Maamajandus (veebruar 2019)

MESILASPEREDE TOETUSELE PARIMATE KARJADE

ANNI ÕNNELEID

piimatoodang ületab 12 tonni

ITAALIA JUUSTE

on uskumatult palju ja nad on uskumatult maitsvad

pannakse suuri lootusi

TERJE LEPP

ARGO INGVER

21. veebruar 2019 Nr 2 (76)

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Skeemitamine ei paneks silmi särama

M

aaelu Edendamise Sihtasutuse sel kuul korraldatud ringsõit, leidmaks Eesti parimaid loomakasvatajaid, pani komisjoni liikmetel silmad särama.

Sest silmasära on nakkav.

Kõik kuus loomakasvataja kandidaati, kes tänavu eelvalikust välja sõeluti ja kellel külas käidi, olid noored või nooruslikud põllumehed.

Kandidaatideks esitatud mehed-naised tulid külalistele vastu, olid avatud, rõõmsad, positiivsed, hakkamist ja tulevikuusku täis.

Pooled esitatutest – piimatootjad Jaanus Kiisk ning Siim Riisenberg ja lihaveisekasvataja Andres Vaan – olid noored mehed, kes majandamise põhiraskuse aasta-paari eest isalt oma õlule võtnud.

Sama pilt on viimastel aastatel avanenud ka viljelusvõistlusel ning parima taimekasvataja konkursil.

Mõne aasta tagusel viljelusvõistlusel astus tootmisjuhina ette Puide talu noorperemees, maasika- ja viljakasvataja ning seemnetootja Ahti Nurm, kelle avatud, arukas ja argumenteeritud jutt kõigile sügava mulje jättis. Mullu esindas isa Aare Leidiku asemel Luunja Mõisa võidukat rukkipõldu tema poeg Rainer. Üks mullustest parima taimekasvataja kandidaatidest oli Jaak Läänemetsa poeg Ott. Võib ju õelutseda, et noorte jõulise pealatuleku taga on noortaluniku toetus. Võib ka ettevõtte isalt pojale üle andmist küüniliselt skeemitamiseks nimetada, mille eesmärk on vaid PRIA jaotuskavades punkte või raha saada.

Kokkupuuted noorte põllumeestega, kes koos isaga või isa asemel ettevõtteid juhivad, räägivad teist keelt. Noored juhid on saanud hea ettevalmistuse, neil on kõrgharidus, nad on õppinud või stažeerinud välismaal. Nad mõtlevad uuendusmeelselt, julgelt ning isegi majanduslikumalt kui isad. Nad on juba laiendanud ettevõtte tegevust, suurendanud maad või karja, soetanud innovaatilise tehnoloogia, ehitanud uusi tootmishooneid.

Ja mis peamine – nende silmad säravad, kui nad põllumajandusest räägivad.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

KERLI ATS: oleme iseseisvad,

kuni talunikud seda soovivad Kerli Atsil on talunike juhina saanud aasta täis. Nüüdseks on sihid selgemad ning sõnad kindlamad.

30aastasel taluliidul on käsil uued projektid ja neil läheb hästi.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

K

uu algul pidas taluliit ilusa juubelipeo Tartumaal Mileedi Lillemajas.

Peo perenaine oli ETKLi juht Kerli Ats, peremees nõukogu esimees Kalle Hamburg. Kerli Atsiga ajasime sel puhul ka juttu. nnn Kuidas hindad ETKLi praegust seisu – liikmete hulka, aktiivsust jne. Kas trend on stabiilne, kasvab või kahaneb?

Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteks on 19 organisatsiooni, millesse omakorda kuulub pea tuhat talupidajat. Seega on ETKL suurim põllumajandustootjaid koondav esindusorganisatsioon. Hetkel on trend stabiilne ja liikmete arv vaikselt kasvab.

ETKLi liikmesorganisatsioonidest on osa maakondlikud taluliidud ja osa erialaliidud. Tegevust koordineerib nõukogu, kuhu kuuluvad Jaan Kiider (Saaremaa Talupidajate Liit), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Olavy Sülla (Pärnumaa Talupidajate Liit), Ants Aaman (Eesti Maakarja Kasvatajate Selts) ja nõukogu esimees Kalle Hamburg (TÜ Talukartul, Raplamaa Talupidajate Liit).

rääkida Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi kujundamisel ja hoolitseda selle eest, et Eesti talupidajate huvid saaksid kaitstud. Kõige olulisemad on maaelu arengu toetused, mis peavad tagama meie talude arengu.

Meie üheks olulisemaid tegevusi on loomakasvatustalunikele asendusteenistuse pakkumine. Tean oma

pere kogemustest, et loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on ka kvaliteetsel tööl väga oluline roll.

Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu ning nii on võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral äärmiselt oluline.

Milline on praegu ETKLi missioon?

Kui tsiteerida kirja pandut, siis meie eesmärk on edendada konkurentsivõimelist, ressursitõhusat ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga kohaliku toidu tootmist ning maaomandi heaperemehelikku kasutamist, keskkonna­sõbralikku ja piirkondade eripärasid arvestavat, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtustega põllumajandust ja metsandust, ühistegevusel põhinevat tootmist, töötlemist ja turustamist ning maapiirkondade arengut.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tähtsaim ülesanne on kaasa Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee, 5699 0792

Talunikud tahaksid võimalikult kiiresti oma toodangu eest raha kätte saada, tööstused soovivad aga võimalikult pikki maksetähtaegu.

Millised on ETKLi liikmete peamised mured, mille lahendamisel saate aidata?

Suurim mure on põllumajandusettevõtete kontsentreerumine, mis on viinud selleni, et suured ettevõtted muutuvad aina suuremaks ning nende turuosa kasvab jätkuvalt. See omakorda on viinud põllumajandusmaa kontsentreerumiseni nende suurte põllumajandusettevõtete kätte. Kuna põllumaa on piiratud ressurss, on selle müügi- ja rendihinnad tõusnud erakordsetesse kõrgustesse.

Mõningane abi oleks väiketalude suuremast toetamisest, et nad paremini vastu suudaksid pidada, ning n-ö toetuste lae seadmisest, nagu Euroopa Komisjonil kavas on. Vähem oluline pole ka ühistegevus.

Teine suur murekoht on põllumajandussektori ettevõtjate vananemine ja noorte vähene pealekasv. Sestap on ülimalt oluline toetada noorte põllumajandustegevusega alustamist nii investeeringutoetustega kui ka kvaliteetse nõuandega. Peame vajalikuks arutada ka riigi maade rentimist spetsiaalselt noortalunikele.

Millised on praegu käimasolevad ETKLi suuremad projektid?

Taluliit on alates 2015. aastast Ehtsa Talutoidu kaubamärgiga toetanud väiketalunike toodangu turustamist. Kaubamärgi eesmärk on suurendada teadlikkust talutoidust, selle kasulikkusest, eelistest ja mitme­kesisusest.

Taluliit näeb põllumajanduslikul väiketootmisel tulevikku ning soovib tõsta talu-

Kerli Atsi sõnul on ETKLi liikmete suurim mure põllumajandusette­ võtete kontsentreerumine.

Abi võiks olla väiketalude suuremast toetamisest.

ERAKOGU

toote tuntust. Tegu on valdavalt mahetootega, millel kõrge toiteväärtus ja kindel päritolu.

Talutoodete nõrkuseks on nende raskesti kättesaadavus, mistõttu on ka tarbijate teadlikkus väike. Samas on nüüdseks kaubamärgiga liitunud üle 60 talutootja.

Talupidajate Keskliit korraldab sel aastal juba neljandat korda parima talutoidu valimist, mille siht on tõsta esile ehtsat talutoitu ja tunnustada talunike tööd.

Mullu alustasime agroturismi projektiga. Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismi abil lisasissetuleku võimalust.

Turismiteenuseks võib olla nii majutus kui toitlustus, aga ka näiteks talu juures tegutsev talupood, isekorjamise põllud, õppeja haridusprogrammid, seminariruumide rentimine, talurestoranid, lüpsivaatlused, toodete degusteerimised, käsitöö töötoad jpm. Samuti korraldame traditsioonilist talupäeva, mis 2019. aastal toimub juba 28. korda Ida-Virumaal.

Kas surve liituda põllumajandus-kaubanduskojaga on tugev?

Hetkel me tugevat survet Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga liitumiseks ei tunne. Meie liikmed on otsustanud jätkata iseseisva organisatsioonina.

