MAAMAJANDUS (detsember 2016)

AGWEB

SHUTTERSTOCK

SOBIMATUD RAVIMID:

Kas ROBOT on olnud parem kui lüpsja?

SHUTTERSTOCK

PARIISI KLIIMALEPE:

loomade tohterdamisel kasutatakse sageli valesid võtteid

Eesti peab asendama põlevkivi põletamise tuuleparkidega

15. detsember 2016 Nr 12 (52)

GARANTII 700-, 800- ja 900-seeria traktoritele 5 aastat või 6000 töötundi

Mootor (ilma väliste osadeta) Käigukast

Esisild

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tõnis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 12 (52) 15. detsember 2016

ERAKOGU

JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Et uuel aastal uued tuuled puhuma jääks

Taluliidu juhi Kalle Lieberti sõnul peaks talunikel olema lihtsam maad osta ja rentida.

T

änavu lõi viimased seitse aastat vaiksena püsinud põllumajandussektor lainetama.

Alates aastast 2009, kui rahandusministriks sai Jürgen Ligi, hakati põllumajandustoetusi kärpima. Algul riigipoolset lisamakset eurotoetustele ehk top-up’i vähendati, kuni see viimasel kolmel aastal üldse ära jäi.

Seejärel tõmmati rahakotirauad kokku maaelu arengukava toetuste kaasrahastamisel. Minister Helir-Valdor Seedrit süüdistati petmises, kuna tema soovitas MAKi kaasrahastamist maksimaalses lubatud määras ega pakkunud välja odavamaid variante.

Seedri järel ministriks saanud reformierakondlane Urmas Kruuse ei teinud enam nägugi, et ta põllumajanduse toetamise eest võidelda sooviks. Hoolimata sellest, et ta valitsusaeg langeb ühte sügavaima kriisiga Eesti põllumajanduses, milles kannatavad seapidajad, piimatootjad ning tänavuse kehva ilma ja hindade tõttu ka viljakasvatajad.

Ometi hakkasid just tänavu puhuma ka uued tuuled.

Vastsed juhid on saanud mõlemad põllumeeste esindusorganisatsioonid, nii põllumajandustootjate liit kui taluliit. See on kaasa toonud uue lähenemise probleemidele ja suurema koostöö.

Uus valitsuskoalitsioon, kust Reformierakond välja jäi, vaatab värske pilguga ka põllumajanduse muredele. Koalitsioonilepingusse said kirja nii top-up, seakasvatajaid abistama mõeldud aretustoetus kui riigipoolne kriisiabi 8 miljonit eurot.

Noor slaavi temperamendiga minister Martin Repinski jõudis kahe nädala jooksul sõita paljudesse Eesti maakohtadesse ning tõsta üles mitu lahendust vajavat probleemi, näiteks PRIA tasandil.

Kuigi Repinski saadeti koju oma kitsefarmi asju korda tegema, astus esmaspäeval ametisse uus minister Tarmo Tamm. Teda teatakse kui kindla sõnaga meest ning ilmselt asub ta kindlalt ellu viima ka koalitsioonilepingut.

Tasub loota, et uued tuuled puhuma jäävad ning maaelu taas normaalseks muutub.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Talude arengut pidurdab enim see, et nad ei jõua maad osta Talupidajate liit on hakanud põllumajandusküsimustes kõvema häälega kaasa rääkima, kusjuures vaade on suunatud kaugemale tulevikku, mitte ainult päevamuredele.

Hiljuti peeti Türi kultuurimajas sisukas maateemaline kongress.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

P

õllumajandussektori ebastabiilsus on lähendanud eri suurusega tootjaid, sest järjest rohkem tekib ühiseid probleeme – nii päevapoliitilisi kui ka tulevikku vaatavaid.

Maalehe küsimustele vastab sellest sügisest Eestimaa Talupidajate Keskliitu (ETKL) juhtima asunud Kalle Liebert, kes toob suurimate probleemidena välja sektori vananemise, koostöövõimaluste vähese kasutamise ja põllumajandusmaade kontsentreerumise.

Mida kujutab praegu Eesti talu ja kelle liit taluliit on?

Taluliit on kõikide põllumeeste liit, kes meie tegevust vajalikuks peavad. Taluliidu liikmete hulgas on väga väikesi talusid, aga ka päris suuri, mis majandavad mitmesajal hektaril.

Taluliit annab neile infot aktuaalsete põllumajandusküsimuste kohta ja kujundab ühisseisukohti. Ühised seisukohad viime otsustajateni ja püüame nii protsesse mõjutada.

Taluliidul on ka mitmeid teenuseid oma liikmetele. Näiteks pakume asendustaluniku teenust. Meile kuulub kaubamärk “Ehtne talutoit”, mis kogub üha

rohkem populaarsust. Uue juhina on plaan teenuste nimekirja algaval aastal täiendada.

Kas talu mõiste vajaks eraldi määratlemist?

Eesti talu võib vabalt tegutseda FIE või OÜ vormis. Nii ühel kui teisel ettevõtlusvormil on oma plussid ja kitsaskohad. Igaüks peab endale sobiva valima.

FIE ja OÜ on ka piisavalt võimalusi pakkuvad ettevõtlusvormid. Samas talu mõiste määratlemine oleks vajalik küll, eelkõige selleks, et luua taludele täiendavaid võimalusi ettevõtluse arendamiseks.

Talu on minu arusaamise kohaselt eelkõige pereettevõte, mis tegutseb põllumajanduse valdkonnas. Samas kasutavad suuremad talud lisaks palgatööjõudu, ja see on igati normaalne tegevus.

Taludel on oluline roll Eesti maapiirkondade mitmekesistamisel ja sellel, et ei tekiks elanikkonna koondumist vaid suurematesse keskustesse. Piirkonniti on traditsioonid Eestis erinevad ning neid tuleb hoida. Meie seisamegi selle eest, et Eestis säiliksid talumajapidamised ning üha enam noori jääks maale elama.

Olen regulaarselt käinud talumeestega kohtumas juba viimased seitse aastat ning kavatsen seda teha jätkuvalt. Viimati käisin Võrumaal ja Põlvamaal.

Võrumaa talunike aktiivsus ja koostöösoov on alati olnud muljetavaldav. Põlvamaal külastasime muu hulgas Üvasi kitsefarmi, millest saime ülipositiivseid emotsioone ja tõdemuse, et taluliidu kaubamärk “Ehtne talutoit” leiab üha suuremat kasutamist.

Igaüks, olgu suur või väike, peaks tootma seda, mis on võimalik ja talle meelepärane ning mida õnnestub kasumlikult realiseerida.

Kuidas suhtud koostöösse teiste esindusorganisatsioonidega?

Mina olen vastandumise vastu ja mingit piiri tõmbamist ei pea ma võimalikuks. Koostöö on vajalik ja ma hindan seda kõrgelt.

Kõikides olulistes küsimustes tuleb püüda koostööd teha. Taasiseseisvunud Eestis teadaolevalt esimest korda suutsid meie põllumajanduse esindusorganisatsioonid, enne uue valitsusliidu loomist, kokku leppida kõigis prioriteetsemates põllumajanduspoliitilistes küsimustes ning saavutada meie põllumeestele soodsa koalitsioonilepingu.

Kindlasti on taludel oma vajadused ja huvid. Näiteks peaksid põllumajanduse investeeringutoetused senisest enam jõudma talunikeni.

Kas põllumeestel võiks olla mitu esindusorganisatsiooni või piisaks ühest?

Eesti põllumajandusettevõtete struktuur on väga erinev. Seetõttu on meil taasiseseisvunud Eestis tegutsenud kaks põllumeeste esindusorganisatsiooni: Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit. Väga tänuväärset tööd toidusektori esindamisel on teinud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Praegu saan kindlalt väita, et talunikel on vaja oma esindusorganisatsiooni.

K E S O N K E S?

ETKLi peadirektor Kalle Liebert Kalle Liebert vahetas sel sügisel välja talupidajate keskliidu kauaaegse tegevjuhi Kaul Nurme.

Enda kohta ütleb ta, et on pärit Nõmmelt ja kasvas vanaema majas, millel oli oma aed. Sealt on pärit tema esimesed kokkupuuted maa ja peenardega.

Liebertil on juristiharidus ning praegu õpib ta EBSis magistrantuuris ettevõtlust. Magistritöö kirjutamine käib ja see tuleb põllumajandusteemal. “Kui kõik õnnestub, siis kevadel lõpetan EBSi ning hakkan järgmise hariduse omandamise võimalusi otsima,” märgib ta.

Kuigi tallinlane, on Liebertil maakodu Mulgimaal Karksi vallas Longil, kus ta saab hobipõllundusega tegelda. “Ehk jõuan kunagi ka pärispõllunduseni,” mõtiskleb taluliidu juht.

Suvepuhkused veedabki ta tavaliselt maakodus Longil.

“Jaanipäeva eel on mul tavaks joosta 22. juunil Pärnus poolmaratoni ja 23. juunil osaleda jooksul ümber Karksi järve, pärast mida saan veidi oma maakodus Longil lõõgastuda ja aiatöid teha,” lisab ta enda kohta.

Mis pärsib Eesti talude arengut?

Tõstaksin esile maade kontsentreerumise küsimuse. Kuna talunikel on reeglina vähem käibevahendeid, siis on neil vähem võimalusi kõrgete hindade juures maid juurde osta või rentida. Selline olukord takistab talude arengut. Samuti pärsib selline olukord noorte võimalusi põllumajandusega alustada, kuna maad kui peamist tootmisressurssi on raske ja kallis osta või rentida.

Kas neil probleemidel on olemas saavutatavad lahendused, ning kui jah, siis millised?

Peame senisest enam soodustama noorte tegelemist põllumajandusega. Ja mitte ainult talude ülevõtmist, vaid ka täiesti uute noorte sisenemist põllumajandussektorisse.

Väga oluline on majandusliku ühistegevuse edendamine, ja seda mitte ainult esmatootmise, vaid ka põllumajandussaaduste töötlemise valdkonnas. Ma väga loo-

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

dan, et Eesti piimaühistud suudavad jõuda kokkuleppele ja kasutada riigi eraldatavat toetust uue eksportiva piimatööstuse rajamiseks. Sellise tehasega suudaksime lõpetada toorpiima ekspordi Lätti ja Leetu ning suurendada Eesti riigi maksutulusid. Väärindatud piimatoodete ekspordi suurendamine parandaks ka Eesti väliskaubanduse bilanssi.

Mida taluliidu juhina saad maainimeste heaks teha?

Püüan talunikega maksimaalselt suhelda, nende probleeme arutada, leida koos lahendusi ja viia need otsustajateni. Kuulamine, arutelu ja koostöö on edu võtmeks.

Samas ei alahinda ma tööd Euroopas. Peagi algavad ettevalmistused Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi poliitikate väljatöötamiseks, ja selles peavad Eestis põllumeeste esindajad aktiivselt kaasa lööma, et suudaksime saada endale soodsaid otsuseid.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 12 (52) 15. detsember 2016

l

M A A M A J A N D U S 3

Põllumehed saavad hakata võlgu likvideerima Esmaspäeval hakkas PRIA välja maksma tänavusi põllumajanduse otsetoetusi. Ameti kinnitusel saavad kaheksat liiki toetuste maksed tehtud detsembrikuus.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Detsembris makstakse PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku kinnitusel välja kõik otsetoetused. Põllumehed, kel seljataga raske aasta, ootavad neid pikisilmi.

