Maamajandus nr 15 (august 2019)

LEILI MIHKELSON

LIINA MARJAK

MULJUR

aitab vihmasel suvel saaki p채채sta Taimekaitsevahendi j채채gid

MAHEVILJAS

Paikusel valmivad kodumaised

kuidas nad sinna saavad?

MURSKA.FI

NAHAST BEEBIPAPUD

15. august 2019 Nr 7 (81)

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (81) 15. august 2019

ARGO INGVER

JUHTKIRI

RUKKI

populariseerijat Leonhard Puksat tunnustati kuldmedaliga

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Kui vaene on Eesti muld?

Saagikoristus käib ja igal vihmavabal päeval veetakse kuivatisse üha uusi rekordsaake.

Viljelusvõistluse põldude teraviljasaagid küünivad kümne tonni kanti, aga ka keskmiselt panustanud põllumehed on siiani korjanud viis kuni seitse tonni teri hektari kohta. Suurte saakidega veetakse mullast ära ka suur hulk vajalikke toitaineid.

Mullaga seotu oli arutluse all ka arvamusfestivalil, kus põllumehed, teadlased, praktikud, keskkonnakaitsjad ja poliitikakujundajad väitlesid teemal “Laastav või taastav põllumajandus”. Arutleti, milline on Eesti muldade seisukord. Huumuskiht, CO2 sisaldus, elurikkus, taimekaitsevahendite jäägid olid neist vaid mõned.

Kuigi meediast jääb aegajalt mulje, et mullaga on asi ikka väga hull, jõuti valuküsimustes hoopis vastupidisele lõppjäreldusele: pole tal viga midagi.

Mulla süsinikusisaldus on katseandmete järgi viimase viie aasta jooksul pigem kasvanud. Selle on kaasa toonud sõnniku arukas kasutamine, põhu mulda tagasiviimine ja lagundamine, haljasväetiste kasutamine ja õige külvikord, eelkõige liblikõieliste kasvatamine teravilja vahelduseks.

Elurikkusest rääkides mõtleme mullas elavaid baktereid, mikroorganisme ja vihmausse. Eelnimetatud agrotehnika võtted, lisaks minimeeritud põlluharimine, on ka selles osas olukorra kontrolli all hoidnud.

Herbitsiididest on demoniseeritud muidugi glüfosaati, eelkõige on kurikuulsaks saanud Roundup. Arutelus toodi välja, et selle kohta kehtib sama nagu ravimite kohta: õigel tarvitamisel on oht minimaalne. Selleks et hävitada kultuurtaime tapvat umbrohtu, piisab 90 grammist glüfosaadist hektari kohta. Ükski põllumees ei kasuta seda samal põllul igal aastal, sest nad peavad külvikorda, mis sellise vajaduse välistab.

Arutelu lõpus tõdesid kõik osapooled, et Eesti mulla olukord on praegu üks paremaid Euroopas. Julgen väita, et suures osas pole see mitte radikaalroheliste, vaid eelkõige meie oma tarkade ja vastutustundlike põllumeeste teene.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Rukist ei pea viljakasvatajad just raha­ kultuu­riks. Ometi kasvatatakse seda ikka, tänavu oli rukki kasvupind isegi pea kolm korda suurem kui mullu. Rukki säilimise eest võitleb juba 20 aastat Eesti Rukki Selts.

REIN RAUDVERE rein.raudvere@maaleht.ee

Eesti Rukki Seltsi eestvedaja Leonhard Puksa sai oma töö eest kolleegidelt rukkiseltsi kuldmedali 002. nnn Miks oli rukkiseltsi vaja?

Sajandivahetusel oli näha, et rukki hind hakkas aasta-aastalt vähenema. Olin tollal Tartu Viljasalve direktor. Suure rukkiveskina tunnetasime, et hinna langemine viib ka rukki kasvupinna ja tähenduse alla. Teadsime suurepäraselt, mis rolli rukis eestlaste elus on mänginud, ja kahju olnuks, kui meil oma leivavilja enam polnuks. Seepärast oli vaja kasvatajaid ühendada ja innustada rohkem külvama ja häid saake saama. Esmalt oli mõte teha rukkiklubi, kuid kaasatulijad arvasid, et sellisena jääks see natuke piiratuks. Et õigem oleks teha selts, sel on võimalusi rohkem.

Seltsi ajalookroonikad on pungil uskumatult paljudest ettevõtmistest ja selgub, et ega peagi rukist kasvatama, et seltsis kaasa lüüa.

Eesmärk oligi ühendada mitte ainult kasvatajaid, vaid et sel oleks laiem kandepind, oleks rohkem kultuuriseltsi moodi.

Juhtusime toona ajakirja Noorus toimetaja Vello Pildiga seltsi asju arutama, tema ju ka maapoiss, ja ta soovitaski kultuuri poole sisse tuua. Et saaksime kultuurirahva kaudu oma sõnumit edasi anda.

See osutus õigeks ideeks, seltsi tuligi hulk kultuuriinimesi.

Pilt soovitas sedagi, et kultuuritegelaste ligi meelitamiseks võiksime hakata välja andma kultuuriauhinda. Haarasime sellestki suurepärasest mõttest kinni ja ristisime selle Rukkirääguks.

Seltsile sobis see lind juba nime poolest oivaliselt.

Esimese auhinna sai tolsamal 2000. aastal Mats Traat just siis ilmunud luuleraamatu “On unistus kui ränikivi” eest. Aasta hiljem pälvis preemia Anu Raud vaiba “Põllukummardajad” eest. Rukkiräägu auhinna laureaat on ka seltsi asutajaliige Hando Runnel, viimati sai selle tänavu Marju Kõivupuu. 2017. aastal anti Rukkirääk Maalehele Eesti omakultuuri ja maaelu edendamise eest.

Tunnustuseta ei jää ka rukkikasvatajad ise.

2012. aastast anname välja Rukkikülvaja auhinda, mille saamisel mängib kaalukat rolli rukkipinna suurus ja saagikus. Hans Kruusamägi sai kõigepealt selle au osaliseks, veel varem, juba 2007 oli selts tema ka rukkikuningaks kuulutanud. Kui vahepeal oli tal rukkipinda tuhat hektarit, siis nüüdse 300 hektariga on ta ikkagi liidrite seas. Järgmised laureaadid olid Jaanus Marrandi, Madis Avi ja hulk teisi.

Tänu viljelusvõistlustele selguvad ka suurte saakide meistrid. Viimastel aastatel on rukki rekordsaagid küündinud üle 10 t/ha. Mullu pälvis auhinna Tanel Tõrvand. Tänavu kuulutame parima välja rukkikülvaja päeval, 28. augustil Väätsal.

Seltsi asutamisel paarikümne aasta eest oli mureks rukki populaarsuse langus. Kas nüüd on meie leivavili rohkem au sees?

Nii suurt kasvupinda kui tänavu – ligemale 29 tuhat hektarit – pole pikki aastaid olnud. Ent

Leiba võiks rohkem süüa.

Tervislik oleks 200 grammi päevas.

teisalt jällegi oli näiteks mullune üks kehvemaid, 11 000 hektari lähedal. Oma rahva toitmiseks peaks rukis kasvama ikkagi vähemalt 20 000–25 000 hektaril.

Muidugi, kasvupind sõltub paljus ka külvi võimalustest sügisel. Kui külviajal sajab, võib osa rukist jäädagi maha panemata.

Meie põhimõte on, et rukist peab jätkuma nii palju, et oma rahvale leib ära teha.

