LII SAMMLER
AGROEKSPERT
Milliseid taimekaitsetöid sügisel teha, et riskikultuurid
RIKKALIK VILJASAAK
säilib kindlalt vaid spetsiaalses punkris
maakari on meie rahvuslik uhkus
ARGO INGVER
TALVE ÜLE ELAKSID
KÄDE KALAMEES:
19. september 2019 Nr 8 (82)
2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI
LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Me ei esinda ainult iseennast Viimasel paaril aastal on ajakirjanduses ilmunud mitmeid skandaalseid lugusid ebaausatest maaettevõtjatest nii vilja-, puuvilja- kui marjakasvatajate seas. Kahjuks on need lood heitnud halba varju kogu põllumeeskonnale. Ajakirjanikuna palun vabandust kõigi vastutustundlike põllumeeste ees, kes panevad sõnnikut ja väetist põlluraamatu järgi, sellises koguses, mida taimed jõuavad omastada ja saagi vormistamiseks ära tarbida. Kes ei kasuta väetisi ega läga üleliigselt ja läbimõtlematult, ei saasta veekogusid ega kasvata Läänemerd kinni. Ma palun vabandust kõigi ausate viljakasvatajate ees, kes kasutavad taimekaitsevahendeid minimaalselt, õigesti ja vastavalt juhendile. Kes ei kasuta Danadimi õitsval rapsipõllul südapäeval ega tapa mesilasi. Ma palun vabandust kõigi ausate Eesti maasikakasvatajate ees, kes oma 600 hektaril kasvatavad ausalt maasikaid, müüvad ainult Eesti marju, kasutavad ametlikult ukraina töölisi ja maksavad neile Eesti keskmist palka. Kes ei valeta taimekaitsevahendite jääke sisaldavaid Poola või Läti maasikaid enda omadeks ega müü neid oma talu sildi alt. Ma palun vabandust kõigi ausate talunike ees, kes avatud talude päeva eel vaeva näevad oma talu korrastamiseks ja linnainimestele atraktiivseks muutmiseks. Kes ei küsi talu vaatamise eest raha, ei paku seal müüa laadakaupa ega hulgiladudest ostetud juustu. Usun siiralt, et põllumehed on tublid, töökad, ausad ja vastutustundlikud, ning olen äärmiselt kurb, kui selgub, et mõni neist ei ole. Olen raudselt seda meelt, et nende alusel ei tohi teha üldistust kogu põllumeeskonna kohta. Aga kui rikkumised avastatakse, ei saa seda ka maha vaikida, vastasel juhul võivad väärteod muutuda käitumisnormiks. Paraku rikub tilk tõrva meepotis terve poti sisu. Mõne tegija vastutustundetus rikub avalikkuse silmis kõigi ta kolleegide maine. Hea oleks, kui põllumehed ja teised maaettevõtjad peaksid meeles, et nad ei esinda ainult iseennast, vaid kogu põllumeeskonda.
Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (82) 19. september 2019
Põllumajandusamet: eesmärk on kriise ennetada
SVEN ARBET
Meie toidumaastikku on räsinud mitu skandaali, teemaks välismaiste aiandussaaduste müümine Eesti omade pähe. See on tekitanud küsimuse, millega vastutavad ametkonnad tegelevad, et seda juhtuda saab. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Toiduohutuse eest hoolitsevad maaeluministeerium, veterinaar- ja toiduamet (VTA) ning põllumajandusamet (PMA). Maamajanduse küsimustele vastab põllumajandusameti peadirektor Egon Palts. nnn Mis on põllumajandusameti ülesanded toiduohutuse osas? PMA kontrollib põllukultuure kasvatavaid ettevõtteid ja isikuid. Kontrollitakse taimekaitsevahendite kasutamist ja vajadusel võetakse proove taimsest materjalist, et kontrollida taimekaitsevahendite kasutamise nõuete järgimist. PMA eesmärgiks on, et põllumajandussaaduste kasvatamisel tehtavad tööd on tehtud nõuetekohaselt ja toodetud toit on tarvitamiseks kõlblik. Kuidas saab PMA reguleerida probleemkohti – keelatud taimekaitsevahendite kasutamine, välismaise köögivilja müümine Eesti oma pähe jne? Piirkondades teevad taimekaitse järelevalvet ja viivad läbi kontrolle meie ametnikud. PMA kontrollib värske puu- ja köögivilja turustamise nõuetele vastavust tootja, jae- ja hulgimüügi tasandil ning sisse- ja väljaveol. Regioonides teeb järelevalvet kümme, osakonnas üks ametnik. Milline probleemide valdkond on selles osas kõige suurem? Pigem on meil valdkonnad, kus võivad kõige suuremad kriisid tekkida. Taimetervises peame olema valmis ohtlike taimekahjustajate puhanguteks ning tõrjemeetmete kiireks ja tulemuslikuks rakendamiseks. Ohtliku kahjustaja avastamisel tuleb rakendada ulatuslikke tõrjemeetmeid, mis enamasti kujutavad endast peremeestaimede hävitamise kohustust (nt puude mahavõtmist, istikute põletamist jne). Oluline on reageerida kiiresti, et tagada kahjustaja edasise leviku ärahoidmine. Millist abi saavad tootjad põllumajandusameti poolt? Millist tarbijad? Põllumajandustootjatele ja maaparandussüsteemide oma-
nikele on abiks informatsioon PMA registritest. PMA ametnikud vastavad klientide esitatud küsimustele ja teabenõuetele. Välja on töötatud nõuete selgitused tootjatele, kus seadusesätted on arusaadavalt lahti seletatud. Alati kajastame kodulehel avastatud rikkumisi, mis on abiks tarbijatele ostuotsuste tegemisel. Järjepideva infosüsteemide arendamise üks tulemustest on see, et suurem osa meie teenustest on klientidele mugavalt kättesaadavad maaeluministeeriumi klienditeenindusportaalis. Millised on olnud viimaste aastate teravamad probleemid? Taimekaitse osas olid teravamaid probleemid 2017. aastal aset leidnud kaks ulatuslikku hukkunud mesilaste juhtumit Lääne-Virumaal, kus mesilaste hukkumise põhjustas taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine. Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus varasema vastandumise asemel on kõik osapooled – nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud – omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud. Kõik nad on kinnitanud, et ühine huvi on mesilastele ja teistele tolmeldajatele parimate võimalike tingimuste loomine, kuna koostööst võidavad nii taimekasvatajad kui mesinikud.
PMA peadirektor Egon Palts osaleb ka reididel, näiteks käis ta suvel Balti jaama turul.
