Maamajandus (detsember 2017)

JANNE EHTE-TAMMISTE

OAPÕLLUD

tänavu hävisid. Mis juhtus?

ILMA PRITSIMATA SAAKI EI SAA: taimekahjureid on liiga palju siginenud

LII SAMMLER

RAIVO TASSO

Milline peaks olema

IDEAALKOMBAIN?

7. detsember 2017 Nr 11 (63)

FENDT TEHASE TÄISGARANTII 3 AASTAT VÕI 4000 TÖÖTUNDI 700 , 800 JA 900 SEERIA TRAKTORITELE. PAKKUMINE KEHTIB KUNI 2017 AASTA LÕPUNI ESITATUD TELLIMUSTELE. Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tonis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 11 (63) 7. detsember 2017

Maaeluminister: põllumajanduses peab mõtlema kaugemale kui üks aasta 2017. aastat kokku võttes tulevad kõigepealt meelde raskete ilmaolu­ dega seotud mured, kuid oli ka rohkelt võite. Minister Tarmo Tamm arvab, et Eesti põllumajandusel on potentsiaali enamaks, see tuleb vaid ära kasutada.

M

inister Tamm on rahul, et taasta­ ti üleminekutoetu­ sed ja neid maks­ takse 2020. aastani – kokku kol­ me järgneva aasta jooksul üle 50 miljoni euro. Suurendati ka are­ tustoetuseks eraldatud summat – kokku on aretustoetuseks 4 mil­ jonit eurot.

Olulisemad teemad, millega tegelda tuli, olid Euroopa põllu­ majanduspoliitika lihtsustamine ja riskimaandamine, konkreetse­ matest plaanidest piimatööstuse kavad ning Tori hobusekasvatuse säilitamine, samuti ETKI põldude jäämine sordiaretuse käsutusse. nnn Mis on teie hinnangul praegu viis suurimat probleemi Eesti põllumajanduses?

Meil on tugev põllumajandus­ sektor, oleme sellesse aastaid in­ vesteerinud, nüüdseks on juba reaalseid tulemusi. Näiteks ole­ me piimalehma väljalüpsi poo­ lest lehma kohta Euroopas teisel kohal. Sellele on eelnenud aasta­ tepikkune töö tõuaretusega ning läbimõeldud investeeringud.

Samas oleme jätkuvalt paljus­ ki toorme tootjad ja eksportijad, meil ei ole piisavalt tugevat ühis­ tegevust, meie turujõud väärtus­ ahelates on väike ning me ei ole piisavalt valmis kriisideks ja ris­ kideks. Minu jaoks on need väl­ jakutsed. Need on teemad, mille­ ga tegeleme iga päev ja loodan, et meie praegune põllumajan­ duspoliitika pakub põllumehele tööriistad, kuidas tulevikus kon­ kurentsivõimelisem olla.

Mis jääb teile lõppevast põllumajandusaastast enim meelde?

Eri sektorite jaoks on käesolev aasta olnud erinev. Hea meel on meie piima- ja sealihasektori üle, kes pärast mitut rasket aas­ tat on kriisist välja tulnud ja kus kokkuostuhinnad võimaldavad põllumehel taas investeeringu­ te peale mõelda. Üle mitme aas­ ta oli põllumehel põhjust head meelt tunda taastatud ülemine­ kutoetustest. 19,9 miljonit eurot on meie põllumajandussektori jaoks tuntav summa.

Aga oli ka raske saagikoristus­ aasta. Kui suvel oli veel põhjust optimismiks, siis saagikoristus­ periood kujunes oodatust keeru­ lisemaks. See, et ilm on üks põl­ lumajandussektori aktsionäri­

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

dest, on kõigile teada, see on ol­ nud varem nii ja on ka edaspi­ di, sellega peab paratamatult iga põllumees arvestama.

Kui suured olid põllumeeste kogukahjud?

Kui suur oli taimekasvatajate kahju sel aastal, ei oska ilmselt keegi väga täpselt öelda. Oleme siiani paljuski tuginenud sektori esindusorganisatsioonide ja meie teadlaste hinnangutele.

Andmed, mida sektori esin­ dusorganisatsioonid kogusid oma liikmetelt, räägivad sellest, et kõige suuremat kahju ei kan­ natanud kindlasti viljakasvata­ jad. Kui teraviljast jäi sel aastal põllule 8–10%, siis näiteks ava­ maa köögivilja puhul jäi korista­ mata üle neljandiku ja kartuli pu­ hul üle viiendiku pindadest.

Raskem on nendel, kes kasva­ tasid suurtel pindadel hernest ja uba, millest põllule jäi vastavalt 55 ja 69% pinnast. Samas ei saa selle põhjal teha lõplikke järel­ dusi kahjude kohta. Kui räägime näiteks teravilja saagikusest ja kogusaagist, siis oli see oluliselt parem kui eelmisel aastal. Siin­ juures tuleb jälle arvestada, mis oli kulu, et see saak põllult salve jõuaks ja millised on kulud sel­ le kuivatamisele. Lisaks avaldab siin oma mõju kindlasti seegi, et põllumees ei saanud soovitud mahus teha taliviljakülve, selle mõjud avalduvad alles järgmisel aastal, pannes saagikoristuspe­ rioodi suure surve alla.

Kas ja millisel kujul oleks võimalik ja vajalik saagikindlustus?

Ilma riskijuhtimiseta põlluma­ janduses toimetada ei ole võima­ lik. Küllap on seda viimastel aas­ tatel omal nahal tundnud nii pii­

SVEN ARBET

ma-, sealiha- kui ka taimekas­ vatussektor. Meie põllumees on üldjuhul traditsiooniliselt kaa­ lutlev ja pigem eelistab kogu­ da säästusid kriisiajaks. Viima­ sed kriisid on näidanud, et nen­ de mõju ja ulatus on järjest suu­ rem, seega ainult talupojatarkus ei pruugi aidata ja vaja on riske ka muul moel maandada.

Kuna meie põllumees siiani väga aktiivselt muude riskijuh­ timisvõimaluste poole vaadanud ei ole, siis pole ka Eesti kindlus­ tusturul saagikindlustustoodet tekkinud. Eesti turul oleks prae­ gu selline toode väga kulukas ja käiks paljudele ilmselt üle jõu.

Seega saab pigem pidada tõe­ näoliseks, et meie turule tuleb mõni rahvusvaheline kindlustus­ kontsern, kes oma riske saab ha­ jutada suuremal territooriumil.

Riigi poolt oleme valmis põl­ lumeest aitama tema saagi kind­ lustamisel. See võimalus on juba praegu olemas siseriikliku põllu­ majanduskindlustustoetuse näol.

Lisaks otsime võimalust maaelu arengukavas selleks suuremas mahus summasid ette näha.

Mida peale top-up’i taastamise ja Euroopast raha küsimise veel teha saaks, et Eesti põllumajandus oleks jätkusuutlik? Üleminekutoetused ja otse­ toetused peaks põllumehele and­ ma kindlustunde, et teatud sta­ biilne sissetulek on tagatud. Või­ malik erakorraline toetus Euroo­ pa Komisjonilt saaks olla ajutine leevendus. Praegu puudub meil jätkuvalt teadmine, kas see tuleb.

Kui räägime jätkusuutlikku­ sest, peaksime keskenduma pi­ kaajalisele perspektiivile. Selleks on vaja senisest enam rahastada teadus- ja arendustegevust, kes­ kenduda toodangu väärindami­ sele ja kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordile, parandada tuleb põllumehe riskide maan­ damise võimekust. Nendes tege­ vustes on oma roll nii riigil kui ka põllumehel endal.

2018. aasta riigieelarve on rekordeelarve. Mis paraneb tänu sellele põllumeeste elus?

Toetame Eesti põllumajan­ dust, maaelu ja kalandust järg­ misel aastal ELi ja Eesti riigieelar­ ve toel kokku enam kui 380 mil­ joni euro ulatuses. Mitmed toe­ tused võrreldes eelnenud aasta­ tega kasvavad, näiteks makstak­ se järgmisel aastal ligikaudu 10 miljonit eurot rohkem otsetoetu­ si. Seega stabiilne sissetulek põl­

Mis on õiglane hind? Võiks öelda, et õiglane on hind, mis kriisi korral aitab raske aja üle elada ja heal ajal kasumit teenida ning investeerida.

Tarmo Tamm

Meie oma ühistu on huvitatud sellest, et põllumees oleks tema partner ja liige pikaajaliselt. See­ ga panustab ta ka valdkondades, kus välismaisel kapitalil toimeta­ vad äriühingud appi ei tule.

Eestis on kuus-seitse arvestatavat piimakombinaati, mis kõik töötavad alakoormusega. Mis on argumentideks uue suure piimakombinaadi ehitamiseks?

Tööstused ei ole Eestis pii­ savalt suured, et olla maailmas konkurentsivõimelised. See oli ka üks põhjus piimasektori suur­ projekti toetamiseks – et tekiks üks piisava mahuga tööstus, mis oleks läbi ühistulise vormi meie enda põllumehe omanduses. See on vajalik selleks, et suuremat tu­ rujõudu omada. Eesti turu mah­ tu arvestades on oluline, et uus tööstus suudaks eksporditurul oma tootega konkureerida.

Maaeluminister Tarmo Tamm ütleb, et esimene ministriaasta on olnud põnev ja täis väljakutseid.

lumehe jaoks on tagatud. Nüüd peame sektoriga koostöös tege­ lema sellega, kuidas turult roh­ kem teenida.

Kui palju müüakse Eestist praegu välja toorpiima?

Kolmandiku oma piimast müüme välja toorpiimana. Li­ hasektoris läheb samuti ligikau­ du kolmandik ekspordist välja elusloomadena. Toodang, mis on Eestis kasvatatud ja toode­ tud, jääb siin väärindamata. Selle raha korjavad praegu üles teiste riikide töötlejad, kes sellele väär­ tuse annavad.

On rõhutatud, et kolmandiku toorpiima müük välja pole õige lahendus. Miks, kui piimatootjad saavad sealt paremat hinda?

Meie põllumehele ongi sel­ les olukorras keeruline midagi ette heita. Põllumees kalkulee­ rib nii nagu iga teinegi ettevõt­ ja ja müüb sinna, kust saab pare­ mat hinda. See aga, mis toob lü­ hiajalist tulu, ei taga pikaajalist jätkusuutlikkust ja konkurentsi­ võimet. Tooret müües jääme ala­ ti sõltuma sellest, mis on paras­ jagu vastava toorme hind maail­ maturul.

Miks oli kriisiajal meie piima­ tootja jaoks piima kokkuostu­ hind üks madalamaid ELis? Sel

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee, 5344 4863

põhjusel, et meie sektor on kil­ lustunud ning puudub suutlikkus väärtusahelat kontrollida. Selli­ ses olukorras peab paratamatult arvestama sellega, et tarneahela muud lülid kasutavad oma jõu­ positsiooni ära ja võtavad oma marginaali. Kui meie põllumees ei tee jõulist sammu ühistege­ vuse ja oma toodangu väärinda­ mise suunas, siis on need riskid, millega peab iga põllumees ka edaspidi arvestama.

Kuidas tagada piima õiglane varumishind koduturul?

Piima nagu ka muude põllu­ majandustoodete hinda ei hak­ ka kunagi määrama riik. See ku­ juneb vabal turul pakkumise ja nõudluse suhtena.

Mis üldse on õiglane hind?

Võiks öelda, et õiglane on hind, mis kriisi korral aitab raske aja üle elada ja heal ajal kasumit tee­ nida ning investeerida. Kui see eelduseks võtta, siis tõepoolest, praegu suudab meie põllumees taas ka piimasektoris investee­ rida ja kasumit teenida. Kui aga tuleb järgmine kriis, kas ta suu­ dab ka selle üle elada? Selleks et pikaajaliselt jätkusuutlik olla, peab meie põllumajandussektor siiski vajalikud sammud astuma, et oma positsiooni tarneahelas parandada.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Kas plaanitav E-Piima eestvedamisel rajatav uus tööstus muudaks Eesti piimasektori vähem haavatavaks?

Arvestades, et uus tööstus peab suurendama toorpiima mahtu, toob see kaasa suure­ ma konkurentsi siin toodetavale toorpiimale, mis lõppkokkuvõt­ tes peaks väljenduma kõrgemas hinnas ka meie põllumehele.

