MAAMAJANDUS (september 2016)

RAIVO TASSO

SVEN ARBET

Viimaste aastate probleem:

kui karjade hävimine jätkub, pole varsti enam kedagi seemendada

22. september 2016 Nr 9 (49)

Agrilandi põllupäev Kõo Agros 29. septembril 2016

Fendt 1050 Vario esmane töödemostratsioon Eestis – 500 hobujõudu põllul!

Olete kõik oodatud Agrilandi põllupäevale 29. septembril. Sel aastal toimub üritus OÜ Kõo Agro vast valminud Petkuse kuivatikompleksi juures. Tulge kindlasti kohale, saate uusi masinaid ise töös proovida!

Ajakava: 10.45 Kogunemine ning hommikukohv ja võileivad 11.00 Põllupäeva avamine, Fendti uuenduste tutvustus 11.30 Pöttingeri uuenduste tutvustus 12.00 Töödemonstratsioon rohumaal 13.00 Mullaharimise töödemonstratsioon 14.00 Petkuse kuivatikompleksi külastus 15.00 Ühine söömine ja arutelu Palume osavõtust teada anda hiljemalt 26. septembriks e-postil berta@agriland.ee või telefonil 5909 9022, Berta.

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tonis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

www.agriland.ee

SVEN ARBET

NÄLKJAD JA TEOD LAASTAVAD Virumaal oli suur VILJAPÕLDE KÜLVITEHNIKA PARAAD

TANEL BULITKO:

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

WIKIPEDIA

JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Kasumlikkus või inimlikkus

E

elmisel nädalal Saksamaal toimunud Bayeri firma seminaril oli lisaks ettevõtte tutvustamisele kavas ka hulk paneeldiskussioone ja arutelusid. Ühes neist, mis keskendus põllumajanduse tulevikule, osales ka ülemaailmse põllumeeste assotsiatsiooni president, sambialanna Evelyn Nguleka. See miniatuurne neegritar on püstitanud endale suure ülesande: muuta põllumajandus kasumlikuks äriks.

Euroopas on see pigem toetatud tegevus, mida hoiab ülal ELi ühine põllumajanduspoliitika. Paljudes muudes piirkondades on see äri palju karmim.

Hiljuti kirjutasime Maalehes ameerikalikust efektiivsusest, mida meie talus sirgunud noorel inimesel oli raske vastu võtta. Piimaautod seisavad tuhandepealiste farmide väravas ja veavad piima kohe ära, kui koorma täis saavad; lehm läheb tapamajja kohe, kui ta enam ära ei tasu, vajadusel tapetakse koos veel sündimata vasikaga ja vasikaveri on lisaväärtuseks; iga inimene teeb lihakombinaadi liinil oma tööd kellast kellani kiiresti ja mehaaniliste liigutustega jne.

Austraalias ja Uus-Meremaal käies nägime, kuidas lehmi peetakse nii odavalt kui võimalik – nad söövad 24 tundi karjamaal, neid lüpstakse suurtel amortiseerunud lüpsiplatsidel, mis ei hiilga puhtusest; väetist külvatakse rohumaadele ikka veel otse lennukilt jms.

Meiegi suurimad farmid ja viljakasvatajad püüavad efektiivsed olla ja saada võimalikult suurema toodangu väikseima omahinnaga. Meilgi on rajatud tuhandepealised farmid, kasutatakse karussell-lüpsi ja sõnnik lükatakse välja traktoriga. Põllud püütakse liita üheks suureks väljaks, mida saaks harida laia võimeka masinaga. Kuigi Euroopa seda taunib, kasutatakse põllumaa umbrohust puhastamiseks glüfosaate kui odavaimat taimekaitsevahendit, ja seda vahel ka seal ja sel ajal, kui see on keelatud.

Ikka veel kestvas põlluma­ janduse kriisis paistab, et see ongi ainus ellujäämise tee.

Eesti põllumehed peavad praegusel ajal tegema väga tarku valikuid, et kasumlikkuse ja inimlikkuse vahel kas või habras tasakaal leida.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Kopenhaageni börsihoone, kus peetakse iga-aastast viljakaubanduse messi, pärineb XVII sajandist.

Virtuaalse börsi asemel tegutses Kopenhaagenis elav börs

MAREK LINNUTAJA

Eelmisel nädalal peeti Kopenhaagenis traditsioonilist Euroopa viljakauban­ duse messi Baltic Grain Exchange.

Mess toimub juba 80. aastat ning toob kokku Balti mere piirkonna viljamüüjad. Ostjaid käib üle maailma.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Teatavasti toimub viljaäri tänapäeval virtuaalse börsi kaudu ja viljatonne liigutatakse telefoni teel või läbi interneti. Ometi on Euroopas üks päev, kus viljabörs on täiesti reaalne. Tänavu oli see päev 15. september.

Nii nagu novembri algul on kõik viljakasvatajad Hannoveris tehnikamessil, on septembris kõik viljakauplejad esindatud Kopenhaagenis viljakaubanduse messil Baltic Grain Exchange. Tänavugi võtsid sellest osa nii Baltic Agro, Scandagra, Kevili, Oilseedsi, Agritrading Company, Novalogicu kui ka teiste Eestis tegutsevate viljaostufirmade esindajad.

Viljaäri pikk tava Baltic Grain Exchange toimub ajaloolises Borseni hoones, mis valmis 1624. a kuningas Chris-

tian IV valitsusajal. Algselt oli tegu börsihoonega, kus põhiliselt kaubeldi teravilja ja söödaga. Praegu asub hoones Taani Tööstus- ja Kaubanduskoda.

Teraviljakaubanduse mess aitab taas esile manada omaaegse viljabörsi hiilgeaegu ning sobib seega eriliselt hästi Balti piirkonna viljaga kauplejate kohtumispaigaks.

Messi korraldab Taani vilja- ja toidukaubanduse assotsiatsioon Dakofo koostöös Taani viljamaaklerite ühendusega ProAgro. Messil osalevad lisaks viljakauplejatele ka söödatootjad ning logistikafirmad.

“Volatiilsete turgude tõttu on tekkinud järjest suurem vajadus isiklike kontaktide järele,” selgitavad messi korraldajad Dakofo kodulehel, lisades, et Baltic Grain Exchange pakub selleks suurepärase võimaluse. “Siin kohatakse vanu äripartnereid, et mõtteid vahetada ning sõlmitakse uusi sidemeid.”

Ülikondades ja lipsustatud või mustades kokteilikleitides viljabörsihaid kohtusid 15. septembril Kopenhaagenis Borsenis.

Mess kestab tegelikult vaid ühe tiheda päeva, mis sisaldab ka ühist lõunat ja õhtusööki, kus kontaktid veel tugevamaks kinnitatakse. Tänavu oli selleks 15. september.

Kõik olulised ostjad on kohal “See mess ongi tegelikult n-ö elav börs,” selgitab Novalogic OÜ juhatuse liige Marek Linnutaja. “Seal on suures saalis

lauad ja laudade taga ülikonnas mehed – vilja pakkujad. Ostjad käivad ühe juurest teise juurde, kuulavad maad, uurivad hindu ja sõlmivad kokkuleppeid. Kõik suuremad viljaostjad nii Aafrikast, Lähis-Idast, Saudi Araabiast kui mujalt on kohal.”

Ka Eestivili ASi turundusjuht Kadiliina Kuusik kinnitab, et see on iga-aastane septembris toimuv üritus, kus omavahel kohtuvad kõik Balti mere piirkon-

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

na – Balti riikide, Põhjamaade, Venemaa, Valgevene, Saksamaa, Hollandi – teravilja ja söödakomponentidega kauplejad.

Osavõtjateks on suuremad viljavahendajad ja tehased. “Õhtul peetakse alati suurejooneline galaõhtusöök, kus lauadki juba seatud vastavalt erisoovidele ning kus vanad partnerid saavad silmast silma asju arutada ja uued omavahel tutvust teha,” selgitab Kuusik.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Nr 9 (49) 22. september 2016

REKLAAM

l

M A A M A J A N D U S 3

4 M A A M A J A N D U S l I N I M E N E

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

KALLE REITER: kodumaine kö

ASi Sagro juhataja Kalle Reiter on parim ekspert, selgitamaks Eesti aianduses toimuvat. Ta on üle neljakümne aasta pühendanud aiavilja kasvatamisele, kattes eestlaste söögilaua köögivilja­ salatite, kartuli ja kapsaga.

T

allinna suurköögid, kaubaketid, lasteaiad, koolid – kõigil on vaja oma salatitesse peeti, kurki, kartulit ja teisi aiavilju.

Harjumaal Tallinna lähistel tegutsev AS Sagro ongi pühendunud selle nõude täitmisele.

Sagro põldudel käib kibekiire töö, et saada ilusate ilmadega võetud kartul, kapsas, peet.

Tootmistsehhis pestakse, kooritakse, tükeldatakse ja keedetakse salatitesse minevad kartulid ja teised aiaviljad. Investeeritud on kaasaegsetesse hoidlatesse, põllutehnikasse ja katmikala aiandusse, et püsida ka importvilja surve all konkurentsis. Eesti Aiandusliidu asutajaliikmena on see mees pühendanud palju jõudu ja energiat kodumaise köögiviljanduse edendamiseks.

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

tasime vähemalt 15 eri kultuuri, sh musta rõigast, lillkapsast ja peterselli. Tegime põhiliselt konservkurke ja hapukapsast purgis, nüüd seda enam ei tee.

Algusaegadel oli väga palju käsitsitööd, nüüdseks kasvatame vaid neid köögivilju, mis ära tasuvad ja mille puhul on töid võimalik mehhaniseerida.

Mida kasvatate praegu?

Praegu on meil avamaal 350 hektaril kasvamas peamiselt kapsas, punane peet, kaalikas ja pastinaak. 60 hektaril kasvatame kartulit, peet kasvab 50 ha-l, peakapsa all on 40 ha, kaalikas on 12 ha-l. Lisaks kasvatame veel teravilja 150 hektaril.

nnn Kuidas oma ettevõttega alustasite?

Sagro alustas tegevust 1993. aastal, siis oli meil köögiviljapinda hoopis rohkem, kasva-

Viimastel aastatel oleme kõvasti investeerinud eritehnikasse, meil on istutus-. külvi- ja koristusmasinad, mis kõvasti vähendavad käsitsitööd põldudel.

Köögiviljad ladustame kaasaegsetes hoidlates, kus säilitusrežiimi reguleeritakse arvutiprogrammiga. PRIA toetuse abiga on valmimas ka uus hoidla maksumusega 800 000 eurot. Katmik­ aladel on meil köetavat kasvuhoonepinda 40 000 m2.

Kas TPI elektriinseneri diplom on töös kasuks tulnud?

Ikka. Kasuks on tulnud selle võrra, et tehnilist taipu oma ettevõtluse edasiviimisel andis TPI-kool piisavalt. Olen tänini jäänud truuks tehnilistele lahendustele köögiviljanduses – mujal maailmas kasutusel olevad süsteemid taimekasvatuses on nüüdseks rakendatud ka meie oludesse.

Miks tomatikasvatus on vähenenud?

Praegu veetakse Eestisse sisse 15 000–16 000 tonni tomateid aastas, kodumaist tomatit müüakse alla 1000 tonni. Tavatomateid ei tasu kasvatada, kuna imporditud tomatid on väga odavad.

Varem kasvas tomat Sagros 2,5 ha-l, nüüd ainult 1,1 ha-l. Üha rohkem kasvatame kirsstomateid, sest neid ostetakse päris

hästi, samuti suuri nn lihatomateid. Tomatipinna arvelt on aga laienenud kurgikasvatus, saame kasvuhoonest lühikest kurki umbes 400 tonni aastas.

Mis on teie meelest suurim probleem, et kodumaisest aiaviljast on puudus?

Aiandus on väga töömahukas ja palju on hooajatööd, samas meie inimesed ei taha enam rasket põllutööd teha. Enamikul on see probleem, et pole tööjõudu. On entusiastid-väiketootjad, kes laatadele-turgudele toodavad, see kindlasti ka jääb. Aga paljud tõmbavad tootmisega tagasi, sest välismaa köögivili on odavamalt müügis.

Soomes saavad katmikalal tomati ja kurgi kasvatajad riiklikku toetust, Lätis on katmik­alal köögivilja ja maitsetaimi kasvatavad ettevõtted vabastatud gaasi aktsiisimaksust, aga meil mitte. Kütame Eestis kasvuhooneid maagaasiga, see on arvestatav kulu. Järgmisel aastal tõuseb gaasiaktsiis veelgi, aga meile erisusi ei tehta. Kui me ei suuda konkureerida naabritega ja teiste Euroopa Liidu riikidega, siis lihtsalt sellesse valdkonda

K E S TA O N?

Kalle Reiter nnHarjumaal tegutseva köögiviljafirma AS Sagro aktsionär ja juhataja, pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi 2005. aastal, aasta põllumehe tiitli 2006. aastal. nnEesti Aiandusliidu kauaaegne juhatuse esimees, praegu juhatuse liige. nnAS Sagro tegeleb peamiselt köögivilja kasvatamise ja töötlemisega. Köögivilja aastatoodang on 3600 tonni, kartuli aastatoodang 1500 tonni. Tomati- ja kurgikasvatus kasvuhoonetes. Aastas töödeldakse 5000 tonni aedvilja. nnHaritavat maad 350 ha, 112 töötajat.

10. septembril tähistas aasta põllumees 2006 Kalle Reiter oma 65. sünnipäeva.

enam ei investeerita ega pühenduta nii palju.

Kuidas toetab riik meie köögiviljakasvatajaid?

Esimest korda maksti tänavu keskkonnasõbraliku aianduse toetust köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatuse eest, toetusemäär oli tänavu umbes 500 eurot/ha. Varem pole suuremad köögiviljakasvatajad üle kümne aasta mingeid toetusi saanud, väiketootjaid on siiski saanud riigilt abi.

Aiandus on väga töömahukas ja palju on hooajatööd, samas meie inimesed ei taha enam rasket põllutööd teha.

Kalle Reiter

Järgmiseks aastaks on plaanis toetusemäära hektari kohta vähendada, see peaks jääma umbes 340 eurot/ha. Aga selle toetuse nõudeid täites oleme kõik hakanud teravilja kasvatama, et tagada viljavaheldust. Samas on teraviljatootmiseks vaja soetada külvikuid, kombaine, kuivateid või osta teenustööna.

See kõik on kulu. Tänavu kasvas meil teravili 150 ha-l.

Nii et ei saa öelda, et meil aiandust üldse ei toetata, aga parem oleks, kui üldse kedagi ei toetataks, siis oleksime võrdsemas konkurentsis.

Palkate põldudele võõrtööjõudu. Kui palju maksate neile palka?

GT TORNADO TERAVILJAKUIVATID – see on jõud, millega tuleb arvestada!

• • • • • • •

Lai valik Tornado kvaliteetseid statsionaarseid ja mobiilseid kuivateid koos teraviljakäitlusseadmetega Uuenduslikkus ilma piiranguteta Nõustamine, projekteerimine, disainimine, programmeerimine, tootmine Võtmed-kätte-lahendus Seadmete hooldamine Vanade kuivatite rekonstrueerimine Erilahendused söödaköökidele, jahukäitlejatele, linnasetehastele, riisitehastele

KONTAKT: RV OÜ 5562 3006 info@rv.pri.ee www.rv.pri.ee

Nr 9 (49) 22. september 2016

INIMENE

l

M A A M A J A N D U S 5

ögivili ei tohi toidulaualt kaduda SVEN ARBET

Võõrtööjõuga läheb iga aastaga raskemaks. Olen juba mitu aastat kasutanud oma põldudel Ukraina töölisi, iga aastaga on nende palkamine läinud keerulisemaks. Varem tellisime töötajad mitme kasvataja peale, nüüd peab iga tööandja töölised eraldi tellima, kuna neile ei anta enam nii pikka tööluba. Siis tuleb uuesti vormistada, need asjad on muutunud keerulisemaks.

Praegune seadus nõuab, et neile peab maksma vabariigi keskmist palka, korrutades koefitsiendiga 1,24. Seda nõuet veel muudetud pole, tööjõu teema on Riigikogus endiselt aktiivselt üleval. Eelnõu järgi on koefitsient 1,24 ära jäetud, aga aluseks on keskmine Eesti brutopalk, mis iga aastaga tõuseb.

Meie aiandusliidu ettepanek on, et hooajatöölistele tuleb maksta miinimumpalka ja tükitöö alusel makstakse juurde.

10. septembril saite 65aastaseks. Milline on teie suurim sünnipäevasoov?

See soov on täidetud. Sain kuuendat korda vanaisaks – pisike tütretütar sündis nädal enne minu sünnipäeva. “Üha rohkem kasvatame kirss­ tomateid, sest neid ostetakse päris hästi,” rõõmustab Kalle Reiter oma saagi keskel.

