MAAMAJANDUS (detsember 2012)

Siga otsib turgu / Lehmad haiged / Tulemused viljakasvatuses

J천uluvana

Urmas Lehtsalu seitse ametit 13. detsember

NR 6 (6)

2012

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

magnetilehm Maakarja

P

ärnumaal tegutseva Massiaru osaühingu maakarja lehm Lillik püstitas maatõu kõigi aegade rekordi, lüpstes 325 päevaga 11 447 kilo piima.

Lilliku piim on maakarja lehmale kohaselt rammus: rasvasisaldus 4,59 ja valgusisaldus 3,52%.

Lillik on juba eakam lehm, sündinud 24. mail 2003. Ta on lüpsnud kuus laktatsiooni ning kolmel neist on keskmine toodang olnud üle kümne tonni.

Eelmise lüpsiperioodi toodang oli tal 10 956 kg. Lilliku parim päevalüps on olnud 42 kg.

Nagu räägib Massiaru POÜ loomakasvatusjuht Piret Alfhtan, on suurepärase tulemuse taga hea söötmine ja robotlüps. “Laktatsiooni algul saavad lehmad robotis lüpsmas käia nii palju kui tahavad. Arvatavasti kasutas ka Lillik seda võimalust ja käis lüpsil neli-viis korda ööpäevas.”

Kõrgele toodangule on Alfhtani meelest kaasa aidanud ka see, et suuremaid tervisehädasid pole Lillikul olnud. Ka selles osas on robotlüps hea – saab tervisehädadele kiiresti jaole. “Roboti arvutis on igasugu andmed kättesaadavad – näen igapäevast toodangut, infot söömise ja kaalu kohta, piimainfot. Kui midagi on paigast ära, saan kohe kontrollida ja abinõud tarvitusele võtta.”

Loomakasvatusjuhi sõnul on Lillik eesti maatõugu lehma kohta üsna suurt kasvu, mistõttu pole tal olnud ka udarahädasid.

Kes väärindaks väärtusliku?

P

õllumajandust ja toidutööstust puudutavates aruteludes on jäänud viimastel aastatel sõnade “jätkusuutlikkus“ ja “konkurentsivõime“ valguses kõlama sõna “väärindamine“. Näiteks seab Eesti piimandusstrateegia eesmärgi väärindada kogu Eestis toodetav piim kohapeal ja eksportida väärindatud tooteid – juustusid, jogurteid, jäätiseid ja hapupiimatooteid. Põhjus on lihtne – väärindatud ehk kõrgema lisandväärtusega toodangu eksport on Eesti majandusele kasulikum, kui et vedada välja odavat toorainet.

Samas läheb Lätti ja Leetu 40% Eesti toorpiimast. Eesti tooraine on lõunanaabrite sõnul hea kvaliteediga. Sama võib arvata liha kvaliteedi kohta, sest viimastel aastatel on tehtud meie farmides kõva aretustööd.

Iga aastaga viiakse Eestist välja üha enam elusloomi. Tänavu on läinud kaugele piiri taha tuhanded Eesti lambad, mis on nende loomade müügil suur samm edasi. Eestist on järjest suurenenud elusveiste eksport. Kohalik veiselihatoodang on aga vaatamata veiste arvu suurenemisele vähenenud, seda just suurenenud ekspordi tõttu. Lihatööstused kurdavad hea veiseliha puuduse üle.

Elussigu viidi tänavu esimesel poolaastal välismaale 72 000. Kui varem põhiliselt Venemaale, siis kevadel pani Venemaa oma piiri siinsetele elussigadele kinni. Seejärel ei jätnud Eesti seakasvatajad jonni, leides oma elusloomadele uue turu Leedus, Lätis ja Poolas. Sealjuures võib olla kindel, et osa elusana lõunanaabrite juurde viidud sigadest naaseb toodetena meie kaubandusvõrku ja toidulauale.

Samas on kuulda, et kohalikud tapamajad töötavad alakoormusega. Venemaa aga ootab elusloomade asemel rümpasid ja peekonit.

Paistab, et väärt tooraine väärindamiseni on Eestis veel pikk samm.

Lillik on andnud kuue poegimisega seitse pullvasikat, sest ühel aastal olid tal kaksikud.

“Nüüd ootame pikisilmi lehmikut, lehmjärglast tal veel pole,” loodab Alfhtan.

Lilliku pojalt Otitölpolt on varutud spermat kogu maatõu aretuseks.

Massiaru POÜ karjas on 254 lehma.

Maakarja omi on vaid neli. “Aastaid tagasi räägiti, et eesti maakari hakkab välja surema – siis mõtlesime, et võtame ka mõned,” räägib Alfhtan. “Suurtootmises on neid raske pidada, sest maakarja lehmad on väikest kasvu. Ühe pidin ära viima, sest ta oli roboti jaoks liiga väike.”

Alfhtan lisab, et ka ühel teisel nende karja maatõu lehmal on kõrge toodang,

4

kaheksa tonni ligi. Nooremad lüpsavad nelja tonni ringis. Ootel on ka viis mullikat. Kõiki eesti maakarja lehmi seemendatakse maatõu spermaga, et tõug edasi läheks.

“Maakarja lehmad on mingil määral isepäised, tahavad ise oma asja ajada.

Nad söövad, magavad, käivad lüpsil, on märkamatud, aga oma koha karjas panevad paika,” iseloomustab Piret Alfhtan maakarja. “Hierarhias on nad pigem üleval pool, nad on väiksed, aga kavalad.”

Lillik on jäädvustatud ka maakarja seltsi meenel – külmkapimagnetil.

4 Eesti siga otsib turgu 6 Head põrsaõnne!

4

8 Miks meie karja tänavu haigused kimbutavad?

10 Fusarium ründab igast asendist

14 15 6

11 Poolsada põldu said

tuulekaerast vabaks 12 Seekord oli tipptulemusi lausa hulgi 14 Urmas Lehtsalu

iga-aastane jõulumäng 15 Hapukapsast ei tehta

terveks talveks ette 15 Jaanuarikuu sündmused

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee, 661 3326

Foto erakogu

LII SAMMLER

sisukord

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

lüpsis üle 11 tonni piima

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

taimekasvatus 3

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012

Võistuviljelejate Endel Mets ajakirjanik

Neljal talirapsipõllul kasvas senist rekordtaset ületav saak. Uus rekord kuulub nüüd Raplamaa ettevõttele Pae Farmer OÜ, kes sai 25hektariselt põllult sordiga ‘Visby’ 5,7 tonni rapsiteri hektarilt.

Talirukki saagikuse rekord tõusis hüppeliselt ja on nüüd 9,7 tonni teri hektarilt. See saavutati Viljandimaa ettevõttes Mangeni PM OÜ 18hektarisel põllul hübriidsordiga ‘Agronom’.

Uueks tulukuse rekordiks on 1802 eurot (arvestuslikku kasumit) hektarilt.

Nii kasumlikult viljeldi eespool nimetatud Pae Farmeri talirapsi võistluspõllul. Üle 1000 euro küündiv arvestuslik kasum saadi üheksal talirapsipõllul.

Rekordtulemused loovad ettekujutuse saagikuse ja tulukuse potentsiaalist, annavad kriteeriumi võrdlemiseks, sel moel kompame võimalusi. Kui võrrelda tänavusi rekordsaake mulluste Eesti keskmiste saakidega, siis vahe on kahe-kolmekordne.

Talirapsi tänavune tippsaagikus on 5,7, mullune Eesti kesk-

Foto SVEN ARBET

12

Tänavu korraldasime viljelusvõistluse 8. korda ja saime uut tuult purjedesse. 17 ettevõtet esitasid avalikuks tutvumiseks ja analüüsimiseks 31 põldu, mida on rohkem kui kunagi varem.

innustav eeskuju

mine saagikus oli 1,8 tonni teri hektarilt.

Talirukki tänavune tippsaagikus on 9,7, Eesti mullune keskmine saagikus 2,3 tonni teri hektarilt.

Talininsu tänavune parim tulemus on 8,7, Eesti mullune keskmine saagikus 3,0 tonni teri hektarilt.

Potentsiaali tunnetamine on väga oluline, sest Eesti on teraviljade ja õlikultuuride saakidega Euroopas viimaste hulgas. Me jääme oma tavasaakidega maha isegi Soomest, kus viljeldakse karmimates kliimaoludes kui meil.

Loe ka lk 12–13

Sihtide seadmise aeg Uuel aastal jätkab Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maaettevõtjate võlakohustuste tagamist, alustab iga maaettevõtjani jõudva nõuandesüsteemi loomist ja rakendab uue finantsmeetme.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhitegevus on ettevõtjate võlakohustuste tagamine. „Kapitalivajadus ettevõtluses on väga suur,” tõdeb juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Kui ettevõttel on soov oma plaanide elluviimiseks laenata, kuid tal ei ole piisavalt tagatist, on pangal võimalus pöörduda sihtasutuse poole, taotlemaks peale ettevõtte enda pantide ka sihtasutuse tagatist.”

Neid põhjusi, miks pank sihtasutuse poole pöördub, on mitu. Ühel juhul on tegu alustava ettevõttega, kellel pole piisavalt tausta ega ka vara, et pankade laenutingimusi täita. Teisel juhul võib olla tegu majanduses valitseva keerulise situatsiooniga, kus pangal on raske hinnata ettevõtete võimekust turgudel toime tulla. Kõige rohkem tagab sihtasutus uute investeeringute tegemiseks võetavaid laenukohustusi.

MES tagab kõiki ettevõtlusvaldkondi, kui ettevõtte tegevuskoht on väljaspool Tallinna linna.

Tagatisportfell on kõige suurem põllumajandustootmise ja toiduainetööstuse osas.

Sihtasutuse maksimaalne garantii ühele ettevõttele võib olla kuni 2,5 miljonit eurot, kuid selliseid taotlusi tuleb ette harva.

Pikemas perspektiivis on samasugust laenufondi võimalik luua ka maaelu arengukava vahenditest, et olla kaaslaenajaks näiteks põllumajanduse, töötleva tööstuse ja maaturismi valdkonna ettevõtetele (niinimetatud maaelu mitmekesistamine).

