Maamajandus (Aprill 2021)

EILIKI PUKK

SILOHOOAEG UKSE EES:

kuidas parimat sööta valmistada4

EESTI SUKSUD

3Mis trikkidega

INGMAR MUUSIKUS

VÄIKETOOTJAD

ANNI ÕNNELEID

kriisi ajal toime tulevad

elavad uutes tallides4

15. aprill 2021 Nr 3 (95)

Herd Navigator

™

Parimad teadmised sinu karja kohta!

Proovivõtuseade

Analüüsiseade

Tulemused tõhusaks karjahalduseks

Jälgi progesteroonikõveraid ja paranda sigivust Hoia silm peal udaratervisel Tuvastage ketoos ja teised ainevahetusehaigused varakult

www.delaval.com/et

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Põllumehe jalajälg on tegelikult väike Kliimamuutuste vastases võitluses pööratakse igas valdkonnas suurt tähelepanu süsinikule. Süsiniku jalajälge arvutavad nii riigid tervikuna, transpordifirmad kui ka tööstusettevõtted. Oleme Maalehes kirjutanud A. Le Coqi õlle­tehase, HKScani, E-Piima ja mitme teise ettevõtte tegevustest, vähendamaks süsiniku jalajälge.

Nii piima- kui lihatööstuste CO2 raportites viidatakse sellele, et suurima süsiniku jalajäljega on tooraine tootmine, s.t põllumajandus. Kas see aga ka tegelikult nii on või kirjutatakse toidutööstuse süsiniku jalajälg lihtsalt põllumehe arvele?

Tõepoolest, Euroopas tunnustatud süsiniku jalajälje arvutamise aluste GHG (Greenhouse Gas Protocol) ja LCA (Life Cycle Assessment) järgi võivadki tulemused sellised tulla. Samas ei kajastu neis valemites üldse see, et põllumajanduslik tootmine kõige rohkem ka kompenseerib süsiniku emissiooni.

Kui mehhaniseeritud põllutööd, loomade seedetegevus, sõnnikumajandus jms paiskavad õhku hulgaliselt CO2, siis taimekasvatus – nii põllul kui veel enam metsas – omakorda seob seda. Kui mõlemad pooled kõrvuti panna, selgub, et põllumajandustootmine on üks neist vähestest sektoritest, mis on süsinikuneutraalne, ku­ na seob atmosfäärist rohkem süsinikku, kui seda emiteerib.

Nagu selgitab tänases Maamajanduse erilehes Eesti Maaülikooli professor Alar Astover, on võtmekohaks muld – selle orgaanilise süsiniku varu suurenemine on üks võimalus, kuidas maailma kliimat päästa.

Lisaks taimekasvatusele, millel põhineb pea kogu põllumajanduslik ettevõtlus, teevad põllumehed kliima soojenemise vältimiseks palju muudki. Näiteks ehitavad loomapidajad kogu Euroopas tahke- ja vedelsõnnikul ning biojäätmetel töötavaid biogaasijaamu, mis toodavad sellest kraamist soojust, elektrit ja transpordikütuseks minevat metaani.

Seda, muuseas, tehakse ka Põhja-Euroopas, näiteks Soomes, Eestis või Lätis, kus biogaasijaam pole jaheda kliima tõttu kindlasti koht, kust suurt tulu saada. Ja siin tehakse seda puhtalt keskkonnahoiu kaalutlustest lähtudes.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (95) 15. aprill 2021

Taluliidu juht: oluline on, et väiketootjate edulugu säiliks ERAKOGU

Koroonapiirangud löövad valusalt väiketootjaid ja -töötlejaid, kelle tavapärased müügikanalid on ära kukkunud ning tulud vähenenud.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) tegi oma liikmete hulgas küsitluse, et väiketootjate olukorda täpsemalt kaardistada ja aru saada, kus on suuremad murekohad. Maaleht rääkis sellest ETKLi juhi Kerli Atsiga. nnn

Mida talupidajad ning väiketoidutootjad on teinud, et praeguses olukorras ellu jääda?

Väga suur osa taludest on müügi viinud veebi ning täidavad e-poodide tellimusi. Paljud, kellel varem e-poodi polnud, on selle endale nüüd teinud või liitunud kellegi teise tootja e-poega. Märgatavalt on suurenenud koostöö teiste tootjatega, üksteise abistamine e-poe müügi ja transpordiga.

Positiivne on see, et keskmine Eesti elanik oskab väga hästi e-poode kasutada. Talutooteid tellitakse e-poest rohkem kui varem. Osale tootjatest on tekkinud ka uusi ja kindlaid püsikliente – huvi eestimaise talutoidu järele on kasvanud.

se kümne aasta jooksul oluliselt muutunud, ent sisendite hinnad tõusevad, mõjutab põllumajandustootjate sissetulekuid ja jätkusuutlikkust. See survestab selgelt tootma mahtu, ehk on loodud selge pinnas põllumajanduse kontsentreerumisele.

Samas on see siiski positiivne, et üha enamates taludes on alustatud oma tooraine väärindamisega ning nüüdseks on meil Eestis suurepäraseid näiteid väiketöötlejatest, kes pakuvad kvaliteetseid gurmee- ja nišitooteid.

ETKL on alates 2014. aastast koondanud kaubamärgi “Ehtne talutoit” alla talusid, kes on alustanud oma tooraine väärindamisega ning nüüdseks on kaubamärgiga liitunud üle 50 talu. Nimekamad on Andre Juustufarm, Nopri Talu, Pajumäe Talu, Viinamärdi Talu, Andri-Peedo talu, Kaarli talu, Tõrvaaugu Mahetalu, Pirgo Angus jne. Häid näiteid ja edulugusid on palju ning nendega on võimalik tutvuda nii Taluliidu kui ka Talutoidu veebilehel.

Mis on väiketootjate kõige suurem mure kriisiolukorras?

Ettevõtete müügimahud on keskmiselt kahanenud ca 35%, kellel rohkem, kellel vähem. On ettevõtteid, kelle käibe langus on olnud ka kuni 70%.

Kõige rohkem on kriisiaja piirangud mõjutanud talusid, kelle suurim sissetulek on tulnud turismiteenuste osutamisest ja laatadel või üritustel oma toodangu müügist. Enamik laatade kliente on ära kadunud, nad olid väga suur osa senisest klientuurist.

Samuti on märgatavalt vähenenud restoranide tellimused taludelt, ning kogused, mida resto- Milline sektor on oma toodangu ranid on sisse ostnud, on kõvas- väärindamisel kõige tugevam? ti väiksemad kui enne piiranguOmaette loo räägivad Eesti te algust. Paljude talude jaoks on talujuustud ja seda võib lugeda need üldse lõppenud. Vähene- Eesti talumajanduse edulooks. nud on ka väiketöötlejatelt telliPraegu toodetakse Eesti talutud ettevõttekingitused. des juuste lehmapiimast, kitsePiirangute piimast ja lamtõttu jääb saabapiimast. TaOmaette loo mata tulu, mi­ lujuustu tooträägivad Eesti jate sortimenda tõid sisse ta­ lu külastavad talujuustud ja seda dist leiab erineva turistid või võib lugeda Eesti laagerdustasekliendid. Ei toimega ja eri tüümu ühtegi eks- talumajanduse pi juuste, lisaks pehmeid juuste kursiooni, talu­ edulooks. des kohapeal nagu burrata või vä­ga ei käida. Piirangud on mõ- mozzarella, mitmesuguseid hallijutanud ka agroturismitalusid. tusjuuste. Talujuustud on kõrgelt Aga loodetakse, et suvel piiran- hinnatud, kvaliteetsed ja puhta gud vähenevad ja inimestel on maitsega. taas võimalik agroturismitalusid külastada.

Kuidas hindate aiandustalude positsiooni ja tegevust?

Kas töötajaid on piisavalt?

Viimastel aastatel on paljud Paljudel taludel on tõepoolest noortalunikud alustanud tegeraskusi ka töötajatega, kes viiru- vust just aiandussektoris. Üks se leviku tõttu on pidanud jääma selle põhjuseid on väiksem maakoju – kas siis karantiini või las- ressursi vajadus ja madalam site tõttu. Uusi töötajaid leida pole senemisbarjäär. Noortalunike lihtne. Töö talus nõuab eritead- üks suuremaid muresid on paramisi ja kogemusi. Samuti on toi- ku ligipääs maale, kuid aiandusmunud palju töö ümberkorral- sektoris saab juba paari hektaridusi, et vähendada kokkupuu- ga alustada näiteks kurgi- ja toteid töötajate vahel. matikasvatusega või rajada maasikakasvatuse.

