MAAMAJANDUS (veebruar 2013)

Ühistegevuse plussid / Parim konsulent / Astmevabad käigukastid

Visad

kahjurid meie põldudel 21. veebruar

NR 2 (8)

2013

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Imemasin I

ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

Ühistegevus

P

raegune olukord Eesti põllumajandusega seotud sektorites on selline, et meie põllumees teenib Skandinaavia kolleegidele kasumit. Mitmed meie turul olulist rolli mängivad firmad on saanud alguse oma emamaades põllumeeste loodud ühistutest.

“Skandinaavia ühistegevuse algus on 1880. aastates,” räägib Eesti Põllumeeste Keskliidu tegevjuht Üllas Hunt tänase Maamajanduse fookusloos.

Tegelikult on ka Eesti oma ühistegevuse juured eelmise sajandi alguses. Paraku näitab filmist “Tants aurukatla ümber” klassikaks saanud lause “Kurat, naabrimehel sulane trumlis, mul ei midagi!”, et eestlane pole just parim ühiselt tegutseja. Mängu tulevad kadedus, ebavõrdsus ja muud koos tegutsemist takistavad faktorid. Sundkollektiviseerimine pööras ühistegevuse põhimõtted päris pea peale.

Seetõttu tekkisid ka pärast taasiseseisvumist ühistud, mida tol hetkel just vaja oleks olnud, raskustega.

Välismaa tehnikaabi saamiseks või kombainiostuks neid ju loodi, ent peagi algasid muredki. Majanduslik ebavõrdsus peegeldus ka ühistegevuses ja valmistas osadele tootjatest pettumuse.

Nii ladestus esialgsele positiivsele kogemusele kolmekordne negatiivne ning pole siis ime, et ühistegevus korralikult käima ei läinud.

Kuigi ühistuid on ka toetada püütud, polnud sellest suurt abi, seni kuni ise hakkama saamine majanduslikult võimalik oli. Ehk kuni saabus majanduskriis. Kui masu kõri kinni nöörida ähvardas, leiti ka ühistegevusel mõte. Piimahinna stabiliseerumine, edukas veiseeksport ja head teraviljamüügi võimalused võivad nüüd tekitada uue positiivse ühistegevuse kogemuse.

Küsimus on ainult selles, kas see kestab vaid seni, kuni püsivad soodsad põllumajandustoodangu müügi võimalused, või peavad taastekkinud ühistud vastu ka raskemad ajad.

Foto INGMAR MUUSIKUS

da-Virumaa Toila valla Mägipõllu talu peremees Sander Sarap võttis esimesena Eestis kasutusele mahepõllu umbrohuniiduki CombCut, mille valmistasid Rootsi talumehed.

“Maheviljelust ongi kogu aeg takistanud umbrohtude tõrjumise keerukus ilma kemikaalideta – see on olnud alati aeganõudev, kallis ja vähese efektiivsusega,” räägib taluperemees, kes kasvatab 206 hektaril mahekaera ja peab 33 herefordi.

Imemasinate peale sattus Sander Sarap Soomes töötades, kui külastas üht sealset messi. Meest vaimustasid tehnoloogilised lahendused, mis teevad mahetootmise korrapealt hõlpsamaks.

Nimelt on umbrohuniiduki CombCut välja töötanud Rootsi mahetalunike ühendus, ökokultivaatori Kvick Finn aga Soome talumehed.

Nüüd ongi Toila valla talumees esimesena Eestis võtnud kasutusele põhjanaabritest talumeeste nupukad leiutised. Rootslaste patenteeritud umbrohuniiduk CombCut võimaldab niita umbrohtusid kasvava teravilja seest.

CombCut näeb välja nagu kombaini heeder, mille külge on paigutatud ridamisi teravad noad, mis paigal seisavad.

Oras läheb nugade vahelt läbi, samas kõik vartega umbrohud nugade vahelt läbi ei mahu ja need lõigatakse läbi. Harjastega tõmmatakse aga nugade küljest lahti kõik umbrohuvarred.

Sarap rohis CombCutiga oma mahekaerapõlde juba eelmisel aastal ja on selle

“Umbrohu tõrjumine maheviljast on uudse haakeseadmega CombCut imelihtne,” kiidab mahetalunik Sander Sarap Rootsi talumeeste väljatöötatud ja katsetatud imeriista.

tööga väga rahul, kuna 6 meetri laiuse niidukiga jõuab niita u 60 ha päevas.

“Rohima on mõtet minna siis, kui umbrohi juba viljast välja kasvab, aga viljal pole veel kõrt tekkinud. Eelmisel aastal sai meie kaerapõldudel selle masinaga rohida kuni jaanipäevani,” selgitab peremees, et umbrohuniiduki kasutamiseks tuleb valida õige aeg, samas orasheina see ei lõika. Ökokultivaatoriga Kvick Finn on aga võimalik tõrjuda kõiki neid umbrohtusid, mida CombCut teha ei saa ehk siis mitmeaastaseid umbrohujuuri (orashein, ohakas, paiseleht jne). Ökokultivaator

lõikab läbi kõik juured, kobestab mulla ja tõstab umbrohu maapinnale kuivama.

Seda tööriista proovib mees juba eeloleval kevadel enne vilja külvamist.

Soomes õppepäeval sai Sarap masina töötulemust juba näha, peremehe sõnul oli see väga lootustandev. Mõlemad maheseadeldised maksid kokku üle 28 000 euro ja 50% nende maksumusest korvati LEADERi rahaga.

Osa maheteraviljast müüb Mägipõllu talu peremees TÜ Wiru Vili kaudu välismaale, ülejäänu söödab oma loomadele.

SILJA LÄTTEMÄE

4

4 Astmevaba käigukast muudab töö lihtsamaks 6 Piimaühistud: kuhu edasi?

12

8 Läti ühistud tegid ära 10 Kasvuturba kvaliteet jätab soovida 10 14

12 Alar Lugu kogub usaldust 14 Kahjurputukaid tõrjub korralik mullaharimine 15 2013. aasta sündmused: hobusekasvatus

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee

sisukord

LII SAMMLER

rohib mahetalu põldu

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

reklaam 3

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013

HEA PRAKTIKA – LUPJAMINE Alates 2010. aastast on kõikide Läänemere-äärsete riikide üheks koostööpunktiks projekt Baltic Deal, mille eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nii, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks.

Lõpptulemusena peaks olema loodud kõikide Läänemere piirkonna riikide ühine lähenemine keskkonnakaitseks põllumajanduses, tugevdades seeläbi koostööd põllumajanduslike nõuandesüsteemide vahel. Projektist saavad kasu põllumajandustootjad, väikeettevõtjad maapiirkonnas ja konsulendid.

Sel aastal kirjeldame populariseeritavaid häid keskkonnapraktikaid.

Lupjamise vajalikkus Suur osa Eesti muldadest vajab viljelusväärtuse säilitamiseks regulaarset lupjamist. Mullastikku iseloomustavad erimite rohkus ja mullareaktsiooni suur erinevus, mis on seletatav eelkõige lähtekivimi mitmesuguse koostisega. Enamik muldasid on tekkepõhiliselt happelised ja nende reaktsiooni saab kultuurtaimede jaoks sobivaks muuta vaid regulaarse lupjamisega.

Muldade hapestumine on suur probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Liigse happesuse kõrvaldamine on oluline mitmesugustel põhjustel.

Mullareaktsioon on üks tähtsamaid mulla viljelusväärtuse näitajaid, mis mõjutab suuresti ka taime toiteelementide omastamist.

Happelistel muldadel kannatavad taimed kaltsiumi- ja magneesiumipuuduse all. Viljakuse taastamise esmaseks abinõuks on keemiline parandamine ehk lupjamine, kus mulla pH viiakse lubiaine abil taimekasvuks optimaalsele tasemele.

Happeliste muldade lupjamise tulemusena ülearune happesus neutraliseeritakse, tänu millele paraneb mulla struktuur, õhu- ja veerežiim ning mullaelustiku aktiivsus, suureneb põhitoiteelementide omastatavus ja väheneb kahjulike ühendite liikuvus.

Lupjamine suurendab tublisti mulla kaltsiumivaru. Vastavalt kasutatud lubiaine keemilisele koostisele saab täiendust ka mitme teise toiteelemendi sisaldus. Eestil on selles suhtes vedanud, et happeliste muldade lupjamiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid kohaliku päritoluga lubiaineid – nii looduslikke kui ka tööstuses kõrvaltoodanguna tekkivaid, millest tähtsamateks on klinkritolm ja tolmpõlevkivituhk. Keskkonna ja säästva arengu seisukohalt, aga ka efektiivsuse poolest, tuleks muldade lupjamisel eelistada just viimati mainituid.

Happeliste muldade lupjamine peab olema pidev protsess. Kuna Eesti oludes taashapestuvad mullad üsna kiiresti, on korduslupjamine vajalik iga 4–7 aasta tagant.

Lupjamise kasulikkuse ja majandusliku tasuvuse hindamisel tuleks lähtuda mitmest aspektist.

Esiteks, lupjamise mõju mullale, ning teiseks, lupjamise mõju põllukultuuride saagile ja selle kvaliteedile. Saagitaseme tõusu ja teatud juhtudel ka toodangu kvaliteedi paranemist on otseselt võimalik käsitleda tulu suurenemisena.

Lupjamise mõju kultuurtaimedele Lupjamistöid on võimalik teha aasta ringi. Tingimuseks on, et peetakse kinni seadusega kehtestatud nõuetest. Kultuuride, välja arvatud rohumaad, kasvuperioodil ei ole põldude lupjamine üldiselt võimalik. Lupjamistööde raskuspunkt langeb paratamatult koristusjärgsele ajale ja varakevadele.

Taimede kasvuks ideaalne oleks anda pool lubjanormist künni alla ning teine pool enne kevadist mullaharimist. Kui kasutatakse minimeeritud harimist ja mulda ei künta, tuleks vältida suurte lubjanormide andmist ühekorraga, sest muidu jääb lubiaine mulla pindmisse kihti liiga kõrges kontsentratsioonis. Sügavamal, taimejuurte massilise leviku piirkonnas väheneb mulla happesus aga aeglaselt.

Otstarbekas on anda osa lubiainest külvieelse mullaharimise alla, et neutraliseerida eeskätt seemnete idanemiskeskkond. Kui happelise mullaga põlde on rohkem kui korraga lubjata võimalik, on otstarbekas anda lubiaine eelkõige nende kultuuride alla, mis on mulla happesuse suhtes kõige tundlikumad.

Viljavaheldusliku maakasutuse korral tasuks lubimaterjal anda esmajoones nende kultuuride alla, mis reageerivad lupjamisele suurima saagitõusuga. Teraviljadest on sellised nisu, oder ja hernes.

Lubjatud muldadel suureneb põllu- ja aiakultuuride saagikus ning paraneb saagi kvaliteet.

TARK NÕU TEEB VAEVA POOLEKS!

Lupjamise mõju mullale Lupjamise mõju mulla füüsikalis-keemilistele omadustele on suur ja kestab palju aastaid. Pärast lupjamist paraneb mulla struktuur. Rohkem on see märgatav orgaanilise aine poolest vaestel ja tolmustunud muldadel. Lubjatud mullal ei teki nii kergelt koorikut, sademevesi pääseb paremini maasse ja muld on kergemini haritav.