Võime öelda, et rukis on meil leivaviljana küll igati au sees. Ka seltsi ettevõtmine Eesti suurjuubeliks “Sada põldu ja miljon rukkileiba” läks korda ja põllumehed lõid agaralt kaasa.

Kui palju meil leivavilja vaja oleks, et oma jahuga välja tulla?

Kui läheb üksnes leivajahuks, oleks vaja puhtalt 30 000 tonni rukist. Ent seda kasvatatakse ka piirituse valmistamiseks ja isegi haljassöödaks loomadele. Need, kes eelmisel aastal ei saanud heina, olid õnnelikud, kui oli rukist – ja läksid selle kallale, et loomad üleval pidada. Seega on erinevaid kasutusvõimalusi, kuid esmane peaks olema siiski, et seda muud ei tehtaks leiva arvelt.

Võime julgelt öelda, et põhiline osa leivast tuleb meie oma Eestis kasvatatud rukkist. Tartu Mill müüb tegelikult rukist jahuna Soome ja Lätti tagasi ka. Eriti mahetoodang läheb välja.

Kas rukis võiks olla ka Eesti ekspordiartikkel?

Kui tavarukis mitte, siis maherukis küll, kuigi Poola on hakanud seda meie turgu kõvasti segama. Kui meie põhiturg on Saksamaa, siis on selle nüüd ka Poola avastanud. Mahetoodangu hind oli muidu ikka kaks korda kõrgem kui tavatoodangul.

Sööb eestlane piisavalt leiba ja on, kellele rukist kasvatada?

Võiks rohkem süüa. Tervislik oleks 200 grammi päevas. Paraku jääb see viimastel aastatel alla 100 grammi. Omajagu mõjutab seegi, et leivaga tehakse igasugu vigureid. Küll lisatakse nisujahu, küll seemneid. Ega see ka paha

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Heli Saar Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee, 5699 0792

ELUK ÄIK

Leonhard Puksa nnSündinud 10. juulil 1939. nnLapsepõlv ja kooliaeg Võrumaal. nnKoolid: Lepistu põhikool, Kehtna põllumajanduskool, Antsla põllumajandustehnikum, EPA (agronoomia), Moskva ühiskonnateaduste akadeemia. nnTöö: suurema aja komsomoli- ja parteitööl. Tartu Teraviljasaaduste Kombinaadi direktor 1987–2000, selle järglase Tartu Veski juhatuse liige 2000–2005, misjärel jäi pensionile. nnMTÜ Eesti Rukki Selts eestvedaja ja juhatuse esimees seltsi loomisest (2000) saati.

ole, aga traditsiooniline õige leib koosneb ikka rukkijahust. Rukkileivaks loetakse, kui selles on vähemalt 52% rukist, üle poole.

Kuivõrd kasvatavad meie põllumehed Eestile omal ajal suurt kuulsust toonud ‘Sangaste’ rukkisorti?

Tootmispõldudel on pea täielikult mindud üle hübriidsortidele. ‘Sangastet’ kasvatavad põhiliselt mahetootjad. Tema juurestik on väga tugev. Ka siis, kui on liiga kuiv või liiga niiske kasvuperiood, saab midagi ikka kätte.

Hübriidsordid annavad rohkem saaki kui tavasordid. Ka rekordsaagid, mis juba üle 10 t/ha, on saadud hübriidsortidelt. Rekord 10,8 t/ha on Ahti Aruksaare käes, üle kümne tonni on saanud ka Tanel Tõrvand.

Kuna ‘Sangaste’ on pikakõrreline, siis kombainiga koristamine on raskem. Tahaksime ikkagi, et ‘Sangaste’ kui meie esimene kultuurrukis ja praegu maailmas vanim tootmises levinud kultuurrukki sort hoopis ära ei kaoks.

Viimastel aastatel on sellele kui kohalikule sordile antud ka toetust, et säilitada selle geneetilist ressurssi. ‘Sangaste’ rukki

kasvupind oli mullu PRIA andmeil 800 ha ringis.

Kas ‘Sangaste’ sorti ka edasi aretatakse?

Teda on kasutatud aretiste juures ja praegu aretatakse edasi, et kõrt viia madalamaks – seda pikka kõrt, mis rukkikrahv Bergi ajal, kui ta selle sordi lõi, oli vaja katuste katmiseks. Aretusega on teda lühemaks saadudki, aga ikkagi, ‘Sangaste’ on üle pea, hübriidrukkid on nabani.

Igal aastal 16. veebruaril tähistame seltsiga Bergi sünniaastapäeva ja järgmisel aastal, kui Bergil täitub 175 ja tema aretatud ‘Sangaste’ rukkil 145, plaanime kolmandat korda välja anda temanimelise innovatsioonipreemia. Mis need Bergi ideedki toona muud olid kui innovatsioon.

Preemiaga märgime ära eelmise aasta innovaatilisemad ideed põllumajanduses. Kui esimesel korral pälvisid auhinna esimese kodumaise sojaoa sordi aretajad, siis tänavu põllumuldade sobivuse kaardi koostajad.

Juulis täitus teil 80 eluaastat.

Rukkiselts tunnustas teid sel puhul oma kõrgeima autasu, Bergi kuldse medaliga.

Bergi medali – see on pealt kullatud – lõime suurmehe ideede suurimate toetajate ja arendajate äramärkimiseks. Esimese sai seltsi patroon Arnold Rüütel. Ma ei häbene seda vastu võtta, sest olen hingega asja ajanud.

Kust selline visadus ja teotahe?

Tundub, et organisaatorivõimeid mul on ja seda on märgatud. Juba Lepistu põhikooli lõpetamise järel Kehtna põllumajanduskoolis, kus olin kõige noorem poiss, vanim oli seal muide 50, valiti mind kursusevanemaks, Antsla tehnikumis grupivanemaks. Siis komsomoli- ja parteitöö. Kui 1980ndate lõpus said töötajad valida omale ettevõtete juhte, kandideerisin Tartu Teraviljasaaduste Kombinaadi juhiks ja töökollektiiv valis mind. Olin 13 aastat direktor. Ega pensionärinagi malda käed rüpes istuda.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDIS

Nr 7 (81) 15. august 2019

LII SAMMLER

ETKI põllupäeval räägiti ka täppisviljelusest.

l

M A A M A J A N D U S 3 SCANDAGRA

SCANDAGRA

Kogemusi jagasid ka Eesti tuntumad viljakasvatajad.

Pildil paremal Erki Oidermaa.

Masinad teevad igasugu trikke.

Põllupäevad: tipptehnika käsikäes niitmisega Suve lahutamatu osa on põllupäevad, mida korraldavad nii ETKI, katsekeskused kui ka firmad. Selle aasta suurima põllupäeva korraldas Scandagra ja see peeti kesksuvel Estonia OÜ põldudel Järvamaal.

KAAREL KALLION Scandagra Eesti agronoom-nõustaja

Põllupäeva katsepõllul Estonia OÜs sai näha 25 talirapsisorti, võrrelda uusi sorte vanadega ning uurida, kui suurt saagipotentsiaali ja head kvaliteeti suudavad uuemad sordid anda.

SCANDAGRA

Lisaks oli külvatud kuus talinisusorti ning suviviljadest oder ja mais. Mais külvati üsna hilja, tõenäoliselt oli see üks hilisemaid külve Eestis. Katse eesmärk on tutvustada uusi umbrohutõrje võimalusi.