E E L I S TA E E S T I M A I S T

Kodumaisest aiaviljast on suur puudus nn2014/2015. turustusaastal oli Eesti isevarustatuse tase köögiviljadega vaid 55%, puuviljade ja marjade osas aga ainult 8%. nnAvamaa köögivilja kasvatati umbes 3000 ha-l, võrreldes 1990. aastaga on avamaa köögivilja kasvupind vähenenud 42% ja 2004. aastaga võrreldes 18%. Samas on saagikus suurenenud. nnEesmärk on tõsta Eesti isevarustatuse tase 2020. aastaks köögiviljade osas 75 protsendini ning puu­ viljade ja marjade osas 15 protsendini. nnAianduse ohud on tootmise vähenemine madala tasuvuse tõttu ja odavamate aiandussaaduste import.

Samuti madalamatest toetustest tulenev ebavõrdne konkurents, võrreldes teiste ELi riikidega.

Allikas: “Aiandussektori arengukava 2015–2020”, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorum 2016

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S RAIVO TASSO

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

Nälkjad maiustavad tali Juba on mitmel pool leitud võrsunud talirapsi­ põldudelt nälkjaid. Põlde peaks hoolega uurima, sest nälkjad võivad tekitada suurt kahju ja nende tõrjumisse peab suhtuma väga tõsiselt.

Paljuks ei tasu pidada ka ennetavat tõrjet.

TIIU ANNUK Scandagra agronoom-nõustaja

T

TIIU ANNUK

5 Teod söövad rapsi noori lehti hea meelega.

4 Nälkjakahjustus talirapsil.

änavune ilmastik on limustele, kelle hulka kuuluvad teod ja nälkjad, üldse väga soodne.

Nende suure hulga korral on rapsi- ja teraviljakasvatajad silmitsi tõsise probleemiga.

Eelkõige on limuseid rohkem nendel aladel, kus viljeletakse minimeeritud harimist ja kõrdekülvi, kuna pinnast liigutatakse vähem ning nälkjatel on paremad ellujäämise võimalused. Soodsad varjevõimalused on eelkõige taimejäänuste all, kuna muld ei kuiva nii kiiresti ära, samuti ei hävitata nende mune mullatükikeste alt. Eriti kõrge riskifaktoriga põllud on need, kus eelviljaks olnud mitmeaastane taimik.

Küntud aladel limuste oht nii kõrge üldiselt ei ole, kuid on ka vastupidiseid näiteid. Meenutagem näiteks 2012. aastat, kus kahjustused olid just nendel aladel ulatuslikumad. Põhjus oli tookord selles, et muld oli sadanud vihmadest kogu aeg märg ning mõned ilusad ilmad ei kuivatanud mullapinda piisavalt.

Lisaks pole küntud aladel kõrsi, mis raskendaksid eelkõige nälkjate edasiliikumist.

Teadaolevalt võivad limused ilma takistuseta liikuda kiirusega 3–12 meetrit tunnis, ja arvestades nende arvukust ning söömisvõimet, võivad nad tekitada märkimisväärset kahju. Limused kahjustavad rapsi alates selle idanemisest kuni neljanda päris-

leheni, hilisemas faasis pole kahjustused enam nii märkimisväärsed. Pole siiski võimatu, et suure arvukuse korral võidakse ka siis teha olulist kahju.

Väga tähtis on kaitsta taimi limuste eest, kui taimed idanevad ja kohe pärast idanemist, sest siis on tehtud kahju suurim. Kahjustusi rapsil on soodustanud ka uute sortide kasutuselevõtt, mis aretuse tulemusena on järjest madalama glükosinolaadisisaldusega ja meeldivad limustele seetõttu rohkem.

Taliviljadele on kõige suurem oht see, kui nälkjad kahjustavad idanema hakkavat, niiskusest paisunud seemet. Nad armastavad toituda seemne sisust, idust ja noortest arenevatest juurtest.

Suuremad kahjustused tehaksegi enne tärkamist. Hilisemas faasis võivad nälkjad toituda taime lehtedest ning hävitada kasvukuhiku. Üldiselt on terve elujõuline taimik alates kahe lehe faasist tavaliselt nälkjate rünnakule vastupidav. Eelistatakse toituda talinisust, rukkist ja tritikust.

Kahjustuseperiood kestab külmade tulekuni, temperatuuri langemisel +2° juurde hakkavad limused end talvituma seadma.

Teod ja nälkjad Tigudele on iseloomulik seljapoolel asuv koda, nälkjad on kojata teod. Teod ja nälkjad on ööloomad ning eluviisilt üsna sarnased. Nad ei talu päikest ja kuumust ning seetõttu me päevasel ajal neid peaaegu ei kohta. Nad eelistavad tuulevaikset,

Uus traktor New Holland TD5.95 PowerShuttle 4WD TRAKTORI KOMPLEKTSUS analoog-digitaalinstrumendi paneel 4 töötuld kabiini ees ja 2 taga 2 kiirusega jõuvõtuvõll 540/540 Eco tagaklaasipesur ja kojamees reguleeritav turvavööga iste DeLuxe esimesed poritiivad 340 mm kaasreisijaiste, peeglid 40 A ISO-pistik mitme positsiooniga kärukonks veolatt rippsüsteemiühendused kat. II rippsüsteemi dubleeritud maast juhtimine raadio ja MP3-mängija plokisoojendus 220 V aku 120 Ah eestikeelne kasutusjuhend poritiivalaiendid ohutuspakett: apteek, tulekustuti, helkurvest registreerimine ARKis rattad ees 13/6R24, taga 16/9R34

MOOTOR 4,5 l neljasilindriline turbolaadimisega Tier 4 New Hollandi mootor võimsus 73 kW / 99 hj max pöördemoment 407 Nm@1500 rpm pöördemomendi varu 40% viskoossiduriga jahutusvent, 6 laba küttepaagi maht 110 l kütuse erikulu 215 g/kWh biodiisli valmidus B100 (100%) hoolduse intervall 600 tt

sombust, niisket ja üsna sooja (15–25°) ilma.

Nälkjad on öise eluviisiga ning peidavad ennast päeval lehtede, mullatükkide või kõdu varju, seetõttu on neid mõistlik otsida varajastel hommikutundidel.

Põhilised kahjutekitajad meie põldudel ongi nälkjad. Nad on Eestis põhjalikult uurimata loomarühm ja ette võib tulla segadust liikide määramisel. Väliste tunnuste põhjal ja kirjandusele tuginedes arvame, et põhiliselt oleme kohanud väga tavalist Eestis esinevat liiki põllu­nälkjas (Deroceras reticulatum), kuigi teda on teistest deroceras’e liikidest väga raske eristada.

Põllunälkjas on kolme kuni kuue sentimeetri pikkune, tema seljakülg on hallide või mustade laikude ja joontega, värvuselt helehall või kollakaspruun. Ta on kõigesööja, kes toitub nii taimedest kui ka seentest, surnud liigikaaslastest, vihmaussidest ja teistest loomse päritoluga ainetest.

Valdav osa limustest on hermafrodiidid. See tähendab, et sugulisel paljunemisel on kumbki isend nii isase kui ka emase rollis.

Nälkjate sigimiselundid talitlevad liigiti väga mitmekesiselt. Kopulatsioonil (suguühe), kui vahetatakse ainult seemnerakke, saadetakse erilisest nn armunoolte kotist partneri kehasse suurel hulgal nõelteravaid lubiogakesi. Nii ergutatakse kopulatsiooni.

Põllunälkjas muneb korraga 60–70 muna, kirjanduse andme-

Taliviljadele on kõige suurem oht see, kui nälkjad kahjustavad idanema hakkavat, niiskusest paisunud seemet.

tel võib ta muneda aastas isegi kuni seitsesada muna. Kevadest sügiseni poetab ta munaportsjoneid varjulistesse ja niisketesse kohtadesse. Eelistatuim munemispaik on rasketel, niisketel ja happelistel muldadel. Paari nädala jooksul kooruvad munadest imeväikesed vastsed, kes piisavalt suureks kasvades hakkavad taas taimedele kahju tegema.

Sõltuvalt temperatuurist saavad nälkjad suguküpseks 3–4 kuu möödudes. Nälkjas ei ole külma suhtes väga tundlik, välja arvatud siis, kui ta läbi külmub.

Seevastu kuivus mõjub hukutavalt. Tavaliselt on nälkjate eluiga üks aasta, teod aga on mitmeaastased loomad.

Talvekülmad hävitavad tigusid ja nälkjaid arvukalt. Talve elavad üle eelkõige hilissügisel munetud munad ja vastsed, kes talvituvad mullas, kõdus jne. Üsna hästi peavad kevadeni vastu maassekaevunud teod. Nälk­ jad elavad talve üle halvemini.

Kevadel ilmade soojenedes muutuvad limused jällegi aktiivseks.

Üldised tõrjevõtted Põllumajanduses, kus pinnad on suured, ei saa me kasutada aianduses soovitatavaid tavapäraseid tigude ja nälkjate tõrje võtteid nagu tõkete tegemine, multšimine, püünistega püüdmine jne.

Võitluse limustega teeb põldudel raskeks nende suur sigimisvõime. Kuigi neil on palju looduslikke vaenlasi – konnad, siilid, linnud, mägrad ja rebased, samuti haigused ja parasiidid –, kes nende arvukust kontrolli all hoiavad, ei saa me suurtel pindadel läbi ilma keemiliste tõrjevahenditeta.

Tavaolukorras toimib tigudele hästi lubi, kuna see kuivatab teo jala all oleva lima ning tigu sureb

Hoovi- ja teleskooplaadurid kampaaniahinnaga!

New Holland 20 aastat Eestis!

ktori Juubeli puhul iga uue kampaaniatra TD5.95 (99 hj) ostu puhul septembri lõpuni kaasa 2000 euro väärtuses vabalt valitud kaupa või varustust!

Thaler 48T18

34 700 € + km

TRANSMISSIOON 12 x 12 PowerShuttle hüdroreversiga käigukast 40 km/h sildade ja deferentsiaali juhtimine elektrohüdrauliline

Traktori soodushind 35 000 eurot

(ilma käibemaksuta) HÜDRAULIKA avatud tsentriga süsteem Hind koos esilaaduriga hüdraulikapump tootlikkusega 63 l/min 42 000 eurot lisana roolipump 37 l/min 3 paari hüdroväljavõtteid taga (ilma käibemaksuta) rippsüsteemi tõstejõud aiste otsast 3565 kg rippsüsteemi koormus- ja positsiooniregulaator

Laomasin Thaler 3248/A soodushind

31 400 € + km

509 2247, 521 1988

Info:

TAIME K A S VAT US

Nr 9 (49) 22. september 2016

irapsiorase kallal

Nälkjad suudavad süüa väga palju noori võrseid ja lehti.

veepuudusesse. Samamoodi toimivad ka väetised (lämmastik ja fosforväetised), kuid arvestades tänavust niiskust, võivad viimasena mainitud tõrjevõtted olla suhteliselt väheefektiivsed. Eelkõige just seetõttu, et vihm peseb lubja maha ning limused taastavad oma veevajaduse, süües taimi veel vihasemalt kui enne, kuna taimed sisaldavad palju vett. Üldiselt saab siiski öelda, et muldade lupjamine aitab tigude hulka vähendada.

Kultiveerimine tapab tigusid mehaaniliselt ning jätab neid ja nende mune röövtoiduliste loomadele toiduks, samuti jäävad nad kuiva kätte. Mullaharimiseks, mis hävitab ka nälkjaid, on eriti sobivad soojad päikesepaistelised ilmad. Mulla kolmekordne kultiveerimine kevadel vähendab tigude ja nälkjate hulka kuni 75 protsenti.

Keemilised tõrjevahendid Enne kui hakata keemilisi tõrjevahendeid kasutama, tuleks hinnata tõrjevajadust ja selgitada igal põllul eraldi, kas teod

ja nälk­jad on põllul või mitte.

On olemas spetsiaalsed seireks mõeldud matid, mis pannakse põllule. Samaks tööks sobivad aga ka kõiksugu käepärased vahendid nagu lauajupid, papitükid, suuremad taimelehed, kõrvitsa-, kartuli-, kurgi- ja õunakoored või viilud jne, mis meelitavad nälkjaid päevaseks ajaks varjuma, kuna öösiti ja varahommikul on nad aktiivsed. Hommikul tasub püünisekoht üle vaadata ning olukorda hinnata.

Vastavalt taimekaitsevahendite registrile on põllumajanduslikel aladel lubatud tigude ja nälk­jate tõrjeks kasutada raud­ fosfaati sisaldavaid preparaate, nt Sluxx HP. Sluxx HP on söötmürk. Pärast toote allaneelamist sekkub raudfosfaat limuste seedetraktis kaltsiumi ainevahetusse, mistõttu nälkjad peaaegu otsekohe katkestavad söömise ja surevad 3–6 päeva hiljem. Samuti on oluline teada, et Sluxx HP on vihmakindel ning ei ole kahjulik vihmaussidele, putukatele ega siilidele.

Kulunorm on 7,0 kg/ha (0,7 g/m²) ning seda kasutatakse

M A A M A J A N D U S 7 ESTER VAITMAA

Maheturu maht maailmas on 67 miljardit eurot

JANNE EHTE-TAMMISTE

kahjurite ilmumisel või esimeste kahjustuste tekkimisel soovitatavalt varajastel õhtutundidel.

Lubatud on neli töötlemiskorda.

Tigude ja nälkjate hävitamiseks talirapsil ja teraviljadel võib kasutada ka metaldehüüdi sisaldavaid tooteid nagu nt Lima Oro, Gusto, tigude graanulid jt.

Metaldehüüd toimib limustele nii vahetu kontakti kui ka soolestiku kaudu. Peamine on siiski ärritav toime, mis põhjustab tigudel ja nälkjatel massilise limatootmise. Dehüdratatsioon võib kesta vähemalt päeva või rohkemgi. Kui selle aja jooksul sajab vihma või on ööd kasterikkad, taastuvad limuste veevarud täielikult, aga kui mitte, on tõrje õnnestunud.

Metaldehüüdid lagunevad päikese käes ja seetõttu tuleks neid kasutada varjulistes kohtades. Neid ei tasu kasutada ka enne tugevat vihma, sest see võib põhjustada liiga kiire graanulite lagunemise.

Nälkjate ja tigude ulatuslike rünnakute korral, eriti niiskete ja vihmaste vegetatsiooniperioodide korral, võib vaja minna täiendavat, metaldehüüdi toimeainega söödagraanulite kasutamist.

Paremaid tulemusi saadakse, kui töödeldakse niiskel õhtul, millele järgneb kuiv soe päev.

Metaldehüüdi toimeainega tooteid on lubatud kasutada kaks korda hooajal, minimaalse intervalliga 7–10 päeva, kulunorm sõltub konkreetsest tootest. Kui on tõenäoline nälkjate ja tigude ulatuslik rünnak ning nälkjate ja tigude tõhus tõrje nõuab rohkem kui kaht kasutuskorda, tuleb kasutada toodet Sluxx HP. Tarvis on meeles pidada, et taimekaitsevahendit tohib kasutada ainult vajadusel, rakendades ohutusvõtteid ning järgides kasutuspiiranguid.

l

2015. aastal oli mahe­ turu maht Euroopas 28 miljardit eurot, aasta varem 25,3. See sektor Euroopa Liidus kasvab.

FREDERIC HENIN Pariis

85

protsenti mahepõllumaadest asub kahekümnes riigis, kuid üheksa kümnendikku mahetoodangust tarbitakse Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Samas pole ükski riik maailmas mahepõllundusest puutumata jäänud.

Viies maailmajaos on kokku 43,7 miljonit hektarit mahemaad ning kui lisada sellele 37 miljonit hektarit, mida kasutatakse mesilaste tarbeks, on mahemaid üle 80 miljoni hektari. Üheteistkümnendal rahvusvahelisel mahepõllunduse seminaril Agence Bio avaldatud andmetel on maailmas kokku 2,3 miljonit mahefarmi. Enamik neist asub Aasias, kuid suurim mahepõllundusala laiub Okeaanias 17,3 miljonil hektaril. Enamikku sellest kasutatak-

se karjatamiseks. Euroopas on aga üle poole mahepõllumaast üles haritud.

Suurim mahetoodangu müügikanal on hulgimüük ning see kasvab. Üle 90% mahetoodangust tarbitakse Põhja-Ameerikas ja Euroopas. 2012. aastaks kehtisid mahepõllunduse reeglid 88 riigis üle kogu maailma, väidab Agence Bio. 2013. aastal kirjutasid USA ja Jaapan alla ekvivalentsuslepingule.

Ilma pettusevastase poliitikata oleks mahepõllundus tõsiselt ohus. Just seepärast oli juba aastatel 2012–2013 kogu maailmas üle 550 tunnustava organi.

Kõige rohkem mahetooteid tarbitakse Saksamaal (31% kogutoodangust mahus 8,62 miljardit eurot), järgnevad Prantsusmaa (20%, 5,5 miljardit eurot), Itaalia (10%) ja Suurbritannia (9%). Kokku tarbitakse neis neljas riigis 70% kogu Euroopa mahetoodangust.

