsed väetised taimede talvekindluse tõstmiseks.

Leheväetised ja aminohapped sügiseseks taimekasvu turgutamiseks.

www.agripartner.ee Aive Jänes | 5077145 | aive@agripartner.ee

Efektiivsed mikroorganismid tõestatud mõju ka ekstreemtingimustes!

12 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (70) 16. august 2018

Hallitused võivad jõuda ka maisisilosse Maisisilo põhilisteks eelisteks rohusilo ees on suur saagikus, kuivaine suur energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, ent seda ainult õige tehnoloogia korral.

V

iimastel aastatel on Eestis hoogustunud maisi kasvatamine siloks, millele on kaasa aidanud uute, varavalmivate sortide kasutuselevõtt.

Maisisilo eeliseks rohusilo ees on suur saagikus, kuivaine suur energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, mis võimaldab asendada märkimisväärse osa teravilja tärklisest lehmade söödaratsioonis. Hea on, et mais on kergesti sileeruv, koristatakse ühe niitega, on hästi söödav ja kasvab ka põuasel suvel, kui heintaimede kasv ja saak on tagasihoidlikud.

Mullaharimise viis ja silo kvaliteet Märja ilmaga või siis, kui maisi koristamisega jäädakse hiljaks, arenevad taimelehtedel välja hallitusseened, eelkõige Fusarium’i perekonda kuuluvad seened ja nende poolt toodetud toksiinid. Sageli võib saastumine toimuda mitut mükotoksiini tootva seeneliigiga, samas võivad erinevad seeneliigid toota ka ühte ja sama toksiini.

Meie kliimas kasvatatud söötadel esineb toksiinidest kõige sagedamini deoksünivalenooli (DON) ja zearalenooni (ZEA).

Kuna Harjumaal asuv Aatma osaühing on silmitsi seisnud

OLAV KÄRT emeriitprofessor

mükotoksiinide suure sisaldusega rohusilodes, taotleti PRIAst MAKi meetme 16 “Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus” raames projekt, mille fookus oli maisisilo fermentatsiooni kvaliteedil ja ohutusel erinevate maaharimisviiside korral.

Kuna Aatma OÜ kasutab minimeeritud mullaharimist, oli osaühingul soov selgitada, kuidas mõjutab see maisisilo kvaliteeti, fermentatsiooni ja toksiinide sisaldust. Projekti teaduspartneriks valiti maaülikooli söötmisteaduse õppetool selle teadurite ja laboratooriu­ midega.

Uuring toimus ettevõtte põllul, mille suuruseks oli 30 ha.

Osa põllust hariti minimeeritud mullaharimise tehnoloogiat järgides, osa kündi kasutades. Mais külvati 15. ja 16. mail 2017. aastal. Külvati 75 seemet ühe ruutmeetri kohta.

Kasvavate maisitaimede alumistel lehtedel määrati mükotoksiinide esinemine septembri algul ja lõpus. Laboratoorseks sileerimise katseks koguti haljasmass samal päeval, kui toimus maisikoristus ettevõttes.

Uuringu tulemused olid mõnevõrra üllatavad. Vastu ootusi ei mõjutanud maisilehtede saastumist mükotoksiinidega mullaharimise viis. Uuritud toksiinide sisaldused olid mõlemal juhul minimaalsed ja erinevused jäid katsevea piiridesse.

Kiiresti käärinud silos vähem hallitusi Küll tekkisid aga mükotoksiinid silosse fermentatsiooni käigus, mis kinnitab seda, et maisitaimedel olid toksiine produtseerivad seened juba olemas.

Uuring kinnitas, et mükotoksiinide sisaldus silos sõltub eelkõige fermentatsiooni kiirusest – kui kiiresti suudame silos pH-d langetada ja luua mükotoksiine produtseerivatele seentele ebasobiva

MÜKOTOK SIINID

Rusikareeglid, kuidas neid vähendada nnTäida silohoidla kiirelt. nnTalla mass võimalikul tihedaks. nnSulge hoidla ruttu.