Haavatavust meie piimandus­ sektori jaoks peaks vähendama see, et suudame väärtusahelast ise suuremat osa kontrollida ja mõjutada. Samuti tähendab see positiivset mõju majandusele – kui suudame enam toorpiima jät­ ta Eestisse kohapeale ja selle siin­ samas väärindada, tähendab see lisanduvaid töökohti.

Mida olete ise oma esimese ministriaasta jooksul õppinud?

Esimene aasta ministriametis on olnud põnev ja täis väljakut­ seid. Ministriametiga käib kaa­ sas palju suhtlemist, nii siseriik­ likult kui ka kolleegidega teistest riikidest.

Olen kohtunud väga paljude põllumeestega. Nähes, kui nu­ tikad ja innovatiivsed meie põl­ lumehed on, pole kahtlustki, et Eesti põllumajandusel on potent­ siaali. See teadmine, mida olen saanud põllumeestega kohtudes, on aidanud teha paremaid otsu­ seid. Siinkohal minu lugupida­ mine ja tänusõnad põllumeeste­ le, kes oma igapäevast tööd suu­ re pühendumusega teevad.

Põllumehele soovin, et ta vaa­ taks ühest aastast kaugemale.

Põllumajanduse tootmistsükkel on väga pikk – iga tänane otsus mõjutab meie konkurentsivõimet aastaid. Meile on antud looduse poolt head eeldused põllumajan­ dusega tegelemiseks. Oleme täp­ selt nii edukad, kui palju suuda­ me neid realiseerida.

Maaleht ja Maamajandus soovivad kõikidele põllumeestele, et järgmine aasta oleks parem!

Nr 11 (63) 7. detsember 2017

REKLAAM

l

M A A M A J A N D U S 3

Järgmine Maamajandus ilmub 18. jaanuaril 2018.

Soovime rahulikke pühi!

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 11 (63) 7. detsember 2017

Uba, mis sel aastal hüppeliselt suurenenud kasvupinna järgi oli kevadel justkui staarkultuur ja suur lootus, muutus koristus­ hooajaks õudus­unenäoks ja suurimaks pettumuseks.

PÕLDUBA

staarkultuur või sõimusõna

JANNE EHTE-TAMMISTE agronoom

S

iiani kogu Eestimaal laiuvad koristamata oa­ hektarid, millest osal on taimemass harimi­ sega juba mulda viidud, tekita­ vad põllumeestele emotsioone – kahjutundest vihkamiseni ning arusaamatusest ükskõiksuseni.

Mis oaga tegelikult juhtus?

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal kaunviljade (her­ ne ja oa) kasvupind Eestis kok­ ku 65 800 hektarit – 9,9% kogu Eesti põllukultuuride kasvupin­ nast. Oa osakaal kaunviljade pinnast oli ligi 27 000 hektarit.

Võrdluseks – 2016. aastal oli kaunviljade kogupind 55 400 hektarit ning oa külvipind üle 15 000 hektari, 2015. aastal 31 300 hektarit, oa külvipind üle 9000 hektari.

Kasvupinna nii kiire kasvu taustaks on olnud teraviljahin­ dade ebastabiilsus, samas herne ja oa saagihindade tõus. Samuti on oluline liblikõieliste külvikor­ da kaasamine – nii tulenevalt põllumeeste soovist lisaks saa­ gi saamisele ka mulla seisukor­ da parandada ja tekitada kul­ tuuride roteerumine kui ka ro­ hestamise nõuetest tulenev lib­ likõieliste külvikorras kasvata­ mise vajadus.

Oa viljelemisega kaasnevad mitmed riskid, mis peamiselt on seotud meie piirkonna väga muutlike ilmadega. Osaliselt on riskimaandamine ka põllumehe enda kätes.

Eelmisel kahel, 2015. ja 2016. aastal, kui oapind samuti pidevalt suurenes, saadi ka oa­ põllud sügisel kenasti koristatud ja saak ning selle kvaliteet olid väga head. Süües kasvab isu – seega osaliselt võib tänavuse oakrahhi kirjutada ka liiga suu­ re külvipinna arvele. Kindlasti aga mitte põllumeeste kasuah­ nuse kontole, vaid pigem sunni­ tud riski võtmisele, millega min­ di liiga julgeks. Kasuahnuseks seda nimetada ei saa, sest iga ettevõtte, nii ka põllumajandus­ tegevuse eesmärk lisaks toidu­ tootmisele on pere elatamine.

Siiski võiks öelda, et riskikul­ tuuride ehk siis selle artikli kon­ tekstis kaunviljade pind ühe põl­

Põldoa õitseajal oli külm ja vihmane, sestap lendles vähe mesilasi ning

lumajandusettevõtte kombai­ niga koristatavast kogupinnast ei tohiks üldjuhul ületada 10–15%, et põllumees jääks ka kehval taimekasvuaastal ellu.

Muidugi on see osakaal sõltuvu­ ses koristus- ja kuivativõimsusest ning külvikorra ülesehitusest.

Ilm oli tänavu oale ebasoodne Suurim mõjutaja aastati on muidugi nn peaaktsionär ehk ilm, mis mõjutas sel aastal meie piirkonna niigi lühikest kasvu­ perioodi juba kevadest alates.

Aprillis ja mais oli võrdlemi­ si külm, öökülmad ja lumesa­ jud polnud harvad ning näiteks 9. mai hommikul mõõdeti Saare­maal lumekihi paksuseks üle 10 cm. Normaalne külviaeg nihkus seetõttu hilisemaks kogu Eestis. Varem külvatud seem­ ned külmas ning taimekasvuks

“toores” mullas idanesid ja are­ nesid väga aeglaselt.

Oasortide kasvuaeg on üldju­ hul vahemikus 110–130 päeva, seega on õige koristusaja alguse saavutamiseks väga oluline uba meie tingimustes külvata april­ lis või kõige hiljem mai esimes­ tel päevadel.

Külviaja nihkumisel mai keskpaika lükkub ka koristus liigselt sügise vihmaperioodi­ desse ning külviaja hilinemise­ ga kaasneb kohe saagipotent­ siaali langus. Seega võiks ise­ gi öelda, et pärast optimaalse külviaja möödumist on tulusam uba külvamata jätta.

Veelgi rohkem on kasvuaja pikkus mõjutatud kasvuperioo­ dil taimekasvuks efektiivsete temperatuuride summast.

Suvi oli jahe ja päikesepais­ telisi päevi kogunes vähe. Efek­ tiivseid temperatuure jäi vaja­ ka kõigil taime kasvuperioodi

TAIME K A S VAT US

Nr 11 (63) 7. detsember 2017

JANNE EHTE-TAMMISTE

LII SAMMLER

–

na?

Tänavuse oa-aasta lõpptulemus on troostitu.

JANNE EHTE-TAMMISTE

Sellist pilti näeb ka praegu Eestis palju, sest oapõllud jäid koristamata ja terad mädanevad kaunas siiani.

oli jätkuvalt jahe ning saabus ka tihedamate vihmasadudega periood.

Tolmeldajate aktiivsus on oa õitsemise ajal väga oluline ning võib mõjutada õite viljastumist ja saagikust kuni 40%. Halb ilm vähendas mesilaste aktiivseid lennutunde, mistõttu suve tei­ sel poolel oli põldudel näha pal­ ju poolenisti välja arenemata kaunu. Tolmeldamine õigel ajal hilines ja jäi väheseks ning sellel on samuti mõju taimede kasvu­ ajale ja saagi valmimisele. Ülemäärane sademetehulk ja liigniiskus põhjustavad kõigil taimedel stressi ja kasvupidur­ dust. Oapõllud olid nii õitsemi­ se ajal kui ka hiljem päris pikalt vihmadest mõjutatud ning kasv ja areng olid aeglased. Kahjuks ei saabunud ka suve teiseks poo­ leks tasakaalustuseks kuiva ja kuuma perioodi.

Mida põllumees ise teha saaks

tolmlemine kannatas.

jaoks tähtsatel kuudel – april­ list juulini. Eesti Taimekasva­ tuse Instituudi vaatlusandmete järgi oli näiteks Jõgeval oktoob­ ri lõpuks eelnenud kuude efek­ tiivsete temperatuuride summa viimaseid aastakümneid iseloo­ mustavast näitajast ligikaudu 150 kraadi võrra väiksem.

Külviaja hilinemine, mille­ le lisandus ka jahe suvi, päädis olukorraga, kus uba õiget ko­ ristusküpsust justkui ei saavu­ tanudki.

Sel ajal, kui oal oli umbes juuni teisel poolel õitsemisfaas,

Ilmaoludele lisaks saab välja tuua ka mõned peamised agro­ noomilised tegurid, mis vaja­ vad meie oludesse sobivat lähe­ nemist.

Külviaja kõrval on sama täh­ tis madal külvisenorm, sest mida tihedam on taimik, seda suuremat konkurentsi pakuvad oataimed üksteisele. See põh­ justab liigset pikkuskasvu, mis omakorda toob kaasa kasvupe­ rioodi olulise pikenemise ja tai­ mede lamandumise.

Kaunviljadele, nagu kõigi­ le liblikõielistele, on iseloomu­ likud taimejuurtel mügaraid moodustavad õhulämmastik­ ku siduvad bakterid. Seetõttu ei vaja uba lisalämmastikku, vaid vastupidi – liigne lämmastiku­

Oluline on oa ja herne külvikorda kaasamine – nii tulenevalt põllumeeste soovist lisaks saagi saamisele ka mulla seisukorda parandada, kui ka rohestamise nõuetest tingitud liblikõieliste külvikorras kasvatamise vajadusest.

kogus kaudselt hävitab mügar­ baktereid, pärssides nende elu­ tegevust. Tagajärjeks on nor­ maalsete õite ja kaunadeta suur roheline taimemass, mille kas­ vuperiood on samuti pikenda­ tud.

Lisaks ei vaja uba n-ö liigset poputamist, kõik vajalikud toit­ ained ja kasvu turgutavad pre­ paraadid on olulised pigem kas­ vu alguses. Uba vajab meie tin­ gimustes küll korralikku ja ter­ vet kasvuperioodi katvat haigu­ setõrjet, kuid ka fungitsiidi prit­ simiste ajastamine on määrava tähtsusega. Kasvuaegsed kulu­ tused peavad olema väga läbi­ mõeldud ja eesmärgipärased, vältides üleliigset, sest risk on, et hektarile tehtud kulu lõpuks tuluna saagis ei kajastu.

Koristusaja ilm nöökis Kogu koristusperiood oli sel aas­ tal aegade vihmarohkeim ning venis seetõttu ka vähemalt kol­ me kuu pikkuseks, sest tõelisi koristuspäevi oli vaid mõni ning pigem käis pidev vägikaikavedu “peaaktsionäriga”. Jahe suvi ei toonud koristuse algust lähe­ male, mistõttu kõikide kultuu­ ride lõikus algas kaks-kolm nä­ dalat hiljem. Uba valmis põllul ebaühtlaselt ja ootas õiget ko­ ristusaega, kuid selle saabumi­ sel sadas nii palju, et oaseem­ ned põllul olid justkui käsnad, sisaldades 40–55% vett.

Kaasnesid juba koristuseel­ selt seemnete hallitamine ja roiskumine ning idanemine kaunas. Oaseemet, mis koristati liiga märja või isegi toorena, oli peaaegu võimatu kuivatis säili­ tusniiskuseni viia ning kvaliteet oli olematu. Tonni seemnesaagi kuivatamise kulud olid enami­ kul juhtudel suuremad kui ton­ ni saagi müümisest saadav tulu.

See on suur kahju uba kasva­ tanud põllumeestele ning selli­ se lõpptulemuse põhjustas mit­ me teguri koosmõju. Sel aastal oli paraku loodus tugevam ning seda ilmestavad ka koristamata jäänud hektarid kõikjal Eestis.

l

M A A M A J A N D U S 5

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 11 (63) 7. detsember 2017

RAIVO TASSO

Kuidas kaitsta sa Ainuke võimalus taimi haiguste eest kaitsta on neid pritsida.

Taimekaitsevahendite appivõtmine nõuab aga täpseid teadmisi, et need ei tekitaks kahju keskkonnale, taimedele ega teistele elusolenditele.

ADA TAMMIK kartulikasvataja

E

estlane on oma olemu­ selt põlluharija, kelle maalappidel kasvab nii rapsi, tera- ja kaunvilju kui ka kartulit. Eri saaduste kas­ vatamist soodustab mitmekesi­ ne mullastik.