2014. aastal oli Euroopa Liidu riikides 256 677 mahefarmi, kus mahekultuure kasvas peaaegu 10,3 miljonil hektaril, ning enam kui 44 000 mahetöötlejat. Kusjuures nii Sak-

samaal kui Prantsusmaal oli kummaski 19 000 mahetöötlejat. Peamiselt töödeldakse puuja juurvilju, teravilja ja piima.

Mahepõllundus moodustab kogu Euroopa kasutuses olevast põllumaast 5,7 protsenti. 63 protsenti haritud maast paiknes 2013. aastal kuues riigis – Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Suurbritannias – ning 68 protsenti mahefarmidest asus samuti kuues riigis – Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Poolas, Saksamaal ja Austrias.

Igas ELi liikmesriigis on olemas strateegia, kuidas tasakaalustatult bioloogilist põllundust arendada. Paljudes sektorites valitseb defitsiit. Kolmepoolsed lepingud tootjate, töötlejate ja müüjate vahel elavdaksid maheloomakasvatust.

Agence Bio andmetel moodustab mahepõllundust Austrias 20% ning Rootsis, Eestis, Tšehhis, Lätis ja Itaalias kümnendiku kogu põllumajandusest. Eesmärk, mille poole püüelda, on kogu Euroopas 20 protsenti, kuid tähtaega selle saavutamiseks pole seatud.

8 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

Tänavune teravilja kvaliteet on

Teadupärast läks kehvade ilmade tõttu tänavu vähe vilja toiduvilja kategooriasse. Probleeme on isegi söödavilja kvaliteediga.

T

änavune aasta on olnud põllumehele väga keeruline. Talv ei soosinud taliviljade talvitumist, seetõttu jäi talivili hõredaks ja tuli palju ümberkülve teha. Võrsumine oli nii taliviljadel kui suviviljadel kehvapoolne, suure tagasilöögi andis kevadine põud.

Nagu seda veel vähe oleks, mõjusid taimede kasvule negatiivselt ka juunikuised öökülmad ning hilisemad sajud. Kõik see soodustas hilisvõrsete tekkimist, mis omakorda põhjustas vilja ebaühtlast valmimist ega lubanud õigel ajal koristada.

Suur saastumine ja väike mahukaal Teine tõsine probleem on tänavune põldude umbrohtumine.

Sobival tõrjeajal hoidis kevadine kuivus tagasi umbrohtude tärkamist ning hilisemad suured sajud põhjustasid idanemata jäänud umbrohtude kasvamist, nii et põldudel tekkis massiline teine rinne.

Ilm ei läinud paremaks ka koristusperioodil. Esimestena said

TIIU ANNUK Scandagra agronoom-nõustaja

koristama Saaremaa, Läänemaa, osa Pärnumaast ning läänepoolne Harjumaa, kus ilmastik oli koristusaja algul kuivem ning vilja kvaliteet hea. Kuivaga koristatud viljas praktiliselt ei täheldatud hallitusseeni ega ka Fusarium’i seentega saastatust. Vihmaperioodi alguseks sai suurem osa viljast sealpool Eestit koristatud lausa toiduviljaks.

Teine pool Eestit kahjuks rõõmustada ei saanud, kuna sademetevahelist koristusaega oli väga vähe, ning mida hilisemaks koristus lükkus, seda kehvemaks läks vilja kvaliteet.

Lõuna-Eestis, kus vili valmis varem, sai ka koristusega varem alustada ning esimesed koormad olid samuti toiduvilja näitajatega. Sademeteperioodil koris-

TIIU ANNUK

tatud vili oli juba niiskem ja hallitusseentega suuremal või vähemal määral saastunud.

Ka viljaproovid näitasid, et koristusajaga hilinedes ning vilja lamandumisel hallitusseente ja Fusarium’ide arvukus proovides suurenes. Fusarium’i seeni ongi analüüsitud järjest rohkem.

See tähendab aga vilja toksilisust ning söödavilja kvaliteedi halvenemist.

Lisaks sadudele on teravilja kvaliteedi näitajaid halvendanud tormituuled, mis on põhjustanud vilja lamandumist ning selle saastumist mulla mikroorganismidega. Samuti on osa teradest viljapeas kasvama läinud ning vilja mahukaal langenud alla lubatud piiride. Mahukaal iseloomustab seemnete tuumakust, selle langust soodustab nii peas kasvama minek kui ka vihmase ja kuiva ilma tõttu niiskumise ja kuivamise tagajärjel tekkinud krobeline tera pind.

Mahukaal on üldiselt sordi­ omane tunnus, kuid seda mõjutab ka vilja sorteerimine. Peas kasvamamineku tagajärjeks on tärklisevarude lagunema hakka­ mine ja muutused kleepvalgu kva­liteedis, mis vähendab saaki ja selle väärtust. Tänavu on langemisarv korduvalt alla optimaalse (250 s) jäänud, suuresti on põhjuseks ebasoodne ilmastik.

Iga kaotatud koristuspäev põhjustab teraviljal kvalitee-

di langust ning soodustab pähikutel arenevaid nõgihallitusseeni. Mõnikord suureneb ka üldtoksilisus, samuti toimub valminud vilja intensiivne asustamine Fusarium’i seentega. Visuaalselt näeme, et vilja kuldne värvus muutub halliks.

Hilinenud koristamisel tekib oht juba põllul mükotoksiinide tekkimise alguseks.

Abiks kiire sorteerimne ja kuivatamine Söödavilja kvaliteedi säilitamise üks võimalik lahendus on kiire kuivatamine ja järelkäitlemine, mis võib mükotoksiinide riski oluliselt vähendada. Suur kvaliteedi langemise põhjus on umbrohuseemned koristatud viljas, mis võivad käivitada vilja riknemise ahelreaktsiooni.

Mida lühem on aeg koristamise ja kuivatamise ning eelpuhastamise vahel, seda väiksem on võimalus hallitusseente paljunemiseks ja toksiinide tekkeks.

Kuna peened ja vigastatud terad

Iga kaotatud koristuspäev põhjustab teraviljal kvaliteedi langust ning soodustab pähikutel arenevaid nõgihallitusseeni.

Fusarium’i seentega saastatud viljapead.

on sageli juba fusarioosist nakatatud, on nende väljasorteerimine vilja paremaks säilimiseks ja toksiinide tekkimise vältimiseks oluline.

Eriti tähtis on kuivatatud viljast välja puhastada väikesed, alla 2 mm läbimõõduga ja vigastatud terad, kuna osa peenterast võib olla fusarioosne ja mürgine.

Fusarium’i seentest ehk punakastest nakatunud terad on roosa värvusega, tuhmid, läiketud ja krimpsus või kõlujad. Kergema erikaalu tõttu on vähemalt osa neist võimalik tuulaja abil välja sorteerida, vähendades sellega ka mükotoksiinide riski. Kui põllul on mükotoksiinide teke juba alanud, võib kiire kuivatamine peatada nii hallitusseente arvukuse tõusu kui ka mükotoksiinide edasise tekke.

Hallitusseentega nakatunud viljal on iseloomulik hallituse või kopituse lõhn, sordile omane värvus on tuhmunud või kadunud. Normaalsest värvusest kõrvalekalle ja hallituste lõhna olemasolu on tera riknemise tunnus, samuti võib see viidata mükotoksiinide riskile.

Eesti Maaviljeluse Instituuti katsed näitasid, et koristusperioodi ilmastik oli määrav tera mikrobioloogilise ja toidukvaliteedi kujunemisel. Vihmade tõttu kaks nädalat (2007) või 17 päeva (2009) hilisemal koristamisel suurenes viljas hallitusseente arvukus, mõnikord ka üldtoksilisus, vähenesid proteiini, kleepvalgu- ja tärklisesisaldus, samuti tuhande tera mass ja mahumass.

2008. aastal esines katsetes rohkete sademete ja tormituulte tõttu lamandumist.

Odra tugeval lamandumisel suurenes viljas hallitusseente arvukus 3,2 ja Fusarium spp. arvukus 3,1 korda, võrreldes osalise lamandumisega. Seega lamandumise ohu korral võib taimekaitsevahendite kasutamisega vähendada vilja kokkupuudet mullaga ning samuti vilja nakatumist mikroseentega.

Katsetulemustest selgus ka, et viljast umbrohuseemnete kiire väljasorteerimine osutus esmatähtsaks, vältimaks hallitusseente arengu kollete tekkimist.

Koristatud teraviljast umbrohu-

Vali personaalne ja paindlik lähenemine!

Tõstukite Tõstukite ja laotehnika: ja laotehnika: Meie eeliseks on personaalsus ja professionaalsus, mis tagavad kiire ja paindliku asjaajamise.

OP liisinguvõimalused on sobilikud nii uute kui kasutatud põllumajandus- ja metsamasinate soetamiseks. Vajadusel koostame teie rahavoo hooajalisust arvestava maksegraafiku.

Küsige liisingupakkumist liising@opbank.ee või helistage lisainfo saamiseks 663 0850.

OP Finance AS kuulub Soome juhtivasse finantskontserni OP Financial Group ning pakub Eestis äriklientidele mitmekülgseid finantseerimislahendusi aastast 2007.

Käesolev pakkumine on suunatud juriidilistele isikutele ja FIEdele. Palun tutvu finantsteenuse tingimustega www.opbank.ee ning vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

• Ost & Müük Ost & Müük •• Hooldus & Remont

Hooldus & Remont •• Rent • Rent

Willenbrock Baltic OÜ • Tartu mnt173/3, Peetri küla, Harjumaa telefon 372 622 8950 • e-post info@willenbrock.ee • www.willenbrock.ee Willenbrock Baltic OÜ •

TAIME K A S VAT US

Nr 9 (49) 22. september 2016

l

M A A M A J A N D U S 9

kehv seemnete, peentera ja prahi, samuti purunenud ja vigastatud terade võimalikult kiire väljasorteerimine on oluline vilja toksilisuse tekkimise vältimiseks.

Sademeterikka kasvuperioodi tingimustes kasvanud viljal tuleb enne toiduks või söödaks kasutamist määrata selle üldtoksilisus.

Sama reeglit tuleb järgida nähtavalt hallitusseente tunnustega vilja puhul. Ohutuma ja kvaliteetsema loomasööda kasutamisel paranevad tootmisnäitajad nii seakasvatuses kui piimakarja pidamises, paraneb loomakasvatussaaduste ohutus ja kvaliteet, väheneb vasikate ja põrsaste surnult sünd ning hukkumine.

Scandagra Eesti on tootmise jaoks seadnud söödateraviljale kõrged kvaliteedinäitajad just seetõttu, et tagada loomadele kõrgekvaliteediline sööt. Fusarioosi taset kontrollitakse koormapõhiselt ja mükotoksiine määratakse spetsiaalsete seadmetega.

Lisaks on seatud nõuded nii katkiste terade osakaalule, prügilisanditele kui ka kahjustatud, roheliste ja kidurate terade sisaldusele. Arvestatakse ka kasvamaläinud terade osakaalu jm olulisi söödavilja kvaliteedi näitajaid. Tagamaks söödaohutust, selekteeritakse tootmise jaoks välja kvaliteetseim vili. Kõike seda tehakse selleks, et meie loomad saaksid täisväärtuslikku ja ohutut sööta.

LII SAMMLER

Vilja hind sõltub kvaliteedist Orienteeruvad hinnad käibemaksuta (€/tonn) n Toiduvili n Söödavili

200

150 120

110

Nisu

139

130 90

Rukis

90

Kaer

Halvad ilmastikutingimused ja ebaühtlane valmimine olid soodsad taimehaigustele, mis omakorda viisid vilja kvaliteedi alla.

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA! TAVA- JA KOMBIPRESSID KILETAJAD

MADALKÜNNI PÖÖRDADRAD RANDAALID • SÜGAVKOBESTID

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Laukna, Raplamaa tel 505 7936, info@stt.ee

www.stt.ee

Alari Sukamägi

5664 0889

alari@agriland.ee

Hernes

10 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

SVEN ARBET

LII SAMMLER

Taimekasvatusteadlane Peeter Viil hindab taliodra kasvatamist Eesti tingimustes üsnagi tulutoovaks ja ütleb, et kui talvel seemne ja orasega midagi juhtubki, saab kevadel põllu suviviljaga üle külvata. Risk kogu saak kaotada pole väga suur.

Taliodra külvamine monokülvikuga Master SMS-SK-S1-400, millel mullaharimise ja külvi sektsioon on ehitatud eraldiseisvatena.

Sel seadmel puudub tihendusrull, selle asemel on labakobesti. Külvikul on 32 seemendit, külvise reavahe on seatud 12,5 cm peale.

Taliodra kasvatamine nõuab agrotehnika ranget jälgimist Meie põldude uus kultuur talioder annab soodsate ilmaolude ja õigete agrotehniliste võtete korral põllumehele suurepärase ning tulusa saagi.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

Seda tõestas mulluse viljelusvõistluse võitja, Harjumaa põllumees Aivar Treiberg, kes kogus oma taliodra all olevatelt põldudelt eelmisel koristusperioodil üle 12,1 tonni teri hektarilt. Toona läks taliodra alla 21,5 hektarit.

Tänavu viiendat aastat taliotra külvanud Treiberg kinnitab, et jätkab sellega kindlasti ka edaspidi, kuigi mullune külv läks ilmaolude tõttu täielikult aia taha, ei aidanud ka varakult tehtud haigusetõrje ja kevadel tuli need põllud üle külvata varajast otra. Sealt tuli saagiks vaid keskmiselt kolm tonni kuiva vilja hektari kohta.

Taliodra katsepõld Voore Farmis “Taliodra kasvatamise juures algab asi geoloogiast ja selle tundmisest. Põhja-Eesti põldude mullad on küll kõrge kaa-

liumi- ja fosforisisaldusega, aga siin napib lämmastikku, seda tuleb juurde anda ja talioder on hea lämmastiku siduja,” selgitab Treiberg. “Eelmise aasta külvile said saatuslikuks külmakerked.

Tänavuse külvi lasen nüüd kohe, kui vähegi kannatab, juba rullidega üle, et seda vältida.”

Ta kinnitab, et senise kogemuse põhjal teiste teraviljadega, kui asi rahasse ümber arvestada, annab talioder hektari kohta kõige paremat tulu. Ja üldse on Treiberg taliteraviljade kasvatamise entusiast ning usub nendesse.

Nii ongi tema viljapõldudel 80% ulatuses külvatud talivili.

Augusti lõpupäevil korraldas Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) Lääne-Virumaal Voore Farmi põllul taliodra külvamist tutvustava infopäeva, kuueteist külvikuga mulda pandud seemet jälgivad teadurid nüüd kevadeni.

Edaspidi jälgivad instituudi teadurid külvi nii visuaalselt kui proovide võtmise teel, et hinnata suhteliselt õrnukese, külmakartliku ja haigustele vastuvõtliku, ent samas taliteraviljadest hektari kohta parimat tulu andva taliodra edaspidiseid kasvatusvõimalusi ja kujundamaks välja just meie tingimustesse sobivaid agrotehnilisi võtteid taliodraga parimate tulemuste saavutamiseks.

Varem kasvas taliodra alla läinud Voore Farmi põllul põldhein, tehti kaks niidet ja seejärel töödeldi põldu herbitsiidiga.

Siis toimus väetamine vedelsõnnikuga, lisati ka mineraalväetisi – lämmastikku ja kaaliumi. Fosforväetist lisati külvi ajal. Seda siis külvikutega, millel selline kombineeritud funktsioon olemas.

Voore Farmi agronoom Margus Lepp tõdes, et kuna sealsed põllud on üsna lämmastikuvaesed, peab sügisel veel kord otsustama, kas sinna on tarvis lisalämmastikku viia või mitte.

“Koos vedelsõnnikuga kasutame ka inhibiitoreid. Seda selleks, et siduda lämmastikku, sest sellest on nendel põldudel vajaka,” iseloomustas Lepp põllu külviks ettevalmistamise protsessi.

Näidispõllu külvisenormiks valiti 250 tera ruutmeetri kohta, mis võrdub kogusega 130–150 kg seemet hektarile.

Külvisügavuseks oli seatud 2–3 cm, väetis viidi paar sentimeetrit sügavamale. Külvise vahe oli 12,5–30 cm.

Hea saagikusega, aga tujukas Ka ETKI agrotehnoloogia osakonna vanemteadur Peeter Viil peab taliodra kasvatamist Eesti tingimustes perspektiivikaks

TA L I O D E R

Agrotehnika nnKülvil kasutatakse valdavalt minimeeritud mullaharimist või otsekülvi. nnSoovitatakse külvata põldheinakesale. nnMullaharimine keskmiselt 15–20 cm sügavuselt. nnKülvisenorm keskmiselt 250 tera hektarile (ca 150 kg/ha). nnKülvi sügavus 2–3 cm, kombikülvi puhul väetis 2 cm sügavusele. nnKülvivahe 12,5–13,5 cm. nnKülvieelselt orgaaniline väetis (vedelsõnnik) 15–20 kg/ha pluss mineraalväetised. nnFosforväetis külvi ajal või lämmastik pluss fosfor (ammooniumnitraat) 40–50 kg ha külvijärgselt. nnOluline on lämmastiku sidumise tagamine. nnSügisel on tähtis taimekaitsevahenditega pritsimine, et tagada orase talvekindlus. nnKevadel vajalik varajane pealtväetamine. nnKoristusaeg juuli lõpp – augusti algus.

