Maamajandus (november 2017)

ARGO INGVER

TANEL TÕRVAND

SÕNNIKULAOTAMISE

Mille eest saavad hindeid

RAIVO TASSO

16. november 2017 Nr 10 (62)

UUS HAAGISKOGUR PARIMA SILO TEGEMISEKS!

TORRO 8010 L COMBILINE

• Parem lõikekvaliteet (45 nuga, 34 mm) • Universaalne kasutatavus koguri ja altveokäruna

• Pöörav tandemsild, 710/45 R22,5 rehvid • Küljele välja käiv nugade plokk

Pöttingeri haagiskoguriga tehtud silo on odavaim ja kvaliteetseim.

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tonis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

KENNO SOO

LIHAVEISED?

aeg on käes. Kuidas teha seda keskkonnale sõbralikult?

on meister kasvatama nii rukist kui rapsi

2 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (62) 16. november 2017

KENNO SOO

JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Tanel Tõrvand korjas vaid auhinnakohti

Taustajõud

T

änase Maamajanduse kangelased on viljakasvatajad, kes hoolimata ebanormaalsest ilmast kasvatasid rekordsaagid. Kuidas, rääkis igaüks ise eelmisel reedel viljelusvõistluse lõpukonverentsil.

Kiites rukki-, nisu- või rapsikuningaid, kiputakse aga unustama, et iga kuninga kõrval on kuninganna. Või iga kuninganna kõrval kuningas.

Kuna tänavu oli vähe koristusilmasid, tuli igalt soodsalt hetkelt võtta maksimum ning sageli tähendas see pea kahekümne nelja tunniseid tööpäevi. Just sellistel päevadel on kiire info, tehnika- ja kütteabi, toit ja kas või südaöine kohv eriti olulised.

Kindlasti on paljude võitjate selja taga hea meeskond ja tublid töömehed.

Ent, kangelased, ärge unustage, kes äratas teid vaikselt kätt õlale pannes. Kes valmistas kosutava lõunasöögi.

Kes tõi põllule portsu rammusat jäätist ja südaööl kohvi šokolaadiga. Kes kannatas välja teie tusatuju ja närvilisuse, kui just siis, mil teie põllule jõudsite, saabus taevasse järjekordne vihmapilv.

Pere või kolleegid võtsid enda peale varustusmured.

Kui kombainil või kärul jupp katki läks, oli vahel ka õe, naise või laste ülesanne uut osa mööda vabariiki taga otsida.

Tunnistage ausalt, kelle sobivas vanuses poeg või tütar ei pannud kümnel ilusal oktoobripäeval, mis taevataat meile andis, koolist või ülikoolist pausi, et aidata viljaveol, kuivatis või mullaharimistöödel!

Ka viljaautode tellimise tööd tegid sageli lähedased.

Sest koristuspäevadel ummistas vili nii kuivatid kui punkrid, ja selleks, et kogu tsükkel seisma ei jääks ning ilus päev tuksi ei läheks, tuli kuiv vili eest ära saada. Ja autode saamine neil kiiretel päevadel polnud üldsegi lihtne!

See aasta sundis põllumehi koostööle. Üks naaber kombainis, teine kuivatas, üks koristas, teine vedas, või koristasid üht suurt põldu korraga peremehe ja naabrimehe kombain, et vili jõudsamalt kätte saada. Lõpptulemusena võitsid sellest kõik.

Nii tegi lõppev ränk viljelus­ aasta meid omamoodi ka rikkamaks. Küll mitte raha, vaid koostöö, inimsuhete ja üksteisemõistmise poolest.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Tanel Tõrvand sai head tulemused nii rapsi kui rukkiga.

Rapsiga esikoht ja üldvõit, tulukusega esikoht ning rukkiga teine – see on Tanel Tõrvandi skoor tänavuselt viljelusvõistluselt.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

P

“

ilistverest Esku peale, kolm kilomeetrit, rohelised kuivatid tee ääres. Seal meie keskus ongi,” juhatab Tanel Tõrvand teed enda juurde. Kahest lühidast ja täpsest märksõnast piisab, et kiiresti ning ekslemata kohale jõuda.

Selgelt ja täpselt teades, mida kus ning kuidas teha, kasvatab Tanel Tõrvand ka oma rekordsaake ning veab osaühingut Vitsjärve Põldur. Tal on koos isa Ennuga 1100 ha põldu, millel kasvavad nisu, oder, rukis, raps ja hernes. “Uba mul õnneks ei olnud,” lisab Tanel, andes sellega kiirhinnangu tänavusele taimekasvatusaastale.

Sai linnaelu näha, kui maaülikooli läks “Ma olen täiesti maapoiss. Linnaelu nägin esimest korda siis, kui maaülikooli läksin,” viskab Tanel nalja. Tema isa töötas Esku riigimajandis agronoomina ja poeg oli tal loomulikult tööl kaasas.

“Kasvasin selles keskkonnas ja pole muud elu tahtnudki,” kinnitab 36aastane põllumees.

Kui riigimajand reformiti, ostis Taneli isa ära sigalad Vitsjärve külas ning 1993. aastal moodustati OÜ Vitsjärve Peekon.

“Algul meil põldu üldse ei olnudki,” meenutab Tanel Tõr-

vand. “Itaaliast tuli odav jõusööt ja sigu oli hea kasvatada.” Aga siis kadus Itaalia odav jõusööt ära, tuli ise vilja kasvatama hakata. 1997. aastal hariti selleks üles 15 hektarit sigalatagust põldu.

Seejärel hakkas viljakasvatuse osa järjest suurenema ning 2002. aastal tuli SAPARDi abiga majja esimene lääne traktor, Valtra.

Selleks ajaks oli Tanel juba maaülikooli läinud – õppis seal põllumajanduse mehhaniseerimist aastatel 1999–2004. “Kui teised vaatasid autosid, siis mina vaatasin traktoreid,” ütleb ta ning lisab, et ega ta Valtra rooli teisi lasknud. “No vahe oli ikka üüratu, kui Belarusist Valtrasse minna,” meenutab põllumees.

Kuni 2008. aastani polnudki palju valikud, kellele traktor kätte anda, sest isa ja poeg pusisid põllul kahekesi. Siis hakkas pind kahe mehe jaoks liiga suureks minema ja võeti esimesed abilised. Praegu on põhikohaga töölisi peale pererahva kaks.

Samavõrd kui viljakasvatus laienes, vähenes seakasvatus.

Lõpliku põntsu pani sellele sigade Aafrika katk. Vitsjärve Peekoni sigalatesse katk õnneks ei jõudnud, naabruses asuva väikefarmi nakatumine aga lükkas ka nemad kolmandasse tsooni.

Hind läks nii madalaks, et 2015. aastal seakasvatus lõpetati.

Päris lõpparveks Tanel praegust seisu ei pea, ega välista, et kunagi hakatakse sigadega taas tegelema.

“Kui sigu pidada, siis peaks neid nii palju olema, et põldudele sõnnikut saaks. Alla kahesaja põhikarja emise ei tasu üldse mõelda,” arutleb Tanel.

Praegu peetakse sigade asemel lihaveiseid. Tõsi küll, ainult pisut ja lemmikloomadena, aga eks selle valdkonna laiendamine ole ka üks võimalus.

Lohutuseks tuli rukkirekord Sigalad on küll tühjad, aga nende kõrvale on tänavu suvel kerkinud uus kuivati. Seesama roheline, millest algul juttu oli.

“Tahtsime juba varem ehitada, aga raha ei olnud,” tunnistab põllumees. “Kui tuli seakasvatuse lõpetamise “äkkmeede”, siis sellest toetusest saime kuivati jaoks raha!”

Kuivati on Rootsi päritolu, mark Swegma. Kuivatis on ka uut tüüpi sorteer, ainus omataoline Eestis. Tõrvandid ostsid need Tatoli kaudu. “Hind oli soodsam,” ütleb Tanel välja peamise argumendi. Oma vili sai seal kuivatatud ning ka teenust tehtud.

Nii et tänavuse hullu kuivatusperioodi pidas see vastu ja töötas hästi. Üks väga hea asi, eriti käesolevat aastat silmas pidades, on kuivati juures veel – nimelt hästi ventileeritavad märja vilja säilitamise punkrid. Tõsi, kuiva vilja säilitamiseks on

praegu vaid laopõrand. “Küll need kuiva vilja tornid ka tulevad!” on ettevõtlik põllumees kindel.

Uue kuivati ehituse lõpetamise, häälestamise ja töölerakendamise tõttu oli Tanel tänavu ise kuivatimees. “Muidu mulle meeldib ikka kombaini peal olla,” tunnistab ta.

Samal aastal, kui tuli vastu võtta raske otsus seakasvatuse lõpetamiseks, osales Tanel Tõrvand üle kümne aasta taas viljelusvõistlusel. 2005 võistles ta odraga ja sai esikoha. “Esikoht küll, aga mis saak see oli – 4,5 tonni! Praegu on mul keskmine saak 6,5. Eesti rekord on aga 12,” ütleb Tanel.

2015. aastal tuli aga just tema põllult rukkirekord, 10,29 tonni hektarilt. Sellest peale teavad Tanel Tõrvandi nime nii teised põllumehed kui ka viljaäriga tegelevad firmad.

Firmad leiavad võitjad üles “Külalisi käib tihti,” muigab Tanel, pidades silmas firmade nõustajaid ning müügiesindajaid, kes eriti viimastel aastatel, kui üleriigilisi viljeluspäevi enam ei peeta, just viljelusvõistluse võitjate põldudel oma uuemaid väetiseid ning kemikaale katsetada soovivad.

“Firmade vahel käib ka võistlus – võitjate peale,” annab Tõr-

Kui on näha, et põllul potentsiaali on, tuleb sinna panustada. Potentsiaali ei või tuulde lasta ka tavapõldudel.

TANEL TÕRVAND

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee, 5344 4863

vand taas lühikese ja tabava hinnangu.

Tema tänavuste võidupõldude jaoks panustasid näiteks Basf ja Bayer oma uute vahenditega.

“Võin kiita Basfi kasvuregulaatoreid – minu rukkipõld seisis püsti nagu müür,” räägib Tanel Tõrvand.

Eelmisel sügisel mõtles ta sellest põllust võistluspõldu kujundama hakata ja panustas päris palju. Külvas rukki herne järele, et head mulda ja lisalämmastikku kasutada. Ent lisaks herne kui eelvilja headele omadustele oli ka üks halb asi – nimelt oli põllul palju herne varist, mis pärssis rukki kasvu.

Rapsiga läks aga kõik kümnesse. Kevililt (mille liige ka Tanel Tõrvand on) ostetud sort ’Mercedes’ sobis tema põllule, eelvili suvioder sai õigel ajal koristatud ning rapsikülvi päev oli 26. august.

“Külv sai suht tihe, 45 taime ruutmeetril,” viskab Tõrvand kinda väikese külvisenormi pooldajatele. “Siit ma järeldan, et tiheda külviga tuleb ikka suurem saak.”

Sügisel sai põld mullaherbitsiidi, kasvuregulaatorit ja põhiväetist NPK 15:15:15 ning lisaks boori. Kevadel tuli K ja S juurde panna. Lisaks lämmastikväetised, leheväetis, teine kasvuregulaator ja taimekaitse.

“See, mis ma selle võidupõlluga tegin, oli standardlahendus, ei olnud eriti kulukas,” selgitab mees tulukuse võitu.

Tanel Tõrvand ütleb, et võistlus võistluseks – alati tahad ju parima teha. “Kui on näha, et põllul potentsiaali on, tuleb sinna panustada. Potentsiaali ei või tuulde lasta ka tavapõldudel,” on ta veendunud.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

VILJELUSVÕISTLUS

Nr 10 (62) 16. november 2017

l

M A A M A J A N D U S 3

Kasvas parim saak, kuid palju jäi maha

ILYA NAYMUSHIN

Kevadel registreeriti viljelusvõistlusele 52 põldu, saagi arvestuseni jõudis 35. Katkestajate arv oli võistluse ajaloo suurim ja põhjustatud hilisest viljade valmimisest ning rasketest koristustingimustest.

