Maamajandus (Märts 2021)

EESTI PARIMATE LEHMADE EDETABEL

MARILIIS VAHAR

OÜ KAIU LT

KÕLJALA PM OÜ 12 781 kg

SVEN ARBET

14 062 kg

valitseb Läänemaal suurte valgete pullide ja mitmesaja lehma üle

18. märts 2021 Nr 2 (94)

Lehmad armastavad jahedust, DDF1200!

Parim valik vabapidamislauta!

Mida rohkem lehm sööb, seda rohkem toodab ta nii piima kui ka sooja. Ülekuumenemise vältimiseks peab lehm eraldama üleliigse sooja ning just seetõttu tunnebki loom end jahedas palju paremini.

www.delaval.com/et

2 M A A M A J A N D U S l I N T E R V J U U

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

l Nr 2 (94) 18. märts 2021 SVEN ARBET

JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Ka toidutootjad töötavad eesliinil Tänast Maamajandust võib võrrelda autahvliga parimatele loomakasvatajatele. Teisiti ei saakski: eelmine aasta kujunes nii piima- kui lihatootjatele väga keeruliseks, ent sellest hoolimata saavutati väga häid tulemusi.

Esimese koroonakriisi ajal jäid paljud farmitöötajad, nagu muudegi sektorite inimesed, haigeks, ja polnud kedagi, kes loomade eest hoolitseks. Terved said topeltkoormuse. Eesti oma inimestest suundusid farmitöödele vähesed. Liikumispiirangute tõttu polnud abi tulemas ka Ukrainast, kust inimesed varem Eestis tööl on käinud.

Lisaks töökäte puudusele püsisid piima ning liha varumishinnad tavapärasest madalamad.

Loomakasvatajad tulid katsumustest auga läbi ning Eestis saavutati ajaloo kõrgeim keskmine piimatoodang lehma kohta – ligi kümme ja pool tonni. Ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse korraldatavale parima veisekasvataja konkursile esitati rekordarv kandidaate – 19.

Seda, et toidutootjad, hambad ristis ja unevõlg saatmas, oma vankrit veaksid, ei saa aga nõuda lõputult. Praegu on taas koroonakriis, mis on palju hullem kui eelmine. Juba praegu on piima- ja lihatootjad hullemas seisus kui aasta tagasi, sest töölised on haiged või eneseisolatsioonis.

Viiruse leviku kontrolli alla saamiseks suleti toitlustusasutused ja kaubanduskeskused. Lehma aga ei saa kinni keerata ega siga või lihaveist söötmata jätta. Keegi peab selle töö ära tegema ja asendustööjõudu võtta pole.

Ainus asi, millest abi loota võiks, on vaktsineerimine.

Toiduliit on juba pöördunud valitsuse poole palvega lisada eesliinitöötajate hulka ka toidusektori inimesed. Sarnase sisuga pressiteate väljastas ka Tartu taluliit.

Saksamaal on põllumajandussektoris töötavad inimesed lisatud vaktsineerimise eelisnimekirja. Kui tahame, et meie toidutootmine säiliks oma heal tasemel, on viimane aeg teha sama ka Eestis.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

TÕUARETAJAD: kui söögilaud ja suguelu on korras, küll siis toodang tuleb Väikese Eesti piimakari on Euroopa tipus – milles on saladus? Nii Eesti piimakarja söötmine kui ka aretus on taasiseseisvumise järgsetel aastatel teinud suure hüppe.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) on pea 30 aastat juhtinud Eesti piimatoodangut maailma tippude poole. Mitu viimast aastat on meie lehmade keskmine toodang olnud Euroopas teisel kohal Taani järel. Vabariigi aastapäeval märkis president need tulemused ka ära, omistades ETKÜ juhatuse esimehele Tanel-Taavi Bulitkole Valgetähe IV klassi teenetemärgi. nnn Tanel Bulitko, mis Eesti piimakarja arengus kõige enam rõõmu teeb?

No mullu andsid Eesti lehmad kõigi aegade suurima toodangu.

Jõudluskontrollialuse piimakarja toodang vabariigis tervikuna tõusis 286 kilo ja jõudis 10,4 tonnini lehma kohta.

Mis on selle taga?

Eeskätt toimus pea 20 aastat tagasi suur muudatus piimalehmade söötmises, kui lüpsikarja hakati söötma totaalselt uut moodi – täisratsioonilise miksersöödaga (Total Mixed Ration – TMR). Täisratsiooniline segasööt on erinevatest söötadest kokku pandud söödasegu, mida antakse loomadele ainsa söödana. Uute piimafarmide rajamisega paranes lehmade heaolu, ka selle tulemusel toimus toodangu tõus. Ja muidugi aretus.

Kuidas leiti parimad pullid?

Eestis on tõuaretusel pea kahesaja-aastane ajalugu. Mõisnikud hakkasid välismaalt tõupulle sisse tooma juba XIX sajandil. 1885. aastast alates peetakse Eestis tõuraamatut. Pärast Eesti iseseisvumist tekkisid siingi tõulavad ning hakati kasvatama sugupulle. Oma tõupullidele lisaks osteti sisse ka sobiva

geneetikaga pulle välismaalt – Soomest, Taanist, Rootsist, Saksamaalt.

Tänapäeval on valdav osa pullidest, kellelt seemendusjaamas spermat toodetakse, imporditud. Üksikud ettevõtted eelistavad kasutada vaid imporditud spermat, ülejäänud kasutavad kombineeritult nii imporditut kui ka Eestis toodetut. Ent on ka ettevõtteid, kes eelistavad vaid kodumaist aretusmaterjali.

Tihti eeldatakse, et kõik, mis on imporditud, on parem. Samas mitmetel Eestis elanud ja siin toodetud pullidel on aretusväärtused samaväärsed, ainult impordi eest on eurosid vaja välja käia mitu korda rohkem.

Kust parim aretusmaterjal tuli?

Importspermat hakati kasutama 1980ndate lõpus mõnes meie tippmajandis. Importsperma kasutamise osatähtsus oli sel perioodil 20–30% sõltuvalt piima kokkuostuhinnast, mis määras farmerite ostujõu.

1990ndatel pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist tuli hakata välismaiste aretusettevõtetega uuesti kontakte looma. Valdavateks kontaktideks kujunesid USA, Kanada, Saksamaa, Hollandi ja Põhjamaade spermat turustavad ettevõtted. Sel perioodil ostetud importsperma eesmärk oli kasutada seda meie parimate pulliemade tiinestamiseks, et

Kõrge piimatoodangu taga on loomade hea pidamine, söötmine ja aretus, kinnitab tõuloomakasvatajate ühistu juht Tanel Bulitko.

saada seemendusjaama jaoks uusi häid spermapulle.

1990.–2000. aastatel osteti tõelisi maailma tipp-pulle piimatoodangu parandamiseks, nende sperma dooside eesti olid farmerid valmis maksma isegi kuni 40 eurot, näiteks pullid Bellwood ja Marshall. Alternatiiviks oli noorpullide ja hinnatud liisingupullide ostmine välisriikidest ning Põhja-Ameerika embrüote kasutamine.

Kui hakatakse enam uurima Eesti karjade lehmikuid, on täiesti võimalik, et Euroopa seemendusvõrgus hakatakse kasutama ka meie tipplehmade poegi.

Kes on aja jooksul olnud legendaarseimad pullid? Üks pulli legendiks nimetamise alus on tema sperma kasutamise ulatus ja teine on tema tütarde väärtus, millega pulli geneetilist võimet saab hinnata. Maailmas peetakse miljonäride edetabelit pullidest, kellelt on toodetud ja müüdud üle miljoni doosi spermat. Üks esimesi sellesse nimekirja kantud pulle on omaaegne Hollandi legend Sunnyboy, kelle poegi ka Eestis kasutatud.

Vanema generatsiooni aretajad mäletavad kindlasti 1970ndate lõpul USAst ostetud noorpullide mõju meie karjale. Grandboy oli üks neist, keda kasutati aktiivselt üle 20 aasta. Tema sperma oli defitsiit, mida said kasutada vaid eesrindlikumad majandid.

Eestis võime võrrelda pulle, kellelt on toodetud ja realiseeritud üle saja tuhande doosi spermat. Viimaste aastakümnete väljapaistvamad pullid selle poolest on olnud Saksamaalt ostetud Profil, USAst pärit embrüopull Frello ja Berlingo.

Väga omanäolise ja ideaalse välimiku andis oma tütardele Kanada pull Elastre, kelle üks legendaarsemaid tütreid Helita (AS Aatmaa) osales viiel korral vissikonkursil, võites neist kolmel Eesti superlehma tiitli.

1990ndate keskpaigas räägiti palju Saksa liisingupullist Pilot ja noortest sakslastest, kellest silmapaistvaim oli Nils. Samast perioodist on pärit ka kurikuulus Stiller-Red, kelle spermaga seemendati nii mustakirjut kui punast karja.

Muljetavaldava panuse jätsid meie veiste tõuaretusele 1997. aastal Hollandist ostetud noorpullid. Neist Lambro oli läbi aegade Interbullis (pullide hindamise rahvusvaheline organisatsioon) kõrgeimal kohal asetsev Eestis elanud pull. Tasub märkida, et sel ajal hinnati 65 000 pulli andmeid.

Mullused populaarsemad pullid kasutuse poolest olid Shotri, Bosse, Basudan, Reiser, Benzer, Crown, Luca, AltaZarek, Galant ja Finget.

M A A I L M A T I P PA R E T U S

ETKÜ koostööpartnerid Eestisse on ostetud 20 ettevõtte aretusmaterjali, kes kõik on maailmas oma valdkonna liidrid.