Meie peamine mure seisneb selles, et me näeme, kuidas on erinevad huvid põllumajandustootjatel ja äriühingu vormis toimivatel toidutööstustel.

Lihtsa näitena tooksin siin selle, et kui talunik soovib oma toodangu eest maksimaalselt suurt hinda, soovib tööstus maksta võimalikult madalat hinda. Sama puudutab ka maksetähtaegu: talunikud tahaksid võimalikult kiiresti oma toodangu eest raha kätte saada, tööstused soovivad aga võimalikult pikki maksetähtaegu.

Need vastandlikud huvid on üks peamine põhjus, miks me ei pea võimalikuks kuuluda ühte organisatsiooni äriühingutega.

Talupidajate keskliidul on kindel fookus pühenduda talunike huvide esindamisele.

Samas on meil viimastel aastatel olnud hea ja konstruktiivne koostöö põllumajandus-kaubanduskojaga, oleme neile selle eest tänulikud ning kavatseme ka edaspidi koos panustada põllumajandussektori arendamisse.

Koos tegutseme näiteks selle nimel, et Eesti põllumeeste Euroopa Liidu otsetoetuse võrdsustamine tuleks võimalikult kiiresti.

Jätkame iseseisvana, kui talunikud on nii otsustanud.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

l

M A A M A J A N D U S 3 ETKL

Peoperemees oli ETKLi nõukogu esimees Kalle Hamburg ja -perenaine tegevjuht Kerli Ats.

Eksminister ja muusik Urmas Kruuse loitsis talu­ meestele paremat ilma.

Taluliidu esimene esimees Aldo Tamm meenutas, kuidas kõik algas.

Kaul Nurm, kes laulab inseneride meeskooris, ei hoidnud oma oskusi ka peol vaka all.

Kaks kanget naist – Eesti kauneima maakarja omanik Liia Sooäär ja maakarja kasvatajate seltsi juht Käde Kalamees.

Maaelu Edendamise Siht­asutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg ja nõustamisteenistuse juht Leho Värk.

Taluliit sai alguse kulakute kursusest Taluliit tähistas oma 30. sünnipäeva Tartumaal Mileedi lillemajas. Kutsutud oli ligi 300 inimest – taluliidu ja kohalike liitude juhid, asutajaliikmed, tublid talunikud ja koostööpartnerid.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

M

ileedi lillemaja härmatisehõngulises saalis olid kõik lauad täis, pakuti maitsvat toitu ja tuju hoidis üleval Anne Veski.

Liidu esimene juht Aldo Tamm meenutas sisukalt ja humoorikalt

seda, kuidas kõik algas. 1988. aastal tekkisid Eestis esimesed talud ning 22. jaanuaril 1989 moodustati Paides Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL). Asutamiskoosolekul anti kolmele esimesele talunikule kätte omandipaberid.

Mõtted talude suunas hakkasid liikuma 1988. aastal, kui Saku põllumajanduse õppekombinaadis pandi kokku esimene talunike kursus.

“Kas teil algavad need kulakute kursused – nii küsisid huvilised, kui kursused välja kuulutati,” jutustas Aldo Tamm. Tema sõnul oli märkimisväärne see, et kuigi taluliidu asutamiskoosoleku avalauluks oli plaanitud lipulaul, lauldi tegelikult hoopis Paciuse “Isamaad”.

Taluliit sai algaastatel talude heaks palju ära teha. Kohe kui liit moodustati, hakkasid tulema välismaised koolituspakkumised Soome ja Rootsi. Sama kiiresti hakkas saabuma kasutatud põllutehnikat. Esimene koorem tuli Rootsist, seejärel kohe ka Soomest.

Juubelipeole tulemata jäänuid oli ETKLi praeguse tegevjuhi Kerli Atsi sõnul vähe – see näitab, et talunikud peavad oma organisatsioonist lugu. Ka tervitajate ja õnnitlejate suust kostis mitu korda, et taluliit on sirgeselgne ning läheb iseseisvana edasi, kuigi muud suuremad esindusgrupid on juba koondunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja “katuse” alla.

Tehti ka rahvateatrit.

Pidu peeti härmahõngulises Mileedi lillemajas.

KESKLIIGENDIGA LAADURID www.norcar.ee

Norcar BSB Eesti AS

• Rebase 16, 79702 Prillimäe, Raplamaa • +372 526 7524 • info@norcar.ee

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

4 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

Ühistegevus ja koostöö põrkub su Viimasel ajal avalikkusse jõudnud sõnumid järjekordsetest tagasilöökidest Eesti ühistegevuses sunnivad juurdlema põhjuste üle, miks meil asjad on nii ja kuidas olukorda parandada.

Siin on näha kindlad mustrid.

M

eie ühistute arendamisel on jäänud tähelepanuta ühistu enda omanike vaade, nende soov panustada, kasutada oma ühistu teenuseid kokkuleppelisel määral ning juhtida oma otsuseid. Ühistu on maailmas ennast tõestanud, kuid ka seal on olnud tagasilööke, millest tuleks õppida. Kui mitmes riigis on põhjalikult uuritud ühistute juhtimist, juhtimismudeleid, otsuste tegemise protsessi ning omanikupoolseid kontrolliõigusi, siis Eestis selline ülevaade puudub.

Nagu on selgunud teiste riikide ühistu juhtimisstruktuuride ja mudelite käsitlusest, on ühistu omanike-liikmete kohustused ja vastutus vaja selgeks saada enne seda, kui ühistu on moodustatud.

Hilisemate vaidluste ja tõlgenduste ärahoidmiseks on vajalik kõikide liikmete igakülgne panustamine nii ühistule seatavates ootustes kui ka arengusuundades.

Hüpotees, et ühistuliste organisatsioonide juhtimismudeli-

RANDO VÄRNIK Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor

te parem tundmaõppimine võimaldab meil mõista ühistu juhtimises tekkivat vastutuse hierarhiat ja vältida ühistu juhtimises tekkivaid vigu, vajab tõestamist.

Senised koostöösidemed ühistutega näitavad, et selle teema olulisust ei tohiks alahinnata.

Selline vaade aitab meil mõista, miks ühistu liikmed peavad suutma oma vara juhtimiseks väga selgeks saada juhtimistasandite rollid ja funktsioonid.

Millised on üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse liikmete otsustamise tasemed, kuidas viiakse läbi vastavate tasandite otsuste juhtimine ja kontroll?

Sellistele küsimustele vastuse

PRIIT SIMSON

saamine võib anda meile enam selgust ühistute arenguprobleemidest.

Maaülikooli üks uurimisprogrammidest Ühistegevuse teadmiste levikuga on Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi eestvedamisel ning koos partnerorganisatsioonidega tegeldud ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi abil aktiivselt viimased kaks aastat. Teadmussiirde pikaajaline programm ühistegevuses on aastatel 2017–2018 oma tegevustesse haaranud ca 280 põllumajandustootjat, metsaomanikku, maamajanduse nõustajat, teadlast.

Selle kahe aasta jooksul on saanud selgeks, et oma natuurilt on eestlane pigem iseseisvalt toimetav ning alles viimases hädas asutakse rääkima koostööst ja ühistegevuse võimalikkusest.

Selle programmi seniseks suurimaks tulemuseks saab lugeda eri valdkondade ja tootjate kokkuviimist ning ühistulise majandusmudeli analüüsimist praktiliste näidetega, seega huvi ära-

tamist ühistegevuse kui võimaliku ärimudeli osas. Usaldusväärsem ja hinnatum on see teadmine, mis võimaldab pakkuda praktilisi lahendusi, kuid ka akadeemiliste ekspertide poolt edasi antud teooria on olnud asjakohane.

Meie tegevustes osalenute arvates on vaja vanu tõdesid üha uuesti üle korrata, et need juurduks ning aitaks organisatsiooni oma eesmärkide sõnastamisel ja tegevuste kavandamisel. Väga hinnatakse, et ausalt toodaks esile ka ühistute arengus ette tulevaid probleeme, mis on omased iga organisatsiooni elutsüklis.

Ühistegevus muutub järjest vajalikumaks Palju räägitakse meie toidu- ja põllumajandussektori riskide juhtimise ning kohanemise vajadusest. Siin võiks ühistegevus olla üheks võimaluseks. Kuid nii nagu on meie koolitustel osalenud ise väitnud, läheb meil majanduses ilmselt veel liiga hästi, mistõttu ei vaevuta tõsiselt läbi mõtlema võimalusi, mis aitaksid meid edasi ka siis, kui head ajad taas läbi saavad.

