Maamajandus nr 2 (märts 2020)

SHUTTERSTOCK

n MAAKARJA saab 100aastaseks

SELTS

LIHAKARJALT PIIMAKARJAKS?

n

Iirlased teevad nii.

on võimalik parandada

n EESTI PIIMATOODANGU viis Euroopa teiseks tipparetus

SVEN ARBET

MULDA

26. märts 2020 Nr 2 (87)

DeLaval VMS Seeria ™

VMS V300 Vera lüpsisüsteem ™

VMS V310 Christian’i lüpsisüsteem ™

VMS ™V310-ga laieneb tootlikkuse eelis ka järgmise lehmade põlvkonnale.

Progesteroonipõhine proovivõtmine ja analüüs lisavad tiinuse ja inna tuvastamise ülesannete loendisse, mida need uudsed süsteemid suudavad automaatselt täita.

Kaks saada olevat DeLavali VMS™ seeria mudelit, annavad sulle võimaluse valida enda farmi ootustele ja vajadustele sobiva automaatlüpsisüsteemi. V300™ ja V310™ põhifunktsioon on tagada, et lehmad saaksid lüpstud vastavalt nende potensiaalile.

DeLaval

VMS V300 ™

Automaatne lüpsisüsteem

DeLaval

VMS™ V310 Automaatne lüpsisüsteem

Sigimise haldus ”RePro”

"Suurim mõju on olnud lehmade toodangu tasemele"

"Enne kasutasime ultraheli, nüüd ütleb RePro, kes on tiine"

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Põldudel algas toidujulgeoleku tagamine Väetisekotid seisavad põllu veeres ning traktorid töötavad juba nädal aega, et rohumaid ja taliviljaoraseid turgutada.

Kahjuks on viimased, tõusva heaolu ja linnastumise aastad, süvendanud suhtumist, et väetise kasutamine on keskkonnale ja inimeste tervisele ohtlik. Toidud sisaldavad nitraate ja muid toitainete jääke, väetis imbub kraavidesse ja põhjavette, jõudes sealtkaudu Peipsi järve ja Läänemerre ning soodustades nende eutrofeerumist – kui nimetada vaid mõnd levinumat etteheidet.

Tahaks väga loota, et neid etteheiteid jääb nüüd vähemaks.

Täna ei tea meist veel keegi, kui kaua on piirid kinni või mis saab kaubavedudest. Selleks et kõik, kes poest toitu ostavad, võiksid kindlad olla, et seda alati jätkub ning hädavajalik söögikraam kauplustest otsa ei saa, peab meie isevarustatus elutähtsate toidukaupadega olema selge.

Eesti muldadest läheneb vaid paarkümmend protsenti 50 boniteedipunktile, mis on pool Euroopa ja kolmandik maailma parimate põllumuldade väärtusest. Niisiis on selleks, et tagada toidujulgeolek, vaja lisaks korralikule mullaharimisele ja pinnase elurikkust säästvale külvikorrale, mida Eesti põllumehed nagunii rakendavad, vaja ka tarka väetamist.

Iga põllumees peab tegema korra viie aasta jooksul mullaanalüüsid. Mõned, näiteks viljelusvõistlusel osalejad, teevad seda sagedamini. Lisaks on kaasaegsed põlluharimisriistad sellised, mis koguvad ka ise mulla kohta andmeid.

Niisiis tunneb iga maaharija oma muldi juba päris hästi ning teab, millistest toitainetest tema ühel või teisel põllul puudus on. Vastavalt sellele valib ta väetised, sest ka neid on laias valikus ja erineva koostisega.

Head väetised on ka kallid, nii et igaks juhuks igale põllule iga väetist ei hakka keegi külvama. Seda tehakse väga täpselt, et tagada igalt põllult ja rohumaalt maksimaalse mahu ning kvaliteediga saak.

Hea saak põldudelt ja rohumaadelt on aga just see, mis tagab kriisiaegadel ja eriolukordades Eesti toidujulgeoleku.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (87) 26. märts 2020

Maatõugu tuleb hoida nagu 20. aprillil saab Eesti Maakarja Selts saja-aastaseks. Juba 25 aastat on seltsi tegevust ja eesti maakarja käekäiku juhtinud Käde Kalamees. Nüüd on ta tööd üle andmas seltsi uuele juhile Ege Raidile.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

”Eesti maakari on Eesti maarahva kultuuripärand. Ta on elanud sajandeid meiega koos siin karmil Eestimaal, talunud samuti ebaõiglast kohtlemist, andnud elujõudu ja toitu meie esivanematele. Eesti maatõug on vanim kohalikku päritolu aborigeensest karjast aretatud piimaveisetõug,” kirjutatakse maakarja kodulehel.

Maakarja, seltsi ning aretust tutvustavad Eesti Maakarja Seltsi (EK) juhid Käde Kalamees ja Ege Raid. nnn Kuidas on arenenud maa­kari?

Kuigi maakari on siin olnud tuhat aastat, on aktiivne tegevus selle aretuseks ja kaitseks toimunud kahjuks vaid kahel perioodil: 1920–1940 ja viimased kolmkümmend aastat, kui selts taasasutati 14. oktoobril 1989.

Pastor August Wilhelm Hupel kirjeldas juba 1777. aastal Eesti talude karjalautasid ja seal peetavaid lehmi. Veiseid peeti tema hinnangul madalates pimedates sõnnikulautades koos teiste koduloomadega. Kevadel laudast välja minnes suutsid nad vaevalt käia, kuid kosusid ruttu, ehkki karjamaad olid viletsad: vihmastel aastatel üle ujutatud ning põua-aastatel paljaks kõrbenud.

Wilhelm Christian Friebe kirjutas 1794. aasta Liivimaa üldajaloo raamatus, et lehmade väike produktiivsus oli tingitud ka nende liiga varasest paaritamisest. Taludes ei eraldatud kunagi lehm- ja pullvasikaid üksteisest.

Tol ajal peeti veiseid peamiselt kahel põhjusel: sõnniku saamiseks, ning härgasid ja pulle kasutati põllu- ja veotöödel, kuna kõik ei saanud endale lubada kallist hobust. Piima saamine oli teisejärguline. 500–800 kg piima aastas oli peamiselt või tegemiseks.

Millal olukord muutuma hakkas?

Esimest korda mainiti kohaliku karja parandamise vajadust 1803. aastal. 1816. aastal soovitas teadlane Friedrich Schmalz kohaliku veise parandamist hea söötmise ja puhasaretusega. Ulatuslikult hakkas maakarja parandama mõisnik Zuckerbecker 1845. aastal.

Kuigi näiteks Piistaoja talus peeti maakarja karjaraamatut juba varem, sai sihikindel aretustöö eesti maatõu loomiseks alguse 1910. aastal, mil Aleksander Lilienblati eestvedamisel toodi Eestisse läänesoome tõugu sugupulle ja hakati neid kasutama regulaarselt.

Eesti maakarja sihipärast uurimist alustati 1913. aastal profes-

sor Aleksander Liskuni eestvõttel. Korraldati ekspeditsioon tüüpiliste kohalike veiste leidmiseks.

Mõõdeti kokku 1315 veist, neid iseloomustas väike kasv (320 kg), turja kõrgus oli 111 cm ja rinna sügavus 60 cm. Tõuraamat seati sisse 1914. aastal ning 1920. aastal loodi Eesti Maakarja Selts.

Esimene sissekanne eesti maa­ karja tõuraamatusse tehti 20. augustil 1914. Juba siis pidid puhtatõulised lehmad vastama kindlatele tõutingimustele: tõestatud põlvnemine, valkjas-punane värv, kindlad toodanguandmed.

Samad nõuded on ka praegu, kuid ühe erandiga: tänapäeva eesti puhtatõuline maaveis on geneetiliselt nudi, mis on saadud enam kui saja-aastase aretustöö tulemusena. 1926. aasta tõuraamatu kannetes oli B-osa maakarja 439 lehmast 161 sarvilist.

Dokumenteeritud andmetel oli eesti maakarja lehmade arvukus kõige suurem aastatel 1938– 1939, mil tõuraamatusse oli kantud 1940 puhtatõulist lehma. Alates 1946. aastast algas aga pidev vähenemine. Algul peeti maakarja veel mitmetes kolhoosidessovhoosides, sealhulgas enim Pärnumaal Pärivere sovhoosis.

Aga seoses sotsialistliku võistlusega piimatoodangu tõstmiseks sattus maatõug 1980.–1990. aastatel hävimisohtu.

Kuidas olete suutnud maalehmade arvukust säilitada?

Eesti Maakarja Seltsi taasasutamisest alates hakati suuremat

Eesti maakari Lehmade arv maakonniti

HARJU

16

127

6

LÄÄNE-VIRU

6

38

LÄÄNE

HIIU

IDA-VIRU

82 53 RAPLA

5

JÄRVA JÕGEVA

112

187 PÄRNU

16

66

SAARE

TARTU

VILJANDI

KOKKU 762

26 Allikas: EK selts

tähelepanu pöörama tõuaretustööle, samuti kasvas maatõugu loomade omanike ja seltsi liikmete arv.

1993. aastal kanti eesti maakari ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (Food and Agriculture Organization of the United Nations – FAO) ülemaailmsesse ohustatud tõugude nimekirja.

Maakarja seltsi liikmete arv oli suurim 2005. aastal – 196 liiget üle vabariigi, ja neist tegi jõudluskontrolli 172 majapidamist.

Seoses Euroopa Liitu minemisega ja jõudluskontrolli kohustuse kaotamisega VTA poolt vähenes jõudluskontrollis olevate veiste arv pidavalt, olles madalaim 2013. aastal, 342 tõuraamatu lehma jõudluskontrollis.

