Maamajandus (märts 2022)

MALL RODIM: MULLUSED PARIMAD LEHMAD said ritta pandud

TEADUSEGA

toiduvõltsingute vastu

põhisööt peab olema väga hästi tehtud!

31. märts 2022 ♦ Nr 2 (101)

2 päevakorral JUHTKIRI

Inimene vajab iga päev süüa

T

oidutootmine ei saa hetkekski katkeda, sest inimesed vajavad süüa nii rahu-, koroona- kui sõjaajal.

Meie põlvkond ei tea, mida tähendab elu, kui pole elektrit ja vett ning poeriiulid on tühjad.

Uskusime, et XXI sajandi Euroopas ei saagi seda enam juhtuda.

Ometi juhtus ja Ukraina linnades kannatavad sajad inimesed praegu nälga.

Juba koroonapandeemia vihjas, et toiduga võivad asjad keeruliseks minna ka Eestis. Ent, nagu nüüd teame, oli see vaid eelmäng.

Veebruaris alanud sõda viskas juba esimesel nädalal teravalt õhku probleemid loomasööda ja söödalisanditega.

Ukraina toodab poole maailma päevalilleseemnetest ja päevalilleõli pressimise jääk – päevalillesrott – on loomadele hinnatud valgusööt. Venemaa ja Ukraina põldudelt said meie loomakasvatajad juurde ka rapsisrotti. Rapsi võiks kasvatada veel rohkem ka meie põldudel, kuid praeguste sisendihindadega pole see väga jätkusuutlik.

Oluline energiasööt on mais.

Maisisilo kõrval on vaja ka imporditud maisijahu, et säilitada Eesti karja kõrge piimatoodang ning lehmade tervis. See tuli Ukrainast ning tuleb nüüd asendada märksa kallimate energiasöötadega.

Mineraalväetise raskenenud kättesaadavus ning väetiste kolmekordistunud hinnad toetavad kaunist ideed muuta Eesti mahemaaks. Tõsi, rukis kasvab kuidagi ka mahedalt, korralik toidunisu aga kindlasti mitte.

Oleme pärast Eesti põllunduse nõukogude majandusest lahti sidumist jõudnud pikaaegse õppimise, raske töö ning suurte investeeringutega sinnamaani, et sööme Eestis kasvanud nisust küpsetatud saia. Äärmiselt rumal oleks põllumeeste teadmised, investeeringud ja edu ära nullida – sest see kõik peegeldub ju otseselt inimeste toidulaual.

Kuid nende investeeringute ja teadmiste tuulde heitmine on väike mure selle kõrval, kui peaksime kriiside tõttu hakkama nägema tühje poelette, kuna omal toidukraami pole ja mujalt ei tule.

Ning ükskõik kui palju on Eesti riigil praegu teisi kulukohti – kaitsevõime tugevdamine, elektri ja kütuse hinna tasandamine, põgenikeprobleemid jne –, hoolitseda tuleb ka põllumajanduse säilimise eest.

LII SAMMLER

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee ♦ Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022

Teadlased muudavad toidu võltsimise järjest raskemaks TEADUSTÖÖ ♦ Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse teadur Kairi Raime töötas välja metoodika, mis võimaldab DNA järjestuse põhjal väga täpselt tuvastada toidu koostisosi, samuti allergeene töödeldud toidus.

SILJA LÄTTEMÄE

silja.lattemae@maaleht.ee

T

oidu tegelike koostisosade teadmine on tarbijatele väga oluline. Varem oli keeruline peeneks jahvatatud pulbris tuvastada näiteks pähkli- või lupiinijahu, nüüd aga, võttes kasutusele organismide DNA, on võimalik DNA jälgi tuvastada ka jahus ning avastada seal allergeene, mida toidupakendil kirjas ei ole.

♦♦♦ Kairi Raime, kaitsesite hiljuti doktoritööd, mis puudutas toidu DNA-analüüse. Millistele järeldustele jõudsite?

Minu doktoritöö keskendus DNA järjestuste analüüsi meetoditele, mille abil täpsemalt ja kiiremalt tuvastada taimede DNAd töödeldud proovidest.

Meetodit saab rakendada huvipakkuvate ainete tuvastamiseks toidust, vürtsisegudest, keskkonnaproovidest või muudest eri organismide DNAd sisaldavatest proovidest. Väljatöötatud lähenemist rakendasin taimsete allergeenide tuvastamiseks toiduainetest eraldatud DNAst, näiteks lupiinijahu tuvastamiseks küpsistest. DNA-analüüs tuvastas lupiini usaldusväärselt ka siis, kui lupiinijahu sisaldus tainas oli vaid 0,02%.

Mida kahjulikku sisaldavad lupiinid, et nende sisaldust toidus püütakse avastada?

Lupiinijahu, mis on toodetud söödavate seemnetega lupiinisortidest, on oma kasulike omaduste tõttu toidutööstuses populaarne. Kuna lupiiniseemned on väga valgurikkad (kuni 40–50% seemnest, s.o isegi rohkem kui sojas või kikerhernes), gluteenivabad, vähe suhkruid ja rasvu sisaldavad, on lupiinijahu kasutamine levinud gluteenivabades toodetes, erinevates tervisetoodetes, samuti jahu omaduste parandajana. Söödavate seemnetega on spetsiaalselt selleks aretatud lupiinisordid.

Lupiin toidus on probleem inimestele, kellel esineb lupiiniallergiat. Lupiinid on liblikõielised taimed nagu ka soja või tuntud allergeenne taim maapähkel.

Inimestel, kellel on maapähkliallergia, võib esineda allergia

Kairi Raime tegi doktoritöö toidu DNA uurimisest. Üks olulisemaid uurimisobjekte oli mesi. Foto: erakogu

ka lupiini vastu ja sellisel juhul võib ka väike kogus lupiini toidus vallandada tõsise allergilise reaktsiooni. Seetõttu on lupiin üks võimalikke allergeene, mida toidutootja peab pakendil selgelt välja tooma.

Toidutööstuses on mõnikord nii, et pakendil loetletakse allergeenid, mis toote koostisosade ja tootmisliinidel liikuvate teiste toodete koostisosade tõttu antud tootes esineda võivad. See nimekiri ei tarvitse peegeldada tegelikku pilti tootes sisalduvate allergeenide kohta. Heade tuvastusmeetodite kasutamine toidu tegelike koostisosade ja allergeenide leidmiseks on oluline, sest vahel võivad allergeenid toidus peituda ka varjatult.

Millist tulevikku DNA järjestuse analüüsil näete?

Toiduainest eraldatud DNA järjestuste analüüsi abil saab leida vastuseid paljudele olulistele küsimustele: kas konkreetne toiduaine sisaldab meile huvipakkuvate taimede/loomade DNA jälgi, missuguseid taimseid või loomseid komponente toiduaine üldse sisaldab, missuguste haigusttekitavate bakterite või seente jälgi me proovis näeme. Saadav info võimaldab tulevikus tuvastada nii varjatud allergeene, toidu koostisosade võltsinguid, toidu ohutuse või säilivuse seisukohast olulisi bioloogilisi komponente (bakterid, seened jm) kui ka kirjeldada tootmiskeskkonda.

Olete uurinud meeproove koostöös OÜga Muhe Mesi.

Mida olete tuvastanud?

Meeprojekt on kestnud poolteist aastat ja kestab veel sama kaua. Selle eesmärk on töötada välja DNA-põhised meetodid mee koostise, päritolu ja ehtsuse tuvastamiseks. Meil on kogutud sadu meeproove rohkem kui sajast Eesti mesilast kõigist maakondadest: mandrilt ja saartelt, linnamesilatest, metsadest, soodest, põldude lähedalt jne. Lisaks oleme kogunud välismaa mee proove ja meeproove Eesti poelettidelt.

