ML Maamajandus (aprill 2017)

ALEKS LOTMAN

PIIMANDUSTRAKTORIUUDISED: MUUSEUMIS

selgitab, miks tuleb kaitsta L채채nemerd

Maamessil n채idatakse palju suuri ja p천nevaid masinaid

saab ise valmistada Lapi juustu, Mascarponet ja Fetat

REPRO LII SAMMLER

20. aprill 2017 Nr 4 (56)

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Lootuste kevad

25

aastaseks saav Maamess on näinud igasugu kevadeid. Kaks viimast olid suhteliselt nutused seetõttu, et nii liha, piima kui vilja hinnad olid põhjas ja toetused praktiliselt nullis – nagu ka põllumeeste pangaarved.

Nii on olnud varemgi – meenutagem kas 2009. või 1999. kriisiaastat. Kahel viimasel aastal läksid aga alla isegi kliendireiside ja põllupäevade osalejanumbrid.

“Ei käinud põllupäevadel – firmad teevad põllumeestele liiga palju ajuloputust ja ma ei viitisi seda enam kuulata,” ütles mulle alles vähem kui aasta tagasi üks põllumees.

Reiside korraldamisega ei viitsi kõik firmad enam tegelda ning välja tehakse neid sageli ainult suurklientidele. Kui neilegi. See on kindlasti üks põhjus, miks osa põllumehi viimasel ajal vähem välismaal käima hakanud. Teine põhjus on see, et eks ole juba käidud ja nähtud ka.

Tundub, et Maamessi külastatavusele pole ükski neist muredest mõjunud. Kuigi Eesti põllumehed on aastate jooksul näinud ära kõik olulisemad tehnikauuendused ning kriisiaastatel, sealhulgas kahel viimasel, on keeruline majandusseis võtnud ära võimaluse uusi masinaid soetada, on raske leida põllumeest, kes Maamessile minemata jätaks.

Mis on siis Maamessi edu võti? Esiteks traditsioon. Maa­mess on veerand sajandit vana.

Aga juba mitu aastat enne seda oli Kesk-Eestis olemas tehnikamess Agri, millega algas ka minu armastus ilusate suurte põllumasinate vastu.

Teiseks seltskond. Aastakümnete jooksul on igale tuntumale traktori-, kombaini-, adra- või lüpsirobotimargile kujunenud fänniklubi, kes kas juhuslikult või plaanitult just selles telgis kokku saab.

Ja kolmandaks kevad. Isegi siis, kui Maamessi ajal taevast lörtsi kaela kallab, jalgealune lirtsub või puhub vinge tuul, on maainimestel kevad südames ja see tekitab lootust.

Eriti tänavu, kui Eesti riik on toetuste taastamisega mõne sammu põllumeeste poole astunud, mis teeb võimalikuks taas investeeringutele mõtlema hakata.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (56) 20. aprill 2017

TÕNU POST: piimanduse seis on jälle lootusrikas

OLEG HARTSENKO

Tänavu põllumajanduse tippjuhi tiitli pälvinud Kõljala Põllumajandusliku OÜ juht Tõnu Post Saaremaalt kinnitab, et ühiselt tegutsedes võidavad nii piimatootjad kui -töötlejad.

T

“

ean pea aasta Eesti põllumeeste liitu juhtinud Tõnu Posti ühistegevuse tasakaaluka eestkõnelejana, kes on nii ettevõtluses kui ka ühiskondlikke kohustusi täites kompromisse otsiv, järjekindel ja tulemuslik,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm, andes Tõnu Postile kõrge tiitli üle.

Tõnu Post on aastakümneid juhtinud Kõljala POÜd, mõni aasta tagasi ostis ta raskustes Valjala OÜ, tõustes Saaremaa suurimaks põllumajandusettevõtjaks.

Piimalehmi on ca 800 ja maid harida üle 2500 ha. Aasta põllumehe tiitli pälvis ta 2013. aastal. nnn Kas põllumajandussektori tippjuhi tiitel tuli teile üllatusena?

Loomulikult oli see mulle üllatus. Kui selline tunnustus tuleb kolleegidelt, on see väga suur au. Põllumajandus on selline sektor, kus edu tuleneb ettevõttesisesest ja ettevõtetevahelisest heast koostööst. Kui on hea meeskond, laabuvad kõik tööd.

Mis seisus on praegu teie ettevõtted Saaremaal, kas olete suurenenud-laienenud?

Laiendanud me oma ettevõtmisi ei ole. Meil on umbkaudu 800 lüpsilehma, lisaks noorkari. Praegune seis piimanduses on jälle lootusrikas. Aasta tagasi oli veel kriis ja põllumeeste olukord väga nukker. Nüüdseks on piimahinnad tõusnud, nii et väga enam kurvastama ei pea, saab ikka naeratada ka.

Milline on praegu piimahind Saaremaa piimatööstuses?

Esimese kvartali keskmine hind tuli 325 eurot tonnist, kuna jaanuaris-veebruaris olid kõrgemad hinnad. Märtsis lasime pisut tagasi, 315 eurot tonnist. Loodame, ehk sellisel tasemel hind jääb nüüd pikemaks ajaks püsima.

Saaremaa piimatööstus on ühistuline tööstus. Mis on selle plussid?

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

Ühistulises tööstuses on põllumeeste osakaal sada protsenti.

Kuna tööstus on meie oma, saame ise otsustada, kuidas toimida.

Arvan, et rasketel aegadel on ühistuline tööstus kõige tootjasõbralikum. Me ei ole kriisi ajal mitte ühtegi oma liiget üle parda visanud, et enam me teie piima lihtsalt vastu ei võta.

Nii on ju mujal mitmes kohas tehtud.

Mis puutub hindadesse, siis ka meie sõltume samast turust ja turuhindadest. Saame maksta selle järgi, mis hinnad on parasjagu Eestis ja maailmaturul.

Te pole kunagi olnud eriline robotlüpsi pooldaja, miks?

Ei saa nii öelda. Meie tütarfirmas on ju robotid laudas, aga põhilaudas tõesti roboteid ei ole ja niipea kindlasti ka ei tule. Me ikka usume inimese väärtusse.

Eelmisel aastal valiti teid põllumeeste keskliidu presidendiks, nüüd on see organisatsioon ühinemas põllumajandus-kaubanduskojaga. Mida ühinemine kaasa toob?

See toob kaasa meie võimekuse kasvu, sest põllumehi on Eestis suhteliselt vähe. Ja kui peame üleval pidama mitut organisatsiooni, siis see tähendab tegelikult seda, et me ei suuda midagi hästi üleval pidada.

Kui ühineme, siis meie võimekus suureneb. Suudame palgata endale ka parimaid spetsialiste eestkõnelejateks. Põllumeeste võimekus ning mõjukus ühiskonnas kasvab. Kohalikud liidud jäävad muidugi alles, need ei kao kuhugi.

Sellest pole midagi, et ma enam president ei ole, peaasi

Tänavu valiti põllumajandussektori tippjuhiks Tõnu Post.

et meie esindus ikka tugevama ja edukamana püsiks. Muudele ametitele lisaks olen praegu ka põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu aseesimees ja põllumajandusgrupi esimees.

Milliseid perspektiive näete meie piimanduses? Ja kuidas sinna sobitub uus ühistuline piimatööstus, mida on plaanis lähiaastatel rajada?

Maag Grupi ja ASi Tere koondumine oleks positiivne samm.

Kui Maag ja Tere saavad ühinetud, siis on see väga teretulnud, sest korrastab piimandusturgu.

Piima on ju Eestis piisavalt palju.

Seda piima, mis praegu viiakse välja, võiks kohapeal töödelda, niimoodi jääks lisaväärtus Eestisse. Praegu Eestimaal tegutsevad piimatööstused ei pea kart-

ma tooraine pärast – kõigile jätkub. Pigem loodame, et kunagi saame ka Leedust toorpiima tagasi ja seda hakatakse töötlema Eestis.

Meie tööstussektor peabki arenema ja jõudsamaks kasvama. Praegu pole meil ühtegi suurt ja tugevat tööstust – kõik on väikesed.

Näiteks Valio Eesti käes on meie päevapiimast umbes 20 protsenti, samas ei ole Valiolgi ühte tugevat tööstust, vaid on kaks väiksemat – Laeva meierei ja Võru juustutööstus.

Kui Maag ja Tere ühinevad, siis saamegi võimsama tööstuse?

Sõltub sellest, kuidas nad suudavad Põlva tööstuse tööle panna. Praegu on Maagil umbes 180 tonni piima ja Terel ai-

TIITLIK ANDJAD

Põllumajandussektori tippjuht valiti viiendat aastat nn2013 – OÜ Voore Farm juht Indrek Klammer nn2014 – OÜ Kehtna Mõis juht Märt Riisenberg nn2015 – OÜ Estonia tegevjuht Ain Aasa nn2016 – OÜ Avispeamees juht Jaak Läänemets nn2017 – POÜ Kõljala juht Tõnu Post Tiitliga kaasneb skulptuur “Kuldne viljapea”, mille autor on skulptor Tiiu Kirsipuu.

Põllumajandussektori tänavuse tippjuhi valimise komisjoni kuulusid põllumeeste ühistu Kevili juhataja Meelis Annus, Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Brit Padjus, OÜ Estonia tegevjuht Ain Aasa, Eesti Maaülikooli kuratooriumi esimees Madis Ajaots, Viru Lihaühistu juhatuse esimees Einar Jakobi, Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas.

Allikas: konverents “Põllumees kui tippjuht”

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

nult sada tonni piima. Kui need kogused matemaatiliselt kokku panna, siis see ei ole märkimisväärselt suur piimakogus. Aga ühinemisel kindlasti nende võimekus tõuseb, ja kui nad suudavad Põlva tööstusse korralikult investeerida, siis suudavad nad ka märksa rohkem hakata toorpiima töötlema.

Kaks tootjate-tööstuste gruppi tegid taotluse PRIAsse, et saada toetust uue ühistulise piimatööstuse rajamiseks. Teie kuulute tootjate gruppi, kes asutasid ühisettevõtte MilkEst, tehes taotluse koos Saaremaa Piimatööstuse Aktsiaseltsiga.

Millal otsus tuleb?

PRIA vastus peaks saabuma juuni keskel, siis selgub, kumb projekt välja valitakse. Eks siis vaatame, mis teha. Mõlemad projektid on head, nii et valijatel ei ole kerge üks töö välja valida ehk eelistada üht projekti teisele.

Mis on teie jaoks plaan B juhul, kui teid uut tööstust rajama ei valita?

Plaan B ei ole praegu avaldamiskõlblik, aga me oleme istunud laua taga ja võimalikke arenguid arutanud. Mingi valmisolek plaaniks B on olemas.

Mis on tippjuhi olulisim omadus, et ettvõtmised oleksid edukad?

Põllumajandus on lihtne, kui suudad teha kõike õigel ajal. Ja kui sul on hea meeskond, head inimesed ümberringi, siis laabuvad kõik asjad iseenesest.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 4 (56) 20. aprill 2017

l

M A A M A J A N D U S 3

Maamess peab esimest suuremat juubelit Täna algav Maamess on juba kahe­ kümne viies ja oma ekspositsiooniga on välja tulnud pool tuhat firmat kümnest riigist. Esimesest Tartu põllumajandusnäitusest 1993. aastal võttis osa 46 ettevõtet.

M

aamessi projekti­ juhi Margus Kikkuli sõnul tähendab see, et mess toimub juba 25. korda, eelkõige järjepidevust ja seda, et maateema läheb kõigile korda. “Öeldakse küll, et maal elab inimesi üha vähem, et maatöötajad annavad ka rahvuslikust kogutoodangust mingi pisikese protsendi, aga maateemaline mess on Eesti üks ilusamaid ja säravamaid,” leiab ta.

