Pärnu Maaleht (juuli 2019)

FESTIVALIDE AEG: mõned on lõppenud, mõni kestab, mõni veel tulemas VENE TALUKULTUUR Ühes Pärnumaa nurgas asuvas Vene talus kohtab killukesi ehedast vene külaelust

Talu tegemised on kirjud kui Kihnu seelikud – muu hulgas võib suvel kohata jõuluvana

Karmo Haas:

Lk 6–7

Lk 8–9

Lk 10–11

Lk 4–5, 14

käsitööõlle ja -siidri aktsiisierinevus on arusaamatu ja siidritootjate suhtes ülekohtune

www.maaleht.ee

25. juuli 2019 Nr 8

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

FOTO: TERJE LEPP

Kevadine linnujaht ei ole Euroopas linnudirektiivi alusel lubatud, kuid direktiivi tõlgenduse kohaselt võib mõnede ulatusliku leviku ja arvukusega ning olulisi kahjustusi tekitavate liikide, näiteks valgepõsk-laglede puhul teha jahipidamisel erandeid.

Puidutööstus soovib tootmismahtu suurendada. Lähiaastatel kulub ilmselt varasemast rohkem puitu ka energiamajandusse.

FOTO: SVEN ARBET

Eesti ettevõtted eeldavad aastaseks raiemahuks 13,5 miljonit kuupmeetrit Puidubilansi kogumaht oli 2017. aastal 16,9 miljonit m³, mis on ca 5% suurem 2016. aasta bilansist, teatab keskkonnaagentuur.

Kõige olulisemad puidu allikad olid metsa raie (73% bilansi kogumahust) ja import (20%). Suurimad kasutusvaldkonnad olid puidu ja puittoodete eksport (62%) ning puidu kasutamine energeetikas (34%).

Puit on Eesti majandusele oluline toorme- ja energiaallikas. Metsasektori ettevõtted annavad üle veerandi töötleva tööstuse lisandväärtusest.

Puidu, paberi ja pabertoodete eksport moodustab 17% koguekspordist ning 24% Eestis toodetavast energiast pärineb puidust.

Analüüs peab selgitama haneliste heidutusjahi lubamise

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks selgitab puidubilansi vajadust järgmiselt: “Puidubilansse on Eestis koostatud juba alates 2006. aastast. Eestisse on rajatud ja rajamisel investeeringumahukad puidutöötlemise ettevõtted, mille toimimine sõltub stabiilsest toormega varustatusest. Seetõttu on oluline jälgida puidu- ja puittoodete liikumist nii riigisiseselt kui ka väliskaubanduses. Puidubilanss püüab anda vastuse küsimusele puidu ja sellest valmistatud toodete päritolu, töötlemise ja kaubanduse kohta.”

Puidubilansis vaadeldi ka lähiaastate puidu kasutusvajaduse prognoosi. Prognoosi kohaselt plaanivad puitu kasutavad ettevõtted jõudsalt tootmist kasvatada. Kasvu katteallikas on suurem import või suurem raiemaht. Ettevõtete prognoositud puiduvajaduse aastal 2021 kataks impordi suurenemine 1,5–

2 miljoni m³ võrra või raiemaht tasemel 13,5 miljonit m³.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Madis Raudsaar, kes puidubilansi kokku pani, tänab koostööpartnereid, märkides, et puidubilansi koostamisel oli probleemiks kohatine andmete puudus, kuid tänu Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Erametsakeskuse, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning RMK otsekontaktidele on neid puudujääke vähendatud.

Ta lisab, et puidubilansi koostamise käigus hinnati ka Eestis metsamaalt varutava puidu tegelikku kasutust. Selgub, et 40% Eesti metsamaalt varutavast puidust leidis kasutust palgina, 24% paberipuuna ja 36% energiapuiduna.

Täispikkuses puidubilansi leiab keskkonnaagentuuri kodulehelt.

PÄRNU MAALEHT

Seejuures peavad riigid tagama, et sellise erandi rakendamisel ei kahjustata liikide populatsioone. Erandite tegemine eeldab aga Euroopa Liidu liikmesriigi poolt haneliste ohjamise ja kaitse tegevuskava koostamist.

Seetõttu alustas keskkonnaamet kevadel hallhane, rabahane, suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglega seotud probleemide lahendamiseks tegevuskava väljatöötamist. Tegevuskava eesmärk on leppida kokku suunised, et tagada nimetatud liikide populatsioonide soodne seisund ja samal ajal vähendada linnukahjusid põllupidajatele.

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk märgib, et kava koostamise käigus tuleb jõuda vastastikusele kokkuleppele kevadise heidutusjahi lubamise asjus. Selleks toimuvad keskkonnaameti ja keskkonnaagentuuri arutelud ornitoloogide, põllumeeste ja teiste huvigruppidega, samuti analüüsitakse tänavukevadisi haneliste heidutuse pilootprojekti tulemusi ning kogutakse teiste riikide näiteid.

“Kindlasti peame kava koostamisel jälgima ja arvestama ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Näiteks on Aafrika ja Euraasia veerändlindu-

Põllumaal kevaditi maanduvad linnuparved on talupidajatele suur nuhtlus. Pildil haned Vao küla lähistel põllul.

de kaitse kokkuleppe töörühmal hetkel koostamisel valgepõsk-lagle ohjamise ja kaitse rakenduskava ning Eesti peab arvestama seal toodud ettepanekutega,” räägib Etverk. “Otsuse kevadise laiaulatusliku heidutusjahi osas saame seega teha alles pärast siseriiklikke arutelusid ja tegevuskava valmimist ehk kõige varem 2021. aasta kevadel.”

Haneliste heidutamise pilootuuringuga Tartu-, Jõgeva- ja IdaVirumaal soovisid keskkonnaamet ja keskkonnaagentuur saada selgust, kas surmaga lõppev heidutus on haneliste tõrjumisel tõhusam kui praegu lubatavad heidutusmeetmed, näiteks paugutamine, laseritega hirmutamine jne. Kevadel kütiti pilootaladel kokku 101 hanelist, ent täpsed analüüsi tulemused valmivad septembri lõpus. Järgmise aasta kevadel soovib keskkonnaamet jätkata analoogse piloot-

uuringuga laiaulatuslikumalt, kaasates siis ka teisi maakondi, näiteks Pärnu- ja Läänemaad.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Piret Kiristaja tunneb rõõmu, et veel 1980ndatel aastatel väga ohustatud valgepõsk-lagle arvukus on viimaste aastakümnetega olulisel määral kasvanud.

“Samas mõistame ka põllumehi, kes laglede arvukuse tõusuga kaasnevalt tunnevad muret oma saagi hävimise pärast,” tunnistab ta. “Kuna tegemist on tundliku liigiga, siis on oluline uurida kõiki heidutusjahiga seonduvaid aspekte, et hoida looduslikku tasakaalu.”

Kuidas seda täpsemalt tehakse, selgub ametite ja spetsialistide koostöös. Piret Kiristaja sõnul usaldatakse olukorrale parima lahenduse otsimisel kolleege keskkonnaametist.

PÄRNU MAALEHT

Rail Balticu trassil alustati muististe uurimist Juunikuu viimasel nädalal alustas Tartu ülikool Harju-, Rapla- ja Pärnumaal arheoloogiliste eeluuringutega, mille käigus uuritakse nelja muistist, et saada täpsemat teavet seal säilinud kultuurikihi kohta.

Väljakaevamisi tehakse paikades, kus arhiividokumentidele ja maastikuseirele tuginedes võib eeldada huvitavaid leide.

Arheoloogiliste tööde juhi Ragnar Saage sõnul alustati uurimist Harjumaal Tagadi ja Kurtna külade vahel ajaloolise talu asemel, mille rajamise aeg pole teada.

“Edasi liigume Raplamaale, kus trassile jääb Vahakõnnu ja Lellepere mõisate ajalooline piirikivi. Seejärel tuleb ehk kõige salapärasem muistis Kõnnu külas Pärnumaal, kust 2015. aastal leiti prooviaukudest sütt ning põlenud loomaluid,” kirjeldab eesseisvaid töid Ragnar Saage. “Eeluurin-

gud võiksid anda vastuse küsimustele, millal ja miks seda tehti. Selle etapi töödega lõpetame Pärnumaal Ilvese külas, kus uurime seal asuvat allikakohta.”

Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Roland Müür märgib, et tulevase raudtee trassil on kavas erinevate uuringute käi-

gus kaardistada ning täpsustada andmeid kadunud kalmistute, elu-, töö- ja pühapaikade ning vanade teede ja sildade kohta. “Uuringute raames viiakse läbi nii maastikuseiret kui väljakaevamisi ning tulemustega arvestatakse raudtee projekteerimisel ja ehitamisel,” ütleb Müür.

Tartu ülikooliga sõlmitud lepingu maksumus on 36 120 eurot (pluss käibemaks) ning 85% uuringute maksumusest rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest.

PÄRNU MAALEHT

Tule ja tee oma ostud meie kauplustest!

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

FOTOD: INVARU

Abivahendikeskus kolis uude esindusse kesklinnas Juulikuu keskel avas Pärnus uksed uus ja senisest suurem Invaru abivahendikeskus, mis nüüd asub kesklinnas.

Abivahendeid saab Pärnus nüüdsest uuest ajakohasest kauplusest kesklinnas.

Seni Liiva tänaval tegutsenud abivahendikeskuse uutes ruumides Hommiku tänaval saab edaspidi tutvuda varasemast märksa suurema valiku erinevate abivahenditega ja neid ka soetada.

Invaru klienditeenindusvaldkonna juhi Kadri Tiido sõnul otsustati kolida esindus kaubanduskeskuse Port Artur 1 kõrval asuvatesse uutesse ruumidesse eeskätt seetõttu, et esinduse külastajate arv ja abivahendite vajadus on aastatega aina kasvanud ning senised ruumid kitsaks jäänud.

“Tegutsesime Liiva tänava ruumides tosin aastat ja kui veel

algusaegadel olid need ruumid meile piisavalt avarad, siis praegu on need selgelt kitsaks jäänud,” selgitab Tiido, kelle jutu järgi külastab Pärnu esindust igal aastal kokku üle 8000 abivajaja.

Hommiku tänava esindus on võrreldes eelmisega märgatavalt avaram ning võimaldab tutvuda mugavamalt laia valiku erinevate liikumis- ja hooldusabivahenditega, aga ka olme- ja taastusravi abivahendite ning spetsiaalsete nahahooldustoodetega.

