MAAMAJANDUS (november 2012)

Lehma eluiga pikemaks / M체rgid hoiule / Rekordsaagid

P천llumees

Ahto Vili 15. november

NR 5 (5)

2012

armastab puhkpille ja naudib t채iel rinnal koorilaulu

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Vana traktor

ajakirjanik silja.lattemae@maaleht.ee

E

esti põllumeeste organisatsioonid leiavad, et siinsete põllumajandusorganisatsioonide ülesandeks on ebavõrdsete toetuste teema hoidmine avalikkuse teravdatud tähelepanu all.

Esmaspäeval, 12. novembril alustasid Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid 22. novembrini kestvat aktsiooni “Balti ÜPP traktor”, mille eesmärk on põllumajandustoetuste küsimuse jätkuv teadvustamine nii Balti riikides kui Brüsselis. Vana ja väsinud MTZ-80 traktor saadeti Tallinnast Vabaduse väljakult teele Brüsseli poole, kus 22.−23. novembril toimub ELi riigijuhtide kohtumine, millel arutatakse ELi eelarvekava aastateks 2014−2020.

ELi eelarvekava määrab kindlaks ka Eesti põllumajandustoetused järgnevaks eelarveperioodiks. Paraku näitavad viimased osutused, et ebavõrdsete põllumajandustoetuste küsimust pole lülitatud uue eelarvekava läbirääkimiste teksti. 30. oktoobril valitsustele saadetud dokumendis on Eesti põllumeeste otsetoetuste määraks märgitud endiselt 58% keskmisest.

Euroopa Liidu eesistuja Küpros tegi oktoobri lõpul ettepaneku kärpida ühenduse 2014.−2020. aasta eelarvet 50 miljardi euro võrra, vähendades muu hulgas põllumajandustoetusi.

Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis Ene Kärner

Euroopa ja Eesti talumehed

T

änavusel “Aasta põllumehe” konverentsil jäi Iirimaa põllumeeste esindaja John Bryani sõnavõtust kõlama see, kui tähtis on iirlastele olla maaomanik, olla peremees oma maal.

Iirlased on valmis töötama terve elu, et oma maa eest maksta, sest iirlastele on väga oluline olla ise maaomanik.

Iirimaa talude keskmine suurus on 32,3 ha, soomlaste talud on keskmiselt 70hektarised. Selline maa väiksus loob tugeva omanikutunde, millega meie nii väga hoobelda ei saa.

Püüame saada võrdseks ELi põllumeestega eriti otsetoetuste osas, sama võrdsuse poole peaksime püüdlema maaomanikena, et nii kergekäeliselt maid, talusid, põllumajandusettevõtteid välismaalastele ei müüdaks.

Selge see, et maaomanikuks on Eestis saadud vanade Euroopa riikidega võrreldes liiga hilja, ei ole seda sügavat peretalu traditsiooni läbi sajandite.

Seetõttu tõuseb eriti sümpaatsena tänavuse “Aasta põllumehe” konkursi kandidaate seast esile LääneVirumaa põllumees Jaan Kiisk, kes talitab oma Otsa talus samadel põhimõtetel nagu põlised Euroopa talumehed. Selle Lääne-Virumaa põllumehe põhimõte on: ärge müüge isaisade maad välismaalastele!

“Ma tahan, et inimesed hakkaksid üha rohkem mõtlema sellele, mis saab tulevikus Eesti maast. Me peame hakkama üldrahvalikult arutama selle üle, kui palju maast võime müüa välismaalastele ja kui palju peab jääma eestlastele, et olla omanikud oma maal,” rõhutab Jaan Kiisk.

Kui võtaksime teiste Euroopa riikide talumeestest tunduvalt laiemalt eeskuju, saaksime iirlaste moodi samuti tunda uhkust, et maa ja põllumajandusettevõtted ei vaheta kergekäeliselt omanikku.

põksub Brüsselisse

4

Foto SVEN ARBET

Traktorile luges toetussõnad kaasa ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tema kõrval Tartumaa põllumeeste tulihingeline juht Jaan Sõrra.

ütles Maalehele, et mis puutub Küprose ettepanekusse, siis Euroopa põllumehed ja nende esindusorganisatsioonid (COPA-COGECA) on Kärneri sõnul sellisele kärpimisele rangelt vastu. “Oluline on säilitada ÜPP eelarve, et mitte seada ohtu piisava koguse toidu tootmise jätkumist ning maaelu arengut,” ütles Kärner. “Põllumajandustootmine peab aga vastama mitmesugustele järjest karmistuvatele nõuetele, mis teisisõnu sunnib põllumehi tegema rohkem vähema raha eest.”

Kärneri sõnul on mitme vana liikmesriigi, näiteks Prantsusmaa, Iirimaa ja Saksamaa organisatsioonide esindajad korduvalt rõhutanud, et juhul kui eelarvet kärbitakse, tuleb otsetoetuste ümberjagamise ja kogu ÜPP sisu osas alustada täiesti uusi läbirääkimisi ning seni kokku lepitu kaotab kehtivuse. “Sellist ettearvamatut tulevikku ei sooviks ilmselt keegi,” tunnistas Kärner.

HEIKI RAUDLA

4 Kes kasvatasid leivavilja rekordsaake?

sisukord

Silja lättemäe

6 Taimekaitsevahendeid tuleb hoolega hoida 8 Piimatootmine kvoodiga ja kvoodita 10

6

10 Lehmade eluiga on liiga lühike

14

11 Söödad vajavad kontrollimist 12 Lehm peab lüpsma kauem 13 Mitmekülgne Marika Oeselg 14 Pilli- ja pullimees Ahto Vili 15 Detsembrikuu sündmused 15 Uudised

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee, 661 3326

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

reklaam 3

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012

EESTI PÕLLU- JA MAAMAJANDUSE NÕUANDETEENISTUS – MAAETTEVÕTJA IGAPÄEVANE ABIMEES Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse eesmärk on arendada nõuandetegevuse kaudu jätkusuutlikku põllu- ja maamajandust.

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus koondab enda alla põllumeestele ja maaettevõtjatele nõuannet jagavaid konsulente, maakondlikke nõuandekeskusi ja nõuandeteenistuse arendamisega tegelevat koordineerivat keskust.

Nõuandeteenistus pakub põllu- ja maamajanduslikku nõustamisteenust järgmistes valdkondades: Nõuandeteenistus tegeleb maaettevõtjate nõustamise ning konsulentide koolitamise ja teabeleviga.

Nõustame nii suur- kui ka väiketootjaid, samuti anname nõu, kuidas oma ettevõtlusega alustada ja toetusi taotleda. Nõuandeteenistuse konsulendid pakuvad mitmesuguseid teenuseid ning nõustavad peaaegu kõigis maaettevõtluse valdkondades: taime- ja loomakasvatus, vesiviljelus, põllumajandussaaduste töötlemine, nõuetele vastavus, töötervishoid ja -ohutus, mahepõllumajandus ja keskkonnasäästlikud põllumajandustehnoloogiad, turism, mitmekesistamine, finantsmajandus, äriplaanide koostamine, maaparandus, metsandus ja kogukonna areng. Konsulentide andmed leiad tunnustatud nõuandekeskusest või kodulehelt www.nouandeteenistus.ee.

taimekasvatus loomakasvatus nõuetele vastavus töötervishoid ja -ohutus finantsmajandus keskkond kogukonna areng

Lisaks oleme töötanud välja nõuandetooted, mis aitavad maaettevõtjal oma äritegevuse tulemlikkust hinnata ja edasisi tegevusi planeerida. Nõuandetoodetest on meil näiteks labidaproov, alustava põllumajandustootja ABC, kattetulu arvestused, nõuetele vastavuse auditilehed, mitmekesistamise kalkulaator ja ettevõtte väärtuse hindamine.

Nõuandeteenistuse tugevuseks on üleriigiline võrgustik, nõuandetooted, koostöö teadusasutustega ning pikaajalise kogemuse ja kutsetunnistusega konsulendid, kes annavad objektiivset, kommertshuvidest kallutamata nõu.

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse koduleht www.nouandeteenistus.ee on endise põllu- ja maamajanduse infoportaali www.pikk.ee järglane. Lehelt saab palju maaettevõtjale vajalikke materjale tegevuste planeerimiseks ja korraldamiseks. Sealt leiab: konsulentide ja maakondlike nõuandekeskuste kontaktid infot nõuandeteenuste ja -toodete kohta sündmuste kalendri ja nädala eelinfo (koolitused, seminarid, infopäevad jm) palju kasulikke materjale maamajanduse valdkondadest teadusartikleid ja uuringutulemuste kokkuvõtteid infot tasuta nõustamise ja nõuandetoetuste kohta värskeid põllumajandussektori uudised

Osaleme rahvusvahelistes projektides, mille käigus vahendatakse partnerriikide põllu- ja maamajanduse kogemusi ja teadmisi. Alates 2010. aastast osaleme rahvusvahelises Läänemere-äärsete riikide koostööprojektis Baltic Deal, mille eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nii, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks.

Projekti käigus saadakse teadmisi Läänemere riikide positiivsetest kogemustest tootmise efektiivsemaks muutmisest ja nüüdisaegsetest keskkonnasäästlikest tehnoloogiatest. Samuti annab projekt kogemuse osaleda rahvusvahelistes diskussioonides ning loob eeldused rahvusvaheliste koostöövõrgustike tekkimiseks. Lõpptulemusena peaks olema loodud kõikide Läänemere piirkonna riikide koostööl ühine lähenemine keskkonnakaitseks põllumajanduses, et tugevdada seeläbi kõikide osalevate riikide koostööd põllumajanduslike nõuandesüsteemide vallas.

Baltic Deali kodulehtedelt www.balticdeal.eu ja www.pikk.ee/balticdeal saab lugeda Läänemere ümbruses kasutatavate keskkonda hoidvate põllumajanduspraktikate kohta. Näiteks on seal kirjutatud biogaasist, tehismärgaladest, külvikorrast ja vahekultuuridest.

TARK NÕU TEEB VAEVA POOLEKS!

Fr. R. Kreutzwaldi 64, 51014 Tartu tel 731 3652, 731 3651, 731 3650 faks 731 3652 info@nouandeteenistus.ee www.nouandeteenistus.ee www.mes.ee

4 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

leivavilja

Maamajandus, Baltic Agro, Farm Plant Eesti ning Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus Tänavusel viljelusvõistlusel kuulutavad välja järjekordse

ületasid neli osalejat talirukki saagikuse rekordtaseme, mis oli 2008. aastast – 8 tonni teri hektarilt.

Uus rekord on 9,5 tonni.

VILJELUSVÕISTLUSE. Endel Mets

ajakirjanik

Ürituse eesmärk on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi, kuidas suurendada teravilja- ja rapsikasvatuse ui palju on 9,5 tonni teri kasumlikkust. Seekordsel võistlusel saab panna Väga proovile hektarilt? palju, oma teadmised ja oskused nisu, rukki, õlleodra ning kui seda võrrelda riigi talirukki saagikuse keskrapsi saagikuse ja tulukuse kategoorias.

Parimaid mise tasemega (vt tabel). ootavad auhinnad.

K

Esialgseil andmeil oli tänavu talirukki keskSelleks, et osaleda: mine saagikus 3,6 tonni hektarilt.

Viimastel aastatel Eestimaal • Valige välja oma parim põld, mille pindala onon vähemalt hakatud kasvatama hübriidseid ruk5 ha (välja võib valida mitu erineva kultuuriga põldu). kisorte, mis on tavasortidest kuni vee• Teatage oma osalusestrandi Maamajanduse toimetusse võrra saagikamad.

Kõik tänavuhiljemalt 31. maiks e-postil heiki.raudla@maaleht.ee sed üle 8 tonni küündinud rekordsaavõi telefonil 661 3380. gid saadi hübriidsortidega (‘Askari’, ‘Agronom’, ‘Visello’).

