Maamajandus (mai 2018)

ANNI ÕNNELEID

HERNES JA UBA

tulevad taas moodi

hoiavad noorena ning langetavad kaalu

ANNI ÕNNELEID

VÄIKETRAKTORID

LIHAVEISEID rohkem kui kunagi varem

AIN ALVELA

17. mai 2018 Nr 5 (68)

BIGBODY

TRANSPORTTÖÖDEKS Põllumajanduslikud haagised.

Kindel Saksa kvaliteet.

www.krampe.de

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tonis@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

• Lisakõrgendused

• Kuni kolm silda kandejõuga 34 tonni • Maht kuni 46,9 m3

www.agriland.ee

2 M A A M A J A N D U S l I N T E R V J U U JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Kui palju linde on liiga palju?

K

ui mullas või vees on toitainete jääke – näiteks lämmastik­ ku ja fosforit – liiga palju, räägitakse sellest kohe ja keegi ei kahtle, et nii ongi.

Pigem usutakse ja näidatak­ se näpuga põllumehe suunas.

Kui põllumehed selgitavad ja põhjendavad seda, et linde – näiteks hanesid või kurgi – on liiga palju ja need teevad suurt kahju, siis seda ei usu­ ta. Orni­to­loogid vastavad, ja seda nii trükimeedias kui raa­ diosaadetes, et linnurohkus on igati kasulik ning põlluha­ rijad südametud ja ihned loo­ duse vaenlased, kes näevad ainult oma rahakotti.

Jah, haned teevad põllu­ meeste rahakoti tõepoolest igal aastal tühjemaks. Sel ke­ vadel eriti. Esiteks sai talivil­ ja vihmase sügise tõttu vähem külvata kui tavaliselt, ja seda, mida on isegi vähe, hävitavad kevadel veel linnud. Ka oli talv soodne ning näiteks taliraps tuli lume alt välja ilusa ja tuge­ vana. Praeguseks on väga pal­ judel põldudel ilusast rapsi­ orasest järel vaid rootsud.

Head ornitoloogid, kui põl­ lumeeste töö hävitamine lin­ dude poolt ei ole teie jaoks ar­ gument, siis vaadake asja teise pilguga – oma tööpõllult.

Eelmisel nädalal nägin oma talinisupõllul kurba vaa­ temängu. Kiivitajad, meie armsad varased kevadekuu­ lutajad, lendasid põllu kohal ringi ja hüüdsid appi. Nimelt maandus põllul tohutu hulk hanesid, kes kiivitajad lendu peletasid. Niipea kui kiivitaja jalad maha sai panna, oli te­ mast kolm korda suurem hani kohal, ja väiksem-nõrgem taas lendu hirmutatud.

Kiivitajatel oli ka põhjust appi hüüda – on neil ju põllu­ pinnal pesad ja pesades mu­ nad. Kindlasti maitsevad need hanedele hästi. Kui mõne aas­ ta pärast selgub, et kiivitajate arv kahaneb, on selle põhjus hanede üleküllus ja mõttetu kaitsmine. Ülemäära palju on ka too­ nekurgesid. Siiani on mul sil­ me ees dramaatiline vaatepilt, kus toonekurg haaras kaelapi­ di noka vahele pisikese mus­ tas udusulis rukkiräägupoja, raputas teda seni, kuni linnu­ ke oli surnud ja kugistas alla.

Kõik, mida on liiga palju, muutub ohtlikuks. See käib ka lindude kohta ja selle ees ei tohi silmi sulgeda.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (68) 17. mai 2018

BAIERIMAA MINISTER: põllumees saab teha ainult majanduslikult põhjendatud otsuseid Kui Eestis tarbijad alles mõtlevad, kas eelistada odavat või tervislikku, kodu­maist ning mahedat toitu, siis Baieri­maa on tugevalt võtnud suuna tervis­ likkusele, kasutades selleks nii riiklikke programme, toetusi kui digilahendusi.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

S

aksa riik on Baieri Liidu­ maa digitaliseerimiseks eraldanud 3,5 miljardit eurot, millest kolman­ dik suunatakse põllumajandus­ se. Rahasüsti eesmärk põlluma­ janduses on parandada looma­ de heaolu, arendada keskkon­ nasäästlikke tootmisviise ning toota igati ohutut toitu.

Nii mitmestki eeskuju võtmist väärivast algatusest rääkis Maa­ majandusele Baierimaa põllu­ majandusministeeriumi kants­ ler Hubert Bittlmayer, kes oli üks aprillis peetud Agrofoorumi põ­ hiesinejaid. Ta on Baierimaa põl­ lumajanduse digitaliseerimise liider ja üles kasvanud farmis, mida praegu peab tema vend. nnn Kui palju on Baierimaal põllumehi, milline on keskmine talu suurus ja mis on põhitegevusalad?

Baierimaal on 103 000 talu­ nikku. Neist 60 protsenti on põ­ hikohaga farmerid ja ülejäänud osalise tööajaga. Farmi keskmine suurus on 35 ha, Saksamaa koh­ ta on see pigem väike. Kliimatin­ gimused on head, kuigi mõnes paigas pole piisavalt vett ning mägedes on talv pikk.

Meie piirkonna taludes on põ­ hitegevusala loomakasvatus, 60 protsenti on piimafarmereid. Ent meie põllumehed saavad ka häid nisu-, odra-, maisi- ning suhkru­ peedisaake.

Baierimaa on üks Euroopa kaunimaid turismipiirkondi. Kas see seab teie põllumeestele ka kõrgemad keskkonnanõuded?

Loomulikult kehtivad meil kõik Euroopa Liidu keskkonna­ nõuded, kuid lisaks sellele käib praegu avalik diskussioon, kui­ das parimal viisil harida maad, millist tootmissüsteemi kasuta­ da, kuidas säästa põhjavett, kasu­ tada glüfosaate ja hoida looma­ de tervist. Oluline on, et see ühis­ kondlik diskussioon ei läheks far­ meritest endist mööda, vaid põl­ lumehed ja nende tegevus oleks selle keskpunktis.

Näiteks tuleb läbi arutada see, et kui on parema loomade hea­ oluga farm ja farmer on teinud selleks suuri kulutusi, siis peab tarbija selle toodangu eest ka rohkem maksma. Kui selle eest rohkem ei maksta, pole see far­ meri jaoks aus mäng. Seepärast tuleb rääkida ja näidata tarbija­ tele, kuidas farmerid loomadele parema heaolu tagavad ja mida selle jaoks teevad; näidata, et neil on kõrgemad standardid kui USAs, Prantsusmaal jne.

Kui suur osa on Baierimaal mahepõllumajandusel?

Baieri Liidumaal on umbes 9000 mahefarmerit. Nende hulk kasvab igal aastal. On tugev riik­ lik programm farmeritele, kes ta­ havad üle minna orgaaniliseks, kuna meil ei toodeta mahetoi­ tu piisavalt. Turg on suurem kui toota jõutakse ning nii peame mahetooteid importima Aust­ riast ja teistest riikidest.

põllumees maksma, kui ta on mahetootjate organisatsioo­ ni liige. Muidu tuleb nõusta­ mise eest maksta 50 protsendi ulatuses.

Oluline on tarbijad mõistma panna, et nad peavad maksma rohkem, kui tahavad orgaanilist toodet. Näiteks saab tavatoot­ ja piima eest 30–33 senti liiter, mahepiima liitri eest makstakse 50 senti. Muidu ei lähe farmerid mahedaks üle – see pole kasulik, kui toodangu hinnad on turul sa­ mad mis tavatootjatel.

Kas looduskeskkond ja toiduohutus on peamised põhjused, miks Baierimaa soovib järjest enam võtta põllumajanduses kasutusele digilahendusi?

Kindlasti. Mullu alustasime suurt programmi Baierimaa digi­ taliseerimiseks. Usun, et infoteh­ noloogia muudab maailma lä­ himate kümnendite jooksul pal­ ju ja Baierimaa tahab selles olla eesliinil.

Programm hõlmab kogu Baie­ rimaad, ja selle maht on 3,5 mil­ jardit eurot aastateks 2018– 2022. Põllumajandusele on sel­ lest suunatud sada miljonit eu­ rot. Sellega luuakse tuhandeid uusi töökohti. Põllumajandus, metsandus ja toidutööstus on Baierimaal väga oluline.

Kui on parema loomade heaoluga farm ja farmer on teinud selleks suuri kulutusi, siis peab tarbija selle toodangu eest ka rohkem maksma.

Kui selle eest rohkem ei maksta, pole see farmeri jaoks aus mäng.

Hubert Bittlmayer Meil on uurimisprogrammid mahepõllumajanduse jaoks.

Teiseks peame andma enam haridust ökoloogilise põlluma­ janduse kohta nii tavakoolis kui põllumajanduskoolides.

Peame tegema rohkem ja pa­ remat turundust, tuues välja Baierimaa kohaliku toodangu ja mahetoodangu eeliseid.

Peame toetama seda, kui ta­ vatootja soovib üle minna mahe­ tootjaks. Praegu saavad mahe­ tootjad toetust 275 eurot hekta­ ri kohta. Edaspidi saavad nad esi­ mesel kahel aastal 350 €/ha, sest üleminekuperioodil ei saa nad veel küsida oma saaduste eest mahetoodangu hinda.

Kui farmer tahab minna üle orgaanilisele tootmisele, aita­ vad nõustajad teha majandus­ prognoose. Selle eest ei pea

LII SAMMLER

Millised on Baierimaal enim kasutatavad digilahendused ning mis põllumajanduse valdkonnas neid enim kasutatakse?

Need on olulised igas vald­ konnas. Näiteks on kõrge ITtase loomakasvatuses – farmide lüpsisüsteemides ja söötmissüs­ teemides. On väga head lahen­ dused viljakasvatuses; on spet­ siaalsed lahendused aianduse­ le... Soovime neid pakkuda kõi­ kidele põllumajanduse valdkon­ dadele.

Meile on olulised viis punkti: infrastruktuur, uuringud, hari­ dus, innovatsioon ja e-riik.

Soovime, et kiire, 3G ja 4G interneti võimalus oleks kõigil, ükskõik kui kaugel ta keskusest on. Praegu on see väga hea lin­ nades – Münchenis, Nürnbergis, aga maal peaks olema palju pa­

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee, 5344 4863

Hubert Bittlmayer ütles, et nemad tahavad jõuda digitaliseerimise eesliinile, kuid Eesti on seal juba praegu.

rem. Seepärast investeerime 1,5 miljardit infrastruktuuri.

Peame leidma, millised olek­ sid parimad lahendused just meie farmidele. Meil on 103 000 farmerit ja peame välja töötama just meile sobivad lahendused.

Peame põllumehi rohkem ha­ rima selles osas, kuidas nad saak­ sid kasumlikult töötada ja millist abi pakub selleks infotehnoloo­ gia. Seepärast on vaja rohkem IT-haridust.

Rohkem peaksime tegema ka e-riigi vallas: et farmer pääseks ligi olulistele suurandmetele ja saaks teha võimalikult palju ära interneti vahendusel. Meie ees­ märk on, et Baierimaal toimiks e-riik täielikult aastaks 2025.

Milliseid suurandmeid on juba praegu võimalik kasutada kõigil farmereil ja kuidas hoolitsetakse andmete turvalisuse eest?

On üllatav, kui julgelt Eesti inimesed on nõus andma oma andmeid kasutada riigile, regist­ ritesse, transpordikompaniide­ le. Saksamaa inimesed karda­ vad väga oma andmeid riigi kä­ sutusse anda, nad pole kaugeltki nii avatud kui eestlased. Oleme algatanud riigi tasemel diskus­ siooni, millised andmed võiksid olla avalikud, kes saaks juurde­ pääsu, kuidas andmeid kasuta­ da, kaitsta jne.

Olemas on vajalikud andmed eurotoetuste kohta, kuna seda nõuavad Euroopa Liidu seadu­ sed. Paljud andmed on ka riigi tasandil olemas eraldi registri­ tes, aga registritevahelist koos­ tööd ei ole.

Parema meelega kui avalikku kasutusse, annavad põllumehed oma andmeid farmerite ühistu­

tele, nõustamiskeskustele jne.

Meie IT-arengu programm on sa­ muti suunatud farmerite ühistu­ tele ja nõustamiskeskustele, mil­ le kaudu saaksid abi võimalikult paljud farmerid.

Mida konkreetselt farmer tänu sellele programmile saab, mida ja kuidas toetate?

Sellest programmist toetatak­ se näiteks farmijuhtimise süstee­ mi loomist – kuidas farmi majan­ dada, millised on nõrgad kohad, kuidas neid ületada jne.

Teiseks keskendume kaasaeg­ setele masinatele ja seadmetele.

Saame toetada näiteks kaasaeg­ sete väetise- ja sõnnikulaoturite soetamist.