T

aimede kasvuks ja saagi moodustamiseks oli aga jahe ja vihmane suvi soodus. Püstitati kuus uut saagirekordit: rukis 10,8 t/ha, suviraps 3,7 t/ha, kaer 8 t/ha, suvioder 8,2 t/ha, tritik 10,8 t/ha ja maherukis 4,9 t/ha.

Rukki saagikuse kolme parima hulka tulekuks pidi sel aastal olema saak üle kümne tonni hektarilt. Ahti Aruksaar kombainis tulemuse 10,8 t/ha. Teine tulemus Tanel Tõrvandi põllult oli napilt madalam – 10,7 t/ha. Ka see ületas varasemat rukki saagirekordit eelmisest aastast – 10,4 t/ha.

Eelmise aasta rekordiomanik Tuuli Vaarak sai seekord kolmanda koha tulemusega 10,2 t/ha.

Nii Tanelil kui Tuulil oli juba teist aastat rohkem kui kümnetonnine rukkisaak. Nii kõrge saak erinevate ilmaoludega näitab viljelejate oskuste ja kogemuste taset.

Mahekultuure on seni võistelnud vähe. Seekord olid nii rukis, kaer kui nisu esindatud ühe põlluga. Maherukis on olnud vil-

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro ASi arendusdirektor

Selleks et tänavused rekordsaagid kätte saada, tuli ööst lisa võtta.

jelusvõistlusel ka varem ja senine parim tulemus oli ‘Sangaste’ 3,4 t/ha Margus Lepa põllult Lääne-Virumaal aastast 2013. Nüüd kombainis Järvamaa mees Jüri Ilves 4,9 t/ha mahedat ‘Sangaste’ rukist.

Tegelikult on aga kõik loodusseadustega kooskõlas. Jüril on mahedana 200 hektarit põllumaad ja sellel alal 200 lihaveist aasta ringi väljas. Igal aastal jätab ta sellest maast 50 ha rukki- ja kaerapõlluks. Teraviljale on eelviljaks valge ristik ja rammuks sinna karjatamisel jäänud lihaveiste sõnnik.

Tritiku senine rekordsaak 7,8 t/ha oli Erki Oidermaa nimel aastast 2009. Tänavu tuli uus rekordsaak Saaremaalt Eugen Koidu põllult – 10,8 t/ha.

Suviodra rekordsaak oli 8,1 t/ha aastast 2014 Erki Oidermaa põllult. Seekord tuli napilt parem tulemus – 8,2 t/ha Tuuli Vaarakult Viljandimaalt. Talioder on

REKORDISADU

Uued tippmargid Rukis Suviraps Kaer Suvioder Tritik Maherukis

10,8 t/ha 3,7 t/ha 8,0 t/ha 8,2 t/ha 10,8 t/ha 4,9 t/ha

nõrga talvekindluse tõttu meil palju vähem levinud. Kui see aga talvitub, on ka saaginumbrid suviodra omast suuremad. Sel aastal kasvatas parima saagi – 11,3 t/ha – Erik Paalman.

Kaera viljelusvõistluse uus rekordsaak – kaheksa tonni hektarilt – Argo Musta põllult on väga kõva tulemus. Senist oma rekordsaaki 7,2 t/ha aastast 2014 ületas ka Erki Oidermaa, saades 7,4 t/ha.

Suvirapsi saagirekord oli üks võistluste vanemaid: 3,7 t/ha aastast 2009, kasvatanud Kaido Kirst Saaremaal. Nüüd sai Kalle Kits Valgamaalt oma suvirapsi saagiks 3,8 t/ha. Juba enne seadis ta endale sihiks eelmise

saagirekordi ületamise. Üks viljelusvõistluse eesmärke ongi katsetada, proovida ja juba teadlikult planeerida oma tegevusi enne külvi.

Talirapsi parim põld Tanel Tõrvandil andis saagiks täpselt kuus tonni hektarilt. Järgmised

kolm meest (Avo Samarüütel, Aimar Allingu, Enno Feldveber) said võrdselt 5,2 t/ha.

Nisuaretusega on palju vaeva nähtud ja ka selle saagirekord tootmispõldudelt on teiste teraviljade omast kõrgem – 16,8 t/ha. Eestis on nisu saagirekord 10,7 t/ha, mis moodustab maailmarekordist 64%. Kui teiste kultuuridega oleme parimatele üpris lähedal, siis talinisu kasvatamises on meil veel palju õppida.

Põlduba ei ole varasematel aastatel viljelusvõistlusel olnud.

Ka seekord jõudis saagi määramiseni vaid üks põld. Tulemus 4,1 t/ha Argo Musta põllult oli selle aasta olusid arvestades täiesti korralik.

4 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (62) 16. november 2017

Ärge veel oale käega lööge!

ANNI ÕNNELEID

Viljelusvõistlus on põllumeeste hulgas jätkuvalt populaarne.

Viieteistkümnest maakonnast oli esindatud üksteist.

K

PEETER VIIL ETKI vanemteadur

seks kujunes künni foonil 5,05 t/ha ja pindmise mullaharimise foonil 4,9 t/ha.

Rukist kasvatati kõige rohkem herne ja oa järel (43%), suviteravilja järel (29%), talirapsi ja rohumaa järel (14%).

Taimiku tihedus oli väga erinev. Produktiivvõrseid oli ruutmeetril keskmiselt 620. Optimaalseks võib pidada 570–600 produktiivset võrset ruutmeetril.

Mida rohkem oli produktiivvõrseid, seda lühem oli pea ja väiksem nende mass.

Mulda hariti peamiselt pindmiselt – 71% ja künti 29%. Pindmise mullaharimise foonil saadi S A AG I D

10

10,0

t/ha

10,8

Tavatootmine ja mahetootmine

8,0

8

6

Talirapsi eelviljaks oli peamiselt teravili, rohumaad vaid 20%.

Mulda hariti intensiivselt. Künti 60% ja pindmiselt hariti 40% põldudest. Ka suviraps kasvatati künni foonil. Külvid olid optimaalse tihedusega, taimi ruutmeetril 35–42. Talirapsi saagiku-

2,7

Eelviljad 2

0

Talirukis

n Intensiiv

Talinisu n Mahe

2,9

4

4,9

õige rohkem oli osalejaid Tartumaalt – kaheksa põldu, Põlvamaalt ja Saaremaalt viis põldu, Viljandimaalt neli põldu, Jõgevamaalt kolm põldu, Ida- ja Lääne-Virumaalt ning Võrumaalt kaks põldu, Harju- ja Valgamaalt üks põld.

Rapsipõlde oli kümme, talirukist seitse, otra samuti seitse, talinisu viis, kaera neli, tritikut ja põlduba üks põld.

Osales ka kolm mahepõldu – rukis, talinisu ja kaer. Maheviljeluse talirukkisaak jäi 2,2 korda, talinisusaak 3,4 korda ja kaerasaak 2,75 korda väiksemaks kui intensiivviljeluses.

Kõiki võistluspõlde võib vaadelda kui agrotehnika komplekskatseid, mis võimaldavad teha üldistusi kõikide agrotehnika komponentide (eelvili, mullaharimine, väetamine, taimekaitse jm) kohta.

2017. aasta viljelusvõistlusel põldudel kasvatati uued rekordsaagid: Ahti Aruksaar Tartumaal talirukkiga ’Livado’ 10,8 t/ha, Eugen Koit Saaremaal tritikuga ’Remiko’ 10,8 t/ha, Argo Must Põlvamaal kaeraga ’Niklas’ 8,0 t/ha ja Kalle Kits Valgamaal suvirapsiga ’Builder’ 3,8 t/ha.

Rekorditeks võib pidada ka maheviljeluse talinisu ’Sangaste” (4,9 t/ha) ja kaera ’Peppi’ (2,9 t/ha), mis kasvas Jüri Ilvese põldudel Järvamaal ning mahenisu ’Edvins’ (2,7 t/ha) Priit Hinto põllul Tartumaal.

Rekord on ka põldoa ’Boxer’ saak, sest oaga võisteldi esimest korda. Selle kasvatas Argo Must Põlvamaal.

Kaer

talirukist 9,48 t/ha ja künni foonil 9,2 t/ha.

Taliotra kasvatati valdavalt heade eelviljade järel – hernes, taliraps, ristik. Peamiselt hariti mulda pindmiselt (71%). Taliodra külvid olid tihedad. Produktiivvõrseid 544–774 tk/m2, keskmiselt 664 tk/m2. Pindmise mullaharimise foonil saadi 8,82 t/ha teri ja künni foonil 7,45.

Suviodra eelviljaks oli peamiselt põlduba. Mullaharimine oli valdavalt pindmine. Külvid olid väga tihedad. Produktiivvõrseid keskmiselt 667 tk/m2.

Talinisu kasvatati temale parimate eelviljade (taliraps, hernes, ristik) järel. Pindmiselt hariti 60 ja künti 40%. Produktiivvõrseid 495–720, keskmiselt 602 tk/m2.

Küntud põldudelt saadi keskmiselt 10 t/ha ja pindmiselt haritud põldudelt 9,23 t/ha teri.

Kaera eelviljaks oli teravili.

Kõik põllud künti. Külvide tihedus võistluspõldudel oli võrdlemisi ühtlane. Produktiivvõrseid keskmiselt 593 tk/m2.

Tritiku eelviljaks oli mesikas.

Hariti pindmiselt. Produktiivvõrseid 589 tk/m2.

Põldoa eelvili oli talinisu. Mullaharimine oli pindmine. Külvirea vahelaius 30 cm. Taimi ruutmeetril 32–37. Kaunu saadi taime kohta 28–32, need paiknesid nii taime ala-, kesk- kui ülarindes.

Väetamine ja taimekaitse Kõikidele kultuuridele anti kompleksväetis külvi käigus.

Taliviljadele vähese lämmastikuga (20–35 kg/ha). Kevadine pealtväetis anti jaotatult. Esimene kord oli kohe, kui põld kandis masinaid, ja teine 10–15 päeva hiljem.

Kui taliviljad on hästi talvitunud, soovitan kasutada lämmastiku ja väävli kompleksväetist. Teine pealtväetamine tuleks teha nii nagu esimenegi või kasutada kiiretoimelist lämmastikku.

Kui talvekahjustused on tugevad, lehestik suures osas hävinud, kuid võrsesõlm terve, siis väetada kiiretoimelise lämmastikväetisega. Enne on soovitatav turgutada taimi näiteks aminohapetega. Teine pealtväetamine võiks olla juba kompleksväetisega (N+S).

LÄÄNEVIRUMAA

HARJUMAA

1

HIIUMAA

0

LÄÄNEMAA

0

SAAREMAA

5

RAPLAMAA

0

2

JÄRVAMAA

2

JÕGEVAMAA

3

PÄRNUMAA

0

IDA-VIRUMAA

2

TARTUMAA

VILJANDIMAA

8

4 VALGAMAA

0

PÕLVAMAA

5

VÕRUMAA

2

Viljelusvõistlusel osalejaid maakonniti.

viljapõldudel piiratakse juba sügisel umbrohtude kasvu. Oluline on haiguste tõrje. Taliteraviljad, eeskätt talioder, vajavad nii lehestiku kui ka juurestiku kaitset. Efektiivseks on osutunud toimeained protiokonasool ja spiroksamiin taliteraviljade hilissügiseseks ja ka suviteraviljade pritsimiseks. On teisigi efektiivseid preparaate.

Mida tähele panna

Viljelusvõistlusel sündis uus rukkirekord.

Suviviljadele anti samuti kompleksväetis külviga koos. Lisaks anti pealtväetist, kas ainult lämmastikku või kompleksväetist (N+S).

Omaks on võetud ka leheväetiste kasutamine. Seda lisatakse taimekaitsetöödel paagisegusse. Pikaajalises katses odraga (2007–2017) andis leheväetis (kaks korda koos taimekaitsega ja üks kord eraldi – umbes 3 kg/ha) keskmiselt 8,7% saagi-

Oluline saagi kujunemise tegur on seemnete ühtlane paiknemine külvireas. Mida suurem on agregaadi liikumiskiirus, seda ebaühtlasemalt seemned paiknevad.

lisa. Kasvuaegne talinisu väetamine leheväetistega andis lisasaaki 0,9 t/ha.

Stabiilsete ja kõrgete saakide kasvatamisel on oluline osa sõnnikul, põhul ja haljasväetisel, näiteks ristik või valge mesikas. Nad on ühelt poolt väetised ja teiselt poolt ka mulla seisundi parandajad.

