ML Maamajandus mai 2017

RAIVO TASSO

PIKALT VINDUNUD KEVAD

sunnib tänavu taimi turgutama

SVEN ARBET

LOOMA TERVIS

Poputa lehma pärast poegimist

ANNI ÕNNELEID

SILO HOOAEG UKSE EES

Eestisse jõudis uus silokombain

18. mai 2017 Nr 5 (57)

LHV mikrolaen Avab uued võimalused sinu ettevõttele

Vaata lähemalt lhv.ee/mikrolaen Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Mikrolaenu tagatist rahastab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames Euroopa Liit.

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (57) 18. mai 2017

SVEN ARBET

JUHTKIRI

INDREK HALLISTE:

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Näoraamat põllumeeste mainet tõstmas

K

evadtööd käivad üle Eesti, ja sama suure hooga kui põllul ka sotsiaalmeedias.

Tundub, et tänavu on põllutööde postitused Facebookis eriti moodi läinud, sest iga mõne minuti järel ilmub seal seinale jälle mõni traktoripilt, ning seda juba märtsi lõpust alates.

Esimesed pildid kajastasid teadagi väetamist ja sõnnikutöid, edasi tulid mullaharimise pildid ja nüüd domineerib külv.

Igal juhul saab sotsiaalmeediast hea ülevaate, kui kaugel üle Eesti kevadtöödega ollakse. Lisaks raportitele algab piltide taustal nii mõnigi väga asjalik arutelu, millal mis tööd teha ja kas hetkel on näiteks hernest külvata veel vara või juba hilja.

Eeldada võib, et enamiku pildipostituste tegijad on noored põllumehed, kellel on nutitelefonid ning IT-huvi ja -oskused. Lisaks jookseb samas aeg-ajalt ka videolõike, mis ilmselt eeldab pardakaamera olemasolu.

Oma osa sotsiaalses plahvatuses on kindlasti sellelgi, et põllumasinad muutuvad järjest moodsamaks ja tehniseeritumaks, samuti seotumaks IT-lahendustega. Nii pole traktori ega mullaharimisriistade töö filmimine ning netti üles riputamine mingi küsimus.

Aga mis kõige toredam – kõikidest neist postitustest õhkub noorte uhkust oma põllumehetöö üle. Kiidetakse võimsaid ja nüüdisaegseid põllumasinaid ning sekka ennastki oma töökuse eest (“Täna lõpetasime külvi südaöösel!”) ning ergutatakse saatusekaaslasi (“Jõudu neile, kes veel põllul!”).

Põllumajanduse maine üle on nn vanad kalad muretsenud juba kümmekond aastat – nimetagem siin taluliidu promotegevust, Jaan Sõrra maaelu PR-projekti või Kevili ja Raul Rebase koostööd maaelu ja ühistu maine edendamisel.

Nüüd on selle asja enda kätte võtnud noored põllumehed. Ning tundub, et teevad ära – oma positiivsuse, nutiseadmete ja sotsiaalmeedia abil.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

iga juht tuleb oma võtmete kimbuga

“Olen arendamisele orienteeritud juht. Ei saa taga ajada ainult eesmärki, unustades inimesed, kellega neid saavutada,” ütleb VTA peadirektor Indrek Halliste, kelle juhtimisel töötab mitusada inimest üle Eesti.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori Indrek Halliste võtmesõnadeks on kiirreageerimine ohu korral, tõhus ennetustöö ja ekspordi edendamine.

Tulite veterinaar- ja toiduametisse raskel ajal – siis kui sigade Aafrika katk oli juba Eestimaale levinud.

See oligi esimene proovikivi, kui 2016. aasta märtsis peadirektorina tööd alustasin. Korraldasime kriisijuhtimise ümber, läksime üle politsei- ja päästeameti sarnasele süsteemile ning saime kohe ka esimesed ristsed, kuidas katkuga tõhusamalt võidelda.

Sigade Aafrika katk ei ole Eestist kadunud, ohud on endiselt suured. See tõenäosus, et katk veel mõnda farmi tabab, on aga nüüd natuke väiksem. Seakasvatajate teadlikkus on tõusnud, palju on tehtud teavitustööd, põllu-

mehi ja jahimehi on väga intensiivselt koolitatud.

Jahimeestel on olnud katku likvideerimisel võtmeroll. Valmisolek, teadmised ja oskused on natuke paremad kui sel hetkel, mil sigade Aafrika katk meid tabas.

Teine oht on linnugripp, mis on juba meie naaberriikides levinud. Kuidas sellega võitlete?

Linnugripp ei ole veel Eestis, aga risk on väga kõrge. Lähimad leiud on Soomes, Rootsis ja Leedus. Linnugripi ennetamiseks on kogu meeskond ja meie koostööpartnerid teinud väga tugevat tööd. Kohtumiste, koolituste ja infomaterjalidega püütakse linnukasvatajate teadmisi suuren-

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

dada. Ennetava abinõuna piirasime ajutiselt lindude väljaspidamist.

Kui lindude rändeperiood mööda saab, hindame ekspertidega riske ja otsustame, millal piirangud maha võtta ning lubada jälle kodulindude tavapidamist.

Ohud on suured, aga meil on nüüd sigade katkuga võitlemisest saadud oskused ning koge-

mused, et ohte ennetada. Tahame kõigis VTA hallatavates valdkondades jõuda reageerivast ennetavasse faasi. See tähendab süsteemset ennetuse plaanimist, kommunikatsiooni asutusest välja ja koostööpartnerite vahel. Loodame, et farmerite ning toidukäitlejate teadlikkus ka kasvab.

Näiteks linnugripi puhul korraldasime koos Maaelu Edendamise Sihtasutuse konsulentidega nõustamise väiksematele linnupidajatele.

Ohutusnõudeid ei pea täitma veterinaar- ja toiduameti pärast, vaid inimeste endi pärast – et nende loomad ja linnud oleksid kaitstud ja nende toodetud toit, mida me iga päev tarbime, ohutu.

Ohutusnõudeid ei pea täitma veterinaar- ja toiduameti pärast, vaid inimeste endi pärast – et nende loomad ja linnud oleksid kaitstud ja nende toodetud toit, mida me iga päev tarbime, ohutu.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Piret Jürisoo, piret.jyrisoo@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

Kuidas hindate toiduohutust Eestis?

Sööme tarbimisväärset toitu.

Tarbimisväärsus sisaldab kaht poolt – ohutust ja kvaliteeti. Peame silma peal hoidma mõlemal poolel. Soovitan julgelt Eesti toitu. Meil on üsna hea kontrollisüsteem toiduohutuse üle ning julgen kinnitada, et toit, mida poest ostame, on turvaline. Ka inimeste haigestumist toidust tingitud nakkushaigustesse esineb meil võrreldes teiste riikidega vähe.

Praegu on Eestis tõepoolest päevakorral eelkõige sigade Aafrika katku ja linnugripi oht.

Samas on meid ohustavate loomataudide nimekiri päris pikk.

Oluline on valmisolek ja oskused kõigi haiguste puhul mõjusalt reageerida.

Unustada ei tohi näiteks suuja sõrataudi, mis on levinud kaugemal Venemaal – meie transporditingimustes võib kõike juhtuda. On veiste haigus nodulaarne dermatiit, mida rohkem esineb Balkani maades, aga elus-

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 5 (57) 18. mai 2017

loomade vedamisel on ka see oht, et transpordiga võib haigus meilegi jõuda.

Jaapan tunnistas hiljuti Eesti suu- ja sõrataudivabaks riigiks, mis annab meie veisekasvatajatele suurema võimaluse veiseliha Jaapanisse eksportida.

Kui suur osa on selles VTA tegevusel?

VTA roll on siin väga suur.

Haigusvabaks riigiks saamine vajab tõhusat kontrollisüsteemi.

Oma monitooringute-seiretega jälgime haiguse olukorda. Kui monitooringud on korras, saame taotleda haigusevaba riigi staatust. Selleks tuleb teavitada Euroopa Liidu rahvusvahelist organisatsiooni OIE (World Organization for Animal Health), kes annab meile haigusevaba riigi staatuse.

See on oluline tingimus selleks, et vahetada kaupu kolmandate riikidega. Samas mitmed, esmajoones Aasia riigid, sealhulgas Jaapan, ei tunnista OIE antud staatusi ning nende riikide puhul tuleb saada haigusevaba staatus vastavalt nende nõuetele.

Selles suunas tuleb pidevalt tööd teha, et tõendada, milline on haigusalane olukord Eestis.

Näiteks Eesti tunnistamine Jaapani poolt suu- ja sõrataudivabaks riigiks laseb eksportida ka kuumtöötlemata piimatooteid, samas suurendab Eesti kui tootjariigi usaldusväärsust ning konkurentsivõimet tervikuna.

Mida üldse tähendab ühe sihtturu avanemine ekspordiks?

Tihtilugu arvatakse, et ettevõtja teeb taotluse ja hakkab eksportima kas Jaapanisse või Hiinasse, aga kogu selle turu avanemise taga on üks meeletu pikk eeltöö kadalipp.

Näiteks Hiina avanemine mingile tooteliigile võib kesta vähemalt aasta-poolteist. Vaja on oma tootmine sealsete nõuetega vastavusse viia, kutsuda siia delegatsioone, täita väga pikad küsimustikud.

Näiteks kui oli vaja Venemaale tõestada meie toodangu ekspordisobivust, töötas sellekohase küsimustiku kallal meil paarkümmend inimest. 24 töötajat oli seotud sellega, et anda Venemaale vastused nende kohtade ja nõuete osas, mida nad küsisid.

Hiinaga samamoodi – kõigepealt küsimustikule vastamised, sellele järgnevad auditid, sihtriigi audiitorid tulevad siia kontrollima, kuidas ettevõtted vastavad nõuetele ja mismoodi töötavad meie kontrollisüsteemid.

Ka ei tähenda turu avanemine seda, et kõik huvitatud ettevõtted saavad kohe hakata eksportima. Hiina näitel peab ka iga ettevõte eraldi olema Hiina järelevalveasutuse poolt registreeritud ehk teisisõnu tunnistatud vastavaks Hiina nõuetele.

Milline on seis Jaapanisse ekspordiga?

Jaapan nõuab, et piim peab olema tervetelt loomadelt ning riik tunnustatud suu- ja sõrataudivabaks. Alates 1. novembrist 2017 nõuab Jaapan, et piima-

toodetel oleks kaasas ekspordisertifikaat. Kalatoodetele seda ei nõuta.

Veiseliha Jaapanisse eksportimises on meil töö pooleli. Eeltingimuseks oli suu- ja sõrataudivaba staatus. Meie oleme oma vastused Jaapani küsimustikule saatnud. Nüüd tuleb oodata, millal Jaapan viib läbi auditi ja annab hinnangu selle kohta, kas meie tooted vastavad nõuetele või ei.

Kontrollisüsteeme võidakse hinnata dokumentide järgi, aga kui Jaapanis otsustatakse, et vajalik on ka kohapealne kontroll, siis tulevad Jaapani eksperdid Eestisse. Võib-olla nad rahulduvad ainult riikliku süsteemi kontrollimisega, ent võib-olla vaatavad lisaks veel kõike seda, mis meil ettevõtetes toimub.

Uute turgude avamine on ääretult pikk ja keeruline protsess,

kuni selle hetkeni, mil protokollile allkiri pannakse, et võime hakata eksportima.

Niisiis on seda, millal läheb esimene koorem loomaliha Jaapanisse teele, praegu veel üsna raske ennustada. Lisaks turu avamisele VTA poolt on enne ekspordi alustamist vajalik ka toodete registreerimine ning tootjal peab olema kohapeal loodud kliendibaas.

Aasia riikidega suhtlemisel on suureks abiks, kui minister käib ametlikul visiidil – see soodustab turu avanemist mis tahes Aasia riigis.

Kuidas kontrollite Eestisse imporditavat toitu?

Kontrollime importtoitu nii, et võtame vastavalt riskihindamisele sisse ostetud toodetest proove ja analüüsime neid põhjalikult oma laboris.

V E T E R I N A A R - J A T O I D UA M E T

Tarbimisväärne toit ja terved loomad VTA teeb järelevalvet toiduohutuse, veterinaartegevuse, söötade kvaliteedi, põllumajandusloomade aretuse, turukorralduse ja mahepõllumajanduse valdkondades.

Tööks on efektiivne, tõhus ja järjepidev kontroll nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: looma- ja taimekasvatusest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

298 töötajat – 203 maakondlikes veterinaarkeskustes ja 66 peamajas ning 29 inimest piiripunktides. Lisaks 90 volitatud veterinaararsti.

Viimase kümne aasta jooksul on lisandunud jaekaubanduse, sh toitlustamise kontroll; põllumajandusloomade aretuse alane järelevalve; alkoholiregistri pidamine ja alates aastast 2004 järelevalve Euroopa Liidu turukorralduslike nõuete rakendamise üle.

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

l

M A A M A J A N D U S 3

Kõik toiduga seonduv vajab vaieldamatult suuremat selgitustööd. Näiteks on uuendamisel meie kodulehekülg, et ka sealtkaudu tõsta inimeste teadlikkust toiduohutusest. Tahame olla kompetentsikeskuseks toiduvaldkonnas, et tarbijad saaksid just VTAst õige ja tõese info.

Uuendatud koduleht peaks olema esimeseks kanaliks tõese toidualase teabe saamisel nii tarbijale kui toidukäitlejale. Selles suunas me töötame.

Euroopa Liidu välisest riigist imporditav loomne toit kontrollitakse alati üle piiripunktis.

Kolmandatest riikidest imporditavat muud toitu piiril reeglina ei kontrollita. Kontrollimine käib pisteliselt siis, kui kaup on juba jõudnud ringlusse, näiteks tehakse seda kauplustes või hulgiladudes.

Mõned põllumehed nurisevad, justkui VTA kontrollid kiusaksid põllumeest. Mida teie arvate?

Pooldame avatud suhtlemist, et räägime nii õnnestumistest kui ebaõnnestumistest. Kui ametnikud käivad mõnes farmis väga tihti, siis võibki olla, et seal ongi mõned asjad väga korrast ära.