Baierimaal on palju väikesi farme, neil pole võimalik muret­ seda uusimaid seadmeid ja teh­ noloogiaid. Tahame, et ka väikes­ tel oleks juurdepääs kõrgtehno­ loogiale. Programm aitab soeta­ da IT-süsteeme ja tehnikat. Loo­ mulikult ei saa kõiki isiklikult toetada, seda saab teha farmeri­ te kooperatiivide kaudu.

Mõnele konkreetsele farmile on abi antud ka näiteks sööda­ roboti ostuks. Seda ei saa kollek­ tiivselt kasutada, sellepärast on säärane farm nagu näidisfarm, kus teised saavad tutvumas ja õp­ pimas käia.

Digitaliseerimine aitab ka arendada turundust. Näiteks on internetis olemas nn kohaliku toidu platvorm, kust saab hästi palju infot kohaliku toidu ja öko­ loogiliste tootjate kohta. Alusta­ tud on toidukauba internetimüü­ giga. Samuti on olemas spetsiaal­ ne netilehekülg restoranidele, kes sellisest toodangust huvita­ tud on.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

VILJELUSVÕISTLUS

Nr 5 (68) 17. mai 2018

l

M A A M A J A N D U S 3

VILJAKASVATAJAD, tuunige oma põllud ära, ja võistlema!

Viljelusvõistlus ootab ka sel aastal osalema nii endisi võistlejaid kui uusi huvilisi.

P

ärast seda saame teha valiku pakutud kultuu­ ride ja põldude vahel ning jaotada tööülesan­ ded ekspertidele ja kohtunike­ le. Nagu ikka, on võistluse ees­ märk, et oleks huvitav ja põnev.

Suurem kasu selgub tehtu ana­ lüüsil, kogemuste vahetamisel ja võrdlemisel.

Nii nagu viimasel kahel aastal, jätkame ka seekord kolmevõist­ lusena: saagikus + kvaliteet + tulukus. Viljelusvõistlusele kaa­ same senisest enam teadureid, et tehtust rohkem välja lugeda, analüüsida ja leida tehnoloogia, kus süsiniku- ja energiajalajäljed oleksid minimaalsed.

Traditsiooniliselt on kõige enam võistlejaid olnud talini­ su ja -rapsiga. Ootame kindlas­ ti registreerima ka teisi kultuure, mida seni on vähem olnud: põld­ hernes, põlduba, kaer jm ning ka maheviljelejaid oma põldudega.

Talivilju sai eelmisel sügisel külvata vähem kui sooviti ning võimalik, et tänavu tuleb erine­ valt mitmest eelmisest aastast konkurents taliviljade osas hõre­ dam. Need, mis külvatud, on aga

suhteliselt heas seisus. Ilmselt on rohkem konkureerima oodata suvivilju.

Mida veel teha, et võitjate hulka jõuda?

Kas tänavu võib tulla rekordsaa­ ke, see sõltub järgmisest kuust ajast: kas jätkub piisavalt mulla­ niiskust ega tule liigseid tempe­ ratuure, põuaperioode jne. Kui taimedele kõike elutegevuseks vajalikku õigel ajal oskuslikult pakkuda, on loota häid saake.

Taimed vajavad kasvu ajal li­ saks põhiväetistele boori. Boor mõjutab kõtrade moodustumist ja seemnete arvu kõtrades ning suu­ rendab seemnete õlisisaldust. Sa­ muti on oluline molübdeen, mis aitab reguleerida lämmastiku ai­ nevahetust. Lisaks võib taimede arengu soodustamiseks panna paagisegusse vajalikke toiteele­ mente sisaldavaid täiendväetisi.

Taliraps varsub praegu hoog­ salt, seega on õige aeg hakata mõtlema kasvu reguleerimisele.

Eelkõige peaksid sellele mõtle­ ma need, kellel on taliraps hõre­ daks jäänud – kas on olnud hiline külv, talvekahjustused või on ha­ ned liiga palju matti võtnud.

Kasvu reguleerimisega koos saab teha ka orasheina tõrjet.

Kõrrelistele umbrohtudele mõel­

dud tooted ei ole visuaalselt toi­ melt väga kiired, enamik neist mõjub kaks-kolm nädalat.

Hernekärsakas, kes meil üldi­ selt pole märkimisväärset kahju põhjustanud ja keda pole seetõttu ka aktiivselt tõrjutud, on viimastel aastatel liblikõieliste kasvupinda­ de suurenemise tõttu väga arvu­ kaks muutunud. Suure arvuku­ se korral võivad hernekärsakad tõusmed täiesti ära süüa. Hiljem munevad nad mulda ja munast koorunud vageltõugud toituvad juuremügaratel. Hinnake kah­ justuse ulatust visuaalselt – suure kahjustuse korral tuleks kärsakat tõrjuda. Parim aeg on päeval, sel ajal on mardikad aktiivselt mulla pinnal ja taimedel liikumas.

Taimed vahetavad infot Uuemad uuringud on näida­ nud, et taimed suhtlevad põllul omavahel nii juurte kui lehtede

Uuemad uuringud on näidanud, et taimed suhtlevad põllul omavahel nii juurte kui lehtede kaudu signaale edastades.

kaudu signaale edastades – et kas on oodata mingit ebasood­ sat olukorda või võib panustada maksimaalsele kasvule.

See tähendab, et kogu agro­ tehnika peab olema suunatud sellele, et põllul ei leviks paani­ ka konkureeriva umbrohu või kahjurite-haiguste tõttu ning oleks piisavalt ja tasakaalus­ tatult taimetoitaineid. Vunda­ ment edukale saagile pannakse just praegu: see, mitu pead taim välja arendab, mitu tera peas kasvab jne. Kõik järgnev sõltub sellest, kuidas taim ennast prae­ gu tunneb – milliseks saagiks ta prognoosib toitaineid jätkuma.

Viljelusvõistlus pakub head võimalust võrdluseks teiste maade parimate tootmispõldu­ de ja võistlustega.

Soomes on sellel aastal võist­ lus odra ja hernega. Inglismaal alustati põllukultuuride võist­ lusega YEN (Yield Enhancement Network – saagikuse suurenda­ mise võrgustik) teraviljadega aastal 2013, kaks aastat taga­ si liitusid rapsipõllud ning sel­ lel hooajal esmakordselt ka ro­ humaad. Hea on näha, et nii nagu meil, on ka teistes maades lisaks saagikusele hakatud hin­ dama kvaliteeti.

VILJAKASVATAJAD TAAS VÕISTLEMA! Maaleht, Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds ja MESi nõuandeteenistus kuulutavad välja 2018. aasta viljelusvõistluse, mis toimub juba 14. korda.

VÕISTLUSE EESMÄRK on leida ja jagada uusi teadmisi, ideid ja kogemusi. Võitjad selgitatakse saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse alusel.

SELLEKS, ET OSALEDA • Valige välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt 10 hektarit.

• Registreeruge 1. juuniks võistlusele kodulehel www.viljelusvoistlus. ee, meiliaadressil lii.sammler@maaleht.ee või oma konsulentide ja müügiesindajate kaudu.

• Registreerimisel andke teada põllumassiivi katastrinumber.

• Analüüsimiseks esitage põlluraamatu väljavõte ja kellel võimalus, ka kombaini saagikaart.

• Deklareerige kasvuperioodi lõpuks võistluspõllul tehtud kulutused.

• Võistluspõlde külastatakse juulis-augustis.

• Kohtunikeks ja ekspertideks on MESi nõuandeteenistuse konsu­ lendid, tulemusi aitavad analüüsida maaülikooli ja ETKI teadurid.

• Kohtunikud mõõdavad saagikuse ja võtavad mullaproovid koristuspäeval.

• Uuendusena tehakse võistluspõldude toiduviljast küpsetuspätsid.

• Tulemusi ja kogemusi tutvustatakse lõpuseminaril 28. novembril Eesti Maaülikoolis.

Võistlust ja lõpuseminari toetavad maaeluministeerium ja PRIA.

Maamajandus

HAAGISED

Loomaveo haagis

Laos erinevad haagised: - raskeveohaagis 20DL (vilja- ja raskete materjalide veoks) - erinevad viljaveo haagised: 12LD, 12T, 14T ja 16T.

Raskeveo haagis (sobib ka viljaveoks)

Tule järgi ja vii ära!

Kalvi Krebsbach Tel: 523 4802

www.sikeagri.ee

Marko Sahtel Tel: 5199 1274

Viljaveo haagis Vilja ümberlaadimise haagis

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (68) 17. mai 2018

Eurokatse selgitas välja kõige parem Kaunviljad – oad, herned, läätsed – turgutavad inimeste tervist, aitavad hoida tervislikku kehakaalu ja pidurdavad isegi vananemist.

N

õnda kasulikke taimi tuleb rohkem ja pare­ mini kasvatada. Ühes sellealases rahvusva­ helises uurimisprojektis Eurole­ gume osales ka Eesti Taimekas­ vatuse Instituut (ETKI). Projekt kestis kolm aastat, 2014–2017, ja selle juht oli Portugali teadla­ ne Eduard Rosa. Taimekasvatu­ se instituudi ülesanneteks pro­ jektis oli teha herne ja oa agro­ tehnilisi katseid ning mügarbak­ terite fikseerimise uurimusi.

Miks on kaunviljad nii tähtsad?

Kaunviljadel on palju inimese elule ja tervisele tähtsaid oma­ dusi. Näiteks sisaldavad nad kaht olulist kiutüüpi: üks, mis ai­ tab kontrollida veresuhkru taset, kontrollida isu ja alandada koles­ teroolitaset, ning teine, mis aitab leevendada kõhukinnisust ning võib kaitsta käärsoolevähi eest.

Kaunviljad sisaldavad um­ bes kaks korda enam valku kui tavalised köögiviljad. Samuti on kaunviljad rikkad oomega-3 rasvhapete poolest. Seetõttu on kaunviljad väärtuslikud relvad

MARGIT OLLE Eurolegume Eesti projektijuht

vananemise vastu. Kaunviljade söömine võib aidata piirata kort­ sude arengut ja stimuleerida na­ harakkude uuenemist.

Mügarbakterid elavad süm­ bioosis liblikõieliste taimedega, kelle juuremügarates nad seo­ vad õhust molekulaarse läm­ mastiku ning varustavad selle­ ga taime. Iseseisvalt mügarbak­ terid õhust lämmastikku omas­ tada ei suuda.

Kaunviljad mõjutavad ka mulla kvaliteeti. Nad rikastavad mulda lämmastikuga, suuren­

davad pinnase reserve orgaani­ lise ainega, stimuleerivad mulla bioloogilist aktiivsust ning pa­ randavad mulla struktuuri.

ANNI ÕNNELEID

O A J A H E R N E K AT S E

Mida tasub kasvatada SUURESEEMNELISTE PÕLDUBADE PARIMAD SORDID Katsetati järgmisi sorte: ‘Aqua Dulce’, ‘Ceres’, ‘Dzukstes’, Iras’, ‘Kutcanes’, ‘Puntula gaisas’, ‘Puntula tumsas’ ja ‘Zaigas’. Pari­ mateks sortideks, mille kasvatamist võib soovitada katse and­ mete põhjal, osutusid ‘Iras’ ja ‘Zaigas’, millel on lühike kasvuaeg ja suhteliselt kõrge saak.

Eesti imetaimed hernes ja uba Hernes on väga vana kultuur­ taim. Teda kasvatati juba kivi­ ajal. Algul kasvatati põldher­ nest. Esimesed sordid suurte ja heledate seemnetega olid põld­ herne mutatsioonid ja neid kas­ vatati algselt 1200. aasta paiku.

Eestis on esimesed andmed herne kasvatamise kohta pä­ rit XII sajandist. Herne aretust alustas Jõgeval Julius Aamisepp juba 1921. aastal. Hernes on suure toiteväärtusega köögivili, mis kalorsuselt ületab teisi köö­ givilju poolteist kuni kaks korda.

Rohelistes terades on kuni kuus protsenti valku, 12–13% süsi­ vesikuid, millest suhkrute osa võib olla 2–6%; samuti rasvu, kest- ja mineraalaineid. Vitamii­ nidest on aedhernes kõige roh­ kem C-vitamiini, 20–35%, ning mõningal määral A-pro-, B1-, B2ja PP-vitamiini.

Kaunviljad on väärtuslikud relvad vananemise vastu. Kaunviljade söömine võib aidata piirata kortsude arengut ja stimuleerida naharakkude uuenemist.

Nagu selgitas rahvusvaheline katse Eurolegume, aitavad herned püsida noore ja tervena.

Põlduba on vana kultuur­ taim, mis pärineb Vahemere maadest ja Põhja-Aafrikast, kus teda kasvatatakse rohkesti ka praegu. Teise päritolu keskuse­ na märgitakse Indiat.

Eestis on põlduba võrdlemisi levinud kaunvili. Toiduks tarvi­ tatakse nii poolvalminud kui ka valminud teri. Toiteväärtuselt on põlduba enam-vähem võrd­ ne aedherne ja -oaga, valgusisal­ dus on tal isegi mõnevõrra kõr­ gem. Noored poolvalminud te­ rad sisaldavad palju C-vitamii­ ni, peale selle karotiini, B1-, B2ja PP-vitamiini. Kalorsuselt üle­ tab põlduba kartulit 3,5 ja kap­ sast 6 korda.