“Uues esinduses saab näha näiteks kaasaegset täisfunktsionaalset hooldusvoodit, hea ülevaate saab tugiraamide valikust ja ka emadele ning väikelastele mõeldud vahenditest alates beebikaaludest kuni keskkonnasõbralike mähkmeteni,” kirjeldab Kadri Tiido.

Asukoht kesklinnas tagab Tiido sõnul mugava juurdepääsu nii linna- kui ka maakonna elanikele, kes kasutavad abivahendikeskusesse jõudmiseks ühistransporti. Samuti on uue esinduse ees invaparkimise võimalus autoga külalistele. Abivahendiga saabujaid aitab hoonesse sissepääsemisel kaldtee.

“Ruumide valikul pidasime silmas, et need oleksid ligipääsetavad ka liikumisabivahendiga ning et oleksime inimeste igapäevaste liikumisteede lähedal,” selgitab Tiido. “Samuti oli meie jaoks oluline, et abivajajal oleks väljapanekuga kohapeal mugav tutvuda ning et abivahendeid ei peaks laos hoidma, vaid neid saaks teenindusruumis nii eksponeerida kui ka proovida.”

PÄRNU MAALEHT

Aasta põllumeheks pürgib kolm Pärnumaa farmerit FOTO: SVEN ARBET

Läinud teisipäeval tegi 19. korda peetava konkursi “Aasta põllumees” žürii koos selle esimehe Raul Rosenbergi ja Maalehega ringsõidu Pärnumaale tiitlile kandideerivate põllumeeste manu. Üldse on tänavusele konkursile esitatud kümme kandidaati, kolm neist Pärnumaalt. Nii kandideerivad sel aastal aasta põllumeheks Põhja-Pärnumaa vallas tegutsev piimakarjakasvatusega tegelev OÜ Kaisma tegevjuht Ly Kivikas, Eesti ühe suurima siidritootja ­Jaanihanso Siidritalu peremees Aivar Roosimaa ning Lääneranna valla Oiderma küla mahepiimatootja Helga Pikkmets.

Ringreisidega kandidaatide juurde alustas žürii aga juba 16. juulil, kui hommikul alustati Valgamaalt ja jõuti õhtuks Lääne-Virumaale. Käidi külas Valgamaal Tõrva vallas, kus žürii tutvus tänavuste parimate lihaveisekasvatajate Tiina ja Ivo Tomsoni OÜ-ga Vilsi. Tomsonid alustasid aberdiin-anguse tõugu

lihaveiste kasvatamisega seitse aastat tagasi. Praegu on karjas üle saja veise, maad kasutatakse üle 200 ha ja tegutsetakse Vilsi Anguse kaubamärgi all.

Edasi siirduti Tartumaale Vasula alevikku, kus seakasvataja Aare Kalson tegutseb seafarmides ning kureerib ka väikest lihatööstust ja mitut kauplust. Õhtupoolikul külastati Lääne-Virumaa ettevõtjaid. Gustav Põldmaa kartuli- ja teraviljakasvatust, mesindusettevõtet OÜ Muhe Mesi, mida juhib Mart Kullamaa, Voore Farmi, kus oma valdusi tutvustas Lääne-Virumaa põllumees ja Voore Farmi omanik Indrek Klammer.

Konkursi žürii on 12-liikmeline: esimees on Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees). Žürii liik-

Maaleht on oma tänavusel “Aasta põllumehe” konkursi ringreisil jõudnud Lääne-Virumaale. Esimene tuur toimus 16. juulil, teine 23. juulil.

med on Illar Lemetti (Maaeluministeerium), Jaan Sõrra (Tartumaa Põllumeeste Liit), Kalle Reiter (Eesti Aiandusliit), Jaan Metsamaa (aasta põllumees 2018, Harjumaa piimatootja), Roomet Sõrmus (Eesti PõllumajandusKaubanduskoda), Karin Sepp

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

(MTÜ Eesti Noortalunikud), Silja Lättemäe ja Andres Eilart (Maaleht), Milvi Aun (Keskkonnaamet), Kerli Ats (Talupidajate Keskliit) ja Kristi Lomp (Selver AS-i juhataja). AS Selver on tänavuse konkursi “Aasta põllumees 2019” peasponsor.

Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tänavu juba 19. korda. Kandidaate said põllumajandusega seotud liidud, ühingud, seltsid ja organisatsioonid esitada 20. maini, laureaadid kuulutatak-

se välja sügisel pidulikul konverentsil “Aasta põllumees”.

Eelmisel aastal pälvis aasta põllumehe tiitli Jaan Metsamaa Harjumaal tegutsevast ettevõttest Metsaküla Piim.

PÄRNU MAALEHT

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsanduslik nõustamine Transporditeenus Võsaraietööd

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

4 P Ä R N U M A A

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

FOTOD: LIIS TALV

Pealtvaatajad-kuulajad Kabli aida õunaaia kontserdil.

PÄRNU MOTOPOEST!

Kabli Päikeseloojangu festival kestab veel

KAMPAANIA HINNAGA AIATEHNIKA HIND

27. juunil algas ühtekokku 11. Kabli Päikeseloojangu festival, kus kohalik rahvas pakub ligi kuue nädala jooksul kaunites Lõuna-Pärnumaa rannakülades sisukat ajaviidet nii Eestimaa puhkajatele kui ka kaugemalt tulijatele.

Parima aiatehnika leiad

alates

110€

HIND alates

169€

HIND alates

HIND alates

188,10€

210€ HIND alates

HIND alates

925€

1555€

Aiatehnika hooldus, remont, lisavarustus Astu läbi - Liiva 2, Pärnu või helista 5665 9044

» » » » » »

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

Sel aastal on festivaliprogramm eriti tihe, sisaldades koguni 46 sündmust.

Festival kestab augustikuuni, nõnda et ka praegu pole veel hilja endale meelepärane üritus valida ja Pärnumaale päikeseloojanguid nautima tulla.

Kabli Päikeseloojangu festivali koordinaatori Liis Talve sõnul toimuvad festivali ajal traditsiooniliselt kontserdid, etendused, Kabli rannapeod, teemapäevad, kinoõhtud, ekskursioonid, joogatunnid ja lastehommikud.

“Selle aasta üks põnevamaid sündmusi võis olla 10. juulil toimunud piknik-õhtusöök, kus peakokk Evari Tšetsin, kelle umbrohusuupisted olid esindatud ka tänavusel presidendi vastuvõtul, serveeris Romantilise Rannatee maitsetest inspireeritud mitmekäigulist õhtusööki,” kirjeldab Talv.

“Sündmuse muusikalise osa eest hoolitses kitarrist Omar Torrez, kes saabus selleks puhuks kohale Ameerika Ühendriikidest.”

Ta kinnitab, et mitu suurejoonelisemat sündmust on juba toimunud, kuid tuleb veel teisigi. Nii korraldati 20. juulil Häädemeestel Suurküla avatud hoovide päev, mis tutvustas kohalikku kogukonda ja traditsioone. Homme, 26. juulil toimub aga surfipäev ja suur surfipidu, mis algab surfiteemaliste töötubade ja koolitustega juba enne keskpäeva ning lõppeb öötundidel,

Eeva ja Villu Talsi kontsert festivali avaõhtul Kabli aida õunaaias.

30. juunil sõideti autoretkel “Jaamahooned mäletavad” läbi vana raudteetamm. Muidugi ei puudunud ürituselt ka teada-tuntud raudteehuvilised.

P Ä R N U M A A 5

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

PA N E TÄ H E L E

Valik eesootavaid Kabli Päikeseloojangu festivali üritusi

U KS ESA LO N G

L, 27.07 kell 20.00 Kabli ait Etendus “Leivi” – siira armastuse lugu Peaosas: Anne-Mai Tevahi Lavastaja ja näitleja: Janno Puusepp Etendus on inspireeritud Vassili Sigarevi näidendist “Gupike”.

Pileti hind: 10 € / 8 € L, 27.07 kell 22.00 Kabli rand Ansambel Topeltmäng ja DJ Riho Pruul Ansambel alustab kell 23.00.

Pileti hind: 10 € / 8 € P, 28.07 kell 19.00 Rannakodu Marko Matvere ja Peep Rauni kontsert “Merelaulud ehk mulle meeldib maa” Kontserdil kõlavad vanad merelaulud koos jutuga purjelaevanduse kuldajast.

Pileti hind: 10 € / 8 €

Tuisuliiva perenaine Margit Eichen (paremal) astus üles ka karmoškamängijana.

E, 29.07 kell 20.00 Häädemeeste kirik ÕHTUMUUSIKA Vanamuusikaansambel Cantores Vagantes Endrik Üksvärav – tenor Reet Sukk – plokkflööt, barokkflööt Taavi-Mats Utt – plokkflöödid Reinut Tepp – klavessiin Egmont Välja – barokktšello Kavas XVIII sajandi naisheliloojate teosed ja muusika, mis on pühendatud legendaarsetele naistele.

Pileti hind: 10 € / 8 € T, 30.07 ja K, 31.07 kell 22.00 Kabli aida teater Muusikaline krimilugu “Mõrvad Rue Morgue’il” Laval: Rahel Ollisaar ja Ara Yaralyan Lavastaja: Vahur Keller Kunstnik: Britt Urbla Keller Helilooja: Siim Aimla Tõlkija: Ragne Kepler Alla 14-aastastele mittesoovitatav.

Hilinejad saali ei pääse.

Pileti hind: 15 € / 12 €

27. juunil korraldati Kabli rannas asuvas Tuisuliiva puhkekülas vene kultuuri ja toidu õhtu. Teiste hulgas esines ka Nedsaja Küla Bänd.

R, 02.08 kell 22.00 Kabli rand Ansambel Hellad Velled ja DJ Enno Lohu Ansambel alustab kell 23.00.

Pileti hind: 10 € / 8 € L, 03.08 kell 20.00 Uue-Jaani talu Hingekosutusõhtu šamaan Evald Piirisillaga, hingenimega Kotkasulg Kohtume “Eesti selgeltnägijate tuleproov 2018” hooaja võitja Evald Piirisillaga. Võtame koos osa enesemuutmise rituaalist ja vähendame viha, hirmude, valede otsuste ning ego osa meie elus. Õhtu lõpeb šamaanirännakuga.

Pileti hind: 10 € / 8 € P, 04.08 kell 19.00 Rannakodu Indrek Taalmaa monotükk “Onu Heinari lood” Pileti hind: 12 € / 10 €

Head ja paremat Vene köögist.

Ekskursioon mööda vana raudteetammi tekitas sellele pika kolonni ajaloohuviliste autodest.

nagu juba märgitud, õhtuse peoga “Maandus”.