Kui palju raha tuleb? Ühtne pindalatoetus on tänavu 79,64 eurot hektari kohta. Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (nn rohestamine) makstakse detsembris nagu ÜPTgi ja selle ühikumäär on 36,20 eurot hektar.

Tootmisega seotud toetused väikekarjadele on järgmised: piimalehma kasvatamise otsetoetus 123,19 eurot lehma kohta; ammalehma toetus 75,90 eurot ammlehma kohta; kitse ja ute kasvatamise toetus 14,13

eurot ute või kitse kohta; puuja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 526,95 eurot/ha.

Lisaks saavad Sarv-Kaasiku sõnul aasta lõpus toetuse kätte väikepõllumajandustootjad.

Nende toetussumma arvutamiseks ei ole eraldi ühikumäära.

Toetus arvutatakse igale taotlejale tema taotletud otsetoetuste kindlakstehtud ühikute hulga ja kehtestatud ühikumäärade alusel, kuid kokku mitte rohkem kui 1250 eurot.

Samuti makstakse välja noore põllumajandustootja toetus esimese 39 ha kohta.

Rikkumisi on jäänud vähemaks Kokku on Euroopa Komisjon eraldanud Eesti riigile 2016. aasta otsetoetuste maksmiseks 114,56 miljonit eurot ja ette näinud ka selle jaotuse toetusliikide lõikes. Ühikumäära-

de kinnitamisel võttis PRIA lisaks eelarvele arvesse taotluste menetlemise põhjal kindlaks tehtud ühikuid ja kontrollitulemusi.

“Rikkumisi ja nende tõttu tehtavaid toetuse vähendamisi on varasemast vähem,” ütleb otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu. “Taotlejatele oli abi juba taotluse täitmise ajal e-PRIAs antud teavitustest võimalike vigade kohta. Pindalatoetuste ületaotlemise korral oli esimest korda võimalus teatud aja jooksul pärast taotlemist taotlusalust pinda korrigeerida ilma rahalise sanktsioonita.”

Toetused laekuvad põllumeestele ja loomapidajatele eraldi makseülekannetega ja summadena, millest on tehtud vajalikud mahaarvamised.

Infot kinnitatud otsuse sisu kohta näeb iga taotleja enda kohta e-PRIAst. Samuti näeb igaüks e-PRIAst oma toetuse laekumise eeldatavat kuupäeva.

Erakorraline toetus tuleb kevadeks Maaeluministeeriumi ja Euroopa Liidu poolt on lubatud Eesti põllumajandustootjatele maks-

SVEN ARBET

ta ka erakorralist kriisi­abi kokku enam kui 16 miljoni euro ulatuses. Nagu kinnitab maa­eluministeerium, on kavas erakorraline toetus välja maksta 2017. aasta esimeses kvartalis. Juba aasta algul on plaanis välja kuulutada taotlusvoor.

Kui Euroopa Komisjon meie skeemiga nõus on, toetatakse iga lehma ligikaudse määraga 140 eurot looma eest ja toetus laieneb kõikidele karjadele olenemata suurusest. Lõplik ühikumäär selgub pärast taotlemist.

Seakasvatajatele on plaanis maksta kaubanduspiirangutega tsoonis (III tsoon) toetust 27,24 eurot sea (ka emise) kohta, ülejäänud Eestis kaheksa eurot sea ja 13,62 eurot emise kohta.

Kuna piima varumishind on kaks aastat all püsinud, makstakse nüüd üle mitme aasta toetust ka piimalehmade pidajatele. Väikekarjad saavad juba jõuludeks kätte otsetoetuse, kõik piimatootjad kevadeks eeldatavasti aga kriisiabi.

„Jó napot“ Ungarist.

300 hektarit sojat See paik siin on ideaalne, aga soja ei ole lihtne.

Uurige lähemalt videost ja reportaažist: traktor.claas.com

Suurepärane töö.

CLAAS traktorid.

4 M A A M A J A N D U S l K L I I M A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 12 (52) 15. detsember 2016

Pariisi kliimakokkulepe ja mis sellele Keskkonnateadlikud inimesed on kindlasti juba ammu teadlikud ohust, mida kujutab endast inimtekkeline kliimamuutus. Küllap on üldjoontes aimu ka umbes aasta tagasi toimunud Pariisi kliimakonverentsist.

E

elmise aasta novembri lõpul alanud ja detsembri kaks esimest nädalat kestnud Pariisi kliimakonverentsil saavutatu oli kokkuvõttes oluline samm õiges suunas, kuigi suur töö on tegelikult veel ees, ja loota, et nüüd saab kõik korda, oleks väga naiivne.

Rio raamkonventsioon 1992 Kliimateadlased hoiatasid kasvuhoonegaaside ohjeldamatu atmosfääriheite eest õige ammu ja esimene rahvusvaheline leping inimtekkelise kliimamuutuse pidurdamiseks sündis juba 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsil. Üldeesmärk – stabiliseerida kasvuhoonegaaside ülemaailmsed kontsentratsioonid tasemel, mis välistaks ohtliku inimtekkelise kliimamuutuse – sõnastati juba siis. Arvnäitajaid Rio lepe paraku ei sisalda: selleks puu-

dus siis veel piisavalt selge teaduslik alus, poliitilisest tahtest rääkimata.

Siiski lõi Rio konverentsil sõlmitud leping, ametliku eestikeelse nimega “ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon”, aluse edasiseks rahvusvaheliseks tegevuseks inimkonna poolt maailma kliimale avaldatava mõju järkjärguliseks vähendamiseks.

Bürokraatlikud ja poliitilised veskid jahvatavad paratamatult aeglaselt, ning selleks, et midagi üldse toimuks, tuleb ikka ja jälle kokku tulla. Raamkonventsiooni kõrgemaks otsuste langetajaks ongi kord aastas toimuv osapoolte konverents, inglise keeles “Conference of the Parties”, lühendatult COP.

Kyoto protokoll 1997 Eelmisel aastal Pariisis toimunu kandis järjekorranumbrit 21.

Osapoolte konverentsidega koos on sündinud ka kõik järgmised,

täpsemalt heitmete vähendamist ja muid kliimaga seotud valdkondi käsitlevad otsused.

Esimesed kvantitatiivsed eesmärgid seati konventsiooni töö raames 1997. aastal Kyotos toimunud kliimakonventsiooni osapoolte konverentsil. Nagu rahvusvaheliste lepingute puhul tihti kombeks, nimetatakse raamkonventsiooni täpsustavat lepet protokolliks.

Kyoto protokolli kohustused puudutavad siiski vaid arenenud tööstusriike ega ole piisavad ohtliku kliimamuutuse ärahoidmiseks. Liiati loobus USA omal ajal protokolli ratifitseerimisest. Tekkinud viivituse tõttu jõustus Kyoto protokoll alles 2005. aastal.

Kõnealusel aastal Montrealis toimunud kliimakonventsiooni osapoolte 11. konverentsiga koos peeti ka Kyoto protokolli esimene osapoolte koosolek.

Inglise keeles on nende koosolekute (mida peetakse alati koos kliimakonverentsi osapoolte konverentsidega) ametlik nimi “Conference of the Parties serving as the meeting of the Parties to the Kyoto Protocol”, lühendatult CMP. Vajadus liikuda edasi oli juba 2009. aasta Kopenhaagenis toimunud kliimakonventsiooni osapoolte konverentsil ja Kyoto protokolli osapoolte koosolekul täiesti ilmne, kuid poliitilist ta-

ALEKSEI LOTMAN Eestimaa Looduse Fondi ekspert

het jäi vajaka. Hea seegi, et suudeti kokku leppida edasises liikumises uue leppe poole.

Pariisi kliimakokkulepe 2015 Aastataguse Pariisi konverentsi, ametlikult 21. kliimakonventsiooni osapoolte konverentsi eel tehtud töö oli meeletu, kuid vaatamata sellele olid paljud asjad kohtumise alguses veel lahtised. Siiski oli poliitilist tahet leppe sõlmimiseks avaldatud väga jõuliselt, sealhulgas sedakorda ka USA poolt.

Ometigi tuli palju asju lahendada konverentsi käigus ja Prantsusmaa välisminister Ségolène Royal sai sellega päris hästi hakkama: saavutatud

kompromiss on küllap parim, mida oodata võis.

Pariisi leppe eesmärk on isegi veidi ambitsioonikam, kui enne konverentsi loota oli. Kui vajadusest piirata inimtekkelised kasvuhoonegaaside emissioonid tasemega, mille mõjul kliima ei soojeneks üle kahe kraadi (võrreldes tööstusajastu algusega), on juba pikemalt kõneldud, siis hiljuti leidsid kliimateadlased, et tuleks püüelda rangema eesmärgi poole.

Sihti piirata inimmõju kliimale 1,5 kraadiga toetasid loomulikult keskkonnakaitsjad, aga ka väikeste saareriikide esindajad, kelle maad on kliimamuutusest tingitud meretõusu mõjudele eriti haavatavad.

Läbirääkimistel lepiti kokku eesmärgis hoida temperatuuritõus tunduvalt alla kahe kraadi ja pingutada selle hoidmiseks alla poolteise kraadi, võrreldes tööstusajastu algusega. Veidi kahemõtteline, kuid siiski parem kui lihtsalt kaks kraadi.

Erinevalt üksnes arenenud tööstusriikidele kohustusi seadnud Kyoto protokollist käsit-

Läbirääkimistel lepiti kokku eesmärgis hoida temperatuuritõus tunduvalt alla kahe kraadi ja pingutada selle hoidmiseks alla poolteise kraadi, võrreldes tööstusajastu algusega.

leb Pariisi lepe kõikide riikide panust.

Pariisi leppe nõrgaks kohaks tuleb pidada eesmärgi täitmiseks piisavate siduvate kasvuhoonegaaside emissioonikärbete puudumist. Osapooled on esitanud omapoolsed lubadused heitmete vähendamiseks, kuid nende summa ei taga veel nõutud tulemust.

Võrreldes seniste suundumuste jätkumisega, vähendaks ka nüüdseks lubatud kärped soojenemist ligikaudu kraadi võrra, kuid eesmärgi saavutamiseks oleks vaja veel pingutada. Seda Pariisi konverentsi lõppdokument ka lubab.

Paljud hindavad dokumenti ebaõiglaseks maailma vaesemate riikide suhtes, kes pole ise kliimamuutuses süüdi, kuid kannatavad selle tõttu tõsiselt. Samas on leppes neile ette nähtud toetusmehhanismid.

Kodanikuühendused olid pahased ka ärihuvide liigse esindatuse üle konverentsil. Äriringkondade suur osalus on aga kahe otsaga asi: ühelt poolt kärpis see võib-olla tõesti leppe ambitsioonikust, kuid teisalt jälle annab lootust, et kokkulepitut ka täitma asutakse. Vajab ju energiasääst ja taastuvenergeetika senisest hoopis suuremaid investeeringuid, samas kui investeeringud fossiilkütuste põletamisse tuleb lõpetada.

KVALITEETSED NING MÕISTLIKU HINNAGA VARJUALUSED PÕHJAMAA TINGIMUSTESSE Tendile TII GARAN

10

aastat!

!

TELL

TA IGALDUS TASU A P I N U P Õ L TA IMUSTELE AAS

beež

roheline

hall

www.tenthallid.ee

Agri Partner OÜ • Välja 3, Soinaste 61709 Ülenurme vald, Tartumaa • tel 505 3046

KLIIMA

Nr 12 (52) 15. detsember 2016

l

M A A M A J A N D U S 5

järgneb Võrreldes seniste suundumuste jätkumisega, vähendaks ka nüüdseks lubatud kärped soojenemist ligikaudu kraadi võrra, kuid eesmärgi saavutamiseks oleks vaja veel pingutada.