Mis aitab paremat hernesaaki kasvatada Euroopa Liidu rahastusega pro­ jektis Eurolegume oli osalevaid asutusi 18, enamikus teadusasu­

VÄIKESESEEMNELISTE PÕLDUBADE PARIMAD SORDID Katsetati järgmisi sorte: ‘Bauska’, ‘Favel’, ‘Fuego’, ‘Gloria’, Jõ­ geva’, ‘Lielplatones’, ‘Priekulu’ ja ‘Priekulu viltojas’. Parimaks sordiks, mida võib soovitada kasvatada, osutus katse andmete põhjal ‘Lielplatones’, millel on suhteliselt kõrge saak, kõrge pro­ teiinisisaldus ja hea haiguskindlus.

PÕLDHERNE PARIMAD SORDID Katsetati järgmisi sorte: ‘Bruno’, ‘Capella’, ‘Clara’, ‘Eesti kollane söödahernes’, ‘Hele’, ‘Kiir’, ‘Kirke’, ‘Leili’, ‘Looming’, ‘Mehis’, ‘Ra­ hel’, ‘Seko’ ja ‘Zaiga’. Parimateks sortideks, mida võib soovitada kasvatada, osutusid katse andmete põhjal ‘Kirke’, ‘Mehis’ ja ‘Ra­ hel’, millel on lühike õitsemisperiood ja suhteliselt kõrge saak.

Projekti Eurolegume rahastas EL 7RP grant nr 613781.

tused ja ülikoolid. Osalevaid rii­ ke oli kümme: Portugal, Ees­ ti, Läti, Albaania, Rootsi, His­ paania, Austria, Kreeka, Norra, Tšehhi.

Eurolegume projekt hõlmas eri valdkondade – mügarbak­ terite, sordiaretuse, agrotehni­ ka, toitumise, söötmise, toidu­ tehnoloogia, söödatehnoloogia ja turustamise – alaseid uurin­ guid, mis on suunatud herne ja

Edasimüüja: OÜ RODNAS www.rodnas.ee | tel 50 74 527

oa toiduks ning söödaks kasuta­ mise suurendamisele Euroopas.

Aretusalased uuringud hõl­ masid eri päritoluga potentsiaal­ se aretuse lähtematerjali geno­ tüpiseerimist ja fenotüpiseeri­ mist. Hinnati genotüüpide vas­ tupidavust abiootilistele stres­ sidele.

ETKIs 2014. aastal korral­ datud agrotehnika katses uuri­ ti efektiivsete mikroorganismi­

TAIME K A S VAT US

Nr 5 (68) 17. mai 2018

emad oa ja herne sordid

l

M A A M A J A N D U S 5

ERAKOGU

de ja ränihappe mõju põldher­ ne saagile ja selle kvaliteedile.

Tulemused katsest efektiivsete mikroorganismidega näitasid väga head mõju saagile ja sel­ le kvaliteedile, kuid antud kat­ ses võis tulemusi mõjutada mul­ dade erinevus variantide vahel.

Ränihappe mõju põldherne sor­ dile ‘Mehis’ oli oodatust väik­ sem, esines mõnede taime toi­ teelementide kõrgemaid sisal­ dusi, kuid saagis suuri erinevu­ si ei leitud.

Kasvatatakse ka lämmastikku

Katsed külvisenormide ja sortidega Katses olid järgmised sordid: ‘Bruno’ ja ‘Vitra’ Lätist, ‘Capel­ la’ ja ‘Clara’ Rootsist ning ‘Kir­ ke’ Eestist. Katses oli kaks külvi­ normi: 120 idanevat seemet m2 kohta ja 144 idanevat seemet m2 kohta.

Põldherne külvisenormi ja sordi katsete põhjal võib järel­ dada järgmist. Sort ‘Kirke’ oli kõige stabiilsema ja suhteliselt kõrge saagiga. Proteiinisisal­ dus oli kõrgeim sortidel ‘Bruno’, ‘Onward’ ja ‘Vitra’ ning mada­ laim sordil ‘Clara. Kõrgeim pro­ teiinisaak saadi sortidelt ‘Capel­ la’, ‘Clara’ ja ‘Kirke’. Sortidel ‘Ca­ pella’, ‘Clara’ ja ‘Kirke’ on ten­ dents kõrgema külvisenormiga saada kõrgemat proteiinisaaki.

Katsetati ka põldoa väikese­ seemnelisi sorte ‘Bauska’ (Läti),

di võrra ei mõjutanud oluliselt põldoa taimede saagikust, pro­ teiinisisaldust ja taimiku kõrgust.

Margit Olle tutvustab Eurolegume katseid.

‘Jõgeva’ (Eesti), ‘Gloria’ (Root­ si), ‘Julia’ (Rootsi) ja ‘Lielplato­ nes’ (Läti). Katses oli kaks kül­ vinormi: 30 idanevat seemet m2 kohta ja 36 idanevat seemet m2 kohta.

Põldoa külvisenormi ja sor­ di katsete põhjal võib järelda­ da järgmist. Sort mõjutab suu­ rel määral põldoa saaki ja toor­ proteiini sisaldust, vähemal mää­ ral taimede kõrgust. Uurimistöös

kasutatud külvisenormid ei mõ­ jutanud oluliselt põldoa taime­ de saagikust, proteiinisisaldust ja taimiku kõrgust.

Parim sort on ‘Gloria’, kuna annab suhteliselt stabiilset saaki

erinevates ilmastikuoludes, on kõige kõrgema proteiinisisaldu­ sega ja kõige madalama kasvuga sort. Parim külvisenorm oli 30 tera ruutmeetrile, kuna külvise­ normi suurendamine 20 protsen­

ETKIs tehti ka katseid, valimaks sobivaid mügarbakterite tüvesid, et toetada lämmastiku fikseeri­ mist. Selle tööülesandega tegele­ sid teadur Lea Narits ja noorem­ teadur Merili Toom.

Põldoaga tehtud katsete tu­ lemused näitasid, et kõige pare­ mad tulemused saadi variandist, kus kasutati koos mügarbakte­ reid ja mükoriisa seent. Saadi 5011 kg seemet hektari kohta.

(513 kg enamsaaki).

Proteiini- ja lämmastikusisal­ dus olid kõrgemad mügarbakte­ ri, mükoriisa seene ja lämmas­ tikuga variandis ning ka ainult mügarbakterite kasutamisel.

Põldkatsed hernega näitavad, et mügarbakterite variandis saa­ vutati oluliselt kõrgem saagikus – 4750 kg hektari kohta (208 kg enamsaaki).

Kõrgeim proteiinisisaldus oli mügarbakteritega variandis, oluliselt madalam oli mügarbak­ teri + arbuskulaarse mükoriisa seene ja mügarbakteri + arbus­ kulaarse mükoriisa seene + läm­ mastikuga variandis. Märkimis­ väärselt suurim lämmastikusisal­ dus mõõdeti ainult mügarbakte­ ri variandis.

Kosuta oma põllumulda kvaliteetse lubiväetisega!

Lisainfo saamiseks ja teenuse tellimiseks võta ühendust piirkondliku müügiesindajaga.

Agu Lepik, tel 509 7396 (Viljandi-, Jõgeva- ja Järvamaa)

Mart Toomsalu, tel 513 2955 (Harju-, Järva-, Rapla- ja Saaremaa)

Ahti Ahven, tel 513 9743 (Ida- ja Lääne-Virumaa)

Teet Tali, tel 507 1864 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa)

Diana Peedel, tel 5196 8277 (Tartu-, Valga- ja Põlvamaa)

Merje Kask, tel 5346 0805 (Lääne-, Saare- ja Hiiumaa)

Kristjan Kasearu, tel 501 9475 (Tartu- ja Põlvamaa)

Raimo Loorberg, tel 518 5044 (Viljandi- ja Järvamaa)

Sandra Hellat, tel 5388 5920 (Pärnu- ja Raplamaa)

Magnus Ott, tel 513 8322 (Lõuna-Eesti, Viru- ja Jõgevamaa)

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

V

aatamata nõuannetele ja muldade lupjamise aktiivsuse mõninga­ le suurenemisele, on olukord põllul põllumajandus­ uuringute keskuse värskete andmete järgi halb – muldade happesus ja vajadus lubiväetis­ te järele üha suureneb. Mulda­ de lupjamine on pikaajaline in­ vesteering mulda kui tootmise põhi­vahendisse. Lupjamine pa­ randab oluliselt mulla kvaliteeti.

Liiga happeline muld ei suuda taimi toita Mullad on väga erinevad ja nen­ del tuleb toimetada väga asja­ tundlikult. Osa muldi on juba tekkepõhiselt lubja(karbonaadi) vaesed, mis tähendab, et need mullad on happelised. Happeli­ sed mullad on huumusevaesed ning nende puhul väheneb veeja toitainete siduvus, samuti vä­ heneb taimedele vajalike toite­ elementide kättesaadavus.

Ainult pH järgi lubjatarvet määrates tuleb sageli ette mul­ dade üle- või alalupjamist. Üks olulisi mulla heaoluseisundi näi­ tajaid on kaltsiumisisaldus, mil­ lega arvestamine võimaldab lu­ biväetisi kasutada täpsemalt, vastavalt mulla vajadustele.

Kaltsium (Ca) on mullale sama tähtis kui inimesele – mõlemal tekivad kaltsiumipuudusel ter­ viseprobleemid.

VALLI LOIDE Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna vanemteadur

Happeline keskkond on sood­ ne kasvulava mitmetele haigust­ tekitavatele seentele nagu kap­ sanuutrile, mis kahjustab rist­ õielisi, fusarium’ide kahjustus teraviljadel mükotoksiinide näol võimendub happelistel mulda­ del veelgi.

Siinkohal tasub tähelepanelik olla otsekülvi tehnoloogia kasu­ tajatel. Orgaanilise aine kuhju­ misel ja lagunemisel mulla üle­ mises kihis tekib mitmesuguseid happeid, mis muudavad kaltsiu­ mivaesed mullad kergesti hap­ peliseks ja haigusetekitajatele soodsaks elukeskkonnaks. Kalt­ sium lahustub happelises mul­ las ja liigub sademete veega üle­ misest kihist alumisse, toimub Ca leostumine ja muld muutub happeliseks.

Mulla hapestumist põhjus­ tavad ka orgaanilise aine lagu­ nemisel tekkivad mitmesugu­ sed happed ja väetamisel kasu­ tatavad füsioloogiliselt hapud

Põldude lupjamine muutub järjest vajalikumaks.

lämmastikväetised nagu am­ mooniumnitraat, karbamiid ja eriti ammooniumsulfaat, mille 500 kg väetise hapestava mõju neutraliseerimiseks kulub ligi 600 kg lubiväetist.

Milline väetis neutraliseerib happe kõige paremini See, millist lubiväetist kasuta­ da, sõltub paljudest asjaoludest.

Kui varem kasutati ainult tolm­ jaid lubiväetisi, näiteks tolmpõ­ levkivituhka ja klinkritolmu, siis nüüd on lubiväetiste valik laiem ja omadustelt mitmekesisem.

Tolmjatele lubiväetistele on li­ sandunud lubja- ja dolokivi sõel­ med, biotuhad ja nende segud.

Neil kõigil on omad väärtused.

Neutraliseerimisvõime poo­ lest on lubjakivi sõelmed ja põ­ levkivituhk praktiliselt võrdsed, vastavalt 95–99% ja 97–98% CaCO3 ning lubjatarbe seisuko­ hast kulub neid ühepalju. Bio­ tuhkade neutraliseerimisvõime on märgatavalt väiksem ja neid on otstarbekas kasutada täien­ dava osana.

Peentolmjas põlevkivituhk on kiiretoimeline, kuid selle kerges­ ti lahustuvuse tõttu on seal si­ salduvate toitainete kaod suu­ red, mistõttu on neid soovitatav kasutada väiksemates kogustes ning tihemini. See võimaldab efektiivsemalt ära kasutada lu­ biväetises leiduvaid taimedele

Kaltsium on mullale sama tähtis kui inimesele – mõlemal tekivad kaltsiumipuudusel terviseprobleemid.

vajalikke toiteelemente nagu näiteks väävel.

Tolmpõlevkivituhaga mulda viidav väävlikogus on sageli tai­ mede vajadusest oluliselt suurem (3 t/ha = 50–60 kg SO3/ha), mis on ressursi raiskamine. Samuti võib lubjatarbe suuremate (>3 t CaCO3/ha) normide korral põ­ levkivituhaga lupjamisel mulla pH kaltsiumi kiire lahustuvuse tõttu tõusta liiga kõrgeks, muu­ tes mulla reaktsiooni leeliseliseks ja enamikule taimedele ebasood­ saks, eriti kasvu algul.

