Maamajandus (Oktoober 2019)

AASTA PÕLLUMEES

2019

NÜÜD SAADAVAL CHIEF PORTSJONKUIVATI PARIMAD MEIE KLIIMAS! KUIVATUSVÕIMSUSEGA 5% TUNNIS NIISKUSE ERALDUST! Komplekti kuulub: Vertikaalne mürasummutiga imurventilaator 22kW , õhukogus: 63000m3/h, prahiimur, soojustus (välitingimustes), redel katusele, hooldusplatvormid õhukanalis kuivati puhastamiseks, TFT 300mm diagonaaliga puutepaneel kuivati juhtimiseks (kogu juhtimine on võimalik ka distantsilt), elevaator 100t/h SKIOLD ja palju muud.

GARANTII 36 KUUD! Hind alates 164 800.- EUR (ei sisalda km) Urmas Nigula. +372 5 218 582 Tanel Raigla. +372 51 992 922 www.agroekspert.ee

17. oktoober 2019 Nr 9 (83)

Tänavune aasta põllumees selgub 22. oktoobril peetaval konverentsil “Aasta põllumees 2019: tuleviku põllumajandus ja keskkonnahoid”

2 M A A M A J A N D U S l A A S T A

MÜÜ OSTA oma vana ning

uuem ja parem!

PÕLLUMEES 2019

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

Ausa visaduse esindajad T änavu sügisel seisin jälle Andri-Peedo talu kitsede vahel. Noor talupere osales 2017. aastal me “Aasta põllumehe” konkursil. Olid just riigipiirile teinud suure investeeringu ja silmist vaatas vastu tegutsemistahe.

Nüüd, paar aastat hiljem, tekkis võrdlushetk. Seesama filigraanselt üles ehitatud laut,

keerulisel turul oma leidmine, kindlasti ports tagasilööke, aga ka vilja kandnud pingutused tootestamisel, Eesti maitse otsingud. Hea tunne tekkis farmiuksel. Déjà-vu hiljem kusagil poekassas, kui tolle talukauba kotti pistsin. Sest teadsin, milline aus visadus on pakendis.

Samal ajal, kui riik tahab eestlased abstraktsete võtete-

ga maale kolida, pakub Nopri talu peremees Tiit Niilo (ka olnud aasta põllumehe kandidaat) välja praktilisi ja käegakatsutavaid lahendusi. Siirast visadust on ka siin, kuidas mõtestada maaelu.

Muidugi iseloomustab seesama visa joon ka “Aasta põllumehe” konkursi seekordseid kandidaate. Usun, et saa-

te järgnevatelt külgedelt kinnitust.

Tuleval aastal valime aasta põllumeest juba 20. korda. Praegu võtame kostiks kaasa viljarekordid, toiduohutuse massiivse debati, maaelu rikastamise programmid. Ja ereda visaduse.

ANDRES EILART Maalehe peatoimetaja

AASTA PÕLLUMEES 2018

Jaan Metsamaa: piima

hind hakkab langema Metsaküla Piima ASi juhataja Jaan Metsamaa Harjumaalt on piimakarja laiendamise osas ettevaatlik, kuna meie tööstustel ei jagu praegu võimekust kogu kodumaist toorpiima ära töödelda.

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

Eelmise aasta sügisel pälvisite aasta põllumehe tiitli. Kuidas teie aasta on möödunud, kas tiitel tõi juurde ka kohustusi?

Aasta põllumeheks valimine oli minu jaoks suur, samas ka meeldiv üllatus. See oli tunnustus kogu meie Metsaküla Piima kollektiivile. Küllap sain ise ka tuntust juurde, sest omajagu tuli igasuguseid esinemisi, ettekandeid ja selle tiitliga kaasnevaid kohustusi juurde.

mascus.ee

Suurim valik kasutatud rasketehnikat!

KA RENDIMASINAD! Lae omale uus Mascuse mobiilirakendus!

Milline on Metsaküla Piima hetkeseis?

Praegu on laudas 600 lüpsilehma, eelmisel aastal oli 570.

Nii et veidi on loomi juurde tulnud, aga rohkem me karja suurendada ei saa, sest laudad on loomi pungil täis. Ka piimatoodang on meil korralik – üle 11 000 kg lehma kohta aastas.

Piima saadame tulundusühistu EPIKO kaudu ja see jõuab Tere Põlva piimatööstusesse.

Kuidas hindate piimanduse hetkeseisu?

Kui rääkida piima hinnast, siis kõige kõrgem hind 328 eurot tonnist oli tänavu jaanuaris ja praeguseks on see langenud 301 euro peale. Nii et jaanuarist alates on hind hakanud laugjalt langema.

Ka piimafoorumil ennustas GIRA analüütik Christophe Lafougere järgmist aastat pii-

AASTA PÕLLUMEES 2019

SVEN ARBET

mahindade osas süngetes värvides – et hinnad võivad langeda 2000. aastate alguse tasemele. Baltimaade turg on sellisest langusest väga mõjutatav, kuna toodame piima rohkem, kui ise ära tarbime.

Mida rõõmustavat võiksite meie maamajanduses esile tuua?

Tänavuse aasta kohta võib siiski öelda, et toorpiima hinnatase on praegu rahuldav ja ka loodus on meie vastu olnud väga sõbralik. Me pole Metsaküla Piimas kunagi nii kõrgeid saake saanud, meil ei ole kunagi olnud nii suurt teravilja kogutoodangut kui tänavu. See teeb tõesti heameelt, et põhiaktsionär ilmataat oli meie vastu helde. Nii võib üldiselt öelda, et tänavu on olnud põllumehele hea aasta.

Meie piimatootjad on oma farmid viinud tipptasemele, oleme tehnoloogialt ja väljalüpsilt Euroopas teisel kohal. Paraku pole meie piimatööstused tootjatele järele jõudnud ega suuda kogu toodangut väärindada. Nii peamegi toorpiima Leedu poole vedama. Kui Euroopa Liidu vanad riigid tarbivad 90% oma piimatoodangust ise ära, siis meie tarbime umbes poole omatoodangust, ülejäänud toorpiim tuleb välja vedada.

Loodame, et E-Piima piimatööstuse ehitus läheb käima ja saab peagi valmis. Siis oleks turul juures üks suur kokkuostja, kes suudaks kodumaist piima paremini väärindada.

Jaan Metsamaa toob esile, et meie piimatootjad on viinud oma farmid tipptasemele, aga tööstused pole veel nii kaugele jõudnud, et suudaks kogu toodangut väärindada.

MAAMAJANDUSE ERINUMBER Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee

Vastutav toimetaja LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee Toimetaja SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee Keeletoimetaja ENE LEIVAK ene.leivak@maaleht.ee Korrektor MERIKE JÄRVLEPP merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja MARI PETERSON mari.peterson@maaleht.ee Reklaam JARMO SÜVAOJA 5699 0792, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee

A A S T A P Õ L L U M E E S 2 0 1 9 l M A A M A J A N D U S 3

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

AARE KALSONI

SVEN ARBET

Rotaksi lihapoed koguvad kuulsust Mitu kriisi üle elanud seakasvataja Aare Kalson on rajanud oma tootmis­ahela laudast lauale. Aastas töödeldakse erisugusteks liha­toode­teks 16 000 omakasvatatud siga.

O

“

len terve elu tegelnud seakasvatusega,” teatab seakasvataja ja Rotaksi lihapoodide omanik Aare Kalson, kel EPA veterinaa-

ridiplom taskus ja töökogemust seafarmides juba alates 1980. aastate algusest. “Meie farmides kasvab 9000 siga, neist osa on Lääne-Virumaal, osa Tartumaal.”

K A N D I DA AT

AARE KALSON

uu SF Pandivere OÜ. uu Tartumaa, Lääne-Virumaa. uu Seakasvatus. uu 9000 siga mitmes farmis. uu Lihatööstus. Tooted Rotaksi kaubamärgi all: vorstid, kotletid, šašlõkid, värske liha. uu Neli Rotaksi poodi Vasulas, Tartus ja Ahjal. uu Maad on 700 ha. uu Mitmes ettevõttes 85 töötajat.

Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit

Väike-Maarjas SF Pandivere farmis toodetakse põrsaid, kes kasvatatakse üles Tartumaal, sealt jõuavad need Vasula lihatööstusesse.

Kogu lihatootmisahel alates emiste seemendamisest, põrsaste üleskasvatamisest kuni sigade tapmise, lihatoodete valmistamise ja müügini on Kalsoni juhtida.

“Oleme erandlik firma. Mitte keegi teine ei tee seakasvatuses seemendusest müügini täies mahus kõiki tsükleid ise,” nendib Kalson.

Vene kriis sundis suunda muutma “Meil läksid sead algul Venemaale, aga kui Vene piir sulgus, olime valiku ees, kas vahetada elukutset või hakata ise oma toodet väärindama,” meenutas Kalson. Algul olid nad tõesti šokis, aga nüüd tagantjärele vaadates oli selline seis isegi kasulik – sundis tegutsema ja oma lihatööstust rajama.

Siis järgnesid seakatkuaastad, mis Kalsoni hinnangul ei ol-

“Meie firmal ongi nüüdsest kaks suunda: lihatootmine ja müük. Ning tooted on kõige värskemad, mis siinkandis saada,” on Aare Kalson rahul.

nud nende firmale nii rasked kui Vene piiri sulgemine.

Algul avas seakasvatusfirma Vasulas oma väikese müügipunkti, kust hakkas värsket liha müüma. Paari aasta pärast jõuti juba oma lihatööstuse ehituseni, see avas uksed 2016. aastal. Laienema hakkas ka kaupluseosa. Nüüd on endine seafarm täielikult renoveeritud: ühes osas on tapamaja ja lihatööstus, teises avar müügisaal, kulinaariaosakond ja kohvik-restoran.

Rotaksi poed Tartus ja maal Ehkki SF Pandivere OÜ-l on 700 hektarit maad ja varem toodeti teravilja, samuti valmistati sööt oma loomadele ise, on maad nüüdseks rendile antud ja söö-

ta ostetakse sisse. Kalson selgitab, et bioohutusnõuete tõttu on ülioluline, et sead saaksid kuumutatud valmissööta tunnustatud tehastest.