Taimekaitse- ja väetuslahendused olid külvatud põllul eri sektoritesse. Need olid Scand­ agra partnerfirmadelt Bayer, BASF, Syngenta, Corteva, Adama, Yara, ProFarm jt. Üks huvitavamaid katseid oli talirapsi külv maisikülvikuga Väderstad Tempo.

Visuaalselt hinnates nägid taimed väga tugevad välja ja külgvõrsete arv taimedel ulatus kohati 4–5ni. Sügisel oli sellel põllul talirapsi tärkamine ühtla-

sem ja kiirem ning kevadel nägid selle tehnoloogiaga külvatud taimed head välja. Põhjuseks võib tuua peale hea tärkamise ka selle, et külvikuga külvatakse väetis seemne alla, kust tärkav taim saab toitained kohe kätte.

Et päev ei tunduks ainult taimekasvatuse ja kultuurtaimesortide keskne, olid põllupäeval kohal ka tehnikafirmad.

Esindatud oli Väderstadi mullaharimistehnika, Taure oli toonud põllule Valtra traktorid ja Kuhni väetisekülviku, tänu Intracile sai näha Massey Fergusoni traktoreid, Hardi taimekaitsepritse, mida oli nii iseliikuvaid kui ka järelveetavaid, ja Manitou teleskooplaadureid. Mani-

tou teleskooplaaduritega tegi vigursõite eriväljaõppega spetsialist tootja tehasest.

Et põllupäeval ka füüsilist tegevust pakkuda, oli kohal Eestimaa Looduse Fond, kes korraldas käsitsi niitmise võistluse, et vanad talutööd põllumeestel meelest ei läheks.

Väiksemas ringis pidasid põllupäevi ka Baltic Agro ja Kevili.

Palju panustas põllupäevadesse Eesti Taimekasvatuse Instituut, kes korraldas juulis kaks esitluspäeva, ühe Jõgeval ja teise Virumaal Voore Farmis, samuti kaks mahepäeva. Kõikjal tutvustati sordi- ja väetuskatseid, peale selle anti Virumaal ülevaade ka sõnnikuteemadest ja töödest rohumaadel.

LUPJAMINE VIIB KASVULE

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks

Kontakt Maikel Jätsa, tel 5804 3839 sales.estonia@nordkalk.com

www.nordkalk.ee

Et vaatajatel huvitavam oleks, korraldas Eestimaa Looduse Fond käsitsi niitmise võistluse.

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (81) 15. august 2019

Miks mahe pole Igal aastal on mahevilja ekspordil juhtunud seda, et mahevili ei vasta ostja maa nõuetele. Enamasti pole sel juhul tegu pettusega, suur oht on näiteks ristsaastumine.

Puide Talu OÜ müüb talinisu seemneid ‘ADA’ C2 Keskmise saagipotentsiaaliga “vana hea” sort, mis on aastaid end tõestanud stabiilse saagikuse ja kvaliteediga. Keskvalmiv, stabiilsete kõrgema kategooria toidunisu näitajatega. Keskmise kuni kõrge kõrrepikkusega. Suure mahukaalu ja keskmise langemisarvuga. Hea seisukindlus. Jahukastekindlus keskmine-rahuldav, vastuvõtlikum helelaiksusele. Väga hea talvekindlusega.

‘BOHEMIA’ C2 KEVILI esinduses olev UUS talinisu sort! Keskvalmiv kõrge saagipotentsiaali ja kvaliteediga toidunisu sort, millel on suur 1000 seemne mass ja mahukaal. Kasvukõrguselt pigem kõrgem ja vajab kasvureguleerimist.

Reageerib kasvuregulaatoritele hästi. Vähevastuvõtlik jahukastele, hea helelaiksuse ja DTR-kindlusega. Sobib varajane kuni hilisem külviaeg.

Vajadusel puhtimine preparaadiga Celest Trio Info tel 5647 2901 | puidetalu@gmail.com

www.puidetalu.ee

DIANA SALF Scandagra mahevilja ostuspetsialist

Võrreldes tavatootmisega on mahetoodangu mahud küll väiksemad, kuid rahaline väärtus võib neil olla mitmekordne.

Samas kaasnevad mahetootmisega riskid, mille ennetamiseks peavad nii tootjad kui ka kokkuostjad tegema põhjalikku ning täpset eeltööd.

Scandagra Eesti AS on maheteravilja kokku ostnud alates 2012. aastast. Nende aastatega on meie kokkuostumahud kasvanud kordades. Peale suurte mahtude on Scandagral välja kujunenud koostööpartnerid Kesk-Euroopas, kes soovivad osta kvaliteetset kaupa, mis vastab täielikult maheteravilja kvaliteedistandardile. Eestist tarnitud maheteravili ja kaunviljad on tooraineks veskitele ning teistele tööstustele, kellel on omakorda kohustus täita mahetoodangule kehtestatud kvaliteedinõuded.

Rohkem vilja, rohkem probleeme Mahetoodangu mahtude suurenedes ning tootjate arvu kasvades on suurenenud ka viljakoormate hulk, kust on leitud taimekaitsevahendite jääke. Enamjaolt ei ole need sattunud mahevilja pahatahtliku tegevuse

tagajärel, vaid pigem ristsaastumise teel. Ristsaastumise võimalusi on mitu.

Suurim on ristsaastumise risk siis, kus põllumehel on paralleelselt kaks tootmisharu, mahe- ja tavatootmine, ning mõlema jaoks kasutatakse sama taimekaitsepritsi, ladu või kuivatit. Kui tootja kasutab mõlemas tootmisharus sama pritsi ning jätab pritsi korralikult pesemata, ongi loodud eeldused taimekaitsevahendite jääkide sattumiseks mahepõllule.

Teine riskikoht on kuivati, kus võib toimuda punkrite või kuivati põhjas oleva tavavilja segunemine maheviljaga. Sama risk on ka laos – korralikult eraldamata ning puhastamata ladudes võib väga lihtsalt väikese koguse tõttu tekkida ristsaastumine. See võib juhtuda näiteks

inimliku eksimuse, teadmatuse või tehnilise vea tõttu.

Suur risk on sellise teenuskuivati kasutamine, kus tootja ei kontrolli protsessi enam ise.

Kui tootja ei tee teenusepakkujaga lepingut ning ei võta ka viljast proove, ning pärast kuivatamist tarnib põllumees kokkuostjale heas usus mahevilja, lasub vastutus kokkuostja ees mahetootjal, mitte teenusepakkujal.

See on ka põhjus, miks peab teenuskuivataja valikul olema palju tähelepanelikum ja nõudlikum kui tavavilja korral. Et kindlustada oma toodangu kvaliteet, tasuks teenuskuivati kasutamisel võtta enne teenuskuivatisse viimist proovid ning kuivatajaga kokku leppida vastutuses.

Vähendamaks riske ning lisakulutusi, tuleb eelkõige põllumehel endal olla väga tähelepanelik kõigis oma tegevustes: pesta ja puhastada hoolikalt prits, olla tähelepanelik kuivatamisel ja ladustamisel, vältida hunnikutes või punkrites olevate viljade segunemist, kaaluda teenuskuivati kasutamise plusse ja miinuseid.

MAHEVILI

Probleemid Eesti maheviljaga nn2016. aastal tarniti Saksamaale 24 tonni mahedat rapsikooki, milles avastati kohapeal ditiokarbamaadi jälgi.

