Maamajandus (september 2018)

Noortalunike juht

KAJA PIIRFELDT

tahab noored pildile tuua

EESTLASTE LEMMIKKARTUL

Kartuli­ kasvataja Janek Lass

kasvab Viljandimaal

SHUTTERSTOCK

GEENIDE MUUTMINE

ARGO INGVER

LII SAMMLER

algas juba tuhandete aastate eest

20. september 2018 Nr 8 (71)

Põllupäev 27. septembril 2018 Estonia OÜ põldudel Järvamaal Türi vallas Kabala külas (Võhma-Türi mnt ääres)

11.00

Kogunemine ning hommikukohv ja võileivad

Fendti iseliikuva taimekaitsepritsi Rogator 655 esmaesitlus

11.15

Fendti taimekaitsepritside Rogator tutvustus Fendti silokombaini Katana tutvustus

Pöttingeri 8 m randaali ja uue haagiskoguri Torro 8010 L esmaesitlus

11.40

Pöttingeri uute mudelite tutvustus

Esitluses üle 25 masina nii rohumaal kui ka mullaharimises

12.15

Agrilandi hooldus ja garantii

12.45

Weidemanni laadurite uuendused

13.00

Rohumaa töödemonstratsioon

14.00

Mullaharimise töödemonstratsioon

15.00

Ühine lõunasöök ja arutelu

Palume osavõtust teada anda hiljemalt 20. septembriks 2018 e-posti aadressil mae@agriland.ee või telefonil 5813 0236 (Mae Kirbits).

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Põllumeeste kaitseks

M

esipuust leiti taimekaitseva­ hendite ja vete­ rinaarravimite jääke, mesilased surid. Naab­ rimehe mürgiprits sõitis möö­ da ja inimesel hakkas halb.

Läänemeri kasvab kinni, sest viljakasvatajad saastavad põhjavett mineraalväetiste­ ga. Sõnnik on kõige suure­ ma reostusohuga, sest see on väga lämmastikurikas. Umb­ rohutõrjevahend tekitab väh­ ki. Sigalas peetakse loomi hal­ bades tingimustes ja põrsad närivad üksteise sabasid.

Need on esimesed meel­ de tulnud, põllumajanduse­ ga seotud pealkirjad ja välja­ tõsted, mis meedias kõlanud.

Kui artiklit või pressitea­ det ennast lugeda, on info tih­ ti lausa vastupidine.

Veterinaarravim, mille jää­ ke tarust leiti, oli see, mida kasutatakse muu hulgas var­ roalesta tõrjeks. Lääneme­ re reostusallikate seas on esi­ mestel kohtadel kaevandu­ sed ja tööstuspiirkonnad, lae­ vade kütte jäägid, Kaliningra­ di reovesi, olmekeemia ja alles siis tuleb põllumajandus. Her­ bitsiidi kantserogeense toime kohta puuduvad tõsised tea­ dusuuringud, lisaks on vähki haigestumine kasvanud just paljudes mitte intensiivsetes põllumajanduspiirkondades, näiteks Norras.

Eestis on viimasel kümnen­ dil ehitatud sadu uusi lautu, kõik korralike sõnnikuhoid­ latega. Neid avatakse järjest juurde ka käesoleval sügisel.

Eesti sigalates on loomade elutingimused korralikud ja bioohutusnõuetele vastavad – muidu oleks sigade Aafrika katku oht väga suur.

Pea kõik Eesti põllumehed kasutavad keskkonnasõbralik­ ku majandamismudelit, mis sisaldab ka toitainete bilanssi ja talvise taimkatte nõudeid.

Kui põllumees midagi va­ lesti teeb, olgu hooletusest, teadmatusest või kasuahnu­ sest, ei pea sellest mööda vaa­ tama: niisugune põllumees käitub vastutustundetult nii tarbija kui ka oma kolleegi­ de suhtes. See aga ei tähenda, et põllumehed ongi vastutus­ tundetud ja kasuahned mõrt­ sukad. Sajad põllumehed tee­ vad õigeid asju iga päev.

Internet ja sotsiaalmeedia toovad kaasa pealiskaudse ajakirjanduse. Ainus, mida me teha saame, on tarku valikuid.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (71) 20. september 2018

Loomakasvatusõpetaja ja noo usub, et peagi hakatakse linna Praegu on kogu maailmas trend, et noored tahavad maalt linna. Mullu parimaks valitud maamajanduserialade õpetaja Kaja Piirfeldt arvab, et üsna varsti on pilt vastupidine.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

K

ui maaülikoolis oli tä­ navu põllumajandus­ erialade täituvus kesi­ ne, siis Järvamaa kutse­ hariduskeskuses oli rekordvastu­ võtt.

Maamajandus uuris, milline peab olema kaasaegne ja noori motiveeriv põllumajandusõpe.

Vestluskaaslaseks oli mullu pari­ maks maaerialade õpetajaks vali­ tud Kaja Piirfeldt, kes lisaks koo­ litööle peab talu ning juhib Eesti noortalunike ühendust. nnn Miks tahavad noored õppida põllumehe ametit?

Järvamaa kutsehariduskesku­ ses oli tänavu tõepoolest rekord­ vastuvõtt – kõikide põllumajan­ duserialade peale kokku üle 200 õpilase. Viimastel aastatel on õp­ purite arv järjepidevalt kasva­ nud.

Maaülikooli noored käisid mullu siin vaatamas ning nende jutust tuli välja, et ollakse huvi­ tatud praktilisest õppest. Maaüli­ kooli noored ei suuda ära ooda­ ta, et nad saaksid teooria ära õp­ pida ja hakata tegema praktilisi asju. Hea oleks, kui saaks kutse­ õpet ja maaülikooli õpet rohkem integreerida. Ka võiks meie lõpe­ tajaid saada EMÜs näiteks teise­ le kursusele.

See võimalus, mis meil on – et on õppebaas ning teooria ja prak­ tika käivad käsikäes –, on ideaal­ ne. Kui ma alustan kursust sel­ lest, et mis on lehm ja millised on tema kehaosad, siis läheme üle tee farmi, võtame lehma ette ja see asi on väga selge. Teooria­le järgneb väga ruttu praktika. Põl­ lumajandusõppes on neid ras­ ke lahutada, praktilise osa maht peabki olema suur.

Mida noor ametikoolilt ootab?

Esimesel tunnil küsin noor­ telt, kust nad pärit on, milline on nende huvi ja kelleks nad saada tahavad. Praegused noored tea­ vad väga selgelt, et nad tahavad põllumajandusse minna, tööta­ da tehnikaga, mis on nende jaoks atraktiivne, teavad, et põlluma­ janduses on üle keskmise palga­ tase. Nad saavad siit juhiloa ning ei jõua ära oodata, et saaks prak­ tikale ja tööle.

Kas ametiõpe on viimastel aas­ tatel palju muutunud?

Viisteist aastat tagasi õppi­ sin siin ise, nüüd arutan õpeta­ mise probleeme oma õpetajate­ ga. Vanemad kolleegid on vahel küsinud, miks praegune õppimi­ ne peab olema lõbus ja õpilaste­ ga peab mängulisi asju tegema.

Praegused koolilapsed on täiesti teine põlvkond, nad on teistmoodi kasvanud, ning ei saa eeldada, et nad suudaksid tead­ misi ja oskusi omandada vana mudeli alusel. Neil ei jätku tähe­ lepanu ega püsivust, nad ei ole­ gi niimoodi kasvanud, see ei ole neil loomuses ja paratamatult tu­ leb sellega arvestada. Õpetaja töö ongi teha õppe­ protsess mänguliseks, see ei kao­ ta õppe sisu ega aine mõtet ära.

Meie koolis on selleks kõik või­ malused olemas – tundide maht on suur, teeme rühmatöösid, jõuame kõik teemad mitme nur­ ga alt läbi võtta.

Kevadel oli meil kolleegilt õp­ pimise nädal, kus tegime avatud tunde. Mina tegin veiste taastoot­ mise teemal “Kuldvillaku” saate moodi asja. Õpilased teadsid ja vastasid ning kolleegid küsisid, kuidas nad seda kõike teavad ja kas nad tõesti niimoodi aine omandavad. See vajab muidugi süsteemset lähenemist ja suurt töömahtu tundide ettevalmista­ misel, aga jah, omandavad küll. Õppeprotsessis saab kasuta­ da ka mobiiltelefoni. Lasen näi­ teks loomahaiguste kohta ma­ terjali otsida. Kui nad leiavad kolm erinevat materjali, peavad neid võrdlema ja hindama info

Järvamaa Kutsehariduskeskuse loomakasvatusõpetaja Kaja Piirfeldt tunneb end hästi nii kateedris kui ka

adekvaatsust. Eks kogu praegu­ se noore põlvkonna ülejäänud elu möödub ju ka guugeldades, sellest pääsu pole.

Milliste erialade vastu on noor­ tel suurim huvi?

Põllumajandustöötaja kutse­ õppe erialad on taimekasvatus ja veisekasvatus. Nad saavad va­ lida lõpueksami, kas teha see tai­ me- või loomakasvatusest, õppida tuleb aga mõlemat. Taimekasva­ tusehuvilised on vahel öelnud, et neil pole loomakasvatust vaja, aga õpetaja peab suutma selle looma­ kasvatuse talle n-ö maha müüa.

Eks see õpetajatöö on ka natu­ ke klienditeenindaja töö – müüa teadmisi, oskusi ja huvi.

Lisaks saab õppida hobuse­ kasvatust, lamba- ja kitsekasva­

ELUK ÄIK

Kaja Piirfeldt nnSündinud aastal 1982. nnLõpetanud Järvamaa kutsehariduskeskuse loomakasvatajana. nnÕppinud Olustveres raamatupidamist ja asjaajamist. nnKutsepedagoogi diplom Tallinna Ülikoolist. nnAtesteeritud seemendustehnik ja jõudlusandmete koguja. nnRemmelgamaa OÜ tegevjuht Harjumaal. nnJärvamaa kutsehariduskeskuse kutseõpetaja ja õppefarmi nõustaja. nnMTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees. nnEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu volikogu liige, piimandusühistu E-Piim liige. nn2017. aasta parim maamajanduseriala õpetaja. nn2018. aasta parima kutseõpetaja nominent. nnRemmelgamaa talu valiti 2018. aastal parimaks tootmistaluks.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee, 5699 0792

Minu eesmärk on, et tulevikus tuleksid inimesed ise meie juurde ja küsiksid, kuidas ma noortalunike organisatsiooni liikmeks saaksin.

KAJA PIIRFELDT tust, linnu- ja küülikukasvatust.

Tänavu oli linnukasvatuse eri­ alale hästi tihe rebimine, huvi on hüppeliselt suurenenud. Põhju­ seks öeldakse, et loodusläheda­ ne eluviis on populaarne, noo­ red kolivad maale ning tahavad kasvatada linde või toota mune kas enda tarbeks või ettevõtlu­ seks. Puhas toit, puhas keskkond on see, mis huvitab.

Omalt poolt tahame olla hästi paindlikud ning pakkuda õpilas­ tele seda, mida nad soovivad, eriti täiskasvanuõppes. Neil pole aega muude asjade peale raisata, nad tahavadki konkreetseid teadmisi.

Põllumajanduserialadel on praegu 25% lapsed ja 75% täis­ kasvanud. Suund on ka see, et paljud meie enda kooli lõpetajad tulevad mõne aasta pärast siia tagasi saama teist või kolmandat eriala.

Neil on juba mõningane prak­ tiline kogemus olemas, õpetajal on nendega väga huvitav, neil on omavahel väga huvitav, tekivad oma ringid ja koostöökontaktid.

Millised on õpilaste praktikavõi­ malused?

Praktikakohti on leida väga kerge. Meilt küsitakse kogu aeg praktikante, kõikidele maks­

takse ka töötasu. Pigem peame meie otsustama, kuhu nad saata, et neil oleks sellest kasu, et nad seal midagi õpiksid, mitte poleks lihtsalt tasuta tööjõud.

