MAAMAJANDUS (mai 2013)

Keskkonnahoid p천ldudel / Tomati ABC / Veterinaari kasulik hobi

16. mai

NR 5 (11)

2013

K천ige parem on n천ustada kogemusteta algajaid

Foto RAIVO TASSO

Aigar Suurmaa:

2 uudis

MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Hiilamardikas

juba maiustab

E

elmisel nädalal hakkasid hiilamardikad Eestis põlde ründama. See on tavatu – enamasti kahjustavad hiilamardikad kevadel talirüpsi ja -rapsi vähe, aga hiljutiste soojade päevadega on nad muutunud väga aktiivseks.

“Põlvamaal ühel teeäärsel põllul nägin juba üle-eelmisel nädalal ühe taime peal koguni viit kuni seitset mardikat,” räägib Oilseeds Trade’i Lõuna-Eesti esindaja Roman Šarin.

“Mardikate kiire ründe põhjuseks on ilmselt kuum maikuu algus.”

Rakater OÜ talirüpsipõldudel tegi omanik Mehis Puusepp nädalavahetusel juba taimekaitset. Ka temal oli mardikaid iga suurema taime peal.

“Tavaliselt neid kevadel pole, aga tänavu on taimik juba kõrgeks kasvanud, kohati pool meetrit ning hakkab kohe õitsema. Rüpsil on kõige tähtsam peaõis – üks suur rosett.

Kui selle ära kahjustab, siis saaki ei tule,” ütleb Puusepp.

Esmaspäeva hommikul toimetasid mardikad ka Kesk-Eestis talirüpsipõldudel. Õied on sealgi kohe-kohe puhkemas ning mardikad juba peal.

Ka Farm Plant Eesti nõustaja Tiiu Annuk kinnitab, et eelmisel nädalal ilmusid hiilamardikad välja.

“Huvitav on see, et põhja pool hakkas aktiivsus sama kiiresti pihta kui Lõuna-Eestis. Eelmise nädala

Eesmärgid kirja

N

üüd kui vabal turul on tegutsetud pea veerandsada aastat, näevad põllumajandusorganisatsioonid tõsist vajadust läbimõeldud tegevuskavade järele. Läinud aastal valmis piimanduse arengukava, sellel kevadel on algamas aianduse arengukava koostamine ja ka lihaveisekasvatajad on avaldanud soovi oma arengu strateegiliseks dokumendiks vormistada.

Igati loogiline, et oma arengukava oleks ka teraviljasektoril.

Põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkond tegigi põllumajandusministeeriumile ettepaneku alustada Eesti teraviljastrateegia väljatöötamist.

Eestis on mitmesuguseid teraviljakasvatajaid – suur- ja väiketootjaid, nn tava- ja mahetootjaid. Viljelejate huvid ja eesmärgid on erinevad, aga seni on toimunud valdkonna areng suuresti isevoolu teed.

Leidub ka neid, kellele saagi kasvatamine ja müük polegi nii tähtis. Üleriigilise arengukava koostamine annab kindlasti võimaluse huvigruppide esindajatel istuda ühise laua taha ja eesmärgid selgelt kirja panna. Saab ehk selgemaks, kes tahab saavutada võimalikult suuri koguseid, kes keskendub nišitootmisele, kelle puhul on esmatähtis kvaliteet.

Eesti teraviljakasvatus on teinud läbi suure arengu nii tehnoloogiliselt kui tulemuste poolest. Paraku tuleb välja, et suurem osa saagist on läinud kaubaks söödaviljana, mis on sissetuleku mõttes märksa kehvem võimalus kui kvaliteetse toiduvilja müük.

Samas on siinsed töötlejad ja loomakasvatajad sunnitud ostma välismaa vilja.

Loodetavasti suudetakse arengukava koostamise käigus selgeks mõelda, kuidas saada teravilja kasvatamisest senisest suuremat tulu ja kuidas omandaks sõna “lisandväärtus“ tegeliku sisu.

Foto Flickr

alguses oli sellest ka Virumaal ja Järvamaal kuulda, kohe helistati,” märgib Annuk. “Rapsil on õienupud peal ja eks loomakesed tahavad süüa pärast pikaleveninud talvitumist. Rapsi lõhnad meelitavad neid ligi ja üle 15kraadise temperatuuri juures on nad võimelised lendama kohale 10–15 kilomeetri kauguselt.”

Annuki sõnul on raske ennustada, kui palju neid sel aastal tuleb. “Ilm on ikka põhiline mõjufaktor, kuna soojaga levivad nad kiiresti põllu äärest keskele. Mõnel pool on mardikate hulk põllu keskel juba ületanud

tõrjekriteeriumi – üks-kaks mardikat õienuppude moodustumise faasis.”

Kohe pritsima minna Annuk veel ei soovita, ja see, kui naabril mardikad on, ei pruugi veel ohtu kujutada.

Oilseeds Trade’i Kesk-Eesti esindaja Tiina Jams lisab, et praeguseks on paljudes kohtades sadanud ja seetõttu on levik ka aeglustunud.

“Siiski võiks iga rapsikasvataja olla hoolas ja põlde jälgida. Hiilamardikas on nii-öelda valvel ja ootab oma hetke,” sõnab ta.

LII SAMMLER

4 Eesti kõrreliste saagikus 6 Keskkonnasäästu müüte murdes 8 Vesi puhtaks märgala abil

4

8 Maaharimine ja külv Tobrelutsude moodi 14

10 Tomati ABC kodukasvuhoones 14 Talv oli taliviljadele ränk

6

16 Tuulekaerast on raske vabaneda

18 10

18 Loomaarst Kadri Kääramehe

hobi eest makstakse peale

sisukord

heiki raudla

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

20 Põllumajandussaaduste turgude ülevaade 2013 22 Lihaveistele pühendatud elu

8

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

REKLAAM

MIDA KÜLVAD, SEDA LÕIKAD mi. Sealjuures on kultuuride kaitse­ alustest sortidest oma tarbeks luba­ tud kasvatada ainult teatud teravilja­ de, õli­ ja kiukultuuride, kartuli­ ning mõne söödakultuuri seemneid. Ka­ sutades seda sordiomanikule kuulu­ vat õigust, kohustub tootja maksma sordiomaniku nõudmisel selle eest õiglast tasu (OTS­tasu).

Eelnimetatud uuringus vaadeldi ka oma toodetud seemne osakaalu kogu külvipinnast (proportsioonid siin­ juures erinesid suuresti sortide lõikes võrreldud osakaaludest). Tulenes, et oma tarbeks kasvatatud seemet ka­ sutatakse enamasti kas alla 50%­l või 100%­l liigi külvipinnast. Vähem esi­ nes vahepealset varianti.

Sertifitseeritud seemne osakaal

Talirukki talvitumine katselappidel Jõgeval (3. mail 2013). Foto: Margus Ess

Seljataha on jäämas järjekordne külvikevad. Möödunud talv oli pikk ja visa lahkuma ning pani põllumeeste kannatuse tõsiselt proovile. Veel aprilli kolmandas dekaadis võis siin-seal märgata viimaseid lumelaike. Artikli kirjutamise ajaks, mai alguseks, oldi lõpuks kõikjal saadud alustada kauaoodatud kevadtöödega.

T

aliviljade olukorrast on pal­ ju räägitud. Lähinädalad näi­ tavad, kuidas alates april­ li lõpust külvatud väetis tai­ med elule suudab turgutada. Uurisi­ me olukorda ka Läänemaal tegutse­ va Seemneliidu liikme Alar Türneri käest. Mõnel varasemal talvel tritika­ let kasvatanud tootjana ta eelmisel sü­ gisel taliteravilju ei külvanudki. Vih­ mase sügise tõttu kujunes lõikuspe­ riood pikaks ega loonud talivilja kül­ vamiseks häid võimalusi. Parem val­ mistuda ja külvata korralikult suvi­ vili, kui teha „poolikult” talivilja – nii kõlab Alari kogemustepõhine mõtte­ arendus.

Rääkides seemnevaldkonnast, võib öelda, et sel hooajal on märga­ ta teatud muutusi. Sügised ja talved on viimastel aastatel olnud väga eri­ nevad ning kevadisi seemnevajadusi on põllumehel ning ka seemnetootja­ tel ja ­müüjatel aina raskem prognoo­ sida. Samuti omandab järjest suure­ mat tähtsust sordi valik, mis on oluli­ ne nii põllul kasvava taimiku elujõu­ lisuse kui ka sealt saadava saagi reali­ seerimise juures.

4. aprilli Maalehes väljendas Copenhagen Merchantsi teravilja­ maakler Indrek Aigro mõtteid sordi ja kvaliteetse seemne tähtsusest viljasaa­ gi ekspordiks müümise korral: „Ees­ tis on suur probleem see, et liiga pal­ ju kasvatatakse isepaljundatud sor­ te. Ühelt poolt ei taga oma seemnest vilja kasvatamine stabiilset kvaliteeti, teisalt nõuavad ostjad sertifitseeritud

seemne kasutamist.” Uurides Indre­ kult teema tausta, selgitas ta, et ole­ nevalt kultuurist on saagi müümi­ sel sort ja sertifitseeritud seeme suu­ rema või vähema tähtsusega (näiteks õlleodra või toidunisu ekspordil võib konkreetne sort ja seemne sertifikaadi olemasolu tingimuste kokkuleppimi­ sel rolli mängida), kuid igal juhul näi­ tab kogemus, et sertifitseeritud seem­ ne kasutamisel on saagi kvaliteedi­ näitajad stabiilselt kõrgemad olnud.

Sortide arvukusest Selles, et sordi valik on tootmise pla­ neerimisel väga oluline etapp, ei kaht­ le enam ilmselt ükski tegevpõllu­ mees. Kuidas aga orienteeruda pide­ valt täienevate võimaluste hulgas? Li­ saks Eesti sordilehte võetud sortidele võib Eestis turustada Euroopa Liidu ühtsesse sordilehte kantud sorte. Ees­ ti sordilehe viimasesse väljaandesse oli kantud umbes 370 põllu­ ja köögi­ viljakultuuri sorti, ELi ühtsesse sordi­ lehte kuulub neid praeguse seisuga aga juba ligi 38 000.

Kõige täpsema ja uuema info sor­ di ja seemne kohta saab kindlasti otse sordiomanikult või kohalikult esinda­ jalt. Eesti Seemneliitu kuuluvad viis Euroopa sortide esindajat ning Eesti oma sortide aretaja ja omanik Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Rääkides sel­ le hooaja seemnemüügi eripäradest, saab välja tuua, et kevade lähenedes suurenes seemnete ostuhuvi üsna jär­ sult. Seemnemüüjad on teinud suuri pingutusi, et põllumehi vajalikus ko­

guses seemnetega varustada. Nimeta­ tud asjaolu põhjuseks võib olla oma toodetud seemne võrdlemisi kehv kvaliteet sel aastal.

Eestis reaalselt kasvatatavate sor­ tide kohta võib aimu saada möö­ dunud aasta lõpul põllumajandus­ ministeeriumi tellitud uuringu „Sor­ diline mitmekesisus ja sertifitseeritud seemne kasutamine” tulemustest.

Uuringus osalenud 77 teraviljakas­ vatajat mainisid kokku 84 sordi nime, mida nad kasvatavad. Neist 62% kuu­ lusid ka Eesti sordilehte (Eesti sordi­ lehes on kokku 116 teraviljasorti).

Sööda­, kiu­ ja õlikultuuride sorte nimetati 39, neist 70% Eesti sordile­ hest. Kartulikasvatajad mainisid kok­ ku 33 sorti, millest 14 kuulusid Ees­ ti sordilehte. Kuid siinkohal oli vasta­ jate valim 16.

Seemnete kategooriad Eestis levinud sortide hulk osutus seega uuringu tulemuste põhjal juba küllaltki laiaks. Seemneuuringu tei­ ne pool käsitles lähemalt kasutatud seemne kategooriaid. Uuringu tu­ lemuste põhjal moodustas enami­ ku kasutatud seemnetest sortide lõi­ kes C­kategooria, millele järgnes oma tarbeks kasvatatud seemne (OTS) osa­ kaal. OTS on sertifitseeritud seemnest põllumajandustootja poolt enda tar­ beks toodetud seeme, mis on geneeti­ lise päritavusega säilitanud küll sor­ di omadused, kuid mille tootmine pole läbinud sertifitseeritud seemne tootmisele omast kontrollmehhanis­

Oma tarbeks toodetud seemne kasu­ tamist on riiklikul tasandil enne põl­ lumajandusministeeriumi küsitlust väga vähe uuritud. Eesti Seemne­ liit on selle teemaga tegelenud alates 2008. aastast, kui liitunud sordiesin­ dajad jõustasid sordikaitset regulee­ rivatest õigusaktidest tuleneva OTS­ tasude süsteemi. Kõrvutades seni ko­ gutud statistikat kirjeldatud uurin­ gu tulemustega, võib öelda, et reaal­ ne OTSi kasutamine jääb vahemikku 85–90% kogu Eesti külvipinnast. Kas ja kui suur probleem on oma tarbeks toodetud seemne nii suur osakaal?

Vastuse oskab praegu ilmselt anda juba iga põllumees ise. Sertifitseeri­ tud seemnel (SERT­seeme) on OTSi ees kindlad eelised, olles kontrolli­ tud kasvutingimustes toodetud kva­ liteetne ja stabiilsete tunnustega si­ send. Riiklik kontroll SERT­seemne tootmisprotsessi üle annab lisakind­ luse tulemi kvaliteedi suhtes – see algab seemnepõldude tunnustami­ sest ning lõppeb iga partii analüüsiga põllumajandusameti laborites. Maks­ tes SERT­seemne eest OTSi tootmise­ ga võrreldes kõrgemat hinda, suuren­ dab tootja suure tõenäosusega samal ajal endale kõrgema kvaliteediga saa­ gi ning väiksemad kulud kasvuajal ja pärast koristust. SERT­seemne kesk­ konnahoidlikkust kinnitab selle mi­ nimaalselt 15% osakaalu nõue KSM­ toetuse tingimustes.

SERT­seemne märgatavalt kõr­ gem hind ongi tõenäoliselt üks täh­ tis põhjus, miks Eestis on OTSi osa­ kaal niivõrd suur. Oma tarbeks seem­ ne tootmisel peab põllumees siiski ar­ vestama, et SERT­seemne ostmisel ei omanda ta sordile õigust, mille tõttu võib kaitsealuse sordi omanik küsida hilisemal OTSi kasutamisel vastavat litsentsitasu.

Oma tarbeks toodetud seemne müümine külviseemneks teisele toot­ jale ei ole lubatud.

Kontrolli oma toodetud seemet!

OTSi kasutamisel on oluline oma külviseemet enne külvamist kindlas­ ti laboratoorsel või muul viisil korra­ likult kontrollida. Näiteks võib juhtu­ da, et oma tarbeks toodetud seemne idanevus osutub niivõrd madalaks, et selle asendamine madala külvise­ normi ja kõrge idanevusega SERT­ seemnega ei osutu rahaliselt märga­ tavalt kulukamaks.

Selle aasta kevadel tundub OTSi puhul suurimaks probleemiks olevat just võrdlemisi madal idanevus. Alar Türneri tähelepanekute põhjal võib selle põhjus peituda seemne koris­ tusjärgses töötlemises – kuna märja­ le sügisele iseloomulikult oli korista­ tud seeme üsna niiske, võis harjumus­ päraste põhimõtetega kuivatades kui­ vati temperatuur seemnele liiga kõr­ geks osutuda. Idanevuse säilitami­ seks on oluline võimalikult pehme kuivatamisprotsess.

Teine probleem väga laialdase oma tarbeks toodetud seemne kasutami­ se korral on seemne puhtus. Ka OTSi kasutav tootja soovib, et põllud oleks umbrohust puhtad, et kulud taime­ kaitsevahenditele oleksid väiksemad ning kasvav taim tugev ja saagiroh­ ke. Selle parimaks eelduseks on seem­ neks jäetava vilja hoolikas sorteerimi­ ne (paraku on sageli levinud prakti­ ka, kus otse kombainist tulev saak jääb järgmist külvi ootama).

Seemnevarude planeerimine Varutud OTSi kvaliteedi ja kevadeks planeeritava SERT­seemne vajaduse võiks põllumees ideaalis välja selgita­ da juba eelneva aasta detsembris. Sel­ lisel juhul on seemnetootjal ja ­müüjal paremad võimalused pakkuda põllu­ mehele kõige sobivamaid sorte ja hin­ du.

Läbi riikliku kontrolli ja põllu­ majandusameti väljaannete on Ees­ tis toodetavast SERT­seemnest ning selle kvaliteedist väga täpne ülevaa­ de. OTSi kohta analoogsed andmed puuduvad peaaegu täielikult. Eesti Seemneliit soovib järgmisel hooajal käivitada OTSi analüüsimise süstee­ mi, mille kaudu saab põllumees kii­ relt ja lihtsalt saata oma OTSi proovi laborisse varem kokku lepitud ana­ lüüside teostamiseks. Seeläbi saavad tootjad täpse info külviks planeeri­ tud seemne kohta ning selgineb üldi­ ne ülevaade kasutatava OTSi kvalitee­ dist Eestis.

OTSi kasutamise andmeid on Seemneliit tavapäraselt küsinud eel­ neva kahe külvi kohta suve algul.

Tootja saab oma andmed esitada kas kirja teel või internetis vormi täitmi­ sel. Töötame jätkuvalt selle nimel, et muuta protseduuri kiiremaks ja liht­ samaks.

Eesti Seemneliit Eesti Seemneliitu on koondunud seemnekasvatajad ja sortide esinda­ jad ühise eesmärgiga – et Eesti põllu­ mehel oleks kättesaadav kvaliteetne seeme ja jätkuv ligipääs uutele, pare­ matele sortidele. Seemne otsingul või nõu saamiseks võib kindlasti pöördu­ da Seemneliidu või otse liidu liikmete poole, kelle kontaktid on üleval liidu kodulehel www.seemneliit.ee.

Karen Rätsep MTÜ Eesti Seemneliit tegevjuht

4 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

kõrreliste Eesti

RENE AAVOLA Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur

M

Foto sven arbet

Millised kõrrelised heintaimed annavad toitainetega küllaldase varustatuse ja sagedase varajase niitmise korral rohkem saaki ning võimaldavad suurimat niitmissagedust?

eil traditsiooniliselt viljeldavad talve- ja saagikindlad kõrrelised heintaimed ei ole kiire ädalakasvuga.

Sagedast, vähemalt kolmekordset niitmist võimaldavad liigid (kerahein, raiheinad) aga ei ole ebapiisava talvekindluse korral stabiilse saagiga.

Suurima seeduvate toitainete saagi saamiseks on optimaalne niita kõrreliste heintaimede rohukamaraid vähemalt kolm korda aastas.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kõrreliste heintaimedega leostunud, leetjail ja turvasmuldadel tehtud sortide ja aretusmaterjali võrdluskatsete tulemused pärinevad aastatest 1999–2011. Katse arvestuslappide väiksusest (6 m²) tulenevalt on oluline liikide omavaheline järjestus, mitte absoluutne saagikus.