Tänavu jälgisin vihmausse Saaremaa põldudel. Talinisupõllul, kust Kaido Kirst sai 10 t/ha, oli ühel ruutmeetril 20 cm tüseduses mullakihis 127 vihmaussi kogumassiga 147 grammi. Hektari kohta teeb see 1,27 miljonit ussi ja 1,47 tonni. Talirapsipõllul, millelt Tõnu Post kogus saaki 4,4 tonni hektarilt, leidsin ruutmeetrilt 50 vihmaussi kogumassiga 70 grammi.

Viljelusvõistluse põldude taimekaitsetööd on aasta-aastalt efektiivsemaks muutunud ja neid tehakse teadlikumalt. Tali-

Vaatamata keerukale koristusajale, ei tasu herne kasvatamist tagasi tõmmata. Vaja on muuta tehnoloogiat. Kui koristamise ajal on ilm soodne, pole koristamisega probleeme. Muidu aga herne puhaskülvi põllud lamanduvad ja nende koristamine on väga keerukas, pikemate vihmaperioodide korral võimatu. Tasuks mõelda herne kasvatamisele koos tugikultuuridega.

Põldoa kasvatamisel on üks peamisi nõudeid külvisemäär.

Optimaalne on 35–45 seemet ruutmeetrile. Teiseks on oluline külviridade vahelaius. Eelistada tuleks 25–30 cm laiuse reavahega külve.

Teraviljade külvisemäärade arvestamisel tuleks lähtuda pinnale külvatavate terade arvust, mitte kilodest. Kaasaegsed sordid on hea võrsumisvõimega – piisab, kui külvata ruutmeetrile 350–400 idanevat seemet.

Oluline saagi kujunemise tegur on seemnete ühtlane paiknemine külvireas. Viljelusvõistluse põldudel on see olnud väga ebaühtlane. Mida suurem on agregaadi liikumiskiirus, seda ebaühtlasemalt seemned paiknevad.

REKLAAM

Nr 10 (62) 16. november 2017

l

M A A M A J A N D U S 5

Z562 rullipress, tavapress, rootoriga ning rootori ja nugadega

Tehnika otse maaletoojalt, parim hinna ja kvaliteedi suhe!

Randaalid 2,5-8,0 m

Kallurhaagised 10–30 t (Laumetris)

Pöördader 3x3 ja 4x4

Sõnnikulaotaja 6–18 t Ala Talutehnika OÜ alatalutehnika@gmail.com tel 504 3918 (juhataja), 5695 1182 (müügijuht)

www.alatalutehnika.ee

6 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (62) 16. november 2017

Võistluspõldude vilja kvaliteet kõikus suurtes piirides

LII SAMMLER

Võistluspõldudelt korjatud saagi tulukuse viis alla märg vili, mis nõudis suuri kuivatuskulusid.

Vegetatsiooniperiood kestis tänavu 171 päeva, mis on normist 15 päeva lühem. See mõjutas oluliselt vilja kvaliteeti.

T

aimede kasvuks vajaminevaid efektiivseid temperatuure kogunes 1355 kraadi, mis on normist 146 kraadi madalam ja paljude aastate keskmisest vähem. Päikesepaistet jätkus 1348 tunniks, mis on samuti paljude aastate keskmisest vähem.

Suvesoojad päevad, mil temperatuur oli püsivalt üle 15 kraadi, saabusid meile 37 päeva keskmisest hiljem ja kestsid alla kuu aja. Koristusküpsuse saabumisel algasid sajuperioodid ja suviviljad osaliselt ei jõudnudki valmida.

Rapsikasvatajad ei pettunud Talirapsipõllud andsid suuri saagilootusi ja kasvatajad ei pidanud ka pettuma. Õlisaagid olid eelmise aastaga võrreldes kõrgemad. Otsene proportsionaalne seos kujunes kvaliteedinäitajate ja lämmastik+väävelväetiste koos kasutamisest.

Kõige kõrgem õlisisaldus – 48,5% – oli Vinimex OÜ-l, kes kasutas põhi- ja pealtväetamisel lämmastik+väävelväetist suhtes N:S 5,4:1.

Kõrgeima õlisaagi sai Vitsjärve Põlduri OÜ 2,94 t/ha, si-

N

agu varasematelgi aastatel, andis ka tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps, mille keskmine arvestuslik kasum oli 865 €/ha. Keskmise arvestusliku kasumi alusel järgnesid talinisu (446 €/ha), talioder (267 €/ha), tritik (247 €/ha), suvi­ oder (226 €/ha), rukis (214 €/ha) ja kaer (115 €/ha).

Isegi talirapsi väikseim arvestuslik kasum ületas kõikide teiste kultuuride suurimad arvestuslikud kasumid. Kaera ja rukki korral saavutati suurim arvestuslik kasum mahepõldudel.

Kahjumisse jäid vaid kaks kaerapõldu.

Andmed kultuuride lõikes on esitatud tabelina.

EILI RAJAPUU taimekasvatuse konsultant

tamine boori, mangaani ja magneesiumiga avaldas kvaliteedile positiivset mõju.

Teraviljade kvaliteet oli madal

saldus proovis 45%. Vitsjärve Põldur kasutas varakevadiseks pealtväetamiseks vedelat lämmastikväetist UAN32, milles sisaldub taimedele kiiresti omastatav lämmastik, mille toimel taimik toibub ruttu talve­ stressist.

Parimate kvaliteedinäitajate ja kevadise aminohapete+leheväetise segus kasutamise vahel on otsene positiivne seos olemas. Tänavustes kasvutingimustes lehekaudne täiendväe-

Mahetootja Caro Mahe OÜ võttis oma põllult küll madalama saagi, kuid kvaliteet oli esmaklassiline.

Talinisude proteiin võistluspõldudel oli tänavu madal, seevastu saagid head. Kui eelmisel aastal oli võistluspõldudel proteiin 14–15% ja üle selle, siis tänavused parimad tulemused pärinevad Saaremaalt: Koidu Agrolt 12,9% ja Nuudi talult 11,9%.

Oletada võib, et saarlaste põlde paitas päike rohkem ja vihmakraane reguleeriti regulaarsemalt kui mandril.

Odra mahukaaludega oli tänavu probleeme. Standardile vastavaid tulemusi sai seitsmest võistlejast vaid kaks – Sänna Põllumees OÜ taliodraga ‘Meridian’ ja Savikoti Agro OÜ suviodraga ‘Soldo’. Tulemuse andis tõenäoliselt õige põhiväetis Yara NPK koos mikroelementidega külvi alla, NS pealtväetis peale ja õige ajastus.

Odrakasvatajad on tänavu tähelepanu pööranud kasvuaegsele täiendväetamisele mangaani,

Kui palju

Aasta eripära: kõrged kuivatuskulud Mahetootja Jüri Ilves üllatas nii rukki kui kaeraga.

Nüüd on tema käes maherukki rekord ning kaera kvaliteedi võit.

magneesiumi ja vasega, mis tagavad aktiivse fotosünteesi ning viljapeade täituvuse.

Ainus kvaliteetne kaer oli mahe Levinud müüdi kohaselt kasvatatakse kaera madalate kuludega. Seda ei saa siiski väita, sest kasutatakse põhi- ja pealtväetamist üks kord, lisaks

täiendväetamine lehe kaudu eesmärgiga tagada taimiku minimaalsed magneesiu­ mi-, mangaani- ning vasevajadused.

Tavatootjate arvestuses jäid standardile vastavad mahukaalud paraku püüdmatuks.

Mahetootja Caro Mahe OÜ aga võttis oma põllult küll madalama saagi, kuid kvaliteet oli esma­klassiline.

Tänavuse aasta raskete koristustingimuste tõttu oli 15 teraviljapõllu saagi algniiskus vahemikus 20–32,2%. Ainult ühe võistluspõllu saak ei vajanudki kuivatamist, piisas vaid puhastamisest.

Arvutuslikud kuivatuskulud jäid teraviljade korral vahemikku 11,30 kuni 29,70 eurot tonni kohta. Rapsi algniiskus oli vahemikus 9,1 kuni 19% ja arvutuslikud kuivatuskulud 11,50 kuni 21,80 €/t. Põldoa algniiskus oli 29,3% ja arvutuslik kuivatuskulu 26,50 €/t.

VILJELUSVÕISTLUS

Nr 10 (62) 16. november 2017

l

M A A M A J A N D U S 7

ju võitjad teenisid?

RAIVO VETTIK ETKI agrotehnoloogia osakonna vanemteadur

Rukki ja rapsi korral kasvatati valdavalt hübriidsorte: külvisemäär oli hübriidrukki korral 65– 115 kg/ha ja hübriidrapsi korral 2,2–3,2 kg/ha. Tava­sortide külvisemäärad olid järgmised: rukis 250 kg/ha ja raps 4,2–5,0 kg/ha. Otrade külvisemäärad olid talisortidel 135–150 kg/ ha ja suvisortidel 196–260 kg/ ha. Kaera külvisemäär oli 180– 200 kg/ha ja talinisul 151–255 kg/ha.

Taimede toitmise maksumus Võistluspõldudel väetamiseks kasutatud põhiväetiste nimekirjas oli 28 väetist, millele lisandus 39 täiendväetist ja viis bio­ stimulaatorit.

Mineraalväetisi kasutati kõige enam rapsi kasvatamisel. Põhiväetiste kogused olid talirapsil 500–1100 kg/ha ja suvirapsil 600–1030 kg/ha. Kõik rapsikasvatajad kasutasid mineraalväetistele lisaks täiendväetisi ja biostimulaatoreid. Talirap-

Isegi talirapsi väikseim arvestuslik kasum ületas kõikide teiste kultuuride suurimad arvestuslikud kasumid.

si korral kasutati kasvuperioodil üht kuni üheksat vahendit (kokku 4–37 l/ha), lisaks kasutas üks tootja veel 3,7 kg/ha tahket täiendväetist.

Suvirapsil kasutati kaht kuni ühtteist vahendit (kokku 8–14 l/ha), lisaks kasutas üks tootja tahket täiendväetist 4,1 kg/ha.

Kolmel talirapsi- ja kahel kaerapõllul kasutati orgaanilisi väetisi. Veise vedelsõnnikut laotati normiga 15–30 t/ha, sea vedelsõnnikut 15 t/ha ja digestaati 25 t/ha.

Mahepõllul kasutati hobusesõnnikut 4 t/ha ja kanasõnnikut 0,15 t/ha. Ühel talinisu- ja tritikupõllul kasvatati haljasväetiseks mesikat.

Taimekaitsevahendite nimekiri ulatus 83 nimetuseni. Kõige intensiivsemalt pritsiti rapsi- ja taliodrapõlde. Rapsipõlde pritsiti 4–8 korda, kasutades nelja kuni kümmet kemikaali. Tali­ odrapõlde pritsiti 4–7 korda, kasutades seitset kuni kümmet kemikaali. Enamasti oli koos taimekaitsevahendiga paagisegus ka täiendväetis või biostimu­ laator.

Kuidas arvutati tulu Põllukultuuride kasvatamisest saadava tegeliku kasumi leidmine on keeruline, sest selleks on vaja palju lähteandmeid. Arvestuslik kasum on leitud lihtsustatult, lahutades müügitulust tootmiskulud.

Tootmiskulud on leitud põlluraamatutes kirjeldatud sisendite (seeme, väetised, orgaanilised väetised, täiendväetised, biostimulaatorid ja taimekaitsekemikaalid) koguste ning hindade alusel. Hinnaks on jaehinnad Baltic Agro, Scandagra ja Oilseeds Trade’i hinnakirjadest. Ettevõtete tegelikud sisendite soe-

RAIVO TASSO

Kõige raskem töö sel hooajal oli kuivatamine, kinnitab üks võitjaid Argo Must.

tamised võisid toimuda teistsuguste hindadega.

Tootmiskuludele on lisatud masinatöökulud, mis on saadud põlluraamatutes kirjeldatud masinatööde maksumuste alusel. Kulud on leitud Eesti Taimekasvatuse Instituudis koostatud algoritmidega.