Saastumise põhjusele jälile ei jõutud. nn2017. aastal leiti taimekaitsevahendi jääke Taani eksporditud 1044 tonnist mahenisust ja -rukkist. Saastumise põhjust ei suudetud tuvastada. nn2019. aastal teavitati Eestit mahetoote nõuetele mittevastavast 2500tonnisest kaerapartiist, mis saadeti Suur­ britanniasse.

Allikas: maaeluministeerium

Tehnikaülikool annab pan Taime haiguskindlus sõltub haigusetekitaja äratundmisest. Esimest korda Eestis kasutas Tallinna tehnikaülikooli taimegeneetika töörühm sordiaretuses molekulaarseid markereid.

IRENA JAKOBSON TTÜ teadur

Igal suvel ründavad põllukultuure mitmesugused patogeenid. Põllul kasvav taim nakatub siis, kui ta mõnda sellel põllul esinevat patogeenivarianti ära ei tunne ja see patogeen saab taimel takistamatult toituda ning paljuneda. Kui taim patogeeni ära tunneb, siis lülituvad sisse taime kaitsemehhanismid ja patogeeni areng takistub.

Kasutatakse sugulaste abi Haigusetekitaja äratundmises on otsustav roll resistentsusgeenidel, mille eri variantide arv põllukultuuride genoomis ulatub sadadesse. Igaüks neist aitab ära tunda ühte või mitut patogeenivarianti.

Sordiaretus pakub põnevust nii teadlastele kui ka viljakasvatajatele.

Probleem taime haiguskindlusega tekib siis, kui põllul hakkavad levima uudsed patogeenivariandid, mida kasvatatava sordi taimed ära ei tunne. Haiguskindluse taastamiseks tuleb taime genoomi lisada uued resistentsusgeenid.

Maailmas kasvatatakse väidetavalt üle kümne tuhande

nisu genotüübi, aga hoolimata sellest ei ole sobiva resistentsusgeeni leidmine juba olemasolevatest nisusortidest sageli võimalik. Seetõttu on uute nisu (ja ka muude põllukultuuride) resistentsusgeenide allikaks vähemalt pooltel juhtudel olnud nisu sugulasliigid, kust eri patogeenide suhtes resistentsust ta-

TAIME K A S VAT US

Nr 7 (81) 15. august 2019

alati mahe

l

M A A M A J A N D U S 5

PÕLLUMAJANDUSTARVIKUD VEEBIPOEST! RAIVO TASSO

VILJAIMUR

NIISKUSEMÕÕTJAD

VILJA PROOVIVÕTU VARDAD

MAHUKAALU MÕÕTJA

Mahevilja on kõige mõistlikum hoiustada mahevilja terminalis, vilja vedava auto kast peab olema hoolikalt puhastatud.

Aastate jooksul on sattunud ka Scandagra kokku ostetud vilja sisse koormaid, millest on avastatud keelatud ainete jääke.

Et vältida lisakulutusi ning majanduslikku kahju, on vilja kokkuostjad välja töötanud konkreetsed kvaliteedinõuded.

Ostja tuleb Eestisse kontrollima Kauba vastuvõtul võetakse igast koormast keskmine proov, mis jagatakse osadeks: kohapealseks laboratoorseks analüüsiks (niiskuse jm kvaliteedinäitajate määramiseks), taimekaitsevahendite jääkide analüüsimi-

seks ning proov, mis jääb suletuks poolteiseks aastaks pärast koorma vastuvõttu. Taimekaitsevahendite jääkide kontrollimiseks saadetakse proovid laboritesse kas Itaaliasse (Water & Life Lab) või Saksamaale (Eurofins).

Taimekaitsevahendite jääkide sisaldust kontrollivad ka meie koostööpartnerid. Ühtegi ostu ei toimu enne, kui on tõendid, et ostetav toodang vastab nõutud kvaliteedile. On ka neid koostööpartnereid, kes käivad meie igapäevaseid tegemisi Eestis kontrollimas.

Näiteks müüs Scandagra mahehernest Prantsusmaale,

kust ostja esindajad käisid enne Eestis ning viisid siin läbi auditi. Kontrolliti kogu ostetava koguse ajalugu: kasvatajate mahesertifikaate, koormate vastuvõtuakte ning saatelehti, ostu-müügilepinguid, kauba puhtust taimekaitsevahendite jääkidest jne. Lisaks sooviti näha ladusid, kus kaupa hoitakse, ning ülevaadet kauba vastuvõtust.

Kuna riskid on suured ja tootjaid palju, valivad Euroopa kokkuostjad partnereid järjest hoolikamalt ning soovivad tutvuda isegi kasvatajate endiga. On selgelt näha, et enam ei osteta üksnes kaupa, vaid ka usaldust – kõik selleks, et tagada kvaliteet.

nuse agronoomiasse

Suvinisu ‘Mooni’ muutub haiguskindlamaks

gavaid geene on ristamise teel üle kantud.

Tallina tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi taimegeneetika töörühmas ristati suvinisu ja jahukastekindel nisu sugulasliik Triticum militinae, lokaliseeriti uudne resistentsuse tekkes osalev genoomifragment ning leiti näita-

Taimegeneetika töörühm kasutas sellist tehnoloogiat suvinisu ‘Mooni’ haiguskindlamaks muutmisel.

‘Mooni’ on kvaliteetne Eesti nisusort, mis aga jahukaste leviku piiramiseks vajab fungitsiidiga töötlemist. Viimane on mahetootmises keelatud. Ristamise ja markeritega katsetamise abil suurendasime sordi ‘Mooni’ haiguskindlust agronoomiliselt vastuvõetava tasemeni.

Koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga on ‘Mooni’ parendatud variant antud sordivõrdluskatsesse.

• • • • • •

võimsus 3600w mahutavus 200l voolik 10 m põranda hari piluotsik tolmuhari

LISA OSTUKORVI AGRI PARTNER OÜ, Välja 3, Soineste, 61 709 Kambja vald, Tartumaa, www.agripartner.ee

TANKLER OÜ ON PIUSI AMETLIK ESINDAJA EESTIS

SUUR VALIK PIUSI TARVIKUID KOHE SAADAVAL

LII SAMMLER

jad, mis on sobivad selle fragmendi äratundmiseks.

See tähendab, et edaspidi võime selle resistentsust tagava geeniosa ristamise teel üle kanda mis tahes nisusorti. Selline tehnoloogia on kordades kiirem kui ristandite haiguskindluse katsetamine põllul. Kasutatakse klassikalise sordiaretuse relvi, see on ristamist ja valikut, tegemist ei ole GM-tehnoloogiaga.

Võimas kolme mootoriga viljaimur

TEADUS

Mis tehti nnHariliku nisu jahukastele (tekitaja Blumeria graminis) vastupidav liin 8.1 oli varem saadud suvinisusordi ‘Tähti’ ja tetraploidse mittekultuurnisu Triticum militinae ristamise järglasena. nnKõnealust tööd alustati liini 8.1 genoomi skriinimisega, liini genoomis tuvastati üheksa Triticum militinae genoomist pärinevat osa. nnTöö tulemus on uudne jahukastekindel doonorliin, milles on markeeritud haiguskindlust tagav kromosoomilõik. Doonorliin on kasutatav aretuses ja sellega ei kaasne saaki vähendavat ebasoovitavat mõju.

Allikas: TTÜ

Selle töö detailsema kirjelduse võib leida Irena Jakobsoni doktoritööst, mis on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https:// digi.lib.ttu.ee/i/?12020.