Siiski ei ole põlluharimine ja saaduste kasvatamine nii lihtne, kui tarbijale tunduda võib. Heitli­ kud ilmad ja lühike suvi võivad pi­ durdada ning kahjustada taimede kasvu ja saak kesiseks jääda.

Haigus võib hävitada kogu saagi

Et mardikad ja teised kahjurid meie toitu nahka ei paneks, tuleb paraku kasutada taimekaitsevahendeid.

Eesti Taimekasvatuse Instituu­ di direktori Mati Koppeli sõnul kahjustavad põllusaadusi eri haigused. Samas on osa taimi vastuvõtlikumad kui teised. Näi­ teks levivad kahjurite ja haigus­ te kolded väga kiirelt just rapsivõi kartulipõldudel. Suviraps ja kartul vajavad põllukultuuridest

kõige enam kaitset, et neilt põl­ dudelt saaks korralikku ja kvali­ teetset saaki.

“Mitme hektari suurused kar­ tulipõllud võivad hävida lau­ sa mõne päevaga,” teab Koppel rääkida. Selleks et kiirelt levi­ vad haigused ei tekitaks põllu­ mehele suurt kahju, tuleb naka­ tunud põlde pritsida keemiliste tõrjelahustega. “Põllusaaduste haiguste tõrjeks mõeldud pre­ paraate tohib kasutada üksnes siis, kui põllul tekib reaalne tõr­ jevajadus. Kindlasti ei tohi taimi pritsida ilma vajaduseta, lihtsalt haiguste või kahjurite ennetami­ seks,” rõhutab Koppel.

Kui lehetäisid on massiliselt, võivad nad hävitada kogu saagi või selle kvaliteeti oluliselt langetada.

Luule Tartlan

Kartuliteadlane Luule Tartlan selgitab, et keemilise tõrje vaja­ dus tehakse kindlaks põldu vaa­ deldes. “Taimede vaatlus nõuab taimekahjustuste head tund­ mist ja märkamise oskust. Lisaks peab kasvataja oskama määrata haiguste edasist arengut ja alles seejärel otsustama, kas pritsi­ mine on põhjendatud ning ma­ janduslikult õigustatud.” Ta li­ sab, et haigusetõrje vajaduse n-ö mahamagamine või tege­ vusetus võib minna väga kalliks maksma ja mõjutada nii saagi­ kust kui kvaliteeti.

Haiguskolde avastamisel tu­ leb pritsida ainult kindlal ajal ning teatud ilmastikuoludega: soovitatavalt õhtu hakul ja mi­ nimaalse tuulega. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata veel teis­ tele pritsimisnõuetele. “Kar­ tul pole küll meetaim, mistõttu kartulipõllul mesilasi ei kohta, kuid nad võivad ikkagi üle põl­ lu lennata. Kui aga pritsida hilis­ tel õhtutundidel ja tuulevaiksel ajal, on ka mesilaste kokkupuu­ de taimekaitsevahendiga mini­ maalne ning tuul ei kanna ke­ mikaale edasi kõrvalpõldude­ le,” ütleb Tartlan.

Kartulitaimi kimbutavad seenhaigused Kartulikasvatajate suurim prob­ leem on taimede seenhaigused, mille eosed levivad tuule, vihma­-

Lähedust ja koosolemist, aega ja häid mõtteid – soovime kaunist aasta lõppu!

Aitäh usalduse eest!

Foto: Jaanus Ehte

TAIME K A S VAT US

Nr 11 (63) 7. detsember 2017

l

M A A M A J A N D U S 7

aaki kahjurite ja haiguste eest?

OILSEEDS

TA I M E K A I T S E

Kemikaalide kasutamise nõuded nnPõllusaadusi pritsides tohib kasutada ainult Eestis registreeritud taimekaitsevahendeid. nnPreparaate tuleb valmistada vähemalt 20 meetri kaugusel kaevudest ja lahtistest veekogudest. nnLahtise veekogu läheduses tohib preparaati kasutada kraavist minimaalselt 1 meetri kaugusel, järvedest ja jõgedest vähemalt 10 meetri kaugusel. nnVältimaks preparaatide edasikandumist tuulega, võib pritsimise ajal tuule kiirus olla kuni 4 meetrit sekundis. nnKui pritsimist tehakse mesilasperedele lähemal kui 60 meetrit, peab olemas olema suuline kokkulepe mesinikuga. nnTaimekaitsevahendeid ei tohi kasutada kultuurtaimede õitsemise ajal. nnTaimekaitsevahenditega ei ole lubatud pritsida ravim- ega maitsetaimi ja värskelt tarbitavaid aedvilju. Viljapuude pritsimise ajaks on soovitatav läheduses olevad muud taimed kinni katta. nnPritsimisest alles jäänud lahust ei tohi maha valada, et see ei satuks pinna- ja põhjavette. nnTaimekaitsevahendeid tuleb hoiustada korralikult suletuna originaalpakendis ja hoiuruumis.

Allikas: Riigi Teataja

piiskade ja putukatega. Seen­ haiguste kulgu mõjutavad ka kasvutingimused, näiteks liigne vihm või kuumus.

“Kui kartulitaimikus on kas­ vuajal märgata taimede närbu­ mist, laiksusi, mädanikke, leh­ tede enneaegset kolletumist ja isegi lehtede langemist, on taim nakatunud mõnda haiguses­ se. Lisaks kui silmate kahjureid, näiteks putukaid või ümar­usse,

tasub samuti taimestikku lä­ hemalt uurida,” kirjeldab Tart­ lan. “Tänavune tuuline ja jahe­ dapoolne suvi, eriti august, oli soodne lehemädaniku tekkeks, mille koldeid võis märgata mit­ mel põllul,” kinnitab kartuli­ kasvataja.

Tihti oleneb lehemädaniku levik kartulisordi vastuvõtlikku­ sest. Üldine reegel on, et mida hilisema valmimisega sort, seda

haiguskindlam. Samas alati see paika ei pea, sest tänapäeval aretatakse lehemädanikule pal­ ju vastupidavamaid kartulisor­ te, näiteks ‘Teele’.

Lisaks seenhaigustele kah­ justavad kartulisaaki ka kahju­ rid, näiteks kartulimardikad ja lehetäid. “Ühed tuntumad kar­ tulipõllu kahjurid on oranžikas­ kollased, kuni 12 mm pikkused mardikad, kelle seljal on mustad pikitriibud ja rinnal mustad tä­ pid,” räägib Tartlan. Kartulimar­ dikad ise ei olegi nii kahjulikud, kui on nende vastsed, kes kartu­ lipealseid süües tekitavad suuri kahjustusi, vähendades nõnda kartulisaaki või hävitades taimi.

Mugulapõldudel võib kohata ka väikesi pehmeid ovaalse ke­ haga putukaid ehk lehetäisid, kes elavad kolooniates. “Kui le­ hetäisid on massiliselt, võivad nad hävitada kogu saagi või sel­ le kvaliteeti oluliselt langetada,” kinnitab Tartlan.

Seenhaigusi, näiteks kartu­ li-kuivmädanikku, esineb lisaks kasvuperioodile ka mugulate säilitamisel, ja need avalduvad alles hoidlas pärast kartulivõt­ mist, tavaliselt poolteise kuu pä­ rast. Kuivmädaniku puhul teki­ vad mugulatele hallikad laigud, mis vajuvad veidi sisse ja lõpuks mädanevad mugulad täielikult.

Haigestunud mugulad on tervetest mugulatest kergemad.

Haigusesse nakatutakse mullas

Rapsi hävitavad hiilamardikad.

elavate haigusetekitajatega vi­ gastuste kaudu. Selle vältimi­ seks tuleks saaki korjata siis, kui mugula koor on kinni jäänud.

Nakatunud seeme vähendab saagikust Varajase kartuli kasvatamisel ei ole alati vaja lehemädaniku vastu tõrjet teha, seda eriti siis, kui tegu on väikeste põldude­ ga. “Sellisel põllul tuleks lihtsalt pealsed ja varisenud lehed hoo­ likalt kokku koguda ning põllult ära viia,” selgitab Tartlan.

“Kartuli-mustkärna nakkust esineb meie agroklimaatilistes tingimustes palju, mistõttu on vajalik veel seemnekartuli puh­ timine,” lisab Tartlan. Haigus avaldub mugulal mitmesugus­

te süvenditena ja väikeste lohu­ kestena.

Nakatunud seemnekartulist annab kevadel märku ka taime­ de vaevaline tõusmine, mis toob saagikao. “Märk nakatunud mu­ gulast on ka taime ladvalehte­ de keerdumine ja kolletumine,” kirjeldab kartulikasvataja. Selli­ sed haigused esinevad rohkesti umbrohtunud ja ka huumusri­ kastel põldudel ning nende levi­ ku vastu tuleb kartulipõllul teha umbrohutõrjet.

Oluline on teha koostööd Rapsi külvatakse Eestis küll kaks korda, aga tõrjet tehakse ena­ masti ainult suvirapsi kahjus­ tavate putukate vastu. Kevadel

külvatud ja juulis kolletavaid su­ virapsipõlde kahjustavad esime­ sena kiirelt levivad maakirbud.

“Maakirbud kahjustavad või ise­ gi hävitavad noori tärkavaid tai­ mi, tekitades suurt kahju,” selgi­ tab Mati Koppel. Ta lisab, et kirpe saab ära hoida ainult pritsimise­ ga nende levikut piirates.

Lisaks maakirpudele kahjus­ tavad rapsiõisikute algmeid hii­ lamardikad. Musta, rohelise või sinise helgiga 2–3 mm pikkused, ovaalse keha ja tumedate jalga­ dega mardikad söövad auke õie­ pungadesse, kahjustatud õitest ei moodustu kõtru ning seemneid, nii väheneb kogu rapsisaak. Ole­ nevalt aastaajast võivad rapsi tunduvalt kahjustada veel kap­ sakoi, kõdra-peitkärsakas, var­ re-peitkärsakas ja seenhaigused.

Vältimaks selliseid õnnetusi, nagu juhtus sel suvel, kui prit­ simise tagajärjel hukkus miljo­ neid mesilasi, peaksid mesini­ kud ja põllutaimede kasvatajad omavahel tegema koostööd ning aktiivselt suhtlema. “Aktiivsesse suhtlusringi peaks olema kaasa­ tud ka piirkondlikud taimekait­ senõustajad, kes annaksid soo­ vitusi, milliseid preparaate va­ lida, ja taimekaitseinspektorid, kes kontrollivad ka nende kasu­ tamise kulgu,” arvab Tartlan. Ta lisab, et mitmesuunaline koostöö annab ka kindluse, et kasutatak­ se õigeid preparaate ja välistab liigse kahju teistele kasvatajatele.

• FARMET mullaharimismasinad, külvikud, õlipressid ja söödagranulaatorid • PEECON söödamikserid ja lägaseadmed • AGRIO taimekaitsepritsid • SILOFARMER rullipurustid

Küsi pakkumist: info@agrofort.ee tel. 527 9827 www.agrofort.ee

8 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 11 (63) 7. detsember 2017

Farmerist kaugel asuv põlevkivituhk ihkab põllule pääseda Energiatootmisel tekib Narvas aastas üle seitsme miljoni tonni põlevkivituhka, mis öeldakse olevat väärt põlluramm, aga farmerid ei rutta seda kasutama, sest neile pole keegi tuha headust tõeselt selgeks teinud.

J

ah, kui küsida, siis põllu­ mehed üldiselt tunnista­ vad, et põlevkivituhk on väetisena suurepärane, aga farmerid on igasuguste kat­ setamiste suhtes tundlikud ning kuni neile täpseid tegevus- ja ka­ sutusjuhiseid pole antud, ei kipu nad ka seda ostma ja põllule ve­ dama. Kui põllumehele pole ette näidata põlevkivituha väetisena kasutamise konkreetseid katsetu­ lemusi, mis tõestaksid selle hea­ dust, siis ta pigem kehitab õlgu ja tegutseb vanaviisi edasi.

Takistus tuha hoogsama kasu­ tuselevõtu teel on ka logistika ja transport, sest kui kellelgi tekib­ ki huvi põlevkivituhka põllul ka­ sutada, ent ta asub Narvast mit­ mesaja kilomeetri kaugusel, tu­ leb kalkulatsioonides kohe män­ gu kohaleveo maksumus.