2017. ja 2019. aastal toimus suuremahuline pettus, kus Mulgi Õun OÜ ja Aran PM OÜ müüsid Eesti suuremates kaubanduskettides õunu, mille päritolu ega sordi nime ei olnud võimalik tuvastada. Esimesel korral oli tegu reneti-taoliste õuntega, mida müüdi ‘Kuldreneti’ nime all, teisel korral müüdi sordi ‘Lobo’ nime all tuvastamata sorti õunu. Süütegudele viitav teave esitati politsei- ja piirivalveametile ning tarbijakaitseametile. 2018. aastal tuvastati kolmel korral kartuli-ringmädaniku (Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus) esinemine, neist kahel korral tarbekartuli tootmisel ja ühel juhul seemnekartuli tootmisel. Kõikides kohtades rakendatakse tõrjeabinõusid, mida PMA on ette kirjutanud. Mahepõllumajanduses on selle aasta kontrollide käigus tuvastatud kahe mahetootja taime-
MIS ON MIS
Ametid ja suhted nnMaaeluministeeriumi haldusalasse kuulub kolm valitsus asutust: põllumajandusamet (PMA), veterinaar- ja toiduamet (VTA) ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA), kellel on tihe koostöö. Lisaks on koostöö laboritega (PMK ja VTL) ning taimekasvatusinstituudiga (ETKI). nnPMA eelkäija oli taimetoodangu inspektsioon, kellega liideti 13 maakondlikku maaparandusbürood ja maaparanduse eks pertiisibüroo. Liitumine jõustus aastast 2010. nnPMA tegevuse põhisuunad: maaparanduses säilitada kasu tusel oleva maa viljelusväärtust; taimetervise osas hoida oht like kahjustajate esinemine kontrolli all; taimekaitse osas viia taimekaitsevahendite kasutamisest tulenev oht tervisele ning keskkonnale miinimumini; mahepõllumajanduse osas tagada kindlus, et mahetooted on mahepõllumajanduslikku päritolu; väetise osas, et tarbijal on kasutada soovitud omadustega ja ohutud väetised; seemnete osas, et seeme on kvaliteetne. Sordi valdkond korraldab sortide katsetamise ja registreerimise ning sordi kaitse alla võtmise. Värske puu- ja köögivilja valdkond peab tagama, et turustatav värske puu- ja köögivili on kvali teetne ning usaldusväärne. Allikas: PMA
Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee, 5699 0792
kaitsevahendite tahtlik kasutamine. Tootjad ei saa mahepõllumajandusega jätkata. Värskete puu- ja köögiviljade jae- ja hulgimüüjate kontrollimisel on avastatud kvaliteedi rikkumisi. Nende avastamisel koostatakse ettekirjutus ja määratakse sunniraha hoiatus ning tihti on toimunud sunniraha sissenõudmine. 2018. aastal määrati ja nõuti sisse 8700 eurot sunniraha, 2019. aasta esimesel poolaastal 10 450 eurot sunniraha. Mahepõllumajanduse nõuete tahtliku rikkumise avastamisel tunnistatakse ettevõtte mahepõllumajanduse tunnustatus kehtetuks, mis võib tähendada toetuste tagasinõudeid. Taimekaitsevahendite väärkasutamise avastamisel tehakse ettepanek vähendada põllumajandustoetusi. Millised on PMA plaanid, et selliseid asju vähem toimuks? Oleme fookuse suunanud lõpptarbija teadlikkuse tõstmisele. Tänavu töötasime välja nõuanded väikeaiapidajatele taimekaitse valdkonnas, selle sõnum on lihtne: keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine koduaias peaks olema kahjustajate tõrje valikul viimasel kohal. Eespool on õiged töövõtted, korralik agrotehnika, korralikud seemned, terved taimed, õigeaegsed hooldustööd, hügieen, mehaaniline tõrje, bioloogiline tõrje. Mahetootjaid kontrollitakse vähemalt kord aastas. Lisaks kontrollitakse 10% tootjaid, kes valitakse riskide realiseerumise tõenäosuse alusel. Viie protsendi tootjate juurest võetakse proove, et tuvastada, kas tootmises on kasutatud keelatud vahendeid. Täiendavaid kontrolle teeme, kui on antud vihje tootja nõuetevastase tegevuse kohta. Tootjatele nõuete selgitamiseks on koostöös Mahepõllumajanduse Siht-
asutusega välja antud juhendmaterjal “Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjatele”. Vähemalt kord aastas saadakse tootjate ja nende esindajatega kokku, et arutada läbi valdkonna probleemsed kohad. Tihedat koostööd tehakse teravilja kokkuostjatega, nii saadakse infot, kui mõne tootja tegevuse nõuetekohasuses kahtlusi on tekkinud. Samuti on tihe koostöö VTAga vihjete kontrollimiseks või rikkumiste lahendamiseks. Kas viimasel ajal pole avalikkus, meedia jne olnud liigselt tarbijakeskne; kas pole tekkinud vastuolu tootjate ja tarbijate huvide vahel? Et tootja elu tehakse järjest raskemaks? Tõesti, läbi meediakajastuste võib ausatele põllumeestele tekitada palju kahju. Meedia ei tohiks üldistada, eriti pealkirjadega. Kui on avastatud petmised, siis tuleb alati ka teise poole arvamust kuulata. Läbi meediakajastuste tekib kohe mitu leeri. Selleks et need ära lepitada ja ühise eesmärgi nimel tööle panna, peavad riigiametid kaasama kõiki osapooli ja ümarlaudades asjad selgeks rääkima. Mis on teie meelest teemad, mis vajaksid suuremat tähelepanu? Eesti toidutootmise seisukohalt on oluline, et meie põllud annaksid head saaki, selle eelduseks on heal tasemel maaparandus. Suur mure on põlvkondade vahetus, see puudutab lisaks farmidele ka maaparanduse valdkonda, kus on puudus noortest haritud inseneridest. Suur osa maaparandussüsteemidest ja riigieesvooludest vajab rekonstrueerimist, et ka tulevikus toitu toota. Maaparandus on oluline keskkonnahoiumeede, sest ka lõheliste jõgede korrastamisel osaleb PMA.
Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee
UUDIS
Nr 8 (82) 19. september 2019
l
M A A M A J A N D U S 3
MAAELUMINISTEERIUM
LEADER
Toetusmeede kohaliku arengu ergutamiseks nnLEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mille aluseks on kohalik lähenemine. nnProgrammi eesmärk on edendada kohalikku elu maapiir konnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua partner lustel põhinevaid projekte. nnProgrammi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsus keelset lauset “Liaison entre actions de développement de l’economie rurale”. Tõlkes tähendab see “Seosed maa majandust arendavate tegevuste vahel”. nnLEADERi toetused aitavad tõsta põllumajanduse ja metsan duse konkurentsivõimet, parandada maapiirkonna elukva liteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll uute ideede jagamisel, inno vatsiooni ja ettevõtlikkuse julgustamisel, kohalike teenuste arendamisel ning ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisel. nnEelmisel nädalal peeti Pärnus konverents LINC 2019 (Leader Inspired Network Community), kus osales enam kui 350 maaelu arendajat 17 riigist. Tegu oli LEADER-te gevusgruppide iga-aastase kokkusaamisega, mille algatas 2010. aastal Austria koostöös Eesti, Soome ja Saksamaaga. Allikas: maaeluministeerium Seitsmeteistkümne riigi maaelu edendajad pidasid Pärnus nõu ning tutvusid Eesti huviväärsustega.
Mis saab LEADERi toetusrahast? Uus Euroopa Liidu eelarveperiood on ukse ees. Seda, et Brexit viib osa rahast endaga kaasa, kardavad ka maaeluvõrgustiku LEADER eestvedajad. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
“Farmerid on kõvad protestijad, ilmselt põllumajandus ei kaota nii palju kui meie,” ütles Pärnus peetud kohaliku elu edendamise programmi LEADER konverentsil Euroopa Regioonide Komitee esindaja Radim Sršen, viidates asjaolule, et Brexit viib eri valdkondadest raha välja 5–18% ja kõikide sektorite eelarveid ähvardavad kärped.
Karolina Jasinska-Mühlbeck ELi põllumajanduse peadirektoraadist tutvustas Brüsselis kõlanud ettepanekuid uue perioodi LEADERi rahastamiseks. Tema sõnul on oluline suurem koostöö eri fondide vahel ehk multifondilisus. Lisaks põllumajanduse arengufondile (EAFRD) tuleks LEADERi projektide rahastamisel kaasata regionaalarengu fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja teised rahastajad, kelle teemasid LEADERi ettevõtmised puudutada võiksid. Praegu on mitme fondi koostöö lubatud juba enamikus Euroopa Liidu riikides, lubatud pole see aga näiteks Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Horvaatias, samuti Eestis. Et see toimida saaks, peaksid fondidele ligipääsuks kehti-
ma ühtsed reeglid, mis alles tuleb välja töötada. Keeruliseks teeb selle asjaolu, et nii eri maadel kui ka eri fondidel on erinevad eelistused. “Need teemad tuleb üheskoos kõikide poolte ja fondide esindajatega läbi arutada. See pole lihtne, aga see on ainus võimalus,” ütles Jasinska. Sama mõte kehtib ka partnerite kohta – tuleks teha koostööd eri partneritega, koos nendega täpsemalt määrata probleemid ning leida ühiseid lahendusi. Samuti on oluline, et reeglid oleksid paindlikumad ning suurem otsustusõigus tuleks anda kohalikele algatusgruppidele, kes tunnevad olusid kõige paremini. Oluliseks peeti ka seda, et LEADERi projektide ja rahataotluste tegemine oleks nii lihtne ja
arusaadav kui võimalik, et kohalike algatusgruppide inimesed sellega toime tuleksid. Suur osa konverentsis on LEADERi edulugudel, seetõttu käiakse kohapeal vaatamas, mida toetusrahaga tehtud on. Nii vaadati Eestiski LEADERi toetuste abil algatatud ette võtmisi. Nelja päeva jooksul jõuti Eestis teha üheksa õppereisi kolme maakonna maaettevõtjate juurde Pärnumaal, Viljandimaal ja saartel. Nii külastati Pajumäe talu, Polli aianduskeskust, Taagepera mõisa, Mulgi Savikoda, Abja-Paluoja pagarikoda, Matsalu rahvusparki jpm. Toris peeti Tori põrgu triatlon koos spordivõistluste ja kohaliku kultuuri ning käsitöö tutvustusega. Juubelikonverentsi muutis eriliseks see, et spordipäeval
tehti koostööd Eesti Kaitseväega ning pioneerpataljon rajas selle ajaks esmakordselt Eestis üle Pärnu jõe ajutise silla. Ühel päeval peeti ka maaturismi seminar. Lähimad külalised Lätist ja Leedust olid kaasa toonud lisaks oma kogemustele ka jaotusmaterjali – brošüüre ja raamatuid oma riigis
LEADERi abil valminud ettevõtetest ja matkateedest. Samuti toimus kontaktseminar, kus Euroopa tegevusgruppidel oli võimalik tutvustada oma projektiideid ja leida nende korraldamiseks partnereid. Oluline ongi kontaktide loomine ühiste projektide elluviimiseks ja uute koostöölepingute sõlmimine.
METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA
Strautmann Giga Vitesse 4401 CFS • • • •
45 nuga maht 80 m3 konservandisüsteem juhtteedeta kogur
Hind 84 000 € + km.
KÜSI DEMONSTRATSIOONI! Masin laos! Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988
Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545
Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007
4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (82) 19. september 2019
PÕLLUD TALVE EEL: milliseid taimekaitsetöid tuleks viljakasvatajatel veel enne sügise saabumist
Taliraps vajab palju toitu
LII SAMMLER
Kui taliraps külvata õigeaegselt, väetada korralikult, teha umbrohutõrje, reguleerida kasvu ning jälgida kahjustajaid, peaks ta talve ilusti üle elama. TIIU ANNUK PÜ Kevili agronoom
Meie oludes sõltub talirapsi kasvatamise edukus suuresti külviajast ja kasutatavast tehnoloogiast. Muidugi on oluline ka ilm. Kindlasti tuleb arvestada eelvilja mõju. Juhul kui talirapsi eelviljaks on teravili, tuleb varise tõrje esmajärjekorras ning pigem varem kui hiljem ära teha. Teraviljavaris konkureerib jõudsalt rapsiga ja võib suure surve tõttu lämmatada väikese talirapsi. Kindlasti ei tohi ka kaheiduleheliste umbrohutõrjet tegemata jätta, kuna talirapsi kasvuaeg sügisel on pikk ning umbrohud hakkavad konkureerime kultuuriga nii toitainete kui valguse pärast. Võib kasutada nii enne kui ka pärast talirapsi tärkamist lubatud tooteid.
Ohud: ülekasvamine, mädanik ja nälkjad Nälkjad on sügiseti väga aktiivsed, kuna tavaliselt on ilmastikutingimused nendele soodsad. Kõige ohustatumad külvid on rohumaa järel, samuti minimeeritud harimine ning otsekülvid. Tuleb teha igapäevast seiret, et avastada nälkjad õigeaegselt. Kindlasti ei ole see koht, kus kokku hoida, kuna vastasel juhul söövad nälkjad ära kogu põllu. Pika sügisese kasvuperioodiga ning õigeaegse külviga võib juhtuda, et taim kasvab üle, seetõttu on väga oluline taime kasvu reguleerida. Hea talvitumise eeltingimuseks võiks kasvukuhiku pikkus olla maksimaalselt 0,5–1 cm. Sellise kasvukuhiku pikkuse juures katavad lehed talvitumisel kasvukuhiku ja kaitsevad seda külmumise eest. Ülekasvanud taim on haigustele enam vastuvõtlik ning väheneb ka tema talve- ning külmakindlus. Et ennetada taimede ülekasvamist, tõsta külma- ja
talvekindlust, soodustada juurte kasvu, suurendada juurekaela läbimõõtu (juurekaela läbimõõt üle 6–8 mm) ning viia taim võimalikult maapinna lähedale, kasutatakse fungitsiide-kasvuregulaatoreid. Haigustest tasuks tähelepanu pöörata fomoosile ehk mustmädanikule. Viimastel aastatel on see haigus mõnel pool põhjustanud tõsiseid kahjustusi. Esmase nakkuse peamine allikas on õhu kaudu levivad eosed, mis vabanevad eelmisel aastal kasvanud rapsi nakatunud vartelt sooja ja niiske ilmaga. Tugeval nakatumisel võib rapsi vars ka lõheneda ja taim selle tõttu hukkuda. Haigus vähendab saagikust, piirates vee ja toitainete liikumist varre kaudu, põhjustab enneaegset vananemist ning seemnete varasemat varisemist. Haiguse leviku oluline riskitegur on kindlasti ilm. Soojades ja märgades tingimustes areneb mädanik kõige kiiremini. Väiksemgi vihmasadu niisutab rapsijäänuseid ja soodustab haigusetekitaja arengut. Kuigi seene arengut madalad temperatuurid ei piira, aeglustub see talveperioodil. Teiseks mõju-
Ainete puuduse, aga ka haiguste tõttu võivad rapsi varred lõheneda.
Nälkjas võib kahjustada mitmeid talivilju, eriti armastab ta aga rapsi.
tab haiguse arengut taime kasvufaas. Tugev taime kasv aitab haigust eemal hoida.
Toitainete puudus pidurdab arengut Võrreldes teraviljadega, iseloomustab rapsi suur toitainete vajadus. Suure osa tarbitud toitainetest annab raps koristusjääkidega mulda tagasi, olles seetõttu viljavaheldussüsteemis väga hea eelkultuur. Rapsipõhk jätab mulda hooajal tarvitatud fosforist veerandi kuni kolmandiku ning kaaliumist isegi kuni 80%. Mis tahes toiteelemendi puudus pidurdab taimede kasvu ning sellega väheneb saagikus. On oluline, et kõik toiteelemendid oleks taimedele piisavas koguses, tasakaalustatud vahekorras ja kättesaadavad. Väetamisel tuleks aluseks võtta mullas olevate toiteelementide sisaldus. Üldjoontes vajab taliraps 4 t/ha saagi saamiseks (mineraalmuldadel) 150 kg/ha lämmastikku, intensiivsel viljelemisel täieliku saagivõime ärakasutamiseks võib lämmastikväetise kogus ulatuda 200 kg/ha. Sügisel tuleb rapsile anda vähemalt 30–50 kg/ha lämmastik-
ku. Kindlasti tuleb arvestada ka eelvilja põhku, millest ta kasutab ära umbes 5 kg/ha. Kogu kasvuperioodi fosforivajadus on 30–40 kg/ha, kaaliumi 100–130 kg/ha, väävlit 30–40 kg/ha ja magneesiumi 20–30 kg/ha. Rusikareegel oleks fosfori ja kaaliumi andmisel (kui on tegu keskmise toiteelementide sisaldusega mullaga), et pool vajaminevast kaaliumist on mullas olemas, teine pool aga tuleks juurde anda, seega siis käesoleva näite puhul 50–65 kg/ha kaaliumi. Kaalium on talve ja külmakindluse seisukohalt üks olulisemaid elemente. Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile, taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning talve- ja külmakindlamad.
Tuleb teha igapäevast seiret, et avastada nälkjad õigeaegselt. Vastasel juhul söövad nad kogu põllu ära.
Talirapsi puhul on oluline õigel ajal ära teha kasvu reguleerimine, et ta pikal soojal sügisel õitsema ei läheks.
Fosfor mõjutab tugevalt juuresüsteemi arengut. Fosforipuudusel on taimedel kidur kasv ning juuresüsteem halvasti arenenud. Samuti on väävli- ja magneesiumipuuduse avastamine hooaja alguses väga tähtis. Lisaks põhiväetistele on vaja rapsile anda toiteelemente ka lehe kaudu. Vajadus on suurem siis, kui taim ei saa teatud toite elementi mullast kätte. Siin võib põhjuseid olla mitu, eelkõige on selleks mulla pH, samuti mulla lõimis, ilmastik jne. Kui mullas on piisavalt toiteelemente ja nende kättesaadavus hea, pole leheväetised üldjuhul vajalikud. Siiski tuleb tähele-
panu pöörata boorile. Kuna Eesti muldades pole boori enamasti rapsile piisavalt, tuleks seda juurde anda. Boori vajab taliraps umbes 500 g/ha. Üks osa sellest tuleks kindlasti anda sügisel. Boor vähendab taimede kadu talvitumisel, soodustab nende kasvu ja suurendab toitainete omastamise võimet ja valmistab ette kiiret kevadist narmasjuurte arengut. Boori on mõttekas lisada koos kasvuregulaatoriga paagisegusse. Kindlasti tuleb boori anda värskelt lubjatud muldadele. Tugeval taimel, mis on talveks ette valmistatud, on kindlasti märksa suurem võimalus ka ebasoodsad tingimused üle elada.
Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee
UNIVERSAALHAAGISED
VILJAVEOHAAGISED
MULLAVEOHAAGISED
PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD
TAIME K A S VAT US
Nr 8 (82) 19. september 2019
l
M A A M A J A N D U S 5
teha, et riskikultuurid külma aja kõige paremini üle elaksid
Taliotra tuleb hoida haiguste eest
LII SAMMLER
Talioder on veidi kapriisne kultuur ning nakatub kergelt taimehaigustesse. Haigustesse nakatumine toimub juba sügisel ja seeläbi nõrgenenud taimik on peamine põhjus, miks talioder ei talvitu. ANNIKA JÕEMAA Baltic Agro agronoom-nõustaja
Parim aeg taliodra külviks on 28. august – 5. september ja viimane piir on 10. september. Varasema külvi korral tekib ülekasvamisoht. Pikk soe sügis, taimiku kiire algareng ja sellest tulenev suur biomass soodustavad haigusi. Septembri teise poole külvid võivad aga nõrgaks jääda, sest talvitumise eelduseks on vähemalt 3–5 lehte. Taliodra soovitatav külvisenorm on sõltuvalt külviajast 200–250 tera/m2, hübriidsortidel 180.
Kurjategijad – lumiseen, jahukaste ja äärislaiksus Esmase ja tõhusaima kaitse külvisele annab puhtimine. Puhtimisvahendid aitavad vähendada ka lumiseene kahjustust, mis eelmisel talvel oli suur probleem. Enne külvi tõrjumata eelkultuuri varis, mis on kasvama läinud puhtimata seemnest, suurendab sügisel levivate taimehaiguste riski, mistõttu taliotra tuleb pritsida juba sügisel võrsumise alguses. Fungitsiidi kasutamine sügisel tõstab taliodra talvekindlust ning aitab vähendada ka lumiseene riski. Möödunud hilissügisel võis taliodral märgata tugevaid jahukaste tunnuseid ning nii mõnigi tootja tegi enne talvitumist ka teistkordse fungitsiidi. Jahukaste nakatab kõiki teravilju ning selle levikut soodustavad kõrge õhuniiskus, madal temperatuur, taimiku tihe seis ning kõrge lämmastiku foon. Jahukaste vähendab lehtede fotosünteesivat pinda ning kahjustatud lehed lõpuks närbuvad. Haigusetekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljadel ning võib vastuvõtlikel sortidel
põhjustada saagikadu kuni 20%. Kevadel temperatuuri tõustes põhjustavad uue nakkuse talvitumisjärgsetes viljakehades valminud kotteosed. Jahukaste levik võib alguse saada juba 5° juures, kuid optimaalne on arenguks 15°. Teine haigus, mida sügisel juba märgata võis, on äärislaiksus. Taliteraviljad nakatuvad vahetult pärast külvi, levik on intensiivsem niisketes tingimustes ning optimaalne temperatuur selle arenemiseks +15...+20°. Saagikust vähendab oluliselt just nakatumine esimese kõrresõlme faasist kuni viljatupe avanemiseni. Haiguse levik häirib lehtede ainevahetust, vähendab fotosünteesivat pinda. Tugeva nakkuse korral võib äärislaiksus vähendada saagikust isegi kuni 40%. Leviku tõkestamiseks on oluline jälgida külvikorda ning mitte kasvatada haigusetekitaja peremeestaimi järjestikustel aastatel. Taliodral levisid mõnes piirkonnas sügisel juba ka võrklaiksuse sümptomid. Võrklaiksus levib nii seemne kui nakatunud taimejäänustega. Saagikadu võib olla kuni 40%. Patogeen nakatab taimi juba tõusmefaasis ning võib teha eriti suurt kahju, kui haiguse sümptomid talve jooksul süvenevad ning kevadel taimiku arenedes edasi levivad. Haigusetekitaja levib seemnega ning taimejäänustega. Tõusmete nakatumine toimub temperatuuril +10...+15°. Tugeva nakkuse korral on häiritud fotosüntees. Lehed närbuvad ning kuivavad täielikult.
Sügisesest umbrohutõrjest ja väetamisest on abi Tähelepanu tuleb pöörata ka põldude umbrohtumisele. Esimene umbrohutõrje tasub teha juba sügisel. Umbrohtunud taliviljapõl-
Hästi kaitstud ja väetatud taliotra võis tänavu näha paljudel põldudel üle Eesti. Üks uhkemaid oli Argo Musta põld Räpina lähistel.
lul on tiheda taimiku tõttu kõrge risk talvitumishaiguste tekkeks ja see omakorda pärsib kultuurtaime võimet talv edukalt üle elada. Lisaks tarbivad umbrohud sügisel ja varakevadel suurel hulgal kultuurtaimedele olulisi toitaineid, muutuvad elujõulisemaks ning raskemini tõrjutavaks, samuti hakkavad valguse ja veevarude osas tugevat konkurentsi pakkuma. Taliodra ning ka teiste taliteraviljade talvitumise soodustamiseks on vajalik ka sügisene täiendväetamine. Sügisel on olulised toiteelemendid fosfor ja kaalium. Fosfori tase mullas võib olla hea, kuid jahedate ja vihmaste ilmadega ei saa taimed seda mullast kätte. Hea oleks siis talivilja
toetada lehekaudse pritsimisega, sest fosfor soodustab tugeva juurestiku arenemist, parandab lämmastiku ainevahetust, toetab Mg ja Mn omastamist ning intensiivistab fotosünteesi. Kaalium tagab taimede parema vastupidavuse temperatuuride kõikumisele. Kaaliumi pritsimine enne püsivate öökülmade saabumist suurendab taimekudedes suhkrute ja süsivesikute sisaldust, mis omakorda parandab talvekindlust. Ära ei tohiks unustada ka mikroelemente. Nende seisu teadmi-
seks tasuks teha mullaanalüüsid ja täiendväetamist analüüside alusel.
Olulised mikroelemendid: vask, mangaan, tsink Taliteraviljade paremaks talvitumiseks on tähtsad mikroelemendid vask, mangaan ja tsink. Kuna vask soodustab teraviljade võrsumist, on mõistlik pritsimine ära teha juba sügisel. Vasel on oluline roll fotosünteesis – tagab klorofülli stabiilsuse ja aeglustab selle lagunemist, lisaks soodustab
Umbrohtunud taliviljapõllul on tiheda taimiku tõttu kõrge risk talvitumishaiguste tekkeks ja see omakorda pärsib kultuurtaime võimet talv edukalt üle elada.
müük hooldus varuosad
valkude ainevahetust, suurendab terade arvu pähikus ning nende proteiinisisaldust.Vask aktiveerib ka ensüüme, mis osalevad ligniini tootmises, tänu millele on taimed lamandumiskindlamad. Tsingipuudusele peame tähelepanu pöörama samuti juba sügisel, sest defitsiidi korral aeglustub lehtede kasv ja juurestiku arenemine. Mangaanipuuduse korral soovitame ka esimene pritsimine ära teha sügisel, sest ka see toiteelement mõjutab taimede võrsumist. Lisaks parandab talvekindlust ja vastupanuvõimet haigustele. Mangaanil on tähtis roll fotosünteesis ja taime ainevahetusprotsessides. Taim vajab seda rohkem just võrsumise ja kõrsumise perioodil. Mangaan parandab ka taimede stressitaluvust.
6 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (82) 19. september 2019
AGROEKSPERT
MÜÜ OSTA oma vana ning
Kindlalt säilib teravili vaid spetsiaalses punkris
uuem ja parem!
Kuivatikompleksi kuuluvad koonuspunkrid muudavad vilja käitlemise sujuvaks, need on täisautomaatsed, kergesti tühjendatavad ja neis asuv vili on pideva järelevalve all.
Tänavu, kui viljasaak Eestimaa põldudelt korralik, on farmeritel tarvis kas siis põllult tulnud märga vilja või juba kuivatist läbi käinud vilja suurtes kogustes ka hoiustada. AIN ALVELA ml@maaleht.ee
mascus.ee
Suurim valik kasutatud rasketehnikat! KA RENDIMASINAD! Lae omale uus Mascuse mobiilirakendus!
Selleks, et vili enne kuivatisse jõudmist niiskust juurde ei koguks ja juba kuivatatud vili hästi säiliks, on kõige sobilikum kasutada teravilja hoiustamiseks mõeldud spetsiaalseid punkreid. Neid on kaht põhilist liiki – koonus- ja lamepõhjaga punkrid. Korralike täislahenduste puhul on mõlemad automaatsed, varustatud ventilatsioonisüsteemi ja anduritega temperatuuri ja taseme mõõtmiseks. Punkrite täitmine ning tühjendamine toimub konveierite ja elevaatoritega. Üldjuhul asetsevad punkrid kuivatikompleksi juures ja vili läheb neist otse kuivatisse ning kuivatatud vili uuesti punkrisse. Eriti läbi mõeldud peab punkrisüsteem olema läbivoolukuivati puhul, samas portsjonkuivati kuivatab teatud koguste kaupa ning on selle tõttu mõnevõrra vähenõudlikum, aga ka selle töö muudavad lähedal asuvad punkrid efektiivsemaks.
