Maamajandus (September 2021) by Maaleht

KENNO SOO

“TÕULOOM 2021”: selgusid

MAAHARIMISTEHNIKA UUED SUUNAD

SHUTTERSTOCK

kaunimad loomad ja tublimad aretajad

NISUTERA tahab

koristuse ja külvi vahel puhata

ARGO INGVER

30. september 2021 Nr 5 (97)

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Loomakasvatust on niigi vähe Juulis avaldati Euroopa uus kliimapakett. Tundub, et suur osa selle kohustustest – järjest enam vähendada kasvuhoonegaaside ja CO2 emissiooni – lükatakse põllumeeste kaela. Kasvuhoonegaaside tekkimises on leitud peasüüdlane – põllumajandusloomad, kes röhitsevad, puuksutavad ja situvad. Niisiis tuleks loomakasvatust vähendada. Aga on see üldse võimalik? Eesti piimaveiste arv on pikalt langenud. Lisaks on piima hind viimased 15 aastat paigal püsinud, samas kui sisendite hind kasvab. Meil on vaid 84 000 lüpsilehma. Eesti punane kari oma vähem kui 30 000 lehmaga ja meie rahvuslik pärand – 800 lehmaga maakari – on selgelt hävimisohus. Lihaveisekasvatus väheneb samuti. Põhjusi on kaks: hindade langus maailmaturul ja ammlehmatoetuse märgatav kukkumine Eesti riigi poolt. Sea- ega linnulihaga ei suuda me end niigi varustada. Seakasvatust on räsinud Vene turu ärakukkumine, Aafrika katk ja mõõn maailmaturul. Kana kasvatajad ei suuda konkureerida Leedu ja Poolaga, lisaks salmonelloos ja linnugripp. Samas ei tea ma ühtki majandusharu, kus oleks kahe viimase aastakümnega tehtud nii palju suuri investeeringuid kui põllumajanduses. Ja keskkonnasäästlikkus pole nende juures kaugeltki viimasel kohal. Kaasaegne veiselaut on keskkonna osas väga läbimõeldud ehitis. Enne kui seda üldse rajada saab, tuleb teha keskkonnamõjude hindamine, kus on välja toodud mõju nii põhjaveele kui atmosfääriõhule. Uutes lautades on nõuetele vastavad läga- ja sõnnikuhoidlad – muidu ei anta kasutuslubagi. Läga veetakse suletud tsisternides ja laotatakse otse mulda. Sellest toodetakse ka biogaasi, -energiat ja -metaani. Loomade metaanierituse vähendamiseks on pakutud parema sööda tootmist ning täpseid söödaratsioone. Silod lähevadki iga aastaga paremaks. Ja mis puutub söödaratsioonidesse, siis see on farmijuhatajate igapäevatöö. Muidugi on hea sööda eesmärk saada lehmalt rohkem piima, kuid metaanierituse piiramine on sama asja teine külg – kui sööt on hea, väärindab lehm selle piimaks, mitte sõnnikuks ja metaaniks.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Nr 5 (97) 30. september 2021

KLIIMAEESMÄRGID:

UUED EESMÄRGID

Fit For 55

kas loomapidamine ja väetamine tuleb lõpetada?

n Kasvuhoonegaaside (KHG) vähenemine 2030. aas taks kokku 55%. n KHG heite vähenemine võrreldes 2005. aastaga 40%. n Eesti KHG heite vähene mine 24%. n Süsinikuneutraalsuse saa vutamine aastaks 2050.

pektidele arvestada ka majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Seisukohtade kujundamiseks on vaja sotsiaalmajanduslike mõjude hinnanguid. Teeme koostööd teiste ministeeriumidega, et välja selgitada, millised muudatusettepanekud võivad põllumajandust mõjutada ning kuidas mõjusid hinnata.

Kuigi Euroopa rohelepe on küllalt karm, otsustas Euroopa Komisjon kliimaeesmärkidele vinti veel peale keerata uute algatustega, mida nimetatakse Fit For 55. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Euroopa Komisjoni uue kliimapaketi eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside koguseid plaanitud 40 protsendi asemel 55%, et saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Mida see põllumeestele kaasa toob, selgitab maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban. nnn Millised on Fit For 55 punktid, mis hakkavad mõjutama Eesti põllumajandust? Põllumajandusele võivad mõju avaldada jagatud kohustuse määruse ja maakasutuse ja metsanduse ehk LULUCFi määruse muudatused ning süsiniku piirimeetme algatus. Jagatud kohustuse määrus (JKM) seab raamistiku kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tõsta riiklikke kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustusi kõikides sektorites, et saavutada võrreldes 2005. aastaga 40% heite vähendamine. Muudatusettepanekuga kaasneb Eesti senise JKM sektorite kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise eesmärgi –13% tõstmine 24 protsendini. Eesmärk on sektoriteülene, ühelegi sektorile ei ole Eestis hetkel veel eraldi KHG heite vähendamise eesmärki seatud. Eesmärgi saavutamiseks vajalike meetmete rakendamine on liikmesriigi otsustada. LULUCFi sektoris hinnatakse kasvuhoonegaaside heidet ja süsiniku sidumist ning ELi üldine eesmärk on võrreldes praegusega umbes 15% suurem. Aastaks 2030 peaks Eestis olema süsiniku sidumine LULUCFi sektorites 2,5 megatonni CO2 ekvivalenti. Süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi (CBAM) eesmärk on kehtestada teatud kaupadele piiril süsinikusisaldusel põhinev hind, et ELis rakendatavad kliimameetmed ei põhjustaks süsinikdioksiidi heite kandumist kolmandatesse riikides-

se. Kuna siia alla käivad ka väetised, võib see tähendada väetiste kallinemist. Kuidas hindate Eesti võimalust suurendada CO2 sidumist? Mulla süsinikuvaru suurendamiseks ja heitekoguste vähendamiseks saame rohkem kasutada orgaanilisi väetisi ning mitmekesisemaid ja pikemaid külvikordi. Hea on loodusliku taimestikuga alade loomine, heitkoguste vähendamine turvasmuldadel paiknevatest haritavatest maadest, happeliste muldade lupjamine jms. Neid rakendatakse juba praegu. Heite vähendamise võrdlusaasta on 2005. Mida tähendab see Eesti põllumeestele? Eestis oli 2005. aastal madal tootlikkus. Seetõttu, kui võrrelda põllumajanduse KHG heite vähendamise võimalusi 2005. aastaga, tähendaks see tootmise vähendamist – võrdleme ennast perioodiga, kui tootlikkus ja tootmistase olid oluliselt nõrgemad. Kas loomakasvatajate hirmul, et tuleb vähendada loomade arvu ja toodangut, on alust? Uus kliimapakett ei tähenda loomakasvatussaaduste tootmise ja tarbimise lõpetamist. Loomade karjatamine ning sõnniku anaeroobne kääritamine on üks osa keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendusest, mistõttu kvaliteetne ning keskkonnasõbralikult toodetud liha ja piim on ka tulevikus osa meie toidulauast.

KHG heidet vähendavate investeeringute elluviimisel loomakasvatuses on heite kasvu võimalik pidurdada, kuid mitte nulli viia, seega on loomakasvatuse võimalused seda vähendada piiratud.