Kahe aasta jooksul on saanud selgeks, et oma natuurilt on eestlane pigem iseseisvalt toimetav ning alles viimases hädas asutakse rääkima koostööst ja ühistegevuse võimalikkusest.

Üks Eesti vanimaid ühistuid on E-piim, kuid siiani tõmmatakse võrdusmärk E-Piima ja selle juhi Jaanus Muraka vahele.

Mõneti on see mõistetav seoses probleemiga, et tervikuna meie toidutootjate/põllumajandusettevõtete kohustuste koorem on suur ning lisakohustuste võtmine pole alati vastuvõetav. Siiski, globaalsel toiduturul toimuvaid muutusi nägemata ja nende vastu ennast kindlustamata võidakse konkurentsist välja kukkuda. Tulevikus on globaalsel toiduturul koostööta raske hakkama saada.

Meie programmi kaasatud mainekate välisekspertide sõnum oma kogemusele tuginedes on, et globaliseeruval toiduainete turul hakkama saamiseks on vaja otsida võimalusi tootmiskulude vähendamiseks läbi otsustamise ja oma toodangu müügiõiguse üleandmise ühistule.

Ühistuline majandusmudel peab olema efektiivne ja tootma tulu oma liikmetest omanikele.

Siis ei saa tekkida küsimust, miks ühistu pakub mulle madalamat hinda kui tema konkurendid.

Milline on väga hea ühistu?

Minult on tihti küsitud, milline on hea ja elujõuline ühistu; kas on mingid kriteeriumid, mille järgi saaks iseloomustada tugevat ja elujõulist ühistut. Olen vastanud, et kui ühistu liikmed tahavad panustada oma aega ühistu ja ka enda arendamisse, siis tõenäoliselt on tegu elujõulise ühistuga.

Praegu ei ole meil välja töötatud konkreetseid mõõdikuid või

PÄE VAKO R R AL

Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

l

M A A M A J A N D U S 5

uhtumisega metoodikat, millega ühistu elujõulisust mõõta. Kindlasti oleks vajalik selliste mõõdikute olemasolu, mille alusel saame näidata meie ühistutele, mis suunas nad peaksid edasi arendama oma juhtimisstruktuure, vastutuse ja kontrolli funktsioone ning organisatsiooni.

Lühidalt öeldes tahavad kõik ühistu liikmed, et nende ühistu oleks efektiivne nii protsessides kui ka juhtimises. Iga ühistu arengu võti on eeskätt ühistu liikmete käes ning arenguvajadusi peavad ju kaardistama ja kokku leppima ühistu omanikud-liikmed-ühistu teenuste kasutajad.

Meil ei ole väga head ülevaadet ka ühistutega liitunute või mitte liitunute ootustest ja motivatsioonist ühistusse astuda. Kirjanduse põhjal võib eristada mitmeid motivatsioonitegureid, nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke, mida ühistu liikmed oluliseks peavad. Kavandame sellekohast uuringut ka Eestis.

Oleme programmi vedamise vältel aru saanud, et enam tuleb viia tegevusi ühistu liikmetele nii-öelda koju kätte. Sellisel juhul on loota, et inimesed mõtlevad

Vahel on õigete küsimuste küsimine sama tähtis kui vastused nendele.

ANNI ÕNNELEID

kaasa ja osalevad selles aktiivselt. Meie eesmärk on, et ühistute poolt väärindataks enam Eesti põllumajandustooret ning sellest loodaks võimalikult suurt lisandväärtust.

Usalduseta ühistu ei jää kestma Ühistutes tuleb enam rääkida sellest, et nii palgatud juhid kui ka liikmete moodustatud nõukogud peavad tegema sisulist koostööd, sest nagu meie koolitustel on öelnud ka väliseksperdid – “usalduseta meeskond ei jää kestma” ja “usaldus on see, et sa ei pea ennast oma meeskonnaliikmete eest kaitsma”.

Programmi üks lisaväärtusi on tugeva ekspertvõrgustiku väljaarendamine, mis tähendab, et sa saad maailmas paluda abi oma konkreetse probleemi lahendamiseks või sa tead eksperti, kelle võrgustikus on vastava valdkonna spetsialist.

Eesti tasandil on vaja välja arendada siseriiklik ühistegevuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on probleemide süsteemne lahendamine. Igakülgne uue teadmise loomine koostöös välisekspertidega tugevdaks meie ühistute arengut ja tulevikku.

Tihti on küsimus ka selles, et koolitajad ise vajavad täiendõpet ja võrgustikku, et ennast arendada. Praegu on need küsimu-

Kui kõneldakse edukalt toimivast ühistust, räägitakse Kevilist.

sed siiski ainult vähesel määral lahendatud. Seega kompetentsi kasvatamine ja selle arendamine on äärmiselt oluline, kui tahame, et meie sektori elujõulisus suureneks. Ühistulise majandusmudeli toimimisest arusaam peab enam jõudma noorteni. Meil on mitmeid ühistulisi rahakogumise platvorme, kus omanikud ise määravad, kuidas seada reeglid oma raha ja ressursside kasutamiseks. Kindlasti on siin tõsine koht aruteluks, kuidas ja mil määral peaksime oma noori ühistege-

vuse teemadel harima ning näitama neile muu maailma kogemusi.

Olen viimasel ajal kuulnud ütlemist, et järgmine tehniline revolutsioon saabub siis, kui suudame asuda koostööle. Pean nõustuma, et koostöö vorm, kokkulepped, usaldus ning vastutuse võtmine eeldab teadmisi ja tegelikku tahet kuulata ja arutleda.

Kindlasti ei ole see lihtne ning on aeganõudev, aga vaieldes saavadki selgemaks mõned asjad, mis algul tunduvad keerulised.

Kindlasti on vaja teada ja osata kasutada erinevaid töövahen-

deid, et koostöö ka sisuliselt algaks. Tekivad ka küsimused koostöövormist, põhiprintsii­ pidest.

Oleme ka oma sektori partneritega arutanud, et ühistegevusse tuleb inimesi kaasata, ja ainult läbi selle, et nendele anda võimalus osaleda protsessis, tekib neil ka vastutus eesmärkide saavutamise eest. Halb on see, kui eesmärgid on kirjeldamata või pole täpselt seatud. Ka siis on oht, et koostöö ei pruugi õnnestuda.

Lihtne põhimõte ühistute juures on, et need, kes omavad ja fi-

nantseerivad ühistut, peavad kasutama ka selle teenuseid.

Mitmel meie kohtumisel on jutuks tulnud, et igal ühistul peab olema endal ka nn omaniku käsiraamat, mis tuletab liikmetele meelde, et nende omandi arendamine ja hea käekäik sõltub neist endist. Väljakutseid on palju ning sellise kompetentsi koondamine ja väljaarendamine, mis võimaldab paremini tegelda ühistute arenguvajadustega, on äärmiselt vajalik. Nüüd on tarvis kokku leppida alused ja põhimõtted selle käivitamiseks.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA W2.5x2540 segmentkantpink

NOVA TY3001 hüdrauliline press

NOVA 5110 tööstuslik puidufreespink

NOVA 3140 trummellihvpink

Tugev tööpink intensiivseks professionaalseks kasutamiseks.

Kvaliteetne ja vastupidav konstruktsioon.

Hüdrauliline press suurel koormusel kasutamiseks. Metallitöömehe vältimatu ja väsimatu töökaaslane. Tugev ja vastupidav konstruktsioon. Kvaliteetne hüdraulika. Selge ja suur manomeeter.

Nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks toodetud tippklassi alafrees. Varustatud kvaliteetse kelgu, juhikute ja kallutatava spindliga. Kui vahetada spindel lihvtrumli vastu, on mudel 5110 kasutatav ka lihvpingina. CE-nõuetele vastav elektri- ja turvavarustus. Täpne reguleerimine seaderatta abil. Etteandeseade NOVA PF32 on lisavarustus.

Kvaliteetne trummellihvpink professionaalseks kasutamiseks.

Masinaga on kaasas P80 lihvlint.