• Deklareerige kasvuperioodi lõpuks võistluspõllul Samas kui Eestis alles arglikult tehtud kulutused. alustatakse, küünib Saksamaal hübriidrukki osakaal üle 80%.

Erapooletud eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud Eeldused taastadavõtetega maine põldude ja nendel rakendatud agrotehniliste Eestis on rukist toiduks kasvatatud juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse ja kvaliteedi ammustest aegadest,arutatakse see on olnud määramisel. Aasta lõpus toimuval seminaril koguni põhitoidus ja kujunenud rahtulemusi ja kogemusi.

vusviljaks. Isegi rukkilill, mis on tegeliLogo positiivis ja negatiivis kult umbrohi, kannab rahvuslille tiitlit.

1940. aastal kasvatati Eestis talirukist 148 200 hektaril. Sajandivahetuseks oli pindala kahanenud 28 000 hektarini. 2010. aastal kasvas talirukist vaid 12 600 hektaril.

Eesti rukkikasvatuse vähikäigu taustal on viljelusvõistluse rekordsaagid nagu hommikupäikese kiired, mis kuulutavad helge päeva algust.

Mullu kõige kõrgema talirukki saagikuse saavutanud Oilseeds Agro OÜ juht Urmas Nurmsalu väidab, et temal oli mullu talirukis tasuvuselt esikohal.

Need neli ettevõtet, kes tänavu said üle 8 tonni talirukist hektarilt, on suhteliselt suured. Kõige enam haritavat maad on Sadala Agrol – ligemale 5000, ja kõige vähem Luunja Mõisal – 850 ha. Ka Eesti testettevõtete raamatupidamisandmetest selgub, et majanduslikult ja organisatsiooniliselt suured tootmisüksused viljelevad intensiivsemalt kui väikesed. Neist neljast kaks kuuluvad korporatsiooni ja teisedki kaks on lõimunud.

Kõik neli olid lähiminevikus majandusraskustes ja väljusid sellest tänu uutele omanikele, kes nad ära ostsid ning ümber struktureerisid. Nende ettevõtete omanikud on teinud suuri investeeringuid, on soetatud järjest efektiivsemaid masinaid, makstakse konkurentsi-

12

Kes kasvatasid

rekordsaake? ajalugu Eesti rukki allakäigutrepp Aastad

Kasvupind (ha)

Saagikus (kg/ha)

1940

148 200

1290

2008

21 359

3073

2009

15 300

2555

1010

12 600

1993

võimelist palka ja töötajaid on motiveeritud tegema head tööd.

Nende ettevõtete taimekasvatusjuhid on tööle palgatud kõige asjatundlikumate hulgast.

Mangenit juhib meeskond Käesolevast aastast kuulub Eesti talirukki saagikuse rekord Viljandimaal tegutsevale ettevõttele OÜ Mangeni – 9,7 tonni teri hektarilt.

Mullu oktoobrikuus avaldas ajaleht Äripäev Viljandimaa ettevõtete paremusjärjestuse, kus Mangeni PM asus auväärsel 5. kohal, aasta varem oli olnud 75. kohal. Ettevõtte 2,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures oli ärikasum 0,6 miljonit eurot.

Mullu vahetus tippjuht, kelleks nüüd on Henrik Allsaar. Tal on pikaajaline juhtimisstaaž. Kui varem tegi tippjuht ka agronoomitööd, siis nüüd juhib taimekasvatust agronoomias kompetentne ja pika praktikaga mees Heiki Aren. Tema partneriks on Helje Tamm, kellel agronoomiline kõrgharidus ja kes tunneb üksikasjalikult kõiki rohkem kui 300 põldu juba kolhoosiajast. Ettevõtte masinaparki haldab insener-mehaanik

Aivar Nurk. Seega juhib ja arendab taimekasvatust meeskond, kellel on selleks piisavalt kompetentsi ning kes üksteist täendavad. Üks mullusest viljelusvõistlusest osavõtja väitis ajalehes Äripäev, et hea lõpptulemuse saavutamiseks peab omaniku silm olema pidevalt kõikjal, nii põllul kui laudas, Mangeni praktika lükkab selle väite ümber. Omanikuks on 100% AS Silikaat. Omanik tegi oma tütarettevõttele ülesehituskava, seadis eesmärgid ja töötas välja strateegiad. Nende saavutamiseks palkas juhid-spetsialistid, kes mitte ainult hoiavad silma peal, vaid taotlevad järjest paremaid tulemusi.

Heiki Aren hakkas pärast põllumajandusreformi koos partneriga ettevõtjaks. Koostöö ebaõnnestus.

Siis üritas üksinda ja lõpuks veendus, et talle sobib töötada palgalise juhi-spetsialistina.

Oilseeds Agro OÜ koosneb neljast taimekasvatusettevõttest, kes asuvad kolmes maakonnas: Savikoti Agro OÜ Viljandimaal, Oilseeds Agro Vigala OÜ Raplamaal ja Oilseeds Agro OÜ Linnamäel ning Variku PÜ Läänemaal. Varikul on

Esilaadur, mootorisoojendus, konditsioneer, õhkiste, ARKi registreerimispakett.

POWERFARM 100 koos esilaaduriga 37 950 € + km Soodsalt pakkuda LANDINI traktorid: Landpower 125 (6 silindrit) 45 950 € + km Landpower 135 (6 silindrit) 47 950 € + km Landpower 165 (6 silindrit) 54 950 € + km

OÜ ALVORO

Hea pakkumine!

Rulliveohaagis PRONAR T023 hinnaga 8690 € + km

Head rootorniidukid hea hinnaga firmalt SAMASZ ja PRONAR!

TALLINN, Pärnu mnt 386, tel 504 6286 • ADAVERE, Tallinna mnt 1b, tel 5552 4066

tel 5560 3066

WWW.TRAKTOR.EE

taimekasvatus 5

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012

viljelusvõistlus 2012 Viljelusvõistlusel 2012 osalenud rukkipõldude saagikused Firma Mangeni PM OÜ Luunja Mõis OÜ Oilseeds Agro Vigala OÜ Sadala Agro OÜ Oilseeds Agro OÜ Männiku Piim OÜ Savikoti Agro OÜ Nuudi talu Estonia OÜ Kõljala POÜ

Nimi Heiki Aren Aare Leidik Urmas Nurmsalu Jaan Tõks Urmas Nurmsalu Avo Samarüütel Urmas Nurmsalu Kaido Kirst Helina Märtmann Tõnu Post

Maakond Viljandimaa Tartumaa Raplamaa Jõgevamaa Läänemaa Tartumaa Viljandimaa Saaremaa Järvamaa Saaremaa

Sort Agronom Visello Agronom Askari Agronom Visello Matador Visello Vambo Elvi

ha 18,0 10,8 29,0 20,5 27,9 12,0 37,0 30,0 99,3 19,9

Saak (t/ha) 9,7 8,8 8,4a 8,4 7,2 7,2 6,9 6,5 6,2 5,1 Foto Endel Mets

varem kui Läänemaal või ka Vigalas. Masinad liiguvad vajaduse korral ühest ettevõttest teise.”

“Vaata, meie kolm kombaini korraga Savikoti põllul,” näitas Urmas Nurmsalu arvutiekraanile.

Koos tegutsemise suurest kasust tõi veel ühe näite Savikoti Agro töödejuhataja Rünno Johanson: “Me panime siinkandis kokku neli omavalitsust – Vastemõisa, Suure-Jaani ja Olustvere valla ning Suure-Jaani linna. Liidetud rahaga võib ehitada soliidseid objekte, eraldi olles polnud see võimalik.”

Rünno Johanson oli viimati talupidaja (50 ha), nüüd tegutseb 1000 hektaril töödejuhatajana.

Lõimub vertikaalselt

Kõrgete saakide taotlemisel on oluline roll vedelsõnnikul, mis virgutab mulla elustikku ja on ka toitainete allikas.

Pildil: Mangeni PMi taimekasvatusjuht Heiki Aren (vasakul) on vedelsõnniku laotajale Arvet Sulele hea tuju tekitanud.

liivased ja turbased mullad, Linnamäel õhukesed paepealsed, Vigalas Eesti kõige raskemad savid ja ka kohanimi Savikoti räägib enda eest. Mullu kasvas talirukki tippsaak Savikotis, tänavu Vigalas.

Mõni aasta tagasi kuulutati Savikotis ja Vigalas välja pankrot, samal ajal olid Linnamäel ja Varikul endised omanikud oma maad ja vähese vara müüki pannud. Kõik need neli korjas üles ja liitis ühtseks tervikuks hulgikaubandusega tegelev kontsern Oilseeds Trade AS, kes lisaks Eestile on laiendanud oma tegevust ka Lätti ja Leetu.

Mida on neile neljale põllumajandusettevõttele andnud ühinemine Oilseeds Agroks ja selle oma-

kordne lõimumine emaettevõtte Oilseeds Trade’iga? Rikas kontsern aitas kõik neli põllumajandusettevõtet arengule. Mullu oktoobrikuus Äripäevas avaldatud Eesti hulgikaubandusettevõtete edetabelis oli Oilseeds Trade AS 13. kohal (ärikasum 1,26 miljonit eurot).

Kontsern aitas soetada uued efektiivsed masinad. Seoses tütarettevõtete koostööga on investeeringukulud hektari kohta väiksemad, kui need olnuks täiesti iseseisvalt tegutsedes.

Oilseeds Agrol on üle 3000 ha põldu, 3 kombaini, 3 taimekaitsepritsi, 2 külvikut ja 6 traktorit ja 6 traktoristi.

Oilseeds Agro juht Urmas Nurmsalu: “Kevadtööd algavad esimesena Savikotis, vähemalt nädala jagu

OÜ Luunja Mõis viljeleb 850 hektaril. Ettevõtet juhib alates firma asutamisest 1996. aastal mehhaaniseerimisalalse kõrghariduse ja pika staažiga mees Aare Leidik.

Aare Leidik: “Meie oleme Eesti– Soome ühisettevõte ning kasvatame teravilja, rapsi ja hernest. Koos minuga on neli töötajat. Põllutööde tippajal võtan kaks-kolm meest juurde.

Meie ettevõtte põhiomanik on soomlane Tapani Koski – rohkem kui saja-aastase ajalooga pereettevõtte Laihian Mallas OY juhatuse liige ja üks omanikest.”

Tapani Koski tuli Eestisse investeerimisvõimalusi otsima juba nõukogude aja lõpus. Ta asutas Valgamaal Keenis kaerahelbeid tootva ettevõtte AS Sangaste Linnas. Seejärel sai teada, et Luunjas on erastamisel sovhoosi kasvuhooned ja ükski Eesti investor ei ole pakkumist teinud, sest siinsed pangad laenu ei andnud ja energiahindade kallinemise tõttu tundus toona Eestis kasvuhoonemajandus ebarentaabel.

Koos partneritega tuldi ja päästeti siinsed kasvuhooned kokku varisemast.

Luunja sovhoosi reformikava kohaselt jäi endine mõisasüda riigimajandiks ja Aare Leidik sai läbi konkursi selle juhiks. Majandi rahakott oli aga tühi ja tühi kott püsti ei seisa – riigimajand oli sunnitud tegevuse lõpetama.

Aare Leidik: “Kuna ma tundsin Tapani Koskit seoses Luunja kasvuhoonete renoveerimisega, siis läksin

tema juurde ja küsisin, kas ta oleks nõus ka OÜ Luunja Mõisa kasvulainele aitama. Ta oli nõus.”