Stabiilse struktuuriga mullad on paremini õhustatud, mis on eriti tähtis õhulämmastikku siduvate bakterite elutegevuse jaoks. Lupjamise tagajärjel aktiviseerub mikrofloora ja suureneb vihmausside arvukus, mis omakorda mõjutab positiivselt mulla struktuuri ja viljakust.

Rohkem infot projektist, headest praktikatest ja materjalidest aadressilt www.balticdeal.eu ja www.pikk.ee/balticdeal.

Maaelu Edendamise SA Triin Luksepp Projekt Baltic Deal Artikkel on valminud koostöös MTÜ Rapla Nõuandjate Ühendus taimekasvatuskonslendi Lilia Kulliga.

Fr. R. Kreutzwaldi 64, 51014 Tartu tel 731 3652, 731 3651, 731 3650 faks 731 3652 info@nouandeteenistus.ee www.nouandeteenistus.ee www.mes.ee

4 tehnika

Astmevaba

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

käigukast muudab töö lihtsamaks

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Kahe võimsusvooga astmevaba käigukast on hea näide mootori ja jõuülekande elektroonilisest koostööst. Viimastel aastatel kogub see aina enam populaarsust.

Ü

ha rohkem on traktoritootjad masinate suurema võimsuse ja väiksema kütusekulu kõrval pööranud suurt tähelepanu ka traktorijuhi töö mugavusele, võttes kasutusele laialdaselt automaatikat. Hea näide mootori ja jõuülekande elektroonilisest koostööst on järjest populaarsemaks muutuv astmevaba käigukast.

Astmevaba jõuülekanne võimaldab kasutada traktorit efektiivselt ka osalise koormusega. Eri tootjatel on see ülekanne lahendatud erinevalt.

Saksa traktoritootja Fendt arendas astmevaba kahe võimsusvooga hüdrostaatilis-mehaanilise jõuülekande Vario välja juba 1970. aastatel, nüüd on astmevaba jõuülekandega varustatud ka mitmed teised tuntud traktorimargid – Case IH, John Deere, Massey Ferguson,

Deutz-Fahr ja Claas. Astmevaba jõuülekanne on jõudnud ka väiketraktorite standardvarustusse.

Efektiivne ja säästlik Fendt oli maailmaturul esimene, kes astmevaba käigukasti põllumajanduses kasutusele tõi. See oli esimene kahe võimsusvooga astmevaba jõuülekanne traktoril. Siiani peetakse Fendti Vario käigukasti kvaliteetseimaks. Vario jõuülekanne on kasutusel kõikidel Fendti mudelitel alates 70 hobujõust kuni 390ni.

“Fendt Vario on täielikult astmevaba käigukast, see tähendab, et liikumisel kuni 60 kilomeetrit tunnis ei toimu mingit käigugrupi vahetust koormuse all,” selgitab Fendti Eestis turustava Agriland OÜ müügijuht Mihkel Timmermann. “Kogu liikumine nii töös kui transpordis on sujuv.”

Fendt kasutab elektroonilist käigukasti ja mootori suhtlussüsteemi TMS (Tractor Management System

– elektrooniline veojõukontroll, mis reguleerib mootori pöördeid vastavalt koormusele, säilitades ühtlase liikumiskiiruse). See tagab mugava juhtimise jalaga või käega, ilma et juht peaks mootoripöördeid määrama – seda teeb elektroonika, ja võimalikult kütusesäästlikult. Elektrooniline suhtlussüsteem TMS teeb Fendti traktori ökonoomseks, hoides mootoripöördeid võimalikult madalal.

Rääkides foorumites levinud arvamusest, et tööjõudlusele annab astmevaba käigukast küll juurde, kuid automaatika tarbib rohkem kütust ja vajab enam hobujõude, täpsustab Timmermann, et selget vahet tuleb teha astmevabal ja automaatkäigukastil.

“Kui konkurentidel ei olnud veel astmevabad käigukastid nii populaarsed, siis sellist juttu levitati, aga praegu ei räägi sellest enam ükski traktoritootja,” täpsustab Timmermann. “Aga tõesti, iga astmevaba käigukast ei ole nii efektiivne.”

Timmermanni sõnul võib Fendti Vario käigukasti pidada vähemalt sama efektiivseks kui tavakäigukaste.

“Kui astmevaba käigukast tarbiks rohkem jõudu, kuluks ka rohkem kütust,” lisab ta.

Mitte ainult suurtele Saksa traktorimüügitabeli esikolmikus asuv Deutz-Fahr tuli 2012. aastal turule kahe uue – 6. ja 7. seeria traktoriga, mis kuuluvad kaalult ja võimsuselt keskmisesse ja suurde

kategooriasse. Need täiesti uue disaini ja senisest rangematele heitgaasinormidele vastavate mootoritega masinad on saadaval nii astmelise kui astmevaba jõuülekandega, kusjuures 7. seeria kui Deutz-Fahri lipulaev kasutab üksnes astmevaba jõuülekannet.

Deutz-Fahri turustava OÜ tootejuhi Einar Miksoni kinnitusel saab astmevabu mudeleid tellida kõikidele Deutz-Fahri enimmüüdud traktorimarkidele – DF Agrofarm, uus 5. seeria, 6. seeria ja 7. seeria. “Oleme üks väheseid traktorimüüjaid turul, kes pakub astmevaba käiguosa ka väikeklassi traktoritele – 100 hobujõudu ja vähem,” lisab Mikson. “Samuti on Deutz-Fahr esimene traktoritootja, kellelt saab tellida koos astmevaba ülekandega traktorile ka sünkroonse jõuvõtuvõlli, mille pöörlemine on otseselt seotud traktori vedavate rataste pöörlemisega.”

Miksoni sõnul on Deutz-Fahri astmevaba jõuülekande eelis see, et juhil ei ole tööajal vaja tegelda käikude vahetamisega. See aga tähendab vähemat tööstressi ja väsimust.

Samuti saab selle käigukasti tööle panna kolmes eri režiimis. AUTO on vaikimisi režiim, mille juures muutub traktori kiirus sujuvalt vaid gaasipedaali vajutades etteantud kiirusvahemikus. MANUALi režiimis muutub traktori kiirus kangikest ette- või tahapoole lükates ehk siis edasi või tagurpidi liikudes. PTO MODE (jõu-

Kõikide Pedrotti kuivatite tellijatele

veebruari lõpuni hinnasoodustus

- 5% Tähe 106 a, 51013 Tartu • Tel 737 1422 • www.agriland.ee

tehnika 5

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013

kommentaar

Fendt Vario astmevaba käigukasti skeem. Fendt Vario on lihtsama ehitusega kui tavavõi automaatkäigukast.

Jüri Olt Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi professor

Kahe võimsusvoo nutikas kombinatsioon Ka traktorite astmevabades jõuülekannetes juhib jõuülekannet elektroonikaplokk andurite signaalide põhjal programmi alusel ilma juhi sekkumiseta nagu autode automaatkäigukastides. Ka traktorite mootorite juhtimise elektroonikaplokk töötab kooskõlas jõuülekande juhtimise elektroonikaplokiga ning kohandab mootorivõlli pöörlemiskiiruse automaatselt käigukasti juhtimissüsteemi vajadustele. Traktorite mehaanilis-hüdrostaatilised astmevabad jõuülekanded on sisuliselt automaatsed jõuülekanded, kuigi neid sageli nii ei nimetata.

Olulisemaks peetakse rõhutada, et jõuülekanne on astmevaba. Astmevaba jõuülekanne transformeerib mootori pöördemomendi karakteristiku traktori veojõu astmevabaks karakteristikuks.

Astmeteta veojõu karakteristik tagab traktori paremad veoomadused võrreldes paljuastmelise jõuülekandega traktori veojõu karakteristikuga.

Mehaanilisel jõuülekandel on suur kasutegur. Mehaanilise jõuülekande agregaadid on üldjuhul odavamad kui hüdrostaatilise jõuülekande omad. Mehaanilise jõuülekande puudus on see, et jõuülekande ülekandearvu (ühtlasi liikumiskiirust ja veoratastele ülekantavat jõumomenti) saab muuta astmeliselt diskreetsete suuruste võrra. Mehaanilise jõuülekande korral ei ole alati võimalik valida konkreetse töö jaoks optimaalset jõumomenti ja liikumiskiirust, eriti kui käikude arv on piiratud.

Hüdromasinad kipuvad olema kallimad kui mehaanilise jõuülekande agregaadid. Hüdrostaatilise jõuülekande puuduseks on ka madalam kasutegur võrreldes mehaanilise jõuülekandega. Hüdrostaatiline jõuülekanne võimaldab aga muuta ülekandearvu (ühtlasi liikumiskiirust, jõumomenti) astmevabalt sujuvalt. See teeb masina juhtimise mugavaks, vähem väsitavaks ning võimaldab valida iga töö ning erinevate töötingimuste tarvis optimaalse jõumomendi ja liikumiskiiruse. Optimaalne töörežiim suurendab tootlikkust ja vähendab kütusekulu.

Hüdrostaatilis-mehaanilise jõuülekande all mõeldakse ülekannet, mis sisaldab nii mehaanilist kui hüdrostaatilist komponenti. Nende kahe nutikal kombineerimisel, mil osa mootori võimsusest kantakse üle mehaanilise ja osa hüdrostaatilise ülekande kaudu, on võimalik ära kasutada kummagi ülekande positiivseid külgi. Jõuülekande konstruktsiooniga taotletakse, et võimsusest võimalikult suure osa ülekanne toimuks mehaaniliselt ning hüdrostaatiliselt ülekantava võimsuse osa püütakse hoida minimaalsel tasemel. Nii saadakse hüdrostaatilis-mehaanilise jõuülekande suur kasutegur. Samas võimaldab hüdrostaatiline jõuülekande komponent muuta astmevabalt ülekantavat jõumomenti ja liikumiskiirust.

võtuvõlli režiim) on külvikute ja pritsidega töötamiseks, mille käigus ei tohi muuta mootori pöördeid – gaasipedaalile vajutades muutub vaid traktori liikumiskiirus, mootori pöörded jäävad samaks.

“Teatud kiirustel ja režiimidel on võimalik panna käigukast tööle mehaanilises režiimis, mis tähendab jõuülekande suuremat kasutegurit,” selgitab Mikson. “Hüdrauliline käigukast teatavasti raiskab palju mootori võimsust käigukasti töös hoidmiseks ja tekivad suured hõõrdumiskaod.”

Eesti Maaülikooli tehnikateadlase Jüri Olti selgituse järgi on mehaanilisel jõuülekandel suur kasutegur

ja selle jõuülekande agregaadid on üldjuhul odavamad kui hüdrostaatilise jõuülekande agregaadid. Aga mehaanilise jõuülekande korral ei ole alati võimalik valida konkreetse töö jaoks optimaalset jõumomenti ja liikumiskiirust, eriti kui käikude arv on piiratud.