Põhja-Ameerikast on partnereiks World-Wide Sires, ST Genetics, Semex, ABS Genus; Saksamaalt German Genetics International, Osnabrück Herdbuch, Masterrind; Hollandist CRV, Ai Total, Diamond Genetics, ALH Genetics; Põhjamaadest Viking Genetics; Prantsusmaalt Evolution, Coopex Montbeliarde; Šveitsist Swiss Genetics; Ühendkuningriigist UK Sire Service jmt.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049

Tanel Bulitko

Kui palju on Eesti karja arengule aidanud kaasa innovatsioon – embrüosiirdamine ja genoomhindamine?

Sajandivahetuse paiku muutus elusveiste ost Põhja-Ameerikast väga kalliks ja tuli hakata ostma tipp-embrüoid. Osteti 50 embrüot aastas, need siirdati meie parimatele lehmadele ja sündinud pullvasikaid kasutati seemendusjaama pullide koosseisu mitmekesistamiseks. Sel-

lest perioodist olid silmapaistvaimad pullid USAst pärit Frello ja Kanadast pärit Delgado.

Pärast ELiga liitumist ostsime sealt täiendavalt hinnatud pulle (Profil, Toendra, Kismet-Red, Archi, Klondike jt) ning Hollandist, Saksamaalt ja Põhjamaadest ka noorpulle. Mullu osteti taas kaheksa noort Kanada embrüopulli, kellega loodame oma karja verevärskendust tuua.

Viimase kümne aastaga on maailmas hakanud domineerima genoomselektsioon. Genoompull on noorelt hinnatud pull, mistõttu vajadus pullide järele seemendusjaamades väheneb. Kehtna seemendusjaamas on praegu spermatootmises sada pulli, kellelt toodetakse aastas üle 350 000 doosi.

Oleme Euroopast ostnud 10–15 genoomhinnatud pulli aastas, mis on uus samm meie veisekarja kujundamisel. Kui hakatakse enam uurima ka Eesti karjade lehmikuid, on täiesti võimalik, et Euroopa seemendusvõrgus hakatakse kasutama ka meie tipplehmade poegi.

Kuidas on muutunud karjakasvatajate aretusvalikud?

Kahekümne aastaga on aretusvalikud kardinaalselt muutunud. Toona oli meil võimalik valida piimatoodangu, udara tervise ja välimiku tunnuste järgi.

Nüüd on valikusse lisandunud paarkümmend tunnust, mille põhjal otsuseid langetada. Piimakilod on asendumas kuivainega, vaadatakse pulli tütarde kasutuskestvust, sigivust, sünni- ja poegimisnäitajaid, lüpsikiirust, robotfarmidesse sobivust jne.

Maailmas tuleb uusi aretustunnuseid pidevalt juurde – näiteks söödakasutuse efektiivsus ja haigustele vastuvõtlikkus ning sõraandmed.

Tänapäeval, kui üha enam lehmi koguneb suurtesse piimafarmidesse, on aretajatel soov leida nn probleemivabu lehmi, keda farmer oma igapäevases töös ei märkagi.

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDIS

Nr 2 (94) 18. märts 2021

Ränk aasta ei lõpetanud veisekasvatuse edulugu Eelmine aasta jääb loomakasvatuses meelde eelkõige tööjõuprobleemide ja madalate varumishindade tõttu.

Tulemused on sellest hoolimata paremad kui kunagi varem.

Kõige rohkem annavad piima Tartumaa lehmad, kelle piimatoodang ületas üheteistkümne tonni piiri. Lehma kohta saadi seal 11 174 kg piima. Järgnevad Põlvamaa 10,91 ja Järvamaa 10,90 piimatonniga.

Aasta keskmise piimatoodangu põhjal oli parim kari väiksemate, kuni sajapealiste seas Tinni OÜ Tartumaal. Suurkarjades juhib juba mitmendat aastat Kaiu LT OÜ Raplamaal. Sealse 792 lehma

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Veebruari lõpus ritta saanud Eesti lehmade toodangunumbrid näitasid tõusu ning tublimad loomakasvatajad said pärjatud.

2020. aasta möödus Eesti piimakarjakasvatuses taas edukalt.

Lehmade piimatoodang tõusis jätkuvalt. Kõikide Eesti lehmade keskmiseks piimatoodanguks kujunes 10,4 tonni lehma kohta aastas. Kuigi toodangunumbrid ja toodetud piima kogus tõuseb, on lehmade koguarv languses.

Enim lehmi Järvamaal, tootlikumad Tartumaal Põllumajandusloomade registri andmetel lõpetati aasta ligikaudu 86 000 lehmaga. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 435 karja ja 81 025 lehma. Jõudluskontroll on Eestis heal järjel ja hõlmab 96 protsenti lehmadest.

Parim piimakarja­ kasvataja Tiit Niilo sai meeneks lehma pronkskuju.

Kõige rohkem lehmi elab Järvamaal, 12 822; Lääne-Virumaal 10 000 ja Pärnumaal 9939. Võrreldes eelmise aastaga, on lehmade arv vähenenud 794 ja karjade arv 43 võrra.

Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 10 677 kg ja eesti punasel tõul 9131 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4690 kilo.

Meie piima­ karjad on väga heal tasemel.

Kurb, et lehmade arvukus on jätkuvas langustrendis.

Kaivo Ilves

keskmine piimatoodang on väga muljetavaldav, 14 062 piimakilo lehma kohta.

2020. aastal tootsid kõige kvaliteetsemat piima seitsme lehmaga Kallehansu talu Läänemaal, 13 lehmaga Sepa talu Valgamaal ning 114 lehmaga Jurna talu Saaremaal.

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 459 karja 36 689 veisega, sealhulgas 15 257 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollialuste lihaveiste arv suurenenud 1167 veise võrra. Kõige enam on selliseid lihaveiseid Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal.

Kõige rohkem on jõud­ luskontrollis aberdiinanguse tõugu (8523), seejärel limusiini (7849) ja herefordi (5624) tõugu lihaveiseid.

Suurimad lihaveiste karjad, mis teevad jõudluskontrolli, on paari-kolmesajapealised. Enim on lihaveiseid jõudluskontrollis osaühingul Mooste Farmerid Põlvamaal, Piilia Põllumajanduse Osaühingul Raplamaal ning osaühingul Rivalte Grupp Lääne-Virumaal.

l

M A A M A J A N D U S 3 MAAELUMINISTEERIUM

Parim lihaveisekasvataja Mariliis Vahar sai meeneks pronksist pulli.

“Meie piimakarjad on väga heal tasemel. Kasutatakse parimat geneetilist materjali ning koos tasakaalustatud söödaratsiooniga on tulemused muljetavaldavad. Kurb, et lehmade arvukus, eriti just punaste oma, on jätkuvas langustrendis,” võtab olukorra kokku Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli aktsiaseltsi (EPJ AS) juhataja Kaivo Ilves

Parimatele kingiti viiekilosed veised Kui nii piima- kui lihakarjade aastatulemused teada, valib ja tunnustab Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) parimaid.

Selleks saavad kandidaate esitada tõuloomakasvatajate ühistu, Jõudluskontrolli AS, põllumajandus-kaubanduskoda, maaülikool ja teised asja tundvad organisatsioonid. Tänavu esitati kokku 19 kandidaati, kelle seast žü-

rii valis välja esialgu kuus – kolm piima- ja kolm lihakarjakasvatajat – ning seejärel mõlema valdkonna parima.

Parima piimaveisekasvataja nimetuse pälvis tänavu Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes osales konkursil teist korda. Parimaks lihaveisekasvatajaks sai Ohtla Lihaveise OÜ loomakasvatusjuht Mariliis Vahar. Parimaid autasustati maaeluministeeriumis vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel ning nad said mälestuseks pronksveised. Pärjatute kinnitusel kaaluvad meened vähemalt viis kilo.

Oleme kevadtöödeks valmis!

4 M A A M A J A N D U S l K A R J A D E

TOP

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (94) 18. märts 2021

ILMAR SAABAS

PA R I M A D

Holsteini tõu tippkarjad

Eestis on suur osa holsteini karja – mullu ulatus nende osatähtsus juba 85 protsendini meie piimalehmade populatsioonist.

Mustakirjude lehmade piimatoodang kasvab Eesti piimatootjate tegevus ja tulemused näitavad selgelt, et siin ollakse piimatootmises maailmatasemel, olgu karjas siis eesti holsteini, eesti punase tõu või maakarja lehmad.

TANEL BULITKO ETKÜ juhatuse esimees

Holsteini tõu osatähtsus Eestis on aastatega üha suurenenud ja ulatus mullu 85 protsendini meie piimalehmade populatsioonist.

Tõu lehmade arv suurenes aastaga 755 võrra. Aastavahetusel oli meie jõudluskontrollialustes karjades 68 745 holsteini tõugu lehma.

Holsteini karjades on üle 500 lehma Kõige arvukam holsteini populatsioon on endiselt Järvamaal (12 574 lehma), järgnevad Pär-

numaa (9636) ja Lääne-Virumaa (9434).

50 parima holsteini karja hulgas on edukaid piimandusettevõtteid 13 maakonnast. Üle poole maakondades asuvatest EHFi lehmadest on 50 parima karja hulgas Saare (70%), Põlva (65,7%), Tartu ja Järva maakondades (52,9%). Karjade arvult on tipus Lääne-Viru ja Põlva veisekasvatajaid (8), Järvamaa (7) ja Tartumaa (6).

17 parimat karja on esindatud paralleelselt nii holsteini kui punase tõu edetabelis. 50 parima holsteini karja keskmine suurus on 501 lehma.

Maakondade arvestuses olid kõrgeima toodanguga holsteini

lehmad Tartumaa (11 493 kg), Põlvamaa (11 247 kg) ja Saaremaa (11 123 kg) piimafarmides.

Tipud lisasid tonni piima lehma kohta Holsteini tõugu piimaandjate toodang suurenes aastaga 39 parimas karjas, neist enim Härjanurme Mõisa OÜs (+196 kg), Kärla PÜs (+143 kg) ja Väätsa Agro ASis (+99 kg).

Eesti holsteini kari tootis eelmisel aastal tervikuna 10 677 kg piima, mis aasta varasemaga võrreldes on 280 kilo rohkem.