Aastaid on soovitatud taludel Aiandustalude võtmesõnaks oma toodangut ise väärindada. on lühikesed tarneahelad. Hea Kas see on olnud halb soovitus? meel on tuua näiteks eelmiOlukord, kus põllumajandus- se aasta parim talu – Raudepetoodangu hinnad ei ole viima- re OÜ, kus toodang turustatakse

Lisaks toodetakse taludes hoidiseid, kastmeid, juustumoose, mahlasid jms, mis sobivad nii maiuseks, lisandiks kui ka aitavad vürtsitada liharoogasid.

Taluliit on endale missiooniks võtnud koondada väiketöötlejad ning aidata neil oma toodangut turustada, kinnitab ETKLi juht Kerli Ats.

suuresti lähipiirkonnas ning väärindatakse kohapeal tomatikastmeks või soolakurgiks.

Tooksin välja ka LuxVegi OÜ.

Ettevõtte juured ulatuvad 20 aasta taha, mil omanikud töötasid tudengitena Ameerika Ühendriikides. Sealt pärineb idee hakata kasvatama võrseid ja söödavaid õisi. Alustati 2010. aasta teises pooles, mil püstitati esimene väike kasvuhoone. Praegu aitab LuxVegi OÜ kaasa sellele, et Eestimaal tegutsevatel kokkadel – nii professionaalidel kui ka kodukokkadel – oleks võimalus kasutada kodumaist rohelist.

Kas väikeettevõtjaid leidub ka viljakasvatajate seas?

Teraviljatalud toodavad nii tatart, tooteid kanepist, helbeid kui TA L U T O I T

Talud ja väiketootjad n talutoit.ee n pood.talutoit.ee n taluliit.ee/ehtne-talutoit n facebook.com/ ehtnetalutoit

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049

ka jahusid. Väiketöötlejad teraviljasektoris müüvad oma kaupa lühikeste tarneahelate kaudu, kuid nende tooteid on võimalik leida ka jaekaubanduses ja kodupoodides. Head näited on Tammejuure Mahetalu, Tõrvaaugu Mahetalu, Kaarlitalu, Tarmere.

Viimase eesmärk on pakkuda tervislikke innovaatilisi tooteid, mis aitavad inimestel püsida hea tervise juures ning tuua oma ellu positiivseid tundeid, näiteks kanepiõli pesugeel kehale ning kohe-kohe on turule tulemas kanepiõli näo- ja kehakreem.

Kuidas väärindavad oma toodangut lihatootjad?

Selles sektoris on taludes töötlemist vähe. See on tingitud rangetest nõuetest ning suuremast investeeringute vajadustest. Siiski on meil talud, kes oma toodangut väärindavad ja müüvad.

Näitena võib siin tuua Pirgo Anguse, kus aberdiin-anguse tõugu tippkarjakasvatuse kõrvalt pakutakse tarbijatele ettetellimisel ka kvaliteetset lihaveiseliha.

Eestlane armastab talumuna ning õrrekanade, vabapidamisja mahekanamunade müük on viimasel ajal kasvanud.

Millist abi peaks väiketootjatele andma riik ja ühiskond?

Eelmisel aastal oli meil hea koostöö Selveriga, kus väiketöötlejad said oma tooteid müüa, ja oluline ei olnud nn ketiülene tarne, vaid arvestati tootjate tootmismahtudega. See koostöö oli abiks paljudele väiketöötlejatele. Ka Rimi pood Talu Toidab pakub head müügivõimalust väiketöötlejatele.

Kaubanduskettidesse väiketöötlejate kauba müüki saamine ei ole kindlasti lihtne, kuna nende tootmismahud on väikesed. Paljude väiketöötlejate ootus on ka praegu, et jaeketid rõhuksid toodangu sisseostmisel pigem kvaliteedile, mitte kogustele. Loodame, et tulevikus lähtuvad kaubandusketid rohkem lokaalsest kauba müügist, mis võimaldab näiteks Võrumaa või mõne muu maakonna talunikel oma toodangut müüa oma kodupoodides.

Lisaks võiks Eesti Vabariik toetada väiketöötlejaid ning soodustada, näiteks läbi madalama käibemaksu, kohalike väiketootjate toodangu müümist.

Riigi poolt oleks vaja väga hästi sihitud meetmeid nendele taludele ja väiketootjatele, kes on tavaolukorras jätkusuutlikud ning nüüd piirangute tõttu kannatavad. Need meetmed ei saa piirduda üksnes laenuga, vaid eelkõige toetustega, mis aitavad kompenseerida vähenenud müügitulusid ja kriisi üle elada. Talunikud mõistavad, et koroona levik on tõsine probleem ja piiranguid on vaja, aga ka piirangutest tingitud kahju on vaja kompenseerida. Taluliit on valmis olema alati riigile konstruktiivne koostööpartner meetmete väljatöötamisel.

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDIS

Nr 3 (95) 15. aprill 2021

l

M A A M A J A N D U S 3

Toris saab tutvuda eesti tõuhobustega EILIKI PUKK

Pärast omandivaidlusi on Tori Hobuse­ kasvandusse saabunud rahuliku­mad ajad.

Võimalikuks on saanud nii Eesti rahvuslike hobusetõugude tutvustamine kui ka ajaloolise tallikompleksi taastamine.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Nagu ütleb sihtasutuse Eesti Maa­elumuuseumid juhatuse liige Merike Lang, on neil hea meel vääriliselt pidada, esitleda ja säilitada kolme Eesti oma hobusetõugu – eesti hobust, tori hobust ja eesti raskeveohobust.

“Pärast neli aastat väldanud tallide remonti saame nüüd huvilistele siin Toris tutvustada ajaloolist elavat hobusekasvandust, rääkida eesti hobuste lugusid ning pakkuda hobuteenuseid,” on Lang rahul.

Tori Hobusekasvandus on tema sõnul jõudnud renoveerida kõik kuus ajaloolist talli. Neli talli on kasutusel tallidena – seal on täkud, märad, noorhobused.

Kaks ülejäänut ning abihooned on külastajate teenindamiseks, kus on näituseruumid, kompetentsikeskus ja majutusvõimalusega külastuskeskus, milles saab pidada hobupäevi, seminare ning ratsalaagreid. Ühes tallis pakutakse ka hobuste hoiuteenust. Kootöös hobusekasvatajate seltsiga korraldatakse hobuste jõudluskatseid.

“Hobuinimesed tahavad, et siin oleks ka neid teenindav osa,” selgitab Lang. “Loodame, et tulevikus saame ka veterinaarteenust pakkuda. Praegu käiakse seda saamas Lätis või Tartus.”

Kuigi tallide remont oli vajalik hobuste pidamise tõttu, oli sama oluline restaureerida väärtuslik kultuuripärand. “Kui poleks olnud Tori ainulaadset ajaloolist tallikompleksi, siis ainult hobukasvanduse jaoks poleks sellist suurt tööd tehtud,” arvab Lang remondi kohta.

Hetman tuleb koju Tänavu tähistab Tori Hobusekasvandus 165. sünnipäeva. Enne 1856. aastat peeti Tori tallides riigimõisa veisekarja. Siis otsustas Liivimaa Rüütelkond, et vaja on paika riigi hobuste pidamiseks ja aretuseks. Nii renditi tallid 1856. aastal tsaarivõimult hobusekasvanduse jaoks. Aastatel 1857– 1862 toimus tallide ja taristu väljaehitamine.

Tallidesse toodi eesti maatõugu hobused, kes olid vähenõudlikud, rahulikud ja väiksemat kasvu. Neid ristati 1880. aastateni

Tori hobused ootavad juba suve, et saaks huvilistele hobusesõitu teha või isegi matkale minna.

eri hobusetõugudega, et nende omadusi parandada.

Tori hobuse kui tõu liin algas 1886. aastal Poolas sündinud norfolk-roadsteri tõugu täkuga Hetman, kes osteti Sangaste mõi-

sast Torisse 1894. aastal. Langi sõnul oli Hetman väga heade tõuomadustega ja tema järglased sobisid nii põllu-, posti- kui võistlushobuseks. Hetman suri 1912. aastal, jättes endast maha 48 su-

T O R I H O B U S E K A S VA N D U S

Toetajad Tori Hobusekasvandus kuulub koos Ülenurme Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Kurgja Talumuuseumiga sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid alla. Riigile kuuluv sihtasutus on varem omanikeprobleemide käes vaevelnud Tori tallide omanik aastast 2017 ning seda haldavad maaeluministeerium, rahandusministeerium ja kultuuriministeerium ühiselt. Remont algas 2018. aastal ja selleks kulus 4,3 miljonit eurot.

gutäkku ja 38 sugumära. 1925. aastal kinnitati tori hobune eraldi tõuna ning hakati pidama tori hobuse tõuraamatut.