Arenguruumi on meil selles, kuidas oma tööd paremini korraldada, et ei pea alati igal pool käima.

Paremate tehniliste vahendite abil peaksime suutma viia kontrolli täpsemalt riskikohtadesse. Kaalume, kuidas premeerida neid ettevõtjaid, kel on alati kõik nõuded täidetud.

Milline valdkond teile endale kõige südamelähedasem on?

Enam tähelepanu võiks pöörata kogu toiduahelale laudast lauani – millised riskid eri etappides kõige rohkem esinevad.

Suuremate teemadena oleme kogu oma kriisijuhtimise ümber korraldanud, kattes ära kõik valdkonnad. Välja on töötatud VTA arengukava ja kaardistatud protsessijuhtimine.

Iga juht tuleb ametisse oma võtmekimbuga, selles mõttes olen ma arendamisele orienteeritud juht. Kui investeerime rohkem oma inimestesse – see võtab küll kauem aega –, on lõpptulemus parem. Ei saa taga ajada ainult eesmärki, unustades inimesed, kellega eesmärke saavutada.

Millised on teie soovitused põllumeestele?

Kui ma otsustan mingis valdkonnas tegutsema hakata, olgu selleks kas toidukäitlemine või loomapidamine, siis pean aduma seda, et mina võtan ka vastutuse. Nõuded ei ole kehtestatud selleks, et keegi saaks kontrollimas käia, et tal oleks tööd, vaid ikka sellepärast, et ennetada ohtusid.

Kui mõelda tegutsemise peale, siis eksport on ikkagi see, mis peaks andma lõpuks ka vorsti leiva peale. Eesti on nii väike riik, et me ei saa eksportida masstoodangut.

Meie tugevuseks on roheline loodus, mahetooted ja eriliste nišitoodete arendamine. Seda peaks palju jõulisemalt promoma riigist väljapoole.

SISUTURUNDUS

Belgia vahvli saadikud Eestis

Kuidas rahastada väikeettevõtte investeeringuid?

Autor: Tiit Efert

Mikrolaen on ettevõtete jaoks vaieldamatult lihtsaim ja kiireim viis väikeses summas laenu võtta. Kõige tavapärasemalt võetakse laenu väikeinvesteeringute tarvis.

Võetud laenude keskmine laenuperiood on neli aastat ja keskmine summa 15 000 eurot. Tutvustame kaht ettevõtet, kes on oma tegevusele mikrolaenuga hoogu juurde andnud.

Kui Kornelika Egers ja Erki Pisuke 2008. aastal Tartu ülikooli juurat õppima asusid, ei olnud toiduäriga alustamine kummalgi mõttes. Kui aga Erki oma tulevase abikaasa aasta hiljem Belgias kohalikke vahvleid proovima viis, olid mõlemad neist lummatud, ja kõigil järgmistel Brüsseli külastustel valiti alati esimeseks sihtpunktiks vanalinnas asunud vahvlikiosk, kus pandi idanema ka oma äriidee.

Vahvlite maitse suus, tehti omakeskis ikka nalja, et peaks ise ka Belgia vahvlite kohviku tegema, kui keegi teine ette ei jõua. Ühel suveõhtul tulevikuplaanide arutamise käigus muutus idee aga reaalsemaks, lausa nii reaalseks, et samal õhtul asutatigi ettevõtte. “Eestis käib see ju lihtsalt,” lisab Kornelika.

Juba algusest peale oli plaan rajada ettevõte ketina, et saada taha piisav müügimaht. Kodulinnas näis ainsa sobiva asukohana Lõunakeskus, mille juhtkonnale idee meeldis. Aga juhtus nii, et samadele omanikele kuulus ka Pärnu Keskus, kus oli sobiv koht kohe olemas, ja esimene kohvik avati hoopis seal. Mõned kuud hiljem avati kohvik ka Tartus ning seejärel pealinnas Ülemiste keskuses.

Nädalas müüakse kolme kohviku peale keskmiselt 2000 vahvlit, neist enim Tallinnas. 2016. aastal müüdi vahvleid kokku ligi 96 000 tükki.

Sisuturundus on reklaamikliendi koostatud artikkel tema tegevusvaldkonda puudutaval teemal.

Ajapikku aga huvi kasvas. Õlletegemiskunsti õppis ta põhiliselt internetist, kuid palju on aidanud ka teised hobi- ja äripruulijad.

Kui kogused kasvasid nii suureks, et sõbrad ei jõudnud enam ära juua, hakkas Kaarel mõtlema müügi peale. Kõige keerulisem osa pruulikoja avamisel on igasugustele riigi nõudmistele vastamine, mis nõuab ka päris palju raha. “Kui raha on olemas ja nõuded täidetud, saabki täitsa legaalselt õlut teha,” sõnab Kaarel.

Nii võttiski Kaarel LHVst EIFi garantiiga mikrolaenu, et finantseerida PRIA-lt saadud toetust, mis kulub pruulikoja tootlikkuse tõstmiseks. “Vahetasin 100-liitrised nõud 300-liitriste vastu ja hankisin ka natuke elektrivõimsust juurde, et jõuaks seda kogust keeta,” täpsustab Kaarel. Praegu tegutseb ta üksi, aga plaanis on paar abilist Õllesõpradel on käes toredad ajad, sest juurde palgata.

Eesti õlleturg on erinevatest väiketootjaEttevõtte tulevikust rääkides lisab test tulvil ja valik poeriiulitel enneolematu.

Kaarel, et osaleb EAS-i mentorprogrammis, Oma panuse annab ka Põlvamaal asuv väiketootja OÜ Vägev Tigu, kes teeb kesva- mille koolituste abiga proovib tulevikuplaanid paika saada. märjukest Mõtsalise kaubamärgi all.

Mikrolaenu kohta leiad täpsemat inforEttevõtte asutaja Kaarel Sild puutus esimatsiooni lhv.ee/mikrolaen. mest korda õllega kokku juba tükk aega tagasi, kui pärast saunaskäimist ikka pudel avati. Alguses ikka see tavaline ja poest os- Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. tetud, kuigi õllepruulimist katsetas ta juba Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie keskkoolis. “Maltoosast väga lihtsat kraami asjatundjalt. tehes,” täpsustab Kaarel. Esimese laari suurus oli 40 liitrit ankrus – maltoosast tehtud Mikrolaenu tagatist rahastab hapukas õllesarnane jook, mis sai oma süntööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames nipäeval ka ära joodud.

Euroopa Liit.

Suurem eesmärk on oma ettevõtmisega jõuda frantsiisini. “See nõuab veel palju tööd ja läbimõtlemist. Klientidele tuleb tihti üllatusena, et oleme Eesti oma firma, pigem peetakse meid imporditud frantsiisiks.

Inimesed on alati väga rõõmsad, kuuldes, et oleme kontseptsiooni ja disaini ise loonud,” sõnab Kornelika.

Frantsiisikontseptsiooni väljatöötamiseks, põhivara soetamiseks ja oma tegevuse laiendamiseks võeti LHVst EIFi tagatisel mikrolaen. Lähiajal on plaan kasvada veel mõne kohviku võrra. “Kuna aga eelistame suuri kaubanduskeskusi, siis sõltub see samm natuke ka heast õnnest. Läbirääkimistega oleme algust teinud, aga sobiva asukoha leidmine võtab veel aega,” sõnab Kornelika.

Mõtsaliste õlu

4 M A A M A J A N D U S l K E S K K O N D

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (57) 18. mai 2017

UURING: sõnnik pole sugugi keskko Levinud on arvamus, et orgaaniliste väetiste kasutamine on mineraalväetistega võrreldes keskkonnasõbralikum, aga uuringud on näidanud, et kui anda mineraalsete ja orgaaniliste väetistega võrdne kogus toitaineid, on orgaaniliste väetiste keskkonnamõju suurem.

MAILIIS TAMPERE HENN RAAVE Eesti Maaülikooli teadurid

V

edelsõnnik on oluline orgaaniline väetis, mis ühtaegu varustab taimi toitainetega nagu lämmastik, fosfor, kaalium, väävel ja mitmed mikroelemendid, ning rikastab mulda orgaanilise ainega, mis parandab selle struktuuri ja veehoiuvõimet.

Probleemiks on orgaaniliste väetiste puhul see, et neis ei ole kõik toitained taimele kohe kättesaadavad. On teada, et umbes pool vedelsõnnikus sisalduvast lämmastikust muutub taimele omastatavaks alles pärast selle mineraliseerumist. Toitainete vabanemine orgaanilisest ainest võib juhtuda ka ajal, mil taimed näiteks madala temperatuuri tõttu toitaineid ei omasta ning siis võivad need sademeterohkel perioodil leostuda.

Leostumine on toitainete liikumine nõrgvee mõjul pindmisest mullakihist sügavamale. Lisaks sellele, et neid toitaineid ei

saa sellisel juhul enam kasutada põllul kasvav taim, ohustavad pinna- ja põhjavette liikuvad toitaineid keskkonda. Nitraatide kõrge sisaldus joogivees on ohuks aga inimese tervisele.

Lägast leostumine suurem Meie katsetulemused näitasid, et isegi juhul, kui vedelsõnnikuga antakse rohumaale sama lämmastikunorm nagu mineraalväetisega ja väetatakse optimaalsetel aegadel, on vedelsõnniku tõhusus rohumaaväetisena väiksem ning lämmastiku leostumine suurem. Mineraalväetis on taimedele paremini omastatav ja annab suurema rohumaasaagi kui sama lämmastikunormi alusel antud vedelsõnnik.

Ilmselt on vedelsõnniku väiksema efektiivsuse põhjus see ,et osa vedelsõnnikuga taimiku pinnale antud lämmastikust lendus.

Teiselt poolt anname vedelsõnnikuga põllule ka orgaanilist ainet, mis mineraliseerub mingi aja jooksul. Kui orgaani-

lisest ainest vabanevad toitained ajal, mil taim neid ei vaja, siis jäävad need mulda ja vette.

Uurimistöö näitas, et vedelsõnnikust suurenes leostumine kasvuperioodi lõpul, ning nii sellest kui ka suuremast sademete hulgast tingituna kasvas läbi mullakihi nõrgunud vee kogus.

Huvitav oli meie katsetulemus, et väetisi kasutamata leostus rohumaal lämmastikku samas koguses vedelsõnniku variandiga. Katse alguses arvasime, et see on nii ainult esimesel aastal pärast taimiku rajamist, kuid selgus, et ka teisel ja kolmandal aastal leostus lämmastikku neist variantidest ühepalju.

See osutab arvestatavale toitainete kogusele mullas endas ning näitab, et leostumine toimub ka ilma, et me toitaineid mulda juurde annaksime. Väe-

Mida rohkem vett nõrgub, seda rohkem ka toitaineid leostub.

Vedelsõnnik muutub aasta-aastalt järjest hinnalisemaks väetiseks. Samas nõuab selle käitlemine laudast põllu

tamata rohustu puhul soodustab leostumist hõredamast taimikust tingitud väiksem saak, mistõttu on vee läbinõrgumine märksa suurem kui väetist saanud taimikutel.

Arvame, et see, miks taimed mullas olevat lämmastikku ei kasutanud ja see leostus, võis olla põhjustatud lämmastiku nõrgumisest lahustunud orgaanilise aine koosseisus, ilma et see oleks taimedele üldse kättesaadavaks muutunud.

Lahustunud orgaaniline lämmastik ei ole taimedele ega ka mikroobidele omastatav. Lämmastiku leostumine orgaanilises vormis seletaks ühtlasi ka

vedelsõnniku väiksemat efektiivsust.

Uurisime, kuidas kasutatud lämmastikunormi suurendamine leostumist mõjutab. Selgus, et lämmastiku leostumise seisukohast pole vahet, kas kasutatud lämmastikunorm väetisega on 60, 120 või 180 kg/ha, vaid oluline on, et lämmastiku kogus ei ületaks taimede lämmastiku omastamise võimet.

Seega tuleb leostumiskadude vähendamiseks hoida taimik saagikana, sest suurema saagiga taimikud omastavad mullast rohkem vett ja seda nõrgub läbi mulla vähem. Meie uurimistöö näitaski, et peamine faktor, mis

Vee- ja vedelväetise transportmahutid

• Mahutavus 490–50 000 l • Saadaval diislile ja bensiinile • Lekkevanniga või topeltkestaga • Erineva tootlikkusega pumbad • Kiipidentifitseerimine

• Mahutavus 1000–17 000 l • Vedelikule tihedusega kuni 1,4 kg/dm3 • Lisavarustusena loksumisvastased pallid (vähendavad loksumist 40%) • Saadaval treiler-versioon • UV kindel

Plastist väiketanklad

AdBlue tarvikud

• Mahutavus 1350–10 000 l • Saadaval diislile ja AdBlue'le • Ühekordse kestaga või topeltkestaga • Erineva tootlikkusega pumbad • Kiipidentifitseerimine

• Tankimiskomplektid 12 ja 230V • Käsipumbad • Tankimispüstolid • Lugerid

Kütuse transportmahutid

Väiketanklate tarvikud

• Mahutavus 55–980 l • Saadaval bensiinile, diislile või AdBlue-le • Metallist või plastist • Erineva kujuga • Erineva tootlikkusega pumbad

• Erinevad kütuse väljastajad • Käsipumbad • Filtrid • Lugerid • Tasemeandurid

Välja 3, Soinaste, 61709 Tartumaa

Katsest ilmnes veel, et leostumise piiramine on võimalik, lisades seemnesegusse liblikõielisi taimi, näiteks valget ristikut.