Järkjärguline arvukuse suurenemine algas osaliselt tänu riigi toetusele ohustatud tõugude kasvatajatele ja muidugi maakarja entusiastidele, kuid 1938. aasta tasemeni on veel pikk maa minna.

2019. aasta lõpuks oli Eestis registreeritud 715 puhtatõulist (227 A-osa ja 488 B-osa, neist jõudluskontrollis 476 tõuraamatu

TUT VUSTUS

Taastasin loomakasvatusteadmised rohujuure tasandilt Alates 1. oktoobrist 2019 olen valitud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi uueks tegevjuhiks. Olen viimase kolme aasta jooksul tutvunud eesti maakarja kasvatajate murede, rõõmude ja tegevusega. Selgunud on kahjuks, et hetkel on muresid rohkem kui rõõmusid.

1990. aastal lõpetasin Eesti Põllumajanduse Akadeemia zooinseneri teaduskonna. Pärast lõpetamist töötasin veidi aega Ülenurme Sovhoosis.

1991 pidin kolima Tallinna ning kuni 2009. aastani töötasin kontoritööl.

Mitukümmend aastat tagasi omandatud haridus andis ainult dokumendi, kuid tõeline haridus ja teadmised tulid viimase kümne aasta töökogemusest. Alustasin Eestimaa Talupidajate Keskliidus asendustalunikuna lehmade lüpsmisest, liikusin 2011. aastal edasi ASi Metsaküla Piim suurfarmi loomakasvatusjuhiks, tänu millele omandasin palju teadmisi erialakirjandusest, koolitustest ja praktilise töö käigus. Alates 2017. aastast olen aga töötanud peamiselt eri projektidega, sh eesti maakarjaga.

Käde Kalamees on nende aastakümnetega teinud tohutu töö ja ega teda olegi võimalik kellelgi asendada. Loodame, et ta ikka jätkuvalt Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegemistest osa võtab ning oma teadmisi ja oskusi jagab.

EGE RAID

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049

lehma) lehma ning 558 puhtatõulist lehmikut. Need kaks numbrit on alates 2014. aastast tasapisi kasvanud.

Kuidas on aretusmaterjaliga?

Sugupullidega on seis natukene kehvem. 1939. aastal tegutses Eestis 149 eesti maatõu pullijaama, kus oli kasutuses 125 pulli, kes paaritasid 7645 lehma.

2019. aasta lõpuks oli meil 23 majapidamises 29 sugupulli, kellest 26 olid aktiivses kasutuses.

Eesti vanim tõupull Vapsik peab kena pensionipõlve Nigula Looduskaitsealal ning saab maikuus juba 17aastaseks.

Aeg on edasi läinud ja pullidega paarituse asemel kasutatakse kunstlikku seemendust. Hetkel on kasutuses seitsme pulli sperma, keda kasutatakse 118 majapidamises.

Pullide kasvatamine ei ole kerge ning üha raskem on leida majapidamisi, kes oleksid nõus spermapullide kasvatamisega. Õnneks on meil selline ettevõte nagu ETKÜ, kes võttis kasvatada neli eesti maatõugu spermapulli.

Mis on suurimad probleemid?

Tõu kaitse ja riigi panus sellesse. Euroopa Liidu riigipead leppisid 2010. aastal kokku, et aastaks 2020 tuleb peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning liit võttis kohustusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Töötati välja visioon 2050. aastaks.

Eesti on liitunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ning võtnud kohustuse ohustatud tõugude arvukuse säilitamiseks ja aretamiseks, kuid kahjuks on kogu see vajalik tegevus jäänud tänamatult väikeseks.

Siiani on eesmärgid selgusetud: kas riigil on huvi Eesti vanima piimaveisetõu säilimise ja aretuse vastu, et ta muutuks tarvilikuks põllumajandusloomaks, või on eesmärk säilitada vaid minimaalne isendite arv bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks? Senist tegevust jälgides tundub, et tegu on pigem n-ö osalise konserveerimisega.

Juba kogutud embrüote ja sperma hoiustamist pole peetud vajalikuks ning see toimub vaid

3 PÕLVA

17

VALGA VÕRU

tänu ETKÜ vastutulelikkusele.

Kaotatud on maakarja kui piimaveise jõudluskontrolli kohustus.

Ning kõige absurdsem on veel jõudluskontrollis olevate EK loomade lahterdamine: mingil kummalisel põhjusel leiab VTA, et EK tõuraamatu lisasse R2 kantud lehmad ei kuulu toetuse alla. Kes vastutab jõudluskontrollis mitte olevate maatõugu tõuraamatu veiste põlvnemisandmete hoidmise (VTA tekitatud probleem) ja lisaks kõikide maatõugu kuuluvate R2 loomade andmete hoidmise eest, kui selleks ei eraldata niigi väikest (euro looma kohta aastas) tasu?

Miks maakarja üldse vaja on, piima annavad nad ju holsteinist ja punasest tõust vähem?

On jäänud mulje, et Eestis ongi ainult kaks piimatõugu, sest ürituste ettekannetes (nt piimafoorum) ei mainita kunagi maakarja.

See on äärmiselt kurb. Jah, hetkel ei suuda ta konkureerida toodangu mahus ei holsteini ega punase tõuga, kuid mitte kumbki nendest tõugudest ei suuda konkureerida maakarja piima kvaliteediga.

Maatõug on kiire arenemisvõimega, targale aretustööle tuginedes on maatõugu lehma piimatootmise potentsiaal viidud juba 6–8 tonnile aastas ja näiteks rekordlehm Pipi lüpsis 2014. aastal neljandal laktatsioonil 12 700 kg piima. Arvukuselt nii väikese tõu puhul on see väga hea tulemus. Üle 20 lehmaga maatõu farmides (neid on praegu viis) on keskmised piimatoodangud üle 5–6 tonni aastas. Maailmas me selliseid häid piimatoodangu näitajaid ohustatud tõugudel ei leia.

Vanad tõud on uutest vastupidavamad ja vähenõudlikumad.

Nad on säilitanud rasketes oludes ellujäämiseks olulisi omadusi: pikaealisus, viljakus, hea emainstinkt, kerged poegimised, vastupidavus haigustele ja parasiitidele.

Traditsioonilised tõud kannavad väärtuslikke geneetilisi omadusi, mida meil võib tulevikus väga vaja minna. Loomade geneetilised ressursid on põlluma-

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 2 (87) 26. märts 2020

laulupidu

l

M A A M A J A N D U S 3 ARGO INGVER

KÄDE KALAMEES

Paljude maakarja lehmade isa, pull Vapsik.

jandusloomade arengu peamine bioloogiline kapital. Nii kindlustab geneetiline mitmekesisus meie varamu tuleviku ning tagab põllumajanduse turvalisuse.

Mida suurem on liigiline, sordiline, tõuline ja geneetiline mitmekesisus, seda rikkam on ka meie elukeskkond.

Looduslike ressursside liigne tarbimine kahjustab kogu planeedi ökosüsteemi. Ressursid on piiratud ning peame õppima neid jätkusuutlikult ja säästvalt kasutama, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

Eesti maatõugu veis on mõõtudelt ja kehamassilt 25–30% väiksem kui suured piimaveisetõud.

Ta vajab 20% vähem ruumi nii

laudas kui karjamaal. Ta vajab ka 13–18% vähem sööta kui suured piimaveisetõud ning tarbib piimatootmiseks 30% vähem vett.

Tal on unikaalne bioloogiline võime kasutada söödas olevat energiat piimatootmiseks, selle asemel et seda sõnnikuna väljutada. Maalehm toodab 24% vähem läga ja sõnnikut kui teised tõud, mis tähendab vähem lämmastikuühendite (ammoniaagi) lendumist keskkonda, samuti väiksemat sõnniku- ja lägahoidlat.

Eesti maatõug on meie kultuuripärand, põlistõug, keda tuleb säilitada ka meie tulevastele põlvedele. Nii nagu me hoiame oma loodust, ajaloolisi hooneid, rahvalaule ja -tantse või laulupidu.

Käde Kalamees on eesti maakarja eest seisnud juba rohkem kui veerandsada aastat.

LUPJAME FARME ja TÖÖSTUSHOONEID Lupjamine on oluline sanitaarse keskkonna looja.

Lupjamine desinfitseerib pinnad ja hävitab haigusetekitajaid.

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST

METSAKINNISTUTE OST

KASVAVA METSA OST ÜMARPUIDU KOKKUOST

METSAKINNISTUTE OS

METSATRANSPORDI ÜMARPUIDU KOKKUOS TEENUS Ülelubjatud pinnad annavad lisaks ruumile juurde oluliselt valgust ja parandavad seeläbi igat töökeskkonda.

Farmide Lupjamine OÜ │ tel 5300 0003 lupjamine@gmail.com

METSATRANSPORDI METSAMATERJALI TEENUS LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

4 M A A M A J A N D U S l S I S U T U R U N D U S

Nr 2 (87) 26. märts 2020

Taimekasvataja, mis toimub sinu põllul?

Knowledge grows

Yara Megalab pakub taimekasvatajatele võimalust analüüsida nii oma mulda kui ka põllul kasvavat kultuuri. Mullaanalüüs on ideaalne abivahend, mis annab infot toitainete sisalduse kohta mullas, samuti saab teavet teiste väetamist mõjutavate tegurite kohta, nagu pH ja CEC. Leheanalüüs on kiire võimalus saada tagasisidet kultuuri hetkeseisundi kohta ja aitab langetada otsust puudushaiguste ennetamiseks või ravimiseks.

valida õiged, omavahel sobivad tooted ja vältida üleväetamist. Kõik selleks, et saagitulemused vastaksid ootustele, põllumaa ei väsiks ja keskkond oleks hoitud.