Tuhk muudab mulla viljakaks Läinud aasta kevadel hakkas Ees­ ti Energia (EE) põllu- ja aiapida­ jatele hulgi müüma Enefixi-ni­ melist mullaparandajat, mille uuringutulemused kinnitavad, et see aitab taimedel pinnasest toiteelemente omastada, vähen­ dab taimehaigustesse nakatu­ mist ja pärsib samblakasvu. Põ­ levkivituhk sobib ka metsaväeti­ seks ning kasutamiseks metsatai­ meistandikes.

Eesti Energia keskkonnatee­ nistuse arendusjuht Tõnis Meris­ te tunnistab, et põlevkivienergee­

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

tika igipõline probleem ongi see, mida teha ülejääkidega – aher­ aine ja tuhaga, millest viima­ ne oleks iseenesest väärt põllu­ ramm.

Energiaettevõtte uute energia­ lahenduste juht Alo Kelder mär­ gib, et EE-l on keskkonna komp­ leksluba, mille põhjal osa tuhast on juba väetis ja seda tohib Ees­ tis põllule viia. ELi riikidesse seda siiski eksportida ei saa, sest seal on tegu ohtliku jäätmega.

Paljud euroliidu riigid põlev­ kivituhka just nimelt jäätme­ na käsitlevad. Asi on vastuoluli­ ne, sest euroliit lubab väetami­ seks kasutada puutuhka, aga põ­ levkivituhka mitte, kuigi viima­ se koostis on teadlaste hinnan­ gul palju stabiilsem kui puutu­ hal. Lisaks peavad nad põlevki­ vituha eeliseks kõrget kaltsium­

karbonaatide sisaldust, mis aitab mulla pH-taset kiiremini neutra­ liseerida ja seda mikroelementi­ dega rikastada.

Lõuna-Eestis on lupjamine asendamatu Et tuha väärtust põllumajandu­ ses tõestada, viis Eesti Energia koos Eesti Maaülikooliga aasta­ tel 2011–2015 läbi praktilise uu­ rimistöö, kuhu teiste seas oli kaa­ satud ka Põlvamaa ettevõte OÜ Hurmi Agro. Selle juhatuse liige Marek Kruusla kinnitab, et tänu põlevkivituha põllule viimisele on õnnestunud saada kuni kaks tonni taliteravilja ja tonn rapsi hektarilt rohkem.

Marek Kruusla, kes ise agro­ noomiharidusega, on seda meelt, et põlevkivituhk ehk siis põldude lupjamine on iseäranis Eesti lõu­ naosas asendamatu mulla hap­ pesuse vähendaja, mille asemele valikuvõimalusi eriti pole. Tema sõnul võib tõmmata Eesti kaar­ dile mõttelise joone läbi Pärnu– Võhma–Mustvee, ja kõik põllud, mis jäävad sellest n-ö allapoo­ le, vajavad lupjamist nagu õhku, vett ja päikest.

“Liialt happelises mullas ei omasta taimed enam vajalikke toitaineid ja saagid jäävad just selle taha kinni, ilma lupjama­ ta neid teatud piirist enam pa­ remaks ei saa,” selgitab Kruusla.

“Parimad tulemused on liblikõie­ listega, aga ka ristõieliste põllu­ kultuuridega. Talinisu, -odra ja -rapsi saagikus on lubjates ikka kõvasti parem kui lupjamata.”

Minu jaoks pole põlevkivituha väärtuses happelistele muldadele midagi uut. Seda sai õpitud koolis, seda kinnitavad teadlased ja sellele olen ka oma põldudel kinnitust saanud.

Marek Kruusla

VÕRDLUS

Tuha kasutamine väetiseks suureneb Põlevkivituha kasutamine põllumajanduses (tonni)

23 788

14 906 8600 2014

2015

2016

Kokku tekkis energia­ tootmises 2016. aastal üle 7 mln/t põlevkivituhka.

Allikas: Eesti Energia

Ta möönab, et kehval saagil on igal aastal eri põhjused, aga mullaproove analüüsides selgus siiski, et mulla happesusel on saagikuse kujunemisel oluline roll. Näiteks liblikõielised kultuu­ rid uba ja hernes vajavad juurtele mügarbakteri tekkimist. Viima­ seid on taimele tarvis, et siduda õhulämmastikku ja seda taimele edastada. Selleks et mügarbak­ ter tekiks, peab mulla happesus olema neutraalne. Läinud aastal proovis Kruusla oapõllul tuha tõ­ hususe n-ö must valgel järele, jät­ tes ühe riba enne külvi lupjama­ ta. Tänavu selgus, et sellel lupja­ mata osal oli taimede juurtel pea poole vähem mügarbaktereid.

Tuhka kasutades peab kemi­ kaale vähem põllule viima. Nii on tuhaga rikastatud mulla peal kasvanud kultuur ka taimehai­ gustele vähem vastuvõtlik ning mürki pole nii palju vaja pritsida.

Marek Kruusla kasutab lubja põllule viimiseks külvikut Streu­ master LW 212, millel 12 m si­ rulaiusega külvipoom, Lubi tu­ leb laotada ühtlaselt, et ei tekiks kõrge pH-ga piirkondi.

Miks siis ikkagi oleme olukor­ ras, kus põlde lubjatakse Eestis vaid napilt 10% tegelikust vaja­ dusest? Marek Kruuslal on lühi­ ke vastus – raha. Ta eriti ei usu, nagu põllumehed ei teaks ega tunneks põlevkivituha väärtust, pigem ei tellita seda majandusli­ ke kalkulatsioonide tulemusena.

Väga laias laastus on Eesti-sises­ te vedude hind 0,80–1,20 €/km.

Põlevkivituha tonn maksab Nar­ vas kuus-seitse eurot.

“See on kulukas asi. Kõige kal­ lim on vedu. Umbes poole põlev­ kivituha hinnast, mida me siin Põlvamaal kasutame, moodus­ tab transport,” nendib ta. “Minu jaoks pole põlevkivituha väärtu­ ses happelistele muldadele mi­ dagi uut. Seda sai õpitud koolis, seda kinnitavad teadlased ja sel­ lele olen ka oma põldudel kinni­ tust saanud.”

Hapu muld ohustab eriti rapsi Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna va­ nemteadur Valli Loide hindab

Euroliit lubab väetamiseks kasutada puutuhka, aga põlevkivituhka mitte, kuigi viimase koostis on teadlaste hinnangul palju stabiilsem kui puutuhal.

Alo Kelder põlevkivituhka väetisena kõr­ gelt, mistõttu innustab ka põllu­ mehi seda senisest agaramalt ka­ sutama.

Loide teab, et meie mullad on liialt hapud ja kiiresti toimiv põ­ levkivituhk aitaks neid neutra­ liseerida. Selles sisaldub lisaks kaltsiumile ka magneesiumi ja kaaliumi, lisaks muidugi palju­ võitu väävlit, mistõttu põlevki­ vituhka ei või põllule liialt oht­ ralt puistata. Väävli neutralisee­ rimiseks segatakse põlevkivituh­ ka lubjakiviga.

PÕLDUDE LUPJAMINE MELIOR-M OÜ info@meliorm.eu Kontakt Rait Hallimäe, tel 5348 8723 www.meliorm.eu

TAIME K A S VAT US

Nr 11 (63) 7. detsember 2017

RAIVO TASSO

Põldude lupjamine selleks, et nende pH oleks õige, on väga oluline.

Kui see pole paigas, ei tasu ka väetist ega taimekaitsevahendeid raisata.

l

M A A M A J A N D U S 9

Soomlased hakkavad kipsi põllule laotama Soomlased hakkavad looduslikku kipsi põldudele vedama, sest see aitab siduda toitaineid, mis muidu põllust vette kanduksid. See lahendus aitab vähendada eelkõige fosfori sattumist veekogudesse.

L “Pole kahtlust, et põllud va­ javad peaaegu kogu Eestis roh­ kem või vähem lupjamist. Kõige suurem takistus, miks põlevkivi­ tuhka vähe kasutatakse, on see, et tuhk asub põllumeestest liialt kaugel ja kallis transport muu­ dab selle kohaleveo liialt kal­ liks,” selgitab Valli Loide mure­ kohta. “Minu mure lupjamise­ ga seoses aina kasvab, sest meie põldude lupjamise vajadus on vähemalt kaks ja pool korda suurem, kui praegu lubjatak­ se. Mõned rapsikasvatajad juba loobuvad sellest kultuurist, sest rapsile on mulla neutraalsus eri­ ti oluline.”

Nimelt on sagenenud rap­ sipõldude nakatumine ristõie­ liste haigusesse nuutrisse, mil­ le põhjuseks peab Loide just muldade liiga kõrget happe­ sust. Nuuter aga mõjub laasta­ valt rapsi saagikusele ja sellest on keeruline vabaneda.

Kui farmer Narva ja põlevki­ vituhani ei küüni, soovitab Loi­ de otsida lubjahankimise või­ malusi lähemalt, kohalikud kat­ lamajad annavad ka tuhka. See

on küll puutuhk, seega väikse­ ma Ca-sisaldusega, aga erine­ vaid, näiteks dolokiviga segu­ sid kombineerides võib ka puu­ tuha kasutamisest teadlase sõ­ nul rohkelt kasu olla.

Põlevkivi põletamisel tekki­ vate jääkainete taaskasutami­ seks on kaks suunda – ehitus ja põllumajandus. Ent kuigi või­ malused on olemas, läks eelmi­ sel aastal ikkagi seitse miljonit tonni põlevkivituhka ladestami­ sele, vaid kaks protsenti sellest õnnestus rohkem või vähem mõttekalt ära kasutada. Eesti Energia kinnitab, et on võime­ line aastas põlevkivituhast toot­ ma ligi 350 000 tonni Eneflexi.

Muide, plaanis on väetisena defineerida ka Auvere elektri­ jaama klinkritolmu, mida siiani käsitletakse jäätmena. Et seda põllule tohiks laotada, tuleb klinkritolm segada tootja ter­ ritooriumil lubjakiviga, vähen­ damaks pliisisaldust. Vastavad eeskirjad on riigiasutustes ette­ valmistamisel ja hakkavad kava kohaselt kehtima tuleva aasta märtsikuus.

P Õ L D U D E L U PJ A M I N E

Põlevkivituhk väetisena nn Kaltsiumivaesed ja väga happelised mullad on väheviljakad. nn Harimise ja sademete tõttu kaob igalt hektarilt põllumaalt kuni 300 kg kaltsiumi aastas. nn Et seda kaltsiumi tagasi saada ja mulla happesust vähendada, tuleb põllumulda segada lupja või tuhka (CaCO3). nn Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused. nn Tuleks eelistada mitmekülgseid lubjaväetisi, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile ka teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne). nn Meliorant peaks sisaldama ka tolmjaid lubiväetisi (klinkri­ tolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). nn Tuhk tuleb laotada põllule enne külvi; kui põldu ka küntakse, siis künni alla. nn Lubjata võib ka talvel, kui lumekihi paksus ei ületa viit sentimeetrit. Talvel tasub seda teha, sest tuhk on raske, traktor koos haagisega võib kaaluda kuni 40 tonni ja talvel ei sõtkuta lubjaringe tehes põldu nii palju kui soojal ajal. nn Lubiväetise keskmine kulu on 3 t/ha. Kui mulla happesus küünib 4,0 või 4,5 pH kanti, võib hektarile laotada ka 5–6 tonni. nn Muldade taashapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4–7 aasta järel. nn Pärast lupjamist muutub mullareaktsioon soodsaks huumusesisalduse suurenemiseks ja see omakorda parandab viljakust. nn Eestis toodetakse põlevkivituhast melioranti Enefix.

Allikas: Eesti Maaülikool, MESi nõuandeteenistus

ooduspõhiste lahendus­ te konverentsil Tallin­ na Ülikoolis tuli Helsin­ gi Ülikooli teadlane Elisa Punttila välja uudisega, et Soo­ me uurimisgrupp on teinud pi­ lootprojekti uurimaks, kuidas Ida-Soomes asuvat massiivset kipsi kogust ära kasutada kogu riigis põllumajandusvee puhas­ tamiseks. Soomlased on veen­ dunud, et kohalike materjalide kasutamine on parim viis Soo­ me põllumajandust edendada.