Festivali viimasesse perioodi jääb veel kirikukontsert, etendusi, Kabli rannas toimuvaid kontserte.

Liis Talv usub, et kõik need on oma sihtgrupile olulised. “Midagi sellist omanäolist võiks välja tuua ka Hingekosutusõhtu šamaan Evald Piirisillaga, kes on tuntud kui “Eesti selgeltnägijate tuleproov 2018” hooaja võitja,” kirjeldab ta.

Festival toimub 27. juunist 4. augustini. Kava koos täiendava infoga asub veebilehel www.kablifest.com, www.kablifest.com.

Festivali suurematele sündmustele saab pileteid soetada Piletilevist ning kõigile sündmustele kohapeal sularahas, v.a nendele üritustele, millel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Kabli Päikeseloojangu festivali korraldab MTÜ Kabli Festival (kuni aastani 2012 SA Festivitas Canens).

Festival sai alguse 2008. aastal eesmärgiga pakkuda piirkonnas puhkavatele külalistele meelelahutusprogrammi.

Festival toimub tänu kohalikele aktiivsetele inimestele ning toetajatele.

PÄRNU MAALEHT

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED

KÕIK KORTERI VÄLISUKSED KUNI -25% Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15

www.uksed.eu

Soovin osta osaluse põllumajandusettevõttes või -talus

AS Taritvo Hannu Törmälehto tel 503 3012 või hannu@taritvo.ee

Teostame rehviabi, puksiirabi, käivitusabi, raskeveotreileri vedu 30 t Tel 5358 4253 www.parnupuksiir.ee

― MATUSETEENUSTE KORRALDAMINE ― Info ja transport 24h Tel +372 443 7400 | GSM +372 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

6 K Ü L A E L U

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

FOTOD: TANEL MEOS

Vene talu perenaine Veronika Meibaum ei soovi teha oma majapidamisest turismiobjekti selle klassikalises mõttes, vaid seab sihiks võõrustada huvilisi oma külalistena.

Samovar on vene talumajapidamise traditsiooniline, alati aukohal paiknev tarbeese.

Hohloma – vene puitesemete kunst, mida pole võimalik millegi muuga ära vahetada.

Pärnumaalt leiab kena annuse ehedat vene talukultuuri See on ehk mõneti ootamatu, ent Pärnumaal, lausa nüüdse Pärnu linna haldusterritooriumi lääneosas asub omapärane talukoht, kus külalistele tutvustatakse vene kultuuri ja killukest vene külaelu kogu selle eheduses.

AIN ALVELA Jutt käib Kihlepa-Lepaspea maantee lähistel paiknevast Sanga-Tõnise talust Soomra külas, kus pererahvaks Vene juurtega inimesed, kes küll juba aastaid Eestimaal ela-

vad, ent kes oma rahvusliku kultuuri eripärasid pole unustanud ning neid nii enda hingerahu hoidmiseks kui külalistele tutvustamiseks au sees hoiavad.

Talu perenaine Veronika Meibaum, kes ütleb enda olevat neljandat põlve eestimaalase, räägib, et n-ö süvendatud huvi oma rahvatraditsioonide ja kultuuri hoidmise vastu tekkis tema emal aastate eest üsna pragmaatilistel ajenditel.

Kuna Veronika ise käis juba eesti koolis, õppis selgeks siinse kultuuri ja kombed ning ka tema lapsed käivad eestikeelses koolis, tekkis küsimus, kuhu jääb siis vene kultuur ja side juurtega.

“Ema rääkis ikka, et on perekonna kohustus need traditsioonid ja väärtused ka lastele edasi anda,” märgib Veronika

www.remitauto.ee

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee | tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

“Meie jaoks on see tegevus siin ikka rohkem hobi kui päris töö. Ja ega me tahagi, et sellest saaks kunagi mingi turismikonveier.”

VERONIKA MEIBAUM

Meibaum. “Kõigepealt andis ta seda kõike edasi mulle.

Minu abikaasa on küll eestlane, aga meie lapsed käivad tihti siin, õpivad vene keelt ja toimetavad ka väga edukalt näiteks samovari ja vene ahjuga. Et säiliks side esivanematega.”

Mitte turistidele, vaid külalistele

Vene taluks ristisid paiga ümberkaudsed inimesed pärast seda, kui pererahvas sinna Venemaa külale traditsioonilist olustikku looma ning seal ekskursioone vastu võtma hakkas.

Juhuslikult Vene talusse siiski minna ei saa, sest see eeldaks pererahvalt pidevat valmisolekut. Kuna aga külaliste tervitamine vanade kommete kohaselt vajab ka teatud ettevalmistust, siis saavad talu külastada ainult vähemalt kümneliikmelised grupid, kes annavad oma tulekust mõned päevad ette teada. Üldse aga tegutseb Vene talu üheteistkümnendat aastat, kuigi alguses ei seatud kaugeltki eesmärgiks teha turismiobjekti. Veronika Meibaum meenutab, et idee selline koht

luua tuli Tartu ülikooli õppejõult, taimetargana tuntud Mercedes Merimaalt, kes elab samuti sealkandis metsade ja rabade vahel ning kes soovitas Veronika emal Ljubov Petroval hakata koguma ja tutvustama vene rahvakultuuri ning luua sel moel talule n-ö oma nägu, mis eristuks teistest turismitaludest.

Kuigi Ljubov Petrova on sündinud Eestis, on tal alles n-ö tihe kultuuritunnetus lapsepõlves vanaisa-vanaema juures veedetud suvedest maal Velikii Novgorodi kandis. Sugulasi on perel sealkandis tänini, ent seda konkreetset küla pole enam olemas.

“Algul ema tegigi ühte tuppa sellise nurgakese, kuhu koondas vene külaelule ja kultuurile iseloomulikke asju. Siis sai sellest nurgakesest juba terve tuba. Seejärel ehitasime juba ühe eraldi tarekese ja nii see läks. Nüüdseks oleme igal aastal muudkui laienenud,” kirjeldab Meibaum Vene talu saamise ja arenemise lugu. “Rahvast ikka käib. Meie jaoks on see tegevus siin ikka rohkem hobi kui päris töö. Ja ega me tahagi, et sellest saaks kunagi mingi tu-

K Ü L A E L U 7

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

Sellest ja paljudest teistestki Vene talus kogetud tegevustest ja nähtud tarbeesemetest võib järeldada, et vanasti olid inimesed mõnes mõttes märksa praktilisema meelega kui tänapäeval ja mõttetut sahmimist oli vähem – iga tegevus oli läbi mõeldud ja igal esemel talus oli ka oma kindel otstarve, milleks seda regulaarselt kasutati.

“Igal samovaril on omaette hingeelu ja see, et samovar on uhke väljanägemisega, ei tähenda veel, et ta kiiresti ja tõhusalt vee keema ajab. Aga teine, hoopis lihtsama väljanägemisega, teeb oma töö kiiremini ära,” räägib Veronika Meibaum. “Ja eks nende kasutamine oleneb ka sellest, kas on tarvis vesi kiiresti keema saada või on aega tossutada ja n-ö protsessi nautida.”

Kaelkoogud, vene ahi ja rohkelt käsitööd

Tavapärane sool-leib ning добро пожаловать.

rismikonveier. Siis kaoks asja mõte ja see ehedus ära. Meie idee on võõrustada oma külalisi. Meil ei käi turistid, vaid meie külalised.”

Eesmärk on pakkuda Vene talu külalistele ehtsat vene külalislahkust, maitsta rahvustoite, olla osa väikesest omanäolisest kogukonnast. Käivad ka kooliõpilased vene keele tundide raames, käivad pensionärid nostalgitsemas. Ja perenaine kinnitab, et pole kordagi tundnud kuidagi kehva suhtumist põhjusel, et ollakse vene rahvuse esindajad.

Vene talu elu-olu loomulikus olekus

Ise Pärnumaal hoopis inglise keele õpetajana ametis olev Veronika Meibaum ütleb, et kõik, mida külalistele talus nii jutuna kui vaatamiseks pakutakse pärineb ühte või teist otsa pidi vene rahvakultuurist ja traditsioonidest. Kõik algab külalistele soola-leiva pakkumisest taluväraval, mis tähendab külalislahkuse märki – te olete meil teretulnud.

“Leiba murdis alati esimesena tulijatest kõige vanem ja auväärsem ning selle protse-

duuriga tegi perenaine ka kohe kindlaks, kui palju keegi endale murdis. Sellest tehti järeldus, kui palju külaline jaksab tööd teha,” selgitab Veronika Meibaum traditsiooni tagamaid. “Talus oli ju alati mingeid töid teha: heina niita, puid lõhkuda, vesi majja kanda jne. Ja eks sellepärast ole pererahval eriliselt hea meel töökate külaliste üle.”

Edasi saame teada, et samovariga keedetakse vett tee jaoks, mitte teed ennast.

Ja et venekeelne väljend поставить самовар ei tähenda mitte pelgalt samovari lauale asetamist, nagu paljud inimesed, kes asjaga kokku pole puutunud, arvata võivad, vaid selles tule ülestegemist ja vee keemaajamist.

Tuli süüdatakse samovaris kasetohuga, kütta võib seda pisikeste puuklotside ja laastudega, aga ka näiteks kuivade käbidega. Tulele antakse vunki juurde saapaga. Seda ilmselt sellepärast, et pika säärega vene saabas oli vanasti kogu aeg käepärast – selle võis tarbe korral jalast ära võtta, samovari küdema udida ja siis uuesti jalga panna.

Kui ema nüüdki veel Venemaal sugulasi-tuttavaid külastab, siis püüab ta alati sealt mõne rahvusliku või eripärase eseme või asjanduse kaasa tuua.

Näiteks tuli ta sealt ükskord ehtsa vanaaegse kaelkooguga ja sattus sellega Peterburis metroosse. Järsku astub tema juurde üks naine ja küsib: “Kust sa selle said? Müü mulle maha.” Kaubaks muidugi ei läinud.

Nüüd saab Veronika kaelkooguga demonstreerida, kuidas küla noorikud vanasti kaevult vett tõid: sirge seljaga, nõtke kõnnakuga, pea kenasti püsti, ilusad riided seljas, endal kaunikesti rasked kahekümneliitrised veeämbrid õlgadel rippumas. Sealjuures tuli ju pidevalt jälgida ka seda, et vesi maha ei loksuks, jalad ei komistaks – ühesõnaga, et kaevulkäik oleks külarahva silmis vaatamist väärt.