Allikas: Eesti Taimekasvatuse Instituut

ja tulutoovaks kas või juba selle lühikese kasvuperioodi ja suure saagivõime pärast, kuid märgib, et talioder on teiste taliteraviljadega võrreldes üsna õrn, kardab külma ja on vastuvõtlik haigustele.

Taliotra hakati Eestimaa pinnal kasvatama 1960ndate lõpus, sellest ajast pärinevad ka esimesed n-ö teaduslikult kinnitatud agrotehnilised võtted selle teraviljasordi kasvatamiseks.

Eelmise aasta külvile said saatuslikuks külmakerked. Tänavuse külvi lasen nüüd kohe, kui vähegi kannatab, juba rullidega üle.

Aivar Treiberg

Praegu külvatakse taliotra Eestis pindmise harimisega (kündmisega) 60%, minimeeritud mullaharimise (külvi)foonil harimisega 33% ja otsekülvina 7%. Kusjuures otsekülvi osatähtsus aasta-aastalt suureneb. Peeter Viil ütleb selle kohta, et mulda intensiivselt harides muld ju karjub meie peale, ja soovitabki kasutada just otsekülvi metoodikat.

Mullune külv äpardus Viili sõnul mitte ainult Aivar Treibergil, vaid ka paljudel teistel põllumeestel.

“Talioder ongi kõige külmakartlikum taliteraviljade seas.

Ja ka haigustele üsna vastuvõtlik. Seda peab kasvataja silmas pidama,” märgib Viil. “Sellepärast tuleb taliodra puhul ka kõiki

agrotehnilisi võtteid ehk mõnevõrra täpsemalt järgida kui teisi taliteravilju kasvatades.”

Taliodra eelviljadeks sobivad taliraps, hernes ja rohumaa.

Külvisenorm võiks olla 250–300 seemet ruutmeetrile ehk 130– 160 kg/ha. Külvise vahe võiks jääda 12,5–13,5 cm piiridesse, seda on enam-vähem kõikide tänapäevaste külvikutega võimalik saavutada. Mida suurem külvisenorm, seda nõrgemaks jäävad taimed, hoiatab Viil.

Optimaalne taliodra külvamise aeg on tema hinnangul septembrikuu esimesed viis päeva, septembri teise poole külvid jäävad varasematele saagikuselt juba oluliselt alla.

Väetamisel tuleks kasutada orgaanilist väetist, samuti mineraalväetisi, esimeseks väetiseks võiks olla ammooniumnitraat ehk siis lämmastik-fosforväetis. Täiendava võttena kasutatakse biopreparaate, iseäranis kevadel. Sügisel tuleb taliodrale teha lehestiku ja juurestiku kaitset – just see on oluline taimede talvekindluse tagamisel ja võimalikult suure saagikuse saavutamisel. Kasvuregulaatoreid tuleks mulda viia nii sügisel kui kevadel. Ürituse läbiviimiseks saadi toetust PRIA taimekasvatuse pikaajalise programmi raames. Nimelt pakub see programm muu hulgas tuge ka sääraste infopäevade korraldamiseks. Ühtekokku müttas Voore Farmi põllul üksteise järel 16 teraviljakülvikut (9 kombi- ja 7 monokülvikut), esindatud oli 13 tootjafirmat ning 11 edasimüüjat.

REKLAAM

Nr 9 (49) 22. september 2016

l

M A A M A J A N D U S 11

Tehnika otse maaletoojalt, parim hinna ja kvaliteedi suhe!

Sõnnikulaotur 6–14 t

Metal-Fachi randaal 2,5–8 m

Pöördader 3 x 3, 4 x 4, 5 x 5

Agro-Maszi ketaskülvik 3 ja 4 m

Mürgipritsid 400–1200 l, poom 12 m

Expomi põllurullid 4–12 m

Laumetrise kallurhaagised 10–30 t

Ala Talutehnika OÜ alatalutehnika@gmail.com tel 504 3918 (juhataja), 5695 1182 (müügijuht)

www.alatalutehnika.ee

12 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

TANEL BULITKO: tõuaretuses

Eesti tõuaretus on kahekümne aastaga teinud suure hüppe. Pikalt püsinud viletsa piimahinna tõttu on lehmade arv nii palju langenud, et aretusega jätkamine muutub keeruliseks.

Kuidas see nii on läinud, et oleme Balti riikidest lehmade arvu osas kõige suurem kaotaja? Võrreldes 2013. aasta lõpuga on meil piimalehmade arv vähenenud 10,7, Leedus 5,5 ja Lätis vaid 2,5 protsenti. Samas on piima kokkuostuhinnad seal olnud madalamadki.

Suuresti mõjutab seda karjade struktuur. Lätis ja Leedus on karja keskmine suurus 10 lehma, tootjad turustavad piima käest kätte või tarbivad ise. Meie karjad on aga suured, ja mida suurem on kari, seda suurem on miinus. Samas võimaldab meie karjade struktuur paremat tõuaretust. Meil on võimalik pulle ja nende tütreid võrrelda ning ka kõige paremaid pulle kasutada.

S

iiani on piimaveiste tõu­ aretus olnud valdkond, mille üle uhked olla võime. Meie lehmade piimatoodang on teist aastat järjest Euroopas teisel kohal ning meie tõumullikad Euroopa Liidus ja mujalgi kuum kaup. Kuidas selleni on jõutud ja kuhu edasi, räägib Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko. nnn Missugune töö selle edu taga on olnud ja kuhu me nüüd siirdume, kui märgatav osa piimakarjast on Eestist välja või tapamajadesse viidud?

Meie piimaveiste toodanguvõime realiseerimise aluseks on väga pikaajaline tõuaretus, loomakasvatajate suured teadmised karjade pidamisest ja tohutult paranenud söödatootmine.

Kõik see annab võimaluse tänapäeva lehma tootmispotentsiaali realiseerimiseks.

Et me statistiliselt piimatoodangult Euroopas Taani järel teisel kohal oleme, pole minu arvates kaugeltki lagi. Küsimus

AIVE MÕTTUS aive.mottus@maaleht.ee

on nüüd hoopis selles, kas selliste hindadega ja sellises majandusruumis on mõtet edasi minna. Paljud tootjad ütlevad, et kui nad nüüd toodangut langetaksid, oleksid veelgi suuremas miinuses. Suur toodang annab võimaluse niigi palju tootmist jätkata kui praegu.

Karja kasutusiga on lühenenud kõikjal. Vaadatakse rohkem seda, mida lehm eluaja jooksul toodab. Eestis on eluea toodang keskmiselt üle 25 tonni, Hollandis 30 tonni. Aga seal kasvavad lehmad rohumaal ja nende ühe laktatsiooni toodang on väiksem.

Meil on pulliemade laktatsiooni toodang 12 000 kg, Hollandis pakutakse ka pulle, kelle emade toodang on 9000–10 000 kg.

Mis edasi saama hakkab? Kas olukord on mõne tõu osas ka kriitiline?

Tõuaretustöös on väga oluline jõudluskontrolli süsteemis osalemine. Eesti karjakasvatajad on väga tublid, sest ligi 95 protsenti piimalehmadest on kaasatud karjakontrolli, kus septembri alguse seisuga oli 83 017 lehma.

Aretuse jaoks on see aga selgelt liiga väike arv. Maakarja arvukus on stabiilne, seal erilisi muresid ei ole. Küll aga on eesti punase karja arvukus aretuse seisukohalt alla kriitilise piiri langenud.

Alla 100 000 lehma on Euroopas üldse neljas riigis: Luksem-

burgis, Maltal, Küprosel ja Eestis. Teistes riikides on klimaatilised tingimused piimatootmiseks väga rasked, meil aga on rohumaid ja teadmisi piisavalt ning kliimagi sobiv – ja me hävitame.

Minu meelest ei maksa selles kolli näha, et toodame rohkem, kui ise tarbime. Nii on paljude asjadega, mitte ainult piimaga.

Praegu aga oleme olukorras, kus piima ja piimatoodete ekspordi taastumise korral pole meil enam midagi müüa.

Samas teeb Euroopa Liit pingutusi, et piimatootmist vähendada. Isegi toetust makstakse neile piimatootjatele, kes toodangut vähendavad.

Eesti on selle n-ö pingutuse juba ilma peale maksmatagi ära teinud. Minu meelest oleksime pidanud kasutama suuri farme, kus on tühje kohti, et sinna sisse panna need karjad, kelle omanikud soovisid tootmise lõpetada.

See oleks ju eeldanud spetsiaalseid rahastamisvahendeid.

Maaelu Arengu Sihtasutusel on igasuguseid vahendeid ja võimalusi. Küsin siinkohal, mitut lehma nendega aidatud on, et need loomad poleks müüki läinud.

Teine asi on tõumullikate müük. See on väga positiivne.

Lätis, Leedus ja Poolas sellist asja üldse pole, sest tõuaretus on seal hoopis teisel tasemel. 2015. aas-

tal müüsime üle 4000 mullika, tänavu ilmselt sama suure hulga.

Karjakasvatajate jaoks on see suur asi. Kuigi jah, hinnad on praegu maas, neid ei saa võrrelda 2012.–2013. aasta omadega.

Ega pelgalt tõumullikate kasvatamisest ärimudelit teha saa?

Kas see tasub end ära?

Hollandis näiteks on küllalt väiksemaid talusid, kus vanemad talunikud on piimatootmise lõpetanud, kasvatavad mullikaid ja kasutavad sedaviisi oma maad. Kuna maad on seal vähe, siis piimatootjad müüvadki sageli vasikad ära, need kasvatatakse mujal üles ning tootja ostab tagasi täpselt nii palju mullikaid, kui tal parajasti vaja on.

Meil on hea see, et kui suurtes karjades on taastootmine korras, siis jääbki mingi kogus mullikaid üle, ja on hea, kui nende jaoks on turg olemas – ELi riigid, Gruusia, Valgevene, Usbekistan.

Kuidas teil tunne on, kas kogu paarkümmend aastat tehtud

Piimatootmine Eestis täiesti lõppeda ei saa, see on selge. Aga aukude lappimine on väga pikaajaline töö.

Tanel Bulitko

aretustöö on läinud? Või on mingeid mõtteid, kuidas kriisist välja tulla?

Piimatootmine Eestis täiesti lõppeda ei saa, see on selge.

Aga aukude lappimine on väga pikaajaline töö. Kui jõuame piima kokkuostuhinnaga taas piima omahinnani välja, ei tähenda see kohest kasumit ja investeeringuteks raha teenimist. Ja praegused investeeringud jäävad ju tegemata. Enamikul tootjatel on investeerimispanus noorkarja tegemata.

Kui palju tootjaid veel lõpetab?

Neid ikka on. Aga ma siiski loodan, et kõige sügavam auk on möödas. Kuid kriis iseenesest pole kaugeltki läbi.

Käisite hiljuti Hollandis pulle valimas. Sperma sissetoomise osas probleeme pole. Küll aga tekib küsimus, keda seemendada.

Jah, spermat saame sisse tuua igasugust, aga kelle peal seda kasutada, see võib küll varsti keeruliseks osutuda. Tõuaretuse poolt peab ka kriisi ajal edukalt juhtima, tagasiandmisi ei saa teha.

Lätis ja eriti Leedus kasutatakse väga odavat aretusmaterjali, mis mõnikord ei ole sugugi halb.

Kuid siiski kasutavad nad sihilikult 1–2eurost spermat (doos), mille geneetiline kvaliteet on madalam. Meil on ühe spermadoosi keskmine hind 5–6 eurot.

PAINDLIK VÄRSKE SÖÖTMINE

Iga kümnes 10 kg soolakivi KNZ Metsloom TASUTA!*

Kas sa tead, kui palju aega sa kulutad lehmi söötes?

Lase see töö üle võtta Lely Vector söötmissüsteemil, et sa saaksid keskenduda oma lehmade heaolule ja karjahaldusele.

Tahad rohkem teada? www.flexiblefreshfeeding.com

*Pakkumine kehtib 16.–30.09.2016.

KNZ Noorkari

KNZ Viljakus

KNZ Multi

+ vitamiinid

+ E-vitamiin

+ raud

UUS!

KNZ Metsloom

SOODUS!

+ vask

tel 609 0713, 5669 7597 sool@sool.ee

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel.52 16 455 • www.linery.ee

L O OM AK A S VAT US

Nr 9 (49) 22. september 2016

l

M A A M A J A N D U S 13

järeleandmisi teha ei tohi

H E A T E A DA

Piimatootmine Euroopas

SVEN ARBET

Praegu on meil umbes 50 pulli vähem, aga see on tingitud asjaolust, et maailmas on kasutusele tulnud genoomselektsioon. Noori pulle ei pea enam nii palju testima. Neil on juba järglaste põhjal DNA alusel hinnang olemas.

Samas on sperma müük kahe aastaga vähenenud 10 protsenti ja seetõttu on ka tõuaretuses raskem, populatsioon on väiksem.

Enamik aurust on praeguses kriisis läinud piimatootmisele.

Kas ametkondadega on juttu olnud ka tõuaretusest?

Riik on alates 1993. aastast tõuaretust toetanud, aga nüüd tuleb toetuse maksmise alused ümber vaadata.

Praegu on süsteem ühikupõhine, makstakse lehmade arvu järgi. Kui lehmade arv väheneb, väheneb ka toetuse summa. Proportsioonid tuleb üle vaadata, et tõuaretajatel oleks kvaliteetne materjal, mis turul olemas, kättesaadav. Sest kui me ka tõuaretuses allahindlust tegema hakkame, väheneb tõumullikate müügi maht. Paljud ostjad, kes pole Eesti riigist suurt midagi kuulnud, aga siia noorloomi ostma satuvad, imestavad, kui hea ja ühtlane tõumaterjal meil on, just mullikate näol. Me ei jää selles osas mingilgi moel alla vanadele Lääne-Euroopa piimandusriikidele.

Ma usun, et Eesti riik on nii tark, et jääb tõuaretust toetama.

nnKõige rohkem piima toodetakse Saksamaal (31,5 mln tonni), järgnevad Prantsusmaa (25,3), Inglismaa (15,2), Holland (13,3), Itaalia (11,0) ja Poola (10,8). nnLoetletud viis riiki toodavad 70,7% kogu ELi piimast. ELi kogutoodang oli mullu 151,75 miljonit tonni, millest Eesti osa oli vaid 0,47%.

Euroopa Liidu maade kogutoodang kasvas mullu 2,2% ehk 3,3 miljonit tonni. nnPiimatootmise vähendamisest enamikus riikides kinni ei peetud. Kannatanuteks osu­tusid need, kel oli madalaim piima hind. Kogutoodangu vähenemine toimus Rumeenias (79%), Bulgaarias (18%), Eestis (10%), Horvaatias (9%), Kreekas (7%) ja Rootsis (10%).

Samas Iirimaal ja Hollandis suurenes piima kogus (+13,3% ja +6,9%) aastaga rohkem, kui Eesti kogutoodang üldse kokku on. nnVeiste arvult on Euroopa suurimad karjakasvatajad Prantsusmaa, Saksamaa, Suur­ britannia, Iirimaa, Itaalia, Hispaania ja Poola.

Kokku on neis riikides 66,3 miljonit veist, mis moodustab kogu ELi veiste arvust 77,4%. nnSuurim piimalehmade osakaal on Rumeenias (57,4%), Bulgaarias (50,7%), Küprosel (42,4%), Leedus ja Taanis võrdselt (41,7%).

Piimalehmade osatähtsus on kõige väiksem Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal ja Inglismaal, kus see jääb alla 20%. nnSuurim veiste arv ühes karjas on Küprosel (213,1), järgnevad Luksemburg (144,5), Holland (132,2), Taani (129,4), Tšehhi (118,7) ja Suurbritannia (117,2). Rumeenias, Leedus ja Bulgaarias on keskmisena alla 10 veise karjas.

ELi keskmine karja suurus on 38,4 veist. nnEestis on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmetel septembri alguse seisuga kokku 258 800 veist, kellest 87 482 on lüpsilehmi. Lihaveiseid on 76 674.

Allikas: ETKÜ

Tanel Bulitko peab Eesti oma aretusmaterjali tootmist ja tõuaretuse säilimist väga oluliseks.

€ 12 900

€ 77 900

€ 34 900

€ 71 000

€ 70 900

€ 87 000

John Deere 1188 Hydro 4

Claas Tucano 320

Claas Axion 850 Cebis

Case IH Maxxum 110

Case IH Puma 215 CVX

Case IH 230 CVX

1988 Konekesko Eesti AS Mascus id: 9757B81D

2009 Konekesko Eesti AS Mascus id: 47E5BCBD

2007 Konekesko Eesti AS Mascus id: 8F7344BA

2016 Dotnuvos Projektai AS Mascus id: 5F2258FC

2013 Dotnuvos Projektai AS Mascus id: 1690BBBC

2013 Dotnuvos Projektai AS Mascus id: 65D2A1C1

€ 60 000

€ 145 000

New Holland T7.260

New Holland CX8060

New Holland T6080

Fendt 936

Fendt 312 Vario

Massey Ferguson 5435

2013 Tatoli AS Mascus id: 171648A7

2011 Tatoli AS Mascus id: 4AD2C2EA

2011 Tatoli AS Mascus id: 4F7B0EFC

2010 Agriland OÜ Mascus id: 0B094C77

2011 Agriland OÜ Mascus id: 7E7E7409

2011 Agriland OÜ Mascus id: 48E0691C

Vaata ka teisi pakkumisi!