Marko Gorban

Loomade arvu vähendamisega kaoks juba tehtud pikaajalised investeeringud. Loomakasvatusse tehtavad investeeringud (sh noorkarjakasvatus ja aretustöö) on pikaajalise tasuvusega ning ettevõtjad on arvestanud pigem toodangumahtude suurenda misega. KHG heidet vähendavate investeeringute elluviimisel loomakasvatuses on heite kasvu võimalik pidurdada, kuid mitte nulli viia, seega on loomakasvatuse võimalused KHG heidet vähendada piiratud. Mida teha, et veis vähem metaani toodaks? Metaanistrateegia toob välja tehnoloogiaid, millega on võimalik saavutada heitkoguste vähenemine tootmist piiramata. Need on seotud söödaratsioonide, karja majandamise, sõnnikumajanduse, tõuaretuse, karja tervise ja heaolu parandamisega. Soodustada tuleb ELi-sisese taimse proteiini ja alternatiivsete söödamaterjalide tootmist. Samuti tuleb kaaluda meetmeid, millel on laiem kasu. Näiteks karjatamisel on soolesisese fermentatsiooni tulemusena tekkiva metaani heitkogus mõnevõrra suurem kui loomade hoones pidamise korral, samas on positiivne karjatamisega kaasnev muldade orgaanilise süsinikuvaru suurenemine ning elurikkuse paranemine. Mida Eesti põllumajanduses veel teha saaks, et ambitsioonikaid kliimaeesmärke täita?

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049

SVEN ARBET

Tuleks veel rohkem rakendada kestlikke põllumajandustavasid nagu liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamine ning orgaanilise väetise kasutamine. Suure osa põllumajandussektori kasvuhoonegaasidest moodustab mineraalväetiste kasutamine, mille optimeerimiseks tuleb rohkem rakendada täppisväetamist. Loomakasvatuses moodustab suurema osa heitest loomade soolesisene fermentatsioon, mille vähendamiseks võivad olulise panuse anda söödalisandid ja söödaratsioonide optimeerimine. Biogaasi ja biometaani tootmine, kasutades sõnnikut, aitab samuti kaasa põllumajanduse heite vähendamisele ning lisaks sellele võimaldab luua uusi töökohti, tuua täiendavat ettevõtlustulu ja biometaani kasutamine transpordis vähendab ka fossiilsete kütuste tarbimisest tekkivat CO2 heidet. Turvasmuldadega põllumajandusmaid tuleb viia püsirohumaa alla ning seal vajadusel veerežiim taastada. Euroopa Uurimiskoja uuring näitas, et rohe-eesmärkide puhul langeb põllumajandustoodang ning tõusevad põllumajandussaaduste tootmiskulud ning hinnad. Kas ja kuidas on seda võimalik vältida või tasandada? Kui tulemuseks on toiduhindade tõus, võib tekkida olukord, kus kohalik tarbija hakkab eelistama odavamat kolmandatest riikidest pärit importkaupa. Seetõttu tuleb lisaks keskkonnaas-

Kliimaneutraalsuse eesmärgil tuleb vähendada KHG heitmeid ning CO2 emissiooni, suurendada süsiniku sidumist, säilitada põllumeeste konkurentsivõime, tagada, et meie laual oleks piisavalt mitmekesist, täisväärtuslikku ning taskukohast toitu... Kas need nõuded on üldse kuidagi ühendatavad? Kliimameetmed ei ole alati vastuolus toidutootmise jätkusuutlikkuse ja toidujulgeolekuga, vaid võivad ka neid eesmärke toetada. Väetiste, sh sõnniku tõhusam kasutus, täppisväetamine, mulla orgaanikat hoidvad külvikorrad jms – need kõik aitavad kaasa nii kliimaeesmärkide täitmisele kui ka toidutootmise jätkusuutlikkusele. Samas on meetmeid, mille rakendamise võimalusi tuleks täpsemalt analüüsida, nt millised avatud alad metsastada, kus kasvatada energiakultuure, kuhu rajada päikesepark. Kliimaeesmärgid nõuavad suuri investeeringuid. Milliseid toetusvõimalusi näete Euroopa Liidu ja Eesti riigi poolt? Selleks on välja töötatud mitmed sekkumised uue perioodi ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas. Praegu valmistame ette meedet CO2 auditite läbiviimiseks põllumajandusettevõtetes, mis aitaks saada ülevaate oma tootmise keskkonnajalajäljest ja kavandada tegevusi selle vähendamiseks. Kliimamuutuste leevendamisse panustamine on ka üks ÜPP eesmärkidest ning Eesti on ÜPP strateegiakava väljatöötamisel lähtunud sellest, et meetmed aitaks kaasa põllumajandussektoris KHG heite vähendamisele. Selleks plaanitakse toetada praktikaid, mis panustavad süsiniku sidumisse (talvine taimkate, viljavaheldus, vahekultuuride ja liblikõieliste kasvatamine). Suurt tähelepanu pööratakse rohumaadele, toetades poollooduslike rohumaade hooldamist, väärtuslike rohumaade säilitamist. Turvasmuldade harimise vähendamiseks toetatakse turvasmuldade viimist rohumaa alla.

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDIS

Nr 5 (97) 30. september 2021

M A A M A J A N D U S 3

Künnivõistluses tegid puhta töö Kehtna mehed KENNO SOO

Olustveres selgusid tänavused Eesti meistrid kündmises. Tavaatradel võitis Kaspar Järvala, pöörd atradel Priit Puuorg. Mõlemad mehed esin davad Kaspar Järvala künniklubi Kehtnast.

Koolinoorte künnimeistrivõistlustel osales noori kaheksast riigist – Eestist, Lätist, Slovakkiast, Prantsusmaalt, Ukrainast, Hollandist, Taanist ja Austriast. Võistluse esikolmikusse jõudsid eestlaste arvestuses Olustvere teenindusja maamajanduskooli õpilased Tom Adamson ja Joonas Valk ning Vinni noormees Andres Tamm. Külalisvõistlejaist tegi parema künni Taani esindaja Jacob Neimann, talle järgnesid Herbert Lanzl Austriast ning Adam Šimoncik Slovakkiast. Pöördatrade vabaklassis pälvis esikoha Johannes Toom. Kokku astus neljas kategoorias võistlustulle 44 osalejat.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Kui üle kümne korra on Eesti künnimeistriks tulnud tavaadraga künnil Raido Kunila ning veel rohkem kordi võitnud pöördadraga kündmise esinumber Jüri Lai, siis tänavune võistlus kiskus põnevaks juba hommikul. Nimelt olid Priit Puuoru künniviilud imekenasti ühtlased ja sirged ning ka “pats” ehk diagonaalvagude kokkukünd otsevagudega peaaegu veatu. Kuid ka vanameister Jüri Lai näitas sama häid tulemusi ning nii oli tükk aega õhus küsimus, kes keda. Kui pärastlõunaks kohtunikud oma töö teinud olid, edestas Priit Puuorg Jüri Laia siiski 11,5 punktiga. Veel väiksem vahe, kõigest seitse punkti, jäi lahutama tava atrade võitjat Kaspar Järvalat teise koha mehest Raido Kunilast. Erinevalt varasemast ja seoses koroonaviiruse levikuga peeti seekord künnivõistlust vaid ühel päeval ning künti ainult kõrrepõldu. Tavaliselt on künnivõistlus olnud kahepäevane ja

Tavaadraga künni võitis Kaspar Järvala.

teisel päeval küntud rohumaad. Nii tuli seekord panna kõik, mida suutsid, välja kohe esimesel päeval, ning loota ka heale loosiõnnele. Sest kuigi põld on üks, võivad ka ühe põllu piires erineda nii reljeef, kivisus, mullastik kui muud tingimused.