Võrreldes puhtalt kõrrelistest koosneva taimikuga, vähendas ristiku võtmine seemnesegusse lämmastiku leostumist, kuna see seob õhulämmastikku ning suurendab seeläbi kõrreliste taimede lämmastikuga varusta-

• Mahutavus 1000–31 000 l • Vedelikule tihedusega kuni 1,4 kg/dm3 • Elektri, bensiini ja jõuvõtuvõlliga käitatavad pumbad • UV kindel

Metallist väiketanklad

|

Külvata tuleks ristikut

Vee- ja vedelväetise mahutid

MÜÜK PAIGALDUS HOOLDUS

Tankler OÜ

leostumist mõjutas, oli läbi mulla nõrgunud vee kogus. Mida rohkem vett nõrgus, seda rohkem ka toitaineid leostus.

|

tel 505 6214

|

info@tankler.ee

|

www.tankler.ee

KESKKOND

Nr 5 (57) 18. mai 2017

l

M A A M A J A N D U S 5

onnasõbralikum kui mineraalväetis SVEN ARBET

tes. Rohkem on leitud, et see vähendab lämmastiku leostumist ammooniumioonina. Seetõttu, enne kui hakata sütt leostumise tõkestamiseks laiemalt kasutama, on vaja selgitada välja need söe omadused, mis on selleks olulised, ja õppida niisuguste omadustega sütt tootma.

Ravimijäägid mullas

uni tänapäevast ja korralikku tehnikat ning tehnoloogiat, kuna iga hooletus võib põhjustada keskkonnale suurt kahju.

tust, avaldades saagile positiivset mõju.

Mõningatel andmetel on ka transpiratsioon (vee aurustumine) valge ristiku lehtedelt kõrrelistega võrreldes suurem, mistõttu nad kulutavad kasvamiseks rohkem vett.

Läga kõrvale biosüsi?

Uue võimalusena katsetasime leostumise vähendamiseks biosöe lisamist mulda.

Biosüsi on mullaparandusaine, mida saab toota bioloogilist päritolu orgaaniliste materjalide – puit, hein, pähklikoored, kuid ka sõnnik – söestami-

sel hapnikuvaeses keskkonnas 300–1000 kraadi juures. Mullas võib see muutumatuna püsida tuhandeid aastaid. Kõrgelt hinnatakse biosöe potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel, kuna võimaldab pikaks ajaks eemalda ringlusest süsinikku, kuid veel on leitud, et see aine aitab mullas kinni hoida toitaineid.

Biosüsi vähendab nitraatläm-

mastiku leostumist olenemata sellest, kas kasutasime väetamiseks mineraalset või orgaanilist väetist. Biosöe efekt ilmnes ka siis, kui me väetisi ei kasutanud.

Biosüsi on väga poorne, mistõttu selle eripind on osakeste väikesele suurusele vaatamata väga suur. Tänu sellele on see võimeline siduma enda külge suures koguses toitaineid. Kat-

Väetamata rohustu puhul soodsutab leostumist hõredamast taimikust tingitud väiksem saak, mistõttu on vee läbinõrgumine märksa suurem, kui väetist saanud taimikutel.

ses vähendas biosüsi vee nõrgumist läbi mulla, mille tõttu püsis lämmastik kauem taimede juurte piirkonnas ja selle omastamine suurenes. Viis aastat püsis biosöe mõju lämmastiku leostumisele ühesugune.

Biosöe kasutamine leostumise vähendamisel tundub selle pikaajalise mõju tõttu paljulubav. Samas varieeruvad söe omadused suurtes piirides, sõltudes selle tootmiseks kasutatud materjalist ning temperatuurist, mille juures pürolüüs või biomassi gaasistamine toimub.

Söe nitraatlämmastiku leostumist vähendavat mõju on märgitud seni väga vähestes katse-

Antibiootikumid on lisaks inimmeditsiinile asendamatud ka loomade ravis.

Antibiootikumid väljuvad kehast koos väljaheidetega, mistõttu on oht, et nii nende jäägid kui ka antibiootikumiresistentsust kandvad geenid võivad vedelsõnnikuga väetamisel sattuda mulda. Seal võivad need üle kanduda mullas elutsevatele bakteritele, mis omakorda võivad söögi ja joogi kaudu jõuda inimorganismi ning jällegi põhjustada antibiootikumiresistentsuse teket.

Oma katses uurisime, kuidas vedelsõnniku ja sellest valmistatud digestaadiga väetamine mõjutab antibiootikumiresistentsuse geenide arvukust rohumaa mullas.

Selgus, et orgaanilised väetised on arvestatavad antibiootikumiresistentsuse geenide kandjad ning ka mulda viiduna suutsid need seal suurendada resistentsust kandvate gee-

nide arvukust. Lisaks selgus, et antibiootikumiresistentsuse geene leidub ka mineraalväetisega väetatud ja väetamata mullas.

See, kuidas geenid mullakeskkonnas käitusid, erines.

Näiteks sulfoonamiidi resistentsust kandva sul1 geeni arvukus suurenes pärast iga orgaaniliste väetistega väetamist, misjärel arvukus mõne aja möödudes jälle langes.

Samas aga beetalaktamaasi resistentsuse geeni blaCTX-M arvukus oli kõrge juba enne väetamist.

See näitab, et osa geene on mullas püsivamad kui teised ning ka, et nad võivad mullas säilida kauem kui ühe taimekasvuperiood. Kuna antibiootikumiresistentsuse geenid mullas on nii püsivad, tähendab see suurt ohtu nende levikuks.

Edasi tuleks mõelda, mida ette võtta, et antibiootikumiresistentsusgeenide levikut orgaaniliste väetiste kaudu vähendada. Kas tuleks mõelda väetamispiirangutele, et mulda viidud geenid jõuaksid sealt kaduda, või tuleks sõnnikut enne kasutamist töödelda antibiootikumiresistentsuse geenide arvukuse vähendamiseks?

Võib-olla oleks õigem tegelda probleemiga farmi tasandil ning leida võimalusi antibiootikumide kasutamise vähendamiseks farmiloomadel.

LÄGALAOTUS • taliviljamaade ettevalmistamiseks injektor Lemken Heliodor laiusega 6 m • rohumaakamarasse ketasinjektor Veenhuis laiusega 8,4 m Alari Sukamägi

5664 0889

alari@agriland.ee

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (57) 18. mai 2017

Luubi all on vedelväetised: kuidas neid kasutada

S

Lisaks tahketele – granuleeritud või pulbrilistele – väetistele on taas päevakorda tõusnud eri tüüpi vedelväetised.

petsiifilisi vedelväetisi kasutatakse eelkõige täiendväetamiseks seal, kus kogused on väikesed, tooted kallid ning pakendamine väiketaarasse tasuv. Näiteks on need spetsiifilised mikroelementide segud lehtede kaudu lisaväetamiseks, mida on lihtne lisada pritsi paagisegudesse ja mille kasutuskogused on suhteliselt väikesed, tavaliselt vaid 2–3 liitrit hektari kohta.

Sealjuures on need tooted koostatud kas kultuuri spetsiifilisi erinõudeid järgides või siis olenevalt taimede kasvufaasi vajadustest. Näiteks vedelväetis YaraVita Gramitel on tehtud teraviljade nõudeid arvestades ja YaraVita Brassitrel rapsidele.

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro arendusdirektor

Vedelväetised-leheväetised Korralikud vedelväetised on suspensioonkontsentraatidena, mis tagavad pikaajalise toime, hea säilivuse ja lahustatavuse ega kahjusta taimi. Üks levinum universaalne vedelväetis on Super leheväetis.

Lisaks on uuemates vedelväetistes sees ka aminohappeid, mis toimivad biostimulaatoritena, aidates kaasa taimede kasvule, arengule ning samal ajal varustades neid väga oluliste mikroelementidega.

Ammoniaakvesi

Lisaks taimekaitsevahenditele laotatakse pritsiga viimastel aastatel järjest sagedamini ka vedelväetisi.

SVEN ARBET

Teine suurem ala, kus kasutatakse vedelväetisi, on lihtväetised, enamasti lämmastikväetised, mis on põllukultuuridel kasutusel ühe põhiväetisena. Näi-

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA WS 1 1/2 puidufreespink Hind:

1121 € (km 0%)

Aastatepikkuseks kasutamiseks tõhus ja töökindel alafrees. Vältimatu töövahend puusepatöökojas. Professionaali töövahend, sobib ideaalselt ka õppeasutustele. Malmkorpus ja -töölaud on eriti tugevad ja vastupidavad. Vibratsioonivaba kasutus ja täpne töötulemus. Lükandlaud standardvarustuses.

NOVA SB-80A lihvpink Hind:

718 € (km 0%)

Kvaliteetne ja töökindel lintlihvpink. Lihvlindi kiirvabastus, malmist valatud lauad, tagalaud reguleeritav, võnkuv lint. Linti saab mis tahes nurga alla horisontaal- ja vertikaalasendi vahel paigale fikseerida. Nurkade lihvimine on sel juhul täpne ja vaevatu. Lihvimisnurga lihtne ja kiire seadmine.

Nurgasuunaja kaasas, uus kapiga varustatud alus, stiilne ja vastupidav.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Mootor: 3500 / 7000 p/min Spindli suurus: 30 mm Spindli kõrgus: 40–150 mm Laua suurus: 700 x 560 mm Lükandlaua suurus: 320 x 220 mm Liugrelss: 800 mm Kaal: 190 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 2200 W Lihvlindi suurus: 150 x 2260 mm Lihvlindi kiirus: 1020 m/s Kaal: 119 kg

NOVA PL50 plasmalõikur

NOVA PL160 plasmalõikur

Hind:

464 € (km 0%)

Hind:

2173 € (km 0%)

NOVA PL-50 on väga lihtne käsitseda, vajad vaid 4,5baarist väikest kompressorit. Lõikepaksus 15 mm.

Kõik vajalik on kaasas. NOVA PL-50 kaalub ainult 8,6 kg. Toodetud uue tehnoloogia V-MOSFET baasil.

PL-50s on täpne lõikejälg, hea lõikekiirus ja kena lõikepind. Lihtne ja kindel süütesüsteem (kõrgepinge abil).

Vool reguleeritav 20–50 A. Lõikad roostevaba terast, alumiiniumit, titaani, vaske, messingit ja üldse kõiki elektrit juhtivaid metalle.

NOVA PL on 60 mm läbilõikeulatusega plasmalõikur, mis on disainitud professionaalseks kasutamiseks.

Toodetud uusima ja tõhusaima IGBT tehnoloogia baasil.

Jahutus toimib kahe tõhusa ventilaatori abil.

Kõik vajalik on kaasas, vee-eraldaja ja rõhuregulaator.

PL160 lõikab ilma vaevata isegi värvitud ja puhastamata materjali. Usaldatav ja kiire süüde. Seadmel on kindlad kaitsmed ülekuumenemise ja ülepinge jaoks. Vajad vaid väikest õhukompressorit ja kõik on lõikamiseks valmis.

Kaasas põleti külge kinnitatavad reguleerimisrattad.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–50 A Lõikevõimsus: 15 mm Koormatavus 60%: 50 A Õhu tootlikkus: 4,5 / 170 bar/l/min Kaal: 8.6 kg

Pinge: 380 V Kaitse: 32 A Väljundvoolu vahemik: 20–160 A Lõikevõimsus: 55–60 mm Koormatavus 60%: 124–160 A Õhu tootlikkus: 7 / 500 bar/l/min Kaal: 46 kg

NOVA WJ-150D rihthöövelpink Hind:

637 € (km 0%)

NOVA 16R radiaalpuurpink

NOVA FM-300 tolmukogur

Hind:

Hind:

319 €

319 €

(km 0%)

(km 0%)

5 kiirusega stiilne ja töökindel radiaalpuurpink, varustatud kallutusvahendiga, mis võimaldab ka horisontaalset asendit. 16 mm padrun standardvarustuses.

Tõeliselt käepärane mudel, mida saab kasutada palju mitmekülgsemal moel kui tavalist radiaalpuurpinki. Ideaalne puurmasin puidutöökotta.

Tõhus puruimur kahe 100 mm avaga. Kõikidel meie mudelitel on metallist labad. Koti vahetamine on kiire ja hõlbus.

Varustatud ratastega, nii et masinaga on lihtne liikuda. Äärmiselt usaldusväärsed ja töökindlad masinad. Kui vajad imurit erinevate höövelmasinate jaoks (laaste eraldavatele masinatele), siis on FM-300 õige valik.

Vastupidav ja samas lihtne käsitseda.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 4400 p/min Terade arv: 3 Max höövelduslaius: 152 mm Lõikepea läbimõõt: 61 mm Kaal: 120 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 460–2480 rpm (5 kiirust) Spindel: MK2 / 16 mm Spindlikäik: 80 mm Maks. puurpea käik: 290 mm Kõrgus: 930 mm Kaal: 37 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Imurilabade läbimõõt: 300 mm Sisseimemine: 2 x 100 mm Koti suurus: 780 x 950 mm Kaal: 46 kg

NOVA 230A metallitreipink

NOVA X-45 L freespink (pika lauaga)

NOVA TY12001 hüdrauliline press 12 t

Kõrge tasemega rihthöövelpink nõudlikule harrastajale ja professionaalile. Sobib ka juhutööde tegijale, sest selle 120 kg kaal võimaldab veel tööobjektile transportimist. Tugeva ehitusega, töötab vibratsioonivabalt. Täppisreguleering seaderattaga.

Tehtud suure koormusega kasutamiseks. HSS-terad kannatavad suurt koormust. Pikk malmlaud.

Hind: Hind:

3702 € (km 0%)

2411 € (km 0%)

Muidu sama nagu mudel NOVA X-40, ainult korpus on kalasabasoontega.

Hammasratasülekanne. Mikroettenihe. Vaikne hääl.