Ajapikku on põllumajandusnäitusest 1993. aastal alguse saanud Maamess liitnud endaga ka puidutöötlemis- ja metsandusnäituse, toidumessi ning aiandusnäituse ning saanud Eesti suurimaks messiks. Kikkuli hinnangul ei saagi neid teemasid lahus hoida, sest nad kuuluvad maaelus kokku.

Seega on messi laiahaardelisus igati põhjendatud.

Märgiloomaks kodusiga Järjepidevusest veelgi tähtsamaks peab Kikkul seda, et Eesti põllumehed tahavad messile

REIN RAUDVERE rein.raudvere@maaleht.ee

tulla, tunnevad, et see on neile vajalik ja saavad piisavalt infot, suhtlemist ning kontakte. “Rõhume kontaktimessile, mitte niivõrd tilulilule, kuigi ka seda on natuke vaja, aga laadastumist me väldime,” toonitab ta.

Tänavu on vapiloomaks kodusiga, ta ilutseb messi logol ja seamärgiga on tähistatud ka messi naelad – põnevamad ja uudislikumad eksponaadid, aitamaks külastajatel neid üles leida.

Kikkuli kinnitusel paeluvad viimasel ajal rahvast võimsad traktorid ja laiad põllutööriistad, sest tahetakse maa kiiresti ja optimaalsel ajal ära harida.

Mess ongi koht, kus uusi masinaid ja uudset tehnoloogiat näidata ning näha.

ANNI ÕNNELEID

Projektijuht tõdeb, et sigu ja linde nad enam tõbede tõttu väljas näidata ei saa, jäänud on veised ja lambad. Õnneks on neil eri tõugusid palju. Ent ka seakasvatus on messil mitmel moel esindatud – sellega, mis puudutab sigade söötasid ja söötmistehnoloogiat, farmide ehitust ja sisustust.

“Läbi aastate on kõige populaarsem olnud toiduosa. Seekord pidime isegi oma toidupaviljoni suurendama ja see paikneb nüüd uues asukohas,” märgib Kikkul, lisades, et see on tänavuse messi suurim muudatus varasematega võrreldes.

Kui seni oli toidu päralt B-hall, siis nüüdsest D-hall, kus ruumi on 400 ruutmeetri võrra enam. Traditsiooniliselt on seal väljas ka maakonnad oma väiketootjatega, kes aasta-aastalt pakuvad aina tervislikumat toitu ning võimalust oma turismitalus aega veeta ja puhata.

Kikkuli väitel pindadega neil priisata ei ole ja mõnedki firmad jäid ukse taha. Komplekteerimise põhireegel on, et Eesti tootjad ja põllumeestele vajalikud firmad kindlasti väljas oleksid.

Et kogu perel tegevust jaguks, siis lastele mõeldes on loomade ala juures ka Lottemaa oma suure telgiga.

Mullune 44 260 külastajat on seni kõigi aegade rekord. Kikkuli kinnitusel pole nad tänavu väljas uue rekordi peal ega sea

Maamessi projektijuht Margus Kikkul teeb järgmise nädala suurürituseks viimaseid ettevalmistusi.

seda eesmärgiks. 40 000 on paras, kui tuleb rohkem, läheb see juba rongkäiguks.

Lätlasedki avastavad “Keda kindlasti rohkem tuleb, on lätlased. Lätis oleme messi usinasti reklaaminud, Põhja-Läti võiks kindlasti kuuludagi meie messikülastajate regiooni,” leiab

Kikkul, lisades, et soomlasi tuleb nagunii hulganisti bussidega, nemad ju messirahvas.

Nagu varasematel aastatel, nii paneb Kikkul tänavugi külastajatele südamele, et ei tasuks kohale tulles kiruda ummikuid ja järjekordi. Suurte messidega käivad need paraku kaasas.

Kindlasti tuleks ühe esimese asjana läbi mõelda, kuhu auto

parkida. Kuna on üsna loomulik, et messiplatsi lähedale ei saa, soovitab ta alustada kohaotsingut laululava alumisest parklast, kus peaks olema piisavalt ruumi.

“Või siis kõndida kesklinnast poolteist kilomeetrit läbi Tähtvere pargi, sest bussid võivad ummikus venida ja veerand tundi kõndimist on ka tervisele üksnes kasulik,” soovitab ta.

สว ัสด ี (Tere!)

Tai Kuningriik.

Mina olen meie peres esimene, kellel oli võimalik traktor osta. Kasutan seda lepingulisteks töödeks riisipõldudel.

Uurige lähemalt videost ja reportaažist: traktorid.claas.com

Suurepärane töö.

CLAAS traktorid.

4 M A A M A J A N D U S l K E S K K O N D

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (56) 20. aprill 2017

Mis selle Läänem Kõigile on teada, et meie kodumere olukord pole enam pikemat aega eriti kiita. Mis siis on meie merel viga ja kas kõik on päris läbi või on mõni asi hästi ka?

M

eie kodumere seisund pole enam pikemat aega kiita. See on sedavõrd vana lugu, et paljud inimesed on sellega harjunud ja lakanud olukorra tõsidust märkamast. Samas on üksjagu neidki, kes elavad pidevas paanikaseisundis ja näevad katastroofi seal, kus tegelikult on pigem probleemid. Mis siis on meie merel viga ja kas kõik on päris läbi või on mõni asi hästi ka?

Mürgid vähendasid hüljeste ja kotkaste arvukust Inimene on Läänemere ääres elanud aastatuhandeid ja mingisugune mõju on tema tegevusel olnud algusest peale. Ent pole liiga suur lihtsustus öelda, et enamik tõsisemaid probleeme on pärit Teise maailmasõja järgsest ajast.

Just siis algas meie mere laiaulatuslik ja peaaegu üheaegne reostamine tööstuse kasvu, puhastamata olmereovee veekogudesse suunamise ning põllumajanduse kemiseerimise tõttu. Lisaks tekitati siis Läänemerre veel üks ajapomm sinna uputatud sõjamürgitünnide näol.

Naftasaaduste ja teiste ohtlike ainete transport merel ning laevade reo- ja pilsiveed pole samuti merele just hästi mõjunud.

Merd on saastatud merelt, aga veel enam maalt. Tänu pikaaegsele seire- ja teadustööle on meil mere tihti trööstitust olukorrast üsna ülevaatlik pilt olemas.

Kõigepealt hakkasid selguma kemikaali DDT kasutamise hukatuslikud tagajärjed. Seda putukamürki peeti algul kõigile peale kahjurputukate täiesti ohutuks, aga tegelikkus osutus teiseks. DDT on looduses vägagi püsiv ja rasvlahustuv. Sellistel ainetel on omadus kontsentreeruda toidupüramiidi tippu.

Massilise mürgitamise tõttu hakkaski DDT kogunema elustikku, ja mida kõrgemal toidu­ ahelas organism asus, seda rohkem. Merikotkad sattusid väljasuremisohtu, sest nende kehasse kogunev mürk mõjutas kaltsiumi ainevahetust sedavõrd, et munakoored muutusid pehmeks.

Uurides DDT sisaldust elustikus, avastati aga, et lisaks sellele on eri organismidesse kogunenud polüklorobifenüüle (PCB), kusjuures siingi kippusid kontsentratsioonid toidu­ahelates kasvama.

Erinevalt DDTst ja teistest pestitsiididest ei olnud keegi PCBsid teadlikult keskkonda viinud. Tegu on tehnoloogilistes õlides kasutatavate lisanditega, mille laialdast esinemist Läänemere ökosüsteemis keegi ei osanud oodata. Ometi olid

ALEKS LOTMAN Eestimaa Looduse Fondi ekspert

need jõudnud keskkonda ja selle suures ulatuses reostanud.

Mõju oli sarnane DDT omaga, sest needki ained, väikeses kontsentratsioonis küll pea ohutud, on keskkonnas püsivad ning toiduahelais kogunevad.

Nii sattusid väljasuremise äärele lisaks kotkastele ka Läänemere hülged.

Ent need ained polnud ainsad, mis kotkaid, hülgeid, saarmaid ja teisi elusolendeid ohustasid. Dioksiinid ehk täpsemalt polüklorodibensodioksiinid ja polüklorodibensofuraanid on ülimürgised ained, mida pole tahtlikult samuti eriti toodetud, kui välja arvata salamõrvade eesmärgil.

Kuid dioksiine tekib üsna mitme protsessi tahtmatu kõrvalsaadusena. Nende olulisim allikas on pikka aega olnud prügi põletamine nii lahtiselt prügilates kui ka primitiivsetes põletusseadmetes. Õnneks tekib seal dioksiine väga väikeses koguses, kuid nagu ka DDTd ja PCBsid, iseloomustab neidki püsivus keskkonnas ja kuhjumine toiduahelates.

Mürgiseid ja keskkonnas püsivaid inimtekkelisi orgaanilisi aineid on Läänemeres teisigi. Lisaks kloororgaanikale on inimtegevuse tõttu meie meres tublisti suurenenud mitme raskmetalli – elavahõbe, plii, kaadmium jm – kontsentratsioon.

Needki kipuvad toiduahelates kogunema ja nõnda tippkiskjaid ohustama.

Kõik eelnimetatud ained ohustavad lisaks saarmatele, hüljestele, delfiinidele ja kotkastele toidu kaudu ka inimesi, eriti neid, kellele meeldib suurem ja rasvasem kala. Nii on näiteks tehtud hoiatusi suuremate räimede regulaarse söömise eest, ja mitte ilmaaegu. Õnneks on ka hea uudis: mõnekümne aasta jooksul, mil DDT ja PCBde kasutamist esmalt piirati ning pärast keelati, dioksiinide teket aga seadusandlike ja tehnoloogiliste meetmetega oluliselt vähendati, on suudetud nende ainete sisaldust

Läänemere vees sisalduvate mürgiste lämmastikku ja 320 tonni fosforit.

Läänemere ökosüsteemis tublisti vähendada. Just selle tõttu on nähtavalt kosunud meie merikotkaste ja hallhüljeste populatsioonid.

Võime üsna julgelt rääkida keskkonnakaitse eduloost – kuid siiski arvestagem, et mitte kõigi ainete kontsentratsioone pole suudetud piisavalt vähendada ja näiteks viigerhülge seisund meie rannikumeres on endiselt väga kehv.

Ka pole me seni osanud midagi tarka teha sõja pärandiga: mürgitünnid roostetavad mere põhjas. Ohtlike ainete ohjeldamises oleme saavutanud teatud edu, kuid probleemiga tuleb siiski jätkuvalt silmitsi seista.

Tegeldakse mere ületoitmisega Ent lisaks mere mürgitamisele on inimesed tegelnud selle ületoitmisega.

Eluks on vaja lämmastikku ja fosforit. Enamikus looduslikes ökosüsteemides on neid pidevalt veidi puudu ja taimede kasvu piirab tihti just nende elementide kättesaadavus. Paraku just selline “saledusdieet” on kaasa aidanud paljude vee ja maismaa ökosüsteemide elurikkusele.

Meie meri on aastatuhandeid olnud selgeveeline ja puhas selle tõttu, et vetikate kasvuks kippus lämmastikku ja fos­ forit nappima ning kiirekasvulisematel puudus võimalus kogu mereruum enda kätte haarata. Siingi saabus suurem

On moodustatud säästva põllumajanduse töörühm, kus arutatakse võimalusi mere ületoitmise vähendamiseks, olulisimad neist on toitaine bilanss ja sõnnikukäitluse tõhustamine.

KESKKOND

Nr 4 (56) 20. aprill 2017

merega lahti on?

SHUTTERSTOCK

e ainete tõttu oli merikotkas vahepeal hävimisohus. Eesti saasteainete vähendamiskohustus on 1800 tonni

oli selleks ajaks juba aastaid rakendatud?