Enne kuivatamist sobib koonuspunker OÜ Agroekspert müügijuhi Urmas Nigula sõnul on koonuspunkrid tavaliselt mahutavusega kuni tuhat tonni, sest suuremate puhul läheks punkrile koonuspõhja paigutamine juba keeruliseks – punker tuleks ehitada väga kõrge. Juba selline tu-
hat tonni mahutav ja 9,2meetrise läbimõõduga punker oleks 27 meetri kõrgune. Seevastu lamepõhjalisi punkreid saab ehitada sisuliselt kui suuri tahes, ehkki Eestisse rajatud suurimad on mahutavusega 2200 tonni. “Kui kuiva vilja säilitamiseks on sobilikud mõlemat tüüpi punkrid, siis enne kuivatamist tasuks kaaluda just koonuspunkrite kasutamist. Kui kuivativõimsust tänavusel kuival koristushooajal meie agrofirmadel üldiselt jagub, siis näiteks just sel aastal tuleb ilmsiks, et vilja on palju ja seda ei ole enne kuivatamist kusagil hoida,” kirjeldab Nigula. Koonuspõhjaga punkri praktilisus peitub selle kasutamise kiiruses ja operatiivsuses. Urmas Nigula selgitab, et kui koonuspunkri alt siiber lahti teha, valguvad terad konveierile, nii saab punkri kergesti täiesti tühjaks, et sinna uut sorti vili laadida. Lamepõhjalise punkri tühjendamiseks on tarvis ka veidi käsitsitööd. Selle tühjendamiseks on küll punkri põhjas ringiratast liikuv tigu, aga kuni 5 cm paksune kiht teri võib ikka põhja jääda ja need tuleb enne uue viljasordi sissevõtmist käsitsi välja kühveldada. Nigula märgib, et kui lamepõhjaline punker on ennekõike ette nähtud vilja pikemaajaliseks hoiustamiseks, siis koonuspunkri kasutamine on paindlik, selles võib hommikul olla nisu ja
TA S U B T E A DA
Koristatud vilja tuleb käidelda süsteemselt nnTeraviljatootja varustuses peab olema korralik koht, kus põllult tulevat vilja vastu võtta ja kuivati ootel hoiustada, et see üle ei kuumeneks, vihma ei saaks ega muudel põhjustel rikneks. nnPortsjonkuivatis kuivatatakse vilja seni, kuni niiskus on vaja likul tasemel, seejärel lülitatakse ahi välja ja õhuvool jahutab vilja. Läbivoolukuivatis toimub protsess vilja läbi kuivati liikumise tsükliga. nnVili suunatakse kuivatist välja ning vajadusel sorteeritakse. nnTeatud prahisust kokkuostjad lubavad – söödavilja puhul maksimaalselt 2%, toiduvilja puhul vilja sees üldiselt prügi näha ei soovita. nnToidu- ja söödateravilja niiskusesisaldus peab jääma kesk miselt 11–14% piiresse. Mõned kokkuostjad võtavad vastu ka niiskema vilja ja kuivatavad selle ise, mõned saadavad liigniisked terad tarnijale tagasi.
pärastlõunal võib sinna laadida juba rapsi, sest punkri saab kiiresti tühjaks. “Kui põllult tulevat 25% niiskusesisaldusega vilja ei saa ka punkris teab mis kaua hoida, siis ikkagi on seal see vili nii-öelda kontrolli all, korralikult ventileeritud ja anduritega jälgitav,” ütleb Urmas Nigula.
Punkril peab olema tugevust Punkri kvaliteet sõltub ennekõike sellest, kui paksust plekist ja kui paksu galvaanikakihiga kaetud plekist on tehtud punkri seinad, sest sellest oleneb otseselt materjali korrosioonikindlus. Nigula soovitab alla 450 g/m² galvaanikaga plekist punkreid mitte soetada. Teine näitaja on nende katuste koormustaluvus – see võiks olla 200–250 kg/m². “Vilja täis punkriga ei juhtu midagi, aga kui see on tühi, selle seinad on õhukesed ja ka-
tusekate nõrgavõitu, võib niisugune plekksilinder tuule mõjul ja märja lumekoorma raskuse all lihtsalt kokku vajuda,” kirjeldab Urmas Nigula liialt nõrga materjali kasutamisest tingitud tagajärgi. “Näiteks Türgis toodetud punkri kvaliteet ei pruugi halb olla, aga selle koostamise juures on arvestatud selle kasutamisega leebemates ilmastikuoludes. Meil on see aga justkui seadus, et kõikjal kuivatite ümbruses lõõtsub alati tugev tuul. Ja see on päris korralik purjepind, mida ühe punkri külg endast kujutab. Ning ega ka talvised lumemütsid punkrite katusel meid väga ei üllata.” Täislahendusena välja ehitatud Prantsusmaal või Hispaanias toodetud sisse- ja väljalaadimisseadmetega varustatud ja korralikult galvaniseeritud plekist tehtud 2200tonnine viljapunker maksab 200 000 euro ringis, lihtsamate lahenduste hinnad aga algavad 15 000– 20 000 eurost.
L O OM AK A S VAT US
Nr 8 (82) 19. september 2019
l
M A A M A J A N D U S 7 ARGO INGVER
Ka vutt on põnev lind, kuigi väike.
Sanna Turu oma uhke anguse pulliga.
Küülikud on uudishimulikud.
Hobused leiavad alati imetlejaid.
Tõuloomanäituse publiku südame võitis küülik Põllumajandusmuuseumis näidati eelmisel nädalavahetusel Eesti kaunimaid ja uhkemaid tõuloomi. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Tõuloomanäitusele pääsevad oma liigi võistlustel või konkurssidel parimaks tunnistatud hobused, veised ja lambad. Liidu liikmed toovad kohale uudistamist
väärt tõuloomi, kelle seast valitakse lõpuks ka publiku lemmik. Kohal olid veised, lambad, hobused, küülikud ja linnud. Publik saab hääletada aplausi tugevusega. Kui muude lehmatõugude osas on akadeemiline konkurss suvel, siis eesti maakarja vissikonkurss peetakse just sel üritusel. Eesti maatõu Vissiks 2019 valis maaülikooli emeriitprofessor Olev Saveli kümne lehma hulgast Eerika Farm OÜ 2015. aastal sündinud lehma Ketra ja re-
servvissiks Ilse Gošovskile kuuluva Virsiku. Lisaks konkursile sai näha kümmet kaunimat eesti punase tõu lehma, kelle omanikud olid Tartu Agro, Kõpu PM OÜ, Miiaste PMÜ ning Vardja MÜ. Mustakirjusid lehmi oli näitusel kaheksa – Tartu Agrost, Krootuse Agrost ja Põlvamaa farmidest. Alati pakuvad põnevust suured võimsad erilise välimusega lihaveised. Uudistada sai seitset Eestis levinud tõugu: aberdiin-angus, limusiin, hereford,
šarolee, akviteeni hele, simmental ja gallovei. Hobusearmastajad said võrrelda eesti hobust, tori hobust, eesti raskeveohobust ning trakeeni traavleid. Eestis kasvatatakse väga palju lambatõuge. Mitmed neist olid esindatud ka näitusel. Vaadata oli eesti valgepealine, eesti tumedapealine, kihnu maalammas, teksel, oksforddaun, norra valge ja ida-friisi piimalammas. Kuigi kitsepidamine kogub järjest populaarsust ning sisse on
toodud eri tõuge, siis kitsi seekordsel näitusel polnud. Samuti mitte sigu, kuna Aafrika seakatku ohu tõttu ei lubata sigu farmidest välja tuua. See-eest pakkusid silmarõõmu nunnud angooraküülikud ja tiibeti siidikanad. Kõigi esitletud loomade seast valiti plaksumeetriga publiku lemmikuks hall reksküülik, kelle omanik on Janika Roops Tartumaalt. Et vanad tarkused ära ei ununeks, peetakse loomanäitusel ka
lüpsivõistlus, mille tänavu mäekõrguselt võitis Muuluka Farmi noorperenaine Viktoria Gošovski. Lisaks loomanäitusele toimusid narko-, tolli- ja päästekoerte ning Tartu Koertekeskuse koerte demonstratsioonesinemised, sai silitada miniloomi, proovida kätt töötubades, lüüa kaasa Peipsi kala töötoas ja kindlasti ka tulemust mekkida. Piimandusmuuseum õpetas või tegemist ning Jakobsoni talumuuseum sõira valmistamist.