Yara Megalabi eelised

Yara Megalab Yara Megalab (Yara Analytical Services) asub Inglismaal Pocklintonis. Analüüsid liiguvad turvalise veebipõhise süsteemi abil, mis töötab 365 päeva aastas, 24 tundi ööpäevas. Tulemused on kiiresti kättesaadavad e-posti teel, mis teeb teenuse kasutamise väga mugavaks. Teenus loodi juba 1990. aastal, mis tähendab 30-aastast kogemustepagasit. Eestis alustati pilootprojektiga paar aastat tagasi koostöös KEVILI Põllumeeste ühistuga. Möödunud hooajal liitus ka Baltic Agro AS ja analüüside tegemine kogus põllumeeste seas üha populaarsust. Käesoleval aastal on võimalik leheproove saata ka Scandagra Eesti AS-i kaudu.

Kasu põllumehele Põllul lihtsalt ringi kõndides ei saa tegelikult mulla ja taimede tervisest adekvaatset pilti. Selleks hetkeks, kui puudus – näiteks vasepuudus – on silmaga nähtav, on toitainete defitsiit juba väga suur ja kahju saagile tekitatud.

Põllumehe jaoks on olulised kaks märksõna: ennetamine ja ravimine. Mullaanalüüs on ennetamiseks ideaalne abivahend, sest seda võiks teha reeglina iga 3–5 aasta tagant. Mullaanalüüside tegemiseks on hea aeg kas kevadel enne hooaja algust või sügisel pärast saagikoristust. Tulemustest selgub mulla toitainete tase ja ka teised väetamist mõjutavad tegurid, nagu mulla happesus (pH), katioonide neelamismahutavus (CEC) ning lupjamisvajadus.

Ka leheanalüüs annab võimaluse toitainete puuduste ennetamiseks ja samal ajal – kui taimedel on mõnest elemendist puudus – saab analüüsi abiga täpse pildi taimede hetkeolukorrast ning vajadusel on võimalik puudushaigusi ravida. Näiteks teravilja puhul on Yara Megalabis tehtud analüüsid näidanud, et üldiselt oskame oma taimi toitainetega hästi varustada, kuid mikroelementidele pööratakse vähem tähelepanu – 2019. aasta kevadised proovid tuvastasid 90 protsendil talinisudest vasepuuduse. 70 protsenti leheanalüüsidest näitas ka tsingipuudust. Samuti oli üllatuseks teraviljade booripuudus, millest siiani palju ei teatud.

Kuigi suurem osa proovidest võetakse kevadel, et reageerida kiiresti põllul tegelikult toimuvale, on mõistlik oma taimi analüüsida ka sügisel. See annab võimaluse rahulikumal talvisel ajal oma taimekaitse- ja leheväetusplaane kohandada –

Yara Megalabi suur eelis on lehe- ja mullaanalüüside tõlgendamine ning nende alusel põllumehele konkreetsete väetamissoovituste andmine.

Samuti pakutava teenuse kiirus. Põllumeestele on kiirel tööperioodil oluline, et võetud proovide tulemused saabuksid võimalikult kiiresti. Yarast saab vastused üldjuhul 4–5 tööpäeva jooksul, mis annab probleemide korral võimaluse kiiresti reageerida.

Teenuse kasutamine on tehtud äärmiselt mugavaks: kui proovid on kokku kogutud ja Inglismaale saadetud, antakse e-posti teel kultuuride kaupa iga elemendi kohta tagasisidet, kus tuuakse eraldi välja hinnangud erinevate toitainete kohta ja nende järel soovituslikud käigud olukorra parandamiseks.

Analüüsid on usaldusväärne meetod hindamaks toitainete puudujääki mullas ja lehtedes ning nende tulemuste järgi saab valida õigeid väetamisnorme.

Nii ei väetata põldu üle, hoitakse keskkonda ja kasvatajale tähendab see tegelikku majanduslikku kasu.

Lähemalt saab Yara teenuste ja rakendustega tutvuda kodulehel www.yara.ee.

Peale selle leiab sealt juhised mulla- ja leheproovide korrektseks võtmiseks.

Nr 2 (87) 26. märts 2020 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee

TAIME K A S VAT US

l

M A A M A J A N D U S 5

RAIVO TASSO

Kui põllumehel sõnnikuhunnikut lauda taga pole, on abiks biopreparaadid.

2020

VILJAKASVATAJAD TAAS VÕISTLEMA! KORRALDAJAD KUULUTAVAD VÄLJA VILJELUSVÕISTLUSE 2020 VÕISTLUSE EESMÄRK on leida ja jagada uusi teadmisi ning kogemusi parimate saakide kasvatamiseks.

VÕITJAD selgitatakse saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse alusel.

Mulda aitavad parandada

BIOPREPARAADID

Saagi planeerimine algab mullast, sest kõik, mis vilja koristades põllult ära viiakse, tuleb sinna tagasi anda.

Rammus ja hooldatud muld aitab parandada saagikust ning kvaliteeti.

HELINA MÄRTMANN Baltic Agro nõustaja

KERTRUD JAESKI Baltic Agro nõustaja

ANNIKA JÕEMAA Baltic Agro nõustaja

Maailmas on trend, et mullad kipuvad orgaanilise süsiniku sisalduse poolest vaesuma.

Mineraalväetiste kasutamisega täiendame mulla mineraalsete toiteelementide varusid, ent oluline on toetada ka mullas elavaid kasulikke mikroorganisme. See loob eeldused mulla struktuuri jm omaduste paranemiseks ning võimaldab taimedele soodsama kasvukeskkonna. Mikroorganismid abistavad taimi toitainete lahustamisel ja omastamisel, vastutavad süsiniku, fosfori ning paljude teiste toitainete ringe eest, aitavad viljakat huumuskihti säilitada.

Huumus on mulla olulisim kvaliteedimärk, mille üheks tähtsaimaks komponendiks on huumushapped. Need omakorda jagunevad humiinhapeteks ja fulvohapeteks, mis tekivad orgaanilise aine lagunemisel ning moodustavad huumuse aktiivse osa.

Ajast aega on mullaviljakuse parandamise eesmärgil põllule sõnnikut veetud, ent kõigil taimekasvatajatel seda võimalust kahjuks ei ole. Seetõttu on tänapäeval kasutusele võetud ka-

sulikke mikroorganisme ja huumushappeid sisaldavad preparaadid, mis on hea alternatiiv.

BioSpektrum rikastab Mullaorganismide elutegevuse soodustamiseks on hea lahendus BioSpektrum, mis sisaldab looduslikult mullas esinevaid mikroorganisme. Tootes sisalduvad bakterid ja seened (Bacillus spp., Thiobacillus spp., Azotobacter spp. jt) aitavad parandada mikro- ja makrotoitainete omastamist, mikrobioloogilist aktiivsust ning mulla struktuuri.

Lisaks sisaldab BioSpektrum mükoriisaseeni, mis loovad taime juurega sümbioosi ning toimivad juure pikendusena. Tänu sellele on taim võimeline sügavamatest mullakihtidest toitaineid ja vett omastama ning suudab ebasoodsatele kasvutingimustele paremini vastu pidada. Mükoriisaseened toodavad ka glüko­ proteiin-globuliini, mis ühendab väikesed mullaosakesed suuremateks agregaatideks, parandades seeläbi mullastruktuuri.

Möödunud hooajal näitas ettevõttes Perevara AS rajatud pika­

ajaline mulla parandamise katse BioSpektrumiga positiivset tulemust. BioSpektrumit pritsiti aprillis talinisupõllu ühele osale kulunormiga 0,5 l/ha. Toode sobib paagisegusse kevadiste pestitsiididega. Oluline on, et toode jõuaks mullale ja taimik ei kataks pritsimise hetkel kogu mullapinda.

Esimese katseaasta kokkuvõtteks andis BioSpektrumiga töödeldud katseala 0,94 t/ha enamsaaki ja 126,33 eur/ha puhastulu. Pärast saagi koristust pritsiti kevadel BioSpektrumit saanud põlluosale taimejäänuste lagundamiseks ja läbi selle mulla toitainetega rikstamiseks BioSplitot kulunormiga 1 l/ha.

Samasugune katse on rajatud ka ettevõttes Kasti Teravili OÜ.

BioSpektrumit pritsiti taliodrapõllu ühele osale mai lõpus kulunormiga 0,5 l/ha. Esimesel katseaastal andis BioSpektrumiga töödeldud ala 1,11 t/ha enamsaaki ja 143,06 eurot/ha puhastulu.

Erinevate biopreparaatide mõju taimedele ja mullale on pikaajaline. Toetades mulda ja seal elavaid kasulikke organisme, on võimalik koristada kõrgemat ja kvaliteetsemat saaki ning tagada ebasoodsatele kasvutingimustele parem vastupidavus.

Humistar asendab sõnnikut Mulla viljakuse parandamise eesmärgil sobib kasutada ka Hu­ mi­stari. Tegu on huumushap-

Mullaviljakuse parandamiseks on põllule sõnnikut veetud, ent kõigil taimekasvatajatel seda võimalust pole.

Seetõttu on kasutusele võetud kasulikke mikroorganisme ja huumushappeid sisaldavad preparaadid.

M U L L AV I L J A K U S

Pikaajaline mulla mikrofloora aktiveerijate katse Esimese katseaasta saagikuse tulemused PEREVARA AS, TALINISU BioSpektrum, 0,5 l/ha 7,95 t/ha Kontroll 7,02 t/ha Enamsaak 0,94 t/ha KASTI TERAVILI OÜ, TALIODER BioSpektrum, 0,5 l/ha 7,93 t/ha Kontroll 6,82 t/ha Enamsaak 1,11 t/ha KUUSIKU KATSEKESKUS, TALINISU OrganiQ, 200 kg/ha 9,70 t/ha Kontroll 8,30 t/ha Enamsaak 1,40 t/ha

peid sisaldava mulla huumusseisundi parandajaga. Sellel on oluline roll kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.

