MAAMAJANDUS (aprill 2013)

Kaardistatud mullad / Vedels천nnik v채etisena / Laiapea laulud

Maisiga v천i ilma: 19. aprill

NR 4 (10)

2013

aina rohkem lehmi saab maisisilo

2 uudis

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Talumehed pressivad heinapallid

ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

biobriketiks I

da-Virumaa mehed on pannud kokku nutika lahenduse, tootes heinast ja põhust puuhalu taolisi biobrikette, mis on tavaküttest odavamad ja hoiavad küttekolded pikema põlemistsükliga kauem soojana.

“Meie biobrikett on silindrilise kujuga, läbimõõt on umbes 60 mm ja pikkus kuni 30 sentimeetrit, seda põhubriketti hoiavad koos põhus sisalduvad looduslikud vaigud,” selgitab Rivalette OÜ juhataja Taisto Pakkanen ja nendib, et mingit lisaainet, liimi või kemikaali nad ei tarvita. Biobriketi kütteväärtuseks nimetavad tootjad 4,7 MWh/t, mis võrdub 3,5 ruumimeetri halupuudega.

“Mul on loomapidamine ja 700 hektarit maad, samas oma karjale kasutan ära vaid 300 hektarit maad, ülejäänud 400 hektarit heinamaad tuli lihtsalt niita, aga mingit õiget otstarvet sellele heinale ei leidnud,” räägib kohalik talumees Kaido Reinsalu, kuidas ta lõpuks tuligi mõttele, et heinarullidega võiks ju kodud soojaks kütta.

Nii asutas Reinsalu paar aastat tagasi koos Taisto Pakkaneniga firma Rivalette OÜ. Alustati nullist – otsiti tootmishooned, uuriti tehnoloogiaid, kuidas heina ja põhku efektiivsemalt briketiks pressida.

Kes annab teadmisi

J

ärjest enam on märgata, et põllumajandusega seotud knowhow kolib teadusasutustest äriettevõtetesse ning põllumees saab uusimaid teadmisi mitte teadlastelt, vaid firmadelt, kes talle tootmissisendeid müüvad.

Kui otsida asjatundlikku tehnikateadlast, leiab selle masinamüügifirmast; kui otsida tipp-loomakasvatusspetsialisti, leiab selle söötade või söödalisanditega kauplevast firmast; kui otsida targimat taimekaitsenõustajat, on see agrokeemia firma palgal.

Meiegi ajakirja veergudel on nõuandeid jaganud FarmPlant Eesti, Agribalti, Alltech Eesti, Baltic Agro, Anu Aida, Dimela jmt äriettevõtte spetsialistid. Tavaliselt pöördume kõigepealt teadlaste poole, ent sealt saame tihti vastuseks: pole aega, uurimusi, raha. Ühelt poolt on hea, et tänu rahvusvaheliste firmade Eesti esindustele jõuab uusim teave ka Eesti põllumeheni. On ju üle maailma tegutsevatel ettevõtetel piisavalt vahendeid, et minna oma firmale kasuks tulevate uuringutega sügavuti. Sellest võidavad põllumehed.

Teisalt peab nõustuma maaülikooli teadusprorektori Ülle Jaakma väljaütlemisega 4. aprilli Maalehes: “Iga firma võitleb ikkagi oma majandushuvide eest ja ettevõtja saab knowhow selle filtri kaudu, läbi mille firma seda pakub.”

Ohu märk on, et iga firma keskendub aasta-aastalt järjest enam ainult oma klientidele.

Ilmselt on turg piisavalt ära jagatud, ning firmade peaeesmärgiks on saanud mitte uute klientide võitmine, vaid omade hoidmine. Tänapäeva ühiskonnas tundub olevat oskusteabe valikuline jaotamine selleks üks kindlamaid võimalusi.

Samas killustab see uuema teabe ära, sest igal ettevõttel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Ning sellest kaotavad põllumehed.

Tehnoloogia soetati Tšehhist ja Poolast, LEADERi projektist taotleti toetust biobriketi- ja graanulitehase rajamiseks üle 31 000 euro.

Osa toetusest on juba kätte saadud ja üks tootmisliin peaaegu täielikult komplekteeritud. Plaanis on avada veel teine tootmisliin biopelletite tootmiseks, tehase kogumaksumuseks arvestavad omanikud ligi 130 000 eurot.

Biobrikett on jõudnud Ida-Virumaa kodudesse ja asutustesse, sellega köetakse ka üht Mustvee kirikut.

“Biobrikett sobib väga hästi kaminakütteks, aga ka pliidi alla, ta põleb kauem kui puit. Kuna see brikett on niivõrd tihe, hõõgub süsi väga kaua, andes seetõttu rohkem sooja,” toob esile Taisto Pakkanen. Kui tavalisest puidust tuleb tuhka 1%, siis biobriketist 3,7%, samas tuleb tootjate hinnangul nende briketist siiski vähem tuhka kui tavalisest briketist.

“Oleme Ida-Virumaal ainukesed biobriketitootjad ja toorainepuudust meil pole, sest heina ikka jätkub,” rõõmustab Rivalette OÜ juhataja Taisto Pakkanen, et uus tootmisliin on juba kuu aega töötanud.

SILJA LÄTTEMÄE 4 Maisisilo tähtsus loomasöödana suureneb 8 Silokultuure on vaja väetada 10 Silomais on odavaim energiasööt 12 Lumi läinud, lägaveo aeg käes

4 14

14 Mulla- ja väetistarbekaardid põllumehe teenistuses 16 Viljelusviiside mõju saagile ja mullale

16

8

18 Pangad usaldavad põllumeest 20 Meelis Ots päris Olav Kärdi töökohustused 21 Laiapea laulud sünnivad elust enesest 22 Kodumaist kurki saab rohkem, tomatit vähem 23 Sündmuste kalender/uudised

12

Foto SVEN ARBET

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee

sisukord

LII SAMMLER

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

Maisiga või

HEIKI RAUDLA MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

P

aljud Eesti piimakarjakasvatajad on avastanud enda jaoks silokultuurina maisi.

Maisisilo kasutamine Eestis üha suureneb ja kasvupind ulatub juba pea 4000 hektarini. Asjatundjate hinnangul suureneb kasvupind eelkõige seetõttu, et aretatud on uued söödamaisi sordid, mis sobivad siinsesse kliimasse.

Mitmes Euroopa riigis on maisist saanud oluline bioenergeetiline kultuur. Maisil on ekspertide

maisita? ta?

Kuna mais kogub Eestis järjest rohkem pooldajaid, on maisi kasvatamist ja maisisilo tootmist viimastel aastatel uurinud ka siinsed teadlased ja eksperdid. hinnangul Eesti tingimustes vähe taimehaigusi ja -kahjureid. Probleemiks võib olla pikk kasvuaeg.

Põltsamaa kandis majandava OÜ Viraito juhi Toivo Kensi kogemused on näidanud, et kevadine külm seda vilja ei kahjusta, aga sügisese külma järel on vaja saak kohe ära koristada, sest muidu hakkab see kiiresti roiskuma.

Kens otsustas hakata maisi kasvatama seitsme aasta eest.

“Esimesel aastal kasvatasin 18 hektaril, et vaadata, kuidas lehmad seda söövad ja mis

piimaga juhtub,” põhjendab ta ja lisab, et jätkab maisikasvatust kindlasti ka edaspidi, sest maisisilo on mõjunud toodangunäitajatele hästi. “Maisisilo parandab lehmade söömust. Kui söötma hakkame, ega siis kohe piimatoodangu suurenemist ei panegi tähele, aga kui maisisilo otsa saab, on märgata piimatoodangu langust.”

Sel aastal läheb Viraito OÜ põldudel maisi alla 35 ha. “Nõuetest tulenevalt ei tohi maisi üle kahe aasta ühel põllul kasvatada, aga

fookuses 3

repro

mais ei taha kasvada igasugusel põllul,” lisab Kens. “Probleeme on põldudel mitmeid – kas põhjavesi on liiga kõrgel või maaparandustöid puudulikult tehtud. Drenaažikohad paistavad maisipõllus eriti välja.”

Kensi sõnul pole maisi mõtet ka metsa äärde külvata, sest siis hakkavad seda sügisel sead rüüstama. Sigadega on hädas paljud Eesti maisikasvatajad, isegi need, kelle põllud asuvad linna piiril. Põllumehed tunnistavad, et sigade vastu ei aita püssikuul ega

inimesehais. Haage Agro juhataja Andres Härm on rääkinud, et tema töömehed püstitavad igal kevadel maisipõldude ümber elektrikarjuse.

“Mais on hea lägakasutaja ja annab head saaki,” kiidab Toivo Kens seda kultuuri. “See on ka riskide maandamise kultuur, kui näiteks põuaga rohi ei kasva.

Mais kasvab põuaga hästi.”

Palju sõltubki tema sõnul ilmastikust – kui sooja rohkem, saab saak rutem valmis. Viimasel paaril aastal ta on koristanud septembris, vahel ka oktoobris.

Maisikoristuse puhul on oluline õigeaegne kokkulepe koristusteenuse pakkujaga.

Estonia OÜ juhatuse esimees Ain Aasa ütleb aga, et nende ettevõttes on maisi neli-viis aastat tagasi kasvatatud, kuid see pole loodetud majanduslikku efekti andnud ja seetõttu on maisi kasvatamisest loobutud.

“Toodangus paranemist ei näinud ja kasvatada polnud odav,” põhjendab Aasa. “Kuna meie kari on suur, koos Kabalaga 2200 lüpsilehma, peab seda väga suurel pinnal kasvatama, sest muidu pole mõtet. Kasvuaeg jääb ka liiga lühikeseks ja riskid on liiga suured, et see ennast õigustaks.”

Lk 4–7; 10

T E I E T E G E M I S I TO E TA D E S !

INTRAC EESTI AS | Tartu mnt 167 tel 603 5700 | info@intrac.ee

WWW.INTRAC.EE

4 fookuses

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Maisisilo

tähtsus loomasöödana suureneb

OLAV KÄRT emeriitprofessor

V

Maisisilo hakkab ka meil leidma väärilist kohta lehmade söödaratsioonis. Sellega saame lehmade söötmisel kokku hoida olulise koguse üha kallinevat teravilja.

iimastel aastatel on Eestis hoogustunud maisi kasvatamine siloks. Sellele on aidanud kaasa varavalmivate sortide kasutuselevõtt ja suhteliselt soodsad ilmastikutingimused.

Maisisilo toiteväärtus on reeglina suurem kui rohusilol, kuid see sõltub palju maisi koristusaegsest vegetatsioonistaadiumist ja kuivainesisaldusest. Maisi ja maisisilo kõige väärtuslikumaks toitaineks tuleb pidada tärklist, seda eelkõige maisitärklise erilise koostise pärast.

Arvestades maisitärklise erilist väärtust, võime lehmade söödarat-

sioonis tärkliserikka maisisilo igat kuivaine kilogrammi pidada võrdseks kilogrammi odrajahu toiteväärtusega.

Eestis leidub maisikasvatajaid, kes on osanud toota kõrge kuivainesisaldusega maisisilo ka suhteliselt ebasobivates kasvutingimustes. Õpime nende kogemustest ja teeme enam lehmadele meelepärast sööta.

Erinevalt teistes teraviljades olevast tärklisest ei seedu suur osa maisitärklisest vatsas, küll aga peensooles.

Peensooles seedunud tärklis varustab organismi vajaliku glükoosiga ilma maksa koormamata.

kest

jahune endosperm

tatsiooni intensiivsust ja koos sellega vatsaatsidoosi ja nihkunud libediku esinemise riski lehmadel.

Seedub erinevalt

Nii maisisilo tärklisesisaldus kui tärklise seede koht seedekanalis sõltuvad koristusaegklaasjas klaasjas sest vegetatsioonistaadiumist, endosperm endosperm maisi sordist ja kasvuaegsetest ilmastikutingimustest. Maisitera muutub kõvemaks ja kuivemaks koos vegetatsioonistaadiumi edenemisega. Taime arenemisega muutub suhkur maisiteras tärkliseks, niiskusesisaldus väheneb embrüo ja tärklisegraanul pakitakse üha tihedamini maisitera sisse.

Selleks et mõista, miks maisiteras olev tärklis seedub veiste seedetraktis erinevalt teiste teraMaisitera viljade tärklisest, peame teadma ehitus. maisitera ehitust. Maisiteras asub tärklis kahes väga erinevas fraktJust seda tuleb pidada maisitärk- sioonis. Maisi perikarbi (kesta) all lise eeliseks suuretoodanguliste leh- asuva endospermi (tuntakse eelmade söötmisel, eriti laktatsiooni kõige klaasja endospermi nime all) algul, kui lehmade söömus on väike. koostises olev tärklis on tugevasti Nii saame vähendada vatsas fermen- seotud ühe erilise varuproteiini –

fookuses 5

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 Fotod JAANIKA MIRKA ja reprod

Eestis leidub maisikasvatajaid, kes oskavad toota kõrge kuivainesisaldusega maisisilo.

Maisi sileeritakse üldjuhul pärast esimesi öökülmi, et suurendada kuivainesisaldust.

Maisikoristus käib Eestis enamasti teenustööna.

prolamiiniga (maisitera prolamiini nimetatakse ka zeiniks), mille osatähtsus moodustab maisitera proteiinist üle 50%. Maisitera tuuma ümber ja klaasja endospermi all olevat tärklist sisaldavat fraktsiooni nimetatakse jahuseks endospermiks, kus proteiinifraktsiooniks on enamasti

tärklisega ristsidemeid mitte moodustav gluteniin. Maisitera arenedes klaasja endospermi osatähtsus suureneb ja jahuse endospermi oma väheneb, samal ajal suureneb ka prolamiini ja väheneb gluteniini osatähtsus maisiteras. Klaasja ja jahuse endospermi omavaheline

suhe sõltub peale vegetatsioonistaadiumi ka sordist.

Maisiteras oleva tärklise seeduvuse määrab ära klaasjas endosperm, mis moodustab koos vees ja vatsavedelikus lahustumatu prolamiiniga omamoodi maatriksi. Kõik loomakasvatajad on kokku puutu-

nud maisitera eriliste omadustega looma seedekulglas. Maisijahu jahvatatakse ka enne lehmadele söötmist võimalikult peeneks, jämeda jahu korral jääb maisijahu seedumatuks, mida enamasti täheldame juba rooja visuaalsel vaatlusel. Vaid maisijahu peene fraktsiooni korral

Mutrikeeraja 1/2”

Mutrikeeraja 1/2” MINI

Mutrikeeraja 1/2” HD

Mutrikeeraja 3/4”

Mutrikeeraja 1”

• max. väändemoment 430 Nm • õhukulu min.135 l/min • pikkus 254 mm • kaal 1,65 kg

• max.väändemoment 610 Nm • õhukulu 135 l/min • pikkus vaid 122 mm • kaal 1,6 kg

• max. väändemoment 1350 Nm! • õhukulu min.143 l/min • pikkus 180 mm • kaal 2,28 kg

• max.väändemoment 1070 Nm • õhukulu min. 420 l/min • pikkus 215 mm • kaal 3,9 kg

• max. väändemoment 2034 Nm • õhukulu min.380 l/min • pikkus 440 mm • kaal 7,5 kg

350− .

690− .

Specialist

1350 Nm! Specialist

139− .

IKH8019

pikkus vaid 122 mm!

139− .

IKH8023

Specialist

289− .