Kõrge kvaliteediga nõudlikuks professionaalseks Kaasas puurimispadrun, otsafreesikinnitus MK4, kasutuseks sobiv metallitreipink. Tippklassi täpsus. sobituskoonused MK4->MK3 ja MK3->MK2, T-soone Karastatud ja täpsustöödeldud siinid. Automaatne kinnituskruvid, kiilvõti, õlikann ja võtmed. Suunavahetus. piki- ja külgsuunas ettenihe. Kaasas korralik lisaPuurimine või freesimine nurkades on selle masinaga varustus: 3- ja 4pakilised padrunid kaasas. Jalgpidur ja käepärane ja lihtne. Lisavarustusena saadaval ka kapiga varustatud vastupidav alus. Taustakaitseplaat ja kapp-alus ja õlivann. X-45 L on varustatud pikema õlivann. Loomulikult on kaasas ka jahutussüsteem, töölauaga (1000 x 240 mm). lünetid (2 tk) ja töövalgustus.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 2400 p/min Pöörlemiskiirus: 65–1810 rpm (18 kiirust) Pöörlemiskiirus: 75–3200 rpm (12 kiirust) Tsentrite vahe: 900 mm Puurimisvõimsus: 45/32 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 300 mm Freesimisvõimsus: 80/32 mm Töödeldava detaili max läbimõõt lünetita: 430 mm Spindel: MK4 Spindli läbiviik: 38 mm (MK5) Kaal: 350 kg Kaal: 470 kg

Hind:

NOVA BS-700 puidulintsaag Hind:

3379 € (km 0%)

Mudeli BS-700 maksimaalne saagimispaksus on kõrgussuunas 430 mm ja lõikesügavus 700 mm.

CE-nõuetele vastavad elektri- ja ohutusseadmed.

Mootorpidur, terakaitse, tõus ja langetamine käsirattaga, terahari, kummidega malmrattad. Professionaalseks kasutamiseks konstrueeritud täpsed juhikud.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 4000 W Tera kiirus: 1560 m/min Tera suurus: 5020 x 19–38 mm Max saagimisvõimsus: 430 mm Lõikevõimsus/-sügavus: 700 mm Kaal: 370 kg

NOVA QB160 kallutavad kruustangid

262 €

Hind:

(km 0%)

206 € (km 0%)

Mugav väike press mitmesuguseks kasutamiseks.

Ruumisäästlik mudel sobib ka töölauale. Käsipumbaga juhitav hüdraulikarõhk.

Manomeeter ja kaks V-kujulist vastakdetaili sisalduvad hinnas.

Surve: 12 t Käigu pikkus: 160 mm Kolvi läbimõõt: 53 mm Tööala laius: 508 mm Töötlemise kõrgus/ala: 325 mm Kaal: 63 kg

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 5306 6059, ivo.ilustrumm@koneita.com; tel +372 520 2291, tanel.kuusemets@koneita.com

Kallutusnurk 90°. Lõuad avanevad 120 mm, lõugade laius 160 mm, lõugade kõrgus 45 mm.

Kaal: 33 kg

TAIME K A S VAT US

Nr 5 (57) 18. mai 2017

teks oli mõnikümmend aastat tagasi väga laialt kasutuses ammoniaakvesi. Selles oli lämmastikku 21% ning see tuli mulda viia külvieelse mullaharimise käigus, et vältida kadusid aurustumise teel. Toode ei vajanud kõrge surve all hoiustamist, kuid aurustumist tuli ikkagi vältida.

Veevaba ammoniaak sisaldab lämmastikku kuni 82% ning on praegu Põhja-Ameerikas üks enam levinud lämmastikväetisi.

Seda tuleb hoiustada aga kõrge rõhu all spetsiaalsetes tsisternides ning üpris tavaline on näha põldudel külvikuid, millel järelhaagiseks ammoniaagiballoon.

Selliste vedelväetiste eeliseks on odavam toimeaine hind, kuna suur osa väetistest on enne olnud vedelikud. Tootmise käigus need kuivatatakse ehk aurutatakse vesi välja, ning granuleeritakse, et vähendada transpordi-, ladustamis- ja laotuskulusid. Kui aga ära jätta üks suurimaid energiakulusid ehk vee aurustamine, siis on selge, et nendes sisalduv lämmastik peab ka selle võrra odavam olema. Samas lisanduvad kulud ja koormus transpordile, spetsiaalse-

V E D E LVÄ E T I S E D

Plussid ja miinused nnLihtne lisada pritsipaaki. nnVäga ühtlane põllule/ taimikule doseerimine. nnSpetsiifilised formulatsioonid. nnLai tootevalik vastavalt vajadusele. nnMitmekülgne toime.

tele mahutitele, hoiustamisele ning laotusseadmetele. Üldjuhul öeldakse, et vedelaid lämmastikväetisi tasub kasutada väetisetehaste läheduses, mõnesajakilomeerises raadiuses, et transpordikulud ei läheks liialt suureks.

Meil aga praegu väetiste vaba turg ei toimi. Euroopa Liit on juba kümmekond aastat tagasi peale kõigile väetistele kehtestatud tollimaksu sisse seadnud 6,5protsendise lisa-antidumpingumaksu kõige levinumale lämmastikväetisele ammooniumnitraadile (AN). Venemaa ja Ukraina väetisetehastele kehtestatud tollimaks 45 eurot tonni kohta muudab nimetatud too-

Kuna tegu on kontsentreeritud lämmastikväetisega, tuleb pritsimise ajal hoolikalt jälgida ilma: mitte kasutada, kui taimed on stressis; on põud, liigniiskus või öökülmaoht; vältida pritsimist keskpäeval päikesepaistes ning temperatuuril üle +25 kraadi.

nn Transpordikulu tsisternidega. nn Hoiustamiseks vajalikud tsisternid, mahutid. nnLisataara. nnTaimekaitsepritsi koormus. nnAnnustamise suurem sõltumine ilmoludest.

te Euroopa turul selle võrra kallimaks, et ka Euroopa väetisetehastel oleks võimalik oma kallima tooraine (looduslik gaas) hinnaga konkureerida. Samas on meil võimalik kasutada teisi lämmastikuallikaid, mis ei lähe selle maksu alla. Praegu käib Euroopa Liidus aktiivne lobitöö antidumpingumaksu kaotamiseks. Kui see läbi läheb, muutuvad kohe ka hinnad.

Uus trend UAN ehk KAS Viimastel aastatel on Eestis hakanud levima vedel lämmastikväetis UAN, mille nimi tuleb ingliskeelsete sõnade esitähtedest: urea ammonium nitrate. Sama toode oli meile tuttav (kuigi vähekasutatud) juba ka nõukogude ajal, siis venekeelse nimetusega KAS (karbamid ammonium selitra).

Maailmas toodetakse eri koostisega lämmastikvedelväetisi, näiteks ka UAN on N-sisaldusega 28–32% olenevalt tootjast. Meil enam levinud UAN32 on vedel lämmastikväetis, mil-

les lämmastik on kolmes vormis: nitraatlämmastik tagab kohese kiire toime ja ammooniumlämmastik läheb mullas üle nitraatvormi nitrifikatsiooni protsessi käigus. Karbamiidlämmastik siseneb taimesse lehtede kaudu, mis on soodsam juurevälisel väetamisel. Mullas läheb karbamiid veega ühinedes üle ammoonium- ja nitraatlämmastikuks ning muutub taimedele omastatavaks juurte kaudu.

Koostis massiprotsentides: kogulämmastik 32%, nitraatlämmastik NO3 8%, ammooniumlämmastik NH4 8%, karbamiidlämmastik NH2 16,6%.

UAN32 tagab esimestel kevadistel pealtväetamistel taimede ühtlase pikemaajalise varustamise lämmastikuga. Vaba ammoniaagi puudumise tõttu UAN32 koostises on lämmastiku kadu väike, kuid pealtpritsimise tõttu sõltub see palju ilmast.

UAN32ga pritsimine tagab lämmastiku ühtlase doseerimise ning taim omastab toimeainet nii lehtede kui ka juurte kaudu. Samas tuleb meeles pidada, et enamiku toitainetest ehk üle 90% on taim siiski võimeline omastama juurtega ning lehtede kaudu saame vaid täiendavalt reguleerida osa elementide puudust.

Väetamise efektiivsuse tõstmiseks on soovitatav UANi kasutada paagisegus teiste vedelväetistega, näiteks RuterAA, Folur S, Humistar, ja kasvuregulaatoriga CCC. Vegetatsiooniperioodi alguses tuleks teha esimene pealtväetamine 100–150 l/ha, piim-

l

M A A M A J A N D U S 7

vahaküpsuses 30–50 l/ha, sügisel põhu lagundamiseks 100– 150 l/ha. Kevadel taliteraviljade esimesel pealtväetamisel on soovitatav kasutada UAN32 paagisegus RuterAAga 2–3 l/ha ja FolurS-iga 5–10 l/ha. Talivilja kasvufaasi sobivusel võib lisada kasvuregulaatorit CCC ühe liitri hektari kohta. Humistari (3–5 l/ha) võib lisada paagisegusse, kus ei kasutata CCCd.

Ettevaatus pole liiast Lipulehe ja loomise alguses peab olema eriti ettevaatlik põletustest hoidumiseks ning piim-vahaküpsuses teraviljade kõrge proteiinisisalduse kindlustamiseks soovitame kasutada paagisegus UAN32ga FolurSi annuses 5–10 l/ha.

Kuna tegu on kontsentreeritud N-väetisega, tuleb pritsimise ajal hoolikalt jälgida ilma: mitte kasutada, kui taimed on stressis; on põud, liigniiskus või öökülmaoht. Vältida tuleb pritsimist keskpäeval päikesepaistes ning temperatuuriga üle +25 kraadi. Taimik peab olema kuiv ja pärast pritsimist vihmavaba 3–4 tundi.

Paagisegudesse ei soovitata lisada vett, kuna vesi lahuses soodustab taimiku põletusi. UAN32 pritsimisel kasutada suure piisaga pihusteid ja töörõhku 3–4 atm.

Vedelväetised on üks võimalusi mitmekesistada taimede toitumist ja kindlasti ei asenda need tahkeid väetisi. Samas annavad need võimaluse paindlikumalt ning täpsemalt väetada.

REGISTREERUGE

13. viljelusvõistlus Võistlusele võib pakkuda nii teravilja-, rapsi-rüpsikui oa- ja hernepõlde. Selleks et kultuuride võistlus toimuks, on vaja ühest kultuurist vähemalt viis põldu.

Põllu miinimumsuurus on 10 hektarit. Üks põllumees võib osaleda kuni kahe põlluga, millel kasvavad eri kultuurid.

Võisteldakse kolmes kategoorias: vilja saagikus, kvaliteet ja tulukus. Võitja selgub kõigi kolme ala kokkuvõttes.

Tänavu võetakse võistluspõldudelt ka mullaproovid.

Põldude registreerimisel palume kirja panna ka PRIA põllukoodid.

Analüüsideks on vaja ka põlluraamatu väljavõtet.

Lõpukonverents peetakse novembri algul.

Lisateave ja regsitreerimine: http://viljelusvoistlus.ee/.

G

TAVA- JA KOMBIPRESSID, KILETAJAD KOHE LAOS SAADAVAL. ANTII AR

REPOSSI KAARUTAJAD, VAALUTAJAD

SIP uuenduse läbinud HEINATEHNIKA

MÜÜK: Ragnar Rosenberg, tel 510 2331 Sander Kikas, tel 5668 4878 Urmas Pungar, tel 526 6103

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Laukna, Raplamaa tel 505 7936, info@stt.ee

www.stt.ee

8 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 5 (57) 18. mai 2017

Tehnika otse maaletoojalt, parim hinna ja kvaliteedi suhe!

Põllurullid 6,3–12 m

Sõnnikulaoturid 6–18 t

Kiletajad Metal-Fach Z593 ja Z577 Rootorniidukid 2,5–2,8 m

Hooldusniidukid 1,35–2,8 m

Kallurhaagised Laumetris 12–30 t

Z562 tavapress

Z562R rootoriga

Z562RW rootori ja nugadega

Kultivaatorid EXPOM Wektor 6–8m

Karjamaaäke 6 ja 8 m Randaalid Metal-Fach 3 m, 4,5 m, 6 m ja 8 m

Mullafreesid Dexwal 1,6–2,0 m

Ala Talutehnika OÜ alatalutehnika@gmail.com tel 504 3918 (juhataja), 5695 1182 (müügijuht)

www.alatalutehnika.ee

TAIME K A S VAT US

Nr 5 (57) 18. mai 2017 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee

l

M A A M A J A N D U S 9 ARVI KRIIS

Tänavune kevad põllul Selleks et põlluviljad rikkalikult õitseks ja palju saaki annaks, tuleb nende eest hoolitseda kohe võrsumisest peale.

Ilmad on taas soojemad ja elu põllul käib. Teraviljad on enamasti võrsumisfaasis ning tekivad ka kõrresõlmed.

K

asvufaas 31 ehk esimese kõrresõlme faas on siis, kui esimene kõrresõlm on mullapinnal märgatav ja vähemalt ühe sentimeetri kaugusel võrsumissõlmest. Kui aga võrsumissõlme ja esimese kõrresõlme vahe on väiksem, on faas 30 ehk kõrsumise algus. Võrsumise lõpust – kõrsumise algusest hakkab moodustuma viljapea.

Pea moodustumise faasis ei tohiks taime nälga jätta, seetõttu on hea anda sel ajal lisatoitaineid, sest kogu kõrsumise aja toimub ka viljapea areng.

Rukkil on esimene kõrresõlm kas juba moodustunud (kasvufaas 31) või kohe moodustumas, aga võib leida ka teise kõrresõlme faasis talirukist (kasvufaas 32). Tritiku ja taliodra taimed on võrsumise lõppfaasis.

Mida taim praegu vajab?

Noores kasvueas vajavad teraviljataimed eriti rohkesti fosforit, sest fosfori küllus mõjutab juurestiku arengut ja taime kasvu. Kuna mikroelementide puudust esineb taimedes sageli varjatud kujul, on selle vältimiseks hea anda kompleksmikroväetisi.

te, on leevenduseks olemas monoväetised. Lisaks võib kasutada aminohapetega tooteid. Aminohapped on looduslikud orgaanilised abiained, mis soodustavad toiteelementide paremat imendumist ja ümberpaiknemist taimedes.

Kuidas puudust ära tunda?