Mullu oli parimate tabelisse jõudmiseks vaja toota keskmiselt 11 264 kg piima lehmalt. Teist aastat järjest tootsid Kaiu LT OÜ ligi 800 lehma üle 14 tonni piima.

Kui 2019. aastal üle 13 tonni tootnud holsteini karju Eestis ei olnud, siis aasta hiljem oli neid juba neli (OÜ Vändra Vara, Peri

Nimi OÜ Kaiu LT OÜ Vändra Vara Peri PM OÜ OÜ Tinni AS Vändra Kõljala PMOÜ AS Tartu Agro OÜ Kesa-Agro Miiaste PM OÜ OÜ Härjanurme Mõis OÜ Soone Farm AS Väätsa Agro OÜ Männiku Piim OÜ Põlva Agro Nopri Talu OÜ Kõpu PM OÜ Paala OÜ Aaspere Agro OÜ Nigula Piim OÜ Paistevälja OÜ Tõntso Agro OÜ Metstaguse Agro JK Otsa Talu OÜ AS Krootuse Agro DVS OÜ Valjala PM OÜ Torma PM OÜ Kärla POÜ OÜ Kaisma Kabala Agro OÜ OÜ Kohala SF AS Tartumaa Maamees OÜ Halinga OÜ Vetiku S.T. Paunvere Agro OÜ Järvamaa KHK Ülejõe Piim OÜ Kehtna Mõisa OÜ Kaska-Luiga OÜ AS Peetri Põld ja Piim OÜ Estonia AT & MK OÜ OÜ Ranna Farm OÜ Mesiviss OÜ Laekvere PM OÜ Suurekivi Väimela PM OÜ Hurmi Piim OÜ OÜ Ahja Teenus OÜ Maasikamäe Piimakari

POÜ, OÜ Tinni ja AS Vändra). Üle 12 tonni tootnud holsteini karju oli 2020. aastal 21. Aasta varem oli selliseid karju 17.

Piimatoodang suurenes aastaga või jäi samaks 39 tippkarjas. Suurim tõus oli Peri POÜs (+2067 kg), Miiaste POÜs (+1812 kg) ja Nopri talus (+1810 kg). Üle tonni suurenes kokku piimaand lehmalt kuues karjas.

Maakond Rapla Pärnu Põlva Tartu Pärnu Saare Tartu Valga Põlva Jõgeva Tartu Järva Tartu Põlva Võru Viljandi Viljandi Lääne-Viru Lääne Järva Valga Järva Lääne-Viru Põlva Lääne-Viru Saare Jõgeva Saare Pärnu Järva Lääne-Viru Tartu Pärnu Lääne-Viru Jõgeva Järva Lääne-Viru Rapla Põlva Järva Järva Põlva Tartu Jõgeva Lääne-Viru Harju Valga Põlva Põlva Lääne-Viru

Lehmi 792 106 570 84 1331 561 941 309 194 948 246 2393 369 1127 145 114 20 508 522 387 159 622 440 472 111 131 483 775 491 578 382 379 1714 384 429 32 266 696 476 831 1808 76 370 124 299 223 271 80 84 211

Piima, kg 14 062 13 591 13 528 13 451 13 232 12 991 12 854 12 780 12 766 12 748 12 697 12 638 12 610 12 544 12 478 12 389 12 386 12 262 12 249 12 235 12 139 12 125 12 117 12 103 12 032 12 000 11 996 11 984 11 960 11 880 11 848 11 847 11 846 11 776 11 767 11 763 11 705 11 564 11 553 11 544 11 507 11 472 11 467 11 405 11 384 11 377 11 361 11 343 11 340 11 264

Parimad karjad piima rasvasisalduse poolest olid Kabala Agro OÜ (4,33), Maasikamäe Piimakarja OÜ (4,18), Kõpu PM OÜ (4,10). Üle nelja protsendi oli see näitaja veel Vetiku Suurtalus, Härjanurme Mõisas, Paala ning Halinga OÜ karjades.

Piima rasva ja valgu kogutoodangult olid kolm parimat Peri POÜ (974 kg), Vändra Vara OÜ

Rasva % 3,44 3,77 3,95 3,17 3,70 3,71 3,90 3,74 3,87 4,06 3,91 3,90 3,45 3,64 3,86 4,10 4,02 3,83 3,66 3,63 3,86 3,86 3,76 3,68 3,71 3,95 3,90 3,47 3,74 4,33 3,77 3,73 4,00 4,07 3,89 3,20 3,75 3,75 3,85 3,86 3,73 3,84 3,56 3,72 3,76 3,70 3,90 3,74 3,78 4,18

Valgu % 3,29 3,31 3,26 3,45 3,30 3,56 3,37 3,34 3,30 3,42 3,30 3,28 3,38 3,27 3,46 3,35 3,32 3,46 3,38 3,44 3,42 3,39 3,29 3,35 3,37 3,63 3,34 3,38 3,35 3,33 3,31 3,43 3,40 3,40 3,40 3,36 3,30 3,34 3,34 3,40 3,29 3,38 3,47 3,35 3,40 3,40 3,25 3,42 3,32 3,43

R+V, kg 946 962 975 890 927 944 934 904 916 954 916 908 861 867 914 924 909 894 862 865 884 880 854 850 852 909 869 821 848 909 840 849 877 880 858 771 825 820 831 838 808 828 806 806 815 808 812 813 805 857

(962 kg) ja Härjanurme Mõisa OÜ (954 kg). Üle 900 kg rasva ja valku toodeti 16 karjas.

Kahe tõu võrdluses top’is olevate kõigi 17 karja hulgas ületasid holsteinid piimatoodangult eesti punast tõugu. Väikseim kahe tõu vaheline toodangu erinevus oli Kõljala POÜ (210) ja Valjala POÜ (379) karjades.

K ARJADE TOP

Nr 2 (94) 18. märts 2021

Parimad punased lehmad elavad Viljandi- ja Valgamaal

TÕNU PÕLLUÄÄR

Eesti punase tõu keskmine piimatoodang oli 9,1 tonni lehma kohta, mis on läbi aegade parim tulemus. Rasvaprotsent oli 4,08 ning valguprotsent 3,49. Hoolimata piimatoodangu tõusust, rasva- ja valguprotsendid ei langenud.

TÕNU PÕLLUÄÄR Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Kokku on 50 parima punase karja hulgas üheteist maakonna karjad. Enam on neid Viljandimaal, 11. Lääne-Virus ja Saaremaal on neid kaheksa ning ühe karjaga on edurivis esindatud Järva-, Pärnu- ja Raplamaa.

Läänemaa, Harju, Hiiu ning Ida-Viru karjad parimate hulka ei jõudnud.

Lehmade arv karjas jäi vahemikku 23–883. Suurimad punased karjad parimate seas on Laat­re Piima AS (Valga) 883 lehmaga, Sadala Piima OÜ (Jõgeva) 604, Kõpu PM OÜ (Viljandi) 541, Paunvere Agro OÜ (Jõgeva) 397 ja Paala OÜ (Viljandi) 393 lehmaga.

Punaste lehmade arv karjas on kohati väga tagasihoidlik. Üle poole on punaseid lehmi karjas vaid 18-l, kolmandiku ligi aga 28 karjas. Suurima EPK lehmade osatähtsusega karjad asuvad Saaremaal: Jurna talus 98,2%, Hekva OÜs 96,3% ja Karja OÜs 92,9%. Valdavalt pu-

Tartu Agro lehm Killi juhib punaste lehmade eluajatoodangu edetabelit.

11aastane, üheksa korda poeginud Killi on andnud 134 489 kilo piima.

nased on ka Paala OÜ, Linnamäe talu, Jerweri OÜ ning Kõpu PM OÜ karjad Viljandimaal.

Tippkarjade piimakilod jäid vahemikku 8772–12 781 kg. Üle 12 tonni lüpsid kahe firma – Kõljala POÜ ja Härjanurme Mõisa OÜ punased lehmad. Üle kümne tonni oli keskmine toodang 21 karjas.

Top 50sse jõudnud karjade toodang oli keskmisena 10,1 tonni.

Parem kuivainesisaldus Kuivaine- ehk piima rasva- ja valgusisalduse teema on viimastel aastatel kõneaineks olnud.

Kuigi endiselt makstakse piima eest kilode alusel, ei tohiks unustada, millest piimatooteid tehakse. Siin on piima rasval ja valgul väga suur roll täita.

Kui piimakilode osas punane tõug holsteiniga konkureeri-

da ei suuda, siis piima kuivaine osas ollakse paremal positsioonil. Parimate karjade rasvaprotsent piimas jäi vahemikku 3,60– 4,61%.

Punaste rekordid Madala piimarasvasisaldusega, alla 3,9%, on vaid kümme tippkarja. Enamikus karjades jääb rasvasisaldus 3,9–4,2% vahemikku ja kaheksas karjas ületab see 4,2%. Kõrgeima piimarasvaga karjad on Rauni POÜ (Saare), Halinga OÜ (Pärnu), Ratla OÜ (Saare), Abja Farmide OÜ (Viljandi) ja Indrek Haameri Jurna talu (Saare).