IKH8024

Kõik vajalik traktorile

MEG5066

MEG8083

TALLINN

TARTU

Pärnu mnt 238

Ringtee 78 Lõõtspilli 2

Järve keskuses

RAKVERE

PAIDE Tööstuse 26

Vaala keskuses

w w w.t oor i i s t a ma r ke t .ee

6 fookuses

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

söödaväärtus Maisisilo söödaväärtus olenevalt kuivainesisaldusest Kuivainesisaldus, % 15 20 25 30 35 40

Tärklisesisaldus, % kuivaines 8,57 15,09 21,62 28,14 34,66 41,18

Metaboliseeruva energia sisaldus, MJ kg kuivaines 9,85 10,14 10,44 10,73 11,03 11,32

maisitärklise seeduvus Maisitärklise seeduvus vatsas sõltuvalt silo sileerumise ajast Sileerumise aeg, kuudes 2 4 6 8 10

Tärklise seeduvus,% 53 54 59 64 69

Proteiini seeduvus,% 39 36 34 43 47

puhverdusvõime Mõnede söötade puhverdusvõime, meq/l Haljas lutsern Haljas ristik Märg maisisilo (pH 4,2) Kuiv maisisilo (pH 4,6) Sojasrott Nisu Oder Mais

5,32 4,13 10,2 6,8 4,7 0,8 0,9 0,7

Toorkiusisaldus, % kuivaines 25,03 23,44 21,84 20,25 18,67 17,06

pääsevad seedeensüümid klaasja endospermi koostises olevat tärklist lõhustama.

Maisisilo koristatakse enne tera täisküpsuse saavutamist, seda eelkõige seepärast, et tera loomorganismis seeduks. Maisi optimaalne kuivaine- ja tärklisesisaldus koristamisel on palju suurema tähtsusega kui rohusilo koristamisel. Liiga väikese kuivainesisaldusega maisisilo (<20%) toiteväärtus on rohusilo omast madalam. Liiga kõrge kuivainesisaldusega (>40%) maisisilo söötmisel muutub maisitera niivõrd kõvaks, et see jääb ilma erilise eeltöötluseta loomorganismis seedumatuks.

Seeduvus vatsas Olenevalt maisitera kuivaine- ja tärklisesisaldusest ning koristusaegsest vegetatsioonistaadiumist avaldab maisisilo ka väga erinevat mõju vatsa ökosüsteemile, lehmade tervisele, produktiivsusele ja ka piima koostisele. Kui silos on maisitera muutunud liiga kõvaks (palju klaasjat endospermi), siis süsivesikute fermentatsioon vatsas väheneb, tekib

mikroorganismidele vähem kättesaadavaid fermentatsiooni lõppprodukte ning seeläbi väheneb ka mikroobse proteiini süntees.

Silo söömus sageli küll suureneb, kuna vatsas seedumata või vähe seedunud maisisilo (on reeglina peene fraktsiooniga) liigub seedekanalis kiiremini, ei pruugi seeläbi piimatoodang suureneda. Kui liiga kuiva maisisilo tõttu jääb mikroobse proteiini süntees vatsas vähemaks, tuleb see kompenseerida täiendava, vatsast mööduva proteiinsööda lisamisega. Mittevalgulise proteiinsööda (nt karbamiidi) lisamine sellisel juhul ei aita, on asjata raha kulutamine ja lehma tervise rikkumine.

Selleks et liiga kuiva maisisilo (>35%) seeduvust vatsas suurendada, tuleb hoidla avada söötmiseks hiljem, et lasta silo hapetel klaasjas endospermis olevat prolamiini-tärklise maatriksit lahustada.

Nagu tabelist näeme, hakkab kuiva (>35–40%) maisisilo seeduvus vatsas oluliselt paranema alles pärast nelja kuu pikkust fermentatsiooniaega.

Meie kliimas tuleb esialgu siiski arvestada sellega, et koristuse ajaks

ei saavuta mais veel soovitud vegetatsioonistaadiumi, silos jääb kuivaineja tärklisesisaldus pigem madalaks.

Heina ja põhu lisamine Kui optimaalsest kuivema maisisilo söötmisel saame probleeme suhteliselt kergesti lahendada mõne vatsas kergesti seeduva teravilja võtmisega ratsiooni, siis mõnevõrra keerukam on olukord märja maisisilo puhul. Eriti hoolikalt tuleb jälgida täisratsioonilise segasööda kuivainesisaldust ja piisava efektiivse kiu olemasolu.

Kui lisaks maisisilole sööta lehmadele kuivainerikast rohusilo, on võimalik ratsioon tasakaalustada; kui ka rohusilo kuivainesisaldus on madal, siis reeglina see ei õnnestu.

Sageli tulebki märgade silode puhul lehmade ratsiooni võtta niivõrd palju heina või põhku, mis nullib igasuguse maisisilo söötmise eelise.

Heina ja põhu lisamisega viime sageli ratsiooni kuivaine energia kontsentratsiooni taseme ja söömuse niivõrd madalale, et pärsime tunduvalt lehmade piimatootmise võimet.

loomakasvatus 7

REKLAAMTEKST

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

maisisilo Söötes lehmadele madala kuivainesisaldusega maisisilo (<20%), peame arvestama sellega, et oluliselt suureneb vatsaatsidoosi haigestumise risk.

Jälgida tuleb kolme asjaolu.

1. Madala kuivainesisaldusega silos on suhteliselt palju vees lahustuvaid süsivesikuid, mis on vatsamikroobidele kergesti kättesaadavad ja fermenteeruvad seetõttu väga kiiresti. Alaneb vatsa pH ja väheneb kiudaine seeduvus. Piima valgusisaldus reeglina suureneb, piima rasvasisaldus aga langeb. Karjas suureneb laminiidi esinemissagedus.

2. Vaatamata maisisilo piisavale raku kestaainete sisaldusele, pole maisisilos piisavalt efektiivset kiudu. Selleks et maisisilo hästi fermenteeruks ja oleks hästi tallatav, hekseldatakse haljasmass suhteliselt peeneks, peenemaks heksliks kui siloks kogutav rohumass.

3. Märjal maisisilol on suur puhverdusvõime. Et maisisilos olevaid ja fermentatsioonil tekkivaid happeid vatsas neutraliseerida, peab lehm tootma rohkem sülge kui paljude teiste söötade söötmisel.

Mis iseloomustab tärklise vähest seeduvust vatsas?      

Suureneb kuivaine söömus kõikides toodangugruppides. Ühtlaselt suur söömus.

Madal piimatoodang, eriti suuretoodangulistel lehmadel.

Halb söödaväärindus kõikides toodangugruppides.

Piima rasvasisaldus suureneb.

Lehmade toodang tõuseb, kui ratsiooni võtame täiendavalt kergesti fermenteeruvat teravilja ja vatsast mööduvat proteiinsööta.

Mis iseloomustab väga intensiivset fermentatsiooni vatsas?

Väheneb kuivaine söömus, eelkõige madalatoodangulistes gruppides.

Suur päevane söömise kõikumine.

Madal piima rasvasisaldus.

Liialt vedel roe, roojas palju seedumatuid söödaosakesi, roojal ebatüüpiline lõhn.  Olukord paraneb, kui vähendame maisisilo osatähtsust, asendame osa maisisilo tärklisest vatsas aeglaselt fermenteeruva tärklise vastu ja/või suurendame efektiivse kiu osatähtsust ratsioonis.    

Maisi sileerimine pärast esimesi öökülmi Seda tehakse üldjuhul selleks, et suurendada maisi kuivainesisaldust ja vähendada toitainete kadusid silomahlaga. Seejuures tuleb aga arvestada tõsiasjaga, et külmavõetud massist tehtud maisisilo toitainete seeduvus on väiksem, väheneb ka silo energia- ja proteiinisisaldus. Toiteväärtuse langust saab vähendada sellega, kui pärast öökülma kiiresti (maksimaalselt kolme päeva jooksul) mais ära sileerida.

Ühiseid seisukohti selle kohta, kui palju oleks optimaalne maisisilo lehmade söödaratsiooni võtta, pole, ja minu arvates ei saagi olla. Üldine printsiip on aga see, et mida kuivem on maisisilo, seda enam teda ratsiooni lisada saab. Eestis pole maisisilo söötmise kogemused eriti suured, kuid seni on meil piirdutud enamasti ratsioonides 50% osatähtsusega rohusöötade kuivainest, ja seda just kuivemate maisisilode korral. Märgade silode korral

tuleks piirduda aga väiksema lisamismääraga.

Ka mineraalsöötade valikul tuleb arvestada maisisilo olemasolu lüpsilehmade söödaratsioonides. Silmas peab pidama, et maisisilo on rohusilost vaesem kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja väävli poolest.

Ka ei sisalda maisisilo arvestatavas koguses ß-karotiini, kuid kaasaegsete vitamiin-mineraalpreemiksite abil ei tekita nende toitefaktorite katmine küll mingit raskust.

8 taimekasvatus

Silokultuure

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

on vaja väetada

Rohumaade väetamise eesmärk on saada suurem ja toitaineterikkam saak, kiirendada kõrreliste rohu juurdekasvu ja pikendada rohumaade kasutusiga.

TIIU ANNUK Farm Plant Eesti nõustaja

Foto JAANIKA MIRKA

V

äetamine tõstab rohu proteiinisisaldust ning vastupanuvõimet ebasoodsatele talvitumistingimustele.

Kindlasti tuleks hoiduda ühekülgsest väetamisest lämmastikuga. Enne rohumaade väetamist tuleks kontrollida toitainetesisaldust mullas, samuti on väga tähtis teada mulla pH-d.

Optimaalne mulla pH rohu ja liblikõieliste jaoks on 6–6,5. Liblikõieliste heintaimede kasvatamiseks tuleb kasutada lubiväetist juhul, kui mulla pH on mulla pindmises kihis (kuni 10 cm) alla 6,5 ja kõrreliste heintaimede puhul alla 5,5. Kõrge pH vähendab fosfori, mangaani, boori ning vase omastamist. Madal pH vähendab fosfori, magneesiumi, kaltsiumi, kaaliumi ja lämmastiku omastamist

Riskid lämmastikuga

söödaväärtus Mineraalväetistega antav toiteelemendi norm, kg/ha Taimede poolt omastatava toiteelemendi sisaldus mullas mg/kg mg/kg Madal Keskmine Kõrge

Mineraalväetistega antav toiteelemendi norm, kg/ha P 26 17 9…13

K 75 50 25…33

P 35 26 17

K 100 66 50

Lämmastikuga väetamine on eriti vajalik kõrrelistest koosneva rohumaa puhul. Ilma N-väetisteta saadakse kõrrelisterohketelt rohumaadelt väike ja madala toiteväärtusega saak.

Lämmastikväetiste kasutamisel, eriti suuremates annustes, on aga kujunenud probleemseks rohu kvaliteedi säilitamine. Rohttaimede maksimaalne lämmastiku kasutamise võime on 2,5 kg/ha kohta päevas, seda ideaalsetes kasvutingimustes.

Kogu liigne lämmastik jääb taimedesse-mulda jäägina – mittevalgulise lämmastikuna, mida loomad ei suuda efektiivselt väärindada piimaks-juurdekasvuks. See mõjutab omakorda mulla puhverdamisvõimet ning vähendab taimede suhkrusisaldust, mis teeb niitemassi sileerimise veelgi keerulisemaks. Üldreeglina ei väetata lämmastikuga liblikõielisi kultuure, kuna suured lämmastikväetiste kogused

vähendavad mügarbakterite õhulämmastiku sidumist. Liblikõieliste rohumaade väetamisel lähtutakse nende osatähtsusest rohustus.

Kui liblikõielisi heintaimi on 30% ja enam, ei tasu N-väetisi kasutada.

Lämmastikväetis vähendab liblikõieliste taimede loomulikku võimet seda omastada ning vähendab ka massi.

Lämmastikku kasutavad taimed efektiivselt ainult juhul, kui mulla pH, fosfori- ja kaaliumisisaldus on õigetes vahekordades.

Kindlasti tuleb arvestada taimede lämmastikuvajadust ning väetamise intervalle. Läga ja sõnnikut ei tohiks kuus nädalat enne niitmist pinnale laotada (ideaalis kaheksa nädalat enne niitmist), kuna see suurendab klostriidiate riski (tagajärjeks silo kõrge võihappe- ja ammoniaagisisaldus ning risk looma tervisele).

Vedelsõnnikuga väetamine Parim aeg kevadel vedelsõnnikuga väetamiseks on mullaharimise ajal või kevadel enne, kui rohi kasvama hakkab. Hiljem tuleks vedelsõnnikut ainult kamarasse viia, kuna taimede lehed saastuvad, rohi ei sileeru korralikult ning toitainete kaod lämmastiku lendumise näol on suured.

Orgaanilist väetist võib anda ka sügisel. Eriti oluline on rohumaade rajamisel huumusvaestele muldadele anda orgaanilist väetist 40–60 t/ha.

Vedelsõnniku hektarinormi arvutamisel tuleks lähtuda eeskätt ammooniumlämmastiku (NH4-N) sisaldusest sõnnikus, mida taimed kiiresti omastavad. Ülejäänud lämmastik (orgaaniline N) mineraliseerub aeglaselt ning väetamise aastal mõjutab rohumaa saaki vähe. Leostumise vähendamiseks rohumaadelt peavad seal olema hea saagivõimega rohukamarad, mida tuleb tasakaalustatult väetada. Seejuures sõltub saagitase eeskätt taimiku varustatusest lämmastikuga.

Katsed on näidanud, et vedelsõnniku andmine on siiski kasulik ka ristikurohketele taimikutele, sest sel juhul kaetakse sõnnikuga vähemalt fosfori- ja kaaliumivajadus ning PKmineraalväetist pole vaja anda, tõuseb ka üldine saagitase. Saagiaastal efektiivselt kasutatavad N-kogused on küllaltki suured, korraga anda väiksemaid norme:  kevadel 100–120 kg/ha;  pärast I niidet 70–80 kg/ha;  pärast II niidet 60–70 kg/ha.

Värske rohu lämmastikusisaldus enne niitmist peaks olema vähem kui 0,15%. Rohumassi toorproteiini

sisaldus ei tohiks olla üle 17,5%. Vastasel korral on mittevalguline lämmastiku sisaldus liiga kõrge ja kahjulik silo fermentatsioonile. Sellega kannatab silo kvaliteet ja kaasnevad toitainete kaod. Liblikõieliste silo proteiinisisaldus võib olla kuni 22%, kuna nende proteiin on kõrge kvaliteediga (eriti punasel ristikul) ning loomadele hästi omastatav.

Mida veel vajavad?

Kaaliumi vajavad liblikõielised sama palju kui lämmastikku, N:K = 1:1.

Kaalium neeldub hästi raskemates muldades, kuid liivmullal on teatud väljauhtumise risk. Kaaliumi leostumist mõjutava tegurina on märgitud ka mulla N varu, mille kasvades suureneb taimede vajadus K järele, mistõttu seda leostub vähem.

Katsed on näidanud, et kaaliumi leostumine sõltub ka rohukamarast – suurim on see kõrreliste taimiku ning väikseim valge ristiku ja kõrreliste segu korral. Kaaliumväetise efektiivsus sõltub kultuurist, mulla omadustest ning ilmastikust. Oht on kõrreliste rohumaade üleväetamiseks vedelsõnnikuga antava rohke kaaliumiga. Kõrrelised omastavad K liiga suurtes kogustes (kaks korda üle veiste vajaduse), ja seda Mg arvel, mistõttu tekib karjamaal lehmade hüpomagneseemilisse karjamaatetaaniasse haigestumise oht.

Fosforivajadus sõltub selle sisaldusest mullas, antakse väetisena 2–4 korda vähem kui kaaliumi. Arvestada tuleb, et happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike. Vedelsõnniku andmisel on P:K suhe liiga lai – 1:5–6, optimaalne on ca 1:2,5. Seega tuleks vedelsõnniku rohkel kasutamisel anda rohumaale täiendavalt mineraalset fosforväetist, nt NP 23:22.

Fosfor- ja kaaliumväetiste norm sõltub mulla toitainete vajadusest. Üldiselt antakse PK-väetised mulda rajamiseelselt (kahe-kolme aasta varuna) või pärast viimast niidet.

Fosforiga väetamisel paraneb taimsete söötade aminohappeline koostis ja suureneb tärklisesisaldus.