Loomisel on kalanduse laenufond

Nõuandesüsteem muutub

Kui seni on MES pakkunud maaettevõtjate pangalaenudele või liisingutele tagatist, siis uuest aastast tekib kalandusettevõtetel võimalus hakata otse MESist laenama. „See raha eraldatakse Euroopa Kalandusfondist ja meie pakume maaettevõtetele võimalust seda raha teatud tingimuste täitmisel investeeringuteks kasutada,” selgitab juhatuse liige Madis Reinup.

Kalanduse laenufondist saab MES abistada ettevõtteid, kes investeerivad kalakasvatusse ja selle toodangu töötlemisse. Kalanduse laenufond on investeerimisprojektis kaaslaenaja, kuid mitte suuremas mahus kui panga laenatav summa, ning laenuintress on võrreldav pangalaenu intressiga.

Eeltingimuseks on see, et pank on valmis ettevõttele laenu andma. Samas võib MES anda laenule maksepuhkust ja pika maksetähtaja, mis suurte investeeringute puhul on väga vajalik. Juba jaanuaris loodetakse Euroopa Kalandusfondi rahadega alustada laenude vormistamist vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele.

Alates 2010. aasta algusest koordineerib MES 15 maakonnas juriidilise isikuna tegutsevaid, põllumeestele ja teistele maaettevõtjatele mõeldud nõuandeteenistusi. Järgmisest aastast on MESi nõukogu otsustanud alustada nõuandeteenistuse uue struktuuri loomist. Olemasolevad tunnustatud nõuandekeskused jätkavad tööd, kuid võivad liituda loodava struktuuriga, kui läbirääkimiste käigus leitakse mõlemaid pooli rahuldav lahendus koostööks. „Oleme aru saanud, et meie nõuandesüsteemis on teatud valdkonnad katmata,” selgitab juhatuse liige Andres Vinni. „Puuduvad nende alade kõrgelt kvalifitseeritud ning väljaõppe saanud nõustajad.

Peame läbirääkimisi näiteks Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, tootjate keskliitude ja erialaliitudega, kes kõik on lubanud oma nõu ja jõuga aidata süsteemi arendada. Paraku on seni jäänud teatud spetsiifiline teave – näiteks info uute sortide, spetsiifilise tõupõhise söötmise kohta jne – kitsalt erialaliidu sisse.”

Riik peaks tagama igale maaettevõtjale sõltumatu nõu ja abi. Kusjuures ideaalis jääks mentor ka ettevõtja tegevust jälgima – kas ta ikka liigub õiges suunas.

Vinni arvates on praegu paljude tootjate põhiprobleemiks turustamine – kuhu, millistel tingimustel müüa –, samuti tuntakse puudust juriidilisest nõust lepingute sõlmimisel. Mõned erialaliidud on siin head tööd teinud, kuid nende kogemusi tuleks viia ka liiduväliste ettevõtjateni.

Oma nõuandestruktuuriga soovib MES katta nõustamisega märksa laiemat valdkonda kui tänane Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteem, et tagada vajadusel finantsnõuande kättesaadavus kõigile nendele ettevõtjatele, kes täna oleksid MESi potentsiaalsed tagatis- või laenukliendid.

MES ongi loodud eelkõige selleks, et toetada ettevõtlust soodustavate sihtprogrammide kaudu Eesti maapiirkonna arengut. Uute tegevuste kaudu loodab MES jõuda iga maaettevõtjani ja nii olla abiks Eesti maamajanduse arengule.

4 fookuses

Eesti siga

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

otsib turgu

Selleks et sealihaturul riske hajutada, on mitmed seakasvatusfirmad rajanud oma kauplusi. Tänavune sektorile keeruline aasta toob neid juurde.

LII SAMMLER

heiki raudla

ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

E

esti sealihaturul toimuvat vaadates jääb mulje, et kui soomlased varustavad sealihatoodanguga Eesti kaubandust, siis eestlased otsivad võimalusi, kuidas oma sigu välismaale müüa. Mitmed seakasvatajad püüavad jõuda ise lõpptarbijani.

Eesti suurimad lihatööstused, Atria Eesti Valgas ja Rakvere Lihakombinaat, kasvatavad enamiku oma tarbeks vajaminevatest sigadest enda sigalates. Nende kõrval on Eestis veel 35 piisavalt suurt ja korralikku seakarja, kes kuuluvad Eesti Tõusigade Aretusühistusse.

Praegu lõpetatud elussigade müük Venemaale oli mitu aastat nende põhiäri. Kuigi praegugi saavad nad elussigu müüa Lätti, Leetu ja Poolasse, lööb Vene piiri kinniolek kõige valusamini just neid ettevõtjaid. Üks väljapääse on oma kaupluste rajamine.

Lattu ei tooda Ida-Virumaal Lüganuse vallas Varja küla läbiva maantee ääres asub pood, mille kaubavalikust moodustab suurema osa sealihatoodang – vorstid, singid, pooltooted… Neid müüakse Sigwari kaubamärgi all. Teisel pool maanteed asub maakonna ainus

Toodang, hinnad ja kaubandus Sealiha toodeti Eestis tänavu üheksa kuuga (eluskaalus) 50 300 tonni, mis on 1100 tonni võrra ehk 2% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sealiha osatähtsus liha kogutoodangust oli 60,5%.

Lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku 288 000 siga, kellest saadi 22 900 tonni liha. Sea lihakeha keskmine kaal oli 79 kg.

Põrsaid sündis käesoleva aasta üheksa kuu jooksul 584 600, mis on 6700 põrsast vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Põrsaste sündivus on viimase viie aasta üheksa kuu andmetel esimest korda vähenenud.

Sealiha kokkuostuhind on käesoleva aasta jooksul püsinud viimaste aastate keskmisest kõrgemal. Prognooside kohaselt jääb ka IV kvartali hind kõrgemaks kui mullu.

Soja hind tõusis augustini, kui see oli üle 500 €/t, kuid oktoobriks mõnevõrra langes (450 €/t). Kõrgete tootjahindade tõttu on marginaalid seakasvatussektoris siiski head.

ELi liikmesriikide searümba keskmine hind oli septembris 190.05 €/100 kg. Kõrgeimad hinnad III kvartali

lihatöötlemise ettevõte OÜ Sigwar, kohalikul kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb seakasvatuse, lihatöötlemise ja -turustamisega juba 1990. aastate esimesest poolest.

“Siin käib kohalik rahvas ja astuvad sisse möödasõitjad,” räägib Sigwari juht Margo Jäger, kelle eesmärk on turustada oma müügikoh-

lõpus olid Küprosel (229.22 €/100 kg), Itaalias (215.72 €/100 kg) ja Kreekas (210.07 €/100 kg), madalaimat hinda maksti aga Iirimaal (167.03 €/100 kg), Taanis (172.29 €/100 kg) ja Hollandis (176.84 €/100 kg). Võrreldes III kvartali lõpu hindu 2011. aasta sama ajaga, olid need kõikides liikmesriikides kõrgemad − ELi keskmisena 23%.

2012. aasta jaanuarist augustini imporditi Euroopa Liitu sealiha 23 614 tonni, peamiselt Šveitsist ja Tšiilist (vastavalt 54 ja 19% kogu impordist). Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga, oli sealiha import käesoleval aastal vähenenud 6%.

Sealiha eksport on stabiilne. 2012. aasta jaanuarist augustini eksporditi 2 070 777 tonni sealiha, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1% rohkem.

Peamine eksporditurg on endiselt Venemaa (25% kogu ekspordist) ja teisel kohal on Hiina, kuhu eksporditakse 17% kogu väljaveost (eelmise aasta sama ajaga võrreldes +62%). Samuti on suurenenud eksport Ukrainasse, eelmise aastaga võrreldes 71%.

tades enamik ettevõtte toodangust.

Sigwari toodangut võib leida müügil poolesajas kohas Ida-Virumaal ja nüüd ka Tallinnas. Jägeri hinnangul pole Sigwari tootmismahu juures – ca 400 tonni aastas – suurema turuosa hõivamine mõttekas.

“Varustame Ida-Viru ettevõtteid, koole, lasteaedu, poode, meil on

Allikas: põllumajandusministeerium

oma turukett, Tallinnas paar turukohta, meie kaupa võtavad mõned poed,” loetleb Jäger turustuskanaleid. Toodangu sortimendis püütakse säilitada vanu ja tarbijale omaseks saanud tooteid. Päevas tehakse 14 sorti vorsti, need on sea- ja veiselihast, vähem kasutatakse metsloomaliha. “Vana ja hea jääb ikka

Soovime kõigile koostööpartneritele kauneid jõule!

fookuses 5

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 Foto RAIVO TASSO

Foto ingmar muusikus

Foto sven arbet

Meelis Marmor.

Margo Jäger.

kommentaar Einar Jakobi Viru Lihaühistu juhatuse esimees Praegu on seakasvatus ettevõtjale pigem kulu- kui tuluallikas. Peamine põhjus on kõrge teravilja hind. Kulutused söödale moodustavad kuludest 60−70% ja söödaks on teravili, mille hind on võrreldes eelmise aastaga tõusnud pea veerandi võrra.

2012. aastat iseloomustab Vene turu sulgemine elusloomadele ja sellele järgnenud kevadine hinnalangus, mis oli kuni 25%. Kuni piiri sulgemiseni oli võimalik saada eluskaalu kg eest 1,45−1,50 eurot, siis Leetu või Poola müües ei ole tänaseni seda hinnataset uuesti saavutatud.

See tähendab, et 2012. aasta keskmine hind tuleb kusagil 1,25−1,3 euro tasemel.

Võttis pool aastat, enne kui liha hind tõusis normaalsele tasemele tagasi, aga nüüd, sügisel, tegi hüppe teravili. Loodame, et liha hind tuleb sellele järele.

Praegu on Eesti elussigade põhilised turustuskanalid Läti, Leedu ja Poola. Saaremaa Lihatööstus ostab kohalikelt tootjatelt, samuti väiksemad lihatööstused. Oma poodide avamisest on abi väiksemate koguste korral, sest enda poes mitusada siga iga nädal maha ei müü, kuna kohalik tarbijaskond on väike.

tootmisesse, sortimenti ei pea tingimata kogu aeg muutma,” tunnistab liha- ja vorstitootja ning lisab, et Sigwari mahult suurim vorstitoode on Maidla sardell.