Kõrgema valgusisaldusega karjad on Ratla OÜ (Saare) 3,70%, Muuga PM OÜ (Lääne-Viru) ja Valjala POÜ (Saare) – mõlemal 3,63%, Hekva OÜ

l

M A A M A J A N D U S 5

PA R I M A D

Punase tõu tippkarjad Nimi Kõljala PM OÜ OÜ Härjanurme Mõis OÜ Kesa-Agro Valjala PM OÜ AS Tartu Agro Nopri Talu OÜ Kõpu PM OÜ Tõntso Agro AS Krootuse Agro Paunvere Agro OÜ OÜ Saaremetsa OÜ Mangeni PM Kaska-Luiga OÜ OÜ Jerwer OÜ Muraka Farm Järvamaa KHK AT & MK OÜ OÜ Kure Mõis OÜ Voore Mõis OÜ Halinga Peri PM OÜ OÜ Roela Suurtalu Parduse Talu Haamer Indrek Jurna Talu Puurmani PM OÜ AS Laatre Piim Siilaku Agro OÜ OÜ Sadala Piim OÜ Laekvere PM Muuga PM OÜ OÜ Saimre OÜ Heseka SA lme PM OÜ AS Terrax OÜ Paala Jüri Milvaste Kiigemäe Talu AS Pajusi ABF OÜ Karja OÜ Hurmi Agro Linnamäe Talu OÜ Karpo Abja Farmid OÜ OÜ Ratla OÜ Eerika Farm OÜ Pae Farmer OÜ Nukike OÜ Hekva Rauni PM OÜ OÜ Triigi Farmer Kuuste Piim OÜ

(Saare) 3,59% ja Rauni POÜ (Saare) 3,58 protsendiga.

Saaremaal asuva Kõljala POÜ punased lehmad on teinud tõu­ siseselt koguni kaks kontrollpäeva rekordit. Detsembri lõpul saavutas lehm Allika parima kontrollpäeva tulemuseks 80,6 kg, ent lehm Keeleke lükkas selle tulemuse juba kahe kuu pärast ümber. Keeleke lüpsis kontroll-

Maakond Saare Jõgeva Valga Saare Tartu Võru Viljandi Valga Põlva Jõgeva Lääne-Viru Viljandi Põlva Viljandi Viljandi Järva Põlva Tartu Lääne-Viru Pärnu Põlva Lääne-Viru Viljandi Saare Jõgeva Valga Võru Jõgeva Lääne-Viru Lääne-Viru Viljandi Lääne-Viru Saare Tartu Viljandi Lääne-Viru Jõgeva Saare Põlva Viljandi Viljandi Viljandi Saare Tartu Rapla Viljandi Saare Saare Lääne-Viru Põlva

Lehmi 118 131 122 137 363 67 541 302 32 397 25 163 247 219 121 46 28 158 26 23 86 33 105 112 30 883 30 604 67 37 43 34 125 78 393 26 59 237 208 83 28 144 98 24 23 29 129 119 48 25

Piima, kg 12 781 12 063 11 676 11 621 11 492 11 448 11 287 11 135 10 838 10 765 10 624 10 547 10 485 10 358 10 259 10 238 10 219 10 179 10 145 10 117 9 982 9 942 9 889 9 864 9 828 9 755 9 667 9 581 9 528 9 473 9 472 9 453 9 397 9 386 9 317 9 296 9 215 9 179 9 149 9 082 9 062 9 025 9 011 8 972 8 952 8 947 8 908 8 796 8 773 8 772

päeval 84 kg piima, mis hetkel on punase tõu absoluutne päevalüpsi rekord läbi ajaloo.

Tartu Agro ASi lehm Killi on aga läbi aegade juhtinud punaste tõugude eluajatoodangu edetabelit. 11aastane, üheksa korda poeginud Killi on andnud oma eluajal 134 489 kg piima ning 9262 kg piima kuivaine toodangut.

Rasva % 3,83 4,17 3,88 3,96 4,02 4,05 4,17 3,98 3,93 4,00 3,73 4,24 3,99 3,94 3,93 3,60 4,04 3,63 3,94 4,30 4,15 3,96 4,15 4,25 3,69 4,11 4,21 3,92 4,00 4,07 3,90 3,91 4,12 3,77 4,24 3,95 3,76 4,07 4,20 3,99 3,76 4,26 4,28 3,93 3,78 4,01 4,05 4,61 3,96 3,90

Valgu % 3,50 3,44 3,46 3,63 3,48 3,52 3,44 3,53 3,44 3,49 3,41 3,49 3,44 3,52 3,55 3,50 3,49 3,50 3,43 3,48 3,42 3,46 3,54 3,50 3,36 3,57 3,53 3,49 3,57 3,63 3,52 3,54 3,37 3,41 3,47 3,44 3,50 3,55 3,47 3,38 3,39 3,47 3,70 3,52 3,47 3,44 3,59 3,58 3,52 3,30

R+V, kg 937 917 858 881 862 866 859 836 799 807 758 815 779 773 768 726 770 726 748 787 756 738 760 764 693 749 748 711 721 729 703 705 703 674 719 687 669 699 701 670 648 698 719 668 650 667 681 721 656 632

6 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (94) 18. märts 2021

Kaiu lehmad on nagu tippsportlased, iga väike nüanss loeb Lehm lüpsab suust küll, kinnitab Kaiu LT juht Johannes Haasma. Farmi parimad lehmad annavad päevas isegi kuni 70 kilogrammi piima ja selle nimel pingutavad võrdselt kõik farmi töötajad.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Ühtlasi kinnitab ettevõtte juht, et kvaliteetne sööt on hea piimaanni aluseks. “Loomade tervis näitab kohe ära, kas annad kvaliteetset sööta või mitte,” märkis ta. Silo teeb ettevõte ise, samuti kasvatab teravilja, sisse ostetakse õlikooki ja maisiteri, kuid sööda segavad kokku farmitöötajad.

“Jälgime kvaliteeti hoolega,” märgib Haasma. “Eks siloga on vahel ikka nii, et ta ei tule selline välja või ei lähe käima nagu vaja – siis me seda loomadele ei anna ka.”

Kuid üksnes heast ninaesisest ei piisa – kõik pidamistingimused peavad head olema. “Siis on

lehm õnnelik ja annab palju piima,” teab Haasma ning on kindel, et nende farmi loomad just sellesse kildkonda kuuluvadki.

Nagu tippsportlased Õnnelikul lehmal peavad olema ka terved jalad, mistõttu värgitakse nende sõrgu neli korda aastas. Puhkama-mäletsema heidavad lehmad pehmetele kummimattidele, millele on omakorda veel laotatud saepuru, et loomal mugavam oleks.

Kaigast Kaiu lehmad tunda pole saanud, loomad liiguvad ühest paigast teise, ilma et kepp nende turjal tantsiks. Oluline on ka puhtus, nii farmi üldine puhtus kui ka lehmade udara ja nisade puhastamine.

Iga mees­ konnaliige peab andma oma parima ja hindan meie inimeste panust väga.

Johannes Haasma

“See on tasemel, selles pole ühtegi küsitavat kohta,” rõhutab Haasma. “Ütleme naljatamisi ikka, et meie lehmad on nagu tippsportlased, iga väike nüanss loeb. Iga meeskonnaliige peab andma oma parima ja hindan meie inimeste panust väga.”

Kogu ettevõtte peale on tööl 43 inimest, suurem osa neist ka elab Kaiu lähedal. Lisaks on palgatud kuus ukrainlast, nemad on seal ametis olnud juba mitmel aastal.

Haasma ise on Kaiu meeskonda kuulunud aasta jagu päevi, tõdedes, et tema tegelikult jätkab seda, mida tema eelkäijad – Lenno Link, Margus Muld, Silver Kask – on juba sisse töötanud.

“Me ei tee tegelikult mingit vau-asja, mida ükski teine farm ei tee,” nendib Haasma. “See on hästi sihikindel töö, meeskond teab, mida nad tegema peavad ja nad teevad oma tööd hästi.”

Loomi jälgitakse küll ka aktiivsusmonitoride abil, kuid eelkõige selleks, et teada saada, millal nad indlema hakkavad.

Lehma enesetunde ja tervise üle otsustamiseks on olulisem farmitöötajate vilunud pilk, nii

SVEN ARBET

Tipplehmad kasvavad uues laudakompleksis, mis avati kaks aastat tagasi. Farmi avamise üle rõõmustab Kaiu LT omanikfirma Trigon Agri nõukogu esimees Joakim Helenius.

et enamasti märkavad nemad, et loomaga võib midagi teisiti olla ning seejärel monitori andmeid vaadates saabki kinnitust, et looma aktiivsus on madal.

Kari kasvab veelgi “Haiget looma märkab meeskond,” kinnitab Haasma, tõdedes, et hindab väga farmijuhataja Marje Pesti panust. “Ta käib hommikust õhtuni loomade vahel, vaatab neile silma sisse, ja kui looma silm ei sära, siis uurib, mis viga on.”

Pesti tehtav töö on Haasma sõnul üks peamisi põhjuseid, miks Kaiu lehmad nii kõrget toodangut annavad.

“Tal on see miski,” põhjendab ettevõtte juht. “Marje saab loomadest hästi aru ja tahab neile ainult parimat.”

Hea piimaanniga lehmal peavad olema ka head vanemad.

“Pulli valikul ei ole ühtegi kindlat kriteeriumi, et pull peab olema selline või selline ja kui ei ole, siis me teda ei võta. Pulli andmed moodustavad tervikpildi ja sellest infost teeme järelduse, kas tema järglased sobivad meie karja, kas nad parandavad meie karja või mitte. Neid nüansse on nii palju, et ühte välja tuua ei saagi,” räägib Johannes Haasma lehmadele “abikaasade” ja nende sperma valikust.

Lehmi lüpstakse Kaius kolm korda ööpäevas, keskmiselt annab üks lehm 35–50 kilogrammi piima päevas, ent kolmandik karjast lüpsab 50–70 kilogrammi. Tipplehmad annavad juba üle 70 kilogi.

Põhikarja kuulub 800 lehma, kuid lehmade arvu on soov kasvatada 1000–1100 vahemikku.

“Meil on plaanis rajada uus noorloomalaut, siis saame piimakarjalauta kohti juurde,” selgitas Haasma. Uus ehitis võiks valmida paari aasta jooksul.

Ta tõdeb, et ega midagi rohkemat, kui nad praegu teevad, ei olegi veel kõrgema piimaanni nimel võimalik teha, vaid on vaja sissekäidud rada jätkata.