Taimed vajavad väävlit sama palju kui fosforit P:S = 1:1 soovitatav lämmastiku ja väävli vahekord 12:1. Rohttaimede väävlivajadus on veelgi kõrgem kui teraviljadel – keskmine väävlikulu on 10–30 kg iga hektari kohta.

Soovitatav on kasutada pealtväetamiseks väävlisisaldusega lämmastikväetisi nagu YaraBela Axan 27:4, Yara-

taimekasvatus 9

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 Foto RAIVO TASSO

Heintaimed vajavad teadlaste sõnul intensiivseks kasvamiseks rohkem vett ja toitaineid kui enamik teisi põllukultuure, sest nende fotosünteesi potentsiaal on suurem.

maisi väetamine Eestis on viimastel aastatel üha rohkem hakatud kasvatama maisi just silokultuurina. Selle üks põhjus on kindlasti uute sortide aretus, mistõttu sobivus meie kliimasse on soodsam. Silokultuurina saadakse maisist väga suur energia kogusaak hektari kohta, väga hea sileeruvus ja silo söömus, veiste vatsaseedele sobiv tärklis.

Lisaks sellele kasutab mais väga hästi ära orgaanilist väetist ning väheneb mineraalväetiste ostmise vajadus.

Orgaanilist väetist tasub anda maisile juba eelneval sügisel künni alla ning kevadel kultiveerimise alla.

Orgaanilist väetist antakse vähemalt 100 t/ha, kuna maisitaimedel ei teki lamandumise ja üleväetamise ohtu.

Maisile sobiv mulla pH on 6–7,5, mistõttu tuleb happelisi muldi lubjata.

Vaja on anda enne külvi lisaks orgaanilisele väetisele mineraalväetist, seega on soovitatav mineraalväetise vajaduse hindamiseks teha mullaanalüüsid. Keskmise väetistarbe juures anda P 30 kg/ha ja K 140 kg/ha.

N antakse 120–150 kg/ha kahes osas, millest 120 kg antakse kevadel ja ülejäänud osa kasvuaegselt pealtväetisena. Suhteliselt tihedal mullal on soovitatav anda N ühe annusena korraga enne külvi. Põuasel aastal üldjuhul pealtväetamine efekti enam ei anna.

Bela Sulfan 26:14 jm. Väävlit kasutavad taimed aminohapete, eriti tsüstiini ja metioniini sünteesis, mis kuuluvad taimse proteiini koostisesse. Väävlipuudusel väheneb lämmastiku sidumine mügarbakterite poolt.

Heintaimed vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks veel rauda, mangaani ja vaske. Turvasmuldadel on

puudus tavaliselt elementidest nagu tsink, molübdeen, koobalt, naatrium ja magneesium. Enamik eespool toodud elementidest on vajalikud ka loomade söötmisel. Väetamatus või ühekülgne väetamine põhjustab kehva taimekasvu, probleeme söödaratsioonide koostamisel ja tasakaalustamisel mineraalainetega.

Vedelsõnniku hektarinormide määramisel tuleb arvesse võtta väetisainete kasutamist reguleerivates õigusaktides (näiteks veeseaduses, väetiseseaduses, põllumajandustoetuste rakendusmäärustes ja teistes õigusaktides) esitatud toiteelementide ökoloogiliselt lubatavaid piirnorme.

Lisaks makro- ja poolmakroelementidele tuleb pöörata tähelepanu sellele, et taim oleks piisavalt varustatud mikroelementidega. Kõige tõenäolisemalt võivad olla puudulikud Zn, Fe, Cu ja Mn. Mikroelementide omastamine on väga tihedalt seotud mulla pH-ga. Ära ei tohi unustada ka boori, kuna boor tõstab terade tärklisesisaldust, ning kui põhiväetisega boori ei antud, soovitame kasutada lehe kaudu YaraVita™Bortrac viie lehe faasis 3 l/ha.

Kuna enamik toiteelemente omastatakse maisil võrsumise ajal, soovitame Zn puuduse vältimiseks ning saagikuse ja tuhande tera massi tõstmiseks kasutada 1 liiter YaraVita™ Zintrac 700, 4–8 lehe faasis koos herbitsiidiga.

Täielik koresööda käitlemine

LELY MASINAD SÖÖDAVARUMISEKS · Lely Splendimo niidukid · Lely Welger ruloonpressid · Lely Tigo kogurhaagised · Lely Lotus kaarutajad · Lely Hibiscus vaalutajad Võta ühendust Linery OÜ Mob.: +372 55 56 3868 www.linery.ee

HARVEST RESULTS. www.lely.com

innovators in agriculture

10 taimekasvatus

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

energiasööt

Silomais on odavaim

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro ASi arendusdirektor

M Maisi kasvatamisel ei pea olema eesmärk mitte suur haljasmass, vaid eeskätt kõrge kuivainesaak.

Kõik agrotehnika soovitused peavad aitama kaasa just sellele, et saada hea tärklisesaak, mis on maisiga palju suurem ja odavam, kui meie tavateraviljadega saadakse.

ais on üks maailmas enam kasvatatavaid kultuure ja sordiaretajad on selle juures ka tublisti vaeva näinud.

Uued hübriidsed lühikese kasvuperioodiga sordid on nihutanud maisi kasvupinna järjest enam põhja poole.

Kui mõnikümmend aastat tagasi oli maisisilo meil konkurendiks rohusilole, siis nüüd võib pidada maisisilo energiasöödaks, teisisõnu, see asendab osaliselt söödateravilja.

Meie kliimasse sobivatel sortidel arenevad välja tõlvikud ning terad saavutavad tavaliselt vahaküpsuse.

Maisi kasvatamisel ei pea olema eesmärk mitte suur haljasmass, vaid eeskätt kõrge kuivainesaak, millest suurema osa moodustavad terad ehk nendes varuainena olev väärtuslik tärklis.

Kuna Eesti asub maisi kasvu põhjapiiril, on väga oluline, et taimed

saaksid kätte maksimaalse koguse soojust, s.t efektiivsete temperatuuride summa, mis on meie piirkonnas võimalik.

Põllu valik ja külvisenorm Maisi kasvuks ei sobi liigniisked madalad “külmad” põllud, kus saavad mõnel aastal ka teravili ja heintaimed öökülmadest kahjustada. Sobilikud on hea niiskusrežiimiga mineraalmuldadega põllud, mis võiksid olla varjatud külmade põhjatuulte eest.

Mulla happesuse suhtes ei ole mais nii nõudlik kui nisu, oder ja liblikõielised. Samas ka mitte nii leplik kui rukis ja kaer. Normaalseks kasvuks ei tohi happesus olla alla 5,5.

Optimaalne maisitaimede tihedus on 90 000–110 000 taime hektaril. Liialt tihedal külvil areneb välja vaid üks tõlvik ja teri on selles vähe.

Väga hõre külv annab küll rohkem tõlvikuid taime kohta, kuid tekib oht hilisemaks umbrohtumuseks ja seeFoto INGMAR MUUSIKUS

tõttu võib kogusaak jääda madalam.

Parima tulemuse annab spetsiaalne täppiskülvik.

Väga tähtis on varane külviaeg.

Vanasti oli meil soovitus oodata maisikülviga muldade soojenemiseni ja öökülmaohu möödumist ning külvata maikuu lõpus. Uued hübriidsed sordid ei ole aga tärkamise järgselt nii külmaõrnad, kui on mais sügisel.

Sügisel kahjustab taimikut ka nõrk öökülm, kevadel tärganud noor taim muutub öökülmadega küll kahvatuks ning kaotab turgori, kuid üldjuhul toibub sellest.

Viimase kahe aasta külviaja demonstratsioonides viljeluspäevadel andsid suurima tärklisesaagi just maikuu esimese dekaadi külvid. Haljasmassi saak oli sealjuures suurem maikuu viimase dekaadi külvis, kuid see vesine mass ei saa olla siiski eesmärk.

Levinud on arvamus, et maisipõld on koht, kus kasutada ära orgaaniline väetis. See on aga petlik: maisitaimik küll ei lamandu, kasvab läga või sõnniku toimel väga jõudsalt. Samas liialt kõrge N kogus venitab kasvuperioodi pikaks ning soodustab peamiselt suure haljasmassi kujunemist. Kõrge tera ehk tärklisesaagi saamiseks ei tohi kasutada läga enam kui 30–35 t/ha. Ühe tonni kuivainesaagi saamiseks vajab mais 12 kg N, 6 kg P2O5, 15 kg K2O ja 2 kg MgO.

Külviaeg ja väetamine Hea terasaagi annavad eelkõige õigeaegne fosforväetamine ja piisav kaaliumiga varustatus. Viljeluspäevade demodes olid maisi kuivainesaagid kuni 28 t/ha, milles tärkliseprotsent oli 55. Need demod kasvasid aga lagedal põllul ilma serva konkurentsita.

Parim tulemus saadakse tavaliselt läga ja mineraalväetise koostoimel.

Kui soovitakse anda läga külvi alla, siis on oluline, et külviaeg ei jääks läga laotamise tõttu liialt hiliseks.

Väga hea lahendus on läga andmine kasvuajal taimiku 10–20 cm kõrguses ridade vahele mulda viiduna. Niiviisi lisandub veel mulla õhustamise efekt ja täiendav umbrohutõrje. Selleks tarbeks on vajalik spetsiaalne laotusseade.

Lühikese kasvuperioodi juures on väga oluline kasutada stardiväetisi.

Nendega antakse tavaliselt kergesti omastatavat fosforit ja tsinki, mis on väga tähtis just varajases kasvufaasis, kui kevadistes külmades muldades pole need veel taimedele kätte-

saadavad. Külviaegne stardiväetis MAP või DAP kogusega 50–150 kg/ ha annab taimedele kiire algarengu.

Mais on teiste kultuurtaimedega võrreldes enam tundlik tsingipuudusele. Sellest hoidumiseks võib kasutada mikrostardiväetist TurboSeed Zn normiga 10 kg/ha, mida pannakse külvi ajal spetsiaalse külvikuga seemne lähedusse.

Taimekaitse ja teenustööd Eesti tingimustes on maisi peamiseks konkurendiks umbrohi. Kuna maisi külvitihedus on väike ja algareng aeglane, on väga oluline kaitsta noort taimikut umbrohtude konkurentsi eest. Väiksena umbrohuga konkureerides kasvanud maisitaim ei kasva hilinenud umbrohutõrje korral enam kunagi sellise võimsusega, kui oleks võinud.

Maisist laialeheliste umbrohtude tõrjumine on üsna lihtne. Väga hästi toimivad vanad umbrohutõrje klassikalised tooted: 2,4 D ja dicambapõhised preparaadid. Maksimaalse terasaagi saamiseks tuleb aga tõrjuda ka kõrrelised umbrohud. Üks parimaid lahendusi on MaisTer, mis tõrjub üheaegselt nii laialehelised kui kõrrelised umbrohud.

Taimehaiguste tõrje maisil on põhjamaades veel vähe levinud, kuid Taani katsetes on andnud fungitsiidid päris häid tulemusi. Tänu meie külmale kliimale ei ole kahjuritõrje maisis meil õnneks veel suur probleem.

Maisi kasvatamiseks on tarvilikud spetsiaalsed täppiskülvikud ja koristustehnika. Tavaliselt ei ole otstarbekas väikese töökoormuse tõttu kõiki suuri ja kalleid masinaid endale soetada, vaid lasta need spetsiifilised tööd ära teha teenustööde firmadel.

Maisi kasvupinnad on meist lõunapoolsemates maades järjest suurenenud. Sellele on aidanud kaasa see, et silomais on omahinna poolest kõige odavam energiasööt. Kindlasti on seda soodustanud ka biogaasi tootmise laienemine, mille reaktoritesse on maisisilo parim lisatooraine. Sobilike sortide ja õige agrotehnikaga on Eestis täiesti võimalik saada maisi kuivainesaake üle 15 t/ha, mis on silo valmistamise ajaks üle 30% kuivainesisaldusega.

Eesti maisi kasvupind on viimastel aastatel järjest kasvanud ning tänavu võib see olla juba 4000–5000 ha piires. Arvestades kultuuri eripära ja eeliseid, võib oodata ka edasist suurenemist ning üle 10 000 ha peaks lähiaastatel olema optimaalne kasvupind.

reklaam 11

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

Hea praktika – toitainete bilanss Alates 2010. aastast on kõikide Lää nemere-äärsete riikide üheks koostööpunktiks projekt Baltic Deal. Projekti eesmärk on vähendada põllumajand uslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid kesk konnale nii, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kan nataks. Projekt on suunatud põllumajandustootjatele , väikeettevõtjatele maapiirkonnas ja konsulentidele.

Projekti käigus saadakse teadmisi Lää nemere riikide positiivsetest kogemustest tootmise efektiivsemaks muutmisel ja moodsatest keskkonnah oidlikest tehnoloogiatest. Samuti annab projekt kog emuse osaleda rahvusvahelistes diskussioonides ning loob eeldused rahvusvaheliste koostöövõrgustike tekk imiseks.

Projektis osalevad Eesti, Soome, Roo tsi, Taani, Poola, Leedu ja Läti. Eestis koordineerib proj ekti Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Projekti üks eesmärk on toetada põll umajandustootjaid talumajapidamiste toiteaineteka o vähendamisel, säilitades samas tootjate toodangu ja konkurentsivõimelisuse.

Artikkel põhineb Susanna Kaasineni hea praktika kirjeldusel: www.balticdeal.eu/measu re/nutrient-balance

Toitainete bilansi vajalikkus Toitainete bilanss on arvutusvahend toitainevoogude jälgimiseks talumajapidamises. Selle koostamine on kasulik toitainete (orgaanilised ja anorgaanilised väetised) kasutamise pikaajaliseks planeerimiseks.

Bilanss annab tootjale teavet toitaine kasutamise efektiivsuse kohta ning aitab teha kindlaks toitainete leostumise ja muud kaod nii põllult kui ka kogu tootmisüksuselt. Samuti aitab toitainete bilanss kasutada väetisi ja teisi tootmisressursse ökonoomsemalt.

Toitainete bilansi arvutamine Toitainete bilansse on erinevaid, nt mullapinnabilanss või talubilanss. Kui bilanssi arvutatakse konkreetse toitaine kohta, võib seda nimetada näiteks lämmastikubilansiks.

Bilansse arvutatakse tavaliselt lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) kohta. Antud artiklis keskendume talubilansile (tuntud ka kui taluväravabilanss), mille põhireegel on järgmine: toitained tallu – toitained talust välja.

Tallu tulevad toitained on seemned, sööt, uued loomad ja väetised. Toitained väljuvad talust piima, liha, munade, vilja, sõnniku (kui seda antakse teisele talule) ja müüdud loomade kujul. Toitaineid saagi koristamisest ja väetistest saab arvutada samamoodi nagu põllubilansi puhul.

Taludes, kus kasvatatakse ainult ühte kultuuri, võrdub talubilanss põldude bilansside summaga. Teiste toodete toitainesisaldust saab arvutada normväärtustest. Mida täpsemad on arvutustes

sisend- ja väljundandmed, seda parem on tulemuste kasutatavus.

Talubilanssi arvutatakse korraga ühe kalendriaasta kohta. Seega ei võeta arvesse näiteks tagavaraks ostetud väetisi, kui neid samal aastal ei kasutata.

Projekti Baltic Deal raames koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega on välja töötatud Exceli tabelina põhinev toitelementide bilansi arvutamise kalkulaator, mida on võimalik igapäevaselt oma töös kasutada bilansi arvutamiseks.

Kalkulaatori saab alla laadida aadressilt www.pikk.ee/balticdeal/praktikad.

Möödunud nädala neljapäeval toimus mulla- ja sõnnikuanalüüside, väetusplaani ning toitainete kalkulaatori õppepäev Tartumaal Uhtis, kus oma arvamuse kalkulaatori kohta said öelda nii tootjad kui ka konsulendid. Toimunud seminari ettekanded asuvad projekti kodulehel www.pikk.ee/balticdeal/ uudised/?newsID=379

Kuidas bilanssi tõlgendada?