Külvieelselt ja järgnevate saakide kasvatamiseks kasutati pealtväetisena kompleksväetisi. Lämmastiku

alusel olid kevadised väetisenormid N60 või 80, järgnevalt N60 kg/ha.

Taimikuid niideti 3–6 korda aastas.

Suurim kuivainesaak külviaastal (keskmiselt 10,67 ja maksimaalselt 11,40 t/ha) saadi kiireima algarenguga heintaimelt, üheaastaselt raiheinalt, itaalia raiheina saak jäi väiksemaks – vastavalt 8,03 ja 8,37 t/ha.

Milline on saagikam?

Püsivamatest heintaimedest on taimiku külvijärgsel aastal olnud suurima produktsiooniga vähe kuni keskmiselt lagunenud kuivendatud madalsoo-turvasmuldadele rajatud kolmeniitelised ohtetu luste (16,77 t/ha) ja põldtimuti puhaskülvid (14,82, maksimaalselt 15,86 t/ha) või ohtetu luste valdavusega lihtsad seemnesegud (13,81 ja 15,42 t/ha). Väetusrežiim on olnud N80P18K33 + N50P11K21 + N40P9K17.

Hariliku aruheina ja põld-raiheina kuivainet saadi esimesel saagiaastal 11,47–13,85 t/ha, keskmiselt vasta-

valt 12,47 ja 12,74 t/ha. Paraku hõrenesid ja umbrohtusid need katselapid pärast teist talvitumist.

Turvasmuldadel on mikrokliima eriti ebasoodne: suured ööpäevased mullatemperatuuri kõikumised, varajased sügisesed ja hilised kevadised öökülmad, pakane talvel, vegetatsiooni alguse vahe mineraal- ja turvasmuldadel võib ulatuda 14 päevani.

Soomullale külvatud katses oli kuivainesaagi langus teisel aastal eriti järsk, isegi talvekindlaiks peetavail heintaimeliikidel. Kolmandal aastal suurenes saak taas, kõige enam 2–3-liigilistel segukülvidel. Turvasmuldadele sage mullaharimine ja rohumaade uuendamine ei sobi, sest kiirendab turba mineraliseerumist.

Teraviljaniiskuse määraja

Aquamatic 5200

Lisainfo: 736 2716 tartu@estdoma.ee

• niiskus • mahukaal • temperatuur

saagikus

4500 €

Mineraalmullad sisaldavad vähe (~0,2%) lämmastikku. Seepärast jäävad ka kuivainesaagid seal sageli soomuldadel saaduist väiksemaks.

Kui taimik on edukalt talvitunud ja sademeid langeb piisavalt, on mineraalmullal esimesel saagiaastal saadud aretiste keskmisena harilikult aruheinalt kuni 12,90-, itaalia raiheinalt 11,74-, karjamaa-raiheinalt 11,48- ja timutilt 11,07tonniseid hektarisaake.

Sortide ja aretiste maksimumid on ulatunud aga vastavalt 14,58; 14,61; 13,20 ja 11,90 t/ha. Keraheina sortidelt on esimesel saagiaastal saadud neljakordsel niitmisel kuivainet keskmiselt 10,04, aretistelt aga kuni 13,06 t/ha. Keraheinal ja timutil säilib

taimekasvatus 5

Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

heintaimede saagikus Heintaimede sortide ja aretiste keskmised, sulgudes maksimaalsed kuivainesaagid (t/ha) Jõgeva SAI põldkatsetes 1999–2011.

Taimik

Niiteid I–II–III aastal

Üheaastane raihein Itaalia raihein aretised Karjamaa-raihein

3 3 4–3 3–5–4 3–3–4 4–3 aretised 4–3 Harilik aruhein 3–5–4 3–3–4 4–3 aretised 4–3 turvasmullal 3–3–3 Põldtimut 3–5–4 4–3 aretised 4–3 turvasmullal 3–3–3 Kõrge raikaerik 3–3–4 Aas-koldkaer 3–3–4 Kerahein 3–3–4 4–3 aretised 4–3 Päideroog turvasmullal 3–3–3 Ohtetu luste turvasmullal 3–3–3 9 niidusegu turvasmullal 3–3–3

I 10,67 (11,40) 8,03 (8,37) 11,74 (14,61) 6,08 (6,30) 8,50 (9,46) 11,24 (12,11) 11,48 (13,20) 7,52 (7,60) 7,73 (8,16) 11,49 (12,09) 12,90 (14,58) 12,47 (13,85) 5,41 (6,21) 10,72 (11,57) 11,07 (11,90) 14,82 (15,86) 10,12 7,72 9,51 (9,92) 10,04 (10,79) 9,98 (13,06) 11,91 16,77 13,81 (15,42)

saagikus suhteliselt hästi ka taimiku teisel ning kolmandal saagiaastal.

Ebakindla talvekindlusega liikidel langeb see aga kolmandal saagiaastal, moodustades harilikul aruheinal 49–72, karjamaa-raiheinal 56–63 ja itaalia raiheinal <50% eelneva aasta saagist. Aas-koldkaer ja kõrge raikaerik paistsid silma suure saagivõime ja kiire ädalakasvuga, vaatamata sellele, et enamasti kõrrel paiknev lehestik eemaldati iga niitega peaaegu täielikult.

Eesti raiheinasordid Sagedast niitmist taluvad kõige paremini kiirekasvulised heintaimed (raiheinad, kerahein jt), millel jääb kärpimise järel alles võrd-

Saagiaasta II 5,61 (7,49) 11,92 (12,14) 8,22 (8,45) 7,14 (7,52) 6,46 (8,04) 12,36 (12,59) 9,71 (10,04) 8,3 (8,49) 7,09 (8,82) 12,70 (13,62) 9,52 (10,08) 9,05 (10,29) 4,39 (5,18) 11,47 10,20 10,96 (11,43) 10,54 (11,56) 9,12 (10,70) 1,71 7,78 6,41 (8,28)

III 5,66 (6,17) 9,49 (10,28) 6,01 (6,43) 11,63 (11,81) 4,14 (5,05) 7,42 (8,10) 5,83 (6,67) 10,14 9,12 12,26 (12,72) 4,24 8,03 8,21 (9,81)

lemisi palju fotosünteesivat lehepinda. Neil liikidel pärast kärpimist puhkeperioodi ja kasvu seisakut ei esine. Jõgeva Sordiaretuse Instituudis on aretatud intensiivseks rohumaaviljeluseks sobivad karjamaaraiheinad (diploidne ‘Raidi’ ja tetraploidne ‘Raite’) ning tetraploidne itaalia raihein ‘Talvike’. Nende sortidega külvatud katseala üht poolt niideti neli korda aastas, esimest korda loomise algul.

Aastas antud toiteelementide koguse N320P68K132 mõjul saadi kahe saagiaasta keskmisena kuivainet järgmiselt: ‘Raidi’ 10,44; ‘Talvike’ 10,91 ja ‘Raite’ 11,19 t/ha. Teise poole kuuekordsel niitmisel võrsumise lõpul ja kõrsumisfaasis saadi

väetisnormi N300P66K126 toimel väiksem saak: vastavalt 7,95; 8,09 ja 8,80 t/ha.

Teoreetiliste arvutuste ja katsetega on kindlaks tehtud, et heintaimede potentsiaalne saagikus Eesti agroklimaatilistes tingimustes on 16 t/ha kuivainet, vahel enamgi. Taimkattele omast biosünteetilist aktiivsust on võimalik suurendada produktiivsete liikide ja sortide kasvatamise, tihedate rohukamarate loomise ning heintaimikute otstarbeka kasutamisega (õige niitmise või karjatamise aeg, sagedus, kõrgus).

Foto Ingmar Muusikus

Täisväärtuslik rohusööt Taimekasvu mõjutavatest välisteguritest alluvad reguleerimisele kõige enam mineraalne toitumine ja veerežiim. Heintaimed vajavad intensiivseks kasvamiseks rohkem vett ja toitaineid kui teised põllumajanduskultuurid, sest nende fotosünteesi potentsiaal on suurem.

Toiterežiimi optimeerimisel suureneb saagi majanduslikkuse koefitsient: suureneb maapealse massi suhe juurtemassi. Jaotatud väetamisega saab lühendada ajavahemikku taimiku niitmisest ädala koristusküpsuseni. Kui peetakse kinni soovituslikest väetamise normidest ja aegadest, sõltub heintaimede saagikus esmajoones sademete hulgast ja jaotusest taimekasvuperioodil. Päevane veetarve intensiivse kasvu ajal on meie oludes kuni 6 mm. Turvasmuldadel on mulla veevaru kõige suurem ja niiskust on heintaimede maksimaalse veetarbe perioodil enamasti piisavalt.

Saagi struktuuris on hinnatavaim osa lehtedel, seepärast langeb heintaimede optimaalne koristamine ajale, mil lehepind on suurim. Varajane niitmine soodustab heintaimede ädalakasvu vegetatsiooniperioodi teisel poolel. Nelja- kuni viiekordsel niitmisel on taimekasv ühtlasem, jääb ära kasvu vaibumine üleminekul generatiivsesse faasi. Fotosünteesi produktiivsus saagikuse tõustes langeb, eriti järsult neljatonnise kuivainesaagi juures.

Suur valik heas korras kasutatud traktoreid, kombaine ja põllumasinaid!

Suurim masinakeskus Soomes!

Lai valik DEMOMASINAID Agrimarketist:

adrad, külvikud, kivikoristid, heina-silomasinad jne

www.agrimarket.fi

Nüüd müügil ka EESTIS!

Koostööpartner ja esindaja: Sampo Grupp OÜ TÜRI, Tehnika 9 Volli Geherman, tel 5336 4573 info@sampogrupp.ee

TARTU, Vitamiini 2a Andres Menind, tel 518 5072

TALLINN, Mustamäe tee 62 Andrus Aruaas, tel 5396 5526

www.sampogrupp.ee

6 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Mitmel pool Euroopas on juurdunud praktika, mille puhul on biogaasijaamadest saamas põllumajanduse tavapärane osa. Kui biogaasijaamas tekkiv biogaas kasutatakse soojuse ja elektri koostootmiseks, siis kääritusjääk kasutatakse väetusainena põldudel. Hiljuti käivitunud Vinni biogaasijaama kääritusjääk jõuab tänavu esmakordselt OÜ Voore Farmi põldudele.

müüte murdes Keskkonnasäästu

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

K

Kui palju vastab tõele üks levinumaid käibemüüte, et moodne põllumajandus, uudne tehnika ja kaasaegsed taimekaitsevahendid kahjustavad keskkonda?

ui räägitakse põllumajanduse tekitatud keskkonnakahjudest, peetakse eelkõige silmas kolme loodusvara: vesi, muld ja õhk. Seda, et nende loodusvaradega on hakanud arvestama ka masinatootjad, tõestavad viimase kümnendi uuendused põllumajandustehnika vallas.

Selleks et vältida lämmastiku ja fosfori sattumist põhjavette ning sealtkaudu veekogudesse, on haka-

tud viimastel aastatel järjest rohkem kasutama vedelsõnniku viimist otse mulda.

Suuremad põllumajandusettevõtted nagu OÜ Pae Farmer ja OÜ Voore Farm on soetanud endale vastava seadeldise. Tänavu kevadel ostis OÜ Voore Farm endale suure ja kiire Holmeri lägatsisterni, millel on taga Catrose seade. Selle ühed kettad tõmbavad pinnasesse pilu, kuhu juhitakse virts, seejärel segatakse see randaalide abil mullaga ning tallatakse kergelt kinni.

Samuti saab sellega läga otse kamarasse süstida. Teenustööd teevad sarnaste masinatega Agriland OÜ ja Baltic Agro AS. Väetiste puhul on oluline edasiminek täppiskülv. Mullaproovide ja infotehnoloogia abiga tehakse selgeks ühe põllu eri piirkondade väetisevajadus, ning GPS-seadmega varustatud traktor, mis töötab koos väetiselaoturiga, programmeerib väetise juhtimise vaid sinna, kus seda tõesti vaja on, mitte ühtlaselt kogu põllule.

Õhu ja mulla kahjustajad Läga kahjustab oma haisuga samuti õhku ning seoses sellega inimeste elukeskkonda. Eriti palju pahandamist kuulevad asulate või linnade naabruses tegutsevad põllumehed. Ka selle vastu on abi eespool kirjeldatud masinatest ja tehnoloogiast, kuna sellisel käitlemisel puutub virts välisõhuga kokku vaid kümmekond minutit vältava pumpamise käigus. Muud tehnoloogia osad on kõik kinnised.

Süsinikujalajälg on keskkonnakaitsjate meelisteema. Aastaid on üritatud välja töötada traktoritele selliseid tehnoloogilisi lahendusi, mille puhul nende mootoritest CO2 kõige vähem õhku paiskuks.

Mootorite keskkonnale sõbralikumaks muutmisel on Euroopa turule tootvad traktoritehased jõudnud juba neljanda põlvkonna lahendusteni (Tier4). Alates eelmisest aastast vanemaid mudeleid enam Euroopas müüa ei tohi.

Lisaks on välja mõeldud kemikaalid, mis kütusest lähtuvaid heitgaase vähendavad, samuti CO2 osakesi püüdvad filtrite süsteemid.

Mulla kinni tallamine raske tehnikaga vähendab mullas bakterite ning kasulike mikroorganismide, samuti putukate ja vihmausside hulka.

Selle probleemi leevendamiseks on masinatehastes välja töötatud nn põimagregaadid, mis teevad ühe korraga mitu tööoperatsiooni. Kui põimagregaat koosneb kobestitest/

fookuses 7

Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013 Fotod sven arbet

Maamajandus, Baltic Agro, Farm Plant Eesti ning Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus kuulutavad välja järjekordse

viljakasvatajate võistluse.

Ürituse eesmärk on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi, kuidas suurendada teravilja- ja rapsikasvatuse kasumlikkust. Seekordsel võistlusel saab panna proovile oma teadmised ja oskused teravilja- ja õlikultuuride saagikuse ning tulukuse kategoorias. Parimaid ootavad auhinnad.

Selleks, et osaleda: Kääritusjäägi ehk digestaadi muldaviimine.

Sõnnikukäitluse probleemiks ümberkaudsetele elanikele on olnud sellega kaasnev hais.

Uuringud on näidanud, et kasutades põldude väetamiseks sõnniku asemel digestaati, saavutatakse lisaks paremale väetusomadusele ka ümberkaudsete elanike rahulolu.

OÜ Voore Farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp selgitab moodsa väetamisseadme põhimõtet: ühed kettad tõmbavad pinnasesse pilu, kuhu juhitakse virts, seejärel segatakse see randaalide abil mullaga ning tallatakse kergelt kinni.

äketest, randaalidest ja tasandusrullist, hoiab see kokku vähemalt kolm sõitu. Kui põimagregaadile lisada külvik, on mulla korduva tallamise võimalus veel väiksem.

Nii töötab Pirmastu OÜ põldudel Põlvamaal Cross-Sloti otsekülvik, millega saab maa samal ajal ette kobestada, külvata nii väetist, teravilja kui allakülviks heinaseemet, samuti lisada omaette väiksesse paaki vajaduse korral näiteks nälkjamürki.

Tõsi, need agregaadid on ise rasked ning tallavad samuti mulda. Survet mullale vähendatakse rehvirõhu alandamisega, topeltrehvidega, eri jälgedes sõitvate (n-ö koerakäiguga) masinate jms arendamisega.

Kahju taimekaitsest Teised suuremad elurikkuse kahjustajad on taimekaitsevahendid.

Et kahju oleks väiksem, on edumeelsemad viljakasvatajad muretsenud endale kaasaegsed taime-

kaitsepritsid. Ka need töötavad GPSiga, mille seaded ei lase üht ja sama põllusiilu topelt pritsida.

Seega ei satu taimedele ja mulda mürki liigses koguses.

Uuendusi on ka poomide maailmas: välja on töötatud n-ö tuulekotiga poomid, samuti vastavalt tuule suunale reguleeritavad, osaliselt suletavad pihustid jms. Kaasaegsed taimekaitsepritside poomid on ka laiad ning seetõttu ei pea põllul lõputult tiirutama ja jälgi tekitama.

Lisaks on need kitsaste rehvidega – ikka selleks, et vähem mulda või orast tallata.

Kuigi vee, mulla ja õhu saastamist saab vaadata eraldi, moodustavad need looduses tegelikult ühise kompleksi. Samuti püütakse kompleksselt lahendada keskkonnakaitse probleeme. Need masinad ning agrotehnilised võtted, mis väldivad ühe keskkonnavaldkonna kahjustamist, on vähem ohtlikud ka mitme teise suhtes.

• valige välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt 5 ha (välja võib valida mitu erineva kultuuriga põldu);

• teatage oma osalusest Maalehe toimetusse hiljemalt 31. maiks telefonil 661 3380 või e-postil heiki.raudla@maaleht.ee;

• deklareerige kasvuperioodi lõpuks võistluspõllul tehtud kulutused.

Erapooletud eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud põldudega ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse ja kvaliteedi määramisel. Aasta lõpus toimuval seminaril arutatakse tulemusi ja kogemusi.

Logo positiivis ja negatiivis

Tule kuulama ja arutlema: 5. juuni

Täppisviljeluse, mullastiku- ja väetustarbeteemalisel seminar Pilsu talus Tartumaal

18.–19. juuli

Häid rahvusvahelisi põllumajanduspraktikaid tutvustav konverents Kuressaares

5. sept

„Veefoorum 2013” Pärnus

Rohkem infot ürituste kohta: www.pikk.ee/balticdeal

s

d põllumajandustavasid praktika

Baltic Deal – rakendades parimai

8 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

puhtaks heiki raudla

Fotod sven arbet

P OÜ Viraito tegevjuhi Toivo Kensi sõnul tuleb märgalale miljoni euro vaade.

õltsamaa valla territooriumil ligi 700 hektaril majandava OÜ Viraito põllumajandusliku tegevuse põhisuund on piimakarjakasvatus ning veistele rohusööda tootmine. 2009. aastal pälvis pereettevõte Eesti kõige Läänemere-sõbralikuma põllumajandustootja tiitli, seda heitveest põllurammu valmistamise eest.

Nii otsustasid Eestimaa Looduse Fond ja Eestimaa Talupidajate Keskliit, kes aitasid kaasa Maailma Looduse Fondi ja Läänemere maade

Maaharimine ja külv Tobrelutsude moodi Säästvat põllumajandust ehk otsekülvi viljeleva Tobrelutsude pere taimekasvatusfilosoofia on loogiline – see, mis heiki raudla on hea mullale, on tulus MM vastutav toimetaja põllumehele ja hea heiki.raudla@maaleht.ee keskkonnale.

K

ui Maaleht Põlvamaale Puuri külla jõuab, käib perekond Tobrelutsu suurtalu põllul varase odra külv.