“Oleme väiketootja ning lattu me ei tooda,” selgitab Jäger tellimuste ja tootmise täpset arvestamist. “Kõik, mida teeme, peab saama müüdud.”

Ettevõttel on sigu veidi alla 3000, käive jääb kahe miljoni euro ümber aastas. “Rohkem kasvatada ei tasu, sest turul on hindade kõikumine väga suur ja teravilja hind tõuseb pidevalt,” nendib Jäger, kelle sõnul tuleb kaks kolmandikku Sigwari sigade söödast oma viljapõldudelt, mida on 400 ha ümber. “Söödate-

ravili on praegu ettevõtetele suurim probleem.”

Margo Jäger peab oluliseks, et Sigwari-suurune ettevõte hõlmab kõike viljakasvatusest ja seakasvatusest vorstitööstuse ning oma müügikohtadeni. Tema hinnangul on kõige õigem, kui süsteem töötab tervikuna, sest eraldi on sealihatootmine, -töötlemine ja -turustamine kõik suurte riskidega ettevõtlusharud. “Kui teed mitut asja korraga, tead turu olukorda kogu aeg ja saad parema lõpptulemuse saavutamiseks vastavalt vajadusele olukorda muuta,” selgitab ta.

Näiteks tasus hea kokkuostuhinna tõttu vahepeal osa elussigu Venemaale müüa ja oma tootmist pigem veidi kokku tõmmata. Nüüd avavad mitmed sealihatootjad oma poode, et riske maandada.

“Need, kes praegu sigu kasvatavad ja sööta ise ei tooda, on keerulises olukorras,” möönab Jäger. “Kui Vene turg elusloomadele kinni läks, hind langes. Paari kuu eest hakkas hind tõusma ja oli eelmisel kuul veel päris kõrge, nüüdseks kaks nädalat jälle langenud Poola, Leetu ja Lätti elusloomade müümisel. Arvan, et paari nädala pärast hakkab kindlasti tõusma ja uue aasta algul on hind kõrgem,” kirjeldab Jäger tänavust olukorda. “Aasta lõikes peaks kasumisse jõudma.”

Margo Jägeri hinnangul valitseb Eesti sealihatootmises väga tihe konkurents. “Eesti turg on suuresti võõraste käes, tuleb leida välisturge,” iseloomustab ta praegust seisu.

Keeruline olukord AS Tartu Agro on üks suurimaid elussigade väljavedajaid, kuid ettevõtte 5000pealisele seafarmile lisaks on rajatud kaks tapamaja, lihatööstus ja pood. Seal müüakse kõikvõimalikku oma loomadest tehtud liha­ kraami, kontidest ja lihatükist täissuitsutoodeteni.

“250 tonni liha läheb oma tööstusele. Müüme seda oma poes ja vahendajad viivad seda ka välja.

Tartu Agro liha võib osta turgudelt või süüa restoranides üle Eesti,” selgitab ettevõtte juht Aavo Mölder.

Möldri sõnul oli oma tööstuse ja kaupluse esialgne mõte kasutada ära praakloomad, kelle liha võib toiduks

kasutada – näiteks kängu jäänud või trauma saanud loomad.

Praegu läheb olukord sealihaturul Möldri sõnul üha keerulisemaks. Suured tööstused – Rakvere ja Atria – kasvatavad endale järjest rohkem sigu ise. Seda tehakse kontraktorfarmides. Lihatööstus annab lepingulistele farmidele põrsad, seal kasvatatakse nad tapaküpseks ning siis ostab tööstus nad kokku soodsa hinnaga.

Sama hinnaga võiks liha Rakverre ja Atriasse müüa võib-olla ka kontsernivälised ettevõtted nagu Tartu Agro, kuid see on Möldri sõnul liiga madal. “Kui Rakvere veel oma seakasvatust laiendab, siis meil polegi võib-olla sigu kuhugi panna,” kardab Mölder.

Ring on täis Just sai valmis ka lihapood Tartumaal Vasulas, mis hakkab müüma peamiselt Virumaa seakasvatajate sealiha. Esialgu on plaanis müüa vaid liha, ent väiketööstustega sõlmitakse lepingud ka suitsutoodete valmistamiseks.

“Rakvere ja Valga kasvatavad ise, Saaremaa on kaugel. Ring on täis, mujale minna polegi,” selgitab ettevõtmise eestvedaja Aare Kalson, miks oli vajalik oma kauplus. Ta kinnitab, et oma osa selle otsuse tegemisel mängis ka suletud Vene piir.

Kalsonile kuulub üks seafarm Virumaal ning kaks Tartumaal. Tartumaal Vasulas on ka tapamaja.

Kalsoni ettevõttest SF Pandivere tuleb igas kuus 1000 siga. Viimasel ajal on 600 siga realiseeritud läbi oma tapamaja, ja et tootmistsükkel oleks täielik, selleks pood tehtigi.

Jõgevamaal tegutsevast ASist Kaavere Agro käib aastas läbi pisut alla 10 000 sea. 2007. aastal rajas ettevõte endale kaupluse Põltsamaale, hiljem Järvamaale Mäekülla.

“Tahtsime oma rahavoogusid natuke turvata – et me ei sõltuks ainult kokkuostjatest,” selgitab ettevõtte juhatuse liige Meelis Marmor.

Eesmärk oli ka ise pakkuda lõpptoodangut. Praegu on Mäeküla pood küll kinni, kuid Põltsamaa poest saab osta kogu valikut lihalõikudest ning hakklihast grilltoodeteni. “Põltsamaa pood tasub end ära,” kinnitab Marmor.

6 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

põrsaõnne!

Head

Väikesest põrsast suure sea kasvatamine nõuab seakasvatajalt oma Õige aeg valmistuda kevadeks! hoolealuste pidevat jälgimist.

Tähtis on ka õige söötmine, MARIKA OESELG KOPPHARJAD võõrutuse ajal. loomakasvatuskonsulent eriti KH 200

I

KH 240 KH 260

ga seapidaja soovib, et emis tooks ilmale palju terveid KINNITUBja elujõulisi põrsaid.LAADURILE Seega on VÕIMALIK LISADA põrsaõnneks vaja luua emiKASTMISSEADE sele tingimused heaks tiinestumiseks, tasakaalustatud ja ökonoomseks söötmiseks, LUMESAHAD

rahulikuks poegimiseks ning heaks terviseks. Just need on tõukeks põrsa edaspidisele kasvule ja heale tervisele.

Oluline on kinni pidada heast sulu- ja poegimishügieenist. Põrsas vajab esimestel elupäevadel 34−36, emis 16−19 kraadi sooja.

Poegimise kulgu, emise käitumist ja imetamist tuleb jälgida iga tunni tagant. Kuna pikk ja raske poegimine teeb emise nõrgaks, on tähtis õigeaegne sekkumine. Vaja on abistada väikseid ja nõrku vastsündinuid teel udara juurde või põrsapessa.

Poegimisabiga sündinud põrsad on tihti nõrgad. Sünni järel ei ole põrsa organism suuteline antikehi moodustama, see võime tekib alles teisel elunädalal ja kujuneb välja kuuendaks nädalaks.

Emise organism moodustab antikehi nende mikroobide vastu, millega ta kokku puutub. Põrsas saab sünniga kaasa nn energiadepoo, et püsida elus ca 16 tundi. Sünnijärgsel päeval, imedes aktiivselt ternest

(500−550 g), saab ta piisavalt energiat, et ellu jääda.

Hiljem sündinud põrsad ei saa piisavalt ternest ning pärast 24 tundi ei maksa loota, et emis toodaks põrsa vajaduste jaoks piisavalt antikehi.

Siis võib abi olla sellest, kui lüpsta ternespiima vanemalt emiselt ja säilitada seda külmkapis kolm päeva või sügavkülmutatult ning vajaduse tekkides sulatada see üles.

Lehma ternespiim ei paku põrsastele õiget immuunsust. Seakasvataja saab seda kasutada ainult lisaenergia andmiseks pärast seda, kui põrsas on kätte saanud emise ternespiima. Põrsa ellujäämise ja piisava energiaga varustamise tagab ternespiima kiire ja piisav kättesaada-

LIBLIKSAHAD LIIGENDSAHAD

ERINEVAD LUMESAHAD LAOS OLEMAS

NELI ERINEVAT MUDELIT

Võimsusega 19,1–38 kw

RATASLAADURID

Kas oled juba külastanud www.valtra.ee?

www.taure.ee

Tehnika 8, 72213 Türi, tel 384 6671, faks 384 6670 MÜÜK: Toomas Jürgen, tel 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, tel 5302 4858

P 126 P 260 P 330 P 510

Tartu mnt 56, Ülenurme, tel 736 7720, faks 735 2222 MÜÜK: Andres Kontse, tel 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, tel 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, tel 5333 5170

www.valtra.ee

fookuses 7

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012

vus. Müügil on ka tooted, mis mõeldud vastsündinutele energiapuudujääkide leevendamiseks esimestel elutundidel.

Kindlasti ei saa 3.−4. päeval mööda rauapreparaatidest, et vältida põrsaste kehvveresust ehk aneemiat.

Rohkem kui pool sajandit tagasi oli rauasoolade saamise alternatiiviks punane savi. Jaheda keedetud veega niisutatud savi, söödakriit, lehtpuusüsi ja kondijahu andsid põrsale rauda, kaltsiumi ja fosforit ning alates 3.−5. päevast pidid need olema pidevalt saadaval.

Imikpõrsas on nõudlik Põrsaste kasvamise juures on oluline emise kõrge piimatoodang. Laktatsiooni kõrghetk on kolmandal nädalal. Intensiivtootmises võib tugev suure pesakonnaga 14−16 nisaga emis toota 12−16 liitrit piima päevas.

Selleks peab emis olema hea tervisega, tarbima optimaalselt sööta ja saama piisavalt vett − 30−35 liitrit päevas. Vähem tähtsad ei ole pidamis- ja keskkonnatingimused.

