Maamajandus (november 2018)

VILJA KVALITEEDIST

mahepõllud tuleb künda

OCK

RST

TE UT

SH

MADIS KALLAS

sõltub saia kerkimine

AGROTEHNIKA:

22. november 2018 Nr 10 (73)

VILJELUSVÕISTLUS 2018 SUBARU OUTBACK ERIPARTII NÜÜD EESTIS!

”VÕTMED K ÄTTE” PAKETIGA SÄ ÄSTAD

3900 €

Nelikvedu, automaatkäigukast ja EyeSight juhiabisüsteemid põhivarustuses – Subaru Outback viib sind, kuhu tarvis. Nüüd on õige aeg Outbacki ostuks, sest saadaval on piiratud kogus erihinnaga autosid. „Võtmed kätte“ erihind 29 900 € sisaldab ARK registreerimist, alarmsüsteemi, metallikvärvi ja talverehve.

Kampaania kehtib piiratud koguses eripartiile kuni 15.12.2018 või seni, kuni kampaaniaautod on saadaval.

subaru.ee Keskmine kütusekulu ja CO2 heitmed: 7,3 l/100 km, 166 g/km. 3 aastat tasuta hooldust läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km.

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

2 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

Soome PARIM ODRAKASVATAJA

Võitjad on kõik

esineb viljelusvõistluse lõpukonverentsil

30. novembril võtame konverentsiga Eesti Maaülikoolis kokku tänavuse ekstreemse aasta viljelusvõistluse.

ANNALEENA YLHÄINEN

Kui tavaliselt öeldakse pealkirjaks pandud repliiki siis, kui kohti ei jagata või kui medalita jäänuid lohutada tuleb, siis tänavuse viljelusvõistluse puhul saab seda võtta sõna-sõnalt.

Taliodra ja talinisuga võistles kolm põllumeest. Talirapsi ja hernega kaks. Talirüpsi, varase odra, suvinisu ja kaeraga osales üks võistleja. Tavarukkiga võistles kolm ja maherukkiga kaks viljelejat. Lisaks veel parimad tulemused kvaliteedi ja tulukuse arvestuses.

Nii et auhinnakohti jagub tõepoolest kõigile, kes sellise ekstreemse aastaga võistlema tulid ning lõpuni välja vedasid.

Järgnevatel lehekülgedel tutvustame tänavusi parimatest parimaid. Üldvõitjad hõigatakse välja konverentsil.

Mis silma jäi?

Eelkõige mahedate suur osakaal. Lõpuni vedas välja 19 põldu, millest oli viis mahedat, niisiis oli mahepõldude osakaal lausa 26%.

Teiseks see, et enamik tänavustest võistlejatest olid

Eesti sai viljelusvõistluse idee Soomest.

Nii on ka seekordse konverentsi üks peaesinejaid Soome odravõitja Kari Alasaari.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

LII SAMMLER

suuremal või vähemal määral seemnekasvatajad. Seemnekasvatus on väga nõudlik ala, kus millegi arvelt kokku hoida ei saa, ning nagu tulemustest näha, õigustab seemnekasvatajalik hoolikas, täpne ja panustav lähenemine end ka keerukate ilmaoludega aastatel.

Väike võistlejate arv, suur maheviljelejate ning seemnekasvatajate osakaal ja osalevate kultuuride paljusus – tervelt üheksa eri kultuuri – peegeldub ka seekordsetes agrotehnika, kvaliteedi ning tulukuse analüüsides. Nii on näiteks masinakulu tavapärasest suurem, tulukus tavapärasest kõrgem, samuti on tava-aastatest erinevad järeldused taimekaitsevahendite kasutamise jpm kohta.

Kokkuvõttes oli kogu tänavune viljelusaasta nagu üks suur ja raske test, mille läbisid ainult kõige tugevamad tegijad.

lii.sammler@maaleht.ee

S

oome viljelusvõistlust Satokisa korraldavad põllumajandusajakiri Käytännön Maamies, meediakontsern Farmit, nõustamisfirmad, seemnetootjad ning viljaja sisendikaupmehed.

Tänavu oli 26 võistluspõldu.

Soomes on otsustatud kultuuride valikut piirata, nii et tänavu võisteldi vaid odra ja hernega.

Hernes oli võistlusel esimest korda. Võistles kuus hernepõldu, neljal neist kasvas sort ‘Astronaute’. Hernekasvatus on Soomes uus tegevusala, mida alles õpitakse. Otradest võistlesid õlle-viskiodrad.

Võitis innovaatiline põllumees Kari Alasaari on Soomes tuntud kui täppis- ja digipõllumajanduse pioneer ning visionäär. Juba kümme aastat kasutab ta sensoreid ning GPS-põhist viljelust, toetub väetades ja külvates biomassi kaartidele.

Alasaari on Tampere tehnikaülikooli tehnoloogiamagister ning töötanud digiäris, näiteks Soneras. Praegu elab ta Pohjonmaal Lapuas. Ta kasvatab otra, nisu, rapsi, rukist ning köömneid. Talus peetakse hobuseid.

Kari Alasaari kasvatas Soome viljelusvõistluse Satokisa parima odrasaagi, ja räägib, kuidas see käis, ka Eesti viljelusvõistluse lõpukonverentsil 30. novembril Eesti Maaülikooli aulas.

Põld oli juba kevadel lopsakas Kari Alasaari võistles odraga ‘Laureate’. See sort on hea võrsuja. Juba mai lõpus oli see nii ilus, et Alasaari postitas sotsiaalmeediasse põllupildi.

“Oleksin külvanud suurema normiga, kui teadnuks, et võistS AT O K I S A 20 1 8

Võitjad ja saagid ODER Kari Alasaari, ‘Laureate’ Martti Tytykoski, ‘Fantex’ Ari Siivonen, ‘Planet’

8,5 t/ha 7,6 t/ha 7,1 t/ha

HERNES Juha Kiviniemi, ‘Astronaute’ 6,0 t/ha Pekka Eskola, ‘Astronaute’ 4,6 t/ha Antti Tättilä, ‘Astronaute’ 4,5 t/ha

lema hakkan,” ütles Alasaari hiljem. “Seda enam, et suvi oli nagunii kuiv.” Tõsi, Lapua kant oli Soomes üks, mis kõige vähem vihma sai. Seetõttu olid ka Alasaaril saagid vähemalt tonni võrra madalamad kui tava-aastatel.

Kari Alasaari tegemisi kommenteerinud nõustaja Anne Kerminen Yarast rääkis ajakirjale Käytännön Maamies, et võidupõld oli väetatud nii, nagu seda õpetatakse ja tegema peab – õige väetis õigel ajal ja koguses.

Külvates anti viljale lämmastikku ja ka alusväetisena antud fosfori kogus oli täpne, pannes vilja kiiresti arenema. Väikeses koguses antud Bela Sulfa tõi põllule väävli, mis sellele kaasa aitas. Mai lõpus oli vili tumeroheline, leht lai ning taim heas kasvuhoos. Kuna suvi oli kuiv, andis hea tulemuse täiendväetamine varases etapis.

Kui vili koristatud, tuli saaginumbriks 8,5 tonni hektari kohta. Tänavusel kuival hooajal räägib see ise enda eest.

RANDAALIDE ERIPAKKUMINE

Kergrandaal SOFTER

Raskerandaal DISKOMAT

Lägarandaal SYNCULT

töölaius 3–11 m

töölaius 3–8 m

töölaius 4,5 ja 6 m

ketta läbimõõt 51 või 56 cm

ketta läbimõõt 62 cm

ketta läbimõõt 51 või 56 cm

lai valik tagarulle

lai valik tagarulle

PEECON lägapütid 3 – 30 m3

TESTITUD TUHANDEID HEKTAREID EESTIMAA KIVISTEL PÕLDUDEL TEE ÕIGE VALIK JA KÜSI HOOAJAVÄLIST SOODUSPAKKUMIST KA TEISTELE FARMET-i MASINATELE! Pakkumine kehtib kuni 20.12.2018.

Müük, hooldus, varuosad: AgroFort OÜ tel 527 9827 | info@agrofort.ee | www.farmet.ee | www.agrofort.ee

VILJELUSVÕISTLUS 2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

l

M A A M A J A N D U S 3 ILMAR SAABAS

Agrotehnika

viljelusvõistluse põldudel Iga viljelusvõistluse põld on kui agrotehnika komplekskatse, mis annab infot põllumehe teadmiste ja kogemuste kohta.

taliraps. Katse näitas ka seda, et põuda talusid paremini need taimed, mis said nii mineraal- kui ka orgaanilisi väetisi.

Tänavuse viljelusvõistluse põllud oli tüseda huumuskihiga (horisont 25–30 cm) ja valdavalt keskmise lõimisega liivsavimullad. Pindmise 0–20 cm kihi mulla kobedus oli taimede kasvuks optimaalne, sügavamal aga oli muld tihenenud.

A

astad pole vennad. See ütlus kehtib kenasti ka viljelusvõistluste kohta. Kui 2017. aastal oli võistluspõlde 35, siis tänavu vaid 19.

Hea märk on see, et maheviljeluspõlde oli tänavu rohkem kui aasta tagasi.

Aktiivsemad olid seekord Jõgevamaa taimekasvatajad, kes esitasid võistlusele kuus põldu.

Tartumaalt ja Järvamaalt oli neli põldu, Põlva- ja Viljandimaalt kaks põldu ning Raplamaalt üks põld. Võistluspõldude kogupind oli 402,9 hektarit.

Iga põld on kui agrotehnika komplekskatse, mis annab infot kõikide agrotehnika komponentide (muld ja mullaharimine, eelvili, väetamine, taimekaitse jm) kohta.

Ilm võttis osa saagist Ilm on ikka mõjutanud taimede kasvu. Kui 2017. aasta suveilm oli igati soodne taimede kasvule ning põldudel kasvas aegade suurim saak (mille kättesaamisega sügisvihmade tõttu küll probleeme tekkis), siis 2018. aasta nii soodne ei olnud. Temperatuur oli tavapärasest kõrgem ja sademeid tuli vähe.

Kuidas eri aastate sademed mõjutasid taimede kasvu, on näha tabelist. Aluseks on pikaaja-

ETKI vanemteadur

line agrotehnoloogia komplekskatse Kuusikul, kus kõik agrotehnika komponendid võrdlusaastatel olid sarnased, sademed aga erinevad. Kolmel aktiivsema taimede kasvu kuul, maist juulini, tuli 2017. aastal sademeid 137,9 mm ja 2018. aastal vaid 79,6 mm.

Põua mõju oli eriti tugev suviteraviljadele. Varajase odra saagiks 2018. aastal kujunes vaid 2,58 tonni hektarilt ehk see oli 57,6% väiksem kui 2017. aastal. Mõju keskvalmivale odrale oli nõrgem. Põua mõjule vastupidavamad olid talinisu ja

Maheviljeluse põllud said kõik küntud. Suviteravilja alla läinud põllud künti kevadel. Umbrohtude allasurumise seisukohalt on see väga vajalik.