Masina järel tolmu pea polegi ja põld on adraga harimata. Tera külvatakse otse ristikupõllule, mis jäi sügisel koristamata, kuna ei olnud sobivat ilma. Külvikul on neli paaki – ristikuseemnetele allakülviks, väetisele, odraseemnetele ja viimane nälkjatõrjegraanulitele. Koristamata ristik on jäänud multšikihiks põllupinnale.

“Adraga künd ja minimeeritud mullaharimine on meie jaoks minevik,” sõnab pereisa Toomas Tobreluts, viidates 2008. aastal soetatud Uus-Meremaa päritolu täisotsekülvikule Cross Slot. “Aga ainult külvikust ei piisa selle tehnoloogia puhul – peab olema ka

MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

viljavaheldus, mis takistab haiguste levikut, see on kohustuslik.”

Mees ütleb naljatledes, et sellepärast ta ei künna, et on erialalt mehhanisaator, mitte agronoom. Tegelikult tuli otsekülvile ülemineku idee poeg Taavilt, kes kasutab põllutarkuste omandamiseks peamiselt internetivõimalusi.

Seejärel käidi Saksamaal masinaga tutvumas ja ostetigi toetuse kaasabil ligi kolm miljonit krooni maksnud otsekülvik ära.

Palju vahekultuure Cross Sloti otsekülvik on varustatud seemenditega, mis teevad mulda ristivaod, mille ühele poolele paigutatakse seeme ja teisele poolele väetis. Liikunud muld ja taimejäänused paigutatakse samasse kohta tagasi ning vaod surutakse kinni surveratastega, millega reguleeri-

märgala abil

Läänemere-sõbralikuks põllumajandusettevõtteks tunnistatud OÜ Viraito kavatseb likvideerida farmi viimase kitsaskoha, farmilähedase pinnavee vana drenaaži kaudu kraavi sattumise, tehismärgala rajamisega.

Talunike Keskkonnafoorumi algatatud võistlusele, mille eesmärk oli leida näiteid põllumajandusettevõtetest, kes vähendavad Läänemere saastekoormust ja rakendavad uudseid võimalusi keskkonna saastamise tõkestamiseks oma majapidamistes.

Alates 2010. aastast kuulub OÜ Viraito rahvusvahelisse Läänemereäärsete riikide koostööprojekti Baltic Deal, mille eesmärk on samuti vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nii, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks.

põhimõtted Säästva põlluharimise puhul asendatakse mehaaniline harimine mulla bioloogilise segamisega – mullaharimise ja mulla toitainete tasakaalustamise ülesandeid täidavad mulla mikroorganismid, juured ja muu mullafauna.

Mullaviljakuse eest hoolitsetakse mulla katmise, külvikordade ja umbrohutõrje kaudu.

Mulla minimaalne häirimine (otsekülv, minimeeritud mullaharimine) kaitseb mulla struktuuri ja mullafaunat ning säilitab orgaanilist ainet.

Mulla pidev kate (haljasväetistaimed, jäägid, multš) kaitseb mulda ja tõrjub umbrohtu.

Mitmekesised külvikorrad ja segaviljelus mõjuvad soodsalt mulla mikroorganismidele ning kahjulikult taimekahjuritele, umbrohule ja haigustele.

Allikas: http://soco.jrc.ec.europa.eu

takse ka seemnete külvisügavust.

Masinate kõrval on kujundanud Tobrelutsud uut külvikorda eesmärgiga, et tulevikus ei jääks ükski põld talveks taimkatteta. See on tähtis, et vältida taimetoitainete, eriti lämmastiku väljaleostumist.

Kavas on suurendada talikultuuride osakaalu ja kasvatada rohkem ristikut või võtta kasutusele muid vahekultuure.

Kuna ettevõte tegutseb nitraaditundlikul alal, tuleb majandamise juures pöörata eriti suurt tähelepanu põhjavee kaitsega seotud aspektidele. Aga Kesk-Eestist jõuab reostus jõgede kaudu kiiresti ka Läänemerre.

Valmimisel märgala OÜ Viraito juht, üks piimandusühistu E-Piim asutajaliikmeid Toivo Kens meenutab, et juba aastate eest sai koostöös E-Piimaga võetud oma lägamahutitesse piimatöötleja flotomuda ning väetatud läga ja flotomuda seguga põlde. Põltsamaa

Otsekülvi põhimõtteline pooldaja Toomas Tobreluts.

Foto sven arbet

Vesi

Ta märgib ära oma viie aasta viljavahelduse skeemi: raps, talivili, varane oder ristiku allakülviga, ristik, jälle teravili ja siis uuesti raps.

Talivili koristatakse ära augusti esimestel päevadel, ja kui muidu jääb põld kolmeks kuuks taimkatteta, siis Tobrelutsu sõnul saab sel ajal kasvatada vahekultuure.

Tema enda põllul kasvavad vahekultuuridena vikk, tatar, põld- või valge sinep, talirüps, samuti kõrrelised heintaimed, mis aitavad parandada mullastiku struktuuri ja siduda toitaineid.

Otsekülvi plussid 2011. aastal Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitliga pärjatud OÜ Pirmastu omanik Toomas Tobreluts ütleb, et kokkuhoid polegi künnita mullaharimistehnoloogia puhul esmane, kõige tähtsam on

saada muld korda. “See tehnoloogia on mullasõbralik,” selgitab ta ja viitab kevadisele kündmisele, mille käigus palju mulda õhku paiskub ja minema triivib. “Kõige parem huumus viiakse mullaharimisega põllult minema. Otsekülvi korral väheneb ka toitainete leostumine. Ja selge see, et kütust kulub vähem.”

Tobrelutsude eesmärk on lihtne – saada muld korda ja tõsta selle viljakust, et head saaki saaks. See on kasulik nii endale kui keskkonnale. “Me ei rakenda oma harimisvõtteid nõuete täitmiseks, me teeksime seda niikuinii,” nendib Toomas Tobreluts.

Vahekultuuride, talvise taimkatte ja otsekülviga on tulevikus võimalik tunduvalt vähendada mineraalväetiste ja haigustõrjevahendite andmist põllule.

fookuses 9

Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

nitraaditundlik ala Euroopa Liidu tasandil reguleerib veekaitset põllumajandusest pärit reostuse eest nitraadidirektiiv, mille eesmärk on terves Euroopa Liidus kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest tulevate nitraatide eest.

Veeseadusest tulenevalt moodustatakse põhja- ja pinnavee kaitseks intensiivse põlluma-

jandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.

Eestis on määratud vabariigi valitsuse määruse alusel Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere piirkonnast ja Adavere–Põltsamaa piirkonnast. Nitraaditundlikule alale on veeseaduse alusel kehtestatud põhja- ja pinnavee kaitseks rangemad keskkonnakaitsenõuded.

Allikas: keskkonnaministeerium

Kolm aastatel 2004–2005 rajatud lägahoidlat mahutavad 12 000 kantmeetrit vedelsõnnikut. Nendest tänapäeva nõuetele vastavatest rajatistest ei leki keskkonda mingeid kahjulikke aineid.

jõkke aga jõudis nõuetekohaselt töödeldud heitvesi.

“Piimatööstusest tulev solkvesi on erilise koostisega ja linna puhastusjaamad seda just hea meelega vastu ei võtnud,” selgitab Toivo Kens. “Meil tekkis idee teha flotaator ja flotomuda lägahoidlasse pumbata. Piimasolgist võetakse välja valgud-rasvad ja ülejäänud olluse paks osa veetakse koos lägaga põllule.”

Ettevõtte suurim probleem on aga Toivo Kensi sõnul kohalik reostuspunkt, mille likvideerimiseks on tegelikult juba lahendus olemas. “Farmi territooriumil asuvad biotiigid, kuhu

läks kunagi vana farmi solk,” räägib Kens. “2006. aastal jõudsime vana lauda rekonstrueerimisega sinnamaani, et farmist enam biotiikidesse solki ei läinud, aga ehitamiste käigus tuli välja kaartidel mitteolevaid maaparandusdrenaaže. Kõige rohkem hämmastas, et drenaaž läks läbi ka vanade silohoidlate alt.”

Enam kui 500 piimalehmaga ettevõttel koguneb silomaterjali aastas 9000 tonni ümber ning sademetega ja lume sulamisega imbub silohoidlast vett drenaaži. “Õnneks läheb pinnavesi kõik biopuhastitesse ja nende kõrval asuvasse kraavi,” tunnistab

Kens. “Aga see vesi tuleb puhtaks saada.”

Juba selle aasta lõpuks on mehel kavas rajada enam kui hektari suurusele alale tehismärgala – tänapäevaste nõuete järgi ehitatud tiikide süsteem, kuhu suunduvad biotiikidest ja kraavist tulevad veed. Kensi selgituse järgi toimub eri sügavuste, filtrite ja rohttaimedega varustatud tiikides reovee järelpuhastamine, kust puhas vesi suubub kraavi ja sealt edasi jõkke.

Piimatootja on investeerinud keskkonnakaitsesse rohkemgi, kui hädapärast vaja oleks. Üks näide on mood-

sad lägahoidlad, mis rajati aastatel 2004–2005 ja kust ei leki keskkonda kahjulikke aineid. Kensi sõnul oleks nende farmile piisanud 10 000kantmeetrisest mahust, aga kokku mahutavad kolm hoidlat enam kui 12 000 kantmeetrit vedelsõnnikut. “Tahtsin, et oleks varu,” põhjendab farmer.

Keskkonnahoid on loomulik Ettekannetes ja aruannetes on üllatatud põllumehi tõdemusega, et Eesti põhjavee kvaliteet on juba peaaegu sama halb kui 1990. aastatel. Siis oli see suurmajandite rohke väetamise ja muude keskkonnanõuete eiramise tagajärg. Toivo Kens ei taha rääkida teiste eest, aga ta ei tea põllumehi, kes tänapäeval sihilikult väetamisega üle pingutavad või täidavad keskkonnasõbraliku majandamise norme üksnes toetuse saamiseks.

“Ma ei tea ühtegi põllumeest, kes teadlikult reostab vett, ja meie piirkonnas ei tea ma ka ühtegi ettevõtjat, kes täidab nõudeid ainult PRIA toetuste pärast,” tunnistab Kens. “Muidugi võib tekkida ahvatlus kasutada rohkem väetist ja saada suuremaid saake, kui viljahinnad on head. Aga tänapäeval on väetis kallis ja ülemäärasel väetiste kulutamisel taimetoodangu tõstmiseks puudub majanduslik mõte. Põllumehed oskavad raha lugeda.”

Rääkides majandamisest nitraaditundlikul alal, märgib Kens, et piirkonna iseärasusi ja piiranguid tuleb arvestada. Aga see on loomulik.

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus.

Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, 51003 Tartu tel 511 1080 www.heinzbau.ee

10 taimekasvatus

Tomati

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

INGRID BENDER Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljade osakonna teadur

Fotod sven arbet ja reprod

T

omatit on lihtne kasvatada igas koduaias.

Seda saab teha nii kasvuhoones kui ka avamaal.

Suure ja kvaliteetse saagi saame alati siiski kasvuhoonest. Rikkaliku saagi tagab küllaldane ja õigeaegne väetamine ning taimehaigustest põhjustatud võimalikult väike kahju.

Vajab väetamist

Kasvuhäirena on lõhenemisel palju põhjuseid.

Tomat vajab kasvamiseks suurel hulgal toitaineid. Kuna kasvuhoones on kasv intensiivne, tuleb taimi pidevalt jälgida, et vajadusel neid õigel ajal väetisega turgutada. Üks kindel märk, et taim vajab väetamist, on see, kui taime latv muutub peenikeseks ja ladvalehed on heledamad rohelised võrreldes taime ülejäänud lehestiku värvusega.

Oluline on teada, et tomatitaimed vajavad palju lämmastikku tõusmetest õienuppude moodustumiseni, samuti õitsemise alguses. Viljade moodustumise ja peamisel saagikandeperioodil vajab tomat suurel hulgal kaaliumi ja mikroelementidest enim magneesiumi.

Tomati elujõulisuse ja korraliku saagi tagab õhu- ja toitaineterikas kasvusubstraat. Üldiselt jääb rikka-

Kuni õienuppude moodustumiseni vajavad tomatid palju lämmastikku, viljade valmimise ajal aga suurel hulgal kaaliumi. Mahedalt kasvatades kastke nõgeseleotisega.

liku saagi saamiseks väheseks nendest toitainetest, mis kevadel mulda oleme andnud. Seetõttu vajab tomat kasvamise ajal tavaliselt lisaväetamist.

Järgnevalt kirjeldame mõnda võimalust tomatitaimede väetamiseks sõltuvalt kasvusubstraadist ja kasvatusviisist (tava või mahe). Esimene variant on kõige lihtsam ja töökindlam.

Kasvatamine mullas, mida väetatakse (veise)sõnnikuga, mis kaevatakse mulda sügisel. Kevadel võib kasutada ainult kõdusõnnikut. Piisav kogus sõnnikut on 6 kg m²-le. Sellisel viisil kasvatades vajavad taimed veel lisaks tavaliselt kolm korda väetamist, mida võib teha mineraalväetistega.

Esimest korda pannakse väetist istutuseelselt, milleks sobib näiteks väetis lämmastikust (N), fosforist (P) ja kaaliumist (K) vahekorraga 11:8:23 + mikroelemendid. Teine väetamine tehakse tavaliselt kaks-kolm nädalat pärast taimede kasvuhoonesse istutamist lämmastikväetisega, milleks sobib ammooniumnitraat (NH4NO3).

Kolmas väetamine tehakse juuli keskpaigas, kui taimed hakkavad peamist saaki andma. Kasutatakse kaaliumirikast väetist, hästi sobib näiteks kaaliumnitraat (KNO3).

Kui tahetakse kasutada ainult looduslikku päritolu väetist, võib pealtväetamiseks suure eduga kasutada

Selleks et tomatitaim kasvaks elujõuline ja haigustele vastupidav, tuleb seda õigesti väetada.

Kasvamise ajal vajab tomat ka lisaväetamist.

näiteks kõrvenõgesest valmistatud leotist ehk virtsa, mida tarvitatakse lahjendusega vahekorras 1:5. Lahusega kastmist alustatakse kaks nädalat pärast istutamist ja kastetakse kahenädalaste vahedega kuni viis korda, kasutades igal korral 1–2 liitrit lahust taime kohta. Sõnniku kasutamise korral võib samal mullal tomatit kasvatada (vastavalt olukorrale) kümmekond ja rohkem aastat.

Kasvatamine mullas, mida väetatakse kompostiga. See viis annab samaväärse tulemuse nagu eelmine variant. Parim kompost saadakse sõnniku baasil. Pealtväetamine toimub sarnase skeemiga kui esimeses variandis. Komposti kasutades võib samas mullas tomatit kasvatada aastaid.

Kasvatamine turba baasil valmistatud substraadis. See variant võib osutuda keeruliseks, sest valmis turbasegud ei ole alati sobivad tomati kasvuks isegi siis, kui kotil olev reklaam seda lubab. Sageli on valmissegudes tomati kasvatamiseks ebasobiv toitainete tasakaal, mida on taimede kasvatamise käigus raske korrigeerida ja seetõttu võib esineda mitmesuguseid kasvuhäireid.

Parima tulemuse saame ise turbasegu valmistades, lisades m³ turba kohta 7 kg dolomiidijahu (turba neutraliseerimiseks) ja 2 kg turba üldväetist (näiteks PeatCare 11-24-24).

Parima tulemuse annab turbasubstraadil kasvatamine, kui taimi pidevalt (iganädalaselt) väetatakse spetsiaalsete veeslahustuvate täisväetistega. Kasvu esimeses pooles lämmastikurikkama väetisega (Ferticare 18-11-24) ja alates viljakandeperioodist kaaliumirikka väetisega (Ferticare 6-14-30). Parim on, kui turbasubstraati vahetatakse välja igal aastal või üle aasta.

Haiguste vähendamine Taimehaigusi on koduaias tomatitel lihtne kontrolli all hoida, kui luua selline kasvukeskkond, mis takistab haiguste levikut või hoiab haigused minimaalsel tasemel nii, et saak

oluliselt ei vähene. Haigusi aitavad vähendada järgmised võtted:

taimi mitte üle väetada;

tomatit kasvatada mullas ja väetamiseks kasutada sõnnikut; tagada kasvuhoones võimalikult

hea ventilatsioon ja taimi mitte liiga tihedalt istutada;

soovitatav on kasutada igal aastal uut kilet ja uut sidumisnööri; korjata ära haigestunud taime osad (eriti hahkhallituse ja lehemädaniku puhul); korjata kasvuhoonest alati ära

kõik haiged viljad ja viia välja; eemaldada külgvõrseid iga nädal;

hoida mullapind kuiv (selleks on mitmeid kastmisviise, näiteks saab kasutada kilemultši all paiknevat tilkkastmissüsteemi või mullas paiknevaid drenaažitorusid); kasta regulaarselt (parim aeg on

hommik või hommikupoolik; tavalisel mullapinna kastmisel õhtul saavad alumised lehed märjaks ega kuiva enne hommikut; kastmine suurendab õhuniiskust, mis püsib kõrge hommikuni); kasta 1–2 korda nädalas, ainult

väga kuumal ajal sagedamini; sügisel pärast taimede kasvuhoo nest välja viimist koristada kõik varisenud taimeosad ja mahakukkunud haiged viljad.

Edasi mõnest enamlevinud tomatihaigusest ja nendega toime tulekust. Koduaia kõige levinum tomatihaigus on hahkhallitus (Botrytis cinerea), mis kahjustab kõiki taimeosi. Seda haigust esineb pea igal aastal – olenevalt suve ilmastikust kas vähemal või suuremal määral.

Lehtedele tekivad pruunid laigud, lehed võivad üleni pruuniks muutuda, võtavad rippuva asendi.

Viljadel on pehme vesine mädanik.

Hahkhallitus levib kõrge õhuniiskusega (üle 80%) keskkonnas. Selline olukord esineb alati sadude ajal või uduse ilmaga. Kui sadu lõpeb või udu hajub, langeb õhuniiskus kasvuhoones ohtlikust piirist madalamale. Lisaks sajule ja udule tõuseb õhuniiskus kõrgele ka päikesetõusu järel, kui oleme ööseks tuulutusluu-

taimekasvatus 11

ABC Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

kodukasvuhoones

gid ja uksed sulgenud ega ole neid veel avada jõudnud. Südasuvel tõuseb õhuniiskus üle 80% juba öösel pärast kella nelja (päikesetõusu järel).

Et sellist ebasoodsat olukorda vältida, peaks tuulutusluugid avama hommikul päikesetõusu ajal, või veelgi parem, need ööpäev läbi lahti hoidma. Sügisel septembris on välisõhus tavaliselt öösiti palju õhuniiskust. Seetõttu on hea, kui ka veel siis hoiame tuulutusavad ja uksed ööpäev ringi avatuna (juhul kui öökülma tulemas ei ole). Selline tuulutamine hoiab tomatitaimed pidevalt kuivad ja see takistab hahkhallituse arengut.