Punttila sõnul on tulemused olnud positiivsed ja kiiresti näha: “Kui varem oli põldudelt tulev vesi latte-kohvi värvi, siis pä­ rast kipsi laotamist põllule muu­ tus vesi selgeks ja puhtaks. Küsi­ mus on ka majanduslik – fos­fori leostumine põllult vette on olnud probleem pikka aega. Pilootpro­ jekti tulemusel jõuti järeldusele, et fosfaatide kadu vähenes kuni 50%. Selline väetise kadu on ol­ nud kallis, 66 eurot kilogrammi kohta, mis on otsene kahju põllu­ pidajale,” selgitab teadlane.

Kipsi kasutamisel on oluli­ ne, et seda külvatakse põldude­ le pärast saagi koristamist, et see saaks seista seal ületalve. Nii ta­ gatakse olukord, et lisaaine ka­ sutamine ei mõjuta saaki.

Kipsi kasutamisel on oluline, et seda külvatakse põldudele pärast saagi koristamist, et see saaks seista seal ületalve.

KAJA TAMPERE kommunikatsioonijuhtimise õppejõud

Punttila nimetab seda Soo­ me viimase aja parimaks öko­ loogiliseks innovatsiooniks, mis toob ilmselget kasu ka Lääneme­ re puhtusele, seega laiemale ko­ gukonnale kogu Läänemere piir­ konnas.

Helsingi Ülikooli ja Soome Keskkonnainstituudi ühispro­ jekti pilootuuring toimus Ede­ la-Soomes ning haaras 55 talu­ majapidamist ja 1559 ha maad.

Punttila sõnul tuleks enne loo­ dusliku kipsi lõplikku kasutusele­ võtu otsust uurida selle mõjusid ja võimalikke riske. Väga oluli­ seks peavad Soome teadlased se­ dagi, et see uuendus lisaks põllu­ meestele ka ühiskonnas laialda­ semalt omaks võetaks, mis eel­ dab inimeste kaasamist arutlus­ tesse ja otsustesse ning selget kommunikatsiooni nii uuenduse kasust kui võimalikest riskidest.

Innovatsioon oli huvitav ka Eesti mullateadlastele. Nende sõnul on tegu põldude lupjami­ sega sarnaneva tegevusega, kus lisaainete kasutamisega tõstetak­ se mulla pH-d, samuti aitab kips toitaineid mullas paremini kinni hoida, et taimed oleksid suuteli­ sed neid omastama ka Soomele tüüpilisest happelisest mullast.

Eestis kasutatakse selleks laial­ daselt lupja, põlevkivituhka jms.

10 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 11 (63) 7. detsember 2017

Innovatsioonipreemiad lahendavad Sellest, mida on uut põllumajandus­ masinate maailmas, annavad kõige parema ülevaate näitused ja messid.

Alati antakse seal välja ka innovat­ sioonipreemiaid. Agri­technica jagas neid novembri keskel.

K

uigi tundub, et põl­ lumajandusmasinate osas on raske midagi uut leiutada, annavad kõik suuremad tehnikanäitused – nii Sima, Verona mess, Brno mess kui loomulikult Hannove­ ri Agritechnica – iga kord välja hulga innovatsioonipreemiaid.

Tavaliselt on kompaniid ise need, kes oma innovatsiooni­ dest teada annavad ja need n-ö kandidaatideks esitavad. Täna­ vu oli kandidaate 320.

Preemia saajad otsustab esin­ duslik komisjon varem välja töö­ tatud kriteeriumide põhjal. Ko­ misjoni kutsutakse nii teadla­ sed, nõustajad kui praktikud ülikoolidest, põllumajandusko­ dadest, tehnikaorganisatsiooni­ dest ning teadusasutustest. Žü­ riist umbes kümnendik oli see­ kord välisriikide, ülejäänud Sak­ samaa esindajad.

Esile toodud trendideks olid tootmisprotsesside edasine au­ tomatiseerimine, suurem efek­ tiivsus, parem kontroll masina või seadme töö üle, vastutus­

LII SAMMLER Hannover

tundlikum taimekaitse, mulla­ kaitse, rohelisem tulevik, intel­ ligentne andmetöötlus, täppis­ põllumajandus jms.

Innovatsiooni kullad ja hõbedad Tänavu anti Agritechnical väl­ ja kaks kuldset ja 29 hõbemeda­ lit. Peab nentima, et kuldmedali väärilised uuendused olid suhte­ liselt praktilised. Ühe kahest kuldmedalist sai Kemper oma maisiheedri uuen­ duse eest. Põhimõte ise oli kül­ latki lihtne: põhilõikeseadmele olid nad lisanud alla ka tavalise rootornoaga tüükapurusti, mis koristusega samaaegselt purus­

tab ka ära põllule jääva pika tüü.

See väldib liigseid töökäike põl­ lul ning lihtsustab siledama ko­ ristusjärgse pinna saamist.

Teise kuldmedali sai Claas seadme Cemos Auto eest. See on süsteem, mis automaatselt, andurite andmetele tuginedes, reguleerib viljakoristuse ajal pi­ devalt kombaini peksusüsteemi – trumli kiirust ja peksukorvi.

Siiani on selle seadistamine toi­ munud manuaalselt ning iga vil­ ja puhul mingitele keskmistele andmetele toetudes, kuigi tege­ likult võib põllu eri osades vas­ tavalt saagile olla vajalik erinev reguleering.

Hõbemedaleid anti välja pea kolmkümmend. Autasustatute hulgas oli nii tehnilisi uuendusi, nutikaid lahendusi kui ka väga palju IT-valdkonda kuuluvat.

Näiteks Fendt on kokku pan­ nud nn ideaalkombaini, kus on üritatud kõrvaldada pea kõik praegused murekohad – kehv läbivus, liigne rõhk mullale, suur transpordilaius jne. Nii on sel all lindid, väljalaadimine kii­ re, kombaini heedri transpordi­ laius ei ületa 3,3 meetrit jne.

Täpsemaks ja intelligentsemaks Uuendusi pakutakse ka suhk­ rupeedikasvatajatele – suhk­ rupeet on Euroopas, alates Lätist, oluline põllumajandus­ kultuur. Ka novembri lõpul oli Hannoveri tee ääres näha suuri peedikuhjasid, mis oota­ vad uut, suure töövõimsusega ning täiustatud laadurit, mil­ lega peet transpordikasti laa­

LII SAMMLER

koos esilaaduriga

Tootjate kinnitusel võib moo­ tori võimsus olla isegi üle 450 hobujõu, ilma et traktoritöö kahjustaks mulda. Samal ajal ei ületa see linttraktor seadu­ sega ette nähtud maanteelsõi­ du laiuse piiri, mis on ohuks sel­ liste traktorite puhul, millele on alla pandud topeltrattad.

Põllumajanduslikku veoteh­ nikat tootev firma Fliegel on hakkama saanud tõepoo­ lest väga praktilise ja tööd efektiivistava uuendusega.

Ta on välja toonud n-ö va­ hekäru haljasmassi koris­ tamiseks ja purustamiseks.

Levinud praktika on haljasmassi kogumine ko­ gurkäruga, ja kui kogurkä­ ru täis saab, sõidab see ku­ hugi siloaugu juurde ning seni töö seisab. Uue lahen­ duse korral saab heksel­ di pidevalt töötada ning veoks saab kasutada tavali­ si kärusid.

Siin ta on – Fendti ideaalkombain.

Üks armas innovatsiooni hõbe­medali laureaat oli nn Bambi-andur, mille saab niidukile paigaldada – kui kitsetall rohus magab, annab andur looma olemasolust märku ning traktorist jõuab masina vajalikul hetkel peatada.

Zetor Proxima HS 100 G

Uus ja taas parem masin on Claas Axion 900 Terra-Trac. See on uus roomiktraktor, millel esi­ sillal rattad ja tagasillal kummi­ lindid. Uute roomikute laius on kitsam, mistõttu pole probleeme sõiduga maanteel; töö- ja sõidu­ kiirus on suurem, mugavus pa­ rem, masin ise stabiilsem ja ka surve mullale väiksem.

dida. Üks selline võimas peedi­ laadur loeti samuti innovatsioo­ ni hõbemedali vääriliseks.

Uut ideed pakub künnitöö lihtsustamiseks Kuhn. Künni­ mehed teavad, et otste kündmi­ ne ja vagude alustamine ühelt joonelt on keeruline. Kuhni uus ader peaks oma korpused regu­ leerima GPSi järgi nii, et künni­ vagude otsad on ühel, peajoo­ nel ning parimal juhul võib

Sama võimsusega kolmekordne koristuskiirus!

Shelbourne rebimis-ehk kammheeder Selle aasta kogemus Raplamaal:

ANTII AR

maherukis Elvi 5 t/ha niiskus >30% koristuskiirus 8,3 km/h terakadu 2-3 tera 10x10 cm

39 900 € Finantseerige ost Swedbanki kaudu COSME programmiga COSME käendusel sissemaks 9% intress: euribor + 1,79% lepingutasu –50%, minimaalselt 100 eurot

SANDER KIKAS, tel 5668 4878 RAGNAR ROSENBERG, tel 510 2331 URMAS PUNGAR, tel 526 6103

Koristatavad kultuurid: teravili heinaseemned hernes kanep

+ km

Finantsteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvuge tingimustega www.swedbank.ee/business ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Rahastamist toetab Euroopa Liit laenutagamisrahastu raames, mis on ellu kutsutud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020)

www.zetor.ee www.talutehnika.ee

* Võimalik paigaldada ka silokombainile. * Kogurheedrid vaalust koristuseks.

www.sikeagri.ee

Kalvi Krebsbach Marko Sahtel Tel: 523 4802 Tel: 5199 1274

Mart Siiman Tel: 5332 1144

TEHNIKA

Nr 11 (63) 7. detsember 2017

l

M A A M A J A N D U S 11

päevaprobleeme

AGRITECHNICA

LII SAMMLER

da – et kui kitsetall rohus magab, annab andur looma olemasolust märku ja traktorist jõuab masina vajalikul hetkel peatada.

Mida põllumehed näituselt otsisid?

pärastine tüütu põlluotste künd­ mine isegi ära jääda.

Mitmed innovatsioonimedali välja teeninud firmad on loonud haakeriistale paigaldatavad kaa­ merad või GPS-süsteemid töö täpsemaks muutmiseks. Näi­ teks on nii Claas kui John Dee­ re lisanud oma vaheltharijate­ le kaamera ja GPSi, et harimis­ seadmed püsiksid täpselt rea­ vahedes. Seda varianti saab ka­

sutada nii roolimisel töö täpse­ maks muutmiseks kui ka tööta­ misel autopiloodiga.

Raskuskeskme muutmise süsteem LevelTuner teeb aga ohu­tumaks lägaveo. Lägalaotu­ rite kaal on olenevalt püti sisust ja täitumisastmest alati erinev, pütt sageli loksub, on ebasta­ biilne ja võib tekkida resonants.

Seetõttu võib raskuskese, eri­ ti pooltühjalt sõidu ajal, kiires­

ti muutuda negatiivseks ja pütt võib isegi ümber minna. Mitme­ teljeliste lägatsisternide puhul muudab LevelTuner automaat­ selt anduriga rehviõhurõhku ja kohandab sellega veotiisli koor­ musest tuleneva rõhu. Selle tu­ lemusena püsib koorem stabiil­ ne ja teelpüsivus on parem. Üks armas innovatsiooni hõbe­ medali laureaat oli nn Bambi-an­ dur, mille saab niidukile paigalda­

Korralduskomisjon jälgis kogu näitusenädala tagasisidet ja tõi näituse lõppedes välja olulisemad huvipunktid. Peamised külastuse põhjused olid soov saada infot, näha uusi trende, suhelda teh­ nikatootjatega ja kolleegidega, saada ülevaade turust ja varusta­ misest, konkreetsetest toodetest, süsteemidest ja lisanditest.

22% põllumeestest käis näitu­ sel selleks, et valmistada ette järg­ mist investeeringut ja neist tervelt kolmveerandil on see plaanis järg­ mise kahe aasta jooksul.

Enamik neist (57%) soovib välja vahetada oma masinaid või seadmeid, pea sama palju soovib täiustada olemasolevaid süstee­ me. Päris alustajaid oli aga vähe, vaid 19% küsitletutest.

Välja on toodud ka see, kui suured maaomanikud näitusekü­ lastajad olid. Kõige enam oli kü­ lastajate hulgas neid, kelle maa­ omand jäi 51 ja 300 hektari va­ hele. Suurfarmereid, kel maad rohkem kui 2000 ha, oli küsitlu­ se järgi 8%.

Fliegeri vahehekseldi-käru.

AGRITECHNICA

Kuldauhinna pälvinud lisaseade – maisitüü niiduk.