Peale selle on talus, tõsi – üksjagu vähendatud vormis, sisustatud venelaste majapidamine, elutare ikooninurga ja minivariandiga kuulsast vene ahjust, mille abiga sai tuba soojaks, kus valmistati süüa, pesti lapsi, mille peal sai magada, ravitseda ja millega oli teatud lugude põhjal otsustades võimalik isegi lennata.

“Kui juhtus olema suuremat sorti viinaviskamine, kaeti ikoon rätiga kinni, et piinlik ei oleks,” jutustab Veronika

Õmblusmasinate müük Koolitus Parandus Hooldus

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

Meibaum. “Voodi peal oli aga alati palju patju kenaks kuhjaks seatud. Patjade hulk ja suurus näitas pere jõukust. Voodi peal ei tohtinud istuda ega seal niisama lösutada, sinna ei lastud lapsi tänapäevasel moel hüppama ja üldse oli voodi selline püha koht.”

Eraldi hoones asub vanavene käsitöökunsti (гжель) väljapanek, samovaride kollektsioon, samas on valik vanaaegseid söögiriistu ja muid majapidamistarbeid, seintel on vene küla traditsiooni kohaselt plüüsvaibad. Viimased olid kallid, põrandale neid ei pandud ja seintel täitsid nad lisaks ilule ka mõningast soojapidamise funktsiooni.

Talu kullafond – käsitsi maalitud puitesemed

Omaette tuba on pühendatud kuulsa vana-vene puust tarbeesemete kunsti – хохлома – tutvustamisele. Veronika Meibaum nimetab seda kogu lausa talu kullafondiks, sest vanasti oli nende algselt pärnapuust valmistatud ja kaunite värviliste mustritega kaetud söögi- ja majapidamisriistade

“Kui juhtus olema suuremat sorti viinaviskamine, kaeti ikoon rätiga kinni, et piinlik ei oleks.”

VERONIKA MEIBAUM

kasutamine ikkagi jõukama rahva privileeg.

See käsitööviis on üle 300 aasta vana ja saanud alguse Volga jõe lähistelt Hohloma külast, kus ümberkaudsed meistrid tõid laatadele kokku oma käsitöö, muu hulgas ka need kaunistatud esemed, mida praegu tuntakse üle ilma kui hohloma tehnikat. “Õige hohloma kunst on selline, et kogu puit peab olema üle värvitud. Mitte lakitud.

Ja värvid käivad traditsiooniliselt nii, et kõigepealt värvitakse ese kuldseks ja muu muster maalitakse selle kuldse peale,” iseloomustab Veronika Meibaum tõelise hohloma kunsti eripärasid. “Kuna kõik

on käsitsi maalitud, siis esinevad joonistes väikesed ebatäpsused ja see on täiesti lubatud.

Klassikaline värvikombinatsioon lisaks kuldsele on must, punane ja vahel veidi rohelist.”

Aga ajad muutuvad ja nendega koos ka nii mõnigi traditsioon – päris uue ja moodsa aja hohloma pidavat olema hoopis sinine.

Selle Pärnumaa kandi viimaste aastate üks olulisemaid suurüritusi on maikuu keskel peetav võilillefestival, kus teiste seas osalevad ka ümberkaudsed turismitalud.

Sealhulgas Vene talu, sest üks nende toodanguartikkel, kui nii võib nimetada, sest teab mis suurtes kogustes seda ei tehta, on võilillesiirup, mida pakutakse tee kõrvale.

Peale selle kuulub talu ühendustesse Romantiline Rannatee ja Puhka Eestis ning on maaturismi ühingu liige. Nii ollakse esindatud ka nende infokanalites ja selline teabe levitamine aitab inimestel üsna kõrvalises kohas paikneva Vene talu üles leida. Vähemasti neil, kes just nimelt otsivadki midagi erilist.

KES ON KES

Samovar on sajandeid vene kultuuris tähtsal kohal seisnud Samovar seisis ja seisab paljudes kohtades ehk praegugi vene majapidamises aukohal.

Vanasti valmisid samovarid just nende valmistamisele spetsialiseerunud töökodades, olid kuulsad ja veel kuulsamad samovarimeistrid ning korraldati ka samovaride võistlusi. Ja kui mõni samovarivabrik võitis neilt mingisuguse medali, siis oli õigus oma samovarile seda kinnitav tempel peale lüüa.

Pärnumaa Vene talus kaasneb enamiku samovaridega mingi lugu. Mitmed neist on pärit Veronika Meibaumi vanaemalt. Aga on ka üks, mis pererahva kätte hoiule antud, sest selle n-ö pärisomanik elab praegu Uus-Meremaal.

Kunagi ühe vana maja lammutamise käigus tuli see nüüdseks rohkem kui saja aasta vanune samovar pööningult välja ja kuigi omanik Eestist lahkudes suurema osa oma asjadest maha müüs, siis just seda samovari ta müüa ei raatsinud ning tõi Vene talusse, kus see nüüd teistega koos kenas rivis seisab.

Siis on seal veel samovar, mille tõi juba üsna ammu Eestisse Veronika isa Aleksander ja seda päris seikluslikul moel. Isa valis ühe samovari välja, ostis ära, aga piiril selgus, et niisama lihtsalt sellist asja üle piiri tuua ei saagi – sul peab

olema samovari pass, samovar peab läbima ekspertiisid, peab maksma riigilõivu ja mida kõike veel. Ekspertiisi ülesanne oli välja selgitada, ega samovar ole äkki kultuuriväärtus. Selleks oleks samovar hinnatud, olnuks see üle saja aasta vana. Oli vaja läbi teha pikk asjaajamiste ja protseduuride kadalipp, kuni lõpuks selgus, et samovar oli tol hetkel umbes 95-aastane, kultuuripärandi alla ei kuulunud ja selle võis riigist välja viia küll.

Samovari süütamine on omamoodi peenetundeline protsess, lausa looming, ja teinekord pidavat ikka närvi mustaks ka ajama, kui riist kogu aeg ära kustub. Üldiselt tehakse seda kasetohuga, pealtpoolt lastakse põlema süüdatud tohutükk samovari sisse ja siis lisatakse juba tasapisi laaste ja puutükke.

Veel üks huvitav eksemplar Vene talu samovarikollektsioonis on Lev Tolstoi majamuuseumis asuva samovari 56 korda vähendatud koopia, millesse mahub 125 ml vett. Põhimõtteliselt on samovar töökorras ja kuigi selles on väikeste mõõtmete tõttu vett keema saada võimatu või vähemalt väga keeruline, on iseenesest tegemist peene käsitööna valminud ehtsa samovariga.

AIN ALVELA

PARNUKALLUR.EE Rüütli 14, Pärnu II korrus

Täitematerjali müük ja transport väikekalluriga, kuni 3 tonni korraga Transport alates 35 €

5809 1823

info@parnukallur.ee

www.parnukallur.ee

8 M A A T U R I S M

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

VÕRKPALLI EM finaalturniir Hollandis FÄNNIREIS 11.09-20.09.2019 13.09 Poola (Rotterdam) 14.09 Montenegro (Rotterdam) 15.09 Tšehhi (Rotterdam) 17.09 Holland (Amsterdam) 18.09 Ukraina (Amsterdam)

690 €

Venderloo Veod OÜ Mere 7, Pärnu 80010 info@venderloo.ee +372 518 9441

www.venderloo.ee

AS ATKO Grupp on transpordikontsern, mis tegutseb alates 1992. aastast ning mille peamiseks tegevusalaks on ühistransporditeenuse osutamine.

Seoses töömahu suurenemisega võtame tööle

BUSSIJUHTE Ülesandeks on reisijate teenindamine Pärnu linna lähedastel bussiliinidel.

Võimalus töötada täis- või osalise koormusega. Sobib lisatööks.

TÖÖKS VAJALIK: • kehtiv D-kategooria juhiluba • kehtiv tervisetõend • bussijuhi pädevustunnistus (vajadusel abistame tunnistuse saamisel) • eesti keele oskus vähemalt suhtlustasandil • sõbralik ja hoolas käitumine reisijatega suhtlemisel • tehnika vastutustundlik käsitsemine OMALT POOLT PAKUME: • töötasu alates 1000 eurot kuus (bruto) • tööd peagi saabuvatel uutel bussidel • töörõivaid • koolitusi Kontakti palume võtta tööpäeviti telefonil 5333 1065 või tulla kohapeale (Pärnu, Videviku 7).

Lisainformatsioon kodulehel

www.atko.ee

DEKORATIIVKIVID Sise- ja välistingimustesse METALLUKSED • TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED • SÄÄSEVÕRGUD

Esinduspood: Pärnu, Papiniidu4, ESPAK Ehituspood Tel. +372 5383 1733 uksed@vitaehitus.ee

www.vitadoors.ee

Maria talu – terve kimp tegevusi, mis mahuvad turismiäri raamesse Enn ja Riina Rand on aastate jooksul loonud Pärnumaale keskuse, mille tegevuste sekka mahuvad nii turism selle erinevates värvingutes, kogukondlik asjaajamine kui ka kohaliku koguduse tegevuse korraldamine.

AIN ALVELA

Nojaa, õigemini öeldes on nad siiski elus hoidnud, taastanud, korrastanud ja viimastel aastatel ka üha laiendanud seda, mis hakkas praeguse talukompleksi kohale tekkima juba peaaegu sada aastat tagasi. Kõik see kokku on praegu Maria talu, kusjuures Maria talu tuleks asja selguse huvides võtta kui tinglikku üldnimetust kõigele muule, mis selle alla koondub: talukohvik, majutus, konverentsiruumid, ratsakeskus, Jõuluvana Korstna talu ja muudki.

Keskendume siinkohal Pärnu linna Tõstamaa osavallas Kõpul asuva Maria talu loole, ent põhjaliku teemakäsitluse huvides olgu öeldud, et pere tegevuste ja äride hulka kuuluvad veel ka

hotell Victoria ja restoran Café Grand Pärnus.

Mitmest talust sai üks kompleks

Talu peremees ja perenaine, Enn ja Riina Rand, peavad Maria talu kohvikut juba aastast 1993 ning 3. juulil tähistasid nad oma pereettevõtte alustamise 26. aastapäeva.

Talu ise on Enn Ranna vanavanaisa rajatud. Selle algus jääb Vabadussõja järgsesse aega, kui Ennu esivanemad said riigilt kahekümne hektari suuruse maalapiga talukoha paika, kust juba toona jooksis läbi Pärnust Tõstamaale viiv tee. Tänaseks on valminud uus tee ja suurem liiklus Maria talust enam mööda ei kulge, põhiliselt sõidetakse olemasolevat maanteed mööda Munalaiu sadamasse, et

sealtkaudu meritsi Manilaiule või Kihnu saarele siirduda.