Hüdrostaatiline jõuülekanne võimaldab aga muuta ülekandearvu (ühtlasi liikumiskiirust, jõumomenti) astmevabalt sujuvalt. See teeb masina juhtimise mugavaks, vähem väsitavaks ning võimaldab valida iga töö ja töötingimuste tarvis optimaalse jõumomendi ja liikumiskiiruse. Hüdromasinad kipuvad aga olema kal-

Maailma suurim rasketehnika müügiportaal!

Allikas: Agriland OÜ

limad kui mehaanilise jõuülekande agregaadid. Hüdrostaatilise jõuülekande puuduseks on Olti selgitusel ka madalam kasutegur võrreldes mehaanilise jõuülekandega.

Hüdrostaatilis-mehaanilise jõuülekande all mõeldakse aga Olti sõnul ülekannet, mis sisaldab nii mehaanilist kui hüdrostaatilist komponenti.

Nende kahe nutikal kombineerimisel, mil osa mootori võimsusest kantakse üle mehaanilise ja osa hüdrostaatilise ülekande kaudu, on võimalik ära kasutada kummagi ülekande positiivseid külgi. Jõuülekande konstruktsiooniga taotletakse, et võimsusest võimalikult suure osa ülekanne toimuks mehaaniliselt, ning hüdrostaatiliselt ülekantava võimsuse osa püütakse hoida minimaalsel tasemel. Nii saadakse hüdrostaatilis-mehaanilise jõuülekande suur kasutegur. Samas võimaldab hüdrostaatiline jõuülekande komponent muuta astmevabalt ülekantavat jõumomenti ja liikumiskiirust.

Massey Fregusoni traktoreid turustava Konekesko Eesti ASi tootejuhi Valdek Küppase sõnul on astmevaba käigukast parim käigukast transporditöödel: “Ei ole mingeid käiguvahetusest tingitud mõtlemise pause, seega annab see traktorile väga hea tõmbe ja on hea liikluses, näiteks ristmike ületamisel.”

Lihtne kasutada Massey Fergusoni traktoritel kasutatav Dyna-VT on üks populaarsemaid astmevabu käigukaste maailmas.

Valdek Küppase kirjelduse järgi on see intelligentne käigukast, s.t mõtleb juhi eest, kuna sellega koos on traktoril traktori dünaamilise juhtimise funktsioon. Dyna-TM kontrollib automaatselt käiguosa ja mootori tööd, juhtides mootori pöördeid vastavalt töö koormusele. Samuti juhib see liikumiskiirust ja vähendab mootori pöördeid, et hoida kokku kütust.

Praegu saab Dyna-VTga varustada MFi mudeleid 7615–7624, MF

8600 seeria traktoritel (vahemikus 150–370 hj) on kõigil astmevaba käigukast peal.

Eestlased veel harjuvad Case IH traktoritest on praegu astmevaba käigukast Puma seerial (võimsusega 130–230 hj), aga Case IHd turustava ASi Dotnuvos Projektai juhatuse liikme Toomas Kulu sõnul on see tulemas ka Maxxumi ja Magnumi seeriale.

ASi Dotnuvos Projektai hooldusinsener Uno Milvaste selgitab, et Case IH Puma CVX traktoritel on kasutusel edasiliikumisel neljaastmeline ja tagasiliikumisel kaheastmeline jõuülekanne. Astmete eelvalikuks on kasutusel topeltsidur. Case IH lahendus vähendab hüdraulilise ja suurendab mehaanilise jõuülekande osakaalu. Samas suurendab ka kasutegurit, sest teadaolevalt on mehaanilise ülekande kasutegur üle 90%, samas jääb hüdrostaatilisel ülekandel kasutegur 80% kanti.

Case IH Puma jõuülekanne võimaldab Milvaste sõnul hoida järelhaagisega traktorit kallakul paigal ilma pidurit rakendamata. “Seda traktorit saab kasutada ka eriti väikest liikumiskiirust nõudvatel töödel, sest ta võimaldab kiiruse valikut alates 20 meetrit tunnis,” lisab hooldusinsener.

Toomas Kulu hinnangul eelistavad Eesti põllumehed veel rohkem astmelisi käigukaste, mis maksavad vähem.

Agriland OÜ müügijuht Mihkel Timmermann tunnistab, et suurele osale eestlastest on astmevaba käigukast veel võõras, sest ei tehta ikka veel eriti vahet automaat- ja astmevabal käigukastil. Aga kindel trend on ka Eestis see, et astmevaba käigukastiga traktorite müük suureneb aasta-aastalt. “See võtab lihtsalt aega, sest kunagi olid ka kombainid tavakäigukastiga ja keegi ei kujutanud astmevaba kombaini ettegi,” toob ta võrdluse. “Praegu ei ostaks ilma astmevaba käigukastita kombaini enam keegi.”

6 loomakasvatus

Piimaühistud: Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

kuhu edasi?

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

Eesti konservatiivse põllumehe suhtumine ühistegevusse hakkab muutuma. Piimaühistud on suutnud stabiliseerida piimahinna; koostegemisele tugineb lihaveisekasvatuse edu; viimane uudis oli teraviljatootjate ühistu Kevili uue elevaatori nurgakivipanek.

E

esti Põllumeeste Keskliidu tegevjuht Üllas Hunt ütleb piimandusühistu EPIKO (piimatootjate katusühistu Eesti Piimatootjate Koostöökogu) kogemusele toetudes, et ühistegevus on parandanud piimatootjate elu. Praegu haldavad piimandusühistud hinnanguliselt 80% Eesti toorpiimast ja suunavad selle sinna, kuhu majanduslikult kasulikum. On peetud ka ühistutevahelisi plaane oma piimakombinaadi rajamiseks.

Kas võib öelda, et katusühistu EPIKO loomine 2008. aastal on üks põhjusi, miks ise hakkama saada sooviva Eesti põllumehe tahe ühiselt tegutseda on kasvanud?

2008. aastal langesid nii piimakui muude põllumajandussaaduste hinnad. Sektor läks sügavalt miinusesse, hakati loomade arvukust vähendama ning farmerid hakkasid tõsiselt muretsema piimatootmise perspektiivi üle. Keerukas majandusseis lõi selge arusaama sellest, et tootjad on killustunud ning olemasolevad ühistud on suhteliselt

Led töötuli 5 x 3 W • 10 - 30 V • 900 lm • alumiiniumkorpus • 128 x 110 x 46 mm

Led Cree töötuli 7 x 5 W • 10 - 30 V • 2800 lm • alumiiniumkorpus • 110 x 110 x 40 mm

29.90 ST86005

väikesed ja nõrgad turujõu meelevallas.

Et parandada tootjate majandusseisu ja tagada oma tegevusele jätkusuutlikkus, oli vaja suuremat koostööd ehk jõudu, seismaks oma huvide eest. Teadvustati selgelt põllumajanduslike ühistute nõrka turujõudu toorme ja valmistoodangu müügil.

See arusaam tõi 11. augustil 2008 maaülikooli aulasse kokku hulga piimatootjaid, et plaanida laiapõhjalisemat ühistegevust.

Katusorganisatsiooni TÜ EPIKO asutasid viis ühistut, hiljem tuli liikmeid juurde ning 2008. aasta lõpuks koondas EPIKO 11 ühistut ja ettevõtet. Tegime teadlikult avatud katusorganisatsiooni, et liituda saaksid võimalikult paljud sektoris tegutsejad.

Kuna Eestis oli juba olemas pika ajalooga piimaühistuid, said nii ka nemad meiega liituda, lõhkumata väljakujunenud sisesuhteid ja traditsioone.

Esimese asjana püüdsime välja töötada ühist lepingu platvormi.

Väiksemate ja nõrgemate piimamüüjate lepingud kippusid olema juriidiliselt väga kohmakad, kus ühele poolele jäid kohustused ja teisele õigused. Kohustused siis müüja ja õigused ostja poole peale.

Led Cree töötuli 8 x 5 W • 10 - 30 V • 3200 lm • alumiiniumkorpus • 160 x 100 x 70 mm

86− .

ST86016

Kõik vajalik traktorile

2009. aasta augustis sõlmisid neli EPIKO liiget in corpore lepingu aktsiaseltsiga Tere, kes hakkas meilt saama ligi 100 tonni piima. Tere oli tol hetkel ainuke ettevõte, kes oli valmis tegema sellist lepingut, ükski teine kokkuostja seda ei julgenud.

Aja jooksul EPIKO vahendatava piima hulk kasvas, mis muutus ka sellise suure ettevõtte jaoks nagu AS Tere, liiga riskantseks. Seetõttu jagasime vastastikusel kokkuleppel piimaportfelli ümber. Nüüd jaotame oma liikmete piima viie ostja vahel.

Millist kasu tootjad on ühistult saanud?

Meil on üsna palju väikesi tootjaid, kes müüvad 400–500 kilo piima päevas. Koostöö on andnud neile kindluse: nad ei pea kartma, et nende piima ei osteta, et nad hinnas kaotavad või oma rahast ilma jäävad.

Kahe aasta eest suutis EPIKO teha MESi toel UniCrediti pangaga arvelduslaenu lepingu. See parandas oluliselt katusühistu võimet maksta oma liikmetele piimaraha õigeaegselt ning saime aidata farmereid neile keerukal ajal – kevadtöödel.

Eriti vajalikuks osutus liikmete toetamine mullu suvel, kuna loomatoe-

Vilkur H1 / 12V

• magnetkinnitusega

115− .

ST86018

tuste maksmine lükati aasta lõppu ning samal ajal olid suhteliselt madalad ka piima kokkuostu hinnad. Alates käesolevast aastast teeb EPIKO koostööd SEB pangaga. Kasvanud on meie usaldus, nii et saime hakkama ilma MESi abita. Ühistute aktiivse turu otsimise ja müügitegevuse tõttu on tekkinud ka hinnakindlus.

Kriisiaeg aitas kindlasti ühistegevuse edenemisele kaasa. Samas pole ühistegevus mingi imerohi, et aitaks vältida kõike riske. Ühistegevus ja usaldus aitavad pingeid paremini maandada. Samas jääb igaühele õigus turgude kukkumise ajal otsustada, kas jätkata piimatootmisega või minna muu valdkonnaga tegelema, näiteks hakata lihaveiseid kasvatama.

Eestlane ei ole hea ühiselt tegutseja. Ilmselt on igale ühistule tuttavad algusaja mured: tülid, ülejooksmine, ühepäevaärid, mida omakorda toitis kõlvatu konkurents. Paljud ühistud on laiali länud.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel tehtud ühistegevuse uuringu järgi on aastatel 1995–2011 loodud piimandusvaldkonnas 79 tulundusühistut, kuid aktiivselt tegutsevaid oli 2009. aastal piimasektoris vaid 38. Praeguse seisuga on neid veelgi vähem.

Samas on allesjäänud ühistud piisavalt karastunud ja farmerid soovivad neis jätkata. Kui praegusel põllumehele suhteliselt heal ajal saadakse ühistegevusest positiivne kogemus, siis ehk säilib see ka rasketel aegadel.