Huumushappeid peetakse süsihappegaasi ja toitainete allikaks mullas. Need parandavad mulla võimet siduda toitaineid ja suurendavad happeliste muldade puhverdusvõimet. Huumushapped jagunevad humiinhapeteks ja fulvohapeteks, viimaste suhe on tootes põllumulla koostisele kõige ligilähedasem.

Humistar kontsentreeritud humiinhapete preparaadina aitab kaasa mulla orgaanilise aine lagunemisele, rikastab mulda toiteelementidega, muudab fos­ fori raskesti lahustuvad ühendid taimele kättesaadavaks, parandab mulla õhustatust, vee sidumise võimet ja stimuleerib taimede juurekava arengut.

Kui võrrelda Humistari orgaanilise väetisega, siis Humi-

SELLEKS ET OSALEDA • Valige palun välja oma parim põld (maksimaalselt 2), mille pindala on vähemalt 10 hektarit.

• Oodatud on kõik kombainiga koristatavad kultuurid.

• Registreeruge hiljemalt 10. juuniks aadressil: https://eagro.co/viljelusvoistlus • • • •

Võistluspõlde külastatakse juulis-augustis.

Kohtunikeks ja ekspertideks on teadurid ja konsulendid.

Kohtunike kohalolekul mõõdetakse saagikus ja võetakse proovid.

Tulemusi ja kogemusi tutvustatakse lõpuseminaril novembris.

Võistlust ja lõpuseminari toetavad maaeluministeerium ja PRIA.

star on 20 korda rohkem kontsentreeritud. Kulunorm on Humistari puhul tunduvalt väiksem kui orgaanilise väetise puhul. Kui mõjuaegu võrrelda, siis orgaanilisel väetisel kulub tunduvalt pikem aeg, et kogu efekt mulla viljakusele avalduks.

Kevadel soovitame Humistari segusse Ruter AAga, kuid oluline on jälgida, et taimik ei kataks pritsimise hetkel kogu mullapinda ega takistaks Humistari jõudmist mullale. Koos manustatuna soodustab Humistar ka Ruteris sisalduvate elementide omastamist.

Koostöös Kuusiku Katsekeskusega on Baltic Agrol rajatud pikaajaline Humistari katse.

Kasvuaegne väetamine ja taimekaitse on kõigil variantidel olnud ühesugune, erineb vaid saagi koristusjärgne mulla töötlemine eesmärgiga kiirendada taimejäänuste mineraliseerumist.

Esimese variandi puhul kasutati 200 kg/ha ANi, teises variandis 5 l/ha Humistari ja kolmandas variandis 10 l/ha Humistari. ANi on antud katses käsitletud kui kontrollvarianti.

Tulemusi hinnates on näha, et kõik töötlused on andnud märkimisväärselt kõrgema saagi, võrreldes kontrollvariandiga. Humistari efekt joonistub eriti hästi välja põuastes ja keerulistes tingimustes, olles hea abimees saagi kindlustamisel (2016. ja 2018. aasta tulemused).

Tänu hästi arenenud juurekavale ning struktuursele ja viljakale mullale on taim võimeline toitaineid ja vett paremini kätte saama. Aasta 2017 oli taime kasvuks soodne, esines optimaalselt sademeid ning päikest, seetõttu jäi ka Humistari mõju tagasihoidlikumaks.

Humistari kasutamine võimaldab teenida täiendavat tulu. Analüüsides aastaid 2016–2019, andis kõige enam puhastulu hektari kohta Humistari kasutamine normiga 5 l/ha. Nelja aasta enamsaak saadi küll suurim Humistari 10 l/ha normi kasutamisel, kuid kulude ja tulude hindamisel on kõige kasumlikum norm 5 l/ha.

Populaarne linnusõnnik Üheks väärtuslikumaks sõnniku liigiks toiteelementide konsentratsiooni ja omastatavuse poolest loetakse linnusõnnikut (sh kanasõnnikut).

Preparaadi OrganiQ puhul on tegu fermenteeritud graanulväetisega, mis on väetisekülvikuga hästi laotatav ja laguneb niiskuse olemasolul kiiresti.

Väetis sisaldab kultuurtai­ me­dele kõige olulisemaid mak­ ro- (N, P, K) ja mikroelemente (Ca, Mg, B, Mn, Mo, Cu ja Zn).

Kuusiku Katsekeskuses alustati 2018. aasta sügisel pikaajalise katsega, hindamaks OrganiQ mõju kultuuride saagikusele ja mulla viljakusele. Üle aasta lisatakse samale katsevariandile lisaks kompleksväetisele ka kombikülvikuga 200 kg/ha OrganiQut. 2019. aastal andis OrganiQu kasutamine talinisul 1,4 t/ha enamsaaki, tuues 183 eurot/ha puhastulu.

Väikese normi puhul võib OrganiQut laotada kombikülvikuga, et väetisegraanul satuks seemne vahetusse lähedusse ja toitainete omastamine oleks efektiivsem. Granuleeritud kanasõnniku OrganiQ kasutamisel muld ei hapestu (pH 6,9) ning toode ei sisalda patogeene ega umb­rohu­seemneid.

6 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (87) 26. märts 2020

Mobiilne segusõlm muudab põldude

Eesti põllumuldade lupjamisvajaduse rahuldamiseks on viimastel aastatel käiku lastud sisuliselt kogu koostootmis­ jaamades järele jääv tuhk, turule on jõudnud ka uudsed lubiväetised.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Aastast 2017 korraldatava krahv Friedrich Magnus von Bergi innovatsioonikonkursi üks nominente oli uuenduslik lubiväetis ning mobiilne segusõlm väetisesegude koostamiseks. Nimelt arendas OÜ Preesi mobiilse segusõlme ja koostas eri omadustega lubimaterjalidest tasakaalustatud toitainesisaldusega lubiväetise. Segusid on võimalik koostada vastavalt kliendi vajadustele, need praktiliselt ei tolma ning neid saab külvata ketaslaoturiga.

Kogu Väo jaama tuhk põldudele Puidu- ja turbaküttel töötava Väo koostootmisjaama tuhka lubiväetiseks töötleva ja kasutava OÜ Preesi juhataja Kalle Sommer räägib, et kolm aastat tagasi töötas ta

oma ettevõttes välja innovaatilise lahenduse muldade lupjamiseks, mille katsetused kinnitavad, et kas puidu- või põlevkivituha, paekivisõelmete ja dolokivipulbri kokkusegamisel saadav segu annab märkimisväärse panuse mulla happesuse neutraliseerimisel, muldade jätkusuutlikkuse parandamisel ja loodussäästliku majandustegevuse elavdamisel.

Sommer ei oskagi täpselt öelda, kuidas tema uue lubjasegu idee krahv Bergi konkursile jõudis, ta oskab vaid kahtlustada Sakus asuva põllumajandusuuringute keskuse peaspetsialisti Valli Loidet, tuntud muldade koostise uurijat ja lupjamise entusiasti. Seega oli Sommerile väike üllatus, kui ta sai teate, et lubjasegu ja selle tootmiseks kasutatav Pree­sis välja töötatud segusõlm on konkursi nominendiks üles seatud.

Levinud materjalid põldude lupjamiseks on tuhad, mis jagunevad põlevkivi- ja puutuhka-

P Õ L D U D E L U PJ A M I N E

Kaltsium hoiab mulla happesuse normi piires Mulla happesuse tasakaalustamiseks peab selle kaltsiumisisaldus olema vähemalt 1500 mg/kg.

Lubjatarve mullagruppidele sõltuvalt maakasutusest (CaCO3 kg/ha aastas): nnkerged mullad – põld 720, rohumaa 450; nnkeskmised mullad – põld 900, rohumaa 540; nnrasked mullad – põld 1100, rohumaa 630.

Taastuslupjamise käigus lubjatakse keskmiselt või tugevalt happelisi muldi eesmärgiga taastada muldade optimaalne (Ca – 1500 mg/kg) kaltsiumiseisund.

Säilituslupjamisega asendatakse mullast leostumise teel ja saagiga eemaldunud kaltsium, seda tuleb kasutada pindmise mullaharimise tingimustes, sest ülemine mullakiht, mis on ühtlasi seemnetele idanemiskeskkonnaks, hapestub kõige kiiremini.

Mineraalmullad, mille pH on 5,6–6,5, vajavad lupjamist, kui mulla kaltsiumisisaldus on < 1500 mg/kg; -normiga 3,1–4,5 t/ha CaCO3.

Lubjakivijahu võib mulda viia kogu tarbekoguse korraga, klinkritolmu ja tuhkasid anda jaotatult 1–2 aasta jooksul.

Rohumaadest on soovitatav igal aastal lubjata kolmandik 2–3 t/ha magneesiumirikka lubimaterjaliga.

Allikas: maaeluministeerium, MESi nõuandekeskus, Valli Loide

deks, ning sõelmed ehk kivijahud, mis tegelikult on killustiku tootmisest üle jääv produkt, selline fraktsioon, mida ehituses, näiteks täitematerjalina ja betooni valmistamiseks kasutada ei tohi.

Sõelmed omakorda pärinevad kas lubjakivist või dolomiidist.

Esimest tuleb praegu peamiselt Nordkalki Karinu ja Eivere karjäärist, magneesiumirikas dolokivist saadav agrolubi pärineb Röstla ja Raikküla karjääridest.