Teine enamlevinud tomatihaigus kodukasvuhoones on tomatipruunmädanik ja -lehemädanik, mis tuleb tomatitaimedele lähikonnas kasvavalt kartulilt. Nakkusoht on väiksem, kui paneme kartuli kasvu-

hoone vahetust lähedusest kaugemale kasvama.

Pruunmädanik esineb viljadel, need muutuvad pruuniks, aga on kõvad. Lehtedele tulevad tüüpilised vesised hallikasrohelised laigud nagu kartuli lehtedelegi. Ka tomatipruunmädaniku ja -lehemädaniku kahjustust aitab vähendada kasvuhoone ööpäevaringne tuulutamine.

Taimede lehti võib kahjustada alates õitsemisfaasist tomati-ruugehallitus. Lehtedele tekivad ümmargused või ebakorrapärased rohekaskollased laigud. Lehe alumisel küljel on laigu kohal eostest ja eoskandjatest moodustunud hallikaspruun kirme.

Kui õhuniiskus on üle 85% ja kogu ööpäeva on väga soe, võib haigus levida kõikidele lehtedele. Eriti agressiivne on ruugehallitus olnud kuumadel suvedel.

Pruunmädanik saab alguse kartuli lehtedelt.

Ruugehallituse esimene tundemärk on kollased laigud lehtedel.

Ruugehallitust saame täielikult vältida, kui valime kasvatamiseks selle haiguse suhtes mittevastuvõtliku sordi. Ruugehallitusse nakatuvad ainult haigusele vastuvõtlikud sordid, kuid mitte igal aastal. Kui suvi on parajalt soe ja kuivapoolne, siis seda haigust hästituulutatud kasvuhoones ei esine. Ruugehallitust saame vähendada või päriselt vältida vastuvõtlikel sortidel kasvuhoone suvise ööpäevaringse tuulutamisega. Üks väheseid viirushaigusi, mis võib meie tavalistes koduaia kasvuhoonetes aeg-ajalt ette tulla, on tubaka-mosaiikviirus (TMV). See haigus võib taimedel ootamatult ilmneda, kui on just äsja alustatud saagi korjamisega ja taimed on vilju täis.

Nakatunud taimed jäävad naabruses olevatest tervetest taimedest

kasvus maha, on lühemad. Taime varrele moodustuvad mustad pikitriibud. Ladvaosa peeneneb ja lehed muutuvad kitsaks, moonduvad.

Vilju moodustub juurde vähe ja viljad jäävad väikeseks. Valmivate viljade pind muutub krobeliseks ja värvumine on ebaühtlane. Viirus levib haige taime mahla ülekandumisel tervele taimele. Kõige suurem TMV levitaja on meil tubakat suitsetav inimene, kes võib nakatada taimi ka siis, kui ta hetkel ei suitseta.

Tomatihaigustest ja väetamisest võib lisaks lugeda artikli autori kirjutatud raamatust “Maalehe tomatiraamat”, mis ilmus käesoleval aastal.

Milleks

otsida mujalt?

0,99% intressimarginaal Lisainformatsioon: • kolme kuu ujuv baasintress + marginaal 0,99% • sissemakse alates 10% • maksimaalne liising 5 aastat • kampaania tingimused kehtivad kõigile MLT mudelitele • tellimus peab olema esitatud enne 30.06.2013 • kampaania korraldaja jätab endale õiguse muuta liisingutingimusi • kampaania kehtib ainult juriidilistele isikutele

INTRAC EEsTI As | Tartu mnt 167, 75312 Harjumaa tel 603 5700 | info@intrac.ee

www.INTRAC.EE

Hahkhallituse kahjustusega leht jääb rippuvasse asendisse.

Hahkhallitusest nakatunud viljale tekib valkjas või helepruun laik. Viljad sageli varisevad.

Kollased kõvad laigud tekivad kuumaga, kui taimed ei jaksa vilju vee ja toitainetega piisavalt varustada.

12 loomakasvatus

Avalik kirjalik enampakkumine

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” ning tulenevalt keskkonnaministri 24.09.2012 käskkirjaga nr 861, 30.04.2013 käskkirjaga nr 414, 2.05.2013 käskkirjaga nr 419 ning 7.05.2013 käskkirjaga nr 430 langetatud riigivara müügi otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate

kinnisasjade müügi avalikul kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 28.05.2013 kella 10:30ni: Jrk Maa-kond Vald/linn

Küla/alev

Aadress

Katastritunnus

Pind-ala (ha)

SO* Alghind Tagatisraha

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju

Anija vald Anija vald Anija vald Jõelähtme vald Keila vald Keila vald Keila vald Keila vald Keila vald Keila vald Kernu vald Kiili vald Kiili vald Kiili vald Kose vald Kose vald Kuusalu vald Kõue vald Padise vald

Parila küla Pikva küla Voose küla Vandjala küla Laoküla küla Niitvälja küla Tõmmiku küla Tõmmiku küla Tõmmiku küla Valkse küla Kibuna küla Sõgula küla Sõgula küla Sõgula küla Kolu küla Raveliku küla Rehatse küla Virla küla Karilepa küla

Väljaotsa Vaokse Liivaku Pajumardi Viristaja Tuhkru Riisika Kopliotsa Leplandi Kesalille Ruunametsa Valve Leelo Inga Kraavi Pikasöödi Nurmiku Tõrapilli Kaarli-Põllu

14001:001:0692 14002:001:0204 14002:003:0402 24504:008:0173 29501:009:0420 29501:007:1797 29501:007:1638 29501:007:1678 29501:007:1795 29501:007:1729 29702:001:0112 30401:003:0502 30401:003:0504 30401:003:0506 33701:002:0227 33702:002:0693 35203:004:0069 36302:003:0233 56202:001:1123

8,11 6,19 6,36 1,08 31,3 21,27 17,47 6,34 19,72 16,14 10,86 0,98 3,69 1,96 2,26 15,75 11,47 17,41 1,96

(M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M)

9 730.6 190.8 260.970.46 950.21 270.24 450.8 240.23 660.16 140.11 940.2 940.5 530.3 920.9 040.20 470.11 470.22 630.2 540.-

970.610.820.90.4 690.2 120.2 440.820.2 360.1 610.1 190.290.550.390.900.2 040.1 140.2 260.250.-

20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36

Harju Harju Harju Harju Harju Harju Harju Ida-Viru Ida-Viru Järva Järva Järva Järva Järva Lääne Lääne Lääne

Saku vald Saue vald Saue vald Saue vald Saue vald Saue vald Saue vald Mäetaguse vald Toila vald Ambla vald Koeru vald Türi vald Türi vald Türi vald Lihula vald Martna vald Martna vald

Tõdva küla Alliku küla Alliku küla Alliku küla Alliku küla Vatsla küla Vatsla küla Ratva küla Konju küla Aravete alevik Ervita küla Lokuta küla Raukla küla Änari küla Võhma küla Keskküla küla Pürksi / Birkas küla

71801:006:1171 72701:001:0104 72701:002:2151 72701:002:2149 72701:002:2156 72701:001:0096 72701:001:0101 49801:002:0133 80201:002:0459 13402:004:0295 31402:002:0185 83601:002:0304 53701:002:0243 83601:001:0096 41103:002:0340 45203:003:0166 52001:005:0379

9,74 4,4 0,7 1,37 1,08 1,12 5,85 2,6 12,33 7,68 1,6258 1,9374 0,91 1,44 13,2 6,3 0,8352

(M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (E) (M) (E) (M) (M) (M) (M) (T)

12 660.33 000.10 500.16 440.12 960.6 720.14 620.3 120.14 790.11 520.2 430.17 430.1 820.2 880.11 880.4 410.2 500.-

1 260.3 300.1 050.1 640.1 290.670.1 460.310.1 470.1 150.240.1 740.180.280.1 180.440.250.-

37 Lääne

Ridala vald

Valgevälja küla

Puistu Pukso Sokupõllu Sikupõllu Kaerapõllu Maguna Kaste Ahupõllu Teese Kella Aasa Pistriku Vahe Allikapõllu Kärdi Kaldapealse Pürksi keskus 20a Öörde

67401:007:0171 7,8

(Ä)

42 900.- 4 290.-

38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74

Haljala vald Mooste vald Põlva vald Valgjärve vald Veriora vald Veriora vald Audru vald Audru vald Koonga vald Paikuse vald Varbla vald Kehtna vald Kehtna vald Märjamaa vald Pihtla vald Pöide vald Pöide vald Pöide vald Pöide vald Pöide vald Pöide vald Pöide vald Mäksa vald Rõngu vald Tartu vald Tartu vald Tähtvere vald Võnnu vald Sangaste vald Sangaste vald Tõlliste vald Paistu vald Paistu vald Meremäe vald Võru vald Võru vald Võru vald

Pehka küla Säässaare küla Eoste küla Maaritsa küla Kunksilla küla Lihtensteini küla Eassalu küla Eassalu küla Emmu küla Põlendmaa küla Aruküla küla Kaerepere alevik Koogimäe küla Ülejõe küla Nässuma küla Neemi küla Neemi küla Neemi küla Neemi küla Unguma küla Unguma küla Unguma küla Mäletjärve küla Tilga küla Igavere küla Vasula küla Rahinge küla Imste küla Restu küla Tiidu küla Paju küla Mustapali küla Mustapali küla Tääglova küla Võlsi küla Võlsi küla Väiso küla

Kähriku Arvi Vasara Teelise Keskpõllu Sirmiku Põdravahe Põdrasiilu Kõrgema Kitse Pajuvõsa Toomepuu Patarei Heina Rauna Valli Metsavahe Luguse Käänuki Toominga Metsaaluse Haava Uue-Eerika Kasekunni Pajuharaka Salu Tipu Sinitihase Vetevana Karukella Kärna Tamme Jüri Põllu Kroonumetsa Allika Jõekääru

19003:001:0031 47301:002:0198 61902:001:0258 85601:002:0179 87901:004:0172 87901:004:0171 15905:002:0474 15905:002:0473 33403:001:0301 56801:006:0158 86301:007:0186 29201:001:0207 29202:002:0067 50401:005:0184 59201:004:0618 63401:003:0021 63401:003:0030 63401:003:0065 63401:003:0019 63401:003:0071 63401:003:0072 63401:003:0066 50101:004:0164 69403:001:0086 79402:002:0139 79401:004:0060 83101:005:0144 91501:003:0128 72401:003:0021 72402:001:0026 82001:002:0023 57002:002:0052 57002:002:0053 46001:001:0377 91804:001:0318 91804:001:0309 91801:009:0112

(M) (E) (T) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (E) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (E) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M) (M)

26 870.3 520.9 240.34 480.1 850.7 530.1 060.3 530.2 710.6 740.37 510.10 070.4 560.5 110.2 830.4 050.4 240.4 110.5 020.1 590.1 900.1 690.6 630.4 780.16 710.8 300.24 900.9 860.11 350.35 800.52 810.2 220.3 040.6 180.14 380.9 680.10 560.-

Lääne-Viru Põlva Põlva Põlva Põlva Põlva Pärnu Pärnu Pärnu Pärnu Pärnu Rapla Rapla Rapla Saare Saare Saare Saare Saare Saare Saare Saare Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Valga Valga Valga Viljandi Viljandi Võru Võru Võru Võru

24,43 1,41 2,31 17,24 1,85 6,85 1,06 3,53 1,8101 5,62 37,51 1,0074 3,26 5,11 1,89 4,51 4,72 5,88 4,19 1,99 2,38 2,12 2,6542 3,19 13,93 9,23 2,4904 5,33 9,46 35,8 35,21 1,4854 2,0292 4,42 4,36 2,42 4,4

2 680.350.920.3 440.180.750.100.350.270.670.3 750.1 000.450.510.280.400.420.410.500.150.190.160.660.470.1 670.830.2 490.980.1 130.3 580.5 280.220.300.610.1 430.960.1 050.-

* SO - sihtotstarve, (E) – elamumaa, (Ä) – ärimaa, (T) – tootmismaa, (L) – transpordimaa, (M) – maatulundusmaa, (S) – sihtotstarbeta maa

Looduskaitseseaduses ja riigivaraseaduses on 15.04.2013 jõustunud järgmised muudatused: 1. enampakkumise võitjal ei ole enam võimalik ostusummat tasaarvestada temale kuuluva kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtusega.

2. RVS § 66 lõikes 6 sätestatud eelisõiguse kohaldamisel juhul, kui mitu piirneva kinnisasja omanikku soovivad piirneva kinnisasja omanikuna kasutada eelisõigust, siis eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku.

Kirjalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid.

Enampakkumisel osaleja on kohustatud tutvuma müügiobjekti infoga Maa-ameti kodulehel ja kinnisasja looduses üle vaatama. Enampakkumisel ostuõiguse saanud isik (ostja) kohustub müügiobjekti ostma sellises seisundis nagu see on müügilepingu tõestamise hetkel. Müüja ei vastuta selliste varjatud puuduste ilmnemise eest, millest müüja ei ole lepingu sõlmimise ajal teadlik ning ostja kohustub teatama ilmnenud puudustest hiljemalt kolme kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest.

Ostja võib riigivara omandada, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi. Põllumajandus- ja metsamaad sisaldava kinnisasja saab osta vastavalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) §-s 4 sätestatud tingimustele. KAOKS § 4 lõikes 6 ja §-s 5 sätestatud juhul peab ostja vastava maavanema loa esitama notarile enne müügilepingu sõlmimist.

Tagatisraha tasuda iga müügiobjekti kohta eraldi maksena avalduse esitamise tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB 10220034796011 (IBAN - EE 89 1010 2200 3479 6011), Swedbank 221023778606 (IBAN - EE 93 2200 2210 2377 8606), Nordea Bank 17001577198 (IBAN EE 70 1700 0170 0157 7198) või Danske Bank 333416110002 (IBAN EE40 3300 3334 1611 0002) viitenumber 3100057031, selgituseks müügiobjekti nimetus ja katastritunnus. Tagatisraha tasumisel teise isiku eest, märkida selgitusse pakkuja nimi. Tagatisraha arvestatakse võitjal ostusumma sisse, teistele osavõtjatele tagastatakse kontole, millelt ülekanne tehti. Kui võitja ei sõlmi lepingut, siis tagatisraha ei tagastata.

Kirjalik pakkumine peab sisaldama 1) avaldus (avalduse vorm kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel), milles on märgitud: - pakkuja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ning kontakttelefon; - müügiobjekti nimetus ja katastritunnus; - numbrite ja sõnadega kirjutatud ilma sentideta pakkumissumma, mis ei tohi olla alla alghinna. Juhul, kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summa ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa; - nõustumine enampakkumises osalemiseks ja müüdava vara ostmiseks enampakkumise teates kehtestatud tingimustel; - pakkumise tegemise kuupäev; pakkumise esitaja allkiri.

Kui tagatisraha makstakse ülekandega välisriigi pangast või sularahas panka, siis märkida pank ja arveldusarve number, kuhu mittevõitmise korral tagastada tagatisraha.

2) tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia, millel on näha pangarekvisiidid (makse saaja, arve number ja viitenumber) ja selgituses märgitud müügiobjekti nimetus ja/või katastritunnus ning pakkuja nimi (kui tasutakse teise isiku eest).

3) isiku esindamise puhul esindaja volitusi tõendav dokument (juriidilisel isikul vaid juhul, kui esindaja ei ole kantud B-kaardile).

Kui mõni eeltoodud dokumentidest jäetakse esitamata või esitatakse puudustega, siis pakkumist arvesse ei võeta!

Pakkumised esitada kirjalikult, iga müügiobjekt eraldi suletud ümbrikus Maa-ametisse, 28.05.2013 hiljemalt kella 10:30-ks aadressil Akadeemia 4 Tartu 51003, või saata kullerpostiga. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumisi arvesse ei võeta. Ümbrikule märkida: pakkuja kontaktandmed; objekti nimetus ja katastritunnus, mille kohta pakkumine esitatakse ning hoiatusmärge “Mitte avada enne 28.05.2013 enampakkumist!”

Kirjalike pakkumiste avamine toimub 28.05.2013 kell 11:00 Tartus Akadeemia 4 I korruse saalis. Pakkumiste avamine on avalik.

Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste avamisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni.

Pakkuja on kohustatud enne pakkumise tegemist tutvuma enampakkumise tingimustega.

Ostmiseks õigustatud isik kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga, arvestades riigivaraseaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 ning § 105 lõikes 2 nimetatud isikute õigusi. Riigivaraseaduse § 66 lõike 6 kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja müümisel, mis sisaldab metsamaa kõlvikut, on eelisõigus müüdava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul. Kui mitu piirneva kinnisasja omanikku soovivad eelisõigust kasutada, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku.

Riigivaraseaduse § 66 lõike 7 kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja müümisel, mis sisaldab haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut, on eelisõigus müüdavat kinnisasja õiguslikul alusel kasutaval isikul. Kui õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kellele kuuluv kasutusõigus hõlmab võõrandatavat kinnisasja suuremas ulatuses.

Riigivaraseaduse § 105 lõike 2 järgi, kui riik müüb haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis ei ole eelnevalt olnud riigivaraseaduse alusel kasutamiseks antud, on selle omandamise eelisõigus isikul, kes kasutas võõrandatavast kinnisasjast enam kui poolt maa ajutise kasutamise lepingu alusel selle maa riigi omandisse jätmiseni. Taotlusele tuleb lisada maa ajutise kasutamise lepingu koopia ja olemasolu korral kasutusala asendiplaan.

Kui riigi poolt müüdava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja suhtes soovivad oma eelisõigust samaaegselt kasutada nii piirneva kinnisasja omanik kui õiguslikul alusel kasutaja (sh enam kui poolt müüdavast maast ajutise kasutuse lepingu alusel kasutanud isik), siis eelistatakse maad õiguslikul alusel kasutavat isikut.

Kõiki eelnimetatud eelisõigusi on isikutel võimalik kasutada vaid juhul, kui õigustatud isik osaleb ise enampakkumisel, kuid ei osutu võitjaks, kuid soovib kinnisasja siiski osta enampakkumisel kujunenud hinnaga. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb õigustatud isikutel enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul kinnitada kirjalikult Maa-ametile, et ta soovib kasutada seda õigust.

Notariaalne müügileping ja asjaõigusleping tuleb ostjal sõlmida 6 nädala jooksul tulemuste kinnitamisest.

Hiljemalt notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimise hetkeks peab olema kogu ostusumma laekunud müüja poolt näidatud arveldusarvele või esitatud lepingu täitmise tagatised ning ostja peab olema veendunud, et kinnisasi vastab tema ootustele. Notaritasu ja riigilõivu tasub ostja. Kui enampakkumise võitnud äriühingul on tulenevalt äriseadustikust vajalik nõukogu nõusolek tehingu tegemiseks, tuleb see esitada notariaalsel müügilepingu sõlmimisel.