Iga nisa piimatoodang sõltub stimuleerimisest ja kasutamisest alates laktatsiooni algusest. Põrsas ise on see, kes imemisega soodustab piimatoodangut, ent väikestele põrsastele võib olla udara stimuleerimine raske. Kui esimese kolme päeva jooksul nisa ei kasutata, pole see hiljem enam aktiivne. Kui põrsad peavad piima kättesaamiseks palju nagistama ja kaklema, lõpetab emis imetamise varem ning see pole hea ei põrsaste võõrutusmassile ega piimakusele.

Kui emis on haige − udarapõletik, emakapõletik, piimatu − ja kehatemperatuur ületab 39,3 kraadi, tuleb kohe alustada raviga.

Emise piim katab põrsaste toiduvajaduse umbes kolm nädalat.

Vett peaks hakkama pakkuma alates 4.−5. päevast. Taimse proteiini vähene seedimine algab esimese elunädala lõpul. Päevast, kui põrsas hakkab sööma taimset sööta, suureneb maomahla eritus. Tärklist lõhustav ensüüm α-amülaas hakkab aga toimet avaldama kolmandal elunädalal. Seetõttu pole imikpõrsal võimalik varem taimse tärkliserikka söödaga veel korralikult toime tulla.

Põrsastele võib juba kolmandast elupäevast hakata pakkuma

meelitussöötasid. Need varustavad piimapõrsast hästi seeduva ning heamaitselise energia ja valguga.

Söödaga harjutamist peab kindlasti alustama hiljemalt 14päevaselt. Harjutamisel tuleks pakkuda sööta 2−4 korda päevas ning sealjuures hoida hügieeni tase kõrge.

Joogi- ja sööginõude hügieen peab olema laitmatu!

Probiootikumide ja süsivesikute rühma ensüümide sisaldus, nagu ka happekombinatsioonid, parandavad seedetrakti ja garanteerivad põrsale hea tervise. Sellised söödad valmistavad põrsa ette võõrutusjärgseks ajaks. Söödakogused olgu harjutamisel imeväikesed ning suurenegu järkjärgult. Kolmenädalane põrsas peaks saama kuivsööta juba vabalt isu järgi.

Müügil on piimaasendajaid, mis on head kasutada juhul, kui emis on haigeks jäänud või hukkunud. Kasutama peaks kõrgekvaliteedilist ja põrsastele sobivat piimaasendajat.

Fotod RAIVO TASSO

Võõrutus tekitab stressi Järsk võõrutus on põrsastele stressirohke periood. Ümberpaigutamine, transportimine, pesakondade segamine, uut tüüpi söögi- ja jootmiskohad, keskkonnamuutus, võimalik kokkupuude uute nakkusallikatega…

Kergestiseeduvate valkude ja kõrge rasvasisaldusega emapiim asendub peamiselt taimsest toormest valmistatud söödaga.

Uuest keskkonnast ja toidust tekkiv stress võib oluliselt nõrgestada põrsa immuunsust. Seakasvataja peab võõrutuse põhjalikult läbi mõtlema, et loetletud riskid miinimumini viia. Magamisala temperatuur võiks olla esmalt 28−30 kraadi, tuuletõmbuseta, kuiv ja puhas. Edaspidi võib õhutemperatuuri langetada 1−1,5 kraadi nädalas. Võõrdepõrsas on tundlik külma ja tuuletõmbuse suhtes: soolemotoorika aeglustub, avaldub vaenulik käitumine ja sulu mustamine. Valgustust võiks esimesel nädalal pärast võõrutust hoida sees kella 7st 22ni.

Võõrutussöödad võetakse tavaliselt kasutusele nädal enne võõrutust. Neid kasutatakse olenevalt söödast ja söötmisstrateegiast veel 1−2 nädalat, pärast seda võetakse kasutusele uus põrsaste sööt.

Võõrutussöödad stimuleerivad ensüümide arengut seedetraktis,

võimaldades taimse proteiini kiiremat ja täielikumat omastamist.

Sellised tooted sisaldavad vajalikke rasvhappeid, need on hea aminohapete, vitamiinide ja lisatoimeainete sisaldusega (ensüümid, probiootikumid, prebiootikumid, orgaanilised happed).

Kui põrsas sööb liiga palju korraga, võib tal tekkida kõhulahtisus ja patogeensete bakterite ülekasv soolestikus. Kõhulahtisuse vältimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid nagu orgaanilisi happeid, probiootikume jms.

Kui häda käes, kasutasid vanemad inimesed talus põrsaste ägeda kõhulahtisuse korral piiratud söötmist ja valmistasid ise elektrolüütilise lahuse: 1 liiter vett, 1 sl glükoosi või mett, 1 tl keedusoola, 0,5 tl söögisoodat.

Põhitähelepanu all peab olema kõhulahtisuse vältimine, eriti tähtis roll on pidamistingimustel, vältimaks nakatumise võimalust. Teine rõhk on stabiilsetel kõrgekvaliteedilistel söötadel. Kasutada tuleb ainult värsket ja maitsvat sööta − sigadel on hästiarenenud maitsemeel. Kõhulahtisuse korral esimesed paar päeva söömist ei piirata, vajadusel kasutatakse lühiajalist sööda piiramist

4.−9. võõrutusjärgsel päeval, sõltub probleemist.

Siiski peaks võõrdepõrsad saama vabalt süüa ja juua, sest nad on harjunud saama toitu tihti ja väikeste kogustena (30−40 ml piima), samuti on põrsastel harjumus süüa üheaegselt. Künast söötmisel võiks alguses sööta neli korda päevas (neljatunnise vahega) ja nii, et kõik korraga sööma mahuksid.

Esimesel võõrutusjärgsel nädalal on soovitatav lisada pärast söötmist künadesse vett. Sead joovad meelsamini pinnalt. Kui tehakse vedelsööta, siis selle kuivainesisaldus võiks olla 25%, 1 kg sööda kohta kulub 2,6−2,7 liitrit vett. Kümnekilone põrsas tarbib keskmiselt 0,5 kg kuivsööta päevas, 15 kg raskune 0,75, 25 kg raskune 1,25 kg ja 35 kg raskune 1,75 kg kuivsööta päevas.

Põrsastel tuleb iga päev jälgida naha puhtust ning vaadata, kas on märgata naha ärritust või vigastusi ning kas grupi ühtsuses on märgata kõrvalekaldeid.

Põrsad on väga mänguhimulised ja uudishimulikud. Seega andke neile sulgu mänguasju, et nad saaksid neid veeretada ja sikutada. Andke neile tuhnimiseks mõni peotäis saepuru, põhku või heina.

Emise piim katab põrsaste toiduvajaduse umbes kolm nädalat. Vett peaks hakkama pakkuma alates 4.–5. päevast.

usiusi u tellim u tellim vast vast meme Võta Võta ! ! deks deks a keva a keva . aast . aast 2013 2013 atele atele al tellij al tellij . aast . aast 2012 2012 sed.sed. ustu ustu sood sood . . iteet iteet el kval el kval Kind Kind

Haagistele Haagistele garantii garantii 24 24 kuud. kuud.

8 loomakasvatus Miks meie karja tänavu

KATRIN LINKOV loomakasvatuskonsulent

S

haigused

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

kimbutavad?

Juba varasügisel märkasid paljud veisekasvatajad, et lehmade tiinestumine pole nagu tavaliselt – aborte ja udarapõletikke on rohkem kui muidu. Seda põhjustavad mükotoksiinid söötades.

elle aasta suve ja sügise eripäraks oli tohutu niiskus ja päikesepuudus.

Taimestikule jättis see jälje juba kasvuperioodil – proteiini on silodes vähe, eriti teises ja kolmandas niites. Rohu massi küll oli, aga heina, teravilja ja silode kvali-

teet on madal. See omakorda toob kaasa suurema vajaduse lisasöötade järele ja suurendab rahalisi väljaminekuid.

Koosmõju on suurem Kõige suuremaid probleeme tekitab tänavu halvasti kuivatatud ja hoiustatud hein ning põhk. Põhu ja heina

hoidmine põllul ilma spetsiaalse vett hülgava ja õhku läbi laskva katteta, samuti hoidmine farmi kõrval nii, et see pole katuse all, toob sisuliselt kaasa selle söödamaterjali riknemise kohe pärast tegemist – see on mahavisatud raha. Sellega teeme endale karuteene, sest sööda kõige suurem vaenlane, hallitusseen, saab

sellistes tingimustes korralikult areneda. Kui me neid rulle liigutame, hakkavad hallitusseened tootma ja eraldama toksiine, mis tekitavad meie tipparetusega karjadele väga suuri probleeme.

Neid toksiine kutsutakse mükotoksiinideks ning need on looduses esinevate seente ja hallitusseente produtseeritud toksilised ehk mürgised metaboliidid. Need on nähtamatud, lõhnata ja maitseta seenemürgid. Praeguseks on neid tehtud kindlaks üle 300 liigi. Tänapäeval teada-tuntud inimese ja loomade toitumisahelas leiduvad toksikogeensed hallitusseened kuuluvad peamiselt kolme perekonda: Aspergillus, Penicillum ja Fusarium.

Meil enam esinevad toksiinid on ladinakeelsete nimedega ja neist nimedest on tehtud lühendid, mis

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012

mükotoksiinid Mükotoksiinid ja nende põhjustatud nähud ZEA – ebaregulaarne innatsükkel, madal tiinestumine, munasarjatsüstid, varajased abordid.

AFB, T-2 toksiin, DON – piima saastumine, piimatoodangu vähenemine, mastiidid, immuunsuse langemine.

DON – laminiit.

T-2 toksiin, DON, AFB1− gastroenteriit, verine sooltepõletik, vatsa funktsioonide häired, kõhulahtisus, ketoos, maksa ja neerude kahjustus.

T-2 toksiin, DON – söömuse vähenemine, piimatoodangu langus, seeduvuse langus.

ka artikli lõpus välja toodud. Paljud teraviljad ja ka põhk on saastunud hallitusseentega juba põllul, sest ilmastikuolud olid äärmuslikud ning põhjustasid taimedele stressi – jahe öö ja soe päev õitsemise ajal, liigne niiskus, putukakahjustused ja minimeeritud mullaharimine, mis ei katkesta ega takista hallitusseente arengut.