Katsed on näidanud, et künniaeg mõjutab ka toitainete väljaleostumist mullast. Teraviljapõllu mullas, mida künti sügisel, oli üldlämmastikku 0,16% ja kevadkünni variandis 0,18%. Põldoapõllu mullas olid need näitajad järgmised: sügiskünni variandis 0,18% ja kevadkünni variandis 0,36%. Et kevadkünd saaks korralik, tuleks künda adraga, mis on komplekteeritud pakkeriga.

Intensiivviljelusvõistluse põldudest oli küntud vaid 28,6%.

VÕRDLUS

Saagid langesid Talinisu Taliraps Suvioder Varajane oder

Taliviljade viljelustehnoloogiad: ülekaalus on miniharimine

18,5

Kuidas võistluspõlde hariti

PEETER VIIL

Kultuur

VÕRDLUS

Saak 2017 Saak 2018 Saagi vähenemine t/ha 9,01 4,01 6,67 6,09

7,35 2,99 3,95 3,58

–1,66 –1,02 –2,72 –3,51

% 20,7 25,4 40,8 57,6

25,3

58,8 n Künnipõhine n Pindmine n Otsekülv

Taliotra ja põldhernest kasvatati vaid pindmise mullaharimise foonil. Harimisriistaks oli rullrandaal. Talirukki ja talinisu põldudest hariti pindmiselt 66% ja künti 33%.

Talirapsi alla minevaid põlde on ikka küntud. 2018. aastal oli küntud vaid üks põld. Ülejäänud põldudel kobestati mulda rull-käpprandaaliga 18–20 cm sügavuselt. Ainus suviteravilja põld oli küntud.

2018. aasta sügisene taliteraviljapõldude vaatlus Eestis, kus vaatluspõlde oli 850, näitas, et kõige enam oli taliteravilja pindmise mullaharimise foonil ( 58,8%). Künni foonil oli neid 25,3% ja otsekülvil 18,5%.

Intensiivviljeluse põldudel oli taliteraviljade eelviljaks taliraps

ja põldhernes. Seega parimad eelviljad. Teiste kultuuride eelviljaks oli valdavalt teravili. Mahekultuuride eelviljad olid talirukkil ja talirüpsil rohumaa, kaeral – talirukis ja suvinisul – kaer.

Maheviljelejad kasvatasid reeglina kodumaiseid sorte – talirukist ‘Sangaste’ ja ‘Elvi’, talirüpsi ‘Legato’ ja suvinisu ‘Mooni’.

Intensiivviljelejad aga eelistasid lääne päritoluga sorte.

Väetamine on stabiilne Väetamisel viimastel aastatel olulisi muutusi pole olnud. Põhiväetisi said nii taliviljad kui ka suviviljad koos külviga. Lisaks anti tärkamisjärgselt täiendavalt NP-väetist.

Sõnnikut sai intensiivpõldudest vaid suvioder külvieelse mullaharimise alla. Kevadel said taliviljad pealtväetist jaotatult kaks kuni kolm korda. Esimene pealtväetamine tehti reeglina AN-väetisega ja teine väetamine NP-väetistega.

Maheviljeluspõldudel kasutati väetisena kanasõnnikut 200–395 kg/ha. Ühel põllul ka

Viljelusvõistlus on üritus, mis on aidanud kõige kiiremini ja efektiivsemalt juurutada uuenduslikke taimekasvatuse võtteid.

sea vedelsõnnikut ja lubjakivijahu.

Eraldi äramärkimist väärib Tiit Tamme talirüpsi kasvatamise tehnoloogia.

Eelviljaks oli rohumaa, mida künti.

Väetamiseks kasutas ta mahetootmises lubatud preparaate – aminohapete segu Prolis, hobusesõnniku põhjal valmistatud Raskilat, Monterra BIO kanasõnnikut, leheväetist EPSO Combitop jm preparaate. Kokku anti talirüpsile hektari kohta lämmastikku (N) 12,5 kg, fosforit (P) 6,38 kg ja kaaliumi (K) 6,23 kg.

Talirüpsi saagiks kujunes 2,1 tonni hektarilt.

Taimekaitse kasvab Taimekaitse on viljelusvõistluse põldudel muutunud aasta-aastalt efektiivsemaks. Seda tänu tootemüüjatele, kes on oma teadmisi ja soovitusi suutnud edasi anda ka taimekasvatajatele.

Järjest enam lisatakse taimekaitsetöödel paagisegusse ka leheväetisi, mis aitavad teraviljadel ja rapsil kiiremini vabaneda pestitsiidide tekitatud stressist.

Olulised muutused on toimunud ka mullaharimises. Järjest on vähenenud intensiivse mullaharimise osa, mis on loonud eelduse mulla orgaanilise aine akumulatsiooniks ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Viljelusvõistlus on üritus, mis on aidanud kõige kiiremini ja efektiivsemalt juurutada uuenduslikke taimekasvatuse võtteid.

MAAMAJANDUSE ERINUMBER

VILJELUSVÕISTLUS 2018

Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee

Vastutav toimetaja LII SAMMLER 661 3380, lii.sammler@maaleht.ee Keeletoimetaja ENE LEIVAK 661 3311, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor MERIKE JÄRVLEPP 661 3372, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja MARI PETERSON 661 3326, mari.peterson@maaleht.ee Reklaam JARMO SÜVAOJA 5699 0792, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee

4 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S Tulukuse arvestuses nii, nagu viljelusvõistlusel praegu seda arvutame, lähevad arvesse tehnikakulu ning sisendite hind. Kuna need pole ainsad kulud, siis tõsielulist pilti alljärgnevad arvud ei anna, küll aga võrdlusmaterjali.

T

änavusel aastal põhines mullaharimine võistluspõldudel järgmistel tehnoloogiatel: künnipõhiseid üheksa, randaalipõhised kaheksa ja kobestipõhised kaks.

Rukki ja talirapsi korral kasvatati valdavalt hübriidsorte. Külvisemäär oli hübriidrukki korral 73–84 kg/ha ja hübriidrapsi korral 2,5–3 kg/ha. Rukki tavasorte kasvatasid maheviljelejad, külvisemäärad olid 175–230 kg/ha.

Talinisu külvisemäär oli 220– 250 kg/ha ja suvinisul 250 kg/ ha. Otrade külvisemäärad olid talisortidel 110–150 kg/ha ja varasel odral 230 kg/ha. Põldherne külvisemäär oli 120–220 kg/ha.

Külviseemne osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem suvinisu kasvatamisel (20%), järgnesid kaer (18%) ja põldhernes (17,5%).

Tänavuse aasta koristustingimused erinesid kardinaalselt möödunud aasta omadest. Kui eelmisel aastal ainult ühe võistluspõllu saagi niiskus oli koristamisel kokkuostu piirniiskusest madalam, siis tänavu oli selliseid võistluspõlde kokku 11. Seetõttu jäid arvutuslikud kuivatuskulud sel aastal keskmiselt 35% möödunud aasta näitajast madalamaks.

RAIVO VETTIK ETKI agrotehnoloogia osakonna vanemteadur

Arvutuslikud kuivatuskulud olid järgmised: teraviljad 8 kuni 16,60 €/t, raps/rüps 8,50 kuni 15,50 €/t ja põldhernes 8,10 kuni 10,60 €/t.

Väetiste ja taimekaitse palett on kirju Võistluspõldudel väetamiseks kasutatud põhiväetiste nimekirjas oli 22 erinevat väetist, millele lisandus 23 täiendväetist ja kolm biostimulaatorit.

Mineraalväetiste osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem talirapsi kasvatamisel (31%), järgnesid talioder (27%) ja talinisu (26%).

Mineraalväetise laoturiga pealtväetati kolm kuni viis korda.

Maheviljelejad kasutasid mitmesuguseid orgaanilisi väetisi, nagu kanasõnnik Monterra BIO

2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

Kas taskud jäid tänavu tühjaks? ja Fertikal 4-3-3-1MgO. Väetamiseks kasutati orgaanilise väetisena ka sigade ja veiste vedelsõnnikut.

Täiendväetiste-biostimulaatorite osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem maheda talirüpsi kasvatamisel, järgnesid mahe suvinisu ja kaer. Tehti ka lupjamist, selleks kasutati nii granuleeritud lupja kui lubjakivijahu.

Taimekaitsevahendite nimekiri ulatus 55 nimetuseni.

Taimekaitse osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem suviodra kasvatamisel (16,6%), järgnesid taliraps (15,7%) ja talioder (12,2%).

Kõige intensiivsemalt pritsiti talirapsi, viis korda. Taliotra ja talinisu pritsiti kolm kuni viis korda. Enamasti oli koos taimekaitsevahendiga paagisegus ka täiendväetis või biostimulaator.

KAS TEIE KÜTUSEMAHUTID VASTAVAD NÕUETELE?

Kuidas saadi arvestuslik kasum Arvestusliku kasumi leidmiseks on müügitulust lahutatud tootmiskulud. Tootmiskulud on leitud põlluraamatutes kirjeldatud sisendite (seeme, väetised, orgaanilised väetised, täiendväetised, biostimulaatorid ja taimekaitsevahendid) kasutatud koguste ning nende hindade alusel.

Hinnaks on arvutustes jaehinnad Baltic Agro, Scandagra Ees-

ti ja Oilseeds Trade’i hinnakirjadest.

Tootmiskuludele on lisatud masinatöö kulud, mis on leitud põlluraamatutes kirjeldatud masinate tööde maksumuste alusel. Masinatööde kulud on leitud Eesti Taimekasvatuse Instituudis koostatud algoritmidega (http://etki.ee/index.php/publikatsioonid/andmebaasid/masinakulude-algoritmid).

Masinatööde osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem

Ü L L AT U S?

Erandlik raps ¿ Tootmiskulud olid 2018. aastal üldiselt väiksemad kui mullu, erandiks oli taliraps, mille tootmiskulu oli neli protsenti suurem. ¿ Kui talirapsi keskmine kasum oli võrreldav eelmise aasta näitajaga, siis teistel kultuuridel oli selle aasta keskmine kasum oluliselt kõrgem. ¿ Ometi oli raps ikka kõige tulusam kultuur

JK MACHINERY TERAVILJASORTEERID VibroCompact

tootlikkusega kuni 15t/h

KÜTUSE TRANSPORTMAHUTID METALLISTVÄIKETANKLAD PLASTIST VÄIKETANKLAD ERINEVAD TANKURID

KÜTTEÕLI MAHUTID ADBLUE VÄIKETANKLAD ADBLUE TRANSPORTMAHUTID ADBLUE TARVIKUD

Valik väiketanklaid ja transportmahuteid laost kohe saadaval

Müük: Kristjan Kukk, tel 505 6214 Hooldus: Valmar Reha, tel 507 1560

kaera (78%) kasvatamisel, järgnesid suvinisu (65%) ja talirüps (60%).

