MAAMAJANDUS (september 2014)

Eesti viljatööstuse vaalad / Kontrolli all PRIA / Miljonid eurod vastu taevast

Noor agronoom

PIIBE POST 18. september

NR 9 (27)

2014

kasvatas talinisu rekordsaagi

Foto MARGUS AMEERIKAS

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto LII SAMMLER

Kolme tuhande lehmaga farm võib olla LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

keskkonnasõbralik

Väätsa Agro uues farmis kasutatud keskkonna­ säästlikkuse põhimõtted on maailmas n-ö viimane sõna.

Armastame vihmausse

V

äätsa Agro uue lüpsifarmi kohta on öeldud, et see on Eesti ja Euroopa suurim ning sellist 80kohalist karussell-lüpsiplatsi nagu seal pole terves Euroopas. Tegelikult väärib tulevikus 3300 lehma mahutav farm tähelepanu mitte niivõrd oma suuruse poolest, vaid sellega, et seal kasutatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtted on maailmas n-ö viimane sõna.

Lehmad koliti uude lauta tänavu augustis. Praegu on seal 1850 lüpsilehma, valmis ehitatud lautade kogumahtuvus on 2200.

Projekt on 3300 lehmale, kuid viimane kolmandik jääb investeerimiseks sobivamat piimahinda ootama.

Kompleks koosneb kahest külmast, eterniitkatuse ja tavakardinatega lüpsilaudast, mille jooturid on soojendusega ja veetorud maa sees alla külmumispiiri, ja soojast erivajadustega lehmade laudast ning piima- ja olmeplokist. Soojad osad on ehitatud sändvitšpaneelist.

Päevas toodetakse praegu 50 tonni piima, auto käib kaks korda päevas. Piim läheb

ELPA kaudu läbi Amblasse rajatud piimatihendustehase Leetu Rokiskise kombinaati ning hetkel on piimahind 250 eurot tonn.

Uus farmikompleks, kuhu muuseas pääseb sisse vaid kiipkaardiga, võimaldas sulgeda Väätsa asulas asuva Ülejõe suurfarmi, kolm aegunud noorkarjalauta ning renoveerida noorkarjale Lõõla vana piimafarmi. “Inimeste elukeskkond asulates muutus sellest kindlasti kvaliteetsemaks,” ütleb Margus Muld.

Kogu olmeplokki ja lüpsiplatsi köetakse piimajahutusveega. Piim voolab läbi soojusvaheti ning see jahutatakse seal juba enne jahutustanki jõudmist viie kraadini.

Piimajahutusvesi soojendab veeboilerit ja lüpsikoja ning olmeruumide põrandakütet, ülejäänud soojus läheb lehmade joogivette.

“Arvutused näitavad, et piima jahutamise soojusest peaks kõigeks selleks piisama ka külmadel talvedel, kuid on veel võimalus elektriga juurde kütta,” selgitab Muld.

Räästa- ja vihmavesi kogutakse 200kantmeetrisesse kogumiskaevu ning pumba-

4

takse sealt 41kandisesse mahutisse. Seda vett kasutatakse ooteala pesemiseks. Tehnoloogia nimi on Flash, niisiis ooteala fläššitakse puhtaks.

Läga läheb skreeperiga ristkanalisse ning sealt pumplasse. Pumplast võtavad läga kaks separaatorit, mis eraldavad tahke ja vedela sõnniku.

Rajatud on kaks 50 000tonnist laguuni.

Vedel osa läheb sinna, tahke osa ladustatakse tahkesõnnikuhoidlas. Kolmas separaator toodab tahket sõnnikut kompostrisse – see separaator teeb suurema kuiv­ ainesisaldusega tahesõnnikut. Seal komposteeritakse tahesõnnikust kuivsõnnik.

Komposteerimine kestab 65 kraadi juures 36 tundi. Seejärel läheb saadud turbataoline materjal allapanuks.

Kompleksi ehitas Nordecon, investeeringu kogumaksumus on 11 miljonit eurot, omaosalus oli sellest 25% ning laenu andis SEB.

LII SAMMLER

4 Viljaküllus paneb söödatootja laienema 6 Meie toiduvili kasvab Eesti põldudel

sisukord

M

üüt, et põllumajandus kahjustab keskkonda, on visa vaibuma. Samal ajal teevad paljud põllumajandusettevõtjad suuri pingutusi ja kulutusi, et nende tegevuse keskkonnamõju oleks võimalikult väike.

Kui Trigon Dairy Estonia hakkas Väätsale Euroopa suurimat lüpsifarmi rajama, tekkis kohe küsimus keskkonnareostusest. Praegu, valminud rajatisega tutvudes, võib loota, et keskkonnamõju on põhimõtteliselt viidud miinimumini.

Inimeste elukeskkond – joogivesi, välisõhk jms – on kaitstud sellega, et suurfarm on rajatud asulatest välja põldude ja metsade vahele. Lisaks võimaldas uus suur tootmiskompleks, kuhu koondati kogu Väätsa Agro piimatootmine, sulgeda neli väiksemat loomakasvatushoonet, millest mõni asus päris asula serval.

Looduskeskkonna säästmise põhimõtteid aga jälgivad moodsad vee ja läga taaskasutussüsteemid.

Kui Voore Farmi juhid ostsid esimesed võimsad põllumasinad, oli ka kahtlusi palju: et kas rasked masinad ei talla liigselt mulda ega reosta õhku suure hulga süsinikdioksiidiga.

Praegu kinnitavad nad, et suure tööhaarde ning laiade topeltrehvidega masinate negatiivne mõju põllumullale on märksa väiksem kui näiteks Belarussi oma. Lisaks – kuna moodne tehnika võimaldab hakkama saada palju vähema tiirutamisega põldudel – on ka mootorikütuse heitgaaside atmosfääri paiskamine pigem vähenenud.

Lõpetuseks üks naljakas seik omaenda taluperenaisepraktikast. Kui mu põllumehest abikaasa kündis ning läksin talle põllule lõunat viima, andis ta mulle kätte ühe valge kaltsu, avas traktori tagaakna ja tahtis, et ma selle kaltsuga aknast välja lehvitaksin. Miks? Et kas või natukenegi peletada kajakaid, kes lendasid parves adra taga ja kõik vihmaussid ning muud mullaga koos põllupinnale toodud ussid-tõugud-putukad kohe nahka pistsid.

7 Tartu Milli enamusosalus kevadest eestlaste käes 8 Toiduõli voolab taas kasumlikult 10

9 Eesti elanik tarbib aastas ämbritäie toiduõli 10 Noored naised kasvatasid võistluspõldudel

rekordsaake 13 6

12 Euroopa auditid: kontrolli all nii toetuse saajad

kui maksjad 13 Vene turg tuleb äriplaanidest lähiajaks

maha tõmmata 14 Tänapäeva võtmeküsimus: kari efektiivseks 15 Eesti taimekaitse isa ümmargune tähtpäev

12

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

fookuses 3

Maamajandus Nr 9 (27) 18. september 2014

Kodumaine

teraviljakasvatus hoogustub

viljatööstus AIN ALVELA ajakirjanik ain.alvela@maaleht.ee

T

Teravilja kokkuost ja keskmine hind Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kodumaine teraviljatööstus areneb jõudsalt ja ettevõtted kasvatavad kasumit, seda ennekõike tänu suuremale nõudlusele piiri taga.

eraviljatööstuse müügitulu suurenes esimeses kvartalis võrreldes mullu sama ajaga 16,3%, moodustades kokku 96 miljonit eurot. Kusjuures teraviljatööstuse ettevõtetes oli kasv kiirem kui terves toidutööstuses keskmiselt.

Teraviljatööstuses loodi 2014. aasta kolme esimese kuuga 16,4 mln eurot puhast lisandväärtust, mida oli võr-

reldes eelmise aasta sama ajaga 48,3% rohkem, sektori ettevõtete kogukasum oli 2014. aasta esimeses kvartalis 6,9 miljonit eurot – ligi 2,5 korda suurem kui eelmisel aastal samal perioodil.

“Müügitulu aitas suurendada tugev välisnõudlus – esialgsetel andmetel eksportis teraviljatööstus 2014. aasta esimeses kvartalis 53,7% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,” ütles statistikaameti kaubanduse ja

Kokkuost (t) 115,613 128,139 180,880 194,207 211,484 235,225 354,751 495,918 521,676 490,508 450,664 480,848 712,301 702,672

Keskmine hind (€/t) 93.76 101.17 99.96 102.83 107.12 94.14 105.45 168.85 145.08 98.10 145.07 182.74 207.27 174.83 Allikas: statistikaamet

põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Kuna teraviljatootmine on Eestis viimase kolme aastaga pea kahekordistunud, kümne aasta taguse ajaga aga lausa kolmekordistunud, üritavad põllumeeste agarusega kaasas käia ka tööstused. Kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvate investeeringute toel loodavad kõik kolm viljatöötlejat juba lähematel aastatel jõudsat müügitulu ja kasumi kasvu näha.

Kasvu nähakse ka tulevikus: kui praegu toodavad Eesti põllumehed aastas kokku 970 000 tonni teravilja, siis 2020. aastal loodab ainuüksi Scand­agra Eesti varuda siinmail 800 000 tonni vilja. Kui arvestada, et Scandagra käes on praegu 13–14% sellest kogusest, siis sama positsiooni hoides peaks teravilja põllumajanduslik tootmine suurenema Eestis 2020. aastaks märgatavalt. lk 4

Tähelepanu mahla- ja veinitegijad!

•

3- ja 5-liitrised bag-in-box-kotid on heaks alternatiiviks traditsioonilisele klaaspurgile või kanistrile.

•

Kotti saab villida kuni +90 °C kuuma mahla.

•

Kotil on liblikkraan, mille abil saab joogi kätte lihtsalt ja mugavalt.

•

Mahla ja veini pikemaks säilivuseks on kasutatud koti tegemisel spetsiaalset barjäärkihti, mis tagab parema kaitse hapniku, valguse ja niiskuse eest ning annab kotile iseloomuliku hõbedase välimuse.

•

Kotis olev mahl ja vein säilitavad oma värskuse ka pärast pakendi avamist, sest tekib vaakum, mis ei lase joogile hapnikku ligi.

•

Papist korduvkasutatav ümbriskarp muudab koti kasutamise ja hoiustamise mugavaks.

OSTA Pakendikeskuse e-poest www.pakendikeskus.ee või esindustest: Tallinn, Katusepapi 35, tel 605 3000, e-post info@pakendikeskus.ee Tartu, Aardla 25e, tel 747 5400, e-post tartu@pakendikeskus.ee Pärnu, Pae 1, tel 442 0054, e-post parnu@pakendikeskus.ee Jõhvi, Narva mnt 141a, tel 325 0333, e-post virumaa@pakendikeskus.ee

4 fookuses

Viljaküllus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

paneb söödatootja laienema

lk 3

AS Scandagra Eesti Viljandi söödatehas töötleb aastas keskeltläbi 75 000 tonni vilja, teravili annab ettevõtte käibest ca 21%.

Ü

ldse osteti eelmisel aastal 135 000 tonni vilja – söödatehases töödeldi pool sellest, teine pool müüdi Eesti ja välismaa turule. Kui mullu oli ettevõtte käive 70 miljonit eurot, siis 2020. aastaks prognoosib Scand­ agra müügikäibe kahekordistumist ehk selle jõudmist tasemele 140 miljonit eurot.

Söödatootmist kavatsetakse selleks ajaks suurendada praegusega võrreldes 30%. Sellised mahud eeldavad, et aastal 2020 ostab Scandagra Eestis kokku umbes 800 000 tonni vilja aastas.

Efektiivsem tootmine ASi Scandagra Eesti tegevdirektor Jurgita Radzevičė märgib, et ettevõtte jõuline areng Baltimaade turul algas 2010. aastal, mil osteti kuus Konekesko kauplust, 2013. aastal aga mindi kõigi kontserni ettevõtetega ühtsesse süsteemi, ja Eestis tegutsenud Farm Plant ühineski veidi enam kui aastapäevad tagasi Scandagra Eestiga.

“Otsustasime, et milleks konkureerida nii väikesel turul, nagu seda on Eesti või ka kõik Baltimaad kokku,” iseloomustas tegevdirektor säärase käigu taktikalist olemust. “Viimastel aastatel oleme jõudsalt investeerinud, et suurendada oma laopinda, Elvas asuva kuivati tootlikkuse suurendamiseks, samuti Viljandi söödatehase tootmisefektiivsuse parandamiseks.”

Viimase kahe aastaga on Scand­ agra Eestisse paigutanud 1,5 miljonit eurot, kuni 2020. aastani kerkib investeeringute maht arvatavasti 8 miljoni euroni. Nende investeeringute toel loodetakse kiiresti müüki kasvatada, näiteks tänavu lõpetame aasta usutavasti 75–78 miljoni euro suuruse müügituluga.