Et talu nimeks saab Maria, otsustati ka kohe alguses ära.

Inspiratsiooniks vanavanemate talu esimese perenaise eesnimi.

Leiti, et miks mitte, ilus naisterahva nimi ja lihtne ka. Talu tegelik nimi on ajalooliselt Mulgu, kusjuures see mulk on värava tähenduses.

Tegelikult oli vanas talukohas juba varemgi poodi peetud, pärast seda, kui vanaema talu 1990. aastal lapselaps Ennule kinkis. Kolm aastat hiljem hakati seal aga juba teadlikult tegelema turismiga ning poest kasvas välja kohvik ja valmis sai ka üks tuba majutamiseks. Seejärel

“Turismiäris on nii, et raha toob sisse majutus-toitlustus, aga taustaks, et külastajad mingisse kohta tuleksid, peab olema ikka see, et seal oleks midagi veel teha.”

RIINA RAND

lisandus toitlustamisele juba üheksa tuba neile, kel öömaja tarvis, ning seminariteenuste pakkumine. Külaliste toad rajati endisesse rehealusesse ja heinaküüni kahele korrusele.

Nüüdseks on need toad kadunud ning rehealusest on saanud tervenisti seminari- ja peoruum.

Kõike seda kirjeldades tasub märkida, et veel 1980-ndate aastate lõpus peeti talus veel ka mõningaid koduloomi. Aga kuna sel tulevikku ei nähtud, otsustati põllumajanduslik tegevus lõpetada ja siirduda turismi juurde.

“Olin selle kohaga hästi kokku kasvanud, veetsin siin sisuliselt kõik oma lapsepõlve nädalalõpud ja koolivaheajad,” kirjeldab Enn Rand. “Talu saamine oma vanaemalt oli niisiis mõnes mõttes asjade loogiline käik. Ja kuna mul juba olid Pärnus esimesed kogemused turismiäriga, siis järgmine loogiline samm oli hakata siin turismitalu arendama.”

Nüüdseks on Maria talul maad sadakond hektarit.

Ratsavõistlused ja ratsutamine tähtsad

Kuna iseäranis Pärnumaal ei saa enamik turismitaludest kuidagi läbi hobusteta, siis on hobused juba algusaegadest saati olemas ka Maria talus. Ja kui veel ajalukku tagasi minna, siis tegeles

M A A T U R I S M 9

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

FOTOD: TANEL MEOS

KES ON KES

Platon (Paul Kulbusch)

Vaade linnulennult Maria talule. Pildi keskel asuv rootsipunane hoone on ajalooline talumaja, sinise katusega hooned aga rajatavad juurdeehitised, taamal hobusetall.

nnSündinud 25. juulil 1869 Pootsi külas õigeusu kooliõpetaja peres. nnÕppinud Riia vaimulikus seminaris ja Peterburi vaimulikus akadeemias. nnAsutas Peterburi eestlaste jaoks eestikeelse koguduse ja sealse eestikeelse kihelkonnakooli. nn1895. aastast teenis Peterburis õigeusu preestrina. nn13. jaanuaril 1918 pühitseti nimega Platon esimeseks eestlasest õigeusu piiskopiks. nn1918. aastal võttis osa Eesti Maapäeva tööst Tallinnas. nnPärast piiskopiks pühitsemist omas suurt autoriteeti nii siinse õigeusklike kogukonna kui sõjaväelaste seas ning pälvis austust luterlaste ja õigeusklike ning eestlaste ja sakslaste lepitajana ning rahva koondajana võitluses Eesti iseseisvuse eest. nnJõudis oma vaevalt aasta kestnud piiskopiametis läbi käia pea kogu Eestimaa kogudused, kandes neil retkedel sinimustvalget vaimulikurüüd, mille õmblesid talle seto naised. nnMõrvati 14. jaanuaril 1919 Tartus enamlaste poolt, kes olid linna 1918. aasta lõpus vallutanud. Vahetult pärast Platoni ja veel mitme usutegelase tapmist vabastas Tartusse tunginud Eesti vägi ellujäänud vangid. nnPiiskop Platon on maetud Tallinna Issanda Muutmise peakirikusse. nn2000. aastal kuulutasid märtrisurma langenud piiskop Platoni pühakuks nii Moskva kui Konstantinoopoli õigeusu kirik. Nii sai temast esimene kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlane. nnPiiskop Platoni auks korraldavad MTÜ Kõpu Arenduskeskus ja kogudus igal aastal Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kirikus kontserte pealkirjaga “Musica Hymnis”. nnTänavu toimus selline kontsert 24. juulil ja järgmine peetakse 22. septembril.

Allikad: Vikipeedia, Pärnu Maaleht

“Tänavu jätsime kestvussõidu võistlused ära just sel põhjusel, et metsaradu valmistatakse kõikjal ette selleks, et saaks aga viimasegi puidu kätte, millelegi muule enam ei mõelda.”

lapsemeelsed täiskasvanud selle teadmise kenasti omaks võtnud.

Siinkohal väärib lahtiseletamist, et korsten talu nimes ei tulene ameeriklaste legendist, et jõuluvana käibki korstna kaudu, vaid ikka selle ajaloolisest, mõisaaegsest nimest – Korstna talu.

Paigal seista ei taha kohe kuidagi

Aastal 2010 jõudis taluperesse teadmine, et aeg on nende jaoks

ENN RAND

seal hobustega agaralt juba ka Enn Ranna vanaisa, kes kuulus ka Vabadussõja järgsesse kaitseväe ratsarügementi.

Hobuseid armastavad nii Enn kui Riina, noist loomadest peeti lugu ka nende peredes ja seda püütakse nüüd ise hobuseid pidades ka igati väljendada. Muide, Riina vanaisa oli omal ajal kuulus selle poolest, et oli Pärnumaa kõige suurem hobuseparisnik. See olevat küll legend, aga üldiselt teada lugu ning üldse mitte mingis halvustavas mõttes.

1995. aastal osteti tallu tagasi esimene hobune – paaritatud ja tiine mära – ja kindel eesmärk oli hakata tegelema ka tõuaretusega ning pidama kõige muu kõrvalt ka hobusekasvandust.

Kusjuures praeguseks on selle tegevuse eesmärk paljuski seotud Eesti hobusetõugude hoidmise ja aretamisega. Vahepeal oli talus oma 40 hobust, praegu on neid paarkümmend.

Ratsavõistlusi korraldatakse aastast 1996. Maria talust pärit ratsahobuseid on nii kodumaal, Rootsis kui Soomes ja peamiselt on nad ametis ratsutamiskoolides. Sel aastal on sündinud kaks

Riina ja Enn Rand, taustaks Jõuluvana Korstna talu, millel turjal juba oma 150 aastat. Pere ostis selle turismitalu laiendamiseks 15 aasta eest. Maja tehti korda, ehitati juurde torn ja nüüd korraldab jõuluvana seal aastaringselt oma ettevõtmisi.

eesti raskeveohobuse varssa, kellele juba nimedki pandud – Kallikalli ja Kullakalli. Selle tõu esindajate peamised tööülesanded on vankrisõit suvel ja reesõit talvel, sest lisaks külastajate vastuvõtmisele korraldatakse talus ka ridamisi temaatilisi üritusi.

Näiteks eespool mainitud Jõuluvana Korstna talus, mis

asub Maria talu keskusest mõnisada meetrit eemal üle välja, ei käi elu kaugeltki ainult jõulude ajal, nagu võiks arvata, vaid aastaringselt. Sest jõuluvana ja päkapikud elavad ja tegutsevad ju ka suvel, siis on neil ühed tegemised, talvel teised, ja nagu kinnitab Riina Rand, on kõik talu külastanud lapsed ja ka

justkui seisma jäänud ja päris samamoodi enam jätkata ei saa ega taha. Otsustati tegevust laiendada ja ehitati juurde puhkemajade kompleks, mis annab nüüdseks talule kokku 25 kõigi mugavustega hotellituba.

“Turismiäris on nii, et raha toob sisse majutustoitlustus, aga taustaks, et külastajad mingisse kohta tuleksid, peab olema ikka see, et seal oleks midagi veel teha. Meil on selleks seminarid, hobused, erinevad üritused ja koostöö oma piirkonna teiste turismiettevõtetega,” räägib Riina Rand. “Meil on väga hea platvorm Kihnu minekuks. Tänagi on meil sakslaste grupp, kes päeval on Kihnus, tulevad siia ööbima ja homme sõidavad edasi.”

Kesksuve üks suuremaid sündmusi Kõpul oli just eile – kirikukontsert, mis oli pühendatud esimese eestlasest õigeusupiiskopi Platoni 150. sünniaastapäevale, mida tähistatakse täna.

“Ta on ju rahva jaoks sama vana kui eestlaste laulupidu.

Aasta 1869 oli hea aasta,” ütleb Enn Rand. “Platon sündis siin ja elas siinses kirikupargis asuvas köstrimajas esimesed viis aastat oma elust. Ja Kõpu kirik ehitati ajal, mil Platon oli väike poiss. Ajaloost ju teame, kui tähtsaks osutus see mees Eesti omariikluse taastamisel. Mees, kes õppis Riia vaimulikus seminaris põhimõtteliselt Poska ja Pätsiga samal ajal ning pöördelistel ja otsustavatel aegadel innustas ja ühendas rahvast püüdlustes iseseisva riigi poole. Kõige selle tõttu on tema sünd just siin, meie külas kahtlemata märgilise tähtsusega.”

Enn Rand ise sellest juttu ei tee, aga mina tean, et lisaks turismitalu pidamisele ja Pärnus hotelliäri ajamisele on ta veel kohaliku õigeusukoguduse vanem, MTÜ Kõpu Arenduskeskus juhataja, Pärnu Rotary klubi liige, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi juhatuse liige ja veel teisteski ühiskondlikes ametites. Üteluse “kes teeb, see jõuab” elav kehastus. Ainult üheski poliitilises ühenduses ta ei osale.

Muresid on ühel turismiäri pidajal ikka ka. Põhiliselt on need tingitud ajast või ajastust, kui soovite. Ajajärguga kaasas käivatest märkidest.

Nii teeb Enn Ranna meele mõruks metsade sõna otseses mõttes kadumine, mis mõjutab väga otseselt mõnda spetsiifilist turismiäri valdkonda.

Maria talu puhul näiteks ratsutamist ja ratsavõistluste korraldamist.