AGRITECHNICA

Claasi kummlindiga linttraktor.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA MM15 puidulihvpink Tavahind 927,4 € (km 0%)

NB!

NOVA PL50 plasmalõikur + suudmikukomplekt Kogu komplekti tavahind 500 € (km 0%)

DETSEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

NB!

725 € (KM 0%).

Isevõnkuv, tagab ühtlase lihvimistulemuse. Malmist valatud töölaud (840 x 300 mm).

Lauapikendus standardvarustuses. Juhik 60 x 700 mm. 100 mm tolmu kogumine. Lihvimine horisontaal- ja vertikaalasendis.

Hinna sees stiilne kapiga varustatud alus. Kaasas juhik.

DETSEMBRI LÕPUNI ON KOGU KOMPLEKTI KAMPAANIAHIND

402,4 € (KM 0%).

Vajad vaid 4,5baarist väikest kompressorit. Lõikepaksus 15 mm. Kõik vajalik on kaasas. NOVA PL50 kaalub ainult 8,6 kg. Toodetud uue V-MOSFETi tehnoloogia baasil.

Täpne lõikejälg, hea lõikekiirus ja kena lõikepind. Lihtne ja kindel süütesüsteem (kõrgepinge abil). Reguleeritav vool 20–50 A. Lõikab roostevaba terast, alumiiniumit, titaani, vaske, messingit ja kõiki elektrit juhtivaid metalle.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–50 A Lõikevõimsus: 15 mm Koormatavus 60%: 50 A Õhu tootlikkus: 4,5 / 170 bar/l/min Põleti kaabel: 5000 mm Maanduskaabel: 5000 mm Kaal: 8,6 kg

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Lihvlindi suurus: 150 x 2515 mm Lihvlindi kiirus: 960 m/s Võnkumine: 19 mm Kaal: 148 kg

NOVA 116 sammaspuurpink

NOVA 330 paksusmasin

Tavahind 278,2 € (km 0%)

Tavahind 350,8 € (km 0%)

NB!

NB!

DETSEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

216,9 € (KM 0%).

Digitaalse kiirusnäidikuga varustatud sammaspuurpink, millel on astmetu kiiruseregulaator.

16 mm padrun standardvarustuses.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 450 W Pöörlemiskiirus: 300–2600 p/min Spindel: MK2 / 3–16 mm Spindli kaugus sambast: 182 mm Spindli käik: 60 mm Raami suurus: 72 mm Laua suurus: 300 mm Alus: 20 x 360 mm Kõrgus: 870 mm Kaal: 37 mm

DETSEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

281,5 € (KM 0%).

Käepärane suurus – võid sõiduautos töömaale transportida. Lihtsasti teisaldatav mudel juhuslike tööotste jaoks või väiksemates garaažides jms ruumides kasutamiseks. CE heaks kiidetud mudel. NOVA 330 on ise sissevedav mudel. Töökindel ja usaldusväärne. Kiire ja lihtne kasutada.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 6500 p/min Terade arv: 2 Höövelduse max laius: 330 mm Etteandekiirus: 7,8 / 9 m/min Max kõrgus: 153 mm Max hööveldamine: 0,8–2,8 mm Tolmukoguri liides: 50 mm Laua suurus: 235 x 330 mm Kaal: 36 kg

NOVA valtspink W2 x 1250 mm

NOVA BS-315 puidulintsaag

NOVA 170G metallilintsaag

Tavahind 1443,5 € (km 0%)

Tavahind 552,4 € (km 0%)

Tavahind 1362,9 € (km 0%)

NOVA MP500 käärtõstuk mootorrattale

NB!

NB!

NB!

Kogu komplekti tavahind 535,5 € (km 0%)

DETSEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

1208,9 € (KM 0%).

Tippklassi profimudel. Mõlema alumise rulli reguleerimine käib käsirattaga täpselt.

Korraga saab reguleerida rullide mõlemat otsa. Vastupidav alus standardvarustuses. Rullimiseks 2 ülekandemehhanismi. Paksema materjali ja rohkem jõudu vajava valtsimise jaoks aeglasem ülekanne. Võimsus 2 mm. Ülekandemehhanismita nõuab rullimine jõudu, kuid 1/4 kiirus võimaldab mugavalt rullida ka kõva materjali. Ülemise rulli kiirvabastus. Ülemises rullis soon. Kui plekk on eelpainutatud, on valtsimisel abiks ülemise rulli soon.

Max töölaius: 1250 mm Max paksus: 2 mm Rullide läbimõõt: 60 mm Kaal: 210 kg

DETSEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

483,1 € (KM 0%).

DETSEMBRI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

1208,9 € (KM 0%).

Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kvaliteetsed mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses.

Saetava detaili kinnituse kiirvabastus, jahutuspump. Tera hüdrauliline langetamine.

Pöörduv tera. (Saetav detail on alati ühes kohas – aitab töökojas ruumi kokku hoida.)

Automaatne seiskamine. Alus hinna sees. Mugav ja praktiline juhtpaneel. Tera pingsuse indikaator.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 800 W Tera kiirus: 360 / 720 m/min Tera suurus: 2240 x 8–15 mm Max saagimisvõimsus: 175 mm Lõikevõimsus/sügavus: 300 mm Tolmukoguri liides: 100 mm Laua suurus: 400 x 500 mm Laua kalle: 0–45° Kõrgus: 1600 mm Kaal: 78 kg

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 W (kahekiiruseline mootor) Tera kiirus: 40 / 80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° 170 x 200 mm, 60° 60 x 60 mm, 45° 110 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° 170 mm, 60° 70 mm, 45° 120 mm Kaal: 170 kg

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

Ladu asub meil Soomes Alanurmontie 128 62100 Lapua Soome

KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

NOVA MP5009 mootorrattatõstuk +

NB!

DETSEMBRI LÕPUNI ON KOGU KOMPLEKTI KAMPAANIAHIND

402,4 € (KM 0%).

Laua pikkus 2200 mm, varustatud luugiga tagaratta vahetamise jaoks. Kvaliteetne, usaldusväärne ja lihtsalt kasutatav mootorrattatõstuk, mis kestab aastaid. Tugev kinnitus esirattale. Kaldtee on lisatud meie standardvarustusse.

Nova MP500 käärtõstuk mootorrattale Tugev mudel, mille võimsus on kuni 500 kg. Vastupidav, kvaliteetne ja lihtne – usaldusväärne mudel.

Kruvitungraud, mis jääb üles ega vaju läbi. Nii võid julgelt ja ohutult hooldustöid teha. Kaasas 2 raamiadapterit ja pööramisvõti.

NOVA MP5009 Tõstejõud: 566 kg Max tõstekõrgus: 760 mm Laua suurus: 570 x 2200 mm Kaal: 136 kg

12 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 11 (63) 7. detsember 2017

Vihmase suve järelmõju on mükotok Taimekasvatushooaeg on raskusi trotsides lõpuks läbi ning vili salves ja silo hoidlas. Nüüd on õige aeg hakata lähemalt uurima selle kvaliteeti ning võimalikku mõju loomadele.

S

ademeterohke suvi soo­ sis kõrget saagikust, kuid keeruliseks jäi saagi põl­ lult kätte saamine. Suur probleem, mis väga tugevalt just niiskete ilmadega võimendub, on mükotoksiinide sisaldus nii silos kui teraviljades.

Mükotoksiinid on sekundaar­ sed hallitusseente metaboliidid ehk mürgised keemilised ühen­ did, millega võib saastuda loo­ masööt ning läbi teravilja ka ini­ meste toit. Oluline on mükotok­ siinidele tähelepanu pöörama hakata juba varakult, et enneta­ da kahjusid ja mitte tegelda pel­ galt tagajärgedega.

Mükotoksiinid oskavad peitust mängida Mükotoksiine on ka varem põh­ jalikult käsitletud, kuid täna­ vu on probleem ilma tõttu tera­ vam. Toksiinide tootmine oleneb temperatuurist, niiskusest, putu­ kate arvust ja taime stressi ast­ mest – ehk siis faktoritest, mida me kontrollida ei suuda. See on seotud äärmuslike ilmaoludega,

KRISTIINA MÄRS OÜ Anu Ait mikrobioloog

mis tekitavad taimedes stressi – tugevate temperatuuri kõikumis­ tega taimede õitsemise ajal (öösi­ ti suur temperatuuri langus), liig­ niiskuse ning sademetega.

Mükotoksiinidest 95% teki­ vad juba põllul. Teraviljades te­ kivad mükotoksiinid eeskätt vil­ ja niiskel õitsemise ajal. Maisist rääkides leidub mükotoksiine külmemas kliimas eriti palju just maisi tõlviku südamikus.

Kuna tänavused silod kipuvad olema märjad, tuleb optimaalse kuivaine saavutamiseks looma­ de ratsioonile kõvasti põhku või heina lisada. Põhu koristamine ja heinategu aga kulgesid läbi suur­ te raskuste ning kvaliteetset ma­ terjali leidub vaid üksikutes far­ mides. Niisiis oleme sunnitud li­

sama põhuga oma loomade rat­ siooni mükotoksiine veelgi.

Silotaimedel on mükotoksii­ nid samuti enamasti olemas juba enne silo valmistamist põllul.

Olemasolev toksiinide tase säi­ lib stabiilsena koristamise käigus ning võib hakata tõusma hoiusta­ misel olenevalt hallituserakkude aktiivsusest. Hallitusseentel on lihtsam siseneda, kui taime leht on kahjustatud.

Ka taimed ise soovivad too­ detud mükotoksiinidest vabane­ da ning neil on selleks olemas kaitsemehhanism, mille abil nad konjugeerivad oma suhkrud mü­ kotoksiiniga. Kui toksiin on suhk­ ruga ühinenud, tekivad maskee­ ritud mükotoksiinid (DON-3).

Kahjuks muudab see olukor­ ra veel ohtlikumaks. Mükotok­ siini maskeerumisel säilib sel­ le toksilisus samal kujul – looma soolestikus konjugeeritud suhkur laguneb ja mükotoksiin vabaneb tavapäraselt, kuid selline mas­ keerumine muudab mükotoksii­ ni meie jaoks nähtamatuks, sest maskeeritud mükotoksiine pole võimalik tavaliste määramismee­ toditega avastada.

Alates 2014. aastast saab mas­ keerunud mükotoksiine määrata Austrias LC-MS/MS Spectrum 380 abil.

Ekslikult arvatakse, et müko­ toksiinid hävivad fermentatsioo­ niprotsessis, pika säilitamispe­ rioodi tagajärjel või kuumutami­

Põllumajandusloomade transporditeenus

Hallitus maisil.

sel. Toksiinide tootmiseks sobiv temperatuur on 10–40° ja kesk­ konna pH vahemikus 3,5–8 (nii põllul kui silos). Kui toksiinid on juba toodetud, ei ole võima­ lik neid hävitada kuivatades ega kuumtöötlemisel – küpsetamisel, keetmisel jne).

Kõrgetoodanguline lehm ei saa mürkidega hakkama Toksiinide mõju loomadele uuri­ takse järjest intensiivsemalt. Tei­ sest küljest on ka mükotoksiini­ de mõju loomadele drastiliselt suurenenud. Üheks põhjuseks on siin piimatootmise intensiivistu­ mine ja toodangu suur kasv.

Mükotoksiinidega saastunud sööt satub kõigepealt vatsa ning mürgid jäävad sinna mõneks ajaks pidama. Vatsal on omadus mükotoksiinidega mingil määral hakkama saada, kuid see oleneb väga suurel määral mükotoksii­ nide vatsas viibimise ajast.

Pärast vatsa läbimist ei takista toksiine enam miski. Siin tulebki mängu tänapäevane piimatoot­ mise intensiivsus. Kui madalama toodanguga lehmad sõid ööpäe­ vas ligikaudu 12–15 kg kuivai­ net, püsis üks kilo sööta vatsas 120 minutit ja loomal oli aega toksiinidega ise hakkama saa­ da. Tänapäeva kõrge toodangu­ ga lehm sööb umbes 26 kg kuiv­

ainet ööpäevas ning see jätab vatsale mükotoksiinidega võitle­ miseks vaid napid 55 minutit ühe kilo sööda kohta, mis pole looma jaoks piisav. Intensiivistunud pii­ matootmine on lehma vatsale seadnud palju suurema koormu­ se ja seetõttu peamegi arvestama järjest suuremate mõjudega.