Hea praktikakoht kooli mõis­ tes on selline, kus praktika ajad ning tööd on ettevõttel enne läbi mõeldud; kus praktikandiga te­ geldakse, võetakse ta meeskon­ da ning õpetatakse erinevaid asju.

Halb praktikakoht on selline, kus midagi ei õpi või õpib vale lähenemist. Meenub ühe õpilase praktikakirjeldus: olin valves, va­ sika sõrad hakkasid paistma, läk­ sin tõmbama. Kui küsisin, miks, vastas ta, et seal nii tehakse. Meie õpetame vastupidi, et appi tuleb minna vaid hädaolukordades.

Väga head praktikakohad olid tänavu näiteks Tartu Agro, Arkna karjamõis, Impeeriumi OÜ.

Kas teie lõpetajatest saavad maainimesed?

Ega meil selle kohta statisti­ kat tehta, ent vaadates neid noo­ ri siin koolis, arvan, et maale mi­ nek või jäämine on tõusuteel.

Meie kooli 70–80 lõpetajast plaa­ nib enamik sektorisse minna.

Noori on maaettevõtluses juba näha: kui 20 aastat taga­

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 8 (71) 20. september 2018

inimeste töötingimused jätavad soovida, loomadesse suhtutakse halvasti, ning see heidutab.

Oluline on ka seltskond ja kuuluvuse tunne, et noor ini­ mene ei jääks üksinda. Kui ma ise hakkasin käima põllumeeste üritustel, siis sain iga kord sealt palju positiivset energiat, taht­ mist ja inspiratsiooni, tunde, kui hea on olla osa sellest tsunftist.

KAJA PIIRFELDT

Kuidas sust sai noortalunike juht?

Mitmed, kes varem juhatuses olid, on saanud muud kohustu­ sed. Ka inimeste oma ettevõtted arenesid ja laienesid ning nad ei jõudnud enam organisatsiooni­ ga tegelda. Nii nad mind kaup­ lema hakkasid. Mõistsin, et kui tahame, et see organisatsioon kestab, siis peab seda keegi eest vedama. Mul on kutseõpetajana väga hea ligipääs potentsiaalse­ tele uutele liikmetele, mul on võimalus ja vahendid organi­ satsiooni suurendada ja paran­ dada, samuti sotsiaalsed osku­ sed ja kontaktid.

teema tuleb läbi mõelda ja oma ettepanekud teha.

Maale jäämiseks on oluline ka hariduse ja teenuste kätte­ saadavus. Maale oma kodu raja­ mine võib jääda hariduse taha: kas ja kuidas pääsevad lapsed lasteaeda, kooli ja huvikooli. In­ ternet ja auto maal on, aga lo­ gistika on siiski keeruline.

Põllumajanduses teenib tä­ napäeval normaalselt, aasta keskmine tuleb hea, aga tege­ likult saab suurt raha hooajali­ selt. Aastaringsed head palgad on ikka Tallinnas ja Tartus. loomalaudas.

si käisin isaga E-Piima koosole­ kul, olid ümber laua vaid va­ nemad härrasmehed, praegu­ ne pilt on hoopis teine. Samuti söödafirmades. Vanemast põlv­ konnast on esiplaanil omani­ kud, korüfeed, legendaarsed ju­ hid, kuid tegevspetsialistid on juba noored.

Noor võib ju esialgu maale min­ na, aga kas ta sinna ka ettevõt­ te loob ja püsima jääb?

Probleem on tõesti see, kui­ das alustavaid ettevõtjaid ja noori toetada, et nad maale jääksid ja oma ettevõtet aren­ daksid. Huvi on olemas, haridus on olemas, noortaluniku toetus on olemas, ja siis tuleb pudeli­ kael ette.

Noortaluniku toetus aitab küll asjad liikuma saada, aga mis edasi? Toetusega ei saa jät­ kusuutlikult majandada, pärast tähtaegade lõppemist lüüak­ se käega ja minnakse palgatööle.

Arvan, et peaks olema min­ gi mentorsüsteem, et noorel et­ tevõtjal on usaldusväärne tugi­ isik, kes tegeleb sellesama et­ tevõtlusvormiga ja võtab noo­ re n-ö oma tiiva alla. Mentor­ lus- või tugiisikusüsteem aitaks hinnata noort ettevõtjat, kas ta võiks noortaluniku toetuse saa­ da ning kas ta võiks ettevõtjana hakkama saada.

Praegu on juhtunud isegi nii, et inimene sai noortaluniku toe­ tuse ja ostis sellega niiduki ning kiletaja, aga ups – press oli jää­ nud kahe silma vahele.

Mentoritele peaks olema kõr­ ged standardid, aga mis võiks olla mentori huvi, see vajaks lä­ biarutamist. Võib-olla võiks see anda mingeid lisapunkte inves­ teeringutoetuse saamisel? See

Millistes põllumajanduse vald­ kondades annavad noored juba tooni?

Kaks märksõna on “liha­ veis” ja “mahe”. Läbi löövad pi­ gem need, kes ei mõtle mahu peale, vaid lisaväärtuse loomi­ se peale. Palju on viljakasvata­ jate äriplaane, aga need on tee­ nuse peale üles ehitatud. Tee­ nus on kallis, ilmad pole ka nii nagu äriplaanis ja päriselus see kõik ei toimi.

Lisaväärtuse loomisest hu­ vitatud inimesi on rohkem tei­ se ja kolmanda ringi õppurite hulgas, kel on selge, et nad ta­ havad elada maal, toota endale puhast toitu ja sellega ka mingit ettevõtlust teha.

Suurpõllumajanduses on olukord selline, et taimekasva­ tuses on noori rohkem, looma­ kasvatuses vähem.

Taimekasvatuses on enam mehhaniseerimist ja digitalisee­ rimist. Jah, loomakasvatuses on lüpsirobot, ent see ei võta poe­ gimist vastu, ei seemenda ega ravi. Seda tuleb inimesel teha 24 tundi järjest. Mul on omal ka kodulaudas oktoobris 22 poe­ gimist, juba praegu muretsen, kuidas tunniplaani teha, et siin ka õpetada jõuaks.

Loomade vastu peab olema armastust ja huvi, sest seal on sitta, verd ja päramisi ning ma­ gamata öid rohkem, samas vas­ tutus on väga suur.

Kuidas loomakasvatuse huvi suurendada?

Kes satub heasse praktikakoh­ ta ja heasse keskkonda, kus õpe­ tatakse loomi armastama, neis­ se hästi suhtuma ning näidatak­ se, et see on tore ja tänuväärne töö, mis annab palju positiivset, sellest saab ka loomakasvataja.

Tihtipeale on aga suurtes far­ mides nii, et see on n-ö liinitöö, lehmade elamistingimused ja

Miks on noortalunike organi­ satsiooni vaja ja kuidas sellele tegevusele hoogu anda?

Oleme palju ära teinud, aga vaja oleks veelgi paremini pildi­ le jõuda. Meil on juba koduleht, oli väga tore juubelipidu, on rei­ siplaanid ja huvitavad õppepäe­ vad tulemas.

Noortalunike organisatsioo­ nil on tugev nimi, me oleme igal pool teada, meid kutsutak­ se arutelude laua taha, aga meil pole piisavalt inimesi praegu, keda sinna laua taha saata. Vaja on neid leida ja arendada. Ees­ ti on nii väike riik, et tegelikult on väga lihtne oma hääl kuul­ davaks teha ja leida lahendusi.

Enne oli juhatuses viis ini­ mest, nüüd plaanime seda laiendada, et kaasatud inimeste hulk oleks suurem ning et leiaks iga hetk kellegi, kes saaks arute­ ludele minna ja kaasa rääkida.

Oluline on ka õlatunne, et noortel alustajatel oleks võima­ lus leida kontakte, saada tuge, abi ja nõuannet praktikutelt.

Kas oled noortalunike juhina võtnud endale ka mingi kind­ la eesmärgi?

Vaja nähtavamaks muutuda, paremini pildile saada, tarvis on rohkem avatud suhtlust. Kodu­ lehel tahame hakata tutvustama igal nädalal üht liiget, et inime­ sed saaksid teada, kes nad on.

Tahan, et see oleks tugev orga­ nisatsioon, kust kõik põlluma­ jandustootjad käivad läbi, enne kui edasi liiguvad; et oma põh­ ja, kogemused ja head kontaktid kogu eluks saaksid nad meilt.

Praegu on organisatsioon laienemise järgus. Kui otsime uusi liikmeid, siis küsitakse, mis see mulle annab. Minu eesmärk on, et tulevikus tuleksid inime­ sed ise meie juurde ja küsiksid, kuidas ma selle noortalunike or­ ganisatsiooni liikmeks saaksin.

Laupäeval 13. oktoobril 2018 kell 11–16

Poni- ja hobusõit Rehepeks Sügiskünd Marjapõõsaste istutus Lambapügamine

Loomad muuseumi laudas Käsitööõllesiltide näitus Künniseltsi näituse avamine Näitused

Puulusikad Hapukapsas Taimetoit Sepikoda

TULE MAITSMA!

Loodus­lähe­ dane eluviis on popu­laarne, noored kolivad maale ning tahavad kasvatada linde või toota mune. Puhas toit, puhas keskkond on see, mis huvitab.

LÕIKUSPÜHA IMETLE!

HENDRIK OSULA

M A A M A J A N D U S 3

Eesti Põllumajandusmuuseumis

LÖÖ KAASA!

ortalunike juht nast maale kolima

l

Värske rukkileib Erilised puuviljad Rikkalikud kaunviljad Maheaia saak linnast Talutoit muuseumiköögist Õlu, mõdu, kali

TANTS JA TRALL!

Folklooriklubi MAATASA

MARKO MATVERE ja PEEP RAUN

SÜGISLAAT!

Täispilet 4.– Sooduspilet 2.– Perepilet 8.–

SA Eesti Maaelumuuseumid Pargi 4, Ülenurme, 61714, Tartumaa Tel: +372 738 3810 info@maaelumuuseumid.ee

www.epm.ee

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Leivaliit, Eesti Sojaliit, AS Lõuna Pagarid

4 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (71) 20. september 2018

Täppisaretus: vaevumärgatav muutus annab märgatava tulemuse

LII SAMMLER

Kuna kasutusse on tulnud uued aretusmeetodid, on aeg liikuda edasi meid 40 aastat saatnud geenmuundatud organismide (GMO) diskussioonidest ning keskenduda põllumajanduse vajadustele.

V

iimase saja aasta jook­ sul tehtud avastused geneetika ja moleku­ laarbioloogia alal on lisanud sordiaretajate tööva­ hendite hulka uued võimalu­ sed. Kõige uuem tehnoloogia kasutab organismi enda DNA parandamise meetodit, et sel­ le abil teha väikesi, aga täpseid muudatusi. See meetod kiiren­ dab tavaaretust. Selline täppis­ aretus võimaldaks Euroopal jät­ ta vahele GMO etapp (mis tä­ hendab uute geenide lisamist).

Geenid on nagu retseptid, mille alusel organism kasvab ja toimetab. Kõik retseptid kok­ ku annavad liigile omase koka­ raamatu ehk teisisõnu genoomi.

Selles on kasutatud nelja tähte: A, C, T, G.

Geeni muutmine algas aretuse esimestel päevadel Sordiaretuse loengud algavad pildiga, millel on teosinte. Seni ei ole veel ükski tudeng seda tai­ me ära tundnud. 10 000 aastat hilisemal pildil on mais, mis on sama taime järglane. Selle töö­ ga alustasid Mehhiko lõunaala­ del elanud hõimud, kes soovisid teosinte saaki tõsta.