Täpsemat informatsiooni müüdavate kinnisasjade, enampakkumise läbiviimise ja müügitingimuste kohta saab Maa-ameti kodulehelt interneti aadressil www.maaamet.ee rubriigis “RIIGIMAA MÜÜK”. Infot ehitusõiguste ja planeerimisvõimaluste kohta saab kohaliku omavalitsuse käest. Täiendavate küsimuste korral helistada telefonidel 665 0782, 665 0781, 665 0749, 675 0126.

loomakasvatus 13 Avalik kirjalik enampakkumine riigimaa kasutamiseks andmiseks Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” ning tulenevalt keskkonnaministri 07.05.2013 käskkirjadega nr 431 ja nr 432 langetatud riigivara kasutamiseks andmise otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate

kinnisasjade põllumajanduslikuks kasutamiseks andmise avalikul kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 05.06.2013 kella 10:30ni : Jrk Maakond

Vald/linn

Küla/alev

Aadress

Katastritunnus

Pind-ala (ha)

Kasu- SO* Alghind Tagatistusala raha pindala (ha)

1

Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Kaalika

15401:002:0107 24,73 ha

24,52

(M) 2 353.­ 588.­

2

Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Redise

15401:002:0103 20,53 ha

20,11

(M) 1 930.­ 482.­

3

Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Kapsa

15401:002:0102 17,48 ha

16,82

(M) 1 614.­ 403.­

4

Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Herne

15401:002:0108 32,59 ha

31,12

(M) 2 987.­ 746.­

5

Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Oa

15401:002:0101 50,18 ha

48,99

(M) 4 703.­ 1 175.­

6

Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Viljatera

15401:002:0119 15,43 ha

15,43

(M) 1 481.­ 370.­

7

Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Rapsitera

15401:002:0104 16,14 ha

15,47

(M) 1 485.­ 371.­

8

Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Rukkitera

15401:002:0096 12,87 ha

12,05

(M) 1 156.­ 289.­

9

Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Odratera

15401:002:0109 16,93 ha

16,36

(M) 1 570.­ 392.­

10 Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Nisutera

15401:002:0106 51,99 ha

51,26

(M) 4 920.­ 1 230.­

11 Ida­Viru Aseri vald

Kestla küla

Kaeratera

15401:002:0110 21,56 ha

19,48

(M) 1 870.­ 467.­

12 Lääne

Lihula vald

Kirbla küla

Sooaluse

41103:001:0258 30,91 ha

30,91

(M) 2 163.­ 540.­

13 Lääne

Lihula vald

Meelva küla

Viigi

41101:001:0326 5,75 ha

5,47

(M) 382.­

14 Lääne

Lihula vald

Meelva küla

Vahtra

41101:001:0325 32,22 ha

27,11

(M) 1 897.­ 474.­

15 Lääne

Lihula vald

Seira küla

Sadula

41103:001:0259 24,14 ha

23,82

(M) 1 667.­ 416.­

16 Lääne

Martna vald

Ehmja küla

Muraka

45202:001:0247 53,54 ha

53,54

(M) 3 747.­ 936.­

17 Lääne

Martna vald

Keskküla küla

Kelluka

45203:003:0153 26,89 ha

25,74

(M) 1 621.­ 405.­

18 Lääne

Taebla vald

Koela küla

Kuldkinga

77601:001:0698 4,24 ha

0,76

(M) 53.­

13.­

19 Lääne

Taebla vald

Nihka küla

Lubjaahju

77601:001:0735 14,36 ha

4,53

(M) 317.­

79.­

20 Lääne­ Viru

Tamsalu vald Vajangu küla

Pääsusilma

78702:002:0245 16,86 ha

12,32

(M) 1 059.­ 264.­

21 Lääne­ Viru

Vihula vald

Sakussaare küla

Loone

88701:002:0193 55,23 ha

54,01

(M) 5 184.­ 1 296.­

22 Põlva

Mikitamäe vald

Mikitamäe küla

Nurmealuse

46503:004:0183 18178 m2 1,82

(M) 111.­

27.­

23 Põlva

Mikitamäe vald

Mikitamäe küla

Kraavivahe

46503:004:0184 29320 m2 2,93

(M) 178.­

44.­

24 Põlva

Veriora vald

Kunksilla küla

Nõiasaare

87901:004:0170 21,90 ha

20,96

(M) 1 278.­ 319.­

25 Pärnu

Audru vald

Ahaste küla

Rindalipõllu

15901:001:0399 25,07 ha

24,43

(M) 1 954.­ 488.­

26 Pärnu

Audru vald

Papsaare küla

Sinikaserva

15904:001:0358 5,73 ha

5,02

(M) 401.­

100.­

27 Pärnu

Audru vald

Papsaare küla

Pihlakavahe

15904:003:1855 2,20 ha

2,2

(M) 220.­

55.­

28 Pärnu

Sauga vald

Kilksama küla

Kesapõllu

73001:002:0332 41,24 ha

41,24

(M) 3 711.­ 927.­

29 Saare

Leisi vald

Veske küla

Tulika

40301:004:0069 12,05 ha

10,42

(M) 729.­

182.­

30 Saare

Lümanda vald Kuusnõmme küla Ränga

44001:001:0390 5,77 ha

5,01

(M) 280.­

70.­

31 Saare

Muhu vald

Pärase küla

Alvandi

47801:005:0535 3,95 ha

2,5

(M) 157.­

39.­

32 Tartu

Rõngu vald

Rannaküla küla

Kanali

69401:004:0013 12,56 ha

12,45

(M) 771.­

192.­

33 Tartu

Tartu vald

Nigula küla

Viiremaa

79402:002:0146 18,09 ha

18,07

(M) 1 590.­ 397.­

34 Tartu

Tartu vald

Vahi alevik

Villandi

79401:006:1320 10,95 ha

10,95

(M) 963.­

35 Tartu

Tartu vald

Vedu küla

Rajaveere

79402:003:0230 13,53 ha

13,53

(M) 1 190.­ 297.­

36 Tartu

Tartu vald

Vedu küla

Rajavälja

79402:003:0229 27,72 ha

27,53

(M) 2 422.­ 605.­

37 Tartu

Võnnu vald

Issaku küla

Nurmepõllu

91501:001:0184 15,15 ha

15,06

(M) 1 325.­ 331.­

38 Tartu

Ülenurme vald

Külitse küla

Aediku

94901:005:1599 3,85 ha

3,55

(M) 312.­

78.­

39 Tartu

Ülenurme vald

Laane küla

Tiigiserva

94901:007:1673 26811 m2 2,5

(M) 220.­

55.­

40 Tartu

Ülenurme vald

Reola küla

Otsa

94901:007:1655 24053 m2 2,41

(M) 212.­

53.­

41 Tartu

Ülenurme vald

Reola küla

Nurga

94901:009:0059 8,97 ha

8,97

(M) 789.­

197.­

42 Võru

Misso vald

Ritsiko küla

Ritsikapõllu

46801:004:0123 8,30 ha

3,09

(M) 151.­

37.­

43 Võru

Varstu vald

Kangsti küla

Jõekääru

86501:001:0121 4,72 ha

4,28

(M) 209.­

52.­

44 Võru

Varstu vald

Vana­Roosa küla

Jõeääre

86501:001:0122 16,63 ha

14,95

(M) 732.­

183.­

* SO - sihtotstarve (M) – maatulundusmaa

95.­

240.­

Kirjalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid. Enampakkumisel osaleja on kohustatud enne pakkumise tegemist tutvuma enam­ pakkumise tingimustega, infoga Maa­ameti kodulehel ja hiljemalt enne lepingu sõlmimist kinnis­ asja looduses üle vaatama, et vältida edaspidiste arusaamatuste ja kahjude tekkimise riski.

Tagatisraha tasuda iga rendiobjekti kohta eraldi maksena avalduse esitamise tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB 10220034796011 (IBAN ­ EE 89 1010 2200 3479 6011), Swedbank 221023778606 (IBAN ­ EE 93 2200 2210 2377 8606), Nordea Bank 17001577198 (IBAN EE 70 1700 0170 0157 7198) või Danske Bank 333416110002 (IBAN EE40 3300 3334 1611 0002) viitenumber 3100057031, selgituseks kinnisvara rendile andmine ning objekti nimi ja katastritunnus.

Tagatisraha arvestatakse enampakkumise võitjal renditasu sisse, teistele osavõtjatele tagatis­ raha tagastatakse. Isikule, kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale, sissemakstud tagatisraha ei tagastata.

Kirjalik pakkumine peab sisaldama 1) avaldus (avalduse vorm on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumise teate juures), milles on märgitud: ­ pakkuja nimi, isiku­ või registrikood, elu­ või asukoht ning kontakttelefon; ­ aadress, kuhu enampakkumise korraldaja saab saata enampakkumise protokolli ja muud me­ netluse dokumendid; ­ kasutamiseks antava kinnisasja (rendiobjekti) nimetus ja katastritunnus; ­ rendiobjekti kasutamise aastatasu pakkumissumma, mis peab olema kirjutatud sõnade ja numbritega eurodes täisarvuna (ilma eurosentideta) ja ei tohi olla alla alghinna. Juhul kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summa erinevad, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa; ­ nõustumine enampakkumises osalemiseks ja rendiobjekti kasutamiseks enampakkumise tea­ tes, käesolevas korras ja rendilepingus (lepingu projekt on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumisteate juures) sätestatud tingimustel; ­ pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri; 2) tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia, millel on näha pangarekvisiidid (makse saa­ ja, arve number, viitenumber); 3) isiku esindamise puhul esindaja volitusi tõendav dokument, juriidilise isiku esindamise puhul vaid juhul, kui isik ei ole kantud B­kaardile. Ümbrikule märkida pakkuja kontaktandmed; objekti nimetus ja katastritunnus, mille kohta pakkumine esitatakse, märge „Kinnisvara rendile andmine“ ning hoiatusmärge “Mitte avada enne 05.06.2013 enampakkumist!”

Pakkumised esitada kirjalikult, iga rendiobjekt eraldi suletud ümbrikus Maa­ametisse, 05.06.2013 hiljemalt kella 10:30­ks aadressil Akadeemia tn 4, 51003 Tartu või saata kullerpostiga. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumisi arvesse ei võeta.

Kirjalike pakkumiste avamine toimub 05.06.2013 kell 11:00 Akadeemia tn 4, Tartu. Pakkumiste avamine on avalik.

Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste avamisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemu­ sed kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni.

Rendilepingu sõlmimise õiguse saab enampakkumise võitja või õigustatud isik, arvestades riigi­ varaseaduse § 105 lõikes 3 nimetatud isikute õigusi, ning vastav otsus kinnitatakse keskkonna­ ministri käskkirjaga. Riigivaraseaduse § 105 lõike 3 kohaselt kui riik annab kasutamiseks haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis ei ole eelnevalt olnud riigivaraseaduse alusel kasutamiseks antud, on selle kasutamise eelisõigus isikul, kes kasutas kasutamiseks antavast kinnisasjast enam kui poolt maa ajutise kasutamise lepingu alusel selle maa riigi omandisse jätmiseni. Eelnimetatud eelisõigust on isikul võimalik kasutada vaid juhul, kui õigustatud isik osaleb ise enampakkumisel, kuid ei osutu võit­ jaks, kuid soovib kinnisasja siiski rentida enampakkumisel kujunenud hinnaga. Eelisõiguse kasu­ tamiseks tuleb õigustatud isikutel enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul esitada kasutamiseks andmise korraldajale (Maa­ametile) kirjalik taotlus, et ta soovib kasutada seda õigust. Taotlusele tuleb lisada maa ajutise kasutamise lepingu koopia ja kasutusala asendiplaan. Kui õigustatud isik teatab tähtaegselt, et kasutab õigust saada kinnis­ asi kasutusse enampakkumisel kujunenud hinnaga, lähevad enampakkumise võitja õigused ja kohustused üle õigustatud isikule ja enampakkumise tulemused kinnitatakse õigustatud isiku kasuks. Kui õigustatud isik esitab eelnimetatud taotluse, kuid kinnisasi jääb taotluse teinud isikust tulenevatel põhjustel kasutamiseks andmise korraldaja määratud tähtaja jooksul rentimata, siis taastatakse enampakkumise võitja õigus kinnisasi omandada.

Riigivara rendileping tuleb sõlmida keskkonnaministri poolt määratud tähtaja jooksul (tähtaeg märgitakse nii kasutamiseks andmise otsuses kui ka tulemuste kinnitamise otsuses), mis saab olla kuni kahe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest.

Tutvuge Maa-ameti kodulehel enampakkumise tingimuste, rendimenetluse tähtaegade ja lepingu projektiga, milles on märgitud rendile andmise tingimused. Rendi enampakkumise tea­ ted asuvad Maa­ameti kodulehel aadressil www.maaamet.ee rubriigis Avalikud pakkumised ­> Avalikud enampakkumised ­> Riigimaade rent.

Kasutamiseks antava vara, enampakkumisel osalemise ja rendilepingu tingimuste kohta saab täiendavat infot telefonidel 665 0788 ja 675 0174.

14 taimekasvatus

Talv oli

taliviljadele

LAINE KEPPART Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog Fotod sven arbet

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Seekordne talv oli pikk, lumerohke ja keskmisest külmem ning taliteraviljad said suuri kahjustusi.

Taliviljade vegetatsiooni algus hilines, osa põlde jäigi nii hõredaks, et tuli ümber künda.

ränk

L

õppenud talv oli keskmisest pikem, külmem ja lumerohke. Keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla null kraadi ja lumi jäi maha novembri viimastel päevadel. Juba detsembri alguses 10–20 sentimeetri paksuseks kasvanud kohev lumi kaitses talvituvaid taimi hästi külmade eest, kuid maapind külmus vähe jaanuari pakasteni.

Minimaalne õhutemperatuur langes detsembris Mandri-Eestis –17…–21°ni ja kuu keskmine õhutemperatuur osutus Jõgeval keskmisest kolme kraadi võrra madalamaks. Aastavahetuse ja jaanuari alguse tugev sula võttis kohati põllud lumest uuesti lühikeseks ajaks paljaks ning sulatas mulla üles. Neil põldudel, kus lumi püsima jäi, moodustus sellest lumekooriku sarnane tihenenud kõva kiht, mis püsis maapinnal taimede ümber kevadeni.

Talve kõige madalamad temperatuurid mõõdeti 19. ja 20. jaanuaril.

Ametlikuks Eesti selle talve külmarekordiks registreeriti Jõgeval õhus –28,7°, madalates orgudes Ida-Eestis langes termomeetrinäit kohati veelgi madalamale (alla –30°).

Ohtlikud külmad Külmade ööde ajaks olid põllud taas valdavas osas Eestis enam kui 10sentimeetrise, Ida-Eestis enam kui 20sentimeetrise lumekihiga kaetud. Kolme sentimeetri sügavusel (s.o taimede võrsumissõlme sügavusel) mullas ei langenud temperatuur Jõgeval alla –2 kraadi. Napilt oli lund rannikul ja saartel, kuid seal tugevaid külmi ei esinenud.

Veebruar oli tavapärasest 1–3 kraadi võrra soojem. Lund sadas rohkesti. Lume paksus kasvas küünlakuu teise dekaadi alguses suures osas Eestist 30 sentimeetrini ja üle selle ning paks lumi püsis aprilli esi-

keskmine temperatuur 2012/13. a talve keskmine õhutemperatuur Jõgeval võrreldes 1964.–2012. a keskmisega 10 5 0 -5 -10 -15 -20

lumikate Eestis Lume maksimaalne paksus 2013. a märtsis <20 cm 21–30 cm 31–40 cm 41–50 >50

Lumikate püsis Jõgeval maas 140 päeva, mis on keskmisest 42 päeva kauem.

Pärast lume minekut algas mulla kiire ülessulamine ja kelts kadus mullast keskmisest kuni kaks nädalat hiljem.

Koostatud Jõgeva ilmahuvikeskuses 10.04.2013. Laekunud ELUSi ja EMHI ilmavõrgu andmetel

31.03.

21.03.

11.03.

01.03.

19.02.

09.02.

30.01.

20.01.

10.01.

31.01.

21.12

11.12.

01.12

11.11.

01.11.

-25

21.11.

2012. a keskmine

taimekasvatus 15

Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

mese dekaadi lõpuni. See oli juba neljas järjestikune paksu lumega talv Eestis. Temperatuur kolme sentimeetri sügavusel mullas püsis veebruaris null kraadi lähedal.

Märts kujunes ebatavaliselt külmaks, keskmise õhutemperatuuri järgi selle talve kõige külmemaks kuuks. Veelgi külmem on Jõgeva 1922.–2012. a andmetel olnud paastukuu ainult neljal korral (1963, 1962, 1952 ja 1942). Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeval alla –20 kraadi 13 ööl, kusjuures vaatlusaastate keskmine on ainult kolm ööd.

Märtsi kõige madalamad õhutemperatuuri näitajad langesid tänavu Eestis –25…–27°ni, lume pinnal mõne kraadi võrra veelgi madalamale.

Nii madalad temperatuurid talve lõpus on ohtlikumad, kui oli jaanuari pakane. Võisid tekkida külmakahjustused puhkefaasist väljuma hakkavatele puudele ja põõsastele, eriti lumepinna läheduses, kuid seda on veel vara hinnata.

Kahjustunud orased Märts oli ka erakordselt päikeseline.

Veelgi rohkem on olnud Jõgeval päikesepaistet seniste vaatluste järgi ainult 1969. aastal. Päikese mõjul tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid üksikutel päevadel märtsis juba 4–6 kraadini, Kagu-Eestis ligi 7 kraadini.

Põllukultuuridele püsis temperatuur Jõgeva ümbruse põldudel tehtud vaatluste järgi kolme sentimeetri sügavusel mullas 0–2 kraadi piires.

Ka jürikuu esimesel kümmepäevakul jätkusid külmad ööd ja paks lumi püsis. Aprilli esimesel nädalal veel tuiskas ja lund tuli juurdegi, ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli miinuses. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes kogu talvega 10. aprilliks Jõgeval –882°, mis on viimase 91 aasta keskmisest –149 kraadi rohkem.

Intensiivne lume sulamine algas 11. aprillist, kui keskmine õhutemperatuur tõusis üle null kraadi. 15.– 17. aprilliks oli enamik Eestimaa põlde lumest vaba, mis on keskmisest 3–4 nädalat hiljem. Lumikate oli püsinud Jõgeval maas 140 päeva, mis on keskmisest 42 päeva kauem.

Mulla külmumine aprilli alguses veel suurenes ja külmumise alumine piir ulatus 6. aprillil kohati põldudel 50 sentimeetrist sügavamale, kohati paksema lume all aga ainult 20 sentimeetrini. See oli kogu talve maksimaalne külmumise sügavus.

Pärast lume minekut algas mulla kiire ülessulamine ja kelts kadus mullast 20.–24. aprilliks, mis on keskmisest kuni kaks nädalat hiljem. Talirukkiorased ja ristikutaimed alustasid uut kasvu 21. aprillil, talinisul, -rapsil ja -rüpsil algas kasv mõne päeva võrra hiljem. Taliviljade vegetatsiooni algus hilines võrreldes vaatlusaastate keskmisega poolteise nädala võrra.