TIIU ANNUK Scandagra Eesti nõustaja

Leheväetise andmine on oluline, kui taim mingil põhjusel ei saa juurte kaudu toitaineid kätte. Puudus võib tekkida ilmast, mulla pHst jms. Näiteks rohke kaltsiumiga muldades (kõrge pH) võib puudus tekkida järgmistest ainetest: Mg, B, Mn, Fe, Cu ja Zn. Klorofülli koostisosana on magneesiumil peamine osa fotosünteesis (klorofüll sisaldab 2% magneesiumi). Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita taim ei kasva. Vajaduse korral tuleks valida magneesiumi sisaldavaid väetisi nagu YaraVita Gramitrel, YaraVita Brassitrel, YaraVita KombiPhos, samuti Viva Geli väetised.

Kui aga olete teadlik mõne konkreetse mikroelemendi defitsiidist, mida pole teie mullaanalüüsi tulemusel mullas piisavalt või taim ei saa seda kät-

Võrsumisfaasis vajavad taimed kõiki toitaineid. Visuaalselt me sageli taimedel toiteelementidest põhjustatud puudustunnuseid ei näe, kuna see on varjatud. Alles väga tugeva puuduse korral võivad esineda haiguslikud nähud.

Vasepuudusel oraste otsad koltuvad, kuivavad ja keerduvad, alumine lehelaba jääb roheliseks. Vask ei liigu taimes eriti ning seetõttu ilmnevad esimesed tunnused noorematel lehtedel. Soojade ilmade puhul ilmnevad vaegustunnused mõni nädal pärast tõusmete ilmumist, jahedate ilmadega hiljem. Vasepuudusel võib teravili hakata tugevasti võrsuma, kuid võrsetel ei arene pead. Kõige intensiivsemalt omastavad teraviljad vaske arengu algfaasis alates orasest kuni võrsumiseni.

Mangaanipuudust on eelkõige karbonaatsetel ja tugevasti lubjatud huumusrikastel muldadel. Mangaan on taimes liikumatu ning esimesed tunnused on seetõttu näha noortel lehtedel. Taimed on kahvatu värviga,

kollased täpid leherootsude vahel võivad areneda nekrootiliste täppidena. Õitsemine, küpsemine ja koristamine hilineb, mangaanipuudus esineb põllul tavaliselt laikudena. Kõige tundlikumad on kaer ja oder, siis nisu, tritik ja rukis.

Tsink taimes liigub, mis tähendab, et puuduse tunnused on näha nii taime noortel kui vanadel osadel. Tavaliselt avalduvad puuduse tunnused esimesena noortel lehtedel. Kahvatud kollased ribad ilmuvad keskroo mõlemale küljele, millele järgnevad nekrootilised plekid. Lehed võivad ülespoole koolduda või kortsuda.

Teraviljade mikroelementide keskmine vajadus on: boori 50– 100 g/ha, mangaani 500–1000 g/ha, vaske 50–100 g/ha, tsinki 300–500 g/ha ja molübdeeni 4–8 g/ha.

Rapsil vahekorrad teised Niisamuti nagu teraviljad, vajab ka taliraps suurel hulgal toiteelemente, kuna taimede kasv varsumise faasis on väga kiire ning toitainete puudus annab tagasilöögi saagis. Põhiväetised antakse enamasti koos külviga, samuti väävel ja magneesi-

um. Sageli sisaldab põhiväetis ka boori, kuid rapsi vajadus on sageli suurem kui põhiväetisest saadav elemendi hulk.

Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning külmakindlamad. Kui põhiväetisega ei saanud taimed piisavalt kaaliumi, võib kasutada kaaliumi sisaldavaid leheväetisi.

Väävel soodustab õitsemist, valmimist, suurendab saagikust ning õlisisaldust. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on selle suhtes eriti tundlik. Puuduse esimene tunnus algab noorematest lehtedest, mis muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Väga selge tunnus õitsemisel on kroonlehtede kahvatus.

Magneesium soodustab paremat kasvu, õitsemist ja valmimist ning suurendab saagikust.

Magneesium aktiveerib enamikku taimele vajalikke ensüüme paremini kui ükski teine taime toiteelement. Magneesiumitarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel.

Pea moodustumise faasis ei tohiks taime nälga jätta, seetõttu on hea anda sel ajal lisatoiteaineid.

Magneesiumipuudus tekib muldades, mis saavad suures koguses kaaliumväetist, ning esineb happelistel muldadel.

Tunnused on kolletumine lehtede soonte vahel, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest.

Raps vajab mikroelementidest boori 400–500 g/ha, mangaani 750–1250 g/ha, vaske 50– 100 g/ha, tsinki 200–400 g/ha ja molübdeeni 10–15 g/ha.

Boor soodustab rikkalikumat õitsemist ja kõtrade ühtlasemat küpsemist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Booripuudus on suurem muldades, millel on suur kaltsiumisisaldus ehk kõrge pH. Tingimata tuleks boori anda värskelt lubjatud muldadele.

Mangaan aktiveerib ensüümide toimet ning fotosünteesi, alandab nitraatide sisaldust seemnetes ja suurendab proteiinisisaldust. Mangaanipuudus võib põhjustada ähmaseid kollaseid laike esmalt hiljuti täissuuruse saavutanud noorematel lehtedel. Neil võivad tekkida kärbunud täpid ning rapsi kasv võib pidurduda ja hilineb kõtrade täitumine.

Lisaks vajab raps vaske 50– 100 g/ha, tsinki 200–400 g/ha ja molübdeeni 10–15 g/ha.

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (57) 18. mai 2017

Mis haigus on paratuberkuloos ja kuidas sellega toime tulla?

RAIVO TASSO

Maamessi-eelne loomade veterinaarkontroll tõi terava teemana esile vaikselt luurava kurnava haiguse – paratuberkuloosi.

KATRIN LINKOV, Anu Ait OÜ konsultant

P

aratuberkuloos ehk Johne haigus on krooniliselt kulgev tõbi, mille kutsub esile Mycobacterium paratuberculosis’e nimeline lühikese kepikese sarnane ja eoseid mitte moodustav mükobakter.

Loomulikes tingimustes on haigusele vastuvõtlikud mäletsejad ja nakatumine võib täiesti tahtmatult toimuda uue looma karja toomisel, kui ei ole piisavalt põhjalikult uuritud, missugused haigused esinevad piirkonnas, kust soovitakse tuua tõuparandust.

Alati on oluline teada, missuguste haiguste vastu selles farmis vaktsineeritakse ja milliseid profülaktilisi meetmeid kasutatakse.

Haigus kulgeb pikaldaselt Välisriikidest karja täienduseks ostetud pulle ja noorloomi tuleb teadlikult hoida karantiinis vähemalt üks kuu. See tähendab, et karantiinis loomade talitajad ja masinad ei tohi kokku puutuda teiste farmi loomadega.

Esimest korda tuvastas paratuberkuloosi juba 1885. aastal teadlane Heinrich Albert Johne, sellest ka haiguse teine nimi. Peamiselt on tõbi levinud paraskliimavööndi maades. Eestis diagnoositi see haigus esmakordselt veistel.

Paratuberkuloosi iseloomustab pikaldane peensoole limaskesta ja limaskesta aluse kihi paksenemine, mille tagajärjel tekib loomal tugev kõhulahtisus. Selle tõttu loom kõhnub, tekib üldine vedelikupuudus, pidev lamamine ja üldine aneemia.

Haigus on väga raskesti diagnoositav, kuna haigustunnused ei arene välja kiiresti ning tõbi kulgeb krooniliselt ja aeglaselt.

Sageli võib peiteaeg olla kuid, aga ka paar aastat. Nakkuseallikaks võivad olla nii kliiniliselt haiged loomad kui ka varjatult põdejad.

Nakatutakse saastunud sööda ja või joogiveega. Haigus levib aeglaselt ja kulgeb varjatult. Väliskeskkonna teguritele on haigusetekitaja väga vastupidav, pinnases ja sõnnikus võib püsida nakatumisvõimeline kuid kuni aastaid.

Haigusetekitajaid leidub roojas, piimas, uriinis, tiinetel loomadel ka lootevedelikus.

Enamasti nakatutakse seedetrakti kaudu. Lisaks võib nakkus levida paaritumisel, sest haigusetekitajaid leidub ka spermas.

Paratuberkuloosi väljaarenemist soodustab näljutamine ja

Paratuberkuloosile efektiivset ravi ei ole. Sellele haigusele ei ole ka vaktsiini.

mittetäisväärtuslik ning halva söödaga söötmine.

Loomade kõhnumise ja toodangu languse tõttu on majanduslik kahju suur. Haiged loomad tuleb karjast välja viia ning teisi loomi jälgida ja testida lindude tuberkuliiniga.

Haigusnähud teiste tõbedega sarnased Haigust lõplikult diagnoosida saab ainult laboratooriumis. Kasutatakse allergiliste testide abi, sest sarnast kliinilist pilti esineb kahjuks sageli.

Kui haigus diagnoositud, on eelkõige vaja analüüsida söötmise ja pidamise tingimusi. Laboratooriumis tuleb kontrollida söötade kvaliteeti.

Tarvis on välistada loomade kõhnumist põhjustavad tegurid. Oluline on see seetõttu, et paratuberkuloosile efektiivset ravi ei ole. Sellele haigusele pole ka vaktsiini.

Haigestunud loom tuleb hukata, ruumid puhastada ja desinfitseerida ning karjamaad jätta seisma. Haigete loomade sõnnik tuleb põletada. Neid karjamaid ei tohi kasutada ka teiste loomade, näiteks lammaste ja kitsede karjatamiseks. Noorkari tuleb kasvatada üles isoleeritult ja väga korraliku söödaga.

Väga tähtis on diferentsiaaldiagnoosimine, see on teiste sarnaste haigusnähtudega haiguste välistamine. Tuleks kindlasti uurida, mis tekitab kõhulahtisust.

Seda võivad põhjustada näiteks

Hiiliva haiguse – veiste paratuberkuloosi – levinuim põhjus on ebapiisav või halb sööt.

viirusdiarröa, mükotoksiinidega saastunud põhisööt, koktsidioosi puhangud ja parasiidid.

Tegu on tõsise haigusega, mis meil on siiani loomaarstidele üsna tundmatu, sest meil ei ole seda siiamaani esinenud. Kui vestelda veterinaaridega, pole seda keegi näinud. Aga nii oli paar aastat tagasi ka sigade Aafrika katkuga (SAK), millest alguses olid teadmised väikesed – ei teadnud isegi need inimesed, kes töötasid maaülikoolis ja on selle ala spetsialistid.

See on ka loogiline, sest kui ise ei ole kliinilist pilti näinud, selle järgi diagnoosinud ega laborist oma diagnoosile kinnitust saanud, pole ka kogemust.

Kui loomapidajal on kahtlus, et tema farmis võib olla paratuberkuloosi haigestunud loom, on vaja kindlasti kohale kutsuda loomaarst. Koos tuleb läbi vaadata kogu loomakasvatuse tsükkel ning teha analüüsid alates joogiveest kuni söödaproovideni välja.

Selle haiguse kohta palju infot leida ei ole. Lühidalt on sellest kirjutatud aadressil www. vet.agri.ee ja jõudluskontrolli keskuse kodulehel. Abiks oli ka raamat “Veiste haigused”.

See info on aga enamasti tõlgitud ja kirjeldus antud teistes maades esinenud haiguse kulu järgi. Kuna loomapidaja on iseenda peremees, tuleb tal hooli-

kalt mõtelda, uurida ja analüüsida, enne kui hakata ostma uhket karjatäiendust.

Kui põhisööda tootmisega on kõik korras ja sööda kvaliteet väga hea, peaks olema loomad terved. Kui aga ravimikulu iga aastaga tõuseb, on midagi valesti ja tuleb välja selgitada, mis.

Kümme aastat tagasi küsisin ühelt Taani põllumehelt, mida ta teeb kehva vilja ja riknenud põhisöödaga. Too ütles selle peale, et sellist ta ei toodagi, ja kui ikka midagi untsu läheb, siis põletab selle katlas ära!

Vaadates aga Eestis toodetud sööda proove, tundub, et meil juhtub ikka veel nii mõndagi.

L O OM AK A S VAT US

Nr 5 (57) 18. mai 2017

l

M A A M A J A N D U S 11

Veiste varjatud udaranakkused toovad palju rahalist kahju LII SAMMLER

Juba aastaid on piimakarjades suureks probleemiks varjatult kulgev udarapõletik ehk subkliiniline mastiit.

Lisaks lehmade tervisele kahjustab see ka ettevõtte majandustulemusi.

ANRI AINO ELISA TIMONEN kliinilise veterinaarmeditsiini doktorant

M

astiit ehk udarapõletik on piimalehmade levinuim haigus, mis põhjustab suurt majanduslikku kahju suurenenud ravikulude, saamata jäänud piima ja lehmade enneaegse karjast praakimise tõttu.

Peamised udarapõletiku vallandajad on nisajuha kaudu udarasse tunginud mikroobid. Nakatumise järel tekkiv udarapõletik võib kulgeda nähtavate kliiniliste tunnustega või varjatult.

Kliiniline udarapõletik ei jää loomaomanikule märkamata, sest piima välimus on muutunud, udaraveerand on valus ja turses ning lehmal võib olla palavik.

Varjatud ehk subkliinilise udarapõletiku puhul aga eespool kirjeldatud tunnused puuduvad ning haigust saab kindlaks teha ainult mitmete piimas leiduvate põletikuindikaatorite määramisega.

Levinuim varjatud udarapõletiku tunnus on piima somaa-

400 000

397 000

tiliste rakkude arvu (SRA) hulga suurenemine. Kui udarapatogeenidest vaba lehma piim sisaldab somaatilisi rakke alla 100 000 milliliitris (SRA/ml), siis varjatud udaranakkust põdeva lehma üldpiimas on SRA üldjuhul üle 200 000 raku milliliitris.

Viimasel kümnel aastal on jõudluskontrolli keskuse andmetel somaatiliste rakkude arv piimas aga kõikunud 400 000 ja 280 000 vahel milliliitri kohta, mis osutab, et ideaalnäitajast alla 100 000 SRA ollakse veel kaugel.