Enamikul kogutud proovidest on eraldatud DNA ning suurel osal ka kirjeldatud, missuguste organismide DNA jälgi mesi sisaldab. Praeguseks on meil valmis esmane testversioon mee DNA päritolu (näiteks korjetai-

DNA-analüüsidest saadav info võimaldab tulevikus tuvastada nii varjatud allergeene, toidu koostisosade võltsinguid, toidu ohutuse või säilivuse seisukohast olulisi bioloogilisi kompo­ nente kui ka kirjeldada tootmiskeskkonda üldiselt.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049

med, putukad, seened, bakterid) kirjeldamiseks.

Seni oli praktiliselt ainuke mee korjetaimede kirjeldamiseks kasutatav meetod õietolmu analüüs. Paraku tuvastab see vaid õietolmu andnud korjetaimed.

DNA-analüüs suudab tuvastada ka nektari- või lehemeetaimi. Lisaks sellele saab tuvastada elusolendite (seened, bakterid, lülijalgsed jt) DNA jälgi meest.

Paljud neist on olulised mesilaste ja taru tervisliku seisundi hindamisel.

Kas mee DNA uuringutega on avastatud Eesti mees võltsinguid?

Eesti mesinike jaoks kõige murettekitavam tundub olevat mee geograafilise päritolu võltsimine – mõne teise riigi odavama hinnaga ostetud mee müümine Eesti mee pähe. Praegu mee geograafilise päritolu tuvastamiseks kasutatavad meetodid tuginevad mees sisalduva õietolmutaimede kirjeldamisele ja selle abil mee päritolupiirkonna ennustamisele.

Meie väljatöötatavad DNA-põhised meetodid kasutavad kogu mees sisalduva DNA informatsiooni ning pakuvad uusi võimalusi mee kirjeldamiseks. Loodetavasti aitavad need vähendada meeturul esinevaid võltsinguid.

Seni kogutud meeproovide puhul näeme, et ka ehtne Eesti mesi võib olla väga erinev: vedel või kristalliseerunud, tume või hele, peene- või jämedateraline,

tugevama või mahedama maitsega, ning ainult välimuse või maitse alusel võltsinguid tuvastada või kvaliteeti hinnata ei saa.

Hiljuti andis põllumajandus- ja toiduamet (PTA) teada, et Eesti meest võõrsuhkruid ei leitud, küll aga välismaa meest. Kas nende võltsingute tuvastamisel kasutati juba teie meetodit?

DNA uuringut neile proovidele ei tehtud, ent PTA uuringu tulemused on kooskõlas meie kogemusega. Oleme kogunud ja analüüsinud 43 meeproovi Eesti poelettidelt ja tulemused näitavad samuti, et eelkõige on madalama DNA kvaliteediga Eestis müüdav välismaa mesi. Üks supilusikatäis värsket töötlemata mett sisaldab 4–20 mikrogrammi DNAd. Mees sisalduva DNA kogus ja kvaliteet peegeldab ka mee töötluse ja lahjendamise mõju. Lagunenud DNA meeproovis viitab, et ka kõik teised biomolekulid on töötluse käigus hävinud ning meest on saanud vaid magus mass. DNA väga madal kogus mees viitab mee liigsele töötlusele (nt ülemäärasele kuumutamisele) või meele mitteomastele lisanditele (nt siirup).

Meie analüüsitud 22 Eesti poelettidel müüdavatest ja välismaa päritolu metest kümnel oli DNA kogus või kvaliteet normaalväärtusest madalam. Eesti päritolu mee DNA kvaliteet oli seevastu väga hea.

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDIS 3

Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022 ♦ Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

Tänavusel viljelusvõistlusel on tähelepanu all efektiivsus

Viljelusvõistlus

Viljelusvõistlus 2022 TÄNAVU TOIMUB 18. VILJELUSVÕISTLUS. OODATUD ON KÕIK KOMBAINIGA KORISTATAVAD KULTUURID. SELLEKS, ET OSALEDA

Viljelusvõistlus ootab põllumehi taas parima saagi kasvatamiseks kaasa lööma. Foto: Sven Arbet

VILJAKASVATUS ♦ Lähinädalatel on viimane aeg oma põllud üle vaadata ning registreerida parimad neist tänavusele, 18. viljelusvõistlusele.

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro arendusjuht

V

iljelusvõistlus on Eesti taimekasvatuses saanud oma kindla koha ja teatud määral on meie põldudel toodetud mahud suurenenud ka tänu sellele.

Uued kogemused, tooted, tehnoloogiad ja maailma parimad arengud on jõudnud meie põllumeesteni väga kiirelt ning nii on ka meie areng olnud muljetavaldav.

Kui meie kultuuride struktuur ja tehnoloogiad oleks olnud sellised nagu paarkümmend aastat tagasi, lõppenuks eelmine põuane hooaeg täieliku katastroofiga.

Nüüdseks olime taliviljade osa-

tähtsuse viinud suhteliselt suureks, võtnud kasutusele järjest paremad sordid ning taimi toetavad agrotehnikad, tänu millele suutsime mulluste põuaoludega halvimat vältida.

Viljelusvõistlus on arenenud koos põllumeestega. Kui alguses oli väga oluline proovida, millise saagi kasvatamiseks Eesti olud ja viljakasvatajad üldse suutelised on, siis järjest on lisandunud teisi olulisi näitajaid. Kõige varem hakkasime ära märkima ka tulukust. Sellele lisandus saagi kvaliteedile suurema tähelepanu pööramine ja viimastel aastatel ongi arvestus toimunud kolme näitaja kokkuvõttena.

Viimastel hooaegadel oleme üha enam hakanud vaatama oma jalge ette ja alla – mis toimub põllu mullas ning kuidas sealsed protsessid aitavad kaasa parima tulemuse saamisele. Viimasel kahel hooajal oleme võistluspõldudel teinud kaeveid ning hinnanud mulla omadusi.

Kaks aastat tagasi andsime esmakordselt välja mullasõbra tiitli, mille sai Vao Agro agronoom Kalle Margus. Tema odrapõllu mullas oli kõige aktiivsem vihmausside elutegevus, mis oli kogu ettevõtte oskusliku mullamajanduse tulemus.

Eelmisel aastal sai välja arvutatud kõikide võistluspõldude süsiniku jalajälg ning ka mullasõbra tiitli sidusime sellega. Väikseima süsiniku survega suutsid oma hernepõllul majan-

dada Setra Mõis ning nisupõllul Väätsa Agro. Võistluspõldude mulla uurimisega läheme edasi ka tänavu.

Kuna loomakasvatajatel on tekkinud suured probleemid proteiinsöödaga, ootame tänavu võistlema võimalikult palju oaja hernekasvatajaid, et ka nende kultuuride parimaid viljelusvõtteid teistele edasi anda.

Sel aastal tuleb võimalikult täpselt arvestada ka väetiste efektiivsust – kui hinnad on kõrged, muutub üha olulisemaks, mitu ühikut saaki kasvatatakse ühe väetiseühiku kohta. Ja mida kallimad on ostetavad taimetoitained, seda tähtsamaks muutub ka efektiivne taimekaitse. Viljakasvatajate sellekohased võtted ja nipid on plaanis hooaja lõpul samuti esile tuua.

• Valige välja 2–3 oma parimat põldu, mille pindala on vähemalt 10 hektarit.