Max töölaius: 2540 mm Max paksus: 2,5 mm Tagapiire: 0–135 mm Kaal: 1230 kg

HIND:

Surve: 30 t Käigu pikkus: 160 mm Töötlemise kõrgus ja ala: 0–840 mm Pikkus: 850 mm Laius: 700 mm Kõrgus: 1800 mm Kaal: 150 mm

5233,87 € (KM 0%)

HIND:

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2800 W Mootor: 1800/3000/6000/9000 p/min Spindli suurus: 30 mm Laua suurus: 640 x 710 mm Lükandlaua suurus: 480 x 500 mm Liugrelss: 1000 mm Kaal: 198 kg

563,71 € (KM 0%)

HIND:

1 927,42 € (KM 0%)

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 1400 p/min Etteandekiirus: 0–3 m/min Max lihvimise laius: 405 mm Max kõrgus: 130 mm Lihvimisrull: 132 x 140 mm Tolmukoguri liides: 100 mm Kaal: 80 kg

HIND:

805,65 € (KM 0%)

NOVA WB-24 tisleripink

NOVA 15 puidutreipink

NOVA MB-104B paksusmasin

NOVA 100 metallilihvlintpink

Väga populaarne ja kvaliteetne Saksa pöögist valmistatud tisleripink. Vastupidav ja tugev pink soodsa hinnaga. Saab töötada mõlemal pool. Kruustange on neli – kaks mõlemal pool. Suurepärane valik nt õppeasutustele. Pinki saab samaaegselt kasutada kaks õpilast.

Vastupidav konstruktsioon. Võimas ja töökindel. Pööratav mootor: 45, 90 või 180 kraadi. Võid treida suuri detaile, pöörates mootorit 180 kraadi tagapoole. Tugev alus standardvarustuses kaasas.

Lisavarustusena saab lisada kopeerseadme.

Vastupidavam mudel, suure koormuse jaoks valmistatud höövel.

Tugev ja vibratsioonivaba. Eriti täpne hööveldus. Sisseveoga kolmeteraline lõikur. Tagasilöögi ärahoid. Malmlaud nelja ettesööterulliga.

Lindivahetus on tehtud eriti kiireks ja käepäraseks. Lindi paika seadmine on väga lihtne ja õnnestub 100%. Tugev konstruktsioon. Kvaliteetne mootor.

Kaasas: veotsenter, kinnitusplaat 150 mm, pöörlev tsenter (MK2) Pinge: 230/380 V Mootori võimsus: 750 W Pöörlemiskiirus: 500–2000 (variaator) rpm Spindel: M33 x 3,5 Tsentrite vahe: 1100 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 355 mm Spindli läbiviik: 10 mm Tagapuki tsentri käik: 57 mm Kaal: 95 mm

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3000 W Mootor: 5000 p/min Terade arv: 3 Max höövelduse laius: 406 mm Lõikepea läbimõõt: 75 mm Etteandekiirus: 6 m/min Max kõrgus: 204 mm Kaal: 240 kg

HIND:

HIND:

Pikkus: 1830 mm Laius: 1150 mm Kõrgus: 815 mm Kaal: 78 mm

HIND:

479,84 € (KM 0%)

560,48 € (KM 0%)

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

Ladu asub meil Soomes Rullatie 6 60510 Seinäjoki Soome

1 846,77 € (KM 0%) KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Lihvlindi suurus: 100 x 1220 mm Lihvlindi kiirus: 1140 m/min Pikkus: 680 mm Laius: 360 mm Kõrgus: 940 mm Kaal: 44 kg

HIND:

402,42 € (KM 0%)

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

Inglise taimefüsioloog: kõige tähtsamad on detailid!

Eestis sellel aastal juba viieteistküm­ nendat korda peetava viljelusvõistluse analoog Inglismaal on YEN (Yield Enhancement Network) ehk saagikuse suurendamise võrgustik.

Seal on, mida eeskujuks võtta.

E

esti viljelusvõistlusega mõnevõrra sarnast võistlust peetakse ka Inglismaal. Nagu meil, hinnatakse sealgi võimalikult suurte saakide saamist. Saagi kvaliteeti hinnatakse YENis vaid nisudel.

Lisaks võisteldakse kõrgeima protsendi nimel, mis on võimalikult lähedal teoreetilisele maksimaalsele saagile. See arvutatakse välja põllupõhiselt, võttes arvesse mullastiku, sademete, päikesepaiste ja muid andmeid.

Taimekasvatajate võistlusega alustati Inglismaal 2013. aastal ja esmalt vaid teraviljadega.

Mõni aasta tagasi lisandusid rapsid ja alates sellest aastast toimub võistlus ka hernega.

Põhjalikud ja põnevad analüüsid Saagi suurendamise võrgustikust saadud andmete analüüs annab uusi teadmisi selle kohta, mis faktorid mõjutavad kõrgete saakide saamist enim. Senise YENi ajaloo vältel, aastatel 2013– 2018, on kogunenud andmebaas 250 farmi ja põllu kohta.

Inglismaa taimekasvatajate võistlust on vedanud kõik need aastad taimefüsioloogid Daniel Kindred, kes esines ka Eesti vil-

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro arendusdirektor

jelusvõistluse lõpukonverentsil Türil aastal 2016, ja professor Roger Sylvester-Bradley. Kuue aasta tulemuste analüüsi alusel tõid nad välja järgmised olulisemad järeldused.

Suurimat mõju saagile avaldab tööde teostamine; muld ja ilmastik nii tugevad mõjurid pole.

Saagile positiivselt mõjuvate faktorite hulka kuuluvad nende sõnul optimaalne mulla pH tase, külvirea laius, läga, kasvuregulaatorite, lämmastikväetiste ja fungitsiidide õige kasutamine.

Saagile negatiivselt mõjusid vedel lämmastikväetis (mitte segu väävliga) ja vahekultuuride kasvatamine.

Kõrge saagikusega põldudel oli tavaliselt enam viljapäid pinnaühikul, taimed olid kõrgema kasvuga ja suurema lämmastikusisaldusega põhus. Kõrgema saagikusega taimik on ühtlasi ka suurema kalduvusega riskile, mistõttu on väga oluline hoolikas

Berthoud Tracker 32-34 ‫ ׀‬maht 3200 l,

24 m poom, sektsiooni kontrollimise valmidus SOODUSHIND 31

LII SAMMLER

taimede toitumine, taimekaitse ja seisukindluse reguleerimine.

Lisaks sellele on nende meelest tähtis pöörata tähelepanu üksikutele detailidele ja juhtimissüsteemide kujundamisele iga tootja jaoks eraldi.

Professorid selgitavad protsesse Kokkuvõtteid teinud taimefüsioloog Daniel Kindred ütles: “Analüüs näitab, et farmi ehk tehtavate tööde mõju saagile on olulisem kui mullastik või ilmastik.

Tundub, et suured saagid on võimalikud peaaegu kõikjal, kuid ei ole nii, et üks hõbedane kuul või maagiline retsept tagaks edu. Pigem tähendab see, et oluline on iga taimekasvataja oma viljelussüsteem ja tööde korraldus ning tähelepanu pööramine detailidele ja planeerimisele.”

Andmebaasis olevad näitajad ei oma mitte alati põhjuslikku seost. See võib tähendada, et nad näitavad erinevusi firma-

Viljelusvõistlus saadi võistluse käigus väga häid saake – näiteks 16,2 t/ha talinisu ja üle 6 t/ha talirapsi.

Meie viljelusvõistlusel on saadud ideaalsetes oludes ligikaudu samu talirapsi saake, kuid talinisu saagikuselt on veel palju õppida ja areneda. Praegune rekord on meil napilt üle 10 t/ha.

Innustatakse katsetama põldudel

YENi kontakttalusid on külastanud ka Eesti viljelusvõistluse parimad.

Pildil esiplaanil Inglise YENi ekspert, talunik Tom Bradlow.

de vahel, nt põllumajandustootja suhtumist ja filosoofiat. Samuti oli huvitav, et mõned olulised tegurid nagu mulla orgaanilise aine sisaldus, mikroelementi-

K U I DA S I N G L A S E D K Õ R G E I D S A A K E S A AVA D

Inglise viljelusvõistluse YEN järeldused nnTööde teostamise mõju saagikusele on olulisem kui mulla ja ilmastiku mõju. nnTähtis on pöörata tähelepanu üksikutele detailidele ja juhtimissüsteemide kujundamisele. nnSaaki tõstavad optimaalne mulla pH tase, külvirea laius, läga, kasvuregulaatorite, lämmastikväetiste ja fungitsiidide kasutamine. nnKõrge saagikusega põldudel oli enam viljapäid pinnaühikul, taimed olid kõrgema kasvuga ja suurema N-sisaldusega põhus. nnKõrgema saagikusega taimik on suurema kalduvusega riskile, mistõttu on väga oluline hoolikas taimede toitmine, taime­ kaitse ja seisukindluse reguleerimine.

de kasutamine või mullaharimise strateegia, ei taganud alati positiivset seost saagikusega.