Samas möönab Radzevičė, et Eesti turult pole suurt kasvu oodata, sestap keskendutakse tulevikusihtide seadmisel ekspordi arendamisele.

Ekspordi plussid Scandagra tootejuht Marge Pähkel on seda meelt, et teravilja osas valitseb Eestis selge ületootmine, sestap peabki vilja ka eksportima.

Nii pole Scandagra söödatehase tarbeks olnud juba aastaid vajadust vilja välismaalt sisse osta.

“Vilja väljavedu mõjutab ka asjaolu, et sügisel pärast viljakoristust valitseb Eestis laodefitsiit, siis muutuvad aktiivsemaks ka kokkuostjad ning seetõttu kujuneb siseturu hind teinekord kõrgemaks sellest, mida piiri taga saadakse,” iseloomustas Pähkel viljaturu olemust. “Ka riigisisesed tööstustarbijad järgivad oma hinnapoliitikas ekspordihinda maailmaturul, siinset hinda mõjutavad palju ka Läti ja Leedu, teinekord ka teatud spekulatiivsed aspektid.”

Viimasega peab ta silmas seda, et lühiajaliselt on väikest Eesti turgu võimalik mõjutada näiteks valla päästetud juttudega tühjadest viljaladudest vmt.

Sel aastal on ka Scandagra Eestil plaanis lastida ekspordiks 27 000tonnine viljalaev. Varem on komplekteeritud väiksemaid, alla 10 000tonniseid laevu. Pähkli sõnul võimaldab selline eksportmüük kodumaisele viljatarnijale mõne euro tonni pealt rohkem maksta.

Samamoodi püütakse hoida klientide lojaalsust, näiteks kui talunik müüb vilja Scandagrale, maksab ta tonni vilja kuivatamise eest 10 eurot vähem. Üldiselt aga on nii, et üks protsent madalam niiskusaste annab tonnihinnale juurde 4 eurot.

Tänavu on vilja hind üle pika aja taas madalseisus, keskeltläbi saab põllumees tonni müüdud teravilja kohta 10–20 eurot vähem kui mullu. Eriti suur langus on

Foto AIN ALVELA

Scandagra Eesti Viljandi söödatehase tootmisdirektor Rivo Pent märgib, et viimaste investeeringutega panustati söötade parema homogeensuse saavutamisse – tigusid, kaale ja segajaid juhib arvuti, töö on täpne ja efektiivne.

Mis puutub transportööride rauda, siis see on hästi kestnud ja kestab samamoodi veel palju aastaid.

tabanud rapsi – veel paari aasta eest maksid kokkuostjad rapsitonni eest 500 eurot, tänavu on hea, kui saad 300.

Ainus suur tehas “Hinnakõikumised mõjutavad põllumajandustootjat vähem, kui ta suudab oma sügisese saagi ladudesse paigutada, mis võimaldab müüa vilja kogu aasta vältel ja hoida sel moel keskmist hinda,” soovitab Marge Pähkel.

“Pole mõtet sügisel kõige kõrgemat hinda püüdes kogu oma saaki kokkuostjatele müüa. Peaks ikkagi püüdma vilja fikseerida.”

Söödatehase toodangust 80% on seasöödafermendid, näiteks kontsentraadid Massa ja Põssa.

Pool varutavast viljast läheb loomasööda tootmiseks, teine pool müüakse piiri taha. Kuus käib tehasest läbi 5000–6000 tonni

AS Scandagra Eesti Kasutab 13–14% Eestis toodetud teraviljast.

Söödatööstuse turuosa on umbes veerand Eesti söödaviljaturust.

Valmistab loomasöötasid Viljandi tehases, kus tehtud investeeringuid tootmise efektiivsemaks muutmiseks ulatuvad 0,5 miljoni euroni.

Kokku on Scandagra paigutanud Eestisse 1,5 miljonit eurot, aastaks 2020 peaks investeeringute kogumaht siinsele turule küündima 8 miljoni euroni.

Ettevõttel on Eestis neli vastuvõtupunkti – Viljandis, Elvas, Tartus ja Laupal – ning 10 kauplust.

1990. aastal käima läinud Viljandi söödatehases toodetakse täisja täiendsöötasid põllumajandusloomadele ning -lindudele, samuti karus- ja lemmikloomadele.

Elva söödatehases toodetakse veistele mineraalseid täiendsöötasid tootegrupinimetusega FarmMin. Ettevõttel on laopinda 65 000 tonni vilja mahutamiseks.

Käive 2013. aastal 70 miljonit eurot, prognoos tänavuseks 75–78 miljonit eurot.

Koduleht www.scandagra.ee.

Allikas: Scandagra Eesti, Maamajandus

vilja ja valmib 9000–10 000 tonni söötasid.

Kui näiteks sigadele toodetakse kuus 7500 tonni sööta, siis hobustele kõigest 50 tonni, mõned tootegrupid valmivad aga veelgi väiksemates kogustes. Tänavu alustati ka neljanda klassi toidunisu ostmist, mille proteiinisisaldus on 10,5%.

Omal ajal olid sellised söödatehased peale Viljandi veel Keilas, Tamsalus ja Valgas, praegu on töös vaid Viljandi oma.

Viljandi söödatehase tootmisdirektori Rivo Pendi sõnul on viljatööstuse tehnoloogia aastakümneid püsinud paljuski muutumatuna, küll aga läinud mitu korda efektiivsemaks. Tema sõnul on näiteks terade tehasesiseseks liigutamiseks mõeldud transportöörid ikka needsamad Tšehhist pärit seadmed, mis paigaldati sinna 1990. aastal tehase käikuandmise ajal, liine on ainult mõnevõrra lühendatud – vili ja jahu ei keerle enam tehases mitme käiguna üles-alla, vaid see transporditakse kohe sisenedes üles ja siis langeb see juba ise raskusjõu mõjul alla, läbides teel 7. korruselt esimesele vajalikud sõlmpunktid.

Samas on selle aja jooksul jõudsalt edasi läinud söödaratsioonide doseerimise ja segamise tehnoloogia, praeguseks on saavutatud valmissöötade homogeensuse tase 1% või alla selle.

Võimalikud eritellimused “Et üldse kvaliteetset sööta toota, käib sissetulev vili kõigepealt laborist läbi, sest kui tootmine toimub, ei saa selle partiiga enam midagi muuta. Hiljem kontrollitakse muidugi ka valmistoodangut, näiteks

et graanulis poleks terveid teri,” iseloomustab Pent söödatootmist kui täppisteadust. “Meil on pidevalt käigus üle saja retsepti, nende kõigi puhul on ratsiooni täpsus väga oluline.” Ööpäevas valmib tehases 300 tonni toodangut, teravilja osakaal retseptuuris on umbes 65%. Üks viimaseid investeeringuid andis söödatehasele uut tüüpi segaja, mille võlli küljes on labad, mis loobivad toormaterjali trumlis segamini ja söödamass segatakse paremini läbi kui endisaegsete mikserit meenutavate segajatega.

Tehase peatehnoloog Epp Saluveer, kelle kontrolli all kogu doseerimine toimub, ütleb, et söödast teeb õige asja retsept. Viimased koostatakse tehases, aga retseptide põhjad pärinevad Scandagra peakorteri arendusosakonnast.

“Kui kliendil on tellimusmaht kuus ikka paarkümmend tonni ja rohkem ning ta tellib pidevalt, siis oleme valmis tegema ka retsepti vastavalt tema soovile, n-ö ebastandardse sööda,” märgib Saluveer. “Kui tehase toodangust läheb 80 protsenti seasöödaks, siis 70 protsenti retseptide arvust moodustavad veiste söödad.”

Toodangust 96% läheb välja suurklientidele paakautodega. Näiteks juulikuus tehti Viljandi söödatehases vaid 38,6 tonni pakendatud kaupa, mis läks jaemüüki.

Rivo Pent räägib, et kui seasöötade koostis on enam-vähem välja kujunenud, siis veisesöötade juures tuleb veel mängida ja ratsioone muuta. Näiteks kui siloproov muutub, tuleb söödaga rohkem proteiine lõhustada jne.

AIN ALVELA

Maamajandus Nr 9 (27) 18. september 2014

loomakasvatus 5

Agrilandi põllupäev Tartus!

25. september 2014

25 Fendt traktorit!

Uute S4-seeria traktorite esmaesitlus Eestis!

Masinad reaalselt töös nii rohumaal kui ka mullaharimisel!

Olete kõik oodatud Tartu esinduse lahtiste uste päevale Tõrvandis.

Saab tutvuda ja ise proovida kõige uuema tehnoloogiaga masinaid.

Ajakava: 10.00 Kogunemine ning hommikukohv ja võileivad 11.00 Fendt ja Pöttinger uute mudelite tutvustus 12.30 Rohumaatehnika töö demonstratsioon 14.00 Kombaini Fendt 6335 C töö demonstratsioon 14.15 Mullaharimistehnika töö demonstratsioon 15.15 Weidemann laadurite töö demonstratsioon 15.30 Ühine söömine ja arutelu Palume osavõtust teada anda hiljemalt 23. septembriks telefonil 520 4151, Karin Kirsipuu.

Tõnis Suits Tel. 5802 7240 tõnis@agriland.ee

6 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Meie toiduvili kasvab Eesti põldudel

Toiduvilja töötlev ning pagaritoodeteks ja putrudeks toorainet valmistav AS Tartu Mill teenis Eesti toidusektori ettevõtete seas 2013. aastal suurima puhaskasumi – 2,4 miljonit eurot.

T

artu Mill kasutab tootmises valdavalt eestimaist toorainet, millest üle poole on praeguseks juba ettevõtte hoidlatesse varutud. Jahu ja tang­ainete tegemiseks vajaminev toormevili on varutud ja varutakse ettevõtte Tartu, Tamsalu ja Keila viljahoidlatesse.

Aastas vajab Tartu Mill oma tootmises kokku 110 000 tonni vilja, millest üle 70 000 tonni on praeguseks olemas. Põhiline viljakogus pärineb Eestist, vaid väike kogus rukist ostetakse Lätist.

Rukis moodustab töödeldavast viljast ligemale kolmandiku, jahuja tangainetoodete eri segmentides on Tartu Milli Eesti turuosa 30–80%.

Koostöö lätlastega ASi Tartu Mill juhataja Uuno Lausing selgitab, et lepingud viljatarnijatega sõlmitakse eri põhimõtetel, kusjuures aasta-aastalt tekib järjest juurde neid põllumehi, kes soovivad hindu fikseerida. Seda siis kas enne või tunduvalt hiljem pärast reaalset tarnet.

Tartu Milli tootmisprotsess seisneb sisuliselt ühe suure viljaveski tööpõhimõttes – elevaatorilt

lähevad terad veskisse ja tehase n-ö teisest otsast tulevad jahu ja kliid välja. Loomulikult jääb sinna vahele mitmesuguseid spetsiifilisi protsesse – korduv kvaliteedikontroll, materjali puhastamine kõikvõimalikest võõrkehadest, eri jahvatusastmed jne.

Tartus jahvatab ettevõte nisu ja rukist, ent osa pooltoodetest tuleb Tartu tehasesse Tartu Millile kuuluvast ASi Dobeles Dzirnavnieks veskist Lätis. Nii nagu ka Tartu Mill müüb Lätis mitmeid oma tooteid.

Tartus, kus Tartu Milli keskne tootmisüksus praegu asub, rajati elevaator ja veski 1941. aastal, langes aga kohe Saksa sõjaväelaste kätte. Viimased pidasid vajalikuks viljajahvatamise kõrval elevaatori keldritesse ka veinilao rajada. Hiljem, kui neil Eesti pinnalt lahkuda tuli, lasti kogu kupatus muidugi õhku.

Aastal 1947 elevaator taastati, hiljem ehitati juurde nisuja rukkijahuveskid, 1985 valmis

2004�2013 Viljasaak Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Allikas: statistikaamet

seal aga juba Eesti suurim rukkijahuveski. Veel pea kümmekond aastat edasi, ja ühistu Tartu Viljasalv erastas riigilt Tartu Viljasalve veski, elevaatori ja laohooned. Pärast erastamist loodud ASi Tartu Veski aktsiad aga müüdi Saksa ärimeestele.

Eesti kapitalil Siiski kulus vaid aasta, kui Eesti ärimeeste loodud OÜ Veskimehed ostis 50% Tartu Veski aktsiatest oma valdusse. Praegu on Tartu Milli omanikud ASi Tiigi Keskus aktsiaid võrdselt 50% ulatuses jagavad Uuno Lausing ja Romet Puhk.

Oleks ju naiivne arvata, et kodumaisele töötlejale peaks põllumees puhtalt missioonitundest ja lojaalsusest vilja ekspordihinnast odavamalt müüma.