“Me ei ole maailmavallutajad, tegutseme Rotaksi kaubamärgi all ainult Tartu kandis, meil on siin oma koht ja oma maht,” ütleb peremees. Ning loetleb: firmapood Vasulas, poed Tartu Lõunakeskuses, Annelinna Prismas ja Ahjal. Lisaks on ka turul oma müügikohad ja Vasulas poe kõrval kohvik-restoran.

Praegu töödeldakse kõik sead oma tööstuses. Sealt tulevad suitsuvorstid, singid, letiliha, hakkliha ja rupsid. Müügil on ka kulinaariatooted: pikkpoisid, kotletid, pasteedid, rulaadid. Peale selle müüakse terve aasta ka talleliha ja valmistatakse lambast

grillvorsti, kuna tütre firma kasvatab lambaid.

“Meil on nii hea ja värske liha, et ka Tartust sõidetakse taksoga siia liha ostma,” rõhutab peremees. “Meil on valik suurem – tapamaja on siin kõrval ja kogu aeg tuleb tapamajast värsket liha peale. Toode on kõige värskem, mis siinkandis saada,” toob firmajuht esile oma äri eelised.

Tema peres on üles kasvanud neli last. Noorim tütar käib veel koolis. Poeg Tanel on lihatööstuse tootmisjuht. Tütar Made-Britta Eensalu on lõpetanud maaülikooli veterinaaria erialal, täiendanud teadmisi Taanis ja rakendab nüüd uusimaid tehnilisi oskusi-teadmisi oma firma sea­ farmides.

Maaleht, 1. august

4 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2019

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

MART KULLAMAA leiutas muheda mee

Mart Kullamaa rajas koos mõtte­kaas­lastega osaühingu Muhe Mesi, kus mesilaste korjealad on Pandivere kõrgustiku liigirikkas looduses ja meesõpradele vurritatakse igal aastal Ebavere tootmiskeskuses umbes 30 tonni mett.

E

“

estis toodetakse mett vähem, kui me ise tarbime,” teatas Mart Kullamaa, viidates, et mesinduses arenguruumi on. Suvekuudel on tal mesitarude keskel kibekiired tööpäevad, et meie toidulauale kodumaist mett jaguks.

Noor mees alustas hobimesinikuna ja on aastatega tõusnud kutseliseks meetootjaks. Tänavu kevadel valiti ta Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimeheks.

Mart Kullamaa ostis ligi kümme aastat tagasi kunagise Väike-Maarja kolhoosi söökla ja rajas sinna moodsa meekeskuse. Kõigis ettevõtmistes on tal abiks sõbrad ning koostööpartnerid Sander Sulane, Harro Rannamets ja abikaasa ElsMaria.

OÜ Muhe Mesi tegutseb kui katusorganisatsioon: mahemett toodetakse OÜs Ehe Mesi, Artisan Honey OÜ tegeleb pakendamise ja ekspordiga.

K A N D I DA AT

MART KULLAMAA

uu OÜ Muhe Mesi. uu Lääne-Virumaa. uu 1200 mesilasperet, neist 400 mahedad. uu Korjealad 50 grupis Pandivere kõrgustikul. uu Aastas toodetakse umbes 30 tonni mett. uu Meemüük suuremates kaubanduskeskustes. uu Kuus töötajat.

Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

SVEN ARBET

Kullamaa on mesindusmaailmas initsiatiivikas tegutseja. Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimehena on ta mesinike eestkõneleja ja seisab nende õiguste eest igal rindel.

“Minu peamine missioon on see, et Eestis oleks hea mesindusega tegelda. See hõlmab nii looduskeskkonda kui ka regulatsioone, mida riik seab loomade pidamisele ning toidutootmisele,” selgitas Kullamaa oma tööd mesinike ühingus.

Ehitusinsenerist mesinikuks Kullamaa on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 2011. aastal ehitusinsenerina ning hiljem õppinud Olustvere teenindusja maamajanduskoolis mesinikuks.

“Mart on väga sihikindel ja ambitsioonikas ettevõtja, tema insenerimõtlemine on tulnud meie ettevõtmistele väga kasuks,” kiitis Sander Sulane.

Tootmishoone lähistel hoitakse ainult tõuperesid, kes on vajalikud tõuaretuseks. Nii kasvatab Kullamaa juba kolmandat aastat Taanist toodud Buckfasti tõugu mesilasemade järglasi.

“Buckfasti mesilased on väga rahulikud, neil on hea kärjelpüsivus ja meetootlikkus,” tõi mesinik esile. Osa tema ajast võtab rahvusvaheline koostöö nii tea-

“Mesilased on väga head keskkonna indikaatorid. Seda, mis keskkonnas toimub, saab näha mesilaspere seisundist,” toob esile OÜ Muhe Mesi juhataja Mart Kullamaa.

dusprojektides kui ka suhtluses teiste mesindusorganisatsioo­ nidega.

Ebavere meekeskuses on nii logistikakeskus, tööstuslik mee vurritamise liin, pakkeruumid kui ka laohoone. Töötajad käivad usinalt mesitarude vahet, mis on paigutatud vähemalt poolesajale korjealale. Mesi vurritatakse liinidel, tühjad kärjed lähevad taaskasutusse.

Meeliin ja tarukomplektid on soetatud investeeringutoetuste

abiga. Aastas toodetakse siin 30 tonni mett, parematel aastatel isegi rohkem.

Eksport Jaapanisse Muheda Mee peamised korjetaimed on põdrakanep, metsvaarikas, valge ristik, võilill jm taimed Pandivere kõrgustiku aladelt.

See mesi on müügil nii Rimi, Selveri kui ka Prisma kaubanduskeskustes. Alates 2015. aastast eksporditakse Artisan Honey

OÜ kaudu mett ka Jaapanisse ja Hongkongi. Tänavu on mett saadetud ka Lõuna-Koreasse.

“Juba lähitulevikus tahame registreerida mesinike tootmis­ ühistu, et koostöös edukamalt mee tootmise, pakendamise ja turustamisega tegelda,” avas tulevikuplaane Mart Kullamaa.

Ka plaanib ta järgneva paari aasta jooksul tootmispinda laiendada.

Maaleht, 22. august

Kohtume EPA messil 31.10–01.11.2019 stendil nr S-12.

LY KIVIKAS

SVEN ARBET

õpetab põllumehi ja juhib piimafarmi Pärnu maakonna noorima põllu­ma­jan­ dusjuhi Ly Kivikase käe all on Kaismale kerkinud uus noorkarjalaut ja lehmad lüpsavad üle 11 000 kg aastas.

O

leme Kärdi suurfarmis.

Pea­ ukse esine on lilleklumpe täis ja plakatitelt saame teada, et 2017 oli siin farmis innovatsiooniaasta.

Rajas uue noorkarjalauda “2017 oli meile hea aasta, esitasime kolm suurt projekti ja saime kaks rahastust LEADERist ning ühe PRIAst,” selgitas Kaisma OÜ tegevjuht Ly Kivikas.

LEADERi toetusega saadi firmale “nutikad asjad”: kaalumislahendus ja traktoritele GPS-süsteem, samuti toetas LEADER seadmete ostu, mis võimaldavad tootmist mitmekesistada. PRIA toetusega aga ehitati noorkarja-

le uus farmikompleks, see avati tänavu aasta algul.

Särav ja alati naeratav Ly Kivikas on 33aastane ja töötab Kais-

ma osaühingus juba kaheksandat aastat – algul finantsjuhina, aga peagi edutati ta tegevjuhiks.

Kaisma OÜ tegutseb kunagise kolhoosi baasil, endised kolhoosi loomakasvatushooned on nüüdseks rekonstrueeritud ja piimakarja lüpstakse kolm korda päevas 2×10 paralleellüpsiplatsil. Lüpsjateks on eestlaste kõrval ka ukrainlased.

K A N D I DA AT

LY KIVIKAS

uu Kaisma OÜ. uu Pärnumaa. uu Piimakarjakasvatus. Piimakari 480, noorkari 400. uu Piima aastatoodang 11 461 kg lehma kohta. uu Maad kasutatakse 1300 ha, enamik rohumaad. uu Teraviljakasvatus 400 ha-l. Keskmine saagikus 4,5 t/ha. uu Kaasaegne farmikompleks ja põllutehnika. uu 29 töötajat.

Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

“Põllumajandusettevõtte juhtimine on väljakutseid täis: kogu aeg pead kõigega kursis olema, arvestama ja ette nägema,” ütleb Ly Kivikas.

“Mina pooldan seda, et saaksime ukrainlasi põllumajandusse tööle võtta. Nad on väga kohusetundlikud ja teevad kõvasti tööd, samas Eestist on meil tööjõudu lauta väga keeruline leida,” rääkis Kivikas.

Kaisma OÜ-l on praegu 480 lüpsilehma ja pea 400 noor­ looma. “Selle kaheksa aastaga, kui mina siia tööle tulin, on kari kasvanud 34% ja piima väljalüps lehma kohta on suurenenud 1,7 korda,” tõi esile tegevjuht.

Kõige enam rahul on noor firmajuht aga uue farmikompleksi üle, mis avati PRIA investeeringutoetuse abiga tänavu aasta algul ja läks maksma 1,3 miljonit eurot.

“Tunnen selle kompleksi üle isiklikult uhkust, minu ja firma-

omaniku koostöös on see mõte algatatud ja nüüd ka valminud,” rääkis Ly Kivikas.

Avaras vabapidamisega laudas on 303 kohta noorloomadele, uusehitise kõrvale on rajatud veel silohoidla ja kaks lägamahutit.

Kaisma OÜ on Eestimaa Piimatootjate Ühistu liige ja piim müüakse läbi EPIKO praegu Leetu. Kivikas selgitas, et pooldab ühistulist tegevust väga.

“Läbi ühistute võiks tulevikusuund olla ikkagi piimamüük Eestisse,” arutles tegevjuht.