Viimasesse pani Prees kolme aasta eest püsti ka oma esimese lubiväetiste tootmise segusõlme. Teine lubjasegude valmistamise koht sai hiljaaegu valmis Jõgeva ja Viljandi maakondade piiril asuvas Röstla karjääris, seda eelkõige Lõuna-Eesti põllumeeste vajadusi silmas pidades, sest on ju teada, et Eesti lõunaosas on põllumullad iseäranis happelised ja vajavad lupjamise abil neutraliseerimist, samas kui valdavalt asub lubiväetiste tooraine karjääride ja põlevkivijaamade tuha näol just Põhja-Eestis.

Seega sõltub lubjasegude hind eelkõige transpordi maksumusest, mistõttu Kalle Sommer ei välista, et edaspidi rajatakse veel üks segusõlm kusagile Lõuna-Eestisse. Ta on välja arvestanud, et kui Võrru viia Narvast kolm tonni põlevkivituhka, teeb see hinna poolest sama välja, kui tellida Põltsamaalt Võrru neli tonni lubjasegu.

“Lubiväetise koosseisus peab olema nii kaltsiumi kui magneesiumi, kusjuures meie pakutav soovituslik vahekord on üks osa tuhka ja kolm osa sõelmeid.

Ehk siis, segame lubjasegusse 25% tuhka, 37,5% lubjakivi ja 37,5% dolokivi sõelmeid,” tutvustab Kalle Sommer klassikalist agrolubja koostise valemit.

“Käitleme kogu Väo elektrijaama tuha, umbes 6000 tonni aastas. Sealt tulevat puidutuhka lubatakse kasutada ka mahepõllunduses. Puidutuha hind on viimaste aastatega tõusnud ja lubjasegudesse läheb ka teiste Eesti koostootmisjaamade tuhk.”

Põlevkivituhas palju väävlit Nii ei saagi ühest karjäärist saadava materjali baasil kogu põllule sobivat lubjajahusegu too-

Puhtalt lubja­ kivikarjäärist võetavas materjalis on üldjuhul liialt palju kaltsiumi, dolokivikarjääris aga ülemäära palju magneesiumi. ta, sest komponendid peavad olema õiges vahekorras. Puhtalt lubjakivikarjäärist võetavas materjalis on üldjuhul liialt palju kaltsiumi, dolokivikarjääris aga ülemäära palju magneesiumi.

Sommeri sõnul aitaks mõnevõrra sagedasem lupjamine, aga korraga tuleks põllule viia siis väiksem kogus agrolupja.

See suurendab jällegi põllumehe kulusid lupjamisele. Lupjamise hind koosneb kolmest põhilisest komponendist – materjali hind, selle transport agrofirmasse ja lubiväetise põllule laotamine.

Põlevkivituhaga on nüüd, pärast Eesti Energia uue Auvere elektrijaama käikuandmist, toimunud Kalle Sommeri teada muutus – kui varem sisaldas

põlevkivikateldest tulev tuhk kuni 97% ulatuses kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) toimeaineid, siis uus Enefix sisaldab neid vaid 70% kandis, samas on suurenenud põlevkivituha väävlisisaldus.

Väävlit on muldadele küll tarvis, aga väävlil on lisaks ka omadus kaltsimumiühendeid sidudes mullast n-ö välja minna ja viia mullast nõndaviisi ära ka kaltsiumiühendid.

Tuha ja kivijahu segu püsib mullas kaua Eesti Energia teeb ka tuhapõhist lubiväetist graanulitena, mida saab pikema aja vältel laos säilitada ja mis põllule viies ei tolma, aga selle tootega on suund võetud pigem ekspordile, sest kodumaa põllumehele kipub graanullubi liialt kalliks minema. Ent graanulites sisalduv toimeaine ja selle vahekord on põhimõtteliselt sarnane teiste agrolubjasegudega, samuti võib eeldada, et graanullubi leetub vähem kui tavaline tuhk või tuhaga segatud sõelmed.

Kalle Sommer möönab, et karjääride sõelmetega on see

probleem, et tavaliselt nelja millimeetri suuruse silmaga sõelast läbi käiv fraktsioon on sageli suures osas just see jämedapoolne ning selle segunemine mullas võib olla kaunikesti pika vinnaga.

Sellise agrolubja toime on aeglasem kui ainult tuha põlluleviimise korral. Samas on see ka hea, sest kord juba mulda viidud lubjasegu avaldab seal mõju küllaltki pikka aega.

“Meie segu hea külg ongi see, et selles sisaldub erineva struktuuriga lubiväetist ning see mõjub mullas pikema aja vältel. Ja kuna meie mikseriga saab sellesse segada veel ka teisi mullale taimekasvuks vajalikke aineid, näiteks mikroelemente, siis saamegi väärtusliku agrolubja segu, mille saab ühe töökäiguga põllule viia,” selgitab juba ligemale kümme aastat põldude lupjamisega tegelnud Sommer. “Pakumegi farmeritele kas puhast tuhka või segu. Puidutuhk on oma koostise poolest põlevkivituhast n-ö vähem problemaatiline. Sellega ei teki väävlinormi lõhkiajamise ohtu, mistõttu oleme seda laotanud ka kuni viis tonni hektarile.”

TEHNIKA

Nr 2 (87) 26. märts 2020

lupjamise lihtsamaks PREESI OÜ

Suve lõpus ette võetud lupjamine säästab põllupinda ning aitab ka lubjasegul paremini mullaga seguneda.

Hea lubiväetis saadakse erinevate jäätmete kokkusegamisel.

Kalle Sommer hindab, et lubjasegu tuleb farmerile soodsamalt kätte kui tavalise tuha ostmine ja põllule laotamine, sest ühe töökäiguga saab põllule viia mitmesugused komponendid.

Tonni Preesi lubjasegu omahind ehk siis karjäärist väljamüügihind on 10–11 eurot. Eelmisel

aastal laotati seda segu umbes 2000 hektarile.

Lubi põllule enne kündi ja külvi Kesk-Eesti kõrgematel maadel põldusid hariv Aravete Agro on sel talvel viinud lubjasegusid ja

puhast tuhka eelkõige rohumaadele, sest seal kannatab masinatega tänavu paremini liikuda kui haritud põldudel.

Vanasti oli põhiline lupjamise aeg talvel, ent kuna viimased talved on silma paistnud eriti soojade ilmadega, siis on nii mõnigi agrofirma oma tegevusplaa-

ni muutnud ning eelistab lubjata külvikordade viljavahelduse käigus rohumaaks jäetud põlde enne kündi ja põllule uue kultuuri külvamist.

Samamoodi võib lupjamine otstarbekaks osutuda pärast viljakoristust kõrrepõllule, sest eeldatavasti on sel aastaajal põld siiski kuivem kui talvel.

Suve lõpus ette võetud lupjamine säästab põllupinda ning aitab ka lubjasegul paremini mullaga seguneda.

Tartumaal piimakarja pidava ja teraviljakasvatusega tegeleva OÜ Soone Farm agronoom Madis Tamm märgib, et eelistab lupja põllule viia suve teises pooles ja siis eelkõige nendele rohumaadele, mis sügisel lähevad vilja alla.

“Kuna me põldusid ei künna, vaid teeme otsekülvi, siis on eriti oluline, et põllupinda lupjamise käigus ei kahjustaks ja sellepärast püüame seda teha aasta kuivemal ajal, kui rohumaal ükskaks niidet juba ära tehtud. Vahel see õnnestub, teinekord mitte,” räägib Madis Tamm. “Mõ-

LUPJAMINE VIIB KASVULE

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks

Kontakt Maikel Jätsa, tel 5804 3839 sales.estonia@nordkalk.com

www.nordkalk.ee

l

M A A M A J A N D U S 7

PROTSESS

Jäätmest saab lubiväetis nnNii nagu põlevkivi- või puutuhk on energia- või õlitootmise jääkprodukt, nii on seda ka karjäärides killustikutootmisest üle jääv lubja- või dolokivijahu. nnAgrolubja tootmine on sisuliselt tuha ja sõelmete taaskasu­ tusse suunamine, mille tulemuseks on lubiväetised, mis aitavad põllule laotamise järel vähendada mulla happesust. nnOÜ-l Preesi on tuha ja sõelmete segamiseks kaks ettevõttes konstrueeritud ja valmis ehitatud mikserit – üks Raplamaal Raikküla karjääris ja teine Jõgevamaal Röstla karjääris. nnSegusõlmes on linttransportöör, mis veab ühtlaselt ette kivijahu ja sõelmeid, tuhka toob segistisse pneumotransportöör. nnTuhk puhutakse läbi dosaatori, mis lisab tuhka ühtlase joana sõelmematerjalile. nnSegu läbib veel teisegi transportööri ja mitmekordsed tõstmised, mis tagab ühtlase segu. nnProtsessi lõpuks segatakse materjali veel veega, mis aitab tuhal sõelmete ja kivijahuga seguneda. nnMikser võimaldab segada agrolubja sisse ka teisi kompo­ nente, näiteks fosfaadijahu. nnLubjasegude mikser on mobiilne, seda võib ka näiteks kliendi juurde viia ja seal segu valmis teha. nnMikserit on plaanis täiustada – kui praegu käitab seda traktor jõuvõtuvõlli kaudu, siis nüüd on kavas paigaldada segistile enda mootor ja täiustada mõningaid selle sõlmi, et segule saaks lisada ka neljanda komponendi.

Allikas: OÜ Preesi, Maamajandus

ned põllumehed teevad oma lupjamised talvel. Et aga lubi on raske, siis näiteks sel talvel ei tuleks sellest mitte midagi välja – põllud lihtsalt ei kanna tehnikat.”