Võistlesid ka vanad traktorid

Mõõtu võtsid noorkündjad Künnivõistlustele lisas seekord taas värskust rahvusvaheline koolinoorte künnivõistlus. Nii on olnud Olustveres ka varasematel aastatel, kuna tegu on ikkagi õppemajandiga. Kui varasematel aastatel on põllumajanduskoolide õppurite seas nähtud palju väga kesiseid

Võistles ka 11 ajaloolist traktorit.

künde, siis tänavu oli asi edasi läinud. Olustvere teenindusja maamajanduskooli direktori Arnold Pastaku sõnul sai tänavu

Olustvere põldudel ka rahvusvahelistel noorte künnimeistrivõistlustel näha tõeliselt professionaalset võistluskündi.

Üks uus ja põnev üritus oli nn vintage-kündmine, kus võtsid mõõtu vanad, peamiselt Vene ajast pärit väiketraktorid T-25, T-30, T-40 jmt. Atrade osas oli pilt eriti kirju, sest vanu töökorras atrasid on võtta märksa vähem kui traktoreid. Võistlejaid oli kokku 11, mõnel mehel ka ajastukohased stiilsed traktoristiriided üll. Ja nii mõnegi künd sobinuks võrdlusse ka kaasaegse tehnikaga kündjate tööga. Kohtunikud hindasid seitset künnielementi – avavagu, kokkukünd, põhikünd, vagude otsad, sirgus, sügavus ja üldilme.

KOHAD JA PUNK TID

47. Eesti künni meistrivõistlused MEISTRITE KLASS, TAVAADRAD 1. Kaspar Järvala 228,5 2. Raido Kunila 221,5 3. Keit Uusen 204,5 MEISTRITE KLASS, PÖÖRDADRAD 1. Priit Puuorg 239,5 2. Jüri Lai 228 3. Indrek Mägi 206 VABAKLASS, PÖÖRDADRAD 1. Johannes Toom 194 2. Reimo Ilves 187 3. Ivar Peedu 185,5 NOORKÜNDJAD 1. Tom Adamson 179,5 2. Joonas Valk 177,5 3. Andres Tamm 164 KÜLALISKÜNDJAD 1. Jacob Neimann, Taani 170 2. Herbert Lanzl, Austria 162 3. Adam Šimoncik, Slovakkia 155,5 VANATRAKTORITEGA KÜNDJAD 1. Toivo Sepp 2. Heiki Hiiemäe 3. Kalle Klandorf

Tulemused olid tasavägised. Esikolmiku moodustasid Toivo Sepp, Heiki Hiiemäe ja Kalle Klandorf.

www.jatiina.eu

Catrose täppismaailm Kompaktne ketasäke I 2,5 m – 12 m I

46 460 60 mm, 510 mm, 610 mm

Hüdrauliliselt astmevaba töösügavuse reguleerimine-täpne ja mugav.

Sõltuvalt mullatüübist, on valikus 11 erinevat tihendusrulli.

„Pro“ pakettspetsiaalvarustus vedelsõnniku muldaviimisel

Üks ketas, üks vannas-ideaalne maapinna kopeerimine. Siledad, peene- või jämedasakilised kettad koos hooldevabade laagripukkidega.

Tõnis Põldmaa 5304 4994 | Marko Kukk 522 7096 | Imre Joa 5668 4640 Tarmo Heidemann 5341 7196 | Hardi Pikkmets 5662 5293

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Nr 5 (97) 30. september 2021

Nisutera tahab koristuse ja külvi vahel SHUTTERSTOCK

Kui kuu aja eest koristatud ja sobival temperatuuril kuivatatud nisust kodus võetud idandamisproov näitab tulemuseks ainult 60%, mis siis viljaga juhtunud on? Normaalne idanevusprotsent peaks korralikul külviseemnel olema ju üle 90. REINE KOPPEL ETKI nisuaretaja

Hilissuvel on nisupõld muutunud kuldkollaseks, kombainid sõidavad rivis põllule ja veoautod ning traktorid teri täis laadungiga vastassuunas – kuivatisse. Seemnevili kuivatatakse sobilikul temperatuuril – mis ei tohiks olla väga palju üle 40 kraadi – sobiliku niiskusesisalduseni. See peaks olema 14% või vähem. Ligi kuu aja pärast on plaanitud seesama vili, näiteks talinisu, uuesti maha külvata. Kuid võta näpust – kodus tehtud idandamisproov näitab tulemuseks ainult 60%! Mis siis viljaga juhtunud on? Normaalne idanevus peaks korralikul külviseemnel olema ju üle 90%. Kui tahame külvata sama aasta saagist seemet, võib see seeme olla puhkefaasis. Laboris idanemise testi tehes hoitakse teri mõnda aega külmkapis, et puhkefaas katkestada ning saadakse

palju parem idanemise testi tulemus. Ja ütlen kohe lohutuseks ära, et ka põllul saab sellel külvil olema hea idanevus.

Milles seisneb teraviljade puhkefaas? Nii saianisu kui ka nn makaroninisu esivanemad ning metsikud liigid pärinevad piirkonnast, mida kutsutakse viljakaks poolkuuks. Sinna kuuluvad Iraagi, Iraani, Kuveidi ja Türgi alad, Vahemere idarannik ja Niiluse org. See on viljakas ja niiskem ala keset kõrbelist ja poolkõrbelist maad. Teadlaste uuringute põhjal oli selles piirkonnas kasvanud ja valminud teradele enne uue elutsükli, idanemise algust puhkeperioodi minek eluliselt tähtis. Kuna vilja valmimisele järgnes pikk kuuma- ja põuaperiood ning idanema hakanud taimed poleks seda üle elanud, oleks liik välja surnud. Kui idanemine toi-

mus uute vihmade ja veidi jahedama perioodi saabumisega, oli lootus ka taimede kasvuks vajalikule veekogusele. Selle nähtusega on seotud ka koristuseelne idanemine. Kuna nisu algsel kodumaal oli kasvu- ja koristusperiood väga soe ning kuiv, siis seal terade peas kasvamist ei esinenud. Kuid ligi kümme tuhat aastat tagasi hakkas nisu levima maailma teistesse paikadesse, ka niiskemasse ja vihmasema koristusperioodiga piirkondadesse. Sellist kaitsvat puhkeperioodi ei ole aga teistes kliimavööndites vaja olnud ja see kaitsemehhanism on paljudel kultuursortidel nüüdseks puudu. Terade puhkeolek on mööduv nähtus. See tekib, kui tera on küps ja hakkab kuivama. Puhkefaas sõltub kasvukeskkonna temperatuurist ja sademetest nisu loomise ja tera füsioloogilise küpsuse vahel. Austraalia teadlased väidavad ühe uuringu kohaselt, et puhkefaas on sügavam, kui vili valmib jahedamas keskkonnas. Teise uuringu järgi suurendas puhkeolekut aga põud tera küpsemise ajal. Kasvuaegne ilmastik võib mõjutada tera puhkeperioodi

erinevalt Austraalias, Ühendkuningriigis ja Eestis. Millised on puhkeperioodi, temperatuuri ja genotüübi seosed Eesti kliimas, seda ei ole siin veel uuritud. Puhkefaasi olemus on kvantitatiivne tunnus, mida määravad paljud geenid ja see omadus on tugevalt mõjutatud keskkonna tingimustest. Samuti on suured erinevused sorditi. Kirjanduse järgi võib nisu tera puhkefaas sõltuda ka seemnekesta kahjustusest. Selle võivad katkestada seemnekestal olevad seenpatogeenid, pidevad tera kesta kokkutõmbumised ja paisumised kuivamisel ning uuesti märgumisel. Füüsiline hõõrumine koristuse–viljapeksmise ajal võib põhjustada puhkeoleku peatumise. On täheldatud, et valge tera värvusega nisusortidel on puhkeperiood nõrgem ja nad hakkavad kiiremini peas idanema kui punaseteralised. Siin ei mängi loomulikult rolli värv iseenesest, vaid keemilised ühendid, näiteks fenoolsed ühendid, mis selle tera värvitooni esile kutsuvad. Samuti on teada fütohormooni ehk kasvuregulaatori abstsiishappe (ABA) roll teravilja puhkeoleku esilekutsumisel.