Somaatiliste rakkude hulga tõusu põhjuseks on verest piima siirdunud valgeliblede hulk, nende peamine ülesanne on udarasse tunginud mikroobide hävitamine.

Levinumad tekitajad Varjatud udaranakkust võivad põhjustada väga erinevad mikroobid, kuid enam levinud haigusetekitajad on Staphylococcus aureus, Streptococcus agalactiae, Streptococcus uberis ja Mycoplasma bovis.

397 000

390 000

Pärast poegimist on lehmal suur risk haigestuda udarapõletikku.

Udarapatogeenide tekitatud põletikuprotsessi tagajärjel toimuvad udarakoes muutused ning piima sünteesivad rakud saavad kahjustada. Selle tõttu väheneb udarakoes piima süntees.

Piimatoodangu vähenemine sõltub varjatud udarapõletikku põhjustavast patogeenist ning udarapõletiku kestusest. Mida varem pärast poegimist lehm 390 000

varjatud udarapõletikku haigestub, seda suuremad on laktatsiooni jooksul piimatoodangu kaod. Üldiselt on teadusuuringutega leitud, et somaatiliste rakkude arvu kahekordsel suurenemisel piimas väheneb lehma 305päevase laktatsiooni piimatoodang korduvpoegijatel keskmiselt 450 kg ja esmaspoegijatel 150 kg võrra.

Varjatud udarapõletikus oleva lehma piima rasvasisaldus

383 000 371 000

Somaatiliste rakkude arv piimas 2006–2016, SRA/ml

350 000

300 000

250 000

369 000

väheneb ja spontaanse rasvade lipolüüsi tõttu muutub ka piimarasva koostis. Samuti väheneb varjatud udarapõletiku tõttu piima valgu ja mineraalainete sisaldus.

Piima tonni võrra vähem Piima ensümaatilise aktiivsuse suurenemine toob endaga kaasa muutused piima lõhnas ja maitses – piim tõmbub helbesse või tükki, võib muutuda kollakamaks, hakata ebameeldivalt lõhnama. Seega mõjutab varjatud udarapõletik suuresti piima kvaliteeti ning koostist.

339 000 326 000

Eestis kehtivad normid SRA/ml Alla 400 000 – kõrgema sordi piim.

400 000–600 000 – esimese sordi piim. Üle 600 000 – ebarahuldava kvaliteediga piim.

2006

2007

2008

Kui udarapatogeenidest vaba lehma piim sisaldab somaatilisi rakke alla 100 000 milliliitris, siis varjatud udaranakkust põdeva lehma üldpiimas on SRA üldjuhul üle 200 000.

Peamiste nakkavate udarapatogeenide põhjustatud varjatud udarapõletike mõju lehma piimatoodangule ja koostisele uuriti ka 2014. aastal Eestis. Tulemustest selgus, et Mycoplasma bovis’e või Streptococcus agalactiae varjatud udaranakkust põdevad lehmad andsid päevas vastavalt 2,9 ja 3,9 kg vähem piima, võrreldes nendest udaranakkustest vabade lehmadega.

Uuringus leiti, et eelnimetatud udaranakkused mõjutasid ka piima rasvasisaldust, mis nakatunud lehmadel oli oluliselt madalam kui nakkusvabadel lehmadel. Seega saab öelda, et 305päevase laktatsiooni jooksul toodab varjatud Mycoplasma bovis’e udaranakkust põdev lehm 870 kg vähem piima kui nakkusvaba lehm.

Streptococcus agalactiae suhtes positiivsetel lehmadel on 305päevase laktatsiooni toodang 1160 kg väiksem, võrreldes selle patogeeni suhtes nakkusvaba loomaga.

Udaranakkuste ärahoidmine koos patogeenipõhise tõrjeja raviprogrammiga võimaldab karja piimakvaliteeti parandada ning vähendada varjatud udaranakkusest põhjustatud majanduslikke kahjusid.

290 000

282 000

Allikas: jõudluskontrolli keskus 2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

12 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S SVEN ARBET

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (57) 18. mai 2017

Miks piimalehmad Piimalehmade hukkumine sageneb paljudes riikides, ka Eestis. Hukkumise põhjuste ja riskitegurite selgitamine aitab aga anda loomapidajatele soovitusi olukorra parandamiseks.

KERLI MÕTUS, KAARI REIMUS, ARVO VILTROP EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadlased

H

Poegimisel ja kahel kuni kolmel sellele järgneval nädalal on risk piimalehma hukkumiseks kõige suurem.

ukkumisena käsitletakse nii looma suremist farmis kui ka hädatappu ehk eutanaasiat ning seda näitajat saab kasutada lehmade heaolu hindamiseks.

Farmides, kus lehmade suremus suur, on probleeme loomade suurema haigestumusega mitmetesse haigustesse. Tõbede tõttu tuleb lehmi palju ravida, nad on müügipiima tootmisest kõrval, suurem ravimite kasutamine suurendab ravikulusid ning võib tingida ka antibiootikumiresistentsuse tekkimist. Kui lehmi hukkub palju, on vaja nad asendada mullikatega ning saamata jääb looma oodatav eluajatoodang. Seetõttu kannatab lehmade suure suremuse tõttu kindlasti ka tootmise kasumlikkus.

Vaatamata sellele, et hukkumist peavad seaduse järgi registreerima kõikide Euroopa riikide loomapidajad, ei ole maailmas registriandmete põhjal väga palju uuringuid tehtud, et iseloomustada populatsioone suremusriski alusel.

Meie soov oli kindlaks teha, milline on suremusrisk Eesti piimalehmade hulgas, selgitada välja kõrge riskiga loomade rühmad ning hukkumise põhjused.

Suremusriski tuvastamine võimaldab kõrvutada meie piimalehmade olukorda teiste maade omaga ja teha kaudselt järeldusi meie lehmade heaolutaseme kohta. Ülaltoodud eesmärkide täitmiseks kogusime andmeid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) ning Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASist (EPJ) kolme aasta (2013–2015) kohta.

Kuna hukkumise andmed on registreeritud PRIA andmebaasis ja loomapidajate registreeri-

tud loomade väljamineku põhjused EPJi andmebaasis, tuli nende kahe registri andmed loomapõhiselt kokku viia. Uuringusse võtsime lehmad, kelle kohta laekus laktatsioonide kohta infot EPJi andmebaasi kolmeaastase vaatlusperioodi jooksul ning nad pärinesid karjadest, milles peeti enam kui 20 aastalehma.

Lõplik riskitegurite analüüs sisaldas andmeid 85 555 esmakordselt poeginud lehma kohta 390 karjast ja 107 873 korduvalt poeginud lehma kohta 389 karjast. Iga lehma vaatlemise periood algas poegimisega ja kestis kuni järgmise poegimise, hukkumise, eutanaasia, praakimise, müümise või vaatlusperioodi lõpuni.

Hukkumise riskitegurid Suremus (SK) oli madalam esmapoegijatel (SK = 5,09 juhtu saja aastalehma kohta) võrreldes korduvpoeginud lehmadega (SK = 8,30 juhtu saja aastalehma kohta). Võrreldes seda

Saame tõdeda, et karjades, kus on halvemad tootmisnäitajad, on ka lehmade suremusrisk kõrge.

Prantsusmaa 2012. ja Saksamaa 2015. aasta andmete põhjal tehtud uuringutega, on see näitaja meil kõrgem.

Meie uuringust olid välja jäetud väiksemad kui 20 aastalehmaga karjad ning need, milles jõudluskontrolli ei tehtud. Kui analüüsisime kogu Eesti veisepopulatsiooni andmeid, kuhu kuulusid kõik veised olenemata karja suurusest, siis üle kahe aasta vanuste piimalehmade ja lehmmullikate suremus oli 5,78 juhtu saja aastalehma kohta, mis on üsna võrreldaval tasemel kahe ülaltoodud uuringu tulemustega.

Kõige olulisemaks riskiperioodiks laktatsiooni jooksul kujunes varane laktatsioonistaadium (kuni 30 päeva). Varane laktatsiooniperiood on kriitiline nii poegimise, negatiivse energiabilansi kui ka üha suureneva piimatoodangu tõttu.

Abort, raske poegimine, mitmikute või surnultsünniga päädinud poegimine suurendas suremusriski olulisel määral.

Korduvpoeginud lehmadest oli suremusrisk kõrgem pullvasika sünnitanud lehmadel, võrreldes lehmvasika sünnitanud lehmadega, esmapoeginud lehmadel jällegi selles erinevust ei olnud. Samuti oli nendel lehmadel, kellel alanud laktatsiooni esimene kontroll-lüps oli suu-

L O OM AK A S VAT US

Nr 5 (57) 18. mai 2017

l

M A A M A J A N D U S 13

Eesti farmides hukkuvad? re somaatiliste rakkude arvuga (SRA ≥200 000 raku/ml piima kohta), väga madala piimatoodanguga või suure (>1,5) rasva-proteiini suhtega, märksa kõrgem risk laktatsiooni jooksul hukkuda.

Need näitajad viitavad sellele, et lehma tervisega ei ole esimesel kontroll-lüpsi päeval kõik korras ning suure tõenäosusega on lehmal subkliiniline udarapõletik ja/või varjatud ketoos. See tõstab hukkumise riski. Seega võimalikult kerge poegimine ja lehma hea tervis varasel laktatsioonipeMuud ja teadmata põhjused Udarahaigused

5,4% 2,2% 2,9%

Hingamisteede- ja nakkushaigused

9,3%

7,2%

Raske poegimine Sigimisprobleemid

rioodil annab talle paremad väljavaated mitte haigestuda rasketesse haigustesse, mis võivad lõppeda hukkumisega.

Hea tervise tagamine sellel kriitilisel perioodil algab juba eelmisel laktatsioonil. Meie uuringu tulemused näitasid selgelt, et nendel korduvpoeginud lehmadel, kellel eelmise laktatsiooni viimases kontroll-lüpsis oli SRA kõrge (≥300 000 raku/ml piima kohta), oli ka suurem risk hukkuda järgmisel laktatsioonil.

Korduvpoeginud lehmadest oli suremusrisk väikseim teisel

9,3%

Trauma ja õnnetusjuhtum

Seedeelundite ja ainevahetushaigused

40,1%

Piimalehmade hukkumise põhjused 2013. ja 2014. aastal 23,6%

Jalgade/ sõrgade haigused

laktatsioonil ja oluliselt kõrgem alates viiendast laktatsioonist.

Kõrgemat suremusriski vanematel lehmadel on tuvastatud ka teistes uuringutes ning leitud, et neil on suurem soodumus haigestuda poegimishalvatusse, libediku paigaltnihkumisse, maaslamava lehma sündroomi, ketoosi ja mastiiti. Samuti on vanematel lehmadel suurem risk emaka väljalangemiseks ja päramiste peetuseks.

Tõugude põhjal leidsime, et holsteini tõugu lehmadel oli märksa suurem risk hukkuda kui punast või maakarja tõugu lehmadel. Mujal maailmas tehtud uuringutes on tuvastatud samasugune seos.

Ootamatu oli, et esmapoegijatel oli madal piimajõudluse aretusväärtus (SPAV) suremusriski suurendavaks teguriks, kuid korduvpoegijatel oli seos vastupidine – suremusriski suurendas hoopis kõrgem SPAV. Võime oletada, et suure piimatoodangu potentsiaal ei realiseeru kohe esimesel laktatsioonil, vaid pigem järgnevatel, kuid küsimus jääb, kas meie karjades on piisavalt head tingimused väga suure piimatoodangu potentsiaaliga lehmade vajaduste tagamiseks.

Esmapoegimisvanuse tõustes suurenes suremusrisk. See võib olla seletatav mullika suurema

Kutsume tootjaid üles aktiivselt osalema peatselt tehtavas küsitlusuuringus, mille eesmärk on koguda täpsemat infot karjade kohta ning selgitada, millised praktikad teenivad kõige paremini lehmade hea tervise ja tootlikkuse huve. rasvumistõenäosusega poegimisvanuse suurenedes, mis võib tingida poegimisraskusi. Esmapoegimisvanuse mõju oli olemas ka korduvpoeginud lehmadel.

Nendes karjades, kus lehmade arv 2015. aastal oli 15 protsenti väiksem võrreldes 2013. aastaga, oli lehmade suremusrisk kõrgem, võrreldes nende karjadega, kus muutust põhikarja suuruses ei toimunud.

Selgus ka, et suuremates karjades on lehmade suremusrisk kõrgem. Seal on kindlasti vähem tähelepanu loomadele ning haigeid ei avastata piisavalt ruttu.

Regionaalselt tuvastasime Põhja-Eestis kõrgemat suremusriski kui Lõuna-Eestis.

Kõrge suremusrisk seostus ka mitme teise jõudlusnäitajaga nagu pikem poegimisvahemik, kõrgem karja seemendusindeks, väiksem keskmine laktatsioonide arv ja piima madalam rasva-valgu suhe. Karjades, kus on halvemad tootmisnäita-

jad, on suremusrisk kõrge. Seetõttu on suremusriski näitajat võimalik kasutada halvema tervise ja heaolu tasemega karjade tuvastamiseks ning suunata rohkem abi sellistesse farmidesse.

Hukkumise põhjused Analüüsisime peamisi põhjusi jõudluskontrolli ja PRIA andmebaasis registreeritud hukkude korral lehmadel, kes osalesid 2013.–2014. aastal jõudluskontrollis olenemata karja suurusest.

Selgus, et kõige suurema osa hukkude puhul langesid põhjused kategooriasse “seedeelundite ja ainevahetushaigused”, teisel kohal oli “jalgade/sõrgade haigused” ning kolmandal“trauma ja õnnetusjuhtum”.

Kuna kõige kõrgem hukkumiste riskiperiood on varasel laktatsiooniperioodil, tuleks nende vähendamiseks teha veelgi enam karjatervisealast tööd

nende teguritega, mis soodustavad ainevahetus- ja jäsemehaiguste tekkimist poegimisjärgsel perioodil.