Jämedama fraktsiooniga lubi­ väetised, näiteks lubjakivi sõel­ med, on aga rahulikuma ja pi­ kema toimeajaga ega ei allu nii kergesti leostumisele ning see­ tõttu sobivad hästi kasutamiseks suurema (>3 t/ha) lubjatarbega muldadel. Et lubjakivi sõelmete esmane toime oleks kiirem, siis on soovitatav, et see sisaldaks peent fraktsiooni sellises kogu­ ses, mis annab reaktiivsuse näi­ tajaks vähemalt 30%.

Ka lubjakivi hulka segatava dolokivi puhul tuleks arvestada selle peensusastet. Magneesiu­ mivajaduse rahuldamiseks on soovitatud kogused antud pee­ neks jahvatatud dolokivi alusel, jämefraktsioonilise materjali kor­ ral võivad need kogused aeglase­ ma lahustuvuse tõttu olla oluli­ selt suuremad.

Kuna igal lubjaliigil on ena­ masti lisaväärtus mõne taimetoi­ teelemendi näol nagu magnee­ sium, kaalium, väävel jm, siis parima tulemuse annab nende omavaheline kombineerimine: kas kasutades eri lubiväetisi va­ heldumisi või nende segusid. Ülevaate lubiväetiste omadus­ test ja mõjust annavad joonised ning tabel.

JOONIS 1

Väävlisisalduse dünaamika mullas pärast lupjamist väävlirikka tolmja lubiväetisega 90

80,7

80 70 60 mg/kg

Kogu lubjavajadus on Eesti põldudel 1,2–1,5 miljonit tonni, mis teeb aastaseks vajaduseks 240 000–300 000 tonni.

Läinud aastal jõudis lubiväetist põllule kõigest 50 000–60 000 tonni.

RAIVO TASSO

50

46,7

40

36,4

31,9

30 10

12,9

8,3

0

9. mai

12,1

25. mai 13. juuni

n 5 t/ha

n 1,5 t/ha

25,4

13,7

14,9

13,5

9,5

9,9

8,2

4. juuli

25. juuli 19. sept

n Kontroll

JOONIS 2

Eri lupjade mõju mullast elementide leostumisele 500

485

400

n Lupjamata n Põlevkivituhk n Lubjakivi, teraline n Lubjakivi, peen

360

300 205 204

200 100

88 29

0

Ca

49 54

SO4

60

80 24

K

43

Mg

TA B E L

Eri lubiväetiste mõju mullale Variant

Mulla näitajad pärast viie kuu möödumist lupjamisest pH P K Ca Mg SO4

Lupjamata 4,5 118 92 740 40 7 Lubjakivi, peen 6,1 119 87 1860 45 11 Lubjakivi, teraline 5,3 119 88 1170 40 8 Põlevkivituhk 6,4 108 105 1940 127 50

müük hooldus varuosad kogemused

Vaata pakkumisi: www.atammel.ee

25,5

20,5

20

mg/l

Põllud hüüavad lupjamise järele

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (68) 17. mai 2018

müük hooldus varuosad

TAIME K A S VAT US

Nr 5 (68) 17. mai 2018

Euroopa raha jagavate agentuuride (nende hulgas PRIA) töö põllu­ majandus­toetustega on ressursi­mahukas.

Euroopa Komisjon on seadnud suuna selle võimalikult suureks automati­seerimiseks ja digitaliseerimi­seks.

l

M A A M A J A N D U S 7 KARLI SAUL

Tulevik: PRIA kontroll enam põllule ei tule

AHTI BLEIVE PRIA peadirektori asetäitja

D

igitaliseerimise all mõeldakse andmete ja tehnoloogiate omava­ helist liidestamist. Ees­ märk on saada efektiivseid tööva­ hendeid, mis aitavad säästa töö­ jõudu ja aega, saavutada kõrge­ mat tootlikkust, vältida dubleeri­ vaid tegevusi ning eksimusi. Nii ütles taimekasvataja Ivo Eenpalu teraviljafoorumil.

Digitaliseerimine puudutab ka toetusi, mida PRIA vahen­ dab Euroopa Liidu ühisest ra­ hakotist. Iga toetusega kaasneb hulk reegleid, mille järgimist on PRIA-l makseagentuurina kohus­ tus kontrollida.

Taotluste menetlemine ja kontroll ning põldude registri pi­ damine on kõigis liikmesriikides ressursimahukas tegevus. Euroo­ pa Komisjon on seadnud suuna selle lihtsustamiseks ja võima­ likult suureks automatiseerimi­ seks. See peaks paljusid toimin­ guid lihtsustama ja tooma nii toe­ tuste menetlejatele kui ka taotle­ jatele kokkuhoidu.

E-PRIA asendab paberdokumente PRIA-l on üle 50 000 klien­ di. Meie põllumassiivide regist­ ris on üle 900 000 hektari põl­ lumajandusmaad, mis asuvad ca 160 000 põllumassiivil. Põllu­ massiivide register on ja jääb kõi­ ge olulisemaks komponendiks pindalatoetuste menetlemisel.

Sisuliselt on registri näol tegu ühe toetusaluste pindade jälgi­ mise vahendiga. Registri aluseks olevaid ortofotosid ja massiivide piire uuendatakse üle aasta ning Euroopa Komisjon kontrollib re­ gistri kvaliteeti regulaarselt.

saadud foto) annavad võimaluse jälgida biomassi muutumist ajas.

Rohumaa olukord selgub aegri­ dade piltide omavahelisel võrdle­ misel pikslite kaupa – selle võrd­ luse teeb ära SATIKAS. 2017. aastal oli selle arenduse käekäik avalikult näha PRIA vee­ bikaardil. Testisime eelmisel aas­ tal SATIKAt suurte andmemah­ tudega, tuvastasime vigu ja ka­ vandasime koostöös arendajate­ ga parandusi.

Kaardikiht näitab SATIKA abil tuvastatud niitmise ajavahemik­ ku. Kui SATIKA seire tulemus vii­ tab võimalikele probleemidele taotleja põllul, siis ei hakka PRIA selle info põhjal veel toetust vä­ hendama, vaid teeb vajadusel muul viisil lisakontrolli. Eelkõige on SATIKA abil saadav info abi­ vahendiks põllumehele oma töö­ de tegemisel ja PRIA-le kontroll­ valimi koostamisel.

Infotehnoloogia areneb – mis tuleb järgmiseks?

Seda, kuidas põllumees töötab, hakkab PRIA kontrollima taevast.

Enamik toetuste taotlejaid on kokku puutunud elektroonilise kliendiportaaliga e-PRIA, mida arendame alates 2006. aastast.

Esimesed e-teenused loodi põllu­ majandusloomade registri and­ mete esitamise ja loomatoetuste taotlemise jaoks, järgnesid pind­ alatoetused. Põllumehed ja loo­ mapidajad moodustavadki meie klientidest suurima sihtgrupi.

Hetkel on paralleelselt kasu­ tusel kaks e-PRIA portaali – nn vanas asub pindala- ja loomatoe­ tustega seonduv ning uues klien­ diregistri ja arengutoetuste toi­ mingud. Juba e-PRIA arendamist alustades seati eesmärgiks, et tu­ levikus toimuvad klientide jaoks kõik PRIAga seotud toimingud sajaprotsendiliselt e-PRIAs. Aasta-aastalt on selle eesmär­ gi poole liigutud. Mullu esita­ ti e-PRIA kaudu üle 92% looma­

toetuste ja pindalatoetuste taot­ lustest. Tänavu realiseerub täie­ lik üleminek e-PRIAs taotlemi­ sele looma- ja pindalatoetuste osas ning paberil taotlusi enam ei aktsepteerita. Samuti on mit­ me arengutoetuse taotlemine juba mõnda aega võimalik vaid e-PRIAs. Igal aastal on PRIA panusta­ nud e-toimingute mugavamaks muutmisse. Samal ajal, kui taot­ leja täidab taotlust, toimub hulk süsteemseid kontrolle, andmete ristkontrollid mitme andmekogu ja registriga. Kontrollimise käi­ gus saab taotleja teada võimali­

kest vigadest ja puudustest oma taotluses ning tal on võimalus need kohe parandada.

Kohapealse kontrolli asemele digimonitooring Pindalatoetuste kontroll ei piirdu administratiivse andmete kont­ rolliga, vaid vähemalt 5% iga meetme taotlejaist tuleb praegu kontrollida ka kohapeal. Kont­ roll hõlmab paljusid erineva kee­ rukusega nõudeid ja ka taotlus­ aluse pinna suurust ning piire.

See kõik on kulukas ja ressurssi­ nõudev.

Esimesed e-teenused loodi põllumajandusloomade registri andmete esitamise ja loomatoetuste taotlemise jaoks, järgnesid pindalatoetustega seotud teenused.

Tänavu muutis Euroopa Ko­ misjon määrust, mis annab liik­ mesriikidele võimaluse rakenda­ da 5% valimi asemel digitaalset monitoorimist, kasutades Sen­ tineli andmeid, orto- ja satelliit­ fotosid, geopositsioneeritud fo­ tosid, registreid jne. Eesmärk on kontrolli lihtsustamine ja maksi­ maalne automatiseerimine.

PRIA on sellise monitoorimis­ vahendi arendamisega alusta­ nud – juba paar aastat tagasi al­ gas projekt, mille käigus loodi sa­ telliitseirega rohumaade niitmise tuvastamise süsteem SATIKAS. Niitmise tuvastamiseks ka­ sutatakse Sentineli satelliitidelt saadud satelliitfotosid, mis või­ maldavad hinnata, kas ja millal on taotlusalune rohumaa niide­ tud. Kui niitmine toimub mitu korda, on ka see tuvastatav. Sen­ tinel 1 ja 2 aegread (igal nädalal

Pikemas perspektiivis on plaanis arendada ja kasutada SATIKAt li­ saks niitmisele ka kultuuride tu­ vastamiseks ja saagi koristamise tuvastamiseks.

Mitmed ELi liikmesriikide makseagentuurid teevad eel­ töid geopositsioneeritud fotode (GPF) kasutuselevõtuks.

GPFid võimaldaksid asenda­ da kohapealse kontrolli või järel­ kontrolli taotleja poolt kohapeal tehtud ja PRIA-le edastatud foto­ ga. See oleks mõnel juhul mõel­ dav lisaks otsetoetustele ka aren­ gutoetuste kontrolliks. Kui näi­ teks SATIKA abil ei saa nõuet lõ­ puni kontrollida, siis oleks taot­ lejal võimalus GPFi abil tõenda­ da tööde teostamist. Samuti on GPFide abil tõenäoliselt võimalik taotlejal anda lisainfot põllumas­ siivide piiride täpsustamiseks.

Tänavu algab Euroopa Komis­ joni algatatud projekt, mille raa­ mes kavandatakse töötada välja uus pindalatoetuste administree­ rimise ja kontrolli süsteem. Uue süsteemi loomisel on plaanis ka­ sutada ära kõik tehnilised uuen­ dused, mis võimaldavad toimin­ guid teha kohapealse kontrolli asemel monitoorimise ja kaug­ seire teel. Selle projekti läbivii­ miseks on ELi üheksa liikmesrii­ gi (nende hulgas ka Eesti) mak­ seagentuurid koostöös ülikooli­ de ja IT-ettevõtetega koostanud pakkumise. Otsus projekti läbi­ viija kohta tehakse juuliks ja töö­ dega alustatakse septembris.

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (68) 17. mai 2018

Esinduslik põllutehnika paraad B

Tšehhid on kõvad tehnikatootjad ning sellele kohaselt peetakse Brnos suurt põllumajandus- ja metsa­ tehnika väljanäitust Techagro, kus kohal olemist peavad tähtsaks kõik suuremad masinatootjad.

A

prillis peetud Tech­ agro ekspositsiooni­ pind oli juba mitu kuud enne messi toi­ mumist lõpuni välja müüdud ning tegu oli tõesti suurejoone­ lise tehnikanäitusega, kus lisaks üüratu paviljon ja ports välispin­ da metsandus- ja jahindusnäitu­ se Silva Regina päralt ning toi­ mus eraldi ka taastuvenergia­ mess Biomass.

Maamessiga harjununa Brno messi külastades torkas lisaks mastaapsusele silma tõsiasi, et tegu on tõesti tehnoloogilis­ te saavutuste ja uut tehnikat tutvustava näitusega, mida ei ole lastud minna laadaks. Sel­ lisel moel talusaaduste – juus­ tu, mee ja käsitööõlle – müüki nagu Maamessil, Brno näituse­ väljakul ja paviljonides ei kohta.

Enamiku messikülastajate ole­ kust ja näoilmest saab välja lu­ geda, et nad on tõelised farme­ rid, kes üht või teist konkreetset masinat vajavad ja tehnikauu­ distega kursis tahavad olla.

le välja positsiooni suurte põl­ lumajandustehnika firmade all­ hanketootjate seas. Suur osa oli neist oma väljapanekuga esin­ datud ka Techagro messil.

Messil välja pandud tehni­ kat vaadates sai selgeks, et väi­ ketootjate vajadustele kesken­ duvad mitte ainult väikesed et­ tevõtted, vaid ka üleilmse mai­ nega ettevõtete tootevalikusse lisandub üha enam väiksema­ mahuliste põllu- ja metsatööde tegemist võimaldavat tehnikat.

Kohalik tootja au sees AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Kuna Tšehhis, Slovakkias ja üldse Kesk-Euroopas on veel väga laialdaselt levinud talu­ põllundus, oli ka väljapane­ kute seas rohkesti esindatud väiksema ning keskmise põlluvõi metsafirma vajadusi arves­ tav tehnika. Selles vallas on ka Tšehhimaal endal olemas hulk edukaid tehaseid, mis pole veel maailmanimega kontsernide poolt üles ostetud, tegutsevad iseseisvalt, konkureerivad turul suurtega ning edendavad jõud­ salt selle maa piirkondlikku elu­ olu.

Lisaks tegutseb Tšehhis ja Slovakkias palju kohalikke et­ tevõtteid, mis võidelnud enda­

Nii oli kohalikest tootjatest Tech­ agrol esindatud väiketraktori­ te valmistaja Pavel Šalek, mille tootevalikusse kuuluvad nelja­ rattaveoga kuni 50 hj võimsust arendavad traktorid, mis koha­ like põllumeeste seas ülimalt po­ pulaarsed, aga leidnud viimastel aastatel koha ka Eesti farmides ja aiandusfirmades. Šaleki tehas asub Prostějovi linnas. Traktori­ tel kasutatakse Lamborghini ja Slavia mootoreid, aga väiketrak­

T E C H AG R O

Põllumajandusmess Brno messikeskuses

Näide Sloveenias toodetud põllutehnikast – väiketraktor AGT 860 on universaalne, sobides tööd rügama nii põllule, metsa kui linnatänavaile.

torite transmissiooni – käigukas­ ti ja sillad – toodab ettevõte ise.

Panuse väikese põllu- ja aia­ tehnika arengusse annab Lõu­ na-Tšehhis Hranices asuv pere­ firma Dakr, mille põhitoodangu moodustavad nn motoplokid, kuni 15 hj vedavate ratastega riistad, mille külge saab haaki­ da väga erinevaid tööriistu, ala­ tes ketasniidukist ning lõpetades puuride ja lumepuhuritega. Läi­ nud aastal lisandus Dakri too­ tevalikusse ka 15,5 hj Briggs & Strattoni mootoriga varustatud

Väiketootjate vajadustele kesken­duvad mitte ainult väikesed ettevõtted, vaid ka üleilmse mainega ettevõtete tootevalikusse lisandub üha enam väiksemamahuliste põllu- ja metsatööde tegemist võimal­davat tehnikat.

nnToimumisaeg: 8.–12. aprill 2018. nnKorraldaja: BVV Trade Fairs Brno. nnKoosnes eraldi väljapanekutest: Techagro – põllumajan­ dustehnika, Silva Regina – metsandus, ja Biomasa – bioenergeetika. nnEkspositsioonipinda 70 000 ruutmeetrit, Brno messikeskuse kogupind 130 000 ruutmeetrit. nnEksponente 724 enam kui 40 riigist. nnKülastajaid 110 000.

Allikas: www.bvv.cz

väiketraktor Panter FD-5. Trak­ toril on esialgu küll vaid taga­ sillavedu, aga see-eest on hind soodne – see jääb soolotraktori puhul 5000 euro piiridesse.

Rohutehnikale on spetsiali­ seerunud Tšehhi masinatööstus­ firma Strojirny Rozmital, mille tooteportfelli täidavad eri tüüpi kaarutid, vaalutid ja ketasniidu­ kid. Toodetakse neid Třemšíne­ mi linnas juba enam kui pool sa­ jandit, kusjuures Rozmitali nii­ dukite ja kaarutite oluline turg on Inglismaa ja Iirimaa.

Nelja- ja kolmesillalisi kesk­ mise suurusega forvardere Loa­ der toodab ettevõte Strojirna No­ votny, mis demonstreeris messil suhteliselt väikest, kuid võimekat väljaveotraktorit LVS 511, mil­ le mootori võimsus küll vaid 57 kW, aga neli vedavat silda (kaks traktoril, kaks haagisel) annavad

masinale ometigi hea läbivuse ja võimaluse teha metsatöid säästli­ kumalt. Nimelt jääb masina kaal ka koos täiskoormaga üksjagu alla kümne tonni.

Väiketehnika tõuseb taas hinda Veelgi väiksemat metsatehnikat koos omavalmistatavate trakto­ ritega tutvustas Brnos Sloveenia masinatööstus Agromehanika, mille väiketraktorite võimsus küünib 61 hobujõuni ja nende kasutusvaldkond on tänu rohke­ le haakeseadmete valikule aian­ dusest kuni kommunaalfirmade ja väikemetsamajandajateni.

Suurelt oli messil osalemise ette võtnud Poola tehnikatoot­ ja Ursus. Laialdasemalt ehk mit­ te väga tuntud ettevõte toodab laia spektriga tehnikat, alusta­

AMETLIK EDASIMÜÜJA

PETKUS VILJAKÄITLUSSEADMED

*MÜÜK JA NÕUSTAMINE *HOOLDUS JA REMONT

www.petkus.ee • tel. 5303 4211 Baltik Agro Service OÜ • Pärnu mnt.11, 71012 Viljandi

SALO-MACHINERY OÜ

Tarmo Kärbo tel: +372 506 0300 www.salo-machinery.com

TEHNIKA

Nr 5 (68) 17. mai 2018

l

M A A M A J A N D U S 9

Brnos des keskmise võimsusklassi trak­ toritest, põhupallitajatest, haa­ gistest, sahkadest ning lõpeta­ des linnabusside ja sõjaväeau­ todega. Muu hulgas edeneb jär­ jest hoogsamas taktis ka Ursuse elektribusside tootmine.

Messil tutvustas ennekõike oma kaubamärgi all turustata­ vat toodangut Euroopa suuri­ maks allhankeettevõtteks ni­ metatud Agrostroj Pelhrimov.

Omatoodangu moodustavad põhiliselt niidukid ja muu ro­ hutehnika, aga ka väetisekülvi­ kud jmt.

Kuulus on aga Pelhrimovi tehas hoopis tänu asjaolule, et selles, 16 500 elanikuga väike­ linnas ligemale 80 ha suurusel territooriumil asuvas ettevõttes toodetakse John Deere’i ja Claa­ si kombainide heedrid, rooto­ rid jm sõlmed, samuti frontaal­ laadurid John Deere’i traktori­ tele ning muud põlluriistad, mis maailmale tuntud hoopis muu kõlava kaubamärgi järgi.

Loomulikult olid messil kohal ka Tšehhi rahvusliku tööstuse au ja uhkus – Tatra veoautod. Tatra on viimaste aastate tootearendu­ ses keskendunud eriveokite toot­ misele. Lihtsalt kauba vedami­ seks mõeldud kaugsõidurekade vedukeid Tatra tootevalikust ei leia, küll aga tugevaid masinaid, mis mõeldud vedama tõstukeid, segumasinaid, survepesureid, puisteaineid ja metsamaterjali.

AIN ALVELA

Brnos peetakse Techagro põllumajandustehnika messi üle aasta, järgmine toimub 2020. aasta kevadel. Rahvusvahelisest mastaabist annab aimu lippude meri peasissekäigu juures.

Tšehhi oma, väikepõllumehele mõeldud tehnikat tootvad ettevõtted arenevad ja elavad häid aegu.

Jaanipäevaks

Tšehhi masinatööstusest rääkides ei saa kuidagi üle ega ümber Tatra veoautodest. Tartra veokid on spetsialiseeritud raske- ja erivedudele ning mitmesuguse spetsvarustuse kandmiseks.

TRAKTOR-NIIDUKID

kõrgeks kasvab rohi…

ROHUNIIDUKID, MOTOPLOKID

www.specagra.ee Alati sinuga

Müüme metalli- ja puidutööpinke, palgisaage, põllumajandusja kommunaaltehnikat, mitmesuguseid niidukeid.

Rannamõisa tee 4F, Tallinn Tel: 505 5661, 607 0048

info@krkmoigu.ee www.krkmoigu.ee

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (68) 17. mai 2018

Lihaveiste pidajate arv ületas esimest

Piima toodeti 2017. aastal Eestis 791 800 tonni, mis ületas 2016. aasta kogust 8700 ehk 1,1% võr­ ra. Kui esimesel poolaastal jäi toodang veel 4700 tonni aasta­ tagusest väiksemaks, siis alates juunist püsis igakuine toodang juba plussis ning teisel poolaas­ tal ületati eelmise aasta sama perioodi näitajat 13 400 tonni võrra.

Piimalehmade arv, mis turu­ kriisi ajal (2014–2016) pide­ valt vähenes, 2017. aastal stabi­ liseerus ning kasvas aasta lõ­ puks 300 looma võrra tasemele 86 400 piimalehma. Piima­ lehmade keskmine produk­ tiivsus suurenes 281 kg võrra ning püstitas järjekordse rekor­

di – 9159 kg piima ühe lehma kohta.

Viimase viie aasta võrdluses jäi 2017. aasta piima kogutoo­ dang alla vaid kriisieelsetest re­ kordilistest piimahindadest sti­ muleeritud 2014. aasta toodan­ gule.

Lehmade arvu ja keskmise produktiivsuse arengud on aga sama perioodi jooksul olnud erisuunalised ja teineteist tasa­ kaalustavad – kui lehmade arv on viimase viie aasta jooksul 11 500 looma ehk 11,5% võrra vähenenud, siis keskmine pro­ duktiivsus on samal ajal 1169 kg ehk 14,6% võrra suurenenud.

357 900 2014 n Sead

2015

2016

284 500 86 800

90 600

251 300

265 900

248 200 90 900

256 200

264 700

2013 n Veised

Lihatootmine 304 500

358 700

Loomade arv 2013–2017

89 800

Piimatootmine

LIINA JÜRGENSON maaeluministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo juhataja

jooksul üle 300 euro tonni eest, ulatudes aasta keskmisena 327 euroni (+37% võrreldes eelmi­ se aastaga).

VÕRDLUS

86 800

S

ealiha tootmise sekto­ ris suurenes sigade arv ning tõusis kokkuostu­ hind, samuti suurenes lindude arv ja munatoodang.

Vaid lammaste ja kitsede arvu­ kus vähenes.

Piimalehmade arvu vähene­ misega paralleelselt on vähene­ nud ka piimakarjade arv. PRIA põllumajandusloomade regist­ ri andmetel oli Eestis 2017. aas­ ta lõpu seisuga 1600 piimatõu­ gu lehmade pidajat, mis on aas­ tatagusest 214 ehk 12% vähem.

Erinevalt aga piimalehmade arvu hüplikust langustrendist, mis kriisis selgelt kiireneb ning normaalsetes tingimustes stabi­ liseerub või isegi pöördub kerge­ le kasvule, väheneb piimakarja­ de arv ühtlaselt nii turubuumi kui -kriisi tingimustes.

2017. aastal jätkus ka piima­ tootmise kontsentreerumine.

Suurima osakaaluga, 1–2 leh­ ma pidavate tootjate grupi osa­ kaal langes esimest korda alla 50% ning üle saja lehmaga toot­ jate grupi osakaal ületas esi­ mest korda kümnendikku kõi­ kidest lehmapidajatest. Samas peeti tervelt 83% kõikidest Eesti lehmadest üle saja lehmaga kar­ jades ning 1–2 lehmaga tootja­ te karjades peetavate lehmade osatähtsus ületas vaid napilt üht protsenti.

261 400

Suur kriis loomakasvatuses on selleks korraks läbi.

Sellest annab märku tõsiasi, et eelmisel aastal tõusis nii piimatoodang, veiste kui ka sigade arv.

2017

n Lambad ja kitsed

Piima ostjatele tarniti Ees­ tis 2017. aastal 726 800 tonni keskmiselt 3,96protsendise ras­ va- ja 3,4protsendise valgusi­ saldusega piima, mis ületas eel­

Erinevalt aga piimalehmade arvu hüplikust langustrendist, mis kriisis selgelt kiireneb ning normaalsetes tingimustes stabiliseerub või isegi pöördub kergele kasvule, väheneb piimakarjade arv ühtlaselt nii turubuumi kui -kriisi tingimustes.

mist aastat 12 100 tonni ehk 1,7% võrra. Kokkuostetud piim moodustas kogu piimatoodan­ gust 91,8%. Valdava osa piimast ostsid erakapitalil baseeruvate tööstusettevõtete (39%) ja pii­ matootjate poolt piima müügiks asutatud piimakogumisühistud (35,7%).

Ligi viiendiku kogu tarnita­ vast piimast ostsid aga piima­ tootjate ühistud, mis oma liik­ mete toodetud piima ise töötle­ vad. Piima keskmine kokkuos­ tuhind püsis kogu 2017. aasta

Veiste arv oli 2017. aasta lõpus 3100 looma võrra suurem kui aasta tagasi. Piimalehmade arvu vähenemine on peatunud ning 2017. aasta lõpus oli 300 loo­ ma enam kui aasta tagasi. Veis­ te arv kokku on viimase viie aas­ taga vähenenud nelja protsendi võrra. Vasikaid sündis 2017. aas­ tal 109 000, mis on 1800 loo­ ma võrra vähem kui eelmisel aastal.

PRIA põllumajanduslooma­ de registri andmetel pidas 2017. aasta lõpu seisuga veiseid 3298 loomakasvatajat ehk 166 võrra aastatagusest vähem. Vähemaks jäi piimakarja pidajaid, kuid li­ hatõugu veiste pidajate arv suu­ renes. Mullu ületas lihatõugu veiste pidajate arv esmakordselt piimaveiste pidajate arvu.

Sigade arv oli 2017. aasta lõpu seisuga 18 600 looma võr­ ra suurem kui eelnenud aastal.

Kui aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv ca 92 000 võrra, siis 2017. aastal langus peatus ning pöördus kergele tõusule. Siis­ ki jääb sigade arv kriisieelsest tasemest ca 75 000 looma võr­ ra väiksemaks. Viimase viie aas­ taga on sigade arv vähenenud 21%. Põrsaid sündis 2017. aas­

L O OM AK A S VAT US

Nr 5 (68) 17. mai 2018

l

M A A M A J A N D U S 11

korda piimaveiste pidajate arvu SVEN ARBET

Lihaveisekarjade arv ületas mullu esmakordselt piimakarjade oma.

tal 625 000, mis on 33 400 võr­ ra rohkem kui 2016. aastal. Põr­ saste juurdesünd on siiski kül­ laltki madal, võrreldes aastate­ ga 2010–2015, kus aasta kesk­ misena sündis 763 000 põrsast.

Lambaid oli põllumajandus­ loomade registris 77 700 ja kitsi 5000, mis oli 4400 lammast vä­ hem ning 69 kitse rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Lamba­ kasvatajaid oli 2017. aasta lõpu

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Giga-Vitesse 4401 CFS Mahutavus 80 m , 45 nuga.

3

seisuga 1870 ehk 53 võrra aas­ tatagusest vähem. Vähenemine toimus peamiselt 10–19 lamba­ ga põllumajandustootjate suu­ rusgrupis 58 võrra. Kitsi pidas 586 loomakasvatajat.

2017. aastal müüdi lihatööt­ lemisettevõtetele tapaks või ta­ peti majapidamistes 106 139 tonni (eluskaalus) loomi ja lin­ de , mis on 2016. aastaga võrrel­ des 10 660 tonni võrra ehk 9,1% vähem.

Enim, ligi kolmandiku, langes tapale viidud veiste kogus. Kogu tapale viidud loomade ja lindu­ de eluskaalus on veiste osakaal vähenenud 19 protsendini.

Masin laos!

Lihatöötlemisettevõtted ost­ sid 2017. aastal kokku 385 600 siga ning neist saadi 31 251 ton­ ni liha. Võrreldes 2016. aas­ taga osteti sigu kokku 12 000 võrra ehk kolm protsenti vä­ hem ja saadud sealiha kogus vä­ henes 1014 tonni võrra. Siga­ de kokkuost ja saadud liha ko­ gus vähenes kolmandat aastat järjest.

Sealiha keskmine kokkuos­ tuhind oli 2017. aastal 1626 eu­ rot tonn, mis on kaheksa prot­ senti suurem kui aastal 2016 ja üheksa protsenti suurem kui 2015. aastal. Hinnatase oli kõr­ geim maist juulini, millele järg­

nes langus detsembriks taseme­ le 1543 €/t.

Vaatamata sealiha hinna tõu­ sule 2017. aastal, tuleb Eesti sealihatootjatel endiselt silmit­ si seista sigade Aafrika katkuga – ka eelmisel aastal jõudis katk Pärnu-, Saare- ja Läänemaale.

Septembris kiideti Euroopa Ko­ misjonis heaks Aafrika seakatku tõttu kehtestatud Euroopa riiki­ de tsoonideks jaotamise eelnõu, mis leevendas seakatku tõttu kehtestatud kauplemispiiran­ guid. Komisjoni rakendusotsus hakkas kehtima 11. oktoobrist 2017 ning selle alusel jäi suurem osa Eestist teise tsooni.

Veiseliha toodeti 2017. aas­ tal (eluskaalus) 20 000 tonni, mis on kolmandiku võrra eelmi­ sest aastast vähem. Lihatöötle­ misettevõtted ostsid 2017. aas­ tal kokku 34 200 veist, mis on 1800 veist vähem kui aasta ta­ gasi. Kokkuostetud veistest saa­ di 8790 tonni liha, mis on 269 tonni vähem kui 2016. aastal.

Keskmine rümba kaal oli 257 kg, mis on 5 kg enam kui aasta varem.

Veiseliha kokkuostuhind oli 2017. aasta keskmisena 2163 eurot tonni eest, mis on viima­ se viie aasta kõrgeim kokkuos­ tuhind ning 207 €/t kõrgem kui 2016. aastal.

Lamba- ja kitseliha toodeti 2017. aastal (eluskaalus) 1300 tonni, mis on 4,7% vähem kui eelmisel aastal. Lambaid tapeti lihakäitlemisettevõtetes 7100.

Lammaste tapmine suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1600 lamba võrra ja liha saadi 26 tonni enam. Samas lammaste ja kitsede kokkuost li­ hatöötlemisettevõtete poolt vä­ henes 2016. aastaga võrreldes 200 looma võrra.

Lihatöötlemisettevõtted ost­ sid 2017. aastal 3400 lammast ja kitse ning neist saadi 58,4 tonni liha, mis on neli tonni vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tege­ vusloaga lihakäitlemisettevõte­ tes on suurenenud teenustöö­ na tapetud lammaste hulk, mis näitab soovi või vajadust mit­ te müüa elusloomi lihatööstus­ tele ning eeldab muude võima­ luste leidmist lambaliha turus­ tamiseks.

Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud rümpade keskmi­ ne kaal oli 17 kg, mis püsis 2016. aastaga samal tasemel. Aasta keskmisena oli lamba- ja kitseli­ ha kokkuostuhind 2783 €/t, mis on 2016. aasta hinnast 157 eu­ rot madalam.

Strautmann Aperion

Lint elevaatoriga universaal haagised, mahud kõrgendusteta 24 kuni 35 m3, kõrgendustega 35 kuni 52 m3, sobivad rapsi, teravilja, hakke ja silo veoks, valikus ka ülelaadimis tigu.

Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

12 M A A M A J A N D U S

l

ETTEVÕTLUS

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (68) 17. mai 2018

ARGO INGVER

Toiduhuvi viis Ihamaru külas Põlvamaal, vana Postitee ääres ootab Kopli talu kollane maja nii hea toidu nautijaid kui ka neid, kes tahavad õppida seda ise valmistama.

L

igi 20 aastat tagasi, kui pere selle talukoha ostis, olid hoonetest alles vaid varemed. Nagu eestlas­ tele kombeks, ehitati algul val­ mis saun ja kümmekond aastat hiljem ka elumaja.

“Maja ehitades olid peas mõt­ ted, mis äriline tegevus siin olla võiks,” tunnistab Kaire Mets, kes on palgatöö kõrvalt pannud püsti koduse toidukoolituste-, restora­ ni- ja jäätiseäri. “Kuna mul oli toi­ duhuvi, sai ehitatud suur köök.”

Maal ettevõtlusega alusta­ miseks andis julgust see, et äsja valminud maanteemuuseum on vaid mõni kilomeeter eemal, ka talurahvamuuseum on lähedal, lisaks on Postiteel suvel päris tihe liiklus.

Muidugi tuli ka paberimajan­ dus korda ajada ning köögile ve­ terinaar- ja toiduametist tunnus­ tus saada. Alustati toidukooli­ tustest gruppidele, need toimu­ sid sealsamas köögis. Info jõudis osalejateni läbi kodulehe, Face­ booki, e-kirjadega, ja kui oli või­ malus kusagil tasuta infot aval­ dada, siis ei jätnud hakkaja pere­ naine sedagi kasutamata.

Kopli taluköögi perenaine Kaire Mets nägi kõvasti vaeva, et gelato oleks palliks vormitava konsistentsiga.

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

“Olen infovõrgustike suur pooldaja juba sellest ajast, kui töötasin Põlvamaa arenduskes­ kuses. Seal oli mitu võrgustikku, lisaks Postitee oma MTÜ, mille liige olen olnud algusest saati,” ütleb kunstilist kujundust, ma­ jandust ja haldusjuhtimist õppi­ nud Kaire. “Teistmoodi ei saagi, pead olema kursis oma piirkon­ na ja valdkonna inimestega.”

Maal on asjadel teine tähendus Toidukoolitused läksid hästi, inimesi tuli poolesaja kilomeet­ ri raadiusest ehk Tartust Põlva­ ni ja ka Võrust. Järgmine samm oli suvistel nädalavahetustel ko­ durestorani uste avamine. Suu­ re tee ääres on silt väljas ja kõik

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA J28H magnetpuurpink

NOVA RB-1 torupainutuspink

NOVA M80 kruustangid magnetpuurpingile

NOVA MM112 lihvpink

Tavahind: 641,1 € (km 0%)

Tavahind: 479,8 € (km 0%)

Tavahind: 197,6 € (km 0%)

Tavahind: 399,2 € (km 0%)

NB! 479,8 €

NB! 399,2 €

NB! 128,2 €

NB! 362,1 €

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

(KM 0%).

See mudel on mõeldud kasutamiseks kitsastes oludes, kus muude puurpinkidega ligi ei pääse. Spindli liikumine knarrega säästab ruumi ja võimaldab täpset tööd.

Tugev magnet (10 000 N) kinnitub tugevalt ka suuri avasid puurides. Võimas 1400 W mootor. Weldon 3/4” (19,05 mm) padrun standardvarustuses. Komplektis on tugev metallist kohver, tööriistad ja turvaköis.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1400 W Mootor: 650 p/min Spindel: Weldon 3/4” (19,05 mm) Magneti võimsus: 1000 kg Kaal: 10 kg

(KM 0%).

Populaarne metallipainutuspink.

Lihtne töökohale kaasa võtta. Vastupidav ja tugev mudel. Varustatud vastustantsiga, mis takistab toru kuju deformeerumist. Paindenurk 0–270° kuni 1” torudele. Alus on standardvarustusena komplektis.

Head painutusjälge tegev pink.

Pingiga on kaasas 6 stantsi.

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND (KM 0%).

Kruustangid on mõeldud magnetpuurpingiga kasutamiseks. Selle lisaseadmega saad magnetpuurpinki kasutada nagu sammaspuurpinki ning teed tööobjektil lihtsasti väiksemad puurimised ja keermestused. Saad kinnitada magnetpuurpingi ja puuritava detaili samade kruustangidega.

Pikkus: 475 mm Laius: 130 mm Kõrgus: 130 mm Kaal: 18 kg

Ümarstantsid/kujuformeerijad: 1/2”, 9/16”, 5/8”, 3/4”, 7/8”, 1” Max painutusnurk: 270° Kaal: 56 kg Max seinapaksus: 0,8–1,2 mm

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND (KM 0%).

Tugev konstruktsioon. Põrandamudel.

Oma alus, õige töökõrgus. Lihvtrumli kinnitus on pneumaatiline (mitte liimitud ega kleebitud). Käepärane ja lihtne paigaldada. Veidi survet kompressorist ja lint püsib kindlalt paigal. Ühes otsas on puhastamiseks ja lihvimiseks mõeldud lihvpea. Eriti käepärane professionaalile mõeldud lihvimismasin.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 2900 p/min Lihvimisrull: 120 x 200 mm Lihvimishari: 80 x 200 mm Kaal: 39 kg

NOVA FM-230 tolmuimur

NOVA BS-250 puidulintsaag

NOVA HS-12 metallilõikur

NOVA 100 nurkkruustangid

Tavahind: 281,5 € (km 0%)

Tavahind: 136,3 € (km 0%)

Tavahind: 79,8 € (km 0%)

Tavahind: 176,6 € (km 0%)

NB! 241,1 €

NB! 104,0 €

NB! 47,6 €

NB! 152,4 €

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND (KM 0%).

Kvaliteetne Nova FM-seeria imur. Sobib lihvmasinatele, ketassaagidele jm laaste mitte eraldavatele masinatele. Mudel on varustatud kvaliteetsete labadega, mis peavad vastu aastaid. Mootor on võimas ja vastupidav. Ratastel masinaga on hõlbus ringi liikuda.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Õhu imemise võimsus: 14,15 m3/min Imuri labade läbimõõt: 230 mm Sisseimemine: 1 x 100 mm Koti suurus: 370 x 640 mm Portatiivse aluse suurus: 420 x 450 mm Kaal: 27 kg

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND (KM 0%).

Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses kaasas. Lisavarustusena on saadaval ratastega alus, millega on lihtne lintsaagi liigutada.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 370 W Tera kiirus: 780 m/min Tera suurus: 1750 x 6–13 mm Max saagimisvõimsus: 100 mm Lõikevõimsus/-sügavus: 245 mm Tolmukoguri liides: 100 mm Laua suurus: 350 x 330 mm Laua kalle: 0–45° Laua kõrgus: 1000 mm Kõrgus: 1470 mm Kaal: 35 kg

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND (KM 0%).

Eriti käepärased väikelõikurid profi- ja harrastuskasutajaile. Mõõtmetelt väike ja mugav, kuid stabiilne ja vastupidav konstruktsioon. Loodud taluma suurt koormust. Kvaliteetsed terad. Eriti hea hinna ja kvaliteedi suhe.

Tera pikkus: 304,8 mm Max lehtmetalli lõikepaksus: 6 mm Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 70 x 6 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 13 mm Kaal: 26 kg

Ladu asub meil Soomes Alanurmontie 128 62100 Lapua Soome

KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND (KM 0%).

Tööstuskasutuseks mõeldud DeLuxe nurkkruustangid. Ideaalsed keevitustööks, puurimiseks, neetimiseks, vormimiseks, monteerimistööks. Töötab nagu viilpink (tavalised kruustangid). Lõuad avanevad 100 mm.

Lõugade laius: 315 mm.

Lõuatüki pikkus: 125 mm.

Lõugade kõrgus: 60 mm.

Kaal: 12 kg.

ETTEVÕTLUS

Nr 5 (68) 17. mai 2018

l

M A A M A J A N D U S 13

kodurestorani loomise ja jäätisetootmiseni möödasõitjad on oodatud. Su­ vel tõstetakse lauad välja, sest kes see ikka tahab ilusa ilmaga sees süüa ja nii on kohti ligi 30 külalisele.

Ta on pannud tähele, et mõ­ ned asjad, mis on linnas tava­ lised, omandavad hoopis teise väärtuse niipea, kui need tuua maale muru ja õunapuude juur­ de. Nii maitseb ka värske ko­ dune toit maal õues einestades tunduvalt paremini. Kui lap­ sed ja koerad saavad veel vabalt muru peal ringi joosta, on kõigil tuju hea.

“Mul on üsna lühike menüü, kuid valmis küpsetatud pih­ ve sooja pliidi peal ootamas ei ole. Kui tellimus tuleb, siis lä­ heb ettevalmistatud liha panni­ le,” märgib Kaire. Üksi ta siiski

Kopli taluköögi käsitöö­ jäätised, mis on termokarbis.

nii köögis kui sööjate juures ei askelda, selleks on paar inimest appi palgatud.

Lisaks pakub ta privaatõhtu­ sööke väiksematele gruppidele – tullakse nii kolleegidega, sõprus­ kondadena kui ka perekondade­ ga tähtpäevi tähistama. Isegi väi­ kesi pulmi on olnud. Kui seltskon­ nal on soov käed toidu valmista­

misel külge panna, siis on suures köögis see võimalus olemas.

Soovi korral saab ka ööseks jääda, kuna maja teisel korrusel on toad kokku kuue voodikoha­ ga ja kahe lisavoodi võimaluse­ ga. Öömaja pakutakse, tõsi küll, vaid talvel, sest suved on nüüd jäätise päralt.

Jäine maius gelato

J Ä ÄT I S E D

Mille poolest erinevad nnKõige rammusam jäätistest on plombiir, milles piimarasva sisaldus üle 10%. nnKoorejäätise rasvaprotsent on 7–10 (enamik meil müüdavatest jäätistest). nnPiimajäätiste hulka kuulub itaaliapärane gelato, rasva 4–7%.

Seda segatakse külmutamise ajal aeglasemalt, see sisaldab vähem õhku ning on seetõttu rikkaliku maitse ja siidise teks­ tuuriga. Kopli taluköögi gelato’des on 6–7% piimarasvu. nnPrantsusmaalt pärit parfeed nimetatakse ka pooljäätiseks.

Parfeed saab hõlpsalt valmistada koduski, kuna selle jaoks ei ole vaja jäätisemasinat. nnSorbett ja granita ei sisalda üldse koort või piima ning need valmistatakse puuviljapüree baasil.

Paar aastat tagasi tegi tragi nai­ ne teoks ka oma ammuse unistu­ se ja hakkas jäätist valmistama.

Varem oli ta kodus jäätist teinud ja see tundus põnev, huvitav oli katsetada eri maitseid. Nüüd on tal väikese jäätisemasina asemel suurem, mis külmutab vaid loe­ tud minutite jooksul kaheksa liit­ rit jäist maiust.

Kopli taluköögis valmib itaa­ liapärane gelato, mida külmuta­ mise ajal segatakse aeglasemalt; see sisaldab vähem õhku kui meil tavapärased jäätised ning on see­ tõttu rikkaliku maitse ja siidise

tekstuuriga. Ka rasvasisaldus on plombiiri omast tunduvalt väik­ sem, vaid 6–7 protsenti.

Ta on välja töötanud terve hulga retsepte, ammutades ins­ piratsiooni reisidelt. Peamiselt on sortimendis kümmekond maitset. Soov on kasutada või­ malikult palju kohalikku toorai­ net, nii piima ja koort kui ka li­ sandeid, näiteks leiba, rabarbe­ rit, jõhvikaid, mett, pihlakaid ja musti sõstraid.

“Selge see, et mango tuleb püreena ja pistaatsia pastana,” märgib Kaire. Samas pole va­ nillijäätist mõtet toota, sest see on iga suurtööstuse sortimen­ dis nagunii olemas. “Kui väike­ tootjana turule tulla, peab mingi kiiks olema,” põhjendab ta uute ja huvitavate maitsekoosluste otsimist. “Tahaks, et jäätise sees oleks tekstuuri ja mitu maitset.”

Kõige populaarsemad on pis­ taatsia- ja leiva-rummijäätis, mille nimi kõlab ilmselt tundu­ valt hirmsamalt, kui maitse te­ gelikult on. Ta ei taha ka väga üle võlli keerata ning ei ürita pakkuda hapukapsa- ja küüs­ laugujäätist.

Termokarp hoiab jäätise külmana Esimesed kliendid olid kohvikud ja restoranid, kuhu ta omaval­ mistatud gelato’t pakkus. Prae­ gu on jäätis müügil mõnes Tar­ tu ja Põlva kohvikus, lisaks Lõu­

RETSEPT

Prantsusepärane kohviparfee nn120 g suhkrut nn50 g vett nn30 g espressot nn6 munakollast nn1 tl jahvatatud kohvi nn2 tl kohvilikööri (soovi korral) nn300 g 35% koort Aja suhkur, vesi ja espresso potis keema ning kuumuta mada­ lal kuumusel, kuni siirup muutub tihkeks ja venivaks. Vahusta munakollased, nirista vahustamise ajal ühtlase joana sisse kuum siirup ja vahusta seni, kuni munamass on täielikult jahtunud, helekollane ja umbes kaks korda oma mahtu kasvatanud. Tõsta munakollasevaht külmkappi ja vahusta eraldi anumas vahukoor.

Sega munakollasevahule juurde kohvipuru ja kohviliköör.

Sega ettevaatlikult juurde ka vahukoor. Tõsta parfee toidukilega vooderdatud vormi ning aseta sügavkülmikusse vähemat neljaks tunniks, veel parem terveks ööks. Serveerimiseks lõika kuuma vee sisse kastetud noaga parfeest parajad viilud.

Rohkem infot: www.koplitalu.ee/

nakeskuse taluturul. Laatadel on ka käidud, aga harva.

Muidugi saab Kopli talu kodu­ restoranis sealse jäätisega maius­ tada. Üks ja teine külastaja ütles, et tahaks gelato’t koju kaasa osta, aga kuna Tartusse sõit võtab pea kolmveerand tundi, on see koha­ le jõudes sulanud. Nii ei jäänud muud üle, kui klientide soovile vastu tulla ja perenaine hakkas selleks sobivat karpi otsima.

Ta nägi kurja vaeva, et õiget termokarpi leida ja leidis selle

Itaaliast, kus palavatel suvedel jäätist väga armastatakse ning seega tuleb seda ka kuuma il­ maga transportida. Termokar­ bis seisab gelato kenasti 40 mi­ nutit ilma sulamata.

“Väiketootjal tasub tulla pak­ kuma siis, kui tema toode mil­ legi poolest erineb suurtööstu­ se toodetest,” arvab Kaire Mets.

Samas on väiketootmise prob­ leemiks see, et omahind tuleb kõrgem. “Tarbija teeb lõpuks va­ liku,” lisab ta.

VAHETAGE OMA VANA PIUSI TANKIMISTARKVARA UUE VASTU! Alates 2018. aastast on saadaval kaasaegsem ja kasutajasõbralikum tarkvara Self Service 2018.

TANKLER OÜ ON PIUSI AMETLIK ESINDAJA EESTIS Cube 70 MC  • • • • •

tootlikkus 70 l/min 230 V ühefaasiline pump 4 m tankimisvoolik automaatlukustiga tankimispüstol kasutaja kiipidentifitseerimine

 Cube 56/70/90 • • • • •

tootlikkus 50, 70 või 90 l/min 230 V ühefaasiline pump 4 m tankimisvoolik automaatlukustiga tankimispüstol mehaaniline kütusekoguse loendur

Kütusepumbad 

• bensiinile, diislile, õlile ja AdBluele • tootlikkus 45 kuni 90 l/min • 12 V, 24 V või 230 V

 Lugerid

• bensiinile, diislile, õlile ja AdBluele • digitaalsed ja mehaanilised • erinevatele tootlikkustele

TEENUSED • pumpade remont

Tankimispüstolid 

• lugerite kalibreerimine

• bensiinile, diislile, õlile ja AdBluele • manuaal- või automaatlukustusega • erinevatele tootlikkustele

• tankurite paigaldus • tankurite korraline hooldus

 Vooliku poolid • • • •

Tankler OÜ

bensiinile, diislile, õlile ja AdBluele 8-15m voooliku pikkused voolikuga või ilma voolikuta automaatne tagasikerimine

|

Välja 3, Soinaste, 61709 Tartumaa

|

tel 505 6214

|

info@tankler.ee

|

www.tankler.ee

14 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (68) 17. mai 2018

Mees, kes taastas hüdroelektrijaama Kuigi tundub, et oma lähinaabrist Lätist teame palju, ei väsi nad meid üllatamast.

Näiteks on üks mees Eesti piirist vaevu 60 kilomeetri kaugusel taastanud terve ajaloolise hüdroelektrijaama.

A

asta oli 1876 ja Barce­ lona mässas. Rikas­ tel hispaanlastel läks suurlinnas elu kibe­ daks. Hiljuti mehe surma järel kena päranduse saanud lesk­ proua Izabella pakkis oma vara kokku ja lahkus sünnimaalt. Pä­ rast pikal teekonnal põhja läbi­ tud katsumusi jõudis ta Lätti.

Daam ostis tüki maad kiirevoo­ lulise Amata jõe kaldal ning rajas sinna villaveski ja kalevivabriku.

140 aastat hiljem Läti kõige kiirema vooluga jõed on Ogre ja Amata. Aprillis tor­ mavad nad ohtlikult oma sängi­ des. See vee jõud ja energia tu­ leb ära kasutada.

Jānis Leišavnieks seda Gauja lisajõe Amata veega teebki. Ap­ rilli varahommikul võtab 76aas­ tane sportlik mees kolmemeetri­ se varrega reha ja hakkab selle­ ga tammi eest risu ära korjama, et see tema taastatud Läti vanima hüdroelektrijaama turbiinidesse ei pääseks.

See on hetk, mil Amatal jää lii­ kuma hakkab, ning tänavu juh­ tus see ööl vastu 5. aprilli. Jää­ tükke ja sellega kaasas käivat prahti jätkub umbes nädalaks.

Kui nõukogude aeg otsa lõp­ pes, tegid kohalikud võimud Jā­ nis Leišavnieksile ettepaneku – võtku teotahtline mees 16 hek­ tarit Amata jõe basseini ning sel­ le keskel asuv vana sukavabrik oma hallata ja tehku sellega mi­ dagi mõistlikku.

Koht oli ilus ning ajalooline, ja metsnikuna töötanud Leišav­

LII SAMMLER

LII SAMMLER

abiks ka toetused – alternatiiv­ energia toetus ning investeerin­ gutoetus.

Kuna Amata jõgi on langev ja kärestikuline, siis tamme polnud ehitada vaja. Taastamist vajas turbiinimaja. Ka kanalid ja lüüsid tuli osalt korrastada, osalt rajada uued. Abiks tuli Läti parim hüd­ romelioraator Karlis Silke.