Hõimuliikmed seda protsessi selektsioonaretuseks ei nimeta­ nud ega teadnud midagi ka gee­ nidest ja nende muutmisest, aga nende töö tulemusena on nüüd meie toidulaual mais. Sordiare­ tus on alati toimunud läbi kat­ se ja eksituse meetodi. Aretajad leiavad soovitud omadused ning püüavad neid ristamistega edasi anda ja süvendada. Üks sordiaretuse eesmär­ ke on suurendada saaki. Tai­ mede kasvamiseks on oluline fotosüntees, mille protsess on ebaefektiivne ning teadlaste se­ nised teadmised ei ole võimal­ danud tõsta saaki läbi fotosün­

EVELIN LOIT Eesti Maaülikooli vanemteadur

teesi protsessi muutmise. Seega aretajate eesmärk on muuta tai­ me prioriteete, et taim suunaks biomassi pigem seemnetesse ja teistesse söödavatesse osadesse.

Selle ülesande täitmiseks peab muutma taime kuju.

1950. aastal aretas Norman Borlaug esimese kääbusnisu sordi, mille lühem ja tugevam vars oli suuteline toetama ras­ kemat viljapead. Viljapea täit­ miseks võeti appi mineraalläm­ mastik, mis annab taimele hõlp­ sasti kättesaadavat toitu. See samm päästis paljud näljasur­ mast ja sai rohelise revolutsioo­ ni alguseks.

K E S O N K E S?

Evelin Loit nnSündinud 1980 Pärnus. nn2002 bioloogia bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist. nn2009 doktorikraad taimegeneetika ja biokeemia alal Ottawa Ülikoolist. nn2009 järeldoktorantuur Prantsusmaa Riiklikus Põllumajandusinsti­ tuudis. nn2011 taimekasvatuse vanemteadur Eesti Maaülikoolis. nn2011–2017 taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna juhataja.

Mais on vanim kultuurtaim, mida hakati aretama juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi ja mida katsetatakse tänapäevani.

1980. aastaks olid uued sor­ did ning mineraallämmastiku kasutamine levinud ja nuputati, mida teha edasi, et saaki jätku­ valt tõsta. Järgmine mõte oli te­ gelda konkurentidega ehk umb­ rohtudega, mis tarbivad kul­ tuurtaime eest valgust, vett ja toitaineid. Palju arendustööd tehti herbitsiididega, nagu glü­ fosaat. 1996 tulid Põhja-Amee­ rikas turule glüfosaadiresistent­ ne mais ja sojauba. Kuna need kultuurtaimed talusid herbitsii­ di, oli umbrohtude tõrjumine väga efektiivne ja saak suurem.

Teadlased leidsid, et glüfo­ saat ei mõju laialt levinud mul­ labakterile nimega Agrobacterium tumefaciens. Sellest oma­ korda tuli mõte asendada tai­ medes aminohapete tegemise eest vastutava valgu geen bak­ teri geeniga. Nende kahe gee­ ni järjestused taimes ja bakte­ ris on peaaegu samad, erinevu­ seks vaid üks tähemuutus, mil­ le tulemusena on bakteris valgu­ ketis aminohape number 96 ala­ niin glütsiini asemel.

See, et herbitsiidiresistentsu­ se andis geen, mis on pärit bak­ terist ehk organismist, millega taim looduses geneetilist infor­

matsiooni ei vahetaks, teeb sel­ lest organismist transgeense tai­ me. Olemas on ka cis-geenseid taimi, kus laboris on kasutatud sama geeni ülekande meetodit, aga ülekantav geen on pärit sa­ mast taimest.

Nüüdseks on GMO sordid ol­ nud kasutuses üle 25 aasta. Eri asutused on võrrelnud GMO sorte tavasortidega, aga pole lei­ tud, et GMO sortide puhul oleks ohud oluliselt erinevad tavasor­ tide omast.

Sellest hoolimata on jäänud mure, mis ikkagi saab, kui lisa­ da organismile mitteomast ge­ neetilist materjali koos soovita­ va geeniga. Geenide muutmine, eriti loomade ja inimeste puhul, tekitab hirmu, samas kui põllu­ majanduses on geenide muut­ mine olnud eesmärk juba tsivi­ lisatsioonide algusest.

Saavutatud muutused ei erine looduslikest Teadus on edasi arenenud. On uuritud raku mehhanisme ning seda, kuidas organism enda DNAd kontrollib ja parandab.

Iga raku jagunemisega peab pal­ jundama kogu organismi DNA ja

Täppisaretuse teel saadud muutused on eris­ tamatud looduses toimuvatest muutustest. paratamatult tekib suurte mah­ tude puhul vigu. Enamiku viga­ dest leiab organismi enda kont­ rolliüksus üle ja parandab.

Sama süsteem on võetud ka­ sutusele sordiaretuses. Kui on teada, et resistentsuse saavuta­ miseks on vaja muuta üks täht ühest retseptist, on võimalik luua näidisjärjestus, kus see täht on ära parandatud, ning valgud on võimelised selle näidise abil tegema organismis korrektuu­ ri. Sarnaselt toimetavad inime­ sed tekstitöötlusprogrammis, kui soovivad kogu dokumendis ühe läbiva kirjavea ära paran­ dada. Seega on aretus jõudnud uude etappi ja saab rääkida täp­ pisaretusest.

GMO ajastu suurim mure võõra DNA organismi lisamise kohta on siin lahendatud, sest täppisaretuse teel saadud muu­ tused on eristamatud looduses

toimuvatest muutustest. Uurin­ gud näitavad, et need mikro­ muutustega sordid on oma ris­ kide ja ohtude osas samasugu­ sed kui tavaaretusega saadud sordid. Aga õige koht muutust teha tuleb siiski teadlastel üles leida. Ülesanne pole lihtne, sest saagi ja kvaliteedi eest vastutab mitmeid geene, mis mõjutavad üksteist ning samal ajal on mõ­ jutatud keskkonnast.

Innovatsioonist põlluma­ janduses on juttu pea iga päev.

Seda ootamatum oli lugeda Eu­ roopa kõrgeima kohtu otsust, mis rakendas kümnendivanust GMO regulatsiooni ka uute täp­ pisaretuse meetodite puhul. Ehk teisisõnu – pigem otsustas inno­ vatsiooni vastu.

Nüüdseks oleme jõudnud nii­ kaugele, et aretajad saavad luua sorte, mida loodus teeks ka (kui tal oleks piisavalt aega), aga la­ boris saab kiiremini. Põua- ja hai­ guskindlamad sordid jõuaks va­ likusse kiiremini kui varem. Sa­ muti sellised sordid, millel pa­ rem mekk või kõrgem toiteväär­ tus. Esialgu teevad neid katsetusi vaid Põhja- ning Lõu­ na-Ameerika ning Austraalia aretajad.

P I LT U U D I S

Eestisse toodi suurimad Caterpillari buldooserid Üksteist uut Caterpillari masinat, mis läksid kõigi lisadega kokku maksma üheksa miljonit eurot, alustavad Narva kaevandustes tööd septembris.

Uute masinate ostmiseks korraldati riigihange ja selle võitis Sauel asuv ettevõte Avesco AS, mis on viimased kaks aastat olnud Caterpillari ametlik esindaja Eestis. “Nii suurt tehingut ei ole Balti riikides varem tehtud,” ütles Avesco tegevjuht Tarmo Põiklik.

Caterpillari roomikbuldooserid D11 ja D10 on maailma suurimad seeriatootmises olevad buldooserid, mis kaaluvad ligi sada tonni.

Traktor on varustatud ligi kuue meetri laiuse sahaga, mis suudab korraga teisaldada kuni 27,2 m3 pinnast, traktori taga aga paikneb sügavkobesti/re-

bija, mis suudab maapinna segamini pöörata kuni 2,2 meetri sügavuselt. Traktorit käitab tööstuslik diiselmootor – 32-liitrine V12 võimsusega 677 kW/920,5 hj.

Traktori tippkiirus edaspidi on 11,8 ja tagurpidi 14 km/h ning selle kütusepaagi maht on 1609 liitrit.

Ettevõtte Enefit Kaevandused ASi juhatuse liikme Meelis Goldbergi sõnul olid olulisemad valikukriteeriumid hind, töökindlus ja keskkonnasäästlikkus, lisaks ohutus ja juhi mugavus. Töömugavust ei saa sellistel puhkudel kuidagi alahinnata, sest enamasti töötavad niisugused masinad investeeringu tagasiteenimiseks kahes või kolmes vahetuses.

Maamajandus

Caterpillari roomikbuldooser D11 kaalub ligi sada tonni.

ERAKOGU

Nr 8 (71) 20. september 2018

REKLAAM

l

M A A M A J A N D U S 5

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (71) 20. september 2018

Viljandimaal kasvatatakse eestlaste lemmikkartulit ’Gala’ Samal ajal kui eestlaste kartuli­söömise harju­ mus väheneb hirmutava kiiru­sega, teevad kas­ vatajad suuri pingu­tusi, et leida häid sorte ning pakkuda värsket ja kvaliteetset kraami.

K

“

ogu asja võti on säi­ litamine,” ütleb üks Viljandimaa suu­ rimaid kartulikas­ vatajaid, Janek Lass OÜst Koor­ ti Kartul. “Kuna meil on priori­ teediks seemnekartuli kasvata­ mine, siis peame saama seemne säilitatud.”

Nende hoidlad on ehitatud endiste siloaukude kohale, jää­ des poolenisti maa sisse. Seal on võimalik reguleerida niiskust ja temperatuuri, tagades selle, et nii seemne- kui ka toidukartul seisab värske ja kargena järgmi­ se aasta kevadeni.

Koorti Kartuli puhul on tegu kahe kartulikasvataja, Märt Laansalu ja Janek Lassi ühisette­ võttega, mis on asutatud 2005. aastal. Koostöö tulemusel on või­ malik paremini tagada viljava­ heldus ja ei pea ka kallist tehni­ kat dubleerima. “Peamine argu­ ment on ikkagi turustamine – ka­ hekesi on jõud palju suurem kat­ ta ära aastaringne nõudlus,” sel­ gitab Lass. “Konveier töötab koos paremini, kui üksi tehes.”

Selleks on soetatud vaja­ lik tehnika ja ehitatud hooned.

Kuna ettevõtte süda asub endise laudakompleksi kohal, on ürita­ tud vana laut, küün ja ka siloau­ gud ümber ehitada kartulite sor­ teerimiseks, hoiustamiseks ja pe­ semiseks sobivateks ruumideks.

“Investeeringutoetustest olen

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

siinjuures saanud palju abi. See nõuab omaette pingutust, kuid olen selle võimaluse ära kasuta­ nud,” tunnistab Janek Lass.

Saksa sortide esindaja Kartulit kasvatatakse sajal ja por­ gandit 30 hektaril. Praegu on sortimendis üheksa kartulisorti, kusjuures neist enamuse puhul on Koorti Kartul vastavate sor­ tide esindaja Eestis. Koostöö sai alguse 2009. aastal, kui nad said Saksa firma Norika esindajatega ühel messil kokku. Nüüd käiakse iga aasta sealsetel infopäevadel ja sakslased käivad Viljandimaal siinseid kartulipõlde vaatamas. Üks Norika sort on ’Gala’, mil­ le valisid augusti lõpus toimunud Eesti esimese kartulifestivali kü­ K A R T U L I K A S VAT U S

Eesti olulisemad kartulitootjad nnTulundusühistu Talukartul nnTulundusühistu Eestimaa Karul nnOsaühing Koorti Kartul nnLaheotsa OÜ nnJaagumäe OÜ nnOsa ja Terviku OÜ nnPandivere Kartuli­ kasvatuse OÜ

lastajad maitsmiseks olnud 22 kartulisordi seast oma lemmi­ kuks. See on Põhja-Saksamaal 2004. aastal aretatud sort, mis sobib kliima sarnasuse tõttu ka meil kasvatamiseks. Koorti Kar­ tul on selle siinne esindaja, pak­ kudes nii seemne- kui ka toidu­ kartulit. “Seemnekartuli sortee­ rime välja ja suuremad lähevad toidukartuliks,” selgitab Lass.