• Registreeruge hiljemalt 10. juuniks aadressil https://eagro.co/viljelusvoistlus • Võistluspõlde külastatakse juulis-augustis.

• Tulemusi aitavad selgitada eksperdid, teadurid ja konsulendid.

• Võitjad selguvad kolme näitaja – saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi kokkuvõttes.

• Kuna vaja läheb proteiinsööta, ootame võistlustele senisest enam oa- ja hernekasvatajaid.

• Oluline on põllu CO2 jalajälg, mille põhjal hooaja lõpul antakse välja mullasõbra auhind.

• Arvestades turuolukorda, tõstame esile innovaatilisi ja keskkonnasõbralikke põllumehi, kes kõige efektiivsemalt majandades saavad kasutatud väetise koguse kohta suurima enamsaagi.

• Tulemusi ja kogemusi tutvustatakse lõpukonverentsil 25. novembril.

KULUD KONTROLLI ALLA! KASUTA TOPCONI PÕLLUMAJANDUSPLATVORMI!

• ISOBUS terminalid • Automaatroolisüsteemid • Põlluhaldustarkvara

info@smartfield.ee - www.smartfield.ee - +372 53 417 196

4 LOOMAKASVATUS

Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022

Paradoks: kahjuks ei tõuse Eestis lehmade hulk võrdväärselt väljalüpsiga

TIPPKARJAD ♦ Iga aastaga saab selgemaks tõsiasi, et kirjud lehmad annavad rohkem piima, punased aga on paremad rasva- ja valgu­ toodangu poolest.

TANEL BULITKO

ETKÜ juhatuse esimees

J

õudluskontrolli all oli aastavahetuse seisuga 80 689 piimalehma. Jõudluskontrollialuste piimalehmade hulk kahanes mullu 336 lehma võrra.

Eesti keskmine piimatoodang lehma kohta oli mullu 10 484 kilo ja suurenes aastaga 84 kg võrra.

Holsteinid tootsid 10 761 kg piima ning toodang suurenes 84 kilo võrra. Punast tõugu lehmade toodang oli eelmisel aastal 9117 kg.

Kahe Eestis kasvatatava suurima piimatõu toodangu erinevus oli 1644 kg holsteinide kasuks, samas piima rasva- ja valgusisaldus on kõrgem punasel tõul.

Punane lehm annab head kuivainet Punaseid lehmi on Eestis pisut üle kümne tuhande. Enim punast tõugu lehmi oli Viljandi(1576), Valga- (1218) ja Jõgevamaa (1040) karjades.

Suurimad punase tõu tippkarjad on Laatre AS (866 lehma), Sadala Piima OÜ (646) ja OÜ Kõpu PM (505). Väiksemaid karju on kokku 37. Keskmine punast tõugu lehmade arv tippkarjades oli 136.

Tippkarjade väljalüpsid jäid vahemikku 8428–12 686 kg.

Kolmes karjas – Kõljala POÜ, Valjala POÜ ja OÜ Kõpu PM – tootsid punast tõugu lehmad aastas üle 12 tonni piima. Neis kolmes karjas oli ka aastane rasva ja valgu summa üle 900 kg.

Artikli autor Tanel Bulitko selgitab igal aastal jõudluskontrolli, tõuloomakasvatajate ühistu spetsialistide ja looma­ kasvatajatega välja parimad lehmad ning karjad.

Foto: Raivo Tasso

Piima rasvasisalduse järgi olid parimad eesti punast tõugu karjad OÜ Varudi Mõis (4,43), Rauni POÜ (4,34) ja OÜ Paala (4,32).

Kokku oli 30 karjas rasvaprotsent üle nelja. Ka piimavalgusisaldus on punast tõugu karjades silmapaistev. Parimad olid OÜ Karinu PM (3,63), Revino Farmingu OÜ (3,62), Rauni POÜ (3,60) ja OÜ Sadala Piim (3,60).

Kõige enam piimarasva kilogramme tootsid OÜ Kõpu PM (509), Kõljala POÜ (499), OÜ Härjanurme Mõis (484) ja Valjala POÜ (484) punast tõugu lehmad. Parimad karjad valgutoodangu arvestuses olid Kõljala POÜ (449), Valjala POÜ (436) ja OÜ Kõpu PM (420).

Võrreldes 2020. aastaga, oli eesti punase tõu tippkarjades piimatoodang suurenenud 31 kar-

jas ja vähenenud 19 karjas. Enim oli aastaga toodang suurenenud OÜ Saimre (1139), Peri Põllumajandusliku ASi (1108) ja ASi Aravete Agro (1047) karjades.

Lehmade arv suurenes kõige rohkem Peri Põllumajanduslikus ASis (58), OÜs Sadala Piim (42) ja Karja osaühingus (18).

Holstein hoiab piimatoodangu taset Mustakirju karja kasvatajaid oli edetabelis 13 maakonnast, kokku 26 458 lehmaga. Arvuliselt enim kasvatajaid oli Lääne-Viru (9), Järva (7), Pärnu (5) ja Saare (5) maakondades.

Enim holsteini tõugu lehmi oli edetabelis esindatud Järva (7462), Pärnu (3705) ja LääneVirumaa (3192) karjades. Suurimad holsteini tippkarjad on

Väätsa Agros (2394), OÜs Estonia (2067) ja Halingas (1692). Üle tuhande holsteini lehma oli karjas kuuel ettevõttel ja 500–1000 lehma 13 ettevõttel.

Keskmine holsteini tõugu lehmade arv tippkarjades oli mulluses edetabelis 529.

Piimatoodangult olid tippkarjade väljalüpsid 11 394 ja 13 635 kilo vahel. Üheksas karjas tootsid holsteini tõugu lehmad mullu üle 13 tonni piima.

Neist parimad olid OÜ Kaiu LT (13 635), OÜ Tinni (13 580) ja AS Vändra (13 383). Lisaks 18 karjas üle 12 tonni ja 23 karjas üle 11 tonni piima.

Kokkuvõttes kuuluvad Eesti lehmad maailma paremikku.

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS PROJEKTID BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS Baltic Vianco Trading OÜ Sänna küla, Rõuge vald, 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228, info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

Piima kuivaine kogutoodangult oli viieteistkümnes karjas rasva- ja valgusumma üle 900 kg. Kolm parimat kuivaine toodangult olid OÜ Kõpu PM (983), Kõljala POÜ (964) ja Peri Põllumajanduslik AS (959).

Piima rasvasisalduse järgi olid parimad holsteini karjad Kabala Agros (4,21), Härjanurme Mõisas (4,19) ja Vetiku Suurtalus (4,13). Piimavalgusisalduse poolest olid parimad karjad Valjala POÜs (3,60), Kõljala POÜs (3,58) ja OÜs Jerwer (3,52).

Võrreldes 2020. aastaga, oli holsteini tõu tippkarjades piimatoodang suurenenud 46 karjas ja vähenenud neljateistkümnes karjas. Enim oli aastaga toodang suurenenud Luige Farmeris (2271), Dineri OÜs (1354) ja OÜs Jerwer (1194). Leh-

made arv suurenes kõige rohkem OÜ Estonia (259), OÜ Hekva (163) ja OÜ Eikla Agro (147) karjades.

Mõlema tõu edetabelis on esindatud 14 ettevõtte karjad.

Piimatoodangult on tõugudevaheline suurim erinevus holsteini tõu kasuks Peri Põllumajanduslikus aktsiaseltsis (2262), OÜs Hekva (2161) ja OÜs Heseka (1938).

Piimarasva ja -valgusisalduse poolest on kõrgemad näitajad eesti punasel tõul.