Talubilanss annab ülevaate toitainete kasutamise tõhususest talus. Bilanss ütleb,

Faktid: Baltic Deal on üks Euroopa Liidu Läänemere strateegia lipuprojekt, mis kestab 2010–2013. Projekti finantseeritakse Läänemere piirkonna programmist 2007–2013 ning NEFCO/NIB Läänemere tegevuskava sihtfondist.

kui palju jääb talus kasutamata selliseid toitaineid, mis on leostunud, aurustunud, mulda jäänud või mille loomad on ära kasutanud.

Bilanssi tuleb arvutada mitme aasta kohta, et toitainevoost õige ettekujutus saada. Bilanssi mõjutavad ka ilmastikuolud – seega on aastate vahel tavaliselt ka väike erinevus. Kui aasta-aastalt on bilansid suures ülejäägis, tuleks selle põhjuse leidmiseks põllumajandustavad üle vaadata.

Toitainete ebaefektiivne kasutus tähendab tootja jaoks ka rahalist kahju.

Toitainete bilansi abil on lihtne saada ülevaade toitainete voost tallu ja sealt välja.

See aitab ka mõista, kas ostetakse liiga palju toitaineid või kas ostetavate toitainete segu on vale. Seetõttu on õige toitainete bilanss hea viis raha säästmiseks, võimaldades osta õiges koguses ja segus toitaineid, mida tootmine vajab.

Projekti partnerid Projekti partneriteks on Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), Läti Maapiirkondade Nõuande- ja Koolituskeskus

(LRATC), Rootsi Põllumajandustootjate Liit (LRF International), Soome Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK), Leedu Põllumajanduslik Nõuandeteenistus (LAAS), Poola Põllumajandusliku Nõuandeteenistuse Radomi Brinwow harukontor, Taani Põllumajanduslik Teabekeskus (VFL).

Lisaks on kõigis üheksas Läänemereäärses riigis (sh Venemaal) projektiga liitunud 30 partnerit, kelle hulka kuuluvad põllumajandustootjate liidud, nõuandeteenistused, ministeeriumid ning muud põllumajandusinstituudid ja -organisatsioonid.

Eestis on projekti tegevuste elluviimisel abiks EV Põllumajandusministeerium, EV Keskkonnaministeerium, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Projekt kestab kolm aastat ning lõpeb 2013. aasta septembris. Rohkem infot projekti Baltic Deal tegevuste kohta leiab põllumajandusinfoportaali pikk.ee alamlehelt www.pikk.ee/balticdeal ja rahvusvaheliselt kodulehelt www.balticdeal.eu.

Triin Luksepp Baltic Deali projektijuhi assistent, MES

Praktikad, mida tootjad kasutavad • • • •

Puhverribad takistavad väetusainete kandumist põllult vette.

Vahekultuurid külvatakse tavaliselt põhikultuuri koristamise järel.

Vahekultuurid seovad mullas toitaineid, vähendades seega nende kadu.

Sügiskünni edasilükkamine kevadesse on kasulik nii põllumehele kui ka keskkonnale, sest vähendab mulla erosiooni.

Rajades märgalasid, saame tõkestada fosfori ja lämmastiku edasikannet vooluveekogudes. Märgalad on kasulikud ka bioloogilise mitmekesisuse tagamisel.

12 taimekasvatus

Lumi läinud,

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

V

iimasel kümnel aastal on Eestis lüpsikarjale ehitatud uusi vabapidamisega lautu, kus tekib vedelsõnnik ehk läga. Hinnanguliselt tekib Eestis seda aastas ligi 1,5 miljonit tonni. Vedelsõnnik moodustab veisekasvatuses 61% ja seakasvatuses 92%.

Kui varem oli vedelsõnnik probleem, siis praegu on see väärtuslik väetis, mis aitab kokku hoida mineraalväetiste arvelt.

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

lägaveo aeg Vedelsõnnikut kasutatakse järjest rohkem nii heintaimede, teravilja kui maisi kasvatuses.

Ka kõik mulluse viljelusvõistluse võitjad kasutasid väetamiseks mineraalväetiste kõrval läga.

Kuna vedelsõnniku kasutamine taimekasvatuses järjest suureneb, on nii maaviljelusinstituut kui maaülikool teinud viimase viie aasta jooksul sel teemal uurimusi ja õppepäevi.

Toitainete sisaldus vedelsõnnikutes on erinev. Uuringute käigus tehtud proovid on näidanud, et sigade vedelsõnnik oli toitaineterikkam kui veiste oma. Peamiselt kogutakse vedelsõnnikuga lämmastikku, kaaliumi, kaltsiumi ning väävlit.

Läga tohib seaduste järgi laotada taimede kasvuperioodil, ja lume peale seda vedada ei tohi.

Vedelsõnnik teraviljale “Kasutage rohkem kohalikku ressurssi – vedelsõnnikut,” on viljelusvõistlustel rõhutanud maaviljelusinstituudi teadlane Peeter Viil.

“Sügisel vedasin vedelsõnniku alla, peale külvasin hübriidrukki sordi ‘Agronom’, kevadel oli oras nagu müür põllu peal,” räägib mullune viljelusvõistluse

rukki kategooria võitja Heiki Aren Mangeni OÜst, kelle sõnul on hübriidsort “hirmus kasvaja”, ent oma osa oli kindlasti ka vedelsõnnikul.

Aren selgitab, et läga on eriti hea sügisel taliviljade alla, sest on odav. Ettevõttes on 900 lüpsilehma, kelle vedelsõnnikut laotati mullu 500 hektarile.

“Kui lägaga tõsisemalt tegelda – ka kamarasse panna –, võiks lämmastikväetist veel rohkem kokku hoida,” plaanib mullune parim rukkikasvataja.

“Kasutame küll läga, meil jätkub seda aastas ainult 2000 hektarile. Kolme-nelja aastaga saan oma põldudele ringi peale,” kinnitab samuti hea nisu- ja rukkisaagi kasvatanud Sadala Agro juht Ahti Kalde.

Kolmel viimasel aastal parimate viljelejate sekka kuulunud Oilseeds Agro juht Urmas Nurmsalu kasutab aastas 12 000 kuupmeetrit sealäga. Kulunorm

käes

on kuni 40 kuupmeetrit hektarile. “Kevadel panen läga külvi alla ja orastele pealtlaotusena, sügisel taliviljakülvi alla,” selgitab Nurmsalu.

Oraste peale panemist ta ei pelga. Kui seda teha õigel ajal taimede võrsumisfaasis ja äkkega üle lasta, kasvavad jäljed kinni ja mingeid kahjustusi ei teki.

Kuna ettevõte tegeleb ainult teraviljakasvatusega, ostab Nurmsalu vedelsõnnikut Linnamäe sigalast ning Eksekost. “Ümber Viljandi on sealäga pärast kõvasti löömist,” muigab Nurmsalu vedelsõnniku kasvavat populaarsust tõdedes.

Nõustajad soovitavad panna lämmastikku teraviljadele korraga mitte üle 100 kg/ha. See on kogus, mida taimik suudab mõne nädala jooksul omastada. Kõrgemate saakide, vilja üle 4 t/ha saamise eesmärgil, tuleb 2–3 nädala pärast väetamist korrata.

Maaviljelusinstituudi teadur Peeter Viil on uurinud vedel-

UUDIS! BIO konteiner-katlamaja lihtne paigaldada ja teisaldada võimsus 300–640 kW

Küsi pakkumist! www.agrosec.com

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIVAR KUHI, tehniline ekspert tel 505 5053, aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TRIISA, müügimees tel 515 6528, jaak.triisa@agrosec.com

MARGUS MÜTS, juhataja tel 523 4267, margus.muts@agrosec.com

taimekasvatus 13

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013 Foto SVEN ARBET

Läga tohib seaduste järgi laotada taimede kasvuperioodil ja lume peale seda vedada ei tohi.

sõnniku kasutamist teraviljale ka katsetes. Tema uuringu kokkuvõttes on kirjas läga mõju odra külvikorras. Viil on katsetanud põllukultuuride saagikust nii ainult mineraalväetise puhul kui ka NPK ja vedelsõnnikuga koosväetamisel. Integreeritud väetamisel (NPK + vedelsõnnik) kujunes talinisu katsete keskmiseks saagiks 7,01 t/ha. Talirukki keskmiseks saagiks kujunes 5,84 t/ha, keskvalmiva odra tootmistehnoloogilise katse saagiks 5,13

t/ha, suvirapsi keskmiseks 2,66 t/ha ja talirapsi keskmiseks saagiks 3,8 t/ha.

Veel toob Viil välja, et mineraalväetistele lisaks antud vedelsõnnik (30 t/ha) suurendas odraterade toorproteiinisisaldust keskmiselt 1,28% võrra.

Vedelsõnnik maisile Lehmadele silo valmistamiseks maisi kasvatavad põllumehed nimetavad seda kultuuri eriti heaks vedelsõnniku väärindajaks.

Tartumaa põllumees Andres Härm ütleb, et peamiselt kasutab ta läga just nimelt maisile, pannes seda keskmiselt 30 kuupmeetrit hektari kohta. “Maisile saab osta vähem väetist, kuna see kultuur kasutab läga hästi ära,” on kinnitanud ka Jõgevamaa põllumees Lembit Paal. “Mais kasvab orgaanikal kenasti ega lamandu nagu teravili.”

Uuema aja maisikasvatuse üheks pioneeriks võib pidada Eesti lõunapiiril tegutsevat

Kvaliteetsed, Euroopa põldudel tuntud, tšehhi mullaharimisriistad STROM Bednar on nüüd müügil ka Eestis

STROM mullaharimisriistad Eesti Künnimeistrivõistlustel, oktoobris 2012

SWIFTERDISC randaalid töölaiusega 3m – 12m ATLAS randaalid töölaiusega 4m -12m ECOLAND tüükultivaatorid töölaiusega 3m-6m TERRALAND sügavkobestid töölaiusega 3m – 6m STROM Bednar kvaliteetmullaharimisriistad on soodsa hinnaga, vastupidavad, lihtsalt hooldatavad ja Eestis järele proovitud.

Küsige täpsemalt oma müügimehelt või tulge tutvuma Maamessile 18.-20.aprillil.

Tooteinfo leiate eesti keeles veebilehelt http://www.strom-bednar.com/ Veel ei ole hilja soetada endale kevadiseks mullaharimiseks Eestimaa põldudele sobiv randaal.

Küsige pakkumist oma müügimehelt, juba täna.

www.stokkeragri.ee

Simo Soop 55 915 117 Maiko Teller 51 70 965 Teet Rehtla 59 182 990

Ants Tust 50 23 010

Kristjan Kokk 53 093 780

Venda Vihmanni. Mees kinnitab, et temagi kasutab vedelsõnnikut peamiselt maisi väetamiseks. Sügisel veab ta seda maisipõllu ettevalmistamiseks künni alla ja kevadel paneb enne kultivaatoriga põllule minekut veel juurdegi.

Kui soovitakse anda läga külvi alla, siis on oluline see, et külviaeg ei jääks läga laotamise tõttu liialt hiliseks. Läga võib lisaks anda ka siis, kui taim on 10–20 cm kõrgune.

Samas ei tasu lägaga ka liialdada, kuna maisisilo puhul pole tähtis mitte niivõrd haljasmass, kuivõrd tärklisesisaldus. Kõrge tärklisesaagi saamiseks ei tohi kasutada läga enam kui 30–35 t/ha. Parim tulemus saadakse tavaliselt läga ja mineraalväetise koostoimel.

Vedelsõnnik rohumaadele Rohumaade väetamises on head kogemused osaühingul Voore Farm, kes kasutab aastas 40 000 kuupmeetrit sea- ja veiseläga.

“Sealäga on vedelam ja sisaldab lämmastikku rohkem – see on rohumaadele eriti hea,” ütleb Voore Farmi agronoom Margus Lepp.

Kevadel kohe pärast lume sulamist sõidabki vedelsõnnikupütt rohumaadele, sest need hakkavad varem kandma. Teist

korda saavad rohumaad vedelsõnnikut pärast esimest niidet, ja kui jõutakse, pannakse seda veel ka pärast teist niidet. Tänu sellele kasutab Lepp nüüd vähem mineraalväetisi.

Praktikas pannaksegi läga rohumaadele kevadel esimesel võimalusel ja siis iga niite järel, igal korral kuni 100 kg/ha. Rohkem ei luba keskkonnanõuded.

Vedelsõnniku kasutamist rohumaadel on uurinud ka maaülikooli professor Rein Viiralt. Katse kestis aastatel 2008–2010. Lisaks katsepõldudele uuriti läga mõju rohumaasaagile ka Tartu Agro tootmispõllul.

Katsest selgus, et vedelsõnnikuga on otstarbekas väetada eelkõige kõrreliste rohumaid, et vähendada kulutusi mineraalväetistele. Läga kasutamine ristikurohketel taimikutel aitab katta fosfori- ja kaaliumivajadust ning tõuseb ka üldine saagitase.

Viiralt selgitab uuringus, et sõltuvalt kuivaine ja toitainete (eeskätt lämmastiku) sisaldusest ning arvestades mõju saagile ja mullale, on enamasti otstarbekas anda läga rohumaale korraga 25–30 t/ha ning hektarinormi arvutamisel tuleks lähtuda eeskätt ammooniumlämmastiku (NH4-N) sisaldusest sõnnikus, mida taimed kiiremini omastavad.

14 taimekasvatus

Mulla-

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

ja väetistarbekaardid põllumehe teenistuses

Eesti muldade seire ja kaardistamine annab põllumeestele võimaluse kasutada maad ja väetisi edaspidi efektiivsemalt.

T

aimekasvatuse edukus sõltub otseselt mullast. Mulla seisundile hinnangu andmine on siiski küllalt keerukas, sest puudub üks ja ainus kõikidele maakasutuse eesmärkidele samaaegselt ammendavat vastust andev näitaja. Seetõttu tuleb taimekasvatuses oskuslikult kasutada mitmeid mulda iseloomustavaid näitajaid, mis on talletatud mulla- või väetistarbekaartidel.

Mullakaardil on kajastatud ajas püsivad nähtused nagu mulla liik ja lõimis. Väetistarbekaardid koostatakse perioodiliselt kogutud mullaproovide agrokeemiliste omaduste laborianalüüside tulemuste põhjal ning on eeskätt abiks optimaalsel ja efektiivsel väetamisel Muldade agrokeemiliste omaduste laiaulatuslikum määramine algas Eestis juba 1928. aastal ning esimene süstemaatiline seirering oli 1957–1964. Pea kogu haritava maa ulatuses viidi kuni 1980ndate lõpuni läbi viis väetistarbe määramise ringi. Käesoleval ajal teeb põllumuldade agrokeemilist seiret Põllumajandusuuringute Keskus koostöös atesteeritud mullaproovivõtjate ning põllumajandustootjatega.

Levinud on väärarusaam, et mulla väetistarvet, s.t taimedele omastatavate toiteelementide sisaldust mullas on vaja teada ainult tavatootjal mineraalväetiste kasutamiseks. See teave on sama oluline ka kõikidele mahetootjatele, kelle põldudel on, võrreldes mineraalväetisi kasutava tootjaga, saagikus veelgi suuremas ulatuses sõltuv mulla toiteelementide varudest.

Mulla happesus Mullareaktsiooni väljendatakse mulla happesusega, mis on tähtis agrokeemiline näitaja taimede toitumistingimuste iseloomustajana, sest happelistes muldades on taimedel paljude toitainete omastamine pärsitud. Mulla happesus sõltub eeskätt mulla lähtekivimist, lõimisest ja agrotehnoloogiast.

Eesti keskmisena on viimase väetistarberingi (perioodil 2008–

2012) keskmisena happelisi muldi (pHKCl <5,5) 15,4% kogu analüüsitud pinnast (ca 410 000 ha).