Tuntumad nende kasvatatavad sordid on lisaks ’Galale’ ka ’Solist’ ja ’Birgit’. Igal aastal katsetatakse ka mõnda uut sorti, et leida uusi ja huvitavaid, nagu tarbijad oo­ tavad. Tõsi, mõni sort jääbki vaid üheaastaseks katsetuseks.

Selleks, et võimalikult varast kartulit pakkuda, tõmmatakse varakult mulda pandud mugula­ tele katteloor peale. Tänavu ha­ kati kartulit võtma juba 17. juu­ nil. Kombainist jooksevad kar­ tulid otse traktori järelkäru peal olevatesse kastidesse ja nendega viiakse saak sorteerimisse.

“Sorteerimise täpsus mängib järjest suuremat rolli nii pakki­ misel kui ka koorimisel,” mär­ gib Lass ja soovitab eelistada pi­ gem väiksemaid mugulaid, mis on maitsvamad. Neid ei pea ise­ gi koorima, vaid saab süüa koos õhukese koorega.

Ise kasvatamine on moes “Üldine tendents, mitte ainult Eestis on, et kartuli söömine vä­ heneb. Inimestel on nii kiire, et pole aega koorida, isegi keeta pole aega,” nendib mees.

Kartuli taas ausse tõstmi­ seks korraldas 35 kartulikasva­ tajat koondav MTÜ Eesti Kartul augustis Tartus kartulifestiva­ li. Tuletati meelde kartuli kasu­ likud omadused ja tervislikkus.

Üldine tendents on, et kartulisöömine väheneb. Inimestel on nii kiire, et pole aega koorida, isegi keeta pole aega.

JANEK LASS Festivalil osalesid kõik Eesti suu­ remad kartulikasvatajad.

Koorti Kartul pakub kartulit ja porgandit pestuna, väike osa läheb väikepakki pakituna, ena­ mus viiakse aga konteinerites toi­ dutööstustesse.

“Toiduks tahetakse värsket ja kvaliteetset,” ütleb Janek Lass.

Poeketid võistlevad aga mada­ laima hinna pärast ja seetõttu näeb kõige odavam ehk lahtine pesemata kartul sageli poes pä­ ris kole välja.

Lass on seda meelt, et oluli­ seks on värskus – kartul ja por­ gand peab võimalikult kiires­ ti poodi või tööstusesse saama.

Nii Salvest kui ka Põltsamaa Fe­ lix võtavad nende käest kartuleid ja porgandeid ning jälgivad väga kauba kvaliteeti.

Järjest rohkem on neid ini­ mesi, kes tahavad omale ise kar­ tuleid kasvatada. Seetõttu tuleb järjest suurem osa seemnekar­ tulist pakendada 2,5 ja 10 kilos­ tesse kottidesse. Kuna aiapidajad käivad kevaditi Koorti Kartulis ko­ hapeal seemnekartulit ostmas, on järgmisel aastal plaanis avada ise­ teeninduslik müügipunkt nii ette­ võtte Lätkalu kui Kolga-Jaani lao­ hoones. Pakendatud kartul ja por­ gand oleks riiulitel väljas ja inime­ ne saaks sobiva koguse osta.

“See toimiks usalduse peal,” ütleb Janek Lass. “Saime selle idee Saksamaalt, kus on pea igas talus selline pood.”

Janek Lass kartulikombaini lindi taga, kui käib sordi ‘Gala’ võtmine.

K A R T U L I K A S VATA J AT E K O O S T Ö Ö

MTÜ Eesti Kartul nnÜhendab kartulitootjaid ning teadlasi kartulikasvatuse edendamiseks ja perspektiivseks muutmiseks. nnKaitseb ning esindab liikmete majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi huve. nnArendab ühistegevust ja ettevõtlust maal. nnVahendab infot ning korraldab täienduskoolitust ja nõuandeteenistust. nnArendab kontakte ja koostööd liikmete ning teiste põllu­ majandustootjate ja välisriikide organisatsioonide vahel.

SOODUSHINNAGA LAOMASIN

SEGAMISTIGUDELE PAIGALDATAVAD ROOSTEVABAST TERASEST KULUELEMENDID VALIKUS PÕHUPURUSTIGA MUDELID

Info:

ARGO INGVER

tel: 509 2247, 521 1988

TAIME K A S VAT US

Nr 8 (71) 20. september 2018

l

M A A M A J A N D U S 7

Kas enne talve tuleks vilja kasvu pidurdada?

Tänavu koristati viljad varakult ning samuti on varakult saadud palju talivilju külvata.

Seetõttu on päevakorral küsimus, kas vilja kasvu tasuks reguleerida juba sügisel.

T

aliviljad peavad sügisel võrsuma ja koguma pii­ savalt toitaineid nii leh­ tedesse kui võrsumis­ sõlme. Heaks talvitumiseks on vaja koguda süsivesikuid ning sellele aitavad kaasa taimekas­ vuks efektiivsed temperatuurid, mida siiani on jätkunud piisavalt.

Bioloogiliseks miinimumtem­ peratuuriks loetakse +5°, kuna sellest allapoole taime kasv ja areng peatuvad. Aktiivseks tem­ peratuuriks loetakse ööpäeva keskmist temperatuuri, kui see ületab bioloogilist miinimum­ temperatuuri.

Igal taimeliigil on kindla aren­ gufaasi saavutamiseks vajalik teatud aktiivsete temperatuuri­ de summa.

Efektiivsed temperatuurid ja nende summa on aktiivsete tem­ peratuuride ja bioloogilise miini­ mumtemperatuuri vahe. Näiteks kui ööpäevane temperatuur on 4,6° ja järgmine päev 10,6°, siis nendel kahel päeval oleks efek­ tiivsete temperatuuride sum­ maks 10,6–5=5,6°, arvestades, et bioloogiline miinimumtempe­ ratuur on +5°.

Taliviljad vajavad sügisesel kasvuperioodil efektiivsete tem­ peratuuride summat 250–300° või aktiivseid temperatuure um­ bes 500°, näitavad Eestis maa­ ülikooli tehtud uuringud aastail 2001–2005.

TIIU ANNUK Scandagra agronoom-nõustaja

Meie tingimustes pole propa­ geeritud taliviljade kasvu sügi­ sest reguleerimist. Põhjuseks on tavalise aasta puhul pigem hili­ nemine talivilja külvidega, kui et varasemad külvid. Seetõttu pole Eestis tehtud vastavaid katseid.

Teaduskatseid on tehtud välismaal Üht tuntumat kasvuregulaato­ rit Moddus 250 EC on lubatud kasutada talinisul alates esime­ sest kõrresõlmest kuni lipule­ he ilmumiseni, taliodral esime­ sest kõrresõlmest kuni kolman­ da kõrresõlmeni, rukkil ja triti­ kul samuti esimesest kõrresõl­ mest lipulehe keelekese ilmu­ miseni. Vaadates lubatud kasu­ tusaegasid, ei saa neid üldjuhul meie tingimustes kasutada.

Küll aga on 2009. aastal Ve­ nemaal Krasnodari katsepõllul tehtud katseid eri kultuuridega.

Katsete eesmärk oli välja selgita­ da Moddus EC kasutamise mõju juurestiku arengule, suhkrute moodustumisele taimedes ning talvitumisele.

Pritsimised tehti eri varianti­ des kulunormidega 0,2 l/ha ja 0,4 l/ha. Esimesel kahel varian­ dil tehti pritsimised sügisel võr­ sumisfaasis, järgmised variandid pritsiti kevadel 1.–2. kõrresõlme moodustumise faasis ning edasi­ sed variandid lipulehe ilmumisel.

Talinisu kasvu reguleerimise katses oli produktiivvõrseid kõi­ ge rohkem variandis, kus prit­ simine tehti kasvufaasis 37 (li­ pulehe ilmumisel), ja variandis, kus pritsimine tehti kasvufaasis 23 (võrsumise faasis).

Suurim tuhande tera mass grammides saadi pritsimisel, mis tehti kasvufaasis 37 – tuhan­ de tera mass oli teiste varianti­ dega võrreldes kümme protsen­ ti suurem.

Suurim saak saadi Moddus EC kasutamisel kasvufaasis 37. Sü­ gisene Moddus EC kasutamine suurendas saaki 4–6 protsenti.

Taliodra katses oli produktiiv­ võrseid m2 kohta kõige rohkem variandis, kus kasutati kahekord­ set pritsimist. Esimene kord kas­ vufaasis 23 0,2 l/ha ja teine kord kasvufaasis 31 0,4 l/ha. Produk­ tiivvõrsete arv suurenes 7,8% Modduse pritsimisel kasvufaa­ sis 23 ning 15% pritsimisel kas­ vufaasis 23.

Suurim tuhande tera mass saa­ di Moddus EC kasutamisel kasvu­ faasis 31 kulunormiga 0,4 l/ha ja see oli ligi kaheksa protsenti suu­ rem. Suurim saak saadi Moddus EC kasutamisel 0,4 l/ha kasvu­ faasis 31(+17,6% ehk 1,57 t/ha).

Sügisene Moddus EC kasuta­ mine ei andnud loodetud enam­ saaki, samas saadi 1,0 t/ha enamsaaki teistkordsel Moddu­ se kasutamisel kevadel kasvu­ faasis 23.

Mõnda vahendit jõuab sügisel kasutada Vaadates kasutusjuhendist teise kasvuregulaatori, Moddus Star­ ti lubatud kasutusaegasid, saak­ sime seda vajadusel kasvuregu­ laatorina sügisel kasutada.

JAANIKA MIRKA

Kasvuregulaatori kasutamine sügisel suurendab ja tugevdab juurestikku, mis parandab talvekindlust.

Saksamaal on tehtud katseid, kus Moddus Starti kasutati sügi­ sel nii talinisul kui taliodral. Kat­ ses võrreldi Moddus Starti mõju nii hübriid- kui ka tavasortidele.

Töötlemine toimus eri kas­ vufaasides: kasvufaasis 11–12 (lehe areng: esimene pärislehte­ de paar või kaks pärislehe paari); kasvufaasis 13–14 (kolm pärisle­ he paari); kasvufaasis 22–23 võr­ sumine (2–3 külgvõrset). Üheski taliodra katses ei saa­ vutatud kasvufaasi 29 (võrsumi­ se lõpp, üheksa või rohkem külg­ võrset), kuna üheski variandis ei kasvanud taimed selle kasvu­ faasini.

Fütotoksilisust ei täheldatud, niisiis on pritsimine sõltumata kasutusajast, normist või segu­ partnerist ohutu.

Kõigis katsevariantides toi­ mus taimede kasvu vähenemine.

Efekt on väga väike, kuna taimed on madalad, kuid visuaalselt siis­ ki eristatav.

Moddus Starti pritsimisel esi­ meses variandis kasvufaasis 11– 12 (norm 0,3l/ha) taimede kõr­ gus vähenes. Pritsimise korral tei­

ses variandis kasvufaasis 13–14 (norm 0,3 l/ha) oli kolmes katses neljast nähtav taimiku lühene­ mine, mis on statistiliselt usutav.

Moddus Starti pritsimine kas­ vufaasis 13–14 (norm 0,4 l/ha) andis kõigis katsetes statistiliselt usutava taimiku lühenemise, võrreldes pritsimata variandiga.

Moddus Starti pritsimine kas­ vufaasis 22–23 (norm 0,3 l/ha) andis kolmes katses neljast tai­ miku nähtava lühenemise, mis on statistiliselt usutav. Enamsaa­ ki saadi esimeses variandis 0,75 t/ha ning kolmandas 0,81 t/ha.