Pika ja paksu lumega talve jooksul olid taliviljaorased tugevalt kahjustunud seenhaigustest. Lisaks esi-

nes haudumist ja madalamates põlluosades kahjustusi seisvast veest, mis mitmel pool tekkisid juba sügisel.

Orasepõllud muutusid pärast lume minekut lumiseenest roosakaspruuniks ja mõnel põllul ei olnud aprilli lõpus rohelist värvi õieti nähagi.

Kuna põllud olid esialgu märjad, ei pääsetud väetist andma, et taimi turgutada. Kasvu alustanud orased olid kollakasrohelised. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis tänavu püsivalt üle 5° juba paiguti enne lume minekut, Jõgeval 16. aprillil.

Massilisele talvekahjustuse tekkele aitas kaasa see, et taimed olid läinud sügisel lume alla talvituma vähekarastununa, mistõttu varuaineid nappis. Sügis oli sajune ja päikesevaene. Enne lume tulekut oli ilm soe. Novembri keskpaigas püsis mitme päeva jooksul ööpäeva keskmine õhutemperatuur 5 kraadist kõrgemal. Isegi veel mõni päev enne püsiva lumikatte teket tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid üle 5 kraadi, kusjuures ööpäevane temperatuuri kõikumine oli ainult 2–3 kraadi.

Kevadel pärast väetisekülvi hakkas talikultuuride seisukord vähehaaval paranema, kuid osa põlde jäigi nii hõredaks, et küntakse ümber. Talvitumine olenes sordist. Paremini elasid talve üle talirukki sortidest ‘Sangaste’ ja ‘Elvi’, talinisu sortidest ‘Sani’, ‘Fredis’, ‘Ramiro’ ja ‘Širvinta 1’. Talirüps talvitus paremini kui taliraps.

Pika ja paksu lumega talve jooksul said taliviljaorased tugevalt kahjustada, taliviljade vegetatsiooni algus hilines.

HIND ENNE: 4099€ HIND ENNE: 659€

PAKKUMINE MAI LÕPUNI: 3480€

PAKKUMINE MAI LÕPUNI: 559€

ROHELISTE

HOOAEG Sõber koduaias, murutraktor X165 * 122cm, 3 ühes niiduseade – külgväljavise, mults, kogumine * „automaatkäigukast“ * elektriline niiduseadme käivitus

Enim-müüdud iseliikuv muruniiduk JM36 * 3 ühes korpus – kogumine, külgväljavise, mults * niidulaius 56cm * kogumiskott 88L

HIND: 850€ HIND: 3752€ UUS Väike ja kompaktne kogujaga murutraktor X135R * 92cm, mahukas ja vastupidav niiduseade * kogumiskast 300L * „automaatkäigukast“, võimas V-Twin mootor

UUS Multsiv muruniiduk JS63 * 2 ühes korpus – multsimine, külgväljavise * niidulaius 53cm * 3600 pööravad esirattad

Aiahooaja parimad palad, John Deere aiatehnika, leiad Stokker-i poodidest.

Tule ja vii koju Sulle sobivaim muruniiduk või murutraktor lähimast Stokkerist, www.stokker.ee

16 taimekasvatus

Tuulekaerast

on raske vabaneda

Lihtsam ja odavam on tuulekaerast hoiduda, kui et hiljem aastaid teda tõrjuda. Ilma keemilise tõrjeta ei taha see paraku õnnestuda.

T

uulekaeraga saastunud põllumaade pind on aasta-aastalt suurenenud. Põllumajandusameti andmete põhjal oli 2012. aasta seisuga Eestis tuulekaeraga saastunud põlde kokku 214 998 hektarit, mis moodustas tervelt 38% põllukultuuride kogupinnast.

Tuulekaera peetakse raskestitõrjutavaks umbrohuks. Kõige rohkem meelehärmi valmistab ta seemnekasvatajatele, sest teraviljaseemnete puhul kehtib tuulekaerale nulltolerants. Ka tarbeviljapõldudel võib tuulekaer põhjustada olulist majanduslikku kahju.

Tuulekaer on tugev konkurent eriti just suviteraviljadele. Kuigi tema esialgne areng on veidi aeglasem kui teraviljadel, kiireneb see üsna pea ennaktempos. Tugeva juurestiku, hea võrsumisvõime ja kiire kasvu tõttu võtab ta kultuurtaimede eest ära rohkesti toitaineid, vett ja valgust ning jätab kultuuri alarindesse.

Tuulekaera pikk kõrs on suhteliselt nõrk, tema tiheda levikuga kolletes kipub põld lamanduma.

Tuulekaer on kiire paljunemisvõimega – üks taim võib anda kuni 250, mõnel juhul isegi kuni 1000 seemet. Seemned (sõkalterised) on põlvja ohtega ning asetsevad laiuvates pööristes. Välissõkal on tavaliselt

karvane, mistõttu seeme jääb kergesti mitmesuguste esemete külge ja võib niiviisi edasi levida.

Seemned valmivad ebaühtlaselt, suur osa neist variseb põllule juba enne põhikultuuri koristamist. Osa tuulekaera jääb tera- ja põhusaaki, andes sellega võimaluse uute alade saastumiseks. Tuleb silmas pidada, et peale saastunud külvise on oht tuulekaera levikuks ka sõnnikuga – seda nii allapanupõhu kui ka loomade seedetrakti läbinud tervete eluvõimeliste seemnete kaudu. Tuulekaera levitavad ka varisenud seemnetest toituvad linnud

Mehaaniline tõrjumine Tuulekaer on väga elujõuline. Seemned järelvalmivad ka väljakitkutud taimedel, mistõttu neid ei tohi mingil juhul jätta põlluservadele. Kui kitkumisel jääb võrsesõlm mulda, arenevad sellest uued võrsed, millel valmivad seemned. Seemnete idanemisvõime mullas võivat püsida kuni kümme aastat.

Kõrrekoorimisel, mis provotseerib seemned idanema, on väga suur tähtsus ka tuulekaera tõrjes. Oleme tootmistingimustes tähele pannud, et pärast kõrrekoorimist hakkas tuulekaera kasvama palju rohkem kui koristusjärgselt liigutamata põllul.

Kasvama läinud tuulekaer hävis talve jooksul täielikult – seda ka sellistel aastatel, mil maa praktiliselt ei külmunudki.

Kui põldu sügisel küntakse, jaotuvad varisenud seemned tõenäoliselt kogu künnikihi ulatuses ning tuulekaera tärkab pidevalt mitme aasta jooksul. Eelkoorlitega varustatud ader aga viib varisenud seemned vaopõhja, ning kui künd on piisavalt sügav ja järgmiste harimis-

tega seda kihti enam ülespoole ei tooda, kaotab soomlaste andmeil tuulekaer eluvõime 5–6 aasta jooksul. Meie minikatsed on aga näidanud, et 20 cm sügavuselt tuli nelja kuu jooksul (maist septembrini) üles umbes 20% tuulekaera seemnetest. Üks võimalus tuulekaera hävitamiseks ja seemnevaru vähendamiseks on provotseerida kevadel taimed kasvama ja siis hävitada nad mehaanilise tõrjega. Kui põld on tuulekaeraga väga saastunud, on üks variant kasvatada vahekultuurina heintaimi. Sellisel juhul tuleb kevadel teha mehaaniline tõrje ja alles seejärel külvata heintaimed.

Kindlasti tuleb rajatud põldu esimesel aastal vähemalt kaks korda niita ning niide koristada.

Korralik viljavaheldus – suviteraviljade kasvatamine vaheldumisi põldheina, taliviljade ja rühvelkultuuridega – aitab tuulekaera vaoshoidmisega paremini toime tulla.

Taliviljad oma tihedama taimiku ja kevadel kiirema algarengu tõttu hoiavad tuulekaera paremini kontrolli all kui suviviljad.

Keemiline tõrje Varajastes kasvufaasides ei ole hajusalt leiduvate tuulekaerataimede avastamine just lihtne ülesanne.

Teraviljapõllul võib neid kergemini leida külviridade vahelt ja tühikutelt. Väga sageli esineb tuulekaer kolletena.

Teatavasti on tuulekaer herbitsiidide suhtes kõige tundlikum alates kahe lehe faasist kuni võrsumise lõpuni. Pritsimiseks optimaalse aja valikul tuleb kindlasti silmas pidada, et teravili oleks veel sellises kasvufaasis (maksimaalselt kõrsumise alguseni), et herbitsiid seda ei kahjustaks.

Kui sügisel sai põld pindmiselt haritud või jäi üldse harimata, tasub keemilise tõrjega natuke oodata, et võimalikult rohkem tuulekaera jõuaks tärgata. Pindmiselt haritud põllul tärkab tuulekaer kevadel kiiremini ja ühtlasemalt kui küntud põllul.

Samuti tuleb jälgida, kas pärast tõrje tegemist hakkab veel tuulekaera tärkama. Oleme täheldanud väga aktiivset tuulekaera hilisemat tärkamist juhtudel, kui teraviljataimik on suhteliselt hõre või kui esineb külvivigu. Seetõttu võib osutuda vajalikus teistkordne tuulekaera tõrje. Üks suur tuulekaera levikukohti on põlluääred, kuhu prits alati ei ulatu. Samuti põllu ja teede vahelised alad, põllunurgad, postiümbrused, mida ei harita alati hoolikalt.

Keemilise tõrjega ei tohi hiljaks jääda, sest kui tuulekaeral on juba pööris moodustunud, siis tõrjevahendid enam ei aita. Keemiline tõrje tuleb teha kindlasti enne tuulekaera loomisfaasi.

Edukalt saab tuulekaera tõrjuda rapsi- ja hernepõldudelt, tehes kõrreliste tõrjet. Kuid sellisel juhul tuleb väga tähelepanelikult jälgida, kas eri taimekaitsevahendeid võib segada või mitte.

Tuulekaera tõrjeks sobivate preparaatide loetelu ja kasutusjuhised leiab põllumajandusameti kodulehel www.pma.agri.ee.

Malle Järvan, Ando Adamson Eesti Maaviljeluse Instituudi teadurid

Urmas Nurmsalu Oilseeds Agro OÜ tegevjuht

Foto LIINA EDESI

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

loomakasvatus 17 Avalik kirjalik enampakkumine riigimaa kasutamiseks andmiseks Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” ning tulenevalt keskkonnaministri 07.05.2013 käskkirjadega nr 431 ja nr 432 langetatud riigivara kasutamiseks andmise otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate

kinnisasjade põllumajanduslikuks kasutamiseks andmise avalikul kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 29.05.2013 kella 10:30ni : Jrk Maa­ kond

Vald/linn

Küla/alev

Aadress

Katastritunnus

Pind­ Kasu­ SO* Alghind Tagatis­ ala (ha) tusala raha pindala (ha)

1

Harju

Anija vald

Pikva küla

Vahevälja

14002:001:0189 48,23

46,06

2

Harju

Anija vald

Uuearu küla

Kullavahe

14002:002:0336 92,97

89,4

3

Harju

Kose vald

Kose alevik

Linnari

33702:001:0598 10,75

4

Harju

Kose vald

Kose alevik

Kruusamäe

5

Harju

Kose vald

Kose alevik

Sanderi

6

Harju

Kõue vald

Alansi küla

7

Harju

Kõue vald

8

Harju

9

Jrk Maa­ kond

Vald/linn

Küla/alev

Aadress

Katastritunnus

Pind­ Kasu­ SO* Alghind Tagatis­ ala (ha) tusala raha pindala (ha)

