Pärnu Maaleht nr1 (november 2018)

TULEVIKU NIMEL: paremate transpordiühenduste saamiseks tuleb praegu kasinalt läbi ajada RIIGIKOGU VALIMISED toovad tiheda rebimise ja tuntud nimede tulevärgi

Turistid avastavad Pärnumaal nii tuntud kui ka uusi vaatamisväärsusi

INGOMAR VIHMAR:

Lk 6–7

Lk 12–13

Lk 14–15

Lk 2–3

Pärnu ja Tallinna draamateatri publik on mingis mõttes isegi sarnased. Et kui sa juba natukene teistmoodi mõtled kui lineaarselt, siis jookseb neil juhe kokku SVEN ARBET

KARIN KALJULÄTE

www.maaleht.ee

29. november 2018 Nr 1

DETSEMBRIS JA JAANUARIS

JUHTPLAAT + SAEKETT 25 €

Pakkumine kehtib kõikidele kuni 16“ (40 cm) plaadiga mootorsaagidele

OREGON PAKUB PARIMAT LÕIKEKIIRUST JA VASTUPIDAVUST KÕIKIDELE MOOTORSAAGIDELE!

TANNI-VAKOMA Suur-Jõe 50 • tel 44 38 686 • E-R 9-18, L 9-15

www.tanni.ee

2 P Ä R N U M A A

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

SVEN ARBET

Rongid siin enam ei... Tori teivasjaamas valitseb vaikelu.

Läheduses asuva elurajooni inimestel on enamasti oma sõiduauto olemas, rongiga sõidetakse harva, sest iseäranis Lelle–Pärnu lõigul on selle liikumiskiirus aeglane.

Kas Rail Baltic toob õuele õnne, seda näitab aeg.

Praegust vaikelu peaks leeve lootus uutele kiiretele ühend Rail Balticust loodavad nii Pärnu linn kui ka kogu maakond palju, saati kui praegusel Pärnu–Lelle–Tallinna raudteetrassil kohalikud elanikud, ettevõtjad ja oma­ valitsusjuhid suuremat tulevikku ei näe.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Ja kuna see olematu kasu on ka Tallinnasse kostva häälega välja öeldud, lõpetabki majandusja kommunikatsiooniministeerium alates 8. detsembrist Tallinna–Pärnu reisirongiliikluse. Sõitma jäävad Tallinna–Viljandi rongid, mis teevad peatuse ka Lelle jaamas, sealt edasi tuleb reisijatel edasi kulgeda bussidega.

Raudtee maksab lõivu lennujaamale Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar selgitab, et võimalust Tallinna ja Pärnu vahel kolm tundi rongiga loksuda kasutab vähe inimesi, sest bussiga jõuab kohale vähem kui kahe tunniga. Kaks korda päevas sõitev rong sobib jalgratta ja suuremate esemete kaasavõtmiseks ning neile, kellel on rohkem aega või kes tingimata tahavad otse Tallinna kesklinna jõuda.

“Iga päev kasutab rongi paarkümmend peamiselt Tori ja Tootsi elanikku, Pärnusse sõitjaid

on üksikuid,” nendib Roosaar.

“Kui rong sõidab kaks korda päevas, siis Pärnu–Lelle–Rapla buss on kavas sõitma panna kolm korda päevas. Seega Lelle ja Pärnu vahel elavate inimeste liikumisvõimalused isegi veidi paranevad, kuigi jah, need võiksid olla veelgi paremad.”

Edelaraudtee, sh Lelle–Pärnu lõik, on erafirma hallata. Kui eraomanikud oleks soovinud, võinuks nad raudtee juba 1990. aastatel rekonstrueerida. Praegu ollakse seda valmis tegema tingimusel, et riik kümne aasta dotatsiooniga töö kinni maksab ehk siis jätkab reisirongiliini käigushoidmist Lelle–Pärnu lõigul.

Valitsusel ja minister Kadri Simsonil oli seega valida, kas

rekonstrueerida Lelle–Pärnu lõik või Pärnu lennuväli, mõlema jaoks raha polnuks. Ehkki Simson eelistanuks raudtee rekonstrueerimist, leidsid kõik Pärnumaa omavalitsusjuhid, et lennujaam on olulisem.

Teet Roosaar kinnitab, et seda just Kesk- ja Lääne-Soomest, Rootsi ja Norra eri regioonidest ning Venemaa Euroopa osast tšarterlendudega turistide Pärnumaale toomiseks, mitte konkureerimiseks reisiliikluses Tallinna ja Riia lennujaamaga.

Nii otsustatigi, et lennujaama raha Edelaraudtee ning rongiga sõitvate Tori ja Tootsi elanike huvides kulutamine ei oleks kaalunud üles lennujaamast tõusvat kasu Pärnumaa turismile ja muule ettevõtlusele.

Ka Pärnu linnapea Romek Kosenkranius on selle poolt, et kaht jalga lonkav rongiliiklus asendub kiirema ja paindlikuma bussiliiklusega.

Kosenkranius nendib, et sisuliselt on praegune raudtee tehni-

Ootan väga seda aega, mil suures osas Euroopa rahaga ehitatud raudtee Tallinnast Iklani saaks valmis ja lisaks Euroopasse suunduvatele kiirrongidele sõidavad raudteel ka kohalikud rongid.

ROMEK KOSENKRANIUS

Telli Maaleht! www.lehed.ee, 680 4444 klienditugi@ekspressmeedia.ee

T E I VA S J A A M

Tori rahvas rongi taga ei nuta Üks peatus, mille läbimise reisirongid 8. detsembril lõpetavad, on Lelle–Pärnu trassil asuv ajaloolise Tori asula teivasjaam.

Nelja- ja poolesaja elanikuga Tori asula tänavatel kohalike inimestega rääkides võib teha järelduse, et vähe on neid, keda reisirongiliikluse kadumine raudteelt otseselt ja igapäevaselt puudutab.

Enamikul Torist eemal tööl käijatel on sõitudeks auto või on juba praegu käidud bussiga. Toris muudab jalgsi rongile jõudmise küllaltki tülikaks ka asjaolu, et raudteejaam asub asulakeskusest oma kolm kilomeetrit eemal. Kui nüüd võtta selleks jalutuskäiguks kuluv aeg ja arvestada juurde enam kui tund, mis kulub rongil Torilt Pärnusse jõudmiseks, saab ka selgeks, miks kohalikest kasutavad rongi oma igapäevasteks sõitudeks vaid vähesed.

Küll aga on nii mõnigi Maalehega vestelnud inimene mures jalgratastega punktist punkti liiklemise võimaluse kadumise pärast. Räägitakse, et suvel on rongid rattureid täis ning vägagi palju leidub neid, kes Tallinnast Torile sõidavad, et sealt edasi ratastel Soomaad avastama siirduda.