Kasvu regu­lee­ rimise katsed on suurendanud juurestiku arengut, kuid saak tuleb suurem pigem keva­ disel kasutamisel.

Küll võib juurestiku suurenemine parandada talvekindlust.

Sarnased tulemused saadi ka talinisul tehtud katsetes.

Kokkuvõttes võime öelda, et tulemused on väga erinevad ning efektiivses tulemuses ei saa ala­ ti kindel olla. Kasvu reguleerimi­ se katsed Moddusega on suuren­ danud juurestiku arengut, kuid saak tuleb suurem pigem keva­ disel kasutamisel. Küll võib juu­ restiku suurenemine parandada talvekindlust.

Kloormekvaatkloriidi (CCC, Cycocel 750, Stabilan 750 SL jm) sisaldavate toodete kasuta­ mise kohta puuduvad samuti sü­ gisese kasutamise teaduskatsed.

Optimaalne efektiivsus saa­ vutatakse, kui neid kasutatakse kultuuri jõudsal kasvul. Suhteli­ ne õhuniiskus peab olema kõr­ ge ja õhutemperatuur vähemalt +8...+10°. Neid on lubatud ka­ sutada alates kasvufaasist 25 (võrsumise keskpaigast).

Kasvu reguleerivad ka tooted Medax Max ja Medax Top, aga nende kasutusaeg on hilisem, kui taliviljad oma arengus sügi­ sel jõuavad, mistõttu katsetule­ mused samuti puuduvad.

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (71) 20. september 2018

Põllukontuuri järgiv lintheeder koris Põllumees on nutikas: kui tema põldudele ei sobi soetatud uue kombaini heeder, jätab ta selle ostmata ning ostab sobivama. Seda võimaldab Kanada niidukitootja MacDon Industries ja nii töötabki Eestis kombainide ees juba 30 MacDoni heedrit.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

T

ehniliselt lihtne, hästi maapinna ebatasasu­ si järgiv lintheeder ai­ tab põllumehel ka keh­ va vilja aastal – nagu see täna­ vu on – saada põllult maksimu­ mi kätte.

Kanada niidukitootja Mac­ Don Industries Ltd. on lintheed­ reid ja samal tehnoloogial põhi­ nevaid rohuniidukeid tootnud juba aastaid.

Kui varem tehti neid otse kombainitootjatele ning komp­ lekteeriti New Hollandi, Case IH, John Deere’i või Claasi põl­ lulaevad MacDoni heedritega,

siis nüüd müüakse oma toodang eraldi.

Kombainifirmad leidisd, et nende tootearendus on piisa­ valt tugev oma heedrite valmis­ tamiseks ning nii läksid teed lahku.

Küll jätkub koostöö MacDoni­ ga selles vallas, et selle heedrid sobivad lihtsasti külge ka kõiki­ dele üleilmselt tuntud kombai­ nimarkidele. Viimase uuendu­ sena saadi valmis heeder, mis mõeldud spetsiaalselt maisi ko­ ristamiseks.

Heeder nagu nahalähedane raseerija New Hollandi põllutehnika hool­ damise, muu hulgas ka MacDoni heedrite müügiga tegeleva OÜ Rodnas müügikonsultant Johan­ nes Haasma kinnitab, et MacDo­ ni heedri muudab eriliseks vilja peksumasinasse juhtimise lint­ süsteem, mis lubab koristada märjemat vilja kui tiguheedriga.

Heedril on kummalgi pool kaks transportöörlinti, mis koon­davad lõigatud vilja kesk­ misele lindile, mis selle siis juba edasi peksumasinasse või rooto­ risse viib. Kui nüüd tiguheedri­ ga ülemäära märjal põllul koris­ tada, siis juhtub tihtilugu see, et vettinud vili mätsib ennast üm­ ber teo ja see ei tööta enam kor­ ralikult. Lintheedriga seda juh­ tuda ei saa.

“Lintheeder tagab kombai­ nile ühtlase töötamise, seda ka niisketes tingimustes, sest eri­ nevalt teost ei lähe lindid umbe.

Heeder on väga kerge ega lük­ ka mulda enda alla hunnikusse, mistõttu kombainer ei pea ühte­ lugu väljas käima seda puhas­ tamas,” kirjeldab Haasma. “See lubab napil koristusajal efek­

Lintheedrisse läheb vili ilusasti pea ees sisse, ummistusi ei teki ka märja vilja puhul.

JAAN KOCH tiivsemalt töötada. Hommikul, kui veel kaste maas, saab va­ rem alustada, õhtul teha pike­ ma päeva.”

Teise tõhusust parandava asjaoluna toob Haasma välja MacDoni heedri maapinna kon­ tuuride hea jälgimise. Lintsüs­ teemil põhinev vilja transpor­ töör võimaldab heedri teha kol­ mesektsioonilise, kusjuures iga sektsioon on võimeline teistest eraldi maapinna suhtes liikuma

M I S O N M I S?

MacDon FD Flexdraper nnTootja: Kanada. nnLintheeder teraviljade ja rapsi koristamiseks. nnHüdrauliline juhtimine, pöörlemiskiirus kuni 67 p/min. nnLaiused: 7,6; 9,1; 10,6; 12,2; 13,7 meetrit. nnKolmest sektsioonist koosneva heedri iga sektsioon järgib maapinna kontuuri teistest sõltumatult. nnHeeder toetub 97% vedrude abil kombaini kallakule, mis tagab väiksema surve maapinnale. nnKaldenurk külgsuunas võib varieeruda kuni 4,8 kraadi ulatuses. nnKaal: 2,8–3,8 tonni. nnSobib kõikidele kombainidele.

vastavalt sellele, millise profiili­ ga põllupind on. MacDoni heed­ ril pole teistega võrreldes põllu­ pinna kontuuri järgimiseks roh­ kete andurite süsteemi.

“Heeder kopeerib maapinda reaalajas, s.t et heeder on me­ haaniline ja kopeerimiseks ei ole sel ühtegi andurit, vaid maa­ pinna kopeerimine toimub oma raskusega kas vikati all olevatele taldadele või tugiratastele toetu­ des, võimaldades vilja võtta kol­ me sentimeetri kõrguselt. See on justkui maapinna raseerimi­ ne – madalalt ja ühtlaselt,” sel­ gitab Haasma.

Põllumees oskab lahendust hinnata Haasma märgib, et sageli oste­ takse agrofirmasse uus kom­ bain, loobutakse sellega kaa­ sas olevast n-ö originaalheed­ rist ning soetatakse kohe juurde MacDoni lintheeder. See on kak­ sikteoga heedrist hinna poolest küll omajagu kallim, aga kuna lintheedrit saab kasutada tigu­ heedrist laiemat, teenib põllu­ mees töö kiiruse ja põhjalikku­ sega hinnavahe kiiresti tasa.

Raasiku ümbruses tera- ja kaunviljakasvatusega tegelev Jaan Koch soetas selle aasta ke­ vadel endise 9meetrise heed­ ri asemel 10,6 meetri laiuse MacDoni heedri ning on nüüd, kui vili võetud, tulemusega ra­

Soone farmi New Hollandi kombainil on

hul. Ta kinnitab, et uue heedri­ ga õnnestus päevas kokku hoi­ da vähemalt sada liitrit kütust.

Kõige paremal päeval, kui kõik tingimused olid soodsad, ku­

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA 5110 tööstuslik puidufreespink

NOVA WB-36 tisleripink

NOVA WJ-150D rihthöövelpink

NOVA 25HD peitelpuurpink

Nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks toodetud tippklassi alafrees.

Varustatud kvaliteetse kelgu, juhikute ja kallutatava spindliga. Kui vahetada spindel lihvtrumli vastu, on mudel 5110 kasutatav ka lihvpingina. CE nõuetele vastav elektri- ja turvavarustus. Täpne reguleerimine seaderatta abil.

Etteandeseade NOVA PF32 on lisavarustus.

DeLuxe-mudel neile, kes vajavad mitmekülgseimat ja parimat mudelit.

Valmistatud Saksa pöögist. Suured mõõtmed, väga tugev konstruktsioon.

Varustatud kuue sahtli ja ühe kapiga, milles saab mugavalt tööriistu hoida. Stiilne välimus. Tugev ja vastupidav konstruktsioon. Professionaalsetele ja nõudlikele kasutajatele.

Kõrgetasemeline rihthöövelpink nõudlikule harrastajale ja professionaalile. Sobib ka juhutööde tegijale, sest pingi kaal (120 kg) võimaldab töömaale transportimist.

Tugeva ehitusega, töötab vibratsioonivabalt. Täppisreguleerimine seaderattaga.

Tehtud suure koormusega kasutamiseks. HSS-terad, mis kannatavad suurt koormust. Pikk malmlaud.

Profikasutuseks valmistatud mudel. Tarnime sama hinna eest ka stiilse aluskapi.

Peitelpuurimine NOVA 25HD peitelpuurpingiga on kiire ja vaevatu, täpsete liidete tegemine väga lihtne. Iga tisleri töökojas hädavajalik tööd lihtsustav ja kiirendav masin.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2800 W Mootor: 1800/3000/6000/9000 p/min Spindli suurus: 30 mm Laua suurus: 640 x 710 mm Lükandlaua suurus: 480 x 500 mm Liugrelss: 1000 mm Kaal: 198 kg

Pikkus: 2100 mm Laius: 780 mm Kõrgus: 815 mm Kaal: 127 kg

Pinge: 230/380 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 4400 p/min Terade arv: 3 Max höövelduse laius: 152 mm Lõikepea läbimõõt: 61 mm Kaal: 120 kg

HIND:

1927,42 € (KM 0%)

HIND:

883,06 € (KM 0%)

HIND:

637,10 € (KM 0%)

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 2850 p/min Peitlid:6–25 mm (1/4–1”) Puuri padrun: 16 mm Kaal: 105 kg

HIND:

1125,00 € (KM 0%)

NOVA 76 toru- ja profiillihvpink

NOVA TY3001 hüdrauliline press

NOVA X16A freespink (metallist ratastega)

NOVA HB10 hüdrauliline torupainutusmasin

Eriti kvaliteetne profiillihvpink professionaalidele. NOVA 76 tagab täpse ja kiire lihvi nii torudele kui ka erinevatele profiilidele. Sobib kõikide metallide lihvimiseks.

Nurgad 30–90 kraadi. Tööeseme läbimõõt 20–76 mm. Peenreguleeritav kinnitusrakis kaasas. Lihtsad ja täpsed sätted nurkadele. Lindi vahetus kiire ja lihtne. Kaasas 26 mm rulltugi. Lisavarustusena saadaval 20, 26, 32, 42, 48, 60, 76 mm rulltoed.

Tippkvaliteediga hüdrauliline press suurel koormusel kasutamiseks. Võimsus 30 t. Metallitöömehe hädavajalik ja väsimatu töökaaslane. Tugev ja vastupidav konstruktsioon. Kvaliteetne hüdraulika. Selge ja suur manomeeter.

NOVA X16A on varustatud 500 W süsiharjadeta mootoriga, MK3 koonusega ja tugevast malmist raamiga, mis tagab vibratsioonivaba töö. Kallutatav freesipea tagab mitmekesise töö. Metallist ratastega mudel on kvaliteetne ja kauakestev lahendus rohkete freesimistööde tegemisel.

500 W süsiharjadeta mootor on hooldusvaba tööriist – kvaliteediteadliku metallimehe valik.

Lisavarustusena (pildil) on lauale saadaval etteandemootor.