VEEVE KAASIK

Saak (tuhat tonni) 608,1 760,1 619,3 879,5 864,2 873,5 678,4 771,6 991,2 975,5

Tiigi Keskusele kuulub muu hulgas ka Tartu Mill. Viimane suurem muudatus ettevõtte struktuuris toimus käesoleva aasta aprillis, kui juriidiliselt vormistati ASi Tartu Veski ühinemine Tartu Milliga.

Pärast eestlaste enamusosaluse saamist on Tartu Mill hoogsalt tootmise edendamisse investeerinud – suuremad rahapaigutused tehti 2002. aastal, mil rekonstrueeriti rukkijahuveski ja teraviljapuisteladu ning ehitati uus nisujahuveski.

2006. aastal muutus tootmine veelgi efektiivsemaks tänu uuele vilja vastuvõtulaole, mis suudab vastu võtta kuni 200 tonni teravilja tunnis.

Viimasel paaril-kolmel aastal on ettevõttes kõvasti panustatud tootearendusele – nii toodetud kraamile värskema väljanägemise andmisele kui sootuks uute toodete väljatöötamisele ja ka tootmisse juurutamisele.

Põllumajanduslik teraviljatootmine hoogustub Eesti farmides üha enam, eelkõige saagikuse paranemise, teatud määral ka uue põllupinna kasutuselevõtu arvel. Nii mõnigi teraviljakasvataja orienteerub peamiselt oma viljatoodangu ühistu kaudu piiri taha müümisele. Sellepärast pole kodumaisel teraviljatöötlejal pääsu maailmaturu kokkuostuhindadega kaasas käimisest.

“Oleks ju naiivne arvata, et kodumaisele töötlejale peaks põllumees puhtalt missioonitundest ja lojaalsusest vilja ekspordihinnast odavamalt müüma,” kirjeldab Lausing olukorda viljaturul.

“Kui palju konkreetne töötleja vilja eest mingil ajal maksab, sõl-

Ostame põllumaad

tub temast endast, aga kui vilja pole, jääb ju äri seisma. Defitsiidi tekkides peab tööstus ikkagi maksma hinda, mis töötab.”

Püsiv tootmismaht Lausing on seda meelt, et nagu iga muugi kauplemise juures, on teraviljaäriski palju nüansse, aga tähtis komponent selle kõige juures, n-ö liikumapanev jõud, on viljatootjale makstav hind. Ta möönab, et konkurents on Eestis teraviljatoorme peale tihe – tõsiseid ostjaid on palju.

Arvestades tõsiasja, kui palju Eesti põllumeeste toodetud vilja eksporditakse, ei oleks ju teoreetiliselt probleemi kohaliku tarbimise katmisega kohaliku toorai-

tagasiostuõigusega • rendileping 2015 kuni 2020+ Helista ja küsi lisa! tel 501 7886 www.kinnistu.ee PS! Oodatud on ka metsamaa pakkumised.

fookuses 7

Maamajandus Nr 9 (27) 18. september 2014

AS Tartu Mill Asukoht: Tartu linn.

Tegevusala: jahu ja tangainete tootmine, mõningal määral toodetakse ka loomasööta, teenusena pakutakse põllumeestele puistevilja hoiustamist, puhastamist, kuivatamist ja töötlemist.

Tegevjuht: Uuno Lausing.

Omanikud: AS Tiigi Keskus – 96%, Jens Gabriel – 4%.

Käive: 2013 (2012) – 56,7 (73,3) miljonit eurot.

Kasum: 2013 (2012) – 2,4 (2,1) miljonit eurot.

Allikas: AS Tartu Mill, Maamajandus

Eesti suurim toiduteravilja töötleja Tartu Mill panustab viimastel aastatel suuresti toote­ arendusele – lisaks tava­ pärastele jahudeletangudele on tootevalikusse lisandunud kuivsegud, millest saab lihtsalt valmistada mannavahtu, leivasuppi ja tainast vahvlite küpsetamiseks.

müük hooldus varuosad kogemused

iseäranis juhul, kui sel maal on piisavalt head eeldused piisavalt hea kvaliteediga teravilja kasvatamiseks, ja seda ka tehakse.”

Kasum ekspordist Seda enam loodab Lausing kodumaisel turul välja tulla veelgi uudsemate toodetega ning hõivata nende toel ka mitmeid uusi turupositsioone. Siiski jääb oluliseks ka eksport, mis praegu on käibepõhiselt umbes 50% müügitulust.

Peamised turud Tartu Milli jaoks asuvad Skandinaavia riikides, kuid on ka mõned eksootilisemad maad Aafrikas ja Aasias, kus saab ettevõtte kuivaineid osta. Kaugematesse maadesse tarnitakse viimasel ajal üha roh-

kem Läti veski toodangut, kuna Riia sadama veohinnad on lihtsalt odavamad.

“Eksport on meie majanduslikule efektiivsusele kahtlemata väga tähtis osa,” tunnistab Uuno Lausing, lisades, et viljakasvataja omakorda peab hea tulu saamiseks targalt majandama, kusjuures edu saavutamises on ikka ka õnne tarvis. Sõltub ju viljakasvatajate tulusus suuresti ilmastikust ja teravilja kokkuostuhindadest, millest esimene on täiesti ettearvamatu, teine aga prognoositav vaid kaude ja üksjagu keerulisi analüüse tehes.

Tänavu on viljahind üldiselt olnud suhteliselt madalal tasemel. Suurte turukõikumiste vastu

T

kindlustamiseks pakub ka Tartu Mill hindade fikseerimist.

Lausing prognoosib, et kuigi selle aasta üldine teraviljasaak on üle keskmise suur, siis vahepealse vihmaperioodi tõttu läheb suur osa nisu paraku ikkagi loomasöödaks.

Kuna Tartu Mill vilja vahendamisele ja selle pealt vaheltkasu lõikamisele ei orienteeru, ostetakse ladudesse vaid nii palju vilja, kui on oma tootmise jaoks tarvis. Ent eks mõne kokkuostja-vahendaja varutavad kogused on suurest saagist tingituna tänavu selle võrra ka suuremad, ning see on ka üks põhjus, miks hinnad kas või mullusestki madalamad.

änavu märtsi lõpus sai konkurentsiameti heakskiidu ja sellega koos ka juriidilise kinnituse äritehing, mille käigus omandasid ASi Tartu Mill eestlastest osanikud Uuno Lausing ja Romet Puhk 96% ettevõtte aktsiatest, ostes lõviosa seni sakslastele kuulunud osalusest. Üle kümne aasta kahasse Saksa firmaga Saalemühle Alsleben omatud Eesti suurima jahutootja aktsiate kontrollpakk sai tehinguga Tiigi Keskusele, mille taga on Tartu Milli kauaaegne juhataja Uuno Lausing ning nõukogu liige Romet Puhk.

Varem jagunesid Tartu Milli aktsiad võrdselt Tiigi Keskuse ja sakslaste Saalemühle Alslebeni vahel, kuid Lausingu ja Puhki 96protsendise enamusosaluse kõrval ostis neli protsenti Saalemühlele kuulunud aktsiatest teine teravilja jahvatamisega tegelev sakslane Jens Gabriel oma OÜ Jens Grupp kaudu.

AIN ALVELA

MM

Foto Raivo Tasso

nega. Välja arvatud muidugi aastad, kui põldudel on tõesti ikaldus ja vili kas lihtsalt ei valmi või ei saa seda pidevate vihmade tõttu koristada.

Viimastel aastatel on Tartu Mill investeerinud põhiliselt tootmisprotsessi tasemel arendamise ja kõrgel hoidmise hüvanguks.

“Siiski pole meil plaanis tootmisvõimsust suurendada, sest kuigi müügimahu kasv võiks ju tulla ekspordist, siis tegelikkuses seda oluliselt suurendada pole võimalik – jahu on ikkagi suhteliselt odav toode,” räägib Uuno Lausing.

“Traditsiooniliselt jahvatatakse terad jahuks asukohamaal, kus on ka selle toote lõppklient. Seda

Tartu Milli enamusosalus kevadest eestlaste käes

8 fookuses

Toiduõli AS Scanola Baltic on poolteise aasta jooksul Painküla kunagisse Weroli õlitootmiskompleksi tõhusalt raha paigutanud ja vana tehase kohale sisuliselt uue ehitanud.

AS Scanola Baltic Rapsi töötlemine, õli ja rapsikoogi tootmine.

Ettevõttel on samuti uus tehas, uued pressid jms.

Tegu on kuumpress-tehnoloogiaga – puhastatud rapsiseeme käib valtside vahelt läbi, siis see kuumutatakse auruga 115 kraadini ja kruvipresside abil litsutakse teradest õli välja.

Investeeringud aastal 2013 – 2,5 mln eurot, 2014 – 3 mln eurot.

Rapsikooki toodetakse nii jahuna kui ka graanulitena.

Painküla õlitehas töötleb aastas 140 000 tonni rapsi, aastatoodang uue tootmisliini käivitumise järel on 4500 tonni. Ühest tonnist rapsist tuleb 36–37% õli ja u 60–61% kooki.

Tehase laod võimaldavad hoiustada kuni 32 000 t rapsi, Baltic Agrol on lisaks veel ka rendiladusid.

Rapsiõli peetakse eriti tervislikuks selles sisalduvate asendamatute oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete tõttu, mis on rapsiõlis inimorganismile kõige sobivamas suhtes.

Omanik: DLA Agravis International Holding AS (Taani) ASi Baltic Agro kaudu – 100%.

Töötajaid 37.

Tehasel endal on kaks õliveoautot ja ühel koostööpartneril veel kaks.

Kodulehekülg www-olivia.ee.

E

nam kui kahe aasta eest alustatud pankrotimenetlus toiduõli tootja Werol Tehaste vastu seisab veel kohtus, ent 2012. aasta augustis Weroli tootmisüksuse pankrotipesast välja ostnud Baltic Agro kontserni kuuluv AS Scanola Baltic on vähem kui paari aastaga õlitootmise tuhast tõstnud, mis mõistagi rõõmustab rapsikasvatajatest põllumehi.

Pankroti algatamise ajal 2012. aasta veebruaris ulatus Weroli maksuvõlg maksuameti ees 231 000 euroni, neljale suuremale rapsitarnijale võlgnes Werol nelja aasta peale aga üle kolme miljoni euro. Muuseas, ka Weroli uuel omanikul Baltic Agrol on pankrotipesas kõrbemas summa, mille suurusjärk on miljoni euro kandis. Weroli pankrot kuulutati välja 2012. aasta aprillis.

Saak määrab hinna Oma esimesel täistegevusaastal 49,6 miljoni euro suuruse müügitulu juures üle miljoni euro küündinud ärikasumi teeninud Scanola Baltic on investeeringutega panustatud ennekõike õlitootmise efektiivsemaks muutmisele, rapsi vastuvõtu kiirendamisele ja vilja hoiustamistingimuste avardamisele. Tehase uuendamisega on saavutatud tootmismahu kahekordne kasv võrreldes Weroli aegadega.

Baltic Agro on Weroli loomisest alates ka tehase suurim toormetarnija, samuti õlitootmise kõrvalprodukti rapsikoogi suurim ostja.

Raps on nn viljavahelduskultuur, mida külvatakse nelja aasta tagant,

Viljakuivatitele ja tööstustele BIOKÜTUSEL

(hakkepuit ja viljajäägid) kuumaõhukatlad 500–1500 kW veekatlad 250–1000 kW Kutsume kõiki huvilisi tutvuma meie töötavate kuumaõhukateldega viljakuivatites!

Tutvumispäevad algusega kl 12.00: 23. sept Hallistemaa OÜ – Kalitsa külas Koeru vallas Järvamaal 25. sept Säkna Agro OÜ – Säkna külas Mooste vallas Põlva maakonnas Palume registreerida telefonil 511 6307 või e-postil info@nordicboiler.ee.

www.nordicboiler.ee • tel 511 6307, 512 6351 • info@nordicboiler.ee

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

voolab taas kasumlikult 2009�2013 Õlivilja saak kindlas kasvus Aasta

Saak (tuhat tonni)

2009 2010 2011 2012 2013

111,3 136,2 141.2 144,3 157,9 Allikas: statistikaamet

et põld saaks muu teravilja vahepeal puhata. Rapsi kasvupind on Eestis küllaltki konstantne, jäädes 80 000– 90 000 hektari kanti, meie põllumaa paiknemist ja suurust arvestades see kuigipalju suureneda enam ei saa.

Rapsi külvipinnast ligi 35 000 hektarit on soodsate ilmaolude puhul paremat saaki andva talirapsi all.