Keskmised arvutuslikud tootmiskulud olid 2018. aastal väiksemad kui möödunud aastal, erandiks oli taliraps, mille tootmiskulu oli neli protsenti suurem.

Arvestusliku kasumi leidmisel on kulude kõrval teine oluline pool müügitulu.

Müügitulu arvutamisel lähtuti saagikusest, vilja kvaliteedist ja Baltic Agro vilja kokkuostu hindadest 30. augusti seisuga. Mõnel tootjal olid kevadel fikseeritud hinnad, mida nad ei soovinud avalikustada.

Seega on tabelis olevad müügitulud arvutatud kultuuride ja erinevate viljelustehnoloogiate võrdlemiseks. Keskmised müügitulud olid 2018. aastal kõikide kultuuride korral eelmise aasta tulemusest suuremad. Kõige

VibroMax

tootlikkusega kuni 200t/h

VILJELUSVÕISTLUS 2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

l

M A A M A J A N D U S 5

VÕRDLUS

43,3

TULUKUS

Suvioder

Suvinisu

Talinisu

Kaer

0

1,6

12,1 10,8 3,4 0

0 0

10,7 11,4 3,2 0

0 0

4,2

11,3

11,9

0

2,6 0 Talioder

10,2

16,6

18,2

19,9

Rukis

8,7

12,2 7,3

6,0

0,7 1,7

2,9 0 Taliraps

17,6

26,1

27,2 15,5

15,7

20,6 Talirüps

6,9

12,9 6,8 8,0

0

Talirüps, Tamme talu 1129 Taliraps, Kerseli OÜ 1094 Talioder, Paali Seemnekeskus 835 Talioder, Vitsjärve Põldur 803 Mahekaer, Caro Mahe 790 Talioder, Rämsi Agro 776 Rukis, Luunja mõis 754 Rukis, Vitsjärve Põldur 724 Talinisu, Rämsi Agro 721 Taliraps, Perevara AS 687 Suvinisu, Caro Mahe 663 Rukis, Savikoti Agro 657 Rukis, Caro Mahe 617 Talinisu, Perevara AS 560 Hernes, Rämsi Agro 486 Hernes, Paali Seemenekeskus 466 Talinisu, Savikoti Agro 440 Varane oder, Paunvere Agro 425 Rukis, Raismikuoja OÜ 64

31,1

Arvestuslik kasum (€/ha)

12,4

enam erines eelmise aasta omast taliodra keskmine müügitulu, mis oli peaaegu 500 eurot hektari kohta suurem.

Suurim arvestuslik kasum (1127 €/ha) saavutati sel aastal maheda talirüpsi kasvatamisel, kuid see jääb siiski alla tulukuse rekordile 1802 €/ha aastast 2012. Mahetootmises järgnesid keskmise arvestusliku kasumi alusel suvinisu, rukis ja kaer.

Tavatootmises andis suurima arvestusliku kasumi taliraps.

Keskmise arvestusliku kasumi alusel järgnesid talioder, rukis, talinisu, hernes ja suvioder.

Märkima peab, et kui talirapsi keskmine kasum oli võrreldav eelmise aasta näitajaga, siis teiste kultuuride korral oli selle aasta keskmine kasum oluliselt kõrgem eelmise aastaga võrreldes.

Eriti palju erines keskmine arvestuslik kasum rukki (4,7 korda) ja taliodra (kolm korda) puhul.

48,6

50,7

52,6

55,5

57,9

59,9

64,7

n Masinatööd n Mineraalväetised n Taimekaitsevahendid n Seeme n Täiendväetised ja biostimulaatorid n Orgaanilised väetised

78,4

Kululiikide keskmised osakaalud tootmiskuludes (%)

Põldhernes

6 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

Kvaliteedi annab tark väetamine

MARI PETERSON

Alates 2016. aastast hindame viljelusvõistluse põldudel lisaks saagikusele ka kvaliteedinäitajaid.

K

valiteedi arvestuse sissetoomisega on tekkinud sisendite – eelkõige väetised ja taimekaitsevahendid – valikusse muudatused.

Kevadine võrsumisfaasis antud fosfor (P) tagas juurestiku kiire kasvu, mis võimaldas taimel hästi omastada kevadine niiskusevaru ja toiteelemendid mullast. Lisaks võrsumisfaasis antud leheväetis kaaliumi- (K), magneesiumi- (Mg), boori- (B) ja rauasisaldusega (Fe) tagas aktiivse fotosünteesi, vastupidavuse põuastressile ning kõrgete kvaliteedinäitajatega suure saagi.

Kesise kvaliteediga talioder

20 1 6 –20 1 8

Talinisu kvaliteet

tas ta läbimõeldult nii põhi- kui täiendväetamist. N:S suhe oli 4:1 ja täiendväetamisega lisati lehe kaudu boori, magneesiumi, väävlit ning kaaliumi.

Ka mahetootjad väetavad Mahetootjate võistlustulemused väärivad käesoleval aastal eraldi tähelepanu.

Mõni aasta tagasi oli levinud arusaam, et mahetootja ei tohi peale oma lauda sõnniku kasutada midagi muud. Praeguse

Mõni aasta tagasi oli levinud arusaam, et mahetootja ei tohi peale oma lauda sõnniku kasutada midagi muud. Praeguse seisuga on mahetootjale lubatud väetiste nimistu pikk ja kasutajate hulk kasvanud.

seisuga on mahetootjale lubatud väetiste nimistu pikk ja kasutajate hulk kasvanud.

Eelisseisundis on muidugi need tootjad, kellel oma loomakasvatuse saadusena orgaaniline väetis kasutamiseks olemas.

Kulukam on orgaanilisi põhiväetisi hankida ostukanalitest.

Võistluspõldudel kasutati nii orgaanilisi ja lubiväetisi kui ka biostimulaatoreid ning lehekaudseid täiendväetisi. Kombineeritud väetamisskeemide kasutamise abil sai talirukki ja suvinisu klassis Jüri Ilves Caro Mahe OÜst väga kõrgete kvaliteedinäitajatega saagid. Samas ka saagikuse number oli arvestatav käesoleva aasta ilmastikuvimkasid arvestades.

Märkimist vääriv oli talirukki ‘Elvi’ saak 4,1 t/ha mahu-

kaaluga 763 g/l ja suvinisu ‘Mooni’ 3,5 t/ha mahukaaluga 757 g/l, proteiin 14,5%. Suvinisu kvaliteedi saavutamiseks kasutas ta lisaks Kanakaka graanulitele 200 kg/ha külvi alla veel vilja võrsumisfaasis ka mahetootjale lubatud mikroelementide segu, milles koos boor, vask, mangaan, tsink, raud, molübdeen ning kaltsium.

Maheda talirüpsiga ‘Legato’ osales Tiit Tamme Tamme talust. Tema kindlustas kõrge õlitaseme 44,6% ja saagikuse 2,1 t/ha, kasutades põhiväetamiseks Kanakaka graanuleid 250 kg/ha, lisaks kolmekordne regulaarne täiendväetamine maikuus orgaanilise lämmastiku, kaaliumi, väävli, magneesiumi, mangaani, boori ning bioloogiliste kasvustimulaatoritega.

n 2016 n 2017 n 2018

7,6 9,4 7,5

See, kui hästi sai või leib kerkib, oleneb vilja kvaliteedist.

79,2 78,5 78,6

Talioder kui üks tulusamaid kultuure 2018. aasta võistluspõldudel parimat kvaliteeti ei näidanud. Parima mahukaalu sai varase odra ‘Akusti’ kasvataja Katrin Tootsmann Paunvere Agro OÜst. Varase odra kasvatamisel kasutati kombineeritud väetamist: veiseläga 30 t/ha + NPK 29-5-5 250 kg/ha. Suuremat rõhku pani Tootsmann regulaarsele taimehaiguste tõrjele, et hoida tervena mitte ainult lipuleht, vaid ka alumised lehed, mis on olulised odrasaagi kujunemisel.

Talirapsi võistlusklassis osales vaid kaks tootjat. Parima õlisisaldusega rapsi 47,2% kasvatas Jaak Tõks Perevara ASist sordiga ‘Mercedes’. Rapsi kvaliteedi tõstmise eesmärgil kasu-

27,4 25,1 29,8

Lehe kaudu täiendväetamine makro- ja mikroelementidega ning aminohapete ja biostimulaatorite kasutamine on kasvanud keskmiselt kolm kuni viis protsenti. Käesoleval aastal oli suurim lehe kaudu täiendväetamise osatähtsus taliodral 18, talinisul 17 ja talirapsil 13 protsenti.

Täiendväetamine koos aminohapete ja biostimulaatoritega parandab taimiku stressitaluvust, mis on põhjustatud ebasoodsatest ilmastikutingimustest ja mulla pH-st. Nii pikendas kultuuride põuataluvuse piire lehekaudne väetamine tänavusel saagiaastal.

Talinisu parima kvaliteedi saaja Perevara AS tegi regulaarselt täiendväetamist neli korda kevadsuvisel perioodil. Lehe kaudu antud taimele vajalikud, põua tingimustes mullast raskesti omastatavad toiteelemendid magneesium (Mg), mangaan (Mn), väävel (S), boor (B), vask (Cu) ja tsink (Zn) andsid kõrge kvaliteedi ja saagikuse.

Pika võistlejastaažiga, häid kohti saavutanud Margus Klais Rämsi Agrost ja Erik Paalman Paali Seemnekeskusest kasutavad täiendväetamist oskuslikult nii talinisu kui ka taliodra kasvatamisel. Eraldi töökäiku selleks ei tehta, kasutatud tooted lisatakse paagisegudesse.

Rukki võistluspõldudelt koguti tänavu veidi madalamad, kuid see-eest kõrge toiduvilja kvaliteediga saagid. Kui 2017. aasta sügisel panustati rukkikasvatusse tagasihoidlikult riskide vähendamise eesmärgil, siis oskuslik kevadine väetamine andis parima tulemuse Aare ja Rainer Leidikule Luunja Mõisa OÜst.

EILI RAJAPUU taimekasvatuse konsultant

12,3 11,8 13,7

Väetised lehe kaudu

Proteiin Kleepvalk Mahukaal Saagikus (%) (%) (g/hl) (ts/ha)

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILKEMASTER JA SUPERPILKE HALUMASINAD

REKLAAM

M

M A A M A J A N D U S 7

TIFICAT CER I

SYST

SYST IS O 9 0 0 1

E

TIFICAT CER I

l

ON

M

ON

E

Nr 10 (73) 22. november 2018

MANAGEMENT IS O 14001 SYSTEMS

MANAGEMENT SYSTEMS

012

012

www.proland.ee

|

tel 5556 6995

8 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

Luunja Mõis:

ARGO INGVER

leivanumber on rukis Aastaid rukkiga esikolmikus olnud ja “igavese teise” aunimetuse pälvinud OÜ Luunja Mõis kasvatas tänavu kõigist teistest kopsakama saagi – 9,6 t/ha.