Hingelt õpetaja Ly Kivikase peres kasvab kaks last – 9aastane Raiko ja 10aastane Aliise, abikaasa Kaimo töötab ASis Tootsi Turvas.

Pereelu kõrvalt on Ly maaülikooli lõpetamise järel omandanud veel kutseoskused veisekasvatuses Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis. Nüüd õpetab ta Olustvere koolis juba kolmandat aastat tulevastele põllumeestele äriplaanide koostamist. Õpilasi on tal igal aastal olnud 70–80, nende äriplaane on ta hinnanud ka kutsekomisjonis.

Kivikas plaanib ka jätkuvat koostööd kohalike koolidega, et õpilastele farmielu tutvustada.

“Ma ei ole küll pedagoogiks õppinud, aga kunagi tahtsin tõesti õpetajaks saada,” rääkis noor firmajuht. Lisades, et on väga rahul praeguse tööga, mis annab võimalusi ettevõtet edasi arendada.

Maaleht, 29. august

6 M A A M A J A N D U S l S I S U T U R U N D U S

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

Knowledge grows

Yara teekond koos põllumehega Marek Linnutaja Yara Eesti juhataja

Hea taimekasvataja, käesoleva aasta saagid on tänaseks salves ning võib hakata „tibusid lugema“, samuti on sügiskülvide näol pandud alus uuele hooajale. Julgeme väita, et 2019. aasta hooaeg oli põllumehe jaoks pigem hea ja saagid korralikud, kuigi piirkonniti esineb erisusi. Selle kinnituseks aga on salves Eesti taasiseseisvumisaja suurim vilja/rapsi kogusaak ja purustatud on Eesti saagirekordid, mille tulemusi on võimalik kuulata Viljelusvõistluse lõpuseminaril novembris.

Meile valmistab erilist heameelt see, et paljude nende saakide ja rekordite juures on abiks olnud Yara väetised. Läbi ajaloo erinevaid nimesid (Kemira, Hydro) kandnud Yara väetised on olnud Eesti põllumajandustootjatele kättesaadavad üle 20 aasta. Tänasel päeval on meie toodete kohapealne valik suurem kui kunagi varem. Kuigi Yara tooted asuvad üldjuhul hinnaskaala kõrgemas otsas, on meie eesmärgiks pakkuda pelgalt tootele veel juurde ka lisandväärtust ning lõpptulemusena suuremat sissetulekut põllumehe taskus. See kajastub pidevas arendustöös, katsetes, efektiivsetes ja kvaliteetsetes toodetes, mis aitavad külviajal hoida kokku väärtuslikku aega, samuti erinevates lisaseadmetes ja teenustes, nagu näiteks N-sensor, N-tester, Megalab ja hulgaliselt mobiilirakendusi (TankmixIT, CheckIT, Irix).

Millega toimetab Yara Eesti? Norra päritoluga ettevõttel on üle maailma enam kui 16 000 töötajat rohkem kui 60 riigis, pälvides sellega suurima väetisetootja tiitli. Panustamine inimestesse näitab, et Yara ärimudel ei koosne ainult tootmis- ja müügiahelast. Katsekeskused, arendusmeeskonnad, laborid, IT-osakonnad ja palju muud lisaks tehastele ja müügiosakondadele – kõik ühe eesmärgiga aidata maailma kasvavale elanikkonnale toitu toota – kasumlikult ja efektiivselt, kuid keskkonda ja loodusvarasid säästvalt.

Nii on ka väikeses Eestis toimetamas juba kolm inimest. Lisaks kommertsjuhile on meie ridades ka väetamise ekspert ja turundusspetsialist. Naaberriigist Lätist on meie tegemisi toetamas Baltikumi agronoom. Lisatöökäed annavad meile võimaluse teha rohkem katseid Yara toodetega kohalikes oludes, pakkuda agronoomilisi ja väetamisega üldiselt seotud nõuandeid, koolitusi ja seminare eesti keeles ja taimekasvatajale lähedal – põllul, edasimüüja juures, veebis, sotsiaalmeedias. Samuti saame kohaliku organiseerimise abil rohkem võimalusi korraldada õppereise ja messikülastusi piiri taga. Nagu Yara logo all olev hüüdlausegi ütleb – Knowledge grows, mille võib tõlgendada enda jaoks sobivalt “teadmised kasvavad” või “teadmised kasvatavad”, on meie eesmärk suurendada põllumehe teadmisi, sest läbi selle toimub kasv, olgu selleks saak, kvaliteet, tulu, rahulolu või mõni muu tegur. Oleme olemas nii headel kui halbadel päevadel, mis tähendab, et võtame vastutuse ja aitame lahendada, kui ilmneb mõni meist tulenev probleem. Tegijal juhtub ka parima ettevalmistuse korral, kuid oluline on seda tunnistada ning sellest õppida.

Nagu eespool mainitud sai, on Yara tooteportfell Eestis hetkel suurem kui kunagi varem. Me tegeleme igapäevaselt sellega, et taimekasvataja leiaks meie toodete hulgast enda jaoks sobivad.

Lõppeva aasta üheks uueks tooteks oli näiteks YaraBela SULFAN NS 24-6, mis on eelkõige rapsi täiendväetamiseks mõeldud lämmastikväetis koos väävliga (N:S suhe 4:1) ning lisaks kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega. Ka juba järgmise aasta katsetesse oleme planeerinud taaskord mõned uued tooted, mille kohta loodame lähitulevikus tagasisidet ja infot jagada.

Meie üheks oluliseks töövahendiks ja infoallikaks katsete juures on olnud Megalabi lehe- ja mullaanalüüsid, mida sellel ja eelneval aastal oleme koostöös KEVILI ja Baltic Agroga toonud ka põllumeesteni. Megalabi leheanalüüsid võimaldavad saada kiirelt (4–5 päeva jooksul) täpset infot, mis põllul kasvavates taimedes toimub ning vastavalt sellele vähese ajaga ja adekvaatselt reageerida. Samuti annavad mullaanalüüsid infot mullas olevate toitainete kohta, mille baasilt on võimalik koostada

kultuuri vajadustest ja planeeritavast saagikusest lähtuv väetusplaan. Sellel aastal saadeti Inglismaal asuvasse laborisse Eestist juba üle 1000 mulla- ja leheanalüüsi, mis tähendab, et see on taimekasvataja jaoks oluline ja kasulik töövahend. Järgmisel aastal plaanime selle teenusega kindlasti jätkata.

Yara Eesti tiimi eesmärgiks on tuua meie põllumajandustootjateni mitmeid innovatiivseid uuendusi, seega tasub meie tegemistega kursis olla. Ühed võimalused paljudest avanevad juba lõppeva aasta sügisel. Nimelt korraldame oktoobri lõpust novembri lõpuni kokku neli seminari üle Eesti, kus räägime taimede toitumisest ja selle aasta katsete tulemustest. Seminaride toimumisajad ja -kohad ning muu osalemiseks vajalik info on leitav Yara kodulehel www.yara.ee alajaotusest „Seminarid“. Samuti tervitame positiivselt 31. oktoobril ja 1. novembril esmakordselt toimuvat Eesti Põllumajanduse Aastanäitust Tartus Eesti Rahva Muuseumis, osaledes seal nii messialal kui seminariprogrammis – tule vaatama ja kuulama! Lisainfo www.epamess.ee.

Oleme tänulikud meie toidulaua loojatele ning loodame ka tulevikus olla teile abiks selle raske ja tänuväärse töö tegemisel. Yara lubab omalt poolt kindlat kvaliteeti – mis on kirjas koti peal, on ka kotis sees! Yara tooted on Eestis kättesaadavad läbi meie heade edasimüüjate: Baltic Agro AS, Scandagra Eesti AS ja Põllumeeste Ühistu KEVILI. Ilusat sügist ja veidike hingetõmbeaega soovib kogu Yara Eesti meeskond.

A A S T A P Õ L L U M E E S 2 0 1 9 l M A A M A J A N D U S 7

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

INDREK KLAMMER on innovaatiline tippjuht P Voore Farmi OÜ juhataja Indrek Klammer on aastatega rajanud Vinni valda edukalt toimiva põllumajandusettevõtete grupi, kus maad haritakse ligi 4000 hektarit, peetakse loomi, ja tööd saab 70 inimest.

K A N D I DA AT

INDREK KLAMMER

uu Voore Farmi OÜ. uu Lääne-Virumaa. uu Maad haritakse 3800 ha, sellest omandis 2700 ha. uu Teraviljakasvatus 2300 ha-l, keskmine saagikus 6–7 t/ha. Söödatootmine 900 ha-l. uu Neli tütarettevõtet: OÜs Voore Mõis piimakari 700, piimatoodang 11 000 kg lehma kohta aastas; OÜs Kupna Mõis 3000 siga; OÜs Kulina Mõis lihatööstus ja kauplused; OÜs Küti Mõis lihaveisekasvatus. uu Voore Farm Teenuste OÜ masinapark pakub uusima tehnoloogiaga põllumajanduslikke teenuseid üle Eesti. uu 70 töötajat.

Esitaja: Maaleht

õline läänevirulane Indrek Klammer on südameasjaks võtnud oma kodukandi elu edendamise. Vähe on selliseid mehi, kes nii laiahaardeliselt on suutnud haarata kõiki maamajanduse valdkondi, lisanud sinna noorte koolitused ja praktika ning ajalooliste ehitiste taastamise.

“Ma ei tee kõike seda üksi.

Meil on väga tugev meeskond, samuti pereettevõte. 20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg,” ütles Indrek Klammer.

Alustas Raja talus OÜ Voore Farm tegeleb teraviljakasvatusega ja söödatootmisega. Lisaks on Klammeri juhtimise all kunagiste mõisade nimedega osaühingud, kus juba ajalooliselt on tegeldud põllumajandusega. Voore Mõisas on 700pealine piimakari, Kupna Mõisas kasvatatakse 3500 siga.

Kulina Mõis kureerib lihatööstust ja kauplusi. Küti Mõisas on

SVEN ARBET

“Meie ettevõttes on väga palju noori, ka minu poeg on osa ettevõtmisi üle võtnud,” teatab Indrek Klammer, pildil koos poeg Henrikuga.

350 lihaveist ja 750 hektaril mahepõllundus. Kaasaegse masinapargi tööd juhib Voore Farm Teenustes põllumehe poeg Henrik Klammer.

Indrek Klammer on viiendat põlve põllumees Raja talus Voore külas, kus tema esivanemad on pidanud talu juba Põhjasõja lõpust peale. Nii on tema tegemistes ka suur annus missioonitunnet hoida esiisade maal ajaloolist järjepidevust.

1982. aastal lõpetas ta EPA elektriinseneri diplomiga ja alustas pärast sõjaväeteenistust tööd majandis peaenergeetikuna.

1989. aastal sai ta vanaisa talu ja asus talupidamist üles ehitama. 1993. aastal erastas endisest sov­hoosist seafarmi maakasutus­ õigusega ning asutati OÜ Voore

Farm. Põllumees meenutas, et kogu suurfirma laienemine ongi toimunud laenude abiga.

2000. aastal osteti juurde piimafarm ja töökojakompleks.

2005. aastal ehitati piimakarjale uus farm. 2002. aastal soetati juurde sigalaid.

Uusim tehnoloogia põldudel Indrek Klammer on tippjuht, kes heade juhiomaduste ja diplomaatiliste oskustega on suutnud kogu suurettevõtte hea meeskonnatööna toimima panna. Tema abikaasa Tiina töötab Voore Farmis juhiabina, olles mehele parim abiline kõigis ettevõtmistes.

Pere on üles kasvatanud kolm last. Üks tütar töötab arstina, teine keelespetsialistina. Poeg Hen-

rik omandas sel aastal maaülikoolis magistrikraadi ja on osa isa ettevõtmisi üle võtnud.

“Meie jaoks on kõige tähtsam teravilja- ja taimekasvatus, mis käib peaettevõtte Voore Farm all,” selgitas Voore Farmi juhataja. “Tehnoloogiast on meil parim valik maailmas saada olevast. Mitmed masinad on ainueksemplarid Eestis ja mõni ka Euroopas, näiteks viljakoristusel on heedrite laius 12 meetrit.”

2300 ha-l kasvatatakse teravilja, ligi tuhandel söödakultuure. Põlde haritakse uudsete agrotehniliste võtetega ja saagid on korralikud. Kõigis Klammeri ettevõtetes pakutakse noortele häid töötingimusi.

Maaleht, 3. oktoober

Puide Talu OÜ pakub 2020. a kevadkülvideks sertifitseeritud seemneid: Suvinisu MOONI C2 Suvinisu SORBAS C2 Kaer APOLLON C2 Suvioder BENTE C2 Suvioder MONTOYA C2 Kollane hernes STARTER C2 Varajane suviraps PROXIMO C Info tel 5647 2901 | puidetalu@gmail.com

www.puidetalu.ee

8 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2019

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

Põllumajandus kliimamuutuste keeristormis

Põllumajandusel on kliimamuutustes oma osa. Kuidas teha nii, et saaksime kodumaise põllumajanduse vilju loodust säästvamalt nautida?

KRISTI KLAAS keskkonnaministeeriumi asekantsler

M

aakera keskmine temperatuur on tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes tõusnud üle ühe kraadi. Kui maailm praegusel moel jätkab, võib see sajandivahetuseks veelgi kerkida.

Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud nagu paljudes teistes riikides, võib ka meil XXI sajandi jooksul oodata temperatuuri tõusu, sademete hulga suurenemist, merepinna tõusu ning tormide sagenemist. Sellega kaasnevad jää- ja lumikatte vähenemine, sagedasemad kuuma- ja põuaperioodid, muutused taimekasvus ning võõrliikide, sh uute taimekahjustajate levik.

Ilma soojenemine võib põhjamaa inimesele meeldivgi tundu-

da. Tähendab see ju väiksemaid küttekulusid või põllumeestele meelepärast pikemat vegetatsiooniperioodi. Peame siiski arvestama, et temperatuuri tõus Eestis oli XX sajandi teises pooles kiirem kui maailmas keskmiselt.

Põllumajanduse jalajälg Seepärast ootavad kliimamuutuste leevendamisel suured katsumused lähikümnenditel ees ka põllumehi. Ühelt poolt peavad nad kliimamuutustega kohanema ning teiselt poolt saavad nad päris palju kaasa aidata, et uusi muutusi ära hoida.

Nagu muud majandusharud, toob ka põllumajandus kaasa kasvuhoonegaaside heite. Globaalselt moodustab põllumajandus koguheitest umbes 20% ning Euroopa Liidus 9%. Eestis on

põllumajanduse mõju küll veidi väiksem, ent siiski märkimisväärne, ulatudes 6–7 protsendini.

Põllumajanduse põhilised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid (N2O) ja metaan (CH4).

Esimene tekib eelkõige taimekasvatusest lämmastik- ja sõnnikväetiste kasutamise tõttu, teine peamiselt mäletsejate (veised, lambad) seedeprotsessidest ning sõnnikukäitlusest.

Kuigi levinud on arvamus, et inimtekkeliste kasvuhoonegaaside juures räägime vaid süsinikdioksiidist ning N2O ja CH4 heidet arvesse ei võeta, on riiklikes kasvuhoonegaaside inventuurides need arvesse võetud. Seejuures on nende gaaside mõju globaalsele soojenemisele mitu korda suurem kui CO2 oma: CH4 mõju ligi 21 ning N2O mõju lausa 310 korda võimsam kui CO2 oma.

Tuginedes üksnes riiklikule kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele, võib põllumajandusest jääda mulje kui vaid kasvuhoonegaase emiteerivast sektorist. Ning siit tehakse sageli ekslik järeldus, et põllumajandust

Kliima­ sõbralikus põllumajanduses peame toitu kasvatama loodusega koos, mitte selle vastu töötades.

KESKKONNAMINISTEERIUM

peaks kuidagi piirama. Tegelikult on põllumajandusel väga oluline roll nii toidu tootmisel ja meie toidulaua kujundamisel kui ka süsihappegaasi sidumisel. ÜRO raport kliima soojenemise ja maakasutuse vastasmõju kohta hoiatab, et kliimamuutus tabab inimest õrna kohta – otse kõhtu –, kuid ei jäta liiga tegemata ka metsadele, taimedele ja loomadele. Kliimamuutus kahandab maa kvaliteeti. Samas on just inimene see, kes maad intensiivselt kasutades kliima soojenemist takka tõukab. Seetõttu on juba praegu toit kallim.

Otsigem nutikaid lahendusi Kliimamuutuste kontekstis muutub meie toidulaud kodumaisemaks. See avab väga head võimalused just meie kohalikele tootjatele, kes saavad nutika ja ettenägeliku planeerimise abil pakkuda meie inimeste toidulauale rohkem ning laiemat valikut kohalikku ja tervislikku toitu.

Kui üldiselt räägitakse maailmas loomakasvatuse vähenda-

Kristi Klaas misest ja keskendumisest eelkõige taimekasvatusele, siis Eesti on selles asjas eriline. Esiteks asume klimaatilistelt ja geograafilistelt tingimustelt loomakasvatuseks väga heas piirkonnas. Teiseks on meil aastatuhandete jooksul inimese ja looduse koostöös välja kujunenud poollooduslikud rohumaad, mis on osa Eesti liigirikkusest. Selliste alade säilitamine on oluline, sest keskkonnaja kliimasõbralik karjakasvatus kohalikel traditsioonilistel rohumaadel on maailmas üha konkurentsivõimelisem.

Kogu maailmas valmistab muret muldade vaesumine. Rohumaadel karjatamine seevastu suurendab muldade süsinikusidumist. Sellele aitab olulisel määral kaasa ka turvasmuldade kuivendamise ja kündmise vältimine, talvine taimkate ja happeliste muldade lupjamine. Need tegevused on kasulikud mitte ainult meie muldade tervise ja Maa kliima seisukohast, vaid ka tagamaks maaharijatele pikaajaliselt head tingimused taimekasvatuseks ning tulu säilitamiseks.

Loomakasvatuse kõrvalsaadust sõnnikutki saaksime kasutada kliimanutikalt. Piltlikult öeldes tekib meie farmides igal aastal tuhandeid tonne tasuta kütust. Kui toota sellest biogaasi, ei satu kasvuhoonegaasid sõnniku lagunemisel otse õhku, vaid tänu vaheetapile saab nende abil maja soojaks kütta, toitu valmistada, põldu harida või autoga sõita.

Biogaasi tootmisest järele jääv kuiv sõnnikumass on hea väetis.

Sünteetiliste väetiste kasutamise vähendamine (sh täppisväetamine) ei aita kaasa mitte ainult kliimakahjulike gaaside ning meie põhja- ja pinnavee saastumise vähendamisele, vaid mõjub hästi ka põllumeeste rahakotile.

Seega on Eesti põllumajandusel ja põllumehel muutuvates kliimatingimustes täita oluline roll. Kliimasõbralikus põllumajanduses peame toitu kasvatama loodusega koos, mitte selle vastu töötades. Inspiratsiooni selleks saame mahetootmise praktikatest, mida on Eestiski juba päris palju kasutusele võetud.

Eestis on jätkuvalt hea potentsiaal toiduainete tootmiseks ja ekspordiks: on ju siin elaniku kohta ligi kaks korda enam põllumaad kui ELis keskmiselt. Tulevikku plaanides on aga oluline märksõna tootmise mitmekesistamine. Kindlasti oskavad põllumehed ära kasutada kõiki neid võimalusi, mida pakub meie IT-sektor. Ühendades selle tarkuse oma teadmiste ja kogemustega põllumajandusest, saamegi loodust ja tervist hoidva toidutootmise. See omakorda aitab hoida elu igas Eestimaa nurgas.

VALIME RAHVAPÕLLUMEHE! METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

VAATA VIDEOSID AASTA PÕLLUMEHE KANDIDAATIDEST digileht.maaleht.ee

Tänavuse konkursi võitja – aasta põllumees 2019 – selgub “Aasta põllumehe” konverentsil, mis peetakse 22. oktoobril riigikogu konverentsisaalis. Maalehe veebis aga saavad kõik valida rahvapõllumehe, hääletades oma lemmiku poolt. Veebihääletusel kõige enam hääli saanud põllumees pälvib rahvapõllumehe tiitli ja võitja kuulutatakse välja aasta põllumehe konverentsil.

OMA LEMMIKU POOLT SAATE HÄÄLETADA 20. OKTOOBRI ÕHTUNI www. maaleht.ee

RABE SOODUSKAMPAANIA

Rabe Field Bird SP-2

töölaius 5,0 m ketas 560 mm topelt U-valts transport-sillavedrustus 38 700 € + km

Rabe Albatros ja Super Albatros » 3–6 hõlma

Rabe Bluebird 3000 GHF » töölaius 3 m » max töö sügavus 25 cm Rabe Combi Digger töölaius 3,5 m

poltkivikaitsega mudel 7990 € + km KAMPAANIAHIND: 350 + €KM hüdropneumaatilise kivikaitsega10 mudel 14 € 900 + km

» hüdropneumaatiline kivikaitse

Rabe Fieldbird randaalid » töölaiused 2,5–12 m » 51 ja 56 cm kettad

Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

A A S T A P Õ L L U M E E S 2 0 1 9 l M A A M A J A N D U S 9

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

Põllumehele jääb keskne roll toidulaua katmisel Tahame jõuda selleni, et Eesti toit oleks hinnatud ja et maal oleks hea elada.

Hinnatud on meie toit siis, kui see on kvaliteetne, usaldusväärne, ohutu, täisväärtuslik, hoiab aus traditsioone, väärtustab tootjat ning arvestab keskkonna ja ökoloogiliste piiridega.

MARKO GORBAN maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja

P

õllumajandus ja toidutootmine on läbi ajaloo mänginud eestlase elus suurt rolli, see on osa meie identiteedist. Viimase 30 aasta jooksul on põllumajandus läbi teinud väga suured muutused, olgu selleks omandireform, turgude kadumine ja lisandumine või liitumine ELiga.

Toidutootjad ja maapiirkonnad saavad endale lähiajal suunanäitaja järgmiseks kümneks aastaks – põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030.

Tagasivaade algaastatesse 3,3% SKTst; 51 800 põllumajanduses hõivatut; üle 50 000 põllumajandusliku majapidamise; põllumajandussektori kogutoodang 290 miljonit eurot; 185 000 piimalehma, kes tootsid ligikaudu 700 000 tonni piima; 300 000 ha teravilja kasvupind, millel kasvatati üle 500 000 tonni teravilja. Need on arvud, mis iseloomustasid meie põlluma-

Rover ja Andpak

jandussektorit 1990ndate keskpaigas. See oli meie põllumajanduse struktuursete muutuste algperiood.

Põllumajandussektoris toimunud järsk langus algas 1990. aastate lõpus, kui põllumajandustoodete, eriti piima hinnad maailmaturul langesid. Kuna väliskaubanduspoliitika oli väga liberaalne, mõjutas maailmaturul toimuv meie põllumajandust otseselt.

Täiendavat negatiivset mõju avaldas Vene turu kadumine.

Kuna puudus raha investeeringuteks, langes tootlikkus – see omakorda tähendas kiiret kontsentreerumist, kuna sageli võimaldas sellistes tingimustes ellu jääda mastaabiefekt.

Kõige selle tõttu vähenes põllumajanduse osatähtsus, sektoris hõivatute arv ning ressurss.

Loomade arvu ja põllumaa vähenemine tõi kaasa ka põllumajandustoodangu vähenemise. Vahetult enne ELiga liitumist 2003. aastal oli ainuüksi meie põllumajandustoodangu alustala, põllumajandusmaa kasutus langenud alla 800 000 hektari.

ELiga liitumise eel saime osa liitujatele mõeldud programmi SAPARD vahenditest. Sel-

leks tuli koostada maaelu arengu kava ning teha terve hulk ettevalmistusi.

SAPARDi eesmärgid peegeldavad tolle hetke põllumajandus- ja toidusektori ning maapiirkondade ülesandeid – tootlikkuse suurendamine, ELi nõuetega vastavusse viimine, maapiirkonna struktuursete probleemide lahendamine. 68 miljonit eurot, mis kolme aasta jooksul läbi SAPARDi programmi põllumajandus- ja toidusektorisse ning maapiirkonda jõudis, ei ole väike summa, rääkimata sellest, milline kasv toimus võrdluses seniste riiklike toetustega. Kõige tulemuslikum oli SAPARD ettevõtete tehnoloogia väljavahetamisel.

2000. aastal loodi põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA), kelle kaudu on meie toidusektorisse ning maapiirkonda makstud enam kui kolme miljardi ulatuses toetusi.

Muutused pärast ELiga liitumist Põllumajandussektori kogutoodangu väärtus on 15 aastaga kahekordistunud. Põllumaad on kasutuses ligi miljon hektarit, mida on neljandiku võrra rohkem kui 15 aastat tagasi. Märgatavalt on kasvanud teravilja pinnad ja saagid, mis käesoleval aastal ületavad 1,5 miljonit tonni.

Eesti tingimustes ei ole suurel osal meie maast põllu pidamine mõeldav ilma toimivate maaparandussüsteemideta. ELi toetustega on korrastatud enam kui 90 000 hektarit maaparandussüsteeme.

Eesti on bio­ ressurssidega hästi varustatud, meil jagub maad ja vett ning kliimamuutused mõjutavad meid mitmest positiivsest aspektist. Need kõik on maailma mastaabis konkurentsieelised.

Marko Gorban

SVEN ARBET

Mullu tootsime kokku üle 800 000 tonni piima. Viimati oli piimatoodang sama suur 25 aastat tagasi, ent vaadates lehmade arvu, võib öelda, et praegu annab üks lehm sama koguse piima mis toona kolm lehma. Piimatoodangult lehma kohta oleme ELis teisel ja maailmas viiendal kohal. See kõik poleks mõeldav ilma pikaajalise ja asjatundliku aretustööta.

Ligikaudu poolt meie põllumajandusmaast majandatakse keskkonnasõbralikult, enam kui 20% mahedalt. Põllumees on ka maastiku kujundaja ja hoolitseb elurikkuse eest – igal aastal saab hooldatud ligikaudu 30 000 hektarit poollooduslikke kooslusi.

Viimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt elavnenud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport, milleks on võimaluse andnud liitumine ELiga ja pääs selle turule. Oleme toiduekspordi haaret maailmakaardil tunduvalt laiendanud ja sihtturge mitmekesistanud. Mitu korda on kasvanud meie peamiste põllumajandussaaduste piima ja teravilja eksport.

Ülesanded tuleb muuta võimalusteks Viimastel kümnenditel on maapiirkond teinud läbi olulisi muutusi, mida on vedanud rahvastiku ja sissetulekute kasv, tarbijate eelistuste muutused, tehno-

Rover 50

Normandie Grossland

loogia areng, kaubanduse rahvusvahelistumine, keskkonnaseisundi muutused ning linnastumine. Meie edukus sõltub sellest, kuidas me need väljakutsed võimalusteks suudame pöörata.

Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, meil jagub maad ja vett ning kliimamuutused mõjutavad meid mitmest positiivsest aspektist. Need kõik on maailma mastaabis konkurentsieelised, mida me veel täies mahus enda kasuks pöörata pole suutnud. Peame ära kasutama biomajanduse väärtusahelad, tõstma toodangu lisandväärtust ja suutma sellisena toodangu ka maha müüa. Meie edu sõltub sellest, kui suure väärtuse suudame anda ressurssidele, mis meil olemas on.

10 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2019

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

DAGMAR ja ENDEL LINDRE

K A N D I DA AT

DAGMAR ja ENDEL LINDRE

uu Vainu talu. uu Raplamaa. uu Lihaveisekasvatus. uu 440 lihaveist, enamik aberdiin-angused. uu Maad haritakse 825 ha, omandis 224 ha. uu Teraviljakasvatus ja rohumaad.

Teravilja saagikus 6–8 t/ha. uu Peretalu. Kaks töötajat.

Esitaja: Maaleht

rajasid parima tootmistalu Talupidajate Keskliidult tiitli “Parim talu 2018” pälvinud Vainu talus kosuvad lihaveised, kasvab vili ning noored jätkavad talupidamist.

O

“

leme kõik omal jõul ehitanud. Kui taluga alustasime, oli siin vaid talumaja, seegi on nüüdseks renoveeritud,” teatas Vainu talu peremees Endel Lindre.

Kogu taluümbrus on väga kor-

SVEN ARBET

ras, igal pool on tunda hoolsa peremehe kätt. Korda on tehtud tootmishooned, talumaja ja abihooned, uus ehitis on masinate varjualune.

Alustasid tühjalt kohalt Ema Dagmar ja isa Endel on mõlemad FIEd ning aastatega jaotanud oma üha laienevast talutegevusest osa ka täiskasvanud lastele. Teravilja kasvatatakse umbes 500 hektaril, ülejäänu on rohumaad ja lihaveiseid üle 400.

“Igal pereliikmel on oma firma, aga teeme kõike ühiselt, ka masinad on ühised,” selgitas Endel Lindre peretalu põhimõtteid.

Pererahvas meenutas 1990. aastate algust, kui nad alustasid talupidamist tühjalt kohalt. Loomapidamist alustati ühe lehmaga, piimaauto tuli õue ja piim veeti Rapla piimatööstusesse.

“See oli elulaad, igaühel oli paar lehma, nüüdseks on kõik need lehmapidajad oma tegevuse ammu lõpetanud,” rääkis perenaine Dagmar. “Isegi 40 lehmaga talusid likvideeritakse, tööjõudu pole, maaelu on ikkagi väga viltu kiskunud,” lisas peremees.

Ta meenutas, et kui omal ajal hakkas ehitama lauta 26 leh-

“Lihaveistega on vähem tööd ja muret kui piimakarjaga,” on oma aberdiin-angustega rahul Vainu talu pererahvas. Pildil on Dagmar ja Endel Lindre koos tütar Margitiga.

male, öeldi, et mis sa nii suurega peale hakkad. “Praegu on mul 440 looma – kõik lihaveised, nüüd on meil hoopis suuremat lauta vaja.” Piimakarjast loobuti alles eelmisel aastal, tasapisi on mindud üle lihaveiste pidamisele. Lindre oli Märjamaa kandis esimene, kes hakkas ümberkaudseid talumaid kokku ostma.

Hetkel on talul omandis üle 200 ha maad.

Edasi noorte abiga Vainu talu pererahvas on rahul, et kolmest lapsest kaks on jäänud talutöödele. “Meil on nii hea meel, et noored toimetavad ja teevad, tänu neile me vee peal püsimegi. Poeg Mikk harib põldu ja tütar Margit hoolitseb veiste eest,” rääkis pereema Dagmar.

Lisades, et mõlemad lapsed on lõpetanud põllumajanduse eriala Järvamaa kutsehariduskeskuses.

Margit kasvatab FIEna lihaveiseid. Poeg on asutanud Lindre teraviljakasvatuse osaühingu ja kureerib läbi selle teraviljakasvatust ümberkaudsetel maadel. Noorem poeg Madis töötab

ehitajana ja tuleb ka talutöödele appi kui vaja.

Talu põldudel kasutatakse uusimat tehnoloogiat ning noorperemehe teadmiste ja oskuslike võtete abiga on vilja saagikus olnud väga hea: talinisu on saadud 7–8 t/ha, suvivilja 6 t/ha.

Kuna talul kuivatit ei ole, läheb enamik viljast kohe müügiks, osa kuivatatakse Sipa masinaühistu kuivatis. 80% viljast müüakse Scandagrale ja Baltic Agrole, umbes 200 tonni jäetakse oma loomadele söödaks. Lihaveistest kasvatatakse peamiselt aberdiin-anguseid, aga on ka hereforde.

Kõik tööd-tegemised, mida see pere ette võtab, tehakse väga läbimõeldult ja organiseeritult.

Muret valmistab peremehele aga see, et üha rohkem maid müüakse välismaalastele.

“Eesti maa ei kuulu enam eestlastele. Pean rentima šotlaste ja teiste välismaalaste maid.

Maaomanikud on kusagil Euroopas ja varsti tantsime nende taktikepi järgi nagu mõisaajal,” hoiatas Endel Lindre.

Maaleht, 19. september

Multiva mullaharimistehnika sooduspakkumised Hinnavõit oktoobris –12%, hinnavõit novembris ja detsembris –10% Väljatoodud hinnad kehtivad oktoobri lõpuni.

Otsekülvik Forte FX400

Külvik erinevatesse külvitehnoloogiatesse – otse, minimeeritud ja haritud maale. Komplektis esilibisti, järeläke ja tehnorajad.

Forte FX400 - 47 590 € + km Kultivaator Avaran

Kultivaator kõrre ja haritud maa kultiveerimiseks.

Komplektis esilibisti ja järeläke.

Avaran 700 - 25 371 € + km Avaran 800 - 29 030 € + km

Otsekülvik Forte FX6000

Suurima mahutiga külvik turul. Komplektis esilibisti, ummistusandurid, tehnorajad ja poole külviku sulgemine.

Forte FX6000 - 110 500 € + km Kultivaator Topline Super XL

Sobib külvide ettevalmistamiseks, pärast kündmist ning kõrrekoorimiseks. Komplektis esilibisti ja järeläke.

Topline Super XL 800 - 31 495 € + km Topline Super XL 1250 - 57 710 € + km

AHTI SPRENK, tel 5564 6566, ahti@agripartner.ee ARGO KUKK, tel 505 3076, argo@agripartner.ee AGRI PARTNER OÜ, Välja 1, Soineste, 61 709 Kambja vald, Tartumaa

Külvik Cerex 400

Külvik lihtsa ja hooldusvaba seemendiga, mis sobib minimeeritud ja haritud maale teravilja külvamiseks.

Komplektis järeläke ja tehnorajad.

Kultivaator Optima T

Tavakultivaator haritud maa kultiveerimiseks.

Piid asetsevad 7 reas. Komplektis esilibisti ja järeläke.

Cerex 400 - 41 035 € + km

Optima T800 - 24 807 € + km Optima T1000 - 29 674 € + km

Randaal DiscMaster 6000

Põllurull Rumbler

Tugev raam ja vastupidavad 560 mm kettad koos hooldevabade laagritega. Komplektis tihendusrull.

DiscMaster 6000 - 34 750 € + km

Mõistliku hinna ja rikkaliku lisavarustusega põllurull.

Komplektis esilibisti.

Rumbler 620 - 13 630 € + km Optima 820 - 17 310 € + km

WWW.AGRIPARTNER.EE

A A S T A P Õ L L U M E E S 2 0 1 9 l M A A M A J A N D U S 11

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

HELGA PIKKMETSA

SVEN ARBET

kari lüpsab vaid mahepiima Mätiku talu perenaine Helga Pikkmets on üks väheseid mahepiimatootjaid, tänu kellele on meie toidulaud mahejuustu, -piima ja kohupiima poolest rikkam.

M

“

ahepiimatootjad oleme seetõttu, et see on kõige elulähedasem tootmisviis – sa ei kurna ära maad ega looma,” kinnitas Helga Pikkmets, kes on juba aastakümneid oma kuue-

lapselise perega praeguses Lääneranna vallas mahedalt majandanud. Üle päeva peatub Oidrema külas Mätiku talu uhke suurfarmi ees Saaremaa piimatööstuse auto, et viia umbes kolm tonni K A N D I DA AT

HELGA PIKKMETS

uu Mätiku Talu OÜ. uu Pärnumaa. uu Mahetootmine. uu Lüpsikari 88, noorloomad 87. Piimatoodang 8,2 t lehma kohta aastas. uu Omandis maa 490 ha, teravili 75 ha-l. uu Uus robotlüpsilaut. uu Neli töötajat.

Esitaja: Mahepõllumajanduse Koostöökogu

selle talu mahepiima Saaremaa tööstusesse. Sealt jõuavad tarbijateni ÖKO mahetooted: täispiim, mahejuust ja ÖKO kadakajuust.

“Saaremaa piimakombinaat on praegu ainus, kes mahepiima ostab ja mahetooteid teeb,” selgitas perenaine, miks nende piim mandrilt saarele voolab.

Lisades, et ülejäänud mahetooted tulevad väikemeiereidest.

Ka Mätiku talu tootmise kõrvale on rajatud talumeierei, mida peab peretütar Mirjam.

Viiendat põlve Oidremal “Mandril ei ole väiksema võimekusega mahetööstust, suured tööstused tahavad saada päevas 25–30 tonni mahepiima, aga meie suudame pakkuda vaid kaks-kolm tonni,” lisas perepoeg Hardi Pikkmets.

Pikkmetsad on Pärnumaa metsade vahel Oidrema kandis elanud juba viis põlve. Helga abikaasa Aivar Pikk­mets, kes on nüüdseks manala teele läinud,

“Meie uues vabapidamis­ laudas on 300 loomakohta ja 150 looma, nii et ruumi jagub kõigile,” teatab Mätiku talu perenaine Helga Pikkmets.

oli aastakümneid üks mahepiimatootjate eestvedajaid, innustades neid ühinema, et pääseda mahetoodetega turule.

Oma talus alustasid Pikk­met­ sad 1991. aastal kolme lehma ja 10 ha maaga. Eelmisel aastal aga kerkis taluõuest üle tee robotlüpsiga vabapidamislaut, mis on üks Eestimaa moodsamaid farmikeskusi mahepiimanduses.

“Rajasime talupidamise koos abikaasaga, nüüd on tegevtootmises abiks minu pojad Kaarel ja Siim,” teatas perenaine Helga. Suuremate otsuste ja tööde tegemisse on kaasatud ka pojad Hardi ja Mikk ning tütred Mirjam ja Karmen. Lapsed on saanud kas põllumajandusliku erihariduse või kõrghariduse.

Tütar Mirjam on loonud endale töökoha Oidremale talumeierei rajamisega. Ta töötleb viis tonni mahepiima kuus, valmistades pehmeid juuste, ko-

hupiima, võid, jogurtit ja hapukoort.

Vabapidamislaudas on 300 loomakohta ja kaks DeLavali lüpsirobotit. 70 meetri pikkuses avaras laudas on praegu 150 looma, nii et vajadusel saaks mahekarja veelgi laiendada. Kogu laudaehitus läks maksma 1,7 miljonit eurot, millest ligi 500 000 eurot oli PRIA investeeringutoetus. Ehitati pangalaenu abil, laenu käendas Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Rajasid unikaalse mahelauda “Meil on ehtne talulaut, kus ühel pool on lüpsikari ja teisel pool on poegimise ala, siis on ammega piimavasikate ala. Nii hakkavad järjest suuremad loomad tulema kuni tiinete mullikateni,” selgitas perenaine Helga. Nende laudamajandus on unikaalne, kus kogu kari on koos. Tavapäraselt

ehitatakse eraldi laudad noorkarjale ja piimakarjale.

Lehmad liiguvad vabalt karjamaa ja lauda vahet. Robotlüpsile pole vaja maheloomi sundida, teatud ajavahemiku järel tulevad nad lauta nii jooma kui robotlüpsilt preemiaks lisasööta ampsama.

Lauda ümber on piisavalt karjamaid ja poollooduslikke rohumaid, mahedalt majandatakse ka ümberkaudseid viljapõlde. Liisingutega on soetatud kaasaegne põllutehnika. Talu kasvatab oma loomadele rukist, nisu, otra, kaera ja talirüpsi. Vilja keskmine saagikus on 2–4 t/ha.

“Minu loomad korjavad vabast loodusest päikese, mille eest maksta ei tule ja söögipoolise valivad endile karjamaalt ise,” sõnastas Helga Pikkmets lühidalt mahemajandamise põhi­mõtted.

Maaleht, 10. oktoober

Vaata lisaks www.wu.ee wu@wu.ee Tel 504 4798 Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

12 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2019

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

GUSTAV PÕLDMAA

SVEN ARBET

põllul kasvavad kuninglikud sordid Tuntud kartulikasvataja ja Talukartuli juhatuse esimees Gustav Põldmaa kasvatab tänavu kartulit 101 hektaril, uue sordina kasvab seal ‘Queen Anne’ ehk ‘Kuninganna Anne’.

U

ue sordi ‘Queen Anne’ pani Põldmaa maha esimest korda ja on ise ka põnevil, millised kartulid kuninganna annab. Saksamaa teadlaste aretatud varase kartu-

lisordi mugul on kollane ja maitselt sobib nii lauakartuliks kui ka salatisse.

Gustav Põldmaa on üks Eesti kartulikasvatuse eestvedajaid.

Uusi sorte on ta katsetanud ViruK A N D I DA AT

GUSTAV PÕLDMAA

uu K&G Saarelt OÜ. uu Lääne-Virumaa. uu Kartulikasvatus 101 ha-l. uu Toidu- ja seemnekartul, üle kümne kartulisordi. uu Turustamine TÜ Talukartul kaudu. uu Maad haritakse 1400 ha. Teraviljakasvatus 1000 ha-l. Nisu saagikus 5 t/ha, raps 4,5–5 t/ha. uu Viis töötajat. Tänapäevane tehnoloogia.

Esitaja: Virumaa Põllumeeste Liit

maa põldudel juba aastaid, enne kui need tootmisse ja müügiks lähevad.

Peale oma firma, kus Põldmaa tegeleb koos vend Kullega kartuli- ja teraviljakasvatusega, juhib ka tulundusühistut Talukartul.

Ta on kursis kõigi kartulisortide ja suundumustega, siit põldudelt on aastatega tulnud üle 20 kartulisordi.

Investeerinud üle miljoni “Sel aastal soetasime uue kartulikombaini Grimme, mis maksab pool miljonit,” teatas Gustav Põldmaa. Ta lisas, et varem on soetatud kartuli mahapaneku tehnoloogia ja igal aastal tehtud investeeringuid. Eelmisel aastal oli tal kartul maas 60 hektaril, tänavu juba 101 hektaril.

“Ostame ka uusi sorte sisse, igal aastal 20–30 tonni eliitseemet,” nimetas Põldmaa. “Kui suudame investeerida ja toodangu müügist vee peale jääda, siis suudame ka väliskapitali survele vastu pidada.”

“Meie põhisort on ‘Red Lady’, aga tänavu katsetame ka uut sorti ‘Queen Anne’, samuti mahetoot­ jate jaoks ‘Carolust’,” selgitab TÜ Talukartul juhataja Gustav Põldmaa oma põllul.

Uus hoidla ehitati Simunasse viis aastat tagasi, sinna on paigaldatud uus ventilatsioonisüsteem ja seal ladustatakse põhiliselt seemnekartulit. Toidukartul läheb Roosna-Allikule Talukartuli tootmistsehhi. TÜ Talukartul, mis ühendab ligi paarikümmend talunikku, on Eesti suurim kartuli hoiustaja, pakendaja ja turustaja.

Rahva lemmik on ‘Red Lady’ “Oleme seemnekasvatajad ja igal aastal peame katsetama sorte, sest mõni sort sobib meile, mõni mitte,” selgitas Talukartuli juhatuse esimees.

“Meie põhisort on ‘Red Lady’.

Varajastest on meil ‘Flavia’,” tea-

tas kasvataja. Ja lisas, et nüüdseks kasvab nende põldudel ka mõne muu firma sorte, mis tarbijatele rohkem meeldivad. Näiteks on väga hea pudrukartul ‘Afra’, samuti ‘Milva’.

Põldmaa selgitas, et enamasti kasvatavad nad Saksa firma Solana sorte. Maha on pandud ka ‘Toscanat’ ja ‘Lillit’. Agrico sortidest proovitakse ‘Esmeed’ ja ‘Carolust’. “‘Caroluse’ seemet proovin katsetada mahekartuli kasvatajatele,” rääkis Põldmaa.

Küsimusele, miks kogenud põllumees enam Eesti kartulisorte ei kasvata, vastas Gustav Põldmaa, et kahjuks tal tänavu tõesti Eesti sorte ei ole. “Eesti sordid on väga head ja varem

olen palju kasvatanud ‘Andot’, aga nüüd olen teistele sortidele pidama jäänud,” ütles Põldmaa. Ka tarbijad on oma maitset laiendanud ja eelistavad sageli teisi sorte Eesti omadele – peaasi et mugul oleks kodumaa mullas kasvanud.

Teine põhiline tootmisharu kartulikasvatuse kõrval on teraviljakasvatus. Teraviljakuivati asub Laekveres ning vilja kasvatatakse Lääne-Virumaa ja Viljandimaa põldudel.

“Et maal üldse ellu jääda, peab kogu aeg midagi tegema ja mitu majandamisharu korraga olema,” ütles Gustav Põldmaa.

Maaleht, 25. juuli

A A S T A P Õ L L U M E E S 2 0 1 9 l M A A M A J A N D U S 13

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

ALVAR ROOSIMAA

SVEN ARBET

väärindab õunad siidriks Jaanihanso OÜ juhataja Alvar Roosimaa on aastatega rajanud Kaelase külla siidritööstuse, mille toodang jõuab Euroopa, USA ja Jaapani turule.

P

õline tallinlane Alvar Roosimaa, kes äratas Jaanihanso talu uuele elule 2000. aastal, kui selle ära ostis, ei jäta midagi juhuse hooleks.

“Minu eesmärk on väärindada kodumaine õun kvaliteetseks siidriks, nii nagu Euroopas väärindatakse viinamarja,” teatas Roosimaa. “See on suur väljakutse – viia Eesti õunast valmistatud siider šampanjade ritta.”

Esimesed õunasiidri müüjad Selle eesmärgi on šampanjameetodil siidri valmistaja täitnud – seda näitavad tunnustused ning auhinnad Jaanihanso siidritele ja vahuveinidele. Tänavu pressitakse siin 80–90 tonni õunu ja marju mahlaks, veel eelmisel aastal oli see kogus 70 tonni.

Alvar Roosimaa selgitas, et Jaanihanso ajaloolise talukoha taastamisel võtsid nad perega eeskujuks Somerseti siidrifarmide vaimus tootmise, kus omavahel põimuvad kõrge kvaliteet ja

traditsioonid ning talu nimi on saanud toodetele brändiks.

2014. aastal ostis Roosimaa talumajast üle põllu asuvad lagunevad hooned – kunagise Edasi kolhoosi remonditöökoja ja masinahoidla. Pangalaenuga rajati ühte hoonesse siidrivabrik ja teine renoveeriti siidrimajaks.

Alvar Roosimaa oli pealinnas olnud edukas fondijuht. Ta on lõpetanud Concordia Ülikooli ja saanud finantsmagistri kraadi K A N D I DA AT

ALVAR ROOSIMAA

uu Jaanihanso OÜ. uu Pärnumaa. uu Puuviljakasvatus ja siidritootmine. uu 6 ha puuviljaaeda, 6000 õuna-, pirni- ja kirsipuud. uu Aastas pressitakse 80–90 tonni puuvilju ja marju siidriks. uu Kaasaegse tehnoloogiaga veini- ja siidrivabrik. uu Toodangu müük kauplustes, restoranides, eksport 10 riiki. uu Pereettevõte. Neli töötajat.

Esitaja: Eesti Aiandusliit

“Oleme teinud Jaanihanso brändiga nii palju tööd, et isegi jaapanlased otsisid meid üles,” ütleb siidritootja Alvar Roosimaa, kes ekspordib oma toodangut ligi kümnesse välisriiki.

London Business Schoolist. Siidritegu õppis ta juurde kursustel Inglismaal Gloustershire's ja praktiseeris Somersetis kuulsas Burrow Hillsi siidrifarmis.

Rajas puuviljaistanduse Nüüdseks on Roosimaa keskendunud vaid oma siidrivabrikule, olles endalegi üllatuseks saanud üheks maailma juhtivaks šampanjameetodil siidri tootjaks.

Koos abikaasa Veronikaga valmistavad nad kvaliteetseid vahuveine ja siidreid, mis on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse.

Peres kasvab kolm last, kes praegu käivad Tallinnas koolis,

nii on pere jaganud end kahe kodu – pealinna ja Pärnumaa vahel.

Pere rajas siidrivabriku kõrvale 2015. aastal puuviljaistanduse kuuel hektaril. Kasvama on pandud ligi 6000 istikut, lisaks õuntele pirni- ja kirsipuud.

“Tänavu saan juba esimese suurema saagi oma aiast,” rõõmustas peremees. Enamiku õunu ostab Roosimaa kokku ümberkaudsetelt aiapidajatelt.

Jaanihansol käärib pressitud mahl loodusliku Eesti pärmiga ja iga aastakäik on seetõttu unikaalne. Toodangus on nii siidreid, dessert- ja vahuveine kui ka kangemaid napse.

Ekspordituru ja kontaktid leidis Roosimaa peamiselt tänu osalemisele maailma suurimal professionaalsel veinimessil ProWein, osaletud on ka maailma suurimal siidrivõistlusel, USAs toimunud GLINTCAPil (Great Lakes International Cider & Perry Competition).

Kaks kuldmedalit, neli hõbedat ja kaks pronksi tähistavad Jaanihanso toodete kvaliteeti.

Jaanihanso siidreid eksporditakse USAsse, Kanadasse, Jaapanisse, samuti Hollandisse, Iirimaale, Taani jt Euroopa riikidesse, Eestis müüakse neid siidreid suuremates kaubanduskettides.

Maaleht, 12. september

Riiklik koolitustellimus (RKT) osalejale TASUTA. Rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest tegevuse “Täiskasvanuhariduse edendamise ja õppimisvõimaluste avardamine” raames. PRIA – sihtgrupile tasuta.

Pakume Venemaal toodetud kvaliteetset põllumajandustehnikat Pneumokülvik BÕSTRITSA Lihtsa ehituse ja soodsa hinnaga külvik, mis sobib peenseemnete, tera- ja kaunviljadega samaaegselt mineraalväetiste külviks. Saadaval 3, 6 ja 7,2 m töölaiusega masinad. 6 m külviku veojõu vajadus 100 hj.

Otse laost saadaval 6 ja 7,2 m töölaiusega külvikud

SOODUSHINNAGA alates

22 000 €

Randaal Dominanta Hind alates

19 500 €

SOODUSPAKKUMINE 3 ja 4,5 m töölaiusega masinatele

Järelveetav randaal DOMINANTA 610 mm ketas, keerdvedru-kivikaitse, erinevad pakkeri variandid. 3–7,2 m töölaiusega. Veojõu vajadus alates 140 hj.

Tõsistel huvilistel võimalus külastada Promagro tehast Venemaal. www.tehagro.eu Müük ja konsultatsioon: tel 5567 8618, e-post: tehagroou@gmail.com

2019. a sügisperioodil toimuvad järgmised kursused: Kontakttunde

Toimumise aeg

Fototöötlus visualiseerimiseks

40

22.–30.11.2019

RKT

Portfoolio koostamine Designis

40

10.–13.12.2019

RKT

Vitspunumine (korvid)

14

15.–16.11.2019

75 €

Ajaga sammu – efektiivne ajakasutus

24

02.–09.12.2019

Võrus

80 €

Ilukirja baaskursus

24

11.–13.11.2019

Saaremaal

175 €

Ilukiri teenindajale

35

04.–25.10.2019

150 €

Pehme mööbli ja erinevate tekstiilide puhastamine ning plekkide eemaldamine

24

02.–23.11.2019

RKT

Täistaimse toidu koolitus toitlustajatele (II gr)

44

30.11–08.12.2019

RKT

Raietöölise väljaõppe koolitus 3. taseme kutseeksamiks ettevalmistamisel

80

02.–13.12.2019

RKT

Lapse-õpilase tugiisiku koolitus

48

21.10.–29.11.2019

Põlvas

RKT

Taimekaitse aluskoolitus

27

28.–30. 10.2019

Tartus

PRIA

Kursuse nimetus

Toimumise koht

Rahastuse liik

Kõik kursused toimuvad Räpina Aianduskoolis, Aianduse 6, Räpina (kui tabelis teisiti ei ole märgitud).

Registreerimine kursusele lõpetatakse üldjuhul 5 tööpäeva enne kursuse algust või õppegruppide täitumisel.

NB! Vajalik eelregistreerimine. Täpsem info ja kursusele registreerimine kooli kodulehel www.aianduskool.ee/taienduskoolitus või tel 796 1549; 5346 1209.

14 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2019

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

TIINA ja IVO TOMSON

SVEN ARBET

on parimad lihaveisekasvatajad Parima mahetootja ja lihaveisekasvataja tiitli võitnud Tiina ja Ivo Tomson on seitsme aastaga oma tootmise tipptasemele viinud.

T

õrva lähedal Patkülas nosib teeäärsel karjamaal rahulikult aberdiin-anguste kari, taamal kõrgub kaasaegne lautade-hoonete kompleks. Kaugelt paistab silma kaubamärk Vilsi Angus ja kogu hoonete ümbrus on

korralikult tänavakividega kaetud. Siin majandab nelja lapsega pere – Tiina ja Ivo Tomson, kes tulid põllumajandusse hoopis teisest valdkonnast, tulid uue mõtteviisiga ning korjavad nüüd järjest auhindu konkurssidelt.

K A N D I DA AT

TIINA ja IVO TOMSON

uu Vilsi OÜ. uu Valgamaa. uu Lihaveisekasvatus, 120 tõupuhast aberdiin-angust. uu Tõuaretus ja lihaveiste müük. uu Mahetootmine, maad kasutatakse söödatootmiseks 226 ha, sellest omandis 60 ha. uu Kaasaegne tootmiskompleks. uu Pereettevõte. Üks töötaja.

Esitajad: Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Igas ettevõtmises on Tomsonitele abiks Tiina vanemad, lisaks on üks palgatöötaja. Perenaine Tiina selgitas, et kolm last on juba täiskasvanud ja suurematele töödele tulevad ka lapsed appi.

Nii käib majandamine Vilsi OÜs peretalu põhimõttel mitme põlvkonna abiga.

Aasta algul pälvisid Tiina ja Ivo Tomson Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES) parima liha­ veisekasvataja tiitli. Septembris aga kuulutati nad ka parimateks mahetootjateks.

Alustasid seitse aastat tagasi Põlised tõrvalased Tiina ja Ivo Tomson tulid maale majandama seitse aastat tagasi. Tiina on aastaid olnud raamatupidaja ning asutanud oma raamatupidamisfirma. Ivo on hariduselt ehitusinsener, tema põhitöö oli palkmajade ehituse juhtimine OÜs Ritsu Ehitus.

“Kahe palja käega ei ole praegu noortel võimalik põllumajanduses alustada. Pangalaenuks

“Aberdiin-angused on ideaalsed rohumaaveised, nad on vähenõudlikud ja saavad varem suguküpseks,” on Tiina ja Ivo Tomson oma karjakasvatusega rahul.

heast ideest ei piisa, vaja on mingeid tagatisi,” tõi esile peremees.

Neil olid maaettevõtluse alustamisel suureks toeks Tiina vanemad oma teadmiste ja talumajapidamisega.

Tomsonid läksid Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppima loomakasvatust ning said loomakasvataja kutse. Nad hakkasid vana lauta renoveerima ja tõid esimesed tõupuhtad aberdiin-anguse tõugu lihaveised Šotimaalt 2012. aastal. Esimesel aastal osteti 17 looma, järgmisel 12.

“Kuna oleme mõlemad teise eriala inimesed, siis algul arvasime, et lihaveis on selline loom, keda saab kasvatada ka muu töö kõrvalt,” selgitas Tiina, et kõik

sai alguse ideest teha väike hobifarm. Nüüdseks on hobist kasvanud suur põhitöö.

Rajasid kaasaegse tootmiskeskuse Tomsonid majandavad mahedalt oma lihaveistega läbi OÜ Vilsi ja OÜ Helme Lihaveis. Nende kaubamärgiks on Vilsi Angus ja neil on sajaprotsendiliselt puhtatõuline aberdiin-anguste kari.

“Oleme investeerinud tänapäeva nõuetele vastavasse tootmiskompleksi, rekonstrueerinud vana lauda ning ehitanud uued hooned, koresööda ja tahesõnniku hoidlad,” selgitas Ivo Tomson. Hoonetesse ja platsidesse on

investeeritud PRIA toetuse abiga 600 000 eurot.

Ivo Tomson on Eesti Lihaveisekasvatajate Ühistu asutajaliige, ta on aidanud organiseerida tõupuhaste lehmikute müügi Kasahstani. Peremees rõhutas, et tõuloomakasvatus areneb üksnes ühistegevusega. Nii on ühistu rajamas tõuveiste kogumise punkti Karjatnurme, et tõuloomade müük oleks sujuvam ja organiseeritum.

Vilsi OÜst müüakse need loomad, mis tõukarja ei sobi, Liivimaa Lihaveise ja Baltic Grassland Beefi kaudu.

Maaleht, 26. september Tekstid kirjutas

SILJA LÄTTEMÄE

TOMAHAWK PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS

projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

RULLIPURUSTAJAD ja PÕHUVESKID võimaldavad ühtlast lühikest haket vastavalt valitud sõelale

KAMPAANIA LAOMASINATELE! Baltic Vianco Trading OÜ 66710 Sänna küla Rõuge vald Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

www.balticgrassland.com

www.swissgrasslandgenetics.ee

ADRAD JA RANDAALID

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD! Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 Tartu • tel 502 1373 • 512 6296 info@stt.ee • www.stt.ee

R E K L A A M l M A A M A J A N D U S 15

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

Parim tuleb Eesti põllult

SELVER on eestlaste lemmikpood alates 1995. aastast 53 kauplust üle Eesti Parima valiku ja suurima levialaga e-Selver Armas rändpood Hiiumaal

Selver on Aasta Põllumees konkursi toetaja

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 9 (83) 17. oktoober 2019

WERNECO OÜ KESKLIIGENDIGA LAADURID www.norcar.ee

Teraviljakäitlusseadmed Werneco OÜ eesmärk on pakkuda toimivaid lahendusi teraviljakäitluse ja bioenergia valdkonnas alates ideest kuni järelhoolduseni.

Oleme paindlikud ja lähtume iga lahendamist vajavast probleemist, olgu selleks siis teravilja ratsionaalne käitlus või ökonoomne küttelahendus - individuaalselt, lähtuvalt Teie vajadustest.

Pakume toimivaid lahendusi.

Kuivatiprojektide erilahendused.

Kontakt: www.werneco.ee Tel 5801 3334 priit@werneco.ee

Norcar BSB Eesti AS • Rebase 16, 79702 Prillimäe, Raplamaa +372 526 7524 • info@norcar.ee

BKT eritehnikarehvid: Põllumajandus-, ehitustehnika-, sadamate-, karjääritehnika-, teehooldusmasinatele –tule saa osa parimast!

BKT kliendile pakume omalt poolt: • Parimat hinna ja kvaliteedi suhtega rehvi turul • Personaalset nõustamist • Masinapargi kaardistamist, pidevat mõõdistamist ja rehvikulu fikseerimist ning analüüsi – parima rehvi leidmine arvestades Teie tööde iseloomu ja tingimusi • Kuni 6 aastat garantiid • Laia tootevalikut rehvidele ja kiiret tarnet • Erilahendusi

Müügijuht Rainer Neidra Tel 5333 3805 WWW.BOHNENKAMP.EE