Maamajandus (mai 2020) by Maaleht

AGROPROFF/OPALL-AGRI

Perekond Mäesalul on Lõuna-Eestis

LILLEIMPEERIUM

müüdi üks pull Euroopa kolmandale seemendusjaamale

SHUTTERSTOCK

ARGO INGVER

EESTI PULLIOKSJONIL

Korralikuks mullaharimiseks on vaja

HEAD TEHNIKAT

21. mai 2020 Nr 4 (89)

1. Väline bioturvalisus nakkuste farmi jõudmise ennetus.

Farmi sisene bioohutus nakkussurve vähendamiseks.

Viie astmeline plaan digitaaldermatiidi kontrolliks.

Varane lonkajate tuvastamine, andmete kogumine ja ravi.

Määratle ja jälgi seatud sõratervise eesmärke.

Regulaarsed sõravannid uute juhtumite vähendamiseks.

2 M A A M A J A N D U S l U U D I S

Eesti sugupull hakkab spermat tootma üle maailma

JUHTKIRI

Valik on igaühe enda teha Tööjõukriis põllumajanduses on päevateema juba kaks kuud ja praegugi ootavad paljud põllumajandusjuhid pikisilmi, et piirid lahti läheks ning võõrtööjõud taas riiki pääseks. Samas, eelmise Maamajanduse numbris ütles põllumajandus-kaubanduskoja lihatoimkonna juht ja ettevõtja Anu Hellenurme järgmist: ukrainlased ei ole igavesti töötav lahendus, peame jõudma selleni, et meie põldu künnaks robotjuhtimisega traktor. Kuigi robotjuhtimisega traktor oli selles kontekstis pigem märksõna ja värvikas näide, tõestas lõppev kriis selle mõtte õigsust. Üks tuttav piimatootja ütles siis, kui kriis oli haripunktis, välja sellise mõtte: oli selle lüpsirobotiga jama kui palju oli, aga nüüd pole vähemalt seda ukrainlaste muret. Kusjuures tema robotlüpsisüsteem oli üks keerulisemalt tööle rakendatavaid kogu Eestis. Eelmises Maalehes tõi Eesti hinnatuim põllumajanduse

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

tippjuht Margus Muld välja huvitava infokillu: üheksat Eesti piimatootmisettevõtet koondavas grupis Vaklak on kokku vähem ukrainlasi tööl kui ainuüksi Väätsa Agros. Selle fakti kõrvale on hea teada, et Vaklaki gruppi kuuluvates piimafarmides on protsentuaalselt kõige rohkem robotlüpsi – robotid lüpsavad lehmi nende üheksast ettevõttest seitsmes. Kindlasti ei hakka ma ütlema, kuidas piimatootjad oma raha kasutama peaksid või milline variant on kasulikum: kas maksta ukrainlastele palka või investeerida see raha tipptehnoloogiasse. Lõplik valik jääb kindlasti igaühe enda teha.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (89) 21. mai 2020

ETKÜ

Lihaveisekasvatajad on igal Maamessil pidanud tõupullide oksjonit. Tänavu jäi mess ära ja see sundis oksjonit kolima internetti. Enam pakkumine muutus lausa rahvusvaheliseks.

Kui tavaliselt paugutab ETKÜ juhatuse esimees Tanel Bulitko oksjonihaamrit areenil pealt vaatajate ees, siis seekord tutvustas ta müügipulle internetioksjonil otse-eetris.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

“Üks aberdiin-anguse pull müüdi maha isegi Saksamaa Masterrindi seemendusjaamale, mis on Euroopa suuruselt kolmas aretuskeskus. See on väga kõva sõna, meid on tõsiselt märgatud,” kiitis Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko 4. mail peetud virtuaaloksjoni lõppedes. Pakkumises oli 33 pulli. Esindatud oli 14 lihaveisekasvatajat ning tõugudest võis valida aberdiin-anguse, herefordi, limusiini, simmentali ning šarolee vahel. Kõik loomad kuulusid tõuraamatu A-ossa ning nende põlvnemine oli laitmatu.

Ära müüdi kümme pulli, neist kaheksa angust, üks simmental ja üks šarolee. Kõrgeimad hinnad olid 2600 eurot kahe anguse ja ühe šarolee eest. Aberdiin-anguse pull, kes osteti Saksamaa aretusorganisatsioonile Masterrind, jääb elama ETKÜ seemendusjaama ja toodab siin nende jaoks spermat, mida hakatakse müüma üle maailma. Oksjoni ühe korraldaja Jane Mättiku sõnul osteti mõned pullid alghinnast kõrgema hinnaga, kuid rebimiseks ei läinud, iga ostja sai selle pulli, keda soovis. “Saime teha oksjonipaigast ka otseülekannet, mis sujus tänu

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049

LUPJAMINE VIIB KASVULE

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks

Kontakt Maikel Jätsa, tel 5804 3839 sales.estonia@nordkalk.com

www.nordkalk.ee

professionaalsele meeskonnale väga hästi, nii et nautisime seda isegi,” muljetas Mättik. “Ilm oli hea, loomad väga ilusad,” lisas ta. “Oleme näinud väga palju teiste riikide katalooge ja peab ütlema, et meie kataloog ja loomad on ikka väga head. Saime kiidusõnu nii kataloogi kujunduse ja sisu kui loomade eest ka väljastpoolt Eestit!” Pullide omanikud jäid tema kinnitusel samuti rahule, isegi kui nad kõiki loomi müüdud ei saanud. Kui tavaoksjonil pole pakkumisaeg piiratud, siis veebis katsetati viie minuti pakkumisega.

“Tulevikus plaanime kasutada ka internetioksjonil pikenevat pakkumist – see annab rohkem võimalusi pakkumiste tegemiseks juhul, kui süsteemi või internetiga peaks midagi juhtuma,” tunnistab Mättik. “Lisaks on plaan oksjon ka varasemalt lahti teha, et esimesed pakkumised saaks teha varem. Need olid õppetunnid.” Teine korraldaja Sanna Turu lisas, et esimese korra kohta läks täitsa edukalt. “Kõige enam närvikõdi pakkus tehniline pool – oksjonikeskkond, viperused otseülekandega jms. Ka mõned loomad ise tegid areenil “pulli”, aga kõik lõppes hästi. Saime palju häid mõtteid järgmiseks korraks, et olla rohkem valmis ja teha veel paremini!” Tanel Bulitko lisas, et veebioksjon on uus reaalsus, millega peab arvestama ja selleks valmis olema ka tulevikus. Kuigi see oli hea kogemus, tahetakse edaspidi võimalusel siiski jääda live-oksjoni juurde koos konkursiga ja parimate vali misega.

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 4 (89) 21. mai 2020

M A A M A J A N D U S 3 LII SAMMLER

Üks märgiline sündmus Kevili ajaloos oli Rõngu terminali avamine 2016. aasta sügisel. Vasakpoolsel pildil juubeldab esiplaanil ühistu kauaaegne nõukogu esimees Jaak Läänemets.

Igas valdkonnas võiks olla üks tugev ühistu tu abil oma kasumlikkust parandada. Liikmed saavad ühistu kaudu turvalise ärikeskkonna, kust osta tarvikuid ja müüa Miks on vaja kaht saake. Nad ei pea muretsema, kas kaup jõuab tähtsoovitajat? Meie liikmed suhtu- Meelis Annus ajaks kohale ja saagi eest vahendamine, luues otsekontakte tootjate ja nende esindajatega. vad soovitamisse tõsiraha kontole. Aastal 2013 valmis Roodeväl- selt, et liituksid sarnaste hoiakuteja terminal, millele eelnesid omaga põllumehed. Hea kui soovitaja- Millised on toredamad meenu kapitali kogumise koosolekud. teks oleks naabrist põllumehed – tused? Sai alguse ühistusse investeerimi- see tagab hea läbisaamise, mis on Liikmetele on igal aastal üle 20 ne, mille tulemusel asetati vunda- ühistegevuses väga oluline. ürituse. Teeme õppereise välisriimenti esimesed tõsised kivid, et kidesse, koolituspäevi ja lõikusliikuda viljaäris suur samm edasi. Kui palju saavad liikmed kaasa peo. Toredad on olnud termina2015. aastal asusin juhi ko- rääkida ühistu otsuste juures? lide avamispeod. Lindi läbilõikahale mina. Praeguseks on käiviIgal sügisel toimuvad aren- misest võtsid kõik kohale tulnud tatud heal tasemel rahastamise guseminarid, tavapäraselt osa- liikmed osa, seistes pikas rivis ja mudel, mis on olnud mahtude leb neis üle poole liikmetest. Seal lõigates üheaegselt endale väikekasvumootoriks. 38 miljoni pealt kaardistame ära eelmise hooaja se jupi mälestuseks. on käive tõusnud 77,5 mln peale. tugevused ja parandamist vajaVäga meeleolukas oli eelmise 2016. aastal valmis Rõngu vilja- vad kohad, arutame läbi fookus- sügise lõikuspidu, kus õhtujuht terminal. teemad. Seminaride tulemusel pani mehed oma naistele esineMinu aega on jäänud kolm il- koostatakse tegevuskava ja otsu- ma, õpetades kohapeal ühe kiire mast tingitud rasket aastat, mil- sed kinnitatakse üldkoosolekul. ühistantsu numbri. lest oleme ühiselt läbi tulnud. Ja Infovahetus liikmetega on tihe. esimese terminali laen on praktili- Liikmete valitud nõukogu kogu- Millised on olnud kõige raske selt tasutud. Lisaks otsestele juhti- neb igas kuus, et vaadata üle ra- mad ajad? dele oli väga suur roll endisel nõu- haseis, langetada olulisi otsuseid. Iga algus on raske. Keeruline on olukord, kui sa ei ole keegi – kogu esimehel Jaak Läänemetsal. Tema ja teiste nõukogu liikmete Kas on ka olnud liikmete lahku ei pankade ega koostööpartnerikuvand aitas luua ühistu tegemis- mist või väljaarvamist? te silmis. Pead igal sammul end tesse usalduse. 160 liikmel on kindlasti erine- tõestama. Ei saa eitada, et on ette tulnud vad arvamused ja tähtis on nenKuidas Kevili liikmeks saab? dega arvestada. Määravaks saab komistamisi. Oleme püüdnud Kevili liikmeks saab põllu- siiski enamuse arvamus. Minu alati võtta keerulistest olukordamees, kes tahab olla oma otsus- viieaastase tegevusaja vältel on dest õppetunni ning targemate ja tes iseseisev ja panustada ühis- lahkujaid olnud alla kümne. Eri- tugevamatena edasi liikunud. tegevusse, et teenitud tulu jääks arvamuse pärast pole neist ükski Eestisse. lahkunud, põhjuseks on olnud ta- Pikka aega tundus, et Kevili te Liikmeks saamise seitse sam- vaviljeluse lõpetamine. gutseb liikmetekeskselt ega taha mu on kodulehel kirjas. Liikmeks avalikku tähelepanu. Miks? on oodatud kõik teraviljakasvatu- Miks tasub Kevili liige olla? Oleme teadlikult otsustanud, sega tegelevad juriidilised isikud, Ei saa välja tuua rahalist et ei kuluta ühistu raha promole kellel on see põhitegevusalaks. numbrit, et kasu on x eurot aas- ega proovi uusi liikmeid meelitaVastuvõtmise otsustab nõukogu. tas, ent kindlasti on võimalik ühis- da säravate reklaamide abil, ent lööme kaasa neis tegevustes, mis on sektorile olulised. Usume, et Põllumehed ise peavad oma see toob meiega liituma neid põltegemistest rohkem rääkima, lumehi, kes ise ühistegevuse vaset ühiskond mõistaks meid paremini tu tõsiselt huvi tunnevad.

Ühistegevus on taas märksõna, sest iga kriis toob selle olulisuse päevavalgele. Viljakasvatajate koostöökogemusest räägib 15 aastat sel alal tegutsenud Põllumeeste Ühistu Kevili tegevjuht Meelis Annus. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Kuidas Kevili tekkis, millistest rii kidest eeskuju võeti? Esialgu püüdsime leida edulugusid ja nõuandjaid mitmelt poolt. Suureks eeskujuks ja hilisemaks koostööpartneriks kujunes Läti Latraps. Ruttu sai aga selgeks, et jalgratas tuleb endal leiutada. Ei Taanist, Rootsist ega Lätist olnud võimalik toimivat ühistumudelit Eestisse üle kanda. Suureks abiks oli Kevili asutajate varasem kogemus Kesk-Eesti õlikultuuride ühistus ja tulundusühistus Eesti Teravili. Hea nõuga oli abiks professor Jaan Leetsar. Kas Kevili arengut on võimalik periodiseerida? Asutamisjärgselt oli vaja tekitada organisatsioonile sisu, luua struktuur, palgata töötajad. Järgnes jõuline kasv ja esimesed suured investeeringud. Siis saabusid põllumajandusele keerulised aastad. Tähelepanu koondus tehtud investeeringute haldamisele ja finantside oskuslikule juhtimisele. Eri arenguperioodidel on Kevili juhtideks olnud tublid, töökad ning sellesse etappi sobivad inimesed. Päris alguses oli lühikesel perioodil mitu juhti ja käivitamine nõudis suurt pingutust. Esimene juht oli Aivar Altmäe. 2005. aastal oli käive 2,7 miljonit eurot ja omakapital 100 000 eurot. Mart Kukke meenutatakse kui Kevili ühistuvaimu ülesehitajat ja meelsuse loojat. Mees oli otsese ja karmi ütlemisega, aga see aitas ühistusse usu luua. Järgmine märkimisväärne areng toimus Marek Linnutaja juhtimisel. Ehitati üles tarvikute

Sisseastumise ühekordne makse on 3000 eurot, mis lahkujale tagastatakse.

ja äärmuslike aktivistide aktsioonid ei hakkaks toidutootmist takistama. Meelis Annus

Praegu tahate ka avalikkuse tä helepanu. Miks on suhtumine muutunud?

ÜHISTEGEVUS

Põllumeeste Ühistu Kevili nnAsutatud 12. aprillil 2005. nn160 liiget. nnLiikmete maakasutus ulatub 50–4000 hektarini nnLiikmed kasutavad Keviliga seotud äriks 80 000 ha, otseselt kasutuses on rohkem maad. nnMüügiks seemnete kasvatus toimub ca 4500 hektaril, aga omatarbeks kasvatatakse suuremal pinnal.

Näeme, et põllumehed ise peavad oma tegemistest rohkem rääkima, et ühiskond mõistaks meid paremini ja äärmuslike aktivistide aktsioonid ei hakkaks toidutootmist takistama. Viirusest tingitud kriis tõi väga kiirelt välja, et riigi toiduga isevarustus on üks olulisemaid julgeoleku küsimusi. Kindlasti peame seda tegema keskkonnasäästlikult ja otsima uusi lahendusi, kuid enne uute toimivate lahenduste leidmist ei tohi vana välja suretada. Ilmselt nendes küsimustes kaasa rääkimine on meid rohkem pildile toonud, meie eesmärk on aidata kaasa sektoris toimuva selgitamisse. Et Eesti toidulaud oleks kaetud ja inimesed elaksid maal koos põllumeestega sõbralikult. Eestlane pole ühistegevuse usku. Kuidas on Kevili suutnud saavu tada läbimurde põllumeeste suhtumises? Eestlastele meeldib küll ühiselt asju teha, suuremad näited on laulupidu ja “Teeme ära” koristamise aktsioon. Kui eesmärk on selge ja järgitakse ühistegevuse põhitõdesid, siis ühistu toimib. Kevili on nende põhitõdede pildil hoidmisega järjepidevalt tegelnud ja see on üks edu pante. Teiseks on liikmed otsustanud ühistu arengusse rahaliselt panustada, mis tekitab omanikutunde ja huvi ühistu käekäigu vastu. Need ühistud on tugevad, mis suudavad liikmete mahud kokku pannes saada paremad tingimused kui iga liige üksinda. Edukas ei saa olla ühistu, mis on tehtud ainult investeerimistoetuse saamiseks. Kuhu edasi? Soov on jõuda tooraine tootjast töötlejaks. Otsime ja kalkuleerime töötlemise projekte, mis looks meie liikmete toodetud saagile lisaväärtust. Iga investeering on eelarvelt suur ning eeldab omafinantseeringut. Viljakasvatajatel oli kolm

kehva aastat, mis on investeerimisvõimekust kahandanud. Kui leiame hea plaani, mis on jõukohane ja toob liikmetele tulu, küll me siis selle ka käima paneme. Milline on Kevili roll Eesti põllu majanduses? Kevili roll sektoris on suurem, kui välja paistab. Oleme kogutavate saakide mahult kolmas tegija Eesti turul, seetõttu mõjutame turul pakutavaid tingimusi. See aitab ka mitteliikmetest põllumeestel turult paremaid tingimusi saada. Teeme oma tarvikute tellimused varakult, et tagada õigeaegsed tarned. Meie tarvikute hinnakirjad on ühed esimesed turul, mille järgi kujundavad teised kaupmehed oma hindu. Järelikult mõjutame tarvikute hindasid, hoides marginaale madalal. Meie põllujalutus pildis on YouTube’is vabalt vaadatav, eesmärgiga jagada meie agronoomilist nõuannet terve sektoriga, et kogu tarkus ei jääks ainult kitsasse ringi. Vaatamiste arv ületab liikmete arvu mitu korda. Ühistu visioonis ongi koolitustega kogu Eesti põllumajanduse kestlikkuse suurendamine. Meie liikmed osalevad aktiivselt maaelupoliitika kujundamises. Osaledes erinevates töögruppides, saame sellesse oma panuse anda. Eestis võiks igas valdkonnas olla üks tugev ühistu, mis omaks turujõudu ja tagaks põllumeestele normaalsed hinnad. Eesti vajaks ka ühistu põhimõtteid tundvaid kogemustega juhte, kes neid suudaksid edukalt juhtida. Mahtude suurenedes ei saa juhtimisega tegelda liikmed ise, sest see eeldab erialaseid kompetentse ja kindlasti ka aega. Miks teil on kosmonautikapäeval sünnipäev? Aus vastus on, et see oli juhus, et äriregistri kanne tehti 12. aprillil. Aga tahaks uskuda, et sel on ka mingi ettevaatav tähendus.

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (89) 21. mai 2020

Saaki ei saa osta, se Kui Eestis 16 aastat tagasi viljelus võistlusega peale hakkasime, saime esimesed kogemused Soomest. Viimastel aastatel on huvi keskmesse tõusnud Inglismaa avatud viljelusvõistlus oma innovaatilise lähenemisega. LII SAMMLER

Mullu oli Inglismaa avatud viljelusvõistlusel YEN osalejaid 300 ringis. Eestist osalesid Kaido Kirst Saaremaalt, Urmas Uustalu Raplamaalt ning Aare ja Rainer Leidik Tartumaalt. Võistlejad olid valitud Eesti eri piirkondadest, et ka meil tekiksid võrdlusandmed. Osalejaid toetasid Baltic Agro ja Yara Eesti. Aasta algul esines Baltic Agro seminaril Inglismaa viljelusvõistluse üks eestvedajaid Roger Silvester-Bradley, kes rääkis, mis on Inglismaa viljelusvõistluse eesmärgid ning tegevused.

lii.sammler@maaleht.ee

nnn

LII SAMMLER

Inglismaa nõustaja professor Roger Sylvester-Bradley sõnul on head viljasaagid võimalikud kõikjal.

Miks ja kuidas tekkis Inglismaa viljelusvõistlus ehk Yield En hancement Network – YEN? Inglismaal on ca 10 000 viljakasvatajat. Meil on saagid püsinud samal tasemel juba kümmekond aastat. Riigi keskmine on 8–9 ja viljelusvõistluse keskmine 11 tonni hektarilt. Meie nisurekord 16 t/ha pärineb aastat 2016. Teiseks on karmistunud keskkonnanõuded ning väetistega tuleb säästlikumalt ümber käia. Meie nõustamiskeskus ADAS püstitas endale kuue aasta eest ülesande uurida täpsemalt teisi saagi formeerumisele mõjuvaid tegureid – mullastikku, taimetoitaineid, sademeid, päikesekiirgust jms, et leida nende targemast kasutamisest reserve saagi suurendamiseks. 2013. aastal alustasime YENiga, sest meil oli vaja võrgustikku, kelle baasil neid uurimusi teha. Esimesel aastal osales 30 farmi. Millised on teie tähelepanekud ja järeldused Inglismaa vilja kasvatajate mõtlemise ja te gutsemise kohta? Paljud farmerid arvavad, et nad “ostavad endale saagi”. Aga sellest üksi on vähe. Kõik kuus aastat on näidanud, et ainuüksi suur hulk kalleid sisendeid ei anna suurt saaki. Sama on sordiga. Seda peetakse oluliseks, aga tegelikult on

sama sordi saagikus väga erinev. Ilm ja põld on erinevad, samuti farmerite oskused ja praktikad. Saagi erinevused võivad oleneda mulla kvaliteedist ja sellest, kuidas varasemad põlvkonnad põldu harisid. Oluline on aru saada, kuidas üks farmer saab suure ja teine väikese saagi. Selleks ongi meil vaja võrgustikku. See võimaldab võrrelda head tulemust kehvemaga ja vaadata, mis tehti erinevalt. Mida võrdlete ja analüüsite? Uurime mulla biomassi ja vee sisaldust, õhutemperatuuri, sademete hulka ning päikesekiirgust (valitsus toetab päikeseeneergia tootmist, farmide katustel on päikesepaneelid ja neil on ka päikeseenergia mõõdik). Analüüsime võistlejate mullaproove ning taimede lehe proove. Palume neil saata meile fotod taimede erienevatel arenguetappidel. Lisaks on meil vaja teada saaki, tuhande tera massi jms. Kuidas selgitate võitjad? Võrdlusaluseks on võistluspõldude keskmine saak 11 t/ha, võrdleme teisi tulemusi sellega. Teeme iga osaleva farmi kohta kokkuvõtte, kus on kirjas tulemused, saagipotentsiaal, vee kogus, päikeseenergia, ilm, pinna-

Viljakasvatajaid oodatakse taas mõõtu võtma Toidujulgeolek on tõusnud väga oluliseks teemaks. See tõstab ka viljakasvatuse tähtsust. Hoolimata keerulistest aegadest, toimub viljelusvõistlus ka tänavu. Korraldajad ootavad taimekasvatajaid oma parimaid põlde üles andma. Kui mullu

keskendusime enam nisu kvaliteedile, siis seekord on suunitlus raps ja selle kvaliteet. SELLEKS, ET OSALEDA

n Valige välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt 10 hektarit. Oodatud on kõik kombainiga koristatavad kultuurid.

n Registreeruge hiljemalt 10. juuniks aadressil https://eagro. co/viljelusvoistlus. Võistluspõlde külastatakse juulis-augustis. Tulemusi aitavad selgitada kohtunikud ja eksperdid, kelleks on teadurid ja konsulendid. Võitjad selguvad

kolme näitaja – saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi kokkuvõttes. Tulemusi ja kogemusi tutvustatakse lõpuseminaril, mis toimub esialgse plaani järgi 27. novembril Jõgeva kultuurikeskuses. Pärast seda on plaanis külastada Scanola õlitehast.

Looduse poolt on heade tulemuste saamiseks seni kõik soodsalt sujunud. Põllud on ilusad, ja kui ilm soosib, võib Eesti viljatoodang tänavu tulla lausa 2 miljonit tonni. Olete oodatud oma panust andma.

Vaata ka www.facebook.com/ viljelusvoistlus

LII SAMMLER

Taimekaitsevahendid teraviljale, rapsile, kartulile,köögi- ja puuviljadele Hea põllumajandustootja

Kindlustage kodumaist toidujulgeolekut Nordisk Alkali abil

Eesti Seemneliit on alustanud andmete kogumist selleks aastaks külvatud oma toodetud seemnete kohta. Sordiomaniku teavitamine kaitsealuste sortide kasutamisest on kohustuslik. Ühise pingutusega kindlustame uute sortide kättesaadavuse Eesti tootjatele! Täida aruanne www.seemneliit.ee/deklaratsioonivorm/ Leia enda kultuurile sobiv: www.nordiskalkali.ee MTÜ Eesti Seemneliit Seemnekasvatajate ja sordiesindajate ühendus

2020

TAIME K A S VAT US

Nr 4 (89) 21. mai 2020

M A A M A J A N D U S 5

ee tuleb kasvatada se ning mulla omadused, kasvatatud kultuurid, mullaharimisvõtted jpm. Võitjad selgitame nii kogusaagi osas kui ka selles, kui lähedal oli põllumehe kasvatatud saak tema farmi potentsiaalsele võimalikule saagile. Anname välja ka regionaalsete võitjate auhinnad ning innovatsiooniauhinnad. Mida on farmerid YENi mõjul hakanud teisiti tegema? Usun, et põllumehed mõtlevad rohkem, mida nad teevad. Anname välja YENi raportid, põllumehed analüüsivad neid ja teevad neist järeldused. Igaüks muidugi erinevalt. Meie tahaks, et neid, kes raporteid põhjalikult analüüsivad, oleks rohkem. Loodame, et põllumehed saavad järjest paremini aru taimede toitmisest ning õpivad väetisi jm toitaineid taimede jaoks paremini ära kasutama. Igal aastal on YENi lõpukonverents, kus anname ülevaate kõigest, mis hooajal toimus, tutvustame uurimistulemusi ja järeldusi. On tekkinud ka farmerite nn uurimisgrupid. Mõne neist oleme initsieerinud meie, näiteks siis, kui mõnel aastal on selgelt välja tulnud mingi taimekasvatuse spetsiifiline probleem.

Y E N 20 20

Eestlased ka tänavu kohal Ka tänavu osaleb YENis kolm Eesti viljapõldu. nnRaplamaa põllumees Erki Plamus võistleb nii talinisuga ‘Malunas’ kui ka talirapsiga ‘Atora’. nnKolmas võistluspõld on Reinu Põllu OÜst Jõgevamaalt, kultuuriks samuti taliraps ‘Atora’.

Osa on aktiivsete farmerite endi algatatud – mees on kutsunud kokku kolleegide ringi asju arutama. Nii katsetatakse näiteks aminohapete kasutamist, kevadest kaaliumiga väetamist, otsekülvi jms. Meil on suur probleem fosforiga – taimed ei saa seda mullast kätte ning neil on fosforipuudus. Loodan, et tekib ka seda teemat uuriv grupp. Uus huvitav teema on see, kuidas taimed kasutavad toitaineid eri kasvuperioodidel. Taimedele on olulisimad 12 elementi – lämmastik, fosfor, kaa-

Oluline on aru saada, kuidas üks farmer saab suure ja teine väikese saagi. Roger Sylvester-Bradley

lium, kaltsium, magneesium, väävel, raud, boor, mangaan, tsink, vask ja molübdeen. Mõõdetakse nende sisaldust mullas, lehes ja teras ning üritatakse järeldusi teha, millal taim mida vajab ning kuidas neid kasutab. Võrrelge palun Eesti ja Inglis maa viljelust ning võistlejaid. Eestist osales mullu kolm võistlejat. Eesti kliima on pisut sarnane Põhja-Inglismaa omaga, kuid vahe on selles, et Inglismaal oli rohkem sademeid ning talvel pole külma. Kui Inglismaal toimus kasv ka talvel, siis Eestis oli see null. Samas, päikest oli Eestis eelmisel hooajal rohkem. Mulla veekasutus oli Eestis viletsam, sest Eesti mullakiht on õhem. See mõjutab ka vee salvestumist lehtedes, mis oli Inglismaal parem. Fungitsiide ja väetisi kasutati mõlemal maal samas mahus. Suur erinevus on külviajas – Inglismaal

külvatakse talivili oktoobris, Eestis augustis. Millised on teie peamised järel dused viljakasvatuse kohta vil jelusvõistluste põhjal? Saagivõistlused näitavad, et head saagid on võimalikud kõikjal. Paremad tulemused on neil, kes käivad põllul ja tegelevad taimedega võimalikult tihti. Taimede toitmine läheb järjest paremaks. Näiteks lämmastikupuudust pole peaaegu kellelgi. Seda peabki olema piisavalt, samas mitte üleliia. Järjest on paranenud ka taimehaiguste kontroll. Suured saagid tulevad ikka siis, kui taimed on terved ja tugevad. Öeldakse, et saatan peitub pisiasjades. Nii ka viljakasvatuses on detailid väga olulised. Milline on Inglismaal viljakas vatajate maine? Meie ajakirjandus suhtub põllumeestesse pigem positiivselt, eriti muidugi need, kes kirjutavad agraarteemadel. Meil on kaks suuremat põllumajandusväljaannet – Farmers Weekly ja Farmers Guardian. Seal püütakse selgitada ning põhjendada ka nn halbu uudiseid vilja- ja loomakasvatusest. Siiski usuvad meilgi paljud lugejad, et põllumees mürgitab taimi ja tapab mesilasi.

Taime leheanalüüsid Eurofinsi laboris Saksamaal

äesoleval taimekasvatushooajal pakub Scandagra Eesti võimalust teostada taime leheanalüüse koostöös sõltumatu Eurofinsi laboriga. Eurofins on üks maailma suurimatest laboriteenuseid pakkuvatest ettevõtetest, kus lisaks mulla- ja taimeleheanalüüsidele teostatakse ka hulgaliselt erinevaid analüüse toiduaine- ja ravimitööstusele. Lähim labor, mis teostab taimele leheanalüüse, asub Saksamaal, kus ka Eestist saadetud leheproovid analüüsitakse. Ettevõtte korrektsust ja täpsust näitab ka see, et analüüsid tehakse võimalikult värskest taimmaterjalist ehk värsketest lehtedest. Eelnevate aastate kogemus antud ettevõttega on näidanud, et saame operatiivselt ja kiirelt proovide vastused ning sellest juhinduvalt anda ka soovitusi toitainete kasutamise suhtes.

Miks kasutada leheproove ja mida see annab? Tihti on taimedes puudu erinevatest toiteelementidest ja just mikroelementidest, mida me palja silmaga ei näe. Mikroelemendid on põhilised elemendid, mis mõjutavad saagi kvaliteeti ning nende mõju saagi kvaliteedile näeme alles siis, kui saak on koristatud. Suure puuduse korral

on puudustunnused kasvuhooajal ka silmaga näha ning see mõjutab juba tugevalt saaki ja selle kvaliteeti. Suurem eesmärk leheanalüüsidel ongi n-ö kvaliteedile peenlihvi andmine just mikroelementide puuduste likvideerimise näol, samuti annab leheanalüüs teadmise, et kui mingit toiteelementi on taimes küllaga, siis see võib blokeerida antagonismi tõttu mõne teise elemendi omastamise. Taimeleheanalüüs annab kiire tagasiside toitainetest ajahetkel, mil leheproov on võetud ja annab võimaluse edasiste puudushaiguste ennetamiseks. Leheanalüüsid annavad hea ja kalkuleeritud teadmise nii põhiväetamise kui ka leheväetamise osas, andes efekti majanduslikus ja ka keskkonnasäästlikus väetamises, kuna võimaldavad valida tooteid vastavalt defitsiidis olevate elementide järgi. Vähetähtis pole ka teadmine, et tasakaalustatult väetatud taimedel suureneb vastupanuvõime erinevatele haigustele, kahjuritele ja nad taluvad paremini mittesoodsaid kasvutingimusi. Scandagra Eesti pakub oma klientidele 300 liitri leheväetise ostu puhul boonusena kaasa 3 tasuta leheanalüüsi. Rohkem infot Eurofinsi leheanalüüside kampaania kohta Scandagra kodulehelt: scandagra.ee/uudised/eurofins-kampaania/

6 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 4 (89) 21. mai 2020

TEHNIKA

Nr 4 (89) 21. mai 2020 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

M A A M A J A N D U S 7

LII SAMMLER

3 × AGROPROFF/OPALL-AGRI/MCCONNEL

Üks paremaid mullaharimisagregaate on Lemkeni Karat, mis on hädasti vajalik mahepõllumeestele.

Mullaharimise põimagregaat, milles kombineeritud nii sügavkobesti kui ka randaali tööpõhimõtted. Lisaks tasandusrull või pakker. McConnel Discaerator 3000-le saab paigaldada ka külviseadme. 3 Mulda tuleb nii kobestada kui ka peenestada.

4 Sügavkobesti teeb lisaks kobestamisele ka umbrohutõrjet ning lõhub mullatihest.

Ainult pindmisele mullaharimisele lootes võib põld kängu jääda Lisaks põllumulla koostisele on tähtis õigete mullaharimisvõtete kasutamine, sest sellest sõltub, kuidas väetised, lubi ja muud mulda viidud kasvuedendajad mõjule pääsevad. AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Agronoomid on jõudnud arusaamisele, et Eesti põllumullad vajavad minimeeritud harimise vahele regulaarselt ka sügavamat harimist kui pelk 10–15 cm.

Muld vajab aeg-ajalt sügavat kobestamist OÜ Agroproff müügijuht Karmo Karrik märgib, et tänapäeval levib üha enam põldude sügavkobestamine. Selleks on olemas spetsiaalsed sügavkobestid, mille tööorganid ulatuvad kuni poole meetri sügavusele, lõhuvad haritud pinna alla aastatega moodustunud tihest ning parandavad veebalanssi. “Kui pidevalt harida mulda ühel sügavusel – adraga jääb see keskeltläbi 20 cm, tüükultivaatori või randaali puhul vaid 15 cm –, siis tekib selle haritava kihi alla tihe mullakiht, millest vesi ei pääse normaalselt läbi liikuma. Lisaks rikub tihes orgaanilist balanssi vihmausside näol,” selgitab Karrik. Eriti kahjulikuks võib tihes osutuda raskematel savikatel

muldadel, kus vahekiht takistab vihmaveel sügavamale pinnasesse imendumist. Nendel põldudel soovitab Karrik kindlasti aeg-ajalt sügavkobestust teha – kui mitte kogu põllul, siis vähemalt traktori ümberpööramisaladel põllu otstes. Kui need kohad sügavkobestiga üle käia, saavad ka mulla alumised kihid kobestatud. Sügavkobestamisega võib näiteks kõrrepõllule peale minna kõige esimese töötsüklina. Aga kobestamist saab teha ka rohumaal – sel juhul on seadme kobestipii ees samal joonel ketasnuga, mis kamara lahti lõikab. Kobesti tööorgani ülemine osa on suhteliselt kitsas, mullas liikuv pii on laiem ja teeb kobestamistöö ära n-ö kamara all. Agregaadi taga jookseb rull, mis surub tekkinud ava taas koomale ja tasaseks. Eestis on pikaaegseid rohumaid, mis pole oma kolmkümmend aastat ühtegi mullaharimisriista tunda saanud, kusjuures üks indikaator, mil sügavkobestiga tasuks peale minna, on see, kui rohumaa hakkab järjest rohkem n-ö vett peal hoidma. Selle põhjus võib olla just

kultuurkihi alla tekkinud tihenenud mullakiht, mis vett minema ei lase. Viimasel kümnendil kasutatakse küllaltki palju kas otsekülvi või minimeeritud mullaharimist, sageli on kasutusel mingid kombineeritud variandid. “Kündmise ja otsekülvi vahele jääb minimeeritud harimine – põllule atra ei lasta, külvieelne ettevalmistus tehakse kas kultivaatori või randaaliga,” selgitab Karmo Karrik. “Muidugi – kartuli ja teiste juurikate kasvatamise puhul, ka maisi ja rapsi all küntakse sagedamalt, aga ma siiski arvan, et mõned põllud pole atra näinud oma kümmekond aastat, kuigi ka miniharimise korral tuleks põld ikkagi vähemalt viie aasta tagant läbi künda.”

Harimine aitab umbrohtu tõrjuda Tegelikult lähevad sellised otsused nagu külvikord, harimise sügavus, sagedus ja meetod, samuti oma põldude ajaloo, mullatüübi, lõimise ja veerežiimi tundmine juba agronoomi töömaile. Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna juhataja, vanemteadur Kalvi Tamm märgib, et harimismeetodite valimine sõltub suuresti mulla ja põllu omadustest – kas seal on liivmuld, savimuld; kas muld on harimissügavuse alt ti-

Jälgima peab eesmärki, mida mullaharimine konkreetsel põllul peab täitma – kas kobestatakse tihenenud pinnast, hävitatakse umbrohtu, aidatakse kevadel mullal kiiremini soojeneda. Kalvi Tamm henenud; milline oli eelvili ja mida soovitakse sinna järgmiseks külvata või istutada. Tihese tekkimise puhul on ka tema sõnul tarvis teha sügavkobestamist, et vesi normaalselt liikuma pääseks. Samas ei maksa Tamme hinnangul harimisega ka liiale minna, sest siis võib muld tolmustuda, ja kui kevadiste põllutööde ajal on ka põuaperiood, tekib tuuleerosioon – põllul töötava traktori taga hõljub suur tolmupilv, tegelikult ülespaiskunud muld, mis tuulega kandub ei tea kuhu. “Tõenäoliselt oleks optimaalne ikkagi teha kaks mullaharimist. Esimene kohe pärast eelvilja koristamist, millega provotseeritakse varisenud umbrohuseemned idanema. Paari nädala pärast tehtava uue mullaharimisega aga need idanema läi-

nud taimikud hävitatakse,” kirjeldab Tamm protsessi. “Kevadel, kui eesmärgiks seeme võimalikult varakult veel head veevaru sisaldavasse mulda saada, et seeme kiiresti idanema pääseks, ei jää külvieelseks harimiseks enam tihtilugu aega.” Minimeeritud harimisega ei kaasne Tamme sõnul piisavat mehaanilist umbrohu hävitamist. Umbrohu vastu saavad need farmerid, kes ei viljele mahepõllundust, kasutada keemilist umbrohutõrjet. Ent just mahepõllumeestel on eriti oluline pöörata tähelepanu mullaharimisele, mis neil on pea ainus viis umbrohukasvu kontrolli all hoida. Laiarealistel kultuuridel nagu mais ja kartul, tehakse umbrohtude hävitamiseks kasvuaegseid vaheltharimisi. “Jälgida tuleb eesmärki, mida mullaharimine konkreetsel põllul peab täitma – kas kobestatakse tihenenud pinnast, hävitatakse umbrohtu, aidatakse NB!

Palume vabandust Märtsikuu Maamajanduse artiklis põldude lupjamisest oli viga. Valli Loide õige töökoht on Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur.

kevadel mullal kiiremini soojeneda,” räägib Tamm. “Tallamistundlikumad on savikad mullad. Sellistel põldudel peab kevadise mullaharimisega väga täpselt pihta hakkama. Liiga märga on keeruline harida – kui muld liialt ära kuivab, siis paakub see nii kõvaks.” Kalvi Tamm märgib, et kui põllule viidud orgaaniline väetis tuleb kindlasti mullaga segada, siis põllumehed püüavad segada ka mineraalväetisi, näiteks pärast kevadist väetist käiakse põld kultivaatoriga üle. Väetiste külvijärgne kiire muldasegamine aitab vältida ka lämmastik ühendite lendumist. Samas tuleb tema sõnul jälgida, et väetist ei viidaks selle harimise käigus väga sügavale. Ennekõike on see sügisene probleem, sest sügiseti alla sadav vihmavesi viib väetise sügavamatesse mullakihtidesse ning taliviljataimede juured ei jõua põllurammule piltlikult öeldes enam järele.

8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (89) 21. mai 2020

Lehmade tiinust saab kontrollida Pikki aastaid kasutati tiinuse kontrolliks rektaalset uurimist, viimasel ajal ka ultraheli. Nüüd pakub Põllumajandus loomade Jõudluskontrolli AS võimalust lehma tiinuse kontrolliks kasutada jõudluskontrolli piimaproovi. AIRE PENTJÄRV Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli klienditeeninduse juht

Lehmade tiinuse täpne ja õigeaegne diagnoosimine on piimakarja majandamise lahutamatu osa. Tiinuse diagnoosimine rektaalselt, ultraheli või vereproovi kasutades on töömahukas ning loomi häiriv, protseduuri läbi viivale inimesele vahel ka ohtlik. Seetõttu otsitakse tiinuse diagnoosimiseks mugavamaid ja vähem lisatööd nõudvaid võimalusi. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (edaspidi EPJ) pakub 2015. aasta maikuust alates võimalust lehma tiinuse kontrolliks kasutada jõudluskontrolli eesmärgil võetud piimaproovi.

Kuidas näitab piim tiinust? IDEXX Laboratories’e väljatöötatud tiinustest piimast võimaldab tiinust diagnoosida alates

28. päevast pärast seemendust. Test on täpne ja sellega on võimalik tiined loomad leida 98% tõenäosusega. Analüüsimeetodit kasutades määratakse, kas konkreetse lehma piimas leidub tiinusele viitavaid proteiine PAG (Pregnancy Associated Glycoproteins). Kui neid glükoproteiine esineb piimas teatud määral, saame öelda, et lehm on tiine. Pärast looma tiinestumist hakkavad looma emaka- ja platsentarakud sünteesima spetsiifilisi glükoproteiine, mis vere kaudu jõuavad ka piima. PAG tase tõuseb tiinusperioodi jooksul, jõudes maksimaalsele tasemele poegimise ajaks. Pärast poegimist hakkab PAG tase langema ja jõuab miinimumini ca 60. poegimisjärgseks päevaks. Neid aineid esineb piimas ka pärast tiinuse katkemist. Tase langeb kiiresti, kuid kuni seitse päeva pärast tiinuse katkemist võetud proovid võivad anda valepositiivse tulemuse.

EPJ

Viimase aasta jooksul on piimaproovidest tiinuse määramise teenust kasutanud 192 piimatootjat 7000 lehma tiinuse kontrollimiseks. Teenust on kasutanud ka mõned lihaveisepidajad. EPJi labor analüüsib praegu ühes kuus ca 700 tiinustesti. Maailmas on tiinustest piimast väga populaarne. Taanis, kus tiinustesti kasutatakse väga aktiivselt, oli 2019. aasta detsembriks analüüsitud miljon tiinustesti proovi. Samas näevad taanlased võimalust laiendada teenust veel enamatesse karjadesse.

Piima-tiinustesti eelised Tiinust on võimalik kontrollida juba 28 päeva pärast seemendust. Nii saab lehmad, kes ei tiinestunud, leida kiiresti ning nendega tegelda. Testi tulemusi analüüsides on võimalik hinnata embrüonaalsete surmade esinemist karjas ning leida nende põhjused (nt hallitanud sööt, kõrge stressita-

se, kõrge välistemperatuur jne). Kui probleem avastatakse kiiresti, saab olukorda parandada. Tiinuse kindlakstegemine piimaproovi kasutades võimaldab lehmi lihtsalt kontrollida kogu tiinusperioodi jooksul. Uuringute põhjal katkeb pärast 28. tiinuspäeva ligi 24% tiinustest ja pärast 56. tiinuspäeva 7%. Mittetiinete lehmade leidmine laktatsiooni hilises faasis avaldab olulist majanduslikku mõju, kuna piimatoodang on vähenenud, lehma on ebaotstarbekas uuesti seemendada jne. Kui see, et lehm ei olegi tiine, avastatakse alles siis, kui ta on juba kinni jäetud, on kahju mitmekordne.

Kontrollida võiks kaks korda Testimise eesmärk on leida mittetiined loomad, et neid võimalikult kiiresti uuesti seemendada. Seepärast on soovitus esimene kontroll teha võimalikult vara ehk alates 28. päevast pärast seemendust. Kuna paljud

I N N O VA AT I L I N E L A H E N D U S

Tiinustest piimaproovist nnEestis on seda siiani kasutanud 192 piimatootjat. nnUuritud on 7000 lehma. nnEPJi labor analüüsib kuus ca 700 tiinustesti. nnTaanis on uuritud juba üle miljoni proovi.

EPJi labor analüüsib lehma tiinust piimaproovide abil.

tiinused siiski katkevad, võiks teha teistkordse kontrolli, kui seemendusest on möödunud 80 päeva. Teistkordne kontroll annab kindluse, et loom on tiine, ja tõenäosus, et saame vasika, on üsna kõrge. Lisaks neile kahele kontrollile või teistkordse kontrolli asemel on soovitatav lehma kontrollida ka enne kinnijätmist, kui seemendusest on möödunud ca 180 päeva. Samuti võiks üle kontrollida, kas loomad, keda on plaanis praakida, ei ole tiined. Tiinuse kindlakstegemine piimaproovist aitab säästa nii loomapidaja aega kui raha ja seeläbi efektiivsemalt majandada,

sest ei nõua lisategevusi. Farmer saab koostöös veterinaari ja/või seemendajaga keskenduda probleemsetele loomadele, kes mingil põhjusel ei ole tiinestunud. Piimaproovi saavad tiinuse kontrollimiseks kasutada ka karjad, kus loomaarst või seemendaja iganädalaselt tiinust kontrollib. Kontroll-lüpsi nädalal on vastused võimalik saada piimaproovist ning rohkem aega jääb teisteks menetlusteks. Loomade heaolu seisukohalt on oluline, et häiriksime lehmi võimalikult vähe. Kui tiinuse kontrolliks ei pea lehmi sorteerima, kinni hoidma, lõasta-

L O OM AK A S VAT US

Nr 4 (89) 21. mai 2020

ka piimast ma jne, saavad lehmad rahulikult tegelda oma peamise tööga – piima tootmisega. Väga tähtis on, et hea spetsialist oleks töövõimeline pikka aega. Loomad võivad vahel käituda ettearvamatult ja inimesele ohtlikult, samuti mõjub töö jahedas ja niiskes laudas töötajate tervisele. Kolleegid Soome jõudluskontrolliorganisatsioonist on rõhutanud, et seemendaja käsi on väärtus, seda tuleb hoida!

Proovid laboris Kuidas toimub tiinuse kontrollimine piimaproovist EPJis? Üks variant on, et kontroll-lüpsi järel märgistab loomapidaja lehmade, kelle tiinust on vaja kontrollida, piimaproovi pudelid ribakoodiga ja täidab saatelehe. Teine võimalus – kui kontroll-lüpsi andmed saadetakse EPJi failiga või sisestatakse veebirakenduse Vissuke kaudu, saab loomapidaja loomad, kelle tiinust soovib kontrollida, ära märkida Vissukeses.

Testimise eesmärk on leida mittetiined loomad, et neid võimalikult kiiresti uuesti seemendada.

anne / 96

Kõige mugavam meetod loomapidajale on tellida sobiv teenusepakett Vissukesest ja siis valib juba süsteem loomapidaja poolt ette antud kriteeriumide alusel välja loomad, kelle tiinust on vaja kontrollida. Loomapidaja saab enne kontrollpäeva teate, millised loomad lähevad kontrollimisele ja vajadusel saab ta mõne looma nimekirjast eemaldada. Piimaproovid saadetakse kontroll-lüpsi kastides EPJi laborisse, kus tehakse kõik analüüsid (samast piimaproovist on võimalik teha jõudluskontrolli analüüsid, tiinustest, mastiiditekitaja määramine ja leida ketoosikahtlased lehmad). Kõik tulemused saadetakse loomapidajale ja on nähtavad internetirakenduses Vissuke. Tiinustesti vastustes näidatakse iga looma kohta, kas loom on tiine, mittetiine või tuleb veel kontrollida. Vastuse aluseks on analüüsimisel saadud PAG tase. Vahel näitab PAG tase piimas, et lehm on tiine, kuid tase on märgatavalt madalam kui samas tiinuse järgus olevatel lehmadel keskmiselt. See võib viidata hiljutisele tiinuse katkemisele. Tiinuse kontrollimine saab olla puhas ja stressivaba nii loomadele kui ka inimestele. Hea ülevaade karjast on tulusa piimatootmise eeldus.

Oluline on teada, kas lehm on tiine, ning leida mittetiined lehmad õigeaegselt.

96 a mootor / Transm atic hind 179 5€

cm / tava

HIND 162

0€

Murutrak

WWW.M

tor Cub C Eriti võim adet XT1 sa pöörd era 9,4 kW / OS107 hüdrosta adiusega! atiline / 1 SOODUS 07 cm / ta HIND 265 vahind 30 55 € 0€

ETSAKAU P JÄRELKÄ

MEES.EE

KELLFRI Suure ka 410 KG nde Kandevõim võimega ja kalluta ta e 410 kg / tavahin v haagis SOODUS d: 410 € HIND: 380 €

Murutraktor Stiga Tornado 2098H + mootoriõli

8,4 kW / 452 cm³ / 98 cm / hüdrostaati line Komplektis akulaadija , kaitseraud, multšikom plekt / tavahind: 1899 €

SOODUSHIND: 1678

M A A M A J A N D U S 9 LII SAMMLER

Metsak aupme he kuni 6 kuu pik järelmaksug lepingu kuse periood a iga d on 0% Murutrak t o i r n C 7,8 kW tä u tressig issurveõli b Cadet LT1 tuseg NS ülek a

SOODUS

€

Metsakaupmees OÜ, Võru 94, Tartu 734 3861, info@metsakaupmees.ee E–R 9–18, L 9–15

10 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (89) 21. mai 2020

Lillepisikust nakatunud perel on ARGO INGVER

Perekond Mäesalu on üle 20 aasta tegelnud lilledega – algul müügiga ja edaspidi juba ka kasvatamisega. Eestis ainukesena sirguvad nende kasvuhoones huvitavad lõikelilled – inkaliiliad. HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

Tiina Mäesalu näitab inkaliiliate kasvuhoones, missugused on need kaunid õied.

Jõgevamaal Kudina aiandis on terve hiigelsuur triiphoone täis inkaliiliaid, millest osa on lausa inimesekõrgused, teised madalamad. Eesmärk on pakkuda võimalikult pika aja jooksul kauneid eri värvi õisi ja seetõttu ajatatakse taimed õitsema järk-järgult. Kolmes kõrvalkasvuhoones õitsevad aga lõikeroosid. Tiina Mäesalu asus Tartus lillekauplusse tööle 27 aastat tagasi ja seda võibki lugeda impeeriumi alguseks. Lillekasvatuses oli ta juba varem käe valgeks teinud – nõukogude ajal kasvatasid nad isakodu põllul 6000 potiastrit suve jooksul. Poeg ja tütar olid maast madalast abis. “Poeg õppis Audenteses majandust ja tal oli vaja teha kursusetöö. Ütles, et teeme selleks aiandi. Aitasin oma lilleteadmistega, ta pani majanduse poole juurde. Aasta pärast leidsingi oma aiandi,” meenutas Tiina. Sajandivahetusel ostsid nad abikaasaga talu ja kolisid maa-

le. “Seal oli olemas üks 50 meetri pikkune puidust klaaskasvuhoone, mis mind ära võlus. Selle õnge ma läksin ja sellest sai kõik alguse,” ütles ta lillekasvatuse kohta. Esimesel aastal alustas alpikannide, priimulate, suvelillede ja amplitaimede kasvatamist. Mehega vaheldumisi kütsid katelt, et triiphoones soe oleks. Taimi müüdi põhiliselt laatadel ja Tartu turul. Nüüdseks on Tartumaal Varal asuv esimene kasvuhoone uuendatud kaasaegsema vastu ja veel viis triiphoonet sinna juurde ehitatud. Ka taimede kogused on suurenenud ja sortiment laienenud, kuid põhiliselt on tegu ikka suvelilledega. Eri sorte kasvab sadades ja taimi müüakse mitusada tuhat. Tütar Kairit õppis rätsepaks, kuid töötas ses vallas vaid mõne kuu. “Ta käis õhtuti mu juures lillepoes ja ühel hetkel jäigi. Praeguseks on 26 aastat lillepoode majandanud,” rääkis ema. Lisaks algsele Tartus Kalda teel olevale poele on neil lillepood Annelinna

keskuses. Lilled jõuavad eelkõige oma poodidesse, aga ka teistesse lillekauplustesse üle Eesti. Aasta tagasi võtsid nad rendile Jõgevamaal Kudinas asuva aiandi, kus on kaheksa köetavat kasvuhoonet. Neist kolmes sirguvad roosid, ühes inkaliiliad, ülejäänutes suvelilled ning ampli taimed. Kudina aiandis tegutseb poeg Arvet. Tegu on justkui lilleimpeeriumiga, kuhu kuulub ema aiand viie kasvuhoonega, poja oma kaheksa kasvuhoonega ja tütre kaks lillepoodi. Ettevõtte ühiseks nimeks on Leviisia Lilled OÜ.

Osa tulpe jäi müümata “Talvel on kolm kuud puhkust, kuid ülejäänud aeg aastas tuleb olla kõik päevad tööl. Lilled ju ei küsi, kas on nädalavahetus, nemad tahavad iga päev süüa ja juua,” rääkis Tiina. Jaanuaris lõpus – veebruari alguses hakkab võõrasemade istutamine, väiketaimed on selleks ajaks kohale jõudnud. Kui mullu sirgus nende kasvuhoonetes 90 000 võõrasema, siis tänavu kolmandiku võrra vähem. Aastaid varustasid nad suvelilletaimedega Dekorasid. Sellest aastast enam mitte. “Muutsime natuke oma ärimudelit. Hästi läks, et muutsime. Koroonakrii-

Päevas korjatakse praegu 400 roosiõit,

si ajal poleks me sellist kogust lilli, nagu varasematel aastatel, ära müünud,” arvas Tiina. Seevastu suur osa tulpe jäi koroonakriisi tõttu müümata ja tuli sadade kaupa komposti visata. Naistepäeval läksid tulbid hästi, kuid neli päeva hiljem kehtestati eriolukord, seejärel suleti kaubanduskeskused. Aiand ei saanud lilli müüki saata ja ka müüdute eest lillepoodidest raha kätte. Kuna ära jäid suuremad sünnipäevad-pulmad ega toimu ka

Oma kodu rajajatele Hoonete haldajatele Ehitajatele ja arendajatele

GRANULEERITUD SÖÖDAD JA PAKENDATUD SÖÖDAKOMPONENDID

AGROMIX OÜ

Ravila 75, Tartu 50411 agromix@agromix.ee +372 5305 0230

KAUPLUS

Ravila 75, Tartu E-R 9:00 - 17:00

OSALE KAMPAANIATES!

Info meie Facebookis ja e-poes www.agromix.ee

ETTEVÕTLUS

Nr 4 (89) 21. mai 2020

õitsev töö

lõpupidusid, pole lõikelilledele nõudlust. Nende lillepoe müük oli 60 eurot päevas. “Lillepood toetab aiandit, ja vastupidi. Koos peame sellest välja tulema,” ei heida Tiina meelt. Taimed on külvatud ja istutatud ning need tuleb maha müüa. Rõõmustas see, et emadepäeva eel, kui nad said loa müüa Annelinna keskuse ees lilli, oli ostjaid tohutult ja kahemeetriste vahedega järjekord vonkles mitu tundi. “See oli uskuma-

tu, missugune rahvas sinna kokku lendas! Inimestel polnud lilli lihtsalt kuskilt osta, ja iga auto, mis mööda sõitis, ka sisse keeras,” märkis ema.

Lõikeroose kasvab Eestis vähe Kudina aiandis on kaheksa tuhat roositaime, mis kasvavad suurtes pottides. Praegu lõigatakse 400 roosiõit päevas. Arvet rääkis, et lõikeroosihoo-

M A A M A J A N D U S 11

LILLETRENDID

Mis on tänavu moes? Lillemood tuleb meile Kesk-Euroopast. Moes on pastelsed toonid. Taimedest on praegu väga moodsad saialilled ja pojengid ehk vanad taluaia taimed. Popp on ka ilunõges.

Eestlaste kõige armastatumad lõikelilled on talvel tulp ja suvel roos. Amplite puhul eelistatakse petuuniaid, kuid väga kaunid on ka rippbegooniad. Hitiks kujunesid roosiamplid, mis osteti enne emadepäeva ära.

rääkis Arvet Mäesalu.

aeg algab neil aprilli keskel ja kestab oktoobrini. Emadepäevaks korjasid ja hoiustasid nad külmkambris nädal aega roose. “Müüsime ainult aiandist neile, kes siia ostma tulid,” lisas ta. Juunis on kõige suurem roosihooaeg. Juulis läheb aga suur osa õitest prügimäele, kuna Hollandist tuleb palju odavaid roose, hulgihinnaks isegi vaid 11 senti õis. “Meil ei ole võimalik sellise hinnaga müüa,” tõdes mees. Importroosid on enamasti juba nädal aega teel olnud ja seetõttu ei ole vaasis nii kaua ilusad kui kohalikud äsjanopitud. Kodumaised roosid lähe-

Rippbegoonia on amplis väga kaunis.

vad müüki eelkõige oma lillepoodidesse ja hooaja edenedes ka teistesse kauplustesse. “Roosikasvatus on töömahukas ega too pudrumägesid – kasvuhoone püstitamine ja küte on kallis. Eestis pole talvel valgust ja soojust, mida roos vajab,” rääkis Arvet. “Lõikelillekasvatust Eestis peaaegu ei olegi. Vaid tulpi kasvatatakse suures mahus, miljonites, kuid kõik ülejäänu on pea nullilähedane.” Leviisia Lillede aiandites kasvavad lõikelilledeks lisaks inkaliiliatele ja roosidele orientaalliiliad, levkoid, rukkililled, lillherned, saialilled ja lõikekõrrelised.

Sõltumatu pilk Sinu põllule Eurofinsi leheanalüüsidega Saksamaalt!

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 4 (89) 21. mai 2020

• TERASKATUSED • VIHMAVEESÜSTEEMID • TERASROOVID • KANDVAD PROFIILID • TURVATOOTED • KATUSE LÄBIVIIGUD • KATUSEAKNAD • LISATARVIKUD