Siinjuures saame rääkida küllaltki suurtest regionaalsetest erinevustest ja happelised mullad on eeskätt probleemiks Lõuna-Eestis (Põlva maakonnas moodustavad sellised mullad näiteks 37% analüüsitud pinnast) ja Hiiumaal (samuti 37%).

Happelisi muldi tuleb nende neutraliseerimiseks ja seega taimedele sobivaima kasvukeskkonna tagamiseks perioodiliselt lubjata lubiväetistega. Eriti oluline on muldade neutraliseerimine liikuva fosfori paremaks omastamiseks. Kahjuks on põldude lupjamine olnud viimastel aastatel väga madalal tasemel ning kindlasti tuleb sellele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.

Kaalium ja fosfor Lisaks mulla happesusele jälgime ka põllumuldade liikuva kaaliumi ja fosfori sisaldust. Kaalium on tähtis makroelement taimede kasvus ja arengus, parandades näiteks külma-, haigus- ja põuakindlust, kindlustab fotosünteesiprotsesside kulgemist ning parandab saagi kvaliteeti. K ja P mõju taimede elutegevusele on mitmekülgne, soodustades viljade valmimist, suurendab seisuja haiguskindlust, lühendab taimede kasvuperioodi jne.

Liikuva K sisaldus muldades sõltub peamiselt mulla lõimisest, sest K sisaldavad peamiselt savimineraalid ja seega on üldiselt K-sisaldus madalam liivmuldades. Liikuva K sisaldus meie põllumuldades erineb samuti piirkonniti, kusjuures K-rikkamad mullad paiknevad Lääne- ja Saaremaal ning vaesemad Pärnumaal, Hiiumaal ja Lõuna-Eestis.

Kõrgema K-sisaldusega piirkonnad asuvad kõik aluseliste muldadega aladel, kuid ka selline suhteliselt hea liikuva kaaliumi seisund võib aluselistes muldades olla teatud juhtudel ebatäpne.

Nimelt sisaldavad aluselised mullad palju Ca-ioone, mis taimede toitumise seisukohalt on K-ioonidega antagonistid – liikuvat kaaliumi võib küll mullas olla piisavalt, kuid taimed ei suuda seda

Foto RAIVO TASSO

Mulla väetistarvet ei ole vaja teada üksnes tavatootjatel, vaid ka mahetootjatel, kelle põldudel sõltub saagikus veelgi rohkem mulla toiteelementide varudest.

piisavalt omastada liiga suure kaltsiumisisalduse tõttu.

Eesti keskmisena on viimase väetistarberingi andmetel madala K- sisaldusega muldade osatähtsus 46,3% ehk pea igal teisel põllumaa hektaril kasvavad kultuurid kannatavad kaaliumipuuduses ning sellega seoses väheneb kultuuride saagikus ja kvaliteet.

Madala P-sisaldusega muldade osatähtsus on tunduvalt väiksem kui K puhul. Selliseid muldi on viimase väetistarberingi andmetel 17,4% kogu analüüsitud pinnast.

Kõige vähem madala P-sisaldusega muldi asub Põlva ja Tartu vahelises piirkonnas, Lääne-Viru, Valga ja Viljandi maakonnas. Suurem on selliste muldade osatähtsus Lääne maakonnas ja Harju ning Pärnu maakonna lääneosas.

Aastakümnete jooksul on taimedele omastatavate toiteelementide määramise meetodeid vahetatud, mis raskendab tegelike muutuste jälgimist mullas.

Alates 2004. a kasutatakse väetistarbe määramisel DL-väljatõmbe asemel universaalset, Mehlich 3 väljatõmmet, mille puhul saab

ühestsamast lahusest määrata pea kõik toiteelemendid (varasema kuue lahuse asemel).

Kuid plusside kõrval on miinuseid. Ühelt meetodilt teisele üleminek toob kaasa tavaliselt palju tööd gradatsioonidega, mis nõuavad palju aja- ja rahakulu. Eriti keerukas on osutunud uue meetodi puhul mulla fosforitarbe gradatsiooni rakendamine.

Mullastik on meil väga mitmekesiste omadustega (nagu näiteks Al-, Fe-ioonid happelistes muldades ja Ca-ioonid aluselistes muldades, mis seovad endaga fosfaate taimedele raskesti omastatavasse vormi). Nii on jätkunud gradatsioonide täpsustamine ja

Happelisi muldi tuleb nende neutraliseerimiseks perioodiliselt lubjata lubiväetistega.

2013. aastast võetakse kasutusele uuendatud P-tarbe gradatsioon.

Uuendatud gradatsioon erineb varasemast selle poolest, et mineraalmuldade puhul kasutatakse kahe asemel üht gradatsiooni. Ühtlasi muudeti gradatsiooni piire – vähendati väga kõrge astme piiri huumusvaesematel muldadel ja tõsteti väga madala astme piiri (<20 mg kg-1), mille nii madal tase (<10 mg kg-1) ei olnud põhjendatud.

Uus meetod Võrreldes teiste riikide vastavate gradatsioonidega (<50 mg kg-1), oli ja ka jäi meie gradatsioon tagasihoidlikumaks, mis tuleb kirjutada meie klimaatiliste tingimuste ja keskkonnahoiu vajaduste arvele. Seoses gradatsiooni piiride muudatustega suureneb edaspidi mõnevõrra fosforivaesemate ja -rikkamate muldade osatähtsus, mis aitab tõhustada fosforväetiste kasutussoovitusi ja efektiivsust.

Eesti on maailmas üks väheseid riike, kus kogu maismaa mullastik on kaardistatud suhteliselt

loomakasvatus 15

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

happelised mullad Happelised mullad (pH <5,5), % analüüsitavast pinnast 27–70 13–27 6–13 0,3–6 0 või andmed puuduvad

Põllumajandusrehv Firestone Maxi Traction IF

Sõltumatud testid tõestavad, et Maxi Traction tagab maksimaalse veojõu!

Suurem tõhusus põllumajandustootjate jaoks

Happeliste muldade (pH <5,5) levik väetistarbekaartidega kaetud pinnast valdade lõikes perioodil 2003–2012.

K-sisaldusega mullad Madala K-sisaldusega muldade osatähtsus (%) analüüsitud pinnast 60–100 49–60 38–49 2,7–38 0 või andmed puuduvad

2012. aastal Belgias ja Saksamaal korraldatud sõltumatud testid näitavad Firestone Maxi Traction IF-i põllumajandusrehvide üldist paremust veojõu ja jõudluse poolest. Veojõutestides võrreldi Maxi Traction IF-i rehve kolme peamise konkureeriva rehviga, sealhulgas Euroopas enim müüdud kaubamärkide rehvidega. Testid näitavad, et Firestone’i rehvidel on väikseim libisemise määr, mis tagab suurema veojõu. Kohapeal tehtud testid kinnitavad samuti, et Maxi Tractioni rehvidel on suurem jõudlus.

Firestone’i eesmärk on pakkuda põllumajandustootjatele mõõdetavalt suuremat tõhusust ning kõnealused sõltumatud testid tõendavad, et Maxi Traction IF-i rehvid seda võimaldavad.

Sama testiprogrammi tulemused näitavad, et Maxi Traction IF-i rehvil on keskmisest laiem jälg. Selle tulemusena tagab rehv peale esmaklassiliste veojõunäitajate ka väiksema surve pinnasele.

Põllumajandustootjate rõõmuks näitavad sõltumatud testid, et Maxi Tractioni rehvi väga head veojõuomadused ja suur jõudlus ei halvenda kütusesäästlikkust, mis osutus testitud rehvide keskmiste näitajatega samaväärseks nii põllul kui ka maanteel. Sellest tulenevalt saavad põllumajandustootjad vähendada Maxi Tractioni rehvide kasutamisega üldist kütusetarbimist.

Suurem kandevõime või väiksem rehvirõhk Firestone on tänapäevaste kiiremate ja võimsamate traktorite jaoks lasknud turule Maxi Traction IF-i radiaalrehvi.

Võrreldes tavapäraste traktorirehvidega on IF-i rehvid välja töötatud selliselt, et sama rõhu juures on rehvide kandevõime suurem või jääb väiksema rõhu juures samale tasemele.

Uuel Firestone Maxi Tractioni rehvil on suurt painduvust pakkuv karkassiehitus, mis võimaldab sama koormuse ja kiiruse puhul kasutada väiksemat rehvirõhku.

See võimaldab põllumajandustootjatel ühendada maanteel saavutatavad suured sõidukiirused põllupinnasele avalduva väiksema survega, mis tagab suurema kasuteguri.

Firestone’i tehnoloogia võimaldab rehvil taluda tavarehviga võrdväärset koormust väiksema rehvirõhu puhul, samuti lubab see tehnoloogia 20% suuremat kandevõimet tavarehviga võrreldava rõhu ja kiiruse korral. See võimaldab põllumajandustootjatel kasutada näiteks raskemaid lisaseadmeid või vähendada veotsüklite arvu, tagades taas suurema produktiivsuse.

Välja töötatud ja testitud Euroopas Maxi Traction IF on loodud rasketele traktoritele, mille võimsus on üle 180 hobujõu.

See on välja töötatud Itaalias Firestone’i Euroopa teadus- ja arenduskeskuses ning seda toodetakse Hispaanias.

Firestone Maxi Traction IF-i rehvid on nüüd kättesaadavad mitmes mõõdus nii põllumajandusrehvide asendus- kui ka originaalosade turgudel.

Madala liikuva K-sisaldusega muldade osatähtsus kogu analüüsitud pinnast valdade lõikes perioodil 2003–2012.

detailselt mõõtkavas 1:10 000.

Aastakümnete pikkuse suuremõõtkavalise kaardistamise tulemus on nüüdseks digitaliseeritud ja vabalt ligipääsetav maaameti Geoportaali veebirakenduse kaudu (http://geoportaal. maaamet.ee/). Seega, kui te veel ei tea, mis mullad teie omandis või kasutuses oleval põllul või metsas levivad, vaadake järele ning saate palju infot.

Digitaalse mullakaardi andmebaas sisaldab teavet mulla nimetuse, lõimise, koresesisalduse, huumuskihi tüseduse ja kivisuse kohta. Suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmeid on kasutatavad ka tänapäeval. Siiski on teatud muldade ja maakasutuse korral vaja kriitiliselt hinnata seal kajastuva info ajakohasust.

Inimtegevuse mõjutusel on võimalik kaardistatud näitajate suhteliselt kiire muutumine. Näiteks põllumaadel võib liiga sügava mullaharimisega kaasneda huumuskatte segunemine alumiste horisontidega ja kaardil toodud huumuskihi tüsedus ei pruugi enam

vastata tegelikkusele. Kindlasti sobib see aga kõlviku tasandil (põld, metsaeraldis jne) tehtavateks maakasutusotsusteks.

Mullakaardi kasutus praktikas on seni jäänud tagasihoidlikuks ka seetõttu, et info on antud erialaspetsiifiliste tingmärkidega ja valemitega, mis on tavakasutajale raskesti mõistetavad. Nende lahtimõtestamiseks ja mullakaardi veebikaardi kasutamiseks leiab tuge nii mullakaardi seletuskirjast, äsja ilmunud mullateaduse õpikust kui ka veebis kättesaadavast muldade väliuurimise juhendist.

Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Maaülikool arendavad mulla- ja väetistarbekaartidel rakendussoovituste väljatöötamist tootjatele arusaadavamal kujul, mis peaks tulevikus parandama väetiste kasutamise efektiivsust.

PRIIT PENU ja VALLI LOIDE Põllumajandusuuringute Keskuse teadurid

ALAR ASTOVER Eesti Maaülikooli teadur

Firestone siseneb pritsidega seotud turule Performer Row Cropi rehvidega Laiendades oma strateegiat, mille eesmärk on pakkuda põllumajandustootjatele tootmise tõhusust suurendavaid rehve, on Firestone lasknud turule Performer Row Cropi seeria põllumajandusrehvid.

Uued rehvid on mõeldud tagama maksimaalset tõhusust nii põllul kui ka maanteel tänu rehvide heale kandevõimele ja suurele kiirusindeksile, võimaldades seeläbi põllumajandustootjatel kasutada pritsimisel suuremaid paake ning säästa aega ja raha.

Firestone keskendub lahendustele, mis aitavad põllumajandustootjatel teha tööd tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt, pakkudes kütuse- ja ajasäästu.

Firestone on kandnud põllul saavutatud tõhususe üle teedele, luues uued

suure kiirusindeksiga rehvid. Performer Row Cropi rehvid, mis on varustatud mõlemale poole suunduvate teravaservaliste soontega (Dual Angle Lug), võimaldavad põllumajandustootjatel sõita kiiresti igat tüüpi pinnasel – sellega kaasneb lisakokkuhoid. Rehvid on osutunud ka väga täpseteks ning tagavad hea sõidumugavuse ja juhitavuse isegi suurematel kiirustel.

Rahvusvahelisel põllumajandusmessil „Sima 2013” esitleti esimest korda Performer Row Cropi rehvi mõõdus 270/95R48.

Selleks et rahuldada kõik põllumajandustootjate pritsidega seotud vajadused, on Firestone’il lähitulevikus kavas laiendada Performer 85-, 90- ja 95-seeria rehvide mõõduvalikut.

16 taimekasvatus

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Viljelusviiside

mõju saagile ja mullale

MALLE JÄRVAN Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur

S

Fotod MALLE JÄRVAN

Olustveres läbi viidud viljelusviiside võrdluskatsetel lõppes möödunud aastal esimene külvikorratsükkel. Uurimistöö eesmärk on võrrelda viljelusviiside mõju saagile ja mullale.

eda uurimistööd tehakse põllumajandusministeeriumi tellimusel riikliku programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009– 2014” raames. Täitjateks on Eesti Maaviljeluse Instituudi teadurid ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli spetsialistid. Koostööd tehakse Põllumajandusuuringute Keskuse mikrobioloogia, agrokeemia ja taimse materjali laboritega ning Eesti Maaülikooli taimebiokeemia laboriga.

2007. aastal alustati mitmekülgse uurimistööga Olustveres kuue hektari suurusel katsealal, mida juba 2002. aastast saati oli haritud maheviljeluse printsiipe järgides. Vastavalt katsemetoodikale võrreldakse seal viieväljalises külvikorras (ristik, rukis, kartul, kaer, oder ristiku allakülviga) kolme viljelusviisi – nii sõnnikuta kui ka sõnnikuga maheviljelust ning mõõduka intensiivsusega tavaviljelust – võrdsetes mullastiku, agrotehnika jm tingimustes.

Külvikorraväljadel rakendatakse klassikalist künnipõhist mullaharimist. Kõik masinatööd tehakse õppetalu tehnikaga. Sõnnik antakse kartulile sügiskünni alla, põhku põllult ei eemaldata, ka mitte ristikumassi – see purustatakse pärast jaanipäeva ja küntakse mulda enne talirukki külvi.

Uurimistöö eesmärk on võrrelda viljelusviiside mõju kultuuride saa-

gikusele (teraviljade puhul nii bioloogilisele saagikusele kui ka tegelikele ehk kombainisaakidele), saagi kvaliteedile, mulla agrokeemilistele ja mõnedele agrofüüsikalistele näitajatele, mulla mikroobikooslusele ning mikrobioloogilisele aktiivsusele. Projekti üheks oluliseks osaks on kujunenud külvikorraväljade umbrohtumuse uurimine.

Selgitatakse umbrohtude liigilise koosseisu, arvukuse ja kuivmassi sõltuvust viljelusviisist ja teraviljade puhul ka külvisenormist. Kartuli väljal on katsetes kaks eri kasvuajaga sorti. Võrreldakse veel ka mahe- ja tavaviljeluse viisil kasvatatud rukki täisterajahust küpsetatud leibade kvaliteediomadusi.