• Kütusepumbad • AdBlue pumbad • Pumbakomplektid • Tasemeandurid • Vooliku poolid • Tankimispüstolid • Lugerid • Filtrid •

LAOS SAADAVAL KÜTUSEMAHUTID 1350 - 5000 L

www.tankler.ee Tankler OÜ Lõuna-Eesti Välja 3, Soinaste, 61709 Tartumaa tel 505 6214 info@tankler.ee

Tankler OÜ Põhja-Eesti Treiali tee 2, Peetri, Rae vald, Harjumaa tel 526 5371 tallinn@tankler.ee

6 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (81) 15. august 2019

Muljur aitab vihmasel suvel teravilja-

Liigniiske teravilja, aga ka näiteks põldoa­ saagi päästmiseks on mõttekas kasutada spetsiaalset viljamuljurit, et valmistada proteiinirikast täiendust tavapärasele silost, jõusöödast ja mikroelementidest koosnevale loomasöödale.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Märja vilja päästmine tõusis päevakorda ülemöödunud aastal, mil sügis oli laussajune. Ent just sel aastal olid paljud põllumehed maha pannud arvestatava koguse põlduba, sest kõik prognoosid tõotasid sellele sügisel head turgu. Peale selle on põld­ uba väärt vahekultuur, mis aitab mulda õhulämmastikku siduda, mistõttu pärast uba võib põllult ka head viljasaaki oodata.

Tunamullu juhtus aga nii, et suur osa oakasvatajatest pidi selle põllule jätma ja kevadel maasse kündma, sest põldoa koristusajal tabasid Eestit ulatuslikud vihmad.

Ka tänavu suvel valmib põllul rekordsaak, aga süsisest võib veel kõike oodata.

Tänu muljumisele õnnestus uba päästa Põlvamaal Kanepi vallas piimakarjakasvatusega tegeleva Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla leidis kahe aasta eest lahenduse teraviljamuljuri Murska näol. Ta konsulteeris loomakasvatusekspert Olav Kärdiga muljutud põldoa konserveerimise asjus ning sel moel läks korda enam kui sajal hektaril kasvanud põlduba sileerida.

Teraviljamuljur saab hästi hakkama ka põldoa purustamisega, uuemate seadmete tootlikkust on parandatud W-kujuliselt asetsevate ketas­valtsidega. Peale selle on muljuril automaatjuhtimine.

Nüüd on Avo Kruusla seda meelt, et kui vili on märg, niiskusesisaldusega 30% ja rohkem ning kui see õnnestub põllult kuidagi kätte saada, siis on see mõttekas loomasöödaks purustada. Tollele eriliselt sademeterohkele suvele järgnenud talve aitas see tema sõnul igatahes üle elada ja lehmade piimaanni heal tasemel hoida. Kaska-Luiga piimafarmi talvine söödaratsioon sisaldas põldoasilo kuni viis kilo lehma kohta päevas.

“Toona oli jah valida, kas lasta põlduba sajalt hektarilt n-ö metsa minna või üritada sellest ikkagi midagi teha. Kuulsin, et seda saab õigeid konservante kasutades sileerida, aga ega Eestis ei olnud siis ju veel kellelgi sellega kogemust. Olav Kärt selgitas meile, millised on õiged kogused ja kuidas seda üldse teha,” räägib Avo Kruusla.

“Tänu põldoa suurele proteiinisisaldusele tuli proteiinsööta selle võrra vähem juurde osta. Kui saagikoristuse ajal on ekstreemsed olud, siis on muljumine hea variant.”

Ka tänavu on ta teinud juba 700 tonnist teradest muljutud silo, kokku on plaanis teha 1500 tonni.

Lisaks on muljutud teraviljast sööda valmistamine Kruusla hinnangul ka ökonoomne. Kui vilja terana säilitada, tuleb sellest niiskus välja saada, et terad säiliksid. Seejärel tuleb terad ja-

MUL JURID

Nii silo kui ka jõusööda valmistamiseks Muljuri peamine erinevus veskiga võrreldes peitub asjaolus, et muljur purustab teri muljudes, mitte ei jahvata neid.

Selliseid valtsmuljureid nagu Murska pakub, teisi turul ei ole.

Energiakulu teravilja muljumisel on kuni 70% väiksem kui jahvatamisel. Alati ei pea muljutud teravilja sileerima, nõnda võib valmistada loomadele jooksvalt ka n-ö värsket ninaesist.

Agriland pakub astmevaba pealevoolu reguleerimise ja hammasrihmülekandega muljureid võimsusvahemikus 1,5–10 kW. Elektriajamiga viie eri muljurimudeli tootlikkus algab 300 kg/h ja ulatub piirini 3500 kg/h.

Specagra müüb muljurit Unimetal H-745, mille tootlikkus teravilja korral on 1800 kg/h, maisi muljumisel 1500 kg/h. Terade muljumine toimub kahe rullikuga, mille kaugust teineteisest saab reguleerida.

Agroeksperdi tootevalikus on muljur Skiold, mis samuti elektrilise ajamiga. Valikus on erineva jõudlusega masinaid, mis sobivad sööda tootmiseks kuni 150pealisele karjale.

Hobifarmer toob maale Poola firma Rolmako teravilja­ muljureid, mis on samuti elektrimootorajamiga.

Flint Kaubanduse tooteportfellis on seitse Himeli GQ teraviljamuljurit, mis on mõeldud viljaterade kergeks muljumiseks.

huks jahvatada. Et aga loomasööda niiskusesisaldus peab olema kusagil 45–50% ringis, peab enne söötmist jahu ja jõusööda uuesti märjaks kastma.

Tuleb teha üksjagu vältimatut, ent tühja tööd. Muljutud sööda tegemisel jääb mitu vahe­ etappi ära, energiat ei kulu kuivatamisele, mis põldoa korral on iseäranis energiamahukas ja keeruline.

Kaska-Luigal sileeritakse muljutud põlduba tavalisse silo-

hoidlasse, sest kogused on üsna suured ja nii kulub ka kilet vähem kui nn vorsti tehes.

Väärt loomasööt väikeste kuludega ASi A. Tammel asutaja Arvi Tammel selgitab, et teraviljamuljuritega tehti Eestis algust juba 1988. aastal. Toonases näidismajandis Tartumaal demonstreeris Aimo Korte Soomes toodetud masinaid, millega konserveeriti märjalt ko-

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

müük hooldus varuosad

müük hooldus varuosad

TEHNIKA

Nr 7 (81) 15. august 2019

ja oasaaki päästa

l

M A A M A J A N D U S 7

M I S O N M I S?

Ketasvaltsidega muljur Murska W-Max 20CB MURSKA.FI

nn Tootja Aimo Kortteen Konepaja Oy (Soome). nn W-DATA automaatjuhtimine. nn Traktori võimsusvajadus 120 kW. nn Maksimaalne tootlikkus 60 t/h (maisi muljumisel). nn Komplektis konservandimahuti, -dosaator ja pump. nn Mass 3800 kg. nn Ketasvaltside arv 19 + 20. nn W-kujuline valts on kasutatav kõikide söödateravilja liikide korral, nii kuiva kui ka niiske viljaga nagu kaer, oder, nisu, mais, hernes, uba ja teraviljasegud.

K O M M E N TA A R

Ratsioonis peab jälgima proteiinisisaldust

Igas suuremas piimatootmisettevõttes tehakse loomadele ka muljutud viljast silo.

ristatud teravilja, ning tutvustati seda tehnoloogiat ka Eestis.

Nüüdseks on muljurid kasutusel paljudes agrofirmades ning enamiku suure toodanguga piimakarjade toidulaual on muu sööda kõrval ka viljasilo.