LII SAMMLER

keskkonna. Olgu lisatud, et möödunud aasta oli maisi kasvuks viimase kümne aasta ebasoodsaim, mais ei saavutanud soovitud küpsusastet ja see mõjutas ka fermentatsiooniprotsesse. Sageli koristati mais ka külmununa, mis põhjustab valet käärimist.

Hea fermentatsiooni eelduseks on maisisilo koristuse õiged tehnoloogilised võtted. Just seepärast uuriti selle projekti raames ka maisisilo tiheduse ja heksli pikkuse mõju silo fermentatsiooni kvaliteedile. Andmed koguti 2016. aastal kasvatatud ja sileeritud maisisilo kohta 25 ettevõttest vabariigi eri piirkondadest.

Massi tihedus on väga oluline Proovid võeti silo tiheduse määramiseks ette nähtud puuriga avatud hoidla frondist kahes korduses. Määrati maisisilo tihedus, heksli keskmine pikkus ning silo fermentatsiooni kvaliteeti ja toiteväärtust iseloomustavad näitajad.

Kuna 2016. aasta oli maisi kasvuks soodne, saab kogutud andmete põhjal teha mitu üldistust.

Maisisilo tihendamine jätab paljudes ettevõtetes soovida, sellest tingituna jättis soovida ka silo kvaliteet.

Halvasti tallatud silo on hoidlast väljalaadimisel ja söötmisel väga ebastabiilne. Õhk pääseb silo frondist hoidlasse, põhjustab järelfermentatsiooni ja silo riknemist.

Heksli pikkus ei mõjutanud selles katses maisisilo tihedust ja

Mais võib saastuda juba kasvamise ajal.

fermentatsiooni kvaliteeti, seda saab kompenseerida efektiivsema tallamisega.

Silomaterjali tihendamisest/ tallamisest sõltuvad silo fermentatsioonikaod. Mida väiksem on hoidla tihedus, seda suurem on silos äädikhappe- ja etanoolisisaldus ning seda väiksem piimhappesisaldus.

Tehnoloogilistest võtetest sileerimisel, millest sõltub toksiinide sisaldus silos, tuleb rõhutada eelkõige silohoidla kiiret täitmist, silomassi eeskujulikku tihendamist ja hoidla kiiret sulgemist.

Paljud uurijad on veendunud, et happeline silo kindlustuslisand aitab samuti kiirendada silo anaeroobsust ja vä-

hendada toksiinide teket hoidlas, kuigi nad möönavad, et fermentatsiooni mõju silo toksiinide sisaldusele on vähe uuritud ja tulemused on väga vastukäivad.

See lühiajaline projekt tekitas siiski rohkem küsimusi kui andis vastuseid. Edaspidistes rakendusuuringutes tuleks uurida kindlustuslisandite mõju mükotoksiinide produktsioonile silos.

Kuna mükotoksiinide probleem pole oluliselt väiksem ka rohusilode korral, vääriks uurimist ka see, kuidas mõjutab silo fermentatsiooniprotsesse ja mükotoksiinide sisaldust rohumaade töötlemine fungitsiididega enne rohusilo koristust.

TÕNTSO AGRO OÜ

Sil-All Maize+ on toode, mida oleme Sil-All Maize+ otsinud on toode, mida oleme

otsinud

SIL-ALL MAIZE+ SILOKINDLUSTUSLISAND PRAKTIKAS: Farmi juhatajad: Triinu ja AGRO Lauri Kõressaar TÕNTSO OÜ Farmi juhatajad: Asukoht:Valgamaa Triinu ja Lauri Kõressaar Lüpsilehmi: 300 Asukoht:Valgamaa Toodang aastalehma kohta: 10'784 kg Lüpsilehmi: 300

Julgen soovitada!

Julgen soovitada!

Toodang aastalehmaesmatähtsaks. kohta: 10'784 kgKasutame silo tootmisel alati “Pean silo kvaliteeti piimatootmise õnnestumises silokindlustuslisandeid, kuna oleme kindlad nende vajalikkuses. Maisisilo kindlustuslisandiks oleme valinud Sil-All “Pean silo kvaliteeti esmatähtsaks.