Professor Roger SylvesterBrad­ley lisas: “YENi kogemustest oleme välja töötanud crop momentum’i idee – see tähendab püüda pidevalt jälgida põllukultuuri ning kogu hooaja vältel reageerida ressursside ja sisenditega põhimõttel “pigem vähem, aga tihedamalt”.”

Analüüsi tulemused näitasid, et suure saagikuse saavutamiseks on oluline pöörata tähelepanu detailidele. Tähtis ei ole see, mida põllumajandustootja kulutab, vaid see, kuidas ta seda kulutab.

Ka Inglismaal oli eelmine hooaeg väga kuiv ja põuane. Ehkki keskmised saagid olid madalamad kui eelmisel viiel aastal,

YENi organisaatorid julgustavad põllumehi enam oma põldudel toimuvat jälgima, detaile hindama ning korraldama tehnoradade kaupa tootmiskatseid, mis oleksid võrdluses nende igapäevase tehnoloogiaga.

Huviliste ühendamiseks on loodud innovatsioonigrupid, kuhu kuulub ligikaudu 50 taimekasvatajat, kes omavahel infot vahetavad ja kelle andmed sügiseseks konverentsiks kokku võetakse.

Lõppenud hooaja gruppidest võiks ära märkida rapsikasvatajaid, kes püüavad tagada võimalikult ühtlast taimikut kahekordselt risti külvates. Lisaks tehnoloogiad, mis tagaksid sügavama juurestiku ning tehnoloogiad taimede monitoorimiseks ja väheselt-tihedaks mõjustamiseks.

Analoogselt Inglismaaga oli ka meil saakide erinevus tootmispõldudel keskmiselt ja parimatel võistluspõldudel väga suur. Kui kokku saadi Eestis teravilja keskmiselt 2,6 tonni hektarilt, siis parim talirukki võistluspõld Luunja Mõisa OÜs andis 9,6 t/ha.

Seetõttu saab ka meil üha olulisemaks parimate kogemuste juurutamine tootmispõldudel.

Berthoud Vantage Dark 43-45 ‫ ׀‬maht 4300 l, 24 m poom, sillavedrustus, sektsiooni kontrollimise valmidus, LED-poomivalgustus, digitaalne pritsitaseme näidik, juhtmevaba juhtkäepide

250 € + km

KÜSI PAKKUMIST! Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

MESINDUS

Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

ARGO INGVER

Mesinike meelest on mesilasperede toetus teretulnud, hoolimata väikesest summast.

Mesinike toetamine on maaelu ja tervise toetamine Inimeste kokkupuuted mesilastega piirduvad enamjaolt nõelata saami­sega või saia-meega. Ometi on Eestis 50 000 mesilasperet ja 5000 mesinikku, mis teeb mesindusest olulise põllu­ majandussektori ja maaelu toetaja.

S

ektori toetamisega on võimalik teha puhas Eesti mesi tuntuks üle maailma, aga eelkõige pakkuda meie oma rahvale kvaliteetset ning head toitu. Looduse ja tolmeldajate kaitsmisest rääkimata.

Mesilaspere toetus annab selgust Maaeluminister Tarmo Tamm saatis aasta alguses kooskõlastusringile mesilaspere toetuse ja rõõmustas uudisega, et viimaks hindab riik ka mesinike tööd.

Meie naabrid soomlased ja lätlased maksavad sellist toetust juba ammu. Arvestades, et üsna palju tuuakse ka meile müügiks Läti mett, aitab toetus Eesti mesinikel paremini konkurentsis püsida ning mesilatel toime tulla.

Teatavasti on selleks aastaks eraldatud 600 000 eurot, ja kui see PRIAs kirjas olevate mesilasperede vahel ära jagada, oleks summa 16 euro ringis. Kui õnnestub rohkem mesilasperesid registrisse saada, jääb summa küll väiksemaks, aga vähemalt on meil parem ülevaade, mis mesindussektoris toimub.

Samuti on hea, et toetuse maksmine on esialgu planeeritud nelja aasta peale ja siis on näha, kas see aitas saavutada eesmärke ning kas on vaja toetust ka edasi maksta.

Kuidas aga mesinikel praegu läheb? Kui vaadata statistikat, siis on meil ligi 50 000 mesilasperet ja umbkaudu 5000 mesinikku. Enamik mesinikke on hobimesinikud, kellel kuni 24 mesilasperet ja nende käes on ca 60% mesilastest.

Eestis toodetakse 1000–1200 tonni mett aastas. Mett tuuakse ka sisse, näiteks 2018. aas-

AIMAR LAUGE mesinik, Saaremaa Meetootjate Ühingu juhatuse liige

ta statistika järgi imporditi 650 tonni mett. Sellest pea 300 tonni jääb meie turule ja müüakse siin maha.

Kes soovib toetust, peab olema registris Seega on konkurents meeturul tihe. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi müüakse Eestis ligi 70% mett otse mesinikult tarbijale. Muudes sektorites seda nii suurel hulgal pole.

Kui vaadata teisi sektoreid ja nende vigadest õppida, siis ei maksa mesinduses minna ainult suurtootmise peale. Nagu kodulindudel ja -loomadel, on ka mesilastel omad haigused ja kahjurid ning väiksematel mesilatel on lihtsam nende vastu võidelda kui suurtel.

Mesilasi ei saa panna riivi ja luku taha – mesilane peab lennata saama ja ta lendab üsna kaugele, 2–3 km pole mesilasele mingi probleem. 2018. aasta veterinaarameti uuring ühe ohtliku mesilashaiguse tuvastamiseks näitas, et meil on haiguse tekitajad täiesti olemas ja peame sellega hakkama tõsiselt arvestama.

Selleks on vaja kõigepealt teada, kus meie mesilaspered asuvad, et saaksime haiguste levikule edukalt piiri panna.

Nagu öeldud, on meil konjunktuuriinstituudi uuringu järgi 50 000 mesilasperet. Hetkel on neid PRIAs kirjas vaid 36 000.

Mesilaspere toetus aitab ka siin kaasa, et kõik mesilaspered registreeritud saaks.

Kuna oleme Euroopa Liidus ja mesilaspere toetust makstakse mitte ELi eelarvest, vaid meie enda omast, siis on siin piirangud peal. Hetkel ei saa ühele tootja-

TA R B I M E R O H K E M K U I T O O DA M E

Mee tootmine ja tarbimine Eestis (tonni aastas) 2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

501

649 575

822

681 694

926 957

1160

979

1163 1155 1117

2017

n Mee tootmine

913

1090 n Mee tarbimine

1393 1361 1447

Allikas: statistikaamet

le maksta rohkem kui 15 000 eurot kolme aasta jooksul, tegu on vähese tähtsusega riigiabi nõuetega. On kuulda, et seda summat soovitakse ELis tõsta.

See piirang puudutab muidugi suuri mesilaid. Õnneks on suured mesilad saanud kasutada investeeringutoetusi edukamalt kui väiksemad, kel pole piisavalt raha omafinantseeringu katteks. Eesti mesilad on seda üsna edukalt kasutanud ja meie mesilad on seadmetega päris hästi varustatud.

Tarutoetuse maksmine on igati hea, kauaoodatud otsus.

See peaks aitama meil paremini konkurentsis püsida. Samuti aitab see keskmistel mesilatel paremini toime tulla.

Mesinike arv väheneb järjest Toetus on oluline ka seetõttu, et aastast aastasse mesilaste pidajate arv väheneb. Näiteks 2001. aastal oli mesilaste pidajaid üle 7000, praegu paari tuhande jagu vähem.

Mesindussektori terviklikuks arenguks on vaja, et meil oleks nii hobimesinikke, elatustalu tüüpi mesilaid (perefirmad) kui ka suurmesilaid, kus üle tuhande mesilaspere.