Rukis ja kaer stabiilsed Projekti temaatikast tingituna kavandatakse uuringuid läbi viia vähemalt kahe rotatsiooni vältel, sest mitmes uuritavas valdkonnas ei ole võimalik lühema aja jooksul saada usaldusväärseid tulemusi. Teatavasti toimuvad muutused bioloogilistes objektides – sh mulla agrokeemilistes ja agrofüüsikalistes omadustes, mullaelustikus, umbrohukoosluses, taimede keemilises koostises ja veel muudeski näitajates – suhteliselt aeglaselt ning sugugi mitte ühesuunaliselt. Vettpidavate järelduste tegemiseks on vajalik pikem vaatlusperiood. Kuid mõningaid tendentse võisime täheldada ka juba külvikorra esimese rotatsiooni (2008–

Kaerasort ‘Jaak’ õigustab end maheviljeluses hästi.

2012) käigus, et teha nende põhjal esialgseid järeldusi.

Olustvere suhteliselt hea viljakusega mullal on maheviljeluse tingimustes seni end kõige paremini ja üsna stabiilselt näidanud rukis ja kaer. Viie aasta keskmisena oli sõnnikuta mahekülvikorra puhul bioloogiline saagikus, mida arvestasime vihuanalüüside alusel, rukkil (sort ‘Elvi’) 2,8 t/ha ja kaeral (sort ‘Jaak’) 2,3 t/ha. Kui mahekülvikorras anti kaera eelviljale – kartulile – ka sõnnikut, kujunes kaera keskmiseks saagikuseks 3 t/ha. Tavaviljeluse variandi puhul, kus erinevalt maheviljeluse variantidest tehti keemilist umbrohutõrjet ja kasutati mõõdukas koguses mineraalväetisi (rukkile N15P13K62 + N34 + N34 kg/ha ja kaerale N72P18K36 kg/ha), oli bioloogiline saagikus rukkil viie aasta keskmisena 4,2 t/ha ja kaeral 4,7 t/ha.

Kombainisaagid kujunesid bioloogilisest saagikusest märksa väiksemaks. Selle peamiseks põhjuseks olid suhteliselt suured koristuskaod, sest mahetingimustes kasvanud tera jäi üldiselt peeneks. Mitmel puhul suurendasid saagikadu ka koristuse hilinemine ja rukki kohatine lamandumine.

Ristiku allakülviga odrast (sort ‘Anni’) maheviljeluse variantidel kippusid ristik ja umbrohud enamasti üle kasvama ning terasaagid jäid väikeseks. Seepärast oleks tootmises tõenäoliselt mõistlikum sellise põllu mass tervikuna koristada söödaks.

Kartul aastati muutlik Meie katsetes olid kõik teraviljad külvatud kahe külvisenormiga. Selgus, et külvisenormide erinevus praktiliselt ei mõjutanud bioloogilist saagikust ega kombainisaake. Seni saadud tulemuste põhjal olid teraviljade proteiinisisaldus ja 1000 tera mass maheviljeluse puhul väiksemad kui tavaviljeluse puhul. Rukki langemisarvu ja terade mineraalainete sisaldust viljelusviis aga ei mõjutanud.

Kartuli saagikus ristikut sisaldavas sõnnikuta mahekülvikorras kõikus aastate jooksul suurtes piirides, ebasoodsate kasvutingimuste korral jäi kaubalise suurusega mugulate saak väga väikeseks.

Viie aasta keskmisena oli kartuli kogusaak sõnnikuta mahekülvikorras ligikaudu 19 t/ha ja kaubanduslik saak olenevalt sordist 11 ja 12 t/ha. Sõnniku andmine (normiga 60 t/ha) suurendas kartuli kaubalist saaki keskmiselt 7 t/ha võrra. Varajase

taimekasvatus 17

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

OÜ ALVORO

Pärnu mnt 386, TALLINN, tel 504 6286 Tallinna mnt 1b, ADAVERE, tel 5552 4066

www.traktor.ee

PRONAR PWP770 kaaruti

Töölaius 7,7 m, 6 rootorit, kaal 915 kg.

Hind 5950 € +km Olustvere maadel võib maherukki saagiga rahule jääda.

kartulisordi eelised pikema kasvuajaga sordi ees ilmnesid maheviljeluse puhul nendel aastatel, mil lehemädanik lööbis varakult.

Tavaviljeluslikul viisil kasvatatud kartul, kus lisaks sõnnikule anti ka mõõdukas koguses mineraalväetist ning tehti keemiline umbrohutõrje ja lehemädanikutõrjet, andis viie aasta keskmisena 2,3–2,5 korda suurema kaubanduslike mugulate saagi kui maheviljeluse viisil kasvatatud kartul, mis samuti sai sõnnikut.

Mõnel aastal haigestus kartul Olustvere katsetes suhteliselt tugevalt kärnhaigustesse. Meie uuringutest selgus, et see ei olnud põhjustatud viljelusviiside erinevustest. Viljelusviiside mõju kohta kartulimugulate nitraatidesisaldusele ei saa seniste tulemuste põhjal teha veel lõplikke järeldusi. Siiski võib arvata, et rohkem kui viljelusviisist, sõltub kartulisaagi nitraatidesisaldus teistest palju olulisematest teguritest.

Viljelusviiside mõju mullaviljakuse näitajatele vajab kindlasti veel pikemaajalist uurimist. Senise perioodi jooksul võib aga mõningaid suundumusi siiski juba täheldada. Nii ilmnes mullareaktsiooni languse tendents kõikide viljelusviiside puhul, kuid sõnnikuta maheviljeluse variandis näib langus kulgevat veidi aeglasemalt.

Mulla orgaanilise süsiniku sisaldus seevastu on vähenenud märkimisväärselt just sõnnikuta maheviljeluse puhul, kerget vähenemise tendentsi on märgata ka sõnnikut saanud mahe- ja tavaviljeluse külvikordades.

Mulla fosfori- ja kaaliumisisalduse dünaamika osas ei saa veel järeldusi teha, seda eelkõige analüüsitulemuste suhteliselt suurte kõikumiste ja vaatlusperioodi lühiduse tõttu. Kaltsiumisisalduse osas täheldati vähenemise tendentsi kõikide viljelusviiside puhul. Magneesiumi-, vase-, mangaani- ja boorisisalduste dünaamikas ei ole seni veel leitud olulisi erinevusi viljelusviiside vahel.

Mahealal rohkem umbrohuliike Penetromeetriliste ehk mulla kõvaduse mõõtmiste seniste tulemuste põhjal praegu järelduste tegemine oleks ennatlik. Neid mõõtmisi kavatsetakse korrata siis, kui viljelusviiside külvikorra kaks rotatsiooni hakkavad läbi saama.

Maheviljeluse suurim probleem on põldude umbrohtumine. Taimetoitainete nappuse tingimustes põllukultuurid üldiselt ei suuda umbroh-

tudega konkureerida. Samas aga kui vaadelda probleemi bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt, siis reeglina on umbrohuliikide arvukus mahetingimustes suurem, sest seal leiavad kasvuruumi ka valgusnõudlikud ja vähese toitainetarbega liigid.

Olustvere viljelusviiside katseväljadel loendasime vaatlusaluse perioodi jooksul kokku 44 umbrohuliiki, millest seitse esines vaid sõnnikuta maheviljeluse alal.

Kui võrrelda kaht mahekülvikorda, siis sõnnikut kasutavas külvikorras viie välja ja viie aasta keskmisena oli umbrohtude kuivmass umbes veerandiku võrra suurem kui sõnnikuta mahekülvikorras, kuid umbrohtude arvukus oli peaaegu võrdne.

PRONAR ZKP800 vaaluti Max. töölaius 8 m, max. haardelaius 8,5 m, rootori diameeter 3,1 m, pikad piid.

Hind 11 950 € +km

SAMASZ KDT 260 taga-rootorniiduk

Töölaius 2,6 m, 6 rootoriketast, meh. kivikaitse, terade kiirvahetus. Seadmega saab kaasa kardaan ja lisaterad.

Hind 4350 € + km

PRONAR PDT 330 taga-rootorniiduk

Töölaius 3,30 m, hüdro-kivikaitse, keskkinnitus, 8kettaline, PTO 1000, traktorile al 80 hj, komplektis kardaan.

Hind 5950 € + km

CHWAST XL 3000 AKPIL mürgiprits

Kompuutriga juhitav, tiivad 24 m, paagi maht 3000 l.

Pumba tootlikkus 160–200 l/m, rehvid 11,2/R42, poomi töökõrgus 0,5–1,7 m. Elektriliselt lülitatav jagaja, 5 sektsiooni, iga sektsiooni surve eraldi reguleeritav. Hüdrauliline poomikõrguse reguleerimine.

Sõnnik ergutab mikroobe Maheviljeluse tingimustes oli umbrohtude liigiline koosseis mitmekesisem ning nende arvukus ja kuivmass oluliselt suurem kui tavaviljeluse puhul. Teraviljade külvisenormi suurendamine vähendas umbrohtude kuivmassi.

Mulla mikroobidel on väga tähtis roll lämmastiku, fosfori, väävli ja süsiniku keemilistes muundumisprotsessides, mille tulemusena need toitained vabanevad mullas olevast orgaanilisest ainest taimedele omastatavaks.

Mitmekülgne mullaelustik loob soodsad eeldused mullaviljakuse säilimiseks ja paranemiseks, samas aitab ka puhverdada ebasoodsaid keskkonnatingimusi.

Aastail 2007–2010 uuriti kolme viljelusviisi variandi muldades tähtsamate mikroobirühmade arvukust.

Seniste tulemuste põhjal on selgunud, et kui ristikut sisaldavas külvikorras kasutati ka sõnnikut, siis nii maheviljeluse kui tavaviljeluse tingimustes oli bakterite üldarv, nitrifitseerijate ja tselluloosilagundajate arvukus mullas suurem kui sõnnikuta maheviljeluse puhul. Teiste mikroobigruppide arvukusele ei ole viljelusviis seni veel usaldusväärset mõju avaldanud.

Mahe- ja tavaviljeluse variantidel jälgitakse ka mulla mikrobioloogilise aktiivsuse muutumist. Tulemused on olnud üsna huvipakkuvad.

Olustvere viljelusviiside katsel algas tänavu teine külvikorrarotatsioon, mis lõpeb viie aasta pärast.

Siis peaks olema võimalik teha konkreetsemaid järeldusi ka mitme suhteliselt aeglaselt toimuva protsessi muutuste kohta.

Hind 22 950 € + km

Helista ja küsi pakkumist!

SED KUMI K A P A J I HOOA R I L L I N R 6M! KEVAD UNI 30.AP KTO K S TRA hj STI UU TÄIE

JOHN DEERE FINANCIAL

0,99% *

Selleks kevadeks oleme varunud Teie jaoks eriti head traktori, niiduki, pritsi ja rullipressi pakkumised.

Helista juba täna oma müügimehele ja küsi konkreetset pakkumist!

Kevadpakkumised kehtivad kuni 30. aprillini 2013.

John Deere Financial nüüd ka Eestis! * liisingperiood 3 aastat, kseeritud intress 0,99%.

Küsi John Deere Financial pakkumist Stokker Agrist.

Pildid on illustreeriva tähendusega.

Hindadele lisandub käibemaks.

Simo Soop 55 915 117

Maiko Teller 51 70 965

www.stokkeragri.ee

Teet Rehtla 59 182 990

Ants Tust 50 23 010 Kristjan Kokk 53 093 780

70 115-1 mist! k a ku Küsi p 100M TOR 5 riga TRAK r3 mooto ie T sed EUR Viima ult 37900 Ain S SEPRIT EKAIT innaga IM A T h 740i ed soodus ost! s a Viima tsid kohe l pri S IPRE S R RULL 644 29999EU ale t e Ainul u kauba p k r õ v i 3 rull

18 võimalus

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

HEIKI RAUDLA MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Pangad usaldavad põllumeest

Foto RAIVO TASSO

K

evadisel külviajal, kui põllumeestel käiberaha vajadus kõige suurem, tuleb neil tihti pöörduda laenusooviga pankade poole, kellelt küsida krediiti. Pankadest saab laenata raha kevadtöödelaenuks.

Pankade sõnul ei seo põllumehed ennast pankadest kevadtööde raha laenates kohustusega müüa n-ö oraste pealt, nagu seda tuleb tihti teha tarvikumüüjatelt krediiti küsides, ja neil on sügisel vabamad käed saagi realiseerimisel.

“Põllumajandussektorit kohtleme muudest äridest natukene erinevalt, kuna äritegevuse loogika ja vajadused on teistsugused,” tunnistab SEB Lääne regiooni ärikliendisuhete juht Tanis Kulp. “Näiteks käibekapitali vajaduse sesoonsus või ena-

Hooajaliste iseärasuste tõttu suhtuvad pangad põllumeestesse erinevalt kui teistesse ettevõtjatesse, kuid põllumehed on võitnud pankade usalduse ja põllumajandust peetakse perspektiivikaks sektoriks. mate investeeringute finantseerimine liisinguga.”

Danske Banki ettevõtete panganduse asedirektor Andrus Soodla sõnul vaatab ka Danske Bank põllumajandusettevõtteid eraldi sektorina ja seda peamiselt tegevuse iseärasuste tõttu. “Eraldi kevadtööde laenu me tootena ei nimeta,” selgitab Soodla. “Samas oleme alati olnud paindlikud tavatoodete tingimuste kohandamisega just konkreetse ettevõtja vajadustega.”

Kevadtööde finantseerimisel on Soodla sõnul võimalik kasutada tavapärasest pikemaid maksetähtaegu või siis viia kogu laenu tagastamine näiteks sügisesse.

Laen toetuste vastu “Põllumeestele on välja töötatud spetsiaalne toodete pakett,” räägib Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus. “Pakume

Alati abivalmis!

ENTRA GRUPP

TEHNIKA, MÜÜK, RENT, HOOLDUS, LISAVARUSTUS

Laadur-ekskavaatorid SANKO-MST

kaht, spetsiaalselt kevadtööde finantseerimiseks kohandatud, aastase tähtajaga laenutoodet.”

Panga uus toode on tema sõnul laen toetuse vastu. Selle väiketootjale mõeldud laenu puhul soovib pank teada põllumehe hektaripõhiste toetuste mahtu ja nende summade laekumist pangakontole ning laenu saamiseks pole vaja seada tagatist. Tegu on toetuse vastu väljastatava laenuga.

Teise, kevadkülvilaenu väljastamine eeldab tagatise seadmist, milleks sobib hüpoteek või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käendus. Tagastamine toimub taas aasta lõpus ja vahepeal tasutakse ainult intressimakseid.

Kevadkülvilaenu pakub põllumeestele ka DNB Pank. DNB ettevõtete finantseerimise ja jaepanganduse juht Catlin Vatsel ütleb, et põllumajandus on DNB portfellis määratletud eraldi sihtsektorina.

Magasini 31, 10138 Tallinn tel 644 3345 • faks 645 0090 entra@entra.ee

www.entra.ee

INTERPART varuosad JCB tehnikale

võimalus 19

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

MESi tagatud laenud kevadtöödeks mln € Põllumajandussektori laenude tagamine kokku

2010

2011

2012

Arv Pangalaen Tagatis

Arv Pangalaen Tagatis

Arv Pangalaen Tagatis

139

13,4

8,5

159

27,5

15,5

143

21,7

11,8

sh kevadtöölaenude tagamine

58

3,0

2,0

71

3,6

2,3

81

4,8

2,7

sh pangale antud volituse alusel kevadtöölaenude tagamine

32

1,0

0,7

53

1,6

1,0

59

1,6

1,0

Tabeli põhjal saab teha analüüsi, kui suurt osa MES laenust keskmiselt tagab. Iga-aastane tähtajaline volitus otsustada ja vormistada tagatisleping MESi eest ise võimaldab põllumeestel kevadtööde teostamiseks vajalik käibelaen saada kiiremini. Tähtis ja kiire teema ettevõtjatele kevadel. Seisuga 31.03.2013 on pangad 2013. a kevadtöölaenude tagatisi ise vormistanud 19 ettevõtjale, laenude kogumahus 0,6 mln €.