Põld, kuhu talivilja külvame, võiks olla väikese kallakuga, ilma lohukohtadeta. Siis ei jää vihma- või lumesulavesi pikemaks ajaks põllule taimede peale, vaid saab ära valguda.

Külvi ühtlase tärkamise jaoks on vaja, et teradel oleks külvi ajaks puhkefaas möödunud. Selle omaduse aretamisel on mõnel juhul aga läinud asi niikaugele, et tera on puhkefaasi puudumisel võimeline idanema juba enne koristust. Sel juhul võib ta peas kasvama minna. Oleks hea leida just sellise puhkefaasi ajastusega genotüübid, et peas kasvamaminek oleks välistatud ja samas oleks külvates kõik terad juba puhkefaasist väljas.

va pärast tärkamine, s.t mullapinnale ilmub esimene leht. Selleks ajaks on seeme juba suure osa oma toitainetest ära kasutanud ja hakkab tasapisi toituma juurte kaudu. Pärast tärkamist hakkab taim liikuma võrsumisfaasi ja see saabub 10–14 päeva pärast, mil on moodustunud 3–4 lehte. Taimel moodustuvad võrsed ja lisajuured, mis saavad alguse paari cm sügavusele moodustunud Nisutera võrsumissõlmest. Sügisene kasv kestab, kuni ööpäeva keskmine temperatuur on Millal on viljaseemne vähemalt üle viie kraadi. Võrsupuhkus läbi? misfaasis läheb talinisu tavaliselt Kui idanemistingimused sood- ka talvele vastu, olles eelnevalt sad – on olemas vesi, soojus ja piisavalt karastunud. hapnik –, hakkab tera idanema. Mida teha, et septembri esiIdanemine algab sobiva tempe- mesel poolel külvatav talinisu ratuuri (+1…+3° optimaalne ilusasti kevadeni vastu peaks? +6…+12°) olemasolul vee ima- Kui oleme õigel ajal külvanud ja misega. nisu on vähemalt 2–3 võrset kasKõigepealt moodustub 3–4 vatanud, siis võib loota, et ta elab idujuurt, pärast idujuurte nähta- külmaperioodi üle. Tingimuseks vale ilmumist alustab kasvu idu- on piisav aeg karastumiseks – pung, mis on kaitseks kaetud sin- lehtedes ja võrsumissõlmedes on kaga (koleoptüül); mullapinna- suurenenud suhkrute sisaldus. le jõudes selle kasv lakkab. PeaSamas – kui külvame sügile idanemist toimub 5–12 päe- sel liiga vara või on ees ootamas

TALLINN OTSIB JÕULUKUUSKE na valitsus Tallinna Kesklin - ja kutsub kõiki maa pakkuma metsaomanikke äljakule , pealinna esindusv ULUPUUD KAUNEIMAT JÕ aekoja R mis püstitatakse keskel. ri b platsile novem Valiku tegemisel arvestame kuuse välimust, hinda ja kasvukaugust Tallinnast. Pakutav kuusk peab olema vähemalt 15 m kõrge, kahar ja ühtlaselt tihe, kasvama ligipääsetavas kohas mitte kaugemal kui 150 km Tallinnast. Puu lähedal ei tohi olla elektriliine, mis takistavad kraana tööd. Pakkuda võib maaomanik või tema esindaja. Samuti võib puud pakkuda firma koos vajalike sissesõidulubade vormistamise, paigaldamise, hilisema demonteerimise ja jääkide äraveo teenuse hinnapakkumisega. Ootame kuni 31. oktoobrini kuuse fotot ja andmeid asukoha, kõrguse, hinnasoovi ja omaniku kontaktidega e-postile kylly.annus@tallinnlv.ee. Lisainfo tel 514 6612.

TAIME K A S VAT US

Nr 5 (97) 30. september 2021

puhata väga soe sügis, võib taimestik üle kasvada ning kulutada liiga palju toitaineid. Ja liiga lopsakas lehestik on hea pinnas lumiseene levima hakkamiseks, kui me ei ole puhtinud puhisega, mis aitab lumiseene vastu, või kui lumi tuleb sulale maale ja püsib seal pikemat aega. Siis on lume all lumiseenel väga hea paljuneda ja levida. Põld, kuhu talivilja külvame, võiks olla väikese kallakuga, ilma lohukohtadeta. Siis ei jää vihmavõi lumesulavesi pikemaks ajaks põllule taimede peale, vaid saab ära valguda. Suhkrute moodustamiseks, mis aitavad külmad üle elada, on vajalikud fosfor, kaalium, magneesium ja mangaan. Tavaliselt on need elemendid ka sügisel antavas väetises sees. Mõnel aastal on otsekülvi või minimeeritult haritud põldudel talvekindlus olnud parem. Näiteks põllul olevad eelkultuuri kõrretüükad võivad kinni hoida õhukest lumekihti, mis muidu tuulega ära puhutakse. Ja lumekiht on külma ilmaga kui tekk väikeste nisutaimekeste peal, mis aitab külmakahjustust vältida. Niisiis. Talivilja külviperiood on septembrikuu alguses-keskel täies hoos. Kui vajadusel sügisene umbrohutõrje ja haiguste tõrje ka tehtud saab, jääb üle loota taimekasvuks (pigem talvepuhkuseks) soodsat sügise- ja talveilma.

Artikli autor, nisuaretaja Reine Koppel tunneb nisu hingeelu läbi ja lõhki.

M A A M A J A N D U S 5 ARGO INGVER

6 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Nr 5 (97) 30. september 2021

Selgusid kaunimad loomad ja tublimad Septembri algul valiti Ülenurme põllumajandusmuuseumi tõulooma näitusel välja kõige ilusamad veised, hobused, lambad ja linnud. Selgusid ka parimad aretajad. TÕNU PÕLLUÄÄR ETKÜ tõuraamatuja aretusosakonna juhataja

Näitus “Tõuloom 2021” on tänavu juubelihõnguline. ““Tõulooma” korraldame tänavu 30. korda. Esimene sai teoks 1990. aastal Luigel. Ülenurmel korraldatakse tõuloomade näitust alates 1995. aastast,” selgitas Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu (ETLL) president, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Olev Saveli. Kuna juba teist aastat pole saanud koroonaviiruse tõttu pidada korralikke loomakonkursse, osalesid paljud tublid tõuaretajad Ülenurmel oma loomadega heal meelel. Kuigi oli veidi jahe sügisene ilm ning kehtisid vaktsineerimiskohustused, oli siiski kohal palju huvilisi ning üritus läks kenasti korda.