Pariisi leppe jõustumiseks oli vaja, et vähemalt 55 riiki, kelle summaarne kasvuhoonegaaside heide on vähemalt 55 protsenti globaalse inimtekkelise heite üldkogusest, leppe ratifitseeriks või sellega muul siduval viisil ühineks. Tänavuse aasta oktoobri algul kõnealune künnis ületati ja nõnda sai lepe novembri algul ka lõplikult jõustuda.

Mida peab Eesti tegema?

Euroopa Liit on kliimapoliitikas ikka olnud suurte tegijate hulgas eesrindlikem ja ühenduse eesmärgid emissioonide vähendamiseks kasvavad ilmselt ka edaspidi, sest vaid nii on Pariisi leppe eesmärke võimalik täita.

Ka Eesti peab kliimaeesmärkide täitmiseks senisest tõsise-

malt pingutama. See tähendab põlevkivi põletamise järkjärgulist lõpetamist, mis omakorda nõuab energiasäästu ja taastuv­ energeetika arendamist.

Vajalik on kava meie rahva ja riigi, maa ja majanduse välja toomiseks põlevkiviajast koos võimalike sotsiaalmajanduslike riskide maandamisega ning uute võimaluste ärakasutamisega. Naljaga pooleks on sellist protsessi hakatud nimetama “põxitiks”. Võimalusi selle läbiviimiseks on.

Mereplaneeringud käivad ja meretuuleparkide areng saab küllap uut hoogu juurde. Tuleb valida sellised kohad ja tehnilised lahendused, kus need vähem häirivad inimesi, linde, nahkhiiri ja mereelustikku. Katustel ja mujalgi on piisavalt ruumi ka päikesepaneelidele.

Lisaks tuulele ja päikesele on meil teadagi päris palju biomassi. Kui kunagi alustasime tööd Lihula katlamaja üleviimiseks heinaküttele, arvasid paljud, et lehmad jäävad nälga. See hirm oli asjatu, nagu nüüd kõigile näha – luhaheina on jätkuvalt küllaga.

Kui tahame olla uute arengute mootorid, mitte järgilohisejad, tuleb jätkata innovatsiooni meie taastuvenergia edendamises. Edumeelses kliimapoliitikas peitub Eesti arengu võti.

EESTI ENERGIA

Eesti ülesanne Pariisi kokkuleppe järgi on lõpetada põlevkivienergia tootmine ja minna järjest enam üle alternatiivenergiale.

Teraviljakäitlusseadmed vastuvõtust säilituseni Kuivatid, teraviljapuhastid, teraviljasorteerid, puhtijad, transpordiseadmed, säilitusseadmed jne

Universaalne kõik ühes (vastuvõtust tühjakslaadimiseni)

kuivati

• laialdane tootevalik vastavalt kliendi vajadustele • käitatav nii traktorilt kui ka elektriliselt • õli- või gaasipõletiga • mahtuvus 8,5–75 m3 • tootlikkus 35–240 t ööpäevas (15–20%, nisu korral)

Lisavarustus: • tolmueraldus • soojusvaheti • niiskusemõõtja • täisautomaatne määrdesüsteem • hüdrauliline tööasendisse seadmine • PVC-kate kuivatile • automaatkontroll ja tühjakslaadimine • GSM-moodul • tsingitud konstruktsioon

Vahur Sillaots, 511 2158, vahur@agriland.ee Jaanus Meier, 552 5077, jaanus@agriland.ee

www.agriland.ee

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 12 (52) 15. detsember 2016

Tänavune viljelusvõistlus erines 2016. aasta viljelusvõistlust jäävad tähistama uudne hindamissüsteem ning ootamatud tulemused – nimelt läks viiest üldvõidust kolm Saaremaale.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

T

eravilja – nii odra kui nisu – üldvõitja oli Saaremaa tuntud põllumees Kaido Kirst, rapsiga võitis noor Saaremaa viljakasvataja Martin Salu. Hernega võitis Pärnumaal mere ääres Kablis tegutsev viljakasvataja Mihkel Vainula ning rukkiga Tuuli Vaarak. Üldvõitjad said paekivist tänuplaadi, mis tekitas nii saarlastele kui Pärnumaa mereäärsele mehele piisavalt nalja – nagu neid kive põldudel veel vähe oleks!

Ehkki võistluse korraldajad rõhutavad üha enam põllumeeste oma oskusi, määras tänavuse tulemuse suures osas taas ilm.

Kui mandril muutis nelja kehva ilmastikunähtuse kokkusattumine – külm talv, kuiv kevad, vihmane suvi ja niiske koristusaeg – vilja-aasta viletsaks, siis läänerannikul ja saartel oli talv pehmem, maikuus sadas ka vihma ning talivili jõuti ära koristada enne augusti keskpaiga vihmaperioodi saabumist.

Iga valdkond andis eri tulemuse Tänavune üllatuskultuur oli rukis, kuna ületas saagikuselt teisi vilju. Uue rekordsaagi kasvatas Tuuli Vaarak Viljandimaalt – 10,4 t/ha. Hernes oli viljelusvõistlusel esimest korda, ning

esimese rekordi – 6,6 tonni hektarilt – püstitas Mihkel Vainula Pärnumaalt.

Rapsi parimad saagid jäid eelmise aasta omadele kahe tonni võrra alla. Kõrgeima rapsisaagi sai Avo Samarüütel Tartumaalt – 4,6 t/ha. Kõrgeima odrasaagi, 7,7 t/ha, kasvatas Erik Paalman Põlvamaalt. Nisusaagid olid sel aastal suhteliselt ühtlased ning kõrgete saakidega üllatusi ei tulnud.

Tulukaim kultuur oli taas raps, kuigi parimad tulemused olid poole väiksemad kui mullu. Üle 900 euro tulu hektari kohta said rapsikasvatajad Martin Salu Saaremaalt ja Avo Samarüütel.

Miinusesse ei jäänud keegi.

Kõrgeima kvaliteediga raps, rukis ja oder kasvatati Viljandimaal – vastavalt Kõo Agros (Meelis Venno), Savikoti Agros (Tuuli Vaarak) ja Sooba talus (Pille Nugis). Parima nisu kvaliteedi sai Soone Farmi noorperemees Madis Tamm Tartumaalt.

Mida tänavustel võistluspõldudel tehti Nagu alati, tegi viljelusvõistluse põldude harimisest põhjaliku ülevaate Peeter Viil. Ta selgitas, et põhiväetised anti paik-

likult mulda koos külviga. Sügisel said taliviljad lämmastikku 15–30 kg/ha. Talirapsile anti sügisel lisaks põhiväetistele väävlit ja boori, et suurendada talvekindlust ja parandab lämmastiku omastamist.

Kevadel anti kahe-kolme korra peale jaotatult pealtväetisi. Hästi talvitunud taliviljadele pandi kompleksväetist (lämmastik pluss väävel) ja talvel räsitud taliviljadele kiiresti toimivat lämmastikku – ammooniumnitraati.

Talivilju on hakatud väetama ka leheväetistega nii sügisel kui kevadel. “Noores kasvueas vajab taim lisaks makroelementidele kindlasti ka mikroelemente,” rõhutas Viil.

Teadlane selgitas, et ka taimekaitsele on viljelusvõistlu-

V I L J E L U S V Õ I S T L U S 20 1 6

Lõplik paremusjärjestus

Ettevõte Esindaja Maakond Kultuur Sort Pind, Saak, Saagi Kvali- Tulu- Üld ha t/ha kus, teet, kus, arvestus,

koht koht koht koht Raps

Rukis

Oder

Nisu

Väätsa Agro OÜ Vardja Masinaühistu Agriman OÜ Molter Agro OÜ Jaani Talu OÜ Kõo Agro OÜ Männiku Piim OÜ FIE Erki Oidermaa Valtu Talu OÜ Vitsjärve Põldur OÜ Savikoti Agro OÜ Luunja Mõis OÜ Villemi Talu Harju Talu Paali Seemnekeskus Sooba Talu Nuudi Talu Harju Talu Soone Farm OÜ Rämsi Agro OÜ Koolima Talu Torma POÜ Nuudi Talu Paali Seemnekeskus FIE Erki Oidermaa Essi Agro Arjadi Agro OÜ Reinu Põld OÜ Biomann Agro OÜ Rämsi Agro OÜ HTM Grupp OÜ

Anneli Tihu Ülo Tagel Martin Salu Villu Kärmas Henry Tammann Liis Köörna Avo Samarüütel Erki Oidermaa Arne Ojasalu Tanel Tõrvand Tuuli Vaarak Aare Leidik Taevo Viitas Toomas Remmelkoor Erik Paalman Pille Nugis Kaido Kirst Toomas Remmelkoor Madis Tamm Margus Klais Argo Must Koidula Liis Kaido Kirst Erik Paalman Erki Oidermaa Tõnis Riisk Heiki Aren Aimar Allingu Teele Vaarak Margus Klais Mati Lillemets

Järvamaa Põlvamaa Saaremaa Tartumaa Ida-Virumaa Viljandimaa Tartumaa Põlvamaa Raplamaa Jõgevamaa Viljandimaa Tartumaa Viljandimaa Hiiumaa Põlvamaa Viljandimaa Saaremaa Hiiumaa Tartumaa Tartumaa Põlvamaa Jõgevamaa Saaremaa Põlvamaa Põlvamaa Viljandimaa Viljandimaa Jõgevamaa Viljandimaa Tartumaa Järvamaa

suviraps suviraps taliraps taliraps taliraps taliraps taliraps taliraps rukis h.rukis h.rukis h.rukis h.rukis h.rukis talioder v.oder oder oder talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu põldhernes põldhernes põldhernes

‘Proximo’ ‘Majong’ ‘Cult’ ‘Minerva’ ‘DK Imistar CL’ ‘Mercedes’ ‘Sequoia’ ‘Cult’ ‘Recrut’ ‘Palazzo’ ‘Brasetto’ ‘Palazzo’ ‘Magnifico’ ‘Magnifico’ ‘Meridian’ ‘Wolmari’ ‘Montoya’ ‘Carambole’ ‘Ramiro’ ‘Edvins’ ‘Edvins’ ‘Olivin’ ‘Skagen’ ‘Skagen’ ‘KWS Emil’ ‘Edvins’ ‘Edvins’ ‘Skagen’ ‘Casablanka’ ‘Alvesta’ ‘Avenger’

16 15 20 11 19 16

11 25 37 36 16 11 10 29 11 19 14 32 30 20 12 30 10 13 56 14 39 17 13

3,1 2,6 4,3 3,7 4,3 4,0 4,6 4,4 6,5 9,4 10,4 9,7 8,7 7,6 7,7 5,0 7,6 4,5 7,2 6,3 8,0 7,3 8,5 8,6 8,5 7,6 6,7 7,3 3,9 4,8 4,2

7.

8.

3.–4.

6.

3.–4.

5.

1.

2.

6.

3.

1.

2.

4.

5.

1.

3.

2.

4.

8.

9.

4.

6.–7.

2.–3.

1.

2.–3.

5.

8.

6.–7.

4.

2.

3.

8.

7.

6.

8.

2.

1.–2.

4.

6.

5.

4.

1.

5.

7.

1.–2.

3.

3.

2.–3.

5.

4.–5. 1.–2.

1.

1.–2.

2.–3.

3.

4.–5.

4.

– – 4.

3.

1.

2.

2.–3.