Praegu on Hetmani skelett Ülenurme põllumajandusmuuseumis. Selleks ajaks aga, kui augustis peetakse Tori Hobusekasvanduse sünnipäevapidu, jõuab Hetman tagasi Torisse.

Vaja on ka tööhobust “Meie missioon on ohustatud rahvuslike tõugude – eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse – säilitamine ning tutvustamine,” rõhutab Merike Lang.

“Kõikide nende esindajad on

kasvanduse 58 elaniku hulgas ka ilusti olemas.”

Ta lisab, et kui ratsahobustega tegeldakse Eestis palju, siis tööoskustega hobuseid on vähem. “Meie eesmärk on säilitada ka tööhobused ja hobutöö oskused,” lisab Lang, tuues esile hobuste kasutamise metsatöödel.

Samuti on oluline, et oleks hobuseid, kes vankri ees käia oskavad.

Tähtis on ka see, et lapsed ja noored saaksid loomi näha ning nende eest hoolitsemist ja ratsutamist õppida. Seda eesmärki toetab Tori vald, kes maksab kinni oma valla laste ratsutamise alg­õppe, mis on samasugune koolitund nagu iga teinegi.

Kui praegu pääseb uue kuue saanud hobusekasvandust uudistama veel ilma rahata, siis suvel, kui taastamis- ja heakorratööd lõppenud, tuleb territooriumile pääsuks pilet osta. Tallide ja abihoonete vahel võib ringi jalutada ja loomi imetleda, põhjalikuma tuuri saamiseks ning tallidesse sisenemiseks tuleb tellida grupijuht või giid. Sama kehtib hobusõitude ja -matkade kohta.

Praegu on tehtud töid nelja miljoni euro eest. Arengukavas on aga kirjas, et tulevikus võiks Toris olla rahvusvaheline hobu- ja ratsaspordikeskus. Selleks on vaja ehitada spordirajatised – staadion, maneežid, hobuspordiväljakud jms. Selle töö jaoks, mille ligikaudne maksumus ulatub 15 miljoni euroni, raha alles otsitakse.

REKLAAMARTIKKEL

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (95) 15. aprill 2021

Kuidas saavutada tasakaal saagikuse, Ühiskonnas suureneb ootus, et põllu­ majandus ei kata mitte ainult meie toidu­ lauda, vaid pakub mitmeid muidki avalikke hüvesid. Olgu selleks siis terve muld, puhas õhk, mitmekesine maastik või elurikkus.

ALAR ASTOVER Eesti Maaülikooli mullateaduse professor

Saak, selle kvaliteet, tootmise tasuvus ja keskkonnakoormus kujuneb ilmastikutingimuste, mulla omaduste, agrotehnoloogiate ning nende rakendamise ajastuse koosmõjudena.

On ülimalt ekslik arvata, et põllumajanduse keskkonnamõju on olematu. Igasugune inimtegevus jätab loodusele oma jälje.

Teisalt on väga ühekülgne arusaam, et intensiivne tootmine ja suur saagikus seostub automaatselt suurima keskkonnakoormusega. Küsimus on pigem selles, kuidas saavutada tasakaal saagikuse, tasuvuse ja keskkonnahoiu eesmärkide vahel.

Kui muld on piisavalt võimekas, ilm taimekasvuks soodne ja sisendite kasutus tasakaalustatud, võib ka intensiivtootmise jalajälg keskkonnale üsna väike olla. Seda isegi juhul, kui taimekasvatuse efektiivsuse ja keskkonnamõju näitajaid arvestada pindala alusel. Veel väiksem võib see jälg olla aga juhul, kui arvestust pidada toodanguühiku kohta.

Rohkem kui viisteist aastat peetud viljelusvõistlus annab hea võimaluse võrrelda taimekasvatajate tegevust, agrotehnikat ja ka keskkonnamõju. Juba mitmeid aastaid on lisaks tootmissisenditele, saagile ja selle kvaliteedile hinnatud võistluspõldude muldade mõningaid omadusi.

Suur väetisekogus ei pruugi tippsaaki anda Sarnaselt varasemaga olid ka 2020. aasta võistluspõllud vabariigi keskmisest suurema boniteediga ning ligi 70% neist paiknesid universaalse kasutussobivusega leostunud, leetjatel ja näivleetunud muldadel. Need mullad on kõige riskivabamad, tagavad normaalsete ilmastiku-

On väga ühe­ külgne aru­ saam, et intensiivne tootmine ja suur saagikus seostub automaatselt suuri­ma kesk­konna­ koormusega.

tingimuste juures pikaajaliselt stabiilse saagi ja on enamikul aastatel olnud kindlaks valikuks viljelusvõistlusel osalemiseks.

Kuna viljelusvõistlus oli pikki aastaid saagikuse võistlus ning eesmärk sihtida saagirekordeid, siis on tavaliselt planeeritud ka väetamist vastavalt sellele. Nii kippusid mulla omadused ja tegelik väetistarve tagaplaanile jääma. Üldiselt väga toitainevaeste muldadega võistlustele ei kiputa.

Toon järgnevalt esile mõned tähelepanekud lämmastiku (N) näitel. See tundub küll meelevaldne ja liigne lihtsustus, üldis­ tada ainult ühe toiteelemendi põhjal, ent samaväärsed järeldused ilmnesid valdavalt ka väetamise muudes aspektides. Seda isegi leheväetiste kasutamise osas – kui mõnel juhul võis aru saada, et valikuid oli teadlikult tehtud, toetudes näiteks lehe­ analüüsidele, siis nii mõnelgi põllul oli kasutatud enam kui kümmet erinevat lehekaudset toodet.

Enamasti selline “proovin kõike” strateegia siiski edumaad ei andnud ning jätab ka tasuvusele selgelt oma jälje.

Kõigi viljelusvõistluse põldude andmete üldistusena ei ilmnenud, et lämmastiku kasutust oleks teadlikult eristatud mulla orgaanilise süsiniku sisalduse alusel. Hoolimata sellest, et huumusrikkad mullad on paremini lämmastikuga varustatud ning

AEGVIIDU PUIT AS Harjumaal VIRU-NIGULA SAEVESKI AS Lääne-Virumaal VIIRATSI SAEVESKI AS Viljandimaal OSTAB

KUUSE- JA MÄNNIPALKI www.nordwood.ee | tel 520 2709 | Aivo.Kalmet@ nordwood.ee

WWW.VINTS.EE MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

Tel 50 83 731, 53 33 0641

Põld vajab väetist, aga seda tuleb kasutada vastavalt vajadusele.

võimalused teadlikuks lämmastikuga väetamise optimeerimiseks ka lähtuvalt mullast on olemas. Samuti ei ole veel enamiku võistluspõldude juures märgata süsteemset väetistarbe arvestamist fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamisel.

Väetamise tasemed põldude vahel erinesid suurtes piirides – talirapsil 158 kuni 313 kg N/ha, talinisul 169 kuni 317 kg N/ha,

taliodral 138 kuni 208 kg N/ha, suviodral 120 kuni 180 kg N/ha.

Kusjuures väikseima ja suurima lämmastikunormiga põldudel olid saagivahed enamiku kultuuride puhul väikesed.

See väljendus ilmekalt ka lämmastiku kasutamise efektiivsuses (kui suur osa väetistega mulda viidud sisendist on seotud koristatavasse saaki), mille rahuldavaks tasemeks

võib teraviljadel lugeda väärtust üle 70%. Kõigi teraviljapõldude keskmine oli sellest tunduvalt suurem. Talirapsi väiksem N kasutamise efektiivsus on selgitatav kultuuri eripäraga ja sellega, et viiel põllul oli kasutatud sõnnikut, mille otsene tõhusus ongi võrreldes mineraalväetistega kasinam.

Teine sagedasti kasutatav näitaja on N bilanss, mis võiks olla

TAIME K A S VAT US

Nr 3 (95) 15. aprill 2021

l

M A A M A J A N D U S 5

tasuvuse ja keskkonna vahel?

RAIVO TASSO

Jätkuvalt jääb muidugi väljakutseks see, et väetiste kasutamise tõhusus sõltub suuresti ilmastikust, mille üle on tootjal kahjuks vähe võimu. Küll aga saab ta arvesse võtta oma muldade eripärasid riskide hindamisel.