REIN RAUDVERE rein.raudvere@maaleht.ee

“P

üüame kõiki töid teha õigel ehk siis optimaalsel ajal ja hooldustöödel järgida kõiki nõudeid-soovitusi – nii lihtne see ongi,” on OÜs Luunja Mõis töid korraldaval Rainer Leidikul vastus varnast võtta küsimusele, kuidas nad nii kõvad rukkikasvatajad on.

Samas on ka õnne vaja. Mullu vedas, rukki külvasid nad maha 6. septembril, päev hiljem hakkas sadama ning vihmad ei lasknud rukki kõrval ka teisi talivilju, nisu ja rapsi nii palju külvata kui tahtnuks. Talv oli üsna hea ja rukis talvitus korralikult.

“Rukis lihtsalt kasvab meil hästi, ju talle meie mullad istuvad,” jätkab Raineri isa, 22. aastat Luunja Mõisat juhtiv Aare Leidik. Ka on rukki omahind tänu suhteliselt vähestele hooldustöödele (võrreldes teiste viljadega) odav, mistõttu seda tasub kasvatada, lisab ta.

Kasvuregulaatorita ei saa Rainer Leidik kinnitab, et nad ei tee vahet, kas tegu on võistlusvõi tavapõlluga. Harivad ja toimetavad kõigil põldudel ühtemoodi, ei sega võistluspõllul midagi juurde ega võta ära.

36,79 ha suuruse võistluspõllu kündsid nad pöördadraga üles mullu 29. augustil. Nii said rukkile eelviljaks olnud rapsi tüükad põhja küntud ning 4. septembril järgnes kultiveerimine. Kaks päeva hiljem külvati ‘Bono’ seeme mulda, 84 kg/ha kohta, ning anti 250 kg/ha stardiväetist.

“Mitu aastat kasvatasime ‘Palazzo’ sorti, aga mullu mõtlesime proovida ‘Bonot’. Baltic Agro teeb meie maadel viljakatseid ja ‘Bono’ näitas end paremini nii idanemise kui saagikuse poole pealt,” selgitab Aare, ja toda eelmist sorti ei pandud enam üldse.

25. septembri seire näitas võõrtaimestiku tärkamist ning paar päeva hiljem sai põld herbitsiidi Flight Forte 1,5 l/h, mida Rainer peab keskmiseks lubatud koguseks.

“Sügisesest tõrjest piisas, kevadel ei teinud me midagi ja rukkiga üldjuhul ei teegi. Kui sügisel teeme herbitsiidiga taimekaitset, siis edasi on rukis nii võimsa kasvuga, et lämmatab umbrohud ise ära,” märgib Rainer.

Luunjas tehakse jaotatud pritsimist ja nad teevad seda võimalikult vara, esimeste haiguste ilmnemisel või eeldades, et need tulevad. 2. mai seire näitas, et lehtedele on ilmunud laiksuse ja roostehaiguse tunnuseid ning paar päeva hiljem pritsiti põldu fungitsiidiga. Samuti anti kasvuregulaatorit. “Pärast õitsemist tulid küll lehetäid massiliselt peale,

VÕISTLE JA

AARE JA RAINER LEIDIK ¿ Luunja Mõisa OÜ, Tartumaa. ¿ Rukis ‘Bono’, 36,8 ha, saak 9,6 t/ha.

aga me ei läinud enam pritsima, sest rukis oli juba nii suur,” selgitab Rainer.

Rainer Leidik möönab, et tavaliselt on nad maha maganud teise kasvureguleerimise, siis on rukis lamanduma kippunud. Aga sel aastal püsis püsti. Eks see oli seekord õigeaegsest kasvuregulaatori kasutamisest, mida tehti kaks korda maikuus, ja kuivast samuti.

“Kuna ise olen ka kombainer, siis tahaks, et lamandumist poleks, pigem paned natuke raha kasvuregulaatori ostusse rohkem ja pritsid, kui et hiljem oled kombainiga hädas ja korjad heedrist kive välja, kui pead madalalt võtma lamandunud vilja. Ses suhtes on kasvuregulaator vajalik,” arutleb Rainer.

Vahaküpsuse järel karda vihma Rukkitaim oli mullu sügisel suhteliselt nõrguke ja nad andsid talle oktoobris nähvaka lämmastikku, mida näiteks tänavu sügisel ei teinud. Toona 20. oktoobril sai rukis lämmastikku AN 34 koguses 62 kg hektari kohta. Sel kevadel anti veel kaks laksu, 14. aprillil todasama ANi ja 2. mail AXANi koguses 200 kg/ha.

Raineri sõnul annavad nad väetist mõistlikkuse piirides,

Rainer Leidik ja Aare Leidik Luunja Mõisa OÜst on väga kõvad rukkikasvatajad.

Lisaks on nad renoveerinud ajaloolise mõisakompleksi, kus on stiilsed töö- ja puhkeruumid.

soovitatust pigem natuke vähem. “Kuna võistluspõllu plaanitav saagikus oli 9,0 t/ha, siis tarkade tabelite järgi pidanuks väetiste kogus olema natuke suurem. Samas ei taha üleliia panna, proovime vähem riskida. Eks see sõltub palju taime kasvust, ilmastikust, ja kui näed, et väetisest on abi, võid panna ka natuke rohkem. Aga kui on põuane nagu tänavu, siis pole mõtet.

Meil said just väetised enne pandud, kui see põud lõplikult peale tuli,” räägib Rainer.

Rukki koristamine oli võistluspõllul 4. augustil. Aare Leidik peab rukki puhul oluliseks, et peab väga tähelepanelikult jälgima selle vahaküpseks saamist.

Siis tuleb see koristada enne järgmist vihma ära.

“Nii kui vihmasadu on vahaküpsuse järel üle käinud, on langemisarv kohe läinud ja toiduklassi enam ei lähe, siin on see

konks. Kui näed, et vihmapilv läheneb, siis rukis tuleb ära võtta ja jätta mõni teine töö tegemata,” rõhutab ta.

Kõige enam imestas ta aga selle üle, et pani lõikuse ajal oletatava saagiga paari tonniga mööda, mida tavaliselt ei juhtu. “Arvasin, et ehk 7 t/ha tuleb, see on ka kõva sõna. Kui selgus tulemus, 9,6, siis tundus see uskumatu. Võtsin koormast peotäie teri, nii raske oli, mahukaal oli suur,” muheleb ta.

R U K K I K A S VATA J A D

Luunja Mõis viljelusvõistlustel ¿ ¿ ¿ ¿

2012 – 8,8 t/ha 2014 – 8,3 t/ha 2016 – 9,7 t/ha, II koht 2017 – 8,6 t/ha, III koht

Kogu rukis läheb Luunja Mõisal toiduviljaks, sest kvaliteet on väga hea. Siiani on see veel müümata, oodatakse õiget hetke ja hinda. Varemalt on rukis enamasti Tartu Veskile müüdud.

Viljelusvõistlus on ka hasart Aare Leidik ütleb, et nad osalevad kindlasti ka edaspidi viljelusvõistlustel. Seal on võimalik teistelt õppida ja kasvada koos sellega, et saada veelgi paremaid saake. “See on hasart ka, see on võistlus. Vaheldus igapäevasele tööle. Nii see tarkus tasapisi tuleb,” leiab ta.

Rainer Leidik arvab, et kui seada edaspidi eesmärgiks 10 t/ha rukist saada, siis see on väike eesmärk. Miks mitte üritada kunagi 12 tonnini jõuda, küsib ta, uskudes, et see poleks ka mingi utoopia.

VILJELUSVÕISTLUS 2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

l

M A A M A J A N D U S 9

Jüri Ilves: maheda kulu on väiksem Viljelusvõistlusel kolme põlluga esinenud Jüri Ilves peab valeks suhtumist, nagu jätaks mahetootmine inimkonna nälga – vastupidi, mida rohkem väetada, seda enam on ka umbrohtu, mida tõrjuda, ja seda suuremaks kasvavad kulud.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

J

ärvamaa põllumees Jüri Ilves osales mullu viljelusvõistlusel ennekõike selleks, et tõestada – ka mahetootmisega on võimalik saada head, tavapõllundusega võrreldavat saaki. Loogilise järjena tuli võistlusest osa võtta ka tänavu, et kahtlejatele näidata – eelmise aasta hea tulemus ei olnud juhus.

Nüüd peaksid ka tõsimeelsed skeptikud uskuma, et suurte saakide taga ei pea alati olema mineraalväetised ja keemilised taimekaitsevahendid ning ka mahetootmises saab õigete agrotehniliste võtetega saavutada suurepärast saagikust. Sest kaks viimast aastat on ju olnud väga erinevad – eelmisel aastal ladistas terve suve vihma, tänavu aga lõõskas põuapäike.

Nii juhtuski, et kevadel oli Jüri Ilves 99% kindel, et lööb eelmise aasta rukkirekordi (4,9 t/ha) ära, aga siis veel ei olnud teadmist, et suvel 56 päeva tilkagi vihma ei tule. Samas muidugi saak oli küll väiksem, aga seeeest sai kõik põllult kätte, kvaliteet oli hea ja ka kuivatuskulud väikesed.

“Eelmisel aastal polnud me 20. augustil veel viljavõttu alustanudki, tänavu oli 22. augustil juba kõik lõpetatud,” iseloomustab Ilves aastate erinevust.

“Aastad on erinevad, saak mõlemal aastal olusid arvestades hea,

SVEN ARBET

kuigi, kuna olen kõigest kaks aastat võistelnud, võib öelda, et olen veel täitsa algaja.”

Mahetootmisel on tulevikku Ilves on veendunud, et mahetootmisel on veel kõvasti perspektiivi, eriti kui hinnata maheda ja mittemaheda viljelusviisi tulukust. Kui eelmise aasta tulemustega võrrelda, on kohe pilt selge, et maheviljeleja rahakotti jääb raha suhteliselt rohkem alles. Ja kui veel kaht aastat võrrelda, siis need farmerid, kelle põllud tänavu ka vihma said, koristasid supersaagi.

Teenida õnnestub mahepõllumehel rohkem tänu sellele, et mahetoode juba iseenesest maksab rohkem, teiseks on kulud tavapõllupidaja omadest väiksemad. Oma poole võrra kindlasti.

Ilves on kindel, et kui sada aastat tagasi saadi praegustest suuremaid saake ilma mingeid pestitsiide kasutamata, siis tänapäeval on see samamoodi võimalik.

VÕISTLE JA

JÜRI ILVES ¿ OÜ Caro Mahe Järvamaal Koerus. ¿ Rukis ‘Elvi’ 13,6 ha, saak 4,1 t/ha. ¿ Suvinisu ‘Mooni’ 10,1 ha, saak 3,5 t/ha. ¿ Kaer ‘Peppi’ 11,6 ha, saak 3,8 t/ha.