1.

2.–3.

– 1.

7.

7.–8.

9.

2.

2.

3.

5.–6.

4.

1.

5.

3.

10. 5.–6.

7.–8.

4.

9.

10. ei määratud 1. ei määratud 4. ei määratud 2. ei määratud 3.

7.–8.

7.–8.

1.

6.

5.

4.

3.

2.

5.

3.

1.

2.

4.

– 3.

2.

1.

– 7.

9.

2.

5.–6.

1.

3 5.–6.

4.

10.

1.

4.

2.

3.

se põldudel järjest rohkem rõhku pandud. Herbitsiidide ja fungitsiidide kasutamine on aasta-aastalt suurenenud ja täpsemaks läinud.

Taliviljapõldudel alustatakse umbrohtude ja haiguste tõrjega juba sügisel. Efektiivseks on osutunud preparaadid, mis kaitsevad nii lehti kui juurestikku (Input 460 EC, Prosaro jm). Talirapsi leheroseti kasvu reguleerimiseks on kasutusel kasvuregulaatorid Juventus, Timor jm. Nii tali- kui suviteraviljade pikkuskasvu mõjutamiseks kasutatakse kasvuregulaatoreid Moddus ja CCC. Lisaks tugevdavad need preparaadid ka taimede juuresüsteemi.

Herbitsiidide, fungitsiidide ja insektitsiidide kasutamine võib Viili sõnul taimede kasvu ka pärssida. Seda on tõestanud viimaste aastate pritsimiskahjustused, millega on kokku puutunud pea iga põllumees.

Viil soovitas taimede stressi-, haigus- ja põuakindluse suurendamiseks panna paagisegusse ka lisaväetisi – Ruter AA, Folicare Super, Final K, Tradebor vms.

Kvaliteet nõuab suurimaid oskusi Uus hindamissüsteem saagikus+tulukus+kvaliteet annab võistlejate võimetest ja oskustest kindlasti parema pildi kui varasem, ainult kõrgetel saaginumbritel põhinev arvestus.

Vajadus uuenduse järgi tulenes sellest, et nii kahel eelmisel, rekordsaakidega aastal kui ka tänavu jõudis kokkuostetud viljast toidukvaliteeti väga vähe.

Kvaliteedinäitajaid arvestati nisu, rukki, odra ja rapsi osas, proovid tegi PMUK Saku labor.

Rapsi puhul arvestati eelkõige õlisisaldust. Tänavu oli see keskmiselt 44,48%, mis on mullusest poolteist protsenti madalam.

Teemakohase ettekande teinud konsulendi Eili Rajapuu sõnul on siin oluline õige taimetoitainete – eelkõige lämmastiku, kaaliumi ja väävli – suhe.

Väga oluline on ka boor. Kindlasti tuleb talirapsi väetamisega alustada juba sügisel, andes taimedele nii PK- kui NS-väetisi ja lisaks ka boori. Kevadel vajab ta lisaks veel NPKd ja väävlit.

5 Võitjad: Mihkel Vainula, Kaido Kirst, Tuuli Vaarak ja Martin Salu.

Nisu puhul arvestati kõiki neid näitajaid, mida mõõdavad ka kokkuostjad. Parimate küpsetusomadustega nisu andsid tänavu sordid ’Ramiro’ ja ’Skagen’. Suurim probleem oli langemisarv, ja seda kõikidel teraviljadel.

See, et kolme näitaja kokkuliitmisel saadi tavapärasest erinevad tulemused, on viljakasvatajatele loodetavasti uus väljakutse. Samuti annab see põhjuse taas võistlustulle astuda neil tublidel põllumeestel, kel saagikuse võidud varasematest aastatest juba taskus. Sest viljelusvõistlus tuleb kindlasti ka järgmisel aastal.

Konverentsi ettekanded leiab kodulehelt www.viljelusvoistlus.ee.

TAIME K A S VAT US

Nr 12 (52) 15. detsember 2016

l

M A A M A J A N D U S 7

varasematest

INGMAR MUUSIKUS, LII SAMMLER

Konverentsile tulid ka kohtunikud-nõustajad Helle Rohtla ja Alar Lugu.

Saaremaa kohtunik Veeve Kaasik ja MESi esindaja Meriliis Liiv.

Viljelusvõistluse kohtunike nimel esines Indrek Keres.

Viljelusvõistluse lõpukonverentsi juhtis Margus Ameerikas.

5 Kuigi Kevili mehed Jaak Läänemets, Olav Kreen ja Ott Läänemets seekord võistlusest osa ei võtnud, tahaks neid väga näha seal edaspidi.

3 Presentatsioonid pakkusid kuulajatele suurt huvi.

4 Inglismaa viljelusvõistlusest YEN rääkis üks selle korraldajaid Daniel Kindred.

OÜ KEHRA AGRO

ostab PÕLLUMAAD üle Eesti

Parim hind!

Kiire tehing! tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

Tel 5096173 Andrus

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

8 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 12 (52) 15. detsember 2016

Lätis rekordsaake ei kasvanud Ilm ei hellitanud tänavu Eesti põllumehi ega ka naabreid. Nii olid Läti viljelusvõistluse tulemused sama kahvatud kui meil.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

L

äti viljelusvõistlusel “Zelta lauks” (“Kuldne põld”) osales tänavu 22 viljakasvatajat. Võistlustules oli kolm kultuuri – nisu, raps ja uba.

Ka sealsed tulemused olid mõnevõrra üllatavad.

Kuigi Läti viljaaidaks peetakse Lõuna-Läti suuri põlde Zemgales, läks näiteks rapsivõit mere äärde Kuramaale. Põhjuseks sama, mis meiegi võidud tänavu Kablisse ja Saaremaale viis – merelises pehmemas kliimas elasid taliviljad talve üle, keskmaal oli asi karmim ja palju taliviljapõlde hävis.

ni hektarilt. Rahule jäi perenaine aga hinnaga ning õlisusega, mis oli 46 protsenti. Tegu on perefarmiga, mida majandavad Iveta ja Dzintars Erdmanis. Nemad võistlesid rapsi ja nisuga.

Nagu rääkis Ezergali särav perenaine Iveta Erdmane, on neil peretalu. Iveta on hariduselt agronoom ja tema abikaasa Dzintars mehhanisaator. Talupidamist alustasid nad 1992. aastal 33 hektariga. Nad osalesid ka Läti esimesel viljelusvõistlusel ja said siis võidu nisuga.

“Algul olid meil lehmad, sead, lambad, kartul ja vili,” rääkis Iveta. “Kaheksa aastat tegime kõike, siis tundsime, et aitab. Müüsime loomad ära ja ost-

Mere lähedus aitas talve üle elada Rapsi võitja ettevõte oli Kuldiga maakonnas tegutsev OÜ Ezergali, kes kasvatas rapsi 86 hektaril.

Võidu tõi seekord küll saak, mis rekorditest kaugele – 4,97 ton-

LÄTI VILJELUSVÕISTLUS

Võitjad Raps Nisu Uba

OÜ Ezergali 4,97 t/ha OÜ Klavinas 8,63 t/ha OÜ Avotini 6,14 t/ha

sime maad juurde, praeguseks on meil üle tuhande hektari.”

Lisaks tarbeviljale kasvatab pere ka Baltic Agrole ja Latrapsile seemnevilja.

“Tänavu oli Kuldigas hea aasta, kõik põllud elasid talve üle,” ütles perenaine. Ta kiitis ka sorti, milleks seekord valiti hübriidsort ’Visby’. Tema sõnul näitas ’Visby’ end terve ja talvekindlana.

Pestitsiididest kasutas ta süsteemseid taimekaitsevahendeid, mille mõjuaeg kestis vähemalt kolm nädalat. Hiilamardika tõrje õige aja tegi aga kindlaks nn püüniste abil. Seda tõrjet tuli teha kaks korda.

Külvikorras neil erilisi variatsioone pole: neli aastat on nisu ja siis järgneb raps.

Nisu peavõit tuli aga hoopis Eesti piiri lähedale Valmiera regiooni. Nisu võitja oli 8,63 tonniga hektarilt OÜ Klavinas, mida juhib Aigars Daugulis. Ettevõttel on maad 1138 ha ja võistlusel osales ta kõigi kolme kultuuriga.

Oaga võitis Zemgale viljakasvataja, OÜ Avotini A.S. Saak oli 6,14 tonni hektarilt. Ettevõtet juhib Ojars Skangals. Firma tegutseb Jelgava kandis ja haritavat maad on sel 415 ha.

Kuna Lätimaa jaguneb nelja väga konkreetse piirkonna va-

SAIMNIEKS

Läti viljelusvõistluse võitjad said sellised karikad. Oavõitja sai ubadega, rapsivõitja rapsiga ning nisuvõitja nisuteradega täidetud meene.

hel, selgitatakse välja kultuuride võitjad igast maakonnast – Vidzeme, Latgale, Kurzeme, Zemgale – eraldi. Iga piirkonna võitjad muutuvad automaatselt peavõidu nominentideks ja nende seast valitakse välja parim.

Nagu Läti “Aasta põllumees” Nagu rääkis võistlust kokku võtvas ettekandes üks selle korraldajaid, Läti Baltic Agro tootejuht Aiga Tillene, olid keskmised saagid tänavu suhteliselt madalad.

Nagu Eestis, sadas ka Lätis palju vihma. Nisu saagid jäid seitsme tonni kanti hektarilt, rapsil keskmiselt isegi alla nelja. Kõige ühtlasema saagi andis tänavu põld­

uba, üle kogu riigi oli keskmine 4,5 tonni hektarilt.

Erinevalt Eesti võistlusest, kus hinnatakse ainult tootmisnäitajaid – saagikust, kvaliteeti ja tulukust –, läheb Läti võistluses arvesse ka heakord, keskkonnateadlikkus, innovaatilisus jms. Sellisena on võistlus osalt sarnane meie “Aasta põllumehe” konkursiga. Ja kuna seal “Aasta põllumehega” võrreldavat mõõduvõtmist pole, on “Zelta lauks” üks tähtsamaid võistlusi Läti põllumajanduses üldse.

Vastavalt võistluse tähtsusele oli lõpetamisele kohale sõitnud ka Läti põllumajandusminister Janis Duklavs. Minister andis üle eriauhinna parimale oakasvatajale ning pidas muidugi ka päe-

vakohase kõne. Hiljem võis teda näha mitme talumehe kõrval lauas istumas ja juttu puhumas.

Lätis oli tänavune viljelusvõistlus seitsmes. Kui meie lõpetame selle konverentsiga, siis naabrite jaoks on see pidulik õhtu koos eeskava ja tantsuga ning toimub igal aastal ise mõisas või muus ilusas ajaloolises hoones.

Tänavu oli naabrite lõpupidu Valmiera restaureeritud kontserdisaalis. See on õhulise arhitektuuriga romantiline puithoone, mis asub keset parki. Omanik on, muide, Taani päritolu mees, kes varem Lätis farmi pidas. Siis müüs ta aga farmi ära ja üritab nüüd meelelahutusäris kanda kinnitada.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-12 rihthöövelpaksusmasin Hind:

601 € (km 0%)

NOVA BY-12 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpaksusmasin väiksematesse ruumidesse. Ei vaja alust. Vibratsioonivaba ja vaikne masin.