Kasutame silofermentatsiooni tootmisel alati ja sööda säilivuse. + kuna Maize sellespiimatootmise on nii bakteridõnnestumises kui ka ensüümid, mis kindlustavad kiire silokindlustuslisandeid, kuna meil olemekatta kindlad nende vajalikkuses. Maisisilo kindlustuslisandiks oleme valinud Selline maisisilo võimaldab suure osa piimatootmiseks vajalikust energiast. Hea silo aitab meil Sil-All + Maize kunakõrge sellespiimatoodangu on nii bakterid ja kuisealjuures ka ensüümid, mis piimarasva kindlustavad fermentatsiooni ja sööda karja säilivuse. saavutada ka kõrge ja kiire -valgusisalduse ning säilitada tervise.

Selline maisisilo võimaldab meil katta suure osa piimatootmiseks vajalikust energiast.

Hea silo aitab meil Sil-All Maize+ on toode, mida me oleme otsinud. Julgen soovitada saavutada kõrge piimatoodangu ja sealjuures ka kõrge piimarasva ja -valgusisalduse ning säilitada karja tervise.

Sil-All Maize+ on toode, mida me oleme otsinud. Julgen soovitada

Eesti piimatootjate poolt heakskiidetud kindlustuslisand maisileSIL-ALL MAIZE+ Eesti piimatootjate poolt heakskiidetud kindlustuslisand maisile- SIL-ALL MAIZE+

Küsi pakkumist: Kristen Laaneväli +372 55 38 786, kristen.laanevali@scandagra.ee Silonõuanne: Pilleriin Puskar +372 50 52 846, ppuskar@alltech.com

L O OM AK A S VAT US

Nr 7 (70) 16. august 2018

l

M A A M A J A N D U S 13

40 aastaga tänapäevase lihakarjani RAIVO TASSO

1978. aastal toodi Eestisse Valgevenest 29 herefordi lehmmullikat ja üks pullmullikas ning Mari ANSVst 21 lehmmullikat ja 3 pullmullikat. Sellega algas järjepidev lihaveisekasvatus Eestis.

kasvatuse vastu kadus, kuna elukalliduse tõus muutis lihaveiste kasvatamise kahjumlikuks. Alles jäid üksnes mõned fanaatikud, sest riigi abi puudus.

Uus tulemine limusiinidega

N

ooremad lihaveisekasvatajad peavad loomulikuks, et Eestis kasvatatakse mõlemaid, nii piima- kui ka lihaveiseid. Kuid nii on see olnud kõigest viimased 40 aastat.

Kasahhi valgepea ei sobinud Nõukogude ajal pidasid Moskva ülemused vajalikuks hakata Eestis lihaveiseid kasvatama. Kaks lihatõugu pulli, üks kasahhi valgepealine, teine aberdiin-angus, toodi siia 1959. aastal. Nendega tiinestati 500 piimalehma, et saada ristandeid liha tootmiseks.

Tolleaegse mõõduka söötmise tõttu jäi aga ristandveiste kasvukiirus viletsamaks kui piimatõugu võrdlusrühma veistel. Paari aasta jooksul pullid likvideeriti ning piimakarja ristamine lihatõugu pullidega lõppes.

Seejärel tuli Moskvast käsk: Eestis tuleb ristata 40 000 piimalehma šarolee tõugu pullidega.

Pika vaidluse tulemusena õnnestus meil sellest kohustusest pääseda, kuid vähesel määral tuli ristamiskatseid ikkagi teha.

Nii toodi 1968. aastal Valga rajooni Orumäe sovhoosi paarkümmend mullikat ja kaks pulli.

Kehva tõumaterjali ja kogemuste puudumise tõttu oli loomade poegimine raske ja vasikad hukkusid. Kuna nende pidamine ei tasunud ära, vaibus šaroleekasvatus ruttu.