Kuna Tapani Koski on üks põhiomanik nii ASis Sangaste Linnas kui OÜs Luunja Mõis, siis oli lihtne kaks ettevõtet isekeskis lõimida, OÜ Luunja Mõis kasvatab kaera rohkem kui 200 hektaril sellise kvaliteediga, nagu seda vajatakse helveste tootmiseks ja müüb kokkulepitud hinnaga ASile Sangaste Linnas. Kuigipalju müüakse ka teisi teravilju.

Kasu on mõlemapoolne. Helveste valmistajad saavad kindla peale vajaliku koguse ja kvaliteediga vilja, OÜ-l Luunja Mõis on aga vähem muret turustamisega.

Aare Leidik: “Meil oli algul väga raske pangast laenu saada. Saime seda hoopis hõlpsamini ASist Sangaste Linnas, ka Tapani Koski ise on algusaastatel palju laenanud. Nüüd aga oleme oma tootmisjärjega jõudnud niikaugele, et laene ei ole enam aastaid tarvis läinud.

Seda tänu väga asjalikele töömeestele, keda ei pea enam juhtima, vaid igaüks teab, mida peab tegema. Kõik mõtlevad tootmisprotsessile kaasa.

Oleme suutnud luua töömeestele head töötingimused ja parandanud kogu ettevõtte väljanägemist nii seest- kui väljastpoolt.”

Suurelt ja intensiivselt Jõgevamaal Sadalas hakkas põllumajanduslik tootmine edenema 2000. aastal, kui seal alustas tegevust Sadala Agro OÜ, kes ostis pankrotistunud ühistu varad. Toona oli põllumaad 2100 ha, praegu ligikaudu 5000 ha.

Ettevõte on lõimunud Sadala Piimaga, kelle laudakompleksis on 1100 lehmakohta. Mõlemal ettevõttel on ühed ja samad omanikud ja neid on kolm. Sadala Agro mullune käive oli 4,2 miljonit eurot ja Sadala Piimal 2,4 miljonit eurot.

Lisaks suurusele viljeldakse intensiivselt. Näiteks saadi tänavu 582 ha talirapsipõldudelt keskmiselt üle 4 tonni teri hektarilt.

Sadala Agro oli võistuviljelejaist esimene, kes hakkas kasvatama hübriidrukist ja 2008. aastal saadi hübriidsordiga ‘Askari’ 8 tonni teri hektarilt. Tänavu kasvas sama sort rohkem kui 200 hektaril ja keskmine saagikus ületas 7 tonni.

VA RA JA NE LU MI TÕ I VA RA JA SE D TA LV EH IN NA D! TÜ EHA metalli- ja puidutooted • tel 505 5563 • e-post kaupo@ert.ee

www.ert.ee

6 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Taimekaitsevahendeid

tuleb hoolega hoida

TIIU ANNUK Farm Plant Eesti nõustaja

N

Kui suur taimekaitsetööde hooaeg läbi, on viimane aeg vaadata üle järelejäänud taimekaitsevahendid ning paigutada need hoiuruumi riiulitele või alustele.

õuetekohaselt tuleb taimekaitsevahendeid säilitada loetava märgistusega originaalpakendis, mis tagab taimekaitsevahendi säilimise kasutuskõlblikuna.

Kindlasti tuleb vältida taimekaitsevahendite läbikülmumist, sest selline toode ei pruugi olla enam kasutuskõlblik. Läbikülmumisel võib tekkida sade, vahendi toime võib väheneda või üldse kaduda, samuti võib sellise toote kasutamine põhjustada taimedele fütotoksilisust.

Fütotoksilisuse sümptomeid võib täheldada taimede tärkamisel või nende kasvu kestel, samuti võivad need avalduda saagikoristuse ajal.

Need mõjud võivad olla nii ajutised kui püsivad. Sümptomid hõlmavad vaevumärgatavat kasvu vähenemist ja lehtedes toimuvat klorofülli suurenenud lagunemist. Viimane põhjustab kloroosseid või nekrootilisi laike.

Ruum olgu kindel Taimekaitsevahendi väikest kogust tuleb hoida selleks ette nähtud konteineris või kapis, mis on lukustatud ja

millel on mürgise aine puhul kasutatav hoiatusmärk – must pealuu ristatud säärekontidega oranžil taustal. Kindlasti tuleb taimekaitsevahendit hoida eraldi toidust, ravimitest ja söödast.

Kui teil on aga taimekaitsevahendite hoidmiseks spetsiaalne hoiuruum, siis vastavalt Taimekaitseseaduse § 78 lõike 9 alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011 määrusele nr 90 “Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded” peab see olema vajaliku suurusega, hästi ventileeritav ja valgustatav ning vedelikku mitteläbilaskvast, keemilise aine toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist põrandaga ja kõrge künnisega.

Kui hoiate taimekaitsevahendit põrandal, tuleb see asetada puitalusele, näiteks euroalusele. Hoiuruumis peab olema vedelikku imavat materjali, näiteks liiv, saepuru või turvas, samuti hari, kühvel ja veekindel anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Nähtavale kohale tuleb panna

tulekustutusvahendid ning häirekeskuse hädaabinumber 112.

Kuigi määruses on kirjas, et nähtaval kohal peaks olema ka esmaabivahendid, soovitan siiski neid hoiuruumis mitte hoida, sest taimekaitsevahendid levitavad paratamatult mürgiseid gaase ja saastavad sellega seal olevaid esmaabitarbeid. Soovitan hoida esmaabivahendid vajadusel kiiresti kättesaadavas kohas. Peale selle ei tohi mingil juhul hoida taimekaitsevahendite hoiuruumis isikukaitsevahendeid – kaitseriietust, kemikaalikindlaid kindaid, kaitsesaapaid, peakatteid jne.

Loputage pakend läbi Taimekaitsevahendi tühja pakendit tuleb hoida hoiuruumis selleks ette nähtud konteineris või kapis, kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. Enne kui panete tühja pakendi hoiule äraviimist ootama, veenduge, et pakend oleks puhas.

Vastu võetakse ainult läbi loputatud tühje pakendeid.

SAME on 1992.a. asutatud masinatööstusettevõte, mis tegeleb Jõgevamaal Tabiveres masinate ja seadmete tootmisega.

Toodangu hulka kuuluvad kultivaatorid, lumepuhurid, liivapuisturid, V-tüüpi lumesahad,hooldusniidukid, kettvõsaniidukid ja metsaveohaagised.

Toodangust ca 20 % realiseeritakse Eestis ja 80% välisturgudel.

OÜ SAME Tabivere, Tabivere vald 49127, Jõgevamaa Tel.7766950 info@same.ee www.same.ee

taimekasvatus 7

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012 Fotod Jaanika Mirka

Mitte mingil juhul ei tohi taimekaitse­ vahendite hoiu­ruumis olla isikukaitse­ vahendeid, nagu kaitseriietust, kaitsemaske jne.

hooajaväline hooldus Taimekaitsepritsi ettevalmistamine talveks

Taimekaitse­vahendid peavad asetsema puitalusel, põrandal pole neid lubatud ladustada.

Pakend peaks olema loputatud juba taimekaitsetööde tegemise ajal, kui pritsimislahuse valmistamisel pakend tühjaks kallatakse. Tühjaks saanud pakendisse tuleb kohe lasta puhast vett ja loputada vähemalt kolm korda, kallates iga kord loputusvee valmistatavasse pritsimislahusesse.

Nii toimides ei teki hiljem probleemi, kuhu pakendi loputusvesi kallata ning pakend on kohe tühjakssaamise järel hoiustamiseks ja ohtlike jäätmete käitlejale üleandmiseks kõlblik.

Peale taimekaitsevahendite annab seadus juhised ka väetiste hoidmi-

seks. Väetist peab hoidma tingimustes, mis tagavad selle ohutuse inimeste ja loomade elule ning tervisele. Kuna väetised ei kannata vett, tuleb need hoiustada kuivas laos soovitatavalt aluse peal, et vältida põrandalt tulevat niiskust.

Väljas hoidmise korral on vajalik, et väetised oleks alustel – et õhk läbi käiks. Väetised tuleb katta, kaitsmaks neid vihmavee ja UV-kiirguse eest. Väetisekotid võivad muutuda kevade saabudes vihmavee ja UVkiirguse mõjul rabedaks ning tõstmisel puruneda.

Kui pritsimishooaeg möödas, tuleb leida pisut aega taimekaitsepritsile. Kemikaalijääkide jätmine pritsi paakidesse pikemaks ajaks võib lühendada pritsi komponentide kasutusaega. Selleks et prits ja selle komponendid püsiks heas korras, tuleb rakendada järgmist hooajavälist hooldusprogrammi.

1. Puhastage prits täielikult – nii seest- kui väljastpoolt. Veenduge, et kõik klapid, voolikud ja lisaseadmed on pesuainega puhtaks pestud ning seejärel puhta veega üle loputatud ning et pritsis ei ole kemikaalijääke.

2. Asendage vigastatud tihendid uutega ja kõrvaldage tekkinud lekked. Puhastage kõik filtrid.

3. Tühjendage prits täielikult ning laske pumbal mõni minut käia. Pange kõik klapid ja siibrid tööle ning laske pritsimiskontuurist nii palju vett välja kui võimalik. Laske pumbal seni käia, kuni kõigist pihustitest tuleb ainult õhku. Ärge unustage tühjendada ka loputuspaaki ja kätepesupaaki.

4. Valage paaki segu, mis koosneb umbes 50 liitrist jahutusvedeliku lahusest, milles on 1/2 autode jahutussüsteemis kasutamiseks ette nähtud jahutusvedelikku (hangumistemperatuur vähemalt –36˚) ja 1/2 vett.

5. Pange pump tööle ning lülitage järgemööda sisse kõik klapid ja funktsioonid, et jahutusvedeliku segu jõuaks kõikjale torustikku. Avage juhtkraanid ning jaotuskraanid, et jahutusvedelik jõuaks ka pihustitesse. Jahutusvedelik ei lase ka O-rõngastel, tihenditel, pumba membraanidel jms kuivada.

6. Määrige kõiki määrimispunkte vastavalt määrimisjuhisele – olenemata sellest, mida võimaldab hooldusvälp.

7. Kui prits on kuivanud, eemaldage rooste võimalikelt kriimustustelt või värvikahjustustelt ning tehke vajalikud värviparandused.

8. Eemaldage glütseriiniga täidetud manomeeter ja viige see külmumiskindlasse kohta.

9. Katke kõik metallosad õhukese korrosioonitõrjeõli kihiga. Vältige õli sattumist kummist detailidele, voolikutele ja rehvidele.

10. Pange poom transpordiasendisse ning vabastage hüdraulikasüsteem rõhu alt.

11. Kõiki elektrilisi pistikuid ja kontakte tuleb niiskuse, mustuse ja korrosiooni eest kaitsmiseks hoida kilekotis. Eelnevalt võib neid töödelda niiskust hülgava elektriühendustele mõeldud vahendiga.

12. Eemaldage traktorist juhtpuldid ja arvutiekraanid ning hoidke neid puhtas ja kuivas kohas (tubastes tingimustes).

13. Pühkige hüdraulilised liitmikud puhtaks ja katke need tolmukorkidega.

14. Töödelge määrdeainega hüdrosilindrite kolvivardaid, mis ei ole täielikult silindri sees, et neid korrosiooni eest kaitsta.

15. Kaitske rehve niiskuse ja deformatsiooni eest. Rehvide seinu võib kummi kaitsmiseks spetsiaalse vahendiga töödelda.

16. Laske õhkpidurite paagist sinna kogunenud kondensvesi välja.

17. Pritsi kaitsmiseks tolmu eest võib selle katta presendiga. Kondensvee tekkimise vältimiseks peab olema tagatud korralik ventilatsioon.

Mart Kiisküla

Konekesko Eesti ASi tootejuht

Parim teraviljakuivati Eesti oludes Uudisena pakume bioahjUKonteinerit (kuni 640 kW).