Võib asetada lauale või muu vastava pinna peale ja sooritada hööveldus seal. Lihtne tõsta pärast tööd kõrvale. Kasulik lahendus saada kaks tislerile tähtsat masinat töökotta ülisoodsa hinnaga.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1800 W Mootor: 8800 p/min Terade arv: 2 Max höövelduse laius: 305 mm Max kõrgus: 158 mm Max hööveldamine: 1–2 mm Kaal: 42 kg

NOVA MAG18

magnetiline laastukoguja 460 mm

NOVA BS-250 puidulintsaag

NOVA TS-250 ketassaag

NOVA WB-36 tisleripink

48 € (km 0%)

Magnetiline laastukoguja NOVA MAG 18 on 460 mm töölaiusega ning sobib kasutamiseks igas garaažis ja töökojas. Töövahend eraldab lihtsalt magnetilised metallid muust prahist.

Magnetiline laastukoguja korjab põrandalt üles laastud, poldid, mutrid. Käepidemest vabastad magneti näiteks jäätmete- või kogumisnõu peal ja kukutad kogutud materjali mugavalt õigesse kohta. Lihtne ja kiire kasutamine. Lihtne ja tugev disain.

Laius: 460 mm Kaal: 5 kg

NOVA 710 Inglise ratas

Hind:

319 €

Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses kaasas. Lisavarustusena on saadaval Mobile Wheel Kit – ratastega varustatud alus, millega on lihtne lintsaagi liigutada.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 370 W Tera kiirus: 780 m/min Tera suurus: 1750 x 6–13 mm Max saagimisvõimsus: 100 mm Lõikevõimsus/sügavus: 245 mm Kaal: 35 kg

NOVA TY12001 hüdrauliline press 12 t Hind:

319 € (km 0%)

Mugav väike press mitmesuguseks kasutamiseks. Väike ja ruumisäästlik mudel sobib ka töölauale. Käsipumbaga juhitav hüdraulikarõhk. Manomeeter ja kaks V-kujulist vastakdetaili sisalduvad hinnas.

Surve: 12 t Käigu pikkus: 160 mm Kolvi läbimõõt: 53 mm Tööala laius: 508 mm Töötlemise kõrgus/ala: 325 mm Kaal: 63 kg

Hind:

Hind:

(km 0%)

402 €

Hind:

641 €

(km 0%)

(km 0%)

DeLuxe-mudel neile, kes vajavad mitmekülgseimat ja parimat mudelit. Valmistatud Saksa pöögist. Suured mõõtmed, väga tugev konstruktsioon. Varustatud kuue sahtli ja ühe kapiga, milles saab mugavalt tööriistu hoida. Stiilne välimus. Tugev ja vastupidav konstruktsioon. Tööriistad saab mugavalt sahtlitesse paigutada.

Pikkus: 2100 mm Laius: 780 mm Kõrgus: 815 mm Kaal: 127 kg

Eriti populaarne lauasaag, mis on odav, kuid mitmesuguste funktsioonidega. Sobib hästi tööobjektile transportimiseks. Integreeritud puruimur.

Kallutav tera 45 kraadi. Transpordirattad ja käepide lihtsustavad liigutamist.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1800 W Mootor: 4500 p/ min Tera kalle: 0–45° Tera suurus: 254 x 30 x 2,6 x 1,8 mm Max saagimisvõimsus: 90°/ 80 mm, 45°/ 56 mm Kaal: 38 kg

480 € Hind:

64 € (km 0%)

NOVA PP13E on puuriterade teritamiseks mõeldud terituspink, millega teritad 3–13 mm läbimõõduga puuriterasid. Tera minimaalne pikkus 85 mm. Teemant-lihvketas. Lihtne ja kiire kasutamine ning harrastajale odav omandada.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 80 W Kaal: 2,5 kg Pöörlemiskiirus: 4200 rpm

NOVA 36B metallitreipink NOVA MP500 käärtõstuk NOVA X-45 mootorrattale freespink Hind:

Hind:

NOVA PP13E terituspink

6040 € (km 0%)

Standardvarustuses on suure Sino diginäidik.

Treipingi lisavarustuses on ka jalgpidur.

Loomulikult on kaasas halogeentöövalgustus ja jahutussüsteem. Treipingil on tippkvaliteediga, induktsioonkarastusega ja täpsustöödeldud siinid. Ülisuur täpsus.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 70–1900 rpm (8 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 360 mm Töödeldava detaili max läbimõõt lünetita: 506 mm Spindli läbiviik: 51 mm Tagapuki tsentri koonus: MK4 / 42 mm Pikkus: 1800 mm. Laius: 750 mm Kõrgus: 1600 mm. Kaal: 650 kg

Hind:

72 €

(km 0%)

Tugev mudel, mille võimsus on kuni 500 kg!

Vastupidav, kvaliteetne ja lihtne – usaldusväärne mudel. Kruvitungraud jääb üles ega vaju läbi. Nii võid julgelt ja ohutult teha hooldustöid. Kaasas kaks raamiadapterit ja pööramisvõti.

Tõstejõud: 500 kg Max tõstekõrgus: 400 mm Min kõrgus: 95 mm Laua suurus: 450 x 150 mm Kaal: 14 kg

(km 0%)

Nüüd müügil ka asjaarmastajaile sobiv, eriti soodsa hinnaga, kuid kvaliteetne ja töökindel mudel. Kaasas joonisel näidatud 5 rulli + 1, mis on seadmes juba olemas. Metallitööliste, autoremontijate jpt unelmate tööriist. Tugev korpus, mis ei paindu ega anna järele ka intensiivsel kasutamisel. Ülemine ratas: 200 x 50 mm Alumine ratas: 75 x 50 mm Töötlemissügavus: 700 mm Pikkus: 870 mm Laius: 920 mm Kõrgus: 1500 mm Kaal: 76 mm

NOVA RM12 sikemasin

Hind:

2169 € (km 0%)

Valmistatud suurel koormusel professionaalseks kasutamiseks. Hammasratasülekanne.

Mikroettenihe. Vaikne hääl. Kaasas: puurimispadrun, otsafreesikinnitus MK4, sobituskoonused MK4->MK3 ja MK3->MK2, T-soone kinnituskruvid, kiilvõti, õlikann, võtmed. Kalle paremale ja vasakule 90 kraadi.

Suunavahetus. Puurimine või freesimine nurkades on selle masinaga käepärane ja lihtne.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 2400 p/min Pöörlemiskiirus: 75–3200 rpm (12 kiirust) Puurimisvõimsus: 45/32 mm Freesimisvõimsus: 80/32 mm Freesipea kalle: 90° Spindel: MK4. Kaal: 300 kg

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 5306 6059, ivo.ilustrumm@koneita.com

Hind:

201 € (km 0%)

Masinaga tuleb kaasa kuus paari lainestus-/ kantimisrulle. Maksimaalselt 1,2 mm materjalile. Suue 381 mm. kaal 24 kg. Lihtne kinnitada töölauale. Tugev ja vastupidav konstruktsioon. NB! Alus on lisavarustus.

Töötlemissügavus: 381 mm Max paksus: 1,2 mm Kaal: 24 kg

VA S T UK A JA

Nr 12 (52) 15. detsember 2016

l

M A A M A J A N D U S 9

Kas mahedalt peetav lihaveis on ikka kõige loodussõbralikum loomaliik?

RAIVO TASSO

Eesti lihaveisekasvatuse mõju keskkonnale on imeväike, ent samas pole lihaveisekasvatus tootmisharuna kindlasti kõige keskkonnasõbralikum.

ALLAN KAASIK, PhD Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

A

ugustis ja septembris Maamajanduses alanud diskussioon põllumajandusloomade pidamisega kaasneva keskkonnakoormuse üle on andnud üldisest probleemist mõnevõrra väära pildi.

Kliima soojenemist ja muud keskkonnakahju põhjustavate gaaside teke jaguneb inimtekkeliseks ehk antropogeenseks ja looduslikuks.

Suurimad looduskoldelised metaaniallikad on märgalad – sood, rabad, veekogude põhjamuda ning emissioonid maapinna lähedal olevatest maavarade lasunditest, näiteks kivisüsi ja põlevkivi.

Suurimateks inimtekkelisteks metaani emissiooni allikateks loetakse aga nafta- ja gaasitootmist ning -töötlemist, samuti põllumajandust. Peami-

sed metaaniallikad põllumajanduses on looma- ja riisikasvatus.

Hinnangud, milline on põllumajanduse osatähtsus kogu inimtekkelisest metaani emissioonist, varieeruvad suurtes piirides sõltuvalt uuringu koostamise metoodikast.

Varasemates Maamajanduse numbrites välja toodud suht­ arv 10–12 protsenti on seejuures üks väiksemaid. Näiteks FAO 2006. aastal koostatud ülevaates maailma loomakasvatuse globaalsest mõjust keskkonnale räägitakse ainuüksi loomakasvatuse kontekstis suhtarvust 35–40 protsenti.

Nagu teada, moodustub metaan looma seedegaaside koostises – mäletsejalistel peamiselt eesmaos, monogastrilistel loomadel soolestikus – ning sõnnikukäitlemise käigus.

Globaalselt on loomakasvatusest keskkonda sattuva metaani tekkes konkurentsitult suurim osatähtsus veistel. Peamine

Väljas peetavad veised eritavad õhku metaani.

põhjus on siin loomade koguarv ning tootmisviis.

Maailma mastaabis peetakse olulist osa lihakarjast ekstensiivselt, mis üldjuhul tähendab madalat geneetilist potentsiaali ja tootlikkust. Nõnda et piisava toodanguhulga – liha ja vasikate –

saamiseks on vajalik suur loomade koguarv. Sageli puudub inimesel võimalus ekstensiivse tootmisviisi korral vähendada või vältida tekkida võivat negatiivset keskkonnamõju, eeskätt sõnnikumajanduse aspektist.

Loomakasvatusest keskkonda sattunud jääkaineid kasutavad suures osas ära taimed. Lehestiku kaudu seotakse näiteks hingamise käigus tekkinud süsihappegaasi, taimede juurestik omastab aga pinnases, kaasa arvatud loomasõnnikus sisaldu-

vat süsinikku. Metaani taimed ei omasta. Üldlevinud on seisukoht, et taimestik, sealhulgas rohumaad, on võimeline koguseliselt ära kasutama loomakasvatusest pärineva süsihappegaasi, mis tekib hingamise tagajärjel ning sõnniku mikrobioloogilise lagunemise kaasproduktina.

Mainitud põhjusel ei räägita loomakasvatuse kontekstis süsi­ happegaasist kui saaste­ainest.

Seejuures ei sõltu taimestiku süsihappegaasi sidumise võime selle päritolust. Ka ilma põllumajandusloomadelt pärineva süsihappegaasita protsess jätkuks.

Eesti lihaveiseid peetakse peamiselt ekstensiivselt. Rohumaaveis on sellise tootmisviisi tüüpiline näide.

Kuna Eesti lihaveiste koguarv on maailma üldhulgas tühine, kontsentratsioon pindalaühiku kohta madal ning kasvatatakse enamasti kiirekasvulisi tõuge, siis summaarne metaani emissioon ja ka üldine mõju keskkonnale on tegelikult väga väike.

Kuid rääkida lihaveisekasvatusest kui äärmiselt keskkonnasõbralikust loomakasvatusharust on samuti kohatu.

Ala Talutehnika aastalõpupakkumine!

Rullipress Z562RW rootori ja nugadega Hind 11 000 € + km

Rullipress Z562R rootoriga Hind 10 000 € + km

Hooldusniidukid 1,3–2,5 m Hinnad al 860 € + km

Rootorniiduk 2,8 m Hind 4000 € + km

Rootorniiduk 2,5 m Hind 3800 € + km

Frontaallaadur MTZ Hind 2500 € + km

Randaalid Dexwal 2,5–4,0 m Hinnad al 3000 € + km

Kiletaja Z577 Hind 4300 € + km

Kiletaja Z593 Hind 5300 € + km

Pakkumine kehtib kuni 31.01 või kuni kaupa jätkub!