Kokkuvõttes kuuluvad Eesti lehmad piimatoodangu poolest maailma paremikku. Üha enam on hakatud aga toodangu kõrval jälgima ka piima kuivainesisaldust. Eks järgnevad aastad näitavad, kuhu poole meie piimatootmine kaldub.

5

Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022 ♦ Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

PARIMAD

Holsteini tõu tippkarjad

Nimi OÜ Kaiu LT OÜ Tinni AS Vändra Peri PM AS OÜ Vändra Vara OÜ Kõpu PM Miiaste PM AS Torma POÜ Kõljala POÜ OÜ Männiku Piim OÜ Põlva Agro AS Väätsa Agro AS Tartu Agro Väimela POÜ OÜ Kaisma OÜ Kesa-Agro Valjala POÜ OÜ Luige Farmer OÜ Aaspere Agro OÜ Härjanurme Mõis OÜ Paistevälja Nopri Talu AS Krootuse Agro Lagendi OÜ Kabala Agro OÜ OÜ Nigula Piim OÜ Hummuli Agro Kärla Põllumajandusühistu OÜ Halinga AS Adavere Agro JK Otsa Talu OÜ OÜ Jerwer OÜ Suurekivi Kaska-Luiga OÜ AS Peetri Põld Ja Piim OÜ Vetiku Suurtalu OÜ Estonia Diner OÜ OÜ Eikla Agro OÜ Haljava OÜ Ranna Farm AT & MK OÜ OÜ Hekva Ülejõe Piim OÜ OÜ Kohala Sf OÜ Vaeküla Suurtalu AS Risti Agro OÜ Metstaguse Agro OÜ Heseka OÜ Trovador

Maakond Rapla Tartu Pärnu Põlva Pärnu Viljandi Põlva Jõgeva Saare Tartu Põlva Järva Tartu Valga Pärnu Valga Saare Rapla Lääne-Viru Jõgeva Järva Võru Põlva Pärnu Järva Lääne Valga Saare Pärnu Jõgeva Lääne-Viru Viljandi Harju Põlva Järva Lääne-Viru Järva Lääne-Viru Saare Harju Tartu Põlva Saare Lääne-Viru Lääne-Viru Lääne-Viru Järva Järva Lääne-Viru Lääne-Viru

PARIMAD Lehmi 819 75 1338 643 117 124 185 518 645 367 1143 2394 969 256 499 315 187 73 497 1026 404 136 507 59 582 495 864 495 1692 525 447 35 231 446 879 379 2067 345 148 263 365 76 168 266 377 79 503 633 115 687

Piima, kg 13 635 13 580 13 383 13 352 13 296 13 198 13 171 13 146 13 072 12 867 12 703 12 613 12 589 12 528 12 370 12 313 12 312 12 291 12 283 12 269 12 259 12 238 12 165 12 109 12 039 12 023 12 010 11 985 11 926 11 925 11 857 11 830 11 811 11 802 11 779 11 769 11 691 11 691 11 680 11 633 11 619 11 604 11 564 11 551 11 543 11 540 11 493 11 430 11 398 11 394

Rasva, % 3,70 3,36 3,75 3,86 3,78 4,08 3,64 3,81 3,79 3,50 3,71 3,80 3,93 3,78 3,56 3,86 3,86 3,57 3,79 4,19 3,75 3,96 3,60 3,61 4,21 3,77 3,82 3,64 3,93 3,91 3,78 3,92 3,57 3,93 3,83 4,13 3,87 3,86 3,82 3,88 3,62 3,93 3,72 3,70 3,68 3,71 3,80 4,01 3,80 3,95

Valku, % 3,31 3,49 3,31 3,32 3,34 3,37 3,31 3,34 3,58 3,38 3,26 3,37 3,38 3,31 3,35 3,33 3,60 3,40 3,48 3,49 3,35 3,46 3,34 3,41 3,36 3,39 3,32 3,40 3,42 3,35 3,32 3,52 3,42 3,34 3,38 3,39 3,32 3,37 3,48 3,36 3,47 3,36 3,39 3,32 3,34 3,30 3,36 3,42 3,36 3,47

R+V, kg 956 931 945 959 946 983 916 940 964 886 886 905 921 888 855 885 919 857 894 942 870 908 844 850 912 860 858 843 877 865 841 880 826 858 850 886 840 845 852 842 824 846 822 810 811 809 823 849 816 845

Punase tõu tippkarjad

Nimi Kõljala POÜ Valjala POÜ OÜ Kõpu PM OÜ Härjanurme Mõis AS Tartu Agro OÜ Kesa-Agro Peri PM AS AS Krootuse Agro OÜ Jerwer AS Aravete Agro OÜ Tõntso Agro Nopri Talu Parduse Talu AT & MK OÜ OÜ Saimre Kaska-Luiga OÜ Paunvere Agro OÜ OÜ Saaremetsa OÜ Varudi Mõis OÜ Hurmi Agro OÜ Mangeni Pm Siilaku Agro OÜ AS Terrax OÜ Muraka Farm OÜ Kure Mõis OÜ Paala OÜ Voore Mõis Järvamaa KHK OÜ Karja AS Teedla Mõis OÜ Ratla OÜ Heseka OÜ Eerika Farm OÜ Hekva Salme POÜ Revino Farming OÜ OÜ Laekvere M OÜ Nukike Linnamäe Talu OÜ Sadala Piim Rauni POÜ Haamer Indrek Jurna Talu Puurmani PÜ Ekso Farmi OÜ AS Laatre Piim Palupera Põllud OÜ Muuga PM OÜ OÜ Loyde Kuuste Piim OÜ OÜ Karinu PM

Maakond Saare Saare Viljandi Jõgeva Tartu Valga Põlva Põlva Viljandi Järva Valga Võru Viljandi Põlva Viljandi Põlva Jõgeva Lääne-Viru Lääne-Viru Põlva Viljandi Võru Tartu Viljandi Tartu Viljandi Lääne-Viru Järva Saare Tartu Saare Lääne-Viru Tartu Saare Saare Ida-Viru Lääne-Viru Viljandi Viljandi Jõgeva Saare Saare Jõgeva Põlva Valga Tartu Lääne-Viru Võru Põlva Järva

Lehmi 73 106 505 60 312 105 154 23 198 29 247 64 96 25 26 219 303 24 21 139 105 31 67 122 154 391 22 48 255 56 108 27 20 104 115 28 38 35 98 646 133 108 31 110 866 116 30 143 31 22

Piima, kg 12 686 12 232 12 119 11 721 11 634 11 618 11 090 11 062 11 053 10 947 10 877 10 849 10 788 10 649 10 611 10 499 10 391 10 248 9 991 9 977 9 957 9 935 9 773 9 761 9 577 9 564 9 548 9 544 9 519 9 505 9 504 9 460 9 458 9 403 9 400 9 400 9 372 9 350 9 334 9 245 9 193 9 183 9 138 9 098 9 095 9 079 9 067 8 926 8 715 8 428

Rasva, % 3,93 3,96 4,20 4,13 4,07 4,05 4,01 3,72 3,95 4,01 3,97 4,13 3,97 4,05 3,97 4,10 4,07 3,81 4,43 4,02 4,00 4,14 3,71 4,01 3,77 4,32 4,16 4,06 4,01 3,81 4,05 4,08 3,88 3,91 4,18 3,83 4,06 3,99 3,88 3,93 4,34 4,30 3,78 4,10 4,15 4,15 4,03 3,85 3,78 4,21

Valku, % 3,54 3,56 3,47 3,47 3,49 3,46 3,45 3,40 3,58 3,54 3,50 3,57 3,34 3,51 3,45 3,49 3,53 3,40 3,51 3,48 3,51 3,56 3,41 3,47 3,49 3,54 3,48 3,50 3,56 3,48 3,59 3,54 3,56 3,58 3,34 3,62 3,55 3,39 3,35 3,60 3,60 3,54 3,43 3,47 3,54 3,57 3,55 3,59 3,41 3,63

R+V, kg 947 920 929 891 880 871 827 787 832 826 813 835 788 804 787 796 789 739 793 748 748 765 697 729 695 751 729 721 720 692 727 721 704 704 707 701 713 690 674 696 730 719 659 689 699 701 687 665 627 661

6 KÜLASKÄIK

Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee ♦ Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022

MALL RODIM: pool

sajandit Rahinge farmis

SÜDAMEGA LOOMADE JUURES ♦ Tartu Agro on aastaid püsinud Eesti tipp­kar­ja­de edetabelis ning teinud puhta töö vissikonkurssi­ del. Selle edu taga on kaks daami – Rahinge farmi juhataja Mall Rodim ja endine Vorbuse farmi juht Maie Mölder.

Esimene neist juhib Rahinge farmi kindla käega praegugi.

LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

M

all Rodim tähistas mullu 50. tööjuubelit ja 14. märtsil 70. juubelisünnipäeva. Maie Mölder tõmbus mõne aasta eest tagasi, kuid käib nüüd vanale sõbrannale-konkurendile vabu päevi andmas. Ega tal seda palju vaja teha ole, sest Mall hoiab ise oma farmil silma peal, olgu tööpäevad või nädalavahetus. “Ma ei tahagi kodus olla!” kinnitab ta. “Kui laudast midagi tahta, siis muudmoodi ei saa!”

Lehm käis lõssi joomas Mall Rodim on pärit Pärnumaalt Seljalt.

“Muidugi oli meil kodus lehm, punasekirju Mirka,” ütleb naine. “See lehm ei joonud üldse vett. Ema töötas Selja meiereis ja meie koppel oli kohe meierei taga. Vadakutünn seisis kopli väravas ja Mirka käis hoopis sellega maiustamas.”

Mall hakkas juba kümneaastasena lehma lüpsma: “Mind huvitas, kuidas piim sealt lehma seest välja tuleb. Algul ei saanud üldse kätte, aga hiljem tuli juba ludinal.”

Malle tegelik armastus olid noorpõlves hobused. Toril tegi Raigo Kollom lastele ratsutamistrenne, kus Mall aastaid käis. Kodus tal hobust ei olnud, küll aga kolhoosis. Nii tegid nad kahekesi koos ühe koolivennaga mitmel suvevaheajal kõik Selja kolhoosi hobureha nõudvad heinatööd ära.

Just hobuste pärast läks tüdruk ka Väimela sovhoostehnikumi veterinaarvelskriks õppima ja ratsutas seal ennast meistrikandidaadiks. “Oleksin meistriks ka saanud, aga kool lõppes enne ära,” naerab ta.

Kuidas pääseda suunamisest 1971. aastal tuli omaaegse tippmajandi Tartu Näidissovhoosi peazootehnik Enno Puusepp Väimelasse karjabrigadiri otsima.

Kuna Mall õppis väga hästi ja oli lisaks ka hea sportlane, soovitas direktor teda.

Kohe tekkis mure, kuidas pääseda suunamisest. Nõukogude ajal suunasid põllumajandusettevõtted noori õppima, et endale koolitatud spetsialiste saada. Mall oli suunatud Tihemetsast ja pidi pärast Väimela lõpetamist sinna vähemalt kolmeks aastaks tööle minema.

“Läksin Tartu näidisesse tööle ja leidsin sealt ühe vahva noormehe, kellega avaldused perekonnaseisuametisse viisime,” mee-

nutab Mall Rodim nõukogudeaegseid lugusid. “Abiellusime, sõitsime nelja hoburakendiga pidumajja ja pidasime maha uhke pulmapeo. Kõik teadsid, et abielu on sõlmitud töökoha pärast, aga toona oli sovhoosis vahva noor seltskond ja kõik nautisid pidu!

Selle tulemusena suunati noor spetsialist Tihemetsast Tartumaale ümber!”

Päris armastus saabus Malle ellu mõned aastad hiljem ja peres on kolm last. “Kui ma oleksin teadnud, et need lapsed nii hästi välja tulevad, oleksin kolm tükki veel teinud,” kuulutab naine uhkelt.

Noorem tütar Tiina käib ema jälgedes ja on loomakasvatusringkonnas tuntud. Ta on loomanäitustel korduvalt valitud parimaks loomaesitlejaks ning kolleegid peavad teda “lehmalausujaks”. Olgu lehm kui taltsutamatu tahes, Tiinale kuuletub ta ikka. Lisaks teeb ta ema farmis jõudluskontrolli assistendi tööd.

Vanem tütar Kaja elab ja töötab Soomes.

Pojal on aga nii suur tütar, et õpib maaülikoolis loomakasvatust ja käib nädalavahetustel vanaema farmis tööl. Ka temale on Mall loomaarmastuse edasi andnud.

Leukoosi likvideerimine Mallest sai Tartu Näidissovhoosis 19aastaselt farmibrigadir, kuna eelmine läks dekreeti. “Noore plikana sai küll joostud öösärgis lauta, sest brigadiri kohustus oli uksed lahti keerata ja jahud välja jagada,” on tal meeles. Eks algul vaatasid vanemad lüpsjad ülalt alla ka, aga see aeg sai üsna pea läbi.

Tartu Näidissovhoosil oli tol ajal kuus farmi. Piimatoodang hakkas tõusma juba 1980. aastatel, kuna näidissovhoosid said paremat tõumaterjali. Esialgu oli sovhoosis puhas punane kari. Siis aga tuli loomakasvatust suunama Tõnu Ojamaa, kes seadis eesmärgiks ülemineku veelgi tootlikumale mustakirjule karjale.

“Ostsime holsteini mullikaid ja lehmi Kehtnast, Võrumaalt, Järvamaalt. Suureks mureks said seropositiivse leukoosiproovi-

ga lehmad. See tähendab, et haigust ei olnud, kuid olemas olid antikehad. Positiivsed lehmad koondasime ühte lauta, terved teise.

Korra poolaastas tegime analüüse ja siis läksid puhta prooviga lehmad puhtasse lauta.

Nii saime iga aastaga laudatäie nakkusevabu lehmi. Suur töö oli!” meenutab Mall Rodim. “Õnneks sündisid positiivsetel lehmadel terved vasikad.”

Põllumajandusreformi käigus sai Tartu Näidissovhoosist AS Tartu Agro. Uue aastatuhande algul koondus ettevõtte piimakari kahte farmi – Vorbusele, mida juhatas Maie Mölder, ja Rahingesse, mida juhatas Mall Rodim. Mõlemad naised olid ettevõttes samal 1971. aastal tööd alustanud ja kõikidest loomakasvatuse raskustest koos läbi tulnud.

5 Rahinge farmi perenaisele Mall Rodimile pole ükski laudatöö võõras.

valiselt kulub mul kaks paagitäit bensiini kuus, siis silo ajal läheb kaks paagitäit nädalas,” toob ta võrdluse, lisades kiituse ka agronoomide aadressil, kes iga aastaga teevad Foto: Argo Ingver järjest parema silo. “Meie silo maitseb lehmadele ja säilib hästi. Lõpetasin just 2019. aasta silo söötmise,” ütleb ta kavala naeratusega.

Kui algul oli Vorbusel pigem mustakirju ja Rahinges punane kari, siis praegu on mõlemas karjas esindatud mõlemad tõud. Rahinges näeb palju TARTU AGRO AS ka punasekirjusid lehmi. “Mulle meeldivad punasekirjud lehmad,” tunnistab Mall.

Aretusega on juhataja tegel♦ 969 holsteini tõugu lehnud kogu aeg, tema on otsustama, piimatoodang 12,5 t, nud, milliseid pulle seemenduPidamine, söötmine ja aretus rasva- ja valgutoodang seks kasutada. Kolleegid ütle921 kg.

Need on kolm vaala, millel loomakasvatus vad, et tal on selleks hea silm ja ♦ 312 punast tõugu lehma, püsib. sisetunne. Pole harvad juhused, piimatoodang 11,6 t, Rahinge farmis on iga töö jaoks on oma kui Mall on teinud valiku katserasva- ja valgutoodang aeg ja koht ning igaüks teab, mida tegema pullide hulgast, kellel veel usal880 kg. peab. Mall tuleb hommikul kell kuus kodust dusväärset hulka tütreid polegi.

On läinud mõni aasta, ja Malle välja ja läheb lauta. Esimene töö on vasikate hooldamine, seejärel ravi ja seemendamivalitud pull on osutunud Eesti ne, siis algab hommikune lüps – nii see päev tipp-pulliks. Räägitakse, et Märjal, kus sperveerema läheb. mat jagatakse, küsitakse, mis pulli Rahinge Kui Vorbusele tuli uus laut juba 2003. võttis, ja tahetakse sedasama. aastal, siis Rahinge farm jõudis selleni aasVeel räägitakse, miks Rahinge farmis lehtal 2007. See ajavahe andis võimaluse mitmad hästi tiineks jäävad: et Mall tuleb igal te teha esimeste külmlautade hommikul lauta, käib söödavahes tiiru ära, vigu. Nii on Rahinge farmil hüüab “tule-tule” ja indlevad lehmad sätiMeie silo maitseb vad end talle sappa. seinad soojemad, õhutamilehmadele ja säilib seks ventilatsioonikorstnad Mall Rodimi kabineti sein on täis lehmahästi. Lõpetasin ning sõnniku viib välja trakkonkurssidelt võidetud rosette, au- ja tänukirtori asemel skreeper. Enamik ju. Edu näitustel tagab see, et püramiidi alus just 2019. aasta neist tüüpprojekti muudatuson lai – enamik lehmi ongi potentsiaalsed vissilo söötmise. test tuli Mallel välja võidelda, sid. Selleks aga, et sealt need õiged välja valiMALL RODIM et edaspidi oleks hea nii looda, on vaja head silma. “See loom paistab teismadel kui inimestel. te seast alati välja – silmanurgast märkad, et “Põhisööt peab olema väga hästi tehtud!” temas on midagi erilist,” räägib aretaja.

Mall Rodimi kohta öeldakse, et selle naitoob Mall Rodim esile järgmise tõe. Siloteo eel käib ta koos agronoomiga põllul ja kontse elu ongi laut ja lehmad: “Kui ta on murerollib kõik rohumaad üle, et teada, milline lik, närviline, siis las käib korra laudas ära ja materjal millisesse siloauku läheb. “Kui takõik on korras.”

2021 tulemused

Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022

REKLAAM 7

8 LOOMAKASVATUS

Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee ♦ Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022

Tulevikus koonduvad toidu-uuringud Tartusse ANALÜÜSID ♦ Kui praegu on toidusektorile osutatavad laboriteenused jaotatud mitme labori vahel, siis alates järgmise aasta 1. jaanuarist hakkab tööle uus ühendlabor. Selleks tärminiks lõpetatakse juriidiline ühendamine ning 2026. aastaks peaks valmima Tartu laborimaja.

URMAS KRUUSE maaeluminister

Ü

hendlabor moodustatakse veterinaar- ja toidulaboratooriumi, terviseameti terviseohutuslabori, Tartu labori, Kohtla-Järve labori ja Tallinna labori (välja arvatud nakkushaiguste labor) baasil ning see hakkab tegutsema maaeluministeeriumi haldusalas.

Riigi Kinnisvara AS teeb ettevalmistusi Tartu laborimaja loomiseks, mis plaani kohaselt valmib 2026. aastal. Tartu laborimaja valmimisega lõpetatakse amortiseerunud kinnisvara kasutamine ning vähendatakse kulutusi laborite kinnisvarale ja selle haldamisele. Lisaks on võimalik kokku hoida ühise jäätmekäitluse, tehnosüsteemide, inventari jm arvelt.

Praegused uuringud on killustatud Maaeluministeeriumi üks prioriteete on toiduohutus. Igal inimesel on õigus tarbida ohutut

malt kaasata. Lisaks on laborite ühendamisega võimalik teenuseid terviklikumalt arendada.

Ühendamine lõpetab dubleerimise Laborite ühendamine on põhjalikult läbi mõeldud. Laboreid ning nende pakutavaid teenuseid on analüüsitud juba alates 2016. aastast. Viimane analüüs valmis 2021. aasta veebruaris, seal on toodud välja mitu riigi laborite arendamisega seotud probleemi.

Analüüsi kohaselt puuduvad laboriteenuste arendamisel riiklikud eesmärgid ja ühetaoline rahastus. Kui laborid ühendada, tekib pikemas plaanis vähem asutusi – seeläbi on võimalik paremini koondada teenuste arenguks vajalikke ideid ja kujundada nende strateegilist arengut.

Välja on toodud, et ülesannete jaotus laborite vahel on ebaselge ning dubleeritakse üksteist.

Toidutarneahela laborianalüüside koondumine ühte asutusse

toitu ja riigi ülesanne on seda võimaldada. Head eeldused selleks on siis, kui toiduohutuse süsteem töötab ühtse tervikuna.

Maaeluministeeriumi valitsemisalas on toiduohutuse tagamine jaotatud selliselt, et õigusloomega tegeleb ministeerium, järelevalve tegevused on koondunud põllumajandus- ja toiduametisse ning riskide hindamine veterinaar- ja toidulaboratooriumisse.

Toidualased õigusnormid peavad tuginema teaduspõhisele riskide hindamisele ning riskihindamise üheks sisendiks on laboriuuringute käigus saadud andmed.

Praegu on toidutarneahela laboriteenused killustatud ja see pärsib nende kvaliteeti. Kui laboriteenused koondada Praegu on toidutarneahela ühte asutusse, paraneb laboriteenused killustatud nii teenuste kvaliteet kui ja see pärsib nende kvaliteeti. kättesaadavus.

Laborite ühendaKui laboriteenused koondada mise puhul saab ka laühte asutusse, siis paraneb boriseadmeid rohkem nii teenuste kvaliteet kasutada ning pädekui ka kättesaadavus. vat personali tõhusa-

Alates järgmisest aastast tehakse kõiki toiduga seotud analüüse ühes kohas. Foto: Argo Ingver

vähendab laboriteenuste dub­ leerimist.

Laborite ühinemine aitab lahendada infosüsteemidega seotud probleeme. Infosüsteemide arendamine vajab suuri investeeringuid. Praegu arendavad laborid paralleelselt sama valdkonna infosüsteeme. Laborite ühendamisel on võimalik kaotada paralleelsed arendused ja suunata raha ühise süsteemi arendamisele.

Uut asutust juhib asjatundjate nõukogu Labori ning asutuse ja valdkonna arengut asub koordineerima ministeeriumi juhtimisel tegutsev

laborite nõukogu. See on kolleegium, mis moodustati mõni aasta tagasi eesmärgiga leida investeeringuid laboriseadmete uuendamiseks ja võimalusi laborite ühendamiseks. Ühendlabori projekti käivitamiseks ja edasiseks juhtimiseks on vajalik, et praegusel laborite nõukogul oleks senisest suurem roll. See eeldab nõukogu õiguste, ressursside ja ülesannete laiendamist. Plaani kohaselt saab see nii ka olema. Lisaks laborite nõukogule hakkab ühendlabori juures tegutsema praktilise töökorraldusega tegelev ekspertkogu, mis koondab asutuste juhte.

Oluline on laborite ühendamise juures ka see, et ühendlabori loomine on osa riigireformist, mille üks eesmärke on sarnaste ülesannetega asutuste ja nende teenuste liitmine, et riigi töökorraldus ning teenused oleks kvaliteetsed ja tõhusad.

Kuigi ühendlabor moodustatakse mitme toidu- ja terviseohutuslabori koosseisu kuuluva labori baasil, hakkab see pakkuma keskseid teenuseid ka teistele riigi laboritele – Tervise Arengu Instituudi, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, ravimiameti ja taimekasvatuse instituudi laboritele.

TEHNIKA 9

Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022

BALTI TRAKTORITURG:

VÕRDLUS ♦ Leedu farmerite seas on endi­ selt hinnas Belaruss ning väiksema võimsus­ klassi traktorid, Eesti ja Läti põllutraktorite müüginumbrid on suurte masinate kasuks.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

T

raktorimüük Lätis ja Leedus jääb Eesti omaga samasse suurusjärku. Olemas on ka tipp-traktorimarkide müügifirmad. Põllumajanduspiirkondade suuremate teede ääres on näha nii Claasi (diiler Leedus Baltic Agro), John Deere’i (Dojus), CaseIH (Dotnuva Baltic) kui ka teiste Euroopa kaubamärkide esinduslikke esindusi.

Leedukas kasutab põllutöödel Belarussi Leedu enim müüdud ja ka enim kasutatav traktor on aga jätkuvalt Belaruss, mida märtsi viimasel nädalavahetusel oli päris palju näha veel metsatöödel, kuid vilkalt toimetasid nad juba ka põllul.

Leedu traktoriturg on omapärane sellegi tõttu, et lisaks uutele ja võimsatele leiab enim müüdud masinate seast ka selliseid marke, mida Eestisse on toodud väga harva ning uutena peaaegu üldse mitte. Valdavalt on tegu Euroopa ja Aasia väiksema võimsusklassi traktoritega – Renault, Steyr, Ursus jt, mis valdavalt jäävad n-ö Belarussi kategooriasse nii oma võimsuse kui muude parameetrite poolest.

Läti farmer sihib võimsat, Leedu oma väikest traktorit STATISTIKA Eesti kombainimüük on Balti riikide seas väikseim Mudel

Lätis põllutööd juba käivad. Nende enim müüdud traktorimark on Claas. Foto: Lii Sammler

ses või ettevõttes olla mitu, aga suurema järele puudub otsene vajadus.

Eesti Läti Leedu

Claas 41 47 55 New Holland 20 26 12 John Deere 16 6 15 Fendt 2 1 0 Case IH 1 5 1 Sampo 1 1 33 Deutz-Fahr 1 1 5 RSM 0 10 2 Massey Ferguson 0 1 22 Acros 0 1 1 Vector 0 1 0 Don 0 0 3 Dronini 0 0 3 Fortsch 0 0 2 Volvo BM AB 0 0 2 Kokku 82 100 156

Leedu enim müüdud traktor aastal 2021 oli Belaruss.

Foto: Ain Alvela

See on ka mõistetav, sest Leedu keskmine põllumajandustootja on väiksem kui Eesti oma, nii haritava põllupinna, farmides olevate loomade arvu kui ka ettevõtte majandusliku rahakäibe poolest.

Nii vajabki sealne põllumees eelkõige väikest, kuni 125 hj arendavat töölooma, kus pole kuigi palju elektroonikat ja mida on suhteliselt lihtne oma jõududega remontida. Neid traktoreid võib majapidami-

Populaarsust naudib Sampo kombain Kombainide puhul kehtib üldjoontes sama seaduspärasus – Claas ja New Holland on kõigis Balti riikides müüduimad masinad.

Mõnevõrra üllatav on Sampo tähelepanuväärne populaarsus leedukate seas. Ei oska sellele siinkohal muud põhjendust leida, kui et ju sealmail on siis Sampo kombainidel väga head müügimehed. Samas võib põhjus peituda ikka ja jälle Leedu

STATISTIKA Baltimaade suurim traktoriturg on Leedus Traktori mark

LEEDU MTZ/Belaruss John Deere Valtra Case IH Massey Ferguson Claas New Holland Deutz-Fahr Fendt Kubota LÄTI Claas Valtra John Deere Case IH New Holland Deutz-Fahr Fendt MTZ/Belaruss Massey Ferguson Kubota EESTI John Deere Valtra Fendt New Holland Claas Kubota Case IH Massey Ferguson Dong Feng Deutz-Fahr

Müük 2021 179 111 77 53 35 30 27 24 20 2 117 71 68 51 50 28 26 23 16 4 90 79 77 66 51 33 27 16 9 8

agrofirmade väiksuses – Sampo kombainid on väiksemad ja sobivadki rohkem just keskeltläbi kuni 500 hektari põllupinna koristamiseks.

agri teenused oü Lumevedu ja lükkamine Põllumajandusteenused Traktori rent koos juhiga

Karjääriveod

KÜSI HINNAPAKKUMIST! tel 5352 3304

10 PLATVORM

Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022

Kas seakasvatust annab veel päästa?

S

ealihatootjate olukorra teeb keeruliseks sealiha odav kokkuostuhind, samas kui söödavilja hinnad on tõusnud. Sektori ebastabiilsust suurendab asjaolu, et sealihaturg on Euroopas üks kõige vähem toetatud turgudest ning hinnad käivad sinusoidipidi üles-alla.

Viimase aja turgu on tugevalt mõjutanud SAK (sigade Aafrika katk), mille tõttu on kaugem eksport piiratud ning kohalikele turgudele paiskub järjest suuremaid koguseid odavat liha.

Millest võiks olla abi?

Foto: Sven Arbet

ÜHISTEGEVUS ♦ Pole teada, kas meie sealihatootjad saavad kunagi üle ühistegevuse hirmust ja ahvatlusest võtta headel aegadel maksimumi igaüks eraldi nurgas.

HENRI KASELO poliitik, SDE

Euroopa Liidu riigiabi reeglite järgi on sealihasektori toetamine piiratud ja kõne alla ei tule otsetoetused, vaid aretustoetused, turuarendustoetused, ühistegevuse toetused. Võib toetada ka ladustamist, kuid laos seisnud liha tuleb hiljem ikka ära müüa.

Probleemide lahendamist tuleb alustada tagant ette. See tähendab, et toota ja töödelda saab nii palju, kui suudetakse müüa kohe, või toota ladudesse ja siis müüa.

See, kui pikka aega kestab kriis, sõltub mastaabiefektist, mida annavad suuremate riikide kontsernid või suuremad ühistutele kuuluvad ettevõtted Skandinaavias, kel on suuremad varud, millega oma kahjumit katta.

Kõigepealt võiksime liikuda suurema valmistoodete realiseerimise suunas ja hakata tarbijaid harjutama mitte hoidma sea poolrümpa jõuludeks külmikus. See on muidugi äärmuslik võrdlus ning alles peaks jääma ka võimalus osta otse tootjalt kindlates kohtades ja kontrollitud värsket liha. Niisugune maalähedane müük on populaarne LääneEuroopas.