Pärast kuivatusperioodi lõppu on võimalik konteinerit kasutada hoonete ja ruumide kütmiseks. teraviljakäitlusseadmed: eelpuhastid, sorteerid, teod 10–60 t/h, elevaatorid 30–100 t/h, konveierid, punkrid.

Kui Sa järgmisel aastal tahad vilja kuivatada oma kuivatiga, siis nüüd on viimane aeg leping sõlmida ja alustada!

Kuivatiahjud 400–3000 kW, võimalik kütta gaasi, diisli, õli ja hakkega.

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIvAr KuhI, tehniline ekspert tel 505 5053, aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TrIIsA, müügimees tel 515 6528, jaak.triisa@agrosec.com

MArgus MÜTs, juhataja tel 523 4267, margus.muts@agrosec.com

8 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Piimatootmine

kvoodiga ja kvoodita

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Eesti piimandust ootab ees võimalus toimida vabaturu tingimustes – kellele on kvootide kadumine šanss, aga kellele hoopis oht?

Ü

hise põllumajanduspoliitika uue eelarveperioodi koidikul on saanud selgeks, et seni ELi liikmesriikide piimatootmist reguleerinud kvoodid on kadumas.

Brüsseliga suhtlevad Eesti põllumajandus- ja piimandustegelased ei usu, et kvoodi kaotamisest enam loobutakse, kuigi Euroopas leidub põllumeeste eestkõnelejaid, kelle sõnul hakkavad kvootide kadumise järel toimuma piimandusturul väga suured ja ebameeldivad muutused.

Ennekõike kardetakse suurt hindade kõikumist maailmaturu meelevallas. Kardetakse ka, et kui kvoot kaob, võib tootmine hüppeliselt suureneda ja toodangu hind langeda, pannes piimatootjad raskesse olukorda.

“Oht olemas, et kogused suurenevad ja hinnad langevad, aga samas arvatakse, et maailmas suureneb nõudlus toiduainete järele ja hinnad püsivad jätkusuutlikul tasemel,” arvab piimandusühistu E-piim juhatuse esimees Jaanus Murakas. “Seega pole põhjust enam piima tootmist kvootidega piirata. Eks elu näitab.”

Tundub, et nüüd võetakse kvoodi kadumist kui paratamatust. Liikmesriigid, kellele on piimandus oluline, püüavad strateegiliselt planeerida, kuidas uut olukorda enda huvides ära kasutada.

Kuidas suurendada?

Eestile on piimandus oluline. Piimatootmine on olnud üks Eesti põllumajanduse alustala, iga kolmas euro põllumajanduses tuleb piimast, ligi kolmandiku toiduainetööstuse kogutoodangust moodustavad piimatooted.

Eeldused piimatootmiseks on siin soodsad, piimasektor on olnud Eesti toiduainetööstusest kõige rohkem ekspordile orienteeritud, ekspordiks läheb rohkem kui kolmandik siinsest piimatoodangust.

Tänavu põllumajandusministeeriumi, piimatootjate ja piimatööstuste koostöös valminud piimandusstra-

piimakvoot Mis on piimakvoot?

Piima tootmiskvoodid on ÜPP meede, mille rakendamise eesmärk on piirata piima ületootmist. Igale liikmesriigile on antud kindel tootmis­ kvoot, mille määramisel on aluseks võetud mingi ajalooline referents­ aasta. Liikmesriigid jaotavad selle omakorda põllumajandustootjatele individuaalseteks kvootideks. Euroopa Liit on kokku leppinud, et piima tootmiskvoodid kaovad 2015. aastal. 2012/2013 on Eestile määratud piimakvoodi suuruseks 686 065 395 kg.

Allikas: PRIA

teegia seab ambitsioonika eesmärgi Viimase kümne aasta jooksul on suurendada piimatootmist ja -töötle- joonistunud välja kaks elujõulisemist aastaks 2020 kolmandiku võrra. mat piimatootjate gruppi – 51−100 Jaanus Muraka hinnangul on see lüpsilehmaga karjad ning enam kui reaalne eesmärk. “1991. aastal oli meil 300pealised karjad. Kõikides teistes toodang 1,2 miljonit tonni ja nüüd suurusgruppides on karjade arv pidetahame jõuda umbes miljonini, see valt vähenenud. Piimakarjade arvu pole illusioon,” selvähenemise taustal gitab ta. “Kui praegu arvavad strateegia kavandatavad prokoostajad, et piijektid ellu viiakse ja Raske karju suurendada matootmine saab loomakohad täidesuureneda eelkõige Praeguse väljalüpsi tase­­ takse, on meil tänaläbi olemasolevate me juures on piimatoo­ päeva tehnoloogiate piimatootjate laiedangu suurendamiseks juures see piimakonemise ja piimakolmandiku võrra vaja gus olemas.” lehmade produksuurendada piimalehma­ de arvu 33 500 looma Muraka sõnul ei tiivsuse tõusu. võrra. oska praegu keegi Eesti Põllu 2011. aasta lõpus oli vastust anda, kui meeste Keskliidu Eestis rekonstrueeritud palju tootmine pärast juhatuse esimehe ja uusi piimakarjalautu kvoodi kadumist Üllas Hundi hin182 tootmisüksuses. Nen­ Euroopas kasvab. nangul jätkub des on kokku 53 000 loo­ “Samas ei saa see kvoodi kadudes makohta, millest täitmata väga kiiresti tõusta, piimatootjate kont1670 ehk 3,2%. Seega sest piima toodavad sentreerumine suuon reserv piimakarja suurendamiseks väike. elusorganismid ja lehrematesse üksus Kümne aastaga on leh­ made arv peab sellisel tesse. made keskmine vanus juhul ka suurenema,” Aga ka väikeskarjast väljaminekul vähe­ arvab ta. “Piimatootel näeb Hunt oma nenud 1,3 aasta võrra, dangud lehma kohta turuosa, ennekõike mis tähendab, et vähene­ on praegu väga kõrneil, kes suudavad nud on ka keskmine lak­ ged ja suurendada luua oma turustustatsioonide ning järglaste pole enam võimavõrgustiku. “Suuarv piimalehma kohta. lik, seega tuleb karja rem kogus piima Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 suurendada.” nõuab majandusEesti Põllumeeste likku efektiivsust ja Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt kontsentreerumist,” arvab ta. möönab, et toodangut ja loomade Ta möönab, et naaberriikidega võrarvu pole lihtne suurendada. Ees- reldes on Eestil väike eelis – nii Lätis tis sõltub see palju tootjate investee- ja Leedus kui Soomes on väiksemad farmid ja neil seisab struktuurimuurimisvõimalustest ja -suutlikkusest.

“Seal, kus lautades ruumi, saab toot- tus alles ees. Eesti tootmise taset peemist suurendada,” nendib Hunt. “Kui geldab tema sõnul ka asjaolu, et Läti on maad, tuleb katust juurde teha. Kui ja Leedu tööstused ostavad kokku ei ehita, ei saa laieneda, aga investee- suurtes kogustes Eesti piima. ringud on suured juba ainuüksi keskKas senine mudel põrub? konnanõuete täitmiseks.”

Aastatel 2004−2011 vähenes Eestis Eesti Talupidajate Keskliidu peadirekpiimakvoodi omanike arv 54,6% võrra. tor ning Euroopa majandus- ja sotEestis on piimatootmise koondumine siaalkomitee liige Kaul Nurm arvab, jõudnud kaugemale kui naabrite juu- et kõik need riigid, kus on loodusres – teistes Balti riikides ja Soomes. likke eeldusi piimatootmise suuren20% tootjaid toodab 84,5% piimast. damiseks, kindlasti seda ka teevad.

strateegia

Nurme hinnangul hakkab hinnalanguse tingimustes mängima suurt rolli põllumajandusettevõtetes rakendatav majandamise mudel. “Väga tähtsaks muutub raha lugemine ja kulude kokkuhoid,” selgitab ta. “Maailmaturul dikteerivad piima hinda piirkonnad, kus on looduslikud eeldused rohumaade heaks kasvuks ja kus on seetõttu piimatootmise omahind madal.

Näiteks Uus-Meremaal toodetakse piima praktiliselt ainult rohusöötadel, kusjuures nende piimatoodang jääb 4000−5000 tonni vahele lehma kohta.”

Euroopas ja Ameerikas kehtiv arusaam, et mida rohkem lehm toodab, seda majanduslikult kasulikum ta on, on töötanud Nurme sõnul seni hästi. “Kõrget toodangut saadakse nii, et baassööt on rohusööt, ülejäänu on lisasööt, mis koosneb teraviljast, maisist, sojast, rapsikoogist,” selgitab Nurm. “Aga seda kõike tuleb sisse osta, samas on see erinevalt rohusöödast ka inimtoit. See tähendab, et lehm konkureerib inimesega sama toidu pärast.”

Nurme sõnul võib arvata, et teravilja, maisi, soja ja rapsi hind tulevikus tõuseb, ning olukorras, kus piima hind langeb ja teravilja hind tõuseb, kukub selline loomade söötmise mudel pikemas perspektiivis kokku.

“Eesti võimalus on ka rohusöödad, mis on siin ilmastikukindlamad kui teravili,” lisab ta. “Aga selleks et rohusöötadel majandada, ei tohi olla karjad väga suured. Kui karjad on väga suured, mitu tuhat pead, jäävad rohumaad liiga kaugele ja rohusööta tuleb tuua mitmekümne kilomeetri kauguselt. Võib arvata, et ka energia hinnad tõusevad.”

Kui siiani on Eesti perefarmides tootmine pigem lõpetatud, siis kaugemas tulevikus näeb Nurm võimalust lüpsirobotiga perefarmidel. “Robot teenindab ligi 60 lehma, Eestis võiksid olla ühe- ja kahe-, ehk ka mõned kolme-roboti-talud,” arvab Nurm.

“Suuremate puhul läheks rohu ettetoomine majanduslikult mõttetuks.”

Samal teemal loe ka lk 10, 12, 13

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012

Uus N93 ja N103

Kõik sõltub suhtumisest Kaks uut N-tootesarja mudelit N93 ja N103 muudavad teie suhtumist. Meie pikaajaline koostöö AGCO Poweriga on taaskord osutunud edukaks. Uus kolmesilindriline mootor on ökonoomne valik just teile, kes otsite praktilist ja võimsat lahendust. Nimetatud mudelitel on erakordne liikumisvabadus. Uus kapotidisain tagab väga hea nähtavuse ning muudab esilaaduri kasutamise lihtsaks ja ohutuks. Lisaks sellele tutvustame uut viieastmelist Powershift-käigukasti, mis sisaldab konkurentsitult parimat kasutajaliidest. Praktiline ja lihtne põhjamaine disain on ergonoomiline ning tagab traktori lihtsa ja mugava kasutamise.

Nimetatud omadused muudavad N93 ja N103 oma klassi parimateks.

Eelised: Oma uue traktori kohandamine on kõige ökonoomsem lahendus, sest teil on valikuvõimalus.

1

Ökonoomne kolmesilindriline mootor säästab kulusid.

2

Täiustatud nähtavus tagab lihtsa ja ohutu töö.

3

Suurepärane liikumisvabadus suurendab tootlikkust.

4

Uus HiTech 5 käigukast suurendab paindlikkust.

Uus jõuülekanne: HiTech 5 ja tootlik hüdraulika HiTech 5 on uus viieastmeline Powershift-jõuülekanne, mis muudab traktori liikumiskiirust 1. astmelt kuni 5. astmeni 128 protsendi võrra vedu katkestamata. Koos aeglustiga on võimalik kasutada 30 käiku edasi-tagasi. Liigutatavad käigukangid puuduvad. Käepidemes asuva kahe lülitiga saab valida nelja grupi ning viie Powershift-astme vahel.