Scanola tehase aastane rapsivajadus on 140 000 tonni, ja kui arvestada, et rapsi saagikus on suvivilja puhul aastaid püsinud keskmiselt tasemel 1,7 t/ha, taliraps annab ligi 2,7 t/ha, ostetakse kokku lõviosa Eestis kasvatatavast rapsist.

Scanola Balticu juhatuse liige Ants Puusta on seda meelt, et tänavune rapsisaak peaks kõigi eelduste kohaselt tulema väga suur, seda ka mujal maailmas, mis omakorda on viinud hinna alla. Kui paari aasta tagune rapsi hind ulatus 500 euroni tonni eest, siis nüüd jääb see tasemele 300 eurot tonn.

“Põllumees saab lepinguga hinna fikseerida, mis muidugi eeldab temalt riskivalmidust, aga ajalugu näitab, et seda eriti ei praktiseerita,” räägib Puusta. “Üle-eelmisel aastal oli rapsitootjatel võimalik fikseerida hind järgmiseks hooajaks 440 euro peale tonnist, kes seda aga ei teinud, sai eelmisel aastal hinnaks vaid 340 eurot tonnist. Eks raha teenimisega olegi nii, et taskus on alati justkui ruumi veel, aga iseasi, kas alati tasub seda kõige kõrgemat hinda taga ajada, võid hoopis kaotajaks jääda.”

Minev kaup Puusta selgitab, et raps on maailmaturul väga likviidne kaup, kodumaine rapsitarbija aga annab siinsetele põllumeestele teatud kindlustunde, et viljast sügisel raskusteta ka lahti saab. Samas märgib Puusta, et kui siinmail õlitehast poleks, ei jääks raps siin kasvatamata, sest sellele turu leidmine pole eriline probleem. Küll aga ei oleks siin säärast rafineeritud toiduõli tehast, kui puuduks kohapealne tooraine.

Scanola toiduõlitehasel on toorainet üsna lahedalt käes, kuigi näiteks just enne meie koristushooaja algust

Scanola Balticu Painküla õlitehase laod võimaldavad hoiustada kuni 32 000 t rapsi, peale selle kasutatakse rendiladusid.

Ettevõte töötleb aastas 140 000 tonni rapsiseemet.

tuleb teinekord rapsi ka Lätist juurde osta. Ka sel aastal loodeti esimest talirapsi saaki hakata varuma juba 20. juuli paiku, kuid seda ei tulnud ja puuduolev toore tuli hankida Läti põllumeestelt. Impordi osakaal jääb siiski vaid 10% piiresse. See kogus võimaldab ka logistilise tulukusega mängida, näiteks ostes mõni tuhat tonni rapsi sisse ja samas komplekteerida sama suures mahus laev ekspordiks.

Asi oleks võib-olla teistmoodi, kui Paldiskisse rajatud tehnilise rapsiõli tehas oleks käivitunud nii, nagu arendajad planeerisid. Paldiskis kavatseti tootma hakata 100 000 tonni biodiisli valmistamiseks minevat rapsiõli, ja ega seda tehast kohalikule toormele üles ehitatudki – valdav osa rapsist pidi hangitama Venemaalt.

Euroopa biodiisliturgu aga hinnati valesti, ettevõtte pankrotistus sisuliselt enne, kui see korralikult käimagi saadi.

Scanolas toodetud toiduõlist läheb 60% ekspordiks, kusjuures väikepakendis jaemüügi osa on imeväike, jäädes vaid 5–10% piiresse. Suur­ tarbijad on konservitööstused, majoneesitootjad jmt. Eestis on Olivia

Üle-eelmisel aastal oli rapsitootjatel võimalik fikseerida hind järgmiseks hooajaks 440 euro peale tonnist, kes seda aga ei teinud, sai eelmisel aastal hinnaks vaid 340 eurot tonnist.

Ants Puusta

fookuses 9

Maamajandus Nr 9 (27) 18. september 2014

Eesti elanik tarbib aastas ämbritäie toiduõli

S

tatistikaameti andmetel tarbitakse Eestis aastas elaniku kohta kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu.

Taimset rasva ja õli tarbitakse aastas elaniku kohta toiduga kümme kilogrammi.

Andmed põhinevad põllumajandussaaduste ressursi ja tarbimise arvestusel. Kogutarbimise saamiseks arvestatakse toodetud koguseid, imporditud ja eksporditud koguseid ning varude muutust. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist, ka söömata jäänud toidu kadu ja välisturistide tarbitud toitu. Taimekasvatussaaduste arvestust koostatakse põllumajandusaastate kaupa, mis kestab ühe saagiperioodi. Näiteks 2012. aasta andmed viitavad saagiperioodile 2011. aasta keskpaigast 2012. aasta keskpaigani.

Eve Valdvee Ivar Himma Statistikaameti spetsialistid

Fotod Hendrik Saarnak

kaubamärgiga pakendatud toiduõlil 35–40% suurune turuosa, ennekõike konkureeritakse Venemaa, Poola ja Soome tootjatega.

Fikseeritud hinnad “Toiduõli pole iseenesest midagi unikaalset. Kui tahame selle õliga minna näiteks Leedu turule, siis seal ei ole ka eestimaisus mingi müügiargument,” iseloomustab Puusta toiduõli müügi strateegiat. “Meil on plaanis lähiajal rafineerimisvõimsust suurendada ning selle tulemusena kasvab ka ekspordimaht veelgi. Kõik algab rapsi varumisest – kui toormevoog on stabiilne ja nii-öelda õiglase hinnaga, siis suudab ettevõte ennast ka hästi majandada.”

Werolilt õlitööstuse vara ostmise ajal oli uus pressimistehas tegelikult peaaegu valmis, uuel omanikul jäi teha vaid nipet-näpet, viimistlusja seadistustööd. Nüüd on Scanola võimeline tegema toorme tarnija-

tega ning ka toodangu – õli ja rapsikoogi – ostjatega pikki lepinguid, mis fikseerivad ka kindla hinnakirja.

Praegu näiteks on rapsi kokkuostu lepped sõlmitud juba järgmise aasta saagile, mida praeguseks pole jõutud veel mahagi külvata.

Ants Puusta märgib, et toiduõlide tootearendus liigub kõikvõimalike õlisegude suunas. Nii käib Scanolas töö õli kallal, mida saaks fritüüris senisest märksa kauem kasutada, ilma et see seal rääsuma kipuks.

Selles osas teeb ettevõte koostööd Eesti Maaülikooli teadlastega. Nii on proovitud rapsi- ja päevalilleõli segu ning saadud katsetustel päris lootustandvaid tulemusi.

Tooraine vastuvõtul võetakse igast koormast proovid – ühest küljest toorme kvaliteedi hindamiseks, teisalt oleneb näiteks rapsi õlisisaldusest ka müüjale makstava tasu suurus. Koormate vastuvõtul kontrollitakse seemnete niiskust ja prügi-

sust, mille analüüsi tulemustest sõltub, kas seeme võetakse vastu.

Lisaks nimetatutele on rapsiseemnete kvaliteedi hindamiseks veel kuus parameetrit, mille järgi hinnatakse seemnete sobivust rapsiõli ja -koogi tootmiseks. Kogu seemne kvaliteet määratakse enne rapsikoorma vastuvõtmist.

“Vastu ei saa võtta hapuks lastud vilja, teistel juhtudel saame pakkuda näiteks hinna osas kompromisse,” nendib Puusta. “Vastuvõtupunkt, labor, kaalud ja uus elevaator võimaldavad päevas teoreetiliselt vastu võtta 375 tonni vilja.”

Ta loodab, et mõne lähema aasta jooksul saab mõnevõrra automatiseerida ka õli pakendamist, millega siiani pole veel tegelda jõutudki. Ka energiat annab säästa, sest gaas ja elekter on õlitehase suurimad kuluartiklid.

AIN ALVELA

Soodsa hinnaga haagised Belarusile!

UNIVERSAALHAAGIS PRONAR T653/1

Keskvaaluti Pronar ZKP800

• kj. 5 t • topeltported • lehtvedrud

• 14 tugirattaga • töölaius 8 m

Hind

6300 € + km

Hind

PRONAR T022 HEINARULLIHAAGIS

Kuna Scanola toodangu­maht suu­re­neb peagi veel tuhande tonni jagu aastas, tuleb otsida ka uusi turge piiri taga. Ettevõtte juht Ants Puusta ütleb, et selles vallas kesken­du­ takse pigem hulgiostjatele ning HoReCa sektorile, sest Olivia kauba­mär­gi­ga pudeliõli põhjamaades kas või Rissoga konkureerida ei suuda.

Hea hinnaga viimased 6-sil Landini traktorid ilma Ad-Blue süsteemita!

9990 € + km

• kj. 10 t • pikkus 7,27 m • lehtvedrud

Hind

OÜ ALVORO

Kauplused:

5990 € + km TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • info@alvoro.ee • tel 504 6286 ADAVERES: Tallinna mnt 1b • toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

Pakume kvaliteetseid lumesahkasid!

Lumesahkadel hea hind!

WWW.TRAKTOR.EE

10 viljelusvõistlus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Noored naised kasvatasid võistluspõldudel ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

rekordsaake

Viljelusvõistluse taliviljade tulemused on selgunud. Rukkipõlde oli võistlustules üheksa ja nisul 16.

Nisusortidest olid võistlejate seas populaarsemad ’Skagen’ ja ’Fredis’, võidutulemuse tõidki ’Fredis’ ja ’Frontal’.

aliteraviljade saak oli tänavu korralik.

Viljelusvõistluse nii rukki kui nisu parimad saagid ületasid üheksa tonni piiri, paljud said nii rukki kui nisu hektarisaagiks üle seitsme tonni.

“Oli väga soodus taimekasvatusaasta. Taliviljad talvitusid hästi, ning see, et kevadeks ei jäänud lund mulla veevaru tarbeks, ei olnud samuti probleemiks. Vihma tuli kevadel-suvel piisavalt ja parajate vahedega ning ei tekkinud põuaperioodi.

Jahe juuni soodustas suurte saakide moodustumist,” hindab tai-

Savikoti Agros, mille juhataja Urmas Nurmsalu on üks Eesti kõvemaid rukkikasvatajaid, oli 105 hektari rukkipõldude keskmine saak 8 tonni ringis hektari kohta. Võidusaagi, 9,3 tonni kuivi teri hektari kohta, kasvatas ettevõtte noor agronoom Tuuli Vaarak.

Võidu andis hübriidsort ’Evolo’.

“Tuuli on meie päike, hakkamist ja tahtmist täis,” pole Nurmsalu noore kolleegi peale põrmugi kade. ’Palazzo’ põllul oli rohkem lamandumist ning saak jäi poolteist tonni väiksemaks.

Lisaks saagile oli ka rukki kvaliteet väga kõrge, kõik läks toidurukkina esimesse kategooriasse.

Selleks et head kvaliteeti saada,

T

Tuuli on päike

mekasvatusaastat viljelusvõistluse eestvedaja Margus Ameerikas.

Rukkilt sai väga hea saagi Savikoti Agro noor agronoom Tuuli Vaarak – 9,3 tonni hektarilt. 9,2 tonniga järgnes Argo Lääts Halingast.

Nisudest oli enamik talinisu.

Suvinisuga osalesid kaks viljakasvatajat, Mudasilla talu ja Clahel OÜ. Esialgsete kokkuvõtete järgi said parimad nisusaagid võrdse tulemusega Valjala POÜ ja Voore Farm: 9,4 t/ha. Rukkisortidest kasvatati enim hübriidsorti ’Palazzo’, võit tuli aga sordiga ’Evolo’.

Parima ’Sangaste’ rukki kasvataja oli Margus Lepp Voore Farmist, kes sai selle 140 aastat vana sordi saagiks neli tonni hektarilt.

tuleb rukis pigem natuke varem koristada ning kuivatamisele rohkem kulutada. Kuna koristust alustati varakult, olid punkrikaalu saagid isegi kümme tonni hektarilt.

“Kasvatame hübriidsorte – ’Evolo’, ’Palazzo’, ’Agronom’, see annabki kokku kõrge saagi,” sõnab Nurmsalu.

Teisedki võistlejad kinnitasid, et rukki puhul on oluline, et see ei lamanduks. Muidu on kombainimine raske ning igasugune niiskus võib tera peas kasvama panna.

Sel juhul ei saa seda leivaviljaks müüa ja kaotus hinnas on suur.

Tugevate vihmahoogudega suve algus oli mõnes piirkonnas rukki lamandumiseks eriti soodne.

Teiseks selle aasta mureks oli ripslane. “Neid oli nii palju, et vahepeal lausa tolmas põllu kohal,” sõnab Karli Kõvatomas, kes juhib taimekasvatust Saadjärve ääres Rein Jursi firmas.

Enamik koristas taliviljad ära enne augusti vihmaperioodi, sai hea saagi ja korraliku kvaliteedi.