Põhiline mullaharimine käib Jüri Ilvesel ikka künniga, kuigi traktorid on märksa kaasaegsemad.

“Väiksem on sisendikulu ja ka töökulu on väiksem. Ma ei pea tegema kõiki neid töid, mis tavaviljelejal on kohustuslikud. Kas või see, kui palju kordi nemad peavad pritsiga põllule sõitma. See ongi see vahe, mis on minu kasuks,” räägib Ilves. “Ja muidugi ka preparaadi erinevus ja nende hinnavahe, sest mahepõllumehel kulub seda üksjagu vähem.”

Leia sobiv hetk Ilves on seisukohal, et mahepõllunduses on iga tegevusega oluline tabada õiget hetke, pigem teha natukene varem, aga kindlasti mitte hiljem.

Maheda viljakasvatuse alustala on n-ö puhanud põld. Jüri Il-

ves iseloomustab seda nii, et kui tahta näiteks 300 hektaril mahevilja kasvatada, peab mahepõldu kokku olema vähemalt 700 hektarit. Vilja alla paneb ta põllu üle nelja-viie aasta, vahepealsel ajal kasvab seal ristik, lutsern või mõni muu liblikõieline kultuur.

Eduka maheviljakasvatuse küllaltki kohustuslik eeldus on, et majapidamises on olemas ka loomad, et põldudele oleks orgaanilist väetist viia. Ilvese ettevõttes Caro Mahe on selleks lihaveisekasvatus, lisaks kasutab ta kanasõnnikut, mida külvab otse juure alla. Ta kinnitab, et kui loomi ei ole, siis on väga raske mahedana välja tulla, sest just orgaanika on see, mis annab tärkavale taimele n-ö esimese turgutuse.

“Tänavusel kuival aastal tuli see eriti hästi välja. Taim ei omasta ilma veeta ka mineraalväetist, aga need põllud, mis said sõnnikut, kasvatasid hästi,” selgitab Jüri Ilves orgaanilise väetise olulisust ennekõike mahepõllupidamises.

Sortidest eelistab Ilves eestimaiseid või siis vähemalt põhjamaiseid. Tänavu oli kahele Jõgeva sordile lisaks üks Soome oma, järgmisel aastal lisandub üks Rootsi sort.

Mullaharimisega on Ilvese sõnul lihtne – pärast kevadkündi läheb kohe külv peale ja umbrohuga pole siiamaani olnud mingit probleemi.

“Viljavaheldus on mahetootmise tulemuslikkuse üks aluseid.

vaalutid 3,4 kuni 14 m

Kõik põllud, kus praegu vili kasvab, on endised karjamaad. Juuli lõpus hakkasin kündma, pärast 20. augustit sai külvatud ja nüüd oras kasvab. Osa põlde läheb ka teisel aastal vilja alla, osa mitte,” kirjeldab Jüri Ilves. “Ma kasvatan praegu ainult kaht põhikultuuri – rukis ja kaer. Mis saab kolmandast kultuurist, see on praegu lahtine. Siiani oli nisu, aga sellega ma kindlasti ei jätka.”

Põhiline mullaharimisviis käib tema põldudel ikka künniga, kuigi kahel viimasel aastal on ta eksperimendi korras külvanud vilja ka otse valgesse ristikusse. Praegu pole selleks veel õiget külvikut, ent kui riistad olemas, siis on kõik võimalik, usub Jüri Ilves.

kaarutid 4 kuni 17,5 m niidukid 1,6 kuni 9,3 m

novembri lõpuni eeltellimus -10% Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

10 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

Jaak Tõks:

LII SAMMLER

hea saagi annavad õige ajastus ja soosiv ilm ASi Perevara taimekasvatusjuht Jaak Tõks pürgis viljelusvõistluse parimate sekka tänu talinisu heale saagikusele – 12,6 hektari suuruselt põllult saadi keskmiseks saagiks 8,2 t/ha.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

J

aak Tõks on viljeluses võistelnud ka varem Sadala Agros töötades, Perevara põldudega teeb ta seda esimest korda.

Kolme aasta eest ekstreemselt madala piimahinna tingimustes piimakarja pidamisest loobunud AS Perevara keskendus seejärel tera- ja kaunviljakasvatusele ning õlitaimede kasvatamisele.

Lisaks on ettevõttel ka jahu ning tangainete tootmise üksus.

mille vegetatsiooniperioodi suvine põud väga ei rikkunud.

Jaak Tõks ütleb, et viljelusvõistlusel osalemise üks põhjus on võimalus ennast teiste agronoomidega võrrelda. Teiseks soovib ta nii enda kui kolleegide heade tulemustega tõsta esile seda tööd, mida agrofirmades päevast päeva ja aastast aastasse tehakse, et saagid oleksid paremad ja vili kvaliteetsem, sest sellest sõltub ju Eesti rahva koduVÕISTLE JA

JAAK TÕKS

Hea saak tuleb saada igalt tootmispõllult Spetsialiseerumise tulemus on nüüd käega katsuda ja silmaga näha – viljelusvõistlusel saadi parim saak talinisusordiga ‘Edvins’. Tegu on varajase sordiga,

¿ AS Perevara Jõgevamaal. ¿ Talinisu ‘Edvins’, 12,6 ha, saak 8,2 t/ha. ¿ Taliraps ‘Mercedes’, 10,0 ha, saak 4,4 t/ha.

NH, CASE, MF, JD, UTB, MTZ, T-25, T-40 traktoritele

desse jõudva toidu hea maine ja väärtus.

“Võistluse hasart tekib kevadel, kui näed, et vili on heas seisus, kenasti võrsunud. Siis on näha, kas põllul on potentsiaali võistlusel osalemiseks. Siis panustad sellesse rohkem, poputad teda rohkem, teed mõne asja tavalisest täpsemalt, jälgid,” räägib Tõks. “Üks asi on muidugi viljakas muld, aga et viljelusvõistlust võita, peavad kõik nüansid hästi klappima.”

Ta kinnitab, et spetsiaalselt viljelusvõistluse jaoks ta mingeid katsepõlde ei ole kunagi teinud, vaid soovib pigem, et sellega tegeldaks samamoodi nagu tavaliste tootmispõldudega, mille seast siis kevadel valitakse võistlemiseks parimad välja.

Küll käib taimede kasvuperioodi jooksul põldudel regulaarselt lehe klorofülliproove võtmas konsulent. Need proovid näitavad, kas taimed saavad kasvuks vajalikke toitaineid mullast piisavalt kätte, ja kui ei, siis mida on vajaka. Nii saab põllumees kiiresti reageerida ja abi anda.

Jaak Tõks on seda meelt, et kui taimekasvatusel pole kõrval

KVERNELAND, HORSCH, LEMKEN, SIMBA, VÄDERSTAD, AMAZONE jt

Peitel 053090 Hind 3,50 €

Kütusepump Case, NH, Fiat, Iveco Hind 17 €

Generaator T-25 Hind 50 €

Vaata meie e-poodi: www.agroparts.ee

Parima saagi andnud nisupõld oli ilus juba suvel.

loomapidamist orgaanilise väetisega toetamas, tuleb muldade orgaanilise aine vajadus rahuldada liblikõieliste kasvatamisega vahekultuurina. Näiteks kasvatada põllul kaks aastat ristikut ja korvata sellega orgaanika puudus. Samuti tuleb jälgida muldade happesust ja põlde regulaarselt lubjata. Kolmas asi saagikuse tagamiseks on viljavaheldus – ühe kultuuri alla põldu kaks aastat järjest ikka panna ei tasu.

Tavaviljelus on mahedast omajagu lihtsam Suure potentsiaaliga viljad on teadupärast taliraps ja talinisu.

Vanemaid sorte uuemate vas-

tu hakkas Jaak Tõks Perevaras välja vahetama eelmisel aastal.

Järk-järgult see uuendamine jätkub ja igal aastal püütakse võtta kasutusele uuemaid paljundusi. Proovitakse ja katsetatakse peale teravilja ka teiste kultuuridega.

“Eelmisel aastal oli meil uba esimest aastat maas, kuigi pea pool 235 hektari suurusest külvipinnast tuli maasse künda.

Tänavu saime küll kõik oa kätte, aga saagid olid umbes poole väiksemad,” kirjeldab Jaak Tõks.

“Mullaharimises me ligikaudu 2/3 künname, ülejäänud on pindmine harimine.

Kindlasti peab kündma rap-

si ja liblikõieliste põlde; põldudel, kus on kasvanud teravili, tehakse peamiselt minimeeritud harimist. Võistluspõld, kus enne kasvas hernes, sai randaalitud.”

Lisaks soodsale ilmale mängib hea tulemuse saavutamises kaasa õige ajastus – millal seeme sai külvatud, millises kasvufaasis väetatud ja millal kahjuritõrje tehtud.

Tõks on veendunud, et viljelusvõistlusel osalemine on hea ja kasulik, ent ei tõtta kinnitama, et ta ise kindlasti ka järgmisel aastal osaleb. “Seda ma ütlen kevadel, kui esimesed väetamised ja umbrohutõrjed tehtud,” märgib mees.

VILJELUSVÕISTLUS 2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

l

M A A M A J A N D U S 11

Keit Kirila: parimad tulemused

tulid liigniisketelt põldudelt AIN ALVELA

P

äris juhuse arvele seda muidugi panna ei saa, et OÜ Kerseli põldudel talirapsi sort DK ‘Seax’ oma kategoorias parima saagi andis.

Hästi toodab puhanud maa “See tuli täiesti juhuslikult, mingit eeltööd ei teinud me enne seda otsust ega ka pärast, kõik tegevused käisid kõikidel põldudel ikka meie üldise rapsiprogrammi järgi,” räägib Kirila. “Küll aga oli just see võistluse põld olnud varem mahemaa, mille naaberfirmalt ära ostsime. Nüüd külvasime sinna taliodra.”

Kerseli OÜ on üks osa endisest Kaarepere sovhoosist. Viimased kaks aastat toimetavad seal noored – lisaks Keit Kirilale ka SvenErik Pärendson. Maad haritakse 1700 hektarit, kasvatatakse rap-

KEIT KIRILA ¿ OÜ Kerseli Jõgevamaal Pikkjärvel. ¿ Taliraps DK ‘Seax’ 27,6 ha, saagikus 5,3 t/ha.

LII SAMMLER

Jõgevamaal tegutseva OÜ Kerseli agronoom Keit Kirila osales viljelusvõistlusel esimest korda ja, nagu ta ise ütleb, trehvas kohe juhus, et sai rapsi saagivõidu endale näpsata. ml@maaleht.ee

VÕISTLE JA

 Talirapsiga läks tänavu õnneks, mõistsid Sven-Erik Pärendson ja Keit Kirila juba suvel.

si, rüpsi, otra ja nisu. Talirapsi kogupind oli tänavu 130 ha.