Näitus: tagasihoidlik, ent toimus siiski Reeglina on “Tõuloom” aastat kokku võttev sündmus. Koostöös Eesti Põllumajandusmuuseumiga korraldab erinevaid

tõuaretusorganisatsioone koondav Eesti Tõuloomakasvatuse Liit traditsiooniliselt septembri esimesel laupäeval suure laada, mille üks kandev osa on areenil toimuv tõuloomade esitlus. Pealtvaatajatel on hea võimalus näha ja kuulda eri loomaliikide, nagu lambad, küülikud, vutid, veised, hobused jmt, tutvustusi. Samuti saadakse infot loomaomanike kohta. Iga loomaliigi tutvustamise lõpus tunnustatakse parimaid tõuaretajaid. Nii oli kõik ka seekord, vaid tavapärase 4,5tunnise esitluse mahuks kujunes kolm tundi ning varem peetud meeleolu üritusi, nagu lüpsivõistlus, ei olnud. Küll valiti ilusaim maatõugu lehm. Publiku plaksumeetriga selgitati ka kauneim tõuloom. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) organiseerida on olnud piimatõugudest eesti hols-

3 Publiku lemmik Eela ja tema esitleja Laura Arike.

TÕULOOMANÄITUS

Parimad aretajad n Eesti holsteini tõug – Birgit Aasmäe, Eerika Farmi OÜ, Tartumaa n Eesti punane tõug – Andres Aljas, Peri POÜ, Põlvamaa n Lihaveised – Andres Vaan, Topi Mõisa OÜ, Pärnumaa

teini ja punase tõu ning erinevad lihatõugude kollektsioonid. Kuna tõusiseseid näitus-konkursse 2021. aastal ei toimunud, siis õpetatud veiste osakaal oli varasematest aastatest tagasihoidlikum. Muide, 2020. aastal piimatõugu veiseid areenil ei näidatudki. Väliaedikutesse oli paigutatud lihatõugude esindus, mis eelnevate aastatega võrreldes samuti tagasihoidlikuks jäi. Kohale oli sõitnud viis loomapidajat oma hoolealustega viiest tõust üle kogu Eesti. Rahvas sai uudistada ammlehma ja nelja pullikut, neist kaht suurt tõupulli.

Kuna juba teist aastat pole saanud koroonaviiruse tõttu pidada korralikke loomakonkursse, osalesid paljud tublid tõuaretajad Ülenurmel oma loomadega heal meelel.

4 Peri POÜ kaunitar, keda esitles parimaks punase karja aretajaks tunnistatud Andres Aljas.

Nende aretajad olid Tsura Talu OÜ (Valgamaa, herefordi tõug), Topi Mõisa OÜ ja Topi Tõukarja OÜ (Pärnumaa, limusiini ja akviteeni hele tõug), Talu ja Tulu OÜ (Pärnumaa, šarolee tõug), ning Piira Maheda OÜ (Lääne-Virumaa, simmentali tõug). Piimaveiste esitluseks olid oma kaunitarid kohale sõidutanud Kõpu PM OÜ (Viljandi) ning Peri POÜ (Põlva) eesti punase tõu ning Miiaste POÜ (Põlva) ja Eerika Farmi OÜ (Tartu) eesti holsteini tõu esindajad, kokku üheksa uhket tõuveist, viis lehma ning neli noort vasikat ja mullikat. Maatõu osas toimus ka konkurss. Kohtunikuks oli ETKÜ juhatuse esimees Tanel Bulitko

ning parimaks maakarja veiseks hinnati Eerika farmi maatõugu lehm Leedi. Lisaks valiti publiku lemmikloom, kelleks sai väike punasekirju vasikas Eela.

Tublimast tublimat oli raske leida Nagu eelpool öeldud, tunnustatakse igal aastal ka parimaid tõuaretajaid. Tõsi, parimaid on palju ning kellegi esiletõstmine raske. Parimaks holsteini tõu aretajaks tunnistati Birgit Aasmäe, kes on Eesti Maaülikoolile kuuluva Eerika Farmi OÜ juht. Lisaks farmi juhtimisele annab Birgit Aasmäe maaülikoolis loenguid.

Eerika Farmis peetakse kolme piimatõugu: eesti holsteini, punast ja maatõugu. Lisaks toimuvad farmis loengud farmeritele, praktikad tudengitele jpm. Kõige selle juhtimisega tuleb Birgit suurepäraselt toime. Tema avatud ja rahulikku asjaajamise stiili on alati nauditav jälgida. Birgiti algatusel on osa võetud vissikonkurssidest ja sõidutatud hoolealuseid näitustele. Eerika Farmi OÜs on 125 lehma: 101 holsteini, 16 punast ja kuus maatõugu lehma, kelle 2020. aasta keskmine piimatoodang oli 9771 tonni rasvaprotsendiga 3,84 ja valguprotsendiga 3,40. Parim tõuaretaja eesti punase tõu arvestuses on Andres Al-

L O OM AK A S VAT US

Nr 5 (97) 30. september 2021

M A A M A J A N D U S 7

d aretajad

jas, kes on Peri POÜ loomakasvatusjuht Põlvamaal. Noore entusiastliku mehe juhitavas Peri farmis kasvab üle 800 lehma, kellest 150 on punast tõugu. Peri POÜ on üks Agrone grupi farmidest, mistõttu askeldab Andres lisaks Perile veel ka Põlva Agro OÜ ja Miiaste POÜ veistega. Aasta tagasi osteti Vardja Masinaühistu kari, kus kasvas samuti peamiselt punane tõug. Vaatamata madalamale toodangule ostetud karjas, on Andrese juhtimisel lehmade piimatoodang Peril üle kahe tonni lehma kohta tõusnud. Peri Farmi kõik lehmad lüpsid 2020. aasta keskmisena üle 13 000 kilo piima, mis on väga

TÕNU PÕLLUÄÄR

LIhaveised: esindatud olid (vasakult) limusiini, akviteeni heleda, šarolee, simmentali ja herefordi tõud.

kõrge saavutus (EPK lehmade keskmine toodang oli Eestis mullu 9982 piimakilo). Andres Aljas on aktiivne näitustel osaleja ja hea suhtleja. Ta otsib alati lahendusi paremate aretustulemuste saavutamiseks. Nii on paranenud Peri farmi veiste olulised aretusnäitajad ning mullikad on jõudnud ka tõumüüki teistesse rii kidesse.

Parimaks tõuaretajaks lihatõugude osas tunnistati limusiini ja akviteeni heleda tõu aretaja Andres Vaan Topi Mõisa OÜst Pärnumaal. Topi karjades on 384 lihatõugu veist, 83% limusiini ja 17% akviteeni heledast tõust. Arvukusega ollakse üks suurematest lihaveisekasvatajatest Eestis. Andres Vaani eestvedamisel pööratakse aretustööle väga

palju tähelepanu. Järglaste saamiseks kasutatakse ka kunstlikku seemendust, mis on lihaveisekasvatuses uuem meetod. Isadeks valitakse parimad pullid välismaalt. Viimastel aastatel on tehtud geeniuuringud Prantsusmaal, et veel täpsemat teavet ning paremaid tulemusi saada. Andres on alati valmis oma talu veiseid näitustel näitama, samuti teeb ta seda ka oma ette-

võttes. Talus sündinud pullvasikad müüakse enamasti teistesse farmidesse tõupullideks. Noorloomade juurdekasvud ehk tulemused, mis lihaveisekasvatuses kvaliteeti näitavad, on kõrged, olles 1300–1500 g ööpäevas. Andresel on oma karjast peensusteni ulatuv ülevaade, teab peast veiste sugupuid ning karja ja loomi iseloomustavaid näitajaid.