Tootmiskulude osakaal oli järgmine: masinatööd 38–84%, seeme 3–26%, mineraalväetised 12–36%, orgaanilised väetised 0–13%, täiendväetised ja biostimulaatorid 0–13%, taimekaitse 0–21% tootmiskuludest.

Keskmised arvutuslikud tootmiskulud rapsi, rukki ja suviodra kasvatamisel olid tänavu suuremad kui 2016. aastal, samas talinisu ja taliodra korral jäid keskmised tootmiskulud mullusest madalamaks.

Arvestusliku kasumi leidmisel on kulude kõrval ka teine oluline pool, saagi müügihind, mis oluliselt mõjutab müügitulu. Müügitulu arvutamisel lähtuti saagikusest, vilja kvaliteedist ja Baltic Agro ASi vilja kokkuostuhindadest 3. oktoobri seisuga.

Paljudel tootjatel olid juba kevadel sõlmitud kokkuleppehinnad, mida nad ei soovinud avalikustada. Seega on tabelis olevad müügitulu väärtused ligikaudsed, kuid need sobivad kultuuride omavaheliseks ning viljelustehnoloogiate võrdle­ miseks.

V I L J E L U S V Õ I S T L U S 20 17

Tootmiskulud ja arvestuslik kasum Koht Ettevõte Mulla- Külvise- Tootmiskulud (üldkuluga, käibemaksuta), €/ha * Saagi Müügi- Arves harimine määr, Saak Seeme Mine- Orgaa- Täiend- Tk. Masina- kvali- tulu, tuslik kg/ha t/ha raal- nilised väetised kemi- tööd teet €/ha kasum, väetised väeti- ja bio- kaalid €/ha sed ** stimu laatorid TALIRAPS Õli %

1 Vitsjärve Põldur OÜ künd 2,7 6,0 69 293 16 178 448 45,0 2224 1220

2 Männiku Piim künd 3,0 5,2 64 187 40 132 432 44,5 1910 1056

3 Suislepa Vili randaal 2,8 5,2 66 230 19 156 414 43,3 1870 984 RUKIS 1 Caro Mahe OÜ *** künd 250,0 4,9 83 429 sööda 1107 595

2 Viljameister OÜ randaal 80,0 10,8 124 223 10 90 556 toidu I 1308 305

3 Jaani Talu OÜ künd 65,0 9,2 124 177 49 498 sööda 1040 192 ODER

1 Paali Seemnekeskus OÜ randaal 135,0 11,3 52 250 31 122 335 sööda 1384 594

2 Savikoti Agro OÜ randaal 260,0 8,2 103 128 5 101 444 toidu 1126 346

3 Lange Vahe kobesti 135,0 8,3 52 190 11 79 425 sööda 1021 264 TALINISU

1 Nuudi talu randaal 230,0 10,0 95 203 36 124 466 toidu IV 1426 501 2...3 Latika talu *** künd 255,0 2,6 106 21 285 toidu II 897 484 2...3 Rämsi Agro OÜ kobesti 151,0 8,9 57 180 36 106 360 toidu V 1221 481 KAER 1 Caro Mahe OÜ *** künd 185,0 2,9 68 51 296 toidu 757 342 2 FIE Andres Kontse künd 185,0 7,1 63 126 3 30 425 sööda 728 82

3 Koolimaa talu randaal 180,0 8,0 62 133 112 23 58 503 sööda 812 –79

* Sisendite hinnad Baltic Agro AS, Scandagra Eesti AS ja AS Oilseeds Trade hinnakirjadest. ** Kulu on leitud orgaanilise väetise elementide N (0,71 €/kg), P (0,97 €/kg) ja K (0,60 €/kg) sisalduse alusel.

Latika talu korral on arvestatud väetamiseks kasutatud puutuhas sisalduva K hinnaga. *** Maheettevõte.

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

Kummiroomikud koppadele.

Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

Valuveljed-suurim valik.

Maasturite mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

Lumesaha kummiplaadid.

ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

LS J27HST 27 hj, hüdrostaatiline transmissioon

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

8650 € + km

TOODETUD LÕUNAKOREAS

LS XR50

47 hj, reeversiga käigukast, kabiin

17 500 € + km

Info: tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

tel: 509 2247, 521 1988

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (62) 16. november 2017

Kuidas tahesõnnikut keskkonnas Mulje, et pärast uute, lägapõhiste lüpsilautade võidukäiku tahe­sõnnikut enam ei teki, on ekslik.

Nii poolvedel kui ka tahe sõnnik on loomakasvatuses täiesti olemas.

K

ümmekond viimast aastat on tänu uutele lüpsilautadele, kus tekib peamiselt vedelsõnnik, olnud päevakorral vedelsõnniku keskkonnamõju ning tahesõnnik on jäänud tagaplaanile.

Seetõttu korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) koostöös Läti farmerite parlamendiga keskkonnaprojekti Green Agri raames Põlva Agro põldudel demopäeva, kus näidati töötamas viit kaasaegset tahesõnniku laotamise masinat. Masinaid tutvustas ja demonstratsioonesinemist juhtis Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadur Taavi Võsa.

Igale sõnnikule oma laotur “25 aasta jooksul on see sõnnikulaoturitele Eestis üldse esimene demopäev, aga väga hea ettevõtmine, et kliendid saaksid aru ja näeksid, mida müüakse ja millised masinad üldse on olemas,” kiitis üritust Flint Kaubanduse OÜ tegevdirektor Jaan Sihv.

REIN RAUDVERE rein.raudvere@maaleht.ee

Sihvi firma tõi näitamiseks Lätis tehtud 12meetrise töölaiusega laoturi PTU-10 B, millel kandejõudu kümme tonni. Iseäranis sobiv on see rasketes tingimustes töötamiseks, näiteks põhusõnniku laotamiseks. Samas, nagu müügikogemus näitab, on need ka hästi vastupidavad.

Laotureid peaks valima vastavalt sõnniku omadustele, sõltuvalt nii loomaliigist kui allapanust.

ANN RIISENBERG

“Iga mudel on mõeldud konkreetse sõnnikutüübi jaoks, linnusõnnik näiteks on väga kerge ja seda oleks vaja hästi ühtlaselt ja suurele pinnale laotada, mistõttu selle tarvis on teised laoturid,” selgitas Sihv.

Ka EPKK keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg nentis, et kuigi tundub, et sõnnik on sõnnik, on eri loomade sõnnikul erinevad omadused. “Laotureid peaks valima vastavalt sõnniku omadustele, sõltuvalt nii loomaliigist kui allapanust,” märkis ta.

Kaasaegsed sõnnikulaoturid erinevad paljuski kunagistest Vene omadest, mis väärtusliku orgaanilise väetise lihtsalt mööda põldu hunnikutesse plärtsisid. Praeguste laoturite lisaseadmed – hasplid, freesid jms – teevad selle kraami nii peeneks, et see näeb välja nagu muld. Samuti puistab kaasaegne tehnika selle ühtlaselt põllule.

Õigel ajal ja õigel viisil Sõnnik liigitatakse selles sisalduva kuivaine järgi vedelsõnnikuks (kuivainesisaldus kuni 8%), poolvedelsõnnikuks (8–20%), tahesõnnikuks (20–25%) ja sügav­ allapanusõnnikuks (üle 25%).

ETKI agrotehnoloogia osakonna juhataja Kalvi Tamme sõnul on kaks sõnniku käitlemise tehnoloogiat: otseveoga, kus põllul laadimist ei toimu, või siis

ARVUD

Sõnnikutoodang aastas Veise vedelsõnnik 1 735 100 t Tahesõnnik 380 400 t 18% Sea vedelsõnnik 434 500 t Tahesõnnik 40 300 t 8,5% Allikas: ETKI

etteveoga, mil sõnnik on aunastatud.

“Otseveol on eelisteks väiksem ajakulu laadimistele, laadur ei pea põllule sõitma ja samuti on väiksem toitainete kao risk, kuna aunastamist ei toimu,” sõnas Tamm.

Samas on otseveol hulk puudusi. Suurematel kaugustel on laotur enamiku tööajast hõivatud transpordiga (kauguspiir 3 km).

Vaja on ka rohkem laotureid, kuna ühe laoturi kohta on väike laotusjõudlus. Otseveo puuduseks on ka oht, et sõnniku laotamine hakkab järgmisi töid segama, selgitas Tamm.

Etteveol on eelisteks, et laotur saab enamiku tööajast tegelda laotamisega, ühe laoturi kohta on suur laotusjõudlus ja läheb vaja vähem laotureid. Samuti on töökoormus ühtlasem ning sõnnikulaotamine ei hakka järgmisi töid segama.

Etteveo puudusteks peab Tamm asjaolusid, et arvestama

peab suurema ajakuluga laadimistele, toitainete kao ohuga aunastamise ajal ning ka põllu suurema tallamisega auna ümbruses.

Sõnniku muldaviimise tehnoloogiatest on valdav kündmine.

Samuti sügav randaalimine, et segada sõnnik mullaga piisavalt sügavalt. Harimissügavus sõltub sõnniku kogusest. Väga suurte sõnnikukoguste korral ei pruugi randaalimine olla piisav ja sõnnik tuleks matta kündmise teel.

Tehnoloogia ja masinate valikul on Tamme hinnangul oluline silmas pidada sõnniku omadusi, kogust ja põldude kaugust hoidlatest. Kui võimalik, siis vältida NH3 lendumist ja viia sõnnik võimalikult kiiresti mulda.

Teaduri kinnitusel soodustavad ammoniaagi lendumist tahesõnnikust suurem sõnniku ja mulla pH, kõrgem sõnniku, mulla ja õhu temperatuur, intensiivsem päikesekiirgus, tugevam tuul, suurem laotusnorm, väiksem taimiku või taimejäänuste tihedus ja kõrgus.

“Seega on vaja leida taimede toitmiseks sobiv aeg ja viis, et sõnnikus olevad toitained püsiksid aineringluses,” märkis Tamm.

Pole tülikas jääkprodukt Keskkonnaministeeriumi vee­osa­ konna nõunik Timo Kangur rõhutas, et sõnnikuveol peab vedaja ära hoidma sõnniku sattumi-

PTU-10 B (Flint Kaubanduse OÜ).

Kandejõudu 10 tonni, töölaius 12 m. Demopäeva madalaim laotur, minimaalne laadimis­ kõrgus 2,4 m. Võimsustarve 105 hj, veduk võiks olla umbes 4500 kg. Demopäeval oli ees 90 hj traktor.

se keskkonda ja seda ei tohi laotada lumele ega külmunud maale. Tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei või laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Katusematerjal tehasehinnaga!

Kvaliteetne ümar vihmaveesüsteem otse maaletoojalt!

KONTAKT: tel 550 3200 | e-post info@steel.ee | Turu 51, Tartu | Piiri 7, Viljandi

TEHNIKA

Nr 10 (62) 16. november 2017

säästlikult laotada malikult madalaid rehvirõhkusid. Nelikveolistel traktoritel tasuks kindlasti kontrollida, et vähemalt 40% traktori massist langeks esiratastele. “Ärge ballastige ainult tagasilda, ballastige ka esimest otsa, sest vastasel korral vähendate esirataste pidamist ja kaotate veovõimes. Ühelt poolt määrab traktori mootori võimsus selle, kui rasket koormat ta jaksab tõmmata, kuid teisalt ka see, mil määral see võimsus suudetakse maakamara külge kinni haakida,” selgitas Võsa.

Kui rattad ikkagi hakkavad põllul libisema, on mootori kõrgest võimsusest vähe kasu ja pigem võib karta, et muld saab kahjustada ja kindlasti kuluvad ka rehvid. “Rehvirõhk ja ballastimine on asjad, kus juht saab masina koostamisel ja juhtimisel väga palju ära teha,” sõnas ta.

Oluline on ka kasti kuju

Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20% ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25% ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuud, teavitades sellest keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne aunastamise alustamist.

Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel pinnaveekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale.

ETKI teaduri Taavi Võsa sõnul ei ole tahesõnnik, sarnaselt vedelsõnnikuga, mitte loomakasvatuse tülikas jääkprodukt, vaid väärtuslik toitainete allikas mullaelustikule ja taimedele. Suurte sõnnikukoguste hilise sügiskünni alla andmine ei ole mõistlik. Küll võib suuremaid koguseid anda nii kevadel kui kesa harimise eel

suvel. Siis jõuavad mullas toimuvad protsessid olude muutumisega kohaneda ja materjalist eralduvad toitained suudetakse tõhusalt kasutusele võtta. Hilissügisel külma mulla alla maetud sõnniku puhul on toitainete leostumine ootuspärane.