Taimekasvatus juba on süsinikneutraalne

kadude riski vähendamiseks 50 kg/ha. Viimase nelja aasta üldistusena saab välja tuua, et lämmastiku üldbilanss jääb üleküllusse valdavalt siis, kui lämmastiku kasutusnorm on üle 160– 220 kg/ha.

Bilansi üleküllust pole siiski lihtne otseselt seostada N kadudega. Seire- ja uuringutulemused näitavad, et seosed bilansi ja tegeliku N ärakandega või

lendumisega on väga hajusad ning raskesti tõlgendatavad.

Viljelusvõistluse kogemustel oli lämmastikubilanss kõige tugevamas seoses tulukusega ning seda negatiivses võtmes. Mida suurem oli bilansi üleküllus, seda viletsam oli kasum. Talinisu näitel võib esile tuua, et kasumi edetabeli viimastel oli kõigil bilanss üle 45 kg N/ha ning talirapsi põldudel üle 100 kg N/ha.

Seega sõnum on lihtne – kasumlik ja intensiivne tootmine saab olla toitainete ringluse ja tasakaalu vaates keskkonnasõbralik.

Taimekasvatus seob atmo­ s­fäärist rohkem süsinikku püsivale kujule, kui seda emiteerib.

Lisaks rahale ja toitainete tasakaalule pööratakse kliimamuutuse juttudes igas eluvaldkonnas meeletult suurt tähelepanu süsinikule. Pole vist kellelegi võõrad sõnumid, et ühtäkki peab kõik süsinikneutraalsuseks muutuma. Kas ning kuidas taimekasvatus ja muld selles oma rolli saab mängida?

Olemuselt on taimekasvatus just see sektor, mis saab süsinikneutraalne või lausa negatiivne olla – just taimekasvatus seob atmosfäärist rohkem süsinikku püsivale kujule, kui seda emiteerib.

Võtmekohaks on siin muld – selle orgaanilise süsiniku (huumuse) varu suurenemist nähakse ühe võimalusena, kuidas maailma kliimat päästa. Ent tootja vaates on veelgi olulisem, et huumus ja seal talletunud süsinik on mulla toimekuse üks peamisi tagatisi. Kas pole ahvatlev parendada oma mulda ning samas kliimat päästa või koguni saada kunagi selle kaudu põllupidajana osa süsinikukvootide rahast?

VÕRDLUS

Lämmastiku mõju saagile Viljelusvõistluse 2020. aasta väikseima, suurima ja valimi keskmise lämmastiku (N) sisendiga põldude saagikus, N kasutamise efektiivsus ja üldbilanss.

Kultuur Väetisnormi N sisend Saagikus

tase (kg/ha) (t/ha)

TALIRAPS

TALINISU

TALIODER

SUVIODER

N kasuta- mise efek- tiivsus %

N üldbilanss (kg/ha)

väikseim 158 4,9 77 36 keskmine 216 4,9 69 71 suurim 313 5,4 50 157 väikseim 169 9,2 95 9 keskmine 220 9,2 86 34 suurim 317 9,0 60 127 väikseim 138 7,6 112 –16 keskmine 162 8,3 105 –5 suurim 208 9,3 74 53 väikseim 120 8,0 110 –12 keskmine 148 7,3 92 15 suurim 180 7,0 74 47

Tegelikkuses pole see aga nii lihtne, sest igal mullal on oma eripärane võimekus ja selged piirid, kui palju sinna orgaanilist süsinikku püsivalt talletuda saab. Hetkel on Eesti Maaülikoolil koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse mullaekspertidega käimas tegevused, et kaardistada asukohapõhiselt Eesti põllumuldade süsinikuvaru hetkeseis ja süsiniku sidumise võime.

Loomulikult sõltub taimekasvatuse süsiniku jalajälg mitte ainult mullast, vaid ka rakendatud agrotehnoloogiast, külvikorrast ja saagitasemest. Tänavu on plaanis hinnata ka juba viljelusvõistluse põldude arvutuslikku süsiniku jalajälge. See võimaldab senisest veelgi terviklikumalt hinnata edumeelsete põllumeeste panust avalike hüvede pakkumisse.

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (95) 15. aprill 2021

Tänavu tuleb teha parem silo kui Silo mõjutab väga palju nii piimatoo­dan­gut kui lehmade tervist. Mullused silod, eriti tavaliselt kvaliteetseimad esimese ja teise niite omad, valmistasid pettumuse.

KRISTIINA MÄRS OÜ Smartfor nõustaja

Möödunud silohooaeg oli suur pingutus ja ilmaga võidujooks.

Nüüdseks on valdav osa nendest silodest analüüsitud ja avatud. Analüüsitulemused aitavad teha kokkuvõtteid, järeldusi ning plaane peagi algavaks uueks hooajaks.

Sagedamini esinenud probleemid olid madal toiteväärtus, liiga kõrge kiusisaldus, võihappe sage esinemine, kiiva kiskunud fermentatsioon ja kõrge ammoniaaklämmastiku tase. See kõik kokku muutis möödunud hooaja silode kvaliteedi viimaste aastate madalaimaks. Millest see kõik tingitud oli ja kas eesseisval hooajal on võimalik seda vältida?

Möödunud hooaja heitlikud ilmaolud Loomulikult on ilmastik kõigis maakondades erinev, kuid üleüldiselt oli kevad väga jahe. Jahedas ei suuda taimed kasvada, juurekava ei tööta korralikult ja vajaminevat proteiini ei pruugi taimikusse moodustudagi.

Seda oli näha mitmel pool kevadistest haljasmassi analüüsidest. Näiteks oli suurel hulgal selliseid esimese niite analüüse, kus toorkiu sisaldus oli 18–21% vahel. See näitab väga varajast kasvufaasi, mil rohi peaks olema proteiinirikkaim, kuid sealgi ei olnud toorproteiini üle 12– 13%. Kuna esimese niite silod annavad reeglina teistest niidetest rohkem piima, siis on eriti kahju, et just need kannatada said.

Proteiini moodustumiseks peab taime juurekava korralikult töötama, kuid selleks on vaja sooja. 2020. aasta aprillija maikuu efektiivsete (üle 5 °C)

selt raskem kinni tallata ja fermentatsiooniks häid tingimusi luua.

VÕRDLUS

Aastad on erinevad Toorproteiini sisaldus rohusilodes 2019 ja 2020 (grammi kuiv­ ainekilo kohta). Andmebaas koosneb üle keskmise suurusega piimafarmide siloproovidest.

16 15,9

15 14 13 12

13,9

13,5

12,4

12,2 Esimene niide 2019

13,9

Teine niide

Kolmas niide

2020

temperatuuride summa Sakus mõõdetuna oli 135°, mis on läbi aegade madalaim. Võrdluseks: näiteks 2018. aastal oli samal

SÖÖTMINE

Kui silo pole piisavalt kvaliteetne n Kõrge kiu ja madala proteiiniga silosid söötes ära liialda jõusöödaga. n Kui kasutad palju rapsikooki, siis kaalu sooda lisamist ratsiooni. Tee sama, kui ratsioonis on märjapoolsem maisi- või lutsernisilo, et neutraliseerida sööda happelisust. n Jälgi ratsioonis suhkrute ja tärklise sisaldust. Liiga tärklise- ja suhkruterikast ratsiooni söötes võivad vatsas vohama hakata klostriidid, mis põhjustavad looma haigestumist. n Kõige kõrgema kiusisaldusega silod jäta kinnisloomadele.

perioodil summa 316° ja 2019. aastal 218°. Kahjuks ei saa me mullusega sarnase kevade kordumist kuidagi vältida, mida kinnitavad ka siiani nähtud tänavused kevadilmad.

Teise niite ajal said agronoomid samuti tunda ilmastiku nöökimist. Seda iseloomustasid pidevad vihmasajud, mis ei lasknud siloteoga õigel ajal alustada. Kui taevas lõpuks selgines, oli taimik põllul juba üle kasvanud. Seetõttu oli aga massi plaanitust rohkem ja hoidlasse vedamisega kiputi kiirustama, et selle vananemisega võidu joosta. Paraku on ülekasvanud materjali kiulisuse tõttu oluli-

Tallamismasinad ei jõua koguritele järele See on äraleierdatud teema, kuid igal aastal on oma nüansid. Viimaste aastatega on toimunud tohutu hüpe põllumeeste masinapargis. Hekseldid on läinud järjest võimsamaks, vaalutid üha laiemaks, vedamiskärud suuremaks jne. Kõik selleks, et põllult võimalikult kiiresti maksimaalselt palju massi ära tuua. Mis aga pole ajas eriti muutunud, on tallamismasinate võimekus ja hoidlate suurus. Iga võimsama masina silokonveierisse kaasamisega on tallamine järjest enam kannatada saanud.