+372 515 5330

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Nr 5 (97) 30. september 2021

Olustveres sai vaadata mullaharimistehnikat Maamessid on kaks aastat küll ära jäänud, kuid vähemalt Olustvere ametikooli põllul sai uusi masinaid näha. Künnivõistlustega koos toimus ka põllutehnika näitus ja töödemo. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Näitusel ja demopäeval osalesid firmad A.Tammel, Jatiina, Agroproff, Specagra, AgroFort, Dotnuva Baltic, Agri Partner, Flint, Tatoli ning Intrac. Põllul olid töös näha mitme firma uue seeria traktorid, nagu Valtra T5 ja Case IH Magnum AFS Connect, Deutz Fahr 7250 ja 8280, kohal olid ka uued Massey Fergusoni traktorid 8S-i koos adraga ja 5S. Dotnuva Baltic näitas uusi Kverneland 2500-100-5 ja Gregoire Bessoni nutiatru ning Agri Partner Rock Tornado kivikogurit. Toimus 12meetrise külviku Väderstad Tempest esmaesitlus ning töös võis näha Väderstadi uut kultivaatorit, 14,25meetrist NZ Extremet. Väljas oli ka 610millimeetrise kettaga Amazone’i randaal Catros XL 6003-2TS, Kel-

ly 12meetrine ketasäke ja palju muud mullaharimistehnikat. “Tööriistaga on nii, et kõige tähtsamad on töökvaliteet, vastupidavus ja varuosade kiire saadavus. Kui need asjad paigas, siis päris tähtsusetu pole hindki,” võtab tehnikamüügi aabitsatõed kokku AgroForti OÜ juhataja Väino Kivila.

Põld kividest puhtaks Kui traktorit läheb põlumehel vaja igal ajal, siis praegu, sügisel, on kõige päevakohasem teema mullaharimine. Selleks aga, et suurte ja nõudlike mullaharimisriistadega üldse põllule minna, peaks see olema kividest puhastatud. Nii oli Agri Partner välja toonud kaasaegse ning rasketes oludes töötamiseks mõeldud töökindla Rock Tornado kivikoguri. “Kõik kividega kokku puutuvad detailid on Hardoxi terasest, mistõttu on Rock Tornado kindel

investeering aastateks,” tutvustas masinat Argo Kukk firmast Agri Partneri OÜ. “Rock Tornado on lihtsa ehitusega kivikogur, mis võimaldab kive korjata kiirelt ja efektiivselt. Kivid lükatakse laadimiselevaatorisse külgedelt. Rock Tornado kogumismahuti kallutuskõrgus on 2,5 m. Kivikoguri keskosal on eraldi vaalur ja täismehaanilised kettülekanded. Masin võimaldab korjata kive ka niiskemates oludes.”

Uued kultivaatorid Agri Partnerilt oli Olustveres väljas ka universaalse kasutusega 12,5 m töölaiusega Multiva Topline Super XLi kultivaator. See on mõeldud nii külvipinna ettevalmistamiseks kui ka kõrretüü harimiseks kas kevadel või sügisel. Argo Kuke kinnitusel võimaldab Multiva Topline saada ideaalse mulla kobestatuse ning mehaanilise umbrohutõrje enne kultuuride mahakülvamist. Kultivaatori raami konstruktsioon võimaldab head mulla läbilaskvust ja seejuures suurt tootlikkust. Topline Super XLi mudelitel on jäik, vastupidav ja hästi töösügavust säilitav TerraSuperi

pii. Tugevad 12×65 piid tagavad head harimistulemused kõikide mullatüüpide puhul ning annavad ikka ühtlase ja hästi kobestatud mulla. “Kultivaatoreid toodetakse töölaiusega kuni 15 meetrit, nii et need vastavad ka kõige suuremate toojate nõudmistele,” selgitas Kukk. Väderstadi OÜ pani Olustvere demopäeval välja laia kultivaatori NZA Extreme, millel töölaiust lausa 14,25 m. “Masin on varustatud nii esikui ka tagalibistiga ning uute võimsate piidega. Kultivaator on kokkuklapitav kolme meet-

ri laiuseks, et sellega oleks mugav teede peal liigelda,” selgitas Väderstad Eesti juht Tarmo Jõemägi, lisades, et kuna töölaius on aukartustäratav, vajab ka masin ette vähemalt viiesajahobujõulist traktorit. AgroForti OÜ oli välja toonud ka Farmeti tüükultivaatori Duolent, mis sobib sügavamaks mullaharimiseks. Hanijalgadega lõigatakse pinnas läbi horisontaalselt kuni 20 cm sügavuselt ning lahtine pinnas pööratakse taimejääkidega segi vannase ees asuva pöördhõlmaga. Kui hanijalad ära võtta, saab edukalt

kobestada tihest isegi kuni 35 cm sügavuselt. Sellest ka masina nimetus mõnikord – tüükultivaator-sügavkobesti.

Randaal on põhiline Suure kettaga ja kuuemeetrise töölaiusega randaaliga oli väljas Jatiina OÜ. “Amazone Catros XLi seeria randaal on Eesti turul uus mudel. Siiamaani on Jatiina OÜ müünud 460 mm ja 510 mm ketta läbimõõduga Catroseid. Catros XLi seeria randaalil on ketta läbimõõt 610 mm ja seda saab tellida nii peene- kui jäme-

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA EELTELLIMISKAMPAANIA

külvikud, randaalid, kultivaatorid

Multiva põllumajandustehnika varajastele tellijatele: • kuni 10.10.21 hinnasoodustus 12% • kuni 31.11.21 hinnasoodustus 6% • kuni 07.01.22 hinnasoodustus 4% WWW.ARGIPARTNER.EE ARGI PARTNER OÜ, Välja 3, Soinaste, 61 709 Ülenurme Vald, Tartumaa

Tankler OÜ Margus Raudsepp, tel 505 6214 Välja 3, Ülenurme vald, 61709 Tartumaa info@tankler.ee Külasta meie e-poodi

pood.tankler.ee

TEHNIKA

Nr 5 (97) 30. september 2021

M A A M A J A N D U S 9

KENNO SOO

AGROFORT

Tehnikanäitusel oli väljas uus kivikogur Rock Tornado.

Randaalide ketta läbimõõt ja töölaius muutuvad üha suuremaks.

dasakilisena,” tutvustas masinat Jatiina OÜ müügiesindaja Marko Kukk. See tähendab, et randaali maksimaalne töösügavus on 16 cm. Randaali on võimalik tellida erineva töölaiusega, alates kolmest ja lõpetades üheksa meetriga. “Nagu kõikidel Catroste mudelitel, on ka XL-seeria mudelil hooldevabad kettalaagrid ja see on ka üks antud masina tugevatest külgedest. Teine argument Catrose juures on masina lihtne reguleerimine,” kiitis Marko Kukk. Ta lisas, et standardvarustuses oleva mehaanilise

töösügavuse reguleerimise saab asendada mugavalt hüdrauliliseks, mis teeb randaali kasutamise töö ajal veelgi lihtsamaks. Sõltuvalt mullatüübist on valikus 11 erinevat tihendusrulli. Lisavarustusena saab XL-seeria randaalile tellida kettarea ette kas põhukammi, libistipiid või nugaäkke. Vahekultuuride külvamiseks saab randaalile paigaldada peenseemnekülviku GreenDrill. Vedelsõnniku muldaviimiseks saab randaali varustada Pro-paketiga, mis tähendab lisatihendeid laagripukkides, määritavaid kohti liigendites ja vajadusel saab paigaldada lägapead firmalt Vogelsang. AgroForti välja toodud Farmeti kergrandaali Softer, mida kasutatakse kõrrekoorimiseks

ja mulla külvieelseks ettevalmistamiseks, töösügavus on 5–12 cm. Põhk ja muud taimejäägid segatakse mullaga 560 mm sälkserv-ketastega, töödeldud pinnase tihendab tagarull. Olustveres näidatud randaalil on tandem-varbrull, kuid Farmeti rullivalikus on 11 erinevat rullitüüpi, mille vahel saab sobiva valida. “Farmeti tehnika töötab Eestimaa põldudel juba kaheksa aastat. Esindatud on praktiliselt kogu tootevalik, mis meie karmidesse tingimustesse hästi sobib,” rääkis Tšehhi põllutööriistadest AgroForti müügiesindaja Väino Kivila. “Esimene kuuemeetrine randaal Softer on Virumaa paepealsetel põldudel harinud juba 20 000 hektarit ning töötab vapralt edasi. Ka Saare-