€ 43 500

€ 65 000

€ 40 000

€ 25 400

www.mascus.ee

14 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

PRIIT SIMSON

Silo peaks ratsioonis olema kindlasti üle poole.

Kui palju piima annavad 2016. aasta silod?

Praegu kui piima eest saadav hind on omahinnast 5–7 senti madalam, on oluline, et iga kilo sööta, mis toodetakse või ostetakse, saaks ka efektiivselt piimaks väärindatud.

P

iimatootmise praeguseks väljakutseks on kindlasti küsimus, kuidas tasakaalustada piimakarja ratsiooni majanduslikult parimal viisil. Nüüd kui piimatootmise kate on väga madal, on oluline, et iga kilo sööta, mis toodetakse või ostetakse, saaks ka efektiivselt piimaks väärindatud.

Selleks et saavutada kõrge söödaväärindus, peaks arvestama lehma geneetilist potentsiaali, pidamistingimusi, söötmise korraldust ning karja tervist; kasutatava sööda väärtust ja hinda; ratsiooni koostamist ja selle etteandmist farmis ning seda, millised järeldused annab loomade pidev jälgimine.

Mis on söödaväärindus Lehma söödaväärindus näitab, kui palju piima toodetakse ühes kilos söödas sisalduvast kuivainest, proteiinist ning energiast.

Analüüsides piimatootmise efektiivsust, on terve hulk olulisi tegureid, mida jälgida. Mõned neist ei ole otseselt piimatootmisega seotud, kuid mõjuta-

PILLERIIN PUSKAR Alltec Eesti juhataja

vad kaudselt tootmise tulemuslikkust ja kasumit.

Efektiivseks tootmiseks on vaja teada, kui palju söödetavatest toitainetest muudetakse piimaks ja kui palju läheb n-ö lehmast läbi.

Kui esialgu arvestati söödaväärinduse puhul sööda kuivaine kilogrammist toodetud piima liitreid, siis nüüd on vaja jälgida ka piimarasva ja -valgu taset, et saada toodetud piimast parimat hinda. Korrigeeritud piimahind piimarasva ja -valgu alusel annab tegeliku söödaväärinduse näitaja.

Omatoodetud söötade kvaliteet, sealhulgas nii koresöödad kui teravili, avaldavad määravat mõju söödaväärindusele. Kultuuride valik ja sööda eelarve koostamine peaks lähtuma rat-

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA WS-1/2 puidufreespink

NOVA WB-61 tisleripink

561 €

557 €

(km 0%)

(km 0%)

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 500 W Spindli suurus: 13 mm Spindli kõrgus: 50-75 mm Laua suurus: 395 x 452 mm Kaal: 73 kg

NOVA SBC220 liivapritsikapp

NOVA 40H frees/puurpink (ettenihketa)

319 € (km 0%)

NOVA SBC220 liivapritsi kapp on kvaliteetne profimudel, mida müüakse enam kui 100-s riigis.

Väga suur puhumisvõimsus: 8,62 bar - 125 PSI. Mõõtmed: 860 x 550 x 1390mm. Käsitsemine lihtne ja ohutu. Keskkonnahoidlik. Kaasas kvaliteetsed kaitsekindad. Masina sees mahukas tööruum. Kõrge kvaliteediga ja vastupidav konstruktsioon.

Rõhk: 8,62 bar (125PSI) Pikkus: 550 mm Laius: 860 mm Kõrgus: 1390 mm Kaal: 48 kg

Hind:

190 € (km 0%)

NOVA WB-61 on vähe ruumi võttev tisleripink. Väga tugeva konstruktsiooniga. Suurepärane valik, kui pinki on vaja kasutada piiratud ruumiga kohas. Lihtne paigutada sobivasse kohta, sest aluse saab lukustada ja pink ei võta palju ruumi. Kiire ja lihtne kasutuskorda seada. Lukustus on väga kindel, sest jalad avatakse ja suletakse vändast keerates. (Kruvilaadne sujuva reguleerimisega jalgade kõrguse määramine ning avamine/sulgemine.) Täiesti ainulaadne mudel. Tugev professionaalse taseme konstruktsioon.

Pikkus: 2100 mm Laius: 780 mm Kõrgus: 800 mm Kaal: 81 mm

Hind:

NOVA WJ-150E rihthöövelpink

NOVA MB1931 paksusmasin

NOVA 16RF radiaalpuurpink

Hind:

Hind:

Kvaliteetne alafrees nõudliku hobitöö tegemiseks või freespingiks väikesesse töökotta. Kaal 73 kg on sobilik tööpaigale transportimiseks ka kaubikuga. Malmlaud ja -tugi. Eriti tugev konstruktsioon. Töötab ilma vibratsioonita. Täpne ja kvaliteetne töötlus. Tera kõrguse reguleerimine ja lukustamine on lihtne. Reguleeritav tugi.

NOVA SL8 mini kantimispink-lõikur

NOVA SL8 on kahe masina kombinatsioon. See n-ö minimudel on ideaalne väiketööde tegemiseks.

Tõeline peenmehaaniku töövahend, mis ei vaja spetsiaalset töölauda. Võtab vähe ruumi ning on kerge ja lihtne kasutada. Kuigi pink on väike, on tema konstruktsioon kindel ja vastupidav. Tuleb samalt valmistajalt, kellelt tulevad ka meie suured mudelid.

Teeb täpseid ääriseid ja lõikeid.

2214 € (km 0%)

(km 0%)

Kõrge tasemega rihthöövelpink nõudlikule harrastajale ja professionaalile. Sobib ka juhutööde tegijale, sest selle kaal 120 kg võimaldab veel töömaale transportimist. Täppisreguleering seaderattaga. Tippkvaliteet soodsa hinnaga.

Tehtud suure koormusega kasutamiseks. Tugeva konstruktsiooniga ja töötab vibratsioonivabalt.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 4600 p/min Terade arv: 3 Max höövelduse laius: 152 mm Lõikepea läbimõõt: 61 mm Juhiku kalle: 45° Kaal: 120 kg

NOVA 500 giljotiin

NOVA PL60 plasmalõikur

238 € (km 0%)

500 mm mudel: 1,5 mm paksusele. Alus standardvarustuses. Eriti kvaliteetne mudel. Terade vahetamine ja teritamine on hõlpsasti teostatav.

Max töölaius: 500 mm Max paksus: 1,5 mm Kaal: 37 kg

Hind:

Hind:

351 €

359 €

(km 0%)

Käepärane suurus! Saad transportida tööobjektile sõiduautos. Kergesti transporditav mudel juhutöödeks objektil või garaažis kasutamiseks.

CE - heakskiidetud mudel. NOVA 1931 on isevedav mudel. Usaldusväärne. Kiire ja lihtne kasutada. Kaks lõiketera - HSS-tera. Külgedel on käepidemed - lihtne liigutada ühest kohast teise.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 9000 p/min Max töölaius: 318 mm Max paksus: 5-153 mm Terade arv: 2 Etteandekiirus: 8 m/min Kaal: 32 kg

NOVA MFM230 metallipuruimur

(km 0%)

Suure koormuse jaoks mõeldud põrandal seisev radiaalpuurpink. Varustatud samade mugavustega, mis “väikevennal” 16R. Masina kõrgus 1660 mm, kaal 62 kg. Puurpea seadistamine pikisuunas ja kallutus mõlemas suunas muudab selle mudeli hästi kasutatavaks ja mitmekülgseks võrreldes “tavaliste” võistlejatega.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 570–2480 rpm (5 kiirust) Spindel: MK2 / 16 mm Spindlikäik: 80 mm Kõrgus: 1660 mm Kaal: 62 kg

NOVA UW-16 ultrahelipuhasti 16l

Hind: Hind:

722 € (km 0%)

Toodetud uue Jaapani IGTB-tehnoloogia baasil.

NOVA PL-60 on eriti lihtsalt käsitsetav. Vajad vaid 5-baarist väikest kompressorit. Kõik tarvilik kaasas. NOVA PL-60 kaalub vaid 19 kg. NOVA PL-60 plasmalõikuril on täpne lõikejälg, hea lõikekiirus ja kena lõikepind. Lihtne ja kindel süüde. (Kõrgepinge abil). Voolu on võimalik reguleerida 20-60 A. Lõikad roostevaba terast, alumiiniumit, titaani, vaske, messingit jm elektrit juhtivaid metalle.

NOVA 40-H frees/puurpink ilma ettenihketa. Üks turu soositumaid puurpinke. Eriliselt hea hinna/kvaliteedi suhe.

Hammasratasülekandega.

Jahutussüsteem ja töövalgustus standardvarustuses. Kahe kiirusega mootor.

Mikroettenihe. Sobib keermestamiseks.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Pöörlemiskiirus: 75-3200 rpm (12 kiirust) Puurimisvõimsus: 40 mm Freesimisvõimsus: 32 mm Freesipea kalle: 90° Spindel: MK4 Kaal: 340 kg

637 €

Max töölaius: 200 mm Max paksus: 1 mm Max painutusnurk: 90° Pikkus: 500 mm Laius: 320 mm Kõrgus: 170 mm Kaal: 12 kg

Hind:

Hind:

Hind:

Pinge: 380 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20-60 A Lõikevõimsus: 20-25 mm Koormatavus 60%: 60 A Õhutootlikkus (bar/l/min): 5 / 250 Kaal: 19 kg

Hind:

464 €

561 € (km 0%)

(km 0%)

Uudismudel NOVA MFM230 on puruimur, mis on mõeldud kasutamiseks sädemeid tekitavate metallitöötluspinkidega. Disainitud vastu pidama töötlemisel tekkiva sädemejoaga, näiteks lihvpingis. Eeleraldus toimub tsükloniga ja õhu filtreerimine kotiga (vahetatav). Lihtsalt tühjendatav kast kogunenud purule.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Õhu imemise võimsus: 18,3 m3/min Sisseimemine: 1x100 mm Kaal: 31 kg

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 5306 6059, ivo.ilustrumm@koneita.com

Väga kvaliteetne professionaalidele loodud ultrahelipuhasti. Võimas puhastusseade nõudlikuks kasutamiseks. Seadmes on standardina reguleeritav temperatuur, võimsus, sagedus ja taimer. Võimsus on 400 W ja koguvõimsus koos soojendusega 700 W. Ultrahelisagedus on reguleeritav 20 kHz / 40 kHz. Valmistatud kõrge kvaliteediga terasest.

Pinge: 230 V Pikkus: 340 mm Laius: 310 mm Kõrgus: 410 mm Kaal: 11 kg Võimsus: 400 W pesemine / 300 W soojendus

L O OM AK A S VAT US

Nr 9 (49) 22. september 2016

l

M A A M A J A N D U S 15 RAIVO TASSO

siooni vajadustest ja tootmismaa võimalustest. Eesmärk on toodetud siloga katta võimalikult suur osa oma karja proteiini- ja energiavajadusest.

Kõrgetoodangulise lehma laktatsiooni esimese poole ratsioonis, s.t ajal, kui ta annab palju piima, peaks praeguses olukorras olema vähemalt 52 protsenti silo. Kui farmis kasutatakse ka maisisilo, peaks kogu silo osakaal olema vähemalt 56 protsenti. Seda vahekorda kasutab ka enamik Eesti piimafarme.

Silo tootmine, säilitamine ja söötmine – kõik mõjutavad piima omahinda ja piimatootmisele kujunevat katet. Mis neist on siiski kõige olulisem kõrge söödaväärinduse saavutamise eeldus? See ei ole ratsiooni koostamine ja söötmisnõustaja oskused, olulisim on just põhisööda potentsiaal ja lehma potentsiaal seda väärindada.

Söödakulude vähendamine piimatootmises on väga aktuaalne. Tehes sööda tootmises ja söötmises valesid otsuseid, võib päevasest söödakulust küll kümmekond senti säästa, kuid lehma kohta 300 eurot aastas kaotada. Tehes läbimõeldud otsuseid silo tootmisel ja panustades silo kvaliteedile, et toota hektari kohta maksimaalselt kvaliteetset proteiini ja energiat, on võimalik oluliselt vähendada igakuiseid kulutusi ostusöödale.

Silol ei ole kunagi sama söödaväärtust kui värskel rohumas-

Esimene niide jäi sel aastal paljudes ettevõtetes madalamaks nii saagikuse kui proteiini- ja energiasisalduse poolest, kuigi oli ka ettevõtteid, kus väetamised toimusid soosiva ilmaga ning esimese niite saagikus ja toitainetesisaldus oli optimaalne.

Esimese niite keskmised saagid viie ettevõtte tulemusnäitajate põhjal liblikõieliste-kõrreliste segudes olid järgmised: saak 7,5 tonni hektari kohta, kuivaine 29 protsenti, toorproteiin 13,8 protsenti, seeduvus 64 protsenti, hektari kohta toodeti keskmiselt 300 kg proteiini.

Pärast teist niidet suudeti enamikus ettevõtetes väetada rohumaad vahetult niitmise järel, mis andis positiivse tulemuse teise niite kvaliteedile. Ka ilmastik soosis silokultuuride kasvu. Teise niite saagikus oli Eesti enamikus piirkondades väga hea: saak 8,7 tonni hektari kohta, kuivaine 32 protsenti, toorproteiin 15,4 protsenti, seeduvus 63 protsenti, hektari kohta toodeti 428 kg proteiini.

Ka kolmanda niite saagid on head nii tonnides kui ka proteii-

TÄ N AV U S E D S I L O D

Esimene ja teine niide Niited

Esimene Teine

Saak 7,5 t/ha 8,7 t/ha Kuivaine 29% 32% Toorproteiin 13,8% 15,4% Seeduvus 64% 63% Proteiinikogus 300 kg/ha 428 kg/ha

sil, millest silo on toodetud. See paratamatus kaasneb fermentatsiooniprotsessiga, mille käigus toimub nii proteiini lagunemine kui ka energia kadu. Eesmärk silo tootmisel on säilitada võimalikult suur osa proteiini ja energiat piima tootmiseks, kasutada vähem ostusöötasid ja söödalisandeid ning toota piima ja liha madalama omahinnaga.

Teine niide oli parem Söödavarumises ei ole paraku kõik otsused meie kätes, sest ilmaga ei ole võimalik kokkuleppeid teha. Ka selle hooaja ilmad ei ole alati söödatootmist soosinud.

Kõrgetoodangulise lehma laktatsiooni esimese poole ratsioonis peaks olema vähemalt 52 protsenti silo. Kui farmis kasutatakse ka maisisilo, peaks kogu silo osakaal olema vähemalt 56 protsenti.

Hea silo lõhn peaks lisaks lehmadele meeldima ka inimestele.

ni- ja energiasisalduse poolest.

Oluline siinkohal on üle korrata: selleks et vähendada kolmanda niite koristamisel niitemassi mullaga saastumise riske ja tuua silomassi vähem eelmistest niidetest maha jäänud surnud taimemassi, on soovitatav tõsta niitekõrgust 12 sentimeetrile. Kõrgem niide võimaldab jätta ka suurema õhuruumi vaalu ja maapinna vahele, et saavutada parim närvutus. Kui kuivaine jääb madalaks, alla 25 protsendi, oluline tõsta ka heksli pikkust. Vältima peaks märja massi ületallamist.

Tänavune maisikasv oli küll juuni lõpuni murettekitav, kuid nüüdseks on enamikus piirkondades mais saavutanud kiire kasvu. Maisitõlviku areng ning terade küpsemine on aga eel-

miste aastatega võrreldes aeglasem. Augusti teine pool andis piisavalt kõrgete päevaste ja öiste temperatuuridega ilma, et mais saavutaks koristuse ajaks piisava kuivaine- ja tärklisesisalduse.

Maisi koristamisel siloks on eesmärgiks mitte madalam kui 30protsendiline kuivaine- ja 28protsendiline tärklisesisaldus. See on tänavu loodetavasti ka saavutatav.

Kuidas teha maisislo Mais on kõrge suhkrusisaldusega kultuur, tänu millele fermenteerub kergesti ja kiiresti. Maisisilo puhul on aga alati oht liigseks äädikhappeliseks käärimiseks ning alkoholide mannitooli ja etanooli tekkeks.

Samuti on maisisilo säilitamisel ja söötmisel probleemiks kuumenemine, mida põhjustavad suhkrutel kiirelt paljunevad pärm- ja hallitusseened.