Kujutage ette, et olete kedagi aastaid üle toitnud. Algul topeltportsuga, siis kolmekordse ja lõpuks neljakordsega. Kui patsient on koomaeelsesse seisu jõudnud, panete ta dieedile: vähendate toiduportsu tervelt veerandi jagu. Tulemus: surma mõningane edasilükkamine – te ju jätkate niigi ületoitmise kätte surija toitmist kolmekordse toiduportsuga, mis on küll veidi parem kui neljakordne... Just nii toimime praegu Läänemerega.

Läänemere surnud tsoonid aastal 2009.

muutus eelmise sajandi keskpaiku.

Otse vette suunatud reoveelasud, ohjeldamatu kuivendus, loomakasvatuse kontsentreerumine ja mineraalväetiste kasutamine on merre voolava lämmastiku ja fosfori kogust oluliselt suurendanud. Nüüd vohab rannikul pilliroog, lahtedes niitjad rohevetikad ja avamerel sinivetikad (tuntud ka kui sinikud või tsüanobakterid).

Võib ju küsida, et mis siis on selles halba, kui me oma mere produktiivsemaks oleme muutnud. Paraku ei tähenda primaarproduktsiooni suurenemine sellisel määral küll midagi head.

Osa meres vohavaid taimi mürgitab vee juba kasvades, kuid pikaajalisem ja ohtlikum on vetikate liigse vohamise kaudne mõju. Surres langevad nad põhja, kus bakterid neist toitudes kogu saada oleva hapniku ära tarbivad.

Juba praegu valitseb Läänemere sügavamates osas hapnikupuudus, mistõttu on need suuremale osale mereelustikust sobimatud ja tekkinud on nn surnud tsoonid. Lisaks on vetikavohamine vähendanud vee läbipaistvust, mis mõjub

mõnele, ökosüsteemi seisukohalt olulisele vetikaliigile negatiivselt.

Nüüdseks on reoveekäitlust suudetud oluliselt parandada ja nii on kanalisatsiooni osa mere ületoitmises tunduvalt vähenenud – mis ei tähenda küll, justkui oleks siin kõik probleemid lahendatud. Osale Läänemere-äärsetest linnadest, eriti mis asuvad Euroopa Liidus, on ehitatud väga korralikud puhastusseadmed, teistest aga voolab reovesi ikka veel otse Läänemerre (eelkõige Kaliningrad).

Hajareostuse ohjeldamisel oleme paraku olnud vähem edukad: praeguste parimate teaduslike hinnangute kohaselt on lõviosa lämmastikust, aga ka suur osa fosforist pärit põllumajandusest. Mõningat edu on mõnel pool küll siingi saavutatud, aga see ei ole piisav.

Kuidas siis on juhtunud, et mürgitamise vähendamine on olnud tulemuslikum kui ületoitmise ohjeldamine? Eks hajareostus ongi keeruline probleem, millega tegelemine eeldab väga erinevaid meetmeid.

Kuid ikkagi, kuidas sai mere seisund üha halveneda aastatuhande vahetumise paiku, kui toitainete sissevoolu meetmeid

Mida inimesed mere heaks teha saavad?

Meie mere päästmiseks peavad tõsiselt pingutama kõik riigid selle ümber. Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni (HELCOM) töö raames on valitsused kokku leppinud lämmastiku ja fosfori merre jõudvate koguste vähendamises.

Endale võetud kohustused on vaja kindlasti kõigil täita, milleks tuleb teha pingutusi kõikides sektorites. Seetõttu pöörab HELCOM tähelepanu väga erinevatele merekeskkonda mõjutavatele valdkondadele.

Muu hulgas on moodustatud säästva põllumajanduse töörühm, kus arutatakse riikide meetmeid mere ületoitmise vähendamiseks, olulisimad neist on toitaine bilanss ja sõnnikukäitluse tõhustamine.

Paraku, nagu näitas äsjane HELCOMi säästva põllumajanduse töörühma koosolek, liigutakse küll õiges suunas, aga siiski teosammul. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, kaasa arvatud otsetoetused, paraku on osaks probleemist ega aita tõsiselt kaasa selle lahendamisele. Mere ökosüsteemi tervis on väärt senisest tõsisemat pingutust.

l

M A A M A J A N D U S 5

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (56) 20. aprill 2017

Kas tasub kõrt tugevdada ja kasvu r Hea viljasaagi saamiseks on järjest olulisemaks muutunud kasvuregulaa­ torite ning kõrretugevdajate kasuta­ mine. Enamik põllumehi tegeleb sellega katse ja eksituse meetodil.

T

aimedel on olemas saagipotentsiaal, põllumehe ja agronoomi ülesanne on taimede tervise ja füsioloogia eest hoolitseda ning saaki kaitsta. Ilm ja keskkonnatingimused ja õige ajastus on selle võrrandi kõige keerulisemad tegurid.

Kui kahjustajate, see tähendab haiguste ja putukate tõrje nõuab põldude jälgimist abivahendite kasutamisega, tuleb näha isegi kaugemale, sest taimede reaktsiooni ja tehtud otsuste tulemust näeb alles hiljem.

Eelmine aasta oli taimekasvatuses keeruline ning agrokeemia kasutuses tekitasid rapsi kasvureguleerijad ja teravilja kõrretugevdajad palju tagasilööke. Uue hooaja eel on paslik nende kasutamise eesmärke ja toimet meenutada.

Kasvuregulaatorid mõjutavad peavõrse ja külgharude arengut, tugevdavad lamandumiskindlust ja stimuleerivad juurestiku arengut. Sellest tulenevalt on taimedes energia, toitainete ja vee jagunemine ning

JANNE EHTE-TAMMISTE Bayer Eesti agronoom

kasutus ühtlasem, mistõttu ka õitsemine ja valmimine on üheaegsem.

Kõrretugevdamise peamine eesmärk on kõrre pikkuskasvu lühendamine ja kõrres kuivaine süntees ning ligniinisisalduse tõstmine, mis aitab ennetada lamandumist.

Rapsi kasvu reguleerimine Rapsitaimede maksimaalse saagi saamiseks on oluline taime kasvu ja ehitust reguleerida nii, et saavutada optimaalne võimalik kõtrade ja seemnete arv ruutmeetri kohta.

Mida kompaktsema ja ühtlasema ehitusega on taimed, seda

paremini jõuab valgus kogu taimeni. Nii saavad ka alumiste harude kõdrad võimaluse normaalselt kasvada ega teki väljaarenemata või ennakvalminud taimeosi, mis omakorda tooksid kaasa koristuskao.

Valguse parema jaotumisega suureneb ka kloroplastide arv (rakud, mis sisaldavad klorofülli) ning fotosüntees on aktiivsem. Taimed püsivad kauem rohelised ning vananemine lükkub edasi. See tähendab ka, et kõdrad püsivad kauem koos ja seemnete valmimine on ühtlasem. Sellistel taimedel on tugevam vastupidamisvõime keskkonnast tulenevatele stressitingimustele nagu kuumus ja põud.

Oluline on ka taime seisukindlus – lamandumise tagajärjel võib rapsi saagikadu olla kuni

Põllumehe ja agronoomi ülesanne on taimede tervise ja füsioloogia eest hoolitseda ning saaki kaitsta.

Ilm ja keskkonna­ tingimused ja õige ajastus on selle võrrandi kõige keerulisemad tegurid.

50 protsenti. Seisukindlus tuleneb taimede ehitusest: sõltuvalt sordist ja kasutatud kasvuregulaatorist lüheneb taimede peavõrse pikkuskasv 10–20 cm ning kõrvalharud arenevad paremini välja. Mida vähem on lamandunud taimi koristuse eel, seda lihtsam ja kiirem on ka kombaini töö.

Mida silmas pidada?

Parima tulemuse saavutamiseks soovitatakse taimede kasvu reguleerida varsumise algfaasis, kui taimed on saavutanud kasvukõrguse 30–40 cm. Sel ajal on taime energia suures osas suunatud pikkuse kasvamisele.

Kasvuregulaatoritega ongi võimalik peavõrse venimist ennetada ja sundida taime panustama kõrvalharude arengusse.

Soojuse, niiskuse ja toitainete olemasolul saavutab rapsitaim õige pritsimisfaasi suhteliselt kiiresti. Hilisemas faasis, kui juba moodustuvad õiepungad ja taim valmistub õitsema, ei täida pritsimine enam kasvu reguleerimise ülesannet, vaid on pigem haigusetõrje. Ka see on vajalik, kuid vahendi õigeaegse kasutamise puhul on efekt kahekordne.

Samal ajal on oluline ka kahjurputukate tõrje. Nimelt on aasta-aastalt meie põldudel järjest rohkem hakanud kahju te-

Rapsi kasvu reguleerimise tulemusena arenevad külgharud peavõrsega võrdselt (paremal).

gema varre-peitkärsakas. Samuti tasuks jälgida kapsakoi lendlust. Seetõttu soovitame kasvu reguleerimisega koos kasutada ka süsteemset putukatõrjevahendit, ennetamaks kahju.

Teravilja kõrre tugevdamine Teraviljade kõrretugevdamise eesmärk on kõrre pikkuse lühendamine ja kõrres kuivaine süntees ning ligniinisisalduse tõstmine, mis aitab ennetada la-

mandumist. Lühemaks reguleeritud teravilja taim kasutab toitaineid mitte enam kõrre venitamiseks ja lehtede kasvatamiseks, vaid tuumakama ja kvaliteetsema tera moodustamiseks.

Taime kasvuperioodi jooksul ergutavad toitumishormoonid taimedes toimuvaid aktiivseid protsesse. Kõrretugevdajad omakorda mõjutavad neid hormoone.

Kõrretugevdaja mõjub peamiselt nendele kõrte sõlmevahedele, mis on pritsimise ajal

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Tule külasta meid Maamessil väliplatsil VP-65!

MESSISOODUSTUS –5% Juba 25 aastat teiega!

Murutraktorite kevadhinnad niidavad jalust Uus Tartu kauplus avatud! tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

www.mehka.ee

VÕRU, Pikk 17b, tel 782 8256 VÕRU, Vabaduse 4b, tel 782 8250 VALGA, Pikk 4, tel 767 9180 OTEPÄÄ, Valga põik 3, tel 766 1890 TARTU, Turu 34, tel 733 3095 TALLINN, Peterburi tee 34, tel 655 7177

TAIME K A S VAT US

Nr 4 (56) 20. aprill 2017

l

M A A M A J A N D U S 7

reguleerida?

JANNE EHTE-TAMMISTE

Teraviljade puhul on kõrretugevdaja kasutamine, samuti ka konkreetse toote pritsimisaja jälgimine negatiivse lõpptulemuse ennetamiseks vältimatu. Tähtis on ühendada see sordi omaduste, kasutatavate väetisekoguste ja ilmastikutingimustega.

Tasub meeles pidada, et kõrretugevdajad on küllaltki kapriissed paagisegu partnerid. Sellega tuleb arvestada eriti siis, kui soovitakse seda lisada leheväetiste ja herbitsiidide paagisegudesse.

Soovitused kõrretugevdaja kasutamiseks

Kõrretugevdajatega liialdamine põua- ja stressitingimustes toob kasu asemel kahju.

aktiivses kasvus. Seetõttu on iga toote õige kasutusaja soovitatud piirid väga konkreetsed ning neist tuleks kinni pidada.

Kõrre murdumine ja lamandumine saab tavaliselt alguse piimküpsuse faasis, mis on kriitiline tera täitumise ja kvaliteetse saagi moodustumise faas. Peade murdumine ja lamandumine tekitab probleeme ka koristusperioodil, kui vihm kombaini tööd segab. Eelmise aasta kogemusele mõeldes võib saagikadu sel juhul olla kuni 50–60%.