SISUTURUNDUS
CLAASi tehnika aitas varuda rekordkoguse silo Järvamaal tegutsev Väätsa Agro on osa kontsernist Trigon Dairy Farming Estonia, mille Eesti piimafarmidele kuuluvad 3600 lüpsilehma, noorkari ja üle Eesti 8000 hektarit haritavat maad. Kontserni 3600 lüpsilehmast 2300 asuvad Väätsa Agros ja pool kontserni maavaldustest on Eesti suurima lüpsikarjafarmi ehk Väätsa Agro hallata. Märkimisväärne osa ettevõtte masinapargist on CLAASi tehnika.
T
äienduseks ettevõtte senistele ma sinatele os tis Väät s a Agro t ä n a v u Ko n e k e s k o s t v õ i m s a CLAASi rataslaaduri TORION 1914 ja CL A ASi sööda kogurhaagise CARGOS 9600. CLAAS tõi TORIONi turule 2017. aastal. See on esimene rataslaadurite seeria, mis on mõeldud üksnes põllumajanduses kasutamiseks. 1914 on suurim TORION, tippmudel, mis on eelkõige mõeldud just suurtele põllumajandusettevõtetele, kes vajavad kõige rohkem võimsust, jõudlust ja juhtimismugavusi. Selle mudeli kallutuskoormus on 12,4 tonni, standardvarustuses on jahutussüsteem DYNAMIC COOLING ja lisavarustuses automaatne kahepidise ventilaatori süsteem juhuks, kui tuleb töötada väga tolmustes tingimustes. Küsisime ettevõtte juhilt Margus Mullalt, kuidas on masinad end õigustanud. Tema sõnul ollakse CLAASi TORIONi rataslaaduriga väga rahul. „See on end meie jaoks igati
ära tasunud. Masin on hea, tal on võimsust, jõuab töötada ja tõstedki ära teha. Kasutame seda ka silotallamisel, tänu millele suutsime sel aastal varuda rekordilise päevakoguse silo, ligikaudu 1600 tonni. Eelmiste aastate rekord jäi 1200–1300 tonni piiresse. Kui ei oleks TORIONi olnud, siis ei oleks ka sellist päevarekordit teinud. Nii suure võimsusega rataslaadurit ei ole meie majapidamises varem kasutusel olnud. Tegemist on hea universaalse masinaga,“ ütles Muld. Ta lisas, et ettevõttes on juba mõnda aega olnud kasutuses CLAASi SCORPIONi teleskooplaadurid ning neid kasutatakse praegugi, aga et Väätsa Agros on tõstetöid nii palju ja maht suur, vajati juurde veel võimsamat masinat. Viimane CLAASi teleskooplaadur SCORPION 9040 töötas Väätsa Agros 23 000 tundi. 201 4 . aastal Konekeskost ostetud kaht teist SCORPIONi teleskooplaadurit kasutatakse veel praegugi, samuti on kasutuses üks uus laadur. „Toimetavad väga hästi, nuriseda ei saa,“ sõnas ettevõtte juht.
Sel aastal ostis Väätsa Agro ka uue CLAASi kogurhaagise CARGOS 9600. „See on põhu kogumiseks väga hea, „sööb“ põhku paremini ja kiiremini sisse. Ka nugade vahetus on sel koguril parem ja CLAASiga saab põhku koristades kiirusena kätte 20–23 km/h. CARGOSe juures tahaksin eraldi välja tuua ideaalse koormakatte. Kõigil haagistel võiks selline kate olla, see on väga kiire ja toimib väga hästi. Paraku jääb see haagis meie jaoks aga juba praegu väikseks.“
Niitmisel kasutab Väätsa Agro juba teist hooaega CLAASi niidukit DISCO 1100 ning 2017. aastal soetati ka uued 900 seeria CLAASi AXIONi traktorid. Margus Mulla väitel ollakse ka nende masinatega väga rahul. Kolmandat hooaega on ettevõttes kasutusel ka CLAASi silohekseldi JAGUAR, millega suudetakse aastas valmistada 50 000–55 000 tonni silo. CLAASi AXIONi seeria traktoreid saab töötamas näha 20. septembril Olustvere TMK õppetalu põldudel toimuval põllupäeval.
8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (82) 19. september 2019
Käde Kalamees: maakari on meie Eesti Maakarja Kasvatajate (EK) Seltsi tegevjuht Käde Kalamees on aastakümneid edukalt juhtinud meie põlistõu – eesti maatõugu veise aretus- ja säilitustööd. SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee
Rahvariietes ja rukkililledest pärg peas, esitles Käde Kalamees septembri algul Ülenurmes toimunud tõuloomade näitusel maatõugu veiseid. Kalamees on juba aastakümneid missioonitundega püüdnud kõigile selgeks teha, kui oluline on säilitada ja aretada meie oma põlistõugu – eesti maakarja. On ju see hea tervise, parema piimarasva- ning valgusisaldusega maatõug välja kujunenud koos eesti rahvusega, mistõttu selle ohustatud tõugu looma karjas pidamine kannab edasi ajaloolis-kultuurilist järjepidevust. Tänavusel konkursil “Tõuloom 2019” valiti eesti maatõu Vissiks 2019 Eerika Farmi OÜ lehm Ketra. Reservvissi tiitli pälvis Virsik Muuluka Farmi OÜst. Lüpsivõistluse võitis maakarja kasvataja, Muuluka farmi noorperenaine Viktoria Gošovski. Käde Kalamees oli eriti rahul lüpsivõistlustega.
“Holsteini lehmadelt lüpsti kahe minutiga vaid üks liiter piima, aga maatõugu lehm andis sama ajaga kolm liitrit piima! Ise veel teistest hulga väiksem,” rõõmustas Kalamees. “Gošovskid on väga tubli pere! Neil on praegu kõige suurem maakari – üle 60 lüpsilehma!” tõi esile Kalamees. “Käde on igatpidi olnud abiks nii aretuse poole pealt kui ka nõu ja infot jagades, ta on super inimene!” kiitis aga Muuluka farmi noorperenaine Viktoria head koostööd EK seltsiga.
Tõuaretus läbi sajandite Maatõugu lehmi ja lehmikuid on Eestis viimastel aastatel olnud ca 1430–1480, neist jõudluskontrollis oli tänavu tõuraamatu põhiosade lehmi 454. Samas esimese Eesti Vabariigi aegadel enne Teist maailmasõda peeti taludes üle 20 000 maatõugu lehma. Käde vanaisa Kaarel Leesment pidas maakarja Lanksaare talus Pärnumaal ja oli 1920. aastal asutatud EK seltsi esimeses juhatuses. Aretustöö pidurdus
ARGO INGVER
aga Nõukogude okupatsiooniga. Küüditamisest ei pääsenud ka Käde vanaisa, kes Siberis tapeti. Käde kasvas üles Pärnumaal Päriveres, kus Vene ajal oli suurim maatõugu kari – üle 400 maakarja lehma, osa neist Lanksaare talukarja järglased. Tänu sellele Pärivere karjale on meie põline maatõug säilinud tänini. Käde isa Ain-Ilmar Leesment töötas Vene aja lõpus Eesti Mustakirju Karja Aretusühistus ja võttis ka maakarja loomad maakarja tõuraamatusse. “1989. aasta 14. oktoobril taasasutas minu isa EK seltsi ja mina olen ka üks asutajaliikmetest,” teatas Käde Kalamees. Ta meenutas, et tuli algul isale appi, endal oli parasjagu pooleli maaülikooli diplomitöö eesti maatõust. Edasi kaitses ta ka magistrikraadi ja jätkas doktorantuuris eesti maakarja tõumonograafia tegemist. Seltsi taasasutajateks olid ka teadlased Olev Saveli, Ülo Oll, Leida Lepajõe ja Rein Teinberg, kes innuga asusid põlist maatõugu edasi aretama. Käde Kalamees asus EK seltsi teadussekretäri ja tegevjuhi-
na tööle 1995. aastast, olles juba mõned aastad varem oma isalt tõuraamatu pidamise üle võtnud ning jätkab seda tänini. Oma mahuka elutöö on Kalamees kir-
Holsteini lehmadelt lüpsti kahe minutiga vaid üks liiter piima, aga maatõugu lehm andis sama ajaga kolm liitrit piima! Ise veel teistest hulga väiksem. Käde Kalamees
KAS TEIE KÜTUSEMAHUTID VASTAVAD NÕUETELE?