Aeg-ajalt on tõusnud üles teema tootjate ühistutele

Haagisetulede komplekt12V

• kõik valmisühendatud valgustid ja helkurid • 7 klemmiga pistik • magnetkinnitusega • juhe 10,5 m, vahejuhe 2,5 m

19.90

24.90

ST0490

ST86001

TALLINN

TARTU

Pärnu mnt 238

Ringtee 78 Lõõtspilli 2

Järve keskuses

RAKVERE

PAIDE Tööstuse 26

Vaala keskuses

w w w.t oor i i s t a ma r ke t .ee

loomakasvatus 7

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013

kommentaar Vahur Tõnissoo Tulundusühistu Farm In Kindlasti on ühistegevus Eestis hakanud rohkem hoogu võtma. Ühistute areng on mõjutanud kogu Eesti turgu ja põllumeestele kasuks tulnud.

Head näited on nurgakivi KEVILI viljaterminalile ja piimaühistute ühine piimamüümine. Ühistegevuse võimekus sõltub ennekõike inimestest.

Sektorite kaupa ei saa seejuures vahet teha.

Farm In on oma liikmesühistute liikmetele sisendite hankimiseks moodustatud keskühistu, mis on tegutsenud poolteist aastat. Praegu on liikmeteks üheksa ühistut. Meie eesmärk on korraldada väetiste, taimekaitsevahendite, seemnete, söötade, silotarvikute jms ühishankeid.

Näiteks võib tuua diislikütuse hanke, mis puudutab kõiki põllumehi ja mida pole varem sellises mahus korraldatud.

Väiketootjad on tänu Farm Inile kõige rohkem võitnud. Suuremad tootjad on ilma Farm Inita saanud seni võrreldes väiksematega soodsamaid hindu ja see toob kaasa olukorra, kus väiketootjad sisuliselt subsideerivad suuri, et müügiettevõtted oma kasumi kätte saaksid. Tänu Farm Inile on suurtootjate hinnad laienenud ka väiketootjatele.

Farm Ini soov on, et ELi tulevasel eelarveperioodil kvalifitseeruks Farm In toetuskõlblikuks sisendite ühistuna, katmaks koolitus-, investeeringuja tegevuskulusid maaelu arengukava rahaga.

Praeguseks on Farm Inis liikmesühistute kaudu u 1200 põllumeest.

Võtab natuke aega, enne kui liikmetest põllumehed aru saavad, miks on tulundusühistusse kuulumine neile hea. Tänu aktiivsematele liikmetele on tegevus käima läinud.

kuuluva piimatööstuse rajamisest või omandamisest.

Kas see tasub end ära?

Praegu on tootmis-töötlemisturustusahelas jäme ots kaupmehe käes, kuid soov on aktiivsemalt selles skeemis osaleda, et rohkem rääkida kaasa lisaväärtuse loomisel ja jagamisel.

Selleks vajame aga suuremaid investeeringuid. Ainult laiapõhjaline tootjate koondumine ning ühiselt tegutsemine võimaldab ühise investeeringuna luua Eestisse efektiivne tööstus, mis suudaks päevas töödelda vähemalt 700–800 tonni piima ning tagada Eesti piimanduse konkurentsivõimelisus eksporditurgudel.

Laienemise juures on EPIKO jaoks aga oluline, et tootjale oleks tuntav ühistegevuse efekt, ehk lisaväärtus peab kajastuma ka lehmapidajailt kokku ostetava piima hinnas.

Konsultatsioone on peetud ühistute ja äriettevõtetega. Hea on see, et enamik neist tajub olemasolevate ühistute ja ettevõtete väiksust ning otsib ühisväljundit toorpiima väärindamisele.

Väga tõsise arenguanalüüsini me jõudnud pole. Tahame edaspidi kas

või enda jaoks läbi mängida võimalikud arengustsenaariumid ja siin on mõistlik mõni neutraalne ekspert kõrvale võtta, näiteks Saksamaalt, kus on head kogemused.

Seinte ja torude ülespanek iseenesest ei ole teab mis keeruline, kuid see on kallis ja tuleb arvestada ka kuludega uue toodangu lansseerimisel.

Enamik piimatooteid tuleb eksportida, kuna Eestis toodetakse piima ligi poole rohkem, kui siseturg vajab.

Seni kuni puudub kindlus, et kohalik ühisinvesteering tööstusse tagab toorpiima konkurentsivõimelise hinna, pole oma tehase rajamisel mõtet.

Võib-olla oleks targem teha kõigepealt olemasolevate tööstuste inventuur, koondada nad ühe suurprojekti raames ja kitsalt spetsialiseerida ning vastvalt spetsialiseerumisele teha lisainvesteeringud efektiivsuse tõstmiseks.

Näiteks Saksamaal on turukonkurentsi tõttu toimunud väga kitsas spetsialiseerumine: mõni tehas toodab ainult juustu, mõni ainult koorib piima. Ning seal on suured (500 ja enam tonni päevas) tehased!

Meie tehased (Tere, Valio, Maag) on eeltoodu näite valguses väike-

sed tegijad, aga vaadake, kui lai on nende tooteprotfell!

2015. aastal kaob piimakvoot ja see suurendab piimatootmist Euroopas. See toob ilmselt kaasa piima kokkuostu hindade langemise, mistõttu konkurents muutub veel karmimaks, ja ega efektiivsuse suurendamisest (spetsialiseerumisest!) pääsu ole. Ära ei tasu unustada ka piimavedude logistikat, kus mööda Eestit vurab risti-rästi mitme ettevõtte ja ühistu piimaveokeid. Hinnanguliselt võiks logistika korrastamisega kokku hoida ca miljon eurot aastas.

Sestap tuleb väga tõsiselt kaaluda suuri investeeringuid ja nendega kaasnevaid äririske. Samas ajab rahvusliku uhkuse jonnakas vägi ikka mõtted sinna, et miks ei võiks meie põllumeestel-piimatootjatel olla päris oma ja kaasaegne tööstus!

Eeskujuks on siin kindlasti Kevili – kerkib ju Virumaale nende päris oma elevaator.

EPIKO tegevjuht Üllas Hunt meenutab, et 2009. aastal algatas ühistu esimese kampaania: raskustes piimatootjate toetamseks koguti igalt piimapakilt üks kroon.

Samas suudab Leedu ülal pidada ja piima töödelda neljas suures tehases, millest igaühe võimsus on tuhat tonni päevas…

Argumendid, mis toetavad orienteerumist Leedu tööstustele – jääda varustama neid toorpiimaga, kuna neil on võimsust, efektiivsust, hea kokkuostuhind, väljakujunenud turud ning hea müügitöö – on täiesti tõsiseltvõetavad.

EPIKO suhtleb peamiselt kahega – Rokiskis ja Pienas Vaikstes. Need tehased on Leedu lipulaevad ja seda näitab juba nende hinnapakkumine meie turul.

Kordan, et Eestis on ligi pool toodetavast piimast üle – see peabki mujale müüdama, ja seni, kuni kohapealsed kokkuostjad ei suuda pakkuda konkurentsivõimelist hinda, läheb toorpiim kas või Vladivostokki.

Vedude tehnika, side, kommunikatsioonid on praegu sellisel tasemel, et kaugused toorpiima, koore vms veol pole enam probleem. Baltikum muutub iga aastaga üha väiksemaks ja pigem on mõtet vaadelda piimaturgu ühise Balti turuna.

Foto Karin Kaljuläte

Võtame vastu tellimusi 2013. aasta kevadeks!

Kindel kvaliteet.

Haagistele garantii 24 kuud.

8 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Läti ühistud LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

A

tegid ära

Kui Eesti piimatootjad unistavad ühistute kombinaadist, siis lätlased tegid selle mõtte teoks.

Kolmele piimaühistule kuuluv kombinaat alustas Jelgavas tööd eelmise aasta aprillis.

astal 2009 oli Lätis, nagu kogu Euroopas, järjekordne piimakriis.

“Kombinaadid maksid farmeritele piima eest vähe ning paljudelt väiketaludelt ei võetud piima enam vastugi, mistõttu nad pidid lõpetama,” selgitab tekkelugu ühistukombinaadi SIA Latvijas Piens tehnika- ja tootmisdirektor Armands Lusis. “Lisaks võivad suured aktsiaseltside tööstused osta piima, kust aga odavalt kätte

saavad – Baltikumist, Poolast, Saksamaalt. Meie nii teha ei saa, meie baas on oma ring, oma kolm ühistut ja nende talunikud. See peaks tootjale kindluse tagama.”

Kolm kooperatiivi Kriisiolukorrast loodeti välja pääseda oma kombinaadi rajamisega.

Kolm Läti põllumeeste kooperatiivi – Trikata KS, Piena Partneri KS ja kooperatiiv Dzese – leppisid kokku oma piimakombinaadi ehitamises, kuigi Lätis on üle 30 piimatööstuse

Jelgava piimakombinaat sai valmis aasta tagasi, kuid laienemiseks on veel ruumi.

ja enamik neist töötab, nagu meilgi, alakoormusega.

Neisse kolme ühistusse kuulub rohkem kui 600 väiksemat ja suuremat Läti farmi. Näiteks Kurzemes tegutsev kooperatiiv Dzese koondab just väiketalusid. Palju on väikesi ka

Trikata kooperatiivis, kuna see hõlmab Vene ja Valgevene kõrval asuvat Latgale piirkonda, kus enamikus taludest on alla kümne lehma.

Piena Partneri KSi põhituumiku moodustavad seevastu kuus suurt piimafarmi.

Võib kasutada ka mahepõllumajanduses!

KNZ Noorkari

KNZ Standard

tel 609 0713, 5669 7597; sool@sool.ee

KNZ Multi

KNZ Biotin

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013 Fotod LII SAMMLER

Läti piimandus Riigi piimatoodang: ca 750 000 tonni ööpäevas.

11 000 piimatootjat.

36 meiereid.

Suurimad: Riia 2, Valmiera, Tukums, Preili, Jaunpils, Straupe, Jelgava.

Seitse suuremat kombinaati töötlevad ca 90% kogu Lätis toodetavast piimast.

Latvijas Piens Jelgava piimakombinaat Omanikud – 600 põllumeest.

Rajajad – kolm Läti põllumeeste kooperatiivi; Trikata KS, Piena Partneri KS ja kooperatiiv Dzese.

Kogumaksumus – 14 miljonit eurot.

Tootmisvõimsus – 500 tonni piima ööpäevas.

Toodang – piimakontsentraat, koorekontsentraat, piimapulber, juust.

50 uut töökohta.

Jelgava piimakombinaadi toomisjuht Armands Lusis arvab, et nende kombinaat Eestist piima sisse ostma ei hakka, kuna SIA Latvijas Piens loodi oma liikmete piima töötlemiseks.

Investeering läks maksma rohkem kui 14 miljonit eurot. Ligi kolmandik sellest oli omaosalus, mille farmerid ise kokku panid. Ülejäänud raha tuli laenata pangast. Läti riik andis garantii ja tänu sellele saadi laenu. Küsiti ka euroraha, ning

2011. aastal, kui abitaotlus jaatava vastuse sai, läks ehitus lahti.

Jelgava piimatööstuse tootmisvõimsus on 500 tonni piima päevas, kuid praegu töödeldakse 300 ringis.

Kombinaat avati aprillis, kui Jelgavasse saabusid esimesed 15,3 tonni

piima Mazsalacast. Kevadel hakkasid tööle kontsentreeritud piima ja koore liinid. Need on esimesed omasugused Baltimaades.