L O OM AK A S VAT US

Nr 2 (94) 18. märts 2021

l

M A A M A J A N D U S 7

Seitsmendat põlve taluperemees peabki parim olema See, mis Nopri talus 30 aastaga ära tehtud, on tõeliselt muljetavaldav. Sest lihtsalt piima toota ja müüa on mitu korda kergem, kui seda ise ka töödelda ning turustada, nagu Nopris tehakse. Pole siis ime, et MES valis Nopri peremehe Tiit Niilo parimaks piimatootjaks.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Nopri Talu osteti mõisast välja 1875. aastal 1150 hõberubla eest, tasumisega 38 aasta jooksul. Selle aja kestel sai talu ka välja ostetud – enne kui ajad taas muutusid ja maad riigistati.

Esivanemate talu taastas praegune peremees Tiit Niilo aastal 1991, nii et tänavu on põhjust juubeldada ka teisel ajendil kui parimaks tunnustamine.

Talu vedajaks-mootoriks on seitsmes põlvkond Niilode suguvõsa. Talu viiest lapsest nelja pered löövad talu majandamisel kaasa. Kokku saab ettevõttes tööd 35 inimest.

Esimene vabapidamislaut 200 lehmale valmis aastal 2005.

Kaks viimast aastat on kari elanud uues laudas, kus lehmi lüpsab neli robotit. Nopri piimatoodang on üle 12 tonni, somaatiliste rakkude hulk alla 100 000 ning aretuse ja söötmisega üritatakse suurendada piima ras-

va- ja valgusisaldust. Karjast on 70% holsteinid ja 30% eesti punast tõugu lehmad.

Meierei on arenenud jogurtitest goudani Piim töödeldakse oma meiereis ning tooted ka turundatakse ise.

1998. aastal alustati piima töötlemist, esmane turundusviis oli otse tarbijale liikuvast kaubikust.

Eraldi töötlemisettevõte vormistati aastal 2002.

Praegu läheneb toodete sortiment sajale. Alustati jogurtite ja kohupiimakreemidega, nüüdseks on Hollandi juustumeistri õpetusel jõutud gouda-tüüpi juustudeni, mille tootmise maht on järjest kasvanud. Nopri juustud on jõudnud tarbijate lemmikute hulka. Meierei aastakäive on ligi kaks miljonit ja see on kasvanud umbes viisteist protsenti aastas.

“Piima tulebki väärindada,” on Niilo veendunud. Tagasiarvestatult maksaks piimaliiter Nopri puhul 85 senti.

Tiit Niilo on koos oma perega loonud täieliku tootmistsükli – lehmapidamisest oma meierei toodangu kojukandeni.

“Nopri piimatootmise arengusuuna ja mahu määrab toodete müügiedu poes. Poodides toimub aga armutu kampaaniate maraton, tähtsaimaks argumendiks hind,” ei saa peremees välja ütlemata jätta. “Nopri on orienteeritud teadlikule tarbijale.”

Nopri tooted jõuavad tõepoolest talust taldrikule, nagu Euroopa Liidu uus strateegia ette näeb, sest aasta tagasi loodi Nopri kojukanne. Koroonakriisi tõukel haka-

ti siis talus laiendama otseturundust, e-poodi ja kojukannet ning loodi esimene talu drive-in.

Väikese ökoloogilise jalajäljega kohalik toidutootja Kaubaringidega alustati kolm korda nädalas Lõuna-Eestis.

Müü­gis oli 50 toodet. Juba aprillis saavutati käibeks 75 000 eurot, mis moodustas 30% kogukäibest. Praeguseks kasutatakse ak-

HEIKKI AVENT

tiivselt e-poodi, tehakse koostööd pakiautomaatide ja kulleritega.

Otseturunduse vajadusteks ehitati külmlao laiendus, suurendati laopindu ning liisiti uued kaubikud. Kojukandeteenuse abil saavad Nopri tooted jõuda peaaegu iga eestimaalase toidulauale.

“Nopri töötab täpselt selles suunas, mida ühiskond praegu ootab ja vajab – väikese ökoloogilise jalajäljega läbipaistev kohalik toidutootja,” rõhutab Tiit Niilo.

TUNNUSTUS

Parima piimakarjakasvataja kandidaadid TIIT NIILO NOPRI TALU n 212 aastalehma, robotfarm. n Keskmine toodang 12 154 kg, rasva- ja valgutoodang 899 kg, SRA 174 000. n Talumeierei, e-pood ja kojukanne.

HÄRJANURME MÕISA OÜ n 1080 lehma, 12 664 kg piima, rasvaprotsent 4,07, valguprotsent 3,42, rasva- ja valgu­ toodang 949 kg. n Kõrge piimatoodanguga punane kari, eeskujulik majandamine, tehtud mahukaid investeeringuid.

Kasutusel on hakkpuidukatel energia tootmiseks ja töös sajakilovatine päikesejaam ning järgmised plaanid on seotud biogaasi tootmisega.

Talu tuluvaldkondadeks on piimatooted (piim 10%, kohupiimakreem 30%, juust 35%, jogurt 6%) ja kasemahl.

Järjest laiendatakse agroturismi osa. Loodud on koduleht Visitnopri.com, rajatud talupood ja söögisaal, kus seintel talu ajalugu. Kui koroonaaeg läbi saab, on Nopri kindlasti koht, kuhu oodatakse külalisi. “See on maaelu maine tõstmine,” toob Tiit Niilo välja.

SISUTURUNDUS

Taimede väetamise iseärasused 2021. aasta kevadel Põllumehed otsivad viimastel aastatel kliimamuutuste, eriti just sagenenud põua tõttu tõhusamaid viise ja tooteid, mis aitaksid tagada stabiilsema saagi.

E

ttevõte PhosAgro toodab fosforil põhinevaid väetisi eriti puhtast toorainest – Koola poolsaare vulkaanilisest apatiidist. Selle koostises ei ole raskmetalle kaadmiumi, pliid ega arseeni. Puhtast toorainest saab toota puhast väetist. Nii tekib tervislik toit, mis annab oma suure panuse ELi „põllult lauale“ programmidesse.

Tänavu oli meil mittestandardne talv – oli palju lund ja maa ei olnud peaaegu üldse külmunud. Seepärast tekkis suur tõenäosus, et lämmastik uhutakse mullast välja. Enamik talivilja külvipindu olid mullu sügisel lopsakad. Nüüd on põllumeestel palju küsimusi seoses taliteravilja ja rapsi külvipindade seisundi ning nende elustamisvõimalustega, sest lumega kaetud taimed kasutasid intensiivsemalt toitaineid ja võtsid kevade vastu kurnatuna. Kevadised külmad või öökülmad mõjuvad äärmiselt negatiivselt põllukultuuride kasvule ja tootlikkusele.

Palju lämmastikku kasutasid ära ka vahekultuurid ja mikroorganismid, mis lagundavad kõrrelisi ja põhku.

Taliviljade lämmastikväetisega väetamise normi saab kõige paremini reguleerida mineraalse lämmastiku taseme järgi.

Sügise ja talve kaotuste kompenseerimiseks soovitame sel kevadel väetisenorme suurendada. Neile, kes kasutavad vedelväetist KAS 32, on ideaalne aeg kasutada ka vedelat ammooniumpolüfosfaati NP 11-37, mis kiirendab lämmastiku omastamist, juurestiku arengut ja fosfori kasutamist.

KAS-väetise hulka soovitame segada ammooniumpolüfosfaati 20-30 (l ha -1).

Ammooniumpolüfosfaati võib edukalt kasutada ka hilisemates arengufaasides koos kasvuregulaatorite, mikroelementide, biostimulaatorite ja muude lisanditega, pritsides 10 (l ha -1).

Neile, kes kasutavad väetist graanulitena, võime soovitada palju väävlit sisaldavat sulfoamofossi NP(S)20-20(14), puistates 150–200 kg/ha, mis kiirendab eriti tõhusalt rapsi arenemist.

Taimede juured on saagi alus. Toitainete, eriti fosfori puudust varastes kasvuetappides ei saa hiljem ka suurendatud hooldusega taastada. Väga oluline suviste kõrreliste saagikust määrav tegur

on produktiivne tihedus, m il le s t o le n e b te r a d e kogus viljapeas, 1000 tera kaal ja viljapeas olevate terade kaal.

S u hte l i s e lt lü h i ke s e l puhmastumise perioodil peavad taimed varuma toitaineid õiges koguses.

Ta i m e d o m a s t a v a d ainult vees lahustuvaid ja kergesti kättesaadavaid fosforiühendeid. Viimastel aastatel olid idanemisperioodid sageli kuivad ja oli äärmiselt keeruline teha optimaalse tihedusega külve. Seetõttu võib ka siin abiks olla vedel ammooniumpolüfosfaatväetis NP 11-37, pihustades seda 60–120 l/ha enne külvi sõltuvalt mulla mehaanilisest koostisest ja kaaliumirikkusest ning plaanitavast saagist. Kes kasutavad puisteväetisi ja tunnevad hästi NPK (S) 15-15-15 (10), amofossi (MAP) ja diamofossi (DAP) eeliseid, neile soovitame puistata 300–400 kg või kasutada lokaalselt, vähendades normi vähemalt 20%.

Tuletame meelde, et fosforväetisi on vaja ka oataimede otseseks toitmiseks ja nende juurtes asuvate mugulbakterite füsioloogiliste funktsioonide toetamiseks. Fosfor stimuleerib mugulbakterite aktiivsust, sidudes atmosfäärilämmastiku vesinikuga ja tekitades NH4, mis osaleb orgaaniliste ühendite sünteesis.

On välja arvutatud, et 1 kg fosforit suurendab lämmastiku sünteesi 1,5 kg.

Vytautas Magnuse Ülikooli põllumajandusakadeemias 2020. aastal tehtud uuringud näitasid, et kui herneid ja ube väetati neutraalses mullas (pH 6,8) 60 liitri (P2O5 30 v.m.) ja 115 l / ha (P2O5 60 v.m.) ammooniumpolüfosfaadi NP 11-37 normidega, siis oli taimede juurtel oluliselt rohkem mugulbaktereid.