Demopäeval laotati põllule veisefarmist pärit põhusõnnikut, mille kuivainesisaldus oli umbes 20%, kusjuures Põlva Agro palve oli laotada seda 40 t/ha kohta.

Et vihmaussid ja muld tänaks Võsa märkis, et on pidev vaidlusteema, kas sõnnikut laotamiseks vedada otse hoidlast või peaks selle vedama põllule ette valmis.

Seadus võimaldab seda põllule ette valmis vedada, ja ta loodab, et seda võimalust ei keelata ka edaspidi ära, sest ettevedu laseb paremini tehnikat kasutada.

“Sobivale kohale õigel viisil tehtud tahesõnnikuaun pole keskkonnale suurem koormus kui valel ajal, liiga palju või eba­ sobivale kohale laotatud sõnnik,” märkis ta.

Laoturite tööd kommenteerides sõnas Võsa, et nende juu-

res kasutatakse nii madalsurve- kui ka kõrgsurverehve, kuid kõrgsurverehvidega laoturid annavad mullale suure koormuse.

Rehvirõhk on see, mis määrab pinna surve mullale. Seda kiputakse aga alatasa ära unustama, vaadates ainult rehvi hinda.

“Kel on mullast kahju, valige võimalikult laiad rehvid, ja kui rahakott vähegi kannatab, valige madalsurverehvid – vihmaussid ja mullaelustik tänavad siis teid,” pani Võsa südamele. “Seda enam et enamik sõnnikulaotamise tööst tehakse ajal, mil muld on haavatav.”

Seega võimalusel tuleks kasutada madalsurverehve, või-

Sobivale kohale õigel viisil tehtud tahesõnnikuaun pole keskkonnale suurem koormus kui valel ajal, liiga palju või ebasobivale kohale laotatud sõnnik.

TAAVI VÕSA

Laotamise laius laoturite juures sõltub suuresti sellest, milline on sõnnik ja kuidas see lendab. Enamik masinaid on püstbiitritega ja sel on mõjuv põhjus – püstbiitrid taluvad paremini põhku ja ka võõrkehi, mis meil ikkagi kipuvad sõnnikuga kaasas käima.

Sidusad põhutükid on küllaltki energiamahukad laoturil laiali harutada selle lühikese aja vältel, mil see nende biitrite vahel paikneb. Püstbiitrid on põhusõnniku puhul ka töökindlamad.

Kes laotavad kanasõnnikut, komposti või muud sõredamat materjali, siis sellisel juhul annavad Võsa hinnangul rõhtsate biitritega rebimissüsteem ja laotustaldrikud natuke parema tulemuse. Samuti on see ka veidi jõudsam lahendus, kuna laotustaldrikud heidavad materjali kaugemale kui püstbiitrid.

Laoturite kaste on eri mõõdu ja kujuga. Kui materjal on hästi voolav, pole kasti kuju teaduri sõnul väga tähtis. Ent kui see sisaldab palju põhku või on väga kleepuv, siis mida kitsama kujuga on kast ja mida kitsam on põhi, seda paremini materjal ette jookseb.

“Samas mida laiem on kast, seda madalam haagis on, seda stabiilsem, ja seda lihtsam on teda laadida,” märkis Võsa.

l

M A A M A J A N D U S 9 ARGO INGVER

MTU-18 (GP Balticu OÜ). Valgevenes toodetud laoturi maht on 28 m³, kandevõime 18 t. Minimaalne laadimiskõrgus 3,2 m, kõrgrõhurehvid. Masinaga tuleb tehasest kaasa varuosade pakett.

Soovitatav võimsustarve vähemalt 170 hj.

Jeantil EVR 18-14 EPAN 5 (Eestis müüb Dotnuva Baltic). Veokasti maht 17 m³ ja lubatud kandevõime 14 t. Laotusseadmeks kaks spiraalsete labadega püstbiitrit. Laotada võib nii tahesõnnikut kui ka komposti. Laotuslaius 12–13 m. Laotusnormi muudetakse peamiselt liikumiskiirusega, aga saab ka põhjakonveieri etteande kiiruse muutmise teel. Laoturi maksimaalne kõrgus tõstetud veotõkke korral on 5 m. Kel liinid madalal, tuleb olla ettevaatlik.

Laoturi tühimass 5720 kg, minimaalne laadimiskõrgus 2,67 m.

Wester Fabrikation WF-20DST (Sike Agri OÜ). Heitetaldrikutega laotur, maht 22 m³, lubatud kandevõime 20 t. Laotusnormi seatakse juhtpuldist ning selle hoidmine on automaatne ja toimib kiirusest sõltumatult. Laotuslaius 18–24 m, minimaalne laadimiskõrgus 3,35 m.

Madalsurverehvid ja servapiirik paremal pool, mis võimaldab töötada mööda põllu piiri nii, et ei heida sõnnikut põllu piirist väljapoole.

Kuna masinal on rebimisbiitrid, nõuab see minimaalselt 280 hj. Veduk võiks kaaluda vähemalt 12 t, et haagis ei hakkaks traktorit juhtima.

Umega PI20 (Konekesko Eesti AS). Demopäeva suurima mahuga veokast, 41 m³, lubatud kandevõime 20 t. Maksimaalne kõrgus 5,3 m.

Tühimass 8370 kg, minimaalne laadimiskõrgus 3,6 m. Madalrõhurehvid.

Laotusseadmestik eemaldatav ja seda saab kasutada muude materjalide transpordiks. Soovitatav võimsustarve vähemalt 260 hj.

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (62) 16. november 2017

Üks suurimaid vigu piimalehmade söö

Praegu on õige aeg hakata vaatama, kuidas põhisööt on õnnestunud, mis järjekorras silo loomadele söötma tuleks hakata ning kuidas neid sööda­ ratsiooni paigutada. Kõike seda saab teha ainult siloanalüüsidele toetudes.

O

bjektiivset ülevaadet silo kvaliteedist ja fermentatsiooni kulgemisest ei saa visuaalselt hinnates. Selleks tuleb võtta hoidlast võimalikult esinduslik proov.

Proovi võtmine, pakendamine ja analüüsimiseks laborisse toimetamine on täpselt sama vastutusrikas töö kui analüüside tegeminegi. Pole võimalik saada adekvaatset analüüsitulemust, kui proov silost on võetud hooletult või teadmatusest valesti. Seetõttu on just praegu paslik aeg üle korrata siloproovi võtmise põhimõtted.

Analüüsist vähe kasu, kui proov on võetud valesti Hoidlad on suured ning silomaterjal neis võib olla väga varieeruv. Hoidlat täidetakse mitu päeva ning see toob kaasa erineva kuivainesisaldusega haljasmassi sõltuvalt ilmastikust ja närvutamisest. Lisaks varieerub põldudel taimekooslus ning hoidlasse

KRISTIINA MÄRS mikrobioloog

tuuakse kokku mitme põllu materjalid.

Tõese analüüsitulemuse saamiseks tuleb võtta osaproovid võimalikult paljudest hoidla osadest. Üks või kaks puuritäit materjali ei anna kindlasti hoidlast ülevaadet ja parem juba jätta silokile torkimata, kui et teha seda lohakalt või viisil, millest tegelikult kasu ei ole.

Kõik proovi osad, mida ei plaanita loomale sööta (riknenud pinnakiht, nähtavad hallitanud osad jm) tuleb proovist eemaldada. Tihti on silo ise hea kvaliteediga ja proovi võtmisel sai eemaldatud ka riknenud pinnakiht, kuid igapäevaelus loomade söötmisel riknenud pinnakihti

KRISTIINA MÄRS

KRISTIINA MÄRS

ei eemaldata. Selline olukord on enesepetmine ning reaalsest söödast väga kaugel.

Proovi võtmine hoidla pealt Silopuur peab kasutamiseks olema enne korralikult puhastatud.

Soovitatav on manuaalset puuri viiliga teritada vähemalt iga kolme hoidla puurimise järel, et proovi võtmine kulgeks võimalikult sujuvalt. Puurimiseks valitud koht kilel on vaja puhastada mullast, saepurust ja muust, mis võib proovi sattuda.

Puurida tuleks suur arv osa­ proove, et valim oleks suurem.

Seejärel augud kiles võimalikult kiiresti teibiga sulgeda, et vältida edasist aeroobset riknemist.

Osaproovid tuleb asetada puhtasse proovi­võtu ämbrisse või mõnda muusse anumasse.

Seejärel tuleb osaproovid anumas hästi segada. Otse kilekotti pannes ei ole võimalik osa­ proove omavahel homogeenselt segada. Lisaks, kui võetakse piisavalt esinduslik hulk osaproove, siis pole lihtsalt füüsiliselt võimalik, et kõik see materjal mahuks proovivõtukotti korraga ära. Seetõttu ongi oluline eelproov võimalikult ühtlaselt anumas segada ning võtta sellest vajaminev keskmine proov.

Keskmine proov tuleb pakendada õhukindlalt. See tähendab, et proovi pakend peab või-

Korrektselt pakendatud siloproov.

maldama hapniku väljapressimist. Seepärast pole õige proovi pakendamiseks kasutada seemenduskindaid, saia-leiva pakendeid, prügikotte jms, vaid nn minigrip-kotte. Õhukindlalt pakendamine on ülimalt oluline, sest plaanime ju silost määrata hulga näitajaid, millest osa ühendeid on lenduvad. Kui õhk pole proovist välja surutud, saame lenduvate ühendite näitajate kohta vale tulemuse, samuti võib muutuda kuivaine.

Väga märja materjali puhul eraldub silost ohtralt mahla. Puuri silost välja tõmbamisel puuri otsast voolavad silomahlad tuleks püüda proovivõtu ämbrisse, sest ka silomahla tuleb käsitleda kui proovi üht osa. Mahlade maha voolata laskmise taga-

Riknenud silo pinnakiht.

järjel võibki hiljem tekkida ebakõla analüüsi tulemuse ja silo tegeliku kuivaine vahel.

Proovi võtmine silo frondist Avatud hoidlas on silo ristlõige pinnalt kuni põhjani ilusti näha ning on võimalik hinnata eri kihte. Ka frondist tuleks võtta võimalikult palju osaproove. Soovitatavalt tuleks W-tähe kujuliselt punktidest võtta 9–15 osaproovi ning need kõik peaksid olema võetud erinevast horisontaalsest ja vertikaalsest positsioonist.

Ideaalne on proov võtta vahetult pärast seda, kui frondist on söötmiseks osa silo eemaldatud, sest sellisel juhul saame ilma suurema vaevata kätte värske

proovi, mis ei ole pikalt hapnikuga kokku puutunud. Paraku ei õnnestu alati just sellel ajal siloaugu kõrvale sattuda.

Paljude hinnangul on frondiproovi võtta lihtsam kui puuriga hoidla pealt, aga veidi aega seisnud frondi puhul see nii ei ole. Kui söötmiseks hoidlast silo võtmisest on juba aega möödunud, tuleks osaproovid võtta vähemalt 10 cm sügavuselt frondi seest, kuhu pole kindlasti hapnik sattunud.

Kui silo on korralikult tallatud, siis frondis 10 cm sügavusele kaevata on peaaegu võimatu.

Teiseks võib selline proovivõtu metoodika oluliselt muuta mitmeid silo näitajaid. Nimelt tuleb korralikult tallatud silo frondist proovi võttes peoga materjali välja kiskuda. Tirimise ja tõmbamise käigus eralduvad materjalist väiksemad osad.

Näiteks ristiku puhul jääb osa lehti varrest maha, seemned ja muud väiksemad osad pudenevad ning saame pihku vaid tea-

Pole võimalik saada adekvaatset analüüsitulemust, kui proov silost on võetud hooletult või teadmatusest valesti.

L O OM AK A S VAT US

Nr 10 (62) 16. november 2017

l

M A A M A J A N D U S 11

öötmisel on lohakalt võetud siloproov ERAKOGU

tud osa silost – tavaliselt just selle puitunuma osa, milles on vähem proteiini ja suurem toorkiu sisaldus. Silost eralduvate väikeste osade tõttu on ka oluline pärast ämbris proovi segamist jälgida, et lõpp-proovi võtmise järel ei jääks põhja maha ainult pisikesed proovi osad, vaid kotti pandud proov oleks ühtlane.