Tehakse nii piima- kui koorekontsentraate. Piimakontsentraat on 4-, koore oma 14protsendine.

“Peamiselt on meil tööstuskliendid,” selgitab Lusis. See tähendab teisi toidutööstusi – neid, kus valmistataks jogurteid, jäätisi, kreeme, juuste jms. Neile on kontsentreeritud piim heaks tooraineks. Nii ostavad seda näiteks aktsiaseltsid – piimatööstused Valmieras Piens, Rigas Piensaimnieks jt. Kontsentraate müüakse ka välismaale, näiteks Saksamaale.

“Kontsentraatide tegemine on hea äri,” arvab Armands Lusis. “Neile on turunišš olemas ning nende hinnad ei kõigu maailmaturul nii palju kui piimapulbri, või ja juustu omad.”

Novembris lisandus juustuliin. Esimesed uue tehase juustud jõudsid müüki mõne nädala eest, jaanuaris.

Piima kvaliteedi eest vastutavad ühistud, kelle piim kombinaati tuuakse. Esmalt tehakse proovid külmumispunkti ja antibiootikumide sisalduse kohta. Kui need on korras, läheb proov järgmisse laborisse, kus määratakse põhinäitajad – valk, rasv, laktoos, somaatilise rakud, bakterid. Analüüside vastused saadetakse kohe meilitsi talupidajatele.

“Suur töö kvaliteediga seisab veel ees,” tunnistab Lusis, pidades silmas

SUUR VALIK KVALITEETKÜLVIKUID USAst

seda, et Lätis on palju väikefarme, kes pole veel uusi lautu ehitanud.

Tehase juht Raymond Freimanis loodab, et uue tehase avamine saab mõjutada olukorda kogu piimaturul. See, et selle omanikud on põllumehed ise, tähendab ka stabiilsemat hinda siseturul ning teised piimatööstused ei saa nii kergesti ​​ dikteerida hinda ega muid tingimusi tarnijatele.

Tulevik ka mahedal Selles kohas Jelgava äärelinnas, kus praegu seisab uus roheline piimakombinaat, laiusid veel paaria aasta eest võsa ja umbrohi.

“Meil on neli hektarit maad, nii et laienemisruumi on,” näitab Armands Lusis käega aknast välja maja taha.

“Sinna saame rajada näiteks juurdeehituse kohupiimaliini jaoks, et juustu valmistamisest järele jäävast vadakust kohupiima tegema hakata.”

SIA Lavijas Piens tahab rohkem kaasa rääkida ka mahetoodanguturul, kuna Lätiski kogub populaarsus mahetoit.

Varem olid väga tunnustatud ja hea kvaliteediga Triakta juustud. Nende tootmine on nüüd üle toodud Jelgavasse uude kombinaati, kus seda on odavam teha ning nii tootmise kui säilitamise tingimused on paremad.

Ent ka Trikata tehas on täiesti korralik. Seal kavatsetakse käima lükata mahejuustude jt mahedate piimatoodete valmistamine.

RATASTRAKTORID

töölaiusega 1,8–15 m

HTT (82–102 hj)

MULLAHARIMISRIISTAD USAst ja Inglismaalt töölaiusega 2,5–15,0 m

garantii 2 aastat

Eripakkumine mudelile A110 • 102 hj turbolaaduriga Perkinsi mootor • jõuvõtuvõll 540/1000 p/min • konditsioneer • 3 hüdroväljavõtet taga • õhk- või hüdraulilised haagisepidurid • esiraskused

Hind

29 700 € +k m

Great Plains Simba ametlik esindaja alates 1. jaanuarist 2013

Eripakkumine mudelile A110 Kalvi Krebsbach, Põhja-Eesti, tel 523 4802, kalvi@sikeagri.ee Laur Adler, Lõuna-Eesti, tel 5308 6001, laur@sikeagri.ee Rait Verrev, Lääne-Eesti, tel 521 0859, rait@sikeagri.ee Anti Arula, tel 5332 2955, anti@sikeagri.ee

VARUOSAD Tõnu Ilves tel 514 9903 tonu@sikeagri.ee

Sike Agri OÜ Suur 84a, 48306 Jõgeva tel 776 8020 www.sikeagri.ee

10 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kasvuturba

kvaliteet jätab soovida

MALLE JÄRVAN Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur

E

Olgugi et Eestis müügil olevad kasvuturbad on toodetud väga heast lähtematerjalist, on nende suurimaks puuduseks ennekõike väga madal magneesiumi- ja rauasisaldus. Seetõttu võivad taimed, mida kogu kasvuperioodi vältel kasvatatakse kasvuturbal, vajada lisaväetist.

esti pinnast moodustavad suure osa turbasood.

Tänu sellele on meil teiste riikidega võrreldes rohkesti väärtuslikku maavara – turvast. Mitmed firmad pakuvad pea aasta ringi kasvuturbaid ka kohalikule tarbijale, kusjuures põhiline sihtgrupp on hobiaednikud.

Aga kas tarbijad selle toodangu kvaliteediga alati ka rahule jäävad?

Mõned näited portaalist www.aiandus.ee: “Pikeerisin taimed tomati kasvuturbasse, kuhu olin seemnedki külvanud. Kahe nädala pärast muutusid lehe ääred valkjaks ja leht hakkas närbuma, kuni taim üldse kustus; nii läksid ka teised taimed kõrvalt välja. Eelmisel aastal oli täpselt samasugune probleem ja nüüd ka. Kas tõesti on kasvuturbal mingi viga küljes?”

Võis siis: “Ostsin Ramsi turvast ja kõik tomatitaimed ebaõnnestusid, s.t tärkasid, kuid jäid kängu ega kasvanud edasi. Kuigi paki peal oli kirjas, et on lisatud erinevaid väetisi.”

Viimastel aastatel olen vestlustes ka pikaajalise kogemusega aiapidajatelt üsna tihti kuulnud kurtmist, et enam ei õnnestu istikute ettekasvatamine poest ostetud kasvuturvastel. Seetõttu on mitmed minu

Fotod Malle Järvan

0,5–1,5 g NPK-väetist 1 liitri kastmisvee kohta.

Biolani kottidel on info selle toote jämeduse, erijuhtivuse ja pH kohta.

Veel on kirjas, et ühe kuupmeetri turba kohta on lisatud 1 kg NPK-väetist (12,5–15–27 pluss mikroelemendid) ja 8 kg dolomiidilupja. Pean siin kohe mainima, et lubiaine info eksitab tarbijat. Järelepärimisel selgus, et turba happesuse neutraliseerimiseks kasutatakse, nagu varemgi, ikka Rakke lubjakivijahu, mille väga madal magneesiumisisaldus ei luba seda mingil juhul dolomiitlubjaks nimetada. Biolani kasvuturba kotil olev kiri soovitab tomati ja kurgi lisaväetamiseks anda kord kuus kanasõnniku graanuleid.

Taimed kängusid

Kasvuturbale istutatud tomat vajab korduvalt lisaväetamist.

tutvusringkonnast loobunud istikuid ja kasvuhooneköögivilju kasvatamast.

Eksitav info Olen kauplustest ostetud kasvuturvastega viimastel aastatel korduvalt ka ise alt läinud, olgugi et mul on istikute ja köögiviljade turvassubstraadil kasvatamise alal pikk praktiline positiivne kogemus, seda nii teaduri kui ka hobiaednikuna. Aga kunagi segasin kasvusubstraadid ise valmis, lisades vähelagunenud rabaturbale liigse happesuse neutraliseerimiseks lubiainet ning vajalikus koguses makroja mikroväetisi.

Praegu on Eestis toodetud kasvuturvastest laialt saadaval AS Eesti Turbatoodete (ETT) ja Biolan Baltic OÜ tooted. Nende tootekirjeldustes on öeldud, et kasvuturbad on ette nähtud seemnete külviks, taimede pikeerimiseks, potistamiseks ja istikute kasvatamiseks, samuti taimede edasiseks kasvatamiseks kasvuhoones ja avamaal.

ETT kasvuturvaste kottidel on korralikult esitatud toote deklaratsioon (sh turba jämedus, lubiaine liik ja kogus, pH jm) ning turbasse lisatud toitainete kogused elementide kaupa. Ning veel on kirjas, et vastavalt vajadusele lisada

Kui olen kasutanud ETT või Biolani tooteid köögivilja- või lilleseemnete külviks, on tulemused olnud head.

Tõusmed on jõulised ja ühtlased.

Ebaõnnestumised on alanud pärast taimede pikeerimist nendele kasvuturvastele. Mõne kultuuri, näiteks lill-, pea- jt kapsaste puhul juba üsna varsti: taime maapealne osa ja juurekesed kaotavad turgori, taimekesed ei juurdu, narmasjuured hävivad ja juureosa köndistub – kirjanduse andmeil on see üks rauapuuduse tunnuseid. Lõpuks hävivad kõik pikeeritud kapsataimed.

Väga tundlikult on reageerinud ka salatitaimed, nendel turvastel ei ole õnnestunud saada normaalseid istikuid, rääkimata salati saagiks kasvatamisest. Olen ka näinud, kuidas väikesed ilusad põõsastilli taimed kaotavad järk-järgult rohelise värvuse, muutudes lehthaaval täiesti valgeks.

Paar aastat tagasi tabas mind ebaõnn ka paprika kasvatamisel. Olles kolmandikule kasvuhoone pinnast

taimekasvatus 11

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013

Soovi korral saab aiapidaja ka ise poe kasvuturvaste keemilist koostist paremaks teha. Annan selleks paar soovitust, mille kohaselt olen ise toiminud.

ETT kasvuturvastele, mille maht kotis on tavaliselt 50 liitrit, võiks selle turbakoguse kohta lisada 15–20 g ehk u ühe supilusikatäie magneesiumsulfaati ja u 2 g raudsulfaati. Kuna ETT toodete valmistamiseks kasutatav lubjakivijahu norm (4,5–5,6 kg/m³) on suhteliselt väike, on kasvuturvas mõne kultuuri, sh kapsaste, salati jt jaoks liiga happeline ning nende istikute kasvatamiseks võiks lisada veel lubjakivijahu 100–150 g 50 liitri turba kohta. Lubjakivijahu, magneesiumsulfaat ja raudsulfaat on müügil paljudes suuremates aiandus- ja ehituskauplustes.

Biolani kasvuturba magneesiumija rauavaeguse leevendamiseks võiks 80-liitrise mahuga koti puhul lisada 25–30 g magneesiumsulfaati ja 3–4 g raudsulfaati.

Kuna lisatavate ainete kogused on väikesed, siis ühtlaseks jaotumiseks tuleks need (välja arvatud lubjakivijahu) lahustada väikeses veekoguses või segada veidi suurema koguse sõreda liivaga ning siis hästi hoolikalt kasvuturbasse segada. Kui võimalik, lasta turbasegul enne kasutamist vähemalt mõni päev seista.

Täiesti võimalik on valmistada kasvuturvas ise, lisades lisanditeta kasvuturbale dolomiidijahu (Ca 20%, Mg 7%) ja turba täisväetist Peatcare.