Just rattaturistid peavad endale uuel aastal teistsuguse liikumisviisi leidma.

liselt oma aja ära elanud ja vajab uuendamist.

“Laual oli kaks valikut: kas renoveerida vana raudtee või ehitada uus, Euroopa laiusega.

Pooldan teist varianti,” räägib linnapea. “Sellega häirib raudtee kõige vähem kohalike elanike väljakujunenud elukorraldust.”

Praegu teame, et vanal trassil uus raudtee siiski kulgema ei hakka. Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Roland Müür selgitab, et vana trassi järgimine võib ju

Peatoimetaja Andres Eilart, andres.eilart@maaleht.ee, Tegevtoimetaja Raivo Murde, raivo.murde@maaleht.ee

esmapilgul tunduda otstarbekas, aga kui projekteerimise detailidesse süveneda, selgub, et praeguse trassi muldkeha ei vasta uue raudtee nõuetele ja eeldaks täies mahus ümberehitamist.

Lisaks oleks vana raudteetammi korrastamiseks vaja ka täiendavaid kruusakoormaid ja Pärnumaal tulnuks karjääre avada. Kusjuures tulemuseks olnuks vaid kiirust kuni 130 km/h võimaldav raudteetrass, ilma kaasaegsete juurde- ja ülepääsudeta.

“Sisuliselt annab Rail Baltic võimaluse kaasaegsel ja kiirel taristul käigus hoida nii rahvusvahelisi kiirronge kui kohaliku tähtsusega veeremit,” räägib Kosenkranius. “Ootan väga seda aega, mil suures osas Euroopa rahaga ehitatud raudtee Tallinnast Iklani saaks valmis ja lisaks Euroopasse suunduvatele kiirrongidele sõidavad raudteel ka kohalikud rongid. See võimaldaks jõuda Pärnust Lelle jaama 20 minutiga või pärnakatel Tallinnasse 40 minutiga. Või olla Riia kesklinnas tunni ja 15 minutiga.”

Kohalikud peatused tulevad Maakondade eriplaneeringutega on Rail Balticu trassile kavandatud kümme kohalikku peatust.

Trassimuutuse tõttu Tori elanikud küll kaotavad, kuid Häädemeeste, Kilksama, Tootsi ja Kaisma piirkonna elanikud Roosaare sõnul võidavad.

Praeguse info kohaselt planeeritakse Rail Balticu kohalikud peatused läbi, kuid jäetakse ehitamata haruteed, peatuste platvormid, sest toetus on mõeldud riikidevaheliste, mitte riigisiseste ühenduste loomiseks. Siiski ei pruugita peatusi ainult Eesti riigieelarve vahenditega rajada, nendeks võidakse kasutada ka ühtekuuluvusfondi või Euroopa regionaalarengufondi raha.

MLToimetus@ekspressmeedia.ee Tallinna toimetus: 661 3300, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Tartu toimetus: 744 2250, Gildi 3, 51007 Tartu

Reklaam 669 8040 Kojukanne: 680 4444 Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

P Ä R N U M A A 3

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

ILLUSTRATSIOON: INGMAR AIJA, INFRABIM

Suvepealinn panustab julgelt õhuliiklusele AGO TAMMIK

Ökoduktid on raudteetaristu rajamisel suhteliselt kallis osa ning projekteerijad püüavad nüüd leida lahendusi, et mõnes kohas raudteed mitte tarastada ja paigaldada sellistesse kohtadesse metsloomade peletid.

INGMAR MUUSIKUS

Aastatel 2018–2020 saab Pärnu lennuväli riigieelarvest 20 miljonit eurot, Pärnu linn oma­ korda on lubanud katta lennuvälja ülalpidamis­ kulusid igal aastal 400 000 euro ulatuses.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Metsis on kaitsealalt välja hiilinud.

Nüüd tuleb rajada uus.

vendama ndustele ME T SIS JA RONG

Lõuna-Pärnumaa kui kõige tundlikum piirkond Raudtee projekteerimisel kasutati nn vältimise printsiipi ning tuleb tunnistada, et suurematest kaitsealadest ja inimasustustest ongi suudetud praegune trass mööda juhtida.

Kõigepealt selgitati välja I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad ning juhiti trass kõigist nendest mööda. Otseselt selle ette jääb üks majapidamine Raplamaal ja üks Pärnumaal ning üks kaitseala metsise elupaikadega Pärnumaal. Roland Müür leiab, et raudtee kõige suurem keskkonnamõju avaldub just Lõuna-Pärnumaal, kus on trassi tundlikem piirkond, sest sealt jookseb raudtee läbi Eesti kirde-edelasuunalise metsavööndi.

Kas seda oleks saanud vältida? “Üks variant oleks olnud raudtee tõmmata Via Baltica kõrvale. Kuigi seal oleks selle teele jäänud Natura ala, aga koondmõju jäänuks ehk väiksemaks,” räägib Roland Müür.

“Planeerijad peavad aga lähtuma meie looduskaitsepoliitikast ning selle järgi on Natura alale minek põhjendatud vaid juhul, kui puuduvad teised võimalused. Lõuna-Pärnumaal oleks Via Baltica trassi kõrval maha tulnud võtta lisaks ka mitu maja, trass oleks läbinud rohkem eramaid ja kutsunud esile rohkem kohtuvaidlusi. Aga eraldatud loodusmassiiv oleks olnud kitsas ala, mis jääb mereranna ja praeguse maantee vahele. Sinna piisanuks ehk vaid mõnest ökoduktist praeguse kümmekonna asemel.”

Keerulisem on olukord vääriselupaikadega, mida teise kohta tõsta ei saa, ainus võimalus on püüda olukorda leevendada ja võtta kaitse alla mõni teine piirkond.

Juba 2013. aastal leidsid ornitoloogid ühest toonasest planeeringukoridorist suure metsiste mängu- ehk paljunemiskoha. Ühtegi realistlikku alternatiivi seal ei olnud. Aastal 2014 jõudis see info keskkonnaregistrisse ja planeerijad said asjast teada.

Lepiti lahendusega, et kuna selles kohas leevendavaid meetmeid rakendada ei õnnestu, tuleb kasutada kompenseerimist. Selgus, et metsis oli planeeringualale liikunud oma seni kaitstud aladelt, võib-olla sellepärast, et alusmets oli muutunud metsise jaoks liialt tihedaks.