SILOPROOVIDE K ASU

Milliseid otsuseid teha nnKui silo on ekstreemselt märg või kuiv ning on riknemise/hallitamise oht, tuleb sööta need silod enne, kui probleem jõuab tekkida või süveneda. nnKõrge toortuhasisaldusega hoidlad tuleb söötmisse võtta esmajärjekorras, sest seal on võihappe tekkimise oht suurem.

Kui võihape on silos juba olemas, siis ajaga selle sisaldus suure tõenäosusega kasvab. nnMadalama proteiinisisaldusega silod on mõistlik söötmisse valida ajal, mil lisaproteiinisöötade hinnad on madalamal. nnKui silos on palju äädikhapet (üle 35–40 g/kg) või hapete kogusumma väga kõrge, tuleb sellise silo kogust mikserisegus vähendada, et mitte pärssida loomade söömust. nnAnalüüsid annavad esialgse üldpildi söötadest, kuid täpse ratsiooni koostamiseks tuleb suurtest hoidlatest söötes analüüse frondi liikudes korrata, sest botaaniline koostis hoidlas võib olla varieeruv ning silo kvaliteet muutuda.

Proovi võtmine haljasmassist ja rullisilost Võimalusel on mõistlik analüüsida ka hoidlasse veetud haljasmassi. See annab esialgse pildi rohumassi kuivaine- ja proteiinisisaldusest, aitab hinnata haljasmassi niitmise õigeaegsust ning toortuha näol on ülevaade koristushügieenist.

Haljasmassi prooviga on ära fikseeritud sileerimise n-ö alguspunkt ja hiljem valmis silost võetud prooviga võrreldes saab hinnata sileerimiskadusid. See omakorda on hea abimees, hindamaks kasutatud silokindlustuslisandi efektiivsust ning silovalmistamise tehnoloogia sobivust.

Soovitatav on haljasmassi proov võtta juba tallatud kihist, sest sellisel juhul on toortuha näit lõplik ja adekvaatsem.

Kõrget toortuhasisaldust nähes on võimalik veel hooajal teha korrigeerivaid muudatusi – tõsta niitekõrgust, üle vaadata kaarutamise/vaalutamise protsess, silohoidla ümbruse puhtus jne.

Siloproovi võtmine puuriga.

Kui proov võetakse otse maha kallutatud koormast, tuleb osaproovid võtta väga hoolega mitmest kohast, sest silokombainiga koormat täites ei jaotu haljasmass koormas ühtlaselt. Ris-

tikulehed on kergemad ja kogunevad koorma äärtesse ning taha otsa ja kõrrelised keskele.

Silo väiksemate osakeste separeerumise vältimiseks tuleks proov võtta peopesa üle-

val pool haljasmassi sisse kaevates. Peopesa allpool krabades pudenevad väiksemad osised (võimalikud seemned jm) välja ning see võib jällegi näitajaid muuta.

Rullisilo puhul tuleks proov võtta iga saja rulli kohta vähemalt viiest. Puurida tuleb diameetri diagonaalsuunas võimalikult sügavale. Silorullide puhul on vaja keskmise proovi hulka võtta ka pinnakiht, sest see moodustab rullist küllaltki suure osa.

Kogu protsess peab toimuma väga kiiresti, sest prooviks võetud silo rikneb ruttu. Näiteks silos olevad pärmid ja hallitused, mis on proovi võtmisel juba hapnikuga kokku puutunud, hakkavad väga kiiresti vohama ning võivad muuta analüüsi tulemust. Seetõttu on oluline proovi hoiustada +4˚ juures, kuid mitte üle 24 tunni.

Mida kiiremini proov laborisse jõuab, seda parem. Eestis on võimalik silost määrata ka mikrobioloogilisi näitajaid, millest põhilised on võihappebakterid, piimhappebakterid, enterobakterid, pärmid ja hallitused.

Tõsi on, et saame oma loomadele sööta vaid neid silosid, mis meil olemas on ning nende kvaliteeti tagantjärele enam muuta ei saa. Ometi on analüüsidest palju kasu, sest nende põhjal saame teha valiku, millises järjekorras hoidlatest söötma hakata ning mida järgmisel aastal parema silokvaliteedi nimel teisiti teha.

Zetor Proxima HS 100 G

koos esilaaduriga

ANTII AR

39 900 € Finantseerige ost Swedbanki kaudu COSME programmiga COSME käendusel sissemaks 9% intress: euribor + 1,79% lepingutasu –50%, minimaalselt 100 eurot

SANDER KIKAS, tel 5668 4878 RAGNAR ROSENBERG, tel 510 2331 URMAS PUNGAR, tel 526 6103

+ km

Finantsteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvuge tingimustega www.swedbank.ee/business ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Rahastamist toetab Euroopa Liit laenutagamisrahastu raames, mis on ellu kutsutud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020)

www.zetor.ee www.talutehnika.ee

AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee Tasuta infotelefon üle Eesti 800 7000 e-kiri: toode@toode.ee AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid.

12 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (62) 16. november 2017

Mis on lihaveiste lineaarne hindami Lihaveiste hindamine põhineb loomade välimiku tunnuste mõõtudel.

See võiks olla aretajale tööriistaks oma otsuste tegemisel.

E

estis liigume Taanis välja töötatud lineaarse hindamise süsteemi kasutuselevõtu poole, mis on juba kasutusel lisaks Taanile Rootsis, Norras ja Soomes tegutsevates puhtatõulistes lihaveisekarjades ja pullijaamades.

Lihaveiste välimiku hindamist tehakse lineaarsel skaalal 19 tunnuse järgi. Iga tunnuse põhjal antakse hindeid väärtuses 1–9.

Kom olulist näitajat – keha, lihastus, jalad Nimetatud 19 tunnust ja veakoodid kombineeritakse hindamisprogrammis kolmeks liittunnuseks: keha, lihastus ja jalad.

Need omakorda seotakse süsteemis ühiseks tunnuseks: tüüp.

Nood neli arvulist näitajat korrigeeritakse lehma keha konditsiooni, poegimisvahemiku, esmapoegimise vanuse ja poegimiste arvu andmetega ja iga eraldiseisvat tunnust kõrvutatakse optimaalse keskmise tulemusega iga tõu siseselt.

Eraldi hinnatakse ka udarat, kui hindamine toimub poegi-

SANNA TURU lihaveiste välimiku hindaja

misjärgselt. Pullide puhul on lisaks mainitud neljale arvulisele näitajale mõjutajaks konditsioon ja vanus, mille tulem jällegi tõu siseselt statistilise keskmisega võrdlusesse läheb.

Eestis on lihaveiste lineaarse hindamisega tegeldud alates 2016. aasta lõpust, mil esimesed karjad said oma loomadele hinded väljaõppinud hindajatelt.

Alustati selle projektiga 2014. aastal, kui Taanist tulid oma teadmisi jagama spetsialistid Torben Andersen ja Jacob Edst­rand. Viimasega lihvitigi kohalike teadmisi ja omandati kogemusi karjades, et silm harjuks nägema ja märkama eri tõugu lihaveiste tunnuseid.

Adekvaatse info saamiseks oleme karjades hinnanud kõiki

hindamistingimustele vastavaid loomi. Eesmärk on, et aja jooksul tekiks Eesti optimum, millega on mõistlik tulevikus kohalikke lihaveiseid kõrvutada. Hindamisprogramm võrdleks lihaveiseid siis meie optimumhinnete järgi kas Eesti keskmisest paremaks või kehvemaks.

Hindamise pikaajalisem eesmärk on anda loomakasvatajale tagasisidet, kus ta oma aretustöös saab parandusi teha ja milliste looma tunnustega ta millisel tasemel Eesti aretuses asetseb.

Taanlaste programmi kasutama hakates otsustati, et seda tehakse esialgu Taani optimaalsete näitajatega loomi võrreldes.

Mõneti oli põhjuseks ka see, et Taanist on Eesti karjadesse palju loomi ostetud, nii mullikaid kui sugupulle.

Iga arvu taga on põhjus Suvel toimunud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) suvepäevadel tutvustas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) aretustöö juhataja Tõnu Põlluäär seni kogutud andmete põhjal Eesti praegust statistikat ning see tekitas paljudes lihaveisekasvatajates hulgaliselt küsimusi. Rahulolematust oli arvuliste tulemustega, kus võrreldi eri tunnuste tulemusi Taani optimumtulemustega.

Miks meie loomade tulemused (keha ja lihastiku tunnused) on Taani tulemustest kehvemad?

Sellele küsimusele on lihtne vastus – Taanis on tavaline, et loomakasvataja valib endale meelepärased loomad hindamiseks välja ja hindaja saab hinnangu anda vaid neile. Mõistagi valitakse sellesse gruppi parimad, sest kes ikka kehva tulemust tahab presenteerida. Pikemas plaanis mõjutab see aga Taani statistikat ja ka optimumhindeid.

Kui hinnatakse vaid häid ja väga häid loomi, ongi keskmised näitajad skaalal 1–9 seal kõrgemas otsas, mis aga ei näita tegelikku olukorda. Seda pidas ka taanlasest hindaja Jacob Edstrand hindamissüsteemi nõrgaks lüliks Taanis.

Sealne lihaveiste hindamine on tasuline, mis loomakasvatajale tähendab lisaks visiiditasule ka iga looma hindamise eest eraldi tasu. Neile loomakasvatajatele, kes lasevad hinnata loomi valimatult, on looma hindamine mõnevõrra soodsam. Teades, et aega on karjakasvatajatel alati vähe, minnakse tihti lihtsama vastupanu teed ja tehakse hin-

L I N E A A R N E H I N DA M I N E

Mis kasu sellest on? nnHinnang on objektiivne ja sõltumatu amme laktatsioonide arvust ning ajast. nnVälimiku tunnuseid hinnatakse üksikult, mis juhib tähelepanu probleemkohtadele. nnIga tunnus kirjeldab eraldi looma iga kehaosa ilma, et need üksteist hinnangul mõjutaksid. nnPullidele aretusväärtuse andmine välimiku tunnuste põhjal on kirjeldava iseloomuga. nnLineaarne hindamine tõstab aretusväärtuse määramise kvaliteeti. nnLineaarne hindamine on rahvusvaheliselt teada ja tuntud. nnLehmade ja pullide välimiku tunnuste põhjal hinnatav aretusväärtus ja keskmised koondhinde (üldhinde) väärtused põhinevad lineaarsete tunnuste registreerimisel, kõrvutades neid statistiliste keskmistega tõu siseselt.

natav grupp pigem väike, tuues välja karja paremiku.

Teine probleem, mis Eestis hetkel veel on – loomad ei saa eri tunnuste koondhindeid, mis annaks loomakasvatajale tegeliku tulemuse hindamise kohta. ETKÜ tegeleb selle nimel, et hindamised saaksid koondhinded looma kaartidele lihaveiste jõudluskontrolli programmis Liisu. Demoversioon on katse-

Hindamise pikaajalisem eesmärk on anda loomakasvatajale tagasisidet, kus ta oma aretustöös saab parandusi teha ja milliste looma tunnustega ta millisel tasemel Eesti aretuses asetseb.

tamisjärgus, aga vajab veel natuke tööd, aega ja raha. Kõik hinnatud loomad saavad endale koondhinded Liisus, kui see programm rakendub.

Mida hindamistulemused näitavad?

Kas loomakasvataja saab praegu hinnatud loomade tulemustest ka midagi välja lugeda? Jah, kindlasti saab – keha ja jalgade info on juba väga väärtuslik tagasiside, mis aitab aretuses vältida loomi, kelle füüsilised omadused olla pikaealiselt karjas hea ammlehm või aastaid töötav sugupull, ei ole piisavad.

L O OM AK A S VAT US

Nr 10 (62) 16. november 2017

l

M A A M A J A N D U S 13

mine?

Kehakonditsioon on tunnus, mis ajas muutub. Sügisel, kui loomad tulevad karjamaarohult, erineb see sellest mis kevadel. Samuti tekivad erinevused loomade pidamistingimuste, söötmistingimuste ja üldise karjatervise erinevustest.