AIGAR SUURMAA veisekasvatuskonsulent

Töötasin tollal Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis (ELVI).

Oli aasta 1977, kui mind kutsuti põllumajandusministeeriumi, kus selgitati, et Eestis tuleb ikkagi alustada lihaveiste kasvatamist, kuna meil on 200 000 ha väheviljakat võsastunud rohumaad, mis intensiivtootmiseks ei sobi.

Meile anti pool aastat mõtlemisaega ning kästi välja selgitada, millist tõugu lihaveised on Eestisse kõige sobivamad.

Alguses oli hereford Selgus, et herefordid on kohanemisvõimelised peaaegu igas kliimas ning olid juba levinud Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis.

1978. aastal toodi Valgevenest 29 herefordi lehmmullikat ja üks pullmullikas ning Mari ANSVst 21 lehmmullikat ja 3 pullmullikat. Esimesed paigutati Võru sov­hoosi, teised Sõrve sovhoosi.

Majandite esindajad läksid loomi ära tooma vastumeelselt, sest neil oli plaanivälistele loomadele raske eraldada osa nappidest

Esimesed lihaveised, kes Eestis kanda kinnitasid, olid herefordid.

söödavarudest. Loodeti, et kampaania möödub nagu eelmisedki.

Kuigi ELVI veiseliha tootmise uurimise sektorile oli tehtud ülesandeks juhendada lihaveiste kasvatamist majandites, ei julgenud me neid esimese kümne päeva jooksul külastada, sest kartsime majandijuhtide pahameelt.

Kui aga läksime, oli meie imestus suur, sest herefordide leplikkus ja sõbralikkus võitsid kiiresti poolehoiu.

Tollal oli loomade arv üle paisutatud, ei jätkunud sööta. Parim sööt läks lüpsikarjale, kehvem lihaveistele. Seepärast oli parimates majandites talveperioodil

Herefordide leplikkus ja sõbralikkus võitsid kiiresti poolehoiu.

noorveiste ööpäevane kaaluiive 400 g piires, halvemates märksa vähem. Suvel võtsid herefordid karjamaal hästi juurde ja nende liha kvaliteet oli parem kui piimatõugu veistel.

Meie sektorile kinnitati nelja-aastane teaduslik uurimistöö, kus pidime selgitama herefordide sobivust Eestisse. Lihaveiste aretuse juhtimine pandi Punase Karja Riikliku Tõulava üles­ andeks.

Herefordide arv suurenes.

1985. aastani toodi 646 noorveist – teistest NLi piirkondadest 383, Soomest 138 ja Taanist 135.

Korraldasime herefordipäevi, kuhu tulid lihaveiseid kasvatavate majandite esindajad, külalisi Soomest ja Norrast. Arutasime lihaveiste kasvatamise probleeme ja tulevikunägemusi. Nüüd oli selge, et lihaveisekasvatust meil

ei likvideerita ja see võtab hoogu juurde. Seega loeme järjepideva lihaveisekasvatuse algusaastaks Eestis 1978.

1990. aastaks oli meil juba üle poolteise tuhande herefordi 17 farmis. 1991. aastal moodustasime Eesti Herefordi Kasvatajate Klubi, mille ülesanne oli lihaveiste populariseerimine ja teadmiste levitamine.

Televisioon tegi herefordikasvatusest paar lühifilmi. Tähtsamaid sündmusi näidati AKs. Hakkasime osa võtma Euroopa herefordikasvatajate konverentsidest. Esimene toimus 1990. aastal Soomes, kus meid võeti Euroopa herefordikasvatajate perre. Soomes–Eestis toimus Euroopa konverents 1997. aastal.

Eesti Vabariigi taaskehtestamise järel vähenes lihaveiste hulk 2000-lt 700-le. Huvi lihaveise-

Lihaveiste kasvatus sai uue hoo, kui 2000. aastal asutati Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Seltsi pingelise töö tulemusena otsustas riik maksta ammlehmatoetust. Kui lisandus ka pindalatoetus, hakkas lihaveisekasvatus edenema.