“Soovime selles piirkonnas kokku panna võimalikult hea elupaikade taastamise paketi. Ühest küljest proovitakse metsis suunata trassist kõrvale, teisalt vaadata ka seda, et ta elaks raudtee lähikonnas piisavalt hästi. Raha selleks tuleb projektirahast,” selgitab Müür.

Pärnumaa metsiseprojekt algas tänavu kevadel ja kestab kokku kaks aastat.

Järgmisel aastal algavate rekonstrueerimistööde käigus pikendatakse lennurada mõõtudele 1970×30 meetrit, paigaldatakse uued lähenemis- ja rajatuled, remonditakse perroon, rajatakse uus ruleerimistee ja laiendatakse reisiterminali.

ASi Tallinna Lennujaam kommunikatsioonijuht Margot Holts märgib, et tulevikus suudab lennujaam teenindada ligikaudu 50 000 reisijat aastas.

Reisiterminali suuruseks on kavandatud ca 700 ruutmeetrit ja korraga suudab lennujaam teenindada 80 reisijat. Plaani kohaselt avatakse uuenenud lennujaam 2020. aasta maikuus ning seni on rajatis suletud.

Oodatakse suur tõusu Valitsuse praegune rahasüst on suuresti majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni teene. Lepingu allkirjastamise järel mullu 14. oktoobril märkis Simson, et Pärnu lennujaama uuendamise peamine eesmärk on taastada võimalus rahvusvahelisteks tellimuslendudeks, mis tooks tulu kohalikele ettevõtjatele.

SA Pärnumaa Arenduskeskus juhataja Indrek Klaassen on kindel, et pärast lennuvälja rekonstrueerimist taastub Pärnu rahvusvaheline lennuliiklus ja esimese kolme aasta jooksul ka kunagine reisijate arv. Lisaks taastatakse regulaarne lennuühendus Kihnu saarega.

“Miinimumprogramm on esimese kolme aastaga jõuda aastas 6500 reisija teenindamiseni.

Optimistlik programm on kasvatada reisijate arvu 55 000 reisijani aastas,” kirjeldab Klaassen.

Liiklust nähakse sagenemas eeskätt Skandinaavia suunal, mis peaks olema tuntavaks toeks kohalikule ettevõtlusele.

“Korralik rahvusvaheline lennujaam teeb Pärnust teise Eesti linna Tallinna kõrval, kus pärast Rail Balticu valmimist on olemas kõik neli transpordiliiki – maantee, raudtee, veetee ja õhutee,” rõõmustab ta.

Laevad ei sega Asjaolu, et linnas arendatakse samal ajal ka kruiisilaevade vastuvõtmist, Klaasseni hinnangul lennuärile konkurentsi ei paku.

Ta leiab, et kui kruiisiturist on üldjuhul vanemas eas ning läheb laevale nädalaks-paariks puhkama, siis lennureisijad on nooremad, kellele on oluline kiire liikumine.

Pärnu lennuväljal on praegu vaikne.

“Kahtlemata paraneb turistide jõudmine Pärnusse ning ma usun, et kruiisilaevad ja lennuliinid täiendavad üksteist. Tallinn pole lennuvälja esmaste sihtkohtade seas, ennekõike peame silmas otselende Stockholmi ja Helsingisse,” räägib Indrek Klaassen.

“Keskendume linnadele Pärnust tuhande kilomeetri raadiuses. Uue aasta alguses alustame lennufirmadega läbirääkimisi, et lennujaama valmides sõlmida juba konkreetsed kokkulepped liinilendude teenindamiseks.”

TÜHJUS LENNUR A JAL

Lendamine on soiku jäänud Läbi Pärnu lennujaama reisivate inimeste arv on aasta-aastalt vähenenud. Kui 2012. aastal lendas sealtkaudu 5600 inimest, siis 2017. aastal vaid 839, neist 725 olid Ruhnu saare reisijad. Lisaks need, kes maandusid Pärnusse kõigest paari inimest mahutavate eralennukitega.

Kui 2012. aastal käis Pärnus üpris sageli ka tšarterlende, näiteks Soomest 70kohalise lennukiga, siis mullu tehti selliseid lende Pärnusse vaid kolm.

Vahepealsel ajal lõpetati ka regulaarne lennuühendus Kihnu saarega, jäänud on vaid igapäevased lennud Ruhnule.

Plaan euroliidu rahaga lennuvälja laiendada oli juba 2012. aastal, siis sellest suuremat asja ei saanud.

Uue bussiliini nr. 333 Pärnu – Lelle – Rapla sõiduplaan Käigus alates 9. detsembrist 2018 LIIKLUS TOIMUB IGA PÄEV kell 05:35 05:40 05:43 05:47 05:52 06:00 06:05 06:08 06:10 06:13 06:19 06:25 06:34 06:41 06:43 06:45 07:00 07:03 07:05 07:16 07:28 07:29 07:33 07:37 07:40 07:43

07:29 07:45 08:35

kell 12:50 12:55 12:58 13:02 13:07 13:15 13:20 13:23 13:25 13:28 13:34 13:40 13:49 13:56 13:58 14:00 14:15 14:18 14:20

kell 16:15 16:20 16:23 16:27 16:32 16:40 16:45 16:48 16:50 16:53 16:59 17:05 17:14 17:20 17:22 17:24 17:40 17:43 17:45

14:29 14:39 14:40 14:44 14:48 14:51 14:54

17:54 18:04 18:05 18:09 18:13 18:16 18:19

15:00 15:59

18:30 19:31

km 0 3 5 9 14 23 28 31 33 36 42 48 58 65 66 67 82 85 87 98 111 112 116 119 120 122

PÄRNU PAPINIIDU RAEKÜLA PAIKUSE ALEV SINDI TAALI TORI NUUDI SELJA MANNARE TOOTSI MANNARE ALUSTE ALLIKÕNNU VÄNDRA ALLIKÕNNU EIDAPERE SAARE LOKUTA LELLE LELLE TEE KEHTNA KEAVA TEE VALTU RAPLA RAUDTEEJAAM VESIROOSI RAPLA BUSSIJAAM RONGI SÕIDUAJAD LELLE RAPLA TALLINN

km 122 119 117 113 108 99 94 91 89 86 80 74 64 57 56 55 40 37 35 24

kell 10:43 10:38 10:35 10:31 10:26 10:18 10:13 10:10 10:08 10:05 09:59 09:53 09:44 09:37 09:35 09:33 09:18 09:15 09:13 09:02

kell 17:43 17:38 17:35 17:31 17:26 17:18 17:13 17:10 17:08 17:05 16:59 16:53 16:44 16:37 16:35 16:33 16:18 16:15 16:13 16:02

kell 20:33 20:28 20:25 20:21 20:16 20:08 20:03 20:00 19:58 19:55 19:49 19:43 19:34 19:27 19:25 19:23 19:08 19:05 19:03 18:52

11 10 6 3 2 0

08:50 08:49 08:45 08:41 08:38 08:35

15:50 15:49 15:45 15:41 15:38 15:35

18:40 18:39 18:35 18:31 18:28 18:25

08:52 08:36 07:38

15:51 15:35 14:43

18:42 18:26 17:34

Märkus: invavõimekusega bussi tellimiseks liinile teatada 48 tundi ette (iga päev kell 8 - 18) telefonil 507 4267 või e-mail: parnu@hansaliinid.ee

4 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

P Ä R N U M A A 5

Sadam keskendub kruiisituristidele ja loodab ro-ro-vedudele Pärnu sadam, mis 1860ndatel oli Eesti suurima kaubamahuga merevärav ja mille kaudu viimastel kümnenditel on läinud meilt välja suur osa ümarpuidust, loodab uut hingamist kruiisi­ laevade vastuvõtust.