Vatseli sõnul kasutavad kliendid üldiselt laenu tagasimakse tähtpäevana detsembrit, kui laekuvad põllumajandustoetused.

“Tagatisvaraks võib olla hüpoteek kinnisasjale, maaelu- ja põllumajanduslaenu puhul ka põllumaale,” selgitab Vatsel. “Vajaduse korral muu panga poolt aktsepteeritav tagatis.”

Hea kogemus Nordea suurkliendihalduri Tarmo Kase sõnul ei ole Nordeal eraldi pangatoodet kevadtöödeks. “Vaatame iga kliendi majandustegevust tervikuna ning leiame võimalusel sobivad lahendused koostööks,” tunnistab ta. “Põllumajandussektoril on kindlad omapärad ning meil on olemas kliendihaldurid, kes on sektori eripäradega kursis.”

SEB Lääne regiooni ärikliendisuhete juhi Tanis Kulpi hinnan-

gul on põllumajandussektor tervikuna üks paremini kriisi läbinud sektoreid ja laenukahjude määr selles valdkonnas on väga madal. “Paljudele põllumeestele oli eelmine aasta – vaatamata halvale koristusilmale – hea aasta tulenevalt toidukaupade kõrgetest hindadest maailmaturul,” põhjendab ta. “Samuti on põllumehed aasta-aastalt arendanud oma tehnoloogilist võimekust, mis on vähendanud sõltuvust ilmastikuriskidest.”

Nordea peab põllumajandust perspektiivseks valdkonnaks. “Ka selles sektoris kehtivad samad põhimõtted kui teistes: ettevõtjad, kes on teinud investeeringud, optimeerinud ressursside kasutamise ja viinud tootmise efektiivseks, on jätkusuutlikud,” nendib Nordea korporatiivpanganduse suurkliendihaldur Tarmo Kase. “Meie koostöö-

partneriteks on enamikus ettevõtjad, kes on hajutanud riske, olles kombineerinud taimekasvatuse loomakasvatusega. Läinudsügisene ilm ei ole põhjustanud märkimisväärselt pöördumisi maksepuhkuse või graafiku muutmise sooviga.”

Danske Banki kogemus on samuti positiivne. “Põllumajandusettevõtete maksekäitumine on läbi viimaste aastate olnud keskmisest parem,” nendib Meelis Annus. “ Swedbanki koostöö põllumeestega on sujunud tema sõnul meeldivalt ja tagasimaksetega suuri probleeme pole olnud. Siiski on mõned üksikud juhtumid, kus on oma võimeid üle hinnatud või äriplaan ebaõnnestunud ja uute investeeringute asemel tuleb vanu võlgu tagastada.

Lisaks ettevõtja oma tagatisele võib laenu tagada ka Maaelu

Edendamise Sihtasutuse (MES) käendusega. Iga-aastane tähtajaline volitus otsustada ja vormistada tagatisleping MESi eest ise võimaldab põllumeestel kevadtööde tegemiseks vajalik käibelaen saada kiiremini. Selle aasta 31. märtsi seisuga on pangad tänavuste kevadtöölaenude tagatisi vormistanud 19 ettevõtjale laenude kogumahus 0,6 mln eurot.

MESi volikiri pankadele MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul on MES aastaid viljelenud volikirja andmist pankadele, et need saaksid selle alusel taotlejatega otse tagatislepinguid sõlmida. Et kevadtööde laenude väljastamine sujuks kiiremini, saavad pangad MESilt volikirja kuni 100 000eurose laenu puhul. Üle 100 000€ laenude puhul langetatakse otsus MESi krediidikomitees.

Rosenbergi hinnangul on põllumajandustootjad usaldusväärsed laenutaotlejad kindlasti ka seetõttu, et pindalapõhiste toetustena tuleb neile igal aastal PRIA kaudu raha.

“Raskemas olukorras on seakasvatajad, kellel pole palju maad,” arvab Rosenberg. “Riskantsemad alad on ka turism ja restoraniäri, samuti puidutöötlemisega seotud ja teenindusettevõtted, sest maal on kliente vähe.”

Põllumajandussaadusi töötleva ja turustava ettevõtte Farm Plant Eesti ASi finantsjuhi Urmas Peterson sõnul võetakse tootmissisendeid pikaajalise krediidiga umbes pooltel müügijuhtudel.

“Pikaajalist krediiti küsib eelkõige see, kes pangast krediiti ei saa või kes ei taha või ei ole harjunud pangaga suhtlema,” selgitab Peterson. “Meie pakutav intressimäär on siiski kõrgem, kui pangad üldjuhul pakuvad. See on meie teadlik valik, sest me ei soovi pankadega konkureerida ja oleme huvitatud, et võimalikult palju kliente finantseeriksid ennast otse panga kaudu.”

Teine on olukord taimekaitsevahenditega. Kuna selles tooterühmas me ei küsi intressi, soovivad krediiti tihti ka need, kes vajadusel saaksid ka pangast raha. Tagasimakse võib toimuda kas saagiga või rahas.

20 tegija

Meelis Ots LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

M

eelis Ots on maaülikooli vanemteadur. Noorepoolne mees juhib loomakasvatusinstituudi söötmise osakonda ning on ka ise söötmisteadlane. Viimasel ajal võib teda järjest sagedamini näha õppepäevadel, olgu siis üksi, koos professor Kärdi või mõne teise kolleegiga.

Kas peate ennast ka ise professor Kärdi mantlipärijaks?

Kui olen esinemas käinud, on mulle öeldud jah, et “ah sina oled sellest Kärdi koolkonnast…”. Ise pole osanud seda nii mõelda, kuid meil on osakonnas väga palju aktiivseid noori, keda just Kärt on sinna tööle võtnud.

Mantlipärija olen pigem seetõttu, et kui Kärt maaülikoolist pensionile läks, sain tema töökohustused omale. Praegu olen ma dotsendi ja vanemteaduri ametis ning juhin söötmise osakonda.

Meil on professor Kärdiga 22 aastat vanusevahet, aga minu ja

Eesti Maaülikooli poolt on söötmisalast nõu hakanud andma Meelis Ots, keda peetakse Olav Kärdi mantlipärijaks. tema vahel võiks olla veel üks põlvkond. Olav Kärt vähendas oma töökoormust ja keegi pidi selle üle võtma, nii ma tema tööd jätkan.

Professor Kärt on minu õpetaja ja mentor. Temaga on väga hea koostööd teha, kuna ta pole autokraat.

Olete loomadega tuttav juba lapsepõlvest peale?

Olen linnapoiss, sündinud 1970 Tallinnas, kuid minu emapoolne suguvõsa on pärit Hiiumaalt. Eks see loodusearmastus Hiiumaalt pärit ole.

Loomadega puutusin kokku ka Tallinna Loomaaias. Osalesin koos klassivendadega sealse loomasõprade ringi töös: kuulasime loenguid, abistasime personali töödes ja aitasime ka teadlastel uurimustööd teha. Eredamalt on meelde jäänud hiirekoljude keetmine ja puhastamine, spermavõtt naaritsalt ning tundidepikkune jälgimine ida-kaukaasia kaljukitsede puuri ees.

Kui keskkooli lõpetasin, oli mul kolm valikut. Üks mu hobisid oli

ja on raadioamatörism ning üks mõte oli minna TPIsse raadioelektroonikat õppima. Teised valikud – veterinaaria ja loomaksavatus – olid linnapoisile ebaharilikud, aga lõpuks läksin ikka EPAsse.

Et mu vend töötas sel ajal Kohila sovhoosis, siis palusin end võtta majandi stipendiaadiks, aga õppeaeg oli Eesti jaoks pöördeline.

Pärast kolmandat kursust enam stippi ei makstud ja ka mina ei olnud enam kohustatud sovhoosi tööle minema. Alustasin õpinguid EPAs zooinsenerina, lõpetasin EPMÜ loomakasvatajana.

Jäite pärast ülikooli lõpetamist teadustööd tegema…

Viimasel ülikooliaastal 1992– 93 olin praktikal Tartu seakasvatuse katsejaamas ja pärast ülikooli lõpetamist jäin ka sinna tööle.

See oli asutus, kus viidi läbi kultide kontrollitud üleskasvatamist, hinnati nende nuuma- ja lihajõudlust. Samuti alustasime Tartu kandis sigade kunstliku seemendamisega. Sellega pandi alus Vasulas asuvale sigade seemendusjaamale. Ülikooli tulin tagasi 1997. aastal. Töövestlusel professor Kärdiga sai antud lubadus läbida nii magistrantuur kui doktorantuur. Temast sai ka minu juhendaja.

Minu magistritöö pealkirjaks sai “Looma- ja linnukasvatuses kasutatavad bioloogilised toimeained”.

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

päris Olav Kärdi töökohustused Pärast magistritöö kaitsmist 1999. aasta suvel astusin doktorantuuri. Päevakorral oli lüpsilehmade proteiintoitumise küsimus. Doktoritöö kaitsesin teemal “Energia- ja proteiiniallika mõju mikroobse proteiini sünteesile mäletsejatel”. Uurisin, kuidas mõjutavad vatsa tööd proteiinirikkad ristiku- ja lutsernisilo, rapsikook ja sojasrott.

Uurimusest selgus, et mikroobset proteiini sünteesitakse mäletsejate vatsas ristikurikka silo söötmisel enam kui lutsernisilo söötmisel. Leidsin, et liblikõielistest taimedest valmistatud silo proteiin on vatsa mikroorganismidele energiaallikaks ainult 44% ulatuses, samas kui kõrreliste silo proteiin on seda sajaprotsendiliselt. Parim jõusöötade kombinatsioon mikroobse proteiini sünteesi seisukohalt on aga odrajahu ja rapsikook.

Mis on praegu teie põhitöö?

Tegelen nii teadus-, õppekui administratiivtööga, lisaks nõustamisega. Olen ka akadeemilise vastutusvaldkonna “Söötmisteadus” juht. Seega tööd jagub.

Teadustöö osas juhin üht põllumajandusministeeriumi rahastatud rakendusuuringu projekti, mis käsitleb lehmade söötmise korraldamist robotlüpsifarmides.

Tegelen ka söötmisküsimustega projektis “Piimalehmade sigimine ja tervis” ja veel ühes põllumajandusministeeriumi rakendusuuringu projektis, milles uurime proteiinsöötade (kookide, srottide) bioloogilist väärtust piimatootmisel.

Loen taimekasvatust õppivatele tudengitele söötmisõpetuse loenguid. Lisaks juhendan praegu üht magistranti ja üht doktoranti.

Kui palju olete jõudnud teadustöö kõrvalt farmides käia ja praktikutega suhelda?

Praegu on tegemist küllaltki palju, nii et lautadesse jõuan vähem, kui sooviksin. Kõige sagedamini külastan maaülikooli katsefarmi. Nõustan jooksvalt üht piimafarmi ja ei ole ka teistele küsijatele oma abi keelanud.

PUHTIMISFUNGITSIID TERAVILJADELE

Registreeringu valdaja: Chemtura Corporation

Foto RAIVO TASSO

• ei alanda idanevust • lai toimespekter • süsteemne ja kontaktne toime

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

Laiapea laulud AIVE MÕTTUS ajakirjanik aive.mottus@maaleht.ee

S

“

ellega on nii, et vahel tulevad pikkamööda, mõnikord aga imekiiresti ja täitsa äkitsi. Mõlgutan niisama mõtteid, järsku leian mõne huvitava sõnapaari, ja lähebki lahti,” naerab Laiapea.

Põhiliselt on tema laulud inimestest, keda ta tunneb, ja olukordadest, mida elus näinud-kogenud. “Kui viis teada ja originaaltekst ees, on lihtne aru saada, kuidas rütm peab kokku minema,” avab lõbusa olekuga maamees

66aastane hobusekasvataja Kalju Laiapea, kes on poisipõlvest saati ka laulu-, jahi- ja naljamees olnud, räägib, kuidas tal salmid peast paberile voogavad. veidi oma laululoomingu telgitaguseid.

Laulmisestki ei ütle Kalju Laiapea ära. “Ükskord ronisin koos Kukerpillidega lavale. Pakkusin neile kolm viisi välja, nad valisid “Valged roosid” ja ma siis laulsin nende saatel oma sõnadega. Ei vilistanud välja keegi,” meenutab ta toredat kogemust.

Sajad luule- ja laulusalmid Esimese luuletuse kirjutas Kalju Laiapea 6.–7. klassis. Toona oli vihmane suvi ja heinategu jäi sügise peale. Maapoisina oli tal igapäevaelu nii elavalt silme ees, et sel-

võtnud. Ega seda polekski kusagilt võtta, nii palju on muid asju teha.

Enamasti hakkavadki lauluread hobusemehe peas keerlema mingi muu tegevuse, kas autosõidu või traktoritöö käigus. Siis peab Kalju masina kinni ja kirjutab salmid üles. Või teeb seda hiljem õhtul kodus – seisab meeles küll senikaua.

“Seda juhtub harva, et esimese salmi esimesena paberile saan. Ikka kusagilt keskelt hakkab mul asi peale. Pärast kohendan lõpu ja alguse juurde või sätin õigeks,” räägib ta.

lest sündis luuletus “Hilinenud heinategu”. “Sain õpetaja käest kiita, et vaat kui ilusti on elu salmi sisse pandud. Mulle jäi see ütlemine meelde ja edaspidi ongi läinud nii, et mu laulud sünnivad elust enesest,” selgitab sadade salmide autor.

Eraldi luuletamise aega pole Kalju Laiapea endale kunagi

sünnivad elust enesest

esinenud. Möödunud aastalgi jagasin Karujärve ääres 29 klubi hulgas 6.–9. kohta.”

Ka maarahva huumorivõistlusest “Maamees muigab” võtab Kalju Laiapea võimalusel alati osa.

Sealt on ta koju viinud mitu eripreemiat. Tänavugi andis žürii esimees Andres Ülviste oma tugeva käepigistusega Laiapeale üle eripreemia koomilise traagika parima esituse eest.

Ainest ammutas mees oma esinemiseks igapäevaelust. Näiteks Maximast, kus töötajad kannavad seljas valget kitlit, mille seljal kiri “Küsige, aitame alati!”. Laiapea siis küsiski, mida teha, kui õhtul und ei tule ja kas Maxima näitsikud saavad teda aidata.

Või siis sellest, kuidas vargad mitut puhku tema majapidamist rüüstamas on käinud ja varatuks teinud, aga pank seda vabandusena ei võta. “Issand annab andeks, meie anname ka oma võlglastele, aga näe, pank ei anna.

Sest tema nimi pole issand,” viskab naljamees.

Koomiline traagika Jahimeestele meeldib Laiapeal salme teha, nemad on hea naljasoonega: “Ma olen jahimeeste kokkutulekutel sageli taidlusega

Lisa mugavust.

Hoia kokku aega ja raha.

hobi 21

TRAKTOR 1026R 137CM NIIDUSEADE

13 599EUR PAKKUMINE KEHTIB KUNI 31.MAI 2013

Kas raske töö nagu niitmine heinamaal peab olema ebamugav ja raske ka juhile? Kindlasti mitte! 1026R standardvarustusse kuuluvad hüdrostaatiline jõuülekanne, 4 ratta vedu ja roolivõim.

Lisaks mugav deluxe iste, vedrustus, tuled ja palju muud.

Komplektis on kiirühendusega 137cm niiduseade.

On aeg teha tööd rõõmuga ja mugavalt. Küsi pakkumist juba täna!

Küsi lähimast Stokkerist www.stokker.com või võta ühendust oma müügimehega www.stokkeragri.ee/kontakt.

Hinnale lisandub käibemaks.

www.stokkeragri.ee

22 aiandus / uudised

kurki Kodumaist

SILJA LÄTTEMÄE ajakirjanik silja.lattemae@maaleht.ee

saab rohkem, tomatit vähem

ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter tunnistab, et kodumaine aiandus püsib elus köögiviljakasvatajate entusiasmi najal, sest pahatihti võib kasumist vaid unistada.