Seda eriti tänavu kevadel külmastressiga kahjustada saanud taimede puhul ning ka peagi kätte jõudval maisikoristusel. Stressis taim pole võimeline end mikroorganismide eest kaitsma, ning hilisemal koristusel, kui taimed hakkavad surema, suurendab see veelgi hallitus- ja pärmseente osakaalu.

Seega tuleb tänavusel silomaisi koristusel pöörata enam tähelepanu sellistele detailidele nagu õige niitekõrgus ja heksli pikkus, silohoidla kiire täitmine ja piisav tallamine ning katmine kohe pärast hoidla täitmist. Õige kindlustuslisandi valik tagab kiire ja kontrollitud fermentatsiooni. Näiteks Sil-All Maize+ FVA on spetsiaalselt maisi sileerimiseks välja töötatud kindlustuslisand, mis tänu propioonhappebakteri tüvele takistab hallitus- ja pärmseente kasvu. Selle koostises olevad homofermentatiivsed piimhappebakterid ja tärklist lõhustav ensüüm soodustavad kiiret ja tõhusat käärimist, mis vähendab toitainekadusid ning tagab hea seeduvusega maisisilo.

Silo on põhisööt, mille toitainetesisaldus ja kvaliteet määrab ära majanduslikult optimaalse piimatoodangu.

HVLP hüdroõli Mannol Hydro HVLP 32 ja 46

HVLP hüdroõli

19 1.+km/liiter

+km/liiter

!

D N I H HEAHIND! ehtib

HEPaAkkuminkeekhtibvaadile

OLL NO N A N M N d e A s tetesteddM OL ie l N a v N K A e t M i l KvaKvaliteetse

nemitud mim u k k dilie! a o aau P 8 l pl v d u t i 20 plommöde lõp i!n 208 lpõllutööde lõpun ö põllut

D I L Õ E D D I R L Ä D Õ I Ä E L D Õ M E R D Ä !

R s Ä k Ä e d Ä MM ö ö t s sügi ekkss! e d d ö ö ö ö t t s s i i g g ü ü ss

Mannol TS-5 UHPD SAE 10W-40 1.59 Süntee�line diiselmootori õli 10W-40 +km/liiter 5959 Mannol TS-5 UHPD SAE 1.

Mannol TS-5 UHPD SAE 10W-40 Süntee�line diiselmootori õli 15W-40 +km/liiter Mannol TS-4 SHPD SAE 39 Süntee�line diiselmootori õli +km/liiter 1.

Mineraalne diiselmootori õli 15W-40 +km/liiter Mannol TS-4 SHPD SAE 39 1.

Mannol TS-4 SHPD SAE Mineraalne diiselmootori õli 15W-40 +km/liiter39 99 Mannol Hydro HLP 32 ja 46 0.

Mineraalne diiselmootori õli +km/liiter HLP hüdroõli +km/liiter 99 Mannol Hydro HLP 32 ja 46 0.

HLP hüdroõli +km/liiter Mannol Hydro 1999 Mannol HydroHLP HVLP3232jaja46 46 1.

HLPHVLP hüdroõli hüdroõli +km/liiter 19 Mannol Hydro HVLP 32 ja 46 1.+km/liiter

1.

1.

0.

1.19

HVLP hüdroõli

+km/liiter

Mannol Hydro HVLP 32 ja 46 ! +km/liiter D HVLP hüdroõli N I H HEA HINDke!htib HPaEkAkumine kehtib mine

Pakku

Küsi Mannol, Lukoil Küsipakkumist pakkumistkakakvaliteetsetele kvaliteetseteleUnil, Unil, Mannol, Lukoil mootori-, määretele! mootori-,transmissioonitransmissiooni-jajahüdroõlidele, hüdroõlidele, määretele!

TARTU TARTU Vahi Vahi 55 tel tel 740 740 0455 0455 mob 518 mob 518 7584 7584 tartu@erimell.ee tartu@erimell.ee

SAUE SAUE Sooja Sooja4a4a teltel670 6709400 9400 mob 514 mob 5146118 6118 saue@erimell.ee saue@erimell.ee

RAKVERE RAKVERE Narva 4040 Narva teltel 322 3309 322 3309 mob 5344 5667 mob 5344 5667 rakvere@erimell.ee rakvere@erimell.ee

Mannol määrdeainete ametlik hulgimüüja Eestis.

Mannol määrdeainete ametlik hulgimüüja Eestis.

PÄRNU PÄRNU Tallinna 107107 Tallinna tel 442 9710 tel 442 9710 mobmob 5341 1999 5341 1999 parnu@erimell.ee

www.erimell.ee www.erimell.ee

16 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S VA S T U K A J A

Kuulakem ära ka teine pool Augustikuu Maamajanduses ilmunud artiklis “Metaan: müüdid ja päriselu” arutles maaülikooli teadlane Marko Kass teemal, mida hakata peale veiste metaaniprobleemiga. Teadur küsis, kas asja aitaks kontrolli alla saada “lehmapeerumaks” või tuleks leida veistele sööt, mille kasutamisel tekiks gaase vähem.

Artikli rõhuasetus oli sellel, mida muuta veiste sööt­ mises, et metaani vähem erituks. Kass kinnitas ka, et lehmade seedetegevuse käi­gus erituva metaani osa kliimasoojenemises on üle tähtsustatud. Olulisemat osa planeedi soojenemisel mängivad märgalad, naftaja gaasiväljad ning riisipõllud, mis toodavad umbes 70 protsenti metaanist.

Muu hulgas väitis Kass, et uuringud on tõestanud: mahetootmise ja lihaveisekasvatuse tulemusel toode­takse rohkem metaani kui tavapärase piimakarjakasvatusega.

See väide andis peamiselt rohumaal lihaveiseid kasvatava MTÜ Liivimaa Lihaveis esindajatele põhjuse tuua välja ka oma seisukoht lihaveiste ja keskkonna vastastikusest mõjust.

LII SAMMLER

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

Mahe lihaveisekasvatus ei kahjusta keskkonda Kümnest protsendist põllumajanduse arvelt tulevast metaanist enamiku annab sealäga ja piimakarjakasvatajate sõnnikuhoidlatest eralduv metaan.

M

ahedatel rohumaadel kosuvate veiste süüdistamine keskkonnasaastamises on vildakas ja lühinägelik.

Veised, keda karjatatakse rohumaadel, ei saa kuidagi osaleda ulatuslikus kasvuhoonegaaside tootmise protsessis. Vastupidi, rohumaadel kasvanud maheveised tagavad näiteks süsihappegaasi sidumise mulda, mis on vajalik selleks, et mulla viljakus säiliks ning selles kasvaksid taimed.

Lihaveiste vähendamine metaanimuret ei lahenda 2005. aastal Suurbritannia Mulla Ühingu tellimusel tehtud uuring näitas, et rohumaa suudab siduda 670 kilo süsinikku hektari kohta. Järelikult tasakaalustatakse kogu Suur­britannia lihaveisekasvatusest ja pool piimakarjakasvatusest tulevast metaanist ainuüksi karjatamisega.

Kuna rohusööjad mäletsejad loomad aitavad vähendada kas-

KATRIN NOORKÕIV MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige

vuhoonegaase läbi süsiniku mulda sidumise, on nad muutumas kõige keskkonnasõbralikumaks lihaliigiks inimese toidulaual.

Põllumajanduses toodetakse vaid 10–12 protsenti metaanist, ülejäänud osa aga tuleb inimtegevuse tagajärjel ning kas või näiteks riisipõldudelt. Kümnest protsendist põllumajanduse arvelt tulevast metaanist enamiku annab sealäga ja piimakarjakasvatajate sõnnikuhoidlatest eralduv metaan. Seega kui ka lihaveiste kasvatamine üldse ära lõpetada, ei lahenda see metaaniprobleemi mitte kuidagi.

Tõsi on see, et veiste maos metaani tekib. Samas on unikaalse

neljakambrilise maoga veis ainuke loom inimese toidusüsteemis, kes suudab ise vaid taimi süües toota inimese toidulauale liha ehk valku.

Keskenduma peaks just sellele positiivsele aspektile ning alles seejärel mõtlema, kas ja kui suurt rolli üldse omab maheveiste metaaniväljastus mäletsemise kaudu. Sellise analüüsiga maailmas teadlased ka tegelevad.

Selge on see, et loodusseadusega paika pandut pole võimalik ega ka otstarbekas muuta. Kui veis on ette nähtud sööma heina ja silo, siis ettevõtjate raha kulutamine uuringutele tuvastamaks, et äkki on mäletsejat võimalik sööta millegi kardinaalselt erinevaga, mis tekitaks vähem gaase, on pehmelt öeldes raha raiskamine.

Mäletseja, kes heina ja silo ei söö, poleks ju enam veis, vaid mingi piima- või lihatootmise robot.

Vähesel määral saab söödaratsiooniga muuta metaani väljastamise kogust. On olemas uuringuid, mis näitavad, et nii lihtne lahendus nagu pidev soolakivi olemasolu karjamaal võib vähendada metaani väljastamist. Huvitaval kombel mõjutavad metaaniväljastuse kogust isegi karjamaal lendavad mesilased.

Mõned uuringud ja katsed on välja toonud ka asjaolu, et veiste regulaarsem roteerumine karjamaal värskema rohu peal vähendab samuti metaani väljastamist. Maailma toiduorganisatsiooni FAO viimatine raport tõdeb, et metaani tootmine on viimasel ajal jäänud stabiilseks. Samal ajal on veiste arvukus planeedil Maa jõudsalt suurenenud.

Detaili ei saa eraldada tervikpildist Selle asemel et juurelda maheveiste keskkonnaohtlikkuse teema üle ja otsida ideid, kuidas võidelda loodusseaduste vastu, tuleks teadlastel vaadata laiemat pilti ja näha maheda veiseliha tootmise positiivseid aspekte.

See rikastab meie toidulauda puhta ja looduslikult kasvanud tootega ning selle liha tootmine ei ole kuidagi keskkonnaohtlikum näiteks sealiha või piima tootmisest. Teadlased saavad töötada ettevõtjatega koos, kuid seejuures ei tohi teadlane eraldada detaili tervikpildist. Probleeme tuleb näha kompleksselt.

Loe ka: “Metaan: müüdid ja päriselu”, Maamajandus, 18. august 2016

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Šoti mägiveis on tõug, mida peetakse

L O OM AK A S VAT US

Nr 9 (49) 22. september 2016

l

M A A M A J A N D U S 17 TANEL BULITKO

SVEN ARBET

Loomad ootavad Kaunissaare kogumiskeskuses reisilesaatmist.

Eesti saab kaasaegse veiste kogumise keskuse Oktoobris avab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Harjumaal Kaunissaares loomade kogumiskeskuse.

See annab võimaluse loomad enne eksporti kokku koondada ja vajalikud uuringud teha.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

peamiselt rohumaal.

K

ogumiskeskuse jaoks käidi vaatamas vanu lautu Eesti eri paigus, kuigi juba algul oli plaan teha see võimalikult Tallinna lähedale – lennujaam on poole tunni kaugusel ning ligidal on ka Muuga sadama toll.

Valik langes Kaunissaare kasuks. Kogumiskeskuseks ehitati ümber sealsed Kehra Agrole kuulunud kolhoosilaudad. Kinnistu osteti 50 000 euro eest, kogumiskeskuse rajamine läheb maksma 1,7 miljonit.

Igati kaasaegne loomalaut Üks laut – see, kus välismaale müüdavad loomad enne teelesaatmist kuni kuus päeva olla saavad – jõudis kasutusse juba aastavahetuseks. Teine, nn vahenduskeskus, kus põhjalikumaid veterinaaruuringuid vajavad loomad saavad enne eksportimist elada kuni 28 päeva, valmib lähiajal ning siis on kogu kompleks kasutuses.

Kogumiskeskuses on vabapidamine, grupisulud, kergesti kasutatavad fikseerimisasemed, desoruumid.

“Sinna oleme teinud kõik mis vaja – korralikud laudad, loomade fikseerimise ja veterinaaruuringute tegemise võimalused, autokaalu… Praegu

on pooleli veel sõnnikuhoidla katus ning personali- ja kontoriruumid,” räägib Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko. “Samuti pole me veel ostnud söödamikserit, kuid see tuleb lähiajal.”

Ka loomade sööt on varutud – osalt oma Kehtna põldudelt, osalt ostetud ümberkaudsetelt talunikelt.

Oma kogumiskeskust oli ETKÜ-l vaja kas või juba seepärast, et siiani renditi lautu ekspordiloomade kogumiseks ja hoidmiseks, samuti uuringute tegemiseks. Rendipäeva tasud tõusid neis aga juba 10–11 euro peale. Bulitko sõnul on normaalne ja maailmas levinud hind 4–5 eurot.

Iga maa nõuab eri uuringuid Kogumiskeskust on Bulitko sõnul hädasti vaja müüki minevate tõumullikate jaoks. Kui Euroopa Liitu müüdavad loomad vajavad vaid mõnd uuringut, siis teistel riikidel on igaühel eri nõudmised ja ka uuringuid nõutakse rohkem. See võtab aega ja parim võimalus on seda teha just kogumiskeskuses.

Uuringuteks tuleb loomi pikemat aega keskuses pidada ning on vaja ka spetsiaalseid võimalusi loomade eraldamiseks ja fikseerimiseks.

Näiteks Venemaa nõue on, et loomad peavad enne transportimist olema kuu aega eraldi peetud ning Vene veterinaaridel peab olema võimalus neid jälgida.

Sageli ei saa tervet autotäit, 30 looma, ühest farmist kokku ning keskus on vajalik ka selleks, et koormaid komplekteerida.

Bulitko lisab, et ka lihaveisekasvatajad ootavad keskuse

valmimist pikisilmi, kuna lihaveiseid on kodus väga raske uurida. Tihti polegi nende jaoks lautasid ning neid ei ole võimalik kusagil fikseerida.

Praegu on kogumiskeskuses karantiinis Tatarstani minevad piimatõugu mullikad ning Türki minevad lihatõugu mullikad, kelle sealsed farmerid ja aretajad on välja valinud ning mis ootavad nüüd teelesaatmist.

Uus keskus avab uued võimalused Tulevikus võiks Bulitko arvates eksporti müüdavad loomad juba varem keskusse kokku koguda, et ostjal poleks vaja farmist farmi käia. Farmides võib ju kokku leppida ükskõik mis hinna, aga kui loomade müügiga tegeleb hinnapoliitika, nõuete ja pakkumistega kursis olev keskus, võib talunik oma looma eest rohkem raha saada.

“Edaspidi võiks seal korraldada ka oksjoneid,” plaanib ühistujuht. “Oksjonid toimuvad paljudes maailma riikides ja isegi naabermaal Lätis, miks mitte ka meil.”

Tõuloomakasvatajate ühistu ja lihaveisekasvatajate selts teevad koostöös maaülikooliga juba mitu aastat eri tõugu pullide söötmiskatseid. Siiani on sellega tegeldud EMÜ Märja õppefarmis, ent nagu arvab ETKÜ lihaveisekasvatuse spetsialist Ilmar Kallas, oleks edaspidi, kui keskus täielikult valmis saab, võimalik ka lihaveiste katsed Kaunissaarde üle tuua.

Eestis on lihaveiste teemat üldse veel vähe uuritud – sellega on tegelnud maaülikooli õppetöö raames vaid mõned inimesed, needki enamasti praktikud.

Niisiis võiks uue keskuse pakutavatest võimalustest abi olla ka lihaveiste alases teadustöös.

K O M M E N TA A R

Kogumiskeskused võiksid olla igas piirkonnas Arvan, et uuest kogumiskeskusest on igal juhul kasu. Meil on praegu olemas mõned väiksemad, näiteks Baltic-ACB-Vianco oma Sännas. Aga nii suurt, kuhu mahuks 400–600 looma, ei ole.

Selliseid loomade kogumiskeskusi võiks Eestis rohkemgi

olla. Korralik keskus oleks väga vajalik näiteks Lääne-Eestisse, kuna just Läänemaal ja saartel peetakse eriti palju lihaveiseid.

Mõtteid selles suunas on juba olnud, ühisel jõul tuleks need ka teoks teha.

ALDO VAAN Eesti Lihaveise­ kasvatajate Seltsi president

18 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

Moodne teraviljakülvik vajab

Augusti lõpus oli Voore Farmis Kulina põldudel külvikute demopäev, millest võttis osa 13 firmat ja 16 suurt masinat üle Eesti. Osales seitse monokülvikut ja üheksa kombikülvikut.

T

egu oli taliteravilja külvi ja külvieelse mullaharimise tehnoloogiate esitluspäevaga.

Iga masin pidi külvama rea taliotra täpsete ettekirjutuste järgi. Ruutmeetri kohta pidi tulema 250 kg idanevat tera ning need tuli külvata kahe-kolme sentimeetri sügavusele.

Külvatud odra kasvu hakatakse täpselt jälgima ning valmib ka video.

Iga masin külvas oma taliodraread põllule. ETKI teadur Taavi Võsa, kes masinaid tutvustas, nimetas iga külviku laiuse, olulisemad tehnilised näitajad ning tõi välja nende eriomadused.

Kui külvik oli oma read ära külvanud, pandi selle juurde silt külvaja andmetega, et kevadel oleks hea eri masinate külvi võrrelda.