SVEN ARBET

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Praegu uuritakse võimalusi hakata tegelema ro-ro-tüüpi parvlaevade teenindamisega. Ettevõtmise idee seisneks selles, et Pärnus laaditakse Euroopast tulevad ja Tallinna poole ning sealt edasi Põhjamaadesse siirduvad veokid praamile ja nii jõuaksid nad näiteks Stockholmi kiiremini, kui üle Soome lahe seilates.

Raudteeühendus ei kohuta ASi Pärnu Sadam juhatuse liige Mati Einmann räägib, et viimase kümnendiga on Pärnu sadama kaudu piiri taha mineva kauba tagamaaks kujunenud Pärnu, Viljandi ja Tartu maakonnad ning Läänemaa ja pool Järvamaast.

Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu välja viidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressur- Lätil on erinevalt Eestist olemas ka oma kaubalaevastik. Pildil lastitakse ühele Läti laevale 10 000 tonni hakkpuitu, mis siirdub Euroopasse, sist ja kuni 65% turbaressur- kus kivisöel töötavaid katlamaju hoolsalt suletakse. sist) ning töötlevast tööstusest. Varem jõudis “Hakkpuitu või küt- kaup laevadele laadida. Ja kui on Eesti ainus varjualune turbaM I S O N M I S? Pärnusse ka paltegraanuleid oleks see kaup on juba kord rongil, ladu, vältimaks selle lendumist. raudteed mööda sõidab meist ka mööda.” ju paberipuitu Laadimise ajal turbaosakeste linPärnu sadam töötab aasta ringi kulukas vedaPõlva, Võru ja na poole kandumise vältimiseks Valga maakonnnPärnu sadam kõige laiemas mõistes on Pärnu jõe suudmes da. Samas ei on kaile paigaldatud spetsiaalne Turistid Pärnusse paiknev kauba-, reisi-, kala- ja väikelaevasadam. saa sadam erinast, aga päveekardin, mis turbatolmu kinmerd mööda nnXVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul kujunes Pärnust tähtis sarast seda, kui ti loota konteini peab püüdma. Turvast liigub damalinn, eriti olulisel kohal oli lina ja metsamaterjali väljavedu.

Võrumaal asuv nervedudele, Nii ei jõua sadamasse ka hilju- läbi Pärnu sadama hakkpuiduga nnNõukogude perioodil kaubavedu Pärnu sadama kaudu ei toimusest Pärnu et- ti Pärnus tööd alustanud Met- samas suurusjärgus, valdavalt on Toftani saeveski nud ja funktsioneeris vaid kalasadamana. hakkas saagima tevõtetel ei teki sä Wood Estonia vineeritehase tegu Euroopa taimekasvatajatele nnPärnu sadama kaubakogused ja ettevõtte rahaline käive on okaspuu peenpallihtsalt korraga toodang ega tooraine, sest nii mineva kasvuturbaga, kütteturviimasel kolmel aastal stabiilselt kerkinud – sadamateenust piisaval hulgal kau- oma Soomest spooni näol saa- ba eksport on pea hääbunud. ki, Lõuna-Eesti puitosutati 2017. aastal 10,7 miljoni euro eest, Eestist välja saadematerjalist enam kuigi Mati Einmann bakonteinerid, et nen- buva tooraine kui ka väljasaaSadamas laaditakse kuni takse Pärnu sadama kaudu igal aastal arvestuslikult 1,8–2 mln palju Pärnu sadamasse dega terve laev täita. detava valmistoodangu veab te- 200meetriseid laevu kandetonni, Pärnusse saabub kaupu ca 250 000 arvestuslikku tonni. ei jõua.

Konteinerites on küll kallim has maanteed mööda autodega. võimega 10 000 tonni ringis. nnPeamised käideldavad kaubad on metsa- ja puitmaterjal, Kuna puiduhinnad on laes, kaup, aga nende liikumine jääb Einmann leiab, et Pärnusse Lahtine turvas ja hakkpuit lastihakkpuit, puidugraanul, turvas ja killustik. siis on Pärnu Sadama 100 000 praegu ikka maanteele ja raud- rajatav kaubajaam loob hea takse trümmi, pakendatud kaunnLaevad pääsevad sadamasse 7,2 meetri sügavuse kanali kaudu, ruutmeetri suurune laoplats teele,” selgitab Einmann kau- võimaluse just kohalikele et- bad laevalaele. mis on 45 meetrit lai ning ulatub 6,6 kilomeetri kaugusele pui­du­virnasid peaaegu täis. bavedude äriloogika iseärasusi. tevõtetele oma valmistoodang Viimastel aastatel on Pärnusse merele. Sadamas saab korraga lastida või lossida kaheksa laeva, Valda­valt on tegu Rootsi suun- “Rail Balticu mõju sadamale on Euroopa klientidele saata mitte tee leidnud ka kruiisilaevad, mis seal on 100 000 m² lahtist laopinda ümar- ja hakkpuidu duva paberipuiduga. Puit on praegu raske hinnata, sest miks autode, vaid rongiga. randuvad Pärnu jõesuudmesse ladustamiseks ning kinnist laopinda 25 000 m² puidugraanuli traditsiooniline laevadega vee- peaks kaup tulema Pärnusse Oluline läbi Pärnu sadama rajatud kai ääres. Tänavu käis ja puisteturba jaoks. tav kaup ning Einmanni sõnul näiteks Venemaalt, kui sel teel liikuv ekspordiartikkel on tur- neid suvepealinnas neli. nn10 000 tonni mahutava laeva täislastimiseks kulub umbes on see puidu puhul kõige oda- on juba piisavalt sadamaid, kus vas, kusjuures Pärnu terminalis “Sadam ise kruiisi- ja reisiööpäev. vam transpordiliik. laevanduse korraldamisega ei nnAastas külastab sadamat keskeltläbi 500 laeva. tegele, aga me loome võimaluEt Pärnu ei ole ega saa tranSadam ise kruiisi- ja reisilaevanduse nnPärnu sadamal on regulaarne reisilaevaühendus Kihnu ja Ruhnu siidisadamaks, tuleb keskendused, et operaatorid saaksid meikorraldamisega ei tegele, aga me saartega, laevad randuvad kesklinna kai ääres. da kaupadele, mille vedamine le tulla. Miks mitte ka näiteks n n Kuna Pärnu lahes on merevesi vähesoolane, kipub vesi seal Pärnu–Riia, Pärnu–Saaremaa meritsi on kõige mõistlikum. Nii loome võimalused, et operaatorid varakult külmuma, kuid tänu jäämurdjale on Pärnu sadam või Skandinaavia-vaheline laemoodustavad olulise osa Pärnu saaksid meile tulla. praegu aasta ringi töös. Lootsiteenuse kasutamine on Pärnu sadamat läbivast kaubakoguvaliin käima panna,” räägib Mati sadamas kohustuslik. sest lisaks ümarpuidule hakkEinmann.