M

“

Toimetaja HEIKI RAUDLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

ina ei usu, et

Brüsselist nii väga dikteeritakse, kuidas aednikke toetada, see on ikka meie riigi suund, et toetused nii napid on. Aiandus on lihtsalt niivõrd spetsiifiline valdkond, et toetuste üle otsustajatel puudub tegelik ettekujutus selle töö mahu-

kusest, keerukusest ja köögiviljakasvatuse kuludest,” räägib ASi Sagro juhataja Kalle Reiter, kes on ühtaegu ka Eesti Aiandusliidu juhatuse liige.

Kogenud aednikku teeb murelikuks see, et tasapisi harjuvad tarbijad leppima importviljaga, sest meie aednikel on üha raskem ilma toetusteta köögivilja kasvatada ja selle mahud vähenevad. Oluline tegur on ka euroliidusisene ebavõrdne konkurents.

Ta toob kujuka näite: intensiivse tootmisega katmikala aednikud maksavad ühe ruutmeetri kohta 8–10 eurot riigimakse (ilma käibemaksuta), mitte üheski teises põllumajandusvaldkonnas pole ruutmeeter kasvupinda nii kõrgelt maksustatud.

“Siia kuuluvad aktsiisid, isiku tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, maamaks. Aga meil on katmikalal üle 60 töötaja,” loetleb Reiter ja küsib: “Kui sellise tootmise lõpetame, kas riik võidab selle pealt? Kas rahvas võidab, kui kaob värske tervislik toit?”

Suurem kurgi kasvupind Oleme Harjumaal Laagri alevikus Sagro kasvuhoonetes, kus juba on valminud esimesed kurgid, mida nobedate näppudega naised kastidesse korjavad.

“Kasvuhoone pikka kurki kasvatame 0,65 hektaril ja kahelt hekta-

rilt tuleb lühike kurk,” räägib Sagro juhataja.

Siit jõuab iga päev poodidesse umbes tonni jagu värskeid kodumaiseid kurke, mis teadagi annavad importkurgile oma maitse, värskuse ja kemikaalivaba kasvatuse poolest silmad ette.

“Meie kodumaist kurki võib Euroopas julgelt mahedaks nimetada. Sest kogu taimekasv on viidud ratsionaal-

Poolast pärit tarbekartulil lasub eriline tähelepanu

S

eoses ohtliku taimekahjustaja kartuli-ringmädaniku leviku ohuga palub põllumajandusamet pöörata erilist tähelepanu Poolast sissetoodavale tarbekartulile. Alates 1. maist 2004 on Poola seoses kartuli bakterhaiguste levikuga võtnud kohustuse kohaldada riigist väljaveetavale tarbekartulile rangemaid nõudeid, mis kehtivad tänaseni.

Teistesse ELi liikmesriikidesse on lubatud saata üksnes tarbekartulit, mis pärineb registreeritud ja kartuli-ringmädaniku suhtes vabaks tunnistatud tootmisüksusest ning on varustatud Poola

Riikliku Taimekaitseteenistuse väljastatud spetsiaalse sertifikaadiga (CMS certificate). Lisaks peab transpordivahend olema järelevalveametniku poolt plommitud ning partii saabumisest peab Poola Riiklik Taimekaitseteenistus olema eelnevalt teavitanud põllumajandusametit.

Kuna Poolast pärit tarbekartuli partiidest on liikmesriikides korduvalt tuvastatud kartuli-ringmädanikku, on alustatud Euroopa Liidus Poolast pärit tarbekartuli puhul täiendavaid kontrolle. Ülaltoodud nõuetele mittevastavatest partiidest palume teavitada põllumajandusametit.

Põllumajandusamet

Saaniga aprilli lõpuni

P

raegu tundub uskumatuna vanade inimeste meenutus, et lapsepõlves sõitsid nad mõnikord saaniga aprilli lõpuski. Aga ka 2010.–2011. a talve järel kadus talvine lumikate suuremas osas Eestis alles aprilli esimese kümmepäevaku lõpuks.

Vanad vaatlusandmed näitavad, et eelmise sajandi esimesel poolel püsis lumi kevadel kauem maas. Viimase 92 aasta jooksul lagunes talvine püsiv lumikate kaheksal kevadel aprilli teisel poolel (viimati 1996) ja kuuel kevadel alles jürikuu viimasel kümmepäevakul

(viimati 1956). Püsiva lumikatte kõige hilisemaks lagunemise kuupäevaks on olnud Jõgeval 27. aprill, registreeritud 1924. ja 1955. aastal.

Kümnel korral oli viimase 92 aasta jooksul mõõdulati juures 20. aprillil lund veel enam kui 15 cm paksuselt, viimati 1963. a kevadel. Seega on tõsi, et praegu eakad inimesed said oma lapsepõlves veel aprilli lõpuski mõnel kevadel reega sõita.

LAINE KEPPART

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog

aiandus / uudised 23

Maamajandus Nr 4 (10) 18. aprill 2013

teatab Reiter. Sellise vahetuse tingis majanduslik kitsikus, sest tomati kasvatamiseks katmikalal tuleb kasvuhooneid kütta umbes neli kuud, kurk aga kasvab saagini kaks kuud.

Kasvuhoone pikka kurki plaanitakse tänavu toota 200 tonni, lühikest kurki 520 tonni. Samas on tomati osakaal iga aastaga üha vähenenud.

“Oleme küll laiendanud tomati sortimenti, kasvatame eri sorte, samas jääb kogus tänavu alla 200 tonni, kunagi oli see 600 tonni,” räägib aednik, et üle poole senisest tomatikogusest temalt enam poodidesse ei jõua.

Tomatist ei loobu

“Mitte üheski teises põllumajandusvaldkonnas pole ruutmeeter maad nii kõrgelt maksustatud, kui on aianduses,” teatab ASi Sagro juhataja Kalle Reiter.

Katmikala aednikud maksavad ruutmeetri pealt 8–10 eurot riigimakse.

Foto SVEN ARBET

sele tasemele, kastmist juhivad arvutiprogrammid ja mingit salajast ülemäärast väetiste lisamist pole lihtsalt võimalik teha,” selgitab Reiter.

Kurgiistanduse lopsakas rohelus lausa paitab pilku, aga köögiviljakasvataja meel on mõru.

“Sel aastal vähendasin jälle tunduvalt tomatikasvatuse pinda. Varem kasvatasin tomateid 2,5 hektaril, nüüd kasvab mul tomat vaid ühel hektaril,”

“Tomati tootmine on väga kallis, energiahinnad kõrged ja kasvuperiood saagini pikk,” toob ta esile. Ja ega kurgikasvatus köetavas kasvuhoones ka odav ei ole.

Nii on Reiter välja arvutanud, et ainuüksi gaasi kulus tal tänavu märtsis köetava kasvuhoone pinna kohta 16% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Aastaga on elektri hind tõusnud veerandi võrra. Vaatamata päikeselistele päevadele, olid ööd aga külmad, samal ajal jaanuar-veebruar soojemad kui läinud aastal.

“Köögivilja kasvatamise kuludest moodustab kasvuhoones ainuüksi energia 45–50 protsenti, me ei saa enam kõrvalise abita jätkata, kuna toodangu omahind kujuneb niimoodi tarbija ostuvõimet arvestades liialt kõrgeks,” rõhutab Kalle Reiter.

Kulusid püütakse kokku hoida igat moodi – taimede pikeerimise ja kasvuhoonete kütmisega alustati hiljem, loetakse iga senti.

Ostame juurde kartulit, porgandit, peeti, kaalikat, sest meil on köögivilja töötlemine ja turustuskanalid olemas,” viitab Kalle Reiter, et suurtes kogustes ostavad Sagrolt köögivilja paljud kaubaketid.

Sagro juhataja soovitab ühistute loomisel võtta eeskuju eelkõige Lätist ja Saksamaalt, seal ongi väiketootjad koondunud eelkõige ühe suurettevõtja ümber.

Aiandus teelahkmel “Juba kipuvad kodumaisest värskest loobuma ka paljud keskmise sissetulekuga inimesed. Ometi pakume puhast, värsket, kvaliteetset aiavilja.

Siin on ohus juba rahva tervis, kui nad enam köögiviljagi osta ei jaksa,” tõdeb Kalle Reiter.

Ta rõhutab, et üha rohkem tootjaid on hakanud arutlema, kuidas edasi minna. Osad on aiandusega lõpetamas ja uutel on raske alustada investeeringuid.

“Kui süsteem laguneb, on hiljem alustada juba võimatu,” teatab Kalle Reiter, et mingit kasumit katmikalal kasvatamisest ei saa. Seda juba järsult tõusnud energiahinna tõttu. Nii ongi kodumaine värske aiavili praegu poelettidel importviljast tunduvalt kallim.

Sagro juhataja viitab sellele, ehkki praegu toetatakse investeeringutoetustega eelkõige väiketootjaid, ei suuda mikrotootjad üksi ketikaubandust varustada. Aednikud pole siiani eriti altid ka ühistegevuseks. Samas kuulub AS Sagro nende ettevõtete hulka, kes juba aastaid on koondanud väikeettevõtjaid ühiseks köögivilja turustamiseks.

“Avamaa köögivilja osas oleme suutnud leida palju partnereid, keda usaldame ja teeme koostööd.

Ühistegevus appi “Tahaksin julgustada väiketootjaid, et kindlasti on parem luua ühistut siis, kui üks tugev ettevõtja on eestvedaja, kelle ümber koonduvad väiketootjad. Sest suurem ja tugevam köögiviljakasvataja on võimeline kaubanduses paremini läbi lööma,” innustab Kalle Reiter.

Samas pole kasvuhoonete toodangu puhul ühistuid kellegagi teha, sest katmikala aednikke on Eestis järele jäänud väga vähe. Siin on aednikud teinud põllumajandusministrile ettepaneku laiendada uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil aastateks 2014–2020 investeeringutoetuse saajate ringi, et korralikke investeeringutoetusi saaksid ka suuremad katmikaladel köögvilja kasvatajad.

“Praegu pakutud investeeringutoetuse maksimaalmäär 150 000 eurot on ebapiisav, sest sellega saab soetada vaid 500 ruutmeetrit kaasaegset kasvupinda, kritiseerib Kalle Reiter, et investeeringutoetusi on vaja suurendada, nii et sellest kasu oleks.

sündmuste kalender 2013 Lamba-, kitse- ja seakasvataus

3x

Eesti Lambakasvatajate Selts ja teised

 18.–20. aprillini – lammaste ja kitsede väljapanek Tartus Maamessi põllumajandusloomade näitusel.  22. aprillil – Läänemaa lambakasvatajate õppereis Hiiumaale.

Korraldab Läänemaa Nõuandekeskus. Osalemine eelregistreerimisega telefonil 472 9007.  1. juunil – lamba- ja kitsepäev Tartus.  1. juunil – Lambafestival Lääne-Virumaal Sõmeru vallas, korraldajad Rägavere mõis ja Sõmeru vallavalitsus, lisateave kodulehel www.someru.ee.  10.–16. juulini – lamba- ja kitsekasvatajate õppereis Sitsiiliasse.  27.–28. juulil – lammaste ja kitsede väljapanek Jäneda talupäevadel.  3. augustil – XVIII lamba- ja kitsepäev Kurgjal C. R. Jakobsoni talumuuseumis.

Konkursid: kauneim utt, nooruttede rühm ja parim noorjäär. Tõugude esitlus.  August – ilmub tõlkeraamat “Kitsekasvatus”. Toimub raamatu esitlus koos koolitusega.

Koht ja aeg täpsustamisel.  7. septembril – lammaste ja kitsede väljapanek Tartumaal Ülenurmel üritusel “Tõuloom 2013”. Tõugude esitlus.  6.–8. septembrini – lammaste ja kitsede väljapanek näitusel “Luige sügis 2013”.  1. oktoobril – lambapäev Mõniste muuseumis, lisateave kodulehel www.monistemuuseum.ee/lambapaev.  November – aastalõpuseminar Eesti Lambakasvatajate Seltsi liikmetele.

Lisateave kodulehel www.lammas.ee.

Eesti Tõusigade Aretusühistu

 5. aprill – seemendusalane õppepäev Eesti Põllumajandusmuuseumis (lektor R. Grossfeld, Saksamaa).  18.–20. aprillini – Eesti Tõusigade Aretusühistu väljapanek Tartus Maamessil.  23.–24. aprillil – I osa täiskasvanute tööalasest koolitusest koostöös Olustvere TMKga seakasvatuse alal.  28. aprillist 2. maini – seakasvatajate õppereis Taani koostöös KSLV näituste ja õppekorralduse MTÜga (grupp I).  12.–16. maini – seakasvatajate õppereis Taani koostöös KSLV näituste ja õppekorralduse MTÜga (grupp II).  13.–14. mail – II osa täiskasvanute tööalasest koolitusest koostöös Olustvere TMKga seakasvatuse alal.  3.–4. juunil – III osa täiskasvanute tööalasest koolitusest koostöös Olustvere TMKga seakasvatuse alal.  27.–28. juulil – Eesti Tõusigade Aretusühistu väljapanek Jäneda talupäevadel.  7. septembril – sigade väljapanek Tartumaal Ülenurmel üritusel “Tõuloom 2013”.  3.–4. oktoobril – sügisseminar Laulasmaal (lektor K. Kyndesen, Taani).  November – seminar “150 aastat sigade ristandaretust Eestis”.

Lisateave kodulehel www.estpig.ee.

Aiandus- ja taimekasvatussektori ürituste, koolituskursuste jms eelteateid 2013. aasta kohta ootab 3. maiks veebitoimetaja Aive Mõttus (tel 5309 7209, e-post aive.mottus@maaleht.ee).

BDF453SHE3 Akutrell

Lithium-ion Slim Battery

Väike ja kerge, lihtsamateks töödeks Komplektis

6Ah 2 x 3.0Ah akut

199€

2x

BDF456RFE Akutrell

Jõuline akutrell Komplektis

9Ah 3 x 3.0Ah akut

279€

3x

BHP458RFE Akulööktrell

Äärmiselt suur pöördemoment

359€

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Klinkmann nkmann Eesti S AS - Mehaanika 2b, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - SuurSõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hind kehtib kuni 30.06.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab b käibemaksu käibemaksu.

g/kWh g/kWh g/kWh * Lisandub AdBlue kulu 8,6% diislile

assi Oma kl

PARIM 360 hj

* Lisandub AdBlue kulu 6,9% diislile * Lisandub AdBlue kulu 8,2% diislile

assi

Oma kl

assi

Oma kl

PARIM

PARIM

280 hj

240 hj

Fendt efektiivsuse näitaja

Fendt suure klassi traktorid 700, 800 ja 900 Vario – PowerMix maailmarekordi püstitajad Fendt suurklassi traktorid 724, 828 ja 936 Vario on juhtivad maailmarekordi hoidjad DLG Power Mix klassis madalaima diisli kulu poolest läbi aegade. See on saavutatud tänu uuele SCR-mootoritehnoloogiale koos heitgaasi järeltöötlussüsteemile läbi ADBlue lisamisega. Te saavutate tohutu kulude kokkuhoiu, töötundide kohta kuni 14 €. Arvutage ise järele.

Fendt-iga sõidavad parimad!

Ametlik esindaja Eestis:

-14 €/h PowerMix-i keskmine tulemus kõikide professionaalsete testmasinatega võrreldes.

Eeldused: Maksumus: 1,20€/l Diesel, 0,35€/l AdBlue 828 Vario: 7% AdBlue tarbimine diisli tarbimisest, 936 Vario: 8,6% AdBlue tarbimine diisli tarbimisest. Ümberarvutused tehtud maksimaalset kütusekulu arvestades.

1g/kWh =0,173l/h 205kW juures ja kasutab 70%, 1g/kWh=0,223l/h 265kW juures ja kasutab 70%

www.agriland.ee