Läti Tehnoloogiaülikooli Pēterlauki katsejaamas viidi läbi granuleeritud MAP 12-52 ja vedelväetise NP 11-37 võrdlemine oakülvides. Vedel ammooniumpolüfosfaatväetis andis saagilisa 0,13–0,18 t/ha, mis tagas suurema lisatulu. Katsete tulemused näitasid, et vedelad väetised NP 11-37 olid efektiivsemad, eriti kui mullas oli niiskusevaegus.

See võimaldab vähendada nende väetamise normi kuni 10%. dr Virgilijus Paltanavičius UAB PhosAgro Baltic agrotehnoloogiate juht Tel +370 6754 1012

8 M A A M A J A N D U S l S I S U T U R U N D U S

Nr 2 (94) 18. märts 2021

Roela suurtalu.

FOTO AUTOR AS Timber

Oksjoni korras müüakse Roela Suurtalu piimafarm Lääne-Virumaal

L

ääne -Viru maakonnas tegutseva Roela Suurtalu, piima tootmisega tegeleva ettevõtte, millel vanust pea veerandsada aastat, varad pandi oksjoni korras müüki alghinnaga 3 000 000 eurot.

Müüdava tervikvara hulgas on nii farmihooned, kõrvalhooned, maa ja mets kui ka loomad ning uue sööda tootmiseni piisavad söödavarud, millele lisaks on üksikute objektidena müügis rohkelt põllutöömasinaid ja 8 kinnistut. Oksjonil saab pakkumisi teha kuni 15. aprillini 2021. aastal.

Avalik oksjon korraldatakse ASi Timber oksjonikeskkonnas https://oksjonid.timber. ee/kinnistu/3194 ja detailne info pakutava kohta on leitav lehelt https://www.roela. timber.ee/.

Oksjonil oleva 500 loomakohaga kompleksi tervikvara koosneb kokku 19 kinnistust. Nende hulgas on kaks lauta, millest üks on 286-kohaline nüüdisaegne robotlaut, mis valmis alles 8 aastat tagasi ning teine 214-kohaline noorkarja- ja kinnisloomalaut, millele lisaks mitu kõrvalhoonet, nagu kaks koresöödaküüni, kaks jõusöö-

dapunkrit, kaalumaja ja 4 siloauku, 6000 m3 lägalaguun.

Samuti on tervikvara hulgas 390 hektarit maad, millest haritav maa moodustab 342 hektarit, rohumaa 20 ha, metsamaa 11 ha ja muu ning õuemaa 17 ha. Uuele omanikule müüakse kompleks koos ligi 300 looma ja 4400 tonni söödavaruga. Üksikute objektidena on lisaks müügis 27 ühikut põllumajandusseadmeid – traktorid, haaked, kombain ja muud seadmed – ning 8 kinnistut, mis ei kuulu tervikvarana müüdava farmi koosseisu. Lisanimekirjas olevate varade müük algab 20. aprillil 2021. Ostusoovist teada anda eraldi e-kirja teel: jaakko.kuusk@timber.ee.

Roela Suurtalu juhatuse liikme Jaan Neelokse sõnul on ta farmi müügimõtteid kaalunud juba mõnda aega, sest soov on vahetada valdkonda.

Neelokse sõnul on oksjoni tarbeks kõige vajaliku ettevalmistamine olnud mahukas ja keerukas töö. „Vastutus inimeste, loomade ja ka koostööpartnerite ees on suur, mis tähendab, et müügiprotsess tuleb õigesti läbi viia,“ ütleb Neelokse,

kes kinnitab, et tänaseks on kõik ettevalmistused tehtud ja farmikompleks müügivalmis.

Avalik enampakkumine viiakse läbi Timber.ee oksjonikeskkonnas ning selle kasuks otsustas Neelokse varasemat koostöökogemust arvesse võttes. „Timberi meeskonnaga olen viimastel aastatel palju kokku puutunud ning näinud lähedalt nende asjaajamise käekirja, mis on minule igati sobinud. Sobiv on olnud ka viis, kuidas oksjonikeskkonnas enampakkumisi on korraldatud. Seetõttu oli minu jaoks ainuõige valik just nendega kogu farmikompleksi müügiprotsess läbi arutada ja käivitada,“ selgitab ta.

ASi Timber juhatuse liige Jaakko Kuusk on seisukohal, et täna on selliste tehingute läbiviimiseks hea aeg – turul on huvilisi ja neil on kapitali, et tehing toimuks. „Farmi müügiprotsessi on ette valmistatud ligi aasta. Selle ajaga on tulnud lahendada mitmeid nüansse, kuid tänaseks on farm ja maad valmis uuele omanikule üleandmiseks.”

Kogu pakutava varaga saab tutvuda siin: https://www.roela.timber.ee.

Usaldusväärne oksjonikeskkond tagab müügiprotsessi läbipaistvuse ASi Timber juhatuse liige Jaakko Kuusk selgitab: „Suurtele tehingutele on alati eelnenud pikk müügiprotsess – palju käsitööd, telefonikõnesid ja kirjavahetusi ning teinekord ka omavahelisi kokkuleppeid, mis soodustavad üht või teist pakkujat või osapoolt, mis omakorda vähendab tehingu ja selles osalejate usaldusväärsust. Ka ei ole selliselt läbi viidud tehingute lõpptulemus olnud kõige kõrgem hind, mis peaks olema oksjonil müüja põhiline eesmärk. Samuti ei pruugi ostusoovijad peale oksjoni lõppu teada, miks nad osta ei saanud, kelle pakkumine osutus pari-

maks või mis hinnaga soovitud objekt või kinnistud müüdud said. Oksjonikeskkonnas on selline tagatreplus välistatud.“ „Timber.ee oksjonikeskkonna toimimisloogika eeliseks on ka tõsiasi, et ükski ostuhuviline ei saa teiste potentsiaalsete pakkujate ees ühtegi soodustingimust, õigust peale oksjoni lõppu oma pakkumist esitada või informatsiooni oksjoni kulgemise kohta. Timber.ee oksjon annab kõigile võrdsed võimalused pakkuda ja õiguse osta juhul, kui pakutud hind osutub kõrgeimaks. Käsitöö, salakokkulepped, telefonikõned, eri laudade taga läbirääkimised ja hinnas tingimised on eilne päev. Selgete reeglitega korraldatud ja usaldusväärse oksjonikorraldaja poolt läbiviidud oksjon lisab müügiprotsessile usaldusväärsust,“ ütleb Kuusk.

AS Timber on tänaseks läbi viinud enam kui 1400 maa ja kasvava metsa raieõiguse oksjonit kogusummas ligi 45 miljonit eurot.

Pakutavaga tutvumine Roela Suurtalu hoonekompleksi, loomade, sisseseade ja muude oksjoniobjek ti osadega on kõigil oksjonist huvitatutel võimalik tutvuda eelnevalt aeg kokku leppides . Hoonete kompleks, sisse seade, loomad ja muud pakutava objekti osad müüakse oksjonil nii, nagu need on.

Oksjonil pakkumist tehes ostja kinnitab, et tal on olnud võimalus oksjoniobjektiga tutvuda ja ta on piisava hoolsusega tutvunud pakutava ja sellega seotud dokumentatsiooniga.

Pakkumise esitamine toimub elektrooniliselt Oksjon toimub ASi Timber keskkonnas w w w.timber.ee n-ö suletud ümbriku meetodil, kus pakkumise esitajal ehk ostjal on ainult üks võimalus oma pakkumine teha. Pakkumise esitamiseks tuleb oksjonikeskkonnas alla laadida pakkumisdokument, täita vastavad väljad, sh pakutav summa, digiallkirjastada ja edastada see iga oksjoni jaoks loodud individuaalsele e-posti aadressile, mida ei avata enne oksjoni tähtaega. Sõltumatu serveriteenuse pakkuja annab kinnituse, et enne pakkumiste esitamise tähtaega ei ole e-posti kontole sisse logitud ega postkasti sisuga tutvutud.

Oksjoni tähtaja saabumise järel avatakse kõik pakkumised üheaegselt ning võitjaks osutub kõrgeima pakkumise teinud isik. Oksjonil on lubatud teha ka alghinnast madalam pakkumine, kuid selle aktsepteerimine müüja poolt on kirjeldatud enampakkumise tingimuste dokumendis.

Ter vik varast eraldi müügis olevate kinnistute, kinnis- ja vallasvaraobjektide ostusoovist tuleb teada anda telefoni või e-kirja teel.

AS Timber Jaakko Kuusk tel 56 900 700 jaakko.kuusk@timber.ee

Nr 2 (94) 18. märts 2021 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

L O OM AK A S VAT US

l

M A A M A J A N D U S 9

Sitke blondiin Mariliis Vahar kantseldab sadu lihaveiseid

SVEN ARBET

Oma sõnul bussi­ peatusest leitud noor naine valiti tänavu parimaks lihaveisekasva­ta­ jaks. Jutt käib Ohtla Liha­vei­se OÜ loomakasvatus­ juhist Mariliis Vaharist.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Tosin aastat lihaveiseid pidanud Ohtla farmis on puhtatõuline šarolee kari paarisaja ammlehma ja kaheksa tõupulliga.

Uuendatud lautades on kaamerad, mis edastavad pildi loomakasvatusjuht Mariliis Vahari arvutisse ning telefoni. Mariliis alustas Ohtlas koos lihaveistega 2013. aasta algul, kui eelmine ettevõte lõpetas piimakarja pidamise. 2012. aasta lõpus oli ostetud sada puhtatõulist tiinet šaroleed, järgmisel aastal lisandus veel 60 tiinet mullikat.

Kari jäi tormi kätte Lihaveistega tegelema asudes astus kohalik, ent vahepeal pealinnas elanud naine, täiesti uude maailma. “Mina ega omanikud ei teadnud lihaveistest midagi,” meenutab Vahar. Abiks oli Eesti üks suurimaid šaroleekasvatajaid Vallo Kruusimägi, kes neid valgeid lihaselisi veiseid pidama hakata soovitaski.