“Murska teraviljamuljurid töötavad nii, et keskmiselt 35% niiskusega vili pressitakse valtside vahelt läbi. Valtsid purustavad terad, maisi, segavilja, herned või oad, lisatakse täpne kogus konservanti ning tulemuseks on väärt loomasööt,” kirjeldab Arvi Tammel. “Tegemist on hinnalt suhteliselt odava söödaga, sest ära jääb ju energiamahukas vilja kuivatamine. Seega raiskamist on vähem, aga tulemuseks

on sellest hoolimata väärt loomasööt, mida saab hiljem segada tavalise rohusilo ja jõusöödaga.”

Tammeli sõnul on selline meetod laialdast kasutamist leidnud, sest võimaldab pikendada koristusperioodi ning hajutab kombainide koormatust põllul. Eriti heaks abiks on muljumine siis, kui viljakoristuse aeg juhtub ole-

ma sajune. Kui põllult tuleva vilja niiskusesisaldus on alla 25%, siis loomulikult muljumise kvaliteet ja ökonoomsuse efekt väheneb.

Viimastel aastatel on valtsmuljuritele lisandunud W-kujuliselt vaheldumisi asetsevate ketasvaltsidega masinad, mil senisest suurem muljumispind, muljumine on agressiivsem ja tänu

Muljumise näol on tegemist hinnalt suhteliselt odava söödaga, sest ära jääb energiamahukas vilja kuivatamine.

Seega raiskamist on vähem, aga tulemuseks on väärt loomasööt.

Arvi Tammel

sellele ka tootlikkus parem. Peale selle on uued muljurid varustatud juhtimisautomaatikaga.

“Tootevalikus on neid tootlikkusega 10–100 tonni tunnis, on elektriajamiga ja traktori jõul käitatavad, on rippesse haagitavad ja järelveetavad,” iseloomustab Arvi Tammel muljurite valikut.

“Masinatel on peal ka konservandidosaator ja -mahuti. Väiksemad masinad on mõeldud eelkõige sööda tegemiseks kiletunnelisse, elevaatoriga varustatud muljurid sobivad rohkem suurteks kogusteks ja silo konserveerimiseks tranšeesse. Neil on juba ka lindude tõrjumiseks võrk peal ja kasutusel muud heidutus­ vahendid.”

Põlduba on väga proteiinirikas kultuur ja igal juhul on kasulikum seda sileerida, sest proteiin n-ö sööb happeid ning keemilist konservanti on vaja lisada vähem.

Ennekõike sobib põldoast tehtud loomasööt selliste ratsioonide juurde, kus kasutatakse maisisilo, või siis kuiva ja väikese proteiinisisaldusega silode juurde. Samas näiteks lutsernist tehtud silo lisandiks põlduba eriti ei sobi, sest seal on proteiinisisaldus niigi suur ja peab arvestama, et umbes 80% proteiinist laguneb ammoniaagiks.

Ka söödaratsioon oleneb sellest, missugune silo on kasutusel. Ennekõike peab jälgima ikkagi proteiinisisaldust – kui see läheb väga suureks, siis tuleb põldoasööda osakaalu ratsioonis vähendada, aga keskmiselt võiks see olla kaks-kolm kilo lehma kohta päevas.

Põlduba ei maksa siiski maha panna teadliku eesmärgiga see siloks teha. Jäägu see selliseks hädaabinõuks, millele on hea toetuda, kui viljast muud asja ei saa. Muljuda ja konserveerida tasub põlduba siis, kui niiskuse osakaal selles on 30% või rohkem, sest muidu ei fermenteeru see mass enam nii, nagu vaja.

Külvivahelduseks on aga liblikõielise põldoa kasvatamine kahtlemata mõttekam mulla lämmastikuga rikastamise moodus kui ristiku maa sisse kündmine.

OLAV KÄRT Baltic Agro loomakasvatuse konsultant

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

• teleskoop-poomid ulatusega kuni 3 m • kabiiniga ja kabiinita mudelid

Rabe Field Bird SP-2

• Kubota mootorid 20–38 hj

töölaius 5,0 m • lai valik lisavarustust ketas 560 mm topelt U-valts transport-sillavedrustus 38 700 € + km

Rabe Combi Digger töölaius 3,5 m Laos CAST 23T ja€ CAST poltkivikaitsega mudel 7990 + km 30T CARBON hüdropneumaatilise kivikaitsega mudel 14 900 € + km Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (81) 15. august 2019

Lehm talub kuuma kehvemini kui Kuigi kõige kuumem aeg on selleks aastaks ilmselt möödas, võib kuumaperioode oodata ka tulevikus.

Kuna vajalike muudatuste tegemine laudas võtab aega, siis tasub tulevikuks sellekohaseid plaane teha juba praegu.

TOOMAS REMMEL EPJ jõudluskontrolli spetsialist

Lehmad taluvad külma paremini ja sooja halvemini kui inimesed. Üldiselt tunnevad lehmad ennast kõige paremini, kui välis­ õhu temperatuur on vahemikus 4–20 kraadi.

Sööda seedimisel vabaneb lehma organismis hulk soojust.

630 kg kaaluv lehm, kelle päevatoodang on 31 kg, eritab umbes sama palju soojust kui 15 elektripirni, mille võimsus on 100 W. Kui lehm viibib päikese käes, siis on kolmandik tema kehast otsese päikesekiirguse mõju all ja lehma keha neelab 80% sellest kiirgusest. See aga tähendab, et sellistes tingimustes toodab lehma organism sama palju soojust kui 25–30 elektripirni. Külmal ajal saab lehm sellise soojakogusega ise hakkama, soojal ja suure õhuniiskusega perioodil aga mitte.

Mida suurem on õhu suhteline niiskus, seda väiksemast tem-

peratuurist piisab kuumastressi tekkimiseks. Lehmadel tekib kuumastress, kui 22 soojakraadi juures on õhu suhteline niiskus 90%. Kui temperatuur tõuseb 28 kraadini, piisab kuuma­ stressi tekkeks 30% suhtelisest niiskusest.

Eestis, kus keskmine suhteline õhuniiskus on suvel umbes 50–60%, on kuumastressi kriitiliseks piiriks 25 plusskraadi. Sellisel juhul ei ole loomad enam võimelised tekkiva soojusehulgaga iseseisvalt hakkama saama ja nende söömus, toodang ning sigimisnäitajad kehvenevad märgatavalt.

Lehmade jahutamisel tuleks lähtuda asjaolust, et mida kiiremini toimub vee aurustumine looma kehapinnalt, seda kiirem on jahtumine. Selleks et vältida kehatemperatuuri tõusu, peab küm-

ne elektripirni jagu soojust eritava lehma kehapinnalt aurustuma umbes kaks liitrit vett tunnis. Lehmad eritavad veeauru hingates ja higistades, samas ei ole nende higistamine kuigi tõhus.

Temperatuuri tõusmisel üle 32 kraadi hingab, õigemini küll hingeldab lehm sagedusega 120–140 korda minutis (normaalne sagedus kuni 18 kraadi juures on 50–60 korda). Koos higistamisega suudab lehm eritada ainult pool sellest veeauru kogusest, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks.

Kuidas vähendada kuumastressi?

Loomapidaja saab lehma aidata, niisutades looma nahka ja liigutades õhku lehma ümber. Pidevalt töötavad ventilaatorid ja vihmutid, mis pritsivad vett iga 30 minuti tagant paar-kolm minutit järjest, on abinõud, mis aitavad kuumal ajal vältida loomade kuumastressi.