Tüüpiliselt esinevad mü­ kotoksiinid söödas mitmeke­ si koos. Näiteks viimase üheksa kuu jooksul Austria laboris uu­ ritud 304 maisisilo proovi pu­ hul oli mükotoksiinidega ühine­ nud 80% proovidest ning see­ juures positiivsetest proovidest 78%-l esines korraga koos roh­ kem kui üks toksiin. Keskmiselt

L O OM AK A S VAT US

Nr 11 (63) 7. detsember 2017

oksiinid loomasöötades KRISTIINA MÄRS

Mükotoksiinide sisaldus selgub laboriuuringutel.

Hallituse eosed näitavad, et sööt on ohtlik.

avastati ühes proovis korraga 30 erinevat metaboliiti.

Mükotoksiinid aga võimenda­ vad üksteist. Kuigi mäletsejalisi on peetud mükotoksiinide toime­ le vähem vastuvõtlikuks, võib vat­ sa neutraliseeriv mõju väheneda seoses looma tervise halvenemi­ sega või kui loom puutub kokku mitme mükotoksiiniga korraga.

toitainete imendumist ning muu­ davad metabolismi. Sellega kaas­ neb toodangu langus.

Mükotoksiin deoksünivale­ nool ehk DON on rakutoksiin, mis hävitab seedetrakti limas­ kesta rakke ning seeläbi põh­ justab diarröad. Zearalenoonil ehk ZENil on tugev mõju loo­ ma endokriinsüsteemile ning si­ givusele. Immuunsüsteem võib saada tugevasti kannatada ning loom muutub haigustele vastu­ võtlikumaks.

Ka võivad mükotoksiinid kaasa aidata mitmete haiguste ja sümp­ tomite tekkele, näiteks ketoos, rasvunud maks, mastiit, emaka­ põletik, libediku nihkumine, li­

Lahinguväli mükotoksiinidega on vats Piima tootmise eesmärgil sööda­ me eelkõige lehma vatsas olevaid baktereid, selle kõrval söödame ka lehma ennast. Toksiinid, üks­ kõik millise loomuga, mõjuvad

kahjulikult kõigepealt vatsabak­ teritele ja alles siis lehmale. See­ tõttu peakski eesmärk olema mükotoksiinide deaktiveerimine vatsas, sest sealt edasi jõudnuna pole võimalik neid enam kahju­ tuks muuta.

Toksiinide negatiivne mõju sõltub sööda saastatuse tase­ mest, nende liigist (erinev lagu­ nemise määr), kokkupuute ajast.

Suur roll on ka lehma heaolul.

Näiteks magamisaseme kvali­ teet, ventilatsioon ja ase suuren­ davad või vähendavad tundlik­ kust mükotoksiinide suhtes.

Viisid, kuidas mükotoksiinid looma kahjustavad, on väga eri­ nevad. Näiteks takistavad need

saks madalam piimatoodang, langenud piimavalk ja -rasv, ema­ ka väljalangemine, abordid, üm­ berindlused, embrüonaalne su­ remus, somaatiliste rakkude tõus piimas, neerukahjustused jne.

Kui karjas hakkavad teatud tüüpi sümptomid sagenema või pole neile varem seletust leitud, tasuks igal juhul sööta analüüsi­ da mükotoksiinide suhtes.

Kuidas oma lehmi kaitsta On välja töötatud tooted, mida nimetatakse mükotoksiinide si­ dujateks. Selge on aga see, et ai­ nult toksiinide sidumisest ei pii­

l

M A A M A J A N D U S 13

TA S U B M E E L E S P I DA DA

Mükotoksiinid nn Fungitsiidide kasutamine põllul vähendab mükotoksiinide teket. nn Silo valmistamisel on riskifaktoriks kehv tallamine. Sellisel juhul jääb hapnik silosse ning hallitustel on kergem tegutseda. nn Silohoidla kilet ei tohi liiga pikalt ette avada, sest siis on pinnakiht pikemat aega hapnikule avatud. Hallituste kasv hoogustub ja mükotoksiinide hulk suureneb. nn Kui mükotoksiine laboratoorselt analüüsida, tuleb võtta võimalikult palju osaproove, sest mükotoksiinid on jaotunud väga ebaühtlaselt ning esinevad kolletena. nn Silmaga mükotoksiinide sisaldust ei määra. Viljaterade roosakas värvus viitab mükotoksiinidele, kuid roosa ilmub alles siis, kui olukord on juba väga hull. Keskmisele kuni kõrgele mükotoksiinide sisaldusele ei viita visuaalselt miski. nn Mükotoksiinide sisalduse hindamisnormid võivad eri allikates varieeruda. Austrias tehtud uuringute järgi loetakse sööda saastatuse taset kõrgeks, kui ZENi sisaldus on üle 200 ja DONi sisaldus üle 1000. nn Rahva seas liigub arvamus, et ainult valget või ainult rohelist värvi (müüt sõltub maakonnast) nähtav hallitus võib olla ohtlik. Värvi järgi paraku toksilisusel vahet teha pole võimalik, mõlemad on ohtlikud.

sa, osa neist pääseb ikka vatsast edasi ja tekitab kahju. Nn sidumi­ se juures on oluline ka see, et ei seotaks enda külge vitamiine ja haigete loomade puhul antibioo­ tikume, mis on loomale kindla eesmärgiga manustatud.

Tänapäevasem lahendus on mükotoksiinide deaktivaatorid, mis lisaks sidumisele toimivad biotransformaatoritena, töötades efektiivselt ka nende mükotoksii­ nide vastu, mida pole võimalik siduda. Biotransformatsioon tä­ hendab, et mükotoksiini keemi­ list struktuuri muudetakse (lõ­ hutakse toksiini molekulis side) ning läbi selle tekib mittetoksili­ ne vorm, mis on loomale ohutu.

Ilma vastu me ei saa, samu­ ti nagu ei suuda kätt ette panna hallituste paljunemisele ja mü­ kotoksiinide tootmisele. Küll aga saame oma söötasid analüüsida, probleemi olemasolul seda tun­ nistada ja tegelda sellega enne, kui loomad haigestuvad. Müko­ toksiinide deaktiveerimise abil saame suurendada söödaväärin­ dust, vähendada veterinaarkulu­ sid, langetada somaatiliste rak­ kude arvu, parandada udara ter­ vist ning loomade viljakust. Suu­ res pildis aitab see hoida loomi tervena, avalduda nende potent­ siaalil ning pakkuda meie toidu­ lauale tervetelt loomadelt pärit täisväärtuslikku toitu.

Mycofix Eesti parima piimakarjakasvataja ja aasta põllumehe abiline farmis!

®

Esimene. Tõendatud. Tunnustatud.

Mycofix ® on ainus EL-i poolt tunnustatud söödalisand, mille mükotoksiinide vastane toime on tõendatud. *Biomin® BBSH 797, Mycofix®Secure ja FUJzyme®

14 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 11 (63) 7. detsember 2017

Kuidas hinnata sõnniku väärtust? Üks loomakasvatuse ees seisvaid ülesandeid on see, kuidas vähendada sõnnikumajandusest pärinevate toitainete jõudmist pinna- ja põhjavette. Sellele üritatakse kaasa aidata eri projektidega.

Ü

ks peamisi probleeme maailma loomakasva­ tustes on saasteainete lendumine atmosfääri ning sõnnikumajandusest päri­ nevate toitainete jõudmine pin­ na- ja põhjavette, mille tõttu hal­ veneb vee kvaliteet ning toimub veekogude eutrofeerumine.

Et muuta loomasõnniku toit­ ainete kasutamine Läänemere piirkonnas tõhusamaks, osalevad Eesti Maaülikool ja Eesti Taime­ kasvatuse Instituut Interreg Bal­ tic Sea Regioni programmi ra­ hastatavas projektis “Advanced manure standards for sustainab­ le nutrient management and re­ duced emissions” ehk lihtsalt “Manure Standards”.

Projekti peamine eesmärk on rahvusvaheliselt ühtsete juhiste koostamine sõnniku koguste ja omaduste määramiseks nii põllu­ majandusettevõtetes kui ka vas­

ALLAN KAASIK Eesti Maaülikooli veterinaariameditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent

tava teabe kasutamiseks seadus­ andluses. Ühtsete sõnnikustan­ dardite rakendamine loob eel­ dused sõnniku toitainete taaska­ sutuse parendamiseks ning vä­ heneb sõnniku toitainete Lääne­ merre kandumise risk.

Samuti on sõnniku omadus­ te tundmine võtmetähtsusega väetamise planeerimisel, taga­ des konkurentsivõimelise ja kva­ liteetse saagi ning säilitades mul­ laviljakust.

Projektis osalevad kõik Lää­ nemere vee kvaliteeti mõjutavad riigid: Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksa­ maa ja Taani. Nimetatud riiki­ dest on projekti eesmärkide täit­ miseks kaasa haaratud 19 ins­ titutsiooni. Nendeks on peami­ selt teadusasutused, kuid ka mõ­ ned tootjaorganisatsioonid ning nõuandeteenistused, samuti HELCOM ehk Läänemere mere­ keskkonna kaitse komisjon.

Projekti tulemuste ekspertii­ siks ning hilisemaks praktikas rakendamiseks on projekti kaa­ satud 32 partnerit, kelle hulgas on esindatud nii tootjate organi­ satsioonid, nõuandeteenistused kui ka ministeeriumid.

Eestis on projekti partneriteks maaeluministeerium, keskkon­ naministeerium, Eesti Põlluma­ jandus-Kaubanduskoda ja Põllu­ majandusuuringute Keskus.

Mis probleeme lahendatakse?

Praegu kasutatakse Läänemere riikides orgaaniliste väetiste ja neist pärinevate toitainete kogus­ te arvestamiseks eri meetodeid.

Kõikides riikides sarnase süstee­ mi kasutamine annaks hea või­ maluse keskkonnariskide vähen­

SHUTTERSTOCK

sõnnikuhoidla tasemel. Mida üksikasjalisem on arvestus loo­ madele söödaratsiooniga anta­ vate ja toodanguga väljutatava­ te toitainete, tootmistsükli eri etappidel lisanduvate materja­ lide (allapanu, tehnoloogilineja sademevesi jms) ning ka ka­ dude (saasteainete lendumine, sõnniku kuivaine lagunemine, niiskuse aurumine) kohta, seda täpsemalt on võimalik leida tek­ kiva sõnniku kogus ja koostis ar­ vutuslikult.

Tulemused saab lugeda heaks siis, kui pilootfarmidest võe­ tud sõnnikuproovide keemilised analüüsid ning arvutuslikult lei­ tud vastavad näitajad on võima­ likult sarnased.

Kui palju toitaineid selline sõnnikuhunnik sisaldab ja kuhu need veel lähevad peale põllu, vajab uurimist.

damiseks. Siinkohal tuleb arves­ tada, et mõnes riigis, näiteks Taa­ nis, on selline süsteem väga kõr­ gel tasemel, samas kui mujal võib see olla vananenud või hoopis­ ki puududa. Seetõttu on projek­ ti oluline eesmärk ka nimetatud valdkonnas mahajääjate järele­ aitamine.

Projekt jaguneb kolmeks töö­ paketiks. Esimeses käsitletak­ se vedel- ja tahesõnniku labo­ ratoorse analüüsi metoodikaid, alates proovi võtmisest loomapi­ damishoones ja hoidlas kuni la­ boratooriumis tehtavate keemi­ liste analüüsideni.

Kuna loomasõnnik on hetero­ geenne materjal, on analüüsimi­ seks laborisse saadetavate proo­ vide kvaliteet kogu sõnnikupartii koostise iseloomustamisel mää­

rava tähtsusega. Sellest tulene­ valt kirjeldatakse tööpaketis, mil­ lal, kuidas ning milliste vahendi­ tega sõnnikuproovi võtta, et saa­ dav näidis iseloomustaks võima­ likult täpselt kogu sõnnikuhoid­ la sisu.

Riikide ja laborite lõikes ra­ kendatakse sõnniku analüü­ sil erinevaid keemilise analüü­ si meetodeid. Selle tõttu võivad sama proovi toitainete sisaldu­ se näitajad laborite lõikes erine­ da, seda eriti fosfori puhul. Pake­ ti eesmärk ongi selgitada, milli­ sed keemilise analüüsi metoodi­ kad oleksid antud kontekstis op­ timaalseimad.