“Need, kes seni kruiiMATI EINMANN Allikas: AS Pärnu Sadam, Maaleht puit, puidugraanulid, turvas ja silaevaga Pärnumaal käinud, on vahelduva eduga ka killustik. väga rahule jäänud.”

6 A N A L Ü Ü S

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

Valimistest saab Pärnumaal tuleb riigi­kogu valimistel tihe rebimine: kandideerib hulk üle-eestiliselt tuntud tegijaid, aga jagamisele läheb ilmselt üks koht senisest vähem.

ARGO IDEON

BIANCA MIKOVITŠ

argo.ideon@maaleht.ee

Treimani valimisjaos­ konna silt aastast 2015.

Kevadisteks parlamendivalimisteks on suurem jagu Pärnumaa nimekirjade esinumbreid teada.

Ametlikud need ei ole, sest president Kersti Kaljulaid polnud selle loo kirjutamise ajaks valimisi veel väljagi kuulutanud, kandidaatide esitamine saab alata veidi pärast seda.

Halb uudis on see, et tõenäoliselt kaotab Pärnumaa mandaatide jagamisel ühe koha ja maa-

konnast valitakse senise kaheksa asemel Toompeale seitse rahvaesindajat.

Eelduste järgi tuleb pilt Pärnu valija seisukohast vähemat nimekirjatippude osas sarnane nelja aasta tagusega.

Reformierakonna esinumber on endine maavanem ja linnapea, praegu riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi.

EKRE nimekirja veab partei esimees, riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme.

Keskerakonna nimekirja juhib partei piirkonnajuht Pärnu linnas, majandusminister Kadri Simson. Isamaa nimekirja eesotsas on endine maavanem, riigikogu keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja.

Uustulnuk Pärnumaa valimisringkonnas on europarlamendi roheliste fraktsiooni liige Indrek Tarand, kellest saab ilmselt sotside vedur. Tarandi kandideerimine kogub vastakaid seisukohti.

Näiteks Mart Helme sõnul on tõsisemad konkurendid Pärnumaal lisaks talle Kivimägi ja Simson.

“Tarandit ma tõsiseltvõetavaks ei pea. Mis on tema seos Pärnuga?” arutles ta.

Toomas Kivimägi samas leidis, et “Tarand on hea, aga sotsi märk otsa ees ei suurenda tema häältesaaki”.

“Mul ei ole Pärnuga muid seoseid, kui et see on üks väike ar-

mas linn,” sõnas Indrek Tarand Maalehele. “Minu poole pöördus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Jevgeni Ossinovski ja ütles, et meil on abi vaja.”

Tarand enda sõnutsi tingimusi ei seadnud, vaid oli nõus kandideerima seal, kus on kõige keerulisem, ehk siis Pärnumaal.

Sotside erakonda Indrek Tarand ei kuulu.

Vabaerakond ja Eesti 200 alles panevad nimekirju kokku ning polnud veel valmis oma Pärnumaa esinumbreid avalikustama.

Arvestatav konkurent häälte pärast võiks olla Pärnu parteitu linnapea Romek Kosenkranius, keda paljud on nimekirja kutsunud. Kosenkranius aga kinnitas Maalehele, et ei kavatse parlamendivalimistel osaleda.

“Kui kandideerisin 2017. aastal Pärnu linnapeaks, andsin

rahvale personaalse lubaduse, et ei tee seda riigikogu valimiste jaoks tuntuse kogumiseks,” rääkis ta. “Kuigi minu juures on käinud viie erakonna esindajad oma ahvatlevate ettepanekutega, jäin kindlaks oma lubadusele ja riigikokku ei kandideeri.”

Üllatusi pole Kuigi riigikogu valimistel ei valita kohalikke esindajaid parlamenti, vaid valimised on olemuselt üleriigilised, ei pääse kampaanias ega debattides ikkagi kohalikest teemadest. Ja neid on Pärnumaal palju.

Eelmiste parlamendivalimiste häältemagneti Toomas Kivimägi sõnul on oluline teema kvalitatiivselt paremad ühendused, eriti Rail Baltic.

“Sellele ei ole alternatiivi,” leidis ta. “See loob eelduse ela-

www.remitauto.ee

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee | tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

MOGRETA TEENUSED OÜ Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

t s i l a v r Tu ! t s i m liikle

Teostame erinevaid kaevetöid Helista ja küsi pakkumist! tel 5343 7992 tarmo@mogreta.ee www.mogreta.ee

www.roadwolf.ee

A N A L Ü Ü S 7

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

poliitikastaaride tulevärk da oluliselt paremas elukeskkonnas Pärnus ning võimalusena ja soovi korral teha tööd Tallinnas.

Lisaks tõstab Pärnu atraktiivsust turismisihtkohana. Need kokku on Pärnumaa konkurentsivõimet ja elukeskkonda enim positiivselt mõjutav otsus.”

Via Baltical ei ole Kivimägi sõnutsi alternatiivi 2+2 maanteele, mis on tähtis inimeste elude, tervise ja turvalisuse pärast. “Ma ei räägi 2+2 maanteest kogu trassi pikkusest nüüd ja kohe, vaid Pärnumaa lõikes esmalt Pärnust kuni Pärnu-Jaagupini. Seda põhistab nii autode hulk, kaupade liikumine kui ka paraku juhtunud liiklusõnnetused.”