Tallamistihedust on avatud silohoidla frondist võimalik mõõta spetsiaalse puuriga. Teades puuri ruumala, sinna sisse puuritud silomassi kaalu ning sellest määratud kuivainet, saab arvutada, mitu kg kuivainet on suudetud tallata kuupmeetri silo kohta.

Piisavaks tallamistiheduseks ei saa lugeda üht konkreetset numbrit, vaid see oleneb kuivainest. Märjemaid silosid ei saa füüsiliselt kuivemate silodega sama tihedaks tallata, sest nende koostises on palju vett ning pole võimalik kogu seda vee kogust silost välja tallata. Seetõttu

Rohumaale antud väetise­ kogus peab kindlasti saama taimedel ära kasutatud enne silo­ teo algust. Taim on suuteline päevas ära kasutama ca 2,3 kg lämmastikku hektari kohta. võib 40% kuivainega silodel lugeda piisavaks tallamistiheduseks 240 kg kuivainet m3, samas kui 25% kuivainega silodel piisab efektiivseks fermentatsiooniks 180 kg kuivainest m3.

Viimasel kahel kuul tehtud kolmekümnest rohusilo mõõtmisest ainult 11 juhul on tallamistihedus olnud piisav. Oleme jõudnud punkti, kust enam rohkem lõdvemaks ei ole võimalik lasta ja sellele peaks uuel silohooajal kindlasti mõtlema.

Kuna tallamistiheduse ja äädikhappesisalduse vahel on tugev seos, siis viimastel aastatel silodes suurenenud äädikhappesisalduse põhjust võib ka siit otsida.

Ebakvaliteetsed siloaunad põllu peal Möödunud hooaja silode põhiprobleemiks oli koristusega hilinemine. Kiusisaldus muudkui

TAIME K A S VAT US

Nr 3 (95) 15. aprill 2021

mullu

kasvas ja toitained aina vähenesid. Rohumassi vananemisega kasv intensiivistub ja koguseliselt saadi massi palju, kuid selle väärtus põhisöödana on madal.

Kuna massi tuli palju, said täidetud kõik olemasolevad hoidlad

l

M A A M A J A N D U S 7

ANNI ÕNNELEID

K O R DA M E Ü L E Kui teha ruloonisilo, tuleb kasutada lühikest hekslit ja mass tihkelt kokku pressida.

ja ka kõikvõimalikud nurgatagused tehti täis maapealseid silokökse. Seetõttu on enamikul farmidel nüüd madalakvaliteedilist silo kõvasti üle. Suur kulutus selle tootmiseks on tehtud ning need silod oleks tarvis siiski ära sööta.

Siinkohal oleks abiks eeloleval hooajal siloteoga varakult alustamine, et kokku korjata maksimaalselt toitaineid.

Varases kasvufaasis on proteiin kõrge, kuid taimede kasv pole veel nii hea ning saagi-

kus hektarilt on väiksem. Sellest pole aga midagi, kui saab tulevase hooaja proteiinirikast silo sööta koos möödunud hooaja kiudainerikka siloga. Nii on võimalik ratsioon tasakaalu saada.

FOSFORIIDIJAHU KÄTTESAADAV JA TÕHUS SAAGIKUSE TÕSTMISE VAHEND

Põhitõed n Hakka siloteoga pihta pigem varem kui hiljem. n Kui näed, et mõni põld on üle kasvanud, tee sealt parem heina. Peaasi on päästa õiges kasvufaasis silopõllud. n Sobiv niitekõrgus kõrrelistele on 7 cm, ristikule 7–10 cm, segudele 8–10 cm, lutsernile 10–13 cm. n Nüride niidukiteradega kahjustad taime ja sellega võid järgmise niite valmimise kuni neli päeva edasi lükata. n Närvuta haljasmassi, sellega säilitad silos suhkrutesisaldust ja soodustad fermentatsiooni. Kõrrelistele piisab juba mõnest tunnist. Närvutamine ei tohiks kesta üle 24 tunni. n Vali hekslipikkus vastavalt kuivainele.

30% kuivaine juures tee heksel 4 cm, märjema puhul pikem ja kuivema puhul lühem. Pallisilo valmistamisel kasuta maksimaalsel arvul nuge, et saavutada võimalikult lühike heksel. n Vali vastavalt kuivainele silolisand.

Kui kuivaine on üle 25%, siis kasuta bioloogilist lisandit, märjema massi puhul keemilist lisandit. n Hoia silohoidla ümbrus puhas, väldi mulla sattumist hoidlasse. n Tugev tallamine on edu alus.

Kui tood tunnis hoidlasse näiteks 40 tonni haljasmassi, siis vajad selle piisavaks tallamiseks raskust vähemalt 20 tonni.

Selleks et proteiini saada, ei piisa pelgalt õigest kasvufaasist. Ära ei tohi unustada ka rohumaade väetamist, milleks on praegu täpselt õige aeg.

Lämmastikväetise kasutamisel tuleb meeles pidada, et rohu-

maale antud väetisekogus peab kindlasti saama taimedel ära kasutatud enne siloteo algust. Selle arvestamiseks võetakse aluseks, et taim on suuteline päevas ära kasutama ca 2,3 kg lämmastikku hektari kohta.

Kontakt www.mahefosforiit.ee Tel 509 6305

8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (95) 15. aprill 2021

Mida võiks põllumees teha, et saaks piima eest kõrgemat hinda?

Kui piima rasva ja valgu eest makstav juurdehindlus oleks õiglane, poleks Eesti piima kokkuostuhind eelviimasel kohal Euroopas.

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

Maaülikool ja piimaklaster pakuvad välja idee arvestada piima kokkuostul mitte kogust, vaid kuivainesisaldust.

Piima kokkuostuhinna kuiv­ ainepõhist arvutamist uurinud maaülikooli majandus- ja sotsiaal­ instituudi direktor Ants-Hannes Viira selgitas, et kõrgema rasvaja valgusisaldusega piimast saab toota rohkem piimatooteid – võid, juustu jm. See tähendab, et piimas sisalduval rasval ja valgul on turuväärtus, mida on võimalik arvutuslikult leida ja selle alusel on võimalik piima hinnastada.

Piimaklastri projekti käigus tehtud arvutustest selgus, et Eestis aastaid kasutusel olnud piima kokkuostuhinna mudelis on rasva eest tehtav juurde- või mahahindlus umbes kümme korda ja valgu puhul 2–4 korda turuhinnast madalam.

Kui rasva ja valgu eest makstav juurdehindlus oleks õiglane, oleks põllumeestel põhjust piimarasva ja -valgusisaldust tõsta.

“Loomulikult ei ole piima rasva- ja valgusisalduse suurendamine kohe homsest kuigi realistlik,” ütles Viira. Puhtalt lisasöötadega selle saavutamine pole tasuv. Pigem on vaja pikaajalist ja süsteemset tegutsemist.

Luubi all karja geneetika “Kolm peamist tegurit selle saavutamiseks on karja geneetiline potentsiaal, tervis ja söötade, eelkõige silo kvaliteet,” avalikustas ta.

Kõrgemale rasva- ja valgusisaldusele piimas paneb aluse geneetika. Ligi 20 aastat on valitud seemendamiseks n-ö piimaplussiga pullide spermat ja eesmärgiks on seatud suurem piimakogus. Aga spermat valides on võimalik panna alus ka sellele, et järgmine põlvkond annaks rasva- ja valgurikkamat piima. Sellega ei pruugi kaasneda piimatoodangu langus.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär kinnitas, et tänapäeva tõuaretuses on

pullil geneetilises hindamises palju tunnuseid. “On farmereid, kes vaatavad piimakilosid, aga on ka farmereid, kes mingigi negatiivse tunnusega, sh kuivaine väärtusega, pulle ei soovi.”

Piimaklastri raames oli ka karjaterviseprogrammi piloteerimise projekt, mille käigus nõustasid veterinaarid viit farmi kahe aasta jooksul eesmärgiga parandada karja tervisenäitajaid. Selgus, et tervemas karjas oli piima rasvaja valgusisaldus suurem. Seda mõjutavad oluliselt näiteks udarahaigused, aga need omakorda on seotud mitmete teiste karjatervise probleemidega.