Valtra tutvustab uusi värve Punane, hall, roheline ja sinine metallik. Uute funktsioonide kohta lisateabe saamiseks ja mudelitega proovisõidu tegemiseks külastage Valtra esindust Türil Tehnika 8 või Ülenurmel Tartu mnt 56.

Kasutades veovabastust, vahekäikude automaatikat ja kiirushoidikut on traktoriga töötamine lihtne ja mugav. Töökiiruse muutmiseks piisab gaasi- ja piduripedaalist. Uue HiTech 5 jõuülekandega töötamine sarnaneb astmevaba traktoriga. Kõikidele mudelitele on valikuna saadaval aeglusti ja sünkroonjõuvõtt.

Uus disain suurendab tootlikkust Uutel N93 ja N103 mudelitel on uus esiosadisain koos valikulise integreeritud esitõsteseadmega. Seadme tõsteulatus on varasemast suurem ja selle konstruktsioon sarnaneb Valtra neljasilindriliste N-mudelitega. Eesmise tõsteseadme tõstevõimsus on 28 kN. Uutel N-tootesarja mudelitel on uue disainiga mootorikate ja sõidutuled. Teljevahe on 2533 mm, mis on 1,5 mm lühem kui varasematel N82 ja N92 mudelitel. Uute omaduste hulgas on veel HiTech 5 jõuülekanne, käigukasti kasutajaliides ja võimendusega pidurid HiTech 5-l.

Käigukast ja hüdraulika kasutavad ühist õliruumi. Hüdraulika on avatud süsteemi ja tootlikkusega 73 l/min (valikuliselt 90 l/min). Kasutusel on mehaanilised hüdrojaoturid.

Uus T-tootesari

Midagi enamat, kui lihtsalt uued sõidutuled Oleme koos AGCO Sisu Poweriga mootoreid arendanud enam kui 50 aastat. Meil on ühine eesmärk: aidata kaasa sellele, et traktorijuhid saaksid oma investeeringust rohkem kasu, ning suurendada tootlikkust ja sõidunaudingut.

Täiustame oma tooteid ja protsesse pidevalt, et saavutada maksimaalne täpsus, tõhusus, ohutus ja keskkonnasäästlikkus. Meie eesmärgi saavutamine aitab säästa aega, ressursse, kütust ja töökeskkonda. Tooteuuendused muudavad Valtra traktorite kasutamise lihtsamaks.

Eelised: uue põlvkonna jõuülekanded mudelitele Direct ja Versu

EcoPower – säästlik võimsus

uued mudelid T163e Versu ja T163e Direct madalapöördeline mootor vähendab kütusekulu kuni 10% madalapöördelistel mootoritel on max pöördemoment 1100/1200 p/min neli uut metallikvärvi

T-tootesarja mudelid: HiTech T133,T153,T173 ja T193 Versu T153,T163e,T183 ja T213 Direct T153, T163e,T183 ja T203 max hobujõudude vahemik 158–225 hj max pöördemomendi vahemik 630–900 Nm

Uus Direct 2.0 ja Versu mudelid Valtra astmevaba (CVT) jõuülekanne on läbinud olulised täiendused. Võtsime oma kliente kuulda ja tegime muudatusi, et täiustada jõuülekande üldist jõudlust mitmel moel.

Tutvustame nüüd uue põlvkonna mudeleid nimega Direct 2.0.

Samuti on edasi arendatud Versu mudelite viieastmelist Powershift-jõuülekannet.

Tänapäeval on üheks tähtsamaks teguriks kütusekulu vähendamine.

AGCO Poweri mootoritehas on aastate jooksul tootnud hulgaliselt uuenduslikke mootoreid, mis suurendavad võimsusnäitajaid ja samas vähendavad kahjulike ainete hulka heitgaasides.

Valtra T163e EcoPoweri traktorid kasutavad vastupidavaid ja suure pöördemomendiga mootoreid madalatel pööretel. Võrreldes standardsete mudelitega kasutab see mootor tööks 400 p/min võrra väiksemat pöörlemissagedust, säilitades antud vahemikus maksimaalse pöördemomendi. Sellega väheneb kütusekulu kuni 10%.

Madalapöördeliste mootorite eelised: • Nimisagedus 1800 p/min • Max pöördemoment 1100/1200 p/min • Väga suur pöördemoment madalal sagedusel 1000 p/min • Suur pöördemomendi vahemik • Väike kütusekulu, umbes 10% väiksem kui mootori tavarežiimis • Vähem kahjulikke heitgaase, keskkonnasäästlik • Väiksem õlikulu • Vähem vibratsioone • Väiksem kolbide liikumiskiirus, pikem mootori eluiga

Tehnika 8, 72213 TÜRI tel 384 6671, faks 384 6670 Tartu mnt 56, 61709 TARTU tel 735 2144, faks 735 2222

www.valtra.ee

10 fookuses Lehmade eluiga on liiga

TÕNU põlluäär ETLKÜ tõuraamatuja aretusosakonna juhataja

M

lühike

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Üks võimalus Eesti piimandusstrateegia elluviimiseks ja piimatoodangu tõstmiseks on pikendada lehmade eluiga. See aga nõuab aretustööd, mille tulemused saavad reaalsuseks pärast pikki aastaid, kui on nähtud kõvasti vaeva.

ida kauem lehm kar­ jas püsib, terve on ja võimalikult suurt toodangut annab, seda suuremat tulu on farmeril lehmast võimalik saada.

Lehmade vähene kasutusiga on probleem kõikides suurtes piimatoot­ mismaades. Intensiivse piimatootmise suunalise aretuse käigus ei ole piisa­ valt suurt rõhku pandud majandus­ likkusele, mis tuleneb funktsionaal­ setest tunnustest (sigivus, kasutus­ iga, surnult sündinud vasikad, jne).

Kasutusea tähtsus selektsioonis on siiski aasta-aastalt kasvanud ja järjest rohkemates riikides toimub selle tun­ nuse geneetiline hindamine.

See tähendab, et üha enam hin­ natakse toodangu kõrval lehma ter­ vist ja vastupidavust.

Paraku on aretusprotsess pika­ ajaline ning tulemuste saavutamine võtab palju aastaid. Teemat puudu­ tatakse ja lahendusi otsitakse praegu igal aretusteemalisel konverentsil.

Teisiti pole see ka Eestis.

Lüpsavad vaid paar aastat Oluline on, et loom tuleks karja õigel ajal – esmapoegimisiga ei tohiks ületada 24–26 kuud – ja lüp­ saks hästi. Kui siia lisada veel kar­ jaspüsivus, annab tulusama lehma

komplekt elu jooksul lüpstud pii­ mast ning karjas oldud päevadest.

Praegu on see näitaja meil keskmi­ selt 2,5 laktatsiooni, mis on suhteli­ selt halb tulemus. Eesti punase tõu lehmad püsivad karjas küll paarkolm kuud kauem, kuid ega seegi tulemus hea ole.

2011. a jagunesid Eesti lehmad karja keskmise vanuse järgi nii: eesti holstein – 4 aastat ja 7 kuud; eesti punane kari – 4 aastat ja 10 kuud; maakari – 5 aastat ja 5 kuud. Esma­ poegimisiga oli holsteini tõul 27,7 kuud, punasel karjal 27,5 kuud ning maakarjal 29,4 kuud.

Eelkõige on lühike eluiga majan­ duslikult kahjulik. Ka mullika üles­ kasvatamine karja tarbeks on kulu, ja mida enam uusi mullikaid juurde vajame, seda suurem kulu on.

Seemenduspullide valikul oleme alates 2011. aastast lisanud genee­ tilisse hindamisse – lisaks muudele tunnustele – ka tütarde tootliku ea indeksi, mille tuleviku tulemus peaks olema selline, et lehmad jäävad kaue­ maks karja.

Peamised väljamineku põhjused 2011. a tulemuste põhjal meie leh­ madel olid järgmised: sigimisprob­ leemid (EPK 21%, EHF 20,4%, EK 14,9%); udarahaigused ja -vead (EPK 22,9%, EHF 19% ja EK 28,7%); jäse­ mete haigused ja vead (EPK 14,3%,

EHF 16,6%) ning ainevahetushaigu­ sed (EPK 7,4%, EHF 11,9%) Nimetatud väljamineku põhjused on aastaid olnud esikohtadel. Ilm­ selt on põhjus selles, et need oma­ vad väga suurt rolli lehma elus.

Väljamineku põhjuste nimistus on veel vanus, madal toodang, muud haigused ja traumad, mis nii suurt osa ei hõlma.

Kuidas valida pulli Kindlasti on lehmade paremaks kar­ jaspüsimiseks kõige tähtsam leh­ made söötmine, pidamistingimused ja veterinaaria küsimused.

Meie karjades on suur prob­ leem kõrge somaatiliste rakkude arv piimas, mis omakorda viib leh­ mad kiiresti karjast välja ja alan­ dab piima kvaliteeti, seejuures ka piimast saadavat tulu. Samuti on vaja rõhku panna lehmade väli­ miku (tüüp, jalad, udar) üksiktun­ nustele (näiteks laudja sirgus, ees­ udara kinnitus, keskside, nisade asetus jpm), kuna kehvade üksik­ tunnuste aretusväärtuste tõttu on

Nüüd on on aeg aeg otsustada! otsustada!

Nüüd Avatud turu paketi valimine on lihtne ja mugav. Eelista kodumaist energiat Avatud turuleping paketi9.valimine on lihtne mugav.

Eelista kodumaist ning sõlmi detsembriks.

Võidjavõita terveks aastaks tasutaenergiat elektri! ning sõlmi leping 9. detsembriks. Võid võita terveks aastaks tasuta elektri!

Loosimised toimuvad igal nädalal.

Loosimised toimuvad igal nädalal.

AVATUD TURU HINNAPAKETID AVATUD TURU HINNAPAKETID KINDEL ehk 100% KINDEL

fikseeritud ehk 100% hind fikseeritud hind

Sobib, kui peate oluliseks elektrihinna stabiilsust ja soovite Sobib, kui peate oluliseks elektrikulusidstabiilsust ette planeerida. elektrihinna ja soovite elektrikulusid ette planeerida.

Klienditelefon 1545 Klienditelefon 1545

Foto SVEN ARBET

KOMBINEERITUD ehk 50% fikseeritud hind ja KOMBINEERITUD

50%50% hinnast sõltub elektribörsist ehk fikseeritud hind ja 50% hinnast sõltub elektribörsist

Sobib, kui elektrihinna stabiilsus ei ole esmatähtis.

Sobib, kui elektrihinna stabiilsus ei ole esmatähtis.

MUUTUV ehk 100% hinnast MUUTUV

sõltub elektribörsist ehk 100% hinnast sõltub elektribörsist

Sobib, kui puudub vajadus elektrikulusid ette vajadus planeerida.

Sobib, kui puudub elektrikulusid ette planeerida.

lehmadel taas suurem oht enneaeg­ selt karjast välja langeda.

Farmerid ise on lehmade pidamis­ tingimuste parandamisel ära teinud suure töö. Ehitatakse uusi farme, rõhku pööratakse tasakaalustatud söötmisele jne. See kõik peab tule­ vikus jätkuma ja nii paraneb kind­ lasti meiegi lehmade karjaspüsivus.

Oma panuse püüavad siin anda ka aretajad. Selleks et saada kauem karjas püsivaid lehmi, ongi võetud kasutusele tootliku ea näitaja.

Jõudluskontrolli Keskus on kor­ raldanud eri suurusgruppidega far­ midele seminare. Olen seal esinedes alati rõhutanud, et pulli valides tuleb tähelepanu pöörata ka tema kasu­ tusea aretusväärtusele.