Välismaalt toodi limusiine, šaroleesid, aberdiin-anguseid, šoti mägiveiseid, simmentale jt. Praeguseks on meil juba üle 80 000 lihaveise ning tõuge on kokku 16.

Enamlevinud on hereford, aberdiin-angus, limusiin, simmental, šarolee, šoti mägiveis ja akviteeni hele.

40 aasta jooksul on lihaveisekasvatajad omandanud hulga kogemusi, palju on nähtud välisriike külastades. Tõhusalt tegutseb VIANCO, kes tegeleb lihaveiste turustamisega ja tõuloomade ostu vahendamisega. Ka Šveitsi ja Balti riikide ühisfirma Baltic Grassland Beef tegutseb energiliselt. Ligi pooled lihaveisekasvatajad on liitunud veiste jõudluskontrolliga.

Oleme karja parandamiseks ostnud tõuveiseid ja jätkame seda. Pidevalt suureneb seltsi liikmete arv, praeguseks on neid üle 350. Meie lihaveiste tõuline väärtus paraneb järjekindlalt ja on saanud ka välisriikide tunnustuse. Meilt ostab igal aastal tõuloomi rohkem kui 15 riiki.

Loe lisaks: Aigar Suurmaa, “Miks, millal, kuidas alustati Eestis lihaveiste kasvatamist”, http://www.lihaveis.ee/files/ Miks_millal_kuidas.pdf

Strautmann Giga Vitesse 4401 CFS • • • •

45 nuga maht 80 m3 konservandisüsteem juhtteedeta kogur

Hind 84 000 € + km.

KÜSI DEMONSTRATSIOONI! Masin laos!

Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

14 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (70) 16. august 2018

Hiidlane äratas kodukandis ellu vana külapoe ja avas seal kohviku Hiiumaalt pärit Ädu-Krõõt Kaarli sõitis sageli mööda kuus aastat tegevuseta seisnud Luidja kauplusest. Mullu otsustas ta hoone ellu äratada ja avas pere­ liikmetega seal suvekohviku Vesihiidlane.

ANNALIISA POST

ANNALIISA POST ml@maaleht.ee

Ä

du-Krõõt meenutas, et sõitis eelmisel talvel lapsepõlvepoest mööda, kui nägi selle uksel pisikest silti kirjaga “For rent”.

Naine võttis julguse kokku ja helistas majaomanikule.

Kui perekond Kaarli mullu märtsis võtmed kätte sai, olid ruumid täis vanu poeriiuleid, kaste ja ehitusmaterjale. Kolme kuu pärast jõudis remont niikaugele, et Vesihiidlase kohvik avas uksed.

Menüü varieerub Praegu ei viita enam miski sellele, et kunagi oli tegu toidupoega – seintel on kaunid õlimaalid, välistrepp on täis lilli ning õuelaudade taga istuvad einestajad. Siiski on kohvikus ka väike poeosa, kus on müügil jäätis ja kohalikud hoidised.

Leti juures ripub laest alla kolm tahvlit. Esimesel on kirjas

Ädu-Krõõt Kaarli sõnul oli tema eesmärk maja ellu äratada ja see tal ka õnnestus. Kohalikud on käinud talle rääkimas, et Luidja oli enne väljasurnud koht, kuid nüüd on seal elu.

püsimenüü ja mitmendat päeva on söögikoht avatud. Teisel kahel tahvlil muutub menüü iga päev.

“Meie nišš on see, et meil pole väljapeetud ja väljatöötatud menüüd, vaid selline tundetöö,” ütles perenaine Ädu-Krõõt. “Täna tuli tuju, et tahaks teha sellist asja – ja panedki müüki.”

Menüüd dikteerib seegi, mis tooraine parasjagu kätte tuleb.

Nimelt toovad kohalikud Vesihiidlasesse metsast ja koduaiast saadusi, mida nad ise ei jõua ära tarbida. Nõnda jõuavad toitudesse värske sibul, till, rabarber, mustikad ja kukeseened.