Mahukaal ja langemisarv olid reeglina kaugelt üle normi, puudu jäi proteiinist.

Seegi on tänavune üldine mure ning kolmanda koha mehe Aare Leidiku meelest aidanuks siin väetamine. Kuna suve algul oli palju vihma, võis see aga vajalikud toitained mullast ka lihtsalt välja viia.

“Rukki head saagid saadi Eesti eri paikadest: Viljandimaa, Pärnumaa, Tartumaa... Tähendab, ei saa öelda, et head tulemused saadi vaid tänu soodsamatele oludele – meeste oskustel on väga suur roll,” sõnab Ameerikas.

Hea saak Saaremaalt Valjala POÜ osales viljelusvõistlusel esimest korda. Rekordsaagi kasvatas noor agronoom Piibe Post.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme.

95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

NOVA PL50 ja PL60 plasmalõikurid

NOVA PT-310 rihthöövelpaksusmasin

NOVA BS-315 puidulintsaag

NOVA FM-300 puruimur Hind:

Soodushind:

Soodushind:

399/722 €

238 €

(km 0%)

(km 0%)

NÜÜD ON KÕIKIDEL NOVA KEEVITUSSEADMETEL 2AASTANE GARANTII! Parim kvaliteet ja pakkumine. Täieliku varustusega ja kasutusvalmis. Kasutamiseks on vajalikud ainult suruõhk ja elekter! Ülipopulaarne! Soomes müüdud üle 1500 seadme. Kvaliteetne ja usaldusväärne.

Lõikevõimsus: 15 mm / 25 mm Kaal: 8,6 kg / 19 kg

NOVA115S metallilintsaag

Uudistoode! Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga.

Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse.

550 W võimsa mootoriga.

Hind: Mugav transportida. Hõlbus transportimise ajaks 383 € aluse küljest lahti võtta. (km 0%) Suurepärane saag tööobjektile kaasaviimiseks.

Rattad ka aluse küljes.

Tera automaatne seiskamine. Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12, 7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 100 x 150 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Kaal: 62 kg

Nova BY82 on väga kvaliteetne rihthöövel-paksusmasin väikestes töökohtades kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust. Võib asetada lauale või muudele vastavatele kohtadele. Pärast kasutamist lihtne kõrvale liigutada.

Kvaliteetne valatud laud.

Töötab vibratsioonivabalt.

Lihtne ja kiire rihthöövelpingi vahetaHind: mine paksusmasinaks.

Höövelduslaius on 1444 € 310 mm. Võib lisada (km 0%) pika soone freesimise seadme. Tolmukogurile on standardsuurusega 100 mm liides, mida saab kasutada nii rihthööveldamisel kui ka paksusmasinal.

Kvaliteetne juhttugi, mida saab kallutada 45 kraadi.

NOVA 25L (230 V (km 0%) versioon) on müügil ligi sajas riigis.

TööTõhus puruimur kahe kindel, eriti kvaliteetne „minitreipink”, mis 100 mm avaga. Kõikidel mudelitel on metallist labad. Koti vahe- sobib suurepäraselt väiketöökodadele, tamine on kiire ja hõlbus. Varustatud ra- autoremonditöökodadele ja muidugi metallitöömeestele. Jätab tastega, nii et masinaga on lihtne liikuda. harrastajaist kvaliteetse töötlemisjälje, vastupidav ja Võimas 1,5 kW / 230 V mootor. Äärmiselt lihtsalt käsitsetav mudel. NOVA 25L on usaldusväärsed ja töökindlad masinad. olnud väikeste treipinkide seas müüduim See mudel on olnud ülekaalukalt meie mudel viimase viie aasta jooksul.

Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Imuri labade läbimõõt: 300 mm Kaal: 46 kg

NOVA 15 puidutreipink

Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Höövelduslaius: 204 mm Paksusmasina max kõrgus: 210 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 32 kg

Mootori võimsus: 3 kW / 380 V / 4800 rpm Höövelduslaius: 310 mm / 12’’ Laud:1380 x 310 mm Lõiketerad: 3 tk Kaal: 272 kg

NOVA J25AF magnetpuurpink automaatse etteandega

NOVA HB-16 hüdrauliline torupainutusmasin

NOVA MB-104B paksusmasin

Hind:

1202 € (km 0%) Astmetu automaatse etteandega varustatud magnetpuurpink. Kaasas lai valik tarvikuid. Koonus MK3- MK2, kaks Weldoni padrunit 19 mm ja 31,5 mm, vedelikumahuti.

Mootori võimsus: 1980 W Kiirus: 520 r/min MK3 koonus.

Puurimisvõimsus: 25 mm Max käik: 150 mm Kaal: 27 kg

359 € (km 0%)

Intensiivseks kasutamiseks mõeldud torupainutuspink. Väga tugev konstruktsioon.

Hõlbus ja kiire kasutada. Kvaliteetsed ja vastupidavad stantsid eri suurusega torudele. Vastupidav hüdrauliline torupainutuspink intensiivseks kasutamiseks.

Kvaliteetne ja töökindel.

Maks. paksus: 2,5–6 mm Max painutusnurk: 90° Kujuformeerijad: 20, 25, 32, 42, 48, 60, 72, 90 mm Ümar-kujuformeerijad: 1/2, 3/4, 1, 11/4, 11/2, 2, 21/2, 3” Kaal: 82 kg

Hind:

1250 €

Sama tippkvaliteet kui juba aastaid müügil olnud mudelitel BS-400 ja BS-600.

Tugev konstruktsioon.

Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistuHind: sed paigas intensiivsel 464 € ja pideval töötamisel.

Kõrge kvaliteediga (km 0%) mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus.

Alus standardvarustuses kaasas.

Mootori võimsus: 800 W Tera kiirus: 360/720 m/min Tera suurus: 2240 x 8–15 mm Maks. saagimisvõimsus: 175 mm Lõikevõimsus/ sügavus: 300 mm Kaal: 78 kg

Hind:

311 €

NOVA 25L 230 V metallitreipink

Vastupidavam mudel, suure koormuse jaoks valmistatud höövel.

Tugev ja vibratsioonivaba. Eriti täpne hööveldus. Sisseveoga Hind: kolmeteraline lõikur.

1686 € Tagasilöögi ärahoid.

Malmlaud nelja (km 0%) ettesööterulliga. Professionaali töövahend suure koormusega kasutamiseks.

Mootori võimsus: 3000 W Mootor: 5000 p/min Terade arv: 3 Max höövelduse laius: 406 mm Lõikepea läbimõõt: 75 mm Etteandekiirus: 6 m/ min Max kõrgus: 204 mm Max hööveldamine: 5 mm Kaal: 320 kg

(km 0%)

enim müüdud imur juba aastaid.

Hind:

557 € (km 0%)

See on tõeline treiali unelmate tööpink.

Saab lisada ka kopeerseadme.

Vastupidav konstruktsioon. Võimas ja töökindel. Pööratav mootor: 45, 90 või 180 kraadi. Võid treida suuri detaile, pöörates mootorit 180 kraadi tahapoole.

Tugev alus standardvarustuses kaasas.

Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 600–2000 rpm, var Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 381 mm Kaal: 95 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

Mootori võimsus: 750 W Pöörlemiskiirus: 115–1620 rpm (6 kiirust) Tsentrite vahe: 700 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 250 mm Spindli läbiviik: 27 mm (MK4) Teravarre max paksus: 14 mm Kaal: 161 kg

NOVA 4132A puurpink Uuendatud versioon mudelist NOVA 4132, mis on olnud üks populaarsemaid puurpinke viimastel aastatel! A-mudel on varustatud võimsa 1,5 kW mootori, vesijahutuse ja suunavahetusega. Selle pingiga saad puurida avasid ja lisaks keermestada. Kaasas Hind: on ka palju lisavarustust: kvaliteetne 16 mm 722 € kiirkinnituspadrun, (km 0%) tööriistahoidja ja vähendamiskoonused.

Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 120–3480 rpm Puurimisvõimsus: 32 mm Spindel: MK4 Spindli kaugus sambast: 250 mm Spindlikäik: 120 mm Laua suurus: 425 x 475 mm Kõrgus: 1670 mm Kaal: 148 kg

viljalusvõistlus 11

Maamajandus Nr 9 (27) 18. september 2014 Foto RAIVO TASSO

Savikoti Agro agronoom Tuuli Vaarak.

Võistluspõld oli 13 ha, kuhu sügisel külvati sort ’Fredis’. See on suhteliselt uus sort, pärineb Lätist. Eestis on sellega kogemusi 4–5 aastat. Siiski muutub see järjest populaarsemaks. ’Fredist’ hinnatakse kahe eelise tõttu. Esiteks on see üks varasemaid ja teiseks on tal ohted, nii et loomad-linnud (eelkõige mets-

sead) teda eriti süüa ei taha. Sordi haiguskindluse suhtes on põllumeestel eriarvamusi.

Võistluspõld asub otse Jööri suure seakasvatuskompleksi kõrval ning kuulub Kõljala tegijatele alles teist aastat. Seetõttu ei teadnud Piibe Post täpselt, mis foon all on. Arvas vaid, et ju see põld on ka varem läga saanud.

Foto MARGUS AMEERIKAS

Valjala POÜ agronoom Piibe Post.

Võistluspõllu eelvili oli raps.

Sügisel randaaliti ning nisu külvati maha 26. septembril. Aeg on hilisevõitu, ent õnneks oli mullu pikk pehme sügis.

Pärast kompleksväetise andmist läks põld talvituma. Kevadel kasutati tavapärast väetamis­ skeemi (AN, hiljem NS), ent juurde anti pealtväetisena läga ja lehe-

põlluraamatu väljavõtted Savikoti Agro rukis ’Evolo’

Valjala POÜ talinisu ’Fredis’

Eelvili: hernes.

Sügisel: randaal. 4.09. – külv 70 kg/ha. NPK 5-10-25.

Herbitsiid Complet.

Kevadel: 1.04. väetamine AN; 20.04. väetamine NS. 17.05. taimekaitse: herbitsiid Trimmer, herbitsiid Puma Universal, fungitsiid Falcon Forte, kasvuregulaator Cerone, kleepaine Trend.

Eelvili: suviraps.

Sügisel: randaal. 26.09. külv 200 kg/ha. NPK 4-11-11+20S. Kevadel: 11.04. väetamine AN; 18.04. väetamine NPK 17-6-11 +14S; 24.04. sõnnikulaotamine (paisklaotus) 20 t/ha; 26.04. äestamine; 3.05. väetamine AN. 20.05. taimekaitse: herbit­ siid Sekator, Puma + fungitsiid Falcon Forte + Albit. 1.06. taimekaitse: fungitsiid Falcon Forte + leheväetis Ekolist.

väetist. Heale saagile aitas kaasa ka varakevadine orase äestamine. “’Fredise’ kohta teadsin, et see on vastuvõtlik helelaiksusele ning tegin haigustõrjet, sest helelaiksust muudkui tuli ja tuli,” sõnab Piibe Post.

Sama tulemuse sai ka Margus Lepp Voore Farmist. Tema võistluspõld oli enne koristust tihe nagu müür ning lubas loota isegi kümnetonnist saaki. Need kilod, mis kümnest tonnist puudu jäid, võib kirjutada vihma arvele.

“Neli päeva vihma räsis nii saaki kui kvaliteeti,” sõnab Lepp. Aga tulemus on sellegipoolest väga kõva. “Seda põldu oli ilus vaadata ja hea koristada!” ütleb agronoom, kellel võistluspõlluga lähedasi tulemusi oli teisigi.

Kuigi talinisu sort ’Skagen’ on Eestis üks populaarsemaid ning viljelusvõistlusel alati hästi esinenud, selle kasvatajad pjedestaalile tänavu ei jõudnud. Põhjuseks sordi hilisus – vihmaperioodi saabudes polnud see paljudes kohtades veel koristusküps.

Küll oli Põlvamaa võistlejal, viljelusvõistluse uuel tulijal Argo Mustal ’Skageni’ keskmine saak seitse tonni hektarilt. Ka kvaliteet oli suurepärane, probleeme polnud isegi proteiiniga. “Tegime proteiini juurde,” viitab ta viimasele leheväetamisele.

Margus Ameerikase meelest on nisusaagid tootmispõldude kohta väga head: “Tehtud kulud olid ligikaudu vastavuses saadud saakidega.”

„Mu isa “ütleb alati: usalda kogemust.”

ZETOR MAJOR 80 SÜGISKAMPAANIA

22 900 €

Hinnale lisandub käibemaks.

Usaldusväärne igapäevasteks töödeks Major – lihtne ja mugav põllumajandustraktor Zetorilt.

Suurepärase hinna ja kvaliteedi suhtega töökindel abiline Sinu igapäevasteks põllu- ja talutöödeks.