Võrsumise soodustamiseks mõeldud preparaate ei tohiks enam kasutada, kui taimed on jõudnud kõrsumisfaasi ning esimene kõrresõlm on arenenud.

Preparaadi pritsimisega hilinemine toob kaasa lisavõrsete kasvu, mille valmimine jääb hilisemaks. See on probleemiks koristusel ja alandab saagi kvaliteedinäitajaid.

Kõrsumisfaasis (2.–3. kõrresõlme areng) kasutamiseks mõeldud tugevdajate pritsimise võiks ajastada selleks hetkeks, kui teine kõrresõlm on kerkinud maapinnast 2–3 cm kõrgusele. Sel juhul on võimalik lühendada alumise kõrresõlme kasvu. See on ka kõige efektiivsem aeg kõrre kasvu reguleeri-

Kasvu reguleerimine aitab ühtlustada taimiku pikkuskasvu, õitsemist ja valmimist.

miseks ja lamandumiskindluse tõstmiseks.

Kõrretugevdajate kasutamine hiljem, lipulehe faasis, lühendab ja tugevdab kahe ülemise kõrresõlme vahet, mis aitab pea äramurdumise vastu.

Kõrretugevdajate kasutamine väga hilises faasis, loomise alguses, võib põhjustada viljapeade lehetuppe kinni jäämist, haiguste levimist ja kõlujate terade teket, mistõttu siis enam pritsida ei tohiks.

Kõrretugevdajate kasutamine stressis taimedel (põud, toitainete puudus, tugev haigussurve jms) nõuab suuri teadmisi ning ettevaatust. Kasu asemel võib see süvendada kahjustusi, tekitada kasvuseisakut ja halve-

mal juhul saagikadu. Pritsimisel kuumade päevaste temperatuuridega (üle +22–23°) kaasnevad taimede kõrvetused. Samuti võib kõrrekasv jääda ekstreemselt lühikeseks, mis omakorda muudab koristuse keeruliseks.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA WB-61 tisleripink

NOVA 4120A puurpink 380 V Hind:

Hind:

561 € (km 0%)

NOVA WB-61 on vähe ruumi võttev tisleripink. Väga tugeva konstruktsiooniga. Suurepärane valik, kui pinki on vaja kasutada piiratud ruumiga kohas. Lihtne paigutada sobivasse kohta, sest aluse saab lukustada ja pink ei võta palju ruumi. Kiire ja lihtne kasutuskorda seada. Lukustus on väga kindel, sest jalad avatakse ja suletakse vändast keerates. (Kruvilaadne sujuva reguleerimisega jalgade kõrguse määramine ning avamine-sulgemine.) Tugev professionaalse taseme konstruktsioon.

NOVA MM13 peitelpuurpink

(km 0%)

Hind: Puurpink NOVA 4120A on kvaliteetne ja hästi varustatud puurpink. Standardvarustuses on näiteks malmist etteandekäepide, töölamp, tööriistahoidik, lõikevedeliku dosaator ning 16 mm kiirkinnituspadrun. Kolmefaasilise mootori tõttu pöörleb puur mõlemas suunas ja sobib seetõttu ka hästi keermestamiseks.

Pingil on 12 kiirusvalikut, millega leiad sobiva pöörlemiskiiruse erinevatele materjalidele ja puuriteradele. Tugev konstruktsioon.

238 € (km 0%)

Sobib proffidele ja harrastajatele ning ideaalselt ka õppeasutustele. Ei võta palju ruumi. Lihtne kasutada.

Töökindel ja usaldusväärne. Kaasas 3/8” peitelpuur.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 370 W Peitlid: 1/4–5/8” (6,35–15,87 mm) Puuri padrun: 13 Kaal: 31 kg

NOVA 50 metallilihvpink

NOVA PL40 plasmalõikur

NOVA RM12 sikemasin

Hind:

359 € (km 0%)

NOVA 50 metallilihvpink on iga metallitöötleja suur abivahend. Nüüd on lihvimine väga lihtne ja mugav.

Sama seadmega on võimalik lihvida nii lindiga kui ka kettaga. CE-märgistusega heaks kiidetud mudel.

Mootori võimsus: 750 W Lihvlindi suurus: 50 x 1000 mm Lihvlindi kiirus: 1320 m/s Lihvketta suurus: 152 mm Pikkus: 54 mm Laius: 54 mm Kõrgus: 37 mm Kaal: 26 kg

NOVA PP30 PRO terituspink

Hind:

1367 €

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 W Pöörlemiskiirus: 220–2600 rpm Puurimisvõimsus: 20 mm Spindel: MK2 Kaal: 82 kg

319 €

NOVA MCF-1000 puidutreipink 380 V

480 €

Pikkus: 2100 mm Laius: 780 mm Kõrgus: 800 mm Kaal: 81 kg

Hind:

NOVA FM-300S5 tolmuimur

(km 0%)

641 € (km 0%)

Hind:

456 € (km 0%)

Kui vajad tõhusat purueemaldust rohkemate masinate jaoks, pakume Nova FM 300S-5 mudelit. Eriti võimas 3750 W / 380 V kolmefaasiline mootor tagab tipptulemuse kõikides tingimustes. Turul saadaolevaist kvaliteetseim imur selles suurusklassis. Labad parimast kvaliteedist terasest, mis peab vastu aastaid.

Vastupidav konstruktsioon. Võimas ja töökindel.

Tugev alus standardvarustuses kaasas. Tsentrite vahe 1080 mm, pöörleva detaili max paksus sängi kohal 350 mm. Standardvarustuses kopeerseade ja ketaslihvpink. Ainulaadne kolme masina kombinatsioon.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3750 W Õhu imemisvõimsus: 83 m3/min Imuri labade läbimõõt: 305 mm Sisseimemine: 3 x 100 mm Kaal: 85 kg

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 750–2600 rpm (3 kiirust) Tsentrite vahe: 1080 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 350 mm Kaal: 77 kg

NOVA UW-16 ultrahelipuhasti 16l

NOVA J32 magnetpuurpink

NOVA PP30 PRO on puuriterade teritamiseks mõeldud profiklassi terituspink. Pingis saab teritada 4–30 mm puuriterasid. Täpne ja kvaliteetne tööpink, millega teritamine sujub lihtsalt. Kaasas on ER40 / ER20 tsangid (4–30 mm).

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 450 W Mootor: 3000 p/min Kaal: 35 kg

NOVA RJ1 rulltugi

Hind:

201 € (km 0%)

Hind:

561 € (km 0%)

Lihtsalt käsitsev ja soodne väike plasmalõikur, mis tarnitakse täielikult varustatuna. Kasutusvalmis, vajalik ainult suruõhk (kompressor) ja elekter. 40 A on suurim voolutugevus, millega lõikad kuni 12 mm materjali.

Kasutatud on MOSFET-tehnoloogiat. Võid lõigata kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu teras, roostevaba teras, vask, alumiinium jne. Kõrgepinge abil süüde.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Lõikevõimsus: 12 mm Koormatavus 60%: 40 A Õhu tootlikkus: 4,5/ 150 bar/l/min Põleti kaabel: 5000 mm Maanduskaabel: 5000 mm Kaal: 8 kg

(km 0%)

Hind:

Masinaga tuleb kaasa 6 paari lainestus-/kantimisrulle.

Maksimaalselt 1,2 mm materjalile. Suue 381 mm, kaal 24 kg. Lihtne kinnitada töölauale. Tugev ja vastupidav konstruktsioon. NB! Alus on lisavarustus.

Töötlemissügavus: 381 mm Max paksus: 1,2 mm Kaal: 24 kg

Kõrge kvaliteediga professionaalidele loodud ja toodetud ultrahelipuhasti. Võimas puhastusseade nõudlikuks kasutamiseks. Seadmes on standardina reguleeritav temperatuur, võimsus, sagedus ja taimer.

Võimsus on 400 W ja koguvõimsus koos soojendusega 700 W. Ultrahelisagedus on reguleeritav 20 kHz / 40 kHz. Valmistatud kõrge kvaliteediga terasest.

Kestab suurel koormusel palju aastaid. Pesukorv on standardvarustuses.

Pinge: 230 V Pikkus: 340 mm Laius: 310 mm Kõrgus: 410 mm Kaal: 11 kg Võimsus: 400 W pesemine / 300 W soojendus

Hind:

585 € (km 0%)

NOVA J32 on profikasutuseks toodetud kõrge kvaliteediga magnetpuurpink. Vastupidav ja täpse töö jaoks mõeldud tippklassi puurpink. Eriti hea hinnakvaliteedi suhe.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1400 W Pöörlemiskiirus: 220 rpm Puurimisvõimsus: 32 mm Spindel: MK4 Magneti võimsus: 1600 kg Kaal: 53 kg

NB! Osaleme „Maamessil 2017”välipinnal VP-127!

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 5306 6059, ivo.ilustrumm@koneita.com; tel +372 520 2291, tanel.kuusemets@koneita.com

Hind:

36 € (km 0%)

Reguleeritav kõrgus 700–1080 mm. Pöördub 360 kraadi. Rulli läbimõõt 57 mm. Rulli laius 400 mm.

Kaal 6 kg.

8 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (56) 20. aprill 2017

Teadlased aretavad lehemädanikule Kartulisortide valikul on kasulik teada nende haiguskindlust ja sobivust meie tingimustesse.

TERJE TÄHTJÄRV ETKI teadur

K

artul on tähtsuselt kolmas toidukultuur maailmas peale riisi ja maisi, olles külma parasvöötme kliimas ka oluline vitamiiniallikas. Kartul sisaldab C-, B1-, B2- ja B3-vitamiine, mineraalidest rauda, fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, lisaks proteiini, kiud­ aineid ja süsivesikuid.

Inimeste ja tööstuse eelistused kartuli omaduste suhtes on muutunud. Eelistatakse tänkjama ehk vesisema sisuga, keetmisel mitte lagunevate mugulatega sorte.

Kes kahjustavad kartulit Pidev keskkonnatingimuste muutumine ja intensiivne põllumajandus on kaasa toonud taimehaiguste agressiivseks muutumise ning kahjurite kiirema paljunemise ja ulatuslikuma leviku.

Eeltoodud põhjused on pannud kartuli sordiaretajaid otsima genotüüpe, mis oleksid põllumajanduses ja muutuvates kliimatingimustes stabiilsed. Oluliseks

peetakse ka uute sortide sobivust mahekartulikasvatusse, mis on ökonoomsem, keskkonnasäästlikum ja tervislikum.

Kartulisaagi kvaliteedile pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Saagi kvaliteeti võivad rikkuda kehvad kasvu-, koristusja hoiutingimused, samuti haigused. Eesti oludes rikuvad mugula kvaliteeti bakterhaigus harilik kärn ja seenhaigus kartuli-mustkärn.

Harilik kärn on haigus, mis rikub kõige rohkem kartuli mugulate kaubanduslikku välimust. Mugulate pinnal esinevad kuivad kestendavad korrapäratu kujuga kärnad. Kärnasid on kolme tüüpi: mugulapinnaga tasa, kuni 0,5 cm sügavuste haavanditena või mugulapinnast punjalt kõrgemal. Kärnaga nakatunud mugulad on vastuvõtlikud teistele haigusetekitajatele. Keemiline tõrje puudub, soovitatav on haiguskindlate sortide kasvatamine.

Kartuli-mustkärn kahjustab taime kõiki osi: mugulat, idu, juuri, stoolonit, varsi. Haigus on levinud kõigis kartulikasvatuspiirkondades ja muutunud üha tõsisemaks. Keemiline tõr-

je on olemas, kuid osutunud väheefektiivseks, soovitatav on kasvatada haiguskindlaid sorte.