Paprika ja salat on kasvuturba happesuse ja magneesiumi vähesuse suhtes tundlikud.

istutanud väga korralikud õitsemise algfaasis paprika potitaimed Biolani kasvuturbale, pidurdus umbes kuu aja pärast taimede edasiareng järsult, lehed hakkasid rohelist värvust kaotama, muutudes kiiresti helekollaseks ja mõnel sordil isegi peaaegu valgeks. Selgus, et selliste sümptomitena avaldus väga terav rauapuudus.

Lisaväetamine on vajalik Eestis toodetud kasvuturvastes on piisavalt kaaliumi, vähemalt jätkub taimedele sellest istikuperioodiks. Üldiselt võib rahule jääda ka fosforisisaldusega, kuigi tomat ja paprika ka juba varastes arengujärkudes ehk vajaksid seda veidi rohkem, selleks et moodustada tugev juurekava. Kasvuturvaste lämmastikusisaldusest piisab noorte taimede arenemiseks küll, suurema vajaduse korral on kerge lämmastikku kastmisveega veidi juurde anda. Kui köögivilju kogu saagiperioodil kasvatatakse kasvuturvastel, on lisaväetamine kindlasti vajalik.

Nagu analüüsid näidanud, on kasvuturbad mõnikord olnud ka liiga happelised. Näiteks Biolani toode 80-liitrises kotis – pH oli vaid 4,9 ja ETT tomatiturvas – 5,1. Tomatile optimaalseks peetakse pH 5,6–6,2. Mainiksin, et kottidel märgitud pH, mis on määratud kasvuturba vesileotisest, on alati suurema väärtusega, kui see on Eesti laborites 1 N kaaliumkloriidi leotisest määratav happesus.

Eestis toodetud kasvuturvaste suurimaks puuduseks näib eelkõige olevat väga madal magneesiumi- ja rauasisaldus. Üldiselt on madal ka vase- ja boorisisaldus, kuid lühiajalisel istikute kasvatamisel ei kujune nende mikroelementide vähesus taimedele saatuslikuks. Suhteliselt harva kannatavad kasvuturvastel kasvatatavad taimed mangaani- ja tsingipuuduse all.

Kasvusubstraatide valmistamiseks kasutatavad kompleksväetised sisaldavad lämmastikku, fosforit, kaaliumi ja minikogustes mikroelemente, kuid tavaliselt ei sisalda magneesiumi, samuti kaltsiumi. Magneesiumivajadus kaetakse kas rabaturba liigse happesuse neutraliseerimiseks kasuta-

tava magneesiumirikka lubiaine baasil või on vaja lisada magneesiumsulfaati.

Turvas – erinevalt teistest aianduslikest kasvualustest või segudest, mis traditsiooniliselt segatakse kokku taimetoitaineid sisaldavatest muldadest või materjalidest – algsel kujul peaaegu et üldse ei sisalda taimetoitaineid. Seetõttu tuleks turbasegude puhul toitaineid, sh mikroelemente lisada märksa suuremas koguses kui mullapõhiste kasvualuste puhul. Eriti kehtib see raua suhtes. Mullas teatavasti ei ole rauapuudust peaaegu kunagi. Rabaturba baasil valmistatud substraatidel kasvatamise korral aga on rauapuudus üks sagedasemaid, eriti neil juhtudel, kui kastmisvesi ei voola just raudtorusid mööda. Rauapuudus avaldub taimedel kloroosi ehk klorofüllivaegusena, mis algab noortes lehtedes ning tugeva puuduse korral muutub taime kogu lehestik helekollaseks.

Kasvuturvas paremaks Klorofülli koostisosisena on magneesium taimedele asendamatu. Taimede toitumises on magneesiumil kaks tugevat antagonisti – kaltsium ja kaalium. Kui kaltsiumi- ja kaaliumisisaldus kasvusubstraadis on suhteliselt suur, siis seda raskem on magneesiumi kättesaadavus.

Hobiaednikele mõeldud ETT ja Biolani kasvuturvaste magneesiumisisaldus on väga madal ja tõenäoliselt pärineb see ainult (või peamiselt) turba happesuse neutraliseerimiseks kasutatud lubiainest – teadaolevalt lubjakivist, milles on vaid 1–2% Mg. Tegelikult aga on täiesti võimalik tagada kasvuturvastes normaalne magneesiumi tase kodumaiste paekivijahudega.

Kui rabaturba liigse happesuse neutraliseerimiseks kasutada lubjakivijahu ja Eesti dolomiidijahu (sisaldab Mg ~12%) segu vahekorras 1:1, on kasvusubstraadi magneesiumisisaldus sellisel tasemel, mis ligikaudu vastab kasvuhoonekultuuride optimumi alampiirile ning eraldi magneesiumväetise lisamine substraadisse pole tingimata vajalik.

Tunnustust tahaksin jagada Kekkilä Profi sarja kasvuturvastele, mida

toodetakse Eesti rabaturbast. Selle sarja kasvuturvastel ei ole neid puudusi, mida sai mainitud eespool. Profi sarja kasvuturvastel, mille marke on vastavalt kasutamise otstarbele rohkesti, edenevad aiakultuurid hästi.

Müügil olevad kasvuturbad on toodetud väga heast lähtematerjalist – Eesti rabade vähelagunenud turbast. Nende jämedus on sobiv, neis ei ole haigusetekitajaid ja umbrohuseemneid.

Laadimisaeg 22 minutit!!!

Combokit DK1445 Komplektis akutrell BDF440 ja akulöökkruvikeeraja BTD133 Akulöökkruvikeerajal maksimaalne pöördemoment 160 Nm. Akutrelli maksimaalne pöördemoment Kõva/pehme: 41/25 Nm. Komplektis on lisaks tööriistadele kiirlaadija ja 2 tk 3.0Ah akut.

2

628€

x

339€

Kiirlaadija

22

min

Kergem Väiksem 48% pikem tööaeg

Harjadeta hooldusvaba mootor Võimsam Kiirem

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - Suur-Sõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Laagri: BTIsolatsioon OÜ - Vae 6 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hind kehtib kuni 30.04.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu.

12 persoon

Alar Lugu

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

kogub usaldust

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

L

Konsulent Alar Lugu hinnangul mängivad Eesti nõuandesüsteemis peamist rolli konkreetsed nimed, kes oma vabadust kergelt ei müü.

Usalduse võitmiseks kulub aega.

äinud aasta lõpul tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) kolmandat aastat järjest Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse tublimaid. Parimaks konsulendiks tunnistati taimekasvatuse ja finantsmajanduse konsulent Alar Lugu (43), kellel on leping Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskusega.

FIEna alustanud ja nüüd osaühingu vormis majandav Alar Lugu on tegutsenud konsulendina ligikaudu 16 aastat.

Finantsmajandus ja taimekasvatus jaotuvad aasta peale üsna võrdselt, need kaks valdkonda täiendavad teineteist hästi. Finantsmajandus oli rohkem päevakorral aasta lõpus, see oli seotud toetuste perioodiga.

Finantsmajandust jääb ka kevadesse, kui soovitakse investeerida ja pangalaenu taotleda. Kliendid hakkavad sellele mõtlema kolm-neli kuud enne, kui põllule saab.

Praegu on taimekasvatusplaanide teema aktuaalne – aitan teha klientidel e-PRIAs põlluplaane.

2005. aasta algul kohtusime Järvamaal Väätsas. Nüüd olete Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse partner. Miks nii?

Kas vastab tõele, et olete üks nooremaid oma valdkonnas?

Eestis on maamajanduse valdkonnas atesteeritud umbes 132 konsulenti, kõik nendest ei tegutse konsulendina põhikohaga, suur osa teeb seda tööd mingi teise ameti kõrvalt.

Minust nooremaid on ka, aga vanuses 35–45 pole palju. Peamiselt tegutsevad nad finantsmajanduse alal.

See on puhtalt isiklikel põhjustel, selle tingis uus elukoht. Lihtsam on ajada asju keskusega, mis on kodukoha lähedal. Kolleegidega silmast silma kohtumine ja kogemuste vahetamine on väga oluline, kuigi elame digiajastul.

Kas kliendid on ka uued?

Teie tegutsete põhikohaga?

Jah, ma muud tööd ei tee.

Mis on praegu teie töös päevakorral?

Ei, kliendid on kaasa tulnud. Tootjaga sina peale saamine on pikk protsess, ja kui usaldus juba tekib, siis tootja sinust nii kergesti ei loobu.

See on vana tõde.

Millises suuruses ettevõtjaid te nõustate?

Väiksemad, kes tegutsevad aianduses ja kartulikasvatuses, majandavad isegi vähem kui 100 hektaril, suuremad on 6000 hektaril tegutsevad kontsernid. Pind on kokku nii suur, et ei ole reaalne igal aastal kõiki põlde läbi käia.

Huvitav seos: Pärnumaa konsulent on valitud parimaks teist korda kolme aasta jooksul…

Sellel võib olla ka põhjus, sest Pärnumaal on tugev nõuandekeskus, kuigi maakond ei ole põllumajanduslikult väga hea piirkond. Teisalt on seal väga aktiivne ja mitmekesine maaettevõtlus, mis sunnib konsulente rohkem pingutama. Koostöövaim on meil ka hea.

PRIAs käib praegu nõuandetoetuse vastuvõtt – kas ka selles küsimuses läheb nõustaja abi vaja?

Ikka. Praegu saab taotleda toetust e-PRIA kaudu ja tihti on see tootjale keerukas, sest seal küsitakse palju infot. Üldiselt on nii, et mina teen taotluse valmis, klient vaatab üle ja kinnitab selle. Aga mulle ei ole sattunud niisugust klienti, kes ei teaks, et selline toetus on olemas. Kõik on sellest kuulnud, iseasi, kas nad on seda kasutanud või mitte.

Lootsin varem, et järjest rohkem läheb nõuande eest tasumine tootja enda kanda – et tootjad harjuvad nõuande eest ise maksma, sest kunagi ei tea, millal toetus võib ära kaduda. Praegu on aga tasumine jäänud endistviisi. Uuel programmperioodil on oodata ka selles osas muudatusi – nõuande saaja tasub nõu-

ande eest ainult omaosaluse 20–25% ja ülejäänud summa taotleb PRIA-lt nõuandekeskus. Põhimõtteliselt on see ajas tagasi minek, sest peaaegu sama skeemi rakendati ka varem – siis taotles nõuandekeskuse asemel riigilt toetust konsulent.

Mida konsulent kliendilt ootab – ideid paberil, äriplaani…?

Variante on mitmeid, näiteks täna kohtusin ühe inimesega, kellel on 180 hektarit põllumaad ja kes küsis, et mida võiks selle maaga ette võtta. Ta ei olnud põllumajanduse taustaga inimene ja seega puudus info, mida selles piirkonnas teha.

Ta lootis, et suudan talle kohe vastuse anda. Tegelikult eeldab selline nõuanne pikemat eeltööd. Tuleb välja selgitada, mida kujutab endast konkreetne maaressurss, millised on kliendi võimalused, huvid, suhted naabritega… Koos tuleb selgusele jõuda, mida inimene tegelikult teha tahab, ja tunni ajaga ei ole võimalik tervet pilti saada.