Mõtte viljelusvõistlusel osaleda pani meestele pähe sisenditemüüja Basfi Eesti esinduse juht Margus Saviste, innustas ka piirkonna taimekasvatuskonsulent Eili Rajapuu. Muuseas, samuti saavad paika paljud teisedki võistluspõllud – müügimeeste ja nõustajate soovitusel.

Põllud, mis mullu juurde soetati ning millest ühel kasvas ka võidusaak, on hea boniteediga, lisaks olid need varem rohumaad või kultuurristiku all, seega teraviljakasvatuseks hästi sobivad n-ö puhanud maad. Need klapivad Kerselile hästi ka selle poolest, et kuivatini on enamikust põldudest vaid neli-viis kilomeetrit.

“Kui tahta head saaki saada, siis peab maa ikkagi vahepeal puhkama. Sellepärast kasvatataksegi vahekultuure – ristik, hernes. Ka uba kasvatatakse, kuigi meie siin ei ole uba kas-

vatanud,” kirjeldab Kirila. “Kuna meil loomakasvatust pole, siis on põhiline vahekultuur hernes, ristikut hoiame ka siin-seal väiksematel tükkidel.”

Kulud väikesed ja ka saak väiksem Kirila on seda meelt, et põlluviljelust, nii nagu muidki asju, tuleb võtta rahulikult ja väga kau-

gele ei maksa plaane teha, sest tihti juhtub hoopis nii, et kaua planeeritud ja justkui põhjalikult ette valmistatud asi läheb lõpuks aia taha. Emotsiooni pealt tulnud otsus aga osutub õigeks ja edukaks.

Kuna loomapidamist pole, siis katkestavad teraviljade järgnevust traditsiooniliste rohumaade asemel hernes ja osalt ka punane ristik.

Ka Kerseli OÜ taliodrapõld näeb praegu väga hea välja, aga kas sellest võistluspõldu tuleb, on muidugi veel vara ennustada. Keit Kirila ütleb, et kõigepealt on vaja talv üle elada – siis on näha, mida kevad põllule teeb ja kas sellega tasub viljelusvõistlusele minna.

Muidugi on ka kevad kriitiline aeg – läheb soojaks, teed esimese väetamiseringi ära, taim hakkab elama ja kasvama, aga siis tu-

leb viis kraadi külma ja kõik on läinud.

Ta räägib, et tänavune põud mõjus saagikusele ikka väga rängalt, näiteks maas olnud taliodra saagikuseks loodeti saada keskmiselt kuus tonni hektarilt, aga kätte tuli vaid neli. Sama tunnistab Kirila suviviljade kohta, saagid polnud pehmelt öeldes kiita.

Küll aga märgib ta, et vilja kuivatamise kulud olid tänavu tavalisest väiksemad ja ka taimekaitsele kulus vähem.

“Selle võrra oli võitu, aga teistpidi tuli jälle saagi kaotus,” nendib Keit Kirila. “Eeltööd teed kevadel ikka selliselt, et tuleb keskmine, normaalse ilmaga aasta.”

Tänavu kuivaga andsid Kirila sõnul paremat saaki turbase mullaga põllud, mis muidu on teinekord liigniisked. “Aga jah, kui ikka taim vett ei saa, ei aita enam väetamine ega miski. See, mis väetisest nüüd sel suvel alles jäi, saime sügisel taliviljadele anda. Äkki õnnestub järgmisel aastal saada paremat saaki ja tänavused kahjud tuleval aastal tasakaalustada,” loodab noor põllumees.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA CJ-350 minitreipink

NOVA IL1000 induktsioonkuumuti 1 kW

NOVA 85B metallilintsaag

NOVA PP13E terituspink

350 mm tsentrite vahega minitreipink, millega sooritad täpseid treimistöid.

0,01 mm täpsus või veelgi parem. Mootor on vaikne. Astmetult reguleeritav. Vastupidav ja vibratsioonivaba korpus. Digitaalne kiirusnäidik.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Pöörlemiskiirus: 100–3000 rpm Tsentrite vahe: 350 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Teravarre max paksus: 8 mm Spindli läbiviik: 20 mm Pikkus: 760 mm Laius: 240 mm Kõrgus: 280 mm Kaal: 45 kg

NOVA IL1000 on induktsioonkuumuti, millega näiteks autode ja tööstusseadmete hooldustööd lihtsustuvad märgatavalt. Induktsioonkuumuti on mugav vahend näiteks roostetanud või poldi külge lukustunud mutrite lahtitegemiseks. Induktsioonkuumutit on ohutu kasutada, sest kuumutamiseks ei pea kasutama gaasiballooni või lahtist tuld, vaid kohtinduktsiooni. Induktsioonirulli kinnitamine ja vahetamine toimub kiirelt. Sisaldab eri suurusega kontuure ja painutavaid rulle. Integreeritud töötuli hõlbustab pimedas kohas töötamist.

Metallilintsaag, mis sobib ka tööobjektile transportimiseks. Kaal vaid 22 kg. Astmetu kiiruse reguleerimine. Ideaalne metallilintsaag objektile kaasavõtmiseks või väikesesse töökotta.

Soodne terituspink, mida on lihtne kasutada. NOVA PP13E on iga harrastaja valik, sest sellega teritad kiiresti ja lihtsalt 3–13 mm läbimõõduga puuriterasid. Tera minimaalne pikkus on 85 mm.

Teemantlihvketas.

HIND:

805,65 € (KM 0%)

Pinge: 230 V Pikkus: 375 mm Kaal: 1,2 kg Võimsus: 1000 W

HIND:

399,19 € (KM 0%)

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1000 W Tera kiirus: 30–80 m/min Tera suurus: 1325 x 13 x 0,65 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° 85 x 110, 45° 65 x 85 (L x K) mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° 75 mm, 45° 65 mm Pikkus: 700 mm Laius: 320 mm Kõrgus: 430 mm Kaal: 22 kg

HIND:

273,39 € (KM 0%)

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 80 W Pöörlemiskiirus: 4200 rpm Kaal: 2,5 kg

HIND:

63,71 € (KM 0%)

NOVA RB-1 torupainutuspink

NOVA TSL100 kruustangid

NOVA MP500 käärtõstuk mootorrattale

NOVA WS-1/2A puidufreespink

Populaarne metallipainutuspink igal pool maailmas. Lihtne töökohale kaasa võtta. Vastupidav ja tugev mudel. Varustatud vastustantsiga, mis takistab toru kuju deformeerumist. Paindenurk 0–270° kuni 1” torudele.

Alus on standardvarustusena komplektis. Head painutusjälge tegev pink. Pingiga on kaasas 6 stantsi.

Kruustangid. Aluse mõõdud 290 x 170 x 80 mm.

Tugev mudel, mille võimsus on kuni 500 kg. Vastupidav, kvaliteetne ja lihtne – usaldusväärne mudel. Kruvitungraud, mis jääb üles ega vaju läbi. Nii võid julgelt ja ohutult teha hooldustöid. Kaasas 2 raamiadapterit ja pööramisvõti.

Kvaliteetne alafrees nõudliku hobitöö tegemiseks või freespingiks väikesesse töökotta. Kaal 91 kg on sobilik ka kaubikuga tööpaigale transportimiseks. Malmlaud ja -tugi. Eriti tugev konstruktsioon.

Töötab vibratsioonita. Täpne ja kvaliteetne töötlus. Lihtne tera kõrguse reguleerimine ja lukustamine.

Reguleeritav alus. Sobitatavad detailid olemas masina standardvarustuses. Ülafreesi kinnitused: 8–7 mm ja 12–11 mm.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 2850 p/min Pöörlemiskiirus: 11 000 rpm Spindli suurus: 13 mm Laua suurus: 610 x 480 mm Kaal: 91 kg

Ümarstantsid-kujuformeerijad: 1/2”, 9/16”, 5/8”, 3/4”, 7/8”, 1” Max painutusnurk: 270° Kaal: 56 kg Max seinapaksus: 0,8–1,2 mm

HIND:

399,19 € (KM 0%)

Max lõugade ulatus: 110 mm Lõugade laius: 100 mm Lõugade kõrgus: 40 mm Kaal: 9 kg

HIND:

112,10 € (KM 0%)

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

Tõstejõud: 500 kg Max tõstekõrgus: 400 mm Min kõrgus: 95 mm Laua suurus: 450 x 150 mm Kaal: 14 kg

HIND:

Ladu asub meil Soomes Rullatie 6 60510 Seinäjoki Soome

63,71 € (KM 0%) KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

HIND:

560,48 € (KM 0%)

12 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

Erik Paalman: oder sobib

ANNI ÕNNELEID

siia Eesti kagunurka hästi

Tuntud agronoomi ja seemnekasvataja Kalju Paalmani poeg Erik Paalman hakkas viljelusvõistlusel osalema kolm aastat tagasi ja on sellest peale taliodraga võidud koju toonud.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

M

ullu läks Erik Paalmanile üldvõit 11,3 tonniga, mille andis talioder ‘Tenor’.

Suurima saagi sai ta ka tunamullu – 7,7 t/ha. Aga kuna kvaliteet ja tulukus polnud sama kõrgest klassist, siis sellest üldvõiduks ei piisanud. Kätte saamata on veel ka taliodra Eesti rekord, mis on aastast 2015 Aivar Treibergi nimel tulemusega 12 tonni hektarilt, nii et on, kuhu püüda.

Jätkab esivanemate tehtut Kuigi esialgsed plaanid Kalju Paalmani noorimat poega koju toonud poleks – ta mõtles küll maaelu peale, kuid rohkem turismi võtmes –, elab ta nüüd koos oma särava abikaasa ja kahe vahva lapsega Põlvamaal Säkna küla servas mäeveerule ehitatud ruumikas talumajas.

“Paalmanid on siin elanud ja põldu harinud mitusada aastat,” teab Erik. Talukoht osteti välja 1860. aastate paiku Räpina mõisalt. Erik ehitas oma kodu vanaisa-vanaema talu asemele, kus ta ise ka lapsepõlvesuved veetis. “Kasvasin kombainis ja mulle meeldisid suured masinad,” meenutab ta praegu. “Kui maja tühjaks jäi, kirjutas isa selle minu nimele. Siis ei jäänudki muud üle, kui maale elama tulla.”

Kohe majast üle tee tuli kaasa ka kümme hektarit põldu. Esimesel põllumehe-aastal kasvatas ta sellel suviotra.

“Sain noortaluniku toetust, mille eest ostsin traktori ja külviku,” räägib Paalman. Hiljem õnnestus maid juurde osta või rentida ja nii on ettevõte nüüdseks laienenud 470 hektarini.

Tali- ja suvivilja vahekord on 60%:40%. Kasvatatakse talirapsi, taliotra, talinisu, suviotra, suvinisu, kaera ja hernest. See, et napilt 500 hektaril on nii palju

eri sorte, on teadlik valik ja tehtud riskide maandamise eesmärgil. Oluline on ka koristuskonveieri pikendamine.