Kui karjas kasutatud pullil on kasutusea aretusväärtus madal, on aretajal suur oht selle pulli tütar­ dest nende varajases tootmiseas ilma jääda. Kõrge kasutusea aretus­ väärtusega lehmade korral on väl­ jamineku risk minimaalne ja are­ taja saab teha oma karjas sihipä­ rast selektsiooni.

loomakasvatus 11

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012

Söödad

vajavad kontrollimist

Kuna tänavune teravili on hallitusseentega tugevasti saastunud, tuleb kõiki vilja- ja silopartiisid kontrollida tihedamalt kui tavalistel aastatel.

T

änavune koristusperiood põllumeest ei hellitanud. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli Eestis sademeid keskmisest märksa enam − juulis 122%, augustis 116% ja septembris 125% võrreldes paljude aastate keskmisega.

Kevade algust oskuslikult ära kasutanud põllumehed said asuda ka varem koristama ja suutsid vältida kõige halvemaid koristustingimusi. Ka olid Eesti eri piirkondades koristustingimused küllaltki erinevad. Nii juhtuski, et oktoobrilõpu lumi sadas mitmes paigas koristamata viljale. Seega jäigi palju teravilja ja õlikultuure

sademete rikkuda ning osa põlde koristamata.

Meie aastatel 2006−2010 läbi viidud uurimused näitasid, et sademete rohkus teravilja õitsemise ajal, terade moodustumise, vilja valmimise ja koristusperioodil on risk nii toidu- ja söödakvaliteedile kui ka -ohutusele. Sademete rohkuse tõttu arenevad viljateradel mitmesugused tumeda värvusega hallitusseened, mis vilja ilusa heleda värvuse juba põllul halliks või mustaks muudavad.

Tänavune probleem Siinjuures tuleks teada, et hallitusseente seeneniidistik on ise juba toksiline, kuna sisaldab ergosterooli, samuti toodavad nad oma elutegevuse käigus

mürgiseid aineid – mükotoksiine, mille mürgisus võib olla 100−1000 korda suurem kui põllul kasutatud keemilistel taimekaitsevahenditel.

Meie uurimustest selgus ka, et teravilja pikemaks perioodiks ettejahvatamine, olenedes teravilja hallitusseentega saastatuse tasemest, vilja liigist ja jahvatatud vilja säilitamistingimustest, võib mõnel juhul kutsuda esile jahu toksiliseks muutumist. Kõige kiiremini ja sagedamini tekkis toksilisus jahvatatud kaeras, isegi jahu säilitamisel külmikus +4º juures kahe nädala jooksul. Toatemperatuuril +20−25º juures sama aja kestel tekkis toksilisus ka odra ja nisu jahudes.

Kui teravili oli hallitusseentest vähe saastatud, ei tekkinud pärast jahvatamist toksilisust ka toatemperatuuril säilitamisel. Selle aasta teravili aga ongi tugevasti hallitusseentega saastunud. Loomadele niisugust teravilja ilma kontrollimata sööta ei tohiks.

Tähelepanu tuleb pöörata ka silo kvaliteedile. Halvasti käärinud või riknenud silodes, kus piimhapet, mis tagab silo kvaliteedi, on tekkinud liiga vähe, hakkavad kasvama hallitusseened, võihappebakterid ja teised kahjulikud mikroobid, mis põhjustavad silodes loomadele mürgiste ühendite tekkimist.

Seda võib juhtuda siis, kui keemiliste kindlustuslisandite asemel on kasutatud bioloogilisi kindlustuslisandeid, on rikutud silovalmistamise tehnoloogiat, silomassi on jäänud halvasti tihendatud kohad.

Nii teadusuuringud kui ka praktika näitab, et hallitusseentega saastunud söötade kasutamine põhjustab loomadel tervisehäireid, toodangu langust, aborte ja lõppemist.

Kahjumid võivad olla selliste söötade tõttu vägagi suured, mida võivad kinnitada kõik need ettevõtted, kes on selle probleemiga kokku puutunud.

Mida teha?

Tänavu peab kõiki vilja- ja silopartiisid kindlasti kontrollima enne nende kasutuselevõtmist ja edaspidi tihedamalt kui tavalistel aastatel. Riknemistunnuste tekkimisel tuleb niisuguse sööda kasutamine peatada, kuni on selgitatud selle toksikoloogiline kvaliteet.

Toksikoloogilise kvaliteedi määramiseks koguda igast uuritavast partiist (silost viiest kohast, viljast vähemalt kümnest kohast) proovivõetised, millest segada keskmine proov ja säilitada kuni analüüsimiseni külmkapis. Proovist võiks määrata biotesti abil üldtoksilisuse, mis on odavaim analüüs silo ja vilja toksilisuse hindamiseks, võrreldes üksikute müko­ toksiinide sisalduse määramisega.

Hoidlates tuleb kontrollida, et vilja niiskus ei tõuseks üle 14%. Vajadusel lasta vili uuesti läbi kuivati, takistamaks sellega viljas hallitusseente ja lestade arengut.

HEINO LÕIVEKE PAUL LÄTTEMÄE ELINA AKK EMVI teadurid

UUS!

Ratastraktor John Deere 6150M Ökonoomseima mootoriga traktorid!

mootor John Deere, 6,8 l turbo, võimsusega 150 hj 40 km/h PowrQuad Plus 20/20 elektrohüdrauliline reevers rehvid ees 420/85R28, taga 520/85R38 õhkvedrustusega juhiiste, vedrustatud kaasreisija iste kabiin soojenduse ja konditsioneeriga, CD/MP3/raadio hüdropump 114 L/min, hüdroõli lisapaak 3 paari mehaanilisi hüdroväljavõtteid vedav esisild, TLS vedrustusega kolmepunkti rippsüsteem Cat 3N, tõstevõime 7400kg automaatne külgstabilisaator, juhtnupud poritiibadel jõuvõtuvõll 540/540E/1000 p/min JD pick-up hüdrauliline haakekonks monoliitne esiraskus 900 kg GreenStar valmidus, ISOBUS hüdraulilised haagisepidurid

Hind 69 900 EUR +km

Võta ühendust oma müügimehega juba täna: Harju-, Rapla-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa: Simo Soop 55 915 117 Järva-, Ida- ja Lääne-Virumaa: Ants Tust 502 3010 Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa: Kalvi Korkmann 53 034 948 Valga-, Võru-, Viljandi- ja Pärnumaa: Kristjan Kokk 53093780

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

MÜÜK: Peep Orlovski, tel 553 4033

Indrek Pungar, tel 504 1986 Urmas Pungar, tel 526 6103

HOOLDUS JA VARUOSAD: Marko Saksjaak, tel 5665 5533

www.talutehnika.ee

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2012 Küsi soodsaid pakkumisi ka teistele mudelitele.

Pilt on illustreeriva tähendusega. www.stokkeragri.ee

12 fookuses Lehm peab

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

lüpsma

kauem

Olukorras kus piima varumishind on väga kõikuv, hakkavad piimatootmise kasumlikkust määrama loomade eluea toodang ja EST MycoAd08.qxp 10/7/2008 3:54 PM Page 1 PILLERIIN PUSKAR Alltech Eesti juhataja kulutused karja taastootmisele.

parem lehm Praegune lüpsilehm Laktatsiooni toodang 7800 kg Piimarasv 3,95% Valk 3,5% Eluiga karjas 2,2 laktatsiooni SR-tase <250 000

Eesmärk − homne lüpsilehm Laktatsiooni toodang 10 000 kg Piimarasv 3,8% Valk 3,5% Eluiga karjas 3,5 laktatsiooni SR-tase <100 000

Piimakarjakasvatajate praegune eesmärk on peatada viimastel aastatel tekkinud tootmiskulude tõus.

Esimeseks sammuks iga tootmisnäitaja kontrollimisel on selle mõõtmine, analüüsimine ja seejärel tulemuste hindamine pikemas ajaperioodis. Tootmise efektiivsemaks muutmisel peab piimakarjakasvatajatel olema ülevaade kõikidest oma farmi kuluartiklitest ja tootlikkuse näitajatest.

Igas farmis on need näitajad erinevad ja me ei tohiks võtta aluseks riigi keskmisi.

Euroopa piimakarjafarmides aastatel 2009−2010 Alteor Conseili tehtud uuringus jagunesid viis suurimat tootmiskulu järgmiselt: söödad 28%, masinad jm tehnika 22%, maa ja hooned 11%, karja täiendus 9% ja muud kulud 8%.

Enamikus Euroopa riikides on nende näitajate osatähtsus tootmise kogukuludes sarnane ja toob selgelt esile piimakarja efektiivse söötmise ning karja täienduseks tehtavate kulutuste osatähtsuse.

Mükotoksiinid on meie suured vaenlased !!!

K

ujutage endale ette piimalehma, kes annab aastas 12 000 liitrit kõrgkvaliteedilist piima, on kõrge söödaväärindusega ning tiinestub siis, kui teie seda soovite. Lehma, kellel on kõrge immuunsus ning somaatiliste rakkude arv piimas püsivalt madal; kes kunagi ei kannata ainevahetushaiguste all ning kunagi ei lonka.

"Võimatu!" ütlevad karjapidajad.

ja sigivuse languse ning mastiitide sagenemise vahel.

Ent nende tervisehäirete põhjus ei ole kõrge toodang, pigem tipptoodangut andvate loomade vale söötmise ja pidamise tagajärg. Ei saa sööta lehma, kes annab laktatsiooni jooksul kaks korda enam piima kui 15 aastat tagasi, normide järgi, mis on välja töötatud 1980. aastate algul.

Sellises majanduskeskkonnas on toimetulekuks vaid kaks võimalust: kas leppida sisendite ja piimast saadava hinna pideva kõikumisega ning üritada rakendada “vee peale jäämiseks” lühiajalisi abinõusid või võtta eesmärgiks selgitada välja konkreetselt oma farmis tootlikkust kõige enam negatiivselt mõjutavad tegurid ning leida seejärel farmile parimad lahendused tootmiskulude ja kahjude vähendamiseks.

Sageli toob see kaasa vajaduse teha otsuseid ning muudatusi, mis pole kerged. Olukorra parandamine nõuab tõsist pühendumist, usaldusväärset andmete kogumist ja regulaarset analüüsi.

Kuidas saame me kaitsta loomi mükotoksiinidest põhjustatud põhjus, mürgistuste ja kliiniliste haigestumiste eest ? tootlikuseHädade languse Viimase kümne aasta vältel on holsteini tõugu lehmade keskmine toodang Eestis märgatavalt suurenenud, kuid sellega on kaasnenud tiinestumise langus, mastiiti haigestumise kasv ja üldised terviseprobleemid. Lehmade eluiga on lühenenud peaaegu ühe laktatsiooni võrra.

On levinud väited, et kõrge toodang põhjustab haigusi ja kõrgetoodangulistel lehmadel on madalam viljakus. Võib nõustuda, et eksisteerib tugev seos kõrge toodangu

Poegima kaheaastaselt Loomulikult pole söötmine ainus mõjutegur, mida piimatootmisel arvesse võtta. Piima omahinna kujunemisel on määrav ka karja vanus, laktatsiooni- ning elueatoodang.

Iga karjakasvataja eesmärk peaks olema piimatoodangu tõstmine laktatsiooniperioodil ja lehmade produktiivse eluaja pikendamine ning ebaproduktiivsete perioodide (nagu näiteks mullikate liiga pikk kasvuperiood ning hiline suguküpsus, leh-

Kuidas saame me ennast kaitsta majandusliku kahju eest mida tekitavad mükotoksiinid?

Nõuande telefon 5052846

Pilleriin Puskar, Alltech Eesti OÜ, Aretuse -2, Märja,Tartumaa www.KnowMycotoxins.com

Nõustamistelefon 505 2846 www.knowmycotoxins.com

made liiga pikk uuslüpsiperiood) vähendamine.

Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Võrreldes 2009. aastaga, suurenes piimatoodang 166 kg.