Ala Talutehnika OÜ alatalutehnika@gmail.com tel 504 3918 (juhataja), 5695 1182 (müügijuht)

www.alatalutehnika.ee

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 12 (52) 15. detsember 2016

“Kui meil oleks siin pealinna kõrval 800 hektarit maad omandis, siis loomad oleks hobi ja maa oleks äri,” ütleb Endel Albin, kes julges kümme aastat tagasi esimesena oma lauta lüpsma soetada robotid.

Rohumaalt piimaklaasi...

Lely Center Estonia - Linery OÜ Tel.: 52 16 455 • E-post: toomas@linery.ee

www.linery.ee • www.lely.com

KVALITEETSED PELLETIKATLAD

ENDEL ALBIN – rob ASi Pakar juhataja Endel Albin Harju­ maalt Rae vallast tõi esimesena Eestis oma lauta lüpsirobotid. Nüüd on ta nendega oma 230pealist piimakarja lüpsnud juba kümme aastat.

AIRO 40, 70, 100, 150 kW

S

“

BIO 15, 25, 40 kW

TURBO 70, 100, 200, 300, 500 kW

ECO 25, 40, 70, 100, 200, 300 kW

PÄIKESEPANEELID

Telli katla paigaldus ja ehitustööd

www.verdonprojekt.ee

www.alve.ee • Suur-Jõe 67, Pärnu Tel 501 7062, 447 8477

ee on tõsi, et minu robotid on lüpsnud juba kümme aastat järjest,” muheles Endel Albin. Ta meenutas, et mõte tuua esimesena Eestis oma lauta lüpsirobotid tekkis tal juba 2004. aastal, kui nad hakkasid plaanima uue lauda ehitust. 2005. aasta lõpus hakati uut lauta projekteerima ja 2006 anti see käiku kahe Lely Astronaudi lüpsirobotiga. Eesti esimese robotlauda avamisel osales isegi Saksamaa põllumajandusminister Ilse Aigner.

“Käisime Taanis ja Soomes robotfarmidega tutvumas, sealt see mõte tuligi, sest Taanis olid juba pooled laudad robotitega, aga meil polnud mitte ühtegi,” meenutas Albin. Ta selgitas, et lisaks kahele robotile telliti kohe ka kolmas. “Kolm esimest robotit on meie laudas, siis tuli vahele Avo Samarüütel Tartumaalt oma robotitega ja alles seejärel saime meie ka neljanda oma lauta,” loetles Endel Albin.

Esimesed kaks robotit maksid koos ülespanemise ja jõu-

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

söödapunkriga 3,5 miljonit krooni. Nii et ühe roboti hinnaks kujunes 1,6 miljonit krooni. Albin nentis, et praegu on uued mudelid odavamaks läinud, aga tema lauta need praegu ei sobiks. Tehnoloogia on natuke teine ja sel juhul tuleks hakata laudas ümberkorraldusi tegema, eelkõige loomade liikumist arvestades. Praeguse mudeliga liigub loom masina alla poolpõiki, uuema mudeliga on loomal sirge tee.

Peavad vastu aastakümneid “Ei ole mõelnud roboti vahetamise peale, need vanad käivad veel küll. Ka pole uuemad mu-

delid sugugi tootlikumad,” ütles ASi Pakar juhataja.

Ta meenutas, et kümme aastat tagasi said nad lauta kõige uuema mudeli A3, mis oli äsja tehasest tulnud. Ainuke robotite pakkuja oli toona Uhtna talutehnika, mis praegu enam ei tegutse. Nüüd teenindab ja hooldab Lely roboteid Linery OÜ, selle firma spetsialistid pakuvad ASi Pakar robotitele korralist hooldust ja omanikele nõustamist.

“Mina võin Lely roboteid kiita küll, need on mind kümme aastat hästi teeninud ja väga suuri viperusi pole olnud. Mõningaid detaile tuleb aeg-ajalt vahetada ja hooldada, aga sedasama on vaja teha ka platsija torusselüpsi puhul. Välja vahetada neid küll pole tarvis. Arvan, et töötavad veel kümmekond aastat,” tõi esile Endel Albin. Väga suurt kapitaalremonti pole need robotid vajanud.

Piimatootja lisas, et tehas on andnud korpusele küll kümneaastase garantii, aga ülejäänud osad on nii töökindlad, et võivad mitukümmend aastat töötada. Programmi uuendatakse pidevalt, need uuendused jõuavad ka robotite omanikeni. Arvuti andmetöötlusega tegeleb nii omanik ise kui ka tema farmijuhatajast abikaasa Virge.

Töötajaid on üle kümne. Pajupea laudakompleksis lüpstak-

L O OM AK A S VAT US

Nr 12 (52) 15. detsember 2016

SVEN ARBET

otlüpsimees number üks se praegu 230 lüpsilehma, koos noorkarjaga on lautades üle 600 looma. Karja toodang on üle 9000 kg lehma kohta aastas. Kui kari kümmekond aastat tagasi veel lüpsiplatsil käis, saadi aastalüpsiks vaid 7000 kg lehma kohta, nii et robotlüpsiga on toodang tunduvalt tõusnud.

Piima müüakse läbi tulundusühistu Epiko Maad haritakse üle 800 hektari, aga omandis on vaid poolsada hektarit. Sest pealinna lähistel maad omandada pole sugugi lihtne: “Oleme väikesi maatükke ostnud, aga vahepeal läksid hinnad nii üles, et põllumajanduseks seda maad küll osta ei jõudnud.”

Samas on piimanduskriis jälje jätnud ka sellele põllumajandusettevõttele, osa hooneid vajaks remonti. Kõike, mida tarvis, see firma korraga teha ei suuda, aga pikema aja jooksul saadakse kindlasti hakkama.

Rekonstrueerimist robotlaut Albini sõnul ei vaja. “Me väga tipus ei ole, aga pole seda taotlenudki. Olen farmihoone ehituse ja masinatega rahul. Algul olin küll üsna mures, et loomad hakkaksid ikka robotis käima. See-

K O M M E N TA A R

Meie lautades on ligi sada Lely robotit Kord soetatud lüpsirobotiga saab lüpsta aastakümneid, kui omanik hoiab oma masinad korras. Praegu lüpsab Eestimaa lautades juba 96 Lely robotit, sajani pole veel jõudnud.

Endel Albin oli Eestis tõepoolest esimene, kes tõi oma lauta 2005. aastal loodud lüpsiroboti Lely Astronaut A3 mudelid, mis töötavad nii Eestimaal kui mujal maailmas täie jõudlusega.

Nüüd pakub Linery osaühing ka uuemaid mudeleid seeriast A4.

Lely A2 mudelid loodi juba 1992. aastal ja ka nende abil lüpstakse lehmi paljudes riikides edukalt siiani.

Iga robotit hooldame kolm korda aastas, tehes üldist ja ennetavat hooldust. Lisaks on korrektiivne hooldus, kui omanikul on vaja masinal näiteks mõni osa vahetada või lisahooldust teha. Samuti paigaldatakse masinatele pidevalt nii tarkvara kui riistvara uuendusi.

Päris palju on juttu olnud ka sellest, et lüpsirobotid ei kõlba suurtesse karjadesse. See jutt ei vasta tõele. Meil on Eestiski suurtes karjades lüpsirobotid, need töötavad päris hästi.

Näiteks paigaldasime viis aastat tagasi ASile Peetri Põld ja Piim 17 lüpsirobotit, mis lüpsavad üle tuhande lehma.

TOOMAS RÜÜTEL Linery OÜ juhataja

tõttu tegime avatud laudahoone, et vajadusel saaksime ka ehituslikult midagi muuta,” rääkis omanik. “Aga robotis käimisega pole tegelikult mingit muret.”

Mina võin Lely roboteid kiita küll, need on mind kümme aastat hästi teeninud ja väga suuri viperusi pole olnud.

Endel Albin

Ta lisas, et laut on jäänud nüüd vanamoodsaks selles mõttes, et see võiks olla suurem, loomi rohkem ja lüpsmas vähemalt kuus robotit.

Kümnendaks aastapäevaks võlgadest priiks Üht tähtpäeva saavad aktsiaseltsi Pakar omanikud veel tähistada – kümme aastat tuli

maksta lauda ja robotite eest võlga, enne kui kohustused täidetud said. Nüüd on võlad makstud. Enam-vähem robotite kümnendaks aastapäevaks.

“Praegu on nii farmihoone kui robotid välja makstud, õnneks pankadele me palju võlgu enam ei ole,” tõdes Endel Albin.

Kõige raskemal ajal maksis aktsiaselts Pakar veel oma laenusid. Lehmapidamise lõpetamisele pole Albin aga mõelnud ka kõige sügavamal kriisiajal.

“Kui tehnika töötab ja hooned ning sõnnikuhoidlad on olemas, on raske mõelda, et neil pole enam otstarvet,” ütles ta.

Robotilaen jooksis nulli sel suvel, oktoobris maksti viimane laudalaen. Albin lisas, et raskusi on olnud ning nad on jäänud näiteks tarnijatele mõnikord võlgu. Järgmisel kevadel lõpeb taas paar liisingut, siis jääb liisingu alla veel vaid üks traktor.

Iseenda sõnul on mees nüüd omadega nullis, aga ta tunnistab sedagi, et see on saavutatud teiste investeeringute tegemata jätmise arvelt. Tagantjärele on ta tänulik oma lähematele sõpradele, kes innustasid teda õigel ajal roboteid soetama, suur investeering jõuti teha veel enne 2007. aasta kriisi. Praegu on toorpiima hind kerkinud ka umbes 40 protsenti, nii et AS Pakar jätkab täiel tuuril. “Praegu tundub, et oleme ellu jäänud,” ohkas Albin kergendatult.

l

M A A M A J A N D U S 11

12 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 12 (52) 15. detsember 2016

Antibiootikumide kasutamist loomak RAIVO TASSO

Maailmas üha suureneva antibiootikumi­ resistentsuse tõttu piiratakse loomakas­ vatuses antibiootikumide kasutamist.

Eelkõige selliste antibiootikumide, mida rakendatakse ka inimeste ravimisel.

S

eda, et antibiootikumide mõju ravimitena järjest väiksem, on märgatud juba mõnda aega.

Sellele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis. Ta on avaldanud kartust, et kui antibiootikumide liigsele ja ebaõigele kasutamisele kogu maailmas piiri ei panda, satub kogu kaasaegne meditsiin löögi alla.

“Antibiootikumide kasutamise kultuur peab muutuma. Neid peaks kasutama ainult labori­ analüüside põhjal ning mitte mingil juhul profülaktikaks,” on voliniku seisukoht.

Milline on olukord Eestis?

“Haiguste ärahoidmine on kindlasti odavam kui ravimine, nii inimesel kui loomal,” tõdeb Märja katsefarmi juhataja Birgit Aasmäe.

Võib tõdeda, et hea. Kui Euroopa Liidus keskmiselt kasutati 2015. aastal antibiootikume 24 määratletud päevast annust (ingl k defined daily dose, lüh DDD) tuhande inimese kohta, siis Eestis 11,6. Väiksem on kogus vaid Hollandis – 10,7. Edetabeli tipus troonivad aga sellised riigid nagu

AIVE MÕTTUS aive.mottus@maaleht.ee

Kreeka (36,1), Rumeenia (33,3) ja Küpros (31,1).