(M) 2 855.- 713.-

38 Pärnu

Are vald

Eavere küla

Nurmika

14901:002:0424 5,06

4,82

(M) 482.-

120.-

(M) 5 542.- 1 385.-

39 Pärnu

Are vald

Kurena küla

Ojalauda

14901:001:0129 2,11

2,11

(M) 189.-

47.-

10,75

(M) 666.-

166.-

40 Pärnu

Are vald

Kurena küla

Ojalauda

14901:001:0128 14,87

13,84

(M) 1 384.- 346.-

33702:001:0597 2,91

2,91

(M) 180.-

45.-

41 Pärnu

Are vald

Kurena küla

Ojalauda

14901:001:0175 32,73

29,88

(M) 2 988.- 747.-

33702:001:0596 4,23

4,23

(M) 262.-

65.-

42 Pärnu

Audru vald

Kõima küla

Passipere

15905:004:1031 25,69

25,69

(M) 2 569.- 642.-

Tarupõllu

36301:001:0443 25,55

25,55

(M) 1 584.- 396.-

43 Pärnu

Audru vald

Kõima küla

Kitsepõllu

15905:004:1012 15,10

14,74

(M) 1 474.- 368.-

Nutu küla

Jõepõllu

36302:002:0478 26,91

25,95

(M) 1 608.- 402.-

44 Pärnu

Audru vald

Lemmetsa küla

Kõllipõllu

15904:001:0407 9,20

8,47

(M) 847.-

211.-

Kõue vald

Ojasoo küla

Nurme

36301:001:0442 7,17

7,12

(M) 441.-

110.-

45 Pärnu

Audru vald

Lemmetsa küla

Aidapõllu

15904:001:0406 7,17

7,17

(M) 717.-

179.-

Harju

Kõue vald

Ojasoo küla

Niidu

36301:001:0441 10,78

10,78

(M) 668.-

167.-

46 Pärnu

Audru vald

Põldeotsa küla

Kalapõllu

15905:002:0464 56,14

43,61

(M) 3 052.- 763.-

10 Harju

Kõue vald

Rava küla

Suurpõllu

36302:002:0477 30,68

30,68

(M) 1 902.- 475.-

47 Pärnu

Audru vald

Põldeotsa küla

Rannapõllu

15905:002:0463 37,61

35,05

(M) 2 453.- 613.-

11 Harju

Nissi vald

Lehetu küla

Lepiku

51801:002:0232 40,77

40,77

(M) 2 527.- 631.-

48 Pärnu

Tahkuranna vald

Leina küla

Põlluriba

84801:004:0784 6,64

6,64

(M) 664.-

166.-

49 Pärnu

Tahkuranna vald

Tahkuranna küla Pihlakapõllu

84801:004:0783 2,37

2,37

(M) 237.-

59.-

12 Ida-Viru Iisaku vald

Varesmetsa küla Rohuniidu

22401:003:0396 16,15

13,94

(M) 1 338.- 334.-

13 Ida-Viru Iisaku vald

Varesmetsa küla Kraavimaa

22401:003:0395 9,42

8,99

(M) 692.-

173.-

14 Ida-Viru Lüganuse vald

Lüganuse alevik Kaldavälja

43701:001:0311 2,06

2,06

(M) 197.-

49.-

50 Pärnu

Vändra vald

Kaansoo küla

Lehepõllu

93004:003:0217 64,65

60,26

(M) 6 026.- 1 506.-

15 Ida-Viru Lüganuse vald

Matka küla

Niiduvälja

43701:001:0313 2,22

1,96

(M) 168.-

42.-

51 Pärnu

Vändra vald

Kaansoo küla

Punga

93004:003:0219 34,31

32,89

(M) 3 289.- 822.-

52 Pärnu

Vändra vald

Tagassaare küla Vana­Viidiku

93004:002:0049 8,08

8,08

(M) 808.-

16 Ida-Viru Lüganuse vald

Matka küla

Aasavälja

43701:001:0312 11,62

11,62

(M) 999.-

249.-

53 Rapla

Raikküla vald Lõpemetsa küla

Odra

65401:002:0197 32,63

32,63

(M) 2 023.- 505.-

17 Ida-Viru Maidla vald

Aidu-Sooküla küla

Kaerapõllu

44901:002:0363 3,57

3,57

(M) 342.-

85.-

54 Saare

Kaarma vald

Hübja küla

Siimu

34801:001:0576 2,15

2,05

(M) 143.-

35.-

55 Saare

Kaarma vald

Hübja küla

Kuresoo

34801:001:0578 6,71

5,76

(M) 403.-

100.-

18 Ida-Viru Maidla vald

Aruküla küla

Rombi

44901:003:0488 5,48

4,91

(M) 471.-

117.-

56 Saare

Kaarma vald

Hübja küla

Villemi

34801:001:0577 5,95

5,85

(M) 409.-

102.-

19 Ida-Viru Maidla vald

Arupäälse küla

Kaarlepa

44901:003:0489 4,21

3,78

(M) 291.-

72.-

57 Saare

Lümanda vald Kuusnõmme küla Saunapõllu

44001:001:0393 1,59

1,37

(M) 86.-

21.-

58 Saare

Lümanda vald Kuusnõmme küla Ussimäe

44001:001:0389 2,55

1,76

(M) 110.-

27.-

59 Saare

Lümanda vald Kuusnõmme küla Viinaköögi

44001:001:0391 6,84

4,77

(M) 300.-

75.-

202.-

20 Ida-Viru Maidla vald

Maidla küla

Tuuleveski

44901:002:0364 19,41

19,39

(M) 1 861.- 465.-

60 Saare

Muhu vald

Tupenurme küla

Pangaaluse

47801:004:0616 27,66

26,53

(M) 1 857.- 464.-

21 Ida-Viru Maidla vald

Rebu küla

Turvastiku

44901:003:0493 7,63

7,63

(M) 732.-

183.-

61 Tartu

Tartu vald

Igavere küla

Otsavälja

79402:002:0138 17,77

14,97

(M) 1 317.- 329.-

22 Ida-Viru Maidla vald

Rebu küla

Sirgeoja

44901:003:0492 4,47

4,47

(M) 429.-

107.-

62 Tartu

Tartu vald

Nigula küla

Rukkivälja

79402:002:0143 5,20

4,78

(M) 420.-

105.-

23 Ida-Viru Maidla vald

Rebu küla

Hõbeallika

44901:003:0491 2,98

2,8

(M) 268.-

67.-

63 Tartu

Tartu vald

Nigula küla

Pärniku

79402:002:0145 6,41

5,77

(M) 507.-

126.-

24 Ida-Viru Maidla vald

Uniküla küla

Tammi

44901:003:0494 3,46

3,38

(M) 324.-

81.-

64 Tartu

Tartu vald

Soeküla küla

Kiigapõllu

79402:003:0236 53,61

51,21

(M) 4 045.- 1 011.-

25 Ida-Viru Mäetaguse vald

Kiikla küla

Kalevi

49801:001:0398 14,11

14,11

(M) 1 354.- 338.-

65 Tartu

Tartu vald

Toolamaa küla

Kaarepõllu

79402:002:0157 34,33

33,57

(M) 2 954.- 738.-

26 Jõgeva

Jõgeva vald

Alavere küla

Instituudi

24804:001:0277 17,00

16,16

(M) 1 422.- 355.-

66 Tartu

Tartu vald

Vedu küla

Lehelinnu

79402:001:0497 8,17

8,17

(M) 718.-

27 Jõgeva

Jõgeva vald

Alavere küla

Oldipõllu

24804:001:0276 14,70

14,70

(M) 1 293.- 323.-

67 Tartu

Tartu vald

Vedu küla

Rabavälja

79402:001:0496 24,65

24,49

(M) 2 155.- 538.-

28 Jõgeva

Jõgeva vald

Vilina küla

Rähna

24804:001:0265 16,37

13,69

(M) 1 204.- 301.-

68 Valga

Sangaste vald Lauküla küla

Karli

72402:003:0071 14,91

14,88

(M) 1 309.- 327.-

29 Jõgeva

Palamuse vald

Kudina küla

Savipõllu

57802:003:0304 28,03

28,03

(M) 2 466.- 616.-

69 Valga

Sangaste vald Sarapuu küla

Äiatari

72402:003:0074 7,81

7,69

(M) 607.-

70 Valga

Õru vald

Õlatu küla

Ivaski

94301:001:0021 29,13

29,13

(M) 2 039.- 509.-

30 Lääne

Taebla vald

Võntküla küla

Võntküla 6

77601:001:0627 13,46

13,46

(M) 942.-

235.-

71 Viljandi

Abja vald

Penuja küla

Keskpulga

10502:003:0101 57,91

57,62

(M) 5 762.- 1 440.-

31 LääneViru

Tamsalu vald Türje küla

Toomingamarja 78702:002:0283 6,05

3,61

(M) 277.-

69.-

72 Viljandi

Suure-Jaani vald

Mäeküla küla

Oksapõllu

54502:001:0065 21,30

19,49

(M) 1 948.- 487.-

32 LääneViru

Tamsalu vald Võhmetu küla

Kullerkupu

8,07

(M) 774.-

193.-

73 Võru

Haanja vald

Purka küla

Jaani talu

18101:001:0189 2,41

2,41

(M) 118.-

74 Võru

Meremäe vald Antkruva küla

Lohu

46001:001:0374 21,54

21,54

(M) 1 313.- 328.-

33 LääneViru

Vihula vald

75 Võru

Meremäe vald Tiirhanna küla

Mündi

46002:003:0422 3,98

3,49

(M) 212.-

34 LääneViru

Vihula vald

Sakussaare küla Vidriku

88701:002:0190 53,08

50,23

(M) 4 822.- 1 205.-

76 Võru

Meremäe vald Vinski küla

Rummu

46002:003:0423 17,68

17,68

(M) 1 078.- 269.-

77 Võru

Mõniste vald

Mõniste küla

Anni

49301:002:0205 32,01

30,84

(M) 1 696.- 424.-

35 LääneViru

Vihula vald

Sakussaare küla Krõõda

88701:002:0189 42,80

41,42

(M) 3 976.- 994.-

78 Võru

Võru vald

Loosu küla

Madala

91801:003:0135 11,64

11,64

(M) 640.-

160.-

79 Võru

Võru vald

Roosisaare küla

Soomaa

91804:001:0343 6,51

4,75

(M) 232.-

58.-

36 Põlva

Laheda vald

80 Võru

Võru vald

Umbsaare küla

Kõdra

91804:004:0416 7,98

7,81

(M) 476.-

119.-

37 Põlva

Valgjärve vald Abissaare küla

Sakussaare küla Holgeri

Roosi küla

78701:002:0135 8,19 88701:002:0194 20,43

18,66

(M) 1 791.- 447.-

Jõeniidu

38501:003:0186 19,75

18,28

(M) 1 005.- 251.-

Vaderi

85603:001:0156 16,17

14,73

(M) 898.-

Kirjalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid.

Enampakkumisel osaleja on kohustatud enne pakkumise tegemist tutvuma enampakkumise tingimustega, infoga Maa-ameti kodulehel ja hiljemalt enne lepingu sõlmimist kinnisasja looduses üle vaatama, et vältida edaspidiste arusaamatuste ja kahjude tekkimise riski.

Tagatisraha tasuda iga rendiobjekti kohta eraldi mak­ sena avalduse esitamise tähtajaks Rahandusminis­ teeriumi arveldusarvele SEB 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011), Swedbank 221023778606 (IBAN - EE 93 2200 2210 2377 8606), Nordea Bank 17001577198 (IBAN EE 70 1700 0170 0157 7198) või Danske Bank 333416110002 (IBAN EE40 3300 3334 1611 0002) viitenumber 3100057031, selgituseks kinnisvara rendile andmine ning objekti nimi ja ka­ tastritunnus.

Tagatisraha arvestatakse enampakkumise võitjal renditasu sisse, teistele osavõtjatele tagatisraha tagastatakse.

Isikule, kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale, sissemakstud tagatisraha ei tagastata.

Kirjalik pakkumine peab sisaldama 1) avaldus (avalduse vorm on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumise teate juures), milles on märgitud: - pakkuja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ning kontakttelefon; - aadress, kuhu enampakkumise korraldaja saab saata

224.-

enampakkumise protokolli ja muud menetluse dokumendid; - kasutamiseks antava kinnisasja (rendiobjekti) nimetus ja katastritunnus; - rendiobjekti kasutamise aastatasu pakkumissumma, mis peab olema kirjutatud sõnade ja numbritega eurodes täisarvuna (ilma eurosentideta) ja ei tohi olla alla alghinna.

Juhul kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summa erinevad, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa; - nõustumine enampakkumises osalemiseks ja rendiobjekti kasutamiseks enampakkumise teates, käesolevas korras ja rendilepingus (lepingu projekt on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumisteate juures) sätestatud tingimustel; - pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri; 2) tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia, millel on näha pangarekvisiidid (makse saaja, arve number, viitenumber); 3) isiku esindamise puhul esindaja volitusi tõendav dokument, juriidilise isiku esindamise puhul vaid juhul, kui isik ei ole kantud B-kaardile. Ümbrikule märkida: pakkuja kontaktandmed; objek­ ti nimetus ja katastritunnus, mille kohta pakkumine esitatakse, märge „Kinnisvara rendile andmine“ ning hoiatusmärge “Mitte avada enne 29.05.2013 enam­ pakkumist!”

Pakkumised esitada kirjalikult, iga rendiobjekt eraldi suletud ümbrikus Maa-ametisse, 29.05.2013 hiljemalt kella

179.-

151.-

29.53.-

* SO - sihtotstarve (M) – maatulundusmaa

10:30-ks aadressil Akadeemia tn 4, 51003 Tartu või saata kullerpostiga. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pak­ kumisi arvesse ei võeta.

Kirjalike pakkumiste avamine toimub 29.05.2013 kell 11:00 Akadeemia tn 4, Tartu. Pakkumiste avamine on avalik.

Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste avamisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on oma pakku­ misega seotud kuni lepingu sõlmimiseni.

Rendilepingu sõlmimise õiguse saab enampakkumise võitja või õigustatud isik, arvestades riigivaraseaduse § 105 lõikes 3 nimetatud isikute õigusi, ning vastav otsus kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. Riigivaraseaduse § 105 lõike 3 kohaselt kui riik annab kasutamiseks haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis ei ole eelnevalt olnud riigivaraseaduse alusel kasutamiseks antud, on selle kasutamise eelisõigus isikul, kes kasutas kasutamiseks antavast kinnisasjast enam kui poolt maa ajutise kasutamise lepingu alusel selle maa riigi omandisse jätmiseni. Eelnimetatud eelisõigust on isikul võimalik kasutada vaid juhul, kui õigustatud isik osaleb ise enampakkumisel, kuid ei osutu võitjaks, kuid soovib kinnisasja siiski rentida enampakkumisel kujunenud hinnaga. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb õigustatud isikutel enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates

viie tööpäeva jooksul esitada kasutamiseks andmise korraldajale (Maa-ametile) kirjalik taotlus, et ta soovib kasutada seda õigust. Taotlusele tuleb lisada maa ajutise kasutamise lepingu koopia ja kasutusala asendiplaan.

Kui õigustatud isik teatab tähtaegselt, et kasutab õigust saada kinnisasi kasutusse enampakkumisel kujunenud hinnaga, lähevad enampakkumise võitja õigused ja kohustused üle õigustatud isikule ja enampakkumise tulemused kinnitatakse õigustatud isiku kasuks. Kui õigustatud isik esitab eelnimetatud taotluse, kuid kinnisasi jääb taotluse teinud isikust tulenevatel põhjustel kasutamiseks andmise korraldaja määratud tähtaja jooksul rentimata, siis taastatakse enampakkumise võitja õigus kinnisasi omandada.

Riigivara rendileping tuleb sõlmida keskkonnaministri poolt määratud tähtaja jooksul (tähtaeg märgitakse nii kasutamiseks andmise otsuses kui ka tulemuste kinnitamise otsuses), mis saab olla kuni kahe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest.

Tutvuge Maa­ameti kodulehel enampakkumise tin­ gimuste, rendimenetluse tähtaegade ja lepingu pro­ jektiga, milles on märgitud rendile andmise tingimused.

Rendi enampakkumise teated asuvad Maa-ameti kodulehel aadressil www.maaamet.ee rubriigis Avalikud pakkumised -> Avalikud enampakkumised -> Riigimaade rent. Kasutamiseks antava vara, enampakkumisel osalemise ja rendilepingu tingimuste kohta saab täiendavat infot telefonidel 665 0788 ja 675 0174.

18 hobi

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Loomaarst

Kadri Kääramehe hobi eest makstakse peale

HELI RAAMETS ajakirjanik heli.raamets@maaleht.ee

O

len Tallinna 21. keskkooli kasvandik. Seal sai hea inglise keele põhja alla.

Tulin oma parima sõbrannaga Tartusse – tema läks loomakasvatust õppima, mina veterinaariat.

Ta oli pärast kooli lõpetamist Alltechis Pille-Riin Puskari sekretär ja tegi ka tõlketöid. Mina tegin ka juhutõlget. Neil oli suulist tõlget vaja ja mu sõbranna arvas, et tema seda välja ei kanna ning ässitas mind. Ma siis proovisin, ja kuna asi õnnestus, siis sealt see lahti läks.

Ma ei tee palju sünkroontõlget. Ma pole tõlkimist kusagil õppinud ja ei ole kindlasti nii hea nagu professionaalsed tõlgid. Minu eelis on veterinaarne põllumajanduslik oskussõnavara, mis mul on ülikoolist kaasas. Väikeloomaarstid tänapäeval enamasti tõlget ei soovi, kuna saavad inglise keelega väga hästi hakkama. Pealegi paneb tõlge loengule alati aega juurde.

Tõlge korraldatakse sageli suurloomarahvale ja neile, kes ei ole veterinaarid – paljudel on ju esimene võõrkeel vene või saksa. Olen natuke tõlkinud ka soome keelest eesti keelde,

• Li-Ion aku 7,2 V / 1,3 Ah

59− .

XTP081

• 2-T mootor 0,8 kW / 26 cm³ • vars poolitatav

95− .

XTP102

Sündinud 24.05.1976 Tallinnas.

Vallaline.

Lõpetanud hõbemedaliga Tallinna 21. keskkooli ja Eesti Põllumajandusülikooli veterinaarmeditsiini erialal cum laude; praegu Eesti Maaülikooli veterinaar- ja loomakasvatusinstituudi doktorantuuris.

Töötanud Eesti Põllumajandusülikooli/Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus loomaarstina (1999–2006) ja AS Dimela väikeloomatoodete müügiesindajana (2006–2007); praegu töötab loomaarstina Janne Orro Loomakliinikus, Tartu Koduta Loomade Varjupaigas ja kliinikus Pieneläinklinikka Tuhatjalka (Soome). Kord aastas loeb Eesti Maaülikoolis 6. kursuse üliõpilastele väikeloomade hambahaiguste kursust.

Eesti Väikeloomaarstide Seltsi, Eesti Loomaarstide Ühingu ja Eesti Loomaarstide Ühingu aukohtu ning Euroopa loomahambaarstide ühingu (European Veterinary Dental Society) liige.

Tasuta koolitus Vahepeal oli mõte, et võiks ennast tõlkimise vallas täiendada, aga ööpäevas on 24 tundi ja neist on nagunii vähe. Mul on Hunt Kriimsilma üheksa ametit ja ma ei jõua sinna enam midagi juurde panna. Asju, mida tahaks õppida, on palju. Kui keegi leiutab ajamasina, millega ööpäeva pikemaks saab venitada, oleksin kohe käpp.

Selle poolest on see hea hobi, et muidu ma ei viitsiks pidada ennast kursis suurloomade teemadega, aga nüüd ma saan mitte ainult tasuta koolitust, vaid makstakse peale ka.

Kuulen ju ise kõike seda, mida tõlgin. Sünkroontõlkega võib olla, et ei mäleta, mida tõlkisid. Selle tõlke puhul on nii, et mingi osa, vahel kuni pool jääb edasi andmata. Oleneb lektori tempost – tuleb teha kiire kokkuvõte.

Enamasti teen järeltõlget, kus lektor räägib kaks-kolm lauset ja mina võtan need kokku. Kirjalikku tõlget ka, aga seda viimastel aastatel vähem,

• 4-T mootor 4 HP / 135 cm³ • lõikelaius: 42 cm • koguja / taha väljavise

Trimmer

Kadri Kääramees

aga seda ainult paar korda. Soome keele oskus on televiisorist nagu põhjaeestlastel sageli. Eesti keelest soome keelde ma ei tihkaks tõlkima hakata.

Muruniiduk

Muru ja hekilõikur

elukäik

Kui enamasti viib hobidega tegelemine raha kukrust välja, siis mõni hobi toob hoopis sisse. Oma tööst ja hobist räägib veterinaararst Kadri Kääramees.

kuna firmad on hakanud leidma oma töötajaid, kes seda teevad.

Tõlkimine on nagu jalgrattasõit, mis ei lähe meelest ära. Tavaliselt saan materjalid ette ja vaatan need üle. Kui midagi ei mäleta, saab selle järele vaadata. Tavaliselt on nii, et kuumad teemad on suhteliselt samaaegselt üleval, näiteks kas tulevad lainetena mastiidid või sigade haigused.

Tõlkimine on meeldiv hobi. Mu põhitöö on ikka veterinaaria. Kuna sellel aastal teen ka Soomes väikeloomaarsti tööd, siis olen rohkem ära ja see tähendab, et ka tõlkimist on vähem. Muidu tuleb keskmiselt üks asi kuu kohta.

Koerte-kasside hambad Olen spetsialiseerunud väikeloomade stomatoloogiale ja Tartus Janne Orro loomakliinikus ongi enamik mu patsientidest. Huvi hammaste vastu tek-

199− .

XTP100

Mootorsaag 250 mm • 2-T / 25,4 cm³

kis tasapisi. Kui töötasin veel maaülikooli loomakliinikus, hakkasime spetsialiseeruma ja see oli hobuste kaudu minu huviks. Tahtsin lapsepõlvest peale saada hobusearstiks, aga ülikooli ajal oli vähe hobuseid ja hobusearste piisavalt. Õpetasin paremate jõudude puudumisel maaülikoolis paar aastat ka hobuste sisehaigusi. Käisin ise intensiivselt ratsutamas, ja ainus, mida tudengitega praktikas teha sain, oli käia tallis hambaid raspeldamas, kuna seda tuttavad hobuseomanikud vajasid ja lubasid. Kui oli selge, et minust hobusearsti ei saa, liikus huvi kuidagi loomulikult väikeloomade suuõõne peale üle. Õpetan nüüd kord aastas väikeloomade suuõõneprobleeme. Ühest uuringust ammu tsiteeritud arv, mis on enam-vähem tõsi ka, ütleb, et 80 protsendil patsientidest,

99− .

XTP112

Oksapurusti 2400 W

Võsalõikur • 2-T mootor 1,25 kW / 42,7 cm³ • komplektis: trimmpea, rohutera ja võsatera

• laastu pikkus 5 - 10 mm • oksale max. Ø 40 mm

139− .

149− .

XTP103

XTP083

Sinu aia heaks!

Tallinn

TarTu

Pärnu mnt 238

Ringtee 78 Lõõtspilli 2

Järve keskuses

rakvere

Paide Tööstuse 26

Vaala keskuses

w w w.t oo r i i s t a ma r ke t .ee

hobi 19 Foto RAIVO TASSO

Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

kes tulevad väikeloomakliiniku uksest sisse ja on üle kahe aasta vanad, on suus mingi hambaprobleem. Eri indiviididel on erinevad riskid. Suurtel koertel on sagedamini hambamurde ja hammaste kulumist, väikestel koertel rohkem periodondiiti.

Aga sellel on individuaalne eelsoodumus nagu inimestelgi.

See ei ole toitumisest põhjustatud, ja ei vasta tõele, et looduslikes tingimustes on kõik palju parem.

Ka tõuti kipub olema nii, et kellel on suuõõnega rohkem ja kellel vähem probleeme.

Neid haigusi on ka varem kogu aeg olnud, lihtsalt nüüd me suudame neid diagnoosida ja on võimalik midagi ette võtta. Suuõõne kontroll peaks olema lemmiku tavalise tervisekontrolli üks osa.

Soovitan lemmikloomadele sama mida inimestelegi – hammaste harjamist. Õnneks inimesed ei naera selle üle enam väga. Kassidega peaks alustama ajal, kui nad on kassipojad, siis õpivad nad selle väga hästi ära. Täiskasvanud kassid üldiselt ei nõustu sellega.

Uuringute kohaselt on vaid kolmandik täiskasvanud kassidest nõus aktsepteerima hammaste harjamist, koertest seevastu suurem osa. Loomade jaoks on maitsestatud pastad, mis ei sisalda fluoriidi. Erinevalt inimestest on kaaries koertel väga harv ja kassidel ei esine peaaegu üldse.

Põhjuseks see, et nende toidus on vähe süsivesikuid ja kasside hammastel pole ühtegi mälumispinda, koertel on vaid paar. Kaaries on eelkõige süsivesikuterikkas keskkonnas vohavate bakterite tekitatud probleem mälumispinnal.

Koer sobigu peremehega Ma ei liigita ennast kassi- või koerainimeseks. Olen loomainimene ja ma vihastan tavaliselt inimeste, mitte loomade peale. Mind kipub ettemõtlematus ja vabatahtlik lollus hästi vihaseks ajama. Kui inimene ei vaevu elementaarseid variante läbi kaaluma ja endale selgeks tegema.

Näen oma igapäevatöös sageli (seoses loomade varjupaigas töötamisega) läbikaalumata loomavõtu tagajärgi.

Mul on olnud kogu aeg bullterjerid. Aastal 1999, kui kooli lõpetasin, oli mul ainult kass (praegu on kolm kassi). Vanemad pidasid mind ülikooli ajal üleval ja siis ei võta ju lisasuud sööma. Hiljem võtsin bullterjeri kutsika ja käisin temaga kuulekuskoolitustel ning tegin päästet ehk inimeseotsinguid. Järgmine oli rohkem näitusekoer.

Igaüks peaks leidma koera, kes tema eluviisiga sobib. Bullterjer sobib mulle. Nad on sellised koerad, kes on väga aktiivsed, eriti noorena, kuid poolteise-kaheaastasena on nad omandanud tasakaalu, kus on nõus suurema osa nädalast magama ja istuma sinuga teleka ees.