Tuvastasime, et varane poegimisjärgne periood on seotud kõrgema suremusriskiga ning eesmärk peaks olema kindlustada sel kriitilisel ajal lehma võimalikult hea tervis. Tuleks tagada võimalikult kerge poegimine ja pidamis- ning söötmistingimused, mis vähendaksid ainevahetus- ja jäsemehaiguste riski. Uuringu tulemusena võime järeldada, et loomade tervise ja heaolu tase võiks meie piimafarmides olla parem. Sellest võidaksid lisaks loomadele ka loomapidajad, kuna suureneks tootmise tasuvus.

Et anda paremaid soovitusi hukkumiste vähendamiseks, oleme plaaninud Eesti veisekarjade kohta teha küsitlusuuringud, milles kogume loomade pidamise, söötmise jm oluliste tegurite kohta teavet ning püüame välja selgitada, millised praktikad tagaksid karjas väiksema suremusriski.

Seega kutsume tootjaid üles aktiivselt osalema peatselt tehtavas küsitlusuuringus, mille eesmärk on koguda täpsemat infot karjade kohta ning selgitada, millised praktikad teenivad kõige paremini lehmade hea tervise ja tootlikkuse huve.

14 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (57) 18. mai 2017

Deutz-Fahr ehitas Euroopa tra

Kui mark pole müügitipus, tuleb panustada turundusele – selline filosoofia jäi kõlama nädala eest Baierimaal Lauingenis, kus näidati Deutz-Fahri uut traktoritehast.

N

agu selgus Same Deutz-Fahri (SDF) grupi tegevjuhi Ludovico Bussolati ettekandest, on Deutz-Fahri traktoreid saatnud tõusev müügiedu Aasia maades, eelkõige Hiinas ja Indias, Euroopas aga on müük kaks viimast aastat olnud langustrendis.

Oma osa on siin Bussolati sõnul sellel, et need aastad olid Euroopa farmeritele majanduslikult rasked. Teise põhjusena tõi ta välja, et Euroopa farmerid huvituvad järjest suurematest-võimsamatest traktoritest, Deutz-Fahri trump on aga pikka aega olnud keskmise suurusjärgu traktorid, mis hästi sobivad talumajapidamisse või loomakasvatusse.

Samas, Saksamaal müüdi mullu 2743 Deutz-Fahri traktorit, millega oldi traktorite müügitabelis kolmandal kohal.

Bussolati sõnul ongi firma üks põhieesmärke suurendada müüki Euroopas.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Deutz-Fahri traktoreid on praegu viies võimsusklassis – väiketraktorid ning 5., 6., 7. ja 9. seeria masinad. Eelkõige Euroopa turule mõeldes töötatakse praegu ka 11. seeria kallal.

Traktori arenduses on edasi mindud keskkonnasäästlikkusega, mis on Euroopas väga oluline. Deutz-Fahr saastab selle valmistajate sõnul keskkonda kõige vähem, kuna neil on kõrgeimatele nõudmistele vastav heitgaaside vähendamise süsteem.

Sama eesmärki teenib ka väiksem kütusekulu.

Eelkõige Euroopa müügile mõeldes ehitati Saksamaale

Müncheni lähedale Lauingeni uus moodne traktoritehas koos kliendikeskusega. Omanikud – itaalia perekond Aldo (juhatuse esimees), Vittorio (nõukogu esimees) ja Francesco (aseesimees) Carrozza on ristinud selle nimetusega Deutz-Fahr Land. Esimene traktor veeres tehasest välja jaanuaris ning tehast näidati Euroopa ajakirjanikele eelmisel kolmapäeval.

Nagu tutvustas uue rajatise tootmisdirektor Andrea Paganelli, laiub tehas Lauingeni äärelinnas 15 hektaril, katusealust pinda on 4,2 ha ning tootmisliini pikkus 360 meetrit. Nagu moodsas tehases ikka, liiguvad traktorid tootmisliini pidi ühest tööjaamast teise ning igas tööjaamas saab masin uued osad külge.

“Oma Baierimaa uues tehases traktoreid tootes jälgime neid trende, mida põllumehed meilt tahavad,” rääkis

Traktori monteerimine nagu Vormel-1 Kohati meenutab traktori monteerimine vormel 1 boksipeatust – niipea kui ehitatav traktor tööjaama jõuab, hüppavad mehed sellele kahelt poolt juurde ja hakkavad oma töölõiku tegema.

Keskmiselt kulub ühes “boksis” aega 12 minutit.

Kui traktori mehaanika valmis, tehakse sellele vastupidavustest. Siis läheb see värvimisse ning kaetakse kahe kihi korrosioonivastase värviga. Värvi-

Et Deutz-Fahr oleks populaarseim traktor, peab meie keskuses olema kõigil hea olla.

Rainer Morgenstern

mise kvaliteeti kontrollitakse soolaveega survepritsides. Siin asendavad inimesi robotid ja see on Paganelli väitel üks innovaatilisemaid töölõike.

Kui traktor rattad alla ja kabiini peale saanud, järgnevad taas testid. Ainulaadne on automaatne sildade katsetamine, kus traktori üks pool tõstetakse teisest ca pool meetrit kõrgemale ja vaadatakse, kuidas sillad sellistes tingimustes töötavad.

Tehase praegune võimsus on 6000–7000 traktorit aastas, ent Ludovico Bussolati kinnitusel on plaanis tootmist suurendada, eriti suurte masiante osas.

Lojaalsus algab kolmandast eluaastast Uut tehast peegeldab teisel pool sõiduteed samas stiilis ja värvides ehitatud kliendikeskus Deutz-Fahr Arena. See on ehita-

Mõisaküla masinatehas pakub: Frontaallaadur Metal-Technik – Tytan MT-02 kampaaniahind al

2500 € + km

KIVIKOPAD: L-1500

540 € + km

Võsagiljotiin

4990 € + km

L-1900

690 € + km

Mõisaküla Masinatehas OÜ 5628 6151 info@mtm.ee

TEHNIKA

Nr 5 (57) 18. mai 2017

raktorite tehase

l

M A A M A J A N D U S 15

TOOTJA

SDF

Info: tel: 509 2247, 521 1988

Same Deutz-Fahr nnPõllumajandustehnika firma, mis kuulub perekond Carrozzale. nnToodetakse traktoreid eri võimsusklassis, suuruses ja erinevateks vajadusteks. nnFirma on tuntud ka mootoritootjana. nnToodanguportfelli kuuluvad lisaks kombainid ning oliivide ja viinamarjade koristamise tehnika. nnToodetakse veel rohumaatehnikat – vaaluteid, kogurkärusid, presse. nnTootmisüksused asuvad Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Horvaatias, Türgis, Hiinas ja Indias.

Hexagon Ti5 roolisüsteem alates

5100 € + km

Hexagon Ti5 paralleelsõidu seade

1200 € + km

traktorifirma Same Deutz-Fahr tegevdirektor Ludovico Bussolati, lisades. et siin tehakse kõige võimsamaid selle margi masinaid.

torite ja kombainide uuemad mudelid. Õues maja taga on trekk, kus saab proovisõitu teha, traktoreid esitleda ja nende võimalusi tutvustada. Demoala laiub kokku 2,5 hektaril.

“Et Deutz-Fahr oleks populaarseim traktor, peab meie keskuses olema kõigil hea olla,” tutvustab Arena kontseptsiooni selle juht Rainer Morgenstern.Tema sõnul teeb emotsio-

naalne side esmaostud sagedasemaks ja taasostud veel sagedasemaks, turundusguru sõnul lausa kolm korda.

“Lojaalsus brändile algab kolmandast eluaastast,” viitab Morgenstern lastealale, kus on pehmed pallid, väikesed ja suuremad mängutraktorid, konstruktorid, pusled. Kõik muidugi Deutz-Fahri värvides ja märgiga. Samu asju võib osta ka firmapoest.

Restoranide, kohviku ja baari kohta öeldu kehtib aga sama hästi Eestiski: “Klient ei taha snäkke, vaid süüa!”

Kliendikeskuse õppeklassides on plaanis hakata korraldama õppepäevi ja seminare nii töölistele, klientidele kui ka diileritele. Väga oluliseks peetaksegi edasimüüjate õpetamist – nemad peavad masinaid eriti hästi tundma. Samuti vajavad õpetamist ja nõustmist kliendid.

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

TERVITUSTEGA BAIERIMAALT! DEUTZ-FAHR 6165

DEUTZ-FAHR 7250

Mootor: 6-sil., 6,1 liitrit, Tier4F, 164 hj või 171 hj (BOOST’iga*)

Mootor: 6-sil., 6,1 liitrit, Tier4F, 246 hj

Käigukast: 30F/15R (6-käiguline powershift) 50 km/h, regul. el.hüdrauliline reevers, JVV: 540/540E/1000/1000E

Käigukast: astmevaba TTV (ZF Smatic)) 50 km/h, regul. el.hüdrauliline reevers, JVV: 540E/1000/1000E

Kabiin: küte ja konditsioneer, õhkvedrustusega iste

Esisild: vedav, vedrustusega, el.hüdraulil. diff.lukk, välised ketaspidurid

Muud: mugavussidur (Stop&Go), hüdr. haagise pidurid, esilaaduri valmidus, esiripu ja JVV valmidus jne.

Kabiin: küte ja kliimaseade, õhkvedrustusega iste, kaasreisijaiste

*BOOST on kasutatav transpordi- ja jõuvõtuvõllitöödel

Hüdrosüsteem: 160 l/min, käigukasti ja hüdroõli eraldi, kuni 7 HVV taga ja 2 HVV ees Muud: mugavussidur (Stop&Go), hüdr. ja pneumaat.haagise pidurid, hüdrotõmmits, hüdrauliline pick-up konks jms Lisaks: AGROSKY automaatroolimine, pos.regulaatoriga esiripp, esijõuvõtt 1000 või 1000E

li

77 200 € sa

m ndub k

UINT

R

0,99%

S

al.

NG

ES

HIND

SI

LII

tud vana tehase kõrvale, mis rajati juba sajandi eest.

Kliendikeskus sarnaneb pigem kultuurimajaga. Seal on muusem (vanim Deutz-Fahri traktor muuseumis on pärit aastast 1926), esitlusruum, kino, seminari- ja pressikonverentsi ruumid, õppeklassid, firmapood, lastenurk, baar, restoran jms. Kõik need paiknevad ümber avara fuajee, kus nurkades ilutsevad Deutz-Fahr trak-

16 M A A M A J A N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (57) 18. mai 2017

Katana silokombain annab hea tulemuse ka maisipõllul Silokombaine on Eesti turul viielt tootjalt, aastas müüakse neid paar-kolm. Selle soetamisele tasub mõelda agrofirmal, kelle farmides rohkem kui 700pealine lüpsikari.

S

ilokombain (mõned tootjad-müüjad määratlevad seda ka kui liikurhekseldit) on võimas ja võimekas masin, mis mõeldud keskmisest suuremale põllumajandusettevõttele piimakarja rohusööda varumiseks.

Võimsaim Eesti põldudel töötav silokombain on tuhandehobujõuline Krone Big X, mis varustab rohusöödaga OÜ Halinga lehmakarja.

Rullisilo tehakse üha vähem Viimatine, ka hiljutisel Maamessil esitletud uudis Eestisse jõudnud silokombainide vallast pärineb Fendtilt. Nimelt sai Fendti Saksamaal paiknev Katana tehas valmis silokombaini Katana 85, millel võimsust 850 hj. Kuna haljasmassi purustamine vajab

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

suurt jõudu, on silokombainid varustatud võimsama mootoriga kui teraviljakombainid.

“Väiksemad ettevõtted koguvad siloks minevat haljasmassi kas haagiskoguriga või ostavad teenust sisse,” räägib Fendti tehnika Eesti müüja OÜ Agriland müügijuht Mihkel Timmermann. “Silokombaini eelis pääseb maksma intensiivse töö ja suurte koguste puhul, kui laudas on rohkem kui 700 pead.”

Tema sõnul jääb rullisilo tegijaid

üha vähemaks, iseäranis suuremates agrofirmades. Üks oluline põhjus on selles, et rullisilo kile on liigitatud keskkonnaohtlikuks pakendimaterjaliks. Seda tuleb koguda, käidelda ja pakendiorganisatsioonile üle anda, mis kõik kokku teeb kilerullis sileerimise üksjagu kallimaks tranšeesilo valmistamisest. Sellega on tegelema jäänud nüüdseks vaid põllumehed, kel põllud laiali või kogused väiksemad ja pakendikulu selle tõttu mitte nii tuntav.

“Pakun, et rullisilo tehakse praegu kümme korda vähem kui viisteist aastat tagasi,” ütleb Mihkel Timmermann. “See kile hulk, mis kulub 700 kilo kaaluva rulli pakendamiseks, läheb kokkuvõttes päris kalliks maksma.”

Seda, et ka Fendt arendas välja oma silokombaini, põhjendab Timmermann sellega, et Fendt teadvustab üldsusele üha rohkem asjaolu, et tegu pole vaid traktoritootjaga, vaid laiemalt põllumajandustehnika tootjaga.

Fendt Katana silokombainil on kaks mudelit – 65 ja 85 ehk 650- ja 850hobujõulise võimsusega. Mõeldud on need igasugu-

se haljasmassi kogumiseks ja purustamiseks, alustades näiteks ristikust ning lõpetades maisiga.

Tõhus niitja maisipõllul Maisi jaoks on olemas ka spetsiaalne trumlitega varustatud heeder, mis kasvava maisi jalalt lõikab ja teo abil trumlisse suunab. Maisi puhul muljub masin puruks ka haljasmassis sisalduda võivad maisiterad, et mass loomasöödaks paremini sobiks.

Muidu on protseduur sama mis haljasmassi lõigateski.

Agrilandi kombainide müügijuht Marko Saksjaak märgib, et Katanal on kaks käigukasti jõuülekannet. Neid siis kasutatakse olenevalt sellest, mida siloks tehakse, milline on põllupind ja selle reljeef. Ökorežiim sobib niidetud rohtu vaalust üles võt-

Silokombaini eelis pääseb maksma intensiivse töö ja suurte koguste puhul.