“Me ei saa enam isegi üle ühetunniseid ratsamatkasid korraldada, sest senised metsavahelised pinnasteed kaetakse tänapäeval suurte kivide ja lahtise killustikuga ning sellise tee peab hobustega enam ei sõida,” kirjeldab ta. “Tänavu jätsime kestvussõidu võistlused ära just sel põhjusel, et metsaradu valmistatakse kõikjal ette selleks, et saaks aga puidu kätte, millelegi muule enam ei mõelda.”

SURJU PÕHIKOOL vajab alates 7. augustist

PEAKOKKA. Avaldus, CV ja kutset tõendavate dokumentide koopiad palume saata hiljemalt 29. juuliks aadressil Uue-Kooli, Surju küla, Saarde v, 86401 Pärnumaa või e-posti aadressil koolijuht@surju.ee. Lisainfo tel 502 3790.

SURJU HOOLDEKODU rõõmsasse kollektiivi oodatakse töötajaid.

Hoolealuste hooldamine, abistamine, toetamine Töö graafiku alusel 24tunniste vahetustega.

Vajadusel väljaõpe kohapeal.

Ootame Sind väga!

Info tel 514 6840, Ülle

AHVENAMAA 08.–11.08 H: 335 € AUSTRIA – BAIERIMAA 20.–29.09 H: 560 € KUNINGLIK JORDAANIA 19.–26.10 H: al 800 € IMEKAUNIS SRI LANKA 19.–31.10 H: 1300 € 15.–27.02.2020. H: 1350 € AASTAVAHETUS VARSSAVIS 29.12.2019–01.01.2020 H: 255 €

Gondvana Reisid Tel 5059 902 www.gondvana.ee

Pakume Küttegraanuleid al 195 € Puitbriketti al 159 € Kaminapuid võrkkotis Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

Korstnate ehitus ja plekitööd.

Tel 5694 4443

Püsililled Okaspuud Ronitaimed Lehtpuud ja -põõsad Kahjuritõrjevahendid Lillepotid Aiakaubad jpm

TULE OSTMA! AVATUD E-R 9–18 L 9–15

Tallinna mnt 117, Pärnu Tel 446 4233 kuuskae@hot.ee

www.kuuseaiand.ee

10 T A L U T O O T M I N E

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

Tori Siidritalus annab topeltkääritus siidrile kihinat juurde Tori Siidritalu alustas 2014. aastal, olles n-ö kodumaiste käsitöösiidritootjate esimeses laines – just sel aastal hakkas turule tekkima ettevõtjaid, kes asusid siidri ja vahuveini tootmises kätt proovima.

AIN ALVELA Umbes nii aastal 2011 hakkasid turule suurte joogitootjate kõrvale imbuma kõigepealt n-ö käsitööõlle pruulijad, ennekõike sellepärast, et nad said ka olulist aktsiisisoodustust. Neid tekkis turule nagu seeni pärast vihma.

Seejärel tulid teised tootjad juba veinide, siidrite ja muud laadi lahjade napsidega, kuigi nendele see aktsiisisoodustus enam kuidagi ei laienenud. Seega võib kõiki käsitöösiidritootjaid pidada teatud mõttes riigi aktsiisipoliitika suhtes vastuvoolu ujujateks, seda enam, et alates 2017. aastast loetakse väikeõlletootjateks neid, kelle aastane tootmismaht ulatub kuni 600 000 liitrini, samas kui käsitöösiidri- ja veinitootjad

on seaduse mõistes väiketootjad vaid kuni 15 000 liitrini.

See eellugu on vajalik selleks, et mõista, kuivõrd ebavõrdsetes tingimustes väikejoogitootjad meil tegutsevad ja kui kõrgelt tuleks hinnata nende kodumaiste käsitöösiidri- või ka väikeveinitootjate saavutusi, tööd ja järjekindlust, kes oma jookidega siiski poelettidele, teinekord koguni rahvusvahelise tuntuseni välja on murdnud.

Kui Tori Siidritalu esimene siider valmis 2016. aastal, siis üks päris esimesi siidritootjaid oli Torist mitte teab mis kaugel, Põhja-Pärnumaal paiknev Jaanihanso talu siidrivabrik – nüüdseks teenekaim kodumaise

Tori Siidritalu perenaine Veranika Haas kiidab vahuveinipudelite etikette, mida võib tõeliseks kunstiks nimetada ja millel kujutatakse sageli kohalikke motiive. Näiteks Baltimaade 2018. aasta parima siidri pudelit ehib etikett, millel on kujutatud Soomaa viiendat aastaaega.

siidri tootja, kelle esimesed joogid pärinevad aastast 2013.

Ringiga tagasi kodukohta

Tori Siidritalu peremees Karmo Haas meenutab, et kui aastal 2014 koos abikaasa Veranikaga maale koliti ja hakati siidritalu loomise nimel tegutsema, siis esimese omatoodanguni kulus ikkagi veel poolteist aastat.

Muide, siidritalu nimele vaatamata ei asu see tegelikult üldsegi Toris, vaid sellest kuue kilomeetri kaugusel paiknevas Jõesuu külas.

Natuke edasi sellest kohast, kus Navesti jõgi Pärnu jõkke suubub.

Tegevuse alguses oli nimes veel Tori-Jõesuu, aga kogemuste korjudes otsustati, et milleks vaevata välismaalasi keerulise nime väljaütlemisega, pealegi on Eestimaal vaid üks ja ainus Tori, Jõesuid on aga hulgi. Ja ingliskeelse rahva jaoks on Tori ilus ja lihtne naisenimi. Nii ta jäigi.

“Kõik võtab aega – kõigepealt tuleb koguda õunad, pressida need mahlaks, siis seda kääritada. Lisaks peavad sul juba eelnevalt tunnustatud tootmise dokumendid korras olema, enne ei

FOTOD: TANEL MEOS

maksa üldse muuga tegeleda,” kirjeldab Karmo Haas protsessi.

Peremees selgitab ka kohe, miks asub Tori Siidritalu just selles kohas Jõesuul. Nimelt on ta ise seal sündinud ja üles kasvanud. Ja nii ongi tema vanematekodu siidrikojast otse üle põllu sadakonna meetri kaugusel.

“Olen Jõesuu poiss, kõik mu juured on siin. Ka vanavanemate talu, mis jääb siit paarisaja meetri kaugusele teises suunas ja kuhu me nüüd oleme ringiga tagasi jõudnud ning mida praegu üles ehitame,” räägib Karmo Haas. “Maja ümber on meil kakskümmend hektarit maad ja põhimõtteliselt ongi kõik vajalik siin oma perimeetri ulatuses.

Siidritootmise südame aga rajasime nõukaaegsesse küla ühislauta. Siin peeti kõiki koduloomi: lehmi, kanu, sigu, lambaid. Kõik olid oma boksides koos.”

Karmo Haas näitab pudelit, milles rabarberi-kuusevõrse vein. Müügiks see ei ole, aga oma lugu on sel küll. Nimelt on tegu professionaalse siidritegemise eelsest ajast, aastast 2013 pärit veiniga, mis saadeti ka Maalehe konkursile. Teab mis auhindu see sealt ei võitnud, aga kui läinud sügisel võistluse korraldaja Tiina Kuuler Tori Siidritalus külas käis, oli see pudel tal alles, võttis kaasa ja nii sattus see ringiga koju tagasi.

T A L U T O O T M I N E 11

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

Nüüdseks on laudast alles vaid kest, kogu siidrikoja sisu on aga stiilne ja omapärane.

Uksest sisenejad leiavad ennast kohe siidrite keskelt – riiulitel on praeguse toodangu näidised, aga ka mõni selline vanast ajast pärit pudel, mida kusagilt mujalt enam ei leia. Edasi tuleb pikk laud, mille taga saab seltskond näiteks seminari pidada või lõunatada ning samal ajal kohe kõrval klaasseina taga käivat siidritegu vaadata.

Õuna- ja viinapuud kasvavad

Veidi eraldi, otsesest vaateulatusest väljaspool asub siidri kääritamise ja laagerdamise ruum, kus tuleb hoida kindlat temperatuuri ja mida seetõttu avatuna hoida pole mõistlik. Ent siidrikoja külalisi juhatatakse ka sinna, sest on ju huvitav näha, kuidas need kihiseva joogi pudelid seal siis tegelikult seisavad ja kuidas jook neis küpseb.

Siidritootjaks sai Karmo nõnda, et varasemas elus toitlustuses töötanud mees mõistis suurepäraselt, et hea söök ja jook käivad käsikäes. Kogemust oli juba ka, sest koduveini oli n-ö hobi korras tehtud juba varemgi ja seda siis sõpradega mekitud. Tundus, et tuleb hästi välja küll, sest kahel aastal Maalehe koduveini konkursil osalenud joogid hinnati vähemalt finaali väärilisteks ja saadi eriauhindu.

See kõik mõistagi innustas ning kuna vanavanemate maja vajas niikuinii ka hoolitsevat kätt, siis nagu elus ikka – üks asi viis teiseni ja nii jõutigi sinna, kus praegu ollakse: siider valmib,

noored õunapuud kasvavad, tulevane kodu saab viimast lihvi.

“Esimesed siidrid tulid siitsamast oma küla aedade õunapuudest, aga tänaseks oleme puid kõvasti juurde istutatnud ja kokku kasvab neid istanduse peaaegu kaheksal hektaril nüüd umbes 5000,” kirjeldab Haas.

“Lisaks on meil kasvamas üle tuhande viinapuu. Need istutasime samuti juba neli-viis aastat tagasi, mõned on ka kasvuhoones, aga enamik avamaal. Möödunud aastal saime viinamarjadest juba ka päris korraliku saagi.”

Siiski ostetakse praegu veel osa vajaminevast toorainest sisse. Kuniks oma puud kasvavad.

Eelistatakse maheõuna oma piirkonnast, piiri tagant midagi sisse ei tooda.

Kääritamine kahes etapis

Siidritootmise tehnoloogia on eri tootjatel erinev. Tori Siidritalu tootmismaht on kodumaa väiketootjate seas keskmine – kui suuremad planeerivad juba koguseid 300 000 liitrit aastas, siis siin tootmismaht küll tasapisi suureneb, aga esialgu saab seda mõõta umbes 20 000 liitriga aastas.

Karmo Haas ütleb, et eelistab n-ö orgaanilist arengut ning mingeid järske hüppeid teha ei plaani. Tootmise tõhustamiseks ikkagi investeeritakse, abi selleks on saadud ka Leader-programmist.

Tänu seadmetele on võimalik toota nii alkoholivabu jooke, karboniseeritud jooke kui ka šampanjameetodil siidrit. Just see viimane pani siidrikojale aluse ja moodustab ka praegu lõviosa toodangust.

Kõigepealt pressitakse mahl õuntest välja ja pannakse suurtesse mahutitesse käärima.