Kui tahad pühapäeval metsa minna, siis nad teevad seda suure entusiasmiga, aga kui sa ei lähe, siis magavad sinuga koos kella üheni. Kui sa neid just väga hullusti paksuks ei sööda, on neil geneetiliselt väga hea pagas ja nad säilitavad kadestamisväärse lihastiku.

Need koerad näevad hoolimata sellest, et neil on diivanieluviis, väga trimmis välja. Neil on ka väga hea huumorimeel, nad on natuke kasskoerad, mis tähendab seda, et nad võivad korduvatest asjadest kergesti ära tüdineda.

Neil pole töökoertele omast vajadust inimesele järgmist käsku oodates otsa vaadata, pigem küsivad nad: “Aga mis kasu mina sellest saan?” Nad ei ole tõsine töökoera tõug, mida ei tohiks võtta, kui pole aega nendega tegelda või sporti teha. Meie inimestel on vahel väga halb komme valida koera välimuse järgi. Iga lemmikloom vajab aega, et temaga tegelda, lihtsalt see vajaminev aeg, tegelemise tüüp ja intensiivsus varieerub nii tõuti kui ka indiviiditi.

Erinevalt inimestest ei ole kassidel kaariest peaaegu üldse. Põhjuseks see, et nende toidus on vähe süsivesikuid ja kasside hammastel pole ühtegi mälumispinda.

20 turg

turgude

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Põllumajandussaaduste

Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute katusorganisatsiooni (COPA/COGECA) tänavuse põllumajandusturgude prognoosi järgi kasvavad käesoleval aastal teravilja külvipind ja saagikus, suureneb nõudlus piimatoodete järele, väheneb sealihatootmine ning suureneb veiseliha import.

Teravili

Piim ja piimatooted

Üleilmseks teraviljatoodanguks ennustatakse 2012/2013. turuaastal 656 mln tonni, mis on 5,4% vähem kui möödunud aastal. Nõudlus söödateravilja järele on ülemaailmselt vähenenud 16 miljoni tonni võrra.

Järgmise turuaasta prognoos tundub siiski positiivne, pakkudes 4% toodangu ja 3% külvipinna kasvu.

Pehmeteraliste teraviljade (nisu) külvipinnale ennustatakse 0,7% kasvu, odrale stabiilset 12,6 mln hektarit ning kõvateralisele nisule külvipinna vähenemist 3,1% võrra. Maisi külvipinna osas selgust pole, sest ilmastikutingimused on ebakindlad.

Samas on teraviljatoodang Euroopas tõusuteel (1,9%, 278 mln tonni).

Halbade külvi- ja talvitumistingimuste tõttu ennustatakse küllalt suurt (10–25%) korduvkülvide vajadust.

Kevadsortide sertifitseeritud seemnete kättesaadavus muutub problemaatiliseks.

Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga, koguti 2012. aasta aprillist detsembrini 0,3% vähem lehmapiima.

2012. aasta algul olid piimahinnad languses, kuid hakkasid juulist tasapisi tõusma. Aastane piimahind oli toona 32.60 eurot/100 kg, olles 1.40 eurot vähem kui 2011. aastal. Inglismaal, Soomes, Kreekas, Küprosel ja Maltal püsis piimahind aga 2011. aasta tasemest kõrgem. 2013. aasta esimestel kuudel on piimahind olnud möödunudaastasest tasemest kõrgem.

Võihind on pärast tõsist langust 2012. aasta esimesel poolaastal tõusnud, kuid jäi detsembris siiski alla 2011.

Õlikultuurid Õlikultuuride külvipind suureneb tänavu 3,2% võrra – 11,3 miljoni hektarini, sealhulgas rapsil 3,7%.

Rapsiseemne toodang arvatakse suurenevat 7,6%. Kuna sügisene külv hilines, tuleb teha päris palju ümberkülve (Inglismaal, Poolas, Balti riikides).

ülevaade 2013

aasta taseme. Juustuhinna kõikumine on olnud vähemmärgatav.

EL on võieksporti tasapisi suurendanud, USA seevastu aga vähendanud. Venemaa on või importimist 8% võrra kahandanud. Austraalia ja Uus-Meremaa piimatootmist mõjutasid rasked ilmastikuolud ning seal suuremat kasvu loota pole.

Väljavaated piimaturgudel on optimistlikud, nõudlus toodete järele kasvab. 2022. aastaks loodetakse piimatoodang kasvavat 159,3 mln tonnini, samas kui piimakarjade arv pidevalt väheneb.

Loomaliha 2012. aastal loomalihatootmine langes 4%, olles madalam kui 2011. aastal.

Hind püsis aga stabiilne, üle 2011. aasta taseme. Tänavu loodetakse kõigis lihakategooriates tõusu või vähemalt samal tasemel püsimist.

Tänavuse aasta algul oli elusloomade hind alla 2012. aasta taseme.

Sisendkulud olid kõrged, see survestas tootjaid.

Mis puutub kaubandusse, siis kuna varustatus loomalihaga on Euroopas napp, vähenes eksport 18% ning 2013. aasta algul veel 8%.

Oma osa mängisid ka kolmandate riikide kehtestatud piirangud Schmallenbergi viiruse tõttu ning Türgi kasvav import.

Loomalihaimport Brasiiliast püsis 2012. aastal 2011. aasta tasemel, kuid käesoleva aasta algul tõusis märgatavalt (20%). Sealsed farmerid on tootmist suurendanud, varustatus lihaga on hea ning kohalikud hinnad on madalad. Samas on USAs hinnad lihapuuduse (karjade vähesus, põud) tõttu kõrged.

Pikemas plaanis ennustatakse 2022. aastaks loomalihatootmise langust 3% võrra, samamoodi langeb tasapisi ka tarbimine.

Sealiha en sv to Fo

t be ar

Tapale saadetavate loomade arv väheneb 2012. aastaga võrreldes 3,3% võrra. Ühelt poolt on see tingitud kohandustest, mida seakas-

vatajatel on tulnud teha loomade elutingimusi parandava direktiivi tõttu ning teisalt seafarmide produktiivsuse kasvust viimasel aastal kogu ELis. Käesoleval aastal oodatakse sealihatarbimise (kg inimese kohta) kasvu 2,5% võrra. Möödunud aastal see langes 2,2%.

Searümba nädalahind on ELis praegu stabiilne, kuid kõrge (u 171 eurot/100 kg), võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Teisel poolaastal arvatakse hind eelmise aasta kogemusest lähtudes tõusvat, kuid rolli mängib ka vähenev tootmine.

Rümpade ekspordile ennustatakse 13,9% kasvu – kuni 1,88 miljoni tonnini. 2012. aastal olid suurimad eksporditurud Venemaa (23,8%), Hiina (18,7%), Hongkong (12,2%).

Elusloomade eksport langes möödunud aastal 44,8% ning see suundumus jätkub ka tänavu (4,3%).

Langus on eelkõige tingitud sellest, et eksport Venemaale on sealsete sanitaarnõuete tõttu ELi liikmesriikide tootjatele problemaatiline, Venemaa on kodumaist tootmist suurendanud ning searümba hind on langenud.

Linnuliha Loodetakse linnulihatootmise stabiliseerumist 8,28 miljoni tonni juures või väikest langust (0,1%). Tarbimine langes 2012. aastal 0,1%, kuid tänavu loodetakse 0,1% tõusu.

Lihakeha keskmine nädalahind on praegu kõrge (u 190 eurot/100 kg), kui vaadata eelnenud perioode, kuid alates möödunud aasta oktoobrist siiski languses. Hind arvatakse püsivat kõrge, kuid alla 2012. aasta keskmise taseme.

Linnuliha import on võrreldes möödunud aastaga 0,1% võrra kasvanud, olles 820 000 tonni. Peamised importijad olid 2012. aastal Brasiilia (66,5%) ja Tai (23,3%). Tai sai pärast linnugripipuhangut taas õiguse eksportida linnuliha ELi liikmesriikidesse, sestap kasvas import sealt 2012. aasta jooksul 27% ning vabakaubandusleping Taiga võib mõjutada ELis toodetud linnuliha hinda.

Linnulihaeksport püsib stabiilne, olles 2012. aastal 1 352 000 tonni ning kasvades tänavu 1–1,5%. Peamiselt eksporditakse linnuliha Saudi Araabiasse (10,4%), Benini (9,8%) ning Lõuna-Aafrikasse (9,2%).

Copa-Cogeca põllumajandussaaduste turgude ingliskeeleset ülevaadet refereerinud

Aive Mõttus

Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

loomakasvatus 21

22 tegija Lihaveistele

REIN RAUDVERE ajakirjanik rein.raudvere@maaleht.ee

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

pühendatud 1977 tuli uus kampaania ja me pidime uurima, millist lihaveisetõugu võiks Eesti vajada, et asja ette läheks 200 000 ha kasutamata rohumaid, mis piimakarjale ei sobinud. Partei käsku tuli täita ja pakkusime välja, et kui peab, siis olgu need herefordid.

Eesti staažikaim lihaveisespetsialist Aigar Suurmaa soovitab alustada lihaveisekasvatusega tutvumist enne mõnes teises farmis.

Aigar Suurmaa, teid peetakse lihaveisekasvatuse nii-öelda maaletoojaks Eestis. Kuidas see kõik algas?

Lihaveisekasvatuse alguseks loeme aastat 1978, mil Eestisse toodud herefordid ka püsima jäid ja lihaveiseid meil järjepidevalt kasvatatakse. Varasemad katsetused sel alal hääbusid.

Kui 1969 läksin nooremteaduriks loomakasvatuse instituudi (ELVI) aretusosakonna veiseliha uurimise laborisse, sain endale uurimisteemaks meie piimaveiste ristamise

šarolee tõuga. Olin Eestis üleüldse esimene, kes meil lihaveiste kasvatust uurima hakkas.

Aasta varem oli just partei ja valitsuse käsul toodud Venemaalt Eestisse grupp šarolee veiseid. Nad paigutati Valga rajooni Orumäe sovhoosi. Kuna tõumaterjal oli vilets, söödaga aga niigi kitsas, polnud majand sellest kampaaniast huvitatud. Neid toodi veel hiljem mujalegi, ühtekokku paarikümnes lüpsifarmis ristati lehmi šaroleega. Peagi aga viidi kõikjal noorloomad lihakombinaatidesse ja asi hääbus.

Seekord siis kampaania õnnestus?

Eks nad algul ristiks olid majanditele kaelas ja võeti vastu tahtmist vastu. Niigi oli neil loomakasvatus viimase vindini üles kruvitud, sööta vähe ja neile tuli ka ulualune leida.

Meie ülesandeks oli jälgida ja juhendada nende kasvatamist majandites. Kui teadlastena läksime varsti majanditesse loomi vaatama, selgus meie üllatuseks, et nad olid majandirahvale meeldima hakanud. Et on armsad ja sõbralikud, tõelised looduslapsed. Kosusid ka suvel hästi. Ajapikku huviliste majandite ring laienes ja Vene aja lõpuks oli hereforde meil juba ligemale 2000.

elu

Kui palju laastasid üleminekuajad lihaveisekasvatust?

Kõvasti. Viie-kuue aastaga jäi paarist tuhandest loomast alles 700.

Vabariigi algusaegadel oli suhtumine, et lihaveisekasvatust ei tasu arendada, piimaveiste kasvatamise kasutegur on suurem. Kuna piima eest maksti vähe, inimesed tahtsid aga maal elada, hakati mõne aja pärast tasapisi jälle lihaveiseid kasvatama, nendega oli lihtsam. Piimalehmi ristati lihatõugu pullidega. Hoo sai kasvatus aga siis sisse, kui Ivari Padari põllumajandusministriks oleku ajal anti 2 miljonit krooni tõuloomade ostuks. Nüüdseks on lihaveiseid juba ligemale veerand veiste üldarvust.

Millisena näete tulevikku?

Koos tänavu sündinud vasikatega peaks lihaveiseid nüüd olema juba 60 000 ringis. Võib arvata, et viiekuue aasta pärast on 100 000 täis.

Nende kasvatamine tasub ära, sest hind on juba vastav. Eestis kannataks kasvatada oma 200 000 lihaveist, sest vabu rohumaid on piisavalt.

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA!

VASTUPIDAVUS USALDUSVÄÄRSUS INNOVATSIOON

Agrimeci HAAGISKUIVATID • 12–75 m3 • 32 m3 (24 t) täisvarustuses kuivati kohapeal saadaval

FIKSEERITUD, MUUTUVKAMBRILISED JA KOMBIPRESSID. Küsi laoseisu!

Ovlaci MADALKÜNNI PÖÖRDADRAD (6–10 hõlma) Küsi demovõimalust!

SIP vaalutajad 3,0–8,5 m kaarutajad 2,0–15 m niidukid 2,0–3,8 m Kõigile tehase garantii 2 aastat!

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Tanco PALLILÕIKUR eemaldab ka kile ja võrgu ühe töökäiguga!

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 info@stt.ee • www.stt.ee

tegija 23

Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

Pärast loomakasvatusinstituudist lahkumist olete kõrgeima, viienda kategooria konsulent lihaveiste alal. Kui palju nõu vajatakse?

Kui mul 70 täis sai, arvati, et las nooremad jätkavad.

Tegin endale taganemistee ja nüüd olen varsti juba kümme aastat konsulent olnud.

Tööst puudu ei ole.

Kõige parem on nõustada kogemusteta algajaid, nad kuulavad ammulisui ja kirjutavad ka üles ning järgivad õpetusi. Aga need, kes aasta on juba kasvatanud, peavad end enamasti maailmatargaks ja ei kipu nõu tahtma. Kuigi vajaksid nemadki.

Arvestamata ei või jätta sedagi, et lihaveiseid saab pidada nii palju, kui palju on rohumaid ja kui palju on neile võimalik sööta varuda. Sööt aga peab olema kvaliteetne. Emasloomi tuleb sööta mõõdukalt, pullnoorkarja aga tugevamini.

Mida te siis algajatele lihaveisekasvatajatele esmalt soovitate?

Minu esimene nõuanne neile on, et nad enne alustamist tutvuksid lihaveisekasvatusega mõnes teises farmis. Alustada tuleks vähese arvu loomadega, et kõigepealt saada kogemusi. Et endale selgeks teha, millist tõugu kasvatada, võib algul ju proovida ka mitme tõuga korraga, et selguks sobivaim variant.

Kui võimalik, siis soovitan muretseda ainult puhtatõulised loomad.

Kui see rahapuudusel pole aga võimalik, siis vähemalt sugupull peaks olema puhtatõuline ja hea tõulise väärtusega.

Foto RAIVO TASSO

Tulus elusloomade müük Türgisse kukkus tänavu ära.

Mida nüüd teha?

Euroopa tahab suuremaid tõugusid ja nad loevad nendeks šaroleed, akviteeni heledat ja simmentali. Mõni pakub, et limusiin on ka suur tõug, aga ei ole, kuigi ta võib suureks kasvada. Keskmiseks loetakse meil kasvatatavatest limusiini kõrval veel belgia sinist, aberdiin angust ja herefordi.

Eks suuremad kasvatajad orienteeruvad nüüd turu nõudlust arvestades ümber, aga kel paarikümnepealised karjad, need küllap mitte.

Turul hind langeb, rümbakilo hind on sügisega võrreldes kukkunud 10–15 senti. Poliitika on selline, et realiseeritakse sinna, kust kas või mõni sent rohkem raha saab, Lätti näiteks. Meil ei olnud isegi lihaveisekasvatuse õppepäevaks kuskilt Valga lihakombinaati üht lihaveist võtta, keegi ei toonud.

elukäik Aigar Suurmaa Sündinud 6. mail 1933 Tartus Abielus, kolm last

Haridus, teadus Tallinna 10. KK 1952 EPA zootehnik 1957 Põllumajandusteaduste kandidaat (nüüdne doktor) lihaveisekasvatuse aretuse ja selektsiooni alal 1973

Töö

6. mail sai Aigar Suurmaa, 80aastaseks. Õnnitleme!

Keila rajooni Kungla kolhoos, peazootehnik 1957–1958 Pärnu-Jaagupi rajooni tõuaretusinspektsiooni zootehnik 1958–1959 Pärnu rajooni Sauga sovhoosi peazootehnik 1959–1963 Kohtla-Järve rajooni kolhoosi Ühisjõud peazootehnik 1963–69 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi (ELVI) nooremteadur, vanemteadur, aretuskeskuse juhataja, sektorijuhataja 1969–2003 Konsulent lihaveiste alal 2003–

Ühiskondlik töö, muu tegevus Eesti Herefordi Kasvatajate Klubi president 1991–1998 Osalenud kaheksal Euroopa herefordi konverentsil Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige 2000–2011 Eesti Konsulentide Ühingu juhataja 2009–2013 8 raamatut lihaveiste alal

Tunnustused Põllumajandusministeeriumist Kalevipoja medal 1993 Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi auliige 2005

3x BDF453SHE3 Akutrell

Lithium-ion Slim Battery

Väike ja kerge, lihtsamateks töödeks Komplektis

6Ah 2 x 3.0Ah akut

199€

Professionaalide lemmikhooldusniiduk

2x

BDF456RFE Akutrell

Jõuline akutrell Komplektis

9Ah 3 x 3.0Ah akut

279€

3x

BHP458RFE Akulööktrell

Äärmiselt suur pöördemoment

359€

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Klinkmann nkmann Eesti S AS - Mehaanika 2b, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - SuurSõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hind kehtib kuni 30.06.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab b käibemaksu käibemaksu.

• • • • • • • • •

töölaiused 2,2 m ja 2,5 m spetsiaalselt disainitud voolujoonelised vasara kinnituskõrvad massiivne rootor suure reguleeritavusega tagarull töökõrguse seadmiseks tugevdatud veokaar tugevduste ja kahekordse seinaga purustuskamber hüdrauliliselt avatav esikaas kõrgema taimiku purustamiseks tööorganiks rasked vasar- või Y-terad võimalus töötada tõstenurgaga kuni +90°, kraavikallaste niitmisel allalaskenurgaga kuni –70° • lisavarustusena pöörduvad tugirattad

Tule tutvuma või küsi hinnapakkumist juba täna!

Starfeld OÜ

Aretuse 7, Märja Tartumaa info@starfeld.ee

MÜÜK: 5564 6566 (Ahti Sprenk), 526 5699 (Aili Lippasaar) VARUOSAD ja HOOLDUS: www.starfeld.ee 552 2742, 5625 0044

HOOLDUSNIIDUKID SOODUSHINNAGA LAOST KOHE KÄTTE! Hea võ imalus h põllud j a teeää oida oma red puh tana.

Maschi o Giraf fa 210 töölaiu s 2,1 m

5599

EUR +

km

Töölaius 2,6 m

Uus rootor sujuva üleminekuga kivide kaitseks!

Töölaius 4,7 m

Küsige julgesti lisainfot:

Tartu: Mihkel Timmermann Tel. 55 28 670 mihkel@agriland.ee

Märjamaa: Tarvo Rahnik Tel: 51 08 266 tarvo@agriland.ee

www.agriland.ee