Vähe ruumi võttev seade. Sobib kenasti ka juhutööde tegemiseks. Painutusjõud 10 tonni. Suurimad painutusnurgad 0–90° / 120°. Kergelt ja kiiresti kasutatav konstruktsioon ja võimas hüdraulika. Kõik vajalik tuleb masinaga kaasa. Ideaalne autotöökodadele, metallitöökodadele, auto turvakaarte valmistajaile jne.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3000 W Lihvimisnurk: 30–90° Lihvlindi suurus: 100 x 2000 mm Lihvlindi kiirus: 1800 m/min Kaal: 200 kg

HIND:

1282,26 € (KM 0%)

Surve: 30 t Käigu pikkus: 160 mm Töötlemise kõrgus/ala: 0–840 mm Pikkus: 850 mm Laius: 700 mm Kõrgus: 1800 mm Kaal: 150 kg

HIND:

563,71 € (KM 0%)

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

Stantsid-kujuformeerijad: 21,3–60 mm (6 tk) Max painutusnurk: 0–90° / 120° Kaal: 52 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 500 W Mootor: 100–2500 p/min Puurimisvõimsus: 16 mm Freesimisvõimsus: 36/20 mm Freesipea kalle: 45° / 45° Spindel: MK3 Kaal: 60 kg

HIND:

Ladu asub meil Soomes Rullatie 6 60510 Seinäjoki Soome

1201,61 € (KM 0%) KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

HIND:

358,87 € (KM 0%)

TEHNIKA

Nr 8 (71) 20. september 2018

stab ka madala vilja

l

M A A M A J A N D U S 9

HEEDER LII SAMMLER

SVEN ARBET

ees MacDoni heeder. Tatoli müügijuhile Urmas Ojale (vasakul) ja viljakasvatajale Madis Tammele see sobib.

junes kokkuhoiuks koguni 150 liitrit – tavapärase 600 liitri ase­ mel neelas Claas Lexion 670 vahetuse jooksul kõigest 450 liitrit.

“Tasub ära materiaalselt ning ka töötegemine on sellise heed­ riga sujuv ja mõnus,” kirjeldab Koch kogemust. “Lintheedrisse läheb vili ilusasti pea ees sisse,

ummistusi ei teki ka märja vilja puhul.”

Tartumaal Nõo kandis pii­ makarja pidamisega ning teraja kaunviljakasvatusega tege­

lev Soone Farm soetas kolme aasta eest uue 600hobujõuli­ se New Holland SR 10.90 kom­ baini koos tosina meetri laiu­ se MacDoni heedriga. Toona oli 12,1 meetri laiune linthee­ der Eestis kõige laiem heeder üldse.

Heedril on ka ainulaadne haspli ja vikati suhe. Nimelt on MacDonil haspel, mis liigub kaasa heedriga, kusjuures mi­ nimaalne heedri ja haspli va­ hekord on 20 mm. Nõnda saa­ vutabki lintheeder oma maksi­ maalse efektiivsuse just ebata­ sastel põldudel, Eestimaa tingi­ mustes näiteks Lõuna-Eestis.

Tartumaal tegutseva Soone Farmi New Hollandi kombaini ees oleva heedri põhi koosneb kolmest liikuvast osast, mis ko­ handavad ennast automaatselt vastavalt põllupinna reljeefile.

Kombaini tööorganiks on kaks kõrvuti paiknevat rooto­ rit. Sellise asetusega rootorid tagavad kombaini heedri laiu­ se maksimaalse ärakasutami­ se. Sellise kombaini ja heed­ ri kombinatsiooni jõudlus on 35–40 tonni rapsi või 70 ton­ ni nisu tunnis. Punkri maht on 14,5 m³ ja see täitub kümme­ konna minutiga.

“Oluline on just see, et lintheeder kopeerib maapinda oma raskusega, mitte elektroo­ niliselt, ja see aitab kadusid väl­ tida. Tänu sellele ei jookse hee­

Ka originaalheedrid tehakse maapinda kopeerivad Koigis koristati suviotra uue täisautomatiseeritud demokombainiga John Deere S785i. Tegu on rootorkombainiga, millel suur tööjõudlus. Punkri maht on üheksa tonni ja heedri laius 10,7 meetrit.

Müügiesindaja Marek Peensalu tutvustas kombaini eeliseid.

Olulisim on, et kombainil on uudne maapinda kopeeriv flexdraper-heeder, mis iga väärtusliku tera põllult kätte saab. Heeder kopeerib maapinda tänu selle alla lisatud lattidele ja kõrgusanduritele. See on eriti vajalik kivistel põldudel või madala kõrre puhul, nagu tänavu.

Näidati ka kombaini interaktiivset juhtimist ja uhiuut 4. põlvkonna juhtimiskeskust. Selle kaudu saab juht kogu masinas toimuvast protsessist info ning ka kombaini tööd reguleerida.

der maasse kinni ning hüppab kenasti üle kivide ja muude eba­ tasasuste,” kirjeldab Sone Far­ mis viljakasvatusega tegelev Madis Tamm, keda ennast ko­ ristusperioodil sageli võib leida kombainiroolist.

“Vilja ettesöötmine on ka su­ juvam, ja õhtuti, kui hakkab juba kaste tekkima, kannatab

veidi kauem võtta seda niiskeks muutuvat vilja.”

Praeguseks on Eestis töös üle 30 sellise heedri ja niiduki, sel hooajal on töös ka kolm demo­ heedrit – üks Tatoli New Hol­ landi kombainiga koos, üks lii­ gub põllumehelt põllumehele ja kolmas on Dotnuvas Balticu Case-tüüpi kombaini küljes.

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (71) 20. september 2018

LAUDATEHNOLOOGIA: mõlemad Eestis suurimat

DeLavali uus robot Lüpsiroboteid kasutatakse maailmas juba kakskümmend ja Eestis kaksteist aastat. Roboteid täiustatakse ja arenda­ takse selles suunas, et kiirendada lüpsi, parandada lüpsihügieeni, lehmade heaolu, piima kvaliteeti ja lihtsustada laudatööd.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

D

eLaval on valmis saa­ nud uuenenud lüp­ siroboti, mis peaks jõudma Eestisse aas­ ta lõpul Harjumaal valmivasse uude lüpsifarmi.

DeLavali uuendatud lüpsiro­ botit VMS V300 esitleti ajakirja­ nikele 26. juunil korraga neljas riigis: Rootsis, Hollandis, Sak­ samaal ja Prantsusmaal. Ees­ ti põllumajandusajakirjanikud nägid seda Hollandis Van Den Tweeli piimafarmis. Robotit tutvustas DeLavali lüpsitehni­ ka üksuse juht Andre de Leeuw.

Jälgitav pesu ja ruumiline udarapilt Üks lüpsiroboti uuendamise eesmärk on suurendada sel­ le jõudlust. Kui tehnoloogili­ selt võiks üks lüpsirobot lüpsta ära 70 lehma, siis tegelikkuses on see arv varasemate mudeli­ te puhul olnud 50–60. Uue mu­ deli puhul on jõudlust üritatud suurendada.

DeLavalile on omane leh­ made suunatud liikumine. Sel­ le, kas lehm saab lüpsta või on

LII SAMMLER

54 DeLaval uuendas põhjalikult lüpsirobotit.

veel vara, määrab ära tema kaelas olev responder, millelt roboti ootealale sisenemise nn tark värav info välja loeb. VMS V300 puhul arvutatakse lüpsi­ aeg välja ja lastakse lehm robo­ tisse vastavalt tema piimatoo­ dangu ning eelmisest lüpsist möödunud aja kombinatsioo­ nile. Nii välditakse tühikäike.

Lüpsi ettevalmistussüsteem DeLaval PureFlow ei puhasta ainult nisasid, vaid valmistab neid ka lüpsiks ette. VMS V300 kasutab eraldi spetsiaalset ni­ sapesukannu, et vältida rist­ saastumise ohtu. Läbipaistva

nisapesukannu abil saab jälgi­ da, kuidas toimub iga nisa pu­ hastamine ja stimuleerimine, et hügieen, sõõrdumine ja lüp­ sijõudlus oleksid paremad. Mit­ mekesiste seadistusvõimaluste­ ga saavutatakse lüpsiks parim ettevalmistus.

Uuel robotil on tunduvalt kiirem nisade tuvastamine. De­ Lavali roboti juures on uudne udara 3D-kaameraga skanee­ rimine. “Roboti “silm” haarab udarat kui tervikut. Robot­käsi

Lely Astronaut A5 Lely lüpsiroboti edasi­ arendust, mudelit Lely Astronaut A5, on olnud näha mitmel Saksamaa põllumajandusnäitusel.

Hiljuti käivitati need Lätis ja peagi läheb käiku esimene ka Eestis.

L

ely lüpsiroboti peamised tugevused on lehmade vaba liikumine, looma­ de kerge ja kiire pääs lüpsiboksi ja sealt välja, osade loogilisus ja vastupidavus ning paljude võimalustega ekraan, mis laseb olulisi seadistusi teha kohapeal, mitte kontoris.

Pearõhk energiatõhususel Oluline on ka laiahaardeline arvutiprogramm, mis annab lehmadest igakülgse ülevaate.

Kõiki neid omadusi on uue roboti Lely Astronaut A5 konst­ rueerimisel edasi arendatud.

Kõige suurem uuendus A5-l, võrreldes A3 ja A4ga, on Lely lüpsirobotite Eesti esindaja Li­ nery OÜ juhi Toomas Rüüt­ li selgitusel see, et robotkäe plokk on muudetud hulga ker­ gemini liigutatavaks. Kui va­ rem liigutas seda hüdrauliline silinder, siis nüüd on kasutuse­ le võetud elektrisilinder. Suru­ õhusilindrid on küll ka olemas,

Kõik alates 2006. aastast siiani Eestisse paigaldatud sada Lely lüpsirobotit töötavad ning teenivad omanikele tulu, ühtki pole utiliseeritud ega lauda nurga taha visatud.

TOOMAS RÜÜTEL

kuid neil on pigem raami tasa­ kaalustamise ülesanne.

Uutel mudelitel on ka täius­ tatud nisade tuvastamine.

3D-laser leiab nisad kiiresti üles ning nisakannud saab aega viit­ mata alla panna. Sama laser fo­ kuseerib ka järeldeso. Kui va­ rem toimus desovahendi pihus­ tamine kogu udarale, siis nüüd tuvastab laser täpselt nisa otsa.

Protsessi kiirenemine hoiab kokku aega ja energiat, täppis­ deso ka desovahendit.

Esialgsetel hinnangutel on uus mudel eelkäijatest pea 20 protsenti säästlikum.

Lüps käib kiirelt ja vaikselt Juba eelmist mudelit Lely As­ tonaut A4 konstrueerides tehti ära üks oluline muudatus: ni­ melt pääseb lehm nii robotis­ se lüpsma kui ka sealt välja ot­ sest ja loogilist kõnnirada pidi.

Varasemad mudelid (ja ka pal­ jud teised lüpsirobotid) on ehi­

L O OM AK A S VAT US

Nr 8 (71) 20. september 2018

l

M A A M A J A N D U S 11

turuosa omavad lüpsiroboti tootjad, DeLaval ja Lely, tulid tänavu välja uuendatud lüpsirobotiga

t VMS V300 näitab udarat ruumiliselt DELAVAL

tada igale lehmale võimalikult vähe ebamugavustunnet.

Kui lüpsmine on lõppenud, desinfitseerib DeLaval Pure­ Flow udara põhjalikult ning täpselt. Nii paraneb lüpsihü­ gieen ning väheneb mastiidi oht. VMS V300-l on ka rahvus­ vahelise jõudluskontrollisüstee­ mi ICAR poolt heaks kiidetud piimamõõtja, nii et jõudlusand­ mete kogumine on muudetud võimalikult lihtsaks.

UUED MUDELID LII SAMMLER

Mahe hääl jagab juhtnööre

saab nisakannud tänu sellele va­ rasemast täpsemini ning kiire­ mini lehmale alla, mitte ei pane nisakannu näiteks saba otsa,” naljatas de Leeuw.