Enamik toodetud sealihast tuleks siiski pakendada ja teha toodeteks tööstustes.

Niisuguse mahuga tööstused, mis võtaksid vastu kogu meie tooraine ehk elussead, ei kuulu paraku meie tootjatele.

Tuleks koonduda ühistutesse Pärast Euroopa Liiduga liitumist oli Eesti kõige suurem elussigade eksportija ELis, seda hoolimata meie väiksusest. Ekspordihinnad ida poole olid kõrgemad kui lõpptoodangu valmistamisest saadav tulu. Kahjuks oli selline turg väga ebastabiilne ja on praeguseks hääbunud.

Nüüd on tootmismahud langenud tasemele, kus eksportijast on saanud importi-

Loodetavasti on meie allesjäänud seakasvatajad kriisidest õppinud ja koonduvad ühistusse, mille töötlemismaht suudab rahuldada kõigi liikmete vajadusi.

ja, kuid ikka ei suuda suur osa sealihasektorist tegeleda lõpptoodangu valmista­misega.

Hoolimata asjaolust, et riik ja EL toetavad ühistegevust, ei ole suudetud käiku lasta ühistulist tööstust, mis suudaks töödelda kõigi osanike toodangut. Tõusu- ja langusperioodid on vaheldunud kiiresti ning pole suudetud koos vastu pidada.

Näiteks Kanadas on moodustatud sihtotstarbelised fondid ühistegevuseks, mille abil tegelda ühiste probleemide lahendamisega tootmises, töötlemises, turustamises, aretuses jne. Sinna pidi panustama iga tootja igalt toodanguühikult ja sõltumata ühistusse kuulumisest. Kasu sellest oli nii suur, et keegi ei mõelnudki ühistusse mitte kuuluda!

Kui meie eraldiseisvad, ilma kindla sisendi ning väljundita sealihatootjad ei suuda teha sama, jääb vaid loota, et mõni suurem Skandinaavia ühistu nad oma liikmeks võtab enne nende turuväärtuse kadumist.

EL seisab tootja eest senisest enam Paistab, et ELi põllumajanduspoliitika aastateks 2023–2027 hakkab senisest enam seisma tarneahela esimese lüli ehk tootjate huvide eest, soodustades põllumajandustoodetele lisandväärtuste andmist ning toetades tootjate organiseerumist.

Loodetavasti on meie allesjäänud seakasvatajad kriisidest õppinud ja koonduvad ühistusse, mille töötlemismaht suudab rahuldada kõigi liikmete vajadusi, kasutades selleks targalt ELi pakutavat tuge.

Töökorras küttesüsteem tagab selle efektiivse töö, võimaldab säästa küttekuludelt ning laseb kütteperioodil muretum olla.

KÜTTESÜSTEEMI HOOLDUS

ESINDUSED

-10%

TALLINN

Härgmäe 22/6

PÄRNU

Paide mnt 7

POLLI

Pakkumine kehtib kuni: 30.04.2022

Küsi hooldust:

+372 5362 0222 S

VÕTA

ASTU ME V

TELL

IM

K VADE E K I US

toomas@cerbos.ee

Töökoja tee 4, Viljandimaa

www.cerbos.ee

11

Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022 ♦ Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

Tähtis on maitse HEA LIHA ♦ Iga sea üleskasvatamine toob 65–80 eurot kahjumit. Eluskaalus liha kokkuostu­ hind on madal. Statistika näitab, et ka liha söömine ei kasva, hoopis väheneb. Põhjus on olemas – lihal ei ole enam head maitset. ÜLO KALM

põllumajandusajakirjanik

P

oest ostetud liha on vintske, praadides pehmeks ei lähe; mahlasusest, mis jahutatud lihal peaks olema, pole enam midagi järel.

Kui liha on hulk aega külmutuses hoitud, siis üles sulatatud, külmletis kuivanud ja letile pandud, ei ole see enam värske ja kvaliteetne liha. Kui olid sellised lihapoed ja tururuumid, kuhu toodi terved jahutatud lihakehad ja liharaiuja raius sealt ostjale soovikohase tüki, oli see ka pannil hea.

Väga oluline on toidu kvaliteet. Minu silmis tähendab see maitset. Sealiha meeldiv maitse on minu maitsemeeles sellest ajast, kui me oma kodulaudas

sigu kasvatasime. Talupojatarkuse järgi pidi siga head toitu saama: jahu, kartulit, lõssi ja rohusööta. Oli hekseldi, millega rohtu peenestati. Hekseldamine oli minu üks lapsetöid.

Kurtmise kõrval tahaks kuulda meie seakasvatajatelt, mida nad teevad liha maitse, s.o kvaliteedi paremaks muutmiseks.

“Osooni” saate tegijad käisid Taani seafarmis. Sealnegi farmer andis sigadele rohujahu.

Eesmärk oli maheliha.

Vene aeg pärandas meile seavabrikud. Olime Vene riigi jaoks üks suur seavabrik. Võim vahetus, kuid vabrikud, s.o suurtootmine jäi. Sel puhul on kombinaadis tuhanded sead, kasutusel kallis ostetud jõusööt ja tööd mehhaniseeritud – seavabrikutes teeb suures osas tööd tehnika.

Foto: Shutterstock

“Kõige parem toiduaine on see, mis on kodu lähedal toodetud,” ütleb Anu Hellenurme. Õigesti ütleb. Sealiha tootmine võiks laieneda väiksemates farmides, kus söödavalikut saaks mitmekesistada ja minna üle maheliha tootmisele. Hellenurme sõnul ongi väljatöötamisel vastav kvaliteedikava. Oleks asjakohane, et riigi toetus hakkaks kvaliteetsema sealiha tootmisele kaasa aitama. Üks talupojatarkus on ühistegevus. Sea söötmise ja üleskasvatamisega võib maakodus hakkama saada nii mõnigi, aga kes tapatöö ära teeb? Vanasti olid külas kindlad mehed, kes lihunikutööd oskasid. Sellepärast peaksid olema ühistulised tapamajad, kus liha esmane töötlus ära tehtaks.

Mina küll usun, et talupojatarkused pole veel maalt lõplikult kadunud. Mis tähendab, et poeletile rivistatud lihatükkide reast saad valida koduse jahutatud maheliha, millest perenaine teeb maitsva karbonaadi.

2

TAIMEKAITSEPIHUSTID

Esthler OÜ | tel 506 2246 | pihustid@esthler.ee | www.esthler.ee

12 REKLAAM

Maamajandus nr 2 (101) 31. märts 2022

MULLAPÜKSID 2022 Registreeru eAgronom kutsub juba teist aastat põllumajandusettevõtteid osalema humoorikal, ent kasulikul võistlusel Mullapüksid 2022.

Jagame esimesele 100 kiiremale registreerujale taaskord puuvillased aluspüksid, et võtta meie mullastik ja selle tervis luubi alla.

Osale Registreeru aadressil https://eagronom.com/et/mullapuksid -2022/ hiljemalt 10. aprilliks.

Mata valged puuvillased aluspüksid aprillikuu jooksul.

Saada foto pükste matmisest .

Juuli esimese nädala jooksul kaeva püksid uuesti välja, lase neil kuivada, tee jäänustest foto ning kaalu jäänused ja saada meile ka sellest foto.

Kui sinu põllumullas on püksid kõige rohkem lagunenud, autasustame sind!

Võida auhindu Auhindadeks oleme välja pannud 2. generatsiooni SuperHands mullasensori koos integratisooniga, mulla pH-taseme mõõtmise komplekti ja penetromeetri, et mõõta mullastiku tihedust, ja palju muud.