Mihkel Timmermann

Agrilandi kombainide müügispetsialist Marko Saksjaak ütleb, et vastne Kan

tes, power-käik kulub ära maisi lõigates, eriti vihmaga.

Omapärane on Katana silokombain ka selle poolest, et sel on kuus sööterulli, senistel silokombainidel kasutatakse tavaliselt nelja. Enamad rullikud tagavad hekseldamise parema kvaliteedi. Vastavalt taimestiku niiskusele saab reguleerida, kui peeneks mass purustatakse.

Masinal on pidev nelikvedu ja tagasillavedrustus. Hekseldis kasutatakse kolme sorti trum-

leid, mis on 10, 28 või 40 noaga.“Katana mootor ei asu, nagu enamikul sarnastel masinatel, raami suhtes risti, vaid pikkupidi,” kirjeldab Marko Saksjaak.

“Selline asetus tagab mootori parema jahutuse.”

Ta lisab, et maisikasvatus kogub Eestis järjest rohkem hoogu, sest maisipõllult saab koguda hektari kohta märksa rohkem silomassi kui rohumaalt. “Üha laienevat maisikasvatust näitab see, et põllumehed osta-

Soodushind laomasinatele 199 900 € + km • • • • • • •

360 hj mootor 6 puistajat Powerflow’ heeder 6,8 m heedrikäru paralleelsõidusüsteem saagikuse andurid Fendt 10,4” puutetundlik terminal • garantii 2 aastat.

Fendt 6335 C kombain – kindel valik saagikoristuseks!

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tõnis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

TEHNIKA

Nr 5 (57) 18. mai 2017

l

M A A M A J A N D U S 17

SVEN ARBET

ntana silokombain on tõhus abimees põllumehele, kel vaja talveks rohkelt loomasööta varuda.

vad meilt ka maisikülvikuid aina rohkem,” iseloomustab Saksjaak silotootmise arenguid Eestis.

Katana 85 peal on kasutuses Mercedese V12 mootor, Katana 65 väljub tehasest reas kuuesilindrilise mootoriga.

Silokombainide tootjad on Fendti kõrval New Holland, John Deere, Krone ja Claas, mis kõik Eestis olemas. Uusim on siinmail aga Flint Kaubanduse pakutav iseliikuv silokombain RSM 1403.

Meie müügimeeskonna kontaktid:

MIS ON MIS

Fendt Katana 65 nnTootja: Saksamaa. nnMootor: 15,6-liitrine Mercedes MTU BR 1500, reas kuuesilindriline turbodiisel, Tier IV final. nnVõimsus: 650 hj. nnKiirus: kuni 20 km/h põllul, 40 km/h maanteel. nnKütusepaagi maht: 1225 liitrit. nnOmadused: tagasillavedrustus, kaks töökäiku. nnHind: üle 300 000 euro pluss km.

Allikas: Agriland, www.agriland.ee

Uue põlvkonna metsatõstukeid müüb

• Urmas NigulaT tel 521 8582 • Arne SuigusaarT tel 521 6146 • Taavi RandT tel 5335 8636 • Lembit RoosiojaT tel 528 7081 • Ülar NõmmikT tel 509 0794 • Tormis TalvisteT tel 5348 7354

Konekesko Eesti AST Põrguvälja tee 3AT Rae valdT wwwbkonekeskobee Oniar OÜT Pargi 16T MärjamaaT tel 5553 8339T metsatehnika@oniarbeuT wwwboniarbeu

Tuntud Tšehhi heinatehnika tootja.

Valikus niidukid, kaarutid ja vaalutid.

TULE JA TUTVU! www.specagra.ee 5 AASTAT SINUGA

18 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (57) 18. mai 2017

Läti aednikud oskavad om Eestis on aiandussektoris arvestatav ühistu vaid Talukartul, naabritel aga tegutsevad ühistud köögiviljakasvatuses, puuvilja- ning marjakasvatuses, iluaianduses. Isegi veinitootjatel on oma ühistu.

L ÄT I A I A N D U S 20 1 6

Arvud ja faktid nnKöögiviljapinda 8100 ha nnKartulipinda 23 300 ha nnKöetavat kasvuhoonepinda 41,7 ha nnKasutatav ala kütteta kasvuhoonetes 16,3 ha nnKöögiviljatoodang kasvuhoonetest 13 643 t nnViljapuid ja marjapõõsaid kasvab 7600 ha nnViljapuuaiad ja puukoolid 35,3 ha nnMarjad avamaal 23,2 ha

K

uuskümmend protsenti turust on Riias, kuid aednikud tegutsevad üle kogu Läti, selgitab koostöö kõige olulisemat põhjust Läti köögiviljakasvatajate ühistu juhataja Janis Beržins.

“Sellepärast on vaja ühiseid vaheladusid Riia ja teiste suuremate linnade lähedal, kuhu kodumaine köögivili kokku kogutakse ja sealt tarbijateni viiakse.”

Ühistul on läbirääkimisjõud Läti suurimaks peetakse ühistut Baltijas Dārzeņi, mille keskladu asub Riia lähedal Salaspilsis.

Seal ladustatakse köögivilja, puhastatakse ja pakendatakse, välja on arendatud ka logistikasüsteem. “Euroopa Liit reguleerib puu- ja juurviljaturgu piirangute ja toetustega, seetõttu oli kasulik kooperatiiv luua,” selgitab Baltijas Dārzeņi tegevjuht Janis Bušs. “Selle kaudu saame ka eurotoetusi.”

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Kooperatiiv asutati 2005.

Aastas müüakse köögivilju 35 000 tonni ning aastakäive oli mullu 25 miljonit eurot. Enim müüakse kapsast, porgandit, kurki ja tomatit, igat neist 5000– 7000 tonni aastas. Ühistul on 17 liiget, lisaks 30–40 ettevõtet, kes samuti müüvad Baltijas Dārzeņi kaudu, ent liikmed pole. Kooperatiivi raames on ära jagatud, kes mida kasvatab.

“Sügisel teeme järgmiseks aastaks plaanid,” selgitab Bušs.

“Kõik meiega liitunud köögiviljakasvatajad annavad teada, mida nad tuleval aastal plaanivad kasvatada. Meie vaatame, kas

Baltijas Dārzeņi ekspordib oma liikmete ja partnerite kasvatatud köögivilja Eestisse, Leetu, Soome ja Rootsi.

see vastab nõudlusele ja leiame tootjatega kompromissid. Kindlaid lepinguid ei sõlmita, kuid nii saavad piirjooned paika.”

Kuigi ühistul on ka laopinda, siis suuri koguseid Baltijas Dārzeņi keskuses Salaspilsis ei säilitata, seda teevad kasvatajad ise. Kaup tuuakse kohale vastavalt tellimustele mõni päev varem. Puhastamise, pakkimise ja logistika korraldab ühistu.

“Pood annab päeval kell 12 teada, mida ja kui palju peame õhtul nende lattu tooma,” rää-

gib Bušs. Päevane köögiviljamüük on kümne tonni piires.

Suurtele poekettidele on oluline tarnekindlus. Nii töötatakse köögiviljakeskuses aasta ringi oma lepinguliste klientide varustamiseks. Ainsad päevad, mil keskus suletud, on jaani- ja jõululaupäev.

Kasu liikmetele Püsiklientidega on lepingujärgsed hinnad, kuid on ka neid, kellega tuleb hindu arutada igal nädalal. Lisaks ühisele töötlemi-

sele ja müügile teeb ühistu ka ühisoste. Enamasti ostetakse ühiselt põhiväetised. See on umbes pool kasvatajate vajadusest. Teise poole, mis on eriväetised, samuti seemned, varub aednik ise. Ühistule on soetatud ka kapsaja peedikombainid.

Kooperatiiv on nüüdseks üle kümne aasta kasvanud ja jõudu kogunud ning tal on piisavalt tugevust läbirääkimistes kaubandusega. Kindlalt ollakse sees Rimides ja Maximates, kuid Baltijas Dārzeņi kaubamärki leiab ka teistes poekettides. Lisaks

eksporditakse köögivilja Leetu, Saksamaale, Inglismaale, Eestisse, Soome ja Rootsi.

“Poed tahavad hindu dikteerida ja meie tahame samuti,” iseloomustab Bušs läbirääkimisi ning hinnavaidlusi. “Kuna keegi pole monopoolses seisundis, saame ka meie valida, kellele müüme!”

Niimodi töötab teinegi suur ühistu, Mūsmāju Dārzeņi. Selle südameks on Baltimaade suurim kapsakasvatusettevõte Dandeni Agro, kelle ümber on koondunud kümneid väiksemaid

ETTEVÕTLUS

Nr 5 (57) 18. mai 2017

l

M A A M A J A N D U S 19

mavahel koostööd teha

LII SAMMLER

köögiviljatootjaid. Kaubanduskettides on 70–80 % just nende kahe kooperatiivi toodang.

Läti köögiviljakasvatajatel on kaks suurt professionaalset ühistut – Baltijas Dārzeņi ning Mūsmāju Dārzeņi. Puuvilja- ja marjakasvatajatel on neid aga tervelt viis: Aaugļu Nams, Zelta Ābele, Rūijenas Oga, VTT Darzi, Baltijas Ogu Kompānija.

Aiandusühistu suurim pluss ostjate jaoks on kodumaisus ja kauba jälgitavus farmi ning peenrani. Poodidele on peamine see, et kooperatiiv tagab aasta ringi piisavad tarned.

Riia ööturg ja varimajandus Läti aiandusorganisatsioonide juhid leiavad, et suurim probleem on varimajandus. Kõige kriitilisemad on nad sellise ettevõtmise peale nagu Riia ööturg. Beržinsi selgitusel on Riia

avaturul õhtusel ajal, kui ametlik turuaeg juba läbi, väikeaednikel lubatud müüa oma kaupa autokärudest. See süsteem tekkis omal ajal sellepärast, et ka väikeaiapidajatel oleks väljund ning lihtsam oma majapidamisest üle jäävaid aiandussaadusi müüa. Nüüdseks on sellest aga saanud ametliku kaubanduse n-ö koeranael. Nimelt on maksimummäär, mida nn ööturul müüa tohtis, 20 kilo. Seda aga ei saa Beržinsi sõnul kuidagi kontrollida – alati on ju võimalik kaupa vaikselt juurde tuua.

Ehkki müüjatel peab olema dokumentaalne tõestus, et kaup on kodumaine, ei saa ka kontrollida ega välistada seda, et seal ei müüda kodumaise aedvilja pähe näiteks Leedu või Poola oma.

“See süsteem tuleks muuta rohkem läbipaistvaks,” on Janis Bušs veendunud. Ta lisab, et Läti veterinaar- ja toiduamet peaks

sellist kaubandust rohkem ning põhjalikumalt kontrollima.

Mūsmāju Dārzeņi juhataja Edite Strazdiņa sõnul sõltub köögiviljade kasvatus sektori suurusest. “Ka suurimad Läti kasvatajad ei suuda konkureerida Poola või Saksamaa omadega,” ütleb Strazdiņa. “Läti kasvatajad on õppinud, kuidas võistelda toodangukogustega, kuid keerulisem on konkureerida välismaa aedvilja madalama omahinnaga. Ka meie suvi on lühem, mistõttu kasvuhoone kütmiseks ja taimede kasvatamiseks on vaja rohkem elektrit. Praegu aga on elektri hind Lätis kolmandiku

võrra kallim kui Rootsis ja poole kallim kui Saksamaal.”

Ka Läti valitsuse plaan tõsta kütteõli aktsiisimäära on tema sõnul löök just aiandusettevõtjatele. Köögiviljakasvatajate sõnul on probleemiks ka kõrge käibemaksumäär puu- ja köögiviljale. See on Lätis enamasti 21 protsenti. Paljudes teistes Euroopa riikides kehtib aga värskele puu- ja köögiviljale madalam käibemaks.

Läti põllumeeste ühistud ja esindusorganisatsioonid on teinud ettepaneku, et käibemaksumäär puu- ja köögiviljadele oleks 10–15 protsenti. Andris

Läti kasvatajad on õppinud, kuidas võistelda toodangukogustega, kuid keerulisem on konkureerida välismaa aedvilja madalama omahinnaga.

Edite Strazdiņa

Telli Maaleht!

Janis Bušs juhatab Läti suurimat aiandusühistut Baltijas Dārzeņi.

Beržinsi sõnul on seda juba seitse aastat arutatud. Kui kodumaine köögivili maksustada madalama käibemaksuga, oleks see ka poes odavam, tarbijad ostaksid seda rohkem ning ka tootja saaks rohkem tulu. Tema sõnul on Läti põllumajandusminister Jānis Dūklavs seda asja innuga ajanud ning loodab, et jää hakkab liikuma.

Oluline on ka ausate kauplemistavade eest seismine. Selles on naabrid edukamad: tänu kooperatiivide tugevale survele võeti Lätis mullu vastu seadus ebaausate kauplemistavadega võitlemiseks. “Neli aastat vaieldi, aga võeti vastu!” kiidab Beržins.

Veel võitlevad aiandusettevõtteid koondavad ühistud selle eest, et riigihangetest näiteks koolide, vanadekodude, haiglate ja vanglate toiduga varustamiseks kutsutaks osa võtma vaid kodumaised tootjad. Läbimurret pole veel saavutatud.

See, kuidas on nii ühistutel kui aiandusettevõtjail võimalik edasi areneda ning oma tegevust laiendada, sõltub Janis Bušsi sõnul kahest asjast: sellest, millised seadused Läti riik vastu võtab ning milliseks kujuneb Euroopa Liidu uus eelarve.

Müüme vilja pakendamiseks suuremõõtmelisi Big-Bag’i kotte.

Helista 680 4444

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

Uus rendimasinate rubriik maailma suurimas kasutatud rasketehnika portaalis Mascus!

Tule vaata ja rendi omale sobiv tehnika Mascusest!

Info: 785 5211, 5333 8139 polypakend@gmail.com www.polypakend.ee

20 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 5 (57) 18. mai 2017

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!