Kartuli karantiinne kahjustaja kollane kartuli-kiduuss on Eestis ulatuslikult levinud ja see kahjur on kõrgelt spetsialiseerunud juureparasiit. Nakatunud põllul saagikus langeb ja saak võib tugeva nakkuse korral täielikult ikalduda. Tsüstid püsivad eluvõimelised kümme või enam aastat. Levib mugulate, harimisriistade ja teiste taimeliikide istutusmaterjaliga.

Haiguskindlate sortide aretus Üks keskkonnasäästlikke lahendusi kartulikasvatuses on haiguskindlamate sortide kasvatamine, mille eelduseks on selliste sortide aretamine.

Aretustöö edukus sõltub sobivate tunnustega vanemsortide leidmisest, pidevast haiguste uurimisest ja uute kartuli genotüüpide katsetamisest tegelikes nakkustingimustes.

Eesti Taimekasvatuse instituudis (ETKI) toimubki selline pidev katsetamine uute kartulisortide saamiseks. Alustame põhjaliku vanemsortide valikuga, ristame, külvame saadud seemne ja kasvatame neist kasvuhoones taimed. Alates teisest põlvkonnast hindame juba põllul kõikidel valitud järglas-

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

tel esinevaid haigusi ning mugulatel haigusi ja kvaliteeti. Kolmandast põlvkonnast alates võrreldakse uusi genotüüpe meie standardsortidega.

Uus vastupidav sort ‘Teele’ Uus välja valitud genotüüp sai alguse 2001. aastal kartulisortide ‘Cinja’ ja ‘Paola’ ristamisest, mille tulemusena saadi botaaniline seeme. Peale seemne külvi kasvatati 1647 eri genotüüpi, millest kümne aasta jooksul valiti välja üks. See ongi uus sort, mis sai nimeks ‘Teele’.

Selleks et uus sort vastaks praegustele kasvatustingimustele ja keskkonna nõudmistele, määrati sobiva genotüübi agronoomilised ja kulinaarsed omadused. Põldkatsed uue sordi hindamiseks tehti aastatel 2008−2012 ETKI põldudel ja seda võrreldi standardsorti-

Kolmeaastane külvikord tuleb asendada pikemaajalise viljavaheldusega, et hoiduda lehemädaniku agressiivsemast puhangust.

dega ‘Maret’ (varajane), ‘Piret’ (keskvalmiv) ning ‘Anti’ (hiline).

Eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse katsed tehti Tšehhi Vabariigis ja nende katsete lõpp-protokollis on kirjeldatud uue sordi 37 morfoloogilist tunnust. Sordi ‘Teele’ põhilised tunnused on püstine taimekasv, lehed helerohelised ja keskmise suurusega, õisik keskmise suurusega ja valge, mugulad lühiovaalse kujuga, madalate silmadega, kollase koore ja kollase sisuga.

Jõgeval läbi viidud katsete põhjal on uus sort saagikas. Viie aasta keskmine saak ulatus 47,1 tonnini hektarilt, mis oli võrdne meil tuntud suuresaagilise sordiga ‘Anti’. Instituudi sordivõrdluskatses ületas ‘Teele’ saagi poolest teisi keskvalmivaid sorte nagu ‘Folva’, ‘Fontane’ ja ‘Secura’. Mugula keskmine kaal oli 80,0 g ja pesas keskmiselt 10,6 mugulat. Dünaamikakatsed näitasid ‘Teele’ keskvalmivust.

Kulinaarsete omaduste hindamisel osutus ‘Teele’ väga heaks. Tärklisesisaldus oli madal, jäädes keskmiselt 11,5– 13,5% piiresse, keetmisel ei esinenud tumenemist, pudevus ja jahusus olid madalad. Seega vastab ‘Teele’ tänapäeva nõudmistele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kartulisort ‘Teele’ on kõrgesaagiline keskvalmiv lauakartuli sort ja vastupidav meil enam levinud kartulihaiguste suhtes.

Haiguskindlust hinnati kõigi katsete käigus. ‘Teele’ haiguskindlus on kõrge. Lehemädanikku nakatumise hindamisel oli ta parem standardsortidest ‘Maret’ ja ‘Piret’ ning võrreldav kõrge lehemädanikukindlusega sordiga ‘Anti’.

Sordivõrdluskatse tulemuste põhjal on ‘Teele’ lehemädanikukindlus võrreldav teiste Eesti hiliste sortide ‘Ando’, ‘Juku’ ning ‘Sarme’ omaga. Selliste järelduste põhjal võime soovitada uut sorti ‘Teele’ kasvatada ka mahetingimustes.

Mugulahaigustesse nakatumine oli kõigil katseaastatel madal, seega on ta vastupidavam hariliku kärna ja musta kärna nakkusele, saak on kvaliteetsem ja kaubanduslikum. Ka kiduussikindlus on uuel sordil kõrge, hinnatud üheksa palliga.

Kõige hullem on lehemädanik Kõige rohkem kahju tekitav haigus nii mujal Euroopas kui ka Eestis on lehemädanik (tekitaja Phytophthora infestans (Mont.) de Bary). Haigusetekitaja on kolmekümne viimase aasta jooksul muutunud kahe paarumistüübiga patogeeniks, mis on kaasa toonud võimaluse suguliseks paljunemiseks, mille tulemusel tekivad oospoorid (paksukestalised püsieosed).

TAIME K A S VAT US

Nr 4 (56) 20. aprill 2017

l

M A A M A J A N D U S 9

vastupidavaid kartulisorte ILMAR SAABAS

Oospoorid võivad säilida mullas väga pikka aega, seega on oluline hoolikas viljavahelduse planeerimine, et hoiduda suurematest epideemiatest.

Aastatel 2001−2008 korjati 218 lehemädanikutekitaja isolaati Sakus ETKI põldudelt. Saadud isolaadid viidi puhaskultuuri ja neil tehti analüüsid.

Lehemädaniku tekitaja isolaatidest kuulus 2003.−2008. aastal keskmiselt 43% A2 ja 57% A1 paarumistüüpi, isefertiilseid isolaate ei leitud. Nendel aastatel leiti oluline erinevus paarumistüüpide vahel. 2003. aastal esines ainult A1 paarumistüüp, järgnevatel juba mõlemad tüübid ja 2005. aastast suurenes A2 paarumistüübi osakaal märgatavalt, jäädes kõrgele tasemele.

Selline peaaegu 50:50 paarumistüüpide A1 ja A2 esinemise suhe on kõige efektiivsem suguliseks paljunemiseks. Uuring kinnitas, et on oht mulla saastumiseks oospooridega ja varasem lehemädaniku lööbimise oht.

Need tulemused viitavad sellele, et kolmeaastane külvikord tuleb asendada pikemaajalise viljavaheldusega, hoidumaks lehemädaniku agressiivsemast puhangust.

Kõiki eespool kirjeldatud uuringuid on vaja kindlasti jätkata, sest keskkonna- ja kliimamuutus loob taimedele ning nendega seotud organismidele uued, seni tundmata tingimused. Sordiaretuse jätkamine tagabki sobivad sordid meie tingimustesse ja vastavuse nõudlusele.

Uus kartulisort ‘Teele’ on kollase koore ja sisuga, vastupidav, ei lagune keetes ning on heade maitseomadustega.

KVALITEETSED PELLETIKATLAD

AIRO 40, 70, 100, 150 kW

WERNECO Raptor SD Lõikelaius 122 cm Mootor 22 hj

Raptor Flip - Up Lõikelaius 122 cm Mootor 22 hj

FasTrak SDX Lõikelaius 122 cm Mootor 22 hj

X-ONE Lõikelaius 137 cm Mootor 23,5 hj

BIO 15, 25, 40 kW

TURBO 70, 100, 200, 300, 500 kW

ECO 25, 40, 70, 100, 200, 300 kW

PÄIKESEPANEELID

Telli katla paigaldus ja ehitustööd

www.verdonprojekt.ee

www.alve.ee • Suur-Jõe 67, Pärnu Tel 501 7062, 447 8477

5801 3334

Priit Värnomasing priit@werneco.ee werneco.ee

10 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (56) 20. aprill 2017

Tänavused traktoriuudised levivad Nagu ikka, seisavad ka tänavusel Maamessil aukohal uued traktorid, mõni ka säärane, mida siinmail pole varem nähtudki.

O

ma kohalolust annavad jõuliselt märku viimastel aastatel vangerdused läbi teinud diilerid – kunagine John Deere’i müüja Stokker Agro, kes nüüd esindab Kubotat; Baltic Agro Maschinery, kes nüüd John Deere’i müüb; Intrac, kelle hooleks on Massey Ferguson.

TYM ja Solis Flint Kaubanduse väljapanekult võib leida nii Eesti turul ennast juba tõestanud TYMid kui ka uue margina turule tulnud Solise.

Ehitusettevõtjatele pakub vaatamisrõõmu ekskavaatori ja frontaallaaduriga varustatud 43hobujõuline TYM T433, mis on tänu oma multifunktsionaalsusele ehitusettevõtetele suurepärane abimees.

Kommunaalteenuste pakkujatele on näitusel 35 hj TYM T353 koos kõrgete võrkportedega haagisega, millele omakorda on kinnitatud võimas leheimur, mis lehed maast otse haagisekasti toimetab.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

Flint Kaubandus näitab ka kõige väiksematele traktoritele haagitavat, jõujaamaga varustatud tänavakoristusmasinat, millel küljes tugevad harjased, veemahuti ja tolmukogur.

Saab tutvuda ka Solise mudelivalikusse kuuluvate Solis 20, Solis 26 ja Solis 90ga. Väiksemad Solis 20 ja Solis 26 on varustatud frontaallaadurite ja kõige muu vajalikuga, mida võib koduses majapidamises väiketraktoriga töötades ära kasutada – näiteks kuuluvad tootevalikusse hooldusniidukid, põlluharimisriistad, mullafreesid jms.

Solis 26.

John Deere Baltic Agro Machinery esitleb uut John Deere 9620RXi, mis on esimene nelja roomikuga traktor Eestis. Tegu on selle mudeliseeria kõige võimsama masinaga, mille nimivõimsus 620 hj ning maksimaalne võimsus 670 hj. Mootorit iseloomustab suur püsivõimsuse vahemik 1550–2100 pööret minutis ning suur pöördemoment 2800. Traktor on mõeldud rasketeks mullaharimistöödeks.

Nelja roomikuga veermikukontseptsioon tagab minimaalse pinnasurve juures suurima veojõu ülekande.

Navigatsiooni ja haakeseadmete juhtimine käib sarnaselt teiste John Deere’i mudelitega läbi puutetundliku ekraani. Traktoril on neljapunkti-kabiinivedrustus, mis tagab masina juhile mõnusa stressivaba tööpäeva.

Nelja paralleelvardaga varustatud kabiinivedrustuse süsteem tagab kabiini minimaalsed horisontaalsuunalised liikumised raami suhtes. Kabiin on avara ja hea vaateväljaga, kus klaasipinda 6,52 m².

Maamessil on esimest korda ka 400hobujõuline 8-seeria ratastraktor John Deere 8400R. Eelisteks on esmaklassiline jõudlus, hea kabiin, optimaalne mugavus, madalad kasutuskulud ja maksimaalne tööaeg. Kõik need omadused on olemas ka uuel JD 8400R traktoril. Efektiivne ülekannete kontseptsioon 8400R mudelil tagab mootori edastatava võimsuse jõudmise maapinda 93,5% ulatuses.

See traktor on messil koos Köckerling Vario 480 kultivaatoriga. Kaheksa piireaga ning töösügavuse hüdraulilise regu-

Uus rendimasinate rubriik maailma suurimas kasutatud rasketehnika portaalis Mascus!