Teises paketis tegeldakse sõn­ niku koguse ja koostise arvutus­ like meetodite arendamisega nii looma, loomapidamishoone kui

Milles on praktiline kasu?

Kolmandas jaotuses on põhitähe­ lepanu sõnniku toitainete efek­ tiivsel kasutamisel taimekasva­ tuses. Käsitletakse mulla toitai­ nete ning huumusbilansi paran­ damist. Samuti hinnatakse pa­ randatud sõnnikustandardite keskkondlikku ja majanduslikku efektiivsust, näiteks mõju mine­ raalväetise- või sõnnikuhoidlate ja käitlemisseadmete investee­ ringuvajadusele.

Projekti tulemusena publit­ seeritakse juhendid nii ingli­ se keeles kui ka osalevate riiki­ de keeltes. Samuti koostatakse Microsoft Excelil põhinev tööva­ hend sõnniku koguse ja koostise kalkuleerimiseks ning video, mil­ les demonstreeritakse nii vedelkui tahesõnniku proovivõtmist praktikas.

Tehnikaalane koostööpartner kõikidele

Kelly ketasäkked

Kütusemahutid

RISTO MASSUR tel 505 3046, risto@agripartner.ee ARGO KUKK tel 505 3076, argo@agripartner.ee

AGRI PARTNER OÜ Välja 3, Soinaste, 61709 Ülenurme vald, Tartumaa

ARVA MUS

Nr 11 (63) 7. detsember 2017

l

M A A M A J A N D U S 15

DELFI

Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

Kummiroomikud koppadele.

Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

Valuveljed-suurim valik.

Maasturite mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

Lumesaha kummiplaadid.

ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

Mõeldes lõppevale aastale Lõppev raske põllumajandusaasta paneb mõtlema asjadele, mis tulnuks aastate jooksul teha põllumajanduse heaks. Neid on palju ja lahendused venivad.

ÜLO KALM põllumajandusajakirjanik

T

änavune aasta ei täitnud lootusi. Kevad lubas head saaki, suvi ja sügis tõm­ basid aga kriipsu peale. Oleme nii tublid põllumehed kui tahes, ikka otsustab lõpliku tulemuse ilm. Ei riiklikud ega asjaarmas­ tajatest ilmaennustajad suuda ilma liikumisi täpselt ette näha.

Seetõttu peab põllumees igal kevadel riskima. Mitmes rii­ gis on olemas saagikindlustus.

Kindlustamisel osalevad nii riik kui põllumees, kes teevad sisse­ makseid vastavasse fondi. Miks Eestis saagikindlustust pole?

Maaeluministeeriumi amet­ nike sõnul kaaluti maaelu aren­ gukava koostamisel sissetu­ leku stabiliseerimise vahendi (eesti­päraselt toetuse) rakenda­ mist, kuid kaalumiseks see jäigi.

Nüüd, kus häda käes, kaalutak­ se jälle. Kaua see aega võtab? gal kevadel ja sügisel toitub orasepõldudel tuhandeid rändlinde. Mida aasta eda­ si, seda rohkem. Linde süüdis­ tada ei saa, kõhutäidet on tar­ vis. Väidetakse, et rohumaade pind, kus linnud varem toitu­ sid, on vähenenud. Põllumehed üksi murest jagu ei saa. Lahen­ duse leidmiseks on vaja koos­ tööd: riik–põllumehed–teadla­ sed. Kes asja üles võtaks? ügaval nõukogude ajal kir­ jutas Uno Laht Sirbis ja Va­ saras, et maaparandus on mahamaetud varandus. Maapa­ randus on kallis. Kuivendussüs­ teemid, kus on nii kuivendus kui niisustus, vajavad hooldust nagu kõik tehnilised süsteemid. Tollel ajal oli see riigi, nüüd ei kelle­ gi asi. Süsteemid ei tööta ja nii need põllud ujuvadki. Varandus, mille saime, läheb raisku. uld on toidutootmise alus. See alus on ter­ ves maailmas ohus.

Hirmutav on lugeda, et iga päev hävib maailmas 300 ruutkilo­ meetri jagu mulda. On arvuta­

I

S

M

tud, et mulla seisundi halvene­ mise ja metsade arutu raiumise tõttu tekib maailmas igal aastal kuni 3,4 triljonit eurot majan­ duslikku kahju.

Olen ise näinud, kuidas kui­ val ajal pindmise harimisega mullapilv põllult metsa lendab.

Euroopa Liidus pole ühtset mul­ lapoliitikat, iga riik talitab oma­ ette. Kas me ei peaks oma riigis mullaga käitumisel ise reeglid paika panema? esilased on põllumehe iidsed abilised, nad ei suurenda tolmeldami­ sega üksnes saaki, vaid annavad ka toitu. Mesilased on hakanud surema, keegi ei taha end süüd­ laseks tunnistada. Ka mesinikud räägivad kindlustusfondist, kus osaleks nii riik kui mesinikud.

Kes selle ettevõtmise käivitaks?

Mesilaste tapjaks peetak­ se taimekaitsemürke. Neist üht kangemat, glüfosaati, tahetakse keelata. Mõned suurpõllume­ hed ei soovi keelamist. Glüfo­ saat on sedavõrd võimas mürk, et hävitab nii kahjulikud kui ka­ sulikud taimed ja putukad. Aga mõju inimesele? ark tegu oli luua vilja­ kasvatajate ühistu Kevi­ li, tark tegu on Paidessse rajatav ühistuline piimatöös­ tus, tark tegu oleks luua ka või­ mas ühistuline lihatööstus. Se­ nine Rakvere lähedal asuv suur väliskapitalile kuuluv lihatöös­ tus maadleb raskustega, lisaks alandav suhtumine oma tööta­ jatesse. Hea toodangu aluseks on head, mitte vihased töölised.

Tark tegu on tulla turule omamaiste kõrgekvaliteetse­ te toodetega. Siin on head tu­ levikuväljavaated mahetoodan­ gul. Selle alaga tegutses aasta algul 1740 põllumajandustoot­ jat. Teistele riikidele annab veel järele jõuda. Valimiseelses kir­ jutises kinnitas maaeluminis­ ter Tarmo Tamm, et mahepõllu­ majandusel on tulu teenimiseks suur potentsiaal ja tuleb mõelda

M

T

olemasoleva tooraine paremale väärindamisele. Mõttele peaks järgnema teod. Mis oleks minis­ teeriumi panus?

Tark põllumajandus eeldab tarku põllumehi. Neid meil on.

Igal aastal sõelub “Aasta põllu­ mehe” konkurss välja parimad.

Maaleht jäädvustab Eesti põl­ lumajanduse ajalukku nende meeste-naiste tööd ja vaevad.

See on tänuväärt kroonika. ui põllumeeste lugusid lugeda, on see üks lõpu­ tu töörügamine. Taluni­ kele puhkuse võimaldamiseks on välja koolitatud asendusta­ lunikud. Sellesse ametisse ei ole kerge inimesi leida.

Aga on suured põllumajandus­ ettevõtted, kus haritavat maad rohkem kui tuhat hektarit, on üks tippjuht ja asendusjuhti ei ole. Õigusega nimetatakse täna­ vust aasta põllumeest Margus Mulda kõige hõivatumaks tipp­ juhiks. Ta on välisinvestoritele kuuluva hiigelfirma juht. Selles­ se kuulub kolm põllumajandus­ ettevõtet, kus haritavat maad 1800 ha ja peetakse 7000 looma.

Töötajaid on kokku vaid 40. Mar­ gus ütleb, et vastutab üksi kogu suure farmi majanduse eest (ra­ havood, tehnika, söödad, väeti­ sed, taimekaitse). Nii võimekas juht on kulla väärtusega. aimede tervisest räägime, aga kuidas on lood põllu­ meeste tervisega? Nad ei ole üliinimesed. Nad on ühed meie seast. Andekamad, ettevõt­ likumad, julgemad, riskivamad.

Aga süda ja aju väsivad meil kõi­ gil ühtmoodi. Kui eesti mees või naine ei suuda enam tervise või vanaduse tõttu ettevõtet juhtida ja tal ei ole ka poega või tütart jätkamas, müüb ta ettevõtte vä­ lismaalastele. Nii nad meie õue­ le tulevad. õllumajanduse uurimis­ asutusi on kõvasti refor­ mitud. Põllumajandus­ teaduse kants peaks praegu olema maaülikool, kellega on liidetud nii loomakasvatusins­ tituut kui ka mitmed teised tea­ dusasutused. Lisaks Eesti Tai­ mekasvatuse Instituut Jõgeval.

Tootmine põllul ja laudas on tohutult edasi arenenud, tekki­ nud on uued probleemid. Prae­ gune suur põllumajandusette­ võte on uut moodi, rendimaa­

K

T P

Kui eesti mees või naine ei suuda enam tervise või vanaduse tõttu ettevõtet juhtida ja tal ei ole ka poega või tütart jätkamas, müüb ta ettevõtte välismaalastele. Nii nad meie õuele tulevad.

de ja lahus paiknevate maatük­ kidega. Missugune oleks ette­ võtte optimaalne suurus, tehni­ kaga varustatus, et ka vihmasel aastal suudaks kasumlikult ma­ jandada?

Kui teadlastelt vastuseid ei tule, siis haritud põllumehed teevad ise katsetööd. Parim tai­ mekasvataja Madis Ajaots kat­ setab, kuidas ilmaoludest sõl­ tumist vähendada ning mesi­ lasi säilitada; loomaarst Mar­ gus Muld tõestab oma laudas, et meie aretuslikult kõrge väär­ tusega lüpsikarjaga võib jõuda 12 000 kg piima väjalüpsini leh­ ma kohta.

On oluline, et teadlaste uuri­ mistöö ja tulemused jõuaks põl­ lumeheni. Mitte ainult rahvus­ vahelistesse teadusajakirjades­ se, mida loevad teised teadla­ sed. Eestis ei ilmu ühtegi põllu­ majanduslikku ajakirja, on vaid ajakirjanike entusiasmist sündi­ nud erilehed, kuhu teaduslikke jutte valdavalt ei mahu. esti maaharijate varusta­ mise, koolitamise ja nõus­ tamise on enda peale võt­ nud suured välisfirmad, pidades silmas ka oma huvisid. Uute sor­ tide, efektiivsete väetiste ja tai­ mekaitsevahendite ning tehno­ loogiate sissetoomisega on välis­ firmad aidanud Eesti põlluma­ jandust edasi viia.

Kui loomakasvatuses on säi­ linud jõudluskontrolli keskus ja seemendusjaamad, mis aitasid piimatoodangu tõusule kaasa, siis viljakasvatuses selliseid kes­ kusi polnud. Ajakiri Maamajan­ dus koos välismaa suurfirmaga Baltic Agro käivitas viljelusvõist­ luse, mis jätkub seniajani ja on aidanud viljasaakidega ülespoo­ le liikuda. aske on ette kujutada, mis tasemel olnuks meie põl­ lumajandus, kui poleks appi tulnud Euroopa Liit euro­ toetustega. Toetused on väikse­ mad kui näiteks Soomes ja sun­ dinud seetõttu rohkem pinguta­ ma, rohkem ajusid liigutama, et teistele järele jõuda. Toetustega oleme loonud baasi jätkusuut­ likuks arenguks. Ees ootab aga euro­toetuste vähenemine.

Riigil ei ole seni põllumajan­ duse juhtimisega olnud suurt muret. Raha tuleb Brüsselist.

Ministrite määramisega ka pole muret tuntud. Nagu vanal ajal, nii praegugi on tähtsaim partei­ pilet. Paraku ei juhi ühtki majan­ dusharu parteipilet, vaid eriala­ sed teadmised ja kogemused.

Uus aasta tuleb, võib-olla püüaks ka mõned mured uut moodi lahendada.

E

R

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

SILO- JA HEINATEHNIKA UUEKS HOOAJAKS

Kaarutid Sanos Töölaiustega kuni 12 m

SED INDLU ALLAH

10% KUNI Niidukid Ramos Töölaiustega kuni 9,3 m

509 2247, 521 1988

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

Info:

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Karjaõnn on enda kätes

Parem sigivus suurema täpsuse abil Piimatootja edukus saab alguse karja heast sigivusest – selleks on oluline avastada indlevad loomad võimalikult kiirelt ja täpselt. Jälgides lehmade käitumist ja mõõtes progesteroonitaset iga lehma piimas, suudame tuvastada 95% indlevatest loomadest.

DeLavalEE www.delaval.com

Nr 11 (63) 7. detsember 2017