Rahvuskonservatiivide esimehe Mart Helme sõnul on tõsine kohalik teema Pärnumaa äärealade kokkusulatamine uue Pärnu suuromavalitsusega.

“Loomulikult ka rongiliiklus, mille Keskerakond kinni pani.

Praegune valitsus leidis, et 2026. aastani võib Pärnu olla ilma rongiühenduseta. Teine on Pärnu kolmanda silla teema, mida veeretatakse. Kadri Simson lubas, et riik paneb õla alla, aga mida pole, seda pole,” märkis ta.

Simsoni hinnangul on riigi toetusest siiski kõnelda vara, kui silla detailplaneeringutki pole veel olemas.

Helme sõnul on õhus ka kuuldused, et Pärnu lennuväljast

saab ühtlasi NATO lennukite kasutatav ehk jagatud tsiviil-militaarkasutusega lennuväli.

“Kui see nii on, miks valitsus seda ei kinnita?” pärib ta.

Ajakirjanduses on sellist võimalust arutatud mitme aasta eest, esialgu on lennuvälja omanik Tallinna Lennujaam selle ümber lükanud.

Tselluloos püsib õhus Kuigi tselluloositehast rajada soovinud Est-For Investi OÜ teatas äsja, et võtab aja maha, on Mart Helme sõnul õhus ikkagi tselluloosivabriku tuleku võimalus Pärnumaale, millele Saarde vallavolikogu ei pannud kätt ette.

“Pärnu linna ja kuurortmajanduse seisukohalt on tegu kriitilise küsimusega,” ütles ta. “Kui Tartu ei tahtnud seda, miks Pärnu peaks tahtma?”

Majandusminister Kadri Simsoni sõnade kohaselt läheb EKRE-l Pärnumaal raskeks seletada, miks erakond Rail Balticut sealsel trassil ei toeta.

“Olemasoleval raudteel liikluse

lõpetasime, aga selle asemel sõidavad bussid – seni sõitis mõlemas suunas kaks rongi päevas, nüüd kolm bussi.”

Tselluloositehase rajamise võimalus on Kadri Simsoni hinnangul Pärnumaa inimestele kordaminev, sest kavas on olnud võtta 20 km toruga Pärnu jõest vett ja lasta see pärast puhastamist Pärnu lahte.

“Kindlasti on oluline teema Pärnus tasuta ühistransport.

Pärnus ei ole tasuta bussisõitu – Isamaa pole seda lasknud teha,” tõi Simson välja.

Pärnu lennujaama osas Sim­so­ ni sõnul suuri vaidlusi üleval pole ja lennujaam tuleb. Järgmisel aastal toimub ehitustöö ja 2020. aastal on tarvis esimesed lennud maanduma meelitada. “Käib töö selle nimel, et tšarterlennud saabuksid,” kinnitas ta.

Isamaa esinumbri Andres Metsoja sõnul toob tema erakond valimistel Pärnumaal üles kiirete ühenduste ja hariduse teemad. “Ääremaastumise protsessi peatamiseks on tarvis, et Pärnu ühendused nii reaalses kui kü-

Tuleb välja, et mul on siiski üllatavalt palju sõpru ja tuttavaid, kes elavad Pärnumaal või Pärnu linnas.

Sotside esinumber INDREK TARAND

E E L M I S E D VA L I M I S E D

Häälemagnetid lähevad taas võitlusse 2015. aasta riigikogu valimistel anti Pärnumaal 28,9% häältest Reformierakonna kandidaatidele, Keskerakond sai 19,1% ja EKRE 18,2% häältest.

Üle 1000 hääle kogunud kandidaadid Toomas Kivimägi Mart Helme Kadri Simson Andres Metsoja Indrek Saar Annely Akkermann Jüri Saar

Reformierakond EKRE Keskerakond IRL SDE IRL Vabaerakond

7603 6714 5726 2207 1944 1571 1161

Allikas: valimiskomisjon

berruumis areneksid kiireks ja tõhusaks,” lausus ta. “Pärnul on võimalus areneda unikaalseks logistikasõlmeks, olles nii maantee, raudtee, õhu- kui meretee ristumiskohaks. Samuti vajavad tuleviku nutikad töökohad ja kaasaegne elustiil ülikiiret internetiühendust igasse Pärnumaa majapidamisse.”

Hariduses on Metsoja sõnutsi tarvis rääkida regionaalsete kolledžite, sealhulgas Pärnu kolledži uuest, senisest tõhusamast toimemudelist. “Elukestev õpe peab toetuma taristule, mis on inimestele kättesaadav ja mugav.”

Sotside eest kandideeriva Indrek Tarandi sõnul on see küllap nii, et valija sageli vaatab ka

riigikogu valimisi kui kohalikku käepikendust kõrgele-kaugele, kus raha jagatakse.

“Minu sõnum on olnud algusest peale, et tegu on riigikogu valimistega. Siin otsitakse Eesti Vabariigi jaoks tervikuna lahendusi, mitte ei aeta munitsipaalasja. Kas üks sild üle jõe tuleb sealt kohast või teisest, ei ole riigikogu valimiste küsimus.”

Tarand loodab debatte Tarandi sõnutsi on ta aga hakanud selle jutu peale, et tal seosed Pärnuga puuduvad, lugema ja vaatama ja meenutama.

“Tuleb välja, et mul on siiski üllatavalt palju sõpru ja tutta-

Klaasi ja peegli mateerimine!

Fotoprintuksed!

Detsembris Kapid ja liuguksed –20% KAUP OTSE TEHASEST – PÜSIVALT HEAD HINNAD! ERIPAKKUMINE

557 € 252 € 365 € 302 € MÜÜGIESINDAJA EESTIS: OÜ VENTEX GRUPP PÄRNU SALONG: SUUREJÕE SELVER, Suur-Jõe 57. Tel 670 0807, 5807 0807 parnu@ventex.ee www.ventex.ee

vaid, kes elavad Pärnumaal või Pärnu linnas. Proovin eelkõige nendega ühendust saada ja kohapealset teadmist ammutada.

Mulle ongi see oluline, mis inimesed arvavad,” rääkis ta.

Tarand ootab, et Pärnumaal tuleb viisakas ja arukas valimiseelne keskustelu. “Loodan väga, et suudan kõnetada inimesi, kes ühel või teisel põhjusel on milleski väga pettunud või rahulolematud,” ei varjanud ta oma ootusi.

“Rahulikus arutelus saab näidata, et elu ongi selline, et kunagi ei ole põhjust mustaks masenduseks, aga ka väga võimsaks optimismipuhanguks. Analüüsime elu tema kogu keerukuses.”