Sellistes ühe tonni mahla mahutavates anumates toimub esimene kääritus. Kui see 8–10 kuu pärast läbi saab, tuleb kõikide mahutite sisu omavahel blendida, sest igas tünnis võib olla mõnevõrra erinevate õunte mahl.

Välistamaks olukorda, et tulemuseks on näiteks 30 erineva maitsega siidrit, tuleb neid omavahel blendida.

Seejärel läheb esimese käärituse produkt, nüüd juba tegelikult siider, pudelitesse, milles toimub teine kääritus. Just selles pudelis kääritamises peitub šampanjameetodi sisu – suletud pudelites tekibki joogi sisse see mõnus kihin, mis on vahuveinidele iseloomulik. Looduslikul käärimisel tekkiv süsihappegaas lahustub lihtsalt joogi sisse ära. Selline käärimine ja hilisem nn küpsemine kestab terve aasta. Seega kulub sellise tehnoloogia puhul mahlapressimisest valmis joogini jõudmiseks vähemalt poolteist, pigem siiski kaks aastat.

Käärimise käigus tekib alkoholi ja CO2 kõrval pudelitesse joogi sisse ka sade. Küpsemise staadiumis on oluline, et siidri kontakt sademega oleks võimalikult suur, et kõik maitsed joogi sisse jääksid. Seetõttu lebavad pudelid selle aja kindlal temperatuuril ja küliliasendis.

Toorainepuudust pole karta

Lõpuks tuleb sade igast pudelist kätte saada. Selleks asetatakse pudelid spetsiaalsesse riiulisse, kork allapoole, et sade korgi

Panoraamvaade Tori Siidritalu maadele. Esiplaanil uus õunaistandus ning talu peremehe ja perenaise eluase, eemal paistab ka siidritootmise keskus, kunagine küla ühislaut.

juurde settiks. Pärast seda toimub protsess, mida Karmo Haas nimetab “pudelitega tantsimiseks” – kaldu asetsevaid pudeleid käiakse keeramas. Iga päev tehakse väike ring peale. Vajalik on see selleks, et sade settiks korgi juurde ühtlaselt. Niimoodi “tantsima” peab pudelitega kusagil kaks nädalat. Kui protsess on edukas, on näha, et korgi siseküljele on vajunud umbes sentimeetri paksune kiht sadet.

Edasi sõidutatakse pudelid ettevaatlikult teise ruumi, kus asub masin, mis külmutab pudelikaela –25 ºC juures imekiiresti, ainult mõne minutiga jääkuubikuks.

Jää takistab settinud olluse joogi sisse pääsemist. Nüüd saab pudeli avada, settekuubiku eemaldada ning sulgeda pudeli uuesti

juba õige korgiga. Ka selleks on olemas eraldi masin, et täita pudel enne sulgemist korrektselt õige nivooni. Lisaks saab selle masinaga teha jookide järelmaitsestamist, n-ö lõppviimistlust.

Tori Siidritalu toodab aastas umbes 20 000 pudelit šampanjameetodil valmistatud siidrit.

Kui räägime n-ö tavalisest siidrist, siis alguses on protsessis kõik sama, aga ära jääb pudelis kääritamise etapp.

“Kuna eestlaste tarbimisharjumus eeldab, et joogi sees on ka väike mull, siis tavalist siidrit me veidi ka karboniseerime,” selgitab Karmo Haas. “Mõnedes maades ei peeta seda aga üldse vajalikuks.”

Siidritootmise laienemine peaks rõõmustama Eesti õuna-

aedade omanikke, kes varem ubinatele turgu ei suutnud leida. Ja tootjatel toorainepuudust karta ei ole. Pigem on tootmise suurendamise esimene takistus müük: kuidas, kuhu, kui palju ja millise hinnaga müüa?

“Väikse Maarjamaa pinnal on juba praegu palju tootjaid konkureerimas ja ega siis käsitöötoote tarbijaskond ei ole niikuinii teab mis suur,” nendib Haas.

“Hinna poolest tuleb sellisel käsitöönduslikul moel toodetud jook kindlasti kaks ja enamgi korda kallim kui suurest tööstusest tulev kraam. Suviti näiteks on Tori Siidritalu müügis väga oluline osa taluturismil, inimestel, kes meie juurde siia kohapeale tee leiavad.

TULE

KONTSERDILE

KES ME OLEME? Säästke OÜ asukohaga Tori vallas Jõesuu külas toodab täispuidust uksi-aknaid Skandinaavia turule.

Meie ettevõttes töötab üle 200 töötaja.

Meie akna- ja uksetehas töötab kahes vahetuses: päevases (7–15.30) ja õhtuses (15.30–24)

OOTAME KANDIDEERIMA tegusaid ja positiivseid mehi ja naisi, kes on • kohusetundlikud ja õpihimulised • tulemustele orienteeritud • valmis tegema füüsilist tööd PAKUME • pikaajalist ja usaldusväärset töösuhet • tänapäevast töökeskkonda • väljaõpet kohapeal • tööpanusele vastavat töö- ja tulemustasu • sõbralikku ja toetavat meeskonda • võimalusel transporti

28. juuli kell 16 Kaisma Suurjärve Puhkealal Esineb: VÄLIHARF / PILET 5 €

Lisainfo +372 5623 7964

Kallid praegused ja tulevased kliendid!

Oleme pea 10 aastat Teid Pärnus Pühavaimu tänaval teenindanud. Nüüd on aeg edasi liikuda.

15.07 avasime UUE kaupluse aadressil Rüütli 26 (endine Marati kauplus). Nüüd on meil ruumi rohkem ja loomulikult ka kaubavalik suurem. Loodame, et leiate ikka ja jälle meie kauplusest midagi kaunist.

Peale kasutatud riiete on meie valikusse lisandunud ka palju täiesti uut kaupa firmadelt Vero Moda, Selected, Next, Lindex jne.

info@riidemaailm.ee E–R 10–18, L–P suletud

www.riidemaailm.ee

12 T U R I S M I M A J A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

Kas metsamajandus võib kahjustada loodusriigi mainet?

Eelmisel aastal tegi Rootsi riigimetsa majandaja Sveaskog rekordilise kasumi ja teenis omanikule üle ühe miljardi Rootsi krooni. Uue rekordi saavutas ka turismimajandus – Rootsi riik kogus väliskülastajatelt kokku ligi 20 miljardit Rootsi krooni.

PER JIBORN, Rootsi loodusturismi ühingu aktivist

Samas käib ka Rootsis aktiivne poleemika selle üle, et puud on küll metsatööstuse alus, kuid muutuvad aina olulisemaks ka üha kasvava ja areneva turismimajanduse jaoks. Kui soovime metsast saadavat tulu optimeerida, siis peame analüüsima, kuidas need kaks Rootsi suurimat rohelist majandus-

sektorit omavahel läbi saavad või kuidas nad ideaalis võiksid läbi saada.

Turism on kiiresti arenev sektor

Nii metsa- kui turismisektoril läheb hästi. See tähendab, et huvi metsa kasutamise vastu suureneb. Peale selle eeldatak-

se, et mets annab tooraine tuleviku biokütustele, plasttoodetele, tekstiilidele jne. Kuid tänaste majaduslike rekordtulemuste taustal on varjul sügav konflikt selles, kuidas meie metsi kasutatakse ja majandatakse. Rootsi suurima metsaomanikuna on riigil oluline roll selles, kuidas optimeerida metsa kõigi majanduslike väärtuste kasulikkust.

See kehtib ka lühiajaliselt, kuid veelgi enam tulevastele põlvedele mõeldes.

Turismisektor on Rootsis edukas. 2000. aastast on turismikäive rohkem kui kahekordistunud ja eelmisel aastal oli see veidi üle 336 miljardi Rootsi krooni.

Turismimajandus on uus tööjõumootor, mis annab tööd rohkem kui 172 000 inimesele.

Viimase kümne aasta jooksul on igal aastal loodud rohkem kui 2300 uut töökohta. Olulise

tähtsusega on siin Rootsi võime meelitada juurde rohkem väliskülalisi. Välisturistide tarbimise kasv Rootsis on aastast 2000 enam kui kolmekordistunud. Eelmisel aastal registreeriti 144 miljardi Rootsi krooni suurune eksporditulu, mis vastavalt Rootsi majandus- ja regionaalarengu agentuuri andmetele on sama suur kui annab metsatööstus, sh puittoodete, paberi ja tselluloosi eksport.

Erinevalt traditsioonilisest metsaekspordist lisavad välisturistid eelarvesse ka väärtuslikku panust käibemaksu kujul – täpsemalt ligi 20 miljardit Rootsi krooni, mis on 2000. aastaga võrreldes peaaegu neli korda suurem summa.

Sveaskog on Rootsi suurim metsaomanik, kes majandab 14% Rootsi metsamaast. Koos järvede, soode ja mägedega haldab ettevõte peaaegu küm-

Jätkuvalt head pakkumised PUHKUSEREISIKS ATERA KATUSEBOKSID JA KATUSERAAMID: Katuseboks TRIVOR 440 550,00€

Katuseraamid SIGNO RT 135,00 € Tavahind: 160,00 €

Tavahind 635,00 €

Katuseraam PRESTIGE ALU P4 99,00 € Tavahind: 110,00 €

· Metallkonstruktsioonide paigaldus · PVC-hallide paigaldus · Sandwich-paneelide paigaldus · Keevitus · Veo- ja tõsteteenused: Kraana Palfinger PK 29002 + JIB — Noole pikkus 24 m — 4,6 m – 5500 kg — 24 m – 720 kg

Laos lai valik ja kohal ka uued TRIVOR boksi mudelid

Kaanega haagis ONROAD CS300LH 1 499,00 € Tavahind: 1 838,00 €

Kastihaagis CS300LH POLTLIIDES 949,00 € Tavahind: 1 208,00 €

Ettevõtte tegevuspiirkond on Eesti ja Põhjamaad.

+372 5347 2336 | +372 5553 6451 info@mplmetall.ee | www.mplmetall.ee

Haagised laos ja hinnad alates 849€ SUVESOODUSTUSED KLIENDIKAARDIGA

kuni 30.09.19

T U R I S M I M A J A N D U S 13

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

FOTO: TERJE TIIMAN

Rootsi on paljude turistide sihtpunkt just oma puutumatu looduse tõttu.

nendikku kogu Rootsi pindalast. See, kuidas Sveaskog metsasid majandab, mängib rolli kogu Rootsi kuvandis olla atraktiivne reisisihtkoht, riik, kuhu on mõtet investeerida, ja usaldusväärne partner rahvusvahelises koostöös.