“See on väikese koha võlu,” sõnas Ädu-Krõõt. “Kui ma Tallinnas kohvikut pidasin, ei juhtunud kunagi midagi sellist.”

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Perenaise sõnul on nende eesmärk, et kui inimene tuleb Hiiumaale puhkama ja kohvikusse sööma, siis ta tuleks nende juurde tagasi ka järgmistel puhkusepäevadel. Enamasti see nii ka läheb.

Vesihiidlase praed on suured ja Ädu-Krõõt ütles, et inimesi toob nende juurde tagasi see, et kõhu saab täis. “Me tunneme püsikliendi ära selle järgi, et ta küsib pool praadi,” rääkis ta.

Armastavad süüa teha Ühtegi kokka Vesihiidlases tööl ei ole. Ädu-Krõõda sõnul on neil köögis inimesed, kes armastavad söögitegemist. Teda innustaski kohvikut avama soov kokata.

“Pereliikmed arvasid, et ema, me nagunii ei jaksa nii palju süüa, tee teistele,” rääkis ta. “Nüüd teeme suvel palju-palju süüa!”

Talveperioodil saab Vesihiidlasest tellida leiba. Valikust leiab tavalise rukkileiva, seemneleiva ja röstsibulaga leiva.

Perenaise tööpäevad algavad mõnikord juba hommikul kell viis, kui ta hakkab ettevalmistusi tegema – paneb lihad ahju ja kartulid keema. Kella üheksaks,

Vesihiidlase menüü on mahutatud kolmele tahvlile, kuid söönuks saavad ka eridieetide jälgijad.

“Küsi ja sulle antakse!” ütleb perenaine.

kui teised töötajad saabuvad, peab põhi valmis olema, et üheteistkümnest saaks hakata kliente võõrustama. Kuigi ametlikult on kohvik avatud üheksani õhtul, on sulgemisaeg paindlik. Kuniks kliente jätkub, saab ka süüa-juua.

Suvel ei maga Ädu-Krõõt meenutas, et eelmisel aastal lõppesid tööpäevad mõnikord alles öösel kell kolm, sest pärast sulgemist tuleb ka koristada. “Ei taha hommikuks midagi jätta,” rääkis ta. “Hommikul tahaks kohe tööle hakata – süüa tegema ja laudu katma.”

Vabu päevi perel pole. Kui perenaine parasjagu köögis ei toi-

Kohviku­ bisnisega on niimoodi, et see kestab kolm kuud ja siis on nagu noaga läbi lõigatud.

Kui teist tööd pole, siis ellu ei jää. Ädu-Krõõt Kaarli

TÄ H E N D U S

Kes on vesihiidlane? Ädu-Krõõt Kaarli on küll Hiiumaal sündinud ja üles kasvanud, kuid tema vanemad pole saarelt pärit. Kui nad Puski külla kolisid, ütles “päris hiidlasest” vanem naabritädi neile: “Elage, kaua tahate, aga päris hiidlasi ei saa teist kunagi. Teie jäätegi vesihiidlasteks!” Ädu-Krõõt otsustas oma kohviku Vesihiidlaseks nimetada, et sellele sõnale positiivsemat tähendust luua. Tema nägemuses on vesihiidlane inimene, kes tuleb üle vee Hiiumaale ja kellele meeldib seal nii väga, et ta tuleb muudkui tagasi.

meta, tegeleb ta paberitööga, toob kaupa ja koostab tellimusi.

“Suvel on tunde liiga vähe,” ütles ta. “Meie magame talvel.”

Eelmisel kolmapäeval võõrustas Vesihiidlase pere esimesi pulmi. “On suur au olla inimese kõige tähtsama päeva toitlustaja,” ütles Ädu-Krõõt, kes oli pulmade eel väga elevil.

Pruutpaar, kes suvitab saarel ehk on vesihiidlased, on nende juures söömas käinud juba päris algusest. Pulmalaual leidus nii klassikat – kartulisalatit ja täidetud mune – kui ka hiiumaist suitsulesta.