Küsi pakkumist kohe!

INDREK TÄTTE, tel 5648 9424 PEEP ORLOVSKI, tel 553 4033 URMAS PUNGAR, tel 526 6103

Maskin Grupp OÜ Maaritsa 63417, Põlvamaa info@talutehnika.ee www.talutehnika.ee

12 analüüs

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Euroopa auditid:

kontrolli all nii toetuste saajaid kui maksjaid Loomakontroll Viljandimaal: kas lehmadel on kõrvamärgid olemas, kontrolliti otse karjamaal.

Foto Ahti Bleive

AHTI BLEIVE PRIA peadirektori asetäitja

A

lates 2004. aastast, mil Eestist sai Eu­roopa Liidu liikmesriik, on meie maaelu, kalanduse ja metsasektori edendamiseks makstud PRIA vahendusel üle 2,1 miljardi euro toetusi. Eri toetusmeetmeid on Eestis olnud sadakond.

Iga meetme puhul kehtivad kindlad reeglid – kes, mille jaoks, kuhu ja kui palju toetust võib saada, millised tingimused tuleb täita. Kes toetusi ei soovi, võib toimetada oma äranägemisel, aga toetuse küsija võtab juba taotlust esitades kohustuse toetusega seotud reegleid täita. Üle kümne aasta Euroopa Kontrollikojas töötanud Kersti Kaljulaid ütles kevadel, et kõik toetustega seonduv peab mitte ainult olema, vaid ka paistma korrektne. Ta möönis, et majanduskasvu üldise aeglustumise tõttu on ELil likviidsusprobleeme ja iga aasta lõpus jääb miljardeid puudu.

See on üks põhjusi, miks liikmesriikides ELi fondide raha ka­sutamist kontrollivad auditid asuvad vigu leides maksete peatamisele. Kaljulaiu soovitus Eestile oli: olgem ELi raha kasutamisel nii korrektsed, et meile sanktsioone ei tehtaks!

Kontrollitav kontroll Taotlejad teavad, et neid võivad kontrollida PRIA, veterinaar- ja toiduamet, keskkonnaamet, põllumajandusamet, maksu- ja tolliamet jne. Vähem teatakse, et liikmesriikides käivad kohal ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja audiitorid.

Eestil on läinud hästi: toetuste sihi­pärast kasutamist kontrollinud audiitorid pole tõsiseid rikkumisi tuvastanud ega rakendanud suuri trahve, mida on juhtunud paljude teiste riikidega.

PRIAt kui ELi toetusi vahendavat makseasutust kontrollivad põllumajandusministeerium ja selle tellitud iga-aastane sertifitseerimisaudit, riigikontroll, maksuamet, samuti asutuse enda siseauditi osakond.

Aastas käib PRIAs mitu Euroo­pa Komisjoni (EK) auditit. Nad kontrollivad teatud sagedusega kõiki valdkondi. Vähemalt kord viie aasta jooksul kontrollitakse teemasid seoses pindalatoetustega, sest just need moodustavad rahaliselt suurima osa.

Tavapäraselt näeb kontroll välja nii, et Eestisse saabub nädalakskaheks rühm Brüsseli audiitoreid.

Esimestel päevadel hindavad nad väljavalitud meetmete osas liikmesriigis kehtestatud menetlusprotsessi tervikuna ja tegevuste jada, alates meetme ettevalmistamisest ja teavitusest, lõpetades maksmiste ja tagasinõuetega.

PRIA-lt eeldatakse, et see tagaks täieliku ja punktuaalse kontrolli toetuste menetlemise üle. Kontrollitakse, kas on välistatud kõik riskid toetuse ebaõigeks maksmiseks – kas taotleja täidab kõiki ELi ja siseriiklikke nõudeid; kas tema tegevus on piisavalt kontrollitav; kas PRIA-l on toetuste menetlemiseks vajalikud infosüsteemid välja arendatud ja toimivad korrektselt; kas maksed ja sanktsioonid on õigesti arvutatud jne.

Kõik peab toimuma väga täpses vastavuses Euroopa ja liikmesriigi määrustega. Audit uurib sedagi, kas siseriiklikud määrused järgivad Euroopa regulatsioonidega sätestatut.

Pärast seda valivad audiitorid ise välja paarkümmend taotlejat,

keda PRIA on juba kontrollinud ja kellele on toetus välja makstud.

Nende juures viiakse kohapeal läbi veelkordne kontroll, millega selgitatakse nii seda, kas taotleja on korrektselt nõudeid täitnud, kui ka seda, kas PRIA kontroll on kõik vajaliku korralikult teinud.

Tulemust annab oodata Kontrolli lõpus teevad audiitorid tavaliselt suulise üldise kokkuvõtte, millest võib aimata, millega jäädi rahule, millega mitte. PRIA annab küll auditi käigus selgitusi, aga audiitorite seisukohad selguvad mitu kuud hiljem, kui saabub kokkuvõte leitud probleemidest ja finantsriskidest.

Liikmesriik annab kahe kuu jooksul raportile vastuse – siin on võimalus veel kord selgitusi jagada, oma tegevuse õiguspärasust kaitsta. 4–8 kuu jooksul saabub liikmesriigile kutse bilateraalsele kohtumisele Brüsselis.

Auditi pretensioonid arutatakse kohtumisel detailselt läbi. Mõistagi on liikmesriigi huvi n-ö märkusi maha saada, et võimalikest sanktsioonidest pääseda või neid vähendada.

EK sanktsioonide-ettepanek saabub 4–6 kuud hiljem. Kui trahv ületab 1 mln eurot ja liikmesriik sellega ei nõustu, saab ta pöörduda ELi lepitusorganisse. Sinna tuleb minna pigem uute argumentidega kui nendega, mis juba varem audiitoritele esitati.

Sageli taandub vaidlus mõne nõude tõlgendamisele: makseagentuur ja/või liikmesriik on ühel seisukohal, audit teistsugusel. Tuleb ette, et auditi tulemusel tehakse siseriiklikke õigusakte ümber, vii-

maks neid paremini kooskõlla ELi regulatsioonidega. Aga pole harvad ka juhtumid, kus auditite töö tulemusel kohendatakse ELi seadusandlust.

Euroopa Komisjon annab kolmneli korda aastas välja liikmesriikidele tehtud sanktsioonide kokkuvõtteid. Sinna on koondatud andmed sanktsioonide kohta rikkumiste ja liikmesriikide lõikes kõigi osas, kellele neid rakendatakse.

Pääsenud hiigeltrahvidest Sanktsioon liikmesriigile võib olla n-ö juhtumipõhine või süsteemse vea põhine. Esimese variandi korral on sanktsiooni suuruseks vaid ühest konkreetsest rikkumisest või kontrollisüsteemi mittevastavusest tingitud summa, mis reeglina ei ole väga suur. Teisel juhul – kui komisjoni audiitorid leiavad n-ö süsteemse vea – võivad aga summad olla vägagi suured, sest trahvi suurus leitakse protsendina (reeglina 2–30%) konkreetse toetusmeetme selle perioodi kogueelarvest, mil viga esines. Sanktsiooni peab mõlemal juhul hüvitama liikmesriik.

Eesti vaatenurgast on tegu väga suurte summadega. Näiteks võeti tänavu 4. aprilli otsusega 12 riigilt ära kokku ligi 315 miljonit eurot – rohkem kui PRIA 2013. a makstud toetused kokku! Suurimad sanktsioonid pälvis Prantsusmaa: üle 243 mln euro seoses abikõlbmatute maksetega aastatel 2007–2011 ja alusetute eraldistega riiklikust reservist seoses toetusõigustega.

Lisaks veel 10 mln eurot MAKi I telje meetmetest toetatud projektide ebapiisava kontrolli eest.

Harva ületab sanktsioon kindlaksmääratud protsendi ulatuses 5%, aga Prantsusmaa puhul määras EK 10%.

Eesti on üks neid väheseid riike, mis pole põldude registri pärast ühtki trahvi pälvinud.

Kõige värskem otsus pärineb 9. juulist: 16 riigi toetustest jätab EL hüvitamata ligi 52 mln eurot, sellest 20,7 mln puudutab taas Prantsusmaad (koolipiima-kontrollide hilinemine, eeskirjadevastased maksed riiklikust reservist).

Eestit tänavused trahviotsused seni ei puuduta ning üldse on Eestil tulnud 10 ELis oldud aasta jooksul vastu võtta toetuste vähendamisi mõnel korral, kokku üle 1 mln euro. Üldiselt on aga Eesti EK auditite silmis pigem “väikese riskiga” riik. Üheks sagedasemaks ja suurimaid sanktsioone kaasa toovaks põhjuseks ELis on puudujäägid põldude registrile esitatavate nõuete täitmisel. Eesti on üks neid väheseid riike, mis pole põldude registri pärast ühtki trahvi pälvinud. Teine suurem trahvide allikas ELis on probleemid nõuetele vastavuse süsteemi rakendamisel. Sel teemal on ka Eestil lähiajal oodata pisut alla 1 mln eurost sanktsiooni.

Tänavu maist juunini käis Eestis kolm EK auditit. Kontrolliti LEADER-meedet, pindala otsetoetusi ja piimasektori eritoetuse meedet. Lisaks kontrollis augustis pindalatoetuste rakendamist Euroopa Kontrollikoda. Tõsise leiuna tuvastati ühes kontrollitud talus kahel loomal mõlema kõrvamärgi puudumine, mis tähendab, et loomi polnud võimalik identifitseerida. Samuti leiti loomaomanike juures puudusi karjaraamatute pidamisel.

Kokkuvõttes on iga audit nii riigi kui PRIA jaoks nagu eksam, kus selgub, kas toetustega seotud reegleid on piisavalt ja õigesti täidetud. Riigiasutuste püüdlustest üksi ei piisa – iga toetusetaotleja võib sattuda Euroopa audiitorite kohapealse kontrolli valimisse ning osutuda n-ö riigi visiitkaardiks.

Siin on meie kõigi eesmärk üks: olla kontrollijate silmis laitmatu reeglite täitja, sest vaid nii on tagatud kõigi saadaolevate toetuste täies mahus Eestisse jõudmine.

analüüs 13

Maamajandus Nr 9 (27) 18. september 2014

Vene turg tuleb äriplaanidest lähiajaks maha tõmmata

A

lates 6. augustist on keelu all järgmised kaubad: piimatooted, liha ja lihatooted ning vorstid; kala, värsked köögiviljad ja puuviljad. Keeld puudutab uuringu järgi maailmas 7,3 miljardi euro eest kaupu.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on see suures osas Euroopa probleem, kuna maailmast Venemaale müüdavast ja nüüd keelu saanud toidukaubast pärines 74% EList.

Eelkõige on tegu aedvilja, piimatoodete, kala ja sealihaga.

Foto Heiki Raudla

6. augustil kehtestas Venemaa aastaks põllumajandustoodete sisseveo keelu EList, Norrast, USAst, Kanadast ja Austraaliast. Konjunktuuriinstituudil valmis uuring selle võimalikest tagajärgedest.

Venemaale läinud toodete osakaal riigiti Riik

Kala ja põllumajandussaaduste eksport %

Leedu Poola Soome Eesti Luksemburg Küpros Kreeka Ungari Läti Belgia Taani Austria Slovakkia Saksamaa Hispaania EL 28

41 19 19 18 12 11 7 7 7 6 5 5 5 4 4 4

Eesti piimatoodete eksport Venemaale Kaubagrupp

% kaubagrupi koguekspordist

Juust

40

Hapupiimatooted

40

Vadak Piim, koor Või

18 17 2

Eesti kalatoodete eksport Venemaale

Otsesed ja kaudsed mõjud Norrast said keelu lõhe, USAst kanaliha ja puuvili, Kanadast sealiha ja kala, Austraaliast veiseliha ja või. Kokku otsib uusi turge maailmas ligi kaks miljonit tonni toidukaupu.

Euroopa riikidest saab keelu tõttu kõige suuremat kahju Leedu, kust läks Venemaale 41% kala- ja põllumajandustoodangu ekspordist. Järgnevad Poola ja Soome 19 protsendiga.

Kurvastaval neljandal kohal on Eesti, kelle põllu- ja mereandidest läks Venemaale 18 protsenti.

Eestis on otseselt üle jääva kauba kogus üle 50 000 tonni.

Piima ja piimatooteid on selle hulgas ca 16 000 ning kala ja kalatooteid 35 000 tonni. Rahaliselt teeb see uuringu järgi 75 miljonit eurot.

Lisaks otsesele on aga ka kaudsed mõjud. “Eesti ekspordib piima Lätti ja Leetu, mille tehastes valmistatakse sellest juustu ning osa sellest eksporditi Venemaale,” selgitab Josing. Tema sõnul oli piima eksport Lätti ja Leetu mullu kokku ligi 200 000 tonni ning rahaline väärtus üle 70 miljoni euro. Niisiis on Eesti riigis uutele turgudele realiseerimist vajavaid tooteid umbes 150 miljonit euro eest.