Tänapäevased teraviljakülvikud muutuvad oma ehituselt üha nutikamaks, mis on iseenesest tore, aga sellel nutikusel on mõte vaid siis, kui seda ka kasutada osatakse. Põhimõtteliselt peavad kõik teraviljakülvikud, olenemata nende liigist, tööta-

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

ma universaalselt, mis tähendab näiteks seda, et otsekülvikuga peab saama seemne mulda viia ka künni ja kultiveerimisega ettevalmistatud pinnasesse.

Valikul tuleb jälgida hilisemat püsikulu Kuna põlluharimiseski muutub järjest olulisemaks töö efektiivsus, tuleb arvestada, et ka külvik sellele kaasa aitaks. Näiteks tuleb arvestada teelsõidu vajadusega, ja kui selleks on tarvis eriluba (haakeseade on laiem kui 3,5 meetrit), peab loa eest iga kord päris kallist hinda maksma.

Nii võib nt klassikaline mehaanilise seemendiga ja külvatud põllupinda siluvate tavaliste tõmbevedrudega kombikül-

vik olla hinna poolest suurematest analoogsetest küll paar korda odavam, kuid kuna selliste nn Skandinaavia tüüpi külvikute töölaius põllul on samasugune nagu transpordilaius teedel (sageli neli meetrit), siis ilma eriloa ja saateautota sellega üldkasutatavatel teedel liikuda ei tohi. Sellist teenust saab loomulikult tellida, aga see tähendab põllumehele pideva kuluartikli lisandumist.

Mõistlik on jälgida ka külviku kõrgust transpordiasendis, et sellega oma kodupõldudel olevate elektriliinide alt ikka läbi sõitma mahuks.

Külvikute hinnad algavad 30 000 eurost, aga on ka kaugelt üle 150 000 eurot maksvaid. Lisaks veel käibemaks.

Nagu öeldud, on külvikud tänapäeval täis nutiseadmeid. Palju on andureid, mille abil külvikut pardakompuutri ja satelliidi abil juhtida (Isobus-süsteem).

Näiteks arvutab see tehnoloogia mõne külviku puhul vastavalt selle seadistusele ka traktori optimaalse liikumiskiiruse külvi ajal, osal külvikutel on ra-

kendatav ka põlluotsa automaatika. Viimane töötab kõige paremini avaratel põldudel. Eriti siis, kui masinist oskab töö hästi süsteemseks teha, on selline lisavarustus päris tõhus.

Ja kui väliselt on külvikud ehk aastaid püsinud suhteliselt sarnaste kontseptsioonidega, siis sisemised, silmale esmapilgul märkamatuks jäävad muutused toimuvad pidevalt. Kehtib vana tõde, et mida keerukam on külviku ehitus ja mida rohkem liikuvaid-kuluvaid sõlmi, seda altim on see riist purunema.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna vanemteadur Taavi Võsa tunnistab, et kuigi ta teoreetiliselt teab, kuidas ühe või teise külvitehnoloogiaga seeme mulda viia, pole siiski veendunud, kas ta ise praegu traktorirooli istudes viljakülviga ka professionaalsel tasemel eeskujulikult hakkama saaks.

“Kahtlen selles,” ütleb ta avameelselt.

Põlluharimise viisi valimine ja põllu külviks ettevalmistamine on Taavi Võsa sõnul sõltu-

Külviku ülesanne on panna seeme etteantud vahemaa tagant etteantud sügavusele. Tänapäevane külvik suudab seda teha nii hea künni saanud põllule kui ka näiteks kõrrepõllule otsekülvina.

Taavi Võsa

vuses paljudest asjaoludest. Ja kokkuvõttes jääb lõplik moodus ikkagi põllumehe enda valikuks.

“Külviku ülesanne on panna seeme etteantud vahemaa tagant etteantud sügavusele,” iseloomustab Võsa külvitehnoloogia põhitõdesid. “Tänapäevane külvik suudab seda teha nii hea künni saanud põllule kui ka näiteks kõrrepõllule otsekülvina.”

Külvik ei tohi põldu liigselt tallata Ka Eestis propageeritakse üha enam otsekülvil põhinevat agrotehnikat. Otsekülv tähendab seda, et korraga külvatakse mulda nii seeme kui ka väetis ning seda otse kamarasse, ilma et põldu eelnevalt haritaks.

Taavi Võsa sõnul jääb sel moel põllul vähemalt üks masinate töökäik vähemaks, mis tähendab ühtlasi ka põllupinna vähemat trampimist. See võib teatud mullastiku puhul osutuda väga oluliseks, sest põllutehnika muutub üha intensiivsema põllumajanduse survel kaalu poolest järjest raskemaks ja liigne tallamine põllul on igal juhul kurjast.

Sellepärast soovitab Taavi Võsa farmeril sügavalt järele mõelda, kui ta otsustab soetada endale näiteks rippkülviku. Viimaseid on külvikufirmade tootevalikusse küll vähe jäänud, aga praegu neid veel siiski müüakse. Kui arvestada täis-

lastis külviku kaaluks peaaegu neli tonni, mis kõik ripub tagasilla kohal, siis tähendab see, et põlluotstes pöörderiba peal toimub päris arvestatav põllupinna tallamine.

Kuigi spetsialistid on väitnud, et Eestimaa põllumuldade kandevõime on üldiselt kümme tonni, ei tule selline ühes kohas tallamine mullale kindlasti kasuks.

Nii tallab põldu kõige vähem järelhaakes veetav külvik, sest selle puhul ei lange traktori tagasillale peaaegu mingisugust lisaraskust.

Taavi Võsa meenutab, et kui kolhooside ajal müttasid põldudel rasked kollased Kirovetsid, muutus meie põldude muld liigniiskeks, kuna just suure tallamise tõttu ei valgunud põlluotstelt enam vihmavesi ära. Kadusid Kirovetsid ja ka põldude olukord muutus paremaks. Nüüd, viimase viie aasta vältel, on Võsa hinnangul põldudel jällegi niiskuseprobleemid sagenenud ja seda paljuski tehnika kaalukamaks muutumise tõttu.

Laadimiseks sobib tõstukiga veok Külvikute külviseadmed võivad olla mehaanilised, pneumaatilised või elektriajamiga. Tänapäeval on valdavaks kujunenud pneumoajamiga külvikud. Üldiselt kasutatakse külviku enda rattaid mulla tihendamiseks, aga kasutusel on ka eraldi tihendus-

-10% oktoobris

Näiteks Rapid 400C hinnavõit kuni

-8% novembris

6143.-

-6% detsembris

tellides masina oktoobris 2016

-4% jaanuaris 2017 Võta meiega ühendust ja küsi lisainfot!

Kampaania kestab 01.10.2016-31.01.2017

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473

Vaata lisaks: www.vaderstad.com

TEHNIKA

Nr 9 (49) 22. september 2016

l

M A A M A J A N D U S 19 SVEN ARBET

nutikat kasutajat

Augusti lõpus toimus Voore Farmi põllul tõeline külvitehnika paraad, kus taliodra külviga oli ametis 16 külvikut.

Sellele pildile jäid (vasakult) suure jõudlusega külvik Lemken Compact Solitair, mis varustatud just küntud põllule külvamiseks vajaliku vedrulibistiga, Väderstadi üsna omapärase ehitusega seemenditega otsekülvik Seed Hawk, mille omadused pääsevad eriti hästi esile rohke orgaanikaga kaetud põldudel ja veel üks Väderstadi külvik – Spirit 900C.

Üks suurimaid külvikuid Eestis Horsch Cougar, rakendatud ligemale 700hobujõulise Case IH Quadtraci taha.

rullidega (varbrullidega) külvikud. Et aga meie põllud on tihtilugu üpris kivised, võib nendest rullidest korralikuks tihendamiseks väheseks jääda.

Külvikud liigitatakse laias laastus mono- ja kombikülvikuteks.

Esimesed külvavad ainult vilja-

seemet, teised võimaldavad üheaegselt viljakülviga viia mulda ka väetist. Kumba valida, on ennekõike küsimus agronoomidele ja ökonomistidele. Esiteks vajab taim väetist vaid kindlatel aegadel ja peab kalkuleerima, kas see õige aeg on just külvamise ajal.

Oluline nüanss on siinjuures ka tõsiasi, et monokülviku seemnemahutit tuleb harvemini tankida. Kui monokülvikud võtavad olenevalt mudelist peale ka 4000 liitrit seemet, siis kombikülvikutel jääb see kogus valdavalt 1000 ja 2000 liitri vahe-

mikku, mis nõuab sagedasemat täitmist.

Täitmisele soovitab Võsa eraldi tähelepanu pöörata. Külvikud on muutunud juba nii kõrgeks, et käsitsi enam ei täida, ja ka aega võtaks mitme tonni vilja ämbriga kühveldamine üksjagu. Sageli

jääb napiks ka frontaallaaduriga traktorist, sest seegi ei ulatu kõrgelt laadima, pealegi on viljakott küllaltki raske ja on olnud juhtumeid, kui selle raskuse all traktori esisild lausa pooleks murdub.

Sestap on mõttekas suure külviku laadimiseks kasutada hüd-

raulilise tõstukiga veoautot, kusjuures Taavi Võsa eelistaks kasutada sellist masinat, millel tõstuk asetseb kasti tagaosas. Ikka sellesama põlluotsa sõtkumise vältimiseks. Teise variandina võiks kõne alla tulla teleskooplaaduri kasutamine.

Taavi Võsa märgib, et külvamise ajal on oluline n-ö traktori ja külviku omavaheline suhtlemine. Näiteks selles osas, kuidas reguleerida traktori veojõudu ja töökiirust. Üldiselt kannatavad teraviljakülvikud kuni 15 km/h ulatuvat töökiirust, aga liialt kiiresti külvamine ei jaota teri enam ühtlaselt ja etteantud koguses. Optimaalne töökiirus teraviljakülvil võiks jäädagi 10 ja 15 km/h vahemikku.

Iseäranis taliviljade külvamise puhul tasub kaaluda, kas kombikülvikutel, millel see võimalus olemas, tasub ehk kohe külvamise ajal tegelda ka nälkjatõrjega, näiteks viia mulda spetsiaalseid, küll hinnalt päris kalleid, kuid samas tõhusaid nälkjatõrjegraanuleid.

Laias laastus on külvikute seemendid kahte tüüpi – käppja vedruseemendid. Töötavad mõlemad, ainult käppseemenditel on komme ka kõik kivid maa seest päevavalgele tirida. Ja kui juhtub suurem kivi ette jääma, võib see käpa ära lõhkuda.

Käppkülviku kasutegur tuleb välja rohke orgaanikaga kaetud põllule külvamisel.

20 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

Läänemaal toodetakse kasvus Läänemaal hakati välismaa eeskujul vihmausside ümbertöötatud ja mineraalidega rikastatud bio­ huumusest tootma kasvusubstraate.

E

ttevõte K. Compos OÜ Läänemaal Hanila vallas Massu külas toodab biohuumuse baasil kasvusubstraate. Töötatakse nõukogudeaegse Karuse kolhoosi kunagise suurfarmi ruumides.

“Taimed on elusolendid.

Seda, et nad reageerivad inimeste käitumisele, märgati ammu.

Taimede oletatavat hingeelu aga alles hakati uurima. Igatahes ei ole taimed tuimad ja tundetud.

Arvata võib, et nad tunnevad end nendele omases looduslikus keskkonnas paremini kui keemilises,” räägib K. Compose juhatuse liige Armin Roomets.

Kolm aastat ettevalmistusi K. Compos toodab segusid taimede ettekasvatamiseks ja kasvatamiseks, katmikaladele ja avamaale, köögiviljadele ja toataimedele.

Iga retsept on koostatud vastavalt taimerühma vajadustele.

Nende toodetud kasvusubstraat Ussimo on sada protsenti loo-

TÕNU TALVAR tehnikaajakirjanik

duslik. Biohuumusele lisatakse turvast, liiva, kruusa, savi ja happelisuse reguleerimiseks dolomiidijahu.

Biohuumus ise on orgaaniline väetis, mida saadakse orgaanilise aine, enamasti veisesõnniku töötlemisel sõnnikuussidega. Biohuumus tekib mulla lagundamise protsessis, milles ussid ennast sõnnikust n-ö läbi närivad. Nad muudavad selle bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi omadusi.

“Need on nagu tõukari. Eestis kasutatakse kaht tõugu: USAs aretatud ameerika punast ja Venemaalt pärit Starateli tõugu.

Tavalised koduaia vihmaussid biohuumuse tootmiseks ei kõl-

ba – jõudlus on liiga väike,” selgitab Roomets.

Mõte hakata looduslikest lähteainetest kasvusubstraate tootma tekkis Hanila valla keskuses Kõmsil paiknevas metalli­töös­ tus­ettevõttes K. Met AS. Seal vaadati, et väravast mööda Virtsu sadama poole muudkui voorivad turbakoormad. Aga mis siis, kui hakkame ise oma loodusvara kohapeal väärindama, küsiti K. Metis.

Prooviti mitut varianti, kuni jäädi biohuumusel põhineva kasvusubstraadi juurde. 2013. aastal asutati Kõmsil K. Compos OÜ, mis seisab kohalikul kapitalil ja kuulub kohalikele ettevõtjatele.

Edasine aeg kulus uuringutele, katsetele, õppepäevadele, koolitustele ja külaskäikudele kolleegide juurde. Õla pani alla Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes andis K. Compo­sele seadmete ostmiseks 5000 eurot. Kaubatoodangut hakkas K. Compos andma tänavu aprillikuus.

Varem ei söandatud turule tulla, sest kardeti, et kaup ei ole selleks veel küps.

K. Compos on koostöösidemetes Tallinna Tehnikaülikooliga, Eesti Maaülikooliga ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga.

“Minu koostöö K. Composega algas nende ettepanekul. See

Puide Talu seemnekeskus pakub sertifitseeritud seemneid: Talinisu ADA C2 MULAN C2 Suvinisu MOONI C2 Suvioder BEATRIX C2 ANNI C2 MONTOYA C2 Suviraps PROXIMO C Roheline hernes KARITA C2 Teostame teravilja puhtimist.

Suuremate tellimuste puhul transport tasuta.

Sügisel tellitud ja ostetud suvivilja seemnetel soodsad hinnad. Teeme personaalse pakkumise.

Info: tel 5647 2901 e-post ahti@puidetalu.ee www.puidetalu.ee

andis mulle uusi andmeid mul käsil oleva teadustöö ja artiklite kirjutamiseks. Omakorda soovitasin tootjatele näiteks seda, milliseid segusid võiks veel valmistada ja milline võiks olla nende koostis,” räägib ETKI teadur Margit Olle. “Kõigepealt tegime katseid kiirekasvuliste köögiviljade ja maitsetaimedega: basiilikuga, salatkressiga, tilliga, redisega ja lehtsalatiga. Taimed kasvasid kiiresti ning andsid rikkaliku ja kvaliteetse saagi.”

Tootmist plaanitakse laiendada Armin Roomets ütles, et tänavust aastat võib pidada prooviaastaks: “Harjutame ostjaid Ussimoga. Juba harjuvad. Tahame, et veel rohkem harjuksid!”

Ta selgitab, et kasvusubstraatide müümise hooaeg algab veebruaris-märtsis, kui hakatakse taimi ette kasvatama, ja

lõpeb koos vegetatsiooniperioodiga. Seetõttu tänavu veel erilist käivet ei tehtud. “Järgmisel hooajal oleme varakult platsis,” lubab Roomets.

Ussimo tootmine käib aga aasta ringi. Seda saab vabalt lattu toota. Ussimo head omadused püsivad aastaid, ostjaid oodates see hapuks ei lähe.

Kõigepealt tegime katseid kiirekasvuliste köögiviljade ja maitsetaimedega: basiilikuga, salatkressiga, tilliga, redisega ja lehtsalatiga. Taimed kasvasid kiiresti ning andsid rikkaliku ja kvaliteetse saagi.

Margit Olle

Biohuumust tarnib ettevõttele Ökomuld OÜ Pärnumaalt Paatsalust. Kui selle toodangust väheks jääb, ostetakse biohuumust ka väiketootjatelt.

“Konkurents muidugi on, aga kui mõelda kümnetele miljonitele kasvusubstraadi tonnidele, mida Euroopa Liidu turgudel müüakse, on vaja vaid tublit teavitustööd teha.

Ja kui tarbijate harjumused mõni protsentki keskkonnasõbralikumaks muutuvad, on praegustel tegijatel tööd ülearugi,” vaatab Roomets julgelt tulevikku.

Praegustes ruumides toimub tema sõnul rohkem proovitootmine, unistustes on plaan tootmismahtu mitu korda suurendada. See sünnib siis, kui K. Met Kõmsilt tulevasse Virtsu ettevõtluskeskusse kolib. Kui praegu on K. Compose hingekirjas kolm inimest, siis tulevikus kümmekond. Seadmeid tuleb loomulikult ka juurde soetada.