See uus nisatuvastustehno­ loogia DeLaval InSight kaardis­ tab igal lüpsil iga lehma udara ja nisade kuju ning asendi. Koha­ ti võib tänu sellele olla niskan­

Roboti “silm” haarab udarat kui tervikut. Robotkäsi saab nisakannud tänu sellele varasemast täpsemini ning kiiremini lehmale alla, mitte ei pane nisakannu näiteks saba otsa.

ANDRE DE LEEUW

nude kinnitamine lausa 50% kii­ rem kui varem.

VMS V300 saab pakkuda udaraveerandipõhist lüpsmist.

Robot mõõdab pidevalt leh­ ma lüpsi jõudlust ja kohandab pulsatsiooni vastavalt piima hulgale.

Kasutades praegusi andmeid, varem kogutud teavet ja model­ leerimist, on VMS V300 võime­ line automaatselt reguleerima pulsatsiooniseadeid, et saavuta­ da parim tulemus ning põhjus­

DeLavali lahenduste keskmes on farmijuhtimise süsteem – DelPro. See kogub, säilitab ja ka­ sutab kõiki VMS V300 ja muude andurite kogutud andmeid ning muudab teabe lihtsalt arusaada­ vaks. See tarkvaraprogramm on samuti uuenenud.

DeLaval InControl ei hõlbus­ ta mitte ainult kontrolli ja roboti jälgimist, vaid annab lihtsate vi­ suaalsete aruannete, analüüside ja teabega aluse teha paremaid otsuseid. Uuenenud on ka robo­ ti paneelil asuv ekraan. Seal on suured klahvid, lihtsad ikoonid ning loogiline paigutus.

Kogu roboti tegevust ja sel­ le kogutud andmeid saab halla­ ta ka mobiiltelefonis. Tahvelar­ vutis või mobiilis saab oma VMS V300 vaadata, et juhtida tege­ vust, jälgida igapäevaseid rutii­ ne, ajakohastada lehma andmed või jagada teavet töötajatega.

Telefonist ei pea seda üksnes lugema-vaatama, vaid on ka või­ malus, et teated loetakse ette.

Näiteks: “Lehm 345 indleb, see­ menda ta täna ära.” See on esi­ algu küll vaid hollandi keeles, aga selleks ajaks, kui tehnoloo­ gia Eestisse jõuab, loodab De­ Lavali Eesti tiim korraldada ka eestikeelse hääljuhtimise.

panustab kokkuhoiule tatud nii, et sisenemine-väljumi­ ne toimub teatud nurga all, mis aeglustab lüpsilkäimist. Uuel robotil on aga lehma liikumine tehtud veel lihtsamaks. Lüpsmi­ sel on iga nisa jaoks oma pulsaa­ tor, mis töötab individuaalselt, vastavalt nisa eripäradele.

Lehmapidajale on oluline muudatus see, et robotil asuva ekraani menüü on muudetud ker­ gemini kasutatavaks. Lisaks on tä­ hed ja märgid suuremad, et me­ nüü lugemine kiiremini läheks.

Uuendatud on ka tarkvara T4C ja T4C InHerd, mis kogub, töötleb ja edastab lehmade koh­ ta järjest rohkem andmeid.

Oluline on Lely Astronaut A5 vastupidavus. Seda kinnitab tõ­ siasi, et kõik alates 2006. aastast siiani Eestisse paigaldatud sada Lely lüpsirobotit töötavad ning teenivad omanikele tulu, ühtki pole utiliseeritud ega lauda nur­ ga taha visatud.

LII SAMMLER

DeLaval tõi turule söödasättija OptiDuo.

Söötmist parandavad uued söödasättijad Mõlemad firmad tulid turule ka uute söödaseadjatega.

Need on seadmed, mis vastavalt programmeerimisele liiguvad lauda söödakäikudes, kohendades lehmadele sööda iga paari tunni tagant uuesti ette.

Sööta tuleb lehmade ees kohendada sellepärast, et lehmad sordivad seda ning kõik loomad ei pruugi pääseda korraga kvaliteetse sööda ligi. Seal ongi abiks automaatsed söödasättijad.

Täiustatud on Lely söödasättijat Juno, mida Eestis kasutatakse edukalt mitte ainult robotlüpsi-, vaid ka platsilautades. Uue mudeli puhul on oluline madalam energiakasutus. Selle tagab säästlik elektrimootor ning kiire laadimine.

DeLavali söödasättija OptiDuo uudsus seisneb selles, et sel on tugev metallist tigu, mis jõuab liigutada suuri silokoguseid. Ta mitte ainult ei

Uuendatud on ka sööda­ kohendaja Lely Juno. lükka sööta ette, vaid ka segab ning värskendab seda.

Ning kui peaks vaja olema, saab sättijasse isu tekitamiseks ka pisut jõusööta lisada.

Selleks on masinale lisatud n-ö jõusöödakolu.

LII SAMMLER

Lely Astronaut A5 juures on oluliselt uuendatud roboti käe plokk.

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

Lehma robotisse minek ja sealt lahkumine on tehtud võimalikult lihtsaks.

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 8 (71) 20. september 2018

Nr 8 (71) 20. september 2018 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee

L O OM AK A S VAT US

l

M A A M A J A N D U S 13

Loomasööt: tänavusest napist rohust tuleb silo teha eriti hoolikalt RAIVO TASSO

Söödanappuse tõttu on mõistlik juba praegu kokku arvutada oma silo, heina ja põhu kogused ning teha aegsasti laboris analüüsid esimesest ja teisest niitest valmistatud põhisöödale.

silo pH-d ning sileerimine eba­ õnnestub – väheneb silo aeroob­ ne stabiilsus ja silo kuumeneb.

Lisaks silo hukka ajamisele või­ vad enterobakteri tüved põhjus­ tada loomade haigestumist, sest toodavad toksiine.

Valed lägatamise võtted suu­ rendavad silos soovimatute pärm­seente osa, kes muudavad lehma seedetrakti mikrofloorat ja vatsa protsesse nii, et väheneb kiu seeduvus ja piima rasvasisal­ dus langeb.

Lägaga väetatud rohumaa­ de silo tuleb tallata eriti korra­ likult, sest lägaga väetamise ta­ gajärjel silosse viidavad entero­ bakterid armastavad elada hap­ nikukeskkonnas. Kui silo on kor­ ralikult tallatud, on seal hapnik­ ku minimaalselt ja enterobakte­ rid surevad paari päevaga.

L

õppenud põuasel suvel oli sööda varumine pa­ ras peavalu. Suurt imet enam loota ei ole ja talv tuleb üle elada olemasoleva ma­ terjaliga. Seda olulisem on täp­ selt teada, millise kvaliteediga põhisöödaga peab talvel hakka­ ma saama ja millises järjekorras silohoidlad avada.

Silo kvaliteedinäitajad Esimeste niidete silo proteiini­ sisaldused on oodatust madala­ mad, ent kolmanda niite omad esialgsetel andmetel paremad.

Samas, madala energia või pro­ teiiniga silo saab loomale sööta, kuid riknenud sööta mitte. See­ tõttu on oluline silo valmistami­ se protsessis anda endast mak­ simum, et see vähene ja kohati kehv materjal saaks korralikult sileeritud.

Silo pH on väga oluline näita­ ja. Kaks proovi võivad olla sama pH-ga, kuid erineva happesuse­ ga. Liblikõielistel on tavaliselt pH kõrgem, samuti suure proteiinisi­ saldusega silodes. Märjemate si­ lode pH peaks jääma vahemikku 3,9–4,3 ja kuivematel 4,4–5,0.

Ideaalne silo kuivaine peaks jääma vahemikku 30–35%. Kuiv­ aine alla 30% suurendab võihap­ pelise käärimise ohtu, kõrgem kui 45% piirab aga fermentat­ siooni. Ühes hiljutises uuringus vaa­ deldi samast haljasmassist toode­ tud söötade söömuse potentsiaali ja leiti, et heinaks tehtuna on söö­ mus 78%, kuiva silona, mille kuiv­ aine üle 40%, oli söömus 86% ja märjal silol (alla 30% kuivainega) 68%. Seega on haljasmass märja silona tehtuna kõige vähem väär­ tuslik. Liiga märg silomass ei soo­ dusta ka piimhappebakterite te­ gevust ja silo võib rikneda.

KRISTIINA MÄRS Smartfor OÜ nõustaja-mikrobioloog

Kõige tugevam hape silos on piimhape. See näitab, kui sta­ biilne on silo ja on tihedalt seo­ tud silo pH-ga. Hästi fermen­ teerunud silodes peaks piimha­ pe moodustama 65–70% hapete koguhulgast.

Piimhappe muudavad mik­ roorganismid looma vatsas pro­ pioonhappeks, ent silos on see toiduks teistele mikoroobide­ le, eelkõige ebasoovitud võihap­ pebakteritele.

Kui silo piimhappesisaldus on madal, võib põhjuseks olla lii­ ga kõrgest kuivainest (üle 50%) tingitud aeglane fermentatsioon või liiga madalate temperatuuri­ de juures silo tegemine (päevane temperatuur alla 12°), mis takis­ tab silos piimhappebakterite pal­ junemist ja töötamist. Liiga kõr­ ge piimhappesisaldus ja hapete kogusumma aga võib põhjusta­ da loomadel atsidoosi. Äädikhape peaks silos moo­ dustama kolmandiku hapete koguhulgast. Äädikhape imen­ dub lehma vatsas, aitab kaasa S I L O K VA L I T E E T

Mida jälgida nnpH nnKuivainesisaldus nnHapete sisaldus ja vahekord nnAmmoniaagisisaldus nnÕhukindel säilitamine

Et saada piimakarjale kvaliteetne silo, tuleb haljasmass korralikult kinni tallata.

piimarasva tootmisele ja lehma energia­vahetusele.

Kõrge äädikhappega silodes­ se peab suhtuma ettevaatlikult, sest äädikhapet toodavad ka pa­ togeensed mikroobid nagu näi­ teks enterobakterid, võihap­ pebakterid ning batsillid. Kõrge äädikhappesisaldus on iseloo­ mulik madala kuivainega silode­ le (KA alla 25%) ja seega kerkib probleemiks just sügiseste niide­ te puhul, kui taimestik ei närbu ja esineb vihmasadusid.

Kõrgeks loetakse äädikhappe­ sisaldust, kui see moodustab 3,5 kuni 6% kuivainest. Äädikhape ise ei pruugi olla probleemiks, kuid võib olla marker. Väga kõr­ ge äädikhappesisaldus võib põh­ justada probleeme söömusega.

Sellise silo kogust tuleks mikse­ risegus vähendada.

Kõrge võihappesisaldus silo­ des näitab, et tegu on klostrii­ didest põhjustatud fermentat­ siooniga ja selline silo on mada­ la energiasisaldusega. Klostrii­ did tarbivad suhkrut ja piimha­ pet ning selle käigus võib kuivai­ nekadu olla kuni 50% ning ener­ giakadu kuni 18%.

Klostriididega kaasneb suur ammoniaagisisaldus. Seetõt­ tu tasuks ammoniaagisisaldu­ sel juba aegsasti silma peal hoi­

Neljanda ja viienda niite jahtijad peavad arvestama haljasmassi pikema närbumisajaga ja väiksema kuivainesisaldusega. da ning kõrgenenud ammoniaa­ giga silod võtta söötmisse enne, kui probleem süveneb ja või­ hape ilmneb. Lehm ei tohi või­ hapet saada siloga rohkem kui 50 grammi päevas. Võihappega silo ei tohiks sööta kõrgtoodan­ gu lehmadele varases laktatsioo­ niperioodis ja lehmadele, kes on siirdeperioodis.

Kõrge ammoniaagisisaldus si­ los viitab intensiivsele proteiini lagundamise protsessile. Vaata­ mata silo suurele proteiinisisal­ dusele, pole sellisel juhul võima­ lik katta lehmade proteiinitar­ vet. Märgade silode puhul kipub kontsentratsioon olema kõrgem.