Tule vaata ja rendi omale sobiv tehnika Mascusest!

John Deere.

leerimisega masin on loodud põllumehele, kes hindab kasutusmugavust ja tulemusi.

Messile tuleb ka kompaktne 5E seeria väiketraktor, mis ideaalselt sobib töötamiseks laudas.

Kubota Stokker Agri poolt on Maamessil traktor Kubota M5111, mis on oma jõu- ja suurusklassis väikseima pöörderaadiusega ISOBUS-valmidusega traktor. Võimsus on 111 hj. Kubota M5111 rippes on väga populaarseks saanud pallipurusti McHale C460.

Veel võiks huvi pakkuda JCB Fastrac 4220, mis on traktorite uue põlvkonna esindaja, kus ühendatud innovatsioon ja 25 aasta pikkune kogemus. Innovatsioon on sujuv juhtimine, senisest suuremad töökiirused, unikaalne isetasanduv täisvedrustus, võrdse suurusega rattad, 50:50 raskuse jaotumine ja nelja ratta ketaspidurid ABSiga. Päritolu: Inglismaa.

Fastrac 4220 rippes ees ja taga on McHale Pro Glide’i niidukid. Need on esimesed McHale ProGlide’i niidukid Baltimaades. Unikaalne McHale’i poolt välja töötatud ja patenteeritud tehnoloogia võimaldab ebatasasel maastikul head töökiirust ja tootlikkust. Niidukeid toodetakse Iirimaal.

Belarus ja McCormick A.Tammel Grupp (A.Tammel AS/ Türi Bel-Est OÜ/Leho Kaubandus OÜ) esitlevad tänavusel Maamessil samuti uudistraktoreid.

McCormick X7.450.

Esimest korda saab Eestis näha teleskooptraktorit Merlo Multifarmer 40.9CS. Masina teeb eriliseks lisaks teleskooplaadurile tõstejõuga neli tonni ja tõstekõrgusega 8,8 meetrit ka seitsmetonnise tõstevõimega tagumise rippsüsteemi ning 540/1000 p/min pöörlemissagedusega mehaanilise ülekandega jõuvõtuvõlli olemasolu.

Masina jõuallikaks on 4,1-liitrise töömahuga Deutzi mootor, mis arendab 156 hobujõudu. Uudse lahendina kasutab masin hüdrostaatilise ajamiga Merlo CVTronicu jõuülekannet,

TEHNIKA

Nr 4 (56) 20. aprill 2017

l

M A A M A J A N D U S 11

d Maamessi kaudu

mis kujutab endast kahe sõidumootoriga lahendust, kus vastavalt vajatavale veojõule (ja liikumiskiirusele) juhitakse õli vool läbi kas ühest või kahest sõidu­mootorist.

Tegu on ühtlasi ka messi naelaga. Masina traktoriks klassifitseerimise aluseks on vastavussertifikaadil toodud kategooria T1. Masin registeeritakse sama kategooria alusel ka liiklusregistris.

Belarus 3522.5 on Minski traktoritehase lipulaev. 12 tonni kaaluva traktori jõuallikaks on 7,8-liitrine 355 hobujõudu arendav Deutzi mootor. Traktor on varustatud elektroonilise juhtimisega esi- ja tagarippsüsteemiga, mille tõstevõime on vastavalt 5000 kg ja 10 000 kg.

Tagumise jõuvõtuvõlli pöörlemissagedused on 1000 ja 1000 E p/min, esimesel jõuvõtuvõllil 1000 p/min. Hüdraulikasüsteemi maksimaalne tootlikkus on 160 l/min. Käigukast on hüdromehaaniline, kuue koormuse all lülitatava käiguga, pakkudes koos käiguaeglustiga 36 edasipluss 24 tagasikäiku. Traktor on varustatud reversjuhtimise võimalusega.

Vastukaaluks suurtele Bela­ rusi traktoritele eksponeerime

Fendt 1050.

seekord ka väiksemat, 2600 kg tühimassiga Belarus 422.4 mudelit. Traktor on varustatud nejasilindrilise Lombardini diiselmootoriga, mis arendab 50 hj. Jõuülekandena kasutatakse mehaanilist 16 edasi- ja kaheksa tagasikäiguga käigukasti. Rippsüsteemi maksimaalne tõstevõime on 2800 kg, jõuvõtuvõlli pööremissagedused 540/1000 p/min. Funktsionaalsuse suurendamiseks on traktor varustatud frontaallaaduriga.

Fendt Agrilandi platsil saab näha uuenenud Fendti traktoreid. Esmapilgul torkab kosmeetilise muutusena silma uus värvilahendus. Uudse värviga kajastatakse täiendatud kvaliteedistandardeid, mida Fendt oma toodetele seadis.

Lisaks välisilme muutusele on toimunud uuendused ka kapoti all. Kõik mudelid, millel on lisanimi S4, vastavad uutele heitgaasinormidele Tier 4 Final. Kõikidel traktoritel on uuenenud juhtterminal, parendatud elektroonikat (elektrijuhtmete varjustused, loogilisemad

jätkud), ISOBUSi ühildatavust on täiustatud, uued GPS-moodulid, muutunud on tarkvaraline pool, suurendatud mootorite jahutatavust ning seeläbi kokkuvõtvalt tõstetud võimekust töötada pikemalt ja probleemideta.

Alates sajast hobujõust on saadaval enne vaid suuri mudeleid iseloomustanud VarioGuide GPS-lahendused, ISOBUSi seadmete juhtimine käib läbi traktori terminali ja Vario­ Active’i kiirrool.

Eraldi esiletõstmist väärib Fendt 313 S4, mis on saavutanud ka märkimisväärse tulemuse DLG-testis kütusekulu osas. Kuna astmevaba käigukast annab suurepärase võimalused transporditööks, on selle traktori haakes Triolieti söödamikser.

Uudse lahendusena on pakkuda ka kaaluga esilaadur, hõlbustamaks laadimistöid. VarioDoci dokumendihalduse kaudu saab laaditud kogused ja töötatud aja edastada kontori­ arvutile.

Väljatöötamisel on AGCO Fuse’i tehnoloogia, mille abil saavad omavahel suhelda Fendti kombain, traktor, Challangeri mürgiprits ning volitatud hooldepartner ja ka kontoriarvuti. Suhtluse eesmärk on optimeerida tööaega ning ennetada võimalikke probleeme. Agrilandi platsil saab tutvuda ka kombainiga Fendt 6335 C, Challangeri iseliikuva taimekaitsepritsiga ning uue Fendti hekseldiga.

Massey Ferguson Maamessil esitletakse nelja Massey Fergusoni traktorit jõuklassis 100–370 hj. Uudisena esitleb Intrac esimest 6700 seeria MF traktorit Eestis. Selle seeria mu-

REPRO

Massey Ferguson 6700.

Merlo Multifarmer 40.9CS.

del, 175hobujõuline uue põlvkonna Dyna-6/VT käigukastiga Massey Ferguson 6718, valiti selle aasta SIMA messil kuni 174hobujõuliste masinate klassis parimaks traktoriks.

Case IH Dotnuva Balticult läheb näitusele kaks uut trakrorit. Kuna Case IH tähistab oma 175. sünnipäeva, siis näidatakse ka ajalugu.

Esimene uutest on Case IH Maxxum 145 CVX. Maxxumi tunneb ära uue disaini järgi.

Masin on täisvarustuses ja astmevaba käigukastiga. Sel on kõige moodsam Tier 4B mootor, mis vastab kõikidele normidele.

Varustuses on automaatroolimise süsteem, mis suudab ka põlluotstes ise tagasipöördeid teha.

Mugavuse poole pealt on seal

veel kõige võimsam valgustite komplekt ja uue disainiga aktviivvedrustusega juhiiste.

Teine uus masin on Puma 220CVX. Traktorile on lisatud Quicke’i uus moderniseeritud laadur. Väljas on uued laadurid, mis suudavad meelde jätta töö­ tsükli ja seda hiljem esitada.

New Holland New Hollandi traktorite maaletooja Tatoli messiuudiseks on viljakoristuse maailmarekordi kombain New Holland CR10.90 koos heedriga MacDon, mille töölaius 10,7 m. Kohal on ka aasta traktor 2016 New Holland T7.290 HD. Uus traktor New Holland T6.180 on komplekteeritud uusima põlvkonna esilaaduriga Quicke Q6L koos juhiabiga Q-companion.

Nende ja teistegi traktorite haakesse sobivad uus raskerandaal Horsch Joker 6HD ja prits HorschLeeb 8GS koos 36meetrise poomiga. Ka need on messil olemas.

Valtra Koos Massey Fergusoni ja Fendtiga AGCO gruppi kuuluv Valtra on Maamessil märtsi alguses SIMA messil oma võimsusklassis aasta masina auhinna pälvinud traktoriga A 104 HiTech.

Tänavu oma 25. tegevusaastat tähistav Taure näitab Maamessil kogu Valtra 4. põlvkonna traktorite valikut, sealhulgas auhinnatud T-seeriat ja võimsat S-seeriat.

Tutvuda saab ka uue N-seeriaga, mis valiti novembris toimunud Agritechnical 2016. aasta masinaks ja ka aasta traktoriks.

Vedelväetiste kohta küsi julgelt lisainfot piirkonna esindajatelt: Reeli, tel 5346 8363 (Pärnu, Viljandi, Lääne, Valga mk ja saared) Marika, tel 578 7834 (Jõgeva, Tartu, Põlva, Harju ja Võru mk) Inga, tel 5330 3533 (Järva, Lääne-Viru, Rapla, Ida-Viru mk)

Maamessil asume C-halli boksis nr 12.

Astu kindlasti läbi!

12 M A A M A J A N D U S l K A L A N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (56) 20. aprill 2017

Kalanduse osas valitseb seisu­ koht, et eesmärk on üldise püügi­koormuse vähen­ damine ning kalurid ei suuda end ära elatada.

Tegelikult pole asjad sugugi nii.

JANEK TEINLUM rannakalur

E

estis ei ole ilmselt kedagi, kes poleks kuulnud, et kalurid ei suuda ennast ära elatada, kuigi igas mereäärses vallas leidub inimesi, kellele kalapüük on siiski veel esmane elatusallikas.

Hiljutisest Tartu Ülikooli uuringust võis lugeda, et kalur käib merel vaid rahateenimise eesmärgil ja muud rolli tal ühiskonnas polegi, kui meie kõigi ühise vara pealt omakasu teenimine.

Arvamus, et kalur on oht loodusele, ei maksa makse ega suuda end ära elatada, tungib ühiskonda. Seda kasutatakse uurimustöödes juba kui argumenti, et seadusesse muudatusi sisse viia ja olla passiivne oma riigi õiguste kaitsmisel Brüsselis.

Püügikoormuse vähendamine võib olla aktsepteeritav. Probleem on aga selles, et riik püüab püügikoormust kahandada püügiefektiivsuse üldise vähendamise abil. Tagajärg on see, et aktiivsed kalurid, kes elatavad end veel kalapüügist, satuvad üha suurema surve alla.

Rannakalanduse tulevikku silmas pidades tuleb lahendada dilemma: olemasoleva kalurite arvu säilitamine, lisades kalavarude kaitse eesmärgil lisapiiranguid versus püügivõimsuse vähendamine (näiteks kalurite arvu vähendamine) püügiefektiivsuse kasvu toetades.

Hetkel astume teed, kus saagikust või püügiefektiivsust püütakse iga hinna eest alla tuua.

Näiteid on mitu: hiljutised vaidlused Harjumaal mõrra ehituste, nende omavaheliste ühenduste või võrkude merre asetamise üle; võrkude silmasuurused kasvavad sedasi, et kalale seatud

Riigil ei ole rannakalandusest adekvaatset pilti alammõõtu tublisti ületavadki isendid enam püünisesse ei jää; silmumõrra sisuline keelustamine küsitavatele argumentidele tuginedes.