Soone Farmis ollakse seisukohal, et lubjata tasub pigem vähem korraga, aga selle võrra siis sagedamini. Põhiliselt selgub lupjamise vajadus mullaproovidest ja ka põldude saagikuse analüüsist.

8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (87) 26. märts 2020

Kümme tonni piima lehmalt on

Juba aastatuhandeid tagasi valisid muistsed karjakasvatajad loomi toodangu, vastupidavuse ja iseloomu järgi, teadmata midagi DNAst ja geenidest. Praegune loomakasvataja teab, et just karja geneetilise potentsiaali tõstmine on aluseks piima- ja lihatootmise edule. ÜLLE JAAKMA Eesti Maaülikooli teadusprorektor

Järglase geneetilise potentsiaali määravad emalt ja isalt päritud geenid. Mida suurem võimalus on järglastele ema ja isa valida ning võimalus järelkasvu hulgas valikut teha, seda kiirem on geneetiline progress.

Kui varem oli tõuaretuses esmaseks eesmärgiks piima- ja lihajõudluse suurendamine, siis nüüd pööratakse rohkem tähelepanu loomade tervisele, karjaspüsimisele, toodangu kvaliteedile ja keskkonnakaitse aspektidele.

Kunstlik seemendus Esimene dokumenteeritud edukas seemenduskatse pärineb 1784. aastast, kui Itaalia füsioloogil Lazzaro Spallanzanil õnnestus koera seemenduse tulemusena saada kolm kutsikat.

Vene teadlane Ilja Ivanov kirjeldas 1899. aastal kunstliku seemenduse kasutamist kodulooma-

del, ta oli teerajaja nii veiste kui ka hobuste kunstliku seemenduse arendamisel. Ivanovi õpetust arendas edasi V. Milovanov, leiutades muu hulgas kunsttupe sperma kogumiseks ja võttes seemenduse kasutusele aretustöös.

Vene teadlaste edust innustatuna asutas taanlane Eduard Sørensen 1933. aastal Taanis esimese seemendusühistu. Peagi tekkisid sarnased ühistud USAs ja mujal Euroopas ning kunstlik seemendus sai aretuse tööriistana väga populaarseks.

Veiste aretus jõudis täiesti uuele tasandile, kui emasloomi hakati seemendama järglaste järgi hinnatud pullide spermaga.

Eestis rakendas Edgar Keev­ allik seemendust esmakordselt edukalt Kuusiku riiklikus katsejaamas 1938. aastal. Aastatel 1948–1956 loodi Eestis kunstliku seemenduse punktid, kus varuti värsket pullispermat, mida tuli kasutada 24 tunni jooksul.

Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimi-

se Instituudis (ELVI) loodi 1956. aastal põllumajandusloomade kunstliku seemenduse laboratoorium, mille juhtimisel loodi seemendusjaamad, hakati kasutama kõrge aretusväärtusega pulle ning sperma sügavkülmutamist.

Alates 2003. aastast on Eestis pullisperma tootmiseks üks seemendusjaam, mis kuulub Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule.

Seemenduse kasutamise suurim eelis peitub võimaluses valida järgmisele põlvkonnale isad parimate pullide seast, kes on geneetiliselt või järglaste järgi hinnatud ja seega tõsta järglaste geneetilist väärtust. Sperma kvaliteet on kontrollitud, ja pullid, kellelt sperma kogutakse, on nakkustest vabad. Sügavkülmutatud spermat on lihtne transportida. Seemenduse kasutamisel on hea arvestust pidada nii põlvnemise kui ka võimaliku poegimisaja suhtes.

Suguselekteeritud sperma Järglaste sugupoole valimise võimalus on farmeritele oluline nii piima- kui ka lihakarja kasvatamisel. Imetajatel määrab järglase sugupoole isaslooma spermi tuumas olev sugukromosoom. Kui munaraku viljastab Y-kromosoomi sisaldav sperm, sünnib isasjärglane; kui aga X-kromosoomi kandev sperm, siis emasjärglane.

X- ja Y-sperme sperme on võimalik sorteerida DNA-sisaldu-

se erinevuse alusel. USAs võeti esimesena kasutusele spermide DNA märgistamine ja rakusorter.

Fluorestsentsvärvis inkubeeritud spermid liiguvad läbi laserikiire, mille tulemusena emiteeritud erksinise fluorestsentsi intensiivsus mõõdetakse ja analüüsitakse ülikiire arvuti poolt.

Kuna X-kromosoomis on DNAd rohkem, fluorestseeruvad seda sisaldavad spermid intensiivsemalt kui Y-spermid. X- ja Y-spermid lahutatakse elektriväljas ning X- ja Y-fraktsioonid kogutakse eri tuubidesse. Sellele tehnoloogiale anti 1991. aastal USAs välja patent ning 1990ndate lõpus algas USAs suguselekteeritud sperma kommertstootmine.

Eestis on suguselekteeritud sperma kasutusel alates 2003. aastast, kui viidi läbi esimesed rakendusuuringud. Kuigi seemendusdoosis on sperme tavapärasest vähem (2–4 miljonit vs.

8–20 miljonit), on suguselekteeritud spermaga võimalik saada hea seemendustulemus.

Suguselekteeritud sperma kasutamine võimaldab piimakar-

A JA JOON

Loomade aretuse tipphetked

KUNSTLIK SEEMENDUS MAAILM 1899 EESTI 1938

jas saada rohkem emasjärglasi ja suurendada võimalust emapoolse valiku tegemiseks, väheneb raskete sünnituste hulk, eriti esmaspoegijatel – lehmvasikad on sündides kergemad kui pullvasikad.

Embrüote siirdamine Embrüo on organismi arengu väga varajane järk, alates esimesest rakkude jagunemisest pä-

Kloontiinusi kandvaid loomi ja kloonjärglasi ohustavad tõsised terviseprobleemid, mistõttu Euroopa Parlament keelustas 2015. aastal põllumajandusloomade kloonimise paljundamise eesmärgil.

SOODUSPAKKUMISED LAOKAUBALE KULTIVAATOR MULTIVA AVARAN 800, UUS

rast munaraku viljastumist kuni organite moodustumiseni. Embrüo liigub piki munajuha emakasse, kus ta kinnitub emaka seinale. Enne emakaseinale kinnitumist liiguvad loomade embrüod emakas mitmeid päevi vabalt ringi, mis annab võimaluse neid sealt välja loputada ja teise emaslooma emakasse üle viia.

Ajaloo esimene edukas embrüosiirdamine toimus 1890. aastal Cambridge’is, kus Walter Heape siirdas angooraküülikult saadud embrüod belgia tõugu äsja paaritatud küülikule, kes tõi ilmale neli belgia ja kaks angoora tõugu poega.

1934. aastal tehti esimesed edukad lamba ja kitse embrüo siirdamised. Esimene elus vasi-

KINDEL VALIK PROFESSIONAALIDELT

KULTIVAATOR POTILA MAXER PRO 600, DEMO SAABUB

21 000€ + km

28 900€ + km KELLY KETASÄKE 6000, DEMO

HOOLDUSNIIDUK CABE 220, UUS

8900€ + km

29 000€ + km

MATRIX 840GS + TEEJET UNIPILOT PRO AUTOMAATROOLIMISSEADE

TERAVILJASORTEER VIBROCOMPACT 08 15 t/h

11 900€ + km

6300€ + km

Tutvuge kõikide sooduspakkumistega meie kodulehel:

 KÜTUSE TRANSPORTMAHUTID  METALLISTVÄIKETANKLAD  PLASTIST VÄIKETANKLAD  ERINEVAD TANKURID

 KÜTTEÕLI MAHUTID  ADBLUE VÄIKETANKLAD  ADBLUE TRANSPORTMAHUTID  ADBLUE TARVIKUD

Valik väiketanklaid ja transportmahuteid laost kohe saadaval

Plastist väiketanklad: 2500 L – 1690 € + km ja 5000 L – 2295 € + km

www.agripartner.ee ARGO KUKK, tel 505 3076, argo@agripartner.ee AHTI SPRENK, tel 5564 6566, ahti@agripartner.ee AGRI PARTNER OÜ, Välja 1, Soineste, 61 709 Kambja vald, Tartumaa, www.agripartner.ee

Kristjan Kukk, tel 505 6214 Välja 3, Ülenurme vald, 61709 Tartumaa info@tankler.ee

tel 526 5371 Treiali tee 2, Peetri, Rae vald, Harjumaa tallinn@tankler.ee

L O OM AK A S VAT US

Nr 2 (87) 26. märts 2020

l

M A A M A J A N D U S 9

tulnud tipparetusega seks. Esimesed selle tehnoloogiaga tehtud vasikad sündisid 2017.–2018. aastal maaülikooli ja Tartu Agro ASi koostöös.

Kloonvasikas Juuni

EMBRÜOTE SIIRDAMINE MAAILM 1951 EESTI 1958

Loomade kloonimine

KATSEKLAASIEMBRÜOD MAAILM 1981 EESTI 1994 kas sündis 1951. aastal Wisconsini Ülikoolis. Eestis sündis esimene embrüosiirdevasikas 1984. aastal.

Embrüosiirdamise kasutamine loomakasvatuses algas 1970ndail, kui Euroopa veisetõud said populaarseks Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal ning farmerid soovisid imporditud loomi kiiremini paljundada. Embrüosiirdamine osutus väga efektiivseks meetodiks, eriti tänu mittekirurgilise embrüote doonori emakast väljaloputamise ja retsipiendile siirdamise meetodite kasutuselevõtule.

Embrüote tootmine doonori emakaloputuse teel (in vivo embrüote tootmine) koosneb järg-

SUGUSELEKTEERITUD SPERMA MAAILM 1991 EESTI 2003 mistest etappidest: embrüodoonoril ovulatsiooni esilekutsumine (superovulatsioon); doonori seemendamine; embrüote väljaloputamine; embrüote arengujärgu ja kvaliteedi hindamine; embrüote siirdamine retsi­ pientidele.

Nii nagu seemendusel, on ka siin hea tiinestuse tagamiseks vajalik loomade hea tervis, optimaalne söötmine, inna õigeaegne avastamine. Kui embrüo siirdamine ei ole väga palju keerulisem protseduur kui seemendus, siis emakaloputust ja embrüote kogumist võib läbi viia ainult koolitused läbinud ja kogemustega loomaarst.

In vitro tähendab ladina keeles “klaasis”, seega siis in vitro

KLOONIMINE MAAILM 1997 EESTI 2012

viljastamine on katseklaasis viljastamine ehk kehaväline viljastamine. Esimene munaraku in vitro viljastuse teel saadud vasikas sündis 1981. aastal USAs. Eestis sündis esimene kehaväliselt toodetud embrüost arenenud vasikas maaülikooli katsetes 1994. aastal.

Teiste loomaliikidega võrreldes on veise embrüote in vitro tootmine maailmas kõige rohkem levinud. 2016. aastal ületas in vitro toodetud veise embrüote koguarv maailmas esmakordselt in vivo toodetud embrüote koguarvu ja ületas ühe miljoni piiri. Veise embrüoid toodavad kehaväliselt Euroopas kõige enam Holland, Saksamaa ja Venemaa.

SVEN ARBET, RAIVO TASSO, MAAÜLIKOOL

Kehaväliseks viljastamiseks kogutakse munarakke elusloomalt tupe kaudu teostatava folliikulipunktsiooni abil või tapamaja munasarjadest munarakkude aspireerimise teel. Tehnoloogia võimaldab samalt emasloomalt korduvalt munarakke koguda.

Munarakud vajavad laboris aega täiendavaks küpsemiseks.

Küpsemine toimub 20–24 tunni jooksul spetsiaalses inkubaatoris lehma kehatemperatuuril. Munarakkude viljastamiseks kasutatakse sügavkülmutatud/sulatatud ja eeltöötluse läbinud sperme. Ühe spermadoosiga saab viljastada mitukümmend munarakku. Pärast viljastamist kasvavad embrüod laboris veel seitse päeva, kuni nad sobivad siirdami-

Kloonimine on mittesugulise paljunemise viis. Loomadel on lihtsaim kloonimisviis embrüo pooldumine või pooleks jagamine, mille järel kumbki embrüopool on võimeline taastama puuduvad rakud ja sünnivad geneetiliselt identsed järglased.

1997. aastal avaldasid Roslini Ülikooli teadlased Ian Wilmuti juhtimisel teate edukast kloonimisest, kus kasutati täiskasvanud isendilt võetud piimanäärmeraku tuuma. Sündis kuulus lammas Dolly ja koos temaga uus kloonimistehnoloogia, mida nimetatakse kloonimiseks somaatilise raku tuuma siirdamise teel.

See meetod andis piiramatu võimaluse kloonembrüote tootmiseks. Maailmas on kloonitud üle 20 loomaliigi.

Kloonitavalt loomalt võetakse koetükike, millest eraldatud rakud paljundatakse ja kasutatakse rakutuuma doonorina. Kloonimiseks on vaja ka munarakke, mida on lihtne saada tapamajast toodud munasarjadest.

Küpsenud munarakust eemaldatakse mikroskoobi all tuum.

Kloonitava looma koerakk, näiteks naharakk, liidetakse muna-

rakuga elektriimpulsi abil. Liitunud rakud stimuleeritakse jagunema ja nädalaga kasvab siirdamiseks sobiv embrüo. Kui tiinus kulgeb tõrgeteta, sünnib järglane, kes on geneetiline koopia naharaku doonorist.

2007. aastal algasid veise kloonimise ja transgeensete veiste loomise uuringud Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tervise TAKi koostöös, professor Sulev Kõksi ja teadur Mario Plaasi eestvedamisel. Idee pärines professor Alar Kariselt, kes üheksakümnendate aastate lõpus tõi Tartu Ülikooli transgeense tehnoloogia kompetentsi.

Kloonimise, transgeense tehnoloogia ja veise embrüotehnoloogia alaste teadmiste ühendamise ja arendamise tulemusena sündis maaülikoolis 2012. aastal esimene Eesti kloonvasikas ja 2013. aastal esimene transgeenne kloonvasikas Juuni. Esimesed vasikad kahjuks surid. Järgmine kloonvasikas, 2014. aastal sündinud Augustiina sai täiskasvanuks.

Kloontiinusi kandvaid loomi ja kloonjärglasi ohustavad tõsised terviseprobleemid, mistõttu Euroopa Parlament keelustas 2015. aastal põllumajandusloomade kloonimise paljundamise eesmärgil, jätkuvalt on kloonimine lubatud teadustöö ning ohustatud loomatõugude ja loomaliikide kaitse eesmärgil.

Õnneks on ilmas asju, mis on kindlad, millele võib ikka loota -

Lägalaotus teenused

-

Läga segamine ja pumpamine Läga ettevedu Läga laotamine

hakki Pilke halumasinate KEVADISED soodushinnad kevadkampaania kehtib kuni 25.04.2020.

Jõgeva demoplats ootab proovima!

Tel: 5331 1742

fredi@agrotex.ee

www.sikeagri.ee

Kalvi Krebsbach Tel: 523 4802 kalvi @sikeagri.ee

10 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (87) 26. märts 2020

Iirimaa talumees mõtleb vägagi ma Iiri farmerid ujuvad vastuvoolu: nimelt lõpetatakse seal lihaveiste pidamine ja minnakse tagasi või üle piimakarjale.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Peamine põhjus on hind: viimastel aastatel on liha hind järjest langenud ja Brexitist kardetakse, et see langetab hindu veelgi. Piima hind on aga püsinud stabiilne või isegi tõusnud. Hetkel on keskmine 35 senti kilolt ning viimasel viiel aastal on riigis tekkinud hulk uusi piimafarme.

Piimatootmine on tulusam Iirimaa keskmine piimatoodang on 5,3 tonni lehma kohta, aga see ei ole kellegi jaoks probleem. Oluline on majanduslik arvutus. Laudad on odavad plekist kaar- või viilhallid, lehmad söövad kümme kuud koplites rohtu ja kulud on väikesed.

Lisaks lüpsmisele, mida reeglina tehakse kaks korda päevas, on suuremad tööd koplite tegemine ning kahe kuu silo varumine.

Kesk-Iirimaal Rhee järve ääres piiamfarmi pidav Michael Fagan on üks neist, kes lambad ja lihaveised viie aasta eest piimakarja vastu vahetas. Ta leidis, et piimatootmine on efektiivsem ja rahavood kiiremad. Lisaks veiseliha hinna langusele tahetakse seda

peamiselt mahedalt ja seda saab toota pigem ekstensiivselt, nii et käive on aeglane.

Michael ei hakanud vältava ristamisega aega raiskama, vaid ostis 30 tiinet mullikat. Kui need poegima hakkasid, soetas endale 2014. aastal Lely lüpsiroboti.

Iirimaal on Lely peamine roboti mark ja sellel on korralik esindus Mullingaris. Viimasel viiel aastal on lüpsirobotitega farmide osakaal Iirimaal tõusnud, sest sealgi lähevad noored maalt ära ning korralikku tööjõudu on farmidesse raske leida.

Nüüdseks on Michaelil kaks robotit ja 84 lüpsilehma, kelle aasta keskmine piimatoodang on 5,4 tonni. Oluliseks peetakse rasva- ja valgusisaldust, mille eest kombinaadid maksavad hinnalisa. Michael Fagani karjal on see 518 kilo. Somaatiliste rakkude arv kõigub piimas 100 000 ja 150 000 vahel.

Nagu enamasti kogu Iirimaal, toodab ka Michael Fagan piima rohumaalt. Loomad on laudas vastavalt ilmale paar-kolm kuud aastas, enamasti detsembris ja jaanuaris. Tänavu oli see periood pikem, sest talv oli väga vihmane ja maa seetõttu liiga märg. Nii hakkasid lehmad koplis käima

tavapärase 15. veebruari asemel alles märtsis.

Eesmärk on saada võimalikult palju piima kevadel, kui loomad on äsja poeginud ning karjamaal kasvav rohi kõige väärtuslikum.

Nõnda on Michaeli karja suurima piimatoodanguga kuud aprill ja mai, kui päevalüps 29–30 liitrit. Üle 20 liitri lüpsavad lehmad ka märtsis, juunis, juulis ja augustis.

Koplid on väikesed, mitte üle poole hektari, ja seal on ainult IIRIMAA PIIMANDUS

Piimatootmine on in nn 18 000 piimafarmerit. nn 1,5 miljonit piimalehma. nn Viimase viie aastaga on lisandunud 400 000 lehma. nn Karja keskmine 90 lehma. nn Suurimaid farme 4, kus üle 400 lehma. nn Keskmine piimatoodang 5,3 tonni lehma kohta. nn Rohumaapõhine piima­ tootmine. nn Enim lehmi Corki (381 000), Tipperary (174 000), Lime­ ricki (119 000) ja Kerry (105 000) maakondades. nn 8 suuremat piimanduskoo­ peratiivi koos tööstustega: Aurivo, Arrabwan, Kerry, Lakeland, Glanbia, Carbery, Dairygold, Centurary Thurles.

Allikas: Teagasc

vesi. See stimuleerib lehma lauta robotisse tulema, kus iga piimaandjat ootab viis kilo jõusööta. Samuti on sinna söödalavale pandud meelitamiseks head silo.

Aastavahetusel on lehmad kinni, kinnisperioodi pikkus on 40–60 päeva. Mullikatel sünkroniseeritakse ind nii, et poegimine jääks veebruari-märtsisse, ja vanematel on see tsükkel siis juba välja kujunenud.

Michaeli vend Eamon toimetab naabruses nende isakodus.

Tema on klassikaline farmer, kes lüpsab oma 220 lehma Dairymasteri firma 22kohalisel kala­ saba-lüpsiplatsil. Iirimaa kohta on tegu suurfarmiga. Keskmine piimakarja suurus on riigis 80 ja suurimates farmides 400 lehma.

Piim tuleb rohust Kuna laias laastus kümme kuud peetakse Iiri lehmi karjamaal, on rohumaade majandamine väga tähtsal kohal. Robotlüpsiga Michael Fagan vahetab lehmadel kopleid kolm korda ööpäevas, iga kaheksa tunni tagant.

See on sujuv protsess, sest robotist tulnud lehma suunab uuele karjamaale Lely Grazeway ehk nn tark värav.

Kahekordse kindlal ajal tehtava lüpsi puhul lähevad lehmad uuele karjamaale pärast lüpsi.

Aktiivse rohukasvu perioodil saab loomad uuesti samasse

Eamon Fagan on Iirimaa klassikaline farmer, kelle lehmad toodavad piima

koplisse lasta 45–50 päeva möödudes. See toimib juba praegu, sest märtsi algul oli rohi 30–40 cm kõrge.

Selleks et täpselt karjatada, mõõdavad eesrindlikud farmerid karjamaarohu kuivainesisaldust.

Seni oli see vabatahtlik, kuid alates sellest aastast neile piimatootjatele, kel on sõlmitud leping sealse nõustamiskeskusega Teagasc, kohustuslik. Parimad farmerid suudavad kasvatada 18% kuivainesisaldusega rohusööta; tublidel, nagu vennad Faganid, on see number 15 ning Iirimaa keskmine jääb kümne protsendi kanti. Et saada kvaliteetne sööt,

siis kõrgemaks kui 30 cm rohtu kasvada ei lasta.

Uusi karjamaid ei rajata, küll aga uuendatakse vanu pidevalt.

Nii on Michael Fagan uuendanud viie aastaga 60% oma koplitest.

Peamiselt kasvavad Iiri karjamaadel erinevad raiheina liigid.

Raihein on hea nii oma kiire kasvu kui ka kõrge toitainesisalduse poolest. Liigirikkusega seal ei hiilata, mis on tõstnud tänavusel vihmasel aastal pinnase püsivuse probleemi. Nimelt on karjamaad liiga pehmed ja lehmad lõhuvad seal kõndides rohukamara ära.

Seetõttu propageerib Teagasc

KÜLASKÄIK

Nr 2 (87) 26. märts 2020

l

M A A M A J A N D U S 11

ajanduslikult LII SAMMLER

karjamaadelt.

nüüd ristikheina, samuti suurema juurekavaga rohttaimede lisamist karjamaasegudesse.

Karjamaad väetatakse minimaalselt, kuna suures osas teevad seda lehmad nagunii ise.

On olemas ka lämmastikväetise normid, mis arvutatakse vastavalt loomkoormusele hektari kohta. Keskmine loomkoormus on Iirimaal 0,4 ha lehma kohta.

Ristandid – ei midagi hirmsat Kui Eesti rõhutatakse puhasaretust, siis Iirimaal ristamise ees risti ette ei lööda. Alates 2000. aastast on otsitud parimaid ris-

tamisskeeme, kusjuures peamine aretuseesmärk on parandada viljakust.

Nagu selgitas Teagasci nõustaja John Hardy, peeti kuni aastani 2000 enamikus Iiri piimafarmides briti friisi ja holsteini tõugu lehmi. Siis aga hakkasid holsteini tõu nõrkused endast märku andma. Lühenes lehmade eluiga, kõige suuremaks probleemiks kujunes aga poegimisvahemik. Kui see oli veninud juba 450 päevani, hakati otsima ristamiseks tõugu, mis viljakuse taas normi viiks, nii et igalt lehmalt saaks ikka aastas ühe vasika. Üheks kõige tervemaks tõuks peetakse norra punast tõugu (NRB). Norrakad ise pole altid tõumaterjali sisse ostma ning varem ei soovinud nad seda ka eriti välja müüa, iirlastel aga läks õnneks just sealt aretusmaterjali saada.

Holsteini ja briti friisi ristamine NRBga viis soovitud eesmärkideni. Näiteks Eamon Fagani karjas oli mullu poegimisvahemik 369 päeva, Michaelil 373.

Kui NRB oli oma töö teinud, püstitasid aretajad uue eesmärgi – suurendada rasva- ja valgusisaldust piimas. Selleks ristati edasi džörsi tõuga. Eamon Fagan võttis soovitust kuulda ning praegu on ka tema piima kuivainesisaldus tõusnud. Kuna rasva ja valgu eest maksab kombinaat

Lehmade kohta on kogu info mobiiltelefonis.

juurde, sai ta mullu piimaliitri eest 37 senti.

Et lehmad käivad väljas ning on ka kaalult väiksemad, siis Eesti karjade suur mure – jalahaigused – seal probleemiks pole. Samuti on vähe raskeid poegimisi. Õues käimine vähendab ka mastiidiohtu.

Looma- ega piimaliitri toetust Iirimaal alates aastast 2000 pole, kõik on taandatud hektarile, kusjuures toetus on sama nii vilja-, rohu- kui püsirohumaa eest. Keskmine toetus on 250 eurot hektari kohta ning viletsa maa puhul (näiteks mägedes) madalam.

Võimalik on valida ka vabatahtlikke keskkonnameetmeid, lisaks saab farmer korra viie aasta jooksul taotleda investeeringutoetust. Michael Fagan ostis selle abil roboti, kusjuures toetatav osa oli 40%.

Keskmine korraliku põllumaa ostuhind on 20 000 ja rendihind 200–300 eurot hektar.

SISUTURUNDUS

TERVE JA TUGEVA PERE HEAKS Mesilaste tervis on globaalne mure, mille lahendamiseks on leitud abi võimsa antibakteriaalse toimega ja rikkalikult mineraalaineid sisaldavailt merevetikailt.

Merevetikaid on traditsiooniliselt kasutatud põlluväetise ja loomasöödana. Teada on ka vetikate tervistav toime inimestele – neis on leitud rohkelt bioaktiivseid aineid, mis toetavad immuunsüsteemi ja võitlevad viiruste, bakterite ja seenhaigustega. Seetõttu pole imestada, et vetikaist saab abi ka mesilaspere.

Katse lõpuks oli mesilaste hulk HiveAlive’i saanud peredes peaaegu kahekordne (89%), võrreldes kontrollperedega. Ka ei saanud ükski Hive Alive’iga söödetud pere talvel hukka.

Kevadel kasvasid mesilaspered jõudsalt ja nendelt saadud meekogus oli ca 25% suurem kui kontrollperedel.

Loodus toetab kasvamist

Siirupile lisatud HiveAlive aitab mesilasperel hakkama saada haiguste ja parasiitidega, eriti tõhus on see Nosema ceranae (nosemoos), Paenaebacilluse (Ameerika haudmemädanik), Ascosphaera apise (lubihaue) ja varroalestaga levivate viiruste puhul. Näiteks on katsete jooksul peredes, kelle talvesööda hulka oli lisatud HiveAlive’i, loetud kontrollgrupiga võrreldes koguni 92% vähem Nosema eoseid. Täiendsööt toimib turgutavalt nii sügisel kui kevadel.

HiveAlive’i väli- ja laborikatsete tulemused on avaldatud ajakirjas Journal of Apicultural Research. Toode on kasutusel juba ligi poolesajas riigis.

Iirimaal välja töötatud pikaajalise toimega HiveAlive on ainus mesilaste söödalisand maailmas, mis sisaldab merevetika (Fucus vesiculosus) ekstrakte, on 100% looduslik ja teaduslikult tõestatult mesilastele kasulik ja ohutu. Vetikad on korjatud Atlandi ookeani vetest, lisatud tümooli, mida peetakse nosemoosi looduslikuks tõrjevahendiks, ja sidrunheinaõli, mis suurendab siirupi atraktiivsust ja mõjub mesilastele rahustavalt.

Põhilise osa tootes moodustab siiski merevetikaekstrakt.

Kreeka mesindusinstituudi katses, mis viidi läbi novembrist 2012 kuni maini 2014, söödeti 20 peret siirupiga, millele oli lisatud HiveAlive’i, ja 20 peret tavalise suhkrusiirupiga.

Aitab mitme tõve puhul

Uuringud jm teave: www.hivealivebees.com

Iirimaal välja töötatud mesilaste söödalisand HiveAlive on sellest kevadest ka Eestis!

HiveAlive’i mõju: suuremad ja tervemad pered, aktiivsem nektarikorje ja suurem meehulk, vähem talvekadusid.

Sügisel siirupile lisatuna vähendab see talvekadusid, tugevdab peret ja toetab mesilaste seedesüsteemi. Kevadel siirupile lisatuna toetab sööt seedesüsteemi, aitab perel areneda ja vähendab stressi transpordil.

100 ml pakend: kuni 40 l siirupit, piisab täiendsöödaks 10 perele.

500 ml pakend: kuni 200 l siirupit, piisab täiendsöödaks 50 perele.

2 l pakend: kuni 800 l siirupit, piisab täiendsöödaks 200 perele.

Ametlik edasimüüja Eestis: Metsatuka Mesila OÜ www.metsatukamesila.eu, tel 5647 3549

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 2 (87) 19. märts 2020