Suured ettevõtted saavad oma mett müüa Eestis olevatesse kaubanduskettidesse ja pakkuda tõhusat konkurentsi lettides olevale välismaa meele.

Samuti on neil võimalus müüa mett välismaale. Näiteks Hiina turg on Eesti meele avatud ja ministeerium on igati nõus mesinikke aitama, et saaksime oma mett eksportida. Ka Jaapani turg on meile avatud ja meie kvaliteetne mesi on seal konkurentsivõimeline.

Väga populaarne on praegu osta kaupa otse tootjalt ning selle niši saavad katta keskmised ja väikesed mesilad, kes müüvad oma toodangu otse tarbijale.

Siin on olulisel kohal oma mesiniku usaldamine, teadmine, et ostes kohalikku mett, toetame mitte ainult oma tervist, vaid ka Eesti maaelu jätkumist ning mesilaste kaitsmist.

l

M A A M A J A N D U S 7

8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S TOP 40

Holsteini tippkarjad 2018. aastal Nimi

Maakond Lehmi

Piima

RV %

VK %

R+V

OÜ Kaiu LT Kõljala Põllumajanduslik OÜ AS Tartu Agro OÜ Männiku Piim OÜ Kõpu PM Kärla Põllumajandusühistu JK Otsa Talu OÜ OÜ Vändra AS Väätsa Agro OÜ Aaspere Agro OÜ Kesa-Agro OÜ Härjanurme Mõis OÜ Metstaguse Agro Orava Agro OÜ OÜ Vändra Vara OÜ Tinni Valjala Põllumajanduslik OÜ OÜ Põlva Agro Lagendi OÜ OÜ Kaisma Kabala Agro OÜ OÜ Estonia OÜ Trovador OÜ Mürkal Torma Põllumajandusosaühing Liisupiim OÜ Peri Põllumajanduslik OÜ AS Peetri Põld ja Piim AS Krootuse Agro AS Võhmuta Pm AT & MK OÜ OÜ Soone Farm AS Metsaküla Piim OÜ Vaeküla Suurtalu OÜ Vetiku S.T. Kaska-Luiga OÜ Kärneri-Jõe OÜ OÜ Laekvere PM AS Tartumaa Maamees OÜ Paistevälja

Rapla 663 Saare 432 Tartu 891 Tartu 369 Viljandi 95 Saare 588 Lääne-Viru 434 Pärnu 1 279 Järva 2 253 Lääne-Viru 475 Valga 315 Jõgeva 552 Järva 590 Põlva 150 Pärnu 118 Tartu 97 Saare 39 Põlva 1 092 Pärnu 66 Pärnu 442 Järva 572 Järva 1 878 Lääne-Viru 661 Järva 54 Jõgeva 546 Lääne-Viru 81 Põlva 456 Järva 705 Põlva 454 Lääne-Viru 292 Põlva 69 Tartu 188 Harju 563 Lääne-Viru 88 Lääne-Viru 439 Põlva 499 Lääne 365 Lääne-Viru 251 Tartu 371 Järva 334

13 239 12 759 12 552 12 489 12 309 12 283 12 162 11 998 11 957 11 946 11 941 11 903 11 723 11 690 11 670 11 647 11 564 11 558 11 535 11 461 11 366 11 357 11 345 11 327 11 318 11 316 11 294 11 277 11 250 11 170 11 106 11 102 11 090 11 082 11 066 11 041 11 001 10 988 10 981 10 967

3,80 3,76 3,57 3,62 4,09 3,37 3,70 3,80 4,01 3,73 3,86 4,23 3,78 3,97 3,83 3,26 3,45 4,05 3,73 4,01 4,12 3,74 3,73 3,82 4,06 3,59 3,95 3,70 3,66 3,38 3,74 4,11 3,77 3,66 4,02 3,85 3,80 3,85 3,87 3,61

3,27 936 3,62 941 3,26 858 3,37 873 3,35 917 3,34 824 3,30 851 3,31 854 3,24 867 3,40 851 3,42 869 3,46 915 3,33 834 3,29 849 3,32 835 3,47 783 3,53 807 3,32 852 3,32 813 3,30 839 3,33 847 3,29 798 3,41 809 3,35 812 3,35 839 3,45 797 3,39 829 3,36 796 3,36 789 3,26 741 3,28 780 3,36 828 3,34 788 3,30 770 3,41 822 3,30 790 3,43 795 3,39 796 3,44 802 3,35 763 Allikas: EPJ

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

Parimad karjad lähev Piimakarjade esikümnesse neil karjadel, kus aasta keskmine piimatoodang alla 12 tonni lehma kohta, enam asja pole.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

E

esti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2018. aasta keskmine piimatoodang 9,7 tonni. Võrreldes 2017. aastaga on piimatoodang suurenenud 166 kilo võrra.

Holsteinid Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 10 059 kg.

Kõige rohkem piima andsid mullu OÜ Kaiu LT lehmad, kus aasta keskmine oli 13,2 tonni.

Järgmised kümme karja andsid mullu üle 12 tonni piima.

Eraldi väärib esiletõstmist Kõljala POÜ, kelle lehmade mullune keskmine toodang oli 12,7 tonni. Selle tulemuse teeb eriliseks see, et kui Kaius on puhas holsteini tõugu kari, kes annab Eestis levinud tõugudest kõige rohkem piima, siis Kõljala karjas lüpsavad samaväärselt nii mustakirjud kui punasekirjud ja punased lehmad. Tõsi, sealgi

on holsteini lehmi üle kahe korra enam.

Rohkem kui kümme tonni lüpsti mullu piima pea 70 karjas.

Rasvarikkamat piima andsid mullu Kõpu PM OÜ lehmad, kelle piima keskmine rasvaprotsent oli 4,09. Hästi on piima rammususe suunas tegutsenud ka AS Väätsa Agro, rasvaprotsent oli 4,1. Parim valk oli Kõljalal – 3,62.

Kui võrrelda mulluseid kokkuvõtteid 2017. aasta holsteini karjade tulemusega, siis esikümnes figureerivad paljud samad nimed. Kaiu piimatoodang oli kõrgeim ka aastal 2017, talle järgnesid Vändra Vara, Kõljala, Vändra OÜ, Kõpu PM OÜ. 2018. aastal liikusid esikümnesse JK Otsa talu ja Aaspere Agro, kes mullu jäid esikümne piirimaile.

Punased Eesti punase tõu keskmine toodang oli mullu 8,7 tonni.

Parim punane kari oli mullu Kõljalas tulemusega 12,1 tonni keskmiselt lehma kohta aas-

tas. Punast tõugu lehmi on Kõljalas 187.

Teisele kohale jõudsid Kärla 60 punast lehma toodanguga 11,3 tonni. Kolmas oli Tartu Agro, neljas Kesa-Agro ja viies Kõpu PM OÜ.

Rasvaseimat piima lüpsid Härjanurme Mõisa lehmad, kelle rasvaprotsent oli 4,24. Üle nelja olid ka Peri ja Kõpu lehmade piima rasvaprotsendid.

Valgu poolest edestas teisi Kõljala valguprotsendiga 3,65, järgnesid samale omanikule kuuluv Valjala 3,64 ning Härjanurme Mõis – 3,52.

Kui holsteinide edetabelis oli võrreldes 2017. aastaga ümberpaiknemisi rohkem, siis punase karja esiviisik oli peaaegu sama. Esikohal oli ka mullu Kõljala, kolmas Tartu Agro, neljas Kesa Agro, viies Kõpu ja kuues Valjala. Ainult teine koht muutus, ehkki liikumine toimus sama grupi piires: kui 2017. aastal pälvisid punaste karjade teise koha 28 Väätsa Agro punast lehma, siis 2018. aastal Kärla POÜ 60 lehma.

Punaste karjade esikümne lõpetavad 2018. aastal aga hoopis teised nimed kui 2017. Kui tunamullu pääsesid esikümnesse Tõntsu Agro, Ranna Farm, Voore Mõis ja Mangeni OÜ, siis 2018. aastal Härjanurme Mõis, Peri POÜ, Kaska-Luiga OÜ ja Krootuse Agro.