Riigil on valida, kas jätkata üldise püügiefektiivsuse ja -kvootide alandamisega ja “kõigile ühe puuga virutamisega”, mis viib rannakalanduse kui traditsiooni, kultuuri ja elustiili väljasuremiseni, või otsida lahendusi, kuidas püügivõimsust vähendada aegamööda nõnda, et püügivahendi-

Soomes soositakse aktiivset, makse maksvat kalurit, järgmisena tulevad teise tasandi kalurid ja kolmandaks harrastajad.

te efektiivsus võiks kasvada. Kui soovime, et kalur ennast elataks ja vastaks ideaalile, mis riiklikus kalandusstrateegias kirja pandud, siis palju valikuid pole. Kalurite arv peab vähenema, püügivahendite arv peab vähenema, aga prioriteet peaks olema püügivahendite efektiivsuse säilitamine ja kasvatamine!

”Harrastuskalurid” moonutavad pilti Enamik Eesti kutselistest kaluritest on pensioniealised või pensionieelikud ehk mitteaktiivsed kalurid, kes omavad püügivõimsust läbi ajaloolise püügiõiguse osaku, aga merel käivad paari–viie võrguga harjumusest, armastusest mere ja kalapüügi vastu ning püügiõigust hoiavad vaid selleks, et vahel võrku leotada, paljud ei käi enam ammu merel kogu oma arsenaliga, mis

neil ajaloolise püügiõiguse näol eksisteerib.

Teine rühm kutseliste kalurite hulgas on nn rikkad suvitajad, kes ei jaksa ega viitsi esimesel detsembril harrastusvõrguluba taotleda ja kindla peale välja minnes on soetanud endale võrguloa. Kaluriametiga on see seotud niipalju, et võrgud pannakse suvel igal nädalavahetusel merre ja tehakse saadud saagist endale ja sõpradele suitsukala või uhhaad. Nimetatud kaks gruppi on justkui ametlikult kutselised, aga sisuliselt on nad harrastuskalurid.

Kolmas rühm, kes omab lube, on riiulifirmad, kel endal pole kalandusega suurt midagi pistmist, uuendavad oma lube igal aastal, aga merel ei käi, ja hoiavad teoreetilist püügivõimsust kinni, või saadavad aastas paar püügiaruannet.

Igatahes on neil kõigil kolmel teoreetiline püügivõimsus, mille-

ga riik peab seadust luues arvestama.

Neljas grupp on see päris kalur. Tema ametit silmas pidades on algselt too ajalooline püügiosak ja enamik regulatsioone välja mõeldud ning käiku lastud.

Kui ta veel ei elata ennast kalapüügist, siis vähemalt tahaks, arvestatav osa sissetulekust tuleb merelt.

Tihti on need inimesed mitmenda põlve kalurid. Ent vähemalt Harjumaal on kõigist püüdjatest just selle grupi osakaal üks väiksemaid. Kutselist kalapüüki reguleeriv seadusandlus peaks arvestama just selle ameti esindajaga, aga faktiliselt peab ta arvestama ka “harrastuskutselistega”. Riik on seetõttu sunnitud võtma suuna püügivõimsuse ja efektiivsuse piiramisele. Päris kalur lämmatatakse harrastuskaluritele mõeldud seadusloomega lihtsalt ära.

tel 524 7323 ivo@ritsu.ee www.ritsuehituse.ee

Põllumajandushoonete ehitus ja projekteerimine: lihaveiselaudad, masinakuurid, hobusetallid, tahkesõnnikuhoidlad

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

Siiski, need “päris kalurid” käivad aktiivselt merel, täidavad korrektselt püügipäeviku lehti, on seaduskuulekad. Nad turustavad ja töötlevad kala kuidas oskavad, nimetades end uhkusega rannakaluriks.

Oleme lõhkise küna ees. Ajalooline püügiõigus ja nõue omada vähemalt kümmet võrku või kombinatsiooni eri püünistest ei ole täitnud oma algset eesmärki, load on osas regioonides koondunud “harrastajate” kätte.

Kõige hullem seis ongi vast Harjumaal, kus 2016. aasta septembri lõpuks oli 180 kalurist 120 deklareerinud püüki, neist omakorda vaid 60 aga neid, kes olid deklareerinud püüki üle 500 kg kokku. Sisuliselt kaks kolmandikku kutselistest kaluritest klassifitseerub harrastajateks.

Niisiis ei olegi valdkonna probleem mitte püügivahendi efektiivsus ja kalur, keda peaks

KALANDUS

Nr 4 (56) 20. aprill 2017

ILMAR SAABAS

kogu aeg reguleerima, vaid liiga suur vaba püügivõimsus, mis võib realiseeruda ja millega seadust luues tuleb arvestada.

Vajame rannakalanduse reformi Millised on siis võimalikud lahendused?

Kalurid on pakkunud, et riik võiks osta osa püügivõimsust tagasi. See on tõenäoliselt lihtsaim ja kiireim moodus rannakalandust päästa. Samas ei lahenda see ei harrastuskalurite ega kutseliste kalurite muret.

Kümne võrgu nõue on jätkuvalt olemas ja enamik ülalmainitud harrastajatest lihtsalt ei ole nõus loobuma oma vabamast õigusest merel käia, mida ajalooline püügiosak neile pakub.

Soomes on asi lahendatud nii, et püügilubade taotlemisel on eelistatud selle kategooria

Päris kalur lämmatatakse harrastuskaluritele mõeldud seadus­ loomega ära. kalurid, kes on eelnenud püügilubade kasutamise perioodil nõutud käivet näidanud või püügipäeviku lehti esitanud.

Soomes soositakse aktiivset, makse maksvat kalurit, järgmisena tulevad teise tasandi kalurid, ehk meie nn “suvitajad ja pensionärid”, kes tahavad oma paari võrku merre panna, ja kolmandaks harrastajad.

Tõenäoliselt on sellise mitmetasandilise süsteemi väljatöötamine keerulisem, samas oleks rohkem hunte söönud ja rohkem terveid lambaid.

Mõistlik oleks luua mitmetasandiline kalurite süsteem. Ühe variandina pakuks välja sellise lahenduse: kaotada praegune klassikaline harrastusvõrguluba – see, mida esimesel detsembril taotletakse. Vabanev võimsus jagataks järgmise kategooria kalurite vahel. Seejärel luua harrastuskaluritele ja praegustele suvitajatest-pensionäridest kutselistele kaluritele uus nn kalurite klass, ütleme näiteks “randlase kategooria” või siis “esimese kategooria kalur”, kel võib olla kuni kolme võrgu luba.

Teise kategooria kaluriks jääb see nn klassikaline aktiivne kutseline koos oma vähemalt kümne võrgu loaga.

Et seda saavutada, tuleks võimaldada praegusel suvitajast või pensionärist kutselisel kaluril ennast registreerida randlaseks ehk sisuliselt tuleks kaotada kümne võrgu hoidmise nõue.

Tal tekiks võimalus võõrandada kas riigile, teistele randlastele või kutselistele kaluritele hetkel üle jääv võimsus ilma pelgamata, et tulevikus enam merele ei saagi.

Riik vastavalt enda strateegiale jagab seda võimsust omakorda kas teistele randlastele, kutselistele või jätab selle võimsuse lihtsalt reservi. Näiteks on Harjus kaks kolmandikku kutseliste püügiõigusest kasutamata ja selline randlaseks registreerimise võimalus tekitaks olukorra, kus üleliigse seisva võimsuse saaks turule paisata praegustele harrastjatele, jätta riigile ja eemaldada üldse see võim-

l

M A A M A J A N D U S 13 BIANCA MIKOVITŠ

sus kasutusest või anda kutselistele kaluritele.

Seda ei peaks kuidagi sunniviisiliselt tegema. Iga kutseline, kes arvab, et ta omab üleliigset püügiõigust, saab oma ümberregistreerimisega randlaseks olemasoleva võimsuse vabatahtlikult võõrandada. Las ta müüb oma püügiõiguse randlasele ja hakkab ka ise oma allesjäänud õigusega randlaseks.

Sisuliselt oleks võimalik jagada harrastusvõrguload sama­del alustel nagu praegu, aga need saaks põlistatud isikuliselt, ja kutselisest püügist vabaneva mahu osas saaks randlane oma püügiõigust teatud limiteeritud väärtuseni kasvatada, näiteks kuni kolme või viie võrguni.

Ehk siis: esimese taseme kalur, nimetame teda taas näiteks randlaseks, võiks olla selline, kel on ühe kuni kolme võrgu luba, randlase püügiõigus oleks võõrandamatu. Esimese taseme kaluri surma korral või madala kasutusaktiivsuse puhul (püügiaruannete mitteesitamine, püügitasu mittemaksmine või püügiõiguse mitteuunedamine) läheks püügiõigus tagasi riigile, kes siis reguleerib üldist võimsust kas nende uuesti turule paiskamisega läbi oksjonite või võimsuse reservi tõstmisega, või hoopis võimsuse kustutamisega. Riigil tekib sedasi aja jooksul teatav kogus püügivõimsust, mida ta saab käsutada.

Kormoranid vähendavad Läänemere kalavarusid jõudsalt.

Kalurite “konkurendid” Ametlike loendusandmete järgi on Malusi saarel Kolga lahes üks hüljes.

Kohalikud teavad hästi, et seal on olenevalt aastaajast 40–100 hüljest. Hülged ronivad taluhoovidele ja lapsed mängivad nendega rannaliival.

Ametlike loendusandmete järgi on Soome lahes kokku ca 2000 hüljest, Soome ja Eesti kalurite hinnangul ulatub hüljeste arv aga 10 000 lähedale.

Soome ja Eesti lõhekvoot tuleb tasakaalustada

Kalurid hüljes ja kormoran

Omaette probleem on lõhega.

Soome lahel on Soome kalurite kvoodiks 10 000 kala, Eestil nüüd 1000 kala. Soomel pole sisuliselt ühtegi lõhejõge Soome lahes alles jäänud, Eestil on neid mitu ja üks hea taastootmisvõimega jõgi sai just tammi eest.

Nii on Eesti pool Soome lahte lõhe ja forelli noorjärke võrdselt istutanud, ja mitmel aastal isegi enam kui Soome. Ainus variant osta Eestis poest looduslikku lõhet on aga seesama Soome kümnetuhandese kvoodi raames püütud kala, mis tuuakse Eesti poodidesse.

Soomlased koorivad meilt mitu nahka: meie istutame kalad, meil on jõed, mis suudavad lõhet toota, seejärel laseme soomlastel kala välja püüda ja lõpuks ostame veel selle kala Eestisse ja maksame neile head hinda loodusliku lõhe eest!

Hüljes sööb päevas 5–7 kg kala.

Soome uuringud näitavad, et 14% sellest on ahven, 8% lõhe ja forell, 6% siig ning ülejäänud kilu, räim ja muu kala. Ametlikele loendusandmetele tuginedes söövad hülged Soome lahes päevas 10–14 tonni kala.

Hülged püüavad päevas pea tonni lõhet ja forelli ehk ca 365 tonni aastas, kokku 200–300 kala päevas. Kui võtta kala keskmiseks kaaluks 3–5 kg, teeb see aastas 70 000–100 000 kala.

Kormoran sööb päevas ca pool kilo kala. Soome lahe kormoranide arvuks loetakse 30 000 isendit, see teeb kogumahuks 15 tonni kala päevas!