Mükotoksiinid muudavad sööda kvaliteeti, keemilist koostist, imendumist ja seedimist. Sageli ei saada aru, miks loom ei taha süüa, või antakse sööta piisavalt, aga ei saada oodatud piima tagasi.

Kui söötades on mitut toksiini miinimumkoguses, siis nende toime tugevneb. Et oleks lihtsam aru saada: kaks pitsi viina, kaks pokaali veini või kaks klaasi õlut eraldi ei tee kurja, aga kui võtta need kõik koos ja jär-

jest, siis teeb see korralikult purju ja kutsub esile pohmelli. Samamoodi käituvad ka eri toksiinid koos looma organismis. Mitmed toksiinid tekitavad sarnaseid nähte.

Abi saab sidujatest Probleemidest hoidumiseks ja riskide maandamiseks on soovitatav kasutada sel aastal kindlasti mükotoksiinide sidujaid. Mükotoksiinide siduja on sellise koostisega ainete segu, mis seob enda külge toksiinid ja väljutab need siis organismist koos roojaga. Meil on saada sidujaid, mis koosnevad söest, savist, pärmi kestadest jne. Parim, kui toksiini sidujal on mitu koostisosa, sest need suurendavad sidumise võimet.

Kahjuks ZEA on selline toksiin, mis ei lase ennast siduda, seda on ainult võimalik lõhustada ja nii teha

vähem kahjulikuks. See toksiin on aga üks põhilisi abortide tekitajaid.

Ta on östrogeense toimega ja petab organismi ära, nagu oleks loom juba tiine. Selle tõttu toimuvad ka varased abordid lehmadel.

Toksiini sidujat ei tohi valida hinna järgi, vaid selle alusel, missugused probleemid teie loomadel on. Julgen soovitada Mycofix Plus 3E ja Mycosorbi, kuna olen nende mõlema toimeid saanud ise jälgida.

Neid on turul mitmeid ja need kõik on erinevad. Enne kui valik langetada, on oluline teha selgeks nende sidujate toimemehhanism ning jälgida, et need ei seoks palju vitamiine ja mineraale. Tähtis on, et neil oleks ka maksa funktsioone kaitsvad ja seedimist parandavad lisandid sees.

Uueks söödavarumise perioodiks tuleb juba praegu teha valmis plaanid, kuhu ning kuidas paigutada heina ja põhku. Kui puudub võimalus ehitada või rekonstrueerida nende tarvis katusealuseid, tuleb investeerida kattematerjalidesse, mis on korduvkasutatavad.

Need peavad olema paigutatud kõrgemale ja maapinnal peaks olema killustiku kiht, mis laseb vedeliku läbi ning võimaldab ka õhu liikumist maapinnal.

Oluline on kasutada vett hülgavat ja õhku läbi laskvat materjali, sest selle all ei ole hallitusseentel võimalik areneda.

Nüüd 2 kg ja 5 kg KNZ soolakivid soodushinnaga!

KNZ Viljakus

KNZ Standard

tel 609 0713, 511 9167, sool@sool.ee

KNZ Multi

KNZ Biotin

“Sinikeel” osutus valehäireks

N

ovembri lõpul tekkis ühes Saaremaa lihaveisekarjas kahtlus, et seal on loom nakatunud nn sinikeeltõppe. Õnneks saabusid eelmise nädala lõpul Inglismaa kontroll-laborist analüüsivastused, mis kinnitasid, et loomal haigust ei ole.

Nn sinikeel on Euroopas lammaste ja veiste levinud nakkus, mida pole siiani Eestis esinenud.

Sinikeeltõve tuvastamine lõpetaks päevapealt veiste ekspordi Türki ja Venemaale.

Helen Prommik ja Kärt Jaarma veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervishoiu büroost selgitavad, et katarraalne palavik ehk nn sinikeel on ohtlik viirushaigus. Viimastel aastatel on haigust diagnoositud mitmes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigis, Rootsis ja Norras, Kreekas, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ning Venemaal.

Haigusele on vastuvõtlikud lambad, veised, kitsed. Viirus ei kandu loomalt loomale otsesel kontaktil, vaid habesääskedega. Haiguse levikut soodustavad tugevad vihmasajud, soe kliima ja niiskus. Viirus püsib veres kuni 60 päeva ning loomal tekivad antikehad karjas leviva viirusetüübi vastu. Haiguse peiteaeg on 5−24 päeva.

Veistel kulgeb haigus reeglina ilma kliiniliste tunnusteta. Kliinilised tunnused lammastel ja kitsedel ägeda kulu korral on: palavik kuni 42º, suulimaskesta põletik, haavandumine ning suurenenud süljeeritus, ninalimaskesta turse koos alguses selge, mõne päeva pärast verise-mädase või mädase ninanõrega, tursunud keel ulatub suust välja. Harva täheldatakse haigusele nime andnud kliinilist tunnust – sinist keelt.

Osta ja müü põllumajandusmasinaid, metsatehnikat, lisaseadmeid ning varuosi maaima suurimas rasketehnika portaalis!

MM

10 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

ründab

Fusarium

ELINA AKK

HEINO LÕIVEKE

EMVI teadur

EMVI teadur

Seeneperekond Fusarium spp. toodab toksilisi mükotoksiine ja põhjustab üle maailma suuri saagikadusid. Uute ning ohtlikumate Fusarium’i liikide levik teraviljakasvatuses üha laieneb, ka Põhja- ja Baltimaades. reprod

Fusarium solani.

Fusarium oxysporum.

Fusarium spp. koloonia kolmeteistkümnendal päeval.

M

iks pühendatakse nii palju tähelepanu ühele seeneperekonnale? Fusarium spp. toksiinid on Euroopas ja eriti Põhjamaades aktuaalne teema. Novembri keskel toimus Rootsis Uppsala lähedal põllumajandusteaduste ülikoolis järjekordne Nordic Baltic Fusarium Seminar, mida viiakse rotatsiooni korras läbi igal teisel aastal. Seminaril käsitleti peamiselt teraviljakasvatusega seonduvaid probleeme.

Fusarium spp. on üleilmse levikuga, suure saaki ja selle kvaliteeti kahjustava toimega, lisaks kõrge toksilisusega mükotoksiinde produtseerija. Nende, sealjuures uute ohtlikumate liikide levik teraviljakasvatuses üha laieneb, ka Põhja- ja Baltimaades. Mõnel aastal on olnud Fusarium spp. kahjustusest teravil-

igast asendist

jakasvatusele ja selle toodangut tarbivale loomakasvatusele katastroofilised tagajärjed.

Musttuhat põhjust Seekordsel seminaril osales 87 teadlast 11 riigist. Kõige rohkem tähelepanu pöörati agroökoloogilistele aspektidele, Fusarium’i liikide bioloogiale, ja sordiaretuse küsimustele.

Harimisviis, mille kasutamisel saastunud teravilja jäätmeid mulda ei viida, kus mulla mikroorganismid enamiku Fusarium’i liike hävitavad, võimaldavad mulla pinnal infektsiooni säilimist ja paljunemist. Otsekülv ja minimeeritud harimine seetõttu suurendavad Fusarium’i seente arvukust ja mükotoksiinide sisaldust terasaagis. Meil laialt levinud glüfosaatide kasutamine suurendas samuti nii põhu kui terade Fusarium’i seentega saastumist ja vastavalt ka mükotoksiinide sisalduse suurenemist.

Kahjuks ei ole sortide haiguskindlus püsiv, see langeb aja jooksul haigusetekitajate uute agressiivsemate tüvede ja rasside tekkimise tõttu.

Praegusel ajal nõutav integreeritud taimekaitse süsteemi rakendamine sisaldab kõigi kultuuride kasvatamist külvikorras sobivate eelviljade järel. Uurimistulemused on kinnitanud, et teraviljad, ka silomais, ei ole nisule ja odrale sobivad eelviljad. Fusarium’i seentega nakatumise sagedus ja mükotoksiinide sisaldus suurenesid teraviljarohkes külvikorras ning teraviljadest eelviljade järel.

Ilmastikul (kasvuperioodi sademed, temperatuur) oli selge mõju nii Fusarium’i seente arengule kui mükotoksiinide sisaldusele terasaagis.

Katsed Fusarium’i seente arvukuse ja mükotoksiinide hulga vähendamiseks teravilja õitsemisaegse fungitsiididega pritsimisega on Balti riikide ja Soome teadlaste katsetes andnud positiivseid tulemusi, kuid mõnes riigis positiivset efekti ei ole saadud. Võimalik, et see on tingitud osa Fusarium’i liikide resistentsusest kasutatud fungitsiidi toimeaine suhtes. Näiteks ei kasutata seepärast Taanis enam strobiluriine Fusarium nivale tõrjeks. Fusarium nivale esineb nii lumiseene tekitajate kui ka pähiku fusarioosi tekitajate kompleksis. Ka on selgunud, et mõne fungitsiidi kasutamisel surutakse osa Fusarium’i liike maha, aga selle asemel hakkavad rohkem arenema teised Fusarium’i liigid.

Varjatud toksiinid Tootjatele on väga oluline varakult saada usaldatavaid prognoose tekkivate ohtude – fusariooside leviku ja mükotoksiinide tekkimise kohta ühes või teises teraviljas konkreetsetes agroökoloogilistes tingimustes.

Norra ja Rootsi teadlaste koostöös ongi fusariooside ja mükotoksiinide esinemise prognoosimiseks loomisel mudelid üksikute toksiinide kaupa, näiteks nisule ja kaerale. Seda on võimalik teha ainult suure teadlaskollektiivi ühistege-

vusena paljude aastate töö tulemusena. Farmeritele annab see võimaluse juba varakult hinnata ohtusid ja oma vilja perspektiivset toksikoloogilist kvaliteeti.

Suuri lootusi pannakse fusarioosikindlate sortide aretamisele. Kasulik on teraviljakasvatajatel teada ka seda, et kõrgemakasvulised sordid nakatuvad Fusarium’i seentega ja saastuvad mükotoksiinidega vähem.