Praegu töötab kolm turbiini, mahuks ka neljas. Aastas võib HEJ Bille toota 1,4 MW elektrit ning mullu tootis 1,35. Jaama tunnivõimsus on 375 kilovatti.

lii.sammler@maaleht.ee

Villa vanas sukavabrikus

nieks jäi nõusse. Julgust sai ta sellest, et oli noorpõlves teeni­ nud laevastikus sukeldujana ning olnud edukas allveesport­ lane. 2002. aastal hakkaski Jānis Leišavnieks elektrijaama taasta­ ma.

“Esimesel iseseisvusajal oli Lätis umbes 600 väikest hüdro­ elektrijaama ja pärast taasiseseis­ vumist hakati paljusid taastama,” jutustab mees. Ka seadusse kir­ jutati sisse, et nad võivad elekt­ rit toota ning energiat müüa. Riik soodustas seda taastuvenergia tariifidega. 2002. aastal oli Lätis elektri hind 3,5 santiimi, rohelise energia tootja sai 6,4.

Algul tuli võtta laenu. Kui eu­ roraha hakkas Lätti jõudma, tulid

“Kõik, mis elektriga teenisin, pa­ nin investeeringuteks,” räägib mees. 2006. aastal hakkas ta ho­ telliks korda tegema jõe kaldal seisvat ajaloolist elumaja, milles nõukogude ajal toodeti sukkpük­ se. Sellegi investeeringu jaoks on välja aetud toetus.

Peremees meenutab, et sai toetusest teada nädal enne täht­ aega ja uskus, et see rong on läi­ nud. Peamiselt seepärast, et taot­ lusele oli vaja lisada eskiispro­ jekt.

“Võimatu!” ütles tuttav sisear­ hitekt ning kunstiakadeemia pro­ fessor Zaiga Gaile Jānise murest kuuldes. “Aga üks võimalus siis­ ki on!” Ta kutsus kokku oma tu­ dengid ning korraldas neile õp­ pelaagri. Nädala jooksul joonis­ tasid tudengid kõik vajaliku üles, projekt tehti valmis ja toetus tuli.

Praeguseks on hoone korras.

Hotellis, mille andmed leiab aad­ ressil www.billesnams.lv/, on 120 voodikohta. Kuna toad on eri suu­ ruse ja disainiga, kõiguvad hin­ nad 16 ja 60 euro vahel. Ruumi­ de kujunduse ning haljastusplaa­ ni mõtles välja ja viis ellu Jānise agronoomist abikaasa Tamara.

Leišavnieks ütleb, et kau­ ni looduse keskel asuv jõe, tiiki­ de ja kanalitega ümbritsetud ho­

Esimesel iseseisvusajal oli Lätis umbes 600 väikest hüdroelektrijaama ja pärast taasiseseisvumist hakati paljusid taastama.

Jānis Leišavnieks

Et Jānis Leišavnieksi taastatud Läti vanima hüdroelektrijaama turbiinid töötaksid, tuleb veest praht eemaldada.

tell on populaarne perepuhkaja­ te ning ürituste korraldajate seas.

Siin on peetud pulmi-juubeleid, aga näiteks ka Eesti, Läti ja Lee­ du hüdromelioraatorite koostöö­ seminar.

Izabella I ja Izabella II Palju aastaid oli Jānis Leišav­ nieks siiski pisut õnnetu: kolmest lapsest polnud keegi huvitatud pereettevõtet edasi viima. Poeg tegeleb teisel alal, vanem tütar elab Egiptuses ning noorem, Iza­ bella, töötas Islandil.

“Siis kirjutasin 50% ettevõttest noorema tütre nimele. Tüdruk oli nagu ümber sündinud – tuli koju tagasi, investeeris kogu Islandil teenitu ettevõttesse ning nüüd oleme partnerid,” räägib isa.

29aastane imekaunis Izabella Leišavniece majandab kogu hotel­ lipoolt: broneerib, korraldab pe­ sumajandust ja toitlustust, tege­ leb turunduse ning rahaasjadega.

“Olen proovinud uurida esi­ mese Izabella kohta, aga kah­ juks on tast üsna vähe teada, isegi mitte perekonnanime,” räägib ta.

Esimesed kuuldused jõe alis­ tanud ja veski rajanud daamist liikusid rahvasuus. Neid läks noor perenaine kontrollima rii­ gi ja kiriku arhiividesse, kuid ei leidnud midagi. Küll naeratas tal­ le õnn kohalikus arhiivis, kus ves­ ki ja omaniku kohta oli täpselt nii palju andmeid, et nende olemas­ olule kinnitust saada.

“Väga tahaks rohkem teada selle daami ja paiga ajaloo koh­ ta,” unistab Izabella. “Kus on aja­ lugu ja on võimalik seda säili­ tada, seal peame püüdma seda teha.”

SISUTURUNDUS

Nr 5 (68) 17. mai 2018

l

M A A M A J A N D U S 15

Lössis rehviga saab parema saagi ja kahjustab vähem põldu “Mees, sul ju kummid puhta tühjad!” hüüaks võhik, nähes põllul toimetamas traktorit, millel all madalsurverehvid. Ometi on need rehvid üks viimase aja suuremaid läbimurdeid põllumajanduses ja lahendavad mitmeid probleeme.

V

ajadus tootlikkust suurendada toob Eestimaa põldudele üha võimsamad masinad. Sellega käsikäes suureneb masinate kaal ja üha teravamalt kerkib esile küsimus, kuidas avaldada maapinnale võimalikult vähe survet, mis lubaks saada paremat saaki. Lihtne vastus on, et suurendada tuleb rehvi kandepinda.

Pikka aega ongi seda tehtud, suurendades rehvimahtu ja kasutades topelt rattapaare, millega kaasneb hulk lisaprobleeme. Suuremate rehvide tõttu on traktorite üldlaius suurenenud, peale selle on suuremõõtmelisi rehve keerukas ja kallis paigaldada ning need ei sobi paljudele põllumasinatele.

Michelin on maapinnale avaldatava surve probleemile lähenenud märksa innovaatilisemalt ja loonud madalsurverehvid, mille puhul saavutatakse rehvi töörõhku vähendades suurem haardepind. Unikaalse Ultraflexi karkassitehnoloogiaga rehvid säästavad maapinda liigsest kokkusurumisest. Sama mõõtu tavarehvidega võrreldes on madalsurverehvid võimelised kandma sama koormust kuni 40% madalama rehvirõhuga, kaitstes pinnast ning luues paremad tingimused tööaja ja kütusekulu vähenemiseks. Põllutöödel ülimalt paindlikel Ultraflex-rehvidel on ka suurepärased maanteeomadused, mis võimaldavad liikuda ühest töökohast teise kiirusega

65 kilomeetrit tunnis. Seegi on oluline, sest maanteesõitudele kulub 20–40% kogu põllumajandustehnika kasutusajast.

Suurem saagikus Moodsa aja põllumajanduses aetakse taga iga senti, mis võimalik teenida, sest investeeringud tahavad tagasitegemist. Jälgitakse hoolega, et kulud oleksid väiksed ja saagikus võimalikult suur. Kuna madalsurverehvid võimaldavad põllupinda efektiivsemalt kasutada, suureneb neid kasutades ka tootlikkus, sest tänu väiksemale erisurvele saab taimestik kätte rohkem õhku ja toitaineid. Kaovad ka sügavad roopad. Michelini Ultraflexi tehnoloogiaga põllumajanduslike madalsurverehvide maaletooja Optitransi hulgimüügijuhi Silver Langi sõnul korraldas põllumajandusuuringutele keskendunud Inglise ülikool Harper Adams University 2014. aastal uuringu, milles selgus, et madalsurverehvide kasutamisel paranes katsepõldude nisusaak aastas 4%.

Väiksem kütusekulu Kui maanteesõidul väheneb kütusekulu just kõrgema rehvirõhuga, siis põllul on kõik vastupidi. Kuna madalsurverehvide puhul on maapinnaga kontaktis märksa rohkem turviseklotse, käivad rattad vähem tühja, läbilibisemine on väiksem ja töö saab kiiremini tehtud. “Seda tõestasime paar aastat

tagasi Vändras Rõusa küla põllul John Deere’i 8R-seeria 320hobujõulise traktoriga tehtud katsesõidul. Koristatud viljapõllu mõõdetud maal tehti sügavkobestiga tööd nii, et esimesel ringil oli rehvides rõhk 2,0 baari. Seejärel alandati rõhku esiratastes 1,2 baarile ja tagaratastes 1,0 baarile ning sama tööd tehes neelas traktor 150 meetri pikkusel katselõigul edasi-tagasi töökäigul tervelt 17% vähem kütust.

Hooaja peale annab see märgatava kokkuhoiu,” selgitas Silver Lang rehvirõhu olulisust põllutööl. “Tegelikult on rehvide puhul iga töö jaoks oma rõhk vastavalt reaalsele teljekoormusele. Ideaalis võiks tehnikal olla rehvide kesktäitesüsteem, mis võimaldab rehve põllul tühjemaks lasta ja maanteele minnes taas kiirelt täis pumbata.”

Siiski ei soovita Lang sama efekti saavutamiseks tavarehvide rõhku alandada, sest paljude rehvide puhul pole see lubatud – rehvile tekib ülekoormus, mis hakkab lõhkuma rehvikarkassi. “Jälgima peaks tootjate rehvirõhutabeleid ja toimima vastavalt neile. Ka Ultraflexide puhul on iga töö jaoks oma rõhk.”

Unustatud pole ka haagiseid M a d a l s u r ve g a h a a g i s e re hv i d mõjutavad pinnast vähem kui tavarehvid. Michelini haagiste ja pukseeritavate masinate Ultraflexi tehnoloogiaga rehvid CargoXBib High Flotation pakuvad optimeeritud koormusjaotust kogu veeremi ulatuses.

Kasutaja: See rehv on nagu elektronkell – hea asi, aga ei tea, kuidas tehtud Igal aastal 330 hektarit põllupinda hariv Rait Verrev Raplamaal tegutsevast Palsam AVR OÜst teeb Michelini madalsurverehvidega tööd juba kolmandat aastat ja on nendega rohkem kui rahul. “Mina ütlen, et pole paremaid näinudki. Rehvid on võimelised kandma traktori lubatud täiskoormusi väga madalal rõhul, mis annab kasutusmugavuse – traktor ei raputa mind läbi. Teine asi on pidamine: ei mingit läbilibisemist, turvisemustrist on kolm klotsi pidevalt vastu maad. Ütleksin isegi, et VF imiteerib kergelt roomikut. Lähen oma 180hobujõulisega, 710 laiusega rehv taga, ja võin olla kindel, et saan igalt poolt läbi. See on tohutu võit, kui sa ei pea kinnijäämise pärast kaht masinat appi kutsuma ja kulutama selle peale tervet tööpäeva, mis võib-olla ongi selle nädala ainus tööpäev või viimane koristuspäev, mistõttu jääb üles võtmata 30 hektarit vilja. Minu jaoks ongi selle rehvi eeliseks mitte niivõrd kütuse kokkuhoid, vaid omadused, mis tulevad välja kriitilistel hetkedel, kus üks asi päästab su päeva ja teine tapab. Jah, hind on küll valusam, aga kui tööd teed, saad aru – see on tegelikult hästi kulutatud raha,” on ilmselt üks suuremaid Ultraflexi patrioote oma investeeringuga rahul.

Nagu tootjagi, on Rait Verrev veendunud, et madalsurverehvid eeldavad, et kasutaja viitsib ja tahab rehvirõhku reguleerida. “Lubatakse küll, et 1 baar iga töö jaoks, aga tegelikult kõike selle rõhuga ei tee. Esimese mullaharimise künni peal on seda veel liiga palju, siis peaks olema nii 0,6–0,7 baari.” Õigest rõhust peab Verrev kinni nii palju kui võimalik. Lisaks traktorile on madalsurverehvid all ka pritsil. “Mul on odavama otsa prits, millel puudub sillavedrustus, ja VF kompenseerib seal pritsi puudujääke. Ka selles mõttes töötavad rehvid väga hästi. Mis veel olulisem, need ei sõida põldu roopasse. Mul oli kunagi probleem, et kündi libistades jäid rattajäljed alati sisse. Siis aga sain kaks tonni raskema VF-rehvidega traktori ja masin vajus maasse vaid tikutoosi jagu. Midagi see Michelin nende rehvidega teinud on, aga mida... Minu jaoks on VF nagu elektronkell – hea asi, aga ei tea, kuidas see tehtud on.”

Efektiivne ja homogeenne traktori ning haagise kooste.

Optitrans OÜ Pärnu esindus: Kaubasadama tee 18/2-11, Papsaare küla • Tallinna esindus: Vana-Narva mnt 20

www.optitrans.ee

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 5 (68) 17. mai 2018

Tasulised teenused: mullaproovide võtmine, investeeringutoetuste nõustamine, maaettevõtluse nõustamine, äriplaanid. Helista ja küsi omale sobivalt teenuse pakkujalt.