Esmapoegimisvanus oli 2010. aastal 27,7 kuud, mis on veidi väiksem kui 2009. aastal (27,9). Kinnisperioodi pikkus oli keskmiselt 72 päeva, uuslüpsiperiood jäi 141 päeva pikkuseks ja poegimisvahemik oli 422 päeva.

Kõige pikem oli poegimisvahemik eesti holsteini tõugu lehmadel, 427 päeva, eesti punast tõugu lehmadel 406 päeva ja eesti maatõugu lehmadel 401 päeva.

Võtame näiteks keskmise lehma, kes tuli esimest laktatsiooni lüpsma 26 kuu vanuselt, andis 305päevase laktatsiooniperioodi kohta 8000 kg piima, oli 60päevase kinnisperioodiga ning kes praagiti pärast 2,4 laktatsiooni. See lehm tootis oma elu jooksul 19 200 liitrit piima, ent vaid 11,7 liitrit päevas.

Kui parandada noorkarja söötmis- ja pidamistingimusi, oleks võimalik saavutada esmapoegimisvanuseks 24 kuud ning see tõstaks piimatoodangut elupäeva kohta 1,2 liitrit. Lisaks piimatoodangu kasvule väheneks sel juhul ka mullika kasvatamise kulu umbes 70 euro võrra, mis on võrdväärne tootmiskulu vähenemisega 3.65 €/1000 liitri piima kohta.

Söödaväärinduse parandamine 5% võrra tõstaks eluea piimatoodangut 960 kg võrra ning elupäeva piimatoodang tõuseks 12,4 liitrit.

persoon 13

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012

Mitmekülgne

Foto LII SAMMLER

Marika Oeselg LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

V

Igal aastal tunnustab Eesti PõllumajandusKaubanduskoda parimat maamajanduseriala õpetajat. Tänavu pälvis kiituse Olustvere ametikooli loomakasvatusõpetaja Marika Oeselg, kes lisaks koolitööle on loomakasvatajate seas hinnatud nõustaja.

“

eis ja siga on mu lemmikud. Teisi loomi võin õpetada algtasemel,” sõnab Marika Oeselg. Naine, kes on kunagi kõva häälega lubanud, et ta lüpsjaks ei hakka ja õpetajaks samuti mitte.

“12aastaselt pidin lehma lüpsma hakkama, esimene lüps võttis 40 minutit aega,” meenutab Sakust pärit Marika. Siis ta mõtleski, et lüpsjaks kohe kindlasti mitte!

Küll on teda alati huvitanud veterinaaria. “Pärast 8. klassi lõpetamist tahtsin Väimelasse loomaarstiks õppima minna. Ema ja isa, põlised maainimesed, ütlesid, et ära, lapsuke, ikka põllumajandusse mine, see on nii raske töö.” Nii läks tüdruk Tallinna ja õppis juuksuriks. Amet meeldis ja sõpradel lõikab ta juukseid siiani.

Viimane sovhoosidirektor Ometi ei saanud maatüdrukust linnapreilit. “Ma ei töötanud kolhoosis, sovhoosis ega Saku õlletehases,” räägib Marika. “Järelikult mingisugust lootust korterit ega lasteaiakohta saada polnud!”

Et elu järje peale saada, läks Marika Oeselg Kohila sovhoosi lüpsjaks ja hakkas sealt kõrvalt kaugõppes Väimelas loomakasvatust õppima.

Haridus andis hoogu ja julgust minna Pühajärve sovhoosi loomakasvatusjuhiks. Sealt kõrvalt algasid ka õpingud EPAs. Noorel emal polnud lihtne bussiga õigeks ajaks Tartusse kooli jõuda. Kui ta hilines, vaatas professor Ülo Oll kurjalt otsa: “Teate, ma võin teilt eksamil alati nii palju küsida, et te läbi kukute!” ähvardas loomakasvatuskorüfee.

“Aga ma siis õppisin ka kõvasti!” meenutab Marika. “Küsis jah palju, aga kõik eksamid tegin ära esimese korraga!”

Samal ajal kui ta EPAs õppis, lahkus Pühajärve sovhoosi direktor töölt.

Marika Oeselg oli siis juba tootmisjuht ning temast sai automaatselt direktor.

Mõni aeg pärast seda, kui põllumajandusreformi tuuled Pühajärve sovhoosi laiali pildusid, tuli Marikale külla Valga taluliidu tollane esimees Eldur Parder.

Sellest 1994. aasta suvepäevast algas Marika Oeselja nõustajaelu, mis on kestnud siiani.

Nõu tuli anda igal alal – loomade hooldus, söötmine, sigimine, vasika tervis, ravimine jpm.

Just 1994.–95. aasta paiku hakati taludes silo tegema. Koos teadlaste Hindrek Olderi ja Riho-Jaak Sarandiga lasi ka Marika Oeselg talunike silovirnade vahel ringi, võttis siloproove,

Veefoorum 2012 Kutsume kõiki huvilisi põllumajandusja keskkonnateemalisele foorumile ltuurikeskuses 20. novembril Põltsamaa ku

Registreerimine ja lisainfo:

www.pikk.ee/balticdeal

märkis neid … ja pani kõik teadmised kõrva taha.

See oli ka aeg, mil Eestis kehtestati meierei lapiproovi asemel samad toorpiima kvaliteedinõuded mis kogu Euroopas.

See tõstis teravalt üles piima kvaliteedi teemad: lüpsihügieen, lüpsitehnoloogiad (siis hakati ostma ka uusi kaasaegseid lüpsimasinaid), udara tervis jne.

“Valgamaa oli mul varsti selge ja hakkasin tahtma näha ka Eesti üldpilti,” põhjendab Marika Oeselg oma 1997. aastal tehtud otsust liituda Hollandi nõustamisfirma DLV Eesti haruga. “See oli täiesti uus asi – pidin hakkama konsulendina end ise üleval pidama.”

Kui siiani oli makstud kindlat palka, siis DLVs tuli koostada isiklik äriplaan, teha endale selgeks maksupoliitika, luua kliendisuhted ning töötada nii, et ka endale töötasu jääks.

“Siis pidin endast kui nõustajast pildi ette saama – et kui palju pean tööd tegema, mis alal suudan nõustada,” kirjeldab naine hetke, kui tuli sügavalt iseendasse vaadata.

Kuigi raha tuli endal teenida, andsid hollandlased tugeva erialase koolituse – 250 tundi aastas.

DLVs oli Marika hinnangul tugev meeskonnatöö. See oli vist esimene

firma, kes pani rõhu integreeritud nõustamisele. Muude nõustamisfirmade teenuselisti on see tekkinud alles viimastel aastatel.

Piimahind viis kooli Saabus aasta 1999. Vene turg vajus kokku, piimahind kukkus kroonile ja talunikud ei jõudnud enam nõustamisteenust osta. Paljudele nõustamisfirmadele löödi just sellel aastal hingekella.

Marika päästis tema hea kolleeg, taimekasvatusnõustaja Miralda Paivel. Ta oli Olustvere ametikooli õppetöö koordinaator ja tal oli vaja uut loomakasvatusõpetajat.

“Esimest tundi mäletan siiani – põlved ja hääl värisesid, peopesad higistasid…” meenutab Marika.

Marika Oeselg õpetab Olustveres kõiki loomakasvatusalasid. Algul ainult noortele, kuid nüüd on lisandunud ka täiskasvanute õpetamine.

Esimene armastus olid lehmad, seejärel on ta teinud endale selgeks seakasvatuse. Viimastel aastatel on lemmikute hulka jõudnud lihaveised.

“Iga asi on millekski hea,” võtab tegus naine oma elutarkuse kokku.

“Iga küsimus on hea – sest kui ei oska vastata, on vaja materjalides tuhnida ja endale jälle uus teadmine saada.”

PÄEVAKAVAS: * Kas ja millistel tingimustel on võimalik Eestis toota biogaasi põllumajandusjäätmetest? * Bioenergia investeeringute toetamine täna ja tulevikus? * Millised on Rootsi tootjate kogemused hajukoormuse vähendamisel? * Kuidas targalt loomi karjatada? * Milliseid häid keskkonnapraktikaid kasutavad Eesti põllumajandustootjad? * Kust pärineb rannikuveereostus?

14 hobi

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Fotod SVEN ARBET

Pilli- ja pullimees

Ahto Vili Silja lättemäe ajakirjanik silja.lattemae@maaleht.ee

Ahto Vili hobi on ka oma fotodele raamide nikerdamine.

Carl Robert Jakobsoni nooruspaikades Jõgevamaal Tormas juhib põllumajandust Ahto Vili, kes Jakobsoni aateid järgides edendab innukalt ka kohalikku kultuurielu, laulab kammerkooris ja on mänginud orkestrites klarnetit.

A

hto Vili on markantne kuju, kelleta Torma kant oleks tunduvalt vaesem ja ilmetum. Tema korraldatud puhkpilliorkestrite festivalid ToPoF on saanud laialt tuntuks.

Aastatega on see mees viinud kunagise selle kandi majandi vabariigi piimanduse tippude hulka.

Torma POÜ juhataja Ahto Vili on pullimees vaid selles mõttes, et tänu kõrgele piimatoodangule toodab Torma POÜ Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) jaoks aretuspulle. Kehtna seemendusjaamas on juba poolsada Tormas sündinud pulli.

Ahto Vili kuulub ka ise ETKÜ nõukogusse. Osa aretuspulle saadakse aga embrüosiirdamise abil. Täiesti terved mullikad tiinestatakse USA ja Kanada päritolu kõrge tasemega karjakasvatus­riikidest ostetud embrüotega. Tormasse on ehitatud kaasaegne lüpsifarm, kasutusele võetud uusim tehnoloogia, tihedat koostööd tehakse maaülikooliga. Lisaks on Ahto Vili ka Torma vallavolikogu esimees, põllumajandusministeeriumi teadusnõukogu liige, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige, samuti väikest viisi jahimees, tõsi, viimasel ajal küll enamasti kaameraga.

See kõik oleks juba piisav ühele mehele, aga muusika on Ahto Vili teine elu. Selles mehes on lisaks põllumajandustööle ka tubli annus muusikut, bassilauljat, näitlejat ja missioonitundelist kultuurijuhti.

Ahto Vili õppis Pärnu lastemuusikakoolis klarnetit ja saksofoni, tema pinginaaber Jüri Aarma aga klaverit ja trompetit. Ka EPAs maakorraldust õppides oli Vili osaline EPA rahvatantsu saateansamblis, kus mängis akordionit praegune maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Sellest võrsus peagi tudengite seas populaarne ansambel Popsid, kus Vili puhus klarnetit.

Kohalikele lastele puhkpilli õpetamise mõtet ei ole Ahto Vili maha matnud.

Kui Vili pärast EPA lõpetamist Tormasse tööle tuli, lõi ta kohe innukalt kaasa ka kohalikus puhkpilliorkestris.

“Ma armastan puhkpille, minu pill on klarnet, mängisin seda 2005. aas-

tani. Siis läksin kohalikku kammerkoori, laulan seal bassi ja olen koorivanem,” teatab Vili. Torma kammerkoor on seitsme aastaga nii tuntuks saanud, et juba käiakse jõulu eel ka Tallinki laevadel laulmas.

Torma kammerkoori dirigent Merle Nisu kiidab koorivanemat väga: “Ahto Vili hoiab maal kultuuritraditsioone ja seisab eriliselt valvel Jakobsoni nime väärtustamise eest oma kodukandis Tormas.

Mehi on meil kooris vähe ning seetõttu tuleb neid eriliselt hoida,” teatab Merle Nisu.