Optimaalne kõrgus on 60−70 cm.

Uus probleem on nn varjatud mükotoksiinide esinemine teraviljas.

Selliseid mükotoksiine ei saa praegu kasutatavate analüüsimeetoditega määrata, kuna toksiinid on ühinenud suhkrute, ammooniumrühma või mõne muu ühendiga uueks kompleksühendiks.

Tavaliste meetodite kasutamisel võib uuritav proov, mis on tegelikult soojaverelistele toksiline, osutuda mittetoksiliseks või alla lubatud määra toksiine sisaldavaks. Norra Veterinaaria Instituudi uuringutel esines sigadel DON-toksikoosi tunduvalt sagedamini, kui oleks eeldanud söödaanalüüsi järgi. Põhjuseks oli, et 30% DONist esines söödas DON-3-glükosiidina ja polnud tavameetodiga määratav.

Seepärast ongi üks aktuaalne probleem varjatud toksiinide tuvastamiseks sobivate analüüsimeetodite arendamine. Kuna söötades võib esineda mitmeid toksiine koos, on nende vastastikuse mõju prognoosimine kõige raskem ülesanne. Toksiinid võivad olla üksteise suhtes antagonistid või sünergistid. Seejuures nende käitumine antagonismist sünergismini oleneb komponentide doosidest (kõrged või madalad) ja toksiini liikidest.

Mitme toksiini koosmõju hindamine looma organismile on praktika seisukohalt ülitähtis, kuid see uurimissuund on praegu alles välja kujunemas. Nende teadmiste põhjal võib väita, et söödaproovides üldtoksilisuse määramine biotestiga on kaasajal piisavalt usaldusväärne ja sobiv meetod praktikas kasutamiseks.

taimekasvatus 11

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 põllumajandusamet

Poolsada põldu said tuulekaerast

vabaks

Tänavu tunnistas põllumajandusamet tuulekaeraga saastunud põllumassiive esimest korda tuulekaeravabaks.

K

okku tegi amet 51 tuulekaeravabaks tunnistamise otsust ja vabaks tunnistati 1531,4 hektarit põllumaad. Kõige enam otsuseid tehti Rapla- ja Jõgevamaal (mõlemas üheksa otsust). Vabaks tunnistamise taotlusi ei esitatud Ida-Viruja Võrumaal, Põlvamaal esitatud taotluse kontrolli periood pikenes seoses kasvatatava kultuuriga.

Suurimad vabaks tunnistatud pinnad asusid Jõgevamaal (626,9 ha), Harjumaal (386,9 ha) ja Pärnumaal (134,2 ha).

Tuulekaeraga saastunud alade andmekogus on tänavuse 31. oktoobri seisuga 215 600 hektarit põllupinda.

Vabaks tunnistatud pinnast kasvas 17,1% teravili, 7,4% raps ja rüps ning 1,1% muud kultuurid. Ülejäänud pinnal kasvasid heintaimed.

Tuulekaerast on Eestis saanud raskesti tõrjutav umbrohi. Tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise eesmärk on vähendada tuulekaera levikuala. Samuti on tuulekaeravaba põllumaa oluline eeltingimus nõuetekohase seemne ja taimekasvatussaaduste tootmiseks.

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse kohaselt peab maakasutaja tuulekaera esinemisest teavitama põllumajandusametit. Maakasutaja, kes on rakendanud tuulekaera tõrje abinõusid ja kelle hinnangul ei esine põllumassiivil enam tuulekaera, võib esitada taotluse põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamiseks. Põllumajandusamet kontrollib tuulekaera esinemist põllumassiivi põldudel taotluse esitamise ja sellele järgneval aastal. Kontroll viiakse läbi ajal, mil tuulekaera on võimalik visuaalselt tuvastada.

Põllumassiividel, kus tuvastatakse kontrolli käigus tuulekaera, tuleb jätkata tuulekaera tõrje abinõude rakendamist kuni sellest vabanemiseni.

Kuna tuulekaeral on tugev juurestik, ületab see toitainete ja vee omastavuselt paljusid kultuurtaimi.

Ühel tuulekaera taimel võib valmida kuni 200 seemet. Seemned valmivad ebaühtlaselt ja seetõttu võib hulgaliselt tuulekaera seemneid variseda põllule enne teravilja valmimist ja koristamist. Tuulekaera seemned võivad püsida mullas idanemisvõimelisena kuni kümme aastat. Samas võib tuulekaera seeme idaneda juba 1−2º juures ning ka 20−30 cm sügavusel mullas. Tuulekaera seemned järelvalmivad ka väljakitkutud taimedel.

Tuulekaeravabaks tunnistamise taotlusi saab esitada põllumajandusametile 1. jaanuarist 31. maini.

Vabaks tunnistamise info ja taotluse soovituslikud vormid on leitavad põllumajandusameti kodulehel www.pma.agri.ee tuulekaera valdkonna alt.

põllumajandusamet

Parim teraviljakuivati Eesti oludes Uudisena pakume bioahjUKonteinerit (kuni 640 kW).

Pärast kuivatusperioodi lõppu on võimalik konteinerit kasutada hoonete ja ruumide kütmiseks. teraviljakäitlusseadmed: eelpuhastid, sorteerid, teod 10–60 t/h, elevaatorid 30–100 t/h, konveierid, punkrid.

Kui Sa järgmisel aastal tahad vilja kuivatada oma kuivatiga, siis nüüd on viimane aeg leping sõlmida ja alustada!

Kuivatiahjud 400–3000 kW, võimalik kütta gaasi, diisli, õli ja hakkega.

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIvAr KuhI, tehniline ekspert tel 505 5053, aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TrIIsA, müügimees tel 515 6528, jaak.triisa@agrosec.com

MArgus MÜTs, juhataja tel 523 4267, margus.muts@agrosec.com

VILJELUSVÕISTLUSE.

12 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

tipptulemusi Seekord oli

Ürituse eesmärk on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi, kuidas suurendada teravilja- ja rapsikasvatuse kasumlikkust. Seekordsel võistlusel saab panna proovile oma teadmised ja oskused nisu, rukki, õlleodra ning rapsi saagikuse ja tulukuse kategoorias. Parimaid ootavad auhinnad.

Selleks, et osaleda: • Valige välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt 5 ha (välja võib valida mitu erineva kultuuriga põldu).

• Teatage oma osalusest Maamajanduse toimetusse hiljemalt 31. maiks e-postil heiki.raudla@maaleht.ee või telefonil 661 3380.

• Deklareerige kasvuperioodi lõpuks võistluspõllul tehtud kulutused.

lausa hulgi

N

agu nüüd teame, kasvas Tänavu peetud Erapooletud eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud Mangeni OÜs tänavu põldude ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega hübriidrukki põllul erakaheksandal kordseltjakõrge terasaak. juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse kvaliteedi Ettevõttearutatakse taimekasvaviljelusvõistluselmääramisel. Aasta lõpus toimuval seminaril tusjuht Heiki Aren: “Ma paistis saagikusetulemusi ja kogemusi. lausa üllatusin, ma ei olnud seadnud nii kõrget eesmärki.” hüppeline tõus Tema eesmärk oli 6−7 tonni teri hektarilt ja selle saavutamiseks ta eriliselt silma. andis 135 kg lämmastikku hektarile.

Logo positiivis ja negatiivis

Endel Mets ajakirjanik

saagid ja tulukus Viljelusvõistlus 2012. Rapsi ja teravilja saagikus ning tulukus Kultuur, sort

Saak t/ha

Ettevõte

‘Visby’ ‘Cult’ ‘DK Secure’ ‘Ovation’ ‘Rohan’ ‘Rohan’ ‘Excalibur’ ‘DK Secure’ ‘Visby’ ‘DK Secure’

5,7 5,1 5,1 5,0 4,5 4,7 4,2 4,4 3,8 3,5

Pae Farmer* Üllar Kaaver Männiku Piim* Valderex* Mangeni PM* Sadala Agro Rämsi Agro Tiido talu Tammiku Agro* Mäe talu

‘Largo’

2,6

Sadala Agro

‘Fenja’ ‘Landmark’ ‘Larissa’

3,0 3,4 2,4

Tammiku Agro Estonia* Nuudi talu

‘Agronom’ ‘Agronom’ ‘Visello’ ‘Visello’ ‘Askari’ ‘Agronom’ ‘Visello’ ‘Vambo’ ‘Elvi’

8,4 9,7 8,8 7,2 8,4 7,2 6,5 6,2 5,1

Vigala Mangeni PM* Luunja Mõis Männiku Piim Sadala Agro Linnamäe* Nuudi talu* Estonia * Kõljala *

‘Ada’ ‘Granary’ ‘Ada’ ‘Genius E’ ‘Ada’ ‘Olivin’ ‘Olivin’

7,4 7,3 8,7 8,3 6,4 7,8 7,2

Estonia Clahel Rämsi Agro Sadala Agro Clahel Üllar Kaaver* Mäe talu

Kulud kokku Taliraps 946 877 862 772 697 947 775 887 752 810 Talirüps 742 Suviraps 750 888 812 Rukis 724 826 840 721 957 797 800 663 638 Talinisu 672 863 866 1007 846 949 849

Müügi hind €/t

Tulu Arvestuslik Paremusmüügist kasum järjestus €/ha €/ha

482,1 508,3 499,3 487,6 487,6 490,4 502,1 496,6 503,5 515,2

2748 2592 2547 2438 2194 2305 2109 2185 1913 1803

1802 1716 1685 1666 1497 1358 1333 1298 1162 993

1.

2.

3.

454,8

1182

440

1.

506,2 481,2 459,3

1518 1636 1102

768 748 291

1.

2.

3.

164 149 149 164 149 149 164 149 149

1378 1445 1311 1181 1252 1073 1066 924 760

654 620 471 460 294 276 266 261 122

1.

2.

3.

227 219 219 199 227 199 199

1680 1599 1599 1652 1453 1552 1433

1007 736 733 645 607 603 584

1.

2.

2.

Rekordsaak hübriidiga

Tulukuse arvutas: Enno Koik, viljelusvõistluse ekspert (EMVI)

Märkused * Need tootjad kasutasid ka laudasõnnikut, millele veerus “Kulud kokku” hinda ei ole arvestatud.