Pärnu linnapea Romek Kosen­ k­ranius, kes ise valimistel ei kandideeri, on nõus sellega, et teemad saavad olema pigem üleriigilise haardega.

“Maksupoliitika ja maksudest korjatud raha jagamise ideed, sest neid on lihtne valijale “maha müüa”,” tõi ta välja. “Ilmselt ka riigikaitse teema ja teatud sotsiaalvaldkonna teemad – haigekassa ja tervis, pensionid ja sambad. Kuid ka eelpool mainitud Via Baltica, Rail Baltic, ühistranspordi korraldamine ja Pärnu uue silla rajamine on linnapea hinnangul kampaaniateemad.

Viimane – sild – on tema sõnutsi iga valimiskampaania teema olnud juba 18 aastat.

LIUGUKSED GARDEROOBID KÖÖGIMÖÖBEL

8 E T T E V Õ T L U S

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

SVEN ARBET

Vineeriteh Kui miljard eurot maksvale tselluloositehasele ei leita Eestis kuidagi sobilikku kohta, siis Metsä Group ehitas Pärnusse 55 miljoni euro eest vineeritehase vähimagi kisa ja kärata.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Loomulikult on vineeritehase puhul tegu mitme suurusjärgu võrra väiksema ettevõtmisega nii rahaliselt, toorainevajaduselt, toodangu mahult kui ka tootmisest keskkonnale tekitatava koormuse poolest.

Paari asja poolest saab aga Metsa Wood Estonia Pärnu vineeritehast siiski kõrvutada ka kõikjal kohaliku rahva proteste esile kutsuva tselluloositehasega – nii üks kui teine lubavad tööd pakkuda paarisajale inimesele ja mõlemad kasutavad tooraineks puitu.

Asukoht leiti probleemideta

Pärnu vineeritehase vahetusmeister Risto Luhaäär räägib tootmisprotsessi tutvustades, et tehnoloogia võimaldab spooniplaate järgata ning tänu sellele valmistada ühes tükis 13,7 meetri pikkuse ja 2,7 meetri laiuse vineerplaadi, millest saab tervenisti teha näiteks rekahaagise põranda.

Vineeritehase rajamise plaan jõudis 2016. aastal avalikkuse ette paari tagasihoidliku pressiteate kaudu, mis andsid teada, et Soome metsanduskontsern Metsä tahab rajada Eestisse oma vineeritootmisüksuse ning otsib sellele parasjagu kohta. Selleks ajaks oli Eestis juba kanda kinni-

tanud kontserni metsavarumise ja ülestöötamisega tegelev haru Metsä Forest.

Toona otsiti tehasele kohta justkui kogu Eestist, aga arvestades ettevõtte hiljem selgunud äristrateegiat, oli Pärnu kant ilmselt grupi sihikul juba alguses, sest oluline on just asukoht Metsä Groupi vineeri eksporditeel Euroopasse.

Nimelt asus kontsern samal ajal ehitama 45 miljonit eurot maksvat kasespooni tehast Soome Äänikoskisse.

Eesti tehase näol on tegu tarneahela paindlikumaks muutmise ja ilmselt tööjõukulu vähendamise võttega. Kahe tehase töö on üles ehitatud nõnda, et Soomes treitakse kasepalgist spoonilehed, transporditakse need maanteed pidi Pärnusse, kus valmistatakse spoonist vineer ning edasi rändab see maanteed mööda peamiselt Euroopa klientidele. See, et kasutataks just grupi omanike metsadest tulevat puitu, on teadlik strateegia.

Kuigi ka praegu ehitatakse Eestisse Jõgevamaale uut vinee-

KLIIMACENTRUM.EE Soojuspump U-CROWN

GARANTII 5 AASTAT

HIND KOOS PAIGALDUSEGA

al 999 €

Hind kehtib kuni kaupa jätkub!

Jõulukuul on ! d e s u t s u d o o s u päkapik Valmistame köögimööblit alates 2002. aastast.

Oleme sisustanud tuhandeid kodusid. info@aldeera.ee fb/AldeeraFurniture/ tel 5662 5300, 443 0946 Karja 6, 2. korrus, Pärnu

Küttevõimsus erinevatelvälistemperatuuridel välistemperatuuridel Küttevõimsus erinevatel

Kaheastmeline kompressor toodab 40% rohkem soojust, −30 °C temperatuuril säilitab 80% küttevõimsusest, −20 °C temperatuuril säilitab 97% küttevõimsusest.

www.kliimacentrum.ee, Pae 1-2, Pärnu tel 442 2221 või 5566 9430

E T T E V Õ T L U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

has võeti kahel käel vastu ritehast ja mingist üldrahvalikust vastuseisust sellele pole kuulda, sai Metsä Woodi tehase puhul määravaks ilmselt asjaolu, et tehas ei tarvita siinset toorainet, ning kuigi tootmisüksus asub Pärnus, ei võeta Eestimaal maha ühtegi puud. Samuti on vineeri tootmine juba valmis spoonilehtedest suhteliselt keskkonnaohutu.

Metsä Wood Estonia Pärnu vineeritehase juht Kaarel Tali kinnitab, et koostöö tehase rajamisel on Pärnu linnaga väga hästi sujunud. Asukoht linna servas Fortumi koostootmisjaama lähedal on soodne, sest sealt saadakse tehasele soojus- ja elektri­energia.

Kase tähava pikendus juurdepääsuks tehti linna rahaga, tänava olemasoleva lõigu rekonstrueeris ja trassid ehitas välja ettevõte ise.

EASilt saadi ka kaks miljonit eurot suurinvesteeringu toetust.

“Suur pluss asukohavalikul oli see, et Fortumilt saame soojuse ja ka elektri ega pidanud oma katlamaja ehitama,” märgib Tali.

“Fortumile anname omakorda materjali ülejäägi peeneks hakituna, nii et prügimäele ei lähe meilt midagi.”

Kaarel Tali tunnistab, et soomlastele on see ju ainult hea, et Eesti tselluloositehase projekt külmutati, sest toodab ju Metsä kontsern Soomes ka ise tselluloosi, mille tarbeks meilt paberipuitu tarnitakse.

Siinne tehas võtaks sellest suure osa endale, mistõttu grupi Soome tselluloositehased peaksid otsima teisi paberipuu hankimise võimalusi.

Eksporditee keskel “Sisuliselt meil ongi nii, et pool vineeritehasest asub Soomes, teine pool on Pärnus. Sealpoolses otsas tehakse spoon, see tuuakse meile ja meie teeme sellest vineeri,” selgitab Tali.

Metsä Woodi edukaim toode läbi aastate on tema sõnul aga hoopis konstruktsioonivineer,

Sisuliselt meil ongi nii, et pool vineeritehasest asub Soomes, teine pool on Pärnus. Sealpoolses otsas tehakse spoon, see tuuakse meile ja meie teeme sellest vineeri.