Ehkki Vili ise rõhutab, et keegi ei seosta Tormat Carl Robert Jakobsoniga, on just tänu tema järjepidevale selgitus- ja kultuuritööle Torma kui Jakobsoni nooruspaik üha enam tuntust kogumas. Siin korraldati Jakobsoni 170. sünniaastapäeva auks suurejooneline vabaõhuüritus – 11. korda toimus puhkpilliorkestrite festival ToPoF, lisaks Eesti– Soome künnivõistlused. Kogu suurejoonelise ürituse algataja ja hing oli Ahto Vili.

“Torma pasunakoor oli esimene, mitte Väägvere!” põrutab Vili bassihäälel. Ta selgitab, et Väägvere orkestris olid viiulid, aga Tormas ainult puhkpillid, nii et Torma oma peaks olema ikka esimene puhkpilliorkester. Torma orkestri asutas Adam Jakobson juba 1848. aastal.

“Olen aastakümneid püüdnud edendada Tormas puhkpilliarmastust, hakkasime juba 2000. aastate algusest korraldama Torma Puhkpilliorkestrite festivali ToPoF,” teatab Vili. Ta on teadaolevalt ainus põllumees, kel on õnnestunud nii suurejooneliselt ja professionaalselt puhkpilliorkestrite festivale korraldada.

Oma unistuseks nimetab mees aga seda, et kohalikus Torma koolis oleks süvaõppeks puhkpill. Koolile on muretsetud uus puhkpillide komplekt.

“See on minu unistus, et Tormas võiks olla puhkpilli süvaõppega kool,” lausub Vili. Ta toob eeskujuks Austria, kus ühte väiksesse maakooli toodi lapsi üle riigi, et nad saaksid lisaerialana puhkpille õppida.

“Selles koolis oli sajaliikmeline puhkpilliorkester noortest, see oli nii tore! Eesmärk ei olnudki neist lastest muusikuid teha, lihtsalt Austrias on puhkpill enam au sees kui Eestis,” räägib Vili.

Oma päevaväsimuse laulab mees välja bassihäälel kammerkooris.

Lisahobiks on tal veel pildistamine ja oma fotodele puidust nikerdatud raamide valmistamine.

“See inimene, kes oskab puhata, suudab paremini ka töötada.” ütleb Torma POÜ juhataja Ahto Vili.

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012

sündmuste kalender November

Eesti Lambakasvatajate Selts

29. novembrist 1. detsembrini – Põlvamaal Moostes kolmepäevane seminar “Lambakasvatussaaduste väärindamine”. 1. päeva teema – vill ja nahk; 2. päeva teema – lambaliha; 3. päeva teema – karjatervis.

Lisateave: seminar on mõeldud seltsi liikmetele. Registreerimine kuni 23. novembrini e-kirja või telefoni teel kontor@lammas.ee, tel 742 2579 või 5330 9406. Osalejatel on vaja esitada kinnitus põllumajandustootjaks olemise kohta (väikese või keskmise suurusega ettevõtja).

Detsember

Põllumajandusuuringute Keskus

Keskkonnasõbraliku majandamise täienduskoolitused:

4. detsembril – Võrumaal Vastseliina kultuurimajas (Võidu 38, Vastseliina),

5. detsembril – Tartumaal Võnnu kultuurimajas (Tartu mnt 24, Võnnu),

11. detsembril – Lääne-Virumaal Liivakülas Kiltsi põhikoolis,

11. detsembril – Pärnumaal Tori seltsimajas,

12. detsembril – Raplamaal Rapla kultuurikeskuses (Tallinna mnt 17a, Rapla),

12. detsembril – Viljandimaal Viljandis hotellis Centrum (Tallinna 24, Viljandi).

Koolitused on tasuta ning kõik osalejad saavad keskkonnasõbraliku majandamise kohustusliku täienduskoolituse tunnistuse. Kohtade arv piiratud, osaleda saavad ainult eelregistreeritud osalejad. Registreerimine telefonil 672 9143 (Sirje Reintam) või e-posti teel sirje.reintam@pmk.agri.ee.

Registreerimine lõpeb kolm päeva enne koolituse toimumist.

Küsimuste korral pöörduda telefonil 5348 2682 (Katrin Vask) või e-posti aadressil katrin.vask@pmk.agri.ee.

Erametsakeskus

Koolitus “Metsaomanik ja maksud”:

4. detsembril kella 11–15 – Viljandis Grand Hotel Viljandis (Tartu 11/Lossi 29, Viljandi),

5. detsembril kella 9–13 – Valgas Valga maavalitsuse saalis (Kesk 12, Valga).

Koolitusel räägitakse füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisest metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müügil jt õigusaktidest metsa maksustamisel ning antakse selgitusi tulude deklareerimise – kulude mahaarvamise reeglite osas. Ettekandega esineb maksu- ja tolliameti maksunõustamise talituse juhtivspetsialist Eha Kütt.

Lisateave: osavõtusoovist teatada e-posti teel aadressil evelin.huul@eramets.ee või telefonil 683 6066 hiljemalt kolm päeva enne koolituse toimumist.

sündmused / uudised 15 Eesti enim eksporditud toidukaup oli mullu oder Statistikaameti andmetel eksporditi 2011. aastal Eestis toidukaupadest enim teravilja, millest moodustas oder 66%. Otra eksporditi üle 180 000 tonni, mis oli 2010. aastaga võrreldes üle kahe korra rohkem. Üle poole odra kogusest eksporditi Edela-Aasiasse ja teistesse Euroopa riikidesse.

Teraviljadest vähenes kõige rohkem ehk üle 40 000 tonni nisu väljavedu. Teravilja viidi välja põhiliselt meretranspordiga.

Teisel kohal oli piimatoodete eksport, millest kõige rohkem eksporditi piima ja rõõska koort (üle 100 000 tonni). Piima ja koore väljavedu kasvas 2010. aastaga võrreldes 27%.

Ligi 80% piima ja rõõsa koore kogusest eksporditi maanteetranspordiga Leetu.

Kolmandal kohal oli rapsiseemne väljavedu, mida eksporditi üle 80 000 tonni. Rapsi eksporditi peamiselt Euroopa riikidesse.

2011. aastal suurenes õlle eksport. Üle 40% eksporditavast õllest viidi Soome. Kasvas ka elussigade eksport. Sead eksporditi Venemaale ning selleks kasutati maanteetransporti. Külmutatud kalade eksport vähenes, peamiselt eksporditi seda kaupa maanteetranspordiga kolmandatesse riikidesse.

Igivana nisusort naaseb toidulauale Soomes on leidnud toidulauale tee tagasi 10 000 aastat vana emmernisu, millest saab valmistada nii pastat kui risotot ja mis sobiks ka saiade ja pirukate tegemiseks.

Polb- ehk emmernisu kasvatati Soomes juba viikingite ajal, kuid ajapikku kadus see sort unustusehõlma, vahendab Ecomedia.ee.

Nüüd on aga Ida-Uudenmaal asuvas Malmgårdi mõisas emmernisu kasvatamist viljeletud edukalt juba kolm aastat. Mõisahärra, krahv Johan Creutz rääkis, et algul katsetasid nad emmernisu vaid mõnel hektaril, kuid kuna katsed õnnestusid, laiendati nisukasvatust ja tänavu kasvas emmernisu juba 18 hektaril.

Emmer on ligi 10 000 aastat vana nisusort, mida kasvatati laialdaselt muuhulgas ka Lähis-Idas. Arheoloogilised väljakaevamised kinnitavad, et juba vaaraod sõid emmernisust valmistatud leiba. Sealjuures väidavad teadlased, et emmernisu ei kasutatud mitte ainult söögiks. Nii on arheoloogid leidnud vaaraode aegse rasedustesti, milleks kasutati otra ja emmernisu.

Tänapäeval on Malmgårdi mõisas katsetatud ka emmerõlle pruulimist. www.maaleht.ee

Eesti Erametsaliit ja Eesti Metsaselts

6. detsembril kella 10–18 – Tartus Atlantise suures konverentsisaalis konverents “XX aastat iseseisva Eesti metsandust”. Ettekanded annavad ülevaate erametsanduse taastamisest, riigimetsanduse ümberkorraldamisest ja metsatööstusele tingimuste loomisest, vaadeldakse era- ja riigimetsanduse hetkeseisu, räägitakse edasistest suundumustest metsateaduse ja loodushoiu vallas ning Eesti metsandusest muutuvas maailmas.

Lisateave: vajalik registreerumine hiljemalt 26. novembriks telefonil 5346 8109 (Kristel Arukask) või e-posti teel kristel.arukask@erametsaliit.ee.

Eesti Põllumajandusmuuseum

4.–19. detsembrini – programm “Talulapse jõuluootus”.

Algusajad kell 10, 12, 14.

Kohtumispaik on Ülenurme mõisa häärberi ees ja läheme ajas 100 aastat tagasi.

Kiikame kööki ja uurime vanarahva pühadetoitude traditsioone. Saame teada, mis on makk ja jõuluorikas. Aitame perenaisel jõulumaiustusi valmistada. Käime laudas loomi tervitamas. Meisterdame värkstoas jõulukaunistusi. Sepikojas õpime õnne valama.

Lisateave ja registreerimine tel 738 3819, 5373 7124, e-post kerle.arula@epm.ee, koduleht www.epm.ee.

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing

Elukvaliteedi messi raames Tartu Näituste messikeskuses

7. detsembril kella 11–18 – küülikute sügisnäitus

8. detsembril kella 10–18 – tšintšiljade sügisnäitus Täiendav teave: koduleht www.efba.ee. Loomi on võimalik ka osta.

EVIKA

13. detsembril kell 10 – Sakus aastalõpu kartuliseminar.

Räägitakse kartulikasvatuse probleemidest, seemnekartulist, viirushaigustest, teadus- ja tootmisuudistest. Saab näha kartulisortide ja fotonäitust. Maitsta saab huvitavaid kartulitoite, soetada soodsalt kirjandust.

Lisateave tel 604 1484, 521 0662 (Viive Rosenberg), e-post v.rosenberg@evika.org.

Vana-Tori Hobuse Ühing

15. detsembril kella 10–15 – Valgamaal Kuigatsi külas Hargo talus vana-tori hobuseid tutvustav jõululaat. Avatud Saksa ja Eesti jõulumaiustusi pakkuv Hanna Kohvik, saab osta jõulukingitusi. Igal täistunnil vana-tori hobuste tutvustamine.

Lisateave telefonil 5646 4349, e-post info@vana-torihobune.ee, koduleht www.vana-tori.ee.

Maamajanduslike ürituste, koolituskursuste jms eelteateid jaanuarikuu kohta ootab 3. detsembriks veebitoimetaja Aive Sarjas (tel 5309 7209, e-post: aive.sarjas@maaleht.ee).

Kombain John Deere W540 mootor John Deere John Deere PowerTech, TIER III mootori võimsus 256 hj kolmekäiguline hüdrostaatiline ülekanne 30 km/h terapunker 8000 liitrit rattad rehvidega 800/65R32 ja 540/65R30 suur 660 mm trummel, 475...1030 p/min 5-klahviline puistur koos Power Separatoriga põhupeenesti automaatne kärukonks 5,5m heeder John Deere 620R Header Trak süsteem rapsiheeder Raps Pro 18’, vasak- ja parempoolse püstvikatiga heedrikäru

Hind 162 000 EUR +km Võta ühendust oma müügimehega juba täna: Harju-, Rapla-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa: Simo Soop 55 915 117 Järva-, Ida- ja Lääne-Virumaa: Ants Tust 502 3010 Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa: Kalvi Korkmann 53 034 948 Valga-, Võru-, Viljandi- ja Pärnumaa: Kristjan Kokk 53093780 Kombainide ja hekseldite müügispetsialist: Kristjan Ruusamäe 5107816 Pakkumine kehtib kuni 31.12.2012 Küsi soodsaid pakkumisi ka teistele mudelitele.

Pilt on illustreeriva tähendusega.

www.stokkeragri.ee