Võtmeks silo kvaliteet Oluline on põhisööda ehk silo kvaliteet. Kui silo kvaliteet on vilets, kompenseeritakse energia või proteiini puudujääki teiste söötadega. Mõnikord võib sellega kaasneda aga negatiivne mõju piima rasva- ja valgusisaldusele.

Eesti Maaülikooli söötmisteaduse õppetooli hoidja, kaasprofessor Meelis Ots selgitas, et piimaveiste seedefüsioloogiast lähtuvalt toodetakse koresöödarikka ratsiooni korral enam piimarasva ja jõusöödarikka ratsiooni korral enam piimavalku.

Samas on piima kogus esimesel juhul madalam ja teisel juhul

suurem. “Piima rasva- ja valgusisalduse tootmise potentsiaal on lehmadele geneetiliselt sisse kodeeritud ja õige söötmine aitab tagada selle avaldumise,” ütles Ots. Piima rasvasisalduse seisukohast ei tohi söödaratsioonis liialdada vatsas kergesti fermenteeruvate süsivesikute ega küllastamata rasvhapete rikaste söötadega. See muudab vatsa keskkonna liialt happeliseks ja lehmadel tekib atsidoos.

Piima valgusisalduse seisukohast tuleb esmalt pöörata tähelepanu vatsas sünteesitava mikroobse proteiini suurendamisele, s.t sööta mikroobidele piisavas koguses ning õiges vahekorras energia- ja proteiiniallikaid.

Teiseks tuleb tähelepanu pöörata söödaratsioonides kasutatavate proteiinsöötade kvaliteedi-

Piima rasva- ja valgusisaldus selgitab statistiliselt umbes 40–50% kokkuostuhindade erinevust. Seda teemat ei ole mõtet ignoreerida.

Ants-Hannes Viira

le. Need peavad vatsas vähe lõhustuma, kuid olema samas hästi seeditavad, edastas Ots.

Muutus on kõigi huvides Viira sõnul näitab statistika, et edukad piimandusriigid, nagu Taani, Holland, Saksamaa, Soome, on suutnud pika perioodi jooksul märkimisväärselt suurendada nii piimatoodangut lehma kohta kui piima rasva- ja valgusisaldust. Nendes riikides on ka piima kokkuostuhind kõrgem kui Eestis.

“Piima rasva- ja valgusisaldus selgitab statistiliselt umbes 40– 50% kokkuostuhindade erinevust. Seda teemat ei ole mõtet ignoreerida,” tõdes ta. “Pigem on oluline jõuda piimasektoris kokkuleppele, et piima rasva- ja valgusisalduse suurendamine on nii piimatootjate kui -tööstuste ühine huvi. Selle eest on õiglane maksta rasva- ja valgusisaldusel põhinevat kokkuostuhinda. Aretusühistu, veterinaarid ja söötmisnõustajad peaksid aga tegutsema selle nimel, et luua kõrgema rasvaja valgusisaldusega piima tootmiseks eeldused ning aidata nende eelduste realiseerimisele kaasa.”

Vt ka: “Põllumehed kahtlustavad, et piima hinnaga manipuleeritakse”, ML, 9. märts

Piimatoodangu suurendamise asemel

Nr 3 (95) 15. aprill 2021

L O OM AK A S VAT US HELEN SOLOVJEV

l

M A A M A J A N D U S 9

Piimatööstustes erinevad näitajad Ühe tööstuse andmetel on piima kuivaine sisaldus madalam, teisel kõr­gem.

Seetõttu erineb hind mitu eurot tonni kohta.

tasuks pöörata tähelepanu valgu- ja rasvatoodangu suurendamisele. Palju annab siinjuures ära teha söötmisega.

Aasta jooksul (mai 2019 – aprill 2020) analüüsiti neljas Eesti piimatööstuses sinna tarnitud toorpiima koostist ja kvaliteeti. Tehti kokku 477 proovi. Selgus, et aasta keskmisena on eri piimatööstuste kokku ostetava piima rasva- ja valgusisaldus erinev. Madalaim ühe piimatööstuse aastane keskmine piima rasvasisaldus oli 3,83% ja valgusisaldus 3,36%.

Kõrgeima rasva- ja valgusisalduse andnud tööstusel olid keskmised näitajad vastavalt 3,95 ja 3,45%.

“Vahed tunduvad väikesed, aga kui arvutada nende tulemuste põhjal potentsiaalsed kuiv­ ainel põhinevad piima kokkuostuhinnad, siis madalama ja kõrgema kuivainesisaldusega piima töötleva tööstuse puhul oleks kuivainepõhine piima kokkuostuhinna erinevus 7,70 eurot tonni kohta,” selgitas Ants-Hannes Viira. Seega on erinevus umbes 2,5% piima kokkuostuhinnast.

Uuring näitas ka seda, et toorpiima laapumisnäitajatega, mis on eriti olulised juustu tootmisel, on suures pildis olukord hea.

Ka somaatiliste rakkude olukord on üsna hea. Üle 400 000 SR/ml sisaldas vaid 0,5% analüüsitud proovidest. Ligi poolte proovide puhul jäi somaatiliste rakkude arv alla 200 000 SR/ml.

“Selle näitaja osas on Eesti piima kvaliteet täiesti võrreldav Taaniga,” tõdes Viira. “Parendusruumi on Eestis aga mikroorganismide (bakterite) sisalduse osas.” Kui Taanis jäi 83 protsendis proovidest mikroorganismide üldarv alla 15 000 pmü/ml, siis Eestis vastas sellisele näitajale 33% proovidest. Oluline on seega hügieeniprogrammide rakendamine piimafarmides.

“Piima kvaliteediklasse võiks Eestis uuendada,” ütles Viira uuringu kokkuvõtteks. “Tuleks üle vaadata ka kvaliteedipreemia või -hinnalisa osa.”

Kui kvaliteetsemast toorpiimast saab rohkem, kvaliteetsemat ja kauem säilivaid piimatooteid, siis ka see loob eelduse piima kokkuostuhinna suurenemisele Eestis.

“Lisaks sagedasele kahtlustamisele, et kuskil on keegi õel osapool, kes tahtlikult hoiab piima kokkuostuhinda madalal tasemel, on hulk tööd vaja ära teha ka endal. Seda nii piima tootjatel kui tööstustel,” ütles Viira.

Piima kuivainesisalduse ja kvaliteedi paranemine loob Viira sõnul eelduse kokkuostuhinna tõusuks, aga see peab kajastuma adekvaatselt ka piima kokkuostu­ hinna kujunemise mudelites. See­ ga on siin vaja piimatootjate ja tööstuste, aga ka laborite, konsu­ lentide ning teadus- ja arendus­ asutuste ning riigi head koostööd.

Vaata ka www.piimaklaster.ee

10 M A A M A J A N D U S l S I S U T U R U N D U S

Nr 3 (95) 15. aprill 2021

Kindlustus võib säästa põllumehele sadu tuhandeid eurosid Põllumajanduses päästab õige kindlustusleping olukorra, mis muidu viiks väga suurte probleemide või koguni ettevõtte pankrotini.

„See oli miski, milleks ma absoluutselt valmis polnud,” meenutab OÜ M änniku Te ravil i te hnikajuht Al ari Kut sar kohut avat päeva , mil tema traktor põlema süttis.

Lihtsalt. Niisama. Ja väga kiiresti.

Te g u p o l n u d av a r i i g a n i n g ke e g i polnud purjus või rumal või midagi valesti teinud. Traktoriga sõitis mees, kellel ol i korral ik tö öko ge mus . Ka traktor polnud hooldamata. Hiljuti oli see läbinud korralise hoolduse.

Olukord väljus kontrolli alt ülikiiresti, esmastest ohumärkidest said peaaegu kohe lahtised leegid. Korralik traktor põles maani maha – sellest jäi lühikese ajaga järele üksnes söestunud vrakk.

Kogu väga halva olukorra juures võib nimetada üksnes kaht head asja. Traktorist suutis õigel hetkel leegitsevast masinast välja hüpata ning jäi terveks.

Ja traktor oli – õnneks! – kindlustatud.

„Alates kõnest kindlustusse sujus kõik!”

Alari Kutsar meenutab, et koostöö If Kindlustusega sujus väga kiiresti ja professionaalselt. „Ma polnud kunagi sellise probleemiga kokku puutunud, aga kindlustuses hakati sellega kohe tegelema ja kõik lahenes.”

Põllumajandusfirma juht kinnitab, et alates kõnest kindlustusse sujus kõik. Kohale tulid kahjukäsitlejad ning süttinud trak torile tehti eksper tiis .

Põlengu algpõhjus oli kapotialustes juhtmetes, kuid tehnoülevaatus oli tehtud korrektselt.