KAAREL TALI

mida tehakse kolmemillimeetrisest spoonist ja mille abil on paljudes kohtades näiteks ehituses võimalik asendada saematerjali.

“Selline materjal konkureerib saematerjali ja liimpuiduga, sest on samuti väga vastupidav deformatsioonile,” räägib ta.

Soomes on kuusevineeri tehtud juba üle kümne aasta, ent Eestis pole see kuigi levinud.

Metsä Woodi toodangust moodustabki suurema osa konstruktsioonivineer, praegu on Soomes töös neli liini, üks rajamisel.

Eestis toodab Metsä Wood kasevineeri.

Töö vineeritehases ei ole füüsiliselt raske ning Pärnu tootmisüksuses on praegu umbes 40% töötajatest naised. Kui aasta tagasi töötajate värbamisega alustati, laekus personaliotsingu firmasse ühtekokku tuhatkond avaldust.

Toona oli tarvis värvata 70 inimest, aga kuna tehas käivitub etapiviisiliselt, siis värbamine jätkub, sest kokkuvõttes on tehases ette nähtud 200 töökohta.

Kohalikud said tööd “Mingit erialast eeldust ei ole, sest Eestis ju ei õpetatagi spetsiaalselt näiteks liinioperaatoreid. Peamine, et isikuomadused sobivad, et inimesed suudaksid käia vahetustega tööl ja et nad oleksid võimelised ära õppima elementaarsel ta-

semel arvuti kasutamise,” kirjeldab Kaarel Tali töötajate värbamist. “Väga suur pluss tööle saamisel on muidugi see, kui inimene on tööstustaustaga. See ei pea tingimata olema puidutööstus.

Aga ega me lootnudki valmistöötajaid leida, koolitusprogrammid on olemas ja uued töötajad muudkui läbivad neid.”

Tali nendib, et kui alguses läks töötajate palkamine üsna kergesti, siis aja edenedes muutub aina keerulisemaks. Palk jääb Pärnu keskmise kanti, mis on mõnevõrra madalam Eesti keskmisest, aga sõltub üksjagu ka töötaja kogemustepagasist ning puiduvaldkonnast tulnud inimesel on lootust kohe ka kõrgemat palka teenima hakata.

Valdav osa töötajatest ongi Pärnust. Aga kui siseneda tehase kontorisse, siis ennekõike kostub sealt soomekeelset juttu – osa juhtivatest spetsialistidest on vähemalt esialgu Soomest siia ametisse komandeeritud.

Pärnu vineeritehas üha täieneb, lisandub uusi liine ning lõpliku komplekteerituse korral peaks see aastal 2020 hakkama tootma aastas 50 000 m³ kasevineeri.

Kujundlikult ilmestab Kaarel Tali seda nõnda, et päevas tuleb kümme koormatäit spooni sisse ja tehaseväravast väljub seitse rekakoormatäit vineeri.

TA S U B T E A DA

Pärnu vineeritehas.

Metsä Group nnÜhe haru – Metsa Board – aktsiad börsil noteeritud, omanikud 104 000 Soome metsaomanikku. nnGruppi kuulub nii vineeri- kui saetööstuse haru, metsavarumine, tselluloositootmine ja paberitööstus. nnEestis tegutseb grupi metsavarumisettevõte Metsä Forest ja vineeritootmise üksus Metsä Wood. nnMetsä Groupile kuulub ka Soome uusim, hiljuti Äänikoskis käivitatud tselluloositehas. nnMüügikäive globaalsel turul 2017 – 5 mld €. nnVineeri tootmine annab kontserni kogukäibest 0,5 mln €. nnMetsä Woodi käive 2017 oli 460 mln €. nnGrupi palgal on 9300 töötajat, sellest Metsä Woodis 1520. nnKeskmine töösuhte pikkus 14,9 aastat, töötaja keskmine vanus 44,2 aastat, 24% naisi, 76% mehi. nnKonstruktsioonipuidu tootmismaht 2017 – 210 000 m³, kuusevineer 140 000 m³, kasevineer 110 000 m³. nnTootmisüksused on seitsmes riigis. nnPärnu vineeritehases on praegu 70 töötajat, 2020. aastaks 200, tehases 27 000 m² tootmispinda, tehase võimsus aastaks 2020 – 50 000 m³ kasevineeri aastas.

Allikas: Maaleht

Danspin AS – 2018 Eesti Ettevõtluse auhinna konkursi Aasta välisinvestori kategooria nominent.

Danspin AS-i põhitegevusalaks on villase vaibalõnga värvimine. Ettevõte pälvis 2016. aastal Eesti Gasellettevõtte tiitli, mida omistatakse ettevõtetele, kes on viimase 3 aasta jooksul oma käivet ja kasumit kasvatanud üle 50% ja loonud rohkelt uusi töökohti. Viimase 5 aastaga on tootmishoonetesse ja -seadmetesse investeeritud üle 3 miljoni euro.

Laienemine ja investeeringud jätkuvad ka lähiaastatel.

Seoses tootmise laiendamisega otsime oma ettevõttesse 30 uut meeskonnaliiget, kes annaks oma panuse värvilisema maailma loomiseks.

Pakume sulle: - motiveerivat palgasüsteemi - stabiilset, huvitavat ja mitmekülgset tööd rahvusvahelises ettevõttes - toetavat meeskonda ja toredaid ühisüritusi - suvist ja talvist kollektiivpuhkust Huvi korral võta ühendust: ailt@danspin.dk või telefonil 4473078

Rohkem infot: www.danspin.ee ja Facebookist!

10 E T T E V Õ T L U S

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

Alati soodsa d hinnad !

Naisterõivaste kauplus

CLIVIA PORT ARTURI

2. korrusel pakub: » püksid ja voodriga seelikud alates 17 € » suur valik toppe alates 10 € » kleidid alates 25 € » poolmantlid alates 59 € Meie kauplusest leiad nii igapäevast kui ka pidulikku!

Pakume laias valikus mütse, kindaid ja salle ning suurt valikut Daniele Donati käekotte.

Külastage meid!

Mees hakkas pung asemel valmistam Tallinnas elanud abielu­ paar tegi kanna­pöörde, loobus senisest tööst ja kolis Vändra metsa Pärnumaale, kus ehitati nullist üles nii uus kodu kui ka tootmisettevõte.

HELI RAAMETS

Kaupluse tel 447 8606

heli.raamets@maaleht.ee

“Siin oli ainult võsa. Vanast elumajast oli alles vaid paar vundamendikivi tