Maamajandus (oktoober 2020)

AASTA PÕLLUMEES

2020

22. oktoober 2020 Nr 6 (91)

Tänavune aasta põllumees selgub 27. oktoobril peetaval konverentsil “Aasta põllumees 2020: tuleviku põllumajanduse ärimudelid”

Dominique’l on uus lüpsiseade, mis leiab indlevad lehmad ja teeb tiinuskontrolli.

Kuidas muuta parim lüpsirobot,mille oleme loonud, veelgi paremaks? Sa lisad võimaluse avastada inda ning teha tiinuskontrolli lüpsi ajal.

See on uus DeLavali VMS™, mis on tõeline kannapööre.

UUS Delaval.com

DeLaval VMS V310 ™

2 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

Aasta põllumees 2019

Põllumajanduse perenaised

INDREK KLAMMER:

Igal aastal tõdeme, et on olnud erakordne aasta. Lausa kimbatus, kuidas leida parajalt iseloomulik sõna veel nii erakordsele aastale. Tervisekriis ja majandussurutis. Kärts ja mürts võõrtööjõu ümber lennujaamades, maasikapõldudel ja piimafarmides. Põllumajandusteemad on seniidis, tulisemalt kui mitte kunagi varem.

Eriline on ka “Aasta põllumehe” konkurss.

Juubelikonkurss. Aasta põllumehe tiitel on 20 aasta jooksul kujunenud sektoris kõige hinnalisemaks tunnustuseks.

Tänavu tõstame esile naisi, kes edendavad maaelu, majandavad põlde, toovad hea toidu lauale. Seni pole kõrget tiitlit võitnud ükski naine, kuigi võistlustules on olnud väga tugevaid naisjuhte. Nüüd kuulub võit ühele Eesti põllumajanduse perenaisele. Tublide kandidaatide lood oleme koondanud järgnevatele lehekülgedele.

piimanduses on ees keerulised ajad Voore Farmi juhataja ja aasta põllumees 2019 Indrek Klammer kinnitab, et ehkki taimekasvatusega võib tänavu rahule jääda, on piimandusele kõva hoobi andnud toorpiima hinnalangus, mis sunnib juba kahjumit tootma.

ANDRES EILART Maalehe peatoimetaja

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

VALIME RAHVAPÕLLUMEHE! Tänavuse konkursi võitja – aasta põllumees 2020 selgub ”Aasta põllumehe“ konverentsil, mis peetakse 27. oktoobril riigikogu konverentsikeskuses.

Maalehe veebis aga saavad kõik valida rahvapõllumehe, hääletades oma lemmiku poolt.

Veebihääletusel kõige enam hääli saanud põllumees pälvib rahvapõllumehe tiitli ja võitja kuulutatakse välja ”Aasta põllumehe“ konverentsil.

Milline on hetkeseisuga keskmine piima hind?

Vahepeal oli toorpiima tonnihind 260, nüüd on see natuke tõusnud ja septembris maksti toorpiima tonni eest keskmiselt 285 eurot. On välja arvestatud, et tootmise omahind on 300 eurot, aga meie farmis on piimatootmise omahind vähemalt 320 eurot, sealt edasi saab ka investeeringute peale hakata mõtlema.

Selge see, et hinnaga alla 300 eurot tonn on piimatootmine kahjumis, selles pole kahtlustki. Nii et seis on paljudel tootjatel väga keeruline.

Samas on näiteks Leedu ja Läti, samuti Soome määranud oma piimatootjatele seoses raske seisuga toetusi, meie piimatootjaid aga pole toetatud mitte kuidagi.

Ka pole praegu plaanitud põllumeestele üleminekutoetusi järgmiseks aastaks.

Tundub, et selle top-up’iga tuleb sama poliitiline melu nagu eelmisel aastal, et algul jäeti toetus ära ja

OMA LEMMIKU POOLT SAATE HÄÄLETADA 25. OKTOOBRI ÕHTUNI www.maaleht.ee VAATA VIDEOSID AASTA PÕLLUMEHE KANDIDAATIDEST www.maaleht.ee

siis midagi jälle juurde leiti.

Põllumehed tulid Toompeale ning siis lõpuks ulatati nagu uppujale lõpuks see toetus. On siis sellist melu vaja. See toetus näitab ikkagi suhtumist, kas meil on kodumaist tootmist vaja või ei ole.

Samas teraviljakasvatusega läheb teil ju kenasti, kasvatate vilja 2300 hektaril. Milline on hetkeseis, kas saite saagid korralikult kätte?

Saagikoristus läks tänavu väga hästi. Minu poeg Henrik on võtnud teraviljakasvatuses juhtimise üle, külvid olid tema tehtud ja tal läks väga hästi, mina tegelesin rohkem finantspoolega.

Nisu sai koristatud kõigepealt, vihmad natuke küll segasid, aga saagid on head ja vilja hind ka natuke paranes, ehkki vahepeal olid hinnad madalamad. Nii et taimekasvatusega on meie seis suhteliselt normaalne.

Kas aasta põllumehe tiitel on midagi teie elus ka muutnud? Olete saanud rohkem tähelepanu?

Väga palju esinemisi pole mul tänavu olnud, küllap seoses koroona-aastaga on neid kogunemisi vähem. Aga näiteks tiitli tõttu pandi minu pilt Farmi piimapaki peale. Kaheliitrise piimapaki küljel on minu pilt ja mitu rida teksti, sh näi-

Aasta põllumees 2020 Aasta Põllumees 2020

”Vähemalt üks asi on kindel: tänavu valitakse võitjaks kindlasti naine ja selle üle on mul lihtsalt hea meel,“ ütleb Indrek Klammer.

teks “selleks, et sinuni jõuaks puhas ja värske piim, tuleb põllumehel kõvasti tööd teha”.

Ja tööd meie meie ettevõttes jagub paljudele.

27. oktoobril valitakse riigikogu konverentsikeskuses aasta põllumees 2020. Mida soovite järgmisele aasta põllumehele?

Vähemalt üks asi on kindel: tänavu valitakse võitjaks kindlasti naine ja selle üle on mul lihtsalt hea meel. Olen varasematel aastatel ol-

Samas on näiteks Leedu ja Läti, samuti Soome määranud oma piimatootjatele seoses raske seisuga toetusi, meie piimatootjaid aga pole toetatud mitte kuidagi.

MAAMAJANDUSE ERINUMBER Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

SVEN ARBET

Pälvisite aasta tagasi põllumeeste kõrgeima tunnustuse – aasta põllumehe tiitli. Kuidas teie aasta on möödunud?

Aasta 2019 oli tõesti meie ettevõtmiste jaoks päris hea. Mis puutub taimekasvatusse, siis tänavune aasta on veelgi parem.

Seakasvatust meil enam ei ole.

Samas piimakarjakasvatuses on alates maikuust kõigil tootjatel raske seis, sest toorpiima hinnad on viimastel kuudel kõvasti langenud.

Hind oli vahepeal viimase paari aasta madalaimal tasemel, nii et piimanduses läheneb olukord juba katastroofile – paljud tootjad peavad sellise madala hinna juures juba kahjumiga tootma.

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee

nud “Aasta põllumehe” konkursi žüriis, juba siis nägin, kui palju oli konkursil tublisid ettevõtlikke naisi, aga miskipärast nad tiitlini ei jõudnud.

Mehed tundusid ikka kuidagi tugevamad, laiahaardelisemad. Samas paljusid põllumajandusettevõtteid, talusid juhivad tegelikult naised ja nad teevad seda väga hästi. Maanaised on, vaatamata raskustele, väga tublid.

Maal kiputakse seda elu palju kritiseerima ja väga palju tuleb kibestumist, aga üldiselt on ju Eesti põllumajandus edasi arenenud.

Väga palju on perefirmasid, mis on ettevõtjale suureks toeks, seal on üksteisemõistmine ja tööülesannete jagamine.

Soovin, et pereettevõtted samamoodi jätkaksid ja et noori tuleks põllumajandusse juurde.

Vastutav toimetaja LII SAMMLER 661 3380, lii.sammler@maaleht.ee Toimetaja SILJA LÄTTEMÄE 661 3315, silja.lattemae@maaleht.ee Keeletoimetaja ENE LEIVAK 661 3311, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor MERIKE JÄRVLEPP 661 3372, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja MARI PETERSON 661 3326, mari.peterson@maaleht.ee Reklaam KADI-LIIS MAIDLA 5666 1049, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee

A A S TA P Õ L LUME E S 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

l

M A A M A J A N D U S 3

Viktoria Gošovski

SVEN ARBET

on suurim maakarja kasvataja 77pealise maatõugu piimakarjaga on Viktoria Gošovski tõusnud suurimaks maatõu esindajaks Eestimaal, kaitstes missioonitundeliselt kohalikku põlistõugu.

“Kui läksin panka, et laenata raha uue lauda ehituseks, siis maakarja kasvatamise eest laenu ei saanud, kuna maakari lüpsab vähem,” teatas noor perenaine Viktoria Gošovski. Ta tõi esile, et kohaliku rahvusliku loomatõu pidamine tõu säilitamise huvides on ärimeeste silmis null.

“Minult küsiti, et peate küll ohustatud põlistõugu, aga mis on teie äriidee, mis raha sisse toob,” rääkis Viktoria. Selliste takistuste vastu põrkas maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala lõpetanud noor naine, kes on sihiks võtnud maatõu säilitamise ja aretamise.

VIKTORIA GOŠOVSKI

K A N D I DA AT

uu OÜ Muuluka Farm. uu Läänemaa, Harjumaa. uu Piimakarjakasvatus. Piimakari 152, sh 77 eesti maatõugu piimalehma. uu Maakasutus 600 ha. uu Viis töötajat.

Esitaja: Maaleht

”Tahan rajada oma lauta eesti maatõu säilitusja aretus­ keskuse,” avab Viktoria Gošovski tuleviku­ plaane.

Eestimaal on 715 puhtatõulist maakarja lehma. Eesti maatõug on meie vanim kohalikku päritolu piimaveisetõug ja väikese arvukuse tõttu ohustatud tõu staatuses.

“Maatõug on ju Eesti kultuuripärand, peame seda säilitama!” rõhutas Viktoria Gošovski.

Kolis karja teise maakonda Aastaid pidas Ilse Gošovski koos abikaasa Mihhailiga Aedevahe talus Harjumaal tunnustatud maakarja tõufarmi. Kui tütar Viktoria lõpetas maaülikooli, andis ema kogu talupidamise üle tütrele. Viktoria asutas osaühingu Muuluka Farm. Nüüd on 27aastane Viktoria Gošovski noorim maakarjakasvataja Eestimaal – täis hakkamist ja indu, et see kiratsev tootmisharu hoopis uuele tasandile viia.

Viktoria selgitas, et esialgne plaan oligi Aedevahe tallu uus maakarja laut ehitada.

Paraku ei tulnud valdade liitmine uue lauda ehitamisele kasuks, asjaajamine hakkas veni-

ma. Pangad aga andsid soovituse, et suurendage karja holsteini tõuga, muidu laenu ei saa.

Nii võetigi Aedevahe tallu juurde holsteini ja eesti punast tõugu veiseid, kari paisus 140pealiseks ega mahtunud enam talulauta ära.

“Meil oli vaja kiiresti leida alternatiivne lahendus. Nii jõudsime Piirsalu lauta,” selgitas ema Ilse Gošovski.

Aretuskeskus tõupullidega Uus rendilaut asub Aedevahe talust 56 km kaugusel Läänemaal ja nii käib osa pererahvast iga päev ühest maakonnast teise lehmi lüpsmas ja loomi tali-

tamas: mehed teevad Harjumaal silo, naised lüpsavad Läänemaal lehmi.

Lehmi lüpstakse 14kohalisel paralleellüpsiplatsil ja piim saadetakse Estoveri piimatööstusele.

“Minu tööpäev hakkab hommikul kella kuuest, ja kui vaja, olen laudas ka õhtul keskööni,” kirjeldas Viktoria oma tööpäeva, kus ta ise lüpsab, lükkab loomadele sööda ette, puhastab lauta, saadab piima ära. Sest laudatööle on väga raske kedagi appi leida.

“Mul ei ole mitte ühtegi puhkepäeva. Mida tähendab olla tööst täiesti vaba kas või üks päev – ma ei teagi.”

Avaras renditud laudakompleksis hakkab Viktoria Gošovski

ϭϱ͘Ͳϭϳ͘ WZ/>> ϮϬϮϭ

peale piimakarja kasvatama ka maatõugu tõupulle, et maatõu kasvatajad saaksid lehmade seemendamiseks vajalikku spermat. Tema kaugem eesmärk on aga rajada maakarja uuringu keskus, kus saaks täpsemalt maakarja piima ja tervisenäitajaid uurida ning maatõugu lehmi ka turistidele näidata.

“Tulge viie aasta pärast tagasi, siis võiks näha farmi täiel tuuril töötamas. Pullikasvatus oleks toimiv, nii et maakarja oleks Eestis hoopis rohkem.

Sealt saab edasi minna uute eesmärkide poole,” ütles Viktoria Gošovski.

ML, 6. august

4 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

Ave Haamer vähendab seakasvatust

Lõuna-Eestis Viluste külas majandav Haameri talu perenaine Ave Haamer tegeleb koos Jürgen Vijaga nii sea­kasvatusega kui ka teravilja­ tootmisega, plaanides nüüd seakasvatust vähendada.

“Kaks aastat tagasi alustasime suure hurraaga oma lihapoodidega, et ise liha väärindada ja müüa, aga me ei saanud loodetud kasumit ja nüüdseks on poed suletud,” selgitas Ave Haamer hetkeseisu oma talupidamises.

Nüüd on hakanud sealiha hind kõvasti langema.

“Kui sealiha hind jääbki väga madalaks, siis vähendan tootmist, aga päris kinni seakasvatust ei pane,” teatas Ave Haamer.

AVE HAAMER

Kolme lapse ema ja Haameri talu perenaine on aastaid koos elukaaslase Jürgen Vijaga majandanud Lõuna-Eestis Viluste külas Haameri talus, nad kasvatavad teravilja, peavad sigu ning hindavad praegu ümber oma ettevõtluse suunda ja haaret. “Ühel hetkel on piir ees, liiga suurelt ja kahjumiga ei taha enam majandada, aega peab jääma ka oma pere jaoks,” selgitas Ave. K A N D I DA AT

uu Haameri talu FIE. uu Põlvamaa. uu Seakasvatus, 8500–9500 nuumsiga. uu Tervilja- ja rapsikasvatus 850 ha-l, maad on omandis 450 ha. uu Uus teraviljakuivati, kaasaegne tehnoloogia põldudel. uu Pereettevõte. uu 15–18 töötajat.

Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

SVEN ARBET

“Meie eesmärk polegi saada suuremaks, vaid efektiivsemaks, me ei taha enam ebavajalike asjadega tegelda,” lisas Jürgen Vija.

Tuntuim Põlvamaa seakasvataja Ave Haamer on Põlvamaa tuntuim seakasvataja. Hakkaja noor naine tõi uusi tuuli sellesse majandamisvaldkonda kuus aastat tagasi, kui pärast isa surma koos oma elukaaslase Jürgen Vijaga talupidamise üle võttis.

“Algul olid tulevikuplaanid kenad ja suured, nüüdseks on kuus aastat majandamist näidanud, et osa plaanidest tuleb kõrvale jätta ning tootmine peab muutuma kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks,” rääkis Ave. Haameri talu seafarmis toodetakse 8500–9500 nuumsiga aastas, need müüakse elusloomadena peamiselt Arke lihatööstusele, aga ka Rotaksi tööstusele.

Selline tootmistsükkel aga läheb tunduvalt väiksemaks, kui olukord sealihaturul ei parane ja liha hinnad lähiajal tõusma ei hakka. Sealiha kilohind on praegu 1,27, nende taluvuspiir on 1,45.

“Kui igale seale tuleb peale maksta üle 15 euro, siis see ei ole jätkusuutlik. Selge see, et niisuguses mahus me seakasvatusega jätkata ei saa,” teatas perenaine. “Teraviljakasvatus on tu-

”Saime vilja kenasti kätte – väikese vaeva ja väheste kulu­tustega,” rõõmustab Ave Haa­mer hiljuti soetatud New Hol­lan­di kombaini juures.

lusam kui seakasvatus, nii tuleb meil väga hoolega mõelda, kuidas kulusid kärpida ja omahinda allapoole tuua.”

Investeerib teraviljakasvatusse Viimasel paaril aastal ongi Haameri talu investeerinud põllutöömasinatesse ning nüüd kasutatakse põldudel vaid GPS-sead-

metega kombaine, väetisekülvikuid, taimekaitsepritse.

Teravilja kasvatatakse Haa­ meri talus 850 hektaril, vili kuivatatakse uues kuivatis, mis läks maksma paarsada tuhat eurot ja soetati sel suvel omavahenditest ning pangalaenu abiga.

“Oder ja nisu läheb kõik sigadele, ülejäänud vilja, rapsi ja herne müüme maha,” lausus perenaine.

Pille Hammerbeck

Vaatamata raskustele seakasvatuses, on Ave oma praeguse elustiiliga talus rahul. “Mulle meeldib selline elu, et saan elada maal ja tegelda loomadega,” lausus Ave Haamer. Lisades, et taluelu annab vabaduse ise endale tööde graafik koostada, ja kui pere näeb tööga saavutatud tulemusi, siis see ongi kõige suurem tasu.

ML, 1. oktoober SVEN ARBET

tegutseb kui lambafarmer Pille Hammerbeck peab koos abikaasa Morganiga Rägavere mõisas Eestimaa üht suuremat lambakarja, olles oma mehele suurimaks toeks lammaste pidamisel, liha ning nahkadega kauplemisel.

“Ametlik statistika ütleb, et eelmisel aastal tapeti Eestis tapamajades 9458 lammast, meilt tuli natuke üle 2700, nii et ligi 30%,” tõi esile Rägavere mõisaproua Pille Hammerbeck. Mitu korda nädalas tapetakse oma tapamajas lambaid ja turustatakse, kogu selle töö teevad abikaasad koos abilistega ise ära. Lisaks on loomade karjatamine, söötmine, poegimiste jälgimine ja karjaaedade ehitus, mida aastate jooksul on ehitatud üle 50 kilomeetri.

Mõisaproua veab ise lambaliha rümpasid lihapoodidesse ning turgudele.

Kui ta mõisa tagasi jõuab, ootab ees põhjalik töö nahkade ja nahkesemetega. Pille juhtimisel valmistavad siin õmblejad kauneid kasukaid, vaipu, veste. Varem pargiti-värviti nahad Leedus, viimati Poolas. Kõiki lambanahast tooteid müüakse Rägavere mõisas kohapeal.

Armus Idahost pärit ameeriklasse Pille teatas, et on maast madalast teinud maatööd vanavanemate juures Võrumaa metsade vahel, nii et füüsilist tööd ta ei karda. Ta õppis Tallinna majanduskoolis raamatupidamist ning pärast kooli lõpetamist tuli Lääne-Virumaale tööle.

Morgan Hammerbeck on pärit USAst Idaho osariigist, 1999. aastal ostis ta Rägavere mõisa.

PILLE HAMMERBECK

K A N D I DA AT

uu Rägavere Mõisa OÜ. uu Lääne-Virumaa. uu Lamba- ja lihaveisekasvatus. 3000 lammast, 181 lihaveist. uu Nõuetele vastav tapamaja, liha müük rümpadena. uu Maakasutus ligi 350 ha, omandis 189 ha. uu Lambanahast toodete valmistamine. uu Viis põhitöötajat ja kaks abitöölist.

Esitaja: Virumaa Põllumeeste Liit

Nüüdseks on mõis restaureeritud äärmise pieteeditundega, see on pälvinud ka kultuurkapitali aastapreemia.

“Morganiga tutvusin 2002. aastal, tal oli siis ainult kuus lammast,” meenutas Pille. Algul aitas Pille Morganit tema ettevõtmistes, suurendati ka lambakarja, lõpuks ta tuligi päriselt mõisa.

Pille selgitas, et lambad ja lihaveised saigi võetud selleks, et uhket ja kultuuriloolist Rägavere mõisakompleksi üleval pidada ja majandada nagu muiste põllumajanduse abil. Mõisas on üle 40 ruumi kuni pööninguni välja koos kogu keeruka ventilatsiooni-, kütte-, vee- ja elektrisüsteemidega. Kogu seda

ilu näidatakse võimalusel oma muude tegevuste kõrval ka turistidele.

Tapamajast lambafestivalini Nüüdseks on lambakasvatusest saanud pere peamine tegevusala ja töö.

“Kasutame lambast ära kõik, nii liha kui naha – liha viime klientidele, soolatud nahad laseme parkida ja teeme sellest tooteid,” rääkis Pille Hammerbeck. Ja lisas: “Elame küll mõisas, aga mõisaprouana ma ennast ei tunne, pigem olen ikkagi lambafarmer.”

Rägavere lambakarjas on peamiselt ristandid, jäärad on lleyni ja romney tõugu.

”Põhisissetuleku saame lambalihast, aga ka nahast võib valmistada nii palju kauneid tooteid,” teatab Pille Hammerbeck Rägavere mõisas.

Rägavere mõisa ja endise Sõmeru valla koostöös algatati 2013. aastal Sõmeru lambafestival koos uhke lambarongkäigu ja laadamüügiga, millest kasvas välja iga-aastane Sõmeru maa­ elufestival.

Pille loodab, et Eestimaal hakatakse üha rohkem hindama

lambaliha. “Meie põhimõte on see, et oleme suutelised müüma oma klientidele lambaid ühtlase hinnaga aasta läbi,” tõi esile perenaine. Hammerbeckid, kelle kaubamärgiks kvaliteetne liha, on aastatega üha uusi kliente juurde saanud.

ML, 10. september

A A S TA P Õ L LUME E S 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

l

M A A M A J A N D U S 5

Ille Kasvand pakub kodumaiseid õunu Halika Õunatalu perenaine Ille Kasvand on koos perega rajanud Eestimaa ühe suurema kaasaegse õunaistanduse, kus toodetakse 300 tonni õunu aastas.

“Meil on hooajal õunatalus tööl paarkümmend abilist ja kõik on eestlased, nopivad kenasti nii ‘Liivika’ kui ‘Krista’ õunu,” teatas rõõmsalt Halika Õunatalu perenaine Ille Kasvand.

Augustis alanud kibekiire koristushooaeg kestab siin talus mitu kuud ja alles oktoobri keskel on kogu saak salvedes. Sorteerimistööd tehakse aga kevadeni.

“Mida hiljem talveõunu korjame, seda magusamaks ja maitsvamaks nad jõuavad küpseda,” ütles Ille Kasvand.

“Väärtustan üle kõige enda ümber inimesi ja loodust, tervist,

ILLE KASVAND

liikumist ning maaelu,” tõi esile Ille, kes on ühtaegu aednik-agronoom, õunaaedade hooldaja, mahlameister ja turustaja.

Alustasid kurgi ja maasikatega Ille ja Kalmer Kasvand alustasid talupidamisega Põlvamaal Leevaku lähedal 30 aastat tagasi.

Algul peeti Halika talus sigu ja kanu, kasvatati, kapsast, vilja, kartuleid, kurke.

“Kõik kolm poega – Lauri, Alari ja Henri – olid meil maal üles kasvades abiks ja sealt me lõpuks K A N D I DA AT

uu Halika Õunatalu OÜ. uu Põlvamaa. uu Õunakasvatus. 30 000 õunapuud, toodang 300 t aastas. uu 20 ha õunaaedu, üle 30 suve-, sügisja taliõuna sordi. uu Õunte ja õunamahla müük. uu Pereettevõte. uu Seitse töötajat, hooajatöödel 20 töötajat.

Esitaja: Eesti Aiandusliit

SVEN ARBET

Halika õunataluni jõudsime,” rääkis ema Ille. Nüüd on keskmise poja Lauri juhtimisel Halika Õunatalu tegutsenud varsti juba 10 aastat ja aidanud viia aiandi kaasaegsemale tasemele.

2003. aastast alates kasutatakse õunatalus uuenduslikku tüvekeskset lõikust. Istandustes on rivis traaditoestusega madalate puuvõradega õunapuud, et vilju oleks hõlpsam korjata.

Puude kastmiseks on rajatud niisutussüsteemid. Pere on katsetanud mitmeid õunasorte, jäädes kõige populaarsemate juurde.

“Selleks et saada ilusat tervet õuna, on vaja ette mõelda juba mitu aastat. Praegu tehtud tööde ning oskusliku lõikusega planeerime ja garanteerime saagi juba kolmeks tulevaseks aastaks,” tõi esile Halika Õunatalu juhataja Lauri Kasvand.

Ostjate lemmikud on ‘Liivika’ ja ‘Ligol’ Halika Õunatalus kasvab umbes 30 õunasorti, ostjate lemmikuteks on aga saanud ‘Liivika’ ja ‘Ligol’. “Kõige tuntum on muidugi ‘Liivi kuldrenett’, aga meie aiast saab ka ‘Liivikat’, mis on kuldrenetiga maitselt väga sarnane,” selgitas perenaine. Õunu hoiustatakse kaasaegses hoidlas, 97% korjatud saagist müüakse, osa ka mahlana Taluõuna kaubamärgi all. LEADERi

”Taastades ja rajades õunaaedu, hoiame kodumaise õuna kasvatust jätkuvalt au sees,” ütleb Ille Kasvand.

toetusega on soetatud poolautomaatne õunte sorteerimise liin, kus arvutiprogrammi abiga saab jagada õunad klassidesse.

Halika Õunatalu müüs toodangut varem Nõmme turul,

nüüd on talu avanud veebipoe ehk e-õunamaja halika.ee lehel, kust iga huviline saab õunu ja õunamahla tellida talle lähimasse pakiautomaati või kulleriga koju. “Meie turuosa kodu-

maiste õunte müügis on 47%.

Töötame iga päev selle nimel, et pakkuda head Eesti õuna,” ütles Ille Kasvand.

ML, 24. september

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Suurim põllumajanduslike erialade valikuga kool Eestis!

KUTSEKESKHARIDUS: Põllumajandustöötaja, tase 4 Hobuhooldaja, tase 4

KUTSEÕPE: Loomaarsti abiline, tase 4 Kalakasvataja, tase 4 Hobuhooldaja, tase 4 Taimekasvataja, tase 4

Veisekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Küülikukasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Lüpsja osakutse, tase 4 Taimekasvatustootja, tase 5 Hobusekasvatustootja, tase 5 Veisekasvatustootja, tase Linnukasvatustootja, tase 5 Lamba- ja kitsekasvatustootja, tase 5

Mitmeid kutseõppe erialasid on võimalik läbida sessioonõppes või töökohapõhises õppes NB! Vaata tingimusi täpsemalt:

www.jkhk.ee aive.kupp@jkhk.ee, tel 508 3459 Aia 1a, Särevere alevik, Türi vald

6 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

Airi Külvet hoolitseb lihaveiste eest SVEN ARBET

Tallinnast pärit Airi Külvet on aastatega rajanud vanaisa tallu eeskujuliku lihaveisekasvatuse, asutanud MTÜ Liivimaa Lihaveis ja esindab tootjaid rahvusvahelistes ühendustes.

“See on vanaisa põlistalu, Pedja jõgi voolab õuest läbi ja see koht asustati juba 1684. aastal,” tutvustab Puutsa talu perenaine Airi Külvet ajaloolist talukohta uhkusega. Talumaja ühe palgi peale on dateeritud aastaarv 1856.

Tallinnas sündinud ja kasvanud Airi tuli Puutsa tallu pärast keskkooli lõpetamist 1995. aastal, sest eakas vanaisa ei jaksanud enam üksi lehmi pidada.

“Läksin talu kõrvalt Luuale metsanduskooli õppima, sõitsin igal hommikul sinise Žiguliga kooli ja viisin ka piima meiereisse,” meenutas Airi. Igal varahommikul enne koolipäeva lüpsis ta lehmi ja müüs kohupiima ka kooliõpetajatele.

Maaülikoolis õppis ta loomakasvatust ja töötas aasta Soomes asendustalunikuna.

Nüüdseks on Airi Külvet talu haaret tunduvalt laiendanud.

Karjamaadel peetakse mitmes grupis lihaveiseid, simmentali ja anguse tõugu ammlehmi on üle 50. Puutsa talus sirgub kolm last, taluhooned on renoveeri-

tud. Airi Külvet on lihaveisekasvatajate koolitaja ja eestkõneleja ka rahvusvahelisel areenil.

Veendunud mahetalunik Mahetootmisega alustas Airi Külvet 2004. aastal. Algul toodi tallu lihaveiste ristandid, neid seemendati eri tõugudega. Esimesed puhtatõulised loomad olid simmentalid. Praegu ongi Puutsa talus nii simmentali kui ka punase anguse kari.

“Olen mahetalunik ja propageerin rohumaadel mahekas-

AIRI KÜLVET

”Meie hooldame oma rohumaaveistega Pedja jõe luhtasid, nii säilib püsirohumaadel elurikkus,” selgitab Airi Külvet.

vatust. Mul on väga vedanud, et talu asub erilises kohas, kus maastikul on elurikkus säilinud,” rõõmustas Külvet.

K A N D I DA AT

uu Puutsa talu. uu Jõgevamaa. uu Lihaveisekasvatus, mahetootmine. uu Simmentalid, angused, üle 50 ammlehma, kokku loomi üle 140. uu Maakasutus enam kui 250 ha, omandis 48 ha. uu Üks töötaja.

Esitaja: Mahepõllumajanduse Koostöökogu

Lely Center Estonia

Tema sõnul Pedja jõe luhtadel ja ümbritsevatel rohumaadel teisiti kui mahedana lihaloomi pidada ei oleks mõtet. Nii panustab ta ka pärandmaastiku säilitamisse.

Elurikkuse hoidja Perenaise initsiatiivil asutati 2011. aastal mittetulundusühing Liivimaa Lihaveis, kus ta on juhatuse liige.

MTÜ Liivimaa Lihaveis sai asutatud, et väärtustada rohumaadel kasvatatud veiste liha neid ühiselt turustades ja kvaliteetse veiseliha väärtuslikke

omadusi ka tarbijatele laiemalt tutvustades. MTÜ partner on Liivimaaa Lihasaaduste Wabrik, kes turustab MTÜ liikmete ja rohumaaveise kvaliteedikava liikmete liha.

“Kasvatame kvaliteetset veiseliha nii, et anname ka loodusele midagi, mitte ei võta ära,” tõi Külvet esile rohumaaveiste eelise. Nimelt hooldatakse rohumaaveistega poollooduslikke kooslusi, pärandmaastikke ja püsirohumaid. Looduse elurikkust – taimede, putukate ja kahepaiksete kooslusi – ei rikuta, karjatamine tagab selle eluspüsimise.

Airi Külvet on rohumaaveise kvaliteedikava üks peamisi loojaid ja käigushoidjaid. Ta selgitas, et rohumaaveise kvaliteedikava saigi 2014. aastal loodud seetõttu, et meie tootjad ei teeks mingit hinnaalandust kvaliteedis, toodaksid keskkonnasõbralikult ja hoiaksid kõrgel kodumaise lihaveiseliha väärt maitset. Praegu järgib kava sadakond tootjat.

Airi Külvet teeb koostööd teadusasutustega, ta on valitud Euroopa Liidu võrgustiku BovINE (Innovation Network Europe) Eesti esindajaks.

ML, 23. juuli

farming innovators

Lely tutvustab ainulaadset kontseptsiooni autonoomseks söötmiseks värske rohuga Maassluis, 6. oktoober 2020 - Lely tutvustab värske rohu täiesti iseseisva koristamise ja söötmise esimest kontseptsiooni: Lely Exos. Selle süsteemi abil saavad piimakarjakasvatajad suure osa rohumaadest kasutada värske sööda tootmiseks. Seetõttu kasutavad nad oma koresööda toiteväärtust tõhusamalt ja suudavad oma rohumaalt toota rohkem piima. See lahendus sobib täielikult piimatootmisettevõtete ringmajandavaks muutmiseks. Lisaks säästab süsteem tööjõu- ja söödakulusid.

Hea koresööt on alati olnud oluline lehmade tervise ja piimatoodangu seisukohalt.

Exos on uus läbimurre rohumaade kasutamisel.

Piimatootja saab nüüd saadaolevat toorainet optimaalselt kasutada. Värske rohu toiteväärtus on 10–20% kõrgem silorohu omast, sest koristamise, konserveerimise ja söötmise ajal ei esine märkimisväärseid kaotusi,“ sõnas Lely innovatsioonijuht Korstiaan Blokland.

“See ainulaadne süsteem põhineb elektrisõidukil, mis niidab, laadib ja väljastab lautades rohu. Exos pakub värsket rohtu sageli nii päeval kui öösel. See parandab värske rohu maitset ja tarbimist. Lehmade käsitsi söötmine laudas värske rohuga põhineb samal põhimõttel, kuid võimalused on piiratud ja see on väga töömahukas. See süsteem töötab 24 tundi ööpäevas, nii et see ei ole piiratud tööjõu ega ajaga. Exosiga tutvustab Lely uuendust, mis sobib täielikult üleminekuga säästvale ja tsirkulaarsele piimakarjakasvatusele. ” Värske rohu eelised Automaatne söötmine värske rohuga annab märkimisväärse kokkuhoiu. Kui piimafarm kasutab rohkem värsket rohtu, vajab see vähem silo ning võib kokku hoida jõusööda ja muude söödaostude pealt. Katsefarmide kogemused on näidanud, et piimafarm suudab kasvuperioodil, varakevadest hilissügiseni, täita poole oma koresööda vajadustest värske rohuga. Kokkuhoid võib ulatuda rohkem kui 2 sendini piimaliitri kohta.

Valdkonna tehnoloogia ümberkujundamine See täiesti uus lähenemine murule oli võimalus niitmis- ja koristustehnoloogiat ümber kujundada. Süsteem on kohandatud lehmade igapäevastele vajadustele ja on loodud pika rohu kasvuperioodi maksimaalseks kasutamiseks. Selle masina väike kaal ja mullasõbralik tehnoloogia tähendab, et see

võib niita varakevadest hilissügiseni. Hoolikas niitmismeetod hoiab muru värske ja maitsvana.

Exos töötab paralleelselt automaatse söötmissüsteemiga Lely Vector. Mõlemad süsteemid pakuvad vaheldumisi värsket rohtu ja muid söödakomponente. Exos jälgib pidevalt värske rohu osakaalu ratsioonis. Süsteem kogub andmeid ka põllul, et põllumees saaks igal hetkel rohutarnele koheselt reageerida.

Automatiseerimise järgmised sammud Üks asi, mida Lely uurib, on järgmise sammuna süsteemi abil konkreetse koguse igale asukohale kohandatud vedelväetise doseerimine. See on Lely Sphere'i süsteemi laiendus, mis loob väärtuslikke tsirkuleeruvaid väetisi.

Esimesed Exose prototüübid töötavad juba testfarmides, kus igapäevases praktikas tehakse ulatusliku katsetamise abil võimalikult palju teavet värske rohu autonoomse koristamise kohta. Lähiaastatel arendab Lely süsteemi edasi, et seda saaks kaubanduslikult müüa.

Lely Grupi kohta 1948. aastal asutatud Lely suunab kõik oma jõupingutused põllumajanduse jätkusuutliku, kasumliku ja nauditava tuleviku loomiseks.

Ettevõte arendab esmaklassilist robootikat ja andmesüsteeme, mis suurendavad loomade heaolu, paindlikkust ja tootmist piimafarmis.

Lely on juba üle 25 aasta juhtinud automatiseeritud lüpsisüsteemide müüki ja teenindust järgmistele piimatootjate põlvkondadele kogu maailmas. Iga päev inspireerib Lely oma töötajaid pakkuma klientidele uuenduslikke lahendusi ning olema usaldusväärne partner pikaajaliseks nõustamiseks ja toetamiseks. Oma peakontoriga Hollandis ja ülemaailmse võrgustikuga, mis hõlmab spetsiaalselt kohandatud müüki ja tugiteenuseid pakkuvaid Lely Centeri asukohti, tegutseb Lely Group enam kui 45 riigis ja annab tööd umbes 1600 inimesele.

SISUTURUNDUS

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

l

M A A M A J A N D U S 7

SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi farmis Smartbow loomade jälgimissüsteem on kaasaegseim lahendus veisefarmidesse, võimaldades üheaegselt määrata loomade aktiivsust, mäletsemist ja asukohta laudas.

I

nnovaatiline lahendus liikumisanduriga kõr vamärgi näol edastab informatsiooni läbi farmi paigald atu d va s tuvõtj ate lo ka al s e s s e ser verisse, kus andmed töödeldakse iseõppivate algoritmide alusel, iga üksikut looma eraldi tundma õppides.

Kliendid on öelnud “ Ku n a se e m e n d a n k a lü p s i la u d a s , võimaldab Smartbow lahendus mul noorloomadele kulutatud aega paremini planeerida, sest saan lüpsilaudast kaug-halduse teel noorkarjalaudas toi m uval silma p e al hoida ja sõita kohale ainult siis kui on vaja.“

TEINE FUNKTSIOON – MÄLETSEMISE JÄLGIMINE Mäletsemine on lehmal oluline tervisl iku se isun d i nä it aja . Kõ r vale kalle normaal sest näitab, et konkreet se loomaga on midagi valesti. Mäletsemise languse järsud või pikemaajal ise d l an guse d kuvat ak se ka sut ajatele teadete näol ning seeläbi on võimalik varajases staadiumis avastada ainevahetushaigusi, jalahädasid või muid probleeme. Seetõttu saame haigustele varem jaole ning hoiame kokku ravikuludelt, karjast väljamine-

Smartbow lahendus registreerib iga kõr valekalde ja muutuse ööpäevaringselt. Süsteem teavitab kasutajat automaatselt, kui esineb kõrvalepõikeid looma tavapärasest käitumisest, võimaldades seeläbi varakult tegutseda. Smartbow süsteem on abiks kui soovid parandada seemendustulemusi, lühendada poegimisvahemikku, hoida kokku ravikuludelt, leida loomi l a u d a s k i i re m i n i , p a r a n d a d a ka rj a tervist ja leida lauta töötajaid.

“ Ku n a ü k s k i la u d a s tö ö l o le v a te s t inimestest ei ole loomakasvatusharidusega, on Smartbow süsteem tõeliseks abiliseks. Inna avastamine, soovituslik seemendusaeg, mälet semise ja ter vise jälgimine on kõik tähtsad abimehed meie igapäevases töös.“

SMARTBOW annab usaldusväärset infot otsuste tegemiseks igapäevases farmitöös

“Töö on muutunud palju mugavamaks.

Kuna arvuti teeb meie eest pool tööd ära, siis enne lauta minekut veendutakse arvuti põhjal, kas laudas ikka on midagi teha.“

ESIMENE FUNKTSIOON – INNA AVASTAMINE Inna avastamine ja õige seemendushetk on otsustavateks teguriteks farmi majanduslikes tulemustes. Smartbow p a k u b t ä i e l ik k u j älg im i s t 2 4 tu n d i päevas, 7 päeva nädalas. Inna avastamisel võetakse arvesse nii üksiku looma aktiivsust, mäletsemist kui ka kogu karja näitajaid, et soovitada kõige o p t i m a a l s e m a t s e e m e n d u s h e t ke .

Märksõnadeks on esmaseemendusvanus, esmaseemenduse õnnestumise % ja kulude kokkuhoid.

KOLMAS FUNKTSIOON – LEHMA ASUKOHT FARMIS Mida suurem kari, seda kauem võtab aega iga looma leidmine. Smartbow lõpetab tüütud ot singud, näidates reaalajas, kus loomad hetkel farmis paiknevad. Arvutist, nutitelefonist või tahvelarvutist näeme kohe ära toimetusi vajava looma asukoha. On selleks toimetuseks siis seemendamine, ravimine või lüpsirobotisse ajamine. Otsimise prot sess väheneb tunduvalt .

Märksõnadeks on efektiivsem tööaja jaotamine, mugavam tööprotsess ja majanduslik kasu.

Kliendid on öelnud

Kuidas töötab kõige arenenum loomade jälgimissüsteem SMARTBOW

“Kõige rohkem üllatas mind mäletsemise jälgimise funktsioon. Kui Smartbow annab teate mäletsemise langusest, teame, et loomal on midagi viga, kuid visuaalsel hindamisel on loom täiesti terve. Märgid reaalsest haigeks jäämisest võivad ilmuda alles 2-3 päeva hiljem. Tänu varasele jaole saamisele saame ka varem looma ravima hakata, mis tähendab meie jaoks rahaliselt suurt kokkuhoidu.“

“ O l e m e v ä g a ü l l a t u n u d , e t t i i n e st u m i n e e s m a s e e m e n d u s e s t n o o rlo o m a d e l o n p a ra n e n u d m ä rg a tavalt kuni 8 5- 9 0%-ni, samuti saame loomad varem tiineks ning innad ei j ä ä m ä r k a m a ta . I n n a tu va s ta m i n e k õ rg e to o d a n g u l i s e l lü p s i k a rj a l o n äärmiselt oluline. Smartbow abil näeme ära ka nn „vaiksed innad“ ning seetõttu väheneb ka ke skmine poegimisvahemik. Kui innatsüklite ajal või vahel on palju aktiivsuse kõikumisi, teame, et nendel loomadel on tõenäoliselt ka sigimishäired.“

kutelt ja saamata jäänud piimarahalt.

Märksõnadeks on ravimiste ja ravikulude vähendamine, lüpsipiima kogus ja majanduslik kasu.

Kliendid on öelnud “Mäletsemise jälgimine on üks huvitavamaid funktsioone. Algul ei osanud me sellele erilist tähelepanu pöörata, kuid järjest enam näeme, et mäletsemise languse korral saame varakult haigustele jaole.“

OÜ TeknEst Luige keskus, Luige baas, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, mobiil 506 1500 teknest@teknest.ee, www.teknest.ee

• Intelligentne kõrvamärk jälgib ning mõõdab looma liikumist ja mäletsemist • Info mäletsemise, käitumise ja aktiivsuse kohta edastatakse reaalajas 24/7 jälgimine, et saavutada kõige täpsem ja usaldusväärsem tulemus • Kõige täpsem mäletsemise jälgimine, 97–99% täpsusega • Kahte tüüpi alarmid – järsk mäletsemise langus ning pikaajaline mäletsemise langus • Tuvastab inda 97% täpsusega, innateade kuvatakse nutitelefonis, tahvelarvutis või arvutis • Leiab kiirelt loomad, kellega on vaja toimetada • Jälgib iga looma liikumist ja harjumusi individuaalselt

8 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

Janika Lindsalu kasvatab maasikaid Maasikakasvataja Janika Lindsalu põldudelt jäi töökäte puudusel tänavu osa marju noppimata, juulikuus päästis ta ukrainlastest töötajate abiga hilisemat saaki.

“Minu põllul korjavad praegu ukrainlased teist maasikasaaki,” rääkis Janika Lindsalu, kes tegutseb Koimula külas.

Kahel pool majapidamist laiusid maasikaväljad, sissesõiduteel oli maasikakujuline müügikiosk. Sellistes maasikakioskites müüakse Marimarta OÜ maasikaid nii Jõgeval, Mustvees kui Põltsamaal. Ka veetakse hooajal maasikaid hulgimüügiks pealinna.

Perenaine oli rahul, et vähemalt sellelt esimese aasta istutuspõllult marjad kätte saab. Need ukrainlased on juba pikemat

aega Eestis töötanud, aga Marimarta põldudele jõudsid üheksa ukrainlast alles juulikuu algul.

Pool saagist hallitab Põhisaak, kus ‘Polka’ maasika­ sort sai küpseks juba jaanipäeva paiku, jäigi suures osas põllule – korjajaid ei olnud, kuna Ukraina töötajaid, kes neil igal aastal abiks käisid, ei lubatud koroona tõttu riiki. “Vähemalt pool saaki jäi seetõttu põllule ja läks lõpuks hallitama,” teatas perenaine.

Perenaine meenutas, et tänavu alustasid nad maasikate kor-

JANIKA LINDSALU

K A N D I DA AT

uu Marimarta OÜ. uu Jõgevamaa. uu Maasikakasvatus 12 ha-l. uu Maasika- ja frigotaimede müük. uu Tomatikasvatus katmikalal ja avamaal. uu Tomatimahlade müük. uu Kaks töötajat, hooajatöödel 20–40 töötajat.

Esitaja: Sadala Külade Selts

SVEN ARBET

jamist lavatsite peal 26. juunil kümne inimesega, samas paarkümmend korjajat oli puudu.

Ja nüüd on tagajärg näha: ei suudetud enne ägedaid vihmahooge kõiki valminud marju korjata, osa saagist jäi põllule hallitama. Lindsalu selgitas, et varem olid neil igal aastal kindlad ja töös kogenud ukrainlased maasikaid korjamas, aga tänavu said nad eestlastest tööjõu, kus kõik olid algajad, nii et lavatsi pealt maasikakorjamisel oli tootlus ka kogenematuse tõttu väike.

Majandab toetusteta Kui žürii tööga ühines maaeluminister Arvo Aller, nõudis perenaine ministrilt aru, kas maasikakasvatajad hüvitist ka saavad.

“Ma ei soovi muud kompensatsiooni kui tööle tulemata jäänud ukrainlaste pealt. Kokku jäi mul tulemata 11 ukrainlast. Igaüks nendest korjanuks 200 kilo maasikaid päevas. Selles ulatuses hüvitist soovingi,” ütles Lindsalu ministrile.

Aller ei osanud hetkel midagi täpsemalt lubada, selgitades, et praegu käib kahju hindamine.

“Me planeerime oma tegevusi väga põhjalikult. Kui raha on, siis teeme. Kui raha ei ole, siis ei tee. Laenu ega toetust ei võta,” selgitas Janika Lindsalu, et nende pere on alati püüdnud omal jõul majandada.

”Osa saaki jäigi põllule hallitama,” tutvustab Janika Lindsalu maaeluminister Arvo Allerile oma maasikapõlde.

OÜ Marimarta sissetulek tuleb maasika, tomati ja suvelillede kasvatusest. Lisaks imporditakse Hollandist juba aastaid maasika frigotaimi müügiks, koostööd tehakse Hollandi firmaga De Kemp bv. Koos töötavad Janika ja Margus Lindsalu, abiks on neil tütred Mariliis ja Marta.

“Abikaasa toetuseta ei teeks ma mitte midagi, meil on pereettevõte, teeme kõike koos,” rõhutas perenaine. Ta tõi esile, et omal jõul on nad rajanud kasvuhooned, marjade jahutamise ruumi koos jahutusseadmetega.

Põldudel töötavad hooajal traktorid, soetatud on kolm lavat-

sit marjakorjamiseks – paraku tänavu töökäte puudusel kõiki lavatseid tööle ei saadudki. Viimastel aastatel kasvatavad nad tomateid peamiselt mahlaks, mis pressitakse Polli Aiandusuuringute Keskuses ja müüakse kaubanduskeskustes.

ML, 30. juuli

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Parim valik terve mulla heaks!

KOOSTÖÖPARTNERID: LAOTAMINE, TRANSPORT, MÜÜK

LAURI LAANEMÄE sales.ash@energia.ee +372 5380 4618

enefix.eu

A A S TA P Õ L LUME E S 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

l

M A A M A J A N D U S 9

Kaja Piirfeldt

SVEN ARBET

koolitab põllumehi Põllumeeste koolitaja, noortalunike eestvedaja ja taluomanik Kaja Piirfeldt on mitmel korral valitud Harjumaa parimaks piimatootjaks, perenaine kannab ka parima kutseõpetaja tiitlit.

Remmelgamaa talu perenaine Kaja Piirfeldt lükkab täielikult ümber tavaettekujutuse põllumehest, kes dressides ja kurnatuna laudas sõnniku sees toimetab. Särava olekuga kaunis naine on lausa uhke selle üle, et teeb nii lauda- kui põllutöid ja on täieõiguslik maa- ja taluomanik.

“15 aastat tagasi alustasin lüpsjana oma vanemate talus, olin siis 22aastane ja meil oli

laudas vaid 30 lehma,” meenutas Kaja Piirfeldt.

Isa andis Kajale Remmelgamaa talu üle 2013. aastal, nii sai hakkaja noor naine oma unistused kaasaegsest talumajandusest ellu viia. Nüüdseks on ta rajanud tallu mobiilse ja kaasaegse piimakarjakasvatuse. Piirfeldt on julgenud investeerida, suurelt ette võtta, ta on maaostudega laiendanud talu piire.

KAJA PIIRFELDT

K A N D I DA AT

uu Remmelgamaa talu. uu Harjumaa. uu Piimakarjakasvatus. uu Piimakari 81, noorkari 89. uu Maakasutus 200 ha, omandis 150 ha. uu Kaasaegne piimafarm koos söödaruumiga. uu Kolm töötajat.

Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

“Minu pensionieas vanemad on mulle igati toeks olnud, nad on minu tagala,” ütles Kaja, kes kasvatab ka seitsmeaastast poega.

Investeeris lauta üle miljoni euro Uhkusega näitab perenaine 2018. aastal valminud laudakompleksi, kus on 120 loomakohta ja DeLavali 2×6 kalasaba-lüpsiplats, samuti sööda- ja sõnnikuhoidla.

“Olen viie aastaga investeerinud tootmiskompleksi uuendamisse 1,2 miljonit eurot, kõik on tehtud maksimaalselt odavalt, sest nii väikeses talus pole võimalik väga suurelt investeerida,” teatas perenaine. Osa raha läks tehnikapargi uuendamisele.

Paralleelselt laudaehitusega hakati ka karja suurendama ja jätkati aretustööd, nüüd lüpsavad lehmad üle 11 000 kg lehma kohta aastas.

“Mul on puhtatõuline holstein-friisi kari, ma seemendan oma loomad ise, valin pullid ise, sest pean tõuaretust väga oluliseks,” rõhutas perenaine Kaja, kes on aastatega oma talukarja väljalüpsi korralikult suurendanud.

”Põllumajandusse saabki noori meelitada eelkõige positiivse eeskujuga,” toob esile Kaja Piirfeldt.

“Väljalüps tulebki aretuse ja igapäevase söödaga,” lisas perenaine. Väga oluliseks peetakse loomade heaolu ning majandamist keskkonna- ja loomasõbralikult.

Parim õpilane, parim õpetaja Kaja Piirfeldt lõpetas 2002. aastal Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusliku tootmise ja ettevõtluse erialal, ta on õppinud Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolis ja lõpetanud Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika erialal.

Noor taluperenaine on pälvinud Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima maamajanduse eriala õpilase tiitli ja hiljem ka parima õpetaja tiitli.

Talupidamise kõrval õpetab Remmelgamaa talu perenaine juba aastaid Järvamaa Kutsehariduskeskuses noortele loomakasvatust.

“Minu õpilased on mulle öelnud, et ma inspireerin neid, põllumajandusse saabki noori meelitada eelkõige positiivse eeskujuga,” selgitas Kaja, kes õpetab praktilisi töid ka oma talulaudas.

“Ja tõesti, kui sa lähed külg ees koju, et olen vaene sõnni-

TM

DeLaval Repro

• Sigimishäirete avastamine • Automaatne tiinuskontroll oll

• Varajastest arajastest abortitest teatamine Muutke oma lüpsirobot V300 paremaks sigimishalduse abimeheks - lisades süsteemile Delaval Repro - progesterooni mõõtmine piimast.

www.delaval.com

• Rohkem produktiivseid oduktiivseid laktatsioone

kune põllumees, siis miks peaks teised inimesed, ühiskond arvama, et see amet on äge ja tore,” tõi esile noor pedagoog, kui tähtis on ametiau ja enesehinnang.

Ta rõhutas, et maa ja raha on noortele küll väga olulised, aga veelgi vajalikum on noorte inimeste motivatsioon.

“Kui saan oma teadmisi jagades teha noorte alustavate ettevõtjate elu lihtsamaks ja nad on tänulikud, siis see annab ka mulle jõudu ja energiat tegutsemiseks juurde,” ütles Kaja Piirfeldt.

ML, 8. oktoober

10 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2020

Diana Pärna hooldab

lihaveistega Lahemaad Diana Pärna hooldab juba aastaid oma lihaveistega poollooduslikke kooslusi ja rannaniite Lahemaa rahvuspargis, et rannajoon meie rahvuspargis paistaks pilliroost välja ja kaoksid võsastunud karjamaad.

“Näete – Vihasoo rannaniit on saanud pilliroost lagedaks, niitsime selle maha, ega loomad seda üksi ära söö,” näitab Diana Pärna kaunist rannavaadet Vihasoos.

Oleme Lahemaa rahvuspargis, kus Diana Pärna on juba kümmekond aastat teinud oma lihaveistega missioonitundelist tööd Vihasoo rannaalade ning Võhma ja Uusküla aru- ja looniitude hooldamisel.

“Meil on pereettevõte, teeme kõike koos abikaasa Arnoga,” teatas Diana Pärna kohe, et OÜ Lahe Maamees on abikaasade ühisfirma, mõlemad on võrdsed osanikud. “See, mis põllu peal, on Arno rida, ning see, mis on seotud loomade ja paberimajandusega, minu,” ütles Diana.

Paarsada lihaveist – enamik limusiinid, sekka ristamiseks võetud haruldased tirooli halli

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

DIANA PÄRNA

uu Lääne-Virumaa. uu OÜ Lahe Maamees, FIE Diana Pärna Lõokese talu. uu Lihaveisekasvatus, mahetootmine. uu Limusiinid, 105 ammlehma, kokku loomi 230. uu Maakasutus 600 ha, omandis 100 ha. uu Üks töötaja.

SVEN ARBET

Esitaja: Virumaa Põllumeeste Liit

sades, et muidu võtavad seal võimust kiirekasvulised taimed, näiteks jäneskastik, angervaks või pilliroog ja siis algab võsastumine.

“Oleme päris palju hektareid võsastunud või pilliroostunud alasid päästnud ja avanud ilusaid vaateid merele,” tõi esile Diana Pärna. “Meie loomad on koos meiega seda teinud. See on minu jaoks väga oluline.”

tõugu veised – on jagatud mitmele karjamaale viide gruppi.

“Need tirooli hallid on nn Milka šokolaadi lehmad, nende piimast tehakse Austrias šokolaadi,” selgitas perenaine, kes võttis oma karja mõned tirooli hallid loomade piimakuse pärast.

Missioonitundeline töö

Piimakarja asemel lihaveised Algul pidas pere Nõugaste talus lehmi ja nuumpulle. Nüüdseks on pere üles kasvatanud kolm last ning aastaid edendanud Arkna Karjatalu, kus Diana töötas tegevjuhina ja Arno agronoomina.

2011. aastal osteti Diana eestvedamisel esimesed lihaveised ja pere pole seda sammu siiani kahetsenud.

“Lihaveistega on hoopis mõnusam toimetada kui piimaveistega,” teatas Diana Pärna. Sest alles nüüd tunneb ta, et on lõ-

K A N D I DA AT

”Lihaveiste kasvatamine annab võimaluse väärtustada meie oma maad, poollooduslikke kooslusi,” teatab Diana Pärna.

puks leidnud oma ala, oma tõelise kutsumuse. Lahemaal on väga palju neid maid, mida pere aastatega võsast taastanud.

Arno Pärna selgitas, et enamik maid on söödavarumiseks, ka kaerast tehakse silo. Tegu on

VÄETISED AEDA JA PÕLLULE KAUBAD MAHETOOTJATELE TAIMEKAITSEVAHENDID SOOL LOOMADELE VALMISTAME MEHAANILISI VÄETISESEGUSID VASTAVALT TELLIJA SOOVILE

ASUME: VILITA KÜLA, TÜRI VALD, 72245 JÄRVAMAA

mahetootmisega ja loomi karjatatakse mitmes kohas poollooduslikel aladel.

Pere on Võhma külas taastanud Palmse mõisniku poolt oma talupoegadele ehitatud taluhoone, kus on nii kodu kui kontor.

“Lahemaale on iseloomulikud aruniidud ja paepealsed liigirikkad looniidud ehk alvarid. Selleks et need poollooduslikud kooslused kestaksid, on vaja inimese hoolt, neid on vaja niita või karjatada,” selgitas Diana Pärna. Li-

Osaühing Lahe Maamees on kohalikus kogukonnas tunnustatud perefirma. Sellest mahetootmisel limusiini karjast müüakse elusloomi Türki, Maltale jt riikidesse.

Diana Pärna on Eesti Liha­vei­ se­kasvatajate Seltsi juhatuse liige. Ta paneb väga suurt rõhku liha kvaliteedile ja põhikarja heale iseloomule.

“Mida rohkem me sööme oma Eesti lihaveise liha, seda puhtam ja ilusam on loodus meie ümber,” innustas lihaveisekasvataja tarbijaid ka sellele mõtlema, kui nad poes lihatükke valivad.

ML, 16. juuli

A A S TA P Õ L LUME E S 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

l

M A A M A J A N D U S 11

Erika Pääbus võlub piima juustuks SVEN ARBET

Erika Pääbus on koos peremees Aivar Alvistega rajanud Andre Juustufarmi, kus toodavad Gouda tüüpi juuste, mis on pälvinud rohkelt medaleid ja tunnustusi rahvusvahelistelt messidelt.

Andre talupood Tartu–Võru maantee ääres on aastatega kõvasti tuntust kogunud, sest just siit kauplusest saab kohapeal valmistatud talujuuste valida.

“Meie juustukoda sai 20. augustil viieaastaseks ja algusaegadega võrreldes oleme tehnoloogiliselt palju edasi arenenud,” teatas rõõmsalt Andre talu perenaine Erika Pääbus, et juustukotta on soetatud mitmeid uusi seadmeid, näiteks eelpressi vann, mis tõstab juustu kvaliteeti ja stabiilsust.

Andre talulaudast jõuab Lely robotitega lüpstud piim juustukotta katlasse, lisatakse Hollandist saadud bakter ja lastakse sel oma tööd teha. Eelvannis valgub vadak välja, siis läheb juust pressi alla, juustukerad jõuavad soolvanni, sealt juustulattu.

Andre talu Hollandi tüüpi juustud on nii haruldase ja hõr”Et meie talus valmiksid head juustud, on vaja kõvasti pingutada nii põllul, laudas kui juustukojas,” räägib Erika Pääbus.

gu maitsega, et võib vaid aimata, kui raske, filigraanne ja täpne töö on niivõrd kvaliteetsete, rahvusvaheliselt tunnustatud juustude taga.

“Meie juust hakkab ikkagi põllult peale,” rõhutas perenaine.

Nende erilise maitsega juustude saladus seisneb selles, et pere kontrollib väga hoolikalt, mis toimub põllult taldrikuni: valitakse õige silokultuur, looma eest kantakse erilist hoolt, et piim oleks hea, ja juustu valmistamine on ka väga täpne protsess.

“Kui piim on halb, siis võime kas või kõrvade peal seista, aga head juustu ei saa,” ütles Erika Pääbus.

Rihivad šviitsi tõugu Taluperemees Aivar Alviste alustas oma esivanemate talus Kambja vallas Talvikese külas traditsiooniliselt piimakarjakasvatusega paarkümmend aastat tagasi. Viimased kümme aastat on ta tegutsenud koos elu­kaaslase Erika Pääbusega ja

ERIKA PÄÄBUS

uu Andre Juustufarmi OÜ, Andre Farmi OÜ. uu Tartumaa. uu Piimatootmine, juustuvalmistamine. uu Lüpsikari 200, noorkari 180. uu Maakasutus 370 ha, omandis 180 ha. uu Gouda tüüpi juustud, üheksa tonni kuus. uu 17 töötajat.

Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit

koos on nad jõudnud juustu­ tootmiseni.

Ehkki Andre talukarjas on mitu tõugu esindatud, peab Erika kõige rohkem lugu šviitsi tõugu lehmadest, kuna just need tuhkjaspruunid lehmad annavad piimavalgu eriliste omaduste tõttu kõige paremat juustupiima Šveitsis. Paarkümmend šviitsi tõugu lehma on ka Andre talulaudas ja suund on võetud selle tõu suurendamisele.

Erika Pääbus lööb ise kaasa ka laudatöödel lisaks turundusele ja muudele talu asjaajamistele.

Parimad talujuustud Juustukojas valmib ligi kümne retsepti järgi üheksa tonni erinevaid Gouda tüüpi juuste kuus, Eesti turul müüakse neist 5–6 tonni, osa eksporditakse Poola

TM

DeLaval InSight

• 3D kaamera - kaardistab iseseisvalt nisade asukoha

• 3D kaamera - kiirem em täpsem nisade leidmine

• Kaamera pesu seebiga - puhtam kaamerasilm See ei reageeri lihtsalt udarale.

See õpib.

• Kergesti hooldatav • Vastupidav astupidav disain ja kriimustuskindel klaas

www.delaval.com

K A N D I DA AT

ja Singapuri. Andre juustufarmi juustud Prima Old ja Andre Excellent on rahvusvahelistel konkurssidel kõige enam auhindu võitnud juustud. Auhindade nimistus on kuldmärgid Singapuri, USA ja Euroopa riikide rahvusvahelistelt võistlustelt, lisaks hõbe- ja pronksmedalid.

“Meie juust Andre Excellent kuulub maailma 78 parima juustu hulka, on pälvinud parima Ida- ja Kesk-Euroopa juustu tiitli,” tõi esile perenaine.

Eestis on Andre juustud mitmel aastal kuulutatud parimaks talujuustuks, tunnustusi on saadud ka Toiduliidu konkurssidelt.

“Kui inimestel on meie juustu süües sära silmis, siis see annab jõudu edasi tegutseda,” tõi esile Erika Pääbus.

ML, 15. oktoober

12 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

Karin Tiit valmistab kanepitooteid SVEN ARBET

”Minu suur unistus oli teha talu maheviljast erilisi tooteid, nii jõudsingi esimesena Eestis kanepiõlini,” ütleb Karin Tiit.

Tammejuure mahetalu peretütar Karin Tiit pälvis oma toodetud kanepiõliga parima mahetoote tiitli ja ekspordib nüüd kanepitooteid ka välismaale.

“Me oleme kõige tuntum kanepitalu Eestis, inimesed saavad osta Tammejuure mahetooteid poodidest,” teatas Karin Tiit, kes majandab Tammejuure mahetalus Läänemaal koos ema-isa ja vennaga. Peretütar teeb kohe selgeks, et nende pere toodab õlikanepit, mis ei sisalda narkootilist ainet.

Tammejuure mahetalu pälvis 2018. aastal parima mahetootja tiitli. Talu puhkemajas on kõigi toodete näidised väljas ja sealt saab huviline neid ka osta. Kuldsete kätega peremehe hobiks on ehitamine ja nii kerkibki üks uhke taluehitis teise järel. Pere on üles kasvatanud viis last, enamik neist on talus abiks praegugi.

Alaliselt töötab siin ka peretütar Karin, kes elab oma perega talust mõne kilomeetri kaugusel. Karini peres kasvab kaks last ja tema insenerist abikaasa ei ole talutöödega seotud, kuid aitab vahel tehnilise nõuga.

Maad haritakse Tammejuurel 600 ha ja kõigil on oma tööjaotus.

VARUOSAD TRAKTORITELE JA PÕLLUTEHNIKALE CASE NEW HOLLAND JOHN DEERE MASSEY FEGUSSON KVERNELAND AMAZONE LEMKEN HORSCH VÄDERSTAD SIMBA

Rakvere, Rägavere tee 38 tel: +372 526 0545

AGROPARTS OÜ info@agroparts.ee www.agroparts.ee

“Mina olen eluaegne mölder,” teatas pereema Anita Kuusemaa, kes juhib tegevusi töötlemiskeskusse rajatud taluveskis. Tema põhitööks on jahude, helveste ja õlide valmistamine.

Maaülikooli magistrikraadiga perepoeg Kaupo Kuusemaa vastutab agronoomina kõigi põllutööde eest. Aeg-ajalt on abiks ka noorem õde Kairi.

Isa Teet Kuusemaa juhib viljaterminali tööd, vastutades viljakuivatamise ja kvaliteedi eest.

Suurlinna asemel talutöö Karin ise tegeleb müügi, turunduse ja tootearendustega, suvel veab ka traktoriga vilja.

Karin meenutas, kuidas isa ütles 2010. aastal, et hakkame nüüd kanepit kasvatama. Sealt see mõte alguse saigi. Karin õppis tollal Tallinna Majanduskoolis turundust ja tegi ka lõputöö kanepitoodete müügist ning kanepi väärt omadustest.

2012. aastal hakkas Karin Tiit esimesena Eestis tootma kanepi-

KARIN TIIT

K A N D I DA AT

uu Tammejuure mahetalu. uu Läänemaa. uu Maheteraviljakasvatus 600 ha-l, omandis 400 ha. uu Jahude, helveste, õlide tootmine, 40 toodet. uu Maheviljaterminal ja päikesepark. uu Kaks töötajat.

Esitaja: Maaleht

õli, aastatega on see toode rahva seas tuntuks saanud. Roheline mõnusa pähklimaitsega kanepiõli pälvis juba 2013. aastal parima mahetoote tiitli.

Põnevad kanepitooted “See kanepiõli sisaldab palju oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini ja antioksüdante,” tõi esile Tammejuure mahetalu peretütar. Ta rõhutas, et kui võtta mõni lusikatäis kanepiõli iga päev, siis see tugevdab immuunsüsteemi, alandab kolesteroolitaset.

Talus toodetakse ka kanepijahu, -teed ning kooritud kanepiseemneid. Lisaks on mahe rukki-, nisujahu jmt jahutooted ning helbed, mis kõik oma taluveskis tehtud.

Kanepiõli, seemneid ja kiviveski jahusid ning helbeid turustatakse Eestis ning kanepi-

tooteid eksporditakse vahendaja kaudu Suurbritanniasse, Saksamaale, Itaaliasse ja mujale Euroopasse.

Karin Tiit on ka Läänemaa talutoodete müügivõrgustiku OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) rajaja ja eestvedaja.

“Me toodame oma õlisid päikeseenergia abil, välismaal on see toote jaoks lisaboonus,” tõi mahetalu peretütar esile, miks nende toodetel on päikesemärk.

Tallu on rajatud päikesepark, et kogu tootmisahel oleks loodussõbralik. Ka viljakuivatis kuivatatakse vili biokatla soojusega.

“Varsti ei saa tootjad eristuda üksnes mahetootmisega, vaid määravaks saab see, kas tootmiseks kasutatakse loodust säästvaid lahendusi,” avas tulevikusuundi Karin Tiit.

ML, 3. september

A A S TA P Õ L LUME E S 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

l

M A A M A J A N D U S 13

Anne Tiitma peab Saaremaal talu Rauniku talu perenaine Anne Tiitma peab Sõrve poolsaarel mere ääres piimakarja, kasvatab lihaveiseid ning on andnud ka oma lastele edasi armastuse maaelu vastu.

Oleme Saaremaal Lassi laudas, kus omanik Anne Tiitma hoolitseb suure hoole ja armastusega oma piimalehmade eest.

“Mul on 64 lüpsilehma, nii holsteini kui ka punast karja, ja ma lüpsan neid üksinda,” teatas rõõmsalt perenaine Anne. Igal hommikul tuleb ta kell kuus lauta ja hakkab lüpsma, siis lükkab loomadele heina-silo ette, magustoiduks on jõusööt ja rapsikook. Seejärel tuleb lüpsinõud pesta ja vasikad üle vaadata.

ANNE TIITMA

Õhtul algab samamoodi kell kuus lüpsitöö.

“5. oktoobril saab seda tööd tehtud 30 aastat,” teatas perenaine, endal silmad säramas ja samm kerge, justkui polekski nii pikalt rasket füüsilist tööd teinud.

Küsimuse peale, kuidas ta on suutnud nii palju aastakümneid järjest lehmi lüpsta, vastas Anne: “Ma olen tugev kange naisterahvas, ikkagi sõrulane.” Ja lisas: “Mulle väga meelK A N D I DA AT

uu Saaremaa. uu Teeääre talu, MTÜ Teeääre Veis. uu Piimakarjakasvatus. 64 lüpsilehma aasta­ lüpsiga 6000 kg lehma kohta. Noorkari 80. uu 23 lammast, 15 gallovei tõugu lihaveist MTÜs Teeääre Veis. uu Maad haritakse 200 ha, sellest omandis 100 ha. uu Majandamine peretaluna. uu Kaks töötajat.

Esitaja: Saaremaa Põllumeeste Liit

Sai Lassi lauda omanikuks 1990. aastate algul jagati põllumajandusreformiga kogu kunagise Sõrve sovhoosi vara laiali: igaüks sai mõne lehma, osakute eest anti ära ka Lassi küla laut, mis varem kuulus sovhoosile.

“Mina ei saanud mitte ühtegi lehma, sest minu vanaisa ja vanaema ei astunud sovhoosi ja nendele ei tagastatud midagi,” meenutas Tiitma. Neil aegadel toimetas ta Rauniku talus, algul oli tal kaks lehma, tasapisi suurenes kari juba kümne peani.

Perenaine meenutas, kuidas sovhoosist lehma saanud inimesed tulid lõpuks oma loomi talle pakkuma: kes oli loomapidamisest tüdinud ja kellelt ei võetud piima vastu.

“Mulle öeldi, et olen suur loomaarmastaja ja nad väga tahaksid oma lehma mulle ära anda,” rääkis Tiitma. Ja viimaks pakuti talle ka tühja Lassi lauta müügiks. Tiitma tuli lehmadega Lassi lauta 1998. aasta detsembrikuus.

”Mul on ääretult kahju, et paljud saarlased on kaugenenud põllumajandusest,” ütleb Anne Tiitma.

Nüüdseks on laut korralikult renoveeritud, piimaruum nõuetekohaselt sisustatud. Laudas on torusselüps.

Lapsed abiks talutöödel Perenaine selgitas, et lapsed aitavad talutöödel ja vajadusel tuleb appi ka asendustalunik, nii et ta saab oma laudast aeg-ajalt ikka välja. Viimased turismireisid olid tal Prahasse ja Hurghadasse.

“Lüpsjatöö ei ole raske. Oleksid mul veel puhkepäevad ka, siis oleks väga hästi,” rääkis Anne ja lisas, et ettevõtte juhina on ka kogu paberimajandus tema õlul.

Anne Tiitma on lõpetanud Väimela näidissovhoostehnikumi veterinaarvelskrina, nii seemendab ta ka loomi ja teeb veterinaaritööd.

“Majandan koos poistega,” kiitis ema oma poegi. Tütar Gai-

li Tiitma töötab Lääne-Saaremaal volitatud vetarstina. Ta peab Salme vetpunkti ja vaatab ka Lassi lauda loomade järele. Ääretult korras on ka Suurna külas Rauniku talu koos ajaloolise rehielamuga. See kaunis talukompleks – uus ja vana kõrvuti – kannab edasi pere ajaloolist järjepidevust Sõrve poolsaarel.

TM

DeLaval PureFlow

• Puhtamad nisad parem hügieen • Õrn n kuid efektiivne lüpsieelne stimulatsioon • Kohandatavad eellüpsi seaded • võimalus • Nisade puhastamise võimalus seebiga

www.delaval.com

SVEN ARBET

divad loomad, nad annavad nii palju energiat.”

Anne Tiitma on üles kasvatanud neli last ja majandab praegu talus koos lastega. “Kõik lapsed on mul maast madalast laudas abiks olnud,” teatas nelja lapse ema.

Õrna ja tõhusaima lüpsiprotsessi algus, mille oleme kunagi loonud.

ML, 21. august

14 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2020

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

Krista Tõnuri lüpsis

SVEN ARBET

juba 11aastaselt lehmi

Krista Tõnuri võttis vanematelt Hüpandi talu juhtimise üle 22aastaselt maaülikooli tudengina. Toona 30pealist piimakarja on ta veidi suurendanud ja plaanib uue lauda ehitust.

Oleme Rägavere külas Hüpandi talus, kus Krista Tõnuri on nüüdseks juba üle seitsme aasta seda talu juhtinud.

“Tütar on talujuhtimisega väga hästi hakkama saanud, meie oleme nüüd siin talus palgatöölised,” teatas ema Ann Tõnuri.

Pereisa Eero Tõnuri alustas Hüpandi talu pidamist 1990. aastatel, kui pealinnast tulnud pere otsustas elu maale rajada, et lapsed saaksid maal kasva-

da. Nüüd tagantjärele tunnistab Krista, et on selle üle väga õnnelik: tema lapsepõlv on möödunud talus – looduse ja loomade keskel.

Krista meenutas, et ta õppis alles maaülikoolis teisel kursusel loomakasvatussaaduste tootmist, kui pere otsustas, et Krista võtab isalt talu üle ning hakkab kogu seda talumajandamist ise juhtima ja arendama.

Uue omanikuna sai Krista Tõnuri ka noortaluniku toetust,

KRISTA TÕNURI

K A N D I DA AT

uu Lääne-Virumaa. uu Hüpandi talu. uu Piimakarjakasvatus. Piimakari 40, noorkari 40. uu Maad kasutatakse 100 ha, omandis 60 ha. uu Kaks töötajat.

Esitaja: Eestimaa Talupidajate Keskliit

mille eest osteti tallu uus New Hollandi traktor.

“Isa ei tahtnud enam talu asjaajamistega tegelda, otsustas, et las nooremad teevad. Talle meeldib põllul töötada, aga kogu paberimajandust ja asjaajamist võiks ajada keegi teine,” rääkis Krista. Tal on vanem õde ja noorem vend, aga huvi talutööde vastu oli just temal kõige suurem.

“Otsustasime talu Kristale anda, sest ta tahtis nii väga selle taluga tegelda,” selgitas ema Ann.

Õppis varakult lüpsma “Mul on väga suur huvi loomapidamise vastu, see on minu kutsumus ja töö, mida teha tahan,” rääkis noor perenaine.

“Kui sain 11aastaseks, olingi laudas ja lüpsin ema kõrval. Vanemad pole mind kunagi sundinud, nad on lihtsalt õnnelikud, et olen talutöid teha tahtnud,” ütles Krista.

Hüpandi piimakari on holsteini tõugu, koos noorkarjaga on loomi alla saja, suviti on nad karjamaadel. Lehmi lüpsab Krista koos ema ja õega kuuekohalisel lüpsiplatsil, kus on kolm lüpsimasinat.

“Mina jään ikkagi piimakarja pidama, ei vaheta seda kunagi lihakarja vastu välja,” on Krista Tõnuri kindel.

Teraviljadest kasvatatakse otra ja kaera loomadele söödaks, lisaks tehakse silo.

“Isaga teeme kahekesi põllutöid, eriti silotegemisel on isal abi vaja,” rääkis perenaine. Lisades, et talus on ka korralik silotehnoloogia. Hiljuti osteti Pöttingeni kogurkäru.

Plaanib uue lauda ehitust Lehmi peetakse kunagises majandilaudas, mis aga hädasti vajab renoveerimist. Krista Tõnuri unistus on rajada talule uus laut või see vähemalt korralikult re-

noveerida, aga suuri laene selleks ei riski ta võtta.

“Meie talul ei ole seda jaksu, et laenudega riskida,” selgitas Hüpandi talu perenaine. Lisades, et praeguste laenumaksetega tulevad nad veel toime, aga piima hind on hakanud järsult langema. Hetkeseisuga saavad nad piimakilost 26,5 senti ja sellega majandavad veel kuidagi ära. Talu on E-Piima liige ning ülepäeviti veetakse piim E-Piima tööstusele.

“Tuleme toime, aga suurelt investeerida ei jaksa,” ütles Krista.

Krista Tõnuri on MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige.

Kodukandis juhib ta ka Lehtse Talunike Seltsi, korraldades talupidajate üritusi ja vahendades nende probleeme talupidajate keskliidule.

“Naised sobivad talu juhtima küll, sest nad on kohusetundlikud ja järjekindlad. Tänu oma südikusele suudavad naised paljude asjaajamistega suurepäraselt toime tulla,” ütles Krista Tõnuri.

ML, 11. juuni Tekstid kirjutas

SILJA LÄTTEMÄE

DeLaval InControl

TM

• Saa ja jaga informatsiooni • Ülevaade farmis toimuvast kus iganes Sa oled

• Lihtsusta igapäevaseid töörutiine • Farmi kaamerad ühilduvad InControl’i

• Kasutatav nii nutitelefonis kui tahvelarvutis • Lihtne kasutada

www.delaval.com

Kontroll on Sinu käes.

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

REKLAAM

73 poodi üle Eesti ja üks just seal, kus sulle sobib!

Selver on Aasta Põllumees 2020 toetaja

l

M A A M A J A N D U S 15

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 6 (91) 22. oktoober 2020

KESKLIIGENDIGA LAADURID

133 AASTAT KOGUKONNA LIITJANA

Norcar BSB Eesti AS • Rebase 16, 79702 Prillimäe, Raplamaa tel +372 526 7524 • info@norcar.ee

www.norcar.ee LASKI tehnikaga kiirelt korda koduaed, maakodu, metsatukk või mistahes haljasala. OSTA VÕI RENDI! PUIDUHAKKURID Okste ja puidu hakkimiseks multši või koristuse eesmärgil.

OKSAPURUSTAJAD Taimejääkide ja okste purustamiseks.

KÄNNUFREESID Kändude freesimiseks ja eemaldamiseks.

MURUKAMARA LÕIKUR Kaeve- või haljastustööks, istutusala ettevalmistuseks.

VARI multifunktsionaalsed masinad maakodu- ja talutöödeks, haljastuseks, heakorraks jne.

KOMPLEKTEERI TÖÖRIIST NAGU SULLE VAJA!

MULTIFUNKTSIOONAALSED MASINAD Motoplokid lisadega erinevateks töödeks, minitraktorina jne.

MULLAFREESID Aiapidajatele, põllutöödeks, köögiviljakasvatajatele jne.

TRUMMELNIIDUKID Kõrge rohu niitmiseks, ka kuivatamise eesmärgil.

PUULÕHKUJAD Horisontaalsed ja vertikaalsed.

WWW.AIATAHT.EE | WWW.VARI.CZ/EN | WWW.LASKI.EE Tuleviku tee 10, Peetri (tel 5558 5709) ja Tehnika 7, Saku (tel 5324 4296)

MÜÜK • GARANTII • HOOLDUS • KULU- JA VARUOSAD