Kas Eestis on maaomanikke, kes tahavad hakata tegelema põllumajandusega ja uurivad, mida oma maaga peale hakata?

Muidugi on, sest maaomand muutub. Teatud maaomanikel on ettekujutus, et maa eest saab toetust niisama ja pöörduvad minu poole. Sageli puudub neil valmisolek hakata põllumajanduses tegutsema. Neile tuleb selgitada kohustusi ja vastutust, mida toetuse saamine kaasa toob. Samas on ka neid, kellel tõsine huvi ja võimalused põllumajandusega tegelemiseks olemas.

Nende hulgast olen saanud endale ka mitmeid püsikliente.

Esilaadur, mootorisoojendus, konditsioneer, õhkiste, ARKi registreerimispakett.

POWERFARM 100 koos esilaaduriga

37 950 € + km

Hea pakkumine!

Hea rootorniiduk PRONAR PDT330 5700 € + km

(töölaius 3,3 m; min jõuvajadus 80 hj)

OÜ ALVORO

Rulliveohaagis PRONAR T023 hinnaga 8690 € + km

Head rootorniidukid hea hinnaga firmalt SAMASZ ja PRONAR! tel 5560 3066 Vaata laoseisu: www.traktor.ee / hetkel laos

TALLINN, Pärnu mnt 386, tel 504 6286 • ADAVERE, Tallinna mnt 1b, tel 5552 4066

WWW.TRAKTOR.EE

persoon 13

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013 Foto ERAKOGU

Alar Lugu Sündinud 21. märtsil 1969 Jõgeval.

Vabaabielus, kolm last.

Haridus Olustvere sovhoostehnikum, agronoom.

Töö Taimekasvatus, maaettevõtlus ja finantsmajandus.

Läbinud PHARE nõuandeteenistuse projekti kursused: turustamine, talumajanduse juhtimine, ökonoomika; PHARE pankade koolitusprogramm 1996–1998; Eesti Maaülikool: finantsmajanduse konsulentide täiendusõppe kursused 2001–2012; konfliktoloogia õppeaine 2007, Taani–Eesti ühisprojekt “Integreeritud nõuanne” 1999– 2000; nõuetele vastavuse koolitused 2003– 2012; keskkonnasõbralik majandamine jpt. Ühiskondlik tegevus: Eesti Konsulentide Ühingu liige, MTÜ Männiküla Tee liige, MTÜ Agro Konsulent juhatuse liige.

Konsulent Alar Lugu sõnul on tal suurusjärgus 40 püsivat klienti, lisaks neile kümmekond sellist, kes tellivad mingi konkreetse töö. Mees arvab, et üksinda rohkem ei jõuakski.

Kuidas kujuneb konsulendi tunnitasu?

Eks iga konsulent arvestab välja, mis tema tund maksab. See sisaldab mitmeid kulusid nagu kontor, arvutustehnika, side-, auto-, koolituskulud, samuti sõltub hind sellest, kas konsulent läheb kliendi juurde kohale või tuleb klient konsulendi juurde kontorisse. Konsulendil kulub palju aega koolitustele, aga ka ühiskondlikele tegevustele ja töögruppides osalemisele.

Eestis jääb tunnihind praegu vahemikku 30–70 eurot, sõltudes konsulendi tasemest, turunõudlu-

sest, enesehinnangust, samuti sellest, mis nõuannet ta pakub ja kas ta teeb seda muu töö kõrvalt või mitte.

Kuidas üks hea konsulent end praegu harib?

Võimalusi on päris palju. Vahet pole, kes parasjagu nõuandeteenistust koordineerib, aga viimastel aastatel on hea see, et koolituste puhul küsitakse konsulentide tagasisidet – mida tahetakse, mida on vaja. Konsulentidel pole enam sundi kuulata lektorit, kelle jutt midagi ei anna.

Atesteeritud konsulendil on kohustus aastas läbida 18 tundi koolitust,

aga meie konsulentidel, kes on pidevalt tegevad, on koolitusaruanded kindlasti palju pikemad.

Müügifirmad pakuvad ka taimekasvatusealast nõu.

Kas näete selles probleemi?

Eks see võib olla natuke kallutatud, aga tundub, et viimasel ajal vähe, sest ka müügifirmal on huvi, et kliendil läheks hästi. Mõistagi võib vaielda toodete soovitatavate koguste ja vajalikkuse üle, aga see on spekulatsioon ja tõe selgitamine eeldab erapooletut analüüsi. Aga müügifirmad ei saa endale enam lubada, et nad rajavad oma tegevuse ainult müügimahtudele, mitte usaldusele või koostööle.

Müügifirmade inimesed käivad ka konsulente koolitamas, sest nad on oma valdkonnas head eksperdid, näiteks taimekaitse alal. Konsulendi valdkond on laiem ja ta ei saa ainult ühele kitsale teemale keskenduda ning seeläbi tippu jõuda. Arvan, et nõudlus väga kitsa valdkonna konsulendi järele on Eestis liiga väike, et see ära tasuks.

Kas konsulentide tegevus peaks olema kesksemalt koordineeritud?

Euroopa eri maades on nõuandesüsteem erinevalt üles ehitatud – mõnes riigis on nõuandekeskused tootjaorganisatsioonide juures, mõnes riiklikud ja mõnel pool puhtalt erafirmade käes.

Eestis on lastud maastik väga kirjuks minna – meil toimetavad tootjaorganisatsioonide palgalised konsulendid, erafirmad ja -ettevõtjad… Neid kõiki vägisi ühe mütsi alla saada või riiklik süsteem luua on väga keeruline, sest kõigil on enda huvid mängus.

Kui seda vägisi tehakse, võib tekkida oht, et paljud head inimesed lähevad süsteemist ära mõnele muule alale. Samuti võib riikliku kontrolli all juhtuda, et nõustajad jäävad mingile keskmisele tasemele, aga väga häid enam ei ole, sest kaob motivatsioon

ennast turul üles töötada, paremaks saada ja klientidele rohkem pakkuda.

Eraettevõtjast konsulendil on praegu vabadus, mida ta odavalt ei müü. Praegu on halb see, et oleme erinevad ja raske on nõuandesüsteemi kui kaubamärki tervikuna arendada. Logo on küll olemas, aga kuna nõustamine on personaalne teenus, siis on konsulent eraldi isik ega ole seotud selle ühise märgiga.

Ka konsulentide ja nõuandekeskuste tase on erinev. Eestis mängivad suuremat rolli persoonid, nimed ja nende suhe klientidega. Rahulolevad kliendid järgnevad konkreetsele konsulendile ükskõik mis süsteemi.

Praeguse nõuandesüsteemi puhul on koordineerimine kindlasti vajalik, aga selle juurde peavad kuuluma avatud konkurents ja poliitiline sõltumatus.

Ise jätkaksite meelsamini iseseisvalt, oma firmaga?

Olen valmis koostööd tegema, kui keegi ei kipu mulle mütsi pähe tõmbama. Ma ei usu, et riiklikus süsteemis ootab ees lust ja lillepidu. Riiklik keskus peab hakkama millegi arvelt elama, raha peab sisse tooma konsulent, ning mida rohkem on seal juhtivaparaati ja administraatoreid, seda kallimaks läheb süsteemi ülalpidamine. Samas oleks riiklikul süsteemil ka omad eelised: rahaline võimekus, konsulentide taseme ühtlustamine, riikliku info liikumine, tootearendus, koostöö teadusega, ühised andmebaasid jne.

Praegu tean oma aega planeerida, oskan endale reserve tekitada, et tulla toime aegadel, kui nõudlus väiksem. Nõuanne on hooajaline. Ei ole reaalne tuua keskusele iga kuu sisse kindel summa.

Praegu on maakondlikud keskused – kas need piiravad tegevust või on teil vabadus valida kliente üle Eesti?

Võin pakkuda teenust üle Eesti, aga aus on informeerida oma kolleegi, kes on kliendile enne teenust osutanud. Näiteks võib juhtuda, et klient on jäänud eelmisele konsulendile võlgu. Aga kliendil on õigus nõustajat vahetada. Piire ei ole, aga mul pole ka mõistlik minna näiteks Saaremaale nõustama, sest see läheb liiga kalliks. Logistika ja kulud panevad asja paika.

Täisvõimsus Josera silokindlustuslisanditega Bioloogilised silokindlustuslisandid paindlik lihtne kasutada tõestatud kvaliteediga parimad tulemused iga ilmaga

Rotaks-R OÜ, www.rotaks.ee, e-post: info@rotaks.ee, Tel: 55 575 250

14 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kahjurputukaid

tõrjub korralik mullaharimine

Lehetäid.

TIIU ANNUK Farm Plant Eesti nõustaja

Õige külvikord ja kultuuride paigutus lähedalasuvatel põldudel aitavad kahjurite arvukust tõhusalt piirata. Ilma künnita põldudel tuleb teha seiret, sest nendel võib kahjureid olla rohkem.

V

iimasel ajal räägitakse Euroopas suurenenud nõudlusest atrade järele.

Ennekõike seetõttu, et taimekahjurite hulk on suurenenud ning nende arvukuse vähendamisel on hakatud panema suuremat rõhku künnile. Olen veendunud, et pigem on kahjurite arvukuse tõus seotud viimaste aastate pehmete talvedega, mille jooksul on suur osa populatsioonist edukalt talvitunud.

Külmad talved reguleerivad kahjurite arvukust nii, et osa populatsioonist hukkub. See on meie tingimustes täiesti normaalne. Sellist looduslikku regulatsiooni pole viimastel aastatel aga toimunud. Loomulikult on teatud hulk kahjureid, kelle arvukust on võimalik vähendada künniga, kuna nad talvituvad mullas või taimejäänuste all. Siinkohal on mõistlik kirjeldada meil enam levivate kahjurite talvitumispaiku.

Teraviljade peamised kahjurid Ripslased (Thripidae) teevad kahju, imedes kõrreliste pähikutest taimemahla. Nad talvituvad kas valmikute

või vastsetena 10–20 cm sügavusel mullas. Kevadel, kui mulla temperatuur on tõusnud 10–12ºni, väljuvad putukad mullast ja emased munevad kõrreliste pähikutele. Ripslased annavad Eestis üks-kaks põlvkonda aastas. Seega saab nende arvukust künniga edukalt reguleerida, hävitades põllul talvituvad isendid.

Lehetäidest kahjustab teravilju põhiliselt toominga-lehetäi (Rhopalosiphum padi), kuid tema arvukust ei määra viljelusviis, kuna ta talvitub munadena harilikul toomingal, kust rändab kõrrelistele kultuuridele.

Erinevalt toominga-lehetäist kahjustavad teravilju ka kaera-lehetäi (Sitobion avenae) ja kõrsvilja-lehetäi (Schizaphis gramina), kes talvituvad munadena taliteraviljadel, mitmeaastastel kõrrelistel heintaimedel ja umbrohtudel. Seega on minimeeritult haritud pinnad teatud liiki lehetäide talvitumispaigaks.

Rootsi kärbes (Oscinella frit) on samuti putukas, kes kahjustab teravilju. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut.