Vihmutid tuleks paigutada nii söötmisala lähedusse kui ka lüpsiplatsi ootealale. Tähtis on jälgida, et vihmutid töötaksid perioodidena, mille vahele jääb

Lehmade vihmutussüsteemi saab kiirkorras asendada kas või aiakastmisvoolikuga, millega aeg-ajalt lehmi pritsitakse.

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost

KUUMASTRESS

Kui sooja on üle 25 kraadi nnLooma nahka tuleb niisutada ja liigutada õhku tema ümber. nnKuumemaks ajaks tuleks loomad jätta lauta või saata nad karjamaale ainult juhul, kui seal on piisavalt kaitset päikese eest. nnSoojal ajal suureneb sõnnikust ja allapanust lenduvate gaaside, tolmu ja haigusetekitajate kontsentratsioon laudaõhus.

Lauda ventileerimine parandab keskkonda. nnJõusööda osakaal ratsioonis peaks kuumaga olema tavapärasest suurem, sest koos vajadusega keha jahutada kasvab lehma energiatarve elatuseks, samas aga söövad nad vähem. nnKuumal ajal kasvab lehmade veetarve märgatavalt, temperatuuri tõustes 35 kraadini see kahekordistub. Seepärast on tähtis jälgida, et jooturid oleksid töökorras, puhtad ja piisava juurdevooluga. Vajaduse korral tuleks lauta viia täiendavaid jootmisvanne või muid sobivaid anumaid. nnTuleb teha hoolikat kärbsetõrjet, sest tiivulised halvendavad lehmade heaolu ning kannavad haigusi.

Allikas: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll

minimaalselt 15 minutit selleks, et ventilaatorid suudaksid tekitada loomade kehapinnalt piisava aurustumise. Samas tuleks jälgida, et vihmuti ei piserdaks vett väga peenelt ehk ei toodaks n-ö udu, sest see moodustab looma karvadel kaitsekihi, mis hoopis takistab aurustumist. Lehmade vihmutussüsteemi saab kiirkorras asendada kas või aiakastmisvoolikuga, millega aegajalt lehmi pritsitakse.

Neis farmides, kus loomad karjamaal käivad, tuleks nad kõige kuumemaks ajaks jätta

lauta või saata nad karjamaale ainult juhul, kui seal on piisavalt päikese eest kaitset pakkuvaid puid või varjualune.

Soojal ajal suureneb sõnnikust ja allapanust lenduvate gaaside, tolmu ja haigusetekitajate kontsentratsioon laudaõhus. Lauda ventileerimine parandab keskkonda. Paljudes, eriti vanemates lautades, toimub loomulik ventilatsioon, mis muul ajal võib isegi piisav olla, kuid kuumal ajal ei taga kindlasti vajalikku õhuvahetust ja niiskuse hoonest väljaviimist.

Selleks et õhu liikumise kiirus oleks tõhusaks aurustumiseks ja jahutamiseks piisav, tuleks täielikult avada kõik aknad, uksed ja ventilatsioonikorstnad. Puhkealade ja lüpsiplatside kohale paigutatud ventilaatorid küll liigutavad õhku, kuid niiskuse laudast väljaviimise seisukohast on need väheefektiivsed. Seepärast tuleks lauda mikrokliima parandamiseks eelistada selliseid seadmeid, mis vahetavad lauda siseõhu välisõhu vastu, viies laudast välja niiskuse, tolmu ja tekkinud gaasid.

Sooja ilmaga tuleb muuta söötmist Ka söödaratsioon ja söötmine vajavad kuumaperioodi saabudes muutmist. Lehmad toodavad sööta seedides soojust ja seetõttu tarbivad kuumastressi ajal vähem sööta.

Koresööda seedimisel eraldub rohkem kehasoojust kui jõusööda seedimisel. Soojuse hulk, mida loom eritab, on kõige suurem umbes neli tundi pärast toitumist.

Jõusööda osakaal lehmade ratsioonis peaks olema tavapärasest suurem, sest koos vajadusega jahutada oma keha kasvab lehma energiatarve elatuseks, samas aga söövad nad vähem.

Siiski peaks ratsioonis olema ka vähemalt üks kilogramm kvali-

Tehnika otse maaletoojalt, parim hinna ja kvaliteedi suhe!

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS

projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

Baltic Vianco Trading OÜ 66710 Sänna küla Rõuge vald Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

www.balticgrassland.com

Agro-Masz pöördadrad 3−5 hõlma

Agro-Masz randaalid 2,5−4 m

Agro-Masz ketaskülvikud 3 ja 4 m

Agro-Masz sügavkobestid, tüükultivaatorid

Metal-Fach randaalid 3,0m, 4,5m ja 6,0 m

Laumetris kultivaatorid 4, 6 ja 8 m

Laumetris kallurhaagised

SaMASZ rootorniidukid töölaiusega 2,4m, 2,8m

Stark hooldus- ja kraaviääre niidukid 1,4−2,2 m

Ala Talutehnika OÜ alatalutehnika@gmail.com tel 504 3918 (juhataja), 5695 1182 (müügijuht) www.swissgrasslandgenetics.ee

www.alatalutehnika.ee

L O OM AK A S VAT US

Nr 7 (81) 15. august 2019

külma Tähtis on jälgida, et jooturid oleksid alati töökorras, puhtad ja piisava juurdevooluga. teetset koresööda kuivainet iga saja eluskaalu kilo kohta.

Kuumaperioodil on ka lehmade mineraalainete tarve suurem kui tavaliselt. Kuumal ajal söövad lehmad meelsamini öösel, seda tuleks arvestada söötmisaegade planeerimisel.

Kuumastressi all kannatavate loomade isu on pärsitud, seepärast on eriti oluline, et neile pakutav sööt oleks alati värske. See tähendab, et neid tuleb sööta sagedamini, andes ette väiksema söödakoguse. Söödasõimesid ja -künasid tuleb puhastada vähemalt paar korda päevas, sest lehmad n-ö söövad ninaga ja soojaga kiiresti riknevad söödajäägid värskes söödas rikuvad lehmade isu veelgi.

Kuumaga veevajadus kahekordistub Lüpsilehma veetarve on umbes 8 liitrit 100 kilo eluskaalu kohta. Kuumal ajal kasvab lehmade veetarve märgatavalt, temperatuuri tõustes 35 kraadini see praktiliselt kahekordis-

l

M A A M A J A N D U S 9 ANNI ÕNNELEID

tub. Seepärast on tähtis jälgida, et jooturid oleksid alati töökorras, puhtad ja piisava juurdevooluga. Vajaduse korral tuleks lauta viia täiendavaid jootmisvanne või muid sobivaid anumaid. See aitab ka sotsiaalses hierarhias madalamatel lehmadel janu kustutada kohe, kui vajadus tekib. Karjamaal peaksid jootmiskünad asuma varjualuste lähedal, sest kuumaga ei taha lehmad päikese kätte isegi janu kustutama minna.

Kindlasti ei tohiks kuumal ajal unustada ka kärbsetõrjet, sest tiivulised parasiidid halvendavad juba niigi stressis loomade heaolu ning koos sooja ja niiske laudaõhuga soodustavad kärbsed haigusetekitajate levikut.

Lüpsikarja kasvatajad peaksid meeles pidama, et kuumaga muutuvad lehmad “keskküttekateldeks” ja sellises olukorras ei saa loomad enam iseseisvalt hakkama, ilma et kaasneks tõsine majanduslik kahju kaotatud toodangu või praagitud looma tõttu.