Esimene aasta läks kohvikul väga hästi, kuid perenaise sõnul

ei osanud nad arvestada, et rahvast tuleb nii palju. Neil oli tööl liiga vähe inimesi, mistõttu olid töötajad augustiks väsinud. Tänavu on neil rohkem abikäsi ja tööajad lühemad. “Et ei tekiks sellist olukorda, et tuled ja klienditeenindaja ei jaksa sulle naeratada,” põhjendas Ädu-Krõõt.

Suure koorma ema õlult on ära võtnud tütar Ädu (20), kellel on üliõpilasena suvi vaba ning kes võtab köögis põhikoormuse ja abistab ka paberitöös. Leti taga toimetab poeg Karl-Oskar (15).

“Kohvikubisnis kestab kolm kuud ja siis on nagu noaga läbi lõigatud,” rääkis Ädu-Krõõt. “Kui teist tööd pole, siis ellu ei jää.”

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

Nr 7 (70) 16. august 2018

REKLAAM

l

M A A M A J A N D U S 15

Hea silo tegemisele on iseloomulik, et sobiv silokindlustuslisand valitakse vahetult enne siloteo algust. Optimaalse toime tagamiseks tuleb silmas pidada eri tegureid nagu taimekooslus, kuivainesisaldus ja kääritatavad süsivesikud.

SCHAUMANN pakub BONSILAGE silokindlustuslisandites intelligentsete homo- ja heterofermentatiivsete piimhappebakterite kombinatsioonide kaudu igaks otstarbeks ja igaks sileerimistingimuseks täpselt sobitatud silokindlustuslisandit.

BONSILAGE silokindlustuslisandite toime: • proteiinikaitse • kuivainekadude vähendamine • aeroobne stabiilsus • toorkiu suurem seeduvus • suurem energiasisaldus • klostriidide arengut piirav toime Bonsilage Speed Mais – kiire ja kindel lahendus maisi- ja vilisesilodele • alandab kiiresti pH-taset ja soodustab käärimisprotsessi • täiuslik avamiskindlus tänu kontrollitud äädikhappelisele käärimisele sileerumise lõppfaasis • võimaldab söötmist alustada juba 14 päeva pärast silohoidla lõplikku katmist • vähendab oluliselt kuivainekadusid

Bonsilage Forte – väiksema kuivainesisaldusega ja liblikõielisterohketele rohusilodele • spetsiaalne silokindlustuslisand väiksema kuivainesisaldusega rohusilodele • kindel lahendus liblikõielisterohke silomassi sileerimiseks • kiire ja stabiilne pH-taseme langetamine • unikaalne bakterite kombinatsioon kasutab ära kogu süsivesikute spektri ja toimib otseselt klostriidbaktereid pärssivalt – DLG grupp 5a • silobakterite optimaalne koostoime kaitseb taimset proteiini käärimise käigus lagunemise eest Bonsilage FIT G – rohkem propüleenglükooli silost • unikaalne piimhappebakterite kombinatsioon tagab energiarikkamad rohusilod • tõestatud propüleenglükooli teke rohusilodes 2–5% kuivaine kg kohta • kaitseb rohumassis olevat proteiini loomadele seedimiseks • täiuslik avamiskindlus suurema kuivainesisaldusega rohusilodele

Informatsioon ja müük: OÜ TeknEst. Luige Baas, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, faks 604 6284, mobiil 506 1500, www.teknest.ee, e-post: teknest@teknest.ee

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 7 (70) 16. august 2018

BERLINGO VAN -25%

+ Automaatne kliimaseade + Juhi- ja kõrvalistme soojendus + 7" puutetundlik ekraan, Apple CarPlay, Android Auto, Bluetooth, USB

+ + + +

1+2-kohaline multifunktsionaalne kõrvaliste LED-päevasõidutuled Püsikiirushoidja Tagumised parkimisandurid

VTi 100 Business

11 925 € Kombineeritud kütusekulu 4,1-5,7 l/100 km, CO2 emissioon 108-130 g/km

citroen.ee