Masinatöödel ja vilja kuivatamisel kütuse maksumus 0.82 €/l (Alexela, sept 2012).

Müügihind sõltuvalt kvaliteedist on arvestatud Baltic Agro ASi hinnakirja alusel (vabaturu hind, sept 2012).

Mille arvel siis tuli rekord – 9,7 tonni?

Heiki Aren: “Selle andis eelvili, milleks oli mullune äpardunud talinisu.” Talinisu ta väetas kuue tonni saamiseks, tegelikult sai poole vähem. Seega pool taimetoitainetest jäi mulda varuks, mis võimaldas hübriidrukkil oma kõrget saagipotentsiaali realiseerida. Üks viljelusvõistluse eesmärke on uut kogeda ja neid kogemusi jagada. Heiki Areni kogemus julgustab seadma saagikuse latti kõrgemale.

Tänavu esitati viljelusvõistlusele 10 rukkipõldu, neist seitsmel kasvasid hübriidsed sordid (‘Visello’, ‘Agronom’ ja ‘Askari’) ning neist omakorda neli andsid rekordsaagi.

Riiklikes võrdluskatsetes on hübriidsed rukkisordid olnud juba mõnda aega ja nende alusel võib väita, et need on märksa suurema saagipotentsiaaliga kui tavasordid. Näiteks hübriidsort ‘Visello’ andis aastatel 2009–2011 riiklikes tootmiskatsetes keskmiselt 18–27% kõrgema terasaagi kui võrdluseks olnud tavasort ‘Vambo’. 2009. aastal küündis ‘Visello’ saagikus kolme katsekeskuse keskmisena üle 9000 kg/ha.

Tänavu demonstreeris Baltic Agro AS Tartumaal Rõhul korraldatud viljeluspäevadel hübriidsordi ‘Visello’ taimikut, mille saagikuseks kujunes 11 370 kg/ha (külvisemäär oli 200 idanevat tera ruutmeetril).

Hüdriidsed rukkisordid on mitte ainult kõrge saagipotentsiaaliga, vaid ka kasutavad taimetoitaineid efektiivsemalt kui tavasordid, on kiire ja suurema tolmlemisvõimega, langemisarv püsib ka niisketes oludes jm.

Teadaolevalt on talirukis ilmastikutingimuste suhtes vähenõudlik kultuur ning vajab saagi moodustamiseks vähem vett ja toitaineid kui talinisu. Väheviljakatel muldadel võib talirukki terasaak olla

suurem kui teistel kultuuridel. Ilmselt on need tugevused omased ka talirukki hübriidsortidele ja seega võimalus intensiivselt viljeleda ka keskpärastel muldadel. Hübriidsordid ongi eeskätt intesiivseks viljeluseks.

Hübriidsortide seemet tuleb osta igal aastal ja see on ka tavasortide omast kallim; kuid kuna külvisemäär on hea võrsumise tõttu poole väiksem, siis kulutused seemnele ei tõuse.

Tänavuse viljelusvõistluse tulemused näitavad, et intensiivviljelus hübriidsete rukkisortidega annab soliidse kasumi. Nii sai Oilseeds Agro Vigala OÜ sordiga ‘Agronom’ 654 ja Mangeni PM OÜ sama sordiga 620, Männiku Piim OÜ sordiga ‘Visello’ 460 ja Luunja Mõis OÜ sama sordiga 451 eurot arvestuslikku kasumit hektarilt.

Kahjuks on Eestis hübriidsetele rukkisortidele üleminek algstaadiumis (kasvupind ligikaudu 8%), samal ajal kasvatatakse Saksamaal, kust me seemet ostame, valdavalt hübriidrukist.

Viljelusvõistluse rekordtulemustega võrreldes on Eesti teraviljade keskmine saagikus madal, ja mis veel hullem – saagikus on tõusnud väga aeglaselt. 2000. aastal oli keskmine saagikus 2,1 tonni ja 2010. aastal 2,5 tonni teri hektarilt ehk paranes 0,4 tonni võrra. Samas ajavahemikus suutsid Eesti ettevõtted lehmade produktiivsust tõsta 2,7 tonni võrra ja jõudsid Euroopa paremiku hulka. Leiame hulga põhjusi, miks laudas on teistsugune arengutempo kui põllul: piimatootmine on esmatähtis, laudas on tehiskeskkond jne.

Jätame selle teema kõrvale ja räägime võistuviljelejaist, kellest mitmed on eeskätt piimatootjad.

Pae Farmeri fenomen Raplamaa ettevõttes Pae Farmer on ligemale 1000 piimalehma ja 400 lihaveist. Loomakasvatuse domineerimisel tõuseb mulla viljakus, sest põllud saavad regulaar­­selt ja piisavas koguses sõnnikut.

Lisaks oma vedelale ja tahkele sõnnikule kasutatakse ka naabruses asuva suure seafarmi vedelsõnnikut. Ettevõte on täistsükliga, kus taime- ja loomakasvatus isekeskis lõimunud. Mõeldakse ja tegutsetakse suurelt. Finantsvõimekuselt kuulub Pae Farmer Raplamaa

taimekasvatus 13

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012 Fotod RAIVO TASSO

Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimes Leonhard Puksa (paremal) õnnitleb Mangeni PMi taimekasvatusjuhti Heiki Arenit suurepärase saagirekordi puhul.

Viljelusvõistluse peakorraldaja Margus Ameerikas (vasakul) annab autasud üle Pae Farmeri taimekasvatusjuhile Urmas Uustalule, kes esines tänavu kõige silmapaistvamalt rapsikasvatuses.

edukamate ettevõtete hulka. 2011. aastal oli müügitulu 3,4 mln eurot ja ärikasum 0,72 mln eurot. Ettevõtte kui terviku tugevustest lähtub edu laudas ja põllul, näiteks ka see, et tänavu saadi talirapsi saagikuse ja tulukuse rekord.

Viljelusvõistluse põhieesmärk on kaasa aidata Eesti põllukultuuride saagikuse tõusule. Saagikuse teema muutub järjest aktuaalsemaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Iga põllumaa hektar peab toitma aina rohkem inimesi, põllumaa suurus

ühe inimese kohta aga väheneb ja ei ole teist teed, kui saagikust tõsta.

Aastail 1950–1990 kasvas maailmas teraviljade keskmine saagikus ühelt tonnilt kolme tonnini hektarilt.

Seejuures aasta keskmine juurdekasv oli 2,1%. Aastail 1990–2008 oli saagikuse tõus aeglustunud 1,3%-le aastas, jäädes maha tarbimise kasvust.

Globaalsed probleemid peaks teravilja- ja rapsihinnad tootjaile soodsatena hoidma ning motiveerima Eestis saagikuse potentsiaali paremini ära kasutama. Selleks sobib strateegia, mille on valinud Pae Farmer, Mangeni PM, Sadala Agro, Männiku Piim ja teised võistuviljelejad.

Soovime oma liikmetele, kõigile eeSti põllumeeStele ja toidutarbijatele hüvaSid jõule ning head vana aaSta lõppu!

Täname kõiki, kes toetasid Balti põllumeeste ühisaktsioone õiglaste toetuste nõudmisel. Tänu toetusraha eest nende ettevõtmiste elluviimiseks.

Aitäh peaminister Andrus Ansipile ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile meie toetuste eest võitlemast.

Tänu keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele ebamõistlike keskkonnapiirangute leevendamise eest.

Koos põllumajandus-kaubanduskojaga ellu viidud protestiaktsioonid kandsid vilja – otsetoetuste kavas on lubatud 58% saanud 75% ELi keskmisest.

Meie tegemistega saad tutvuda kodulehel www.eptk.ee.

Astu liikmeks! eelistage pühadelaual ikka eesti toitu!

Eesti Põllumeeste Keskliit

Täname kõiki koostööpartnereid eduka 2012 aaasta eest.

Ilusaid jõule ja edukat uut aastat!

14 hobi

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto IRINA MÄGI

Urmas Lehtsalu

iga-aastane jõulumäng

JANA RAND ajakirjanik jana.rand@maaleht.ee

U

Saaremaa Mereranna PÜ esimees Urmas Lehtsalu naudib jõuluaega ja tahab jõuluvanaks käies õpetada inimesi nägema elamise helgemat poolt.

rmas Lehtsalu ärkab esmaspäeva hommikul üles pool viis, et jõuda kella kuueks Saaremaa Kadi raadiosse hommikuprogrammi tegema.

Kell kümme, kui saarerahvas üles äratatud, läheb ta Mereranna Põllumajandusühistu kontorisse ja hakkab ühistut juhtima. Õhtupooliku veedab kas Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis või ametikoolis, kus ta annab ühiskonna- ja perekonnaõpetuse tunde.

Oma aja õhtust võtab ka Urmase hobiks olev täiendusõpe ja praegugi on tal käsil vähemalt kolm kursust, majandusest praktilise kontratseptsioonini.

Enamikul oleks sellise päevakava juures keel vesti peal ilmselt juba lõunaks. Kuid ka nädalavahetustel pole Urmasel kodus lebamist loota, sest ta on hinnatud pulmaisa, õhtujuht ja jõuluvana. Kui täieliku loetelu tarvis lisada

siia, et Urmas on olnud ka 20 aastat Kaarma vallavolikogu liige, tekib inimestel, kes pärast tavalist tööpäeva rammetuna kodus diivanile vajuvad, õigustatud küsimus, et miks peaks ühe eduka ühistu juht andma veel teismelistele ametikoolis perekonnaõpetuse tunde või kõndima jõulude ajal mööda linna, punane kuub seljas.

Aeg mängida üht mängu “Kõik mu tööd annavad mulle erisugust energiat, mis üksteist justkui täiendavad,” lausub Urmas. “Noorte inimestega suhtlemine on äärmiselt arendav kogemus ja hoiab vaimu ärksana.”

Ta jutustab, et lapsena soovis saada loomaarstiks ja õpetajaks ning see esimene idanema pandud soov viiski ta EPAsse ja põllumajanduse juurde. Aga ka teine lapsepõlveunistus tuli täide viia ning kooliõpetajaks saada. “Ja pulmaisana või jõuluvanana esinemine on lihtsalt tore tegevus,” leiab mees.