Tšehhi firma Farmet tehnika koduneb Eesti põldudel. Demopäeval olid töös Softer ja Duolent..

maal on mitmed masinad oma omanikke teeninud kivistel põldudel probleemideta pikki aastaid.” Farmeti üks eelis tulebki Kivila sõnul hästi välja Eesti kivistel muldadel – masinad ei lagune, hoolduskulud on minimaalsed. Kasutatavad materjalid on väga kvaliteetsed (ESABi teras eXtra STEEL line®, Müller Elektroniku komponendid), kogu tootmises on valdav robotkeevitus. Veel üks argument, miks oma raskelt teenitud rahaga arukalt ringi käiv põllumees Farmeti valib, on soodne hind. “Augustis toimunud Voore põllupäeval andis oma positiivse hinnangu kõikide masinate töötulemusele lugupeetud ekspert, ETKI vanemteadur Peeter Viil,” lisas Kivila.

10 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Nr 5 (97) 30. september 2021

Sloveenia: laudad on ümber ehitatud ERAKOGU

Eesti ja Sloveenia on teine teises Euroopa otsas, nii et lennukiga Ljubljanasse saamine on kunst omaette. Ometi on maaelus palju sarnasusi. Ja need ei tule mitte sotsialistlikust pärandist, vaid pigem sellest, et oleme mõlemad uued Euroopa Liidu riigid. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Põllumajanduse osa Sloveenias jääb järjest väiksemaks, moodustades vaid alla kahe protsendi SKTst. Seal, nagu meilgi, annavad 80% põllumajandustoodangust 20% suuremaid farme. Samas farmi keskmine suurus on 7 ha, mille annavad peretalud. Kuna 73% farme asub mägipiirkonnas, siis ongi need väikesed ning mitte täistööajaga farmid.

Loomade asemel õunad ja maiused Kui Marijana ja Franci Erjavec pensioniikka jõudsid, arvasid nad, et suur aiandustalu ja lihaveiste pidamine käivad üle jõu ning otsustasid jääda vaid õunakasvatuse juurde. Nii jätsid nad endale kaks hektarit õunaaeda 8000 õunapuuga. Sorte on palju (nende hulgas meilegi tuntud ‘Jonagold’), sest eri sordid on erineva maitse, kasutusotstarbe ning säilimisajaga. Kolme aasta eest hakkasid vanemad koos pojaga välja arendama töötlemise poolt. Paa-

ril on ka tütar, kes küll farmis ei tööta, kuid tegeleb turundusega. Värskeid õunu hoiavad nad seni laos, kuni need veel ilusad välja näevad. Neid müüakse nii kauplustes kui ka kohalikele koolidele. Kui algul tehti vaid õunamahla ja -moosi, siis peagi nägid nad, et seda teevad ju kõik perenaised, ning otsustasid sortimenti lisada viilutatud värsked ning kuivatatud tooted. Talul on lepingud piirkonna kondiitritööstustega, keda nad varustavad värskete õunaviiludega. Selleks on peremees ise konst-

Noor talumees Toni Kukenberger ja tema pere toodavad Sloveenia mägipiirkonnas juustu.

rueerinud viilutusmasina erinevate nugadega, et oleks võimalik saada eri paksusega õunaviile. Olulisema osa moodustavad kui-

SLOVEENIA

Väike maa ja väikesed talud n Pindala 20,27 km2 n Elanikke 2,1 mln n SKT 43,4 mln eurot n 59% metsa, 73% mägesid n 24% põllumajandusmaad, millest teraviljapinda 56% n 476 382 veist, neist 100 840 piimalehma, kelle keskmine piimatoodang on 7 tonni lehma kohta aastas n 15 500 ha viinamarjaistandusi n 10 623 ha puuviljaaedasid n 8300 ha köögiviljapinda, sh 3200 ha kõrvitsaid

vatatud õunad, toetusega on soetatud kuivatusahjud. Üks tarbijate lemmikuid on kuivatatud õunad šokolaadis, mida müüakse kompvekkide pähe nii nagu meil rosinaid või pähkleid šokolaadis. Mullu, kui koroonaviiruse tõttu oli vähem tellimusi, mõtlesid nad välja uue toote – kuivatatud õunaviilud kodus kasutamiseks. Kuna Sloveenia on Austria naaber Austria mõjudega, siis kõige levinum küpsetis on struudel. Kuivatatud õunaviilud on struudli sisse panemiseks paraja suurusega ning piisab vaid vähesest leotamisest, et näiteks jõululauale värskelt maitsev õunastruudel teha. Järjest rohkem pööratakse tähelepanu turismile. Nii renovee-

riti vana veiselaut mõne aasta eest degusteerimisruumiks. Lisaks laudadele ja baariletile on seal ka vedala šokolaadi vurr, mis on külalistele tõmbenumber: võtad värsked või kuivatatud õunaviilud, lased šokolaadikastet peale ja maitsev magustoit ongi valmis.

Suurim proovikivi: degusteerimisruum Samuti nagu õunakasvatajad, toimetavad ka kõrvitsaõlifarmid. Üks selliseid on Kmetij Hergan, mida majandab Dušan Kos koos elukaaslase Brigita Hergani ja tema vanematega. See on Sloveenia mõistes keskmise suurusega farm – maad on 20 hekta-

rit –, mis toodab speltanisu, kõrvitsaid ning mune. Nad müüvad erinevaid seemneid ja seemnesegusid, õlisid, pestosid ning pagaritooteid. Brigita vanemad pidasid varem piimakarjatalu, kuid piima hind oli madal ning tööd palju. Samuti vajanuks piimatootmise jätkamine suuri investeeringuid. Nii leidsid noored endale uue niši kõrvitsakasvatuses. Kuus hektarit on kõrvitsapõldu, lisaks päevalille- ja speltanisupõllud. Praegu tehakse vaid külm pressitud kõrvitsaseemneõli, sest sellest investeeringust käis rahakott esialgu üle. Plaan on alustada ka kuumpressimisega. Töötlemisruumis on olemas juba kuivati, aga kuumpress maksab peremehe sõnul 20 000 eurot ning selle muretsemiseks läheb veel aega. Et masinad end ära tasuksid, töötleb peremees mitte ainult oma farmi kõrvitsaid, vaid ostab neid ka juurde. Kõrvitsaõli toodab ta 3000 liitrit aastas. Mullu alustati ka päevalilleõliga, mida on siiani müüdud tuhande liitri kanti. Külmpressitud õli liiter maksab 52 eurot, kuumpressitud õli aga 17. “Külmpressitud õli maitse on hea, mekib nagu sööksid värskeid kõrvitsaseemneid ning see on hea ka maole, soolestikule ning kolesteroolile,” räägib peremees. Ühe külmpressitud õli liitri jaoks läheb tema selgitusel 9–10

KÜLASKÄIK

Nr 5 (97) 30. september 2021

M A A M A J A N D U S 11

degusteerimisruumideks

LII SAMMLER

Kohaliku toidu laatasid ja messe toimub Sloveenias pea igal nädalavahetusel. LII SAMMLER

Erjaveci farmi peremees mõtles välja õunaviilutusmasina, et varustada kondiitriärisid viilutatud õuntega.