Künnist on abi kahjurite tõrjumisel, kui talinisu külvatakse pärast kõrsheinu (põldheina). Kündmise ja külvi vahele peaks jääma vähemalt neli nädalat. Rootsi kärbsest kahjustatud kõrsheinapõllul peaks aga tüü kohe pärast saagi koristamist ära kündma. Rohkem kahjustuvad talinisu varased ja suvinisu hilised külvid. Esimene põlvkond kahjustab suvi-, teine talivilju.

Harilik viljakukk (Oulema melanopus) talvitub tavaliselt haritud põldude äärealadel, kus leidub talle talvitumiseks ohutuid kohti nagu põhk, taimejäänused ja lehepraht.

Eelistavad paiku, kus on hekid, lehtvõi okaspuud äärealadeks. Nad väljuvad talvitumispaikadest, kui temperatuur tõuseb 5–10ºni, alustades toitumist rohttaimedest ja liikudes seejärel teraviljadele, kuhu nad munevad munad. Harilikul viljakukel on üks põlvkond aastas.

Kui tegu on kõrrevaablasega (Cephus pygmaeus), kelle ebaröövik närib kõrt seestpoolt, närides läbi kõrresõlmed, võib põld lamanduda ühes suunas, nagu oleks põllust rulliga üle sõidetud. Kahjustus ilmneb tavaliselt vilja küpsemise ajal. Ebaröövik talvitub kõrre tüüs, seega on sügiskünd selle kahjuri vältimiseks hädavajalik. Kõrrevaablane kahjustab eelkõige talivilju nagu rukist ja talinisu, kuid ka suvinisu.

Naksurlaste (Elateridae) elupaigaks on söödid ja jäätmaad, kust toimub ränne külvidele. Seepärast on kõrrelisterohke põldheina järel traatussi (naksurlaste vastne) kahjustus suurem. Kahjuri arvukust vähendavad kõrrekoorimine, õige-

aegne sügavkünd, samuti külvikorras vaheltharitavate kultuuride, oa, herne ja lina kasvatamine ning happeliste muldade lupjamine. Mullaharimine traatusside nukkumise perioodil (juulis-augustis), näiteks talinisule eelneval kesal, aitab kahjuri arvukust oluliselt vähendada.

Rapsi peamised kahjurid Rapsi kahjustavad mitmed maakirpude (Phyllotreta spp.) liigid.

Suurem osa talvitub samal põllul, seega on noormardikate hävitamiseks vaja teha sügiskündi. Mardikad hakkavad mullast väljuma, kui temperatuur on tõusnud üle 5°.

Samuti on maakirpude esinemine seotud nisupõllu naabrusega, kuna teravilja maakirbud tulevad sealt.

Maakirbud tulevad talvitumast umbes nädal enne rapsi tärkamist, seni on nad põldudel hajunud, sõltumata kultuurist. Kiire sihipärane mardikate koondumine hakkab pärast rapsi tärkamist. Väga palju mõjutab mardikate koondumist rapsipõllule ilmastik, seega on maakirbu populatsiooni suurus raskesti prognoositav.

Seetõttu hakkavad kahju tegema esmalt need liigid ja isendid, kes talvitusid samal põllul või selle vahetus läheduses. Suuremad migratsioonid toimuvad siis, kui temperatuur on tõusnud üle +14°. Neil on üks põlvkond aastas.

Rapsikasvatajate suurim probleem on hiilamardika (Meligethes spp.) liigid, kes talvituvad mulla pealmises kihis ning puude ja põõsaste all.

Ka hiilamardikate arvukust on võimalik vähendada mullaharimisega.

taimekasvatus 15

Maamajandus Nr 2 (8) 21. veebruar 2013 Fotod jaanika mirka

Hiilamardikas.

Kodra peitkarsakas.

sündmuste kalender 2013 Hobusekasvatus Vana-Tori Hobuse Ühing Mai – praktiline täienduskoolitus “Hobuste hindamine”, juhendaja Toomas Traagel, koht Hargo talu, Valgamaa.

Mai–juuni – koolitus “Hobuse pidamine – praktilised vihjed ja vanad müüdid”, juhendaja Ute Wohlrab, koht Hargo talu, Valgamaa.

Juuni – vana-tori hobuste ülevaatused hobuseomanike juures, tiitli “Auväärne mära” väljaandmine.

September – aasta varsa valimine.

Detsember – jõululaat Hargo talus Valgamaal.

Ühing osaleb stendi või infoletiga: 18.–20. aprill – Maamess Tartu messikeskuses.

Juuni–august – Emajõe Kirbuturg Tartus (laupäeviti).

Juuli – Helme valla päevad.

August – Sangaste rukkifestival.

Oktoober – Tallinn International Horse Show Saku Suurhallis.

Lisateave kodulehelt www.vana-torihobune.ee ja Facebookis.

Eesti Raskeveohobuse Selts Mai – koolitus “Hobuse jalgade tervishoid”, lektor loomaarst Triin Tohver, kabjasepalt kabjahoolduse ja probleemide käsitlus, koht Piibelehe talu, Sutlema küla, Kohila vald, Raplamaa.

1.–2. juuni – Hans Sidbäcki rakendikoolitus. Rootsi tuntud rakendikoolitaja tuleb teist korda siinseid rakendihuvilisi juhendama ja nõuandeid jagama, kavas nii teooria kui praktika. Koht: Piibelehe talu, Sutlema küla, Kohila vald, Raplamaa.

September – koolitus “Hobuse välimiku hindamine teoorias ja praktikas”, loengud ja praktiline juhendamine, juhendaja Toomas Traagel. Asukoht täpsustamisel.

Lisateave eesti raskeveohobuste piirkondlike ülevaatuste ja näituste, laatadest osavõtu ja muude rahvaürituste kohta kodulehelt www.raskeveohobune.ee.

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts Aprill – ilmub ühingu aastaraamat.

Mai–oktoober – piirkondlikud noorte eesti sporthobuste ülevaatused.

Oktoober – noorte eesti sporthobuste ülevaatuse finaal (väliskohtuniku osavõtul, isik täpsustamisel).

Lisateave kodulehelt www.estsporthorse.ee.

Eesti Hobuse Kaitse Ühing Veebruar, aprill, juuni, august, oktoober, detsember – ilmub ajakiri Oma Hobu.

August – eesti hobuse päev Kurgjal C. R Jakobsoni talumuuseumis.

Lisateave kodulehelt www.esthorse.ee.

Maamajanduslike ürituste, koolituskursuste jms eelteateid 2013. aasta märtsikuu kohta ootab 3. märtsiks veebitoimetaja Aive Mõttus (tel 5309 7209, e-post aive.mottus@maaleht.ee).

Helista ja küsi pakkumist!

TÄIE

Sinine viljakukk.

Mardikad väljuvad talvitumiskohtadest toiduotsingule, kui temperatuur on 10º piires. Kui temperatuur tõuseb üle 15°, võivad mardikad lennata 10–15 km kaugusele, seetõttu ei saa nende populatsiooni ainult mullaharimisega kontrollida.

Kahjustus algab põllu äärtest, hiljem laieneb kogu põllule. Hiilamardikatel on üks põlvkond aastas.

Mulla pealmises kihis või taimejäänuste all talvituvad ka rapsiga seotud kärsakate liigid (Ceuthorrhynchus spp). Sõltuvalt liigist, kui mullatemperatuur on tõusnud ülemises kihis 9–10°ni, väljuvad kärsakad talvituskohast ja otsivad toitumiseks ristõielisi taimi. Eestis annavad kahjurid ühe põlvkonna.

Eestis on hakanud suurenema kõdrasääse (Dasyneurea brassicae) arvukus. Tema paljunemine sõltub suuresti peitkärsaka olemasolust, kuna kõdrasääsk saab muneda ainult eelnevalt kahjustatud kõtra. Kõdrad valmivad enneaegselt, avanevad, ja sääsevastsed kukuvad koos seemnetega mullapinnale. Vastsed kaevuvad seejärel mulda u 5 cm sügavusele nukkuma.

Osa vastseid läbib moonde mõne nädalaga ja kahjustab rapsi uuesti, teine osa aga jääb diapausi ning ilmub välja kas järgmisel kevadel või isegi kuni viis aastat hiljem. Kuna kõdrasääsed on kehvad lendajad, pole nende leviraadius kuigi suur. Kahjustuse vähendamiseks tuleks uued põllud rajada vähemalt 500 m kaugusele eelmise aasta põldudest. Kui põllul on leitud kahjustusi, tuleks põldu kindlasti künda, sest kündmine on selle kahjuri tõrjumisel peamine vahend.

Korralik ja õigeaegne mullaharimine ning vajadusel muldade lupjamine, umbrohtude leviku piiramine ja õigeaegne külv aitavad ära hoida või piirata enamiku kahjurputukate kahjustust külvidele. Väga oluline on kahjurite arvukuse piirajana siiski ka külvikord ja kultuuride paigutus lähedalasuvatel põldudel.

Agrotehnilistele võtetele vaatamata võib kahjurite arvukus ületada tõrjekriteeriumi, sel juhul on soovitatav kasutada siiski ka keemilist tõrjet. Ilma künnita põldudel on nõutav kahjuriseire, kuna eespool nimetatud kahjurite arvukus võib seal olla suurem.

SED KUMI K A P A J I HOOA R I L L I N R 6M! KEVAD UNI 30.AP KTO K S TRA hj STI UU

JOHN DEERE FINANCE

70 115-1 mist! k a ku Küsi p 100M TOR 5 riga TRAK r3 mooto ie T sed EUR Viima ult 37900 Ain S SEPRIT EKAIT EUR IM A T 740i ult 54600 .2013 Ain ni 28.02 ku e k htib S IPRE S R RULL 644 29999EU ale t e Ainul u kauba p k r õ v i 3 rull

0,99% *

Selleks kevadeks oleme varunud Teie jaoks eriti head traktori, niiduki, pritsi ja rullipressi pakkumised.

Helista juba täna oma müügimehele ja küsi konkreetset pakkumist!

Kevadpakkumised kehtivad kuni 30. aprillini. * liisingperiood 3 aastat, intress 0,99%. Küsi John Deere Finance pakkumist Stokker Agrist.

Hindadele lisandub käibemaks. Pildid on illustreeriva tähendusega.

Simo Soop 55 915 117 Maiko Teller 51 70 965 Teet Rehtla 59 182 990

www.stokkeragri.ee

Ants Tust 50 23 010 Kalvi Korkmann 53 034 948

Kristjan Kokk 53 093 780

Alates 2011. aastast müüb ja hooldab Weidemann laadureid Eestis Agriland OÜ.

Weidemann laadurid on Eestis tuntud oma vastupidavuse ja töömugavuse poolest üle 10 aasta.

Masinad on valmistatud Saksamaal ja seetõttu ei ole kvaliteedis järeleandmisi tehtud.

Soodushinnaga

laadur laost kohe kätte!

Weidemann Hoftrac 1240 cx 35 23 900 eurot + km + tasuta kopp kaasa!

KÜSIGE JULGESTI LISAINFOT! Tartu: Mihkel Timmermann, tel 552 8670, mihkel@agriland.ee Indrek Lindsaar, tel 552 8151, indrek@agriland.ee

Märjamaa: Priit Valts, tel 5910 8444, priit@agriland.ee

www.agriland.ee