Kuigi ilus välimus ei käi alati käsikäes

Mõlema tõu peale kokku on kõige rammusam piim Kõljala ja Kõpu lehmadel. Mõlema karja puhul saab esile tuua punast tõugu lehmade piisavalt suurt osakaalu. Kui Kõpus on punane kari valdavalt ülekaalus (543 EPK ja 95 HF), siis ka Kõljalas

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Põhjalikud tootekataloogid saadaval meie kodulehel

Kõvasulamdetailid, Horsch, Väderstad, Amazone, Köckerling, Lemken jt

Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS

projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

• ADRA KULUOSAD • KULTIVAATORIPIID, PIIOTSAD • HOOLDUSNIIDUKITE TERAD • TASANDUSRULLIDE DETAILID • KÜLVIKUTE JA RANDAALIDE KETTAD• HEINATEHNIKA OSAD • SÖÖDAMIKSERITE TERAD • POLDID-MUTRID

Baltic Vianco Trading OÜ 66710 Sänna küla Rõuge vald Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

www.balticgrassland.com

WWW.AGRIPARTNER.EE AGRI PARTNER OÜ, Välja 3, Soinaste, 61 709 Kambja vald, Tartumaa

www.swissgrasslandgenetics.ee

L O OM AK A S VAT US

Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

vad veel paremaks

üle kümne tonni – Tartumaal 10 540 kg, Järvamaal 10 392 kg, Põlvamaal 10 280 kg ja Lääne-Virumaal 10 072 kg.

Arusaadavalt määravad tulemuse piirkonna suured ja tugevad karjad – vastavalt Tartu Agro ja Männiku Piim Tar-

tumaal, Väätsa Agro ja Estonia OÜ Järvamaal, Peri POÜ, Põlva Agro ja Kaska-Luiga OÜ Põlvamaal.

Kokku oli piimaveiste jõudluskontrollis tänavu 1. jaanuari seisuga 515 karja ja 81 821 lehma, mis moodustab 96% Ees-

M A A M A J A N D U S 9

TOP 40

Punased tippkarjad 2018. aastal ANNI ÕNNELEID

kõrgeima piimatoodanguga, on need asjad omavahel seotud. Vingeimad lehmad saavad pärjatud iga-aastasel vissivõistlusel.

on punastel suur osa (187 EPK, 432 HF).

Nii kõrge piimakuse kui kõrge valgu- ja rasvasisalduse poolest väärib märkimist ka punaste karja pidav Härjanurme Mõis.

2018. aastal oli neljas maakonnas keskmine piimatoodang

l

ti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (12 963), Pärnumaal (10 190) ja Lääne-Virumaal (9708). Lehmade arv on aastataguse ajaga vähenenud 1108 võrra ja karjade arv 34 võrra.

Nimi

Maakond Lehmi

Kõljala Põllumajanduslik OÜ Kärla Põllumajandusühistu AS Tartu Agro OÜ Kesa-Agro OÜ Kõpu Pm Valjala Põllumajanduslik OÜ OÜ Härjanurme Mõis Peri Põllumajanduslik OÜ Kaska-Luiga OÜ AS Krootuse Agro OÜ Roela Suurtalu OÜ Saimre OÜ Mangeni Pm OÜ Jerwer OÜ Ranna Farm OÜ Tõntso Agro OÜ Kure Mõis OÜ Laekvere Pm OÜ Heseka OÜ Pae Farmer AT & MK OÜ Järvamaa Kutsehariduskeskus OÜ Voore Mõis Paunvere Agro OÜ Ühinenud Farmid AS Salme Põllumajanduse OÜ Parduse Talu OÜ Saaremetsa AS Teedla Mõis Abja Farmid OÜ OÜ Hurmi Agro AS Terrax Nopri Talu AS Laatre Piim OÜ Rannu Mõis Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ Muuga PM OÜ Rauni Põllumajanduse OÜ OÜ Vaimastvere Agro AS Revino Farming

Saare Saare Tartu Valga Viljandi Saare Jõgeva Põlva Põlva Põlva Lääne-Viru Viljandi Viljandi Viljandi Tartu Valga Tartu Lääne-Viru Lääne-Viru Rapla Põlva Järva Lääne-Viru Jõgeva Võru Saare Viljandi Lääne-Viru Tartu Viljandi Põlva Tartu Võru Valga Tartu Põlva Lääne-Viru Saare Jõgeva Ida-Viru

187 60 425 111 543 202 534 86 252 38 24 96 277 197 103 240 140 59 35 47 27 40 38 442 144 129 110 23 87 178 161 108 64 831 25 26 40 129 143 31

Piima

RV %

VK %

12 173 11 339 11 204 11 074 11 040 10 860 10 541 10 477 10 422 10 112 10 106 10 087 10 065 9 971 9 885 9 853 9 792 9 719 9 717 9 680 9 592 9 414 9 402 9 387 9 362 9 355 9 315 9 311 9 236 9 229 9 164 9 153 9 116 9 090 9 077 9 039 9 026 8 985 8 980 8 900

3,99 3,72 3,79 3,93 4,11 3,63 4,34 4,14 3,97 3,83 3,73 3,90 4,15 3,95 3,81 3,89 3,93 4,18 4,04 3,57 4,19 3,81 3,79 4,13 3,70 4,09 4,06 3,85 3,97 4,10 4,13 3,93 3,96 4,16 4,16 3,94 4,07 4,27 3,66 4,11

3,65 930 3,42 810 3,36 801 3,51 824 3,48 838 3,64 789 3,52 829 3,45 795 3,39 766 3,44 735 3,51 732 3,45 741 3,48 768 3,44 737 3,53 726 3,42 721 3,48 726 3,55 750 3,54 737 3,53 687 3,44 732 3,59 696 3,39 676 3,48 715 3,36 661 3,35 695 3,52 706 3,34 669 3,47 687 3,42 693 3,42 692 3,48 679 3,40 671 3,57 702 3,41 687 3,39 663 3,59 691 3,52 700 3,47 640 3,55 682 Allikas: EPJ

R+V

MIKS TORNADO? • suur töösügavus • korjab ka suuri kive • kogu töölaius ühtlaselt töödeldud • vähem mulda punkris • tugev ja lihte ehitus

KIVIKOGUR ROCK TORNADO

WWW.AGRIPARTNER.EE RISTO MASSUR, tel 505 3046, risto@agripartner.ee ARGO KUKK, tel 505 3076, argo@agripartner.ee AGRI PARTNER OÜ Välja 3, Soinaste, 61 709 Kambja vald, Tartumaa

Kivikoristajad AGD 18 18m3 AGD 15 3 15m

AGD 10 3 10m

10 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

Itaallane peab Tartumaal piimalambaid ja teeb itaaliapäraseid juustusid Nõo lähistel asuva Viinamärdi talu peremees ja perenaine on mõlemad doktorikraadiga ning rakendavad oma teadmisi selleks, et mitmekesistada eestlaste toidulauda.

S

“

iin on lambapiim,” teatab nelja-aastane Artur endast kõrgemale juustukatlale osutades. “Minu issi teeb sellest juustu.”

Denis Pretto segab mitmesajale liitrile lambapiimale hulka laapi ja jätab kogu kupatuse pooleks tunniks tahenema. Piim

muutub nii paksuks nagu tarretis ja labakäega sellele vajutades jääb käejälg pinnale püsima.

Denis haarab juustulüüra ja hakkab kalgendit kuubikuteks lõikama. Jälle natuke ootamist ja siis saab juustumassi vormidesse tõsta. Juustu küpsemine võtab veel mitu kuud aega, nõudes vahepeal tööd ja tähelepanu.

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

Piimalambaid peab Eestis veel mõni talu, kuid nii lai eksootiliste juustude valik on vaid Viinamärdil.

Denis on pärit Itaaliast Veneetsia lähedalt ja tema pere on tegelnud talupidamisega ning piima tootmisega. Eesti Maaülikooli järeldoktorantuuri tulles kohtus ta Annemari Polikarpusega. Nüüdseks on neil kaks last, talu ja mullu valminud uus meierei ning laut 200 lambale.

Tunamullu kevadel osteti Prantsusmaalt lakooni tõugu piimalambad. “Algul mõtlesime, kuidas nad küll siinsete külmade talvedega kohanevad, aga kõik läks hästi,” meenutas Denis. Aasta tagasi, poegimisajal, oli väljas külma 20 kraadi ja laudas viis

miinust, kuid vastsündinud talled elasid selle kenasti üle.

Lakooni tõugu lammaste vill on lühike ja karm. Sellest valmistatud lõng paneb naha sügelema, nii et villast polegi mõtet lõnga teha ja see läheb komposti. Õnneks on pügamine tavapärasest lihtsam, kuna loomade kõhu all ei kasva üldse villa.