“Loomakasvatuses on meil olukord üldkoguste poolest enam-vähem hästi, kuid kindlasti saab veel palju paremini,” tõdeb Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor ja Märja katsefarmi juhataja Birgit Aasmäe, kelle magistritöö käsitles antibiootikumide kasutamist veterinaarpraktikas.

Veterinaarias kasutatakse antibiootikumide koguse hindamiseks mitmesuguseid ühikuid ja keerulisi valemeid, mis võtavad arvesse nii müüdud antibiootikumide koguse kui ka riigis elavate põllumajandus- ja lemmikloomade ning lindude hulga. Selle tulemusel saadakse näiteks teada, mitu tonni aktiivseid antibiooti-

kumiühikuid mingis riigis veterinaarsel eesmärgil müüakse.

Ka selles pingereas on Eesti 2014. aasta andmete alusel 9,9tonnise näitajaga heal positsioonil. Võrdluseks, et Hispaanias näiteks on see kogus 2965,5, Itaalias 1441,6 ja Saksamaal 1313,7 tonni.

Viimased andmed, mis pärinevad käesoleva aasta oktoobrist, näitavad, et ajavahemikul 2011–2014 vähenes antibiootikumide kasutamine loomadel Euroopas 2,4 protsenti. Veterinaarsete antibiootikumide müük vähenes 24s andmeid esitanud riigis samal perioodil aga koguni 12 protsenti.

“Eestis on probleem selles, et esimese valikuna kasutatakse liiga sageli niisuguseid ravimeid, mida ei peaks kasutama, eelkõige laia toimespektriga antibiootikume. Näiteks pole mõistlik esimese valikuna kasutada 3.–4. põlvkonna tsefalosporiine, fluorokinoloone jms. Haiguste spekter, mille puhul neid antibiootikume kasutatakse, on liiga lai – veiste udarapõletiku ja jalahaiguste puhul ei tohiks need kindlasti olla esimene valik,” selgitab Birgit Aasmäe.

Levinuim probleem – mastiit Udarapõletik ehk mastiit on piimalehmade hulgas väga levinud haigus, seda pole võimalik välti-

TEAGLE TOMAHAWK RULLIPURUSTAJAD –

enim müüdud purustajad Eestis

G

ZETOR CRYSTAL 160

171 hj

ANTII AR

KAMPAANIA MCHALE’I TAVAJA KOMBIPRESSI 2017. aasta mudelitele kuni aasta lõpuni!

69 900 €

• Saare Talutehnika OÜ on McHale’i pikaajaline esindaja Eestis!

• Suure kogemusega hooldemeeskond • Suur varuosade laoseis • Rahulolevad kliendid

... JA PÕHUVESKID (võimaldavad ühtlast lühikest haket vastavalt valitud sõelale)

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Urmas Pungar, tel 526 6103

Ragnar Rosenberg, tel 510 2331 Sander Kikas, tel 568 4878

PICHONI LÄGA JA SÕNNIKUTEHNIKA

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 Tartu • tel 502 1373, 512 6296 info@stt.ee www.stt.ee

L O OM AK A S VAT US

Nr 12 (52) 15. detsember 2016

l

M A A M A J A N D U S 13

kasvatuses hakatakse piirama TA S U B T E A DA

Teadlane: antibiootikumiresistentsus on tõsine oht inimeste tervisele Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson: “Antibiootikumid on üks tänapäeva meditsiini võimsamaid tööriistu. Kui antibiootikumid enam ei toimi, on paljud nakkushaigused väga raskete tagajärgedega. See ongi põhjus, miks oleme mures, et see ravimigrupp meil ka edaspidi kasutada oleks.

Antibiootikumid pidurdavad bakterite kasvu meie kehas. Samas võivad bakterid muutuda selliselt, et antibiootikumid neile enam ei toimi, tekib antibiootikumiresistentsus. Seejuures, mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda kiiremini resistentsus tekib. Üle poole maailma antibiootikumide kogusest kasutatakse loomakasvatuses. Paraku levib loomakasvatuses tekkinud resistentsus edasi inimestele. Näiteks võivad resistentsed bakterid kanduda loomadelt üle farmitöötajatele. Ja kui loom on nakatunud resistentsete bakteritega, võib neid leida ka toodangust.

Kuna lihatooteid tarbitakse üldjuhul kuumtöödeldult, hoitakse sellega ära resistentsuse levik nende kaudu.

Ka ei lagune paljud ravimid meie kehas, vaid väljuvad neerude kaudu ja satuvad reoveesüsteemi. Nii satuvad sinna ka meie sooltes elavad bakterid. Seepärast vajame ravimijääkide ja resistentsete bakterite seiret nii keskkonnas kui ka näiteks reoveepuhastites.

Resistentsete bakterite levikut kiirendavad kaubandus ja turism, sest inimesed ja kaubad liiguvad üle kogu maailma ning nendega koos ka bakterid, sh resistentsed bakterid.”

Allikas: Maablogi

da ning seda leidub kõikides karjades. Kuid hoolimata sellest ühtset, kõigile sobivat retsepti olemas pole.

“Antibiootikumi valik sõltub haigusetekitajast,” ütleb Aasmäe.

“Esiteks peaks iga farmi puhul teadma, millised patogeensed tekitajad selles karjas ülekaalus on.

Kui vähegi võimalik, tuleks mastiiti tekitav mikroob ja tema antibiootikumitundlikkus laborianalüüsiga kindlaks määrata.”

Seda, kui paljudes karjades seda praegu tehakse, ei julge keegi öelda ning isegi laboritest ei saaks täpseid vastuseid. “Kõiki piimaproove ei viida analüü-

Tipptasemel kõrge kvaliteediga

siks laborisse, vaid kasutatakse ka farmides kohapeal mikroobi väljakasvatamise meetodit,” selgitab Birgit Aasmäe. Üldised soovitused, millise tõve puhul põllumajandusloomadel milliseid antibiootikume kasutada ning mis järjekorras, on Eesti Maaülikooli teadlastel välja töötatud ning need on kõigile kättesaadavad veterinaar- ja toiduameti kodulehel. Samas on tekitaja määramine enne ravi alustamist alati vajalik, kuid otsuse selle kohta teeb loomaarst igal konkreetsel juhul eraldi.

“Kõikidel mastiidijuhtudel tõesti ei jõua analüüsi teha ja see pole ka majanduslikult mõistlik.

Märja katsefarmis teeme analüüsi kindlasti siis, kui loom haigestub udarapõletikku esimest korda elus,” toob Aasmäe näite enda juhitavast farmist.

Mastiidi puhul pole ravi efektiivsuse ega ka ravimiresistentsuse tekke ohu seisukohalt olulist vahet, kas antibiootikumi süstida või manustada lokaalselt nisasse. Mõlemad variandid on efektiivsed.

Ravimvormi valikul tulevad mängu hoopis teised tegurid – kas haaratud on vaid üks udaraveerandik või mitu, ning näiteks see, millise laudaga on tegu.

Nisasse tuleb ravimit manustada kohe pärast lüpsi. Platsilüpsi puhul on see väga hästi teostatav, kuid robotlaudas tuleks lehma jälgida, et tabada hetk, millal

N Õ UA N D E I D L O O M A P I DA J A L E

Aita vähendada antibiootikumi­ resistentsuse tekkimise ohtu nnKasuta antibiootikume vaid veterinaararsti ettekirjutusel. nnPea kinni määratud ravimiannustest ja ravikestusest. nnOsta antibiootikume vaid tegevusloaga ravimimüüjalt. nnEnneta nakkushaigusi, järgides loomakasvatuse head tava. nnHoolitse farmihügieeni eest ja võimalusel vaktsineeri loomi. nnPea arvestust kasutatud antibiootikumide kohta.

Allikas: Maablogi

ta robotisse lüpsile läheb või teda siis spetsiaalselt sinna ajada. Üks riskikoht on antibiootikumide kasutamise juures veel.

Kord näeb ette, et ravikuuri määrab ja seda alustab arst ning jätkata võib arsti korraldusel loomaomanik. Kuid täiesti võimalik on ka olukord, et loomaomanikul on laudas antibiootikumide varu olemas ning ta kasutab neid iseseisvalt. Seda, kas ja kui sageli Eestis nii tehakse, ei oska keegi täpselt hinnata.

Kasutamise reeglid karmistuvad Ühtseid ja väga täpseid soovitusi selle kohta, et ühe või teise haiguse puhul tuleb just seda või teist antibiootikumi kasutada, pole võimalik anda. Nagu patogeensed bakterid ja nende antibiootikumitundlikkus on erinevad eri lautades, on nad seda ka eri riikides.

“Antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses Euroopas seni ühtselt reguleeritud ei ole.

On liikmesriike, kes reguleerivad seda valdkonda väga rangelt. Näiteks Taani, Holland ja Rootsi, kus on piirangud laia toimespektriga antibiootikumide kasutamisel ja selle üle tehakse ranget järelevalvet. Samas kehtivad Lõuna-Euroopa riikides leebemad nõuded. Eesti seadusandlus kaldub selles valdkonnas pigem Põhjamaade poole,” selgitab maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo peaspetsialist Piret Aasmäe Maablogis.

Inimestele ja loomadele eri ravimid Südamekirurgiks õppinud ning 24 aastat inimeste ravimisega tegelnud Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitise ar-

vates peaks sisse seadma korra, et osa antibiootikume tohib kasutada ainult inimestel, mitte loomadel. Ning seda Euroopa Liidus lähiaastatel teha proovitaksegi.

2014. aasta septembris algatas Euroopa Komisjon määruse eelnõu, milles ühe abinõuna piiratakse antibiootikumide kasutamist nii, et veterinaararsti väljakirjutatav ravimikogus peab vastama tema hoole all olevate loomade raviks vajalikule kogusele. Ühtlasi on kavas koostada loetelu vaid inimeste raviks mõeldud antibiootikumidest.

“Viimastel aastatel on antibiootikumide kasutamist Eesti loomakasvatuses tõenäoliselt mingil määral vähendanud ka raske majanduslik olukord, sest ravimine, ka antibiootikumidega, on kallis. Haiguste ärahoidmine on kindlasti odavam kui ravimine, nii inimesel kui loomal. Antibiootikumid pole mingid imeravimid, mis likvideerivad haigused kogu karjas. Kui kari on hästi söödetud ja hooldatud, avalduvad haigused palju harvemini,” sõnab Birgit Aasmäe lõpetuseks.

Allikas: “Summary of the latest data on antibiotic consumption in the European Union.

ESAC-Net surveillance data”.

November 2016; “Sales of veterinary antimicrobial agents in 29 EU/EEA countries in 2014”

Farmeri ja ehitaja kõva abiline!

TELESKOOPLAADUR FH 225 S Silohammustajad, harjad Lägatankerid (vaakumiga täitmine, pealt laetavad) Treilerhaagised, tahkesõnnikulaoturid Lägapumbad ja -mikserid

Taani kvaliteet ja töökindlus!