Kaudne mõju seisneb ka selles, et teistestki riikidest üle jäävad toidukaubad peavad leidma uue turu, mistõttu surve Eesti turule võib suureneda, meie oma toot-

Vene turg

Kaubagrupp Külmutatud kala Vähilaadsed Värske jahutatud kala Kalafilee ja -liha Eluskala

Tonni 34 600 329 208 88 67

Kiluleibade ja suitsulihatoodetega on reklaaminud Eesti oma toitumiskultuuri nii Berliinis kui Moskvas. Nüüd, kui Vene turg kinni, tuleb otsida uusi pealinnu.

jad kaotavad turuosa või peavad oma kaupa müüma odavamalt.

“Selline asi võib küll esmalt tuua kaasa hindade languse poes, kuid kui hakkavad kaduma töökohad ja sissetulekud, ei rõõmusta hinnalangus kedagi,” märgib Marje Josing

Olukord on enneolematu Konjunktuuriinstituudi direktori sõnul on olukord erakordne.

Embargo tuli kui mitte just ootamatult (oli see ju vastusamm Euroopa Liidu ja USA majandussanktsioonidele Venemaa vastu), siis ikkagi väga äkki ja kiiresti. Nii katkesid kõik ärisidemed n-ö üleöö.

Keeld puudutab paljusid riike korraga, külvab segadust turgudel ning tekitab ülepakkumise.

Tegu on kaupadega, mille tootmist ei saa seisata ega neid ka pikalt säilitada, olgu need siis aedja puuviljad, piima- või lihatooted. Lisaks on keeld mitte majan-

duslik, vaid eelkõige poliitiline ega arvesta äriloogikaga.

“Vene turg tuleb äriplaanidest lähiaastateks maha tõmmata!” on Josingu esimene soovitus, kuna võib arvata, et Vene turg jääb ettearvamatuks ning kõik äriprojektid suurt riski sisaldavaks.

Kui lähematel kuudel ei leita uusi turge, võivad paljudel Eesti põllu- ja kalamajandusettevõtetel tekkida majandusraskused. Eelkõige puudutab see neid, kes on palju investeerinud ning peavad laene maksma. Suuremad rasku-

sed ootavad neid, kes toodavad vaid toorainet (piim, külmutatud kala – kilu ja räim).

Võib ka arvata, et lähiajal suureneb nii Eestis kui mujal ELis üle jääva piima töötlemine võiks, pulbriks ja juustuks. See tähendab nende toodete hinna langust.

Kalatööstusele ongi praegune seis ohtlik seetõttu, et külmutatud kilu ja räime eksport on väga suures ülekaalus võrreldes teiste kalandussaadustega: kui kalaeksport Venemaale moodustas mullu kokku 35 200 tonni,

kommentaar Margus Muld ASi Väätsa Agro juhatuse liige Praegused investeeringud on meie ettevõttel tehtud suures osas laenuraha eest. Kuigi plaanis on lisaks kahele uuele veel kolmanda farmi ning biogaasitööstuse ehitamine, on praegusel hetkel investeeringud seisatud ning vaatame, mida piimahind edasi teeb.

siis külmutatud kilu ja räime oli sellest 34 500 tonni.

Siit järeldus – Eesti peab hoopis suuremat rõhku panema suurema lisandväärtusega toodete tootmisele ja müügile. Josing ütles, et toota osakavad paljud, kuid edukas müük on kunst ja meie kitsaskoht. Eesti on panustanud päris palju rahaliselt turundusele välisriikides, kuid reaalne kasu on seni olnud väike. Me ei ole oma kõrgema lisandväärtusega piimatoodetega lääne turgudele läbi murdnud ja räime/ kiluga ei suuda ikka midagi rohkemat teha, kui vaid külmutada ja siis Venemaale saata.

Konjunktuuriinstituudi direktor kardab ka seda, et Venemaa võib mõjutada tolliliitu – Valgevenet, Kasahstani jne – kehtestama samasugused sanktsioonid, mis piirab turge veelgi.

LII SAMMLER

14 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Tänapäeva võtmeküsimus:

TIIU NÕMMIK Kõrgekaasiku Kaubanduse nõustaja

kari efektiivseks Foto SVEN ARBET

Kõrged piimatoodangud ja madal hind sunnivad tootjaid kaaluma iga sööda ja söödalisandi puhul, mis maksab üks söödaühik, mitu ühikut söödast suudab lehm omastada ja mitu ühikut lendab kõhutuule abil kosmosesse.

K

õrge piimatoodanguga on seotud hulk positiivseid ja negatiivseid tegureid, mis mõjutavad piimakarja kasumlikkust. Karja jõudluse ja selleks tehtavate kulutuste analüüsimine võiks olla iga farmi tavapärane rutiin.

Piimakarja efektiivsust saab hinnata toodetud piima ja tarbitud kuivaine suhtena lehma kohta päevas. Kui saadud koefitsient farmi omanikku ei rahulda, on karja efektiivsuse parandamiseks kaks võimalust: esiteks kuiv­aine söömus jääb samaks, kuid piimatoodang suureneb; teiseks – kuiv­ aine söömust vähendatakse, kuid piimatoodang ei vähene.

Tehniliselt on need üsna lihtsad variandid, kui jälgitakse näitajaid, mis mõjutavad piimatoodangu ja kuivaine söömuse suhet.

Nendeks on silo kvaliteet, kinnisperiood, esimesed 100 lüpsipäeva, laktatsiooni lõpp ning karjahaldus.

Lehmade jõudlust ja sööda kasutamise efektiivsust mõjutab kõige enam silo, mille lõhustuvus, seeduvus ja toitainete sisal-

dus varieeruvad kõige rohkem.

Paraku annab lõpliku hinnangu silo kvaliteedile lehm, ning võib juhtuda, et lehma antud hinnang ei kattu silotootja arvamusega ning võib endaga kaasa tuua piimatoodangu languse ja täiendavad kulutused lisasöötadele.

Kinnisperiood Kinnisperiood on kaasaegse geneetikaga lehma elus kõige olulisem periood. 80 – 85% mastiitide, mertriitide ning kõrgete somaatiliste rakkude (SRA) juhtumitest saavad alguse sellest perioodist. Seetõttu on kinnisperioodil vaja lisaks kõigele muule jälgida ka õiget söötmisrežiimi.

Poegimiseelne ratsioon tuleb koostada nii, et see stimuleeriks vatsabakterite kasvu ning väldiks ketoosi ja atsidoosi tekkimise riske.

Eri söötmisrežiimide mõju ajavahemikus 8–4 nädalat enne poegimist on näha allpool olevas tabelis. Selles näites söödeti kõikidele gruppidele sama ratsiooni, osas gruppides asendati aga muist rohusilost ning põhust maisisilo ja lakteerivate lehmade jõusöödaga. Atsidoosi ja ketoosi näi-

tajaid määrati neli nädalat enne poegimist, somaatilisi rakke mõõdeti esimesel viiekümnel poegimisjärgsel päeval.

Kinnisperioodil väheneb lehmade vatsa mahukus, vatsahattude suurus ja vatsabakterite arvukus. Õige söötmise korral on võimalik säilitada ja suurendada vatsa suurust põhu lisamisega kinnislehmade ratsiooni. Selle kohta on viimasel ajal tehtud palju uuringuid ning optimaalseks põhu koguseks kogu kinnisperioodi ratsioonis on 3–5 kg lehma kohta päevas.

Laktatsiooni alguspäevad Kinnisperioodil õigesti ette valmistatud vats on mahukas ja hästi arenenud vatsahattudega, tänu sellele saavutab lehm maksimaalse kuivaine söömuse 20–50 päeva võrra kiiremini. Kiire söömuse suurenemine vähendab laktatsiooni alguses tekkivat energia defitsiiti.

Seevastu lehmad, kellele poegimiseelsel perioodil söödeti lüpsilehmade ratsiooni, alustasid laktatsiooni subkliinilise ketoosi ja atsidoosiga ning nad lüpsid kehavarude arvelt. Kui ratsioon ei võimalda vatsa mahukuse suurendamist poegimiseelses grupis, kaasneb sellega tunduvalt suurem energiapuudus laktatsiooni alguses ning kiirem ja suurem kaalukaotus, halvemad sigimisnäitajad, kiirem piimatoodangu langus ja praakimine.

Kiire toitumishinde langus esimesel 40–60 poegimisjärgsel päeval on seotud keharasvade ja lihaste tasakaaluga. Uuringutest

Lõpliku hinnangu annab silo kvaliteedile lehm. Võib juhtuda, et lehma hinnang ei kattu silotootja arvamusega ja võib endaga kaasa tuua piimatoodangu languse.

on teada, et sigivus, sealhulgas munaraku suurus ja selle kinnitumise tugevus on korrelatsioonis lihasmassiga.

Kui tegelik piimatoodang ei vasta arvutuslikule, võib põhjust otsida piimatoodangut limiteerivatest teguritest. Kui lehma keskmine piimatoodang ületab 24 kg piiri, muutuvad ka ratsiooni koostamise põhimõtted.

Piimatoodangut mõjutavad kõige enam ratsioonis sisalduvad energia ja proteiin ning nende allikad.

Piimatoodangut limiteerivaid tegureid on tavaliselt mitu. Nt 20kg piimatoodanguga lehmal on selliseks teguriks enamasti ratsiooni madal energiasisaldus.

Mida suurem on piimatoodang, seda enam on toodangut limiteerivaid tegureid, sest suurte toodangute korral on lehma söömus suurem ja sööda liikumise kiirus vatsast välja kiirem. Seetõttu on kõrgete toodangute puhul

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

Ühe- ja kahetalalised metsaveohaagised Kandevõime 7–13 t Palgitõstukid 4,1–8,35 m

Vaata lähemalt: www.bmf.ee Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

d u l a a k d e Kvaliteeltusmajast Kaa

tel 55 648 186 info@kaalumaja.ee www.kaalumaja.ee

vaja lisada söödaratsiooni vatsabakterite toime eest kaitstud ehk mööduvat söödaproteiini ja energiat.

Mullikad vajavad esimesel laktatsioonil toitaineid lisaks piima tootmisele ka kasvamiseks. Mullikate poegimisaegne kaal on seotud sellega, kui kiiresti ilmuvad poegimisjärgselt nähtavale esimesed kolm ribi.

Laktatsiooni lõpp Kui seada eesmärgiks kõrgetoodangulise karja keskmine vanus minimaalselt 2,8 laktatsiooni, peaks mullikate keskmine kaaluiive sünnist kuni poegimiseni olema 750 g päevas. Veelgi parem, kui mullika kaal poegimisel oleks 800–900 kg, mis kajastub poegimisjärgses kaalus 600–640 kg.

Laktatsiooni keskpaik ning lõpp on perioodid, kus tihtipeale unustatakse toitumishinde parandamise vajalikkuse ja ökonoomsuse vaheline tasakaal. Sellel perioodil peab lehm taastama poegimiseelse toitumishinde, mis mõjutab järgmist laktatsiooni ning tema pikaealisust karjas.

Kahtlemata nõuab laktatsiooni keskpaiga ja lõpu lehmade söötmine investeeringuid, lihtsalt tuleb leida nendevaheline tasakaal.

Moodsa geneetikaga piimakari võib väga lihtsalt kasutada proteiini ja aminohappeid energia sünteesiks.

Oluline on jälgida, et vatsas sünteesitud proteiin ja vatsast mööduv proteiin oleksid tasakaalus. Sageli võib juhtuda, et laktatsiooni 100–250 päeva ratsioon ei paku lehmadele vatsast mööduvat proteiini piisavalt.

Karja efektiivsuse parandamiseks on alati mõttekas üle vaadata kogu karja haldus, mis mõjutab samuti lehmade efektiivsust.

Eeltoodust nähtub, et üsna lihtsate võtetega on võimalik parandada lehmade piimatoodangut kuni kilo päevas.

tegija 15

Maamajandus Nr 9 (27) 18. september 2014

Eesti taimekaitse isa ümmargune tähtpäev Endel Kaarepit võib täie õigusega pidada üheks Eesti taimekaitse rajajaks.

Kindlasti on ta praegu meie vanim elusolev põlluma­jan­dusteadlane, tal täitub 20. septembril 100 eluaastat.

E

ndel Kaarep on sündinud 20. septembril 1914 Venemaal Tambovi kubermangus, kus tema isa leidis tööd loomakasvatuse alal. Revolutsioon tõi perekonna kodumaale tagasi.