Levinud on arvamus, et kormoran sööb vaid ümarmudilat ja emakala, aga Malusi saarel, mida umbes paar tuhat kormorani oma elukohana kasutab, vedelevad kalamärgised on selge

viide, et lõhe ja forelli noorjärke nad siiski söövad. Üksikuna see lind vast jah siiga, forelli ja lõhet kätte ei saa, rääkimata täiskasvanud kalast, aga nad jahivad ka parves. Isegi kui iga kormoran saab aastas kätte vaid ühe noorjärgu lõhe, ühe siia ja ühe forelli, loeme isendeid juba 25 000– 30 000 tk aastas igaüht.

Rääkides lõhest ja neist kahest tublist kalurist, siis selle teoreetilise arvutuse järgi püüavad nad Soome lahest hinnanguliselt 100 000–160 000 lõhe ja forelli noorjärgu kala.

Lõhet tohivad Eesti ja Soome kalurid kokku püüda Soome lahes ca 11 000 ühikut. Las jääda teadlaste ja ametnike otsustada, kas kvoodi vähendamine või suurendamine näiteks 500 või 1000 võrra (või täiendavad piirangud) omavad reaalset mõju kalavarudele ajal, kui kormoranide ja hüljeste arvukus on kasvuteel.

Hoopis absurdseks muutuvad arvutused siis, kui hüljeste arvu aluseks võtta kalurite hinnangud selle osas, ehk arvutuses kasutaRAUNO VOLMAR

Kaluritele pakuvad konkurentsi ka hülged.

tud hülge püütavad kalakogused tuleks korrutada vähemalt neljaga ja saadud summa liita kormoranide väljapüügile.

Kogu see jutt hülgest ja kormoranist pole mõeldud selleks, et nood kõik tuleks maha nottida. Loo mõte on selles, et vaatamata üldisele hoiakule ja pidevatele piirangutele, on inimese ja rannakaluri roll tihti mitu korda väiksem, kui me arvame.

Halvimal juhul on mõju hoopis vastupidine: rohkem süüa tähendab rohkem kormorane ja rohkem hülgeid kuni selleni, et suur lindude ja hüljeste arvukus teeb olemise neile endile kitsaks ja haigused ning parasiidid levivad kiiremini.

Ka merd tuleb hooldada Meri on nagu mets, mida tuleb teatud määral hooldada. Kui kitse, põdra või sea arvukus suureneb, tekib jahimeestel kohustus arvukust piirata. Aga kõike, mis meres, me kaitseme.

Kunagi kaitsti kormorane, nüüd on aru saadud, et see oli vale, aga meetmeid pole. Kalur võib isetegevuse puhul saada hoopis trahvi. Hülge kaitsmine on endiselt päevakorral, isegi ajal, kui osa hinnanguid viitab sellele, et hakkame lähenema tema arvukuse tipule.

Kalavarudele konkureerivad mitte inimrühmad omavahel, vaid ruulib hoopis loodus. Konkureerides inimesega teeb loodus meile pika puuga ära.

JANEK TEINLUM

14 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (56) 20. aprill 2017

Muuseum õpetab piima väärtustama Suurlinnades asuvad muuseumid leiavad kergemini külastajaid, ent väikestes kohtades peab muuseum pakkuma enamat kui vaid tumma ajalugu. Seda Eesti Piimandusmuuseum Imaveres teebki.

L

oomisaastat vaadates on Imavere piimandusmuuseum juba üsna teenekas. Aktiivset tegevust on arendatud aga viimased 15 aastat.

Eesti Piimandusmuuseum loodi 1976. aastal. Asukohaks valiti Imavere 1910. aastal valminud meierei hoone. Seda sellepärast, et just seal asutati 1908 esimene ühistegelikel alustel ja talunikele kuuluv ühispiimatalitus Eestis.

Pikk tee väljapanekuni Säilitamise eesmärgil hakati kohe piimakombinaatidest kokku korjama vana tööstustehnikat ning korraldati ekspeditsioone, korjamaks ja säilitamaks taludes piimatöötlemiseks kasutatud esemeid. Üks suurem ja edukam varakogumisretk tehti näiteks Hiiumaale.

Kõik muu ei läinud aga kaugeltki ladusalt. Ruumides tuli teha kapitaalremont, aga selleks polnud raha. Lootus muuseum

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

külastajaile avada tekkis esimest korda 1993. aastal, mil muuseum iseseisvus. Kuid ka iseseisvale muuseumile ei saadud rahandusministeeriumist toetust.

Vahetati peremehi, otsiti raha ja lõpuks, 14. juulil 2001 – täpselt 25 aastat pärast asutamist – avati külastajaile esimene püsiekspositsioon. Toona oli arvel umbes 30 000 museaali.

Praeguseks on see arv kahekordistunud ja ekspositsioon asub kolmeteistkümnes ruumis läbi kahe korruse.

Esimesel korrusel on unikaalne 1930. aastate sisseseadega meierei tööstusekspositsioon.

Teise korruse saalides on külastajaile eksponeeritud mõisa- ja

erameiereide lugu, talupiimandus, piimanduskoolitus, teadus ning ühispiimatalitus. Lisaks on näha ka 80 aasta tagune meierei labor ning kontor.

Elav muuseum Piimandusmuuseumi direktori Ants Välimäe põhimõte on: “Muuseum ei ole asi iseeneses.

Et inimesi ajaloo juurde tuua, tuleb neile üritusi teha.”

See, et ainult väljapanekust ei piisa, oli talle selge algusest peale. Nii hakati kohe korraldama suviseid piimapäevi. Tänavune toimub laupäeval, kolmandal juunil.

Kohale kutsutakse Eesti piimatöötlejad ja talumeiereid, tehakse degusteerimisi, et rahvas saaks nende toodangut hinnata, toiduvalmistaKARIN KALJULÄTE mises võtavad mõõtu ametikoolide õpilased. Kohapeal on lehmad-kitsed-lambad ja hobused ratsutamiseks.

Muuseumi kõrvalhoonel on omapärased seinamaalingud, mis viivad külalisi läbi Eesti pii- Täishermeetiline separaator manduse kuulsusrikka ajaloo. Alfa-Laval, rahvakeeli Maalingud taludest, meierei- koorelahutaja. dest, võitööstustest ja ekspordist valmisid aastatel 2002–2005, mast unustama, et kunagi oli olekui Imaveres pidasid maalilaag- mas väike, tubli ja kiiresti arenev rit Türi majandusgümnaasiumi Eesti Vabariik, kus kõrgel järjel kunstiklassid. loomakasvatus ja toiduainetöös“Viiskümmend nõukogude tus ning kus iga neljas kroon tuli aastat panid suure osa maail- riigi tuludesse võimüügist,” teab

PIIMANDUSHARIDUS

Eestlased oskasid nii piima toota kui töödelda Eesti Piimandusmuuseumis on säilitatud ka andmed piimandushariduse kohta Eestis. See sai alguse 1922. aastal Õisu mõisa piimanduskooli ja õppemeierei loomisega. Algul kuulus kool piimanduskooperatiivile Estonia, kuid 1936. aastal see riigistati ning asutati piimanduse katsejaam.

Alates 1940. aastast oli seal piimandustehnikum, mis hoolimata nimemuutustest õpetas piimatehnolooge 2007. aastani.

“Kool on alati väga tugev olnud,” teab vilistlane Riina Annus. “Õisu haridusega on näiteks sellised tuntud piimandustegelased nagu Tiit Kõuhkna, Arnold Kannike ning Kuldar Leis.” Õisu kooli vilistlased olid ja on olnud teretulnud igas toiduainete töötlemise ettevõttes, kuna neil on head teadmised ja oskused.

Piimanduskooli 95. sünnipäevale pühendatud vilistlaskokkutulek toimub 5. augustil Õisus ja seda korraldab MTÜ Õisu Kooli Vilistlaste Ühing. Sedagi veab Riina.

Kuigi erialaõpe on üle viidud Olustverre, on Õisu kooli vaimsus ja väärikus kõigi vilistlaste südames ning praegused mõisa omanikud on lahkesti lubanud territooriumi kokkutulekuks kasutada.

muuseumijuht. “Kui kümmekond aastat tagasi hakkasid muuseumis käima taanlased ja rootslased, imestasid nad: oi, teil on täpselt sama meiereitehnika nagu meilgi!”

Iga juustu peale meister Lisaks piimapäevale on publik leidnud tee ka masinasaalikontsertidele. Hea akustikaga meiereisaalis on laulnud Anu Taul, Jaan Tätte, Voldemar Kuslap, Helin-Mari Arder ja isegi Tbilisi meeskoor.

Külalised ei pea piirduma ainult ekspositsiooni vaatamisega. Ekskursioonid osalevad tihtipeale töötubades. Töötoas olijad riietuvad ümber meierei töötajateks ja õpivad valmistama mitmesuguseid piimatooteid, lõpuks saab kohapeal valmistatut ka maitsta. On tehtud nii või töötuba, jäätise, kohukese, sõira, juustude töötuba kui ka muud põnevat.

Töötubade kombe lõi muuseumi endine pedagoog Riina Annus. Tal on piimatoodete tehniku-tehnoloogi haridus

KÜLASKÄIK

Nr 4 (56) 20. aprill 2017

ja juustu valmistama

M A A M A J A N D U S 15

ER

MML

LII SA

kvaliteetne silo- ja heinatehnika

kaaruti Sanos 6606 DN töölaius 6,6 m

7750 € + km

Allahindlus kuni 10% vaaluti Juras 1502 töölaius 6,3 m

12 900 € + km 509 2247, 521 1988

Info:

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID Vanasti tehti sellise tünniga võid.

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

asta

15 ubelia

ju

Kohtumiseni Maamessil A22/VP121

Õisu toiduainetööstuse tehnikumist, mis tänavu augustis tähistab oma 95. sünnipäeva suure kokku­ tulekuga.

Annus lõpetas Õisu kooli 1986. aastal ja on suur juustufänn. Ta omab teadmisi paljude juustude kohta ja oskab neist mõndagi ka valmistada. Hea praktilise töö oskuse eestki kiidab ta Õisu kooli, kus eri aegadel on erinevate õppeprogrammide alusel koolitatud toiduainetööstustesse spetsialiste.

Seni viimane töötuba oli kodusel teel grilljuustu ja ahjujuustu valmistamise õppimiseks – see tehnoloogia on sobilik nii tunnustatud koduköögis kui ka väikeettevõttes juustu valmistamiseks. “Infot ja teadmisi on alati tore jagada, jagatud rõõm on kahekordne,” ütleb Riina Annus.

Tänu töötubadele, piimapäevadele ja kultuuriüritustele on kõrvalises kohas asuv muuseum järjest populaarsust võitnud.

Kui Ants Välimäe 2000. aasta sügisel väljapanekuta muuseumis direktorina alustas, oli tema eesmärk ekspositsioon luua ja rahvas majja saada.

Praegu, hoolimata ebaselgest tulevikust, see nii ka on.

“Eks see natuke uskumatu ole: väike maakohake umbes 500 inimesega, aga meil on üle-eestiline muuseum, piimatoodete õpitoad, ülevabariigilised üritused ning isegi pärimusmuusika kontserdid!” on Ants Välimäe rahul.

l

VANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES

KARL-ERIK TAUKAR BAND JA LIIS LEMSALU Põnevad tegevused ja atraktsioonid kogu perele, ohustus- ja päästeala, militaarala, “Piim päeva pärl” piimatelk ja kulinaarsed etendused KUUM TULEVÄRK RUF ILUTULESTIKULT

LAADAL MÜÜGIL PARIM EESTI TOIT JA KÄSITÖÖ Piletid eelmüügis Piletilevis ja kohapeal www.käsitöölaat.ee Kauplejate registreerimine veebilehel www.vanamõisalaadad.ee, infotelefon +372 53 458 450 on avatud tööpäeviti kell 9.00 – 18.00.

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 4 (56) 20. aprill 2017

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!