Mariliis Vahar meenutab, et esimene aasta oli raske: “Ostsime lõpptiined loomad. Nad tulid uude keskkonda, merel jäid tormi kätte, meil ei olnud kvaliteetset sööta pakkuda. Ja meie poegimistulemus oli väga kehv, saime ainult pooled vasikad kätte.”

Alustamise raskustest saadi üle ja järk-järgult hakati renoveerima 1980. aastatest pärit piimakarjafarme. “See oli põnev aeg – olin ju kogu selle ehituse sees.

Sai külastatud palju Eesti, Soome ja Rootsi lihaveisefarme, et leida kõige parem lahendus. Igalt poolt noppisime mõne detaili,” meenutab Mariliis Vahar.

Vanad põrandad, lüpsiplats ja asemed lõhuti välja, lautadesse rajati liigutatavate vaheseintega boksisüsteem. “2013. aastal hakkas asi pihta ja lõpetasime 2019.

Selle aja jooksul on renoveeritud kaks lauta ja heinaküün, ehitatud uued silohoidlad ja sõnnikuhoidlad. Lisaks ehitasime välialad, kus saame loomi sööta ning nad saavad õues jalutamas käia.”

Nüüdseks on süsteemi seatud karjade paigutus, eri gruppide söötmine jne. Kõik teadmised on kogunenud aastate jooksul, ent ta on koolitarkust kogunud ka Säreveres ja Olustveres.

Kunagise Kasari kolhoosi esimehe tütar Mariliis Vahar jättis linnanaise ja vallaametniku elu seljataha ning hakkas kümne aasta eest suuri valgeid lihaveiseid kasvatama.

Nii vana, kui pull on, nii palju võiks tal olla pruute.

Mariliis Vahar “Kõige raskem oli arusaamine, mis see lihaveis üldse on,” räägib Mariliis. “Jälgisin loomi, käisin õppepäevadel, surfasin internetis, külastasin lihaveisefarme, küsisin nõu ja sain väga-väga palju head infot.”

Vasikas põõsa alla ja...?

Mariliis selgitab, et on jaganud lihaveise-aasta nelja perioodi. “31. maiks on loomad poeginud ning viidud karjamaadele, mis asuvad ca 500 hektaril Kasari jõe luhal – niisiis hooldame ka looduslikke rohumaid,” märgib ta.

Juunis-juulis on tõupullid karjas. Tavaliselt on 7–9 gruppi, kuues on pullid sees, lisaks tiinete ammede grupp. Mullikatele antakse seltsiks noor pull ning

see grupp on väiksem kui teised, maksimaalselt 20 looma. “Nii vana, kui pull on, nii palju võiks tal olla pruute, nõnda et kui ta on 15–20kuune, siis 15 kuni 20 lehmikut ja edasi rohkem,” on Mariliisi sõnul rusikareegel.

Karjaaia pikkus on ca 20–25 kilomeetrit. Need ehitatakse valmis enne loomade väljalaskmist.

On ka turvaalad, et kui kuskilt keegi aia maha jookseb, siis kaks gruppi ei läheks kokku.

Esimeste vasikate võõrutamine toimub juba juulis, kui loomad on nelja-viiekuused. Selleks on abiks moodulaiad. Vasikad lähevad üle kaalu ning 250kilosed ja raskemad võetakse karjast ära.

“Kaalun neid sageli, muidu ei saagi lihaveisekarjast pilti,” räägib Mariliis. “Juurdekasv karjamaal on meil 1,4 kilo ööpäevas, kuigi nad saavad ainult emapiima ja rohtu, mingit lisasööta ei saa. Ainuke asi, mida ma koplisse viin, on mineraalid. Aga praktika on näidanud, et mineraalide tarbimine hakkab augusti keskpaigas, kui rohi vananeb.”

PA R I M A L I H AV E I S E K A S VATA J A K A N D I DA A D I D

Tublisid on palju OHTLA LIHAVEISE OÜ n Juhatuse liikmed: Hardi ja Kulno Rehkalt, loomakasvatusjuht Mariliis Vahar. n 172 šarolee tõugu lihaveist, kellest ammlehmi 101.

TEESOJA TALU OÜ n Anni ja Mari-Ann Kokla. n 90 veist, neist 50 ammlehma.

OÜ LAHE MAAMEES, FIE DIANA PÄRNA LÕOKESE TALU n Juhatuse liige Diana Pärna. n Lihaveisekasvatus, mahetootmine. n 146 limusiini tõugu lihaveist, kellest ammlehmi 83.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Kui ostja leidub, pannakse võõrutatud pullikud kohe müüki.

Ajal kui kõik loomad koplis on, toimub põhjalik lauda puhastus: sõnnik välja, kogu laut survepesuriga puhtaks, lupjamine ja desinfitseerimine, nii et loomad tulevad täiesti puhtasse lauta. Tänu sellele on parasiite, baktereid ja viirusi minimaalselt.

Selleks et tervis ka karjatamisperioodil korras oleks, saavad nad enne koplisse minekut parasiiditõrje. Töö, mis samuti enne karjatamisperioodi ette võetakse, on sõrgade värkimine, et jalad terved püsiksid. Lisaks pediküürile toimetatakse ka juuksuriprotseduur – saba ja kõrvakarvade pügamine. Viimane on oluline selleks, et kõrvamärk näha oleks.

Järgmine tsükkel on septembris, kus kõik vasikad ammede juurest ära võetakse. Ammed jäävad veel mõneks ajaks välja, vasikad aga lähevad lauta. Ja siis toimub loomade müük koostöös ETKÜga.

Oktoobri alguses tulevad kõik loomad luhalt, mis asub ca kuue kilomeetri kaugusel, koju tagasi. Loomade vedu käib siis traktoriga.

Kevadine vasikaralli Samal ajal kui väljas käib koplite koristamine, toimub laudas loomade komplekteerimine gruppidesse ja tiinuse kontroll. Need, kes tiineks pole jäänud, saavad n-ö teise võimaluse – neil lastakse laudas paar kuud pulliga koos olla.

“Ma pooldan kaht rasket perioodi, kus poegimine on viidud võimalikult väikesele ajale. Kahe kuu sisse mahub täpselt kolm in-

Vasikad on niisugused mõnusad varganäod, et nad lähevad igale poole, kus tissi näevad.

Mariliis Vahar natsüklit, nii et kui lehm suudab tiineks jääda, siis ta ka jääb,” selgitab Mariliis.

Esimene grupp hakkab poegima novembris-detsembris. See on aga alles soojendus, sest tõeline vasikaralli algab märtsis.

Kokku on farmis umbes 250 poegimist aastas, neist kevadisi 170 ringis. See aeg on praegu käes ja kestab aprilli lõpuni.

“Kevadel ma elangi laudas,” räägib Mariliis. Ka sel päeval, kui juttu ajasime, oli ta magama saanud alles eelmisel ööl kell kolm.

“Esmapoegija poegis ja oli vaja abi,” selgitab ta. Märtsi lõpul – aprilli algul on tema sõnul sageli kümmekond poegimist päevas.

Vahari sõnutsi jääb vajadust poegimisabi anda järjest vähemaks. “Kuna olen söötmise ja geneetika paika saanud, tuleb aidata maksimaalselt 10% loomadest, peamiselt esmapoegijaid, või neid, kellel on kaksikud ja vasikatel vale asend,” märgib Vahar. “Üldiselt on šaroleed kiired poegijad. Pigem on probleemiks see, et vasikas tuleb koos kotiga kiirelt välja ning võib endale lootevett kopsu tõmmata.”

Amm tõuseb pärast poegimist kiiresti püsti ja ka vasikad on tragid ning oskavad juba poole tunni jooksul tissi alla minna.

“Kui amm on poeginud, eraldan ta kohe teistest koos vasikaga ära,” jagab Vahar kogemusi.

“Esiteks juba sellepärast, et mul on endal hea jälgida poegimisbokse. Ja teiseks, vasikad on niisugused mõnusad varganäod, et nad lähevad igale poole, kus tissi näevad. Kui nad jäävad poegimata lehmadega ühte boksi, siis joovad ka selle teise vasika ternese ära, kes ei ole veel sündinudki!”

Lisaks boksile, kus vasikad koos oma emadega elavad, on ka nn lasteaiaboksid, kuhu pääsevad ainult vasikad. Seal on neil startersöödad ja mineraalid. Vasikad õpivad ruttu ära, et seal saab maiustamas käia ning nautida rahulikku puhkust. Starterid on Vahari hinnangul väga olulised: “Kui vasikas saab laudas korraliku stardi, on ka tema suvine juurdekasv koplis väga hea.”

Välismaised papsid Et karja taset säilitada, on toodud tõupulle Rootsist, Soomest, Taanist, Prantsusmaalt. Praegu on käsil Ohtla karja uuendamine Kanada liiniga. Selleks osteti spermat ning nüüd kasutatakse ka kunstlikku seemendust. Seemendatakse vaid mullikaid – Vahari teada on seemendamise puhul lihaveistel üldreeglina tiinestumise protsent madalam kui paaritusel. Šaroleekasvataja sõnul on kõige olulisem, et lihaveis oleks rahulik, sõbralik ega oleks ründav.

Sellepärast on hea ka nudipäisus.

Ja loom peab olema tugev. Oluline on lihakus ja jaladki peavad korras olema.

Mariliis ütleb, et loomad on talle sõbrad: “Karjatamisperioodil käin loomi vaatamas ATVga ja siis mul on alati midagi kaasas, kas õuna, leiba või saia, kõik tulevad siis mind uudistama.”

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (94) 18. märts 2021

Sepa talu väike kari lüpsab eriti

268

254

2018

2019

250

235

260

281 2016

2017

289

300

2015

326 2014

371 2011

339

383 2010

350

2013

390 2009

369

390

150

2020

200

2012

“Kunagi varem pole meie talu parim olnud, see on üllatus,” ei suuda perenaine Sirje Tsimmer uudist algul uskudagi.

Sepa talu peremehe Aivar Tsimmeri sõnul kontrollivad nad pidevalt SRA hulka, testides kogu karja kaks korda nädalas.

“Mis see 10–15 lehma ära kontrollida pole – lased tilga piima testi peale, see käib kähku, lüpsi ajal,” ütleb ta.

Lüpsiajast peab kogu aeg kinni pidama, jätkab ta. Ja järellüpsid on tähtsad. Sõnaga: distsip-

400

Allikas: EPJi analüüsitud piimaproovid

liini tuleb järgida. Teisalt – eks aeg-ajalt vajab mõni loom ka ravi, ja need, kes ravile ei allu, tuleb välja praakida. Viia kom-

Kui palju SRA söödast on olenenud, Aivar ei oskagi öelda.

Sel lihtsal põhjusel, nagu ta ütleb, et “halba sööta pole meil kunagi olnudki”. Loomasööda teeb peremees ise – kolm Belarussi, pressid ja muud värgid ju olemas. Küll mõjutab ilmastik.

Sirje Tsimmer sõnab, et eriti peab loomi jälgima sügisel, kui ilmad on tuulised. Siis peab hoidma, et lehmadel udarapõletikke ei tuleks ja laskma neil vähem väljas olla. SRA sõltub aastaajastki – sügisel läheb kõrgemaks, väiksem on suvel, kuid samas väga kuuma lehmad ka ei taha.

Kolmkümmend aastat puhkuseta

Eesti keskmine SRA piimas (tuh/ml)

2008

Distsipliin, veel kord distsipliin

EDULUGU

397

Läinud aastal oli väiksemate karjade piimas madalaim somaatiliste rakkude arv Aivar ja Sirje Tsimmeri Sepa talu 13 lehmaga karjas Valgamaal. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) andmeil oli Sepa talu 13 lehma aasta keskmine somaatiliste rakkude arv (SRA) mullu 94 000 SRA/ml.

“See on väga hea tulemus ja näitab, et Sepa talu karjas on terved lehmad,” kiidab EPJi klienditeeninduse juht Aire Pentjärv Lüllemäel Sepa talus toimetavate Aivar ja Sirje Tsimmeri tublit tööd.

Lisaks lehma tervisele näitab SRA ka piima kvaliteeti. Mida madalam see on, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.

Somaatiliste rakkude määramist kasutatakse lehmade udara tervise ja seeläbi ka piima kvaliteedi hindamiseks üle maailma.

Selle suurenemine piimas viitab põletikuprotsessile udaras.

SRA on verest piima siirdunud valgelibled (lümfotsüüdid, makrofaagid jmt) ning piimanäärme epiteelirakud. Vere valgeliblede ülesandeks on udarapõletikku põhjustavate bakterite äratundmine, organismi alarmeerimine, bakterite hävitamine ja surnud koetükikeste eemaldamine.

Kui haigusetekitajad on udarasse tunginud, reageerib organism udarapõletikuga. Udarapõletiku ehk mastiidi tunnuseks võib olla ainult SRA tõus (varjatud udarapõletik) või lisaks ka piima muutused.

Udarapõletik ei mõjuta ainult piima kvaliteeti (ja müüdud piima eest saadavat raha), vaid sel on mõju ka looma toodangule – haiged lehmad annavad vähem piima.

Allikas: EPJ

2007

rein.raudvere@maaleht.ee

SRA püsis Eestis aastaid keskmiselt 400 000 lähedal, alates 2010. aastast on aga aasta-aastalt vähenenud.

“Somaatiliste rakkude vähenemise põhjuseks on loomapidajate teadlik tegelemine udarapõletike põhjustega ning suurem tähelepanu loomade heaolule,” leiab Pentjärv.

Somaatilised rakud (SRA)

397

REIN RAUDVERE

M I S O N M I S?

2006

Piimatootjate tarkust – teadmisi, kogemusi ja hoolimist – näitab muu hulgas karja tervis. Viimase kümne aasta jooksul on üks selle näitajaid, piima somaatiliste rakkude sisaldus, järjest langenud, ja see on hea.

binaati ning otsida uus asemele.

Praegu on neil endil neli mullikat, kes tulevad karja juurde, aga see võtab veel aega.

Talu on Tsimmerid pidanud sellest ajast, kui kohapeal sovhoos läbi sai. Aasta oli siis 1992. Loomi on kogu aeg 10–15 vahel – ikka nii palju, kui kahekesi jõuavad.

“Ega me olegi mõelnud suurendamisele. Naabrid suurendasid, aga kõik nad on nüüdseks lõpetanud,” arutleb Aivar Tsimmer, nimetades oma peret viimasteks mohikaanlasteks.

Loomad on sovhoosiaegses farmis Lüllemäe külje all ja seal on torusselüps. Karjas on nii punaseid kui holsteini tõugu lehmi. Lehma kohta tuli eelmisel aastal üle kuue tonni piima,

Mis see 10–15 lehma ära kontrollida pole – lased tilga piima testi peale, see käib kähku, lüpsi ajal.

Aivar Tsimmer

mis müüakse E-Piimale. Lisaks piimakarjale on ka lihaveiseid, praegu 11 amme. Lüpsikarjaga kokku on natuke üle 30 pea, arvutab perenaine.

Maad on talul 50 ha ringis, lisaks rendimaid paarikümne hektari jagu. Parajalt, saab sööda lehmadele kätte ja jätkub ka karjamaaks.

Kerged need varsti juba 30 aastat talutööd pole just olnud, vaatavad Sirje ja Aivar Tsimmer ajas tagasi. Väikese piimakarja eeliseks suurte ees peavad nad seda, et ei ole pidanud kedagi palkama.

“Me oleme kõik need 30 aastat ilma puhkuseta olnud. Niipalju olen puhanud, kui haiglas olen olnud, siis teeb naine minu töö ka ära,” räägib peremees.

“Meil on äraelamistalu, ega rohkem ole vajagi. Saame väikese kopika ja elame ära,” hindab oma peretalu tegemisi Aivar Tsimmer.

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Parim valik terve mulla heaks!

KOOSTÖÖPARTNERID: LAOTAMINE, TRANSPORT, MÜÜK

LAURI LAANEMÄE sales.ash@energia.ee +372 5380 4618

enefix.eu

Nr 2 (94) 18. märts 2021

L O OM AK A S VAT US

kvaliteetset piima

l

M A A M A J A N D U S 11

PA R I M A D

2020. aastal toodetud piimas oli madalaim SRA ARGO INGVER

n 3–10 aastalehmaga: Kallehansu talus Läänemaal (7 lehma) n 11–100 aastalehmaga: Sepa talus Valgamaal (13 lehma) n Üle 100 aastalehmaga: Indrek Jurna talus Saaremaal (114 lehma) Allikas: EPJ

Kuidas vältida oma laudas udarapõletikke SRA on viimase kümne aastaga hulga madalamaks läinud.

On mitmeid tegureid, mis aidanud paremuse poole.

Märkimisväärseid erinevusi suur­te ja väikeste karjade vahel somaatiliste rakkude osas ei ole.

Eestis on väga hea udaratervisega karju nii suurte kui väikeste karjade seas, samuti on nii suuri kui väikesi karju, kus lehmade udarapõletikud on jätkuvalt murekohaks.

Alates 2010. aasta aprillist pakub EPJ piimatootjatele teenust “Mastiit 16”, mis võimaldab piimaproovist määrata enam levinud mastiiditekitajad ja kindlaks teha, kas haigusetekitajad on penitsilliiniresistentsed. Teenuse kasutuselevõtu üks põhjusi oli vajadus tõhusamalt tegelda mastiiditõrjega.

Alates 2020. aastast saavad jõudluskontrolli tegevad piima-

Aivar ja Sirje Tsimmeri 15 lehma piima kõrge kvaliteet näitab, et ka väikeses farmis ja vanas laudas on võimalik tublisid tulemusi saavutada, kui oma tööd hästi teha ja loomadest hoolida.

karjad kasutada EPJi somaatiliste rakkude eristamise (SRE) teenust, et teada saada, millised rakud piimas domineerivad.

Nakkusvabas udaras on peamisteks rakutüüpideks makrofaagid ja lümfotsüüdid. Udara nakatumise järgselt SRA suureneb ja ülekaalu saavutavad polümorftuumalised neutrofiilid. Saadud info aitab kiiresti leida lehmad, kellel on oht haigestuda udarapõletikku.

Oleme korraldanud infopäevi ja konverentse loomapidajatele ja farmijuhtidele. Samuti on loomapidajad osalenud koolitustel ning teinud head koostööd nõustajatega. Tänu sellele oskavad nad teadlikumalt loomi karja valida ja praakida, tegelda udaraprobleemidega, pöörata suuremat tähelepanu laudakeskkonnale, lüpsihügieenile ja loomade heaolule tervikuna.

AIRE PENTJÄRV EPJi klienditeeninduse juht

GEA lüpsirobot R9500 DairyMilk M6850 somaatiliste rakkude andur • GEA lüpsirobotile on võimalik lisana tellida unikaalne somaatiliste rakkude andur, mis aitab varakult avastada mastiiti • Piima analüüsitakse kogu lüpsiprotsessi jooksul, esimesest kuni viimase tilgani, jälgides lüpsmise ajal toimuvaid muudatusi • Andur jälgib igal lüpsil iga lehma iga udara veerandi somaatiliste rakkude arvu • Tänu rakkude arvu analüüsile saate subkliinilise mastiidi infektsioone täpsemini tuvastada • Aitab minimeerida raviaega ja kiirendada paranemisprotsessi • Ei kasuta kemikaale ega reagente rakkude analüüsimisel • Puuduvad jooksvad kulud • Töötab patenteeritud meetodil, mis võimaldab täpseid tulemusi

Farmitek OÜ tel 505 8773 Vitamiini 2a, Tartu aare@farmitek.ee www.farmitek.ee

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 2 (94) 18. märts 2021