Endel Kaarep õppis Gustav Adolfi gümnaasiumis ja tema soov oli saada arhitektiks. Õpingud katkesid tervislikel põhjustel. 1939. aastal jätkas ta haridusteed Tartu Ülikoolis põllumajanduse erialal. Kuna õppimise kõrvalt tuli töötada, õnnestus ülikool lõpetada alles 1960. aastal, seda agronoomina EPAs.

Pigem teadusemees Taimekaitse hinnatud asjatundjana usaldati Endel Kaarepile ENSV Põllumajandusministeeriumi taimekaitse osakonna juhtimine aastatel 1947– 1949 ja 1952–1953. Administreerimisest rohkem huvitas teda aga taimekaitseline teaduslik uurimine.

Kui esialgu toimus taimekaitsealane uurimistöö põhiliselt Tartu Ülikooli taimehaiguste ja entomoloogia katsejaamades, siis alates 1952. aastast Tallinnas vastloodud Taimekasvatuse Instituudis. Endel Kaarepit huvitasid eelkõige silmaga nähtamatud organismid – viirused ja bakterid – ning nende mõju saagikuse kujunemisele taimekasvatuses.

Avaramad võimalused katsete jätkamiseks ja uurimistöö laiendamiseks tekkisid seoses instituudi (Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut) ületoomisega Sakku 1959. aastal. Seal jätkas Endel Kaarep tööd taimekaitse osakonna juhatajana ja hiljem vanemteadurina.

1966. aastal kaitstud mahukas kandidaadiväitekiri “Ilutaimede tervislik seisund Eesti NSVs ja abinõusid selle parandamiseks” on omal alal täiesti unikaalne. Edaspidi sai põhiliseks uurimistööks kartuli viirushaiguste bioloogia ja leviku uurimine.

Kaarepite imemasin Pingelise mõttetöö tulemusena konstrueerisid vennad Endel ja Sulev Kaarep taimeviiruste massiliseks määramiseks katseseadeldise, mis oluliselt kiirendas kogu protsessi.

Kui varem koguti põldudelt leheproove, millest taimemahl saadi ühe proovi kaupa primitiivselt näpitsatega pigistamise teel, siis nüüd koguti põldudelt leheproovid spetsiaalsetesse avadega konteineritesse.

Mehaanilise pressi abil saadi korraga kätte 72 taime mahl, millele lisati antiseerumit. Viiruse esinemisel tekkis mahlatilgas sade, mille uurimisel tuvastati vastava viiruse olemasolu.

Väga oluline oli ka praktikutest majandijuhtide toetus. Isegi nii kuulus

Endel Kaarep.

mees nagu Estonia kolhoosi esimees Heino Marrandi ei pidanud paljuks isiklikult proove kohale tuua ja tulemusi oma silmaga hinnata.

Määramise tulemuste põhjal puhastati seemnekartuli põllud viirushaigetest taimedest. Majandite kartulisaagid paranesid ja agronoomid võistlesid suurte saakide meistri tiitli nimel.

Kuuldus vendade Kaarepite “imemasinast” ja suurepärastest töötulemustest levis üle Nõukogude Liidu.

Sakut kui põllumajandusteaduse keskust külastasid ka paljud välismaa delegatsioonid, kellele näidati seda originaalset aparatuuri ja demonstreeriti sellega töötamist.

Seadme autoritel tekkisid järjest uued ideed aparatuuri täiustamiseks.

Kahjuks katkes viirushaiguste massilise määramise aparatuuri täiustamine katsetamise järgus enne, kui suudeti valmis ehitada väiksem ja käepärasem aparatuur.

Töö kodulaboris Lisaks kloonvaliku arendamisele viirusvabade kartulitaimede saamiseks algatas Endel Kaarep koostöös Viive Rosenbergiga juba 1966. aastal viirusvabade taimede saamise meristeemist in vitro meetodil. Kahjuks seiskus Endel Kaarepi töö Sakus pikaajalise haiguse tõttu ja ta läks invaliidsuspensionile.

Tema huvi uurimistöö jätkamiseks ja ideede elluviimiseks aga ei lakanud. See huvi viis mehe oma Merivälja eramus korralikult sisustatud labori ehitamisele. Töö eesmärgiks sai indikaatortaimedele tehtud ülekannete tulemuste võrdlemine antiseerumitega. Kaarepi tööd hinnati teadusmaailmas väga kõrgelt ja teda külastasid kodus mitmed maailma väljapaistvad kartuliteadlased.

Endel Kaarepilt on ilmunud üle 60 artikli kogumikes ja perioodikas.

Teedrajavad olid 1949. aastal ilmunud “Tähtsamad taimehaigused ja -kahjurid ning nende tõrje” ja 1960. aastal ilmunud “Taimekaitse aias”.

Viimast, 608-leheküljelist teost võib pidada oma aja kõige põhjalikumaks taimekaitsekäsiraamatuks.

1963. aastal ilmus kokkuvõtlik “Terve ja saagirikka seemnekartuli tootmine kloonmeetodil”, 1965. aastal “Viirushaigusi ja viiruskahtlasi nähtusi ilutaimedel Eesti NSVs”.

Soovime Endel Kaarepile, oma heale kolleegile, veel pikaks ajaks tugevat tervist ning rõõmu oma perekonnast ja sõpradest.

Eesti Taimekaitse Selts Eesti Taimekasvatuse Instituut

Lääne-Viru Maavalitsus müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel järgmised kinnistud: Kinnistu

Asukoht

KinnistuRiigi raamatu kinnisvara reg osa nr registri nr

Pindala

Alghind

Ussilaka

Rakke vald, Liigvalla küla

5248031

KV41895 21,73 ha 49 000 €

Hanemäe

Viru-Nigula vald, Vasta küla

5375431

KV15371 15,85 ha 25 000 €

Lepatriinu

Haljala vald, Pehka küla

5469931

KV23369

Kivimäe

Kadrina vald, Undla küla

5374531

KV21242 10,59 ha 25 000 €

Liivanõmme Sõmeru vald, Varudi-Vanaküla

4319731

KV16878 16,56 ha 35 000 €

Koplipõllu

4312031

KV17074

Sõmeru vald, Varudi-Vanaküla

2,44 ha 10 000 €

8,53 ha 16 000 €

Loopealse

Haljala vald, Essu küla

5468631

KV21113

6,48 ha

Lodupõllu

Sõmeru vald, Võhma küla

4311931

KV16880

7,74 ha 14 000 €

Teeperve

Viru-Nigula vald, Tüükri küla

5374631

KV20498 19,86 ha 16 500 €

Teekurvi

Viru-Nigula vald, Tüükri küla

5374431

KV15265

6,21 ha

8500 €

8000 €

Kirjalik pakkumine peab sisaldama: 1) avaldust, milles sisaldub: • pakkuja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontakttelefon; • müügiobjekti nimetus ja katastritunnus; • numbrite ja sõnadega kirjutatud ilma sentideta pakkumissumma, mis ei tohi olla alla alghinna.

Juhul kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summa ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa; • nõustumine enampakkumises osalemiseks ja müüdava vara ostmiseks enampakkumise teates kehtestatud tingimustel; • pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri.

Kui tagatisraha makstakse ülekandega välisriigi pangast või sularahas panka, siis märkida pank ja arvelduskonto number, kuhu mittevõitmise korral tagastada tagatisraha.

2) tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia, millel on näha pangarekvisiidid (makse saaja, arve number ja viitenumber), selgituses märgitud müügiobjekti nimetus ja/või katastritunnus ning pakkuja nimi (kui tasutakse teise isiku eest); 3) isiku esindamise puhul esindaja volitusi tõendav dokument (juriidilisel isikul vaid juhul, kui esindaja ei ole kantud B-kaardile).

Kui mõni eeltoodud dokumentidest jäetakse esitamata või esitatakse puudustega, siis pakkumist arvesse ei võeta!

Kirjalikud hinnapakkumised esitada kinnises ümbrikus iga kinnistu kohta eraldi koos osavõtutasu ja tagatise maksmise tõendiga hiljemalt 24. septembri kella 10ks aadressil F. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere 44314, kabinet 25. Ümbrikule märkida pakkuja kontaktandmed ja objekti nimetus. Tähtajast hilisemaid laekunud ümbrikke ei arvestata.

Pakkumised avatakse 24. septembril 2014 kell 10.30 Lääne-Viru Maavalitsuse saalis. Pakkumiste avamine on avalik.

Osavõtutasu suuruseks kinnistutel 5468631 ja 5374431 on 160 eurot iga kinnistu kohta, ülejäänud kinnistutel 300 eurot iga kinnistu kohta. Osavõtutasu kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 (viitenumber 10261700047147) SEB pangas või arvele nr 221023778606 (viitenumber 10261700047147) Swedbankis.

Enampakkumise tagatisraha suuruseks on 10% pakkumise alghinnast. Tagatisraha kanda üle Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 (viitenumber 3100054597) SEB pangas või arvele nr 221023778606 (viitenumber 3100054597) Swedbankis. Tagatisraha võetakse arvesse võitja ostuhinna osalise tasumisena.

Teistele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates.

Kinnistute ostmisel ei saa kasutada järelmaksu, võõrandamisega seotud notarikulud tasub ostja.

Enampakkumisel osaleja on kohustatud tutvuma müügiobjektiga ja kinnisasja looduses üle vaatama. Enampakkumisel ostuõiguse saanud isik (ostja) kohustub müügiobjekti ostma sellises seisundis, nagu see on müügilepingu tõestamise hetkel. Müüja ei vastuta selliste varjatud puuduste ilmnemise eest, millest müüja ei ole lepingu sõlmimise ajal teadlik, ning ostja kohustub teatama ilmnenud puudustest kolme kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest.

Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste avamisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni.

Riigivaraseaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikute olemasolul on neil ostueesõigus.

16 loomakasvatus PARANDA TALIVILJADE TALVEKINDLUST!

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

PÕHU JA TAIMEJÄÄNUSTE LAGUNDAMINE

• ergutab mullaorganismide tegevust • tõhustab taimejäänuste mineraliseerumist

BIOSTIMULAATOR JA KIIRENDAB TALVE JÄREL MULLA STRUKTUURI MULLAORGANISMIDE TEGEVUSE PARANDAJA

TAASTUMIST JA TAIMSETE JÄÄNUSTE MINERALISEERUMIST.

99,5% asendamatu aminohape L-α-proliin

TAIMELE VAJALIK ELUJÕULISUSE TAASTAMISEKS JA TAIMEDE TUGEVDAMINE TUGEVDAMISEKS, EBASOODSATE KASVUTINGIMUSTE EBASOODSATE TINGIMUSTE TEKKIMISE KORRAL, NAGU PÕUD, ÜLEUJUTUS JMS. SUURENDAB KÜLMATALUVUST, PARANDAB ÜLEELAMISEKS TALVEKINDLUST. • reguleerib taimede õhulõhede reguleerib taimede avamist ja veerežiimi, mis õhulõhede avamist ning aitab taimedel veerežiimi, mis kergemini aitab taimedel taluda ebasoodsaid tingimusi kergemini taluda ebasoodsaid ning kiiremini tingimusi ning taastuda kiiremini pärast taastuda pärast ebasoodsate ebasoodsate tingimuste lõppu tingimuste lõppu; • suurendab taimede külmataluvust • seemnete puhtimine 5 g/t, taimede võib segada väetiste või taimekasvuaegne pritsimine 2 g/ha kaitsevahenditega, kui nende etikettidel puuduvad vastavad piirangud.

STRESSIVASTANE TOODE

Aminohapete ja mikroelementide kompleks täiendavaks lehekaudseks väetamiseks Koostis: Vabad L-α-aminohapped Lämmastiku üldkogus (N) Orgaaniline lämmastik (N) Orgaanilise aine kogus: Magneesium (MgO)

Aminohapete ja mikroelementide kompleks täiendavaks lehekaudseks väetamiseks

20,0 % 5,5 % 5,0 % 25,0 % 0,8 %

Boor (B) Raud (Fe) Mangaan (Mn) Molübdeen (Mo) Tsink (Zn)

1,5 % 1,0 % 0,1 % 0,001 % 0,1 %

Terra-Sorb® Complex on lehekaudne bioloogiline erguti, mis sisaldab 18 erinevat taimede jaoks asendamatut vaba L-α-aminohapet.

Nii aminohapped kui mikroelemendid aktiveerivad paljusid füsioloogilisi ja ensümaatilisi protsesse taimes. Taime rakkudesse tungides suurendavad vabad L-α-aminohapped lisaks ka fotosünteesi intensiivsust ja klorofülli sisaldust.

Aitab taimel stressi järgselt taastuda.

Tõhustab toitainete imendumist ja liikumist taimes.

Stimuleerib taime õitsemist ja viljade moodustamist.

Tootja:

www.scandagra.ee Küsi lisainfot oma piirkonna müügispetsialistilt!