Hergani talu teeb kõrvitsaseemneõli, tegemisi tutvustab peremees Dušan Kos.

kilo kõrvitsaseemneid. Kui teha kuumpressõli, piisab 2–3 kilost seemnetest. Sealt ka hinnavahe. Sloveenidel on oma kõrvitsa sort, saagikus on ca 800 kilo kuivatatud seemet hektarilt. See on õli jaoks hea sort, kuna seemnete ümber pole kilet ja nende töötlemine on seetõttu lihtsam. Viimased aastad on muude tööde kõrval rabeldud ka sellega, et vanast laudast teha kaasaegne töötlemispool ning degusteerimisruum. Selle jaoks saadi maaelu mitmekesistamise toetust, samuti on perenaine Brigita noor farmer. “See ongi olnud viimase aja suurim väljakutse – vana lauda sõnnikust ja sodist lahti saada,” räägib Dušan Kos. Nüüd ongi asjad sealmaal, et ruumid degusteerimise ja farmipoe jaoks valmis ning peremees loodab turismi taastumisele.

Väikesed piimatalud toodavad juustu Piimalehmi on Sloveenias natuke rohkem kui meil – 100 000. Piima hind on põllumeeste ajakirja toimetaja Darinka Šebeniku sõnul keskmiselt 31–33 senti liitrist. Rohkem saavad suure-

mad farmid (200–300pealised), kes müüvad oma piima Itaalia tehastesse. Sealt makstakse liitri eest 35–40 senti. Väikestel mägitaludel seda võimalust pole ning paljud noored lõpetavad piimatootmise. Kes lõpetada ei taha, otsib võimalusi töödelda piim jogurtiks, kohupiimaks ja juustuks. Nii teeb oma ökotalu meiereis noor farmer Toni Kukenberger, kellele Sloveenia põllumeeste organisatsioon andis innovaatilise noortaluniku tiitli. Kukenbergeri ökofarmil on 26 hektarit maad, millest kaks kolmandikku on püsirohumaa ning kolmandik haritav maa. Tal on 22 šviitsi (Swiss brown) tõugu lehma ja teist sama palju noorkarja. Kuigi ka Sloveenias minnakse järjest enam üle holsteini tõule, valis Kukenberger šviitsi kui tugeva tervisega tõu, kelle piimal on kõrge rasva- ja valgusisaldus. Talunik täpsustab, et lisaks on selle tõu piimavalgu koostis väga hea ja kvaliteetne. Nii kaua, kui ilm võimaldab, on loomad karjamaal. Seal toimub ka lüps. Innovatsioonipreemia tuligi selle eest, et mees konstrueeris välilüpsiplatsi, mida

VÕTA

ASTU ME V

TELL

K VADE E K I US

veetakse karjamaalt karjamaale vastavalt sellele, kus lehmad parajasti on. Talvel on loomad renoveeritud laudas, kus avarad asemed ning põhuallapanu. Lehmad söövad ainult karjamaarohtu ning kuiva heina, sest nii saab kvaliteetsema juustu. Rohusööt moodustab ratsioonis 80 ja teravili – maisist, nisust ning odrast segatud jõusööt – 20 protsenti. Aastas toodetakse 130 tonni piima, mis kahe töölise abiga töödeldakse kohupiimaks, pehmeks ja poolkõvaks juustuks, võiks ning jogurtiks. Juustusorte on 6–7 ja enamik neist saanud

Selliseid farmereid, kes töötlevad ise oma toodangut, on iga aastaga järjest rohkem, sest see on nende ainus võimalus ära elada. Darinka Šebenik Sloveenia põllumajandusajakirja toimetaja

Sloveenia talutoodangu konkurssidel auhinnakohti. Noor peremees on tõsiselt tegelnud turundusega, nii et praegu on Kukenbergeri orgaanilised piimatooted saadaval ökopoodides, talupoodides ning neid müüakse ka tavapoodide ökolettides. Ka on olemas farmipood ja e-pood. Piimatoodetega varustatakse ümberkaudseid koole ning lasteaedu. “Mina olin esimene, kes koolidele ja lasteaedadele piima pakkuma hakkas, nüüd teevad seda paljud,” lisas Kukenberger. “Meil olid head kliendid tipprestoranid, kahjuks on COVID-19 tõttu need nüüd ära langenud, see-eest oleme laiendanud e-müüki,” lisas ta. “Selliseid farmereid nagu Toni, kes töötlevad ise oma toodangut, on iga aastaga järjest rohkem, sest see on nende ainus võimalus ära elada,” märkis Darinka Šebenik. Kukenberger rääkis, et Sloveenia talumeiereid teevad palju eri sorti juuste, kuid ka jogurteid. Kuna meiereid nõuavad suuri investeeringuid, annavad jogurtid ja kohupiimad kiirema käibe. Sarnaselt Eestiga on Sloveenias ka talumeiereide liit, millel 120 liiget. Algul oli eesmärk viia end kurssi Euroopa Liidu nõud-

mistega ja leida võimalusi nende täitmiseks. “Ametkondadel polnud isegi farmimeiereide nimekirja,” pahandas Kukenberger. “Põllumajandusministeeriumist ei vastatud meie meilidele, rääkimata koostööst. Toiduinspektorid ei teadnud midagi, üks nõudis üht, teine teist ning nad ei teadnud ise ka, mida kontrollida. See aga on väga ohtlik toiduhügieeni seisukohalt – kui puuduvad ühtsed nõuded, ei vastuta keegi, kui müüdud toodetest leitakse listeeria, salmonella vms.” Nüüdseks on tänu liidule olukord palju paranenud.

Kuidas nad ellu jäävad? Väiketootjaid on Sloveenias tuhandeid. Kuidas nad ellu jäävad? Üks põhjusi on see, et Sloveenias on vähe suuri üleeuroopalisi kaubanduskette. Omamaised kaubandusketid küll on, kuid need pole nii suured ning tellivad ka kodumaist toitu. Põllumeestel on head esindusorganisatsioonid, kes seisavad tootjate õiguste eest ning teevad väga head tööd kodumaise toidu promomisel.

Viimastel aastatel on tekkinud maaelu arendamise nõustamiskeskused. Neid on üle riigi kaheksa ja sealsed nõustajad on millegi uuega alustavatele taludele abiks. Lisaks toimivad veel turud ning riigis peetakse palju kohaliku toidu laatasid-messe. Viimaseid on eri paigus üle riigi peaaegu igal nädalavahetusel. Üks suuremaid, “Festival dobrote slovenskih kmetij”, leiab septembri algul aset Sloveenia vanimas linnas Ptujs, kus ajaloolise kloostrihoone sisehoovid täituvad kohaliku toidu meistrite müügilettidega. Sortiment on lai, domineerivad juustud, pagaritooted, lihatooted, õlid, veinid ja mesi. Festivalil antakse välja hea kodumaise toidu kuld- ja hõbemärgid, mille tootja siis oma kaubale kleepida võib. Festivalide rohkust kinnitab aga seegi, et täpselt samal laupäeval suure Ptuj festivaliga peeti pealinnale lähemal Kamniku küla servas põnevas ökospaas festivali “Põllumajandus eile ja täna”. Seal sai vaadata vanu ja uusi toiduvalmistamise viise ning riistu töötamas. Samas müüdi ka hoidiseid, ürte, mett, kodukosmeetikat ja muud talukaupa.

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 5 (97) 30. september 2021