Teksti koostamisel on kasutatud internetis avaldatud materjale.

Kuuma ilmaga lehma veetarve kahekordistub, niisiis tuleb jälgida, et tal oleks piisavalt värsket vett.

10 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S Paikusel tegutseb väike töötuba, kus käsi­tööna valmivad jalavarjud kõige pisematele, ent vägagi nõudlikele klientidele.

ELEENE SAMMLER ml@maaleht.ee

Eutsi-nimeliste beebipapude tegijad on Merilin Lehe ja Jarno Koger, kelle pereettevõte valmistab ehtsast nahast papusid vastsündinutest kuni kolmeaastaseks saanud lastele.

Brändi loomist alustati mõni aasta tagasi jahedal märtsikuul, kui perre sündinud pisikesel lapsel sokid üldse jalas ei püsinud, aga põrandad olid külmad ja poodidest sobivaid jalavarje ei leitud.

Mõned firmad, mis naturaalsest materjalist beebipapusid tootsid, Merilin Lehe leidis, aga needki asusid Eestist kaugel. “Tegelikult selleks ajaks mul juba näpud sügelesid ja mõte töötas: esimesed papud tegin täpselt oma lapse jala järgi,” kirjeldab emalt päritud meisterdamispisikuga Merilin, kuidas esimesed nn eutsid loodi. Firma sai nimeks täheühendi “eut”, sellele lisandus hiljem “s”.

Pärast esimest valminud paari algas raskem osa: lõiked tuli saada loogiliseks, hästi istuvaks, stiil pidi olema minimalistlik ning tooted parimast saadaval olevast materjalist. Jalanõud

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (81) 15. august 2019

Paikusel valmivad kodumaised nahast beebipapud teeb meistri sõnul eriliseks niinimetatud paljajalu jalanõude põhimõte: papud on üleni nahast (ka tald), just lapse jala järgi tehtud ning talla sisse kulub just tema pisikene jalajälg.

“Õhtuks on vahe päris tuntav – kas oled kandnud kitsa liistu ja kontsaga masstoodangut või sussilaadset õhukese tallaga ergonoomilist jalanõud,” selgitab Merilin nn barefoot-jalanõude

Õhtuks on vahe päris tuntav – kas oled kandnud kitsa liistu ja kontsaga masstoodangut või sussilaadset õhukese tallaga ergonoomilist jalanõud.

Merilin Rehe

eripära. Kuigi sarnaseid tooteid pole palju, on tema sõnul siiski näha kopeerimist: “Aga õnneks iga tegija eristub aususe, originaalsuse ja kvaliteediga.”

Lastest inspireeritud pereäri Euts sai alguse esimese lapse sünniga ja nüüd, kui peres kasvab kaks last, on paputegu pere jaoks täiesti loomulik igapäevaelu osa. Merilini sõnutsi tu-

leb laste kõrvalt leida hetki, et saaks keskenduda: “Püüame elukaaslasega üksteisele seda võimaldada.”

Ilmselt on sellega ka juba harjutud, sest Merilin ja tema elukaaslane tegutsevad ettevõtjatena pikemat aega. Nad toovad sisse lastele mõeldud jooksurattaid, kiivreid ja lisavarustust ratastele, mis aitavad pere pisematel liikmetel vanemaga koos turvaliselt jalgrattal sõita.

“Euts on üks väikene osa meie

ettevõttest. Esialgu sellest kindlasti ei piisa, et ära elada. Piisav sissetulek on erinevate ettevõtmiste ja töö tulemus,” ütleb Merilin.

“Papupaari hind kujuneb välja pühendatud ajast, materjali kulust, reklaamile kulunud summast, transpordist,” selgitab Merilin. “Enamasti jääb see 40 euro kanti, aga kõik oleneb tellimusest.” Tellimuse saamisele järgneb vastava suuruse väljalõikamine. Eutse on praegu viies suu-

ETTEVÕTLUS

Nr 7 (81) 15. august 2019

l

M A A M A J A N D U S 11 LIINA MARJAK

Jalatsid peavad olema hästi õmmeldud, sest väikesed tarbijad panevad kindlasti kõik õmblused proovile.

ruses, mis sobivad sünnist kuni kolmanda eluaastani.

Merilin, kes tegelikult on kõrghariduse omandanud hoopis meditsiini valdkonnas, ütleb, et tal on väga suur aukartus ja lugupidamine materjali suhtes, mida kasutab. Ta püüab olla väga keskendunud nii lõike konstrueerimise ja detailide välja lõikamise protsessis kui ka õmblemises.

Kui vajalikud osad on valmis õmmeldud, pressitakse sisse logo ja vastavalt soovile uue papupaari omaniku nimi. Sellele järgneb kokkuõmblemine, viimistlemine ja pakkimine.

Tooraineks on taimpargitud veisenahk Tooraine ehk veisenahad ostetakse Euroopast. Mitte et kodumaine halvem oleks, oluline on see, et kasutatavad nahad oleks taimpargitud: “Umbes

90% maailmas toodetud nahast on töödeldud inimesele ohtlike kemikaalidega ja kindlasti ei tohiks need olla nahaga kontaktis,” leiab ta.

Taimpargitud nahk tema sõnul hingab, selle eluiga on tänu aeglasemale töötlemisprotsessile pikem. See tähendab, et naha töötlemisel ja värvimisel on kasutatud looduslikku päritolu komponente: puukoor, lehed, mitmesugused taimed ning nendest saadud toonid on maalähedased. Papumeistri sõnul on taimpargitud nahal iseloomulik lõhn, metsa lõhn, ja omadus ajaga ainult paremaks ja mugavamaks minna. Nii värvid kui ka nahk on naturaalne, looduslik ja loomulik osa keskkonnast.

“Nii kaua kui ühiskond tarbib liha, on nahka kui jääkprodukti võimalik kasutada,” põhjendab materjalivalikut Merilin. “Nahk on käsitööks loomulik mater-

jal. Pigem tuleb rõhku panna sellele, et toodetaks vähem sünteetilistest materjalidest tooteid, mis looduses loomuliku protsessina ei lagune ja mis koormavad keskkonda.”

Peale õige naha leidmise on olnud väljakutse leida sobiv õmblusmasin. Merilin ütleb, et nahk on sedasorti materjal, millega eksimisruumi ei ole, seega on oluline, et õmblusmasinal oleks piisavalt võimsust, aga seejuures saaks iga piste rahulikult ja täpselt astutud: “Kui jutt on jalanõudest, siis nii mõnigi õmblus pannakse proovile.”

Peale materjali ja õmblustarvikute tuleb pereettevõttes tegelda ka müügiga. Olulised on koduleht, õigetesse kanalitesse suunatud reklaam ja muidugi internet, sest pisikene firma tegutseb siiski perekonna kodus Paikusel selleks ette nähtud tööruumis. Papusid müüakse My Eutsi kodulehel ja veebipoes Alice ja Arthur.

Merilin Lehe oma lemmikmudelitega.

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 7 (81) 15. august 2019

MEIEGA ON LIHTNE!

Uus mugav viis ehitustehnika rentimiseks!

24/7 – rendi veebist iga kell!

Uus ja lihtne viis rentida – ainult proovi ja see hakkab sulle meeldima!

Usaldusväärne tehnika – vali meie premium-brändide hulgast!

Oleme kogu Eestis – oleme seal, kus oled SINA!