Udarad nagu korvpallid Praegu on jällegi käes poegimisaeg. Avaras valges laudas valitseb rahu ja vaikus – uted ja talled pikutavad. Üks paaripäevane talleke on roninud heinasõime ja magab seal sügavalt. Äsja poeginud lammaste udarad on suured kui korvpallid ja piima täis.

“Talled saavad kuu aega imeda ja edaspidi saab hakata piimast juustu tegema,” selgitab Annemari.

Lüpsmiseks on ehitatud 2×12 kohaga lüpsiplats ja lambaid lüpstakse kaks korda päevas. Algul tuleb neid lüpsimasinatega harjutada, kuid paari päevaga lepivad nad olukor-

Juustumeister Denis Pretto koos provoletta’dega, mille valmistamine nõua

raga, eriti kuna lüpsiplatsil on jõusööt nina ees.

Piimalambad annavad keskmiselt kaks liitrit piima päevas.

Lambapiim maitseb nagu kohvikoor, kuna selles on rasva 6–7 protsenti ja ka valku rohkem kui lehmapiimas. Seetõttu saab samast kogusest lambapiimast lehmapiimaga võrreldes kaks korda enam juustu. Ka kalgend on tugevam kui lehmapiimal.

Praegu on lüpsil 30 lammast, ent kuu aja pärast, kui nüüd poegiv grupp on tallede imetamise lõpetanud, tuleb neid juurde.

Kokku on hetkel 150 lammast.

“Kui kõik uted tulevad lüpsma, peaks saama 200 liitrit piima päevas, millest saab 35 kilo juustu ja kümme kilo ricotta’t,” arvestab Denis. “Peame testima, mis juust läheb paremini ehk mida teha.”

Meierei valmis küll sügisel, kuid kuna lambapiima hakkas tulema alles kuu aega tagasi, valmistati seni lehmapiimajuustu maaülikooli Märja farmi lehmade piimast. Lehmapiimast tehakse moz­zarella’t, stracciatella’t, burrata’t ja provoletta’t.

Tegu on juustudega, mis nõuavad tublisti käsitsitööd ja juustu-

Valikus 2–10 tonni segamismahutavusega söödamikserid

ETTEVÕTLUS

Nr 2 (76) 21. veebruar 2019

l

M A A M A J A N D U S 11

ARGO INGVER

M I S O N M I S?

Viinamärdi itaaliapärased juustud

ab käteosavust.

Lambad on äsja poeginud.

massi venitamist. Lambapiimast on selliseid venitamist nõudvaid sorte keeruline valmistada, selle asemel tehakse lambapiimast ricotta’t, tosella praejuustu ja eri lisanditega pecorino tüüpi kõva juustu ehk lambaparmesani.

Ka siis, kui kõik uted on lüpsma tulnud, plaanitakse lehmapiimajuustu valmistamist jätkata, kuna klientuur on juba tekkinud.

Palju juustu venitamist Viinamärdi talu hõrke juustusid saab osta Italian Taste in Estonia müügikohtadest Tartus Kvarta-

lis ja Tallinnas Balti jaama turul, lisaks Lõunakeskuses asuvalt taluturult ja Umami poest.

Väike Artur sööb hea isuga ricotta’t ja kiidab: “Küll on maitsev!” See on tõesti hoopis teise maitsega, kui meil poes pakkidena saada olev suurtööstuse ricotta. Ka teised juustud viivad keele alla.

Eriti huvitav on burrata – straciatella-täidisega mozzarella, mis on nööriga kokku seotud. Juustu lahti lõigates valgub sisu isuäratavalt välja.

“See on väga maitsev toode, aga seal on tohutult käsitsitööd,”

selgitab Annemari. Straciatella jaoks tuleb juustu venitada, ükshaaval kiud käsitsi eraldada ja omaette panna burrata sisse.

Kõik see on väga ajamahukas ja seda ei anna ka mehhaniseerida.

“Eestlastele meeldib pehme tekstuuriga mozzarella, kuid et sellist saada, tuleb olla väga täpne ja jälgida, et üle ei venitaks ning et happesused ja temperatuurid oleksid õiged, muidu võib juust kergesti kõvaks minna,” selgitab Annemari, kes on maaülikoolis õpetanud piimandust. “Lihtne toode, aga tegelikult väga pirtsakas käsitsi teha.”

Denis teeb järeldoktorantuuris lehmade aretusega seotud uurimistööd, teemaks tõuaretus ja kuidas selle abil parandada lehmapiimast juustu väljatulekut. Nii et pererahvas on piltlikult öeldes kaelani piima sees.

Ka Arturil on plaan suureks saades hakata juustumeistriks, nagu isa.

Nende külmkapp on juustu täis ja seda kulub nende peres palju – nii pitsa kui pasta peale, aga ka lihtsalt niisama süües.

Seevastu eestlastele harjumuspärast juustuleiba ja -saia nad eriti ei söö.

nnMozzarella on värske, pehme pasta filata tüüpi juust. Pasta filata tähendab, et juustumassi sulatatakse ja venitatakse ning seejärel vormitakse massist pallid. Mozzare tähendab “rebima” ja mozzarella nimi tulebki sellest hetkest, kus vormitud pall kätega ülejäänud massist lahti rebitakse. Sobib hästi eelroaks, itaaliapärastesse salatitesse ja pitsadele. nnStracciatella juust on nime saanud sisu järgi. Stracciare tähendab itaalia keeles “rebestama”. Mahedamaitseline mozzarella on rebitud kiududeks ja segatud värske kreemise koorega – tulemuseks on puhas ja hea maitsekooslus. Sobib hästi eelroaks, värskete salatite lisandiks ja ka pannkookide täidiseks. nnBurrata’t nimetavad itaallased juustude kuningannaks (kuningaks peetakse parmesani) – see on värske, pehme, sisukas ja hõrk lehmapiimajuust. Burrata on täiuslik kombinatsioon mozzrella’st ja straccatella’st. Burrata tuleks tund aega enne tarvitamist külmkapist toatemperatuurile soojenema tõsta, kuna maitsed tulevad paremini esile temperatuuril 15–18 kraadi. nnProvoletta on poolkõva juust, mis tehtud täisrasvasest lehmapiimast ja on valminud kaks kuni neli nädalat. Kuum juustumass vormitakse nupuga palliks, jahutatakse külmas vees, soolatakse ja riputatakse seejärel valmima. Juustud valmivadki rippudes. Provoletta sobib hästi snäkiks ja nautimiseks koos punase veiniga.

Trühvliga provoletta sobib pastaroogade maitsestamiseks. nnRicotta fresca on lambajuustu vadakust valmistatud n-ö vadakujuust, kuhu on lisatud veidi lambapiima. Välimuselt meenutab ricotta pisut kohupiima, kuid on pehmem ja maitselt teistsugune, kuna tooraine ja valmistamistehnoloogia on täiesti erinevad.

Ricotta sobib hästi niisama söömiseks, salatitesse, pasta (nt ravioolid) täidiseks, pastakastmetesse, nii soolastesse kui magusatesse pirukatesse, küpsetistesse, tordikreemidesse jne. nnTosella on itaaliapärane praejuust lambapiimast. Juust tuleks pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks praadida. Sobib väga hästi salati kõrvale, asendama näiteks liha. Tosella praadimiseks pole pannile õli vaja lisada, juust on ise piisavalt rasvane. nnPecorello on poolkõva lambajuust, mis valminud 1–2 kuud, valmistatakse musta pipra ja trühvli lisandiga. Sobivad hästi veini kõrvale ja toidu maitsestamiseks. nnValminud lambajuustud (küpsenud 3–6 kuud) on kõvad ja valmimise käigus moodustuvad lisanditeta juustus maitsenüansid, mis olenevalt juustu vanusest varieeruvad pähklistest pisut vürtsikateni. Erinevalt kitsejuustust, kus nn kitsemaitse tuleb esile juba värsketes juustudes ja valmides muutub järjest vängemaks, on lambajuustud mahedamaitselised ja muredama tekstuuriga.

BRANSON F-seeria võimsus 35, 45 hj reevers mugav, avar, madala müratasemega kabiin konditsioneer saadaval ka HST-käigukastiga

0

Kohtume Maamessil 25–27. aprillil!

14 99

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 2 (76) 21. veebruar 2019