Soeta kevadeks hea hinnaga põllurull Fo-Ka Vip-Roller * töölaius 3,7 m * töölaius 4,5 m * töölaius 5,4 m * töölaius 6,3 m * töölaius 7,3 m * töölaius 8,2 m Technoland OÜ Rakvere vald, Lääne-Virumaa tel 5345 7458 • info@technoland.ee www.technoland.ee

hind alates: hind alates: hind alates: hind alates: hind alates: hind alates:

4 300 4 900 6 300 6 900 7 900 9 100

EUR + km EUR + km EUR + km EUR + km EUR + km EUR + km

Kampaania kestab kuni 01.02.2017 Anti Arula Kalvi Krebsbach anti@sikeagri.ee kalvi@sikeagri.ee 53 32 2955 52 34 802

Marko Sahtel Mart Siiman marko@sikeagri.ee mart@sikeagri.ee 51 99 1274 53 321 144

14 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 12 (52) 15. detsember 2016

Krasti küla oksjonimajas Lätis müü Kui Eestis käivad lihaveiste ostjad laudast lauta, siis mujal maailmas müüakse neid loomi peamiselt oksjonitel. “Mujal maailmas” tähendab ka Lätit.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

M

“

eil on 2,40 ...

2,45 esimest korda, 2,45 teist korda, 2,45... Müüdud!”

Neid sõnu ütleb oksjonipidaja Kaspars Adams iga kahe nädala tagant tuhandeid kordi.

Talle kuulub Baltimaade ainus litsentseeritud oksjonimaja ja see leiab tihedat kasutamist.

Kuus aastat tagasi mõtles Lõuna-Lätis Krasti külas tegutsev noor lihaveisekasvataja Kaspars Adams, et prooviks korraldada välismaal nähtute sarnaselt lihaveiste oksjoni oma talus. Ta kohandas oksjoni pidamiseks vana lauda juurdeehituse ja paigaldas metallaedikutest oksjoniringi.

27. augustil 2010 sai ta Läti veterinaar- ja toiduameti sertifikaadi veiseliha ekspordilao avamiseks.

“Kui suudaks müüa 40 looma, oleks väga hästi,” arvas Kaspars toona.

Esimene oksjon läks õnneks ja peagi hakkas tegevus laiene-

ma. Nii said Krasti oksjonid hoo sisse, müüdavate loomade arv kasvas iga aastaga ning tänavu on müüdud juba 15 000 eri suuruses ja vanuses lihaveist.

Kahe nädala eest, 1. detsembril, käisid Lätis oksjonit uudistamas ka Eesti lihaveisekasvatajad: bussitäis šaroleeklubi liikmeid, mõni herefordikasvataja ning lihaveisekasvatajate seltsi juht Aldo Vaan, kes ise peab limusiini tõugu.

Hommikul vaadati laudas loomi, südapäeval algas oksjon.

Müüki läks üle 900 veise.

Alghinnad üllatavalt madalad Alghinnad olid üllatavalt madalad, kõige kesisemad ainult 1,20 eluskaalukilost. Selle eest pakuti noori ristandmullikaid, kellel oli lihatõu veresust alla poole. Selliste loomade hinnad ei tõusnud mõnikord ka pakkumise lõpuks kahe euroni.

Suuremad ja puhtatõulisemad mullikad läksid müüki alghinnaga 1,70–1,90 ning kesk-

miseks müügihinnaks kujunes 2,30–2,40. Puhtatõuliste šarolee mullikate eest saadi 2,40–2,60.

Pullide alghind oli mullikate omast kõrgem – keskmiselt 2,40. Kalleimad loomad läksid müüki hinnaga 3,70–3,80.

Müügiringi toodi loomad gruppide kaupa ja kõigepealt üritatigi müüa tervet gruppi.

Kui aga ostjatele mõned loomad eriti meeldima hakkasid, paluti nood grupist eraldada ja müüdi kõige esimestena.

Enamik ostjaid tuli välismaalt Läti oksjoni on lisaks Läti oma talumeestele üles leidnud ka välismaised kokkuostjad. Osa neist on kujunenud oksjoni püsi­klientideks. Nii on alati kohal türklased ning poolakad, kes ostavad väiksemaid, kuni 250kiloseid lihaveiseid, et neid omal maal nuumajatele edasi müüa.

Ent ostjaid tuleb ka Saksamaalt, Austriast, Hollandist ja mujalt.

1. detsembril peetud oksjonil osalesid vaid mõned Läti talumehed.

Kaks ostjat vahendasid loomi Türki, ja nemad ostsid ainult mullikaid. Väidetavalt proovivad Türgi võimud reguleerida loomade sisseostu riiklike litsentsidega ja õigus loomi hankida on vaid litsentseeritud kokkuostjatel. Samuti olevat neil

luba osta Läti oksjonilt vaid lehmikuid, pulle aga mitte.

Poolast oli kohal üks suur ostja, kes ostis ära väiksemate ja odavamate loomade grupid.

Oli ka paar väiksema haardega Poola kokkuostjat. Üks neist otsis gruppidest välja ilusamad ja tõule vastavama välimusega loomad ning pakkus nende eest rohkem kui konkurent. Samasugustele loomadele konkureeris nimelt ka Hollandi ostja, kellel on lätlastega ühisfirma.

Kui algul tõusid hinnad 5–10 sendi kaupa, siis pärast, kui hinnad juba kõrgemad, pakkus Kaspars Adams uusi hindu lausa 1–2 sendi lisamisega. Ja nii müüdigi kalleim loom, limusiini noorpull, ära hinnga 3,82 eurot kilo.

Baltimaade ainus oksjonikeskus “Meie eesmärk on luua avatud ja aus loomade müügi süsteem ning tagada õiglasem ostu

Talunikud on vahendajatele müües nii palju pügada saanud, et enam ei julge otse müüa.

Kaspars Adams

Oksjonihaamrit hoiab keskuse omanik Kaspars Adams.

ja müügi protsess,” selgitas Kaspars Adams. “Oksjonimaja ülesanne on tagada, et tulu, mis lihaveisekasvataja oma looma eest saab, oleks suurem kui müügil talust kohapeal.”

Kuna lihaveisekasvatus, eriti algaastatel, oli väga sesoonne, kujunes eesmärgiks ka stabiilsema varustamise tagamine lihakombinaatidele.

“Regulaarsed oksjonid ja stabiilne varustamine on kasulik nii kohalikele kui ka välismaistele ostjatele,” jätkas Adams.

“Oksjon annab neile võimaluse saada ühel päeval paari tunniga kokku vajalik partii loomi, säästes aega, raha ja saada soovitud kvaliteeti.”

Loomad tuleb enampakkumisele esitada vähemalt üks nädal enne oksjonipäeva. Selleks et loomi Krasti oksjonil müüa,

peavad nood olema loomaregistrisse kantud ja kõrvamärk mõlemas kõrvas. Loomade kohta peab olema veterinaartõend, nad peavad olema veterinaarselt uuritud ning terved. Talu olgu nakkusvaba.

Oksjonimajal on oma loomaautod ja nad pakuvad sellega teenust kõikidele huvitatud talunikele. Omanik peab vaid tagama, et transpordipäeval oleksid loomad ette valmistatud ja teistest eraldatud.

Tuhatkond veist korraga “Talunikud ütlesid, et nad on vahendajatele müües nii palju pügada saanud, et enam ei julge otse müüa,” rääkis Kaspars Adams. Tõsi see on, et kui kaubale nõudlust jätkub, tekivad

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

Väetisekülvikute sooduskampaania

RAAMATUPIDAMISTEENUSED FINANTSNÕUSTAMINE Eduka ja jätkusuutliku ettevõtluse aluseks on korras raamatupidamine, mis näitab ettevõtte finantsolukorda ning aitab teha ettevõtte tegutsemise ja tulevikuplaanide kohta vajalikke järeldusi ja otsuseid. Sellest mõttest juhindudes aitavad meie erialase haridusega professionaalsed töötajad sisse seada korrektse raamatupidamisarvestuse ning tagavad otsuste tegemiseks vajaliku õigeaegse teabe ja aruandluse.

Maht kuni 4200 l, töölaiused kuni 50 m, 8osaline sektsiooni juhtimine

Maht kuni 9500 l, töölaius väetisega kuni 50 m, töölaius lubjaga kuni 18 m

509 2247, 521 1988

Ettevõtte tegevuste hulka kuulub veel finants- ja maksunõustamine, äriplaanide koostamine ning abistamine äriõigust ja finantsvaldkonda puudutavates küsimustes. Meie peamisteks klientideks on väikesed ja keskmise suurusega põllumajandustootjad, ent ka paljudes teistes valdkondades tegutsevad ettevõtted.

FIRAKO TEENUSED OÜ Riia 130 (2. korrus), 51014 Tartu

Info:

tel 740 2190 firakoteenused@gmail.com

www.firako.ee

KÜLASKÄIK

Nr 12 (52) 15. detsember 2016

l

M A A M A J A N D U S 15

üakse kaks tuhat lihaveist kuus igasugused vahendajad, kelle hulgas on paraku pättegi – seda teavad ka Eesti lihaveisekasvatajad, viljakasvatajad, piimatootjad ja teised põllumehed oma kogemustest.

Praegusel hooajal on lihaveiste pakkumine Lätis nii suur, et oksjoneid korraldatakse iga kahe nädala tagant. Müüki pannakse nii vast võõrutatud noori mullikaid kui ka paaritamisealisi lehmikuid, samuti eri vanuses pulle. Igal oksjonil on pakkumises tuhatkond looma.

Kuue aasta jooksul on Adams laiendanud esimest lauta, restaureerinud veel teisegi ja ehitanud kolmanda, päris uue. Oksjonikompleks on maalähedases stiilis, servamata lauaga üle löödud ja rohelise Pinotexiga üle võõbatud. Peale vaadates ei arvakski, et tegu on umbes poolsada aastat vana kolhoosilaudaga.

Kogu territoorium on aiaga piiratud ning hoonete sissepääsudel nõuetekohased desomatid. Loomi tuleb siia Leedu piiri äärde igast Lätimaa otsast.

Müüki minevad loomad tuuakse oksjonimaja lauta paarkolm päeva enne oksjoni toimumist. Loomad jagatakse kaalu ja tõu järgi umbes kümnepealistesse gruppidesse. Iga grupp saab oma aediku ja see varustatakse sildiga, mis tõugu, kui vanad ning kui rasked loomad aias elavad. See info läheb üles ka oks-

jonikeskuse kodulehele, et huvilistel oleks teada, kas tasub tulla, mida oodata on ning kui suur rahakott kaasa võtta.

Oksjonimaja võtab loomade hoidmise ja oksjoni korraldamise eest oksjonitasu 2,5 protsenti loomade lõplikust müügi­ hinnast.

Kas ka Eesti vajaks oma oksjonikeskust?

Ka Eestis on räägitud oma oksjonikeskusest, mis võiks tegutseda näiteks Kaunissaares vastvalminud ETKÜ kogumiskeskuse juures. Kui Krastis oli oksjonimaja tehtud suhteliselt lihtsate ja odavate vahenditega, siis Kaunissaares oleks võimalik teha väga korralik oksjonikeskus.

“Meie oksjonid võiksid olla päev varem või hiljem kui Läti omad. Nii oleks kaugemalt tulnud ostjatel kõige parem: käiksid ühel päeval Läti oksjonil, teisel meie omal ja saaksid suuremad partiid kokku,” arvas Aldo Vaan.

Samas – kui alghinnad ongi nii madalad, nagu need Lätis seekord olid, siis tundub, et laudast lauta käivate türklastega saab praegu tulusamat äri ajada. Sedasama on muide kinnitanud ka need Läti lihaveisekasvatajad, kes oksjoni pakutud võimalust oma loomade müügiks ei kasuta.

Loomad läksid müüki grupi kaupa. Kõige kallimalt müüdi ära limusiini tõugu pullikud.

LII SAMMLER

16 M A A M A J A N D U S l  R E K L A A M

Nr 12 (52) 15. detsember 2016