Samal 2013. aastal, kui loodi K. Compos, moodustati Kõmsil ka Eesti Vihmaussi Kasvatajate ja Biohuumuse Tootjate Liit.

Liikmeid on seni neliteist. Üks nende lahendamist vajavaid probleeme on märgistus: tehakse mahetoodangut, aga mahemärki sellele panna ei saa. Biohuumusest ja selle baasil

ETTEVÕTLUS

Nr 9 (49) 22. september 2016

l

M A A M A J A N D U S 21

substraate

LIISI KANNA

K A S V U S U B S T R A AT

Eelised nnVäiksem kulunorm kui töötlemata sõnnikul või tavalisel kompostil. nnTaimedele kergesti omastatav. nnKiirendab idanemist ja kasvamist, suurendab saagikust. nnParendab mulla struktuuri. nnVähendab vajadust kasutada muid väetisi.

valmistatavatest kasvusubstraatidest ei räägi ükski seadus, sealhulgas kompostiseadus.

Müük on väga oluline Kui kaupa ei õnnestu maha müüa, jääb see seisma. Kulud on küll kantud, aga tulu ei tule.

Esialgu käiakse mööda poode ja pakutakse oma kaupa. Alustati koduümbruse poodidest.

Praegu müüakse K. Compose toodangu ligi seitsmekümnes Eestimaa kaupluses. Seda teed tuleb edasi käia, järgmise hooaja eel on plaanis minna kaubabaaside jutule. Oluline on ka arendustöö. Kui turundus ja arendus soiku jäävad, kärbub tootmine. “Näiteks tahame tootmisse võtta nišitooted – substraadid maasikataimedele, kirsipuudele jms,” räägib Roomets.

Plaanis on hakata kaasa lööma ka maailmas järjest popu-

laarsemaks muutuva linnapõllumajanduse valdkonnas – töötada välja spetsiaalsed kasvulavad kontorisse, korterisse jne, pakkuda nii inventari kui selle varustamist loodusliku kasvusubstraadiga. Esimesed prototüübid on juba asjatundjailt tunnustuse saanud.

Ostjatega saadi tõhus otseside tänavusel Maamessil. Messikülaliste huvi oli suur ning vastuvõtt soe.

“Esmapilgul on meie toode tõepoolest kallim kui keemiakaubad. Aga kui võtta arvesse kõik kahjud, mida kemikaale sisaldavate substraatide tootmise ja kasutamisega mullale, inimeste tervisele jne tehakse, siis hoopis odavam,” arutleb Roomets.

Praegu on Ussimo müügil 2,5- ja 5-liitristes kilekottides, järgmisel hooajal tulevad juhataja sõnul ka suuremad pakendid.

Järjest enam kasutavad aiapidajad kasvusubstraate. Seda nii lille-, tomati-, marja- kui ka ürdikasvatuses.

TermoPlokk tootesarja kuuluvad tooted TermoPlokk Silver 320 ja TermoPlokk Silver 420 on EPS soojustusmaterjalist vormitud majaehitusplokid kandvate välisseinte ehitamiseks. Laotud seina armeeritakse ja täidetakse betooniga. TermoPlokk tootesari on loodud neile, kes tahavad ise maja ehitada või siis kasutada asjatundlike ehitusettevõtjate abi.

TermoPlokk tootesarja tooted sobivad ideaalselt kaasaegsete energiasäästlike majade ehitamiseks ja on disainitud täitmaks kõiki energiasäästlike majade välispiiretele esitatavaid nõudeid.

22 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (49) 22. september 2016

Hollandi seemnekeskuse põhimõte: taimed ei tohi haigeks jäädagi Saja seitsmekümne aastane mõis Hollandis Nunhemis peidab end kastaniallee, roosiklumpide ja kaas­ aegsete laborihoonete taga. Just siin asub Bayeri seemnekeskuse süda.

N

unhemis toodetakse köögiviljaseemneid.

Pakkuda on rohkem kui veerandsaja taimeliigi seemneid. Eri sorte tuleb kokku 1200. Selle mahuga kuulub Bayer köögiviljaseemne tootjate viie tipptegija hulka.

Firmal on seemnekeskusi ka mujal maailmas – kokku 45 riigis. Sordiaretusega tegeldakse 26 maal. Kogu seemneäri pakub tööd rohkem kui 2100 inimesele.

Mullu müüdi köögiviljaseemneid ligi 400 miljoni euro eest ning köögiviljad ongi esikohal. Palju käivet, 362 miljonit eurot, saadi ka rapsiseemnest, kolmandal kohal on puuvillaseemnete osakaal.

Taimed peavad haigustele vastu panema Kuna saagikuse kasvades kipub taimede tervis nõrgaks jääma ning nad muutuvad haigustele vastuvõtlikuks, on üks olulisi aretussuundi taimede haiguskindlus ehk resistentsus, selgitas seemnekeskuse juhataja Court Engels.

Ta lisas, et aretuse õnnestumise protsent, mida võib heaks lugeda, algab juba viieteistkümnest.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

“Resistentsus on odavaim tee haigusi kontrolli all hoida,” ütles Engels. “Kui taimed aretatakse teatud haiguste suhtes resistentseks, pole vaja kasutada nii palju pestitsiide.”

Taimi ohustvad peamiselt bakterid, viirused ja seened. Tuntumad neist on roosted ja mädanikud.

Võimalik on aretada resistentsust ka röövikute, näiteks nematoodide (ussid) või mardikate vastu. Kõik see on aga väga pikaajaline protsess.

“Kiiremini saaks taimi haigusresistentseks muuta geenide muundamise abil, kuid Euroopas pole see lubatud ja me ei saa teha seda, mis pole lubatud. Kui tarbijad sellest kuuleksid, oleks meie äri läbi,” kinnitas Engels korduvalt.

Küll üritatakse protsessi kiirendamiseks teha uuringuid juba geenide tasemel: kaasaegne markertehnika võimaldab uurida DNAd ning sealt saab ära näha, milliseid isendeid aretusse võtta üldse tasub, millised aga kohe kõrvale jätta võib.

Engelsi sõnul kasutatakse suures osas siiski n-ö ajaloolist meetodit: otsitakse aretatava taime metsades või koduõuel kasvavaid sugulasi, tehakse hulgaliselt ristamisi ja tagasiristamisi ning kui hästi läheb, saadakse ka tulemus.

Suur töö käib moetaime spinatiga Nii on Nunhemis praegu käsil näiteks sellise spinati aretamine, mis oleks resistentne enam levinud spinatihaiguste suh-

Kiiremini saaks taimi haigusresistentseks muuta geenide muundamise abil, kuid Euroopas pole see lubatud ja me ei saa teha seda, mis pole lubatud.

Kui tarbijad sellest kuuleksid, oleks meie äri läbi.

Court Engels

“Me ei tegele GMOga,” kinnitab seemnekeskuse juhataja Court Engels.

tes. Üks spinati põhihaigusi on DM (downy mild), mis sarnaneb roostehaigustega.

“Spinatit kasvatatakse järjest rohkem, tuhandetel hektaritel üle kogu maailma, sest see on tervislik ja inimesed tahavad tervislikult toituda,” rääkis selle projekti juht Frederike Horn. Ta on noor agrobioloog, kes spetsialiseerunud biotehnoloogiale.

Aretaja selgitas, et aastatel 2009–2011 otsisid nad aretusmaterjali – looduslikke ja metsikuid spinatiliike. Leida õnnestus neid 16. Kogusid nende seemneid, kuivatasid, kasvatasid taimed ja ristasid neid nii omavahel kui olemasoleva spinatiga. Nii õnnestuski leida kaks head ristandit, millest said uued sordid.

Nüüd on aga Horni sõnul tekkinud uus probleem: järjest enam kasvatatakse mahedat spinatit, mida ei tohi millegagi töödelda. Ja kuigi loodud sort oli algul piisavalt hea, jäi see n-ö täiesti kaitseta ning tekkisid ja hakkasid levima uued haigused. Ma-

OSTAME

OSTAME

Nunhemi seemnekeskus asub 170aastases mõisakompleksis.

hetootmises on tema sõnul raske haigusi kontrolli alla saada ning nüüd üritatakse taas aretada uusi sorte, mis oleksid resistentsed juba uutele haigustele.

Samasugust tööd tehakse porgandi, herne jpm viljadega. Keskmiselt võtab soovikohase sordi aretus teadlaste sõnul aega kümmekond aastat.

Sordid peavad olema õiged ja ühtlased Lisaks aretuslaboritele on Nun­ hemis loomulikult ka kontrolllaborid. Seal kontrollitakse eelkõige sorti ennast ehk tehakse sordikontroll – sordi õigsus, puhtus, ühtlus jne.

..

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

OÜ KEHRA AGRO

ostab PÕLLUMAAD üle Eesti

Parim hind!

Kiire tehing!

Tel 5096173 Andrus

.. * * * * *

MÜÜK REMONT VARUOSAD NÕUSTAMINE SEEMNEVILJADE PUHTIMISE SEADMED tänapäevane kindel ja turvaline tehnoloogia lihtne juhtida ja kasutada puhtimisaine täpne fi doseerimine

fi Pärnu mnt. 11, 71012fi Viljandi fi

Pärnu mnt. 11, 71012 Viljandi

Teine oluline töö on haiguskontroll. “Avastasime, et ühest seemnepartiist kasvatatud kurkidel on soodumus haigestuda,” selgitas oma tööd selle valdkonna juht Bart Smits. “Kõigepealt kontrollisime, kas see on ikka see haigus, mille diagnoosisime. Seejärel tegime laiapõhjalise bakterite, viiruste ja seente testi, ravimitesti ning alles siis langetasime otsuse, kuidas edasi käituda.”

Kontrollitud seemned rändavad edasi seemnelattu, kus need puhitakse ja pakendatakse. Vastavalt ülemaailmsele n-ö džentelmenide kokkuleppele seemnetootjate vahel ja firma tunnusvärvidele võib Bayeri seemned ära tunda oranži värvi järgi.

KALENDER

Nr 9 (49) 22. september 2016

LII SAMMLER

Katsetalus õpetatakse loodust säästma

Kuna taimekaitsevahendid lohakal või ebaõigel käsitsemisel kahjustavad loodust, on loomulik, et neid tootev ja müüv firma üritab midagi ka keskkonna säästmiseks ära teha. Selleks on Bayeril 22 näidis- ja katsetalu üle Saksamaa. Üks neist tegutseb Düsseldorfi lähedal Römmelskirchis. Damianshofis katsetatakse ja tutvustatakse uusi tehnoloogiaid, mis aitaksid vähendada põllumajanduse survet keskkonnale.

Damianshof kuulub Brend Olligsile, kelle suguvõsa elab seal aastast 1845. Peremees päris oma ema maa ning on talus juba kuues põlvkond.

Kuna tegu on õppefarmiga, käib seal sageli külalisi. Peremees selgitab siis, mida talus tehakse, et kaitsta looduslikku mitmekesisust – tutvustab keskD E M O FA R M

Damianshof Et saada haiguskindlamat spinatit, tuli teha sadu ristamisi.

Igal maailma seemnefirmal on oma tunnusvärvid.

nn​Peremees – Brend Olligs. nnAsukoht – NordrheinWestfaleni liidumaa, Rommerskirch. nnSuurus – 115 ha. nnAasta keskmine temperatuur 10,1°, sademete hulk 798 mm. nnMuld – liivsavi, boniteet 95 punkti, pH 6,9. nnKultuurid – suhkrupeet 21 ha, tööstuskartul 21 ha, nisu 49 ha, oder 14,5 ha, raps 5 ha; lisaks taimeribad, põllupeenrad ja kesa.

M A A M A J A N D U S 23

K ALENDER

Maaelumessid oktoober–detsember LII SAMMLER

Ravimi- ja seemnefirma Bayer korraldas maailma ajakirjanikele põllumajanduse tuleviku konverentsi ja tutvustas ka oma näidisfarmi.

l

Mesilaste hotell.

konnasäästlikke võtteid, tehnoloogiaid jms.

Talus üritatakse kaitsta vett ja mullastikku, säilitada looduslikku mitmekesisust, kaitsta mesilasi, hoida kontrolli all taimehaigused ja umbrohud.

Näiteks on rajatud majapidamises kasutatud vee puhastamise süsteem. On settekaev, kuhu on lisatud vee puhastumist soodustavaid baktereid. Kui vesi on selle süsteemi läbinud, läheb see taaskasutusse näiteks kastmisveena. Nähtav osa süsteemist paistab lihtne, suurema osa tööst teevad settekaevus ära mikroorganismid.

Konkreetse süsteemi nimi on Phytopack, kuid sarnaseid on olemas teisigi. Majapidamis- ja sademevee puhastamise süsteeme on ka mujal maades ning kuna paljud Euroopa riigid peavad veeteemat ülioluliseks, kuulub selliste süsteemide rajamine riikliku toetuse alla.

Damianhofi teine suund on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Põldude ääres on poollooduslike lillede ja põõsaste ribad, et säilitada looduslikud tingimused putukatele, mesilastele, kimalastele, lindudele ja väikeulukitele. Erilist tähelepanu pööratakse metsmesilastele, kellele on paigaldatud nn mesilaste hotellid.

LII SAMMLER

OKTOOBER nn AGROSALON: põllumajandus­masinad, 4.–7. oktoobrini.

Moskva, Venemaa. nn NATURA FOOD: mahemess, 7.–9. oktoobrini. Łódź, Poola. nn Evenord: lihatöötlemine, 8.–9. oktoobrini.

Nürnberg, Saksamaa. nn KoneAgria: põllumajandusmasinad ja -seadmed, 13.–15. oktoobrini. Jyväskylä, Soome. nn OLMA: põllumajandus ja piimandus, 13.–23. oktoobrini.

St. Gallen, Šveits. nn Skandinaavia mahemess, 16.–17. oktoobrini. Malmö, Rootsi. nn Siberi põllumajandusnädal, 18.–21. oktoobrini.

Irkutsk, Venemaa. nn Puu- ja köögivilja müügimess, 19.–21. oktoobrini.

Madrid, Hispaania. nn MoldAgroTech: toidutööstus ja põllumajandus, 19.–22. oktoobrini. Chișinău, Moldova. nn AGROKOS: põllumajandus ja toit, 20.–22. oktoobrini.

Priština, Kosovo. nn FLORA OLOMOUC: aianduse sügismess, 20.–23. oktoobrini.

Olomouc, Tšehhi. nn LIV Hardenberg: loomakasvatus, 25.–27. oktoobrini.

Hardenberg, Holland. nn AgroExpoSiberia: põllumajandus ja loomakasvatus, 26.–28. oktoobrini. Novosibirsk, Venemaa. nn Salon Salute Animale: loomakasvatusmess ning piimalehmade show, 26.–29. oktoobrini. Cremona, Itaalia.

NOVEMBER nn Rundvee Vakdagen: loomakasvatus, 1.–3. novemb­rini.

Hardenberg, Holland. nn INDAGRA: põllumajandus, loomakasvatus ja aiandus, 2.–6. novembrini. Bukarest, Rumeenia. nn Agroforum: 8.–10. novembrini. Kiiev, Ukraina. nn InterAGRO: põllumajandus­näitus, 8.–11. novembrini.

Kiiev, Ukraina. nn EIMA INTERNATIONAL: põllu­majandusmasinate näitus, 9.–13. novembrini. Bologna, Itaalia. nn ELMA: toidu- ja maamess, 11.–13. novembrini.

Helsingi, Soome. nn EuroTier with Energy Decentral: maailma juhtiv loomakasvatuse ning säästva energiakasutuse mess, 15.–18. novembrini. Hannover, Saksamaa. nn AGROMEK: põllumajandus­masinate, veiste ja sigade näitus, 22.–25. novembrini. Herning, Taani. nn INTERPOM/PRIMEURS: kartuli-, puu- ja köögivilja­kasvatus, 27.–29. novembrini. Kortrijk, Belgia. nn AGRARIA: põllumajandusmess, 30. novembrist 3. detsembrini.

Wels, Austria.

DETSEMBER nn LANDBOUWWERKTUIGENBEURS: põllumajandusmasinad, 14.–17. detsembrini. Leeuwarden, Holland.

Telli Maaleht!

Helista 680 4444 või kirjuta klienditugi@ekspressmeedia.ee

Miks valida just meid?

• Teeme muruniiduki hoolduse ja remondi kliendi juures. Tallinnas, Tartus ja nende lähiümbruses kohaletulek TASUTA. • Klient ei pea niidukit kokku pakkima ega oma pead vaevama, kuidas masin remonti viia ja sellele pärast järele minna – meie tuleme ise kohale!

• Kui kohapeal ei ole võimalik niidukit remontida, viime masina töökotta ja tagastame kliendile kokkulepitud ajaks.

• Pakume mõistlikke hindu.

• Meil on väikesed järjekorrad.

• Oleme paindlikud – vajadusel töötame ka nädalavahetustel.

Muruniiduki hooldus 28 € tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

Murutraktori hooldus al 55 €

Forrem OÜ Remondiaja broneerimine: tel 5682 5085, Tallinn tel 5681 2725, Tartu

24 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 9 (49) 22. september 2016

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!