Kõrge ammoniaagisisaldus on ka silodel, mis pole tallatud korrali­ kult ning kui hoidla on täidetud liiga aeglaselt.

Teoreetiliselt pole ammo­ niaagil endal toodangule nega­ tiivset mõju. Mitmed uuringud

on tõestanud silos oleva ammo­ niaagi negatiivset mõju kuivaine söömusele, kuigi see mõju võib olla kaudne. Söömust otseselt mõjutavateks teguriteks pee­ takse mitmesuguseid amiine, mis tekivad silos valkude lagu­ nemise käigus. Kui ammoniaak on silos üle 7 g/kg, tasuks sel­ listel silodel juba aegsasti silma peal hoida.

Läga mõju silole Põua tõttu seati lägaga väetami­ se otstarbekus tänavu kahtluse alla, kuid suures pildis oli sellel silmaga nähtav positiivne mõju rohumaade saagikusele nii esi­ mese, teise kui ka kolmanda nii­ te puhul.

Mureks on lägas sisaldu­ vad halvad mikroobid – võihap­ pebakterid ja enterobakterid – ning nende võimalik negatiivne mõju silo kvaliteedile. Kui läga­ ga väetamine on tehtud piisava ajalise intervalliga enne niitmist, protsess tehniliselt korrektne (läga viidud ketastega kamaras­ se) ja silo valmistamiseks valitud niitekõrgus vähemalt 8–9 cm, ei ole muretsemiseks põhjust.

Vead lägaga väetamisel või­ vad põhjustada silo saastumist enterobakteritega, kes tõstavad

Sügisene rohu närvutamine Neljanda ja viienda niite jahtijad peavad arvestama haljasmassi pikema närbumisajaga ja väikse­ ma kuivainesisaldusega. Lihtsalt vaalu niidetud haljasmass sügi­ seste ilmadega kindlasti ei när­ bu ja abi on niidetud massi liigu­ tamisest, et kuivainesisaldust pa­ randada.

Haljasmassi soovitatakse nii­ ta hommikul, et lühendada aega, mil vaalud on maas ning nii on võimalus vähendada vihmast tin­ gitud ohtu. Samas on varasemast ajast palju uuringuid, kus soovi­ tatakse niita pärastlõunal, sest siis on taimede suhkrute sisaldus fotosünteesi tõttu kõige kõrgem.

Lutserni niitmine ennelõu­ nasel ajal suurendas ühe uurin­ gu põhjal, võrreldes hommiku­ se niitmisega, suhkrute sisaldust enne närvutamist kevadel 17%, suvel 18% ja sügisel lausa 22%.

Ka pärast närvutamist jäi pärast­ lõunastel niidetel suhkrute sisal­ dus kõrgemaks. Pärastlõunal nii­ detud haljasmassist valmistatud silo söömus ja piimatoodang olid oluliselt suuremad. Pärastlõuna­ se niite kõrgem suhkrute sisal­ dus oli paraku märgata ainult kuni kuivaineni 40%, sellest ala­ tes vahet polnud.

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

14 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (71) 20. september 2018

Leedu talumees on kõva ärijuht Kuigi Leedus on ülekaalus väikesed, alla kümne lehmaga perefarmid, leidub nende kõrval ka suure haardega tegijaid.

Näiteks Klaipeda piirkonnas tegutseval perefirmal Raudoniai on 250 lehma, 450 hektarit maad ja koguni söödatehas.

P

ärast Leedu taasiseseis­ vumist 27 hektari ning viie lehmaga alustanud talus toimetab noorpe­ remees Tomas Raudonius. Teis­ melise poisina aitas ta vanema­ tel loomi toimetada – algul lüp­ silehmi, hiljem ka pulle ning sigu.

Eelmise sajandi lõpul oli liha­ tootmine hea äri, nii tehti tallu tapapunkt. Algul müüdi lihake­ hasid, hiljem asutati väiketöös­ tus suitsuliha ja viinerite valmis­ tamiseks. Et tööstust juhtida ja kõrgemale järjele viia, läks To­ mas Kaunase Ülikooli lihateh­ noloogiat õppima.

Selle eduloo lõpetas super­ marketite teke, mis ajas väike­ tööstused ning -poed pankrotti.

“Astusime sellest ärist välja,” sõ­ nab Tomas Raudonius.

Haridus vastavalt vajadusele 2004. aastal sai Tomas Raudo­ nius täisperemeheks – talu kir­ jutati poja nimele. Et parem mä­ nedžer olla, läks noormees taas

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

ülikooli õppima ja 2007. aastal sai ärijuhi diplomi. Sellest ala­ tes on kogu perefirma juhtimi­ ne tema õlul.

Arengule andsid hoogu Eu­ roopa ja Leedu riigi loomatoetu­ sed ning investeeringutoetused.

2005. aastaks oli ettevõttes juba 200 lehma. Peamiseks tootmis­ suunaks võeti piimakari ja noor peremees fokuseeris oma tege­ vuse söötmisele.

“Meil oli vana kolhoosifarm, mille 2005. aastal renoveerisi­ me,” selgitab Tomas. “Lehmad läksid vabapidamisele, enne oli toodang 5000, 2014. aastaks saime 10 000 täis.”

Lisaks vabapidamisele, sööt­ misgruppide sisseseadmisele ja mikserisöödale on toodangu tõusu taga rohumaade teadus­ lik ning pidev uuendamine, sa­ muti maisikasvatus.

Edasi pöörati tähelepanu ge­ neetikale. “Esialgu oli nii, et see­ mendaja küsis, kas lihapull või piimapull,” meenutab Raudo­ nius. “Kui lihapull, siis oli järg­ mine küsimus, kas angus või he­ reford; kui piimapull, siis enam edasi ei küsitudki.”

Et asjas selgust saada, astus Tomas Raudonius aretusühistu liikmeks ja siis sai alles teada, mis asi see aretus üldse on. Noor peremees vaatas oma karja üle ja hakkas lehmadele sobivaid pulle tellima. Nüüd on sper­ mapütt talus ning seemendajal ees täpne nimekiri, keda milli­ se pulliga seemendada. Kahe aasta eest müüdi esmakordselt 50 tõumullikat.

Seemendaja küsis, kas lihapull või piimapull. Kui lihapull, siis oli järgmine küsimus, kas angus või hereford; kui piimapull, siis enam edasi ei küsitudki.

TOMAS RAUDONIUS

KIIRPILK

Leedu põllumajandus nnJaotub perefarmideks ning osaühinguteks, mis on endised kolhoosid. nnPerefarme, kus 1–3 lehma, on 30 000. nn150 on suurmajapidamisi, kus 400–1000 lehma. nn3–5 on ülisuuri farme, kus üle 3000 lehma. nnKõige suurem agrokompanii on Agrowill/Auga 40 000 hektari maa ja mahetootmisega. nnMaa hind on kesisemates piirkondades 3500–4000 eurot hektar, parimates 8000. nnMaa rendihind on 100–150 eurot hektar. nnEnamik piimafarme kuulub leedukatele, üks norrakatele. nnTaanlastele kuulub üks suur sigalakompleks. nnRohkem on väliskapitali teraviljafirmades.

Mees oli koguni nii tragi, et sai kaks aastat olla Leedu hols­ teini liidu president. Selle aja kasutas ta ära enesetäiendu­ seks aretuse alal – õppis välimi­ ku hindamist ja paaride valikut.

Kirjeldatud tee on tuttav ka paljudele Eesti piimafarmeri­ tele ja see on toonud häid tule­ musi siingi. Ent Leedu eesrindlik farm on sellest veel edasi läinud.

Kõrge toodang nõuab stabiilset sööta “Hea kari vajab stabiilset söö­ ta – mida vähem seda muuta, seda parem,” teab Tomas Rau­ donius. “Kui lisasööta osta, saad need iga kord erinevad – kord päevalille-, kord rapsisroti, eri­ neva koostisega mikroelemen­

tide segu, erineva proteiinisi­ saldusega lisasöödad jne,” sel­ gitab Raudonius. “Otsustasime, et teeme oma lehmade jõusöö­ da parem ise.”

Nii kirjutas ta projekti jõusöö­ datehase rajamiseks ja sai toe­ tuse peale. Tehas hakkas töö­ le 2011. aastal. Aga kuna jõu­ sööda komponente on odavam osta hulgi ning investeering pidi end tagasi teenima, polnud mõ­ tet teha sööta vaid 200 lehma­ le. Praegu on tehasel 200 klien­ di ringis ja toodang on 300 ton­ ni jõusööta kuus, millest 50 ton­ ni läheb oma tarbeks.

2009. aastal, kui piima hind madalseisus oli ja äriühingutest piimakombinaadid maksid Lee­ du talumeestele 13 senti liitrist, kutsus Raudonius kokku ärk­

Algul ei teadnud Tomas Raudonius aretusest midagi, nüüd on aga aretusühistu juhatuse liige ja üks parimaid selle ala asjatundjaid.

samad piimatootjad ning loodi ühistu Pienas LT. “Leedus on viis suurt aktsia­ seltsi vormis piimakombinaati.

Need toovad piima Lätist ja Ees­ tist ning maksavad oma farme­

KÜLASKÄIK

Nr 8 (71) 20. september 2018

LII SAMMLER

l

M A A M A J A N D U S 15

Kuna piim liigub mööda Baltimaid eba­ mõistlikult edasitagasi, tuleks tegelikult teha ülebaltiku­milist koostööd.

TOMAS RAUDONIUS

ritele vähe. Midagi oli vaja ette võtta,” põhjendab Raudonius.

“Algul lootsime riigi abile, aga seda ei tulnud. Samas teadsime, et Euroopa toetab kooperatiive ja ühistuid – niisiis lõimegi ühistu.”

Ühistul on praeguseks 220 liiget, kes annavad iga päev 380 tonni piima. Esialgu tegeldi ai­ nult piima varumise ja müügi­ ga ning varumisdirektoriks kut­ suti just Tomas Raudonius.

2013. aastal hakati tehast ehitama. Üle-eelmisel aastal valminud tehases eraldatakse ja kontsentreeritakse piimast selle väärtuslikud osad – fer­ mendid, laktoos, proteiin, ka­ seiin, vadak, millest valmista­ takse eri kasutusalaga pulb­ reid. Projekti kogumaksumus oli 41 miljonit eurot ning see ehitati Euroopa Liidu ning Lee­ du maaelu arengukava 2007– 2013 toel.

Alates eelmisest aastast too­ detakse ainult Euroopa ekspor­ diturgudele, mille hulka kuulu­ vad ka Poola, Läti ja Eesti. Ees­ märk on jõuda veel Aasiasse ja Ameerikasse.

Kuna tehase tootmisvõim­ sus on 650 tonni päevas, os­ tab ühistu lisaks oma toodetu­ le piima juurde, muu hulgas ka viiest Läti farmist. Mullune keskmine hind oli 28 senti liit­ ri eest.

“Kuna piim liigub mööda Baltimaid ebamõistlikult eda­ si-tagasi, tuleks tegelikult teha ülebaltikumilist koostööd,” rõ­ hutab Tomas Raudonius.

AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee Tasuta infotelefon üle Eesti 800 7000 e-kiri: toode@toode.ee AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid.

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 8 (71) 20. september 2018

SA EI MÄRKAGI MEID.

Aga oleme Sinu äri jaoks olemas, et kõik sujuks.

Sõltumata äri valdkonnast, oled teinud investeeringuid ettevõtte varasse – hoonetesse, seadmetesse, kaupa. Vara hävimine või kahjustumine võib viia ettevõtte tegevuse peatumiseni. Eelmisel aastal hüvitasime ligi 500 kliendile õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju ja aitasime äritegevusel jätkuda.

Tutvu Ifi ettevõtte varakindlustusega lähemalt: if.ee/varakindlustus Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Tutvu kindlustustingimustega if.ee ja küsi lisainfot telefonil 777 1211.