Puutumatu loodus, heaolu, rahu ja jätkusuutlikkus on Rootsi kuvandi alused. See on kvaliteet, mis paneb selle riigi rahvusvahelisele kaardile ja meelitab kohale väliskülalisi.

Aga Sveaskogi ülesannete hulka ei kuulu tegelikult Rootsi kuvandi hoidmine.

Ohus on Rootsi riigi kuvand

Kümme aastat tagasi muutis Riksdag (parlament) Sveaskogi omandiõiguse direktiivi. Alates 2010. aastast on rõhk metsandusel kui ärilisel põhitegevusel ja nõutakse turupõhiste tulude teenimist. See on muutus, mis koos uue tegevjuhi saabumisega 2011. aasta alguses on jätnud jälje nii Sveaskogi aastaaruannetesse kui ka riigimetsadesse.

Konfliktid, mis on seotud Sveakogi tehtavate raietega, on aasta aastalt kasvanud.

Selles pole midagi kummalist, sest keskmine raiemaht ühelt hektarilt on 2010. aastast alates kasvanud üle 20%.

Viimasel viiel aastal on aastane raiemaht ületanud varasemat rekordilist 2005. aastat, kui suure raie põhjustas metsas möllanud Gudruninimeline torm. Mõistlik tulusus on iga ettevõtte eesmärk,

kuid see ei tohiks ohustada tuleviku puiduvaru.

Sveaskogi ja metsatööstuse tulevikuootus on biomajandus. Viimastel aastatel on tööstus investeerinud miljardeid dollareid uutesse ja suurematesse tselluloosi- ja paberivabrikutesse. Peale selle annab mets toorainet paljudele uutele toodetele, mis aga suurendab puidunõudlust veelgi.

Sellest johtuvalt on Sveaskog teinud ettepaneku alandada raievanuseid Põhja-Rootsi metsades.

Eelmisel sügisel esitas metsandusagentuur aruande selle kohta, kuidas metsade tootlikkust suurendada. Selles dokumendis pakutakse lühemate raietsüklite kõrval ka selliseid tegevusi nagu metsade väetamine, kraavitamine, võõrpuuliikide istutamine ja väiksem harvendamine. On suur oht, et tuleviku metsad on tihedamad, pimedamad ja nooremad. Neis metsades kasvab vähem seeni ja marju, halvenevad puhkevõimalused ning võimalused metsaelamusteks. Suureks kaotajaks võib saada bioloogiline mitmekesisus, aga ka Rootsi kui ilusa ja puutumatu loodusega maa kuvand.

Turism teenib metsandusest rohkem raha

Rahandusministeerium saab kindlasti aru, et 20 miljardit Rootsi krooni käibemaksu väliskülalistelt on rohkem kui Sveaskogi dividendid, mis on veidi üle ühe miljardi. Kuid Rootsi atraktiivsus reisisihi-

na koosneb ka muudest teguritest kui mets. Selle osad on ainulaadne saarestik, mäed, turvalised suurlinnad, popmuusika ja palju muud. Kuid loodus on kahtlemata üks peamisi põhjuseid Rootsi reisimiseks. Uuringutest on selgunud, et iga neljas väliskülaline valib Rootsi peamiselt ilusa ja metsiku looduse tõttu. See tähendab, et ligi viie miljardi Rootsi krooni suurune käibemaksutulu on otseselt seotud loodusturismiga.

Riigi ülesanne peab olema Rootsi loodusest saadava kasu optimeerimine. See sisaldab nii otsest rahalist tulu erinevatest majandussektoritest kui kasusid pehmetes väärtustes, mida ei saa tavapärases bilansi- ja kasumiaruandes arvestada. Näiteks bioloogiline mitmekesisus, elus maapiirkond, rekreatsioon, rahvatervis jms.

Sellest vaatenurgast on kahjulik keskenduda ainult riigi metsaettevõtte netokäibele, äritegevuse kasumile ja otsesele tulule. Eriti kui teisel kaalukausil on kasvuvõimega majandussektor, mis on sõltub tugevalt metsa elamusväärtusest.

Metsamajandus ja turism käsikäes

Rootsi seisab silmitsi raskete väljakutsetega. Metsa puhul pole valik selles, kas metsandus või ainult loodusturism.

Enamasti annab suurima majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kasu metsa mitmeotstarbeline kasutamine.

Loodusturism on Rootsis alles lapsekingades. Potentsiaal on märkimisväärselt suurem, loodusturismi takistavad hooajalisus, madal lisandväärtus ja ebapiisav professionaalsus.

Läinud aastal koostatud Rootsi loodusturismistrateegias leitakse ka, et puudus on suurematest looduslikest piirkondadest, kus loodusturism saaks vabalt ja häirimatult areneda.

Lisaks on vaja mudeleid ja häid näiteid selle kohta, kuidas kombineerida loodusturismi eri tüüpi metsamajandusega. Tegemist on arendustööga, mida saaks mitmel pool Rootsis läbi viia. Ideaalis paikneks sellised loodusturismi klastrid suurematel terviklikel aladel.

Sveaskog haldab sellist fantastilist ressurssi, nimelt 37 ökoparki kokku 175 000 hektaril üle kogu maa põhjast lõunasse. Need on juba loodushoiule määratud alad, kus ökoloogilised eesmärgid on majanduslikest olulisemad.

Riigimetsa ökoparkides võiksid metsasektor ja turismisektor arendada üheskoos tuleviku multifunktsionaalsust ja mitmeotstarbelist metsakasutust. Riigi jaoks peaks viis miljardit Rootsi krooni aastast käibemaksutulu, mis lähiaastatel võib kasvada kuuele, seitsmele või kaheksale, olema piisavalt tugev stiimul tegutsemiseks.

Allikas: Rootsi turismiveeb www.reslust.org Tõlkinud Aivar Ruukel

Maalehe hoidisekonkurss Ootame osalema Eestimaal kasvatatud toorainest valmistatud köögiviljahoidiseid, -salateid ja tšatnisid.

Võistlema ootame vaid kodumaisest toorainest hoidiseid.

Too hoidised Olustvere hoidistemessil (21.09) hiljemalt kell 11 Maalehe telki.

Lisaauhinnad Fiskarsilt ja Maalehelt!

ö Võidutö i urk paneb p a! a Põltsam Rohkem infot Maalehe lisas Targu Talita või www.maaleht.ee/hoidisekonkurss

14 P Ä R N U M A A

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

FOTOD: AGO TAMMIK

Beach Grind – kas Weekendi uus tulemine?

18.–20. juulini toimus Pärnu klubis Sunset elektroonilise muusika festival Beach Grind ja kuigi üritust peetakse suvepealinnas juba seitsmendat korda, leitakse nüüd, et just Beach Grind on uus Weekend.

Kuigi võinuks arvata, et neil päevil siirdus kogu Eestimaa muusikalembene publik Tartusse Metallica kontserdile, jagus rahvast siiski ka Pärnusse.

Igatahes võib öelda, et suhteliselt märkamatust nišiettevõtmisest on saamas suur massiüritus. Seda kinnitab ka asjaolu, et osa päevapiletitest müüdi juba nädal enne festivali välja, vabamalt oli saadaval kõigi kolme päeva piletikomplekte.

Iseäranis menukaks kujunes festivalil reedene päev.

Rõõmsate Laste festival toimus Pärnus neljandat korda.

Tänavune Beach Grind kestis esmakordselt kolm päeva.

Festivalil esines üle paarikümne artisti, teiste seas Netsky (Belgia), Showtek (Holland), Dimension (Suurbritannia), Nublu, Wateva, Lemon Fight, peosarjade Grind, Bianca ja Rämmar residendid ning paljud teised. Ühe päeva sooduspilet maksis eelmüügis 19 eurot, kohapeal tuli pileti eest välja käia 35 eurot.

PÄRNU MAALEHT FOTOD: ADAM BLAKE

Pere ja Kodu telgis tehti näomaalinguid.

Ega Mõmmi jaga aabitsatarkust tingimata vaid pisiperele.

Rannapargis peeti neljandat Rõõmsate Laste festivali Läinud nädalal toimus Pärnu rannapargis neljandat korda Rõõmsate Laste festival, mis võõrustas sedakorda tuhandeid peresid, pakkudes rõõmu nii suurtele kui väikestele.

Nii olid festivalil avatud õpitoad ja pakuti muidki arendavaid tegevusi, tutvustati Eesti lastetoodete disaini, pakuti mitmekülgset lavaprogrammi jne.

Festivali peakorraldaja Kati Ruubel ütles ajakirjale Pere ja

Kodu, et tänavu oli osa festivalist pühendatud emakeele aastale ning selle puhuks punuti festivalialale Raamatupesa, kus sai tutvuda erinevate lastekirjanike, luuletajate ja illustraatoritega, meisterdada

ise raamatuid ning harjutada lugemist uute Eesti lasteraamatutega.

Teine suurem uuendus seondus sel aastal peredega, täpsemalt perepuhkuste korraldamisega. Selleks oli sisse seatud perepuhkuse ala, kus sai kohalike turismiasutuste asemel tutvuda hoopis perepuhkuse veetmise võimalustega Ida-Virumaal.

Nimelt olid festivalile kutsutud Ida-Viru Seiklusmaa pere-

Ü O D I R Ä LIIVO 722

Tel 5981 6 il.ee a m @ o v i i l 9 liivo678

Beach Grindi teine päev – pidu läheb täismajale.

puhkuseks sobilike turismiatraktsioonide esindajad.

Pärnu Rõõmsate Laste festivalil oli kohal ka Pere ja Kodu koos “Karu-aabitsast” tuttava Mõmmiga, kes laulis koos lastega laule, mis tulevad ettekandmisele ka sügisesel etendusel “Mõmmi ja sõbrad”.

PÄRNU MAALEHT

Hugo Martin Maasikas ja Kris Evan Säde ehk esinemas on Wateva.

us t s i r o k e s i s ine m a Väli- ja d r e m m i r ja t e n i m t i i n u r Mu us Lumekorist Libedatõrje

I! P P A E L A D N E KUTSU MEID

R E K L A A M 15

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019

Osale Eesti suurimal kodukonkursil

PEAAUHIND KAUNEIM MAAKODU Murutraktor väärtuses 1700 €

Info ja tingimused: maakodu.ee/konkurss SUVEKODU

AED

MÄNGUMAJA

1140 € väärtuses aia- ja tööriistu

800 € kinkekaart

200 € unistuste mängukomplekt

TERRASS

500 € kinkekaart

KÖÖK

800 € kinkekaart

16 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 8 25. juuli 2019