Paali Seemnekeskus asutati 2010. aastal, kuid tõsisemalt hakkas Paalman seemnekasvatusega tegelema viie aasta eest. “Tehnika oli olemas, nimi ka juba tuttavam ja nii saingi seemnekasvatusega tegelema hakata,” ütleb ta. “Uute sortide katsetamine on väga huvitav!”

Tegelikult pakkus selle mõtte välja Scandagra endine seemnete tootejuht Mikk Tagel. Esimene partii, mis seemneks toodeti, oli hernes ‘Alvesta’.

“Siis oli küll suur ärevus sees, kevadest saadik käisin peaaegu iga päev põllul,” meenutab Paalman. “Paljugi, mis võib valesti minna – taimekaitse, koristusVÕISTLE JA

ERIK PAALMAN ¿ Paali Seemnekeskus Põlvamaal Leevakul. ¿ Talioder KWS ‘Tenor’, 10,7 ha, saak 9 t/ha. ¿ Põldhernes ‘Bagoo’, 10,2 ha, saak 5,0 t/ha.

Maamajanduse kasulik kohtumispaik Eksponentide registreerimine avatud.

2018. aasta lõpuni eksponendi registreerimine erihinnaga.

Maalehe mess leiab aset 26.-28. septembril 2019 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas.

Maalehe mess on koht, kus ettevõtjad saavad kasulikku infot ammutada ja jagada, koht, kus eksperdid tutvustavad eri sektorite uuenduslikke lahendusi. Õdus ja praktiline mess, mis kuulub 100% osalejaile endile.

Vaata lisa www.maalehemess.ee

aeg... Sul võib kõik tehtud olla, aga ikka juhtuda, et idanevusega ei lähe läbi, see peab seemneviljal olema vähemalt 85%. Paljundusseeme on väga kallis, 1200 eurot tonn. Kui see aia taha läheb, on ka rahaline kahju väga suur.” Tänu oma hoolele ja heale õnnele tuli positiivne kogemus.

Teadmised on noor Paalman kogunud vana kõrvalt ning maaülikoolist, samuti õppereisidelt ja seminaridelt. Mentoreiks peab ta isa ning naabrimeest, samuti edukat võistuviljelejat Argo Musta, nõustajatest tõstab esile Tiiu Annukit Scandagrast ning Janne Ehte-Tammistet Bayerist.

On taliodra fänn “Talioder sobib siia kagunurka hästi,” kinnitab Erik Paalman.

“Põllud on väikesed ja metsade vahel, külma on siin vähem ja lund rohkem.”

Erik Paalmanile meeldib taliotra kasvatada seetõttu, et selle saab vara kätte. Koristus algab vähemalt kaks nädalat enne teisi kultuure. Nii jõuab põllud järgmiseks viljaks korralikult ette valmistada. On aega panna läga, hävitada varis ja umbrohuseemned ning külvata puhtale, hästi haritud mullale õigeaegselt taliraps.

Erik Paalman alustas viie aasta eest seemnevilja tootmisega ning on selles osas kujunenud tugevaks tegijaks.

Sealäga saab viljakasvataja lähedal asuvast farmist. Farm on huvitatud sellest lahti saamisest ning selle jagavad omavahel sõbralikult ära Kalju ja Erik Paalman ning Argo Must.

Võistluspõllu kohta räägib Paalman, et selle eelvili oli taliraps. Külviaeg oli 5. september.

Paalman pooldab väikesi külvisenorme. Seekord kasutas ta katseks tavalisest 110 kilost hektarile veelgi väiksemat normi – 80 kg/ha. Talioder on nimelt sügisel väga hea võrsuja ning seetõttu on lumiseene risk suur. Viimastel soojadel päevadel sai teh-

tud ka umbrohutõrje ning haigustõrje.

Oder talvitus hästi ja sai kevadel kohe ohtralt väetist. Kokku andis ta põllule maikuus neli korda väetist väikese normiga, samuti umbrohutõrjet ja kasvuregulaatorit. Lehe kaudu said taimed lisaks magneesiumi ja fosforit. Kevadel olid Põlvamaal ka üksikud vihmahood, nii et taimed võrsusid hästi. “Biostimulaatoreid ja aminohappeid ma taliodral kasutanud pole, neil ei ole suurt mõju,” jagab Paalman oma tähelepanekuid. “Olulisem on varane väetamine.”

Uuenenud järvemuuseum

AKVA:RIUM Võrtsjärve ääres ootab külla!

Unikaalne kollektsioon Eestimaa mageveekaladest.

Ekspositsioon iidsetest püügivahenditest. Korraldame laias valikus õppeprogramme kooligruppidele ja teeme ekskursioone.

EMÜ Võrtsjärve õppekeskus asub Tartumaal Vehendi külas aadressil Limnoloogia tee 1.

Vaata ka http://kalala.emu.ee

VILJELUSVÕISTLUS 2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

l

M A A M A J A N D U S 13

Margus Klais: õpin teistelt viljakasvatajatelt Margus Klais on visa võitleja ega pane pille kotti, kui kõik ei õnnestu. Selle tulemuseks on pea igal aastal koht viljelusvõistluse mõne kultuuri esikolmikus. Taskus on juba nisu esikoht aastast 2012, tänavu kasvatas ta suurima hernesaagi.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

O

ma võitlejahinge näitas ta juba nooruses – keskhariduse omandas Eesti Spordigümnaasiumis, kus treenis end korvpalluriks. Nüüd võistleb mees põllul. Kuigi viljelusvõistluse herne rekord on aastast 2016 Mihkel Vainula käes tulemusega 6,6 t/ha, on Margus Klaisi tänavuse kuiva suvega saadud 5,5 t/ha samuti tippklassist.

Hernepõldu, millelt see saak tuli, mees esialgu võistlusele ei pakkunudki, talioder ja nisu olid nagunii juba kirjas.

Aastatega on toimunud sujuv laienemine ning praegu haritakse maid 900 hektaril. “Nüüd on piir peal,” sõnab ta ise, sest Tartumaal on head põllud ning naabriteks tugevad viljakasvatajad Madis Ajaots, Ahti Aruksaar, Heino Kõrgeperv jt. Et töö ökonoomsem oleks, on Klais püüdnud oma põllud grupeerida. Üle poole maast üritatakse panna talivilja alla, keskmiselt on suhe 40%:60% talivilja kasuks.

Rämsi Agro kasvatab otra, nisu, rapsi, uba ja hernest. Varem oli pool pinnast nisu all, nüüd on VÕISTLE JA

MARGUS KLAIS

Iga aastaga targemaks Esimesed põllumehekogemused sai Margus Klais agronoomist emale kuuluvas Tiku talus, kus ta abiks käis. 2006. aastal lõi selle kõrvale isikliku viljakasvatusettevõtte Rämsi Agro, mis alustas saja hektariga. Põhikohaga põllumees on Klais aastast 2010.

¿ Rämsi Agro OÜ Tartumaal Puhjas. ¿ Hernes ‘Alvesta’ 95,0 ha, saak 5,5 t/ha. ¿ Talinisu ‘Creator’ 10,0 ha, saak 8,1 t/ha. ¿ Tailoder ‘Tenor’ 10,0 ha, saak 7,7 t/ha.

LII SAMMLER

kõrvale tulnud ka talioder. Viimased on talvele siiani hästi vastu pidanud.

Kuigi võiks arvata, et Lõuna-Eestis on talv soojem ja orased talvituvad paremini, siis Klaisi kogemuste järgi see nii ei ole. “Meil on see viga, et on vähe lund,” ütleb ta.

Rapsi on 15% ja rohkem ta ei taha, kuna üritab rapsi kasvatada külvikorras iga viie aasta järel – siis on haiguste risk oluliselt väiksem.

Talvel teeb ta valmis taimekaitse põhiplaani, mis sobib kõikidele põldudele. Kevadel hakkab siis vastavalt hooajale vaatama, kuhu midagi juurde panna või kust maha võtta.

Vähem kaunu, rohkem teri Aastatega on Klais hakanud järjest julgemini katsetama uusi sorte ning taimi tugevamalt toitma. Usk on tekkinud ka aminohapetesse ja leheväetistesse. “Stimulaatorid aitavad taimedel stressist välja tulla,” tõdeb ta. “Aga saagile paneb aluse ikkagi külvikord ja põhiväetamine.”

Pikki aastaid tegeles Rämsi Agro ainult tarbeviljaga. Kuue aasta eest valmis uus kuivati, kolme aasta eest lisandusid kaasaegsed punkrid. Siis võis juba ka seemnekasvatuse poole vaatama hakata.

Praeguseks on uuele saagile alus pandud ja orased näevad head välja.

2015. aastal tootis ta koostöös Scandagraga esimese seemnepartii, see oli talinisu ‘Creator’.

Praegu on ta oma kuivatist välja arendanud Rämsi Seemnekeskuse ning seemnevili moodustab toodangust ligi kolmandiku.

Margus Klais on minimeeritud harimise pooldaja ja sellisel foonil kasvas ka võidusaak.

Herne ‘Alvesta’ külvas Klais külvisenormiga 220 kg ha (sada idanevat tera m2) koos põhiväetisega 27. aprillil põllule,

kus eelmisel aastal kasvas talinisu.

Külvile järgnes umbrohutõrje ja tuulekaera tõrje. “Tuulekaera tõrjun igal aastal kõikidel põldudel, see on siinkandis suur probleem,” tunnistab Klais. Tänavu oli see veel eriti keeruline, kuna tuulekaer tuli n-ö teise rindena pärast pika põuaperioodi lõpetanud jaanipäevast vihma. Siis hakkas hernes juba õitsema ning tõrje sai tehtud tõepoolest viimasel minutil.

Kuna oli kuiv, tõmbas Klais taimekaitset kokku, tehes vaid kaks korda umbrohutõrjet, üks neist tuulekaera vastu – sest mõju olnuks nagunii väike. Haigusetõrjet polnud vajagi.

“Mullu oli kaunu rohkem, üle kümne, aga kõik vajus maha,” rääkis Klais suvel tänavust põldu varem kogetuga võrreldes.

“Aga seekord on rohkem herneid kaunas.”

Kui uurida, kust pärinevad ilma põllumajandushariduseta mehel teadmised, et kasvatada võidusaake, ütleb ta, et need tulevad oma kogemustest ning teistelt põllumeestelt. Erik Paalman ja Margus Lepp on need, kelle ta nimeliselt üles loeb. Kiidusõnad lähevad aga ka hea koostööpartneri Scandagra agronoom-nõustajale Tiiu Annukile ja Kristjan Kasearule. “Ning muidugi koolitused – nii palju, kui vähegi käia jõuan,” lisab Margus Klais.