Näiteks mõned väga head ammlehmad võivad pärast esmapoegimist vasika 5.–6. kuul olla väga tagasihoidlikus kehakonditsioonis, samas vasikas kõrval on hästi arenenud. Kui amme hindamine satub sellele hetkele, siis sealt tulebki madalam hinnang konditsioonile, mis ei kahanda sugugi looma tegelikku väärtust ammena.

Loomaarstid ja seemendustehnikud soovitavad looma seemendus/paarituskonditsiooniks hinnet 3–4, et kõik sujuks kergelt, kiirelt ja probleemideta. Sellises konditsioonis amm ei ole rasvas. Küll aga võiks olla piisavalt lihastikku, et ta lihaveise mõõdu välja annaks.

Rinna sügavus on teine tunnus, mis statistikas punasena “karjub”. See on aga aretaja valikutega tehtud tulemus. Lihaveistel hinnatakse sügavama rinnakuga looma kõrgemalt, seda hoolimata tõust. Visuaalselt võib profiilis mõni kõrgemate jalgadega loom tunduda vähem sügava rinnaga – selleks ongi vaja vilunud silma, et sellisel puhul loomale mitte liiga teha. Samas an-

LII SAMMLER

Lihaveiseid hinnates vaadatakse kolme peamist tunnuste gruppi – keha, lihastus ja jalad. Pildil akviteeni hele tõupull Hercules.

nab programm talle kohe paremad hinded kõrguse eest.

Pulli valides tuleks looma rinnasügavusele pilk heita teda kõrvalt vaadates – mida vähem jääb küünarliigese tagant maapinna ja rinnaku vahele “õhku”, seda sügavama rinnaga loom.

Laudja pikkuse ja laiuse puhul on tõuti tulemused erinevad. Näiteks aberdiin-anguse tõus võib julgelt välja tuua, et palju on karjades näha lühikese laudjaga loomi. Jällegi on, mida pulli valikul jälgida. Laudja laius ja pikkus on otseselt seo-

tud nii poegimiskergusega kui tagaosa lihakusega – pikemal laudjal on võimalus suuremaks lihastuseks.

Harmoonia hinne on lihaveiste lineaarse hindamise süsteemis kõige subjektiivsem hinne. Taanis plaanitakse see tule-

vikus üldse ära kaotada. See näitab põhimõtteliselt keha üldist harmooniat ja vastavust tõutüübile. Koondhindes see olulist rolli ei mängi.

Turja laius on tavaliselt väga tihedalt seotud looma konditsiooniga. Mõõdetakse seda aba-

luude tagant visuaalselt või katsudes. Vähe on loomi, kellel kehva konditsiooni juures lai turi. Küll aga leidub loomi, kes heas toitumuses on turjast kitsad. Seda n-ö probleemi olen näiteks kohanud šarolee tõugu loomadel teatud aretusliinide puhul.

Selja pikkus mõõdetakse hindamisel mõõdulindiga abaluude vahelt kuni ristluuni laudjal. Statistikast selgus, et meie loomade keskmine seljapikkus on 3,24 hindepunkti soovitud 9 hindepunkti kõrval.

See on tehniline puudujääk, mis niisuguse tulemuse annab.

Nimelt arvutab programm sentimeetrid hindepunktideks ning peab sealjuures arvestama looma vanuse ja tõuga. Kuna Eestis too rakendus veel ei tööta, näitab see tulemus kahjuks n-ö aiateibaid. Tegelikult on nii pika seljaga kui ka keskmisest lühemaid loomi. Lihaveise puhul on iga lisasentimeeter seljapikkust positiivne – jälgige seda pulli valides.

Viimase tunnusena statistikas “karjub punaselt” reie sügavus.

Seda mõõdetakse sentimeetritega looma kanna nukist kuni reie tagaosal selle kohani, kust algab reie tagalihas, mis kõrvalt vaadates reie ümaraks teeb. Hinnatav tunnus on selle lihase pikkus. Mida pikem lihas, seda kõrgemad punktid.

Inimestele meeldib statistika ja enda tulemuste nägemine selles. Või siis ei meeldi, kui need tulemused ei vasta ootustele. See statistika on Eestis veel poolik ja sellest ei tasu end väga häirida lasta. Mõtlemisainet on sellestki.

1996 a. loodud ettevõte F.H.U Zbigniew Banasiak on tegutsenud Eestis juba 4 aastat.

Meie tütarettevõte Banasiak OÜ tegeleb eestis veiste turustamisega ja osutab transporditeenust loomadele.

Põllumajandusloomade transporditeenus

Ostame igas vanuses piima- ja lihaveiseid: Ŕ Vasikaid Ŕ Aretusveised

info@banasiak.ee

Ŕ Nuumveised

56 835 332

Ŕ Veised tapale

56 892 816

Ŕ Veiste transport Erinevad kiired makseviisid.

50 17 233 (RUS) 58 977 541

14 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (62) 16. november 2017

Parima mahetalu peremees Tiit Man VIVIKA VESKI

Tänavuse parima mahetootja LauriJaani talu peremees Tiit Mansberg peab mahepõllundust enesest­ mõistetavaks valikuks – tavatootmist ei ole ta proovinud ega kaalunudki.

L

äänemaal Ridala vallas Kivikülas asuvasse Lauri-Jaani tallu viiv tee lookleb põldude, rannaniitude ja madalate metsatukkade vahel. Taamal kogunevad sookured sügislennuks – neid tundub olevat sadu põldudel läbisegi kruugamas.

Vettinud ristikupõllul mediteerib punt musti lihaveiseid. Nemad aitavad rannaniite ja -karjamaid hooldada. Täpselt samuti nagu ka lambad, kes on kuskil kaugemal põõsaste vahel oma tööd tegemas. Hallis hämus püüavad pilku erepunased tatrakõrred koristatud põllul.

Huvitaval kombel ei kannatanud see kant suvel sugugi liigsaju käes, vaid lausa vastupidi.

“Pigem oli põud kui märg. Meil pole nii head lõikusaastat olnudki veel. Saime vilja kiiresti ja kuivalt lõigatud,” ütleb Lauri-Jaani talu peremees Tiit Mansberg.

Tänavu on loodus Eestis kakskolm nädalat tavapärasest maas, aga selles maanurgas, kus Lauri-Jaani talu asub, seda eriti märgata ei olnud. Teravilja said nad

Tiit Mansberg laiendab oma suguvõsa talus Läänemaal mahetootmist.

VIVIKA VESKI ml@maaleht.ee

juba augustis lõigatud, nüüd on ka tatar koristatud. Ja kuigi sadas vähe, vili siiski päris kuiva kätte ka ei jäänud ja saak tuli tavapärane.

Mereliselt leebel kliimal on ka oma varjuküljed. Näiteks tunneb ennast sealkandis koduselt lõunamaine kiskja šaakal. Et lambaid murdja eest kaitsta, õpetab Tiit nüüd välja karjakoera.

Jahutootmine laiemaks Tiit Mansberg on tulnud sel päeval tallu kiireid asju korda ajama.

Ta on pärit Läänemaalt Paliverest, elab Viimsis ja käib oma talus Läänemaal tööl. Talvel tuleb ta maale eeskätt nädalavahetustel, suvel on rohkem kohal.

Igapäevatööl on abiks kolm sulast. Tiidul taluperemehena on peaaegu iga tööpäev ise moodi, kuid algab tavaliselt siiski sellega, et tuleb sulastele tööülesanded kätte jagada – kui just parasjagu mõni pikem töö käsil pole, millega jätkatakse.

Tööpäev hakkab suvel kell kaheksa, sügisel ja talvel kell üheksa. Kui tööülesanded välja jagatud, ootavad Tiitu kõikvõimalikud asjakorraldused. Mõnel päeval tuleb aga hoopis asendada sulaseid põllutöödel ja loomade juures. Maa ja linna vahet sõites teeb Tiit ühtlasi transporditööd – viib kaupa poodi müüki.

Tallinnasse veab ta jahu. Kõige rohkem on Lauri-Jaani talu jahu Tallinnas müügil talupoes Talu Toidab.

Loomadega tuleb tegelda iga päev, vaadata üle nende aiad.

Kui talvel on loomad rohkem laudas, siis tuleb ka toitu neile roh-

Ega ma poleks 17aastasena arvanud, et kunagi tulen siia tagasi talu pidama. Isegi pärast ülikooli veel oleks mõelnud, et milleks sellist rabelemist vaja.

TIIT MANSBERG

KVALITEETSED NING MÕISTLIKU HINNAGA VARJUALUSED PÕHJAMAA TINGIMUSTESSE Tendile TII GARAN

10

aastat!

TA IGALDUS TASU LLIMUSTELE PA TE UD AT IT ES PPU used kodulehel bee� ENNE AASTA LÕ *Kampaania tingim

roheline

hall

www.agripartner.ee

Agri Partner OÜ • Välja 3, Soinaste 61709 Ülenurme vald, Tartumaa • tel 505 3046

KÜLASKÄIK

Nr 10 (62) 16. november 2017

l

M A A M A J A N D U S 15

ansberg jätkab vanemate elutööd kem ette viia. Poegimise aeg toob alati tegemist juurde.

Remonditööd ootavad rahulikumat talveaega, kuigi ka siis muudest tegemistest puudust ei tule. Tiit Mansberg tõdeb, et ta pole viis aastat saanud nii puhata, et töökõnedele ka ei vasta. Kui ongi vahepeal eemal, siis töö on kaasas.

Lauri-Jaani talu tootmine on mitmekülgne – teravili, sealhulgas seemnevili, köögivili, veised ja lambad, jahu ja muud teraviljatooted. Köögiviljakasvatusega tegeldakse väiksemas mahus, sest see nõuab palju käsitsitööd ja inimressurssi. Köögivilja müüvad nad kohalikul turul ja oma kundedele, kuid viivad ka Haapsalu talupoodi.

Kuuri all puhastab üks töötaja küüslauku, et see sügisel maha panna. Teine inimene lihvib kõrval lauda – maja voodrit vaja uuendada.

Kõrvalruumis huugab veski.

Sellega jahvatatakse Lauri-Jaanil nisu, speltat, otra, rukist, hernest, tatart, kaera.

Praegu on veski osakaal tootmises veel väike, aga Tiidul on suured plaanid seda valdkonda edasi arendada, ka masinaid uuendada. Praegused masinad soetas omal ajal Tiidu isa, kuid nende aeg hakkab läbi saama. Tiit räägib, et kõik sõltub sellest, kuidas läheb käiku nende uus jahutoodete kaubamärk

ÜK S KÜSIMUS

Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse juhatuse liige, miks valiti Lauri-Jaani talu parimaks mahetootjaks?

Lauri-Jaani talu on piirkonna väheviljakatel muldadel saavutanud hea saagitaseme ning suudab kasvatada ka sertifitseeritud maheseemet. Talu on mahemeetoditel jätkusuutlikult toiminud juba üheksakümnendatest, Tiit Mansberg võttis tootmise üle oma vanematelt.

Lisaks taime- ja loomakasvatusele pannakse rõhku ka toodangu väärindamisele kohapeal – oma veskis valmistatakse jahusid ja helbeid, samuti töödeldakse puu- ja köögivilju.

Talu on ka hea näide sellest, kuidas põllumehed saavad koostöös efektiivsemalt toimetada – koos naabertalunik Raido Rabaga, kes 2011. aastal tuli samal konkursil teisele kohale, jagatakse masinatöid ja kuivatit – nii saab mitmeid investeeringuid teha nii-öelda kahe talu peale.

Tegeldakse ka pärandmaastiku säilitamisega: hooldatakse rannaniitu ja taastatakse kiviaedu.

Jahu-Jaan. Oktoobri alguses viis ta esimesed tooted selle märgi all müüki.

Tiit kutsub üles kontakti võtma ja Jahu-Jaani tooteid katsetama – poelettidele pole talutoodanguga kerge pääseda ja seepärast ei ole tooted praegu lihtsasti kättesaadavad.

“Jahu-Jaani toodete puhul on peamine eesmärk, et tooted on valmistatud oma põllul kasvanud teraviljast. Tuleb tunnistada, et meie kivistel põldudel kasvanud juurviljad on hea maitsega ja küllap see mõjub ka teraviljadele ning annab midagi lisaks

jahutoodetele. Nii nagu looduses, nii ka elus üldse – head asjad sünnivad vaeva nähes ja ennast ületades,” ütleb Tiit.

Bakterid tulevad appi Lauri-Jaani talu on Tiidu suguseltsi käes juba 1870. aastast.

1930ndail põles vana talumaja maha ja talu jagati kaheks. Praegu elab naabertalus Tiidu onu, ema vanem vend, samas lähedal on kodu ka ema nooremal õel. Tagastatud talu pidama asusid Tiidu vanemad kohe, kui see Vene aja lõpus võimalikuks sai.

Alustasid piimakarjaga. Pojad olid vanematel abiks. Vennad käisid rohkem isaga põllul, Tiit koos emaga juurviljamaal.

2012. aastal tuli Tiit linnast palgatöölt ära, et talule pühenduda, kuigi pidas siis silmas rohkem paberimajandust ja asjaajamist. Et aga talupidamine tuleb peagi täies mahus üle võtta, see tuli talle ootamatult, tunnistab ta. Nii aga ometi läks, kui isa kolm aastat tagasi suri.

Ema toimetab talus edasi, käib ka müügiringidel. Samuti annab talu tööd Tiidu abikaasale, kes hoolitseb raamatupidamise ja muu paberimajanduse eest.

Tiit räägib, et mahetalu on tema vanemate elutöö ja ta ei ole kunagi kahelnud, et mahe oli õige valik. Talle ei mahu pähe, kuidas saab taimi mürkkemikaalidega üle pritsides loota, et see teistele taimedele sealsamas ei mõju, et need jäävad puutumata ja puhtaks.

Sama leiavad ilmselt ka piirkonna teised põllumehed, sest tavatootmist sinnakanti enam jäänud ei olegi. Kahest viimasest üks lõpetas ja teine läks mahetootmisele üle.

Samas on mahepõllunduses viimastel aastatel hakatud kasutama üha rohkem biostimulaatoreid, ka Lauri-Jaani talu proovis neid tänavu sügisel esimest korda. Naabertalu tegi aga juba eelmisel sügisel katset ja tulemused

Nii nagu looduses, nii ka elus üldse – head asjad sünnivad vaeva nähes ja ennast ületades.

TIIT MANSBERG on head. Üks võimalus näiteks on panna sügisel pärast viljalõikust põllule põhulagundaja bakteri preparaati. Protsesse mullas elavdades tekib sinna rohkem taimedele vajalikke toitaineid.

“Tundub, et maheväetiste turg kasvab. Aga mahe ei ole ainult suurele saagile üles ehitatud, siin on ka see, et loodust ei kurna. Mullakeskkonna parandamine tundub väga õige tee olevat,” arutleb Tiit.

Toetused moonutavad Kuigi Tiit Mansbergil on Tallinna Tehnikaülikoolist pärit majandusharidus, tunnistab ta, et otsuseid, kas proovida midagi uut, teeb ta ikkagi rohkem nii-öelda kõhutunde järgi, kui et põhjalikult läbi arvutades. “Tundub, et olen inimene, kes enne teeb ja siis mõtleb,” muigab ta. “Muidu tuleb välja, et asjad jäävadki tegemata, kui ei julge ette võtta.”

Siiski on ta rohkem ka kulupoolt jälgima hakanud ja leiab, et iga tegevuse liik võiks ennast

omaette ära tasuda. Praegu on siiski teraviljakasvatus see, mis talu peamiselt üleval hoiab.

Nüüd aga tahab ta uue suunana hakata ka majutust pakkuma, sest ruumid selleks on olemas. Suur seminariruumgi seisab suurema osa ajast jõude, aegajalt on Tiit seal küll korraldanud põllupäevi mahetootjatele. Ta tõdeb, et eks see otsimine ja katsetamine ole, mis just käima läheb ja raha tagasi tooma hakkab.

Tänapäeval tuleb aga Euroopa põllumajanduses ja maamajanduses lisaks muule üles leida õiged meetmed, mille kaudu toetust jagatakse. Tiit ise kuulub küll nende talunike hulka, kes leiavad, et kõige parem oleks, kui toetused kõigil üldse ära kaoksid – siis oleks kohe näha, mis ennast tegelikult ära tasub.

Toetused moonutavad tegelikku olukorda. Näiteks hakkavad koos toetuste kasvuga millegipärast kohe ka põllutöömasinatel hinnad kerkima. “See on Euroopa raha ühest taskust teise tõstmine. Lisaks kogu bürokraatia, mis sellega kaasneb,” arutleb Tiit. Siiski lepib ta sellega, et toetuste kaotamine on praegu ebareaalne unistus. Siis peaks kogu Euroopa ennast muutma, et see läbi läheks.

Praegust süsteemi, kus Eesti põllumehi toetatakse vähem kui enamikku teisi Euroopas, peab ta selgelt ebavõrdseks.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

Osaleme messil „Instrutec 2017” stendis C-58.

NOVA X16 freespink (nailonratastega)

NOVA MP135 mootorrattatõstuk

NOVA MP4009 mootorrattatõstuk

NOVA 710 Inglise ratas

NB!

NB! 79,80 €

NB!

NB!

Tavahind 120,20 € (km 0%)

Tavahind 762,10 € (km 0%)

NOVEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

641,10 € (KM 0%)

Tõstejõud: 135 kg Max tõstekõrgus: 900 mm Min kõrgus: 350 mm Kaal: 33 kg

350 W süsiharjadega mootor vaiksed nailonrattad suur laud (460 x 120 mm) astmetu kiiruse reguleerimine lisavarustusena on lauale saadaval etteandemootor

NOVA 310HDH metallilintsaag

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Mootor: 100–1100 / 100–2500 p/min Puurimisvõimsus: 13 mm Pildil on NOVA X16A. Freesimisvõimsus: 30/16 mm NB! Etteandemootor on lisavarustus!

Freesipea kalle: 45/45° Spindel: MK3 Kaal: 60 kg

NOVA MP500 käärtõstuk mootorrattale Tavahind 79,80 € (km 0%)

NB!

NOVEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

55,60 € (KM 0%)

Tugev mudel, mille võimsus on kuni 500 kg. Vastupidav, kvaliteetne, lihtne ja usaldusväärne mudel.

Kruvitungraud, mis jääb üles ega vaju läbi. Nii võid julgelt ja ohutult hooldustöid teha. Kaasas 2 raamiadapterit ja pööramisvõti.

Tõstejõud: 500 kg Max tõstekõrgus: 400 mm Min kõrgus: 95 mm Laua suurus: 450 x 150 mm Kaal: 14 kg

(KM 0%)

Lihtsalt kasutatav hüdrauliline mootorrattatõstuk näiteks off-road-rataste hooldamiseks. Ratta saab tõstukisse kinnitada jalatapis oleva reguleeritava konksuga. Jalaga käitav pump. Kummikattega platvorm. Lukustatav mudel.

NOVA X16 on varustatud süsiharjadega 350 W mootoriga, MK3 koonusega ja tugevast malmist raamiga, mis tagab vibratsioonivaba töö. Kallutav freesipea tagab mitmekesise töö. Nailonratastega mudel on soodsaim lahendus.

-

Tavahind 375 € (km 0%)

NOVEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

NOVEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

3943,50 € (KM 0%)

Nova 310HDH poolautomaatne metallilintsaag on mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks. Suur saagimisvõimsus: 250 mm 90kraadisel otse saagimisel.

Poolautomaatne: ühe nupuvajutusega toimub detaili kinnitus, tera laskumine ja tõstmine ning detaili vabastus. Standardina rull-laud ja jahutuspump. Mõlemas suunas pöörduv tera. Saetav detail on alati ühes kohas – säästab ruumi.

Mugav ja praktiline juhtpaneel.

Soodne hind! Kvaliteet on üks maailma parimaid.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100/850 W Tera kiirus: 72/53 m/min Tera suurus: 2750 x 27 x 0,9 mm Saagimisnurk: –45° kuni +60° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° 280 x 240 mm, 45° 200 x 240 mm, 60° 125 x 240 mm, vasak 45° 225 x 240 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° 250 mm, 45° 200 mm, 60° 125 mm, vasak 45° 225 mm Kaal: 450 kg Rull-laua mõõtmed: 1080 x 300 mm

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

281,50 € (KM 0%)

Iga mootorrattaomaniku hädavajalik abimees, tänu millele on ratta hooldus ja remont lihtne. Uus mudel on laiem, tõstab 10 cm võrra kõrgemale, pikkustki on rohkem. Uuel mudelil on luuk tagaratta vahetamise jaoks. Täispikk mudel, mis mitte ainult ei tõsta mootori alt, vaid lauale mahub terve ratas. Mootorrattakonstruktorile ja -remontijale hädavajalik tööriist. NOVA MP4009 on hüdrauliline tõsteplatvorm, millega tõstad üles kuni 450 kg kaaluva sõiduriista. Lukustus esiratta jaoks, kinnitamine hõlbus ja kiire. Ratastel, lihtne teisaldada. Lukustus, püsib kindlalt paigas. Laual ratta vahetamise jaoks luuk, mis hõlbustab tööd.

Tõstejõud: 450 kg Max tõstekõrgus: 750 mm Min kõrgus: 175 mm Laua suurus: 550 x 2200 + 620 mm Kaal: 115 kg

Tavahind: 4427,40 € (km 0%)

NB!

NOVEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

NOVA PL40 plasmalõikur + suudmikukomplekt Kogu komplekti tavahind 395,20 € (km 0%)

NB!

NOVEMBRI LÕPUNI ON KOGU KOMPLEKTI KAMPAANIAHIND

321,80 € (KM 0%)

Soodne lihtsalt käsitsetav väike plasmalõikur, mis tarnitakse täielikult varustatuna. Kasutusvalmis, vajalik on ainult suruõhk (kompressor) ja elekter. 40 A on suurim voolutugevus, millega lõikad kuni 12 mm materjali. Kasutatud on MOSFETi tehnoloogiat. Võid lõigata kõiki elektrit juhtivaid metalle, näiteks terast, roostevaba terast, vaske, alumiiniumi jne. Süüde kõrgepinge abil.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Lõikevõimsus: 12 mm Koormatavus 60%: 40 A Õhu tootlikkus: 4,5/150 bar/l/min Põleti kaabel: 5000 mm Maanduskaabel: 5000 mm Kaal: 8 kg

Ladu asub meil Soomes Alanurmontie 128 62100 Lapua Soome

KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

Tavahind 560,50 € (km 0%) NOVEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

402,40 € (KM 0%)

Nüüd müügil ka asjaarmastajaile sobiv eriti soodsa hinnaga, kuid kvaliteetne ja töökindel mudel.

Kaasas joonisel näidatud 5 rulli + 1 rull, mis on seadmes juba olemas. Metallitööliste, autoremontijate jpt unelmate tööriist. Tugev korpus, mis ei paindu ega anna järele ka intensiivsel kasutamisel. Ülemine ratas: 200 x 50 mm Alumine ratas: 75 x 50 mm Töötlemissügavus: 700 mm Pikkus: 870 mm Laius: 920 mm Kõrgus: 1500 mm Kaal: 76 mm

NOVA CJ-350 minitreipink

Tavahind 959,70 € (km 0%)

NB!

NOVEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

725 € (KM 0%)

Kvaliteetne 350 mm tsentrite vahega minitreipink, millega sooritad täpseid treimistöid. 0,01 mm või veelgi parem täpsus. Mootor on vaikne, 350 W, 230 V. Astmetult reguleeritav (50–2500 p/min). 350 mm tsentrite vahe ja tõhus mootor võimaldavad ka suuri töötlusi. Vastupidav ja vibratsioonivaba korpus. Digitaalne kiirusenäidik. Suurepärane treipink näiteks väikemudelite ehitajatele, peenmehaanikutele, auto- ja mootorrattaharrastajatele jne. Sobib ka suuremate esemete treimiseks.

Kaasas on pleksiklaasist kaitsmed padruni ja tera kohale, kolmepakiline padrun (85 mm), tsenter ja hammasrattakomplekt keermestamiseks.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Pöörlemiskiirus: 50–2500 p/min Tsentrite vahe: 350 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Spindli läbiviik: 20 mm Kaal: 45 kg

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 10 (62) 16. november 2017

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!