KÜTUSE TRANSPORTMAHUTID METALLIST VÄIKETANKLAD PLASTIST VÄIKETANKLAD ERINEVAD TANKURID
“Maatõugu veiste aretus- ja säilitustööga on siiski hästi läinud, viimaste aastatega on jõudluses olevate loomade arv üha suurenenud,” teatab Käde Kalamees.
KÜTTEÕLI MAHUTID ADBLUE VÄIKETANKLAD ADBLUE TRANSPORTMAHUTID ADBLUE TARVIKUD
Valik väiketanklaid ja transportmahuteid laost kohe saadaval
ja pannud 2007. aastal ilmunud tõumonograafias “Eesti maakarja arengulugu”.
Tulipunktis jõudluskontroll Käde Kalamees selgitas, et kõige olulisem maatõu aretamisel on õigete pullide väljavalimine, et vältida sugulusaretust. Mida vähem loomi, seda keerulisem on jälgida põlvnemisliine, et ei tekiks tõu kängumist. Ta tõi esile, et jõud-
Põhjalikud tootekataloogid saadaval meie kodulehel
luskontrolli aluseid tõuraamatu lehmi on 1. augusti seisuga 454. Need on tõuraamatu A- ja B-osa lehmad, kelle hulgast saab valida parimaid pulliemasid. Maatõugu emasloomi on kokku 1458 ja tõuraamatu pulle 31. Paraku saab aretust teha vaid jõudluskontrolli aluste loomadega. Ometi peab osa kasvatajaid oma maatõugu lehmi niisama, võttes üksnes ohustatud tõu toetust, mis on ca 300 eurot.
Kõvasulamdetailid, Horsch, Väderstad, Amazone, Köckerling, Lemken jt
• ADRA KULUOSAD • KULTIVAATORIPIID, PIIOTSAD • HOOLDUSNIIDUKITE TERAD • TASANDUSRULLIDE DETAILID • KÜLVIKUTE JA RANDAALIDE KETTAD• HEINATEHNIKA OSAD • SÖÖDAMIKSERITE TERAD • POLDID-MUTRID
Välja 3, Soinaste, Kambja vald, 61709 Tartumaa E-post: info@tankler.ee
WWW.AGRIPARTNER.EE
Müük: Kristjan Kukk, tel 505 6214 Hooldus: Valmar Reha, tel 507 1560
AGRI PARTNER OÜ, Välja 1, Soinaste, Kambja vald, 61709 Tartumaa
L O OM AK A S VAT US
Nr 8 (82) 19. september 2019
l
M A A M A J A N D U S 9
rahvuslik uhkus Kalamees nendib, et maatõugu veiste aretus- ja säilitustööga on siiski hästi läinud, viimaste aastatega on jõudluses olevate loomade arv üha suurenenud. 2016. aastal oli jõudluses vaid 386 tõuraamatu põhiosa lehma, tänavu juba 68 lehma rohkem.
Paneb ameti maha? Ligi veerandsada aastat EK seltsi tegevjuhi ametit pidanud Kalamees on kui elav entsüklopeedia selle ohustatud tõu – eesti oma maatõugu lehmade arenguloo kirjeldamisel ja tõuliinide selgitamisel. Paraku on ta otsustanud nüüd oma ameti maha panna. “Ega ma päevapealt ära ei lähe, enne on ju vaja järeltulija välja koolitada,” teatas Käde Kalamees. Praegune tööleping kehtib tal kuni järgmise aasta veebruari lõpuni ja selle ajani on ta kindlasti veel ametis. Ka on EK selts korraldanud konkursi uue tegevjuhi leidmiseks. Kalamees selgitas, et konkursile laekus kuus taotlust ja võimalik tõenäoline uus tegevjuht peaks olema 1. oktoobril ametis. “Uueks tegevjuhiks saab Ege Raid Harjumaalt – väga tubli, elukogenud ja hakkaja inimene!” kiitis Kalamees. Samas loodavad karjakasvatajad, et Käde siiski jätkab ka edaspidi oma missiooni konsulendina EK seltsi juures.
K O M M E N TA A R
Maakari vajaks ühekordset süsti Eesti maatõug on oma arvult püsinud ja jõudlus tasapisi suurenenud tänu Käde Kalamehe tegevusele ning looma kasvatajate entusiasmile. Igas tegevuses on Käde Kalamees olnud väga järjekindel, teadlasele omaselt uuriv ja põhjalik. Ta on täiel hingel pühendunud eesti maatõu säilitamisele ja aretamisele. Tõu liinilist struktuuri on säilitatud tegevjuhi eestveda misel, tema isiklik osavõtt vanempaaride moodustamisel on muljetavaldav. Aga sihipärane tegevus töötab ohustatud tõu edenemise vastu, sest sugulusaretuse tase ei tõuse ega võimalda ametiasutuselt saada luba sugulastõu (nt lääne-soome) aretusmaterjali kasutamiseks. Maakari vajaks ühekordset süsti. Arusaadavalt on palju kinni lehmade söötmises, sest teised tõud on suurfarmides, kus saab kasutada kaasaegset tehnoloogiat nii põllul kui laudas. Eesti maakarjad on mõne lehmalised, ainult seitse tõukarja on üle 20 lehmaga. Vaja oleks kümmekond 50-lehmalist karja, mis võimaldaks ka koondada maakarja lehmade piima ja toota erilisi saadusi, kus saaks kajastada tõu omapära. Sel aastal ületavad piimatõud Eestis 10 000 kg piiri (EHF juba 2018. a), aga pole eriti tõenäoline, et EK lehmad üle taksid 5000 kg piiri. Vahe on liiga suur, entusiasmist ei kata sissetuleku vahet. Vaja on eriprogrammi. Probleemid maakarjaga olid varem järgmised: ELi reeglid külvasid segadust, sest ohustatud tõu karjas ei nõutud jõud luskontrolli, aga toetuse saamise õigus tõuraamatu veistele keskkonnafondist pidi olema tagatud. Teine suur probleem oli PRIA registriga, kus veise tõuline ebatäpsus ulatus 200 veiseni, sest veisekasvatajale oli ahvatlev määratleda oma veise tõuks eesti maatõug, et saada ohustatud tõu toetust. Registri puhastamine oli väga pingerikas töö.
Alpina Electronics OÜ tel 5346 0137 alpina@alpina.ee www.alpina.ee
SEADMED LIHA- JA KALATÖÖSTUSELE TAPAMAJASEADMED: • pakkeseadmed, hakklihahundid, suitsuahjud, klipsaatorid, vorstipritsid, saed, viilutajad • lintsaelehed, lõikusnoad, hakklihamasina terad, kutriterad ning muud lõiketerad liha- ja kalatööstustele • klipsid, aasad, kestad • Tapamajade projekteerimine, sisustamine, rippteed
UUS! Terade teritus toiduainetööstustele!
SEADMETE MÜÜK, REMONT, HOOLDUS
OLEV SAVELI
Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president
Metsa kvaliteeti hoidvad ja jätkuvat kasvu soodustavad metsamasinad: Sampo Rosenlew’ metsamasinad! Harvester HR46x on valmistatud just harvendusraie ideaalseks teostamiseks. Masina jõuülekanne on täielikult hüdrostaatiline, mis tagab sujuva liikumise puude vahel ja võimaldab väikest pöörderaadiust. Harvesteri tõstuk on varustatud külgkallutusega ja külgkallutuse automaatikaga, mis võimaldab harvendada puid teiste puude tagant metsa kahjustamata. Need muudatused lisavad tootlikkust ja vähendavad kütusekulu, mis tähendab ettevõtja jaoks suuremat tulukust. HR46x on parim valik harvendusraie tegemiseks. Kuna harvendusraiest tulevad sortimendid on tavaliselt madalama hinnaga kui lõppraiest tulevad sortimendid, siis on oluline hoida harvendusraie kulud kontrolli all. Harvendusraie tagab metsa kiirema juurdekasvu ja võimaldab saada tulu mitu korda enne lõppraiet.
Huvi või lisainformatsiooni korral võta ühendust: TS-Hydraulic OÜ, tel 5303 1642, info@ts-hydraulic.ee või vaata meid kodulehelt sampometsamasinad.ee.
Ootame teid meie uude tootmishoonesse Äksis!
10 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (82) 19. september 2019
Nähtus nimega Türi taluliit LII SAMMLER
Kui enamik 1980. aastate lõpul loodud maakonna taluliite on praeguseks muutunud põllumeeste liitudeks või hoopis hingusele läinud, siis väike Türi taluliit pidas suvel oma veerandsajandat sünnipäeva. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Kui Türi piirkonna talunikud tahtsid 25 aastat tagasi Järvamaa Talunike Liidust (JTL) lahku lüüa, oli põhjuseks rahanatuke ja masinad, mida riik talude turgutamiseks jagas. Nüüd pole Järvamaa taluliitu enam mitu aastat, Türi taluliit aga toimetab edasi: vahendab infot, nõustab, korraldab põllupäevi ning ühisüritusi. nnn Türi taluliidu juhatuse liige Koit Teder, miks on nii juhtunud, et Järva taluliit on kadunud, Türi oma aga tegutseb ka praegu? Üks põhjusi on, et Järva taluliit põhines konsulentide rahal, seda aga solgutati edasi-tagasi – talunike keskliidu alt põllumajandus-kaubanduskoja alla ja sealt maaelu edendamise sihtasutuse juurde. JTLi tugisambaks olid konsulendid ja nõustamisraha, meie tegevus pole sellest aga kunagi sõltunud. Kuidas Türi taluliit raha teenis? Türi vallavanemal Udo Kalamannil tekkisid pärast Eesti taas-
iseseisvumist sidemed Särevere mõisnike von Taubede järeltulijatega. Tänu sellele saime Saksamaalt tehnikaabi. Toonane Türi taluliidu juht Ülev Rodendau ei jaganud saadud abi laiali, vaid taluliit müüs selle soodsa järelmaksuga piirkonnas loodud masinaühistutele, taluseltsidele või talumeestele. Igal masinal oli konkreetne mees peal, kes töötas, remontis ja vastutas. Tema tegi liikmetele väikese tasu eest teenust ja ka nii saime raha. Sealt tekkis materiaalne reserv, mille baasil andsime oma liikmetele isegi laenu, mille intressidest saime elamisraha juurde. Oleme osanud kaasata ka projektiraha. Aastapäevadeks valminud trükised ja arengukava koostamise saime tehtud LEADERi toetusega. Ka Türi vald on meid toetanud. Väike liikmemaks on ka. Seda raha, mis varem tuli ETKLilt, praegu enam pole – talupidajate keskliidul napib endalgi. Selliseid teenuseid enam ei ole, mis rahvast praegu koos hoiab? Meil on aastatega tekkinud väga tugev tuumik, õnneks on
Türi taluliit korraldab igal suvel põllupäeva. Mitu neist on peetud ka juhatuse liikme Koit Tederi (vasakul) põldudel. Pildil annab talunikele nõu ETKI teadur Peeter Viil.
mõned aktiivsed nooremad talunikud ka juurde tulnud. Ühisel tegutsemisel on alati olnud meie liidus suur osa. Juhatuse pikaaegse esimehe Reet Länkuri ajal, eriti 2000–2010, tähistasime tähtpäevi, aastapäevi, olid jõulupeod. Perenaistel oli aktiivne tegevus maanaiste ühenduse nime all. Olid ühised väljasõidud naaber-taluliitudesse.
Meilt said alguse taluliidu suvised kokkusaamised ning põllupäevad, paljud teised hakkasid neid meie järgi tegema. Ka praegu toimub meist kellegi põldudel suvine põllupäev. Meie esindus on alati kohal ETKLi korraldatud koosolekutel, seminaridel, üle-eestilistel talupäevadel. Samuti Lõuna-Järvamaa koostöökogu korraldatud
üritustel. Osaleme avatud talude päevadel jpm. Kes on eestvedajad? Kuni 2017. aastani oli meil palgaline juhatuse esimees. Praegu seda enam pole, raha tegevjuhi, samuti konsulentide palgal pidamiseks napib. Nüüd on juhatuses kuus inimest, igaühel oma vastutusala. Raismikuoja noor peremees Märtin Rõõmusaar on IT, revident on Tiina Teppo. Politseis töötanud Toomas Nerep tunneb seadusi ja oskab neid valgustada. Mina olen kõneisik ja paberimäärija, samuti aitan viljakasvatuse teemadel. Takkasaare talu perenaine Aivi Kuutok aitab leida nõu ja abi loomadega seotud probleemide puhul, Jõeääre aiandustalu peremees Urmas Laks aga aianduse osas. Põllema-Saare peremees Enno Nurk omab meist kõige laiemat kogemust talupidamisest.
Türi taluliidu liikmed avatud talude juhatuse liige Urmas Laks.
Kas taluliit peaks, sarnaselt tootjate liiduga, ühinema Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK) või jätkama iseseisvalt? ETKLi on kindlasti vaja – keegi peab peretalude eest ka seisma. Suurtootmine on küll efektiivne ja tulemuslik, aga maaelu edenemise seisukohalt peaksid säilima ka väiketalud. Olen selle poolt, et taluliit jätkaks iseseisvana, mitte ei liituks põllumajandus-kaubanduskoja-
ga. Siis on läbirääkimiste puhul ETKL iseseisvalt laua taga ning talunike seisukohad tugevamalt esindatud. Suures organisatsioonis on oht, et meie hääl kaob ära, päris suur. Meie Türi taluliiduga oleme ETKLile selles osas toeks, et tal oleks, kellelt nõu küsida. Põllumajandus-kaubanduskoja EPKK liikmelisus on minu hinnangul vastuoluline. See ühendab nii tootjaid, töötlejaid kui turustajaid, kellel pole alati samad huvid.
KÜLASKÄIK
Nr 8 (82) 19. september 2019
ERAKOGU
S Ü N N I PÄ E V
Türi taluliidu juubelikonverents
päeval. Esiplaanil paremal juhatuse liige Koit Teder, vasakul
Millal on olnud Türi taluliidu tippajad, millal mõõnad? Esimene tippaeg oli kindlasti 25 aastat tagasi, kui oma taluliidu asutasime. Siis saime vajalikku tehnikaabi ja haridust – meie talumehed käisid Saksamaal õppereisidel ja praktikal. Teine tippaeg oli aastatel 2000–2010, n-ö Reeda aeg. See oli ürituste, kooskäimiste ja ettevõtmiste aeg. Ka avatud talude päevad algasid ju meilt. Kolm esimest aastat oli see üri-
tus ainult Järvamaal, tegime seda koostöös Lõuna-Järvamaa Koostöökoguga. Tänavu aga juba viiendat aastat üle-eestiline. Ka mitu meie talu osalevad seal alati. Praegu on üks keerulisemaid aegu, mil taluliidu kooskäimine ja tegevus käib pigem missioonitundest. Juhatuse praegustest liikmetest on enamik pensionieelikud, aga õnneks on meil ka üks noor juhatuse liige – Märtin Rõõmusaar.
Türi taluliit tähistas oma 25. sünnipäeva juubelikon verentsiga, kus osalesid ka endised liikmed ja koostööpartnerid. Sellel esinesid maaeluminister Mart Järvik, kes tutvustas valitsuse plaanitavaid muudatusi diislikütte osas ning maaelu edendamise plaane. Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann kiitis talunike tegevust ja ettevõtlikkust ning mõtiskles teemal, kas vallale on peretalusid vaja. Maaelu probleemidest tegi ettekande ETKLi endine liider, peretalude liidu eest vedaja Kaul Nurm. Piimandusmuuseum pakkus võimalust teha võid ja maitsta karaskit, meelt lahutasid Pärna talu lõõtsapoisid. Koos söödi kosutav lõuna ja nauditi juubelitorti.
KOIT TEDER
Mina olen Türi taluliidu liige ja jään ka. Mulle – ja usun, et ka enamikule meie liikmetest – on see küll missiooni asi.
TRABIFLEX SEE ON HÜDRAULIKA
llijatele istab Keilas te lm va Ü e O X E uti valmistam TR ABIFL tetööna. Sam oo ka d ui lik hüdrovoo ale. d Vene tehnik hüdrovoolikui A D! DSAD HINN VÄGA SOO ndadega maaletooja hi us lik va s ia la iinikindlaid PAKUME jagajaid, bens d, si pa m pu id, klappe, hüdraulika breid, stutsere am kl d, ei mansette, pl ni voolikuid, eid, silindrite tr ee om an m ane, hüdraulikakra e. jn id tihende JAD! D TARNE A LÜHIKESE olemas. reid kohapeal nd ili os dr hü LAI VALIK lt tellimisel. rid otse tootja Teleskoopsilind imine. e komplekteer Hüdrojaamad ÜSI LISA! TULE JA K NTIDELE TELE KLIE IS L U G IN P E L S E D! S O O D US TU Saadame kaup
a ka kulleriga.
bamaja S Rõõmu Kau A IL E K E M ASU psalu mnt 57d. aadressil Haa 5551 0930 tel 659 1110;
kõrval
LE EDASI! A R B Õ S A INFO K NB! ANNA www.trabiflex.ee
l
M A A M A J A N D U S 11
12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M
Nr 8 (82) 19. september 2019