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE • välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad

www.ehitusplaat.ee Peterburi tee 63a, Tallinn tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

plaadid • tuletõkkeplaadid

14 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

Tiit Tamme:

MARGUS AMEERIKAS

rüpsi saab mahedalt kasvatada küll Aastaid usuti, et rapsi ja rüpsi on mahedalt võimatu kasvatada, kuna need vajavad palju taimekaitset. Mahetootja Tiit Tamme aga tõestas vastupidist, korjates oma rüpsipõllult üle kahe tonni saaki.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

U

mbrohu vastu aitab õige harimine. Rapsi ja rüpsi põhivaenlased on aga kahjurputukad – maakirp, hiilamardikas, kapsakoi ja kõdrasääsk. Suurtel pindadel toimivat mahedat putukamürki pole ilmselt siiani suudetud välja mõelda.

Lammaste pärast mahedaks Eidapere talunik Tiit Tamme tuli aga nõustaja Lilia Kulli õhutusel võistlema just talirüpsiga ‘Legato’. Saaki 2,1 t/ha võib rekordiks pidada, sest varem on maherüps olnud võistlusel vaid korra. Aastal 2010 võistles sellega Juppi OÜ ning sai saagiks 1,3 t/ha.

250 hektaril peamiselt mahedat seemnevilja tootev Tamme talu on mahe alates 2005. aastast. Algul peeti veiseid, siis sigu ja lõpuks lambaid. Alates 2010. aastast kasvatatakse ainult vilja.

Mahetootmisega alustatigi lammaste tõttu, sest mahe lambaliha on hea eksportkaup. Samas sobis see ka viljakasvatuseks: Eidapere kandis on kesised turba-, liiv- ja savimullad, kus väetis ei anna sama head efekti kui parematel põllumaadel.

Väetist osta oli Tamme sõnul algul ka kallis. Praegu, mil saagid tänu teadmiste kasvule kõrgemad ja seemnevilja hind tavavilja omast parem, jaksab ka väetist osta. Õnneks on turul juba päris hea valik mahetootmisele sobivaid väetisi.

90 protsenti Tamme talus kasvatatavast viljast ongi seemnevi-

li, mida müüakse teistele mahedatele. Mahetootjate lehel on seemnetootjad koos kontaktidega olemas, sealt Tiit Tamme üles leitaksegi. Kliente on tal üle Eesti, Peipsi veerest Hiiumaani.

“Aastate lõikes on kõige kasumlikum olnud mahekaer.

Kuna sellel on hea müügihind, tahetakse seda kasvatada ja nii on ka seemnel minekut,” selgitab Tamme, lisades, et tänavu oli populaarne ka rukis.

Selle üle, et põllumeeste elu on raske, Tiit Tamme väga ei nurise. Kuigi saagid olid tänavu väiksemad, on kokkuostuhind parem, seemnehind kõrgem, suureks abiks on ka sertifitseeritud seemne ja mahetoetused.

Samas on kulud suuremad.

Tänavu näiteks ei sobinud kaeVÕISTLE JA

TIIT TAMME ¿ Tamme talu Raplamaal Eidaperes. ¿ Talirüps ‘Legato’ 13,9 ha, saak 2,1 t/ha.

Tiit Tamme talirüpsi põld oli kuivast suvest hoolimata lopsakas, sest sai vara kasvuhoo sisse.

rast lausa veerand seemneks, kuna tera oli kuiva suve tõttu liiga peenikeseks jäänud.

“Meil on täiesti künnipõhine põlluharimine. See hävitab palju efektiivsemalt umbrohtu, mulla struktuur on künnijärgselt parem ning künd toob toitaineid mulla alumistest kihtidest üles. Mahedaga minimeeritud harimine ei toimi,” räägib Tiit Tamme.

Seda on ta katsega kindlaks teinud – pool põldu kündis, teisel poolel tegi pindmist harimist ja külvas sama seemne. Künniosal oli juur silmaga nähtavalt pikem ja võrseid rohkem.

Rüpsiga tasub katsetada Tänavune hea rüpsisaak pole algaja õnn, vaid mitmeaastase töö ja kogemuste kasvamise tu-

lemus. Head saaki on ta sellega proovinud saada juba kolm aastat. Esimesel aastal sai 380 kg/ha – siis võttis jaanipäevane külm vilja ära. Mullu korjas aga tänavusest veel suurema saagi, 2,8 t/ha. Kahjuks ta toona ei võistelnud.

2017. aastal oli Tammel võimalik saada enda kasutusse 31 ha rohumaad, mille eakas peremees vähendas tootmist. Sinna Tamme võistluspõllu rajaski.

Kõigepealt kündis ta söödi üles, seejärel andis väetiseks kanasõnnikul põhinevat maheväetist Monterra BIO ning Hispaaniast pärit rammuainet, mida kutsutakse “mustaks pärliks”.

Võistluspõllu külviaeg oli 15. august. Rüps üle ei kasvanud ning talvitus hästi, sest Eidapere metsade vahel polnud karmi külma, ent oli piisavalt lund.

Kevadel sai põld kolm korda mahetootmises lubatud leheväetisi, lisaks aminohapetel põhinevat turgutusainet Prolis ning Raskilat. See on kontsentraat hobusesõnniku põhjal, mida toodetakse Soomes.

Koristusaeg oli 11 kuud pärast külvamist, juuli teisel dekaadil. Rüps tuli põllult niiskusega 7–8%, nii et jäi vaid tuul läbi lasta ning seeme puhastada ja sorteerida. Kuivatuskulusid polnud.

“Ei saa ainult seda vaadata, palju sa välja käima pead, vaid ka seda, millise hinna eest ise müüa saad,” arutleb Tamme. “Maalt ei või ainult võtta, sinna tuleb anda ka, muidu üle tonni saaki ei saa.”

Maheväetistega varustab teda peamiselt firma AgriPartner.

Neid tuleb Tamme hinnangul igal aastal juurde ning seetõttu langevad ka hinnad – jõuab osta.

VILJELUSVÕISTLUS 2018

Nr 10 (73) 22. november 2018

l

M A A M A J A N D U S 15

Katrin Tootsman:

läga teeb igale põllule head

LII SAMMLER

Ainus tavaviljeleja, kes tänavusel võistlusel suviviljaga osales, oli Paunvere Agro. Kuivast suvest hoolimata andis varane oder ‘Aukusti’ võistluspõllult saagi kuus tonni hektarilt.

REIN RAUDVERE rein.raudvere@maaleht.ee

“T

änavu jäi saak meie mõistes väikeseks, oleme ka kaheksa tonni kätte saanud,” ütleb Paunvere Agro tootmisjuht Katrin Tootsman. Jõgevamaa, sealhulgas Palamuse ümbrus oli Eesti üks kuivemaid kante üleüldse. Paratamatult oli seepärast ka Paunvere Agro põldudel põuakahjustusi omajagu.

Hindab varast otra “Potentsiaal on ‘Aukustil’ hoopis suuremaks saagiks kui see kuus tonni, mille tänavu saime. Sama skeemi järgi nagu tänavu oleme teda aastaid kasvatanud ja ta on meil ära tasunud,” arutleb Katrin Tootsman. Lõppeva aasta kohta on aga tulemus kindlasti esiletõstmist väärt.

Sorti ‘Aukusti’ on ta ümber Palamuse asuva Paunvere Agro

põldudel kasvatanud vähemalt viis hooaega. “Meil on temasse usku, ta on end erinevatel aastatel õigustanud, andes stabiilse ja hea saagi,” kinnitab ta. “On hästi varane, lisaks on meie põllud üsna happelised ja see sort sobib meie muldadele hästi,” selgitab Tootsman.

Taimehaigustega on Tootsmani kinnitusel aastati lood erinevad. Võrklaiksust tänavu teatud määral esines. “Ei saa öelda, et temaga vähem muret oleks kui teiste sortidega, aga meil on tugev taimekaitse ja see aitab taimed terved hoida,” nendib Tootsman.

VÕISTLE JA

KATRIN TOOTSMAN ¿ Jõgevamaa, Palamuse. ¿ Varane oder ‘Aukusti’ 32,2 ha, saak 6,0 t/ha.

Viljelusvõistlus 2018 LÕPUKONVERENTS 30. novembril EMÜ peahoone aulas Kreutzwaldi 1, Tartu

Katrin Tootsman kasvatab Paunvere Agros igal aastal häid saake.

Võistluspõld 32,19 ha asus Varbevere külas ja mullu kasvas seal mais. Sügiskünd tehti novembri keskpaiku ning tänavused harimistööd algasid 22. aprillil kultiveerimisega. Kolm-neli päeva hiljem järgnes vedelsõnniku laotamine, mida anti 20–25 tonni hektarile.

Abiks vedelsõnnik Üheks heade saakide põhjuseks peabki Katrin Tootsman läga kasutamist. Järk-järgult on ta vedelsõnnikut hakanud andma kõikidele kevadkülvi alla minevatele põldudele.

“Just seepärast, et ühtlustada fosfori- ja kaaliumisisaldust kõikjal muldades, ei pane me vedelsõnnikut vaid üksikutele põldudele. Sedamoodi panustame sellele, et meil on hiljem lihtsam kasutada üksnes üht väetist, mitte et eri põldudel erinevaid väetisi,” selgitab Katrin Tootsman.

Põllumajanduses läheb Tootsmanil neljateistkümnes hooaeg ja tänavune teda väga ei üllata, kuna on näinud igasugu ilmaolusid. “Iga aasta on erinev ja kogu aeg õpime. Ning järgmisel aastal on sellest hoolimata jälle kõik uus,” naerab ta.

• KOGUNEMINE JA TERVITUSKOHV KELL 9–10 PÄEVAKAVA KELL 10–16 • Ülevaade Eesti taimekasvatushooajast 2018 ja tulevikuplaanidest.

ILLAR LEMETTI • Soome viljelusvõistlus SaoKisa 2018 ja võistlused mujal maailmas.

ANNALEENA YLHÄINEN • SatoKisa 2018 odra saagikuse võitja ettekanne. KARI ALASAARI • Ilm 2018. aastal ning mida ennustavad meile tuleviku kliimastsenaariumid. LAINE KEPPART, TRIIN SAUE • VILJELUSVÕISTLUS 2018 TULEMUSED. VÕITJATE AUTASUSTAMINE. • LÕUNA • Viljelusvõistlus 2018 agrotehnika kogemused võistluspõldudelt.

PEETER VIIL • Viljelusvõistlus 2018 saagi kvaliteet. EILI RAJAPUU • Viljelusvõistlus 2018 põldude tulukus. RAIVO VETTIK • Viljeluspõldude mullastik ja väetamine. PRIIT PENU, ALAR ASTOVER • Maheviljelejana viljelusvõistlusel. JÜRI ILVES • Selle aasta kogemused. ERIK PAALMAN • Viljelusvõistluse kogemuste rakendamine. RAIVO SELL Osaleda soovijatel palume eelnevalt registreeruda: https://goo.gl/forms/XOVJVEYjtJZWa0c83 Täiendav info: http://taim.etki.ee/eelteated; https://www.facebook.com/viljelusvoistlus/

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

16 M A A M A J A N D U S l  R E K L A A M

Nr 10 (73) 22. november 2018