Urmas Lehtsalu arvates on jõulud üks tore aeg, kus kõik, ka täiskasvanud, saavad üht mängu mängida: “Ma ei mõista neid inimesi, kes räägivad jõulustressist, see on lihtsalt selliste inimeste nägemus, kes kõiges näevad ainult stressi. Kui armun – on stress, kui lähen lahku – on stress, kui pean midagi otsustama – jälle stress, kui pean oma lähedaste vastu tähelepanelik olema – ikka sama. Seda tüüpi inimestele on kogu elu üksnes suur stress ja ma üritan oma õpilasi õpetades või ka jõuluvana mängides inimesi nägema elu paremat poolt, elamise mõnu.

Minu peres käib see jõulumäng igal aastal. Kui lapsed olid väikesed, siis kõigil olid päkapiku ootuses sussid aknal, ka täiskasvanutel. Vanaisa pidas seda küll alguses narruseks, aga kui järjekindlalt oma suure kalossi seest kommi leidis, harjus seda igal hommikul kontrollimas käima.

Jõulumäng käib igatahes hoogsalt edasi ka nüüd, kui lapsed juba suured. Tütar on nüüdseks täiskasvanu, aga jõulukalendrit nõuab ikka. See aeg annab ju meile, täiskasvanutele, võimaluse siluda suhteid ja tuua oma pereellu soojemaid toone. Sest elu meie ümber on teinekord väga karm, aga soe sõna ja poolenisti naljaga tehtud väike üllatus ei maksa mitte midagi.”

Urmasel on oma ametirõivas, valgete kätistega kuub ja pikk punane torumüts. “Enda saabastes ei tohi jõuluvanaks käia ja sõrmused tuleb

ära võtta, et terased lapsed nende pisiasjade kaudu mind ära ei tunneks,” jutustab ta.

Põhiliselt oodatakse punakuube lasteaedades ja koolides, kuid ka vanadekodudes. Igal aastal ütlevad vanakesed algul, et ei meile pole nüüd küll jõuluvana vaja. Aga kui see päev on käes, siis kogunevad juba varakult oma pinkidega kuuse alla jõuluvana ootama.

Kõiki lapsi tuleb märgata “Peab ütlema, et mul on endal ka suur ärevus sees, kui ma punases kuues saali astun. Ükskõik kui ulakas seltskond ka juhtub olema, jõuluvana tulles vakatatakse. Kõik salmilugejad, kui tahes tähtsal positsioonil nad ka ei oleks, on jõuluvana ees salmi öeldes kohmetud, käsi häbelikult kleidisabas.”

Urmas annab jõuluvanaks käies terve etenduse. Algul ilmub ta saali päkapikuna, kes toob pakid ja teatab, et jõuluvana on tulekul, seejärel tuleb jõuluvanana ning lõpuks pika patsiga Lumehelbekesena. “Lapsed on ju oma kodu nägu ja nad toovad jõuluvana juurde oma väikese maailma kaasa. Mõned lapsed on aga väga julged ja tragid. Kord kiitsin üht last, nagu ikka, luuletuse eest ja ta luges selle mulle veel neli korda järjest ette. Kõige olulisem on, et kõiki lapsi tuleb märgata, ka tagasihoidlikumaid. Kõik küsimused peavad saama vastatud ja soovijad sülle.”

sündmused 15

Maamajandus Nr 6 (6) 13. detsember 2012

Hapukapsast ei tehta terveks talveks ette

ajakirjanik heli.raamets@maaleht.ee

K

“

ogu aeg teeme värsket,” räägib Tartu turul hapukapsast ja muud aiakraami müüv Sirje Saarejõe. Talvel kuu enne jõule müüb ta seal hapukapsast ning juunikuus omakasvatatud värsket kartulit ja maasikaid. See on justkui hobi, mis varasemast ajast jäänud.

“Vanasti kasvatasime 10 000−15 000 kapsast ja müüsime saaki nii Jõhvi kui Pihkva turul, nüüd kasvatan vaid 2500 kapsataime,” pajatab tegus proua. Luunja vallas Aiandi talus pannakse igal kevadel katteloori alla hektari jagu varaseid kartuleid, lisaks maasikad, peedid, kaalid, porgandid ja kasvuhoones kurgid. Tegevust jagub kogu lumeta perioodiks.

Tema käest on ka kõige paslikum küsida hea hapukapsa saladust.

“Kõige olulisem on, et oleks õige sort,” ütleb Sirje Saarejõe. Enda kasvatatavat sorti ei taha ta avalikustada, aga kuna hapendamiseks sobilikke sorte on palju, peaks igaüks nende seast sobiva leidma.

Teine oluline asi on kapsad õigel ajal põllult koristada. Tema on juba aastaid jälginud, et 15. oktoobriks oleks saak salves. Tavaliselt kipub pärast seda tulema esimene öökülm. Kui kapsas aga koos juurikaga läbi külmub, pole sellega enam midagi peale hakata. Kui külma on saanud vaid pea, võib pärast ülessulamist seda toiduks tarvitada, aga head krõmpsu hapukapsast sellest ei saa.

Kapsa riivimiseks kasutab ta varasema vändaga töötava asemel elektrilist nelja teraga masi-

JAANUAR 2013 Põllumajandusministeerium ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

18.–27. jaanuarini peetakse Berliinis rahvusvahelist toidu-, põllumajandus- ja aiandus-messi Internationale Grüne Woche 2013 (“Rahvusvaheline roheline nädal 2013”), millest võtab osa ka Eesti. Väljapanekut korraldavad põllumajandusministeerium ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Stendid 121 ja 109 asuvad hallis 8.2.

2013. aastal on messi partnerriik Holland, 2014. aastal Eesti.

Lisateave: EPKK, tel 600 9349, e-post info@epkk.ee.

Eesti Põllumajandusmuuseum

Hariduslikud programmid “Õpime muuseumis”: leiva-, teravilja-, kartuli-, lina- ja villaprogrammid, rukkileiva valmistamise kursus, muld elukeskkonnana, meemeistrite programm.

Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Lisateave ja registreerimine tel 738 3819, 5373 7124 või e-posti aadressil kerle.arula@epm.ee.

Eesti Maaülikool

nat. “Kapsal tuleb südamik välja võtta, see teeb muidu kibeda maitse juurde,” hoiatab Aiandi talu perenaine.

Riivitud kapsas tuleb segada jämeda soolaga ja panna tünnidesse. Tema kasutab 60-liitriseid plasttünne. Nüüd on vaja mahl välja vajutada, seda saab hõlpsalt teha suure puidust nuiaga. Tänavu oli vihmane suvi, nii et kapsas oli mahlane.

Seejärel tünnile vajutus peale, nii et vedelik kataks kapsamassi ära, ja sooja ruumi hapnema. “Ruum peab olema väga puhta õhuga, kuna kapsas tükib võtma lõhnu külge,” hoiatab perenaine. Mõni päev hapnemist ja siis tuleb tünnid viia jahedasse.

Kui vanasti tehti sügisel hapukapsas terveks talveks valmis, siis nüüd enam mitte. Sirje Saarejõe võtab hapukapsateo ette mitu korda detsembrikuu jooksul, et turul ostjatele värsket kraami pakkuda. Jõulude eel pakub aga lausa mitme hapususeastmega kapsast. Erinevalt supermarketist saavad turul inimesed pakutavat maitsta ja endale sobivaima kapsa välja valida. “Kapsas ei tohi olla väga värske ega ka väga hapu, tahetakse keskmist,” märgib tegija.

Praekapsa jaoks võetakse mahedamat ja Mulgi kapsa jaoks hapumat. Ka toorsalatiks läheb vähem hapu, ja kuna paljud tahavad sinna sisse veel porgandit, pakub Aiandi talu perenaine hapukapsa juurde ka riivitud porgandit.

“Ma ei tee hapukapsast porgandiga, kuna see annab värvi ja maitset,” selgitab ta.

7.–18. jaanuarini – kursus “Veiste kunstlik seemendamine”.

Toimumiskoht: Kreutzwaldi 62 Tartus ja praktikafarmid. Õppetasu 770 eurot.

18. jaanuaril – kursus “Toidukäitlemine eraelamus” hotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn). Sihtrühm: põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise või töötlemisega tegelevad füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja tema töötajad. Sihtrühmale tasuta.

24.–25. jaanuaril – sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele EMÜ Tehnikamajas Tartus Kreutzwaldi 56–303. Omandatakse teadmised ulukite patoloogiast ja ulukiliha käsitsemisest pärast küttimist.

Kursuse läbimine annab õiguse pärast küttimist viia ulukite esialgne kontroll läbi kohapeal. Õppetasu 95 eurot.

25. jaanuaril – toiduhügieeni koolitus Türi kultuurimajas (Hariduse 1, Türi). Sihtrühm: põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise või töötlemisega tegelevad füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja tema töötajad. Sihtrühmale tasuta.

Lisateave ja eelregistreerimine avatud ülikooli telefonidel 731 3175, 731 3275, 731 3174 või täites registreerumisvormi maaülikooli kodulehe aadressil http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/ registreeru-kursusele/.

Maamajanduslike ürituste, koolituskursuste jms eelteateid 2013. aasta veebruarikuu kohta ootab 3. jaanuariks veebitoimetaja Aive Sarjas (tel 5309 7209, e-post aive.sarjas@maaleht.ee).

VÄIKETRAKTORID DONG FENG ntii GaraTAT! S A A

2 Foto RAIVO TASSO

HELI RAAMETS

Sirje Saarejõe võtab hapukapsateo detsembris ette mitu korda, et turul ostjatele värsket kraami pakkuda.

sündmuste kalender

2 40 hj

9970 25 hj

7150 €+km

Sirje Saarejõe pakub hapukapsast Tartu turul.

30 hj

7315 €+km

35 hj

9330 €+km

€+km

Kabiiniga 40 hj

11 465 €+km

Indrek Pungar, tel 504 1986 info@talutehnika.ee Peep Orlovski, tel 553 4033 www.talutehnika.ee Peetri Talutehnika, Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa