Maamajandus nr 1 (veenruar 2020)

SVEN ARBET

RUKKI KÕRT

EESTI LEHMADE

aretatakse rahvusvahelise projektiga lühemaks

piimatoodang ületas kümme tonni

ANNI ÕNNELEID

Noor saarlanna õmbleb beebidele

RIIDEST MÄHKMEID JA ILASALLE

EKVILIBRIST

20. veebruar 2020 Nr 1 (86)

Uuenda enda VMS seni kuni see on veel tehases. ™

Dominique’l on uus lüpsiseade, mis leiab indlevad lehmad ja teeb tiinuskontrolli.

See on uus DeLavali VMS V310, mis on tõeline kannapööre.

Küsi DeLavali müügiesindajalt, kuidas sinagi sellise saaksid.

UUS Delaval.com

DeLaval VMS V310 ™

2 M A A M A J A N D U S l I N T E R V J U U JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Põld ja Brexit Kuigi Brexitist on räägitud juba pea viis aastat, tundub praegu, et Euroopa Liit ei võtnud seda võimalust, et keegi nende nii hästi korraldatud ja üles ehitatud demokraatlikust süsteemist välja jalutab, kuni 31. jaanuarini üldse tõsiselt. Nüüd siis ärgatakse nagu pärast pidu pohmellis peaga.

Millega muidu seletada ebatäpseid ja väga laia vahemikku arve: öeldi, et Inglismaa lahkumine viib Euroopa Liidu eelarvest neli kuni 12 protsenti. Nüüd on see 12 miinimum, ja võimalik, et seegi on leebe arvutus.

Nagu teatasid ERRi uudised eelmisel nädalal, vähenevad Eestile Euroopast makstavad toetused ligi veerandi võrra. Mida see tähendab põllumeestele?

ERRi sõnum oli, et otsetoetused vähenevad. Lisati, et riigil on võimalik otsetoetuste taset hoida teiste toetuste arvelt ehk siis tõsta raha ümber maaelu arengukavast (MAK) otsetoetuste reale.

Selle võimaluse annab uue eelarve põllumajandusmeetmete eeldatav paindlikkus – riikidel lubatakse endil rohkem otsustada, mida ja millises määras toetada.

Teine asi, mida lubatakse, on tõsta ELi toetustele lisatava riigipoolse toetuse määra 35 protsendini. Miinimum on 15. See tähendab, et riik võib oma põllumeestele Euroopa Liidust saadavale summale juurde maksta pisut üle kolmandiku.

Kui Eesti lisamaksete ajalugu meenutada, siis on meil olnud olukord, kus põllumajandusminister kirjutas eelarvesse 25protsendilise kaasfinantseeringu ja sai koalitsioonikaaslaste rünnaku osaliseks, et miks ta kirjtuas 25 protsenti, kui minimaalne lubatud määr on 15! Rääkimata lugematutest sõdadest top-up’i osas, mille eest põllumehed iga paari aasta tagant barrikaadidele tõusevad.

Juba riigikogu valimiste eel oli näha, et poliitikud lubavad seda, mida nad ei suuda täita – Eesti põllumeeste võrdseid konkurentsitingimusi Lääne-Euroopga.

Tõde hakkab selguma sel nädalal eelarvearuteludel.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

Maaülikooli õppejõud

MARKO KASS:

meie tulevik ei ole mitte poliitikute, vaid põllumeeste käes

HELI RAAMETS Mullu parimaks maamajanduse õppejõuks tunnistatud maaülikooli lektor Marko Kass leiab, et teadusuuringuid tuleks kõvasti rohkem teha ja rahastada. nnn Kuidas on muutnud teaduse rahastamine?

Varem oli rakendusuuringuid rohkem, mida ministeerium rahastas, nende rahaline maht oli suurem ja ka mõju sektorile palju märgatavam. Nüüd peaks need eksperimendid uuesti tegema. Kui mõelda, mis oli piimatoodang 20 aastat tagasi ja mis on nüüd, siis see on nagu öö ja päev. Loom on väliselt sama, aga muud parameetrid on teised.

Siin võiks maaeluministeerium hoovad tõsisemalt enda kätte võtta ja vaadata, kuidas saame toidu tootmist, mis taime- ja loomakasvatus on, ise rohkem juhtida. Meie tulevik ei ole mitte poliitikute, vaid põllumeeste käes.

Ma ütleks, et kolm P-d – puit, põld ja põlevkivi – peaksid eesti rahva järgmise 50 aasta jooksul ära toitma. Kui me ei investeeri raha põllumajandusteadustesse, siis ei ole me rahvusena pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ühelt poolt saame teadmisi sisse osta mujalt maailmast, tootjad käivad ka välismaal õppereisidel, aga välismaa kogemust ei saa meile üks ühele üle kanda, tingimused on erinevad. Teisalt ei kasva siis meil uut põlvkonda teadlasi, kes oskaks loomakasvatajale nõu anda.

Kuidas teaduse rahastamine käib?

Kui põllumees tuleb sooviga, et uuritaks näiteks lammaste söötmist, siis mul ei ole sahtlis seda raha, et hakata uurima.

Teadlane annab nõu tasuta, aga kui minna konkreetse eksperimendi juurde, siis sellega on seotud kulud ja see maksab. Kui lööme käed ja hakkame projekti ette valmistama, siis tuleb vaadata, kuidas uurimistööd rahastada.

Teadlase roll on mõnes mõttes olla nagu ettevõtja – oled ise enda tööandja. Kas küsid raha riigi käest läbi teadusprojektide, ELi fondidest, ettevõtjatelt või mujalt sektorist. Kui kirjutame projekti ja hakkame raha taotlema, siis sellega võib minna kuni aasta. Sageli ei hoomata seda.

Teadus on pika vinnaga.

Teadusraha taotlemine sõltub suuresti sellest, mida riik peab prioriteediks. Kui riik ütleb, et praegu on oluline sigade Aafrika katk ja toiduohutus, siis tellitakse sellealast uurimustööd. Aeg-ajalt maaeluministeerium küsib, mida tasuks teadlaste arvates uurida.

Hoiame ju kogu aeg sidet tootjatega ja teame, mis neid huvitab või on aktuaalne.

Riik annab praegu ülikoolidele baasrahastust, mida ülikool saab jagada oma prioriteetide järgi. Näen, et teadmist, mida saaksin kaasaegse piimafarmi juhile anda, jääb järjest vähemaks, kuna ma ei ole ise saanud läbi uurimuste ennast nii palju harida.

Võtame näiteks digi-loomakasvatuse. Loomadel on kõrvas märgid, mis mõõdavad kehatemperatuuri, palju loom lamab, sööb, mäletseb. Meil on Eestis sellealaseid uuringuid vaid näpuotsaga tehtud. Aga loomakasvataja tahab juba seda teadmist.

Tal on vaja teha otsuseid, need aga võiksid olla teaduspõhised.

Terve loom ja tervislik toit Esimene päev on toidupäev, märksõnadeks toiduohutus (salmonella, listeeria), taimsete ja loomsete toorete ning kõrvalsaaduste väärindamine. Näiteks marjade ja puuviljade töötlemisel tekib palju kõrvalsaadusi. Kas neid saaks kasutada inimtoiduks või leiavad need kasutamist veel loomakasvatuses?

Alati on kutsutud praktikud. Sel aastal tuleb Saaregurmee, kes töötab koos ülikooliga välja beebitoite, ja Viinamärdi talu, kus tehakse lambapiimatooteid.

Teisel päeval on suurem rõhk kinnislehma söötmisel, tuleb mitu maaülikooli teadlaste ettekannet ning ka professor Soomest. Teaduskirjanduses ja praktikas levib ses osas erinevaid ideoloogiaid. Sel aastal on esmakordselt pärast ettekandeid paneeldiskussioon ja ka praktikud saavad teadlaste kõrval öelda, mis on nende kogemused.

Rohkem infot: https://terveloomjatervisliktoit.ee

ARGO INGVER

Loomakasvatuses on palju küsimusi, mis vajavad lahendamist, näiteks söötade keemiline koostis ja toiteväärtus, ent viimased seeduvuse ja toiteväärtuse katsed jäävad paarikümne aasta taha, sedastab maaülikooli õppejõud Marko Kass. heli.raamets@maaleht.ee

K O N V E R E N T S 4 . – 5. M Ä R T S I L

hel – maaeluministeeriumi tellitud uuringuid seal. Teadlased kasutavad Eesti teaduse infosüsteemi ETIS, seal on uurimuste põhjal avaldatud publikatsioonid.

Maaülikooli lehelt ei pruugi neid leida.

Suurbritannias tehti aastakümneid tagasi andmebaas, kus kõik riigi rahastatud teadusprojektide tulemused on kokku koondatud. Kui sinna sisestada märksõna, siis tuleb välja, mitu aastat tagasi uuriti mullaviljakust või silokultuure. See on oluline, kuna meil kasvab kogu aeg uus põlvkond peale ja sageli juhtub, et tulevad uued inimesed ning kui neil ajaloolist mälu ei ole, siis nad ehk ei teagi, et näiteks 10– 15 aastat tagasi on mingit teemat juba uuritud.

Maailma tippteaduse alge on meil Tartus olemas, arvab Marko Kass.

Kas uuringuid tehakse tootjate juures või ülikooli enda farmis?

Viimasel ajal oleme teinud üha enam koostööd tootjatega.

Kolleegidel lõppes just rohumaade uuring, mis hõlmas nii lambaid kui lihaveiseid ja meil olid partneriks konkreetsed farmid, kus käisime söödaproove võtmas ja loomade heaolu hindamas.

Riik ütleb, et tehke rahvusvaheliselt tunnustatud teadust, mis mujal maailmas ka läbi lööb. Teisalt ütleb riik, et peate tegema ka sellist teadust, millel on praktiline väljund, mida tootja saab kohe rakendada. Seal on vastuolu. Rahvusvaheline teadus

Meil kasvab kogu aeg uus põlvkond peale ning kui neil ajaloolist mälu ei ole, siis nad ei teagi, et näiteks 10–15 aastat tagasi on mingit teemat juba uuritud.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049

nõuab, et sa ei võrdle ennast Eesti-siseselt, vaid võrdled sellega, mida on tehtud maailmas. Enamik teemasid on läbi uuritud, ning kui lähed Eesti veiseuuringuga sinna, siis võidakse öelda, et see on ju regionaalse tähtsusega ja me ei näe selle rahvusvahelist auditooriumi.

Kui uuringud on valmis, kust nende kohta infot saab?

Näiteks meie instituudi konverentsil “Terve loom ja tervislik toit” astuvad teadlased üles, kui projektid on lõppenud või mitmeaastased poole peal. Teadlased teevad teadusuuringust lühikokkuvõtte – mis olid eesmärgid, mida ja kus tehti, mis olid uurimistöö tulemused ja kuidas neid rakendada.

Teadustulemusi presenteeritakse üldjuhul rahastaja kodule-

Kui põllumehel on mingi probleem ja ta tahaks vaadata, kas seda teemat on Eestis uuritud, siis kust otsast otsima hakata?

Kui hästi otsida, leiab maaeluministeeriumi kodulehelt varasemad maaülikoolis ja mujal institutsioonides tehtud teadusprojektide aruanded üles. Kui loomadega on tehtud mingeid eksperimente, siis loom kui selline ei ole ajas muutunud, on vaid produktiivsem ja tervisemured ehk teistsugused.

Vabariigi tekkimisega on suurtes riigiasutustes ära kadunud teadusdirektorid. Meil on põllumajandusloomade jõudluskontroll ja VTA, kus kogutakse suurel hulgal andmeid. Kui me neid regulaarselt analüüsiks ja publitseeriks, siis see oleks info ka tootjatele. Näiteks EPJ kogub infot vasikate suremuse, karjast välja langemise põhjuste, sigivuse ja muu kohta. Meil on jõudluskontrollis 96% piimalehmadest, mis on maailmas unikaalne, sealt võiks kirjutada kümme doktoritööd.

Alati võib võtta ühendust maaülikooli instituutidega. Kui huvi on muld, siis põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga; kui huvi on veterinaarsed küsimused, siis veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiga.

Seal teatakse, kes selle teemaga tegeleb.

Maailma tippteadus alge on meil Tartus olemas, kuid me ei suuda kuidagi sinna raha alla panna.

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDIS

Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

l

M A A M A J A N D U S 3

John Deere’i hakkab müüma Eestis vähetuntud firma John Deere’i agrotehnikat kasutavad põllumehed on praegu, mil teada, et selle kaubamärgi esindusõigus läheb Baltic Agro Machinerylt üle Wihurile, äraootaval seisukohal.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Äriregistris 19. detsembril 2019. aastal registreeritud OÜ Wihuri ostab Baltic Agro Machinerylt tehnika, laovarud ja muu varustuse ning üle võetakse ka John Deere’i tehnikaga ametis olnud töötajad.

1990. aastatel Eestis Caterpillari ehitusmasinate müüja ja hooldajana tegevust alustanud Wihuri loovutas Caterpillari esindusõiguse Balti riikides 2016. aasta oktoobris ettevõttele Avesco. Sellest ajast peale ettevõttel Eestis erilist majandustegevust ei olnud. Õigupoolest teatas Wihuri Group toona, et keskendutakse Soome turule. Läinud aasta novembris läks Caterpillari esindusõigus ka Soomes üle Avescole. Wihuri OY aga esindab John Deere’i tehnikat sealmail alates eelmise aasta sügisest.

Rohkelt John Deere’i tehnikat, sh traktoreid ja taimekaitsepritse kasutava OÜ Laatre Piim juhatuse liige Kalmer Kongo märgib, et praegu teadaoleva info kohaselt ei tohiks kliendi jaoks diileri vahetumisega midagi erilist muutuda, aga kuna uue omaniku alt pole veel ühtegi tehingut toimunud, siis ega täpselt tea ka, mis ees ootab.

Hooajal peab teenindus olema kiire “Omal ajal, kui John Deere läks Stokkerilt Baltic Agro Machineryle, kartsime, et äkki läheb midagi halvemaks, kuid tegelikult muutus teenindus ja kliendihaldurite suhtumine isegi veidi paremaks,” meenutab Kalmer Kongo. “Aga eks see teeb mõneti ärevaks ja kutsub esile nii-öelda kõrgendatud tähelepanu, kui ühe masinagrupi esindaja nii sageli vahetub. Teenindus, eriti kiiret tegutsemist nõudvate hooajatööde ajal, on meile eluliselt vajalik, tõrked masinate hoolduses või remondis võivad esile kutsuda karme tagasilööke.”

ANNI ÕNNELEID

Euroopa Konkurentsiameti nõude põhjus peitub kuuldavasti silokombainides – nii Claas, mille esindajaks saab nüüd Baltic Agro Machinery, kui ka John Deere kuuluvad maailma juhtivate rohusöödahekseldite tootjate sekka. Kui neid müüks üks ja seesama diiler, saaksid rikutud euroliidu konkurentsialased põhimõtted.

CLAAS

Kongo räägib, et tehnika on Laatre Piimal suhteliselt uus, käib garantii alla ja seni on esindaja teenuseid kasutatud peamiselt korralise, näiteks tuhande töötunni järgse hoolde teostamiseks. Ühest küljest on see kohustus, teisalt aitab kaasa murevabale tööle, sest masinad püsivad niimoodi paremini korras.

“Hindame kõrgelt aktiivset kliendisuhet. Ja kui nende meeskonnas on meile juba tuttavad spetsialistid, siis sujub koostöö hästi,” kinnitab Kongo. “Kui ikka iga kord tuleks meie kombaini või traktori juurde uus inimene, siis see ei oleks kuigi hea

ega aitaks ka tulemuslikule tööle kaasa.”

Kongo leiab, et kui Wihuri tahab sujuvalt turule siseneda ja siinsetele John Deere’i kasutajatele kiiresti omaseks saada, peab ta järgima Baltic Agro Machinery tegevuse senist joont ning jätma suurte kogemuste ja asjalike teadmistega inimesed ametisse.

Usalduse kaotusega ei hakata riskima Kõljala POÜ tegevjuht Tõnu Post ütleb, et tema teada John Deere’i esindaja üleminek toimub, aga reaalsuses pole tehing veel lõpule viidud. Ta on seisukohal, et kui Wihuri võtab korralikult tegutseva firma n-ö kogu täiega

üle ja ka töösuhted lähevad kaasa, siis põhimõtteliselt ei tohiks klientide jaoks midagi muutuda.

“Tehnika osas on oluline, et tagavaraosad saaks kiiresti kätte, kas või sellised enam levinud kuluosad, filtrid näiteks. Konkreetse firma esindusel on need alati olemas ja tuuakse kohe kätte. Teinekord ise ei oska neid asju teha ja siis võib vaja minna mõnda joonist või seda, et keegi sellega otseselt tegeleks,” räägib Tõnu Post. “Eelmine John Deere’i ülevõtmine läks küll sujuvalt. Ning ka siis oli ju põhimõte sarnane – hoolduse- ja remondimehed nii-öelda liikusid nimega kaasa.”

Post ei usu, et Wihuri Soome juhtkond hakkaks Eestis midagi oluliselt muutma. Ta räägib, et ka Konekesko, mille nüüd Baltic Agro üle võtab, on samuti Soome firma ja sealne ärikultuur peaks olema selline, millest meil jääb vaid eeskuju võtta.

“Pole võimatu, et uus omanik tahab sisse viia ka teatud muutusi või teha mõnda asja pisut teisel moel, aga kindlasti mõtlevad nad need täpselt läbi, et klient kannatajaks ei jääks,” ütleb Post. “Küllap arvestatakse sellega, et usaldust kaotada on määratult lihtsam, kui et seda uuesti tagasi võita.”

Baltic Agro Machinery kinnitab, et nende poolt üleminekul tõrkeid ei teki. Kuna OÜ-l Wihuri praegu veel Eestis töötajaid pole, ei õnnestunud asjade käigule nende kommentaari saada.

Baltic Agro Machinery emafirma Danish Agro allkirjastas lepingu John Deere’i Eesti ametliku põllumajandus- ja aiatehnika senise esindaja varade müügiks Soome ettevõttele Wihuri OY eelmise aasta lõpul. Varade üleandmine peaks aset leidma tänavu aasta lõpuks. Seni saab nii John Deere’i kui Claasi masinaid ja varuosi veel tuttavalt aadressilt.

Teraviljakäitlusseadmed vastuvõtust säilituseni Kuivatid, teraviljapuhastid, teraviljasorteerid, puhtijad, transpordiseadmed, säilitusseadmed jne Kuivatid, teraviljapuhastid, teraviljasorteerid, puhtijad, transpordiseadmed, säilitusseadmed jne

Universaalne kõik ühes (vastuvõtust tühjakslaadimiseni)

Universaalne kõik ühes kuivati (vastuvõtust tühjakslaadimiseni) • laialdane tootevalik vastavalt kuivati kliendi vajadustele laialdanenii tootevalik • käitatav traktoriltvastavalt kui ka kliendi vajadustele elektriliselt käitatav nii traktorilt kui ka • õlivõi gaasipõletiga elektriliselt • mahtuvus 8,5–75 m3 •• õlivõi gaasipõletiga tootlikkus 35–240 t ööpäevas • mahtuvus 8,5–75 (15–20%, nisu korral)m3 • tootlikkus 35–240 t ööpäevas (15–20%, nisu korral)

Lisavarustus: • tolmueraldus Lisavarustus: • soojusvaheti •• tolmueraldus niiskusemõõtja •• soojusvaheti täisautomaatne määrdesüsteem •• niiskusemõõtja hüdrauliline tööasendisse seadmine •• täisautomaatne määrdesüsteem PVC-kate kuivatile •• hüdrauliline tööasendisse seadmine automaatkontroll ja • tühjakslaadimine PVC-kate kuivatile automaatkontroll ja • GSM-moodul • tühjakslaadimine tsingitud konstruktsioon • GSM-moodul • tsingitud konstruktsioon Vahur Sillaots, 511 2158, vahur@agriland.ee Jaanus Meier, 552 5077, jaanus@agriland.ee Vahur Sillaots, 511 2158, vahur@agriland.ee Jaanus Meier, 552 5077, jaanus@agriland.ee

www.agriland.ee www.agriland.ee

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S Paras aeg põlde valida

2020

Kui kevad midagi hullu ei korralda, võiks juba praegu põldudele, millega tänavu viljelusvõistlusele tulla, silma peale panna.

Kui praegune seis veel kaheks kuuks püsima jääks, võiks 16. võistlusaastal, oodata sama suurt osavõttu nagu mullu ehk 60–70 põldu. Lumevaene talv lubab hetkeseisu hästi hinnata ja nii võiks põllud juba praegu välja vaadata.

Oleme kuulnud märkusi, et tulukus, mille arvutamise metoodika põhineb keskmistel sisendite sisseostu ja vilja väljamüügi hindadel, ei anna kasvatajale adekvaatset tagasisidet, niisiis otsime võimalusi tulukuse arvutamiseks konkreetsemate andmete põhjal. Ka on oluline täpsemalt välja tuua kvaliteedi ja tulukuse side, mis eeldab analüüsijatelt suuremat koostööd.

Analüüsijad saavad oma tööd kvaliteetselt teha siis, kui saavad vajalikud andmed õigeaegselt.

Plaanis on teha koostööd e-agronoomiga, sest seal on kõik andmed põldude ja tööde kohta ühte moodi sisestatavad.

Probleemiks on kohtunike vähesus – need agronoomid või nõustajad, kes tunnevad, et oskaks ja tahaks viljelusvõistluste põldudel kohtunikuks käia, on oodatud.

LII SAMMLER

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

Väike revolutsioon rukkipõldud suurem saak poolkääbussortid Rukkikasvatusel on Kesk- ja Põhja-Euroopas pikk ajalugu. Selle nisu vähenõudliku sugulasliigi jahust küpsetatavad leivad on siinkandis väga populaarsed, kasvatamine aga tülikas pika kõrre tõttu.

Seda püütakse aretusega lühendada.

ILMAR TAMM ETKI vanemteadur

Rukis on vastuvõtlik sellistele kliimamuutuse mõjudele nagu pikad põuaperioodid ja kuumalained või ka sademete hulga suurenemine, mille tõttu praegused enam levinud rukkisordid kergesti lamanduvad. Ainsa risttolmleva väikeseteralise teravilja suur liigisisene geneetiline mitmekesisus loob suurepärased võimalused muutustega kohanemiseks. Siiani on hübriidsortide aretus keskendunud ainult saagikuse tõstmisele ning roostehaiguste- ja tungalterakindlusele.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadlased osalevad rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on muuta rukis põllumeestele atraktiivsemaks ja kliimamuutustega kaasnevate katsumustega paremini kohanevaks. Uuringu käigus töö-

tatakse välja võimalused dominantse kääbuskasvu põhjustava geeni Ddw1 kasutamiseks rukki sordiaretuses ja uuritakse täpsemalt geeni toimimist.

Kõrre pikkuse lühendamine ETKI on üks üheteistkümnest partnerist rahvusvahelises uurimiskonsortsiumis, mis püüab aretada ja hinnata parema seisukindlusega rukkisorte, mille kasvatamine oleks konkurentsivõimeline ka muutuva kliima tingimustes. Lisaks rukki suurepäraste omaduste tugevdamisele, nagu talvekindlus, vähenõudlikkus mullastiku suhtes ja väikseim süsiniku ökoloogiline jalajälg, on projekti lühinimega RYE-SUS (jätkusuutlik rukis) mõte parandada rukki seisu- ja põuakindlust.

Projekti peamine eesmärk on rukkikõrre pikkuse lühendami-

ne. Teadlased usuvad, et selles vallas on saavutatud läbimurre ja mõned projekti partnerid on kõrre lühendamise võimalikkust hiljuti kirjeldanud ajakirjas Frontiers in Plant Sciense (Taimeteaduse Piirid) avaldatud artiklis.

Töös kirjeldasid teadlased kaasaegse tehnoloogia abil saadud poolkääbusgeeniga rukki

ja pikakõrrelise rukki genotüüpe. Esmakordselt selgitati välja, kuidas reguleerib kasvuhormoon giberelliin taime kõrgust molekulaartasandil.

Kääbuskasvu põhjustavat geeni Ddw1 kandvas rukkis on ühe giberelliini biosünteesis osaleva geeni aktiivsus märkimisväärselt madalam. “Kasutasime seda teadmist sordiaretuse mee-

PROJEK T RYE-SUS

Partnerid nnJulius Kühni Instituut, Saksamaa nnHYBRO Saatzucht GmbH & Co. KG, Saksamaa nnUniversität für Bodenkultur, Wien, Austria nnAgriculture and Agri-Food Canada, Lethbridge Research and Development Centre, Kanada nnEesti Taimekasvatuse Instituut, Jõgeva, Eesti nnNatural Resources Institute Finland, Production systems, Soome nnDanko Hodowla Roślin Sp. z o.o. Zakład Hodowli Roślin Choryń, Poola nnSaatzucht LFS Edelhof, Austria nnNorwegian Institute of Bioeconomy, Research Department of Grain and Forage Seed, Norra nnBoreal Plant Breeding Ltd, Soome nnUniversity of Saskatchewan, Department of Plant Science, Kanada nnProjekti RYE-SUS rahastab Euroopa liidu Horizon 2020 uurimise- ja innovatsiooniprogammi fond, leping nr 771134 nnTwitter: @RYE_SUS

todite edasiarendamiseks. Praegu suudame rakendada geeni Ddw1 toimimist rukki iduplasmas täpsusega, mis ei olnud varem võimalik,” kirjutas dr Bernd Hackauf Saksamaa Julius Kühni nimelisest Instituudist.

XX sajandi keskpaigas kaasnes nisu poolkääbussortide aretamisega tohutu saagikuse kasv, sest lühike ja tugev kõrs suutis lamandumata kanda palju raskemat pead. “Nüüd tahame samasuguse ajastu algatada ka rukkikasvatuses. Molekulaartaseme uurimused näitavad, et geen Ddw1 tõstab ka rukki põuataluvust,” selgitas Bernd Hackauf.

Esimesed edusammud Julius Kühni nimelise Instituudi teadlastel on koos partneritega õnnestunud geeni Ddw1 rakendada rukki vanemliinides.

Esmakordselt ajaloos õnnestus esimesed homosügootsed poolkääbusgeeniga Ddw1 vanemliinid Pampa-rukki tsütoplasmasse üle kanda 2019. aasta suvel.

Saadud liinide edasisel ristamisel pärandub geen Ddw1 lühikõrrelistele järglastele, sest geen Ddw1 on dominantne.

TAIME K A S VAT US

Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

M A A M A J A N D U S 5

BERND HACKAUF/JKI

del: dega

Geneetiliselt erinevate vanemate ristamise tulemusel ilmneb nn heteroosiefekt. Homosügootsete vanemliinide ristamisel on esimese põlvkonna (F1) järglased elujõulisemad kui tavalise ristamise teel saadud taimed.

Teadlased saavad nüüd toetada nn rohelist revolutsiooni ning aretada suure saagiga rukkihübriide, milles lisaks lühikesele kõrrele on ühendatud ka teised kasulikud bioloogilised ja agronoomilised omadused.

Teadlased loodavad, et parima-

l

Kääbusgeeni kandev rukki aretis on hulga lühem kui tavaline.

te lühikese kõrrega hübriidsortide kasvatamisel on tulevikus võimalik loobuda kasvuregulaatoritest, sest hübriididel on suurem vastupanuvõime tungalseene eostega nakatumisele, ning vähendada saagikoristusele ning koristusjärgsele kuivatamisele kuluvat energiahulka.

Prognoosimaks rukki käitumist erinevates kliimatingimustes, on Saksamaa Julius Kühni nimelise Instituudi teadlastel ja teistel projekti osalistel eesmärk projekti RYE-SUS raames välja

ERIPAKKUMINE CLAASi traktoritele

0.99 Intressimäär alates

%

töötada rukki kasvu- ja arengumudel. Lisaks uuritakse projekti käigus igakülgselt rukki juurestiku arengut ning geneetilisel ja molekulaarsel tasandil rukki erakordset talvekindlust.

Rukis on teravili, mida kasvatatakse maailmas vähem kui tasuks. Euroopas on rukki osakaal teravilja kogutoodangus alla 2,5%. Samas sobib rukis suure juurestiku tõttu kergetel ja põuakartlikel muldadel kasvatamiseks paremini kui teised teraviljad.

Tegemist on standardse pakkumisega: • kapitalirent • sissemakse 20% • liisinguperiood 60 kuud • intress alates 0,99% + 3 kuu Euribor • jääk 0% ƌŝƉĂŬŬƵŵŝŶĞ ŬĞŚƟ ď > ^ y/KE ϴϯϬ ũĂ y/KE ϵϱϬ ƚƌĂŬƚŽƌŝƚĞ Į ŶĂŶƚƐͲ eerimisel, mille leping sõlmitakse hiljemalt 31.03.2020 või kuni kaupa jätkub.

Küsige personaalne pakkumine oma piirkonna müügiesindajalt.

Kampaania korraldajal on õigus ühepoolselt ŵƵƵƚĂ ŬćĞƐŽůĞǀĂ ŬĂŵƉĂĂŶŝĂ Ɵ ŶŐŝŵƵƐŝ͘ <ĂŵƉĂĂŶŝĂ Ɵ ŶŐŝŵƵƐĞĚ ŬĞŚƟ ǀĂĚĂ ĂŝŶƵůƚ juriidilistele isikutele.

Finantsteenuse pakkujaks on Luminor Liising AS. dƵƚǀƵŐĞ ůŝŝƐŝŶŐƵƟ ŶŐŝŵƵƐƚĞŐĂ ŶŝŶŐ ǀĂũĂĚƵƐĞů konsulteerige asjatundjaga.

Võta meiega kohe ühendust!

Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa Peep Orlovski, +372 553 4033

Hiiu-,Saare-, Lääne- ja Pärnumaa Taavi Rand, +372 5335 8636

Viljandi-, Rapla-, Järva- ja Jõgevamaa Ülar Nõmmik, +372 509 0794

Tartumaa Enn Tumm, +372 528 7049

Võru- ja Põlvamaa Rivo Russki, +372 5620 3451

Viljandi- ja Valgamaa Lembit Roosioja, +372 528 7081

Konekesko Eesti AS www.konekesko.ee

Põrguvälja tee 3a, Pildiküla, Rae vald, 75308 Harjumaa

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

Millisest nisust sa Suvioder MONTOYA C2

Hind 290 €/t

VILJELUSVÕISTLUSE VÕITJA Keskvalmiv, kõrge saagipotentsiaaliga kaherealine oder, mille kasvuaeg katsetes keskmiselt 93 päeva. Kasvukõrgus keskmiselt 72 cm, keskmise lamandumiskindlusega. Suur 1000 seemne mass.

Suvioder BENTE C2 UUS SORT!

Hind 290 €/t

Keskvalmiv kaherealine ÕLLEODER. Uusi kõrgeid saagiandmeid näidanud sort Euroopas.

Hea haigus- ja seisukindlusega.

Suvinisu SORBAS C2

Hind 290 €/t

Kasvuajalt keskvalmiv, katsetes 114 päeva. Keskmisest kõrgema saagipotentsiaaliga ja kõrge toidunisu kvaliteediga. Keskmise kuni kõrge proteiinisisaldusega, mahukaal ja langemisarv kõrge. Kõrrepikkuselt kõrgem, katsetes keskmiselt ca 97 cm, kuid seisukindluselt hea.

Kaer APOLLON C2 UUS SORT!

Hind 275 €/t

Keskvalmiv, väga saagirikas, toidukaera näitajatega, väga hea kooritavusega suurteraline Saksa sort. Vähem vastuvõtlik jahukastele ja haigustele, varte murduvus väike, kasvult kõrge.

Kollane varajane hernes STARTER C2

Hind 390 €/t

Sordil on suhteliselt madal 1000 tera mass (267–277 g). Hea lamandumiskindlusega. Sort annab hea saagi ka põuase suvega.

Soovi korral seemnete puhtimine preparaadiga Celest Trio / Kinto Plus 50 €/t.

Hind sisaldab transporti.

Hindadele lisandub KM 20%.

Info tel 5647 2901 | puidetalu@gmail.com

www.puidetalu.ee

Talinisu saak ja kvaliteet sõltuvad väga palju ilmastikust, kuid oma osa on ka sordil ja agrotehnikal.

Lõpptulemuse määrab ka kasvu­tehno­ loogia ja tööde tegemise õige aeg.

REINE KOPPEL ETKI teadur

EILI RAJAPUU agronoom-nõustaja

Mullusel viljelusvõistlusel osales 17 talinisupõldu ja esindatud oli üheksa sorti. Sorte ‘Fredis’, ‘Julie’, ‘Malunas’ ja ‘Creator’ oli ainult ühel põllul Eesti eri piirkondades. ‘Edvinsit’ ja ‘Skagenit’ kasvatati kolmel, ‘Juliust’ neljal ja ’Emilit’ kahel põllul.

Sordid, mida kasvatati mitmel põllul, annavad võimaluse analüüsida agrotehnika ja väetamise mõju nisu küpsetus­ omadustele.

Millest oleneb taina headus?

Analüüsitavate nisupõldude keskmine saagitase oli 9,8 t/ha.

Keskmine proteiinisisaldus oli 12,6 ja kleepvalgusisaldus 28,5%. Kõrgeimad proteiinisisaldused saadi varajase sordiga ‘Fredis’ (14,0%) ning Kagu-Eestis kasvatatud keskmise valmimisajaga sordiga ‘Julie’ 14,4%.

Kleepvalgusisaldus oli kõigis võistluspõldude proovides 1.–3. toiduvilja kategooria tasemel, kõrgeim sortidel ‘Julie’ (35,1%) ning ‘Fredis’ (32,8%). Üle 30 protsendi oli kleepvalgusisaldus veel ‘Skagenil’, ‘Edvinsil’ ja ‘Juliusel’.

Kleepvalgu tugevust näitav gluteeni indeks oli kõikide sortide keskmisena 58. Kleepvalgu tugevus peaks hea küpsetuskvaliteediga nisu puhul ole-

ma vahemikus 40–80. Liiga tugev ei olnud kleepvalk ühelgi sordil, kuid alla optimaalse oli see näitaja ‘Creatoril’ (34) ja ‘Malunasel’ (27), mis võis olla mitme teguri mõju, näiteks happeline mulla reaktsioon ja madal lämmastiku tase pealtväetamisel, lisaks toiteelementide (Mn, Mg, B, Cu) puudus.

Langemisarv näitab tärklise seisundit terades. Kui teras olev varutärklis laguneb suhkruteks, ei saa sellisest terast jahvatatud jahust enam küpsetada. Mida väiksem on langemisarv, seda rohkem on tärklis suhkruteks lagunenud.

Tärklis on küpsetusprotsessis vajalik gluteeni sidumiseks.

Viljelusvõistluse nisude langemisarv oli enamikul juhtudel toiduvilja 1.–4. kategooria tasemel (varieerus vahemikus 212– 384 sek). Osa põlde jäi augustis vihmade kätte, mistõttu langemisarvud olid nõutust madalamad. Samas oli võimalik ka neist jahudest saiapätsid küpsetada, kuid suurtele pagaritööstustele madal langemisarv siiski ei sobi.

Keskmine langemisarv võistluspõldudel oli 274 sekundit.

Toidunisul võiks see olla 240 ja üle selle. Kokkuostul oli minimaalne toidunisu langemisarvu väärtus 2019. aastal 180 sekundit.

Lisaks tavalistele kvaliteedinäitajatele (proteiin, kleepvalk ja langemisarv) tehti nisudest ETKI laboratooriumis farinogrammid ja küpsetustest. Kui veest ja jahust tainas teha, siis esialgu on taina segamine kerge. Aja möödudes muutub tai-

TÄ H E L E PA N E K U D

Mõjutajad ja seosed

Info tel 503 3567

puiduhake@puiduhake.com

puiduhake.com

nnLämmastik-väävelväetiste jaotatud kasutamine pikema perioodi vältel väikeste kasutusnormidega suurendas saaki ja parandas kvaliteeti. nnVedela lämmastikväetise UAN 32 (60 l/ha) kasutamine piim-vahaküpsuse faasis või tahke lämmastikväetise (nt ammooniumnitraat 34,4 100 kg/ha) kasutamine lipulehe faasis parandas proteiini ja kleepvalgu taset ning küpsetusomadusi. nnAminohapete kasutamine 3–4 korda perioodil aprill – mai lõpp aitas tõsta proteiinisisaldust ja suurendada pätsi mahtu. nnProteiini ja kleepvalgu taset parandas kasvuaegne täiendväetamine Mn, Mg, B, Cu, Zn perioodilise jaotatud pritsimise teel, arvestades talinisu toiteainevajadusi võrsumise (Cu, B, Zn, Mg, Mn), kõrsumise (Mn, Mg) ja lipulehe (Zn, Mn, Mg) faasis. nnHappelistel muldadel (pH alla 5,8) kuuest põllust neljal olid küpsetusomadused madalad. Taina stabiilsust ja gluteeni indeksit parandas happelistel muldadel lehekaudne täiendväetamine elementidega Mg, Mn, B, Zn. nnKasvatajad olid arvestanud eelvilja järelmõju väetamisel, kuid mõningal juhul oli märkamata jäänud mulla happesusest või mulla suurest väetistarbest tulenevalt kriitiliste toiteelementidega nagu magneesium (Mg), vask (Cu), boor (B) täiendväetamise vajadus, mis võis olla madala proteiini ja kleepvalgu üks põhjustest. nnSaagikuse ja kvaliteediomaduste vahel tugevat korrelatsiooni lõppenud hooajal ei olnud. nnMida suurem oli proteiini- ja kleepvalgusisaldus, seda suurema mahuga tuli päts.

See, millisest jahust saab parima saia, oleneb sellest, kuidas nisupõldu on haritud ja toidetud.

nas tihedamaks ja segamisele kulub rohkem jõudu. Kuid teatud aja möödudes hakkab see vedelaks tagasi muutuma.

Aega, mil tainas püsib tugev, nimetatakse taina stabiilsuseks. See võiks hea nisujahu puhul olla 6–8 minutit. Küpsetusproovide taina stabiilsus varieerus vahemikus 2,02–5,14 minutit, kõrgeim näitaja oli aga 10,45. See oli talinisul ‘Julie’, mis tõi Argo Mustale viljelusvõistluse võitja tiitli talinisu kategoorias.

Miks mõni sai kerkis, teine mitte?

Nisu küpsetusomaduste parandamiseks peetakse oluliseks kaht põhilist toiteelementi – lämmastikku ja väävlit. Väävlipuuduses kasvanud nisu jahust valmistatud tainas on tugev ega võimalda normaalset paisumist, seetõttu jääb küpsetise ruumala väikeseks.

Väävli mõju küpsetusomadustele on põhjalikult uurinud ka ETKI teadlane Mall Järvan.

Oma uurimustöö kokkuvõttes väidab ta, et lämmastikuga üheaegselt antud väävel vahekorras NS 10:1 suurendab talinisu saagikust olenevalt mullast keskmiselt 14–22 protsenti.

Väävli mõjul suureb gluteenide ja väävlit sisaldavate aminohapete sisaldus, mistõttu paraneb kleepvalgu kvaliteet. Väävliga väetamine suurendas taina stabiilsust ning parandas ka lõpptoodangu kvaliteeti – suurenes pätsi maht.

Lisaks väävlile on hea ja kvaliteetse saagi kasvatamiseks vaja ka teisi toiteelemente – magneesium, tsink, vask ja boor. Tuntavalt kõrgemad olid kvaliteedinäitajad kuuel võistluspõllul, kus kasutati lehekaudset täiendväetamist ning lisaks regulaarselt 2–4 korda

TAIME K A S VAT US

Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

aab parima saia?

LII SAMMLER

ANALÜÜS

Põldude kontrollala saagid

Sort

Proteiin k.a, %

Gluteeni Pätsi maht indeks

‘Creator’ 11,90 ‘Edvins’ 1 13,20 ‘Edvins’ 2 11,18 ‘Edvins’ 3 12,31 KWS ‘Emil’ 1 12,45 KWS ‘Emil’ 2 11,41 ‘Fredis’ 14,02 ‘Julie’ 14,35

‘Julius’ 1 13,27

‘Julius’ 2 13,99

‘Julius’ 3 12,98

‘Julius’ 4 11,19 ‘Malunas’ 12,10 ‘Olivin’ 12,18 ‘Skagen’ 1 13,18 ‘Skagen’ 2 12,84 ‘Skagen’ 3 11,93

34 57 41 44 51 52 51 71 66 73 67 67 27 84 49 73 86

aminohappeid paagisegudes aprilli ja maikuu jooksul.

Hea proteiini- ja kleepvalgusisaldus ning tugevam kleepvalk oli ‘Edvinisi’ põllul, mis oli saanud selle sordi lõikes kõige kõrgema lämmastiku – 179 toimeaine kg/ha. Ka N:S suhe oli hea – 8:1. Kasvataja oli kasutanud kolmel pealtväetamise korral lämmastiku vedelväetist. See tõestas, et vedela lämmastikväetise jaotatult andmine väikeste kulunormidega kuni piim-vahaküpsuse faasini parandab küpsetuskvaliteeti, proteiini ja kleepvalgu protsenti. Kõige väiksema lämmastikukogusega põllul oli kõige väiksem pätsi maht ning lühim taina stabiilsus.

Kolmest ‘Skageni’ põllust andis kõige parema kleepvalgu (31,4%), proteiinisisalduse (13,2%) ning head küpsetus­ omadused Saaremaa viljakasvataja Kaido Kirstu põld, mis oli saanud lämmastikku 256 kg/ ha. Aprilli alguses antud Yara-

1400 1400 1200 1440 1340 1240 1600 1520 1580 1500 1480 1300 1240 1340 1600 1460 1280

Taina stabiilsus, aeg minutites 3,16 3,13 2,03 3,05 3,21 2,02 4,10 10,45 3,18 5,14 4,27 3,16 4,32 2,39 4,14 4,34 2,06

Mila 18-11-13 parandas taimedele varakevadel fosfori kättesaadavust juuresüsteemi aktiivseks arenguks ajal, mil nad mullavarudest seda madalatel temperatuuridel ei omasta. Lisaks tehti aprillis-mais neli korda lehekaudne täiendväetamine vastavalt leheanalüüsidele Mg, Mn ja booriga. Taime­ stressi ennetamiseks ja vältimiseks lisati paagisegudesse aminohapped.

Gluteeni indeks oli suurim samuti ühel ‘Skageni’ põllul, kuid kleepvalgusisaldus oli vaid 23,7%. Proteiini, pätsi mahu ja taina stabiilsuse näidud olid samuti madalad. N:S suhe oli 7:1, mis on optimaalne, kuid täiendväetamist lehe kaudu ei tehtud. Suhteliselt madala lämmastiku tasemega N167 saagikus üle 10 t/ha on väga tähelepanuväärne saavutus. Madala kvaliteedi põhjused on taas vähene lämmastik ja mikroelementide puudus, sest kogu ressurss, mis taim

mullast omastas, kulus suure saagi formeerumiseks. Parima kvaliteediga ‘Skageni’ põld oli teistest sama sordi põldudest ligi tonni jagu väiksema saagiga – see oli tingitud niiskuse defitsiidist, mis Saaremaal on juba tavapärane nähtus.

‘Julius’ andis võistluspõldudel keskmisi tulemusi, saagid olid suhteliselt sarnase kleepvalgu- ja proteiinisisaldusega.

Kõigil ‘Juliuse’ võistluspõldudel tehti täiendväetamisi lehe kaudu. Parema müügi ja küpsetuskvaliteedi kindlustas lisaks lipulehe faasis antud lämmastikule ka aminohapete kasutamine ja tsink nii võrsumise kui lipulehe faasis.

Sort ‘Emil’ kasvas kahel põllul, millest esimene oli veidi parema küpsetuskvaliteediga kui teine. Võib oletada, et erinevused tulenesid suurest saagikuse vahest – ’Emil’ 2 saagikus oli ligi kolm tonni hektari kohta kõrgem. Mõlemad kasvatajad olid väga hoolikalt ja oskuslikult teinud põhi-, pealt- ja täiendväetamist lehe kaudu. Analüüsides väetamist ja mullaproove, võib oletada, et nii fosfori, kaaliumi, magneesiumi kui ka mikroelementide ressurss jäi napiks seoses väga kõrge saagi moodustumisega. Koristatud saak läks mõlemalt põllult toiduviljaks.

Kontrollaladelt koristatud saagi analüüsid näitavad 3. ja 4. kvaliteediklassi.

l

M A A M A J A N D U S 7

8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S PA R I M A D

Holsteini tõu tippkarjad Nimi OÜ Kaiu LT Kõljala Põllumajanduslik OÜ OÜ Kõpu PM OÜ Vändra OÜ Vändra Vara OÜ Härjanurme Mõis AS Tartu Agro AS Väätsa Agro OÜ Heseka OÜ Männiku Piim OÜ Metstaguse Agro OÜ Kesa-Agro OÜ Tinni OÜ Soone Farm OÜ Laekvere Pm AS Krootuse Agro OÜ Vetiku S.T. OÜ Roela Suurtalu OÜ Kohala SF Kärla Põllumajandusühistu Kabala Agro OÜ JK Otsa Talu OÜ OÜ Paistevälja OÜ Nigula Piim OÜ Põlva Agro OÜ Raufarm Torma Põllumajandusosaühing Orava Agro OÜ OÜ Kaisma OÜ Aaspere Agro Hurmi Piim OÜ OÜ Mürkal DVS OÜ AT & MK OÜ AS Tartumaa Maamees Peri Põllumajanduslik OÜ Ülejõe Piim OÜ OÜ Vaeküla Suurtalu Kaska-Luiga OÜ OÜ Halinga AS Peetri Põld Ja Piim Merle Kaarelsoni Kallapa Talu Lagendi OÜ Sürgavere Põllumajandusühistu Järvamaa Kutsehariduskeskus Kurtna PM OÜ OÜ Trovador OÜ Roodevälja Uustalu AS Aravete Agro OÜ Kaarli Farm

Maakond Rapla Saare Viljandi Pärnu Pärnu Jõgeva Tartu Järva Lääne-Viru Tartu Järva Valga Tartu Tartu Lääne-Viru Põlva Lääne-Viru Lääne-Viru Lääne-Viru Saare Järva Lääne-Viru Järva Lääne Põlva Lääne-Viru Jõgeva Põlva Pärnu Lääne-Viru Põlva Järva Lääne-Viru Põlva Tartu Põlva Lääne-Viru Lääne-Viru Põlva Pärnu Järva Pärnu Pärnu Viljandi Järva Lääne-Viru Lääne-Viru Lääne-Viru Järva Lääne-Viru

Lehmi 710 513 103 1325 113 752 926 2294 105 360 596 306 113 203 315 449 376 130 394 632 565 426 364 498 1080 272 462 160 469 497 78 54 97 74 380 508 185 89 477 1749 824 76 66 429 31 82 607 102 1289 464

Piima, kg 14 340 12 845 12 765 12 736 12 691 12 626 12 613 12 548 12 493 12 479 12 427 12 400 12 383 12 365 12 315 12 308 12 201 12 192 12 189 12 048 11 981 11 950 11 886 11 883 11 830 11 728 11 705 11 675 11 663 11 592 11 529 11 527 11 510 11 507 11 470 11 467 11 456 11 416 11 403 11 388 11 314 11 311 11 306 11 272 11 219 11 207 11 097 11 072 11 050 11 050

Rasva, % Valku, % 3,23 3,37 3,54 3,60 4,04 3,33 3,68 3,33 3,79 3,40 4,22 3,41 3,69 3,32 3,82 3,30 3,53 3,38 3,62 3,38 3,63 3,37 3,75 3,41 3,26 3,46 4,06 3,29 3,62 3,43 3,56 3,32 3,98 3,44 3,70 3,46 3,54 3,34 3,27 3,41 4,15 3,36 3,71 3,30 3,64 3,42 4,03 3,36 3,97 3,32 3,50 3,30 4,03 3,35 4,02 3,34 3,93 3,31 3,82 3,40 3,77 3,38 3,79 3,41 3,77 3,42 3,85 3,37 3,75 3,38 3,99 3,42 3,56 3,31 3,67 3,35 3,88 3,34 4,02 3,40 3,74 3,45 3,51 3,39 3,86 3,36 4,08 3,40 3,12 3,38 3,51 3,37 3,65 3,43 3,70 3,38 3,58 3,53 4,05 3,36

R+V, kg 947 916 940 893 912 964 884 894 863 872 870 887 832 909 868 847 905 874 839 806 900 837 839 879 863 798 864 859 844 837 824 830 827 831 819 850 787 801 823 845 813 780 817 844 729 771 785 783 785 819

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

Ajalooline aasta: Eest piimatoodang ületas Eesti püsib piimatoodanguga mitmendat aastat Euroopa tipus, viimased kaks aastat lausa teisel kohal. Kui mullused toodangunumbrid kokku võeti, saadi 2019. aasta keskmiseks toodanguks 10,114 tonni piima lehma kohta.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Piimaveiste jõudluskontrollis oli eelmise aasta lõpul 478 karja ja 81 819 lehma, mis moodustab 96,3% Eesti lehmadest. Võrreldes 2018. aastaga, lehmade arvus olulisi muutusi ei ole, karjade arv aga on vähenenud 37 võrra. Kõige rohkem on lehmi Järvamaal (12 860), Lääne-Virumaal (10 093) ja Pärnumaal (9783).

Jõudluskontrollialuste lehmade keskmine piimatoodang oli 10 114 kg. Kaheksas maakonnas oli see üle kümne tonni. Parimad tulemused saadi Tartumaal (10 773), Järvamaal (10 712 ) ja Põlvamaal (10 563 kg).

Parimad holsteinid Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 10 397 kilo. Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad: kuni saja

lehmaga Tinni OÜ (12 316 kg), üle saja lehmaga Kaiu LT OÜ (14 340 kg).

2019. aasta tippude hulka kuuluvad veel holsteini karjadest Kõljala PM OÜ Saaremaalt, OÜ Kõpu PM Viljandimaalt, osaühingud Vändra ja Vändra Vara Pärnumaalt, Härjanurme Mõis Jõgevamaalt, Tartu Agro Tartumaalt, Väätsa Agro Järvamaalt, OÜ Heseka Lääne-Virumaalt ning OÜ Männiku Piim Tartumaalt. Kõik 50 holsteini tippkarja toodavad lehma kohta üle 11 tonni piima.

Enamik 2018. aasta tippe on tabeli eesotsas ka praegu ja üldreeglina on nende keskmine piimatoodang sadakond kilo kõrgem, samas rasva- ja valgusisaldus mõnevõrra madalam. Erandiks on Tartu Agro, kus rasv ja valk on 2018. aastast kõrgemad.

Esikümnest on välja kukkunud Kärla OÜ (2018 – 6. koht, nüüd 20.) ning Aaspere Agro (2018 10. koht, nüüd 30.). Põhjust pole vaja

pikalt otsida: mõlemad ettevõtted elasid üle segased ajad ning juhi/ omaniku vahetuse.

Uus tulija esikümnes on Virumaa ettevõte Heseka OÜ 143 lehmaga. Mullu oli ta holsteini tippude tabelis 49. kohal. Ettevõte kuulub samasse gruppi Laekvere ja Muuga osaühingutega ning seda juhib Tõnis Hiielaid.

Parimad punased Eesti punase tõu keskmine toodang oli 8908 kilo.

Tuntud punase karja tegijad – Kõljala, Kõpu, Kesa-Agro ja Tartu Agro – on esikümnesse püsima jäänud, kuigi kohad on veidi muutunud. Kõrgeima toodanguga on taas Kõljala PM OÜ, kus ka punaste lehmade väljalüps on üle 12 tonni. Üle 11 tonni piima annavad Krootuse Agro, Härjanurme OÜ, Kesa-Agro, Tartu Agro, Kõpu PM OÜ ja Roela Suurtalu punased lehmad. Üldse on üle kümnetonnise väljalüpsiga 19 punast karja.

Esikümme on isegi stabiilsem kui holsteinide oma, näiteks Kõljala, Kõpu OÜ ja Kaska-Luiga OÜ on lausa samadel kohtadel – Kõljala esimesel, Kõpu viiendal ja Kaska-Luiga üheksandal kohal.

L O OM AK A S VAT US

Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

i lehmade kümme tonni Esikümnest on kadunud, nagu holsteinidegi puhul, Kärla, samuti on langus olnud Valjalal.

Heseka OÜ teeb oma 31 punase lehmaga ilma ka punaste karjade hulgas, olles 11. kohal.

Kui holsteini karjade puhul oli rasvaprotsent üle nelja vaid üheksal, siis punaste puhul 24 karjal top 50st, kusjuures rasvasema piima lüpsjaid oli rohkem just viimases kümnendikus, kus piimahulk jääb üheksa tonni piiridesse.

2019. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades: kuni kümne lehmaga karjadest Kallehansu talus Läänemaal; 11–100 lehmaga karjadest FIE Heli Suurna talus Raplamaal ning üle saja aastalehmaga karjadest Indrek Haameri Jurna talus Saaremaal (107 lehma).

Lihaveiste käärid Lihaveiste jõudluskontrollis oli 470 karja 35 522 veisega, sealhulgas 14 941 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 1066 võrra. Enim on jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5611), Lääne-Virumaal (4716) ja Saaremaal (3405).

l

M A A M A J A N D U S 9

PA R I M A D

Punase tõu tippkarjad Nimi Kõljala Põllumajanduslik OÜ AS Krootuse Agro OÜ Härjanurme Mõis OÜ Kesa-Agro AS Tartu Agro OÜ Kõpu PM OÜ Roela Suurtalu AT & MK OÜ Kaska-Luiga OÜ OÜ Laekvere PM OÜ Heseka Peri Põllumajanduslik OÜ Paunvere Agro OÜ OÜ Saaremetsa OÜ Halinga OÜ Tõntso Agro Valjala Põllumajanduslik OÜ OÜ Saimre OÜ Jerwer OÜ Mangeni PM Järvamaa Kutsehariduskeskus AS Revino Farming Kärla Põllumajandusühistu OÜ Muraka Farm OÜ Kure Mõis OÜ Sadala Piim Abja Farmid OÜ Rauni Põllumajanduse OÜ OÜ Ranna Farm Parduse Talu Ekso Farm OÜ AS Pajusi ABF Muuga Pm OÜ OÜ Triigi Farmer Salme Põllumajanduse OÜ Muraka Talu Haamer Indrek Jurna Talu AS Laatre Piim OÜ Hurmi Agro AS Terrax OÜ Voore Mõis Siilaku Agro OÜ OÜ Karpo Ühinenud Farmid AS Puurmani Põllumajandusühistu OÜ Pae Farmer OÜ Karja Savala Masinaühistu Jüri Kogeri Annuse Talu Vardja Masinaühistu

Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse (8115), seejärel limusiini (7711) ja herefordi (5742) tõugu veiseid. Arvuliselt on kõige enam suurenenud simmentali (249), aberdiin-anguse (222) ja herefordi (208) hulk.

Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on Mooste Farmerid OÜ Põlvamaal, kellel on 733 veist; Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaal 614 veisega ja Kirbla Mahe OÜ Pärnumaal 478 veisega.

Kui piimalehmade üldarvust moodustab jõudluskontrolli aluste veiste arv 96,3 protsenti, siis lihaveistega on lood teised. PRIA registris olevaid ammlehmi on jõudluskontrolli omadest poole rohkem, 30 166 looma, ning lihaveiste üldarv pea­ aegu 77 000 looma, mis tähendab, et jõudluskontrollis on pisut üle 46 protsendi loomadest.

Maakond Saare Põlva Jõgeva Valga Tartu Viljandi Lääne-Viru Põlva Põlva Lääne-Viru Lääne-Viru Põlva Jõgeva Lääne-Viru Pärnu Valga Saare Viljandi Viljandi Viljandi Järva Ida-Viru Saare Viljandi Tartu Jõgeva Viljandi Saare Tartu Viljandi Põlva Jõgeva Lääne-Viru Lääne-Viru Saare Viljandi Saare Valga Põlva Tartu Lääne-Viru Võru Viljandi Võru Jõgeva Rapla Saare Ida-Viru Jõgeva Põlva

Lehmi 157 32 300 118 382 534 25 22 233 71 31 57 424 27 34 270 159 67 209 223 48 24 27 124 150 571 166 130 51 108 149 68 44 36 126 21 106 846 211 92 30 28 38 98 27 34 200 130 24 161

Piima, kg 12 205 11 705 11 701 11 530 11 408 11 242 11 125 10 630 10 528 10 456 10 401 10 363 10 321 10 278 10 147 10 067 10 061 10 060 10 038 9 859 9 791 9 760 9 705 9 645 9 641 9 620 9 582 9 571 9 538 9 529 9 440 9 437 9 350 9 221 9 211 9 193 9 170 9 126 9 111 9 081 9 004 8 980 8 957 8 957 8 948 8 939 8 917 8 789 8 768 8 715

Rasva, % Valku, % 3,71 3,60 3,76 3,35 4,26 3,52 3,83 3,50 3,92 3,41 4,15 3,45 3,68 3,52 4,08 3,45 3,99 3,45 3,85 3,57 3,83 3,57 4,23 3,52 4,04 3,47 3,85 3,40 4,12 3,49 3,82 3,47 4,00 3,65 3,80 3,45 4,05 3,47 4,25 3,56 3,54 3,57 3,70 3,56 3,65 3,53 4,01 3,53 3,88 3,54 3,77 3,43 4,18 3,41 4,54 3,58 3,56 3,56 4,18 3,58 4,06 3,45 3,87 3,39 4,23 3,68 3,95 3,43 4,16 3,42 4,28 3,50 4,29 3,48 4,27 3,55 4,28 3,50 4,04 3,49 3,78 3,43 4,15 3,40 3,95 3,42 4,09 3,49 3,56 3,54 3,75 3,50 4,07 3,52 4,18 3,71 3,83 3,45 3,97 3,53

R+V, kg 891 832 910 846 836 854 802 800 784 776 770 804 776 745 773 733 770 729 754 770 695 709 697 728 716 693 728 777 679 739 709 685 740 681 698 715 712 713 710 683 649 678 660 678 636 649 677 694 638 653

SHUTTERSTOCK

WWW.VINTS.EE MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

Tel 50 83 731, 53 33 0641

Tel 50 83 731, 53 33 0641

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

Kuidas ja miks teha õigesti Jõudluskontrolli süsteemi arendades ja täiustades saab leida väga lihtsalt palju­dele küsimustele vastuseid. Kuid see on võimalik vaid siis, kui asju tehakse õigesti ning saadud infot osatakse leida ja kasutada.

KAIVO ILVES Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi direktor

Piimaveiste jõudluskontroll põhineb lihtsal põhimõttel – võtame igalt lehmalt pisut piima, paneme selle proovipudelisse, saadame koos andmetega ära ning ootame tulemusi. Ent miks on oluline 40 ml, mitte väiksem või suurem kogus?

Jõudluskontrolli piimalabor analüüsib aastas umbes 850 000 piimaproovi. Eesti laborist liigub aastas läbi ca 34 000 liitrit piima, mis viitab sellele, et teoreetiliselt oleks hea, kui kasutataks märgatavalt vähem piima.

Labori jaoks on oluline, et piima poleks liiga vähe, sest kui pudel on analüsaatori statiivil, peab analüsaator piima kätte saama. Kui piima nivoo on liiga madalal, ei ulatu pipett piimani.

Tuleb ette sedagi, et üht proovi analüüsitakse uuesti, kui on kahtlus, et saadud tulemused ei ole korrektsed. Seega peab piima jätkuma ka kordusanalüüsiks.

Üha enam laboreid pakub lisaks traditsioonilisele piimaproovile ka teisi analüüse ehk sama piimaproov peab olema olemas ka selleks, et saaksime vajadusel leida mastiiditekitajaid või määrata, kas lehm on tiine.

Vastupidine probleem tekib siis, kui proovipudelid pannakse ääreni täis. Iga piimatootja teab, et värske piima seismisel kerkib anuma (antud juhul proovipudeli) ülemisse kihti koor. Korgi eemaldamisel laboris tekib oht, et koos korgiga eemaldatakse ka piimarasv ning pudelisse jäänud piim ei iseloomusta enam tegelikku olukorda.

Täpsusest on abi Oluline on, et andmete registreerija saaks aru tervikpildist – kuidas ühed andmed mõjutavad teisi. Lihtsaim näide on seemenduse ja poegimise kuupäeva registreerimine. Lähtuvalt sellest teeb infosüsteem otsuse, kas sündinud vasikas saab andme-

Järgmine

baasis isa või mitte, ja kui saab, siis milline seemendus sobib.

Kui veel mõned aastad tagasi vaadati piimaproovi tulemusi ning veiste söötmist lihtsalt looma ainevahetuse ja toodangu saamise vaatenurgast, siis nüüd vaadatakse ainevahetuse mõju lehmade viljakusele ning mõeldakse sellele, kuidas need andmed aitavad hinnata ka keskkondlikke aspekte.

Näiteks Taanis tegeldakse karbamiidisisalduse jälgimisega, et vähendada lämmastikuemissiooni, ning Iirimaal mõeldakse, kuidas aretus aitaks vähendada kasvuhoonegaase.

Kui varem räägiti ainevahetuse hindamisel vaid rasva- ja valgusisalduse suhtest ning karbamiidisisaldusest, siis praegu jälgivad paljud farmerid piimas BHB- (beetahüdroksübutüraat) sisaldust. BHB-sisalduse suurenemine laktatsiooni algul on suurepärane ketoosiriski indikaator ja seda infot targalt kasutades on võimalik parandada karja taastootmist, vähenda-

da praakimist ja suurendada piimatoodangut.

EPJi laborisse saadetavast piimaproovist on võimalik määrata ka baktereid, mis põhjustavad udarapõletikku. Pärast tavapärast piimaproovi võtmist tuleb ära märkida, milliste lehmade piimast on vajalik mastiiditekitajad määrata ning oluline lisainfo on peagi olemas. Teades, millised bakterid karjas udarapõletikke tekitavad, on võimalik mastiidiprobleeme vähendada.

Kui vaadata, milline on mastiidist tingitud piimakadu (mitte praagitud piim, vaid udarapõletikust tingitud saamata jäänud piim), siis Eestis on karju, kelle piimakadu on väiksem kui üks protsent, aga kahjuks ka neid, kus mastiidi tõttu jääb saamata rohkem kui kümme protsenti piimast.

Taanis tegeldakse karbamiidisisalduse jälgimisega, et vähendada lämmastikuemissiooni, ning Iirimaal mõeldakse, kuidas aretus aitaks vähendada kasvuhoonegaase.

ilmub 19.03

Koeproov annab infot lehma tervisest ja geneetikast.

Reklaamide broneerimine:

kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee

L O OM AK A S VAT US

Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

l

M A A M A J A N D U S 11

piimaproove Viimastel aastatel on aina populaarsemaks muutunud lehma tiinuse määramine piimast.

Põhjus peitub testi usaldusväärsuses ning võimaluses leida üsna varakult, alates 28. seemendusjärgsest päevast, mittetiined lehmad.

Selline viis tiinust kontrollida on lihtne ja mugav, sest kui kontroll-lüpsil on piimaproov võetud, ei pea enam midagi lisaks tegema – meil on proov ja laborist saame vastuse. Meetod on loomasõbralikum võrreldes käega katsumisega, puudub vajadus loomi ajada, eraldada ja fikseerida.

Farmides näeme aina rohkem andmete automaatset ja süsteemset registreerimist, mis eeldab, et kõik süsteemid registreerivad andmeid täpselt ning neid kontrollitakse vastavalt juhendile. Sellepärast on oluline aeg-ajalt kontrollida oma inimeste ja seadmete täpsust.

Leia õige tarkvara

ANNI ÕNNELEID

Süsteemi usaldusväärsuse tagamise seisukohast on väga oluline ka andmete järjepidevus ning andmete säilitamine – kas andmed on salvestatud, kuidas toimub nende varundamine.

ANDRES PUTTING

Praegu on turul väga palju farmitarkvarasid ja iga tarkvaraarendaja üritab olemasolevatest andmetest võimalikult palju kokkuvõtteid välja joonistada. Kuna karjad on suurenenud, siis kõigis tarkvarades püütakse loomi grupeerida ning näidata gruppide kokkuvõtteid ja trende.

EPJi internetirakendus Vissuke on arenenud koostöös Eesti farmeritega vastavalt nende soovidele ja ettepanekutele.

Kuna täiendusi tehakse jooksvalt, soovitame loomakasvatusega tegelevatel inimestel hoida Vissukese uuendustel silma peal ning võimalusel osalda EPJi korraldatud koolitustel.

Ei tohi unustada ka looma identifitseerimist. Kõrvamärkidega märgistamise alguses oli palju nurinat ja loomade märgistamist võeti kui tüütut lisakohustust. Praeguseks on kõrvamärgid saanud igapäevaseks ning need tunduvad sama loomulikud nagu aastate eest sarved lehmadel.

Kõrvamärkidele on tekkinud ka lisafunktsioone ning kõik kõrvamärgitootjad töötavad selle nimel, et see märk oleks loomapidajale väärt abimees.

See, et kõrvamärkide sees on kiip, mis võimaldab loomi söödaautomaadi, lüpsiplatsi või -roboti juures automaatselt identifitseerida, ei ole uudis. Tänapäeval, kus geneetikaga seonduv tuleb üha rohkem igapäevasesse loomakasvatusse, on aina enamates riikides kasutusel juba DNA-kõrvamärgid, mille abil võetakse looma märgistamisel kõrvast edasisteks DNA-analüüsideks sobiv koeproov.

Märgistades äsja sündinud vasika kõrvamärkidega, võtame märki kõrva kinnitades ka proovi säilitusainega varustatud kapslisse, millel on looma num-

Piimaproovist saab õiget infot siis, kui proovid võtta puhtalt, täpselt ja korrektselt.

ber. Edaspidisel proovi kasutamisel on kindel, et proov on õigesti märgistatud ning analüüse teostava labori jaoks sobiv.

Saadud proove kasutatakse loomade põlvnemise kontrollimisel, genotüpiseerimisel, geneetiliste defektide uurimisel, aga ka näiteks vasikate kontrollimisel haiguste suhtes. Koeproovi abil saab näiteks BVDga (viiruslik kõhulahtisus) nakatunud loomad leida kohe pärast sündi.

Vaadates laiemalt arenguid jõudluskontrolli organisatsioonides, siis kõik töötavad selle nimel, et kulu ühe proovi võtmise kohta oleks võimalikult väike ja sellest saadav informatsioon ehk tulu oleks võimalikult suur.

12 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

UUS TEHNOLOOGIA

tarbija

ECHO

garant

ii ja 2a toodetel on 5 astane a ettevõt astane tegara ntii

Echo CS

30,5 cm³; -310ES 1,1 kW; 4 Mootorsa kg ag kerge mateks s tavahind aagimistö 199 € ödeks

SOODUS

HIND 169

Sperma varumise parandamine tõstab tiinestumist

Holsteini verelisus

Aastaaeg

Pulli vanus

Värske sperma kvaliteeti mõjutavad faktorid

€ LII SAMMLER

Echo CS

WWW.M Echo CS

-501SX Ideaalse kaa saag tõsis lu ja võimsuse su htega ek 50,2 cm³; s metsatööks!

2,57 kW; 4 tavahind ,7 kg 599 €

SOODUS

HIND 519

€

ETSAKAU P

-4510ES Kingituse ks 45 cm³; 2 kaasa Oregoni lis akett! ,3 kW; 5 kg tavahind 463 €

Stiga SP

-526

SOODUS

HIND 399

€

MEES.EE

52 cm 3 / 5,3 kg tavahind: 389 €

SOODUS

HIND: 26

9€

Metsakaupmees OÜ, Võru 94, Tartu 734 3861, info@metsakaupmees.ee E–R 9–18, L 9–15

Kehtnas toodetud s kvaliteet on nüüd p Edukas piimatootmine sõltub väärtusliku aretusmaterjali – tipp-pulli sperma – efektiivsest kasutamisest. Selle kvaliteet mõjutab geneetilist progressi, olles selgelt seotud lehmade tiinestumisega.

PEETER PADRIK ETKÜ Kehtna seemendusjaama juhataja

Pulli värske sperma kvaliteeti ja seeläbi ka seemendusdoosi kvaliteeti võivad mõjutada mitmed tegurid, mille uurimine on oluline, et saavutada kõrge taastootmise efektiivsus nii farmis kui ka piimakarjades tervikuna.

Nii on uuringutest selgunud, et ejakulaadi mahtu ning spermide kontsentratsiooni, morfoloogilist kvaliteeti, liikuvust ja membraani terviklikkust mõjutavad sugupulli vanus, sperma varumise aastaaeg, tõug, sperma varumise intensiivsus, holsteini veresuse suurenemine põlvnemises, pärilikkus jne.

Sperma kvaliteedi mõjutajad Tõuloomakasvatajate ühistu ja maaülikooli koostöös tehtava uurimistöö peamine eesmärk on selliste spermide kvaliteeti määravate meetodite leidmine, mida oleks võimalik rakendada seemendusjaama töös ja mis sobiksid loomade tiinestumise prognoosimiseks.

Selleks oleme uurinud värske ja sügavkülmutatud/sulatatud spermide kesta terviklikkust, liikumiskarakteristikuid, membraani püsivust ja mitokondrite aktiivsust ning nende näitajate seost tiinestumisega.

Uurisime ka seda, kuidas mõjutavad sügavkülmutatud/sulatatud spermide kvaliteeti pulli tõug, vanus ja sperma kogumi-

se aastaaeg ning holsteini verelisuse suurenemine põlvnemises.

Uuringutest selgus, et sugupulli vanus, tõug, sperma varumise aastaaeg ja holsteini verelisuse suurenemine on olulised faktorid, mis mõjutavad nii spermide kvaliteeti värskes spermas, spermide liikuvust, membraani terviklikkust ja stabiilsust ning mitokondriaalset aktiivsust nii värskes kui ka sügavkülmutatud/sulatatud spermas.

Leiti oluline seos värskes spermas mõõdetud spermide kvaliteedi ja liikuvate spermide osakaalu vahel sügavkülmutatud ja sulatatud spermas (seemendusdoosis), samuti sügavkülmutatud/sulatatud seemendusdoosis liikuvate spermide osakaalu ja emasloomade tiinestumise vahel.

Uurimistulemused on aidanud täiustada Kehtna Seemendusjaamas sügavkülmutatud seemendusdooside tootmist.

Uus mudel on vanast efektiivsem Kuidas selgunud seoseid rakendati, kuidas see muutis tootmistulemusi, emasloomade tiinestumist ning aitas farmeritel kokku hoida seemendusele tehtavaid kulutusi, lisaks tõsta aretusmaterjali efektiivsemal ka-

sutamisel majanduslikku tulu, vaatame alljärgnevalt.

Väga laialt levinud seemendusdooside tootmise põhimudel on selline, kus seemenduspullilt varutakse sperma, see külmutatakse ning kasutatakse hiljem seemenduseks. Selline mudel toimis ka Eestis 2011. aastani ning töötab endiselt näiteks Venemaal, Valgevenes ja Georgias.

Miks selline mudel ei vasta tänapäeva nõuetele ehk mis on selle puudused?

Esiteks, sügavkülmutatud/ sulatatud sperma ehk seemendusdoosi kvaliteet pole prognoositav, vaid tagantjärele tarkus, kuna puudusid varasemad uuringud seoste kohta.

Teiseks ei arvestatud pulli individuaalsust ja kolmandaks oli see ebaefektiivne värske sperma kasutamine: seemendusdoosis oli üle 30 miljoni spermi selleks, et tagada liikuvate spermide populatsiooni suurust, mis on vajalik emasloomade tiinestumiseks. Eriti ebaefektiivne on see genoompullide puhul, kus on vaja kiiresti varuda palju kvaliteetseid seemendusdoose. Paljusid sugupulle ei saanudki aretuses kasutada värske sperma madala kvaliteedi tõttu.

Ka lähtuti varem pigem pulli omadustest, mitte emasloomade tiinestumisest, ehk sperma varuti, külmutati ning seemendusdoosid olid sageli keskmise kvaliteediga (otseliikuvaid sperme seemendusdoosis 55–65%).

Joonisel toodud seemendusdooside tootmise ja kasutamise täiustatud mudeli puhul on eelmainitud puudused kõrvalda-

Sugupulli vanus, tõug, sperma varumise aastaaeg ja holsteini verelisuse suurenemine on olulised faktorid, mis mõjutavad spermide kvaliteeti.

L O OM AK A S VAT US

Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

Tehnoloogiline protsess

Paremad teadmised – paremad tulemused Praegu on normiks värske sperma kvaliteeti mõjutavate tegurite (aretuspulli vanus, tõug, sesoonsus jne) oluliselt suurem arvestamine ning välja on töötatud individuaalne spermakogumisrežiim igale pullile.

Missugust mõju on avaldanud täiustatud mudel seemendusjaama tootmistulemustele? Ühest ejakulaadist toodetud seemendusdooside arv suurenes 15 protsendi võrra. Otseliikuvate spermide populatsioon suurenes seemendusdoosis umbes 20 protsenti. Enamik seemendusdoose toodetakse sügistalvisel perioodil, kui pullid on paremas seisus.

SVEN ARBET

tud. Spermide kvaliteeti mõjutavad tegurid on välja toodud, neid arvestatakse värske sperma kogumisel märksa enam kui varem. Nii prognoositakse nüüd sügavkülmutatud/sulatatud see­mendusdoosis otseliikuvate spermide osakaalu värske sperma kvaliteediparameetrite alusel.

Otseliikuvate spermide osakaal sügavkülmutatud/sulatatud seemendusdoosis võimaldab kaudselt prognoosida emasloomade tiinestumist.

Värskes spermas terve membraaniga spermide osakaalu alusel on võimalik prognoosida otseliikuvate spermide osakaalu sügavkülmutatud/sulatatud spermas, ning määrata vastavalt värske sperma kvaliteedile erinevad spermide kontsentratsioonid seemendusdoosis, kas 18, 20, 22, 25 või 40 miljonit.

Sellise mudeli puhul on esmatähtis emaslooma tiinestumine, mille saavutamiseks peame teadma sügavkülmutatud seemendusdooside kvaliteeti ning kuidas seda tagada.

M A A M A J A N D U S 13

Sügavkülmutatud sperma

Värske sperma kvaliteet

sperma parem

l

K A S U FA R M E R I L E

Parem tehnoloogia ja seemendustulemused nnKui lehmad ja mullikad jäävad 1,5 protsendipunkti võrra paremini tiineks pärast esmakordset seemendamist, siis tähendab see seda, et 1553 emaslooma võrra rohkem tiinestub pärast esmakordset seemendust. Kui korrutada see keskmise seemenduse maksumusega (25–35 €), siis lehmade ja mullikate seemenduskulude osas säästavad farmerid: 1553 × 30 € = 46 000 €. nnTehnoloogilised täiendused seemendusdooside tootmisprotsessis võimaldavad ka kehvema sperma kvaliteediga, kuid kõrge aretusväärtusega pulli kasutada aretustöös.

Seeläbi sai võimalikuks ühe kõrge aretusväärtusega pulli kasutamine, kellelt toodetud seemendusdoosidega seemendades on nüüdseks sündinud 50 lehmikut. Praeguseks on esimese laktatsiooni lõpetanud 14 lehma, kelle piimatoodang samades farmides võrrelduna eakaaslastega oli 1300 kg võrra suurem. Seega samades tingimustes ja kuludega teenisid farmerid ~5500 € lisa (~1300 kg × 0,3 € × 14 lehma). nnEksporditavate tõumullikate klassifikatsioonis on oluline seemendamis- ja poegimisvanus. Kui mullikad on jäänud õigeaegselt tiineks, on võimalik neid ekspordiks rohkem pakkuda, kuna paljudel ostjatel on kindlad nõudmised, milline peab olema tõumullika vanus poegimisel. Iga ebaõnnestunud tiinestumine vähendab ka lehma eluajatoodangut 700–800 kg võrra. Seega, ekspordipotentsiaali tõusu ja lehmade eluajatoodangu suurenemisega saaksid farmerid enam tulu, mis arvestuslikult oleks 148 000 eurot aastas.

Minimaalne otseliikuvate spermide osakaal seemendusdoosis oli kuni 2011. aastani 55–65%, praegu aga 65–70%. Üldiselt on teada, et lehmade piimatoodangu suurenemine mõjutab negatiivselt nende tiinestumist pärast poegimist.

Aastatel 2005–2010 langes lehmade ja mullikate tiinestumine 56,2 protsendilt 52 protsendile. Samal ajal suurenes lehmade piimatoodang 6502 kilolt 7613 kilogrammini. Seejärel tõusis lehmade tiinestumine aastatel 2011–2013 52 protsendilt 54,4 protsendini ja on püsinud suhteliselt stabiilsena siiani, samas kui lehmade piimatoodang tõusis 7756 kilolt kümne tuhandeni. Üks lehmade ja mullikate tiinestumise stabiliseerumise põhjusi on kindlasti see, et Kehtna Seemendusjaamas rakendati seemendusdooside tootmiseks teaduspõhist tootmisprotsessi.

Tänu täiustatud tehnoloogia rakendamisele tõusis seemendusdoosides keskmine otseliikuvate spermide osakaal aastatel 2011–2013 64 protsendilt 78ni ning on püsinud stabiilsena siiani.

See aitas farmeritel kokku hoida seemendusele tehtavaid kulutusi, suurendada ekspordipotentsiaali, parandada piimakarja taastootmisnäitajaid, lehmade eluajatoodangut ning tõsta aretusmaterjali efektiivsemal kasutamisel majanduslikku tulu.

Uurimistööst saadud kogemuste ja teadmiste põhjal tehtud uuendused ja täiendused sügavkülmutatud seemendusdooside tootmisprotsessis tõstsid sügavkülmutatud pullisperma kvaliteeti, mis aitas tõsta tiinestumist ning hoida kokku seemendusele tehtavaid kulutusi. Ühtlasi suurenesid piimakarja taastootmisnäitajad, lehmade eluajatoodang ning ekspordipotentsiaal.

Mõisaküla masinatehas pakub FRONTAALLAADUR Metal-Technik - Tytan MT-02 hind alates 2750 € + km

VÕSAGILJOTIIN 4990 € + km

KIVIKOPPAD L-1500: 600 € + km L-1900: 770 € + km

Mõisaküla Masinatehas OÜ info@mtm.ee 5628 6151

14 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

Keskkonnasõbralikele emmedele: uutmo Saaremaal Leisis väikesi lapsi kasvatav Ege Paju rajas omamoodi retroettevõtte: nimelt toodab ta beebidele riidest mähkmeid ja ilasalle.

ELEENE SAMMLER ml@maaleht.ee

Pehmest riidest ilasall püüab ka hammaste tuleku ajal kõik niiskuse kinni.

Kui Ege Paju sai teada, et ootab oma esimesi lapsi, kaksikuid tüdrukuid, hakkas tema peas keerlema mõte riidest mähkmetest.

Samas neid ise õmmelda kahe lapse kõrvalt tundus talle liiga suur ettevõtmine.

Mõte aga arenes edasi ja nüüd pakub tema ettevõte Weeking beebidele ilasalle ja vormi lõigatud imavaid sisumähkmeid.

Esimene toode oli ilasall, mille materjaliks on hoolega valitud musliin ehk lõdva koega õhuline puuvillane kangas. Paju sõnul teeb toote heaks just sobiv kangas: “Näiteks sallide voodriks kasutan vanaemal loomade pidamise ajast kasutamata jäänud, piima kurnamiseks mõeldud marlit, katteks on Öko-texi kahekordne marli.”

Musliin imab niiskust kiiresti, jaotab selle ruttu salli sisse laiali ja ka kuivab üsna kähku, hoolimata sellest, et sall on kuuekihiline. “Ma ei ole veel kuskilt saanud paremat ilasalli kui see, mille ise tegin. Sall on lapsel kaelas imepehme ja ilusti lõua all – nii et ka hammaste tuleku kõrghetkel ei voola ila mööda kaela riieteni, vaid saab ilusti salli sisse püütud,” ütleb Paju.

VÕRDLUS

Riidest mähkmete eelised Ege Paju tehtud sisumähkmed on erilised, sest need on “vormi õmmeldud”, ent tema teada maailmas esimesed sellised ilma soonivate kummideta jalgade ja tagumiku ümber. Kui enamasti on sisumähe ristkülikukujuline õigest kangast tükk, mis käib pealismähkme sisse, siis “vormi õmmeldud” tähendab, et Paju toode ongi juba mähkme kuju ja kinnitustega ning on alla panekuks valmis. Aga et riided märjaks ei saaks, on sellele ümber vaja veekindlat pealismähet, mida Paju sõnul Eestis teeb meriinost näiteks firma Ubin.

Mähkmete kangad on sellised, mida võib kuni 60kraadises vees pesta, see on piisav bakteritest vabanemiseks. Ettevõtja nendib, et on olukordi, mil pabermähkme kasutamine on vajalik, samas on tema arvates hea meeles pidada, et isegi üks riidest mähe, mida kasutada vaid korra päevas, hoiab aastas kokku 356 mähet. Lisaks peavad riidest mähkmed enamasti vastu mitu last ja vastupidiselt üldlevinud arvamusele kauem kui esimese pissini.

Paju sõnul peavad sisud vastu kaks kuni neli tundi ja öiste lisaimudega isegi 12 tundi ning mähkme kuju teeb ta sellise, mis sobiks nii vastsündinule kui ka kümnekilosele.

Riidest mähkmed

EKVILIBRIST

Riidest mähkmete sisude tegemiseks kasutab ta ökosõbralikku trikotaaži ja taaskasutusfroteed.

Imava frotee valikut selgitab Paju nii: “Mähkme sisse olen valmis panema ilma Ökotexi sertifikaadita ainult kasutatud kangaid, mitte laojääke – et kõik võimalikud kahtlased ained oleks mitmekümne pesuga juba välja pestud.”

Paju sõnul peavad lapse nahaga kokku puutuvad kangad olema eriti kvaliteetsed. “Praegus-

te mähkmete puhul on umbes 50 protsenti selline materjal, mis muidu raisku läheks. Ka lõikeid oleme loonud selliselt, et materjalikadu oleks võimalikult väike,” ütleb ta. Mähkmetest üle jäänud riidetükkidest plaanib ettevõtja tulevikus teha rinnapatju, meigieemalduspadjakesi ja majapidamislappe. Paju lubab, et tulevikus on igal tootel juures ka informatsioon, kui palju sellest on uus kangas ja kui palju uue elu saanu.

Ideaalne veekindel pealismähe on Weekingil veel kujunemas,

seni saab ettevõttelt osta vormi õmmeldud sisumähkmeid: “Tulevikus jõuan kindlasti ka katete tegemiseni, seni aga soovitan kõigil kasutada meriinovillaseid katteid või villapükse.”

Ta ütleb, et meriinost mähetele annab veekindluse ja mustust hülgava toime lanoliin. Ta soovitab umbes korra kuus neid katteid lanoliinitada – lanoliini ja natuke seepi sisaldavas vees üle öö leotada. Lanoliinkreeme saab osta apteegist või juba valmis leotussegu veebist.

Aednik

puukool, iluaiandus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus

Florist

lillekaupluse töö, lille- ja taimeseaded

Keskkonnaspetsialist Maastikuehitaja

Eesti fauna ja floora, loodushoid, jäätmemajandus

haljastus, sillutised, puit- ja kivirajatised aias

Tekstiilkäsitööline

õmblemine, tikkimine, kudumine, heegeldamine, unikaalne tekstiilkäsitöö

Siit leiab vajalikud lõngad ka mänguasjade tegemiseks!

Tule meile õppima!

www.aianduskool.ee

ETTEVÕTLUS

Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

odi marlimähkmed Oluline on Paju arvates meeles pidada, et meriinokate või villapüksid ei ole veekindlad, vaid vettpidavad. Kui sama pabermähkmega maganud lapse võib otse põrandale roomama saata, siis villapükste ja meriinokatete puhul saavad pikalt sama mähet kasutades need märjaks, sest sisumähe on küllastunud ja vedelik lihtsalt pressib ennast sealt läbi.

“Paljud riidest mähkmeid pakkuvad firmad kasutavad meriino asemel veekindlais välismähetes PUL-kangast, mis eritab plastijääke ka pestes ning nii jõuavad need lõpuks ikkagi merre,” selgitab Paju seda, miks üks materjal on parem kui teine.

Pabermähkmete asemel on säästlikum kasutada taaskasutatud riidest mässusid.

Pere arvelt tööd ei tee Ege tegutseb ettevõttes üksi, aga toetav perekond, kuhu kuuluvad kolm last, elukaaslane ja koer, aitavad sellele kõvasti kaasa: “Kolme ja poole aastaste kaksikute meelistegevus on emme kontoris juurdelõikuse laua all niidist ämblikuvõrku punuda ja pesamuna kannab praeguseks valdavalt Weekingi toodangut.”

Ilma elukaaslase Aadita Ege Weekingit ette ei kujutaks, sest kodus on kaks kolmeaastast, kes valdavalt kodused, ja beebi.

Enamik tööd saab tehtud kas öötundidel või pikema planeerimisega nädalavahetustel: “Olles ainuke inimene oma ettevõttes, siis ilmselgelt tuleb teha kõiki asju – nii olengi õmbleja-koristaja-raamatupidaja-turundusjuht-fotograaf!”

Weeking registreeriti oktoobris, kuigi mõtet veeretas Ege peas juba pikalt. Küsimusi tekitas, kas Eesti äärealal, pealegi veel n-ö mere taga, tasub üldse äri püsti lüüa. Ettevõtlusega oli ta tuttav vendade-isa sepi-

koja kaudu neid sotsiaalmeediaga aidates.

Esialgu on eesmärk Eesti piires ilasalle ja sisumähkmeid müüa. Hetkel saab tooteid temalt tellida interneti kaudu Etsy veebikeskkonnast ja läbi Instagrami. Ege Paju töökoda asub Saaremaal Leisis “ääreala äärealal”, nagu ta ise ütleb. Kuressaardegi on sealt pea 40 km. Pakiautomaadi abil saab aga kergesti kõik tellitud tooted saata kuhu vaja. “Minimaalsed püsikulud on alustavale ettevõtjale väga suureks abiks,” kinnitab ta.

Tuleviku kohta ütleb ettevõtja Ege Paju: “Aasta jooksul tahaks kaks kuni kolm plaanis olevat toodet veel välja töötada, seejärel vähemalt ühe täiskohaga õmbleja tööle saada.”

Et see õnnestuks, on tema arvates varem või hiljem vaja vallutada ka välisturgu, sest iseenesest pole riidest mähkmete tegijaid liiga palju. Firma nimigi sai selle järgi valitud, et sobiks nii Eestisse kui ka välismaale: “Elame Saaremaal – legendide järgi ka viikingite päritolu saarel. Weeking kõlab inglise keeles väga viikingi sarnaselt.

Briti inglise keeles võiks ühendit tõlkida kui “tilluke kuningas” ja USA inglise keeles “pissikuningas”, mis on ka jälle täiesti teemakohane ühendus.”

l

M A A M A J A N D U S 15

ME TEEME SEDA JÄLLE! KOGU KAUP TÕESTI

PALJU HÄID PAKKUMISI KUNI

KANGADZUNGEL XXL TALLINN, Tartu mnt 35 Tel +372 621 3105 E–R 9–19 L–P 9–17

MUSTAMÄE Mustamäe tee 12 Tel +372 656 2869 E–R 9–19 L–P 9–18

LAAGRI Pärnu mnt 558a Tel +372 600 3443 E–R 10–20 L–P 10–18

TARTU Turu 14 Tel +372 735 2277 E–R 10–20 L–P 10–18

PÄRNU Karja 6 Tel +372 443 1460 E–R 9–18 L 9–15

HAAPSALU Jaama 9 Tel +372 473 7034 E–R 9–18 L 9–17, P 9–15

KURESSAARE Kihelkonna mnt 3 Tel +372 621 5786 E–R 9–18 L 10–18, P 10–15

TALLINN-OUTLET Tartu mnt 35 2. korrus E–R 10–18 L 10–17

E-poes samuti kogu kaup kuni -70% www.kangadzungel.ee Üle 35€ ostudele e-poest Eesti-sisene transport pakiautomaatidesse TASUTA !

Kampaaniainfo www.kangadzungel.ee/kampaaniad

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 1 (86) 20. veebruar 2020

WERNECO OÜ KESKLIIGENDIGA LAADURID www.norcar.ee

Teraviljakäitlusseadmed Kuivatiprojektide erilahendused Pakume toimivaid lahendusi Kontakt: www.werneco.ee Tel 5801 3334 priit@werneco.ee

Norcar BSB Eesti AS • Rebase 16, 79702 Prillimäe, Raplamaa +372 526 7524 • info@norcar.ee

S

VÕTA

ASTU ME V

TELL

IM

K VADE E K I US