Lühidalt – keegi polnud süüdi, kuid tööks nii vajalikku trak torit polnud enam olemas. Kui kindlustust poleks olnud, oleks see tähendanud ettevõttele suurt kahju, sest traktori hind oli üle saja tuhande euro. Kuna aga kindlustus hävinud traktori korvas, saadi peatselt tööga jätkata.

Alari Kutsar paneb ka teistele põllumeestele südamele, et kindlustuse pealt pole arukas kokku hoida. „Võrreldes sellega, milline kahju tuleks üle elada, kui midagi juhtuks,

pole kindlustusse investeeritud raha liiga suur,” arutleb Kutsar ning lisab, et sellega on nagu auto kaskokindlustusega – seda on arukas teha ka siis, kui liisingut pole ja keegi otseselt ei nõua.

Peamised kahjud toimuvad tööajal If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla rõhutab põllumajanduset tevõtete t äht sus t majandusele ja meie kõigi igapäevaelule – saagist sõltub paljude inimeste toidulaud. „Põllumehed kasutavad igapäevatöös mitmesuguseid seadmeid, a g a k a a b i tö ö l i s i . Et e t tevõt j a d j a töötajad saaksid seada fookuse põllumajandusele, aitame meie toime tulla ootamatustega, milleks võivad olla tulekahjud, masinakahjud ja loodusõnnetused,” selgitab Sondla. Ta lisab, et Balti riikide ja Põhjamaade juhtiva kindlustuspartnerina mõistab If Kindlustus hästi põllumajanduse riske ja oskab neid hinnata.

Risto Sondla töökogemus näitab, et põllumajanduses kindlustatakse peamiselt masinaid: trak toreid, kombaine, niidukeid, heinapresse, pritse ja haakeseadmeid, hooneid, kaupa ja mitmesuguseid tootmisseadmeid. „Põllutöömasinate kindlustamine on Eestis üsna teada ja levinud,” märgib Sondla ja selgitab, et peamised kahjud toimuvad masinate kasutamise käigus – millelegi sõidetakse otsa tööd tehes võ i tö ö m aalt t aga si tulles . Kahjud ulatuvad tuhandetesse, kuni paarikümne tuhande euroni. Seda näitavad paljude põllumeeste kogemused. „Muidugi on kõige parem töötada ideaal selt korras põllul, heina- või karjamaal, kuid väga tihti tuleb tööd teha ka maastikel, kus leidub salakavalaid kive, mättaid või auke. Kasvõi üks selline võib tekitada vajaduse traktorit või selle osa remontida või koguni välja vahetada. Iga niisugune liigutus on aga kulukas, lisaks on põllumajandustööde tegemisega sageli

kiire ning sõltutakse ilmaoludest,” räägib Sondla.

Kindlustushüvitised võivad olla väga suured Harvad pole ka masinate ümberminekud, kraavi sõitmised või libedaga takistustesse sõidud. „Näiteks hüvitasime talvel mitu traktori täiskahju üle 100 000 euro. Traktor oli libedaga teeserva ja sealt kraavi vajunud,“ meenutab Sondla. „Traktorite ümberminekud toovad sageli kaasa masina mahakandmise ja suure kahju. Kõige sagedamini juhtub masinatega aga klaasikahjusid, reeglina on need kindlustatud ilma omavastutuseta, kahju suurused jäävad vahemikku 500–3000 eurot.”

Kahjuks pole harvad ka kombainide tulekahjud, mille rahalised kahjud küündivad sageli sadadesse tuhandetesse. Näiteks on If Kindlustuses olnud juhtum, kus tulekahju süttis kombaini mootoriruumis, ja kindlustushüvitis ulatus 170 000 euroni. „Keskmiselt hüvitab If Kindlustus aastas 200 masinatega seotud kahju.

Suuremad hüvitised on 200 000 euro ringis,” räägib Risto Sondla.

Kindlustada saab ka hooneid ja seadmeid Risto Sondla tutvustab ka teisi kindlustusvõimalusi, mis võivad samuti s ääst a kümneid, vahel l aus a s adu tuhandeid eurosid. „Suure osa hüvitisi maksame põllumajandusettevõtetele välja seoses kahjudega, mis on toimunud hoonete, seal asuvate seadmete ja kaubaga,” räägib ta.

Eestis esineb sageli tugevat tuult, m i s to o b p ah atihti kaa s a kahju si d hoonete või muude rajatistega. Tormikahjude korral ulatuvad tavapärased hüvitised paarist tuhandest kuni paarikümne tuhande euroni. Sageli saavad kannatada kergemad ehitised või varjualused, mille konstruktsioon on nõrgem. Tulekahjusid juhtub küll harvemini, kuid need tekitavad kõige suuremaid kahjusid.

T-8 põleng

„Värvikamaid näiteid... Ühes laudas süttis külmkapp, mis tekitas ulatuslikke kahjusid hoone seintele ja katus e le, k a n n a t a d a s a i d k a s õ n n i k u t r a n sp o r tö ö r ko os e le k t ro o n ikag a ja lüpsiseadmed. Kahju ulatus kogusummas üle 100 000 euro.

Juhtunud on sedagi, et garaažis hoitud masina elektrilise rikke tõttu on põlenud maha hooneid ja seal sees asunud tehnikat. Selliste kahjujuhtumite korral tuleb sageli tõdeda, et osa tehnikat pole kindlustatud,” räägib Sondla.

Ta meenutab olukorda, kus tootmishoonetes l iha suit sut amisel süt tis esmalt suitsuahi. Tuli ja suits levisid ka teistesse tootmisruumidesse, suurema k a h j u h o i d i s ä r a tö öt a j ate k i i re j a adekvaatne reageerimine.

Vastutus teiste inimeste ees Põllumajanduses võib ette tulla ka olukordi, kus kahju tekib mitte ettevõtjale endale, vaid hoopis teisele inimesele või ettevõttele – näiteks pääsevad lehmad võõrasse köögiviljaaeda või lillekasvatusse ning teevad seal lühikese ajaga väga palju kahju.

Sellise olukorra riske saab maandada vastutuskindlustusega, mis tekkinud kahjud korvab.

Ettevõtja prioriteetide hulka kuulub ka vastutus oma töötajate ees. Töö p õ llu m aja n du s e s p o le ke rg e n in g mida parem on töötajate tervis, seda edukamaid tulemusi suudetakse saavutada.

Korralik tervisekindlustus võib saada argumendiks, miks mitme tööandja vahel valides otsustatakse just selle ettevõtte kasuks, kus töötajate tervisest hoolitakse.

Vajalikud ja sobivad kindlustuskaitsed leiad oma ettevõtte tegevusala järgi kodulehelt www.if.ee/ tegevusala. Tutvu kindlasti!

K UI VAT ID

Nr 3 (95) 15. aprill 2021 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

l

M A A M A J A N D U S 11 TAMMEJUURE MAHETALU

Uus kuivatikompleks lubab vilja müügi aega valida Kaks head vilja-aastat on pannud põllu­mehi taas kuivatitesse investeerima.

Ja nüüd juba ühes mahukate säilitus­punkritega, mis võimaldavad vilja rohkem ning kauem säilitada. Selleks et sügisel vili uude terminali saada, tuleb ehitusega alustada kevadel.

AIN ALVELA

Tammejuure mahetalu viljakuivati valmis üle-eelmisel aastal koostöös seadmete hankija Dotnuva Balticuga.

ml@maaleht.ee

ARDO KALJUVEE

Kui otsida kuivati ehitajat, siis kõige rohkem on viljaterminale ette näidata Nordecon Betoonil ja Mapri Ehitusel.

Nordecon Betoon tegeleb ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega juba aastast 2000. Neil on ka oma projekteerimisüksus. Teiste tööde hulgas saavad nad esitleda PÜ Kevili Roodevälja ja Rõngu viljaterminale.

Mapri Ehituse tööd on näiteks Baltic Agro teraviljakuivati Ebaveres, OÜ Heko Põld kuivatikompleks, Kõo Agro kuivatikompleks, AS Wiru Vili maheterminal jmt. Ettevõtte kodulehel seisab järgmine info: “Teraviljakompleksi üldplaneeringu koostamise järel, mille hulka kuulub asendiplaani ja asukoha määramine, külastavad meie spetsialistid objekti. Betoonitööde järel püstitatakse mahutid ja seadistatakse vajaminev tehnika. Kasutusloavalmiduses objekti üleandmise eel teostame lõpliku ülevaatuse, garanteerimaks, et ehitis on saanud kliendi soovidele vastav.”

Kesk-Eestis on kuivateid tei­ nud Paide MEK, Tartu­maal Timorehitus, Saare­maal BauEsti OÜ jmt. Ka kuivatite müügifirmad pakuvad n-ö võtmed-kätte-lahendusi. Seda on teinud koostöös ehitusfirmadega näiteks Dotnuva Baltic, OÜ Agroekspert jmt.

Moodne kuivati on multifunktsionaalne Kõige eesrindlikumad on uute kuivatite ehitamisel olnud viljakasvatajate ühistud. Nii avati mullu oktoobris tulundusühistu Vooremaa Viljakasvatajad kuivati Jõgevamaal Õuna külas, mis on OÜ Agroekspert kõige kaasaegsem ja tehnoloogia poolest täiuslikum viljakuivati. See võimaldab läbi lasta 55 tonni vilja tunnis. Gaasipõletite võimsus on 5200 kW, niiskuse eraldus 5% tunnis ja viljapunkrite kogumahutavus 10 000 tonni.

Tegu on multifunktsionaalse kuivatiga, nagu neid tänapäeval põhiliselt ehitatakse, sest põllumehe vajadused võivad varieeruda – teinekord on tarvis kuivatada suuri koguseid, samas võib vahesid sisse tulla.

“Kui viljad valmivad järjekorras ja neid on võimalik järjest koristada, saab väiksemate võim-

sustega hakkama ning kuivata- loniga, kompleksi juhtimine toimise koristusperioodi peale ära mub läbi arvuti ja seda on võimahajutada. Kui ilmastik on keeru- lik teha ka üle interneti. Vajangul line, vili niiske ja koristada tuleb asuv kuivati on varustatud venkorraga palju, on kuivatusvõim- tileeritava koonuspunkriga, milsust hädasti vaja,” märgib ühistu le maht on 500 tonni. Maksjuht Raul Soodla. ma läks kogu kompleks umbes Väga oluline on Soodla sõnul 350 000 eurot. ka hoiustamine. Osa põllumehi Suurim läinud aastal käivitapeab hoiustamisruumi nappuse tud kuivati asub Alavere külas tõttu müüma suure osa viljast ära Harjumaal. Kuut piirkonna terajuba koristusajal, mil hinnad ma- viljakasvatajat koondavale ühisdalamad. Ühistujuht nendib, et tule Alvar MÜ kuuluv kuivati on kui viljakasvatajal puudub oma Baltimaade kõrgeim, ulatudes tikuivatusvõimalus, on ta sunni- puga 42 meetri peale. tud teinekord isegi otse kombaiSelle kuivatikompleksi süda on ni alt tulnud märga vilja müü- Cimbria AMG-38 läbivoolukuima. See viib palju raha käest mi- vati kogumahutavusega 130 m³ nema. ning põletiVo o r e m a a Kui ilmastik on võimsust kuni Viljakasvataja8100 kW. Kuikeeruline, vili te kuivati juhtvati suudab kuivatada p r o g r a m m i s niiske ja koris­tada kuni 90 tonon üle 400 au- tuleb korraga palju, tomaatikava- on kuivatusvõimsust ni tunnis, kusriandi. Kuivajuures erilihädasti vaja. tada saab nii seks teeb selläbivoolu- kui Raul Soodla le see, et venportsjonrežiitilaatorid on mil. Vilja saab liigutada kõigi tolmueraldussüsteemiga ning punkrite vahel, samal ajal laadi- helisummutitega, et ümberkaudda sisse ja välja, reguleerida kui- set kogukonda võimalikult vähe vatatava õhu temperatuuri jne. häirida.

Veel üks kuivati ehitati eelmisel aastal Lääne-Virumaale VaKuivatiga koos jangu külla OÜ-le Träm Põllumaka hoiustamine jandus. See on Inglismaal Chief Industriesi toodetud portsjon- OÜ Agroekspert juhatuse liige kuivati, mida on võimalik panna Urmas Nigula märgib, et kui juba tööle ka läbivoolurežiimile. Esi- kuivati ehitatakse, siis suurendaalgu aga käivitati kuivati ports- takse koos sellega ka vilja hoiusjon-lahendusega, kuna see so- tamise võimalusi. bib väiketootja vajadustega pa“Mingi koguse peab saama remini. hoiustada kas või selleks, et kuiÜhe kuivatuskoguse suurus vati ise saaks normaalse tsükliga on 30 tonni, kuivati gaasipõle- töötada, oleks koht, kuhu panti on võimsusega 2100 kW, niis- na märg vili ning koht, kus hoikuse eraldus 5% tunnis. Kuivati da kuivatatud vilja,” selgitab Uron varustatud prahieraldustsük- mas Nigula.

K U I VAT I T O E T U S E D

2020. aasta taotlusvoor MAKi meetme 4.1 2020. aasta taotlusvoorus kuivatitega seotud tegevusteks taotletud ning määratud toetuse kogusummad eurodes.

Taotletud Rahuldatud summa toetuse summa

Kuivatite ehitamine või rekonstrueerimine ning kuivatite seadmete ostmine või paigaldamine 3 340 108

3 295 109

Mobiilse masina või seadme soetamine (kuivatid) Kokku

1 051 672 4 346 781

1 051 672 4 391 780

Allikas: PRIA

K O M M E N TA A R

Investeeringu teostamiseks on aega kaks aastat

2016. aasta oktoobris suure pidulikkusega avatud Kevili vilja­ terminal Rõngus – kuivati, labor ja säilituspunkrid – on üks viimaste aastate suurimaid kuivatiehitusi Eestis.

Kuivatite võimsus tasub valida teatava varuga – kui oma vajadustest üle jääb, leidub alati mõni naabrimees, kel endal kuivatit pole ja kes soovib teenustööd saada.

Agroeksperdi rajatud kuivatid on varustatud vähemalt 500– 1000 tonni mahutavate punkritega, suuremates on punkrimahtu 10 000 tonni. Arvestuslikult peaks suuremal viljakasvatajal, kes koristab päevas tuhatkond tonni, olema vähemalt nädala varu ka hoiuruumi. Ja väiksemal kasvatajal, kel on koristada paar tuhat tonni, võiks hoiustamise ruumi olla tuhande tonni jaoks.

Nigula räägib, et kuna PRIA rahastamine mõnevõrra soosib ühistegevust, on agaramad kuivatite ehitajad põllumeeste ühistud. Nemad ehitavad ka suuremaid kuivateid. Toetustega ehitamise osakaal jääb 30–40% vahele. Ettevõtted investeerivad omavahenditest ja pangalaenude arvelt.

Kui väiksemale viljakasvatajale sobib eelkõige portsjonkuivati, siis suured argrofirmad ning ühistud eelistavad läbivoolutehnoloogial töötavaid kuivateid.

Et paindlikkust võimaldada, on eriti populaarsed mõlemat kuivatusviisi lubavad hübriidkuivatid, mida saab vastavalt vajadusele ühelt mooduselt teisele ümber seadistada.

Tehnoloogia valikul tuleb arvestada ka muid asjaolusid. Näiteks pääseb läbivoolukuivati

efektiivsus esile ennekõike siis, kui sissetuleva vilja niiskusesisaldus jääb 22–23% piiresse. Kui põllult tuleb 30% niiskusega vili, on portsjonrežiimis töötavat kuivatit hulga lihtsam opereerida.

Umbes 4000–5000 tonni vilja kuivatamiseks hooajal sobiv kuivati läheb maksma keskeltläbi 350 000 eurot. Lõplik hind sõltub punkrite arvust, lisavarustusest, automaatika tasemest.

Kuivati rajamisse tasub investeerida neil põllumeestel, kel tuleb põllult 1500–2000 tonni vilja – siis tasub see ennast juba ära, võrreldes teenusena kuivatamisega.

MAKi meetme 4.1 raames on võimalik taotleda toetust ka kuivatite ehitamiseks. Lisaks sellele saab kuivatite ehitamiseks toetust küsida väikeste põllumajandusettevõtete toetuse (MAKi meede 6.3) ja põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse (MAKi meede 6.1) raames.

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse (MAKi meede 4.1) 2020. aastal toimunud taotlusvooru toetusi ei ole taotlejad veel kätte saanud, sest need makstakse välja pärast investeeringu teostamist. Toetuse saajal on 2020. aasta vooru investeeringu teostamiseks aega kaks aastat, alates PRIA poolt määramisotsuse tegemisest.

TIIA TAMM-SUIK PRIA teabeosakonna meediasuhete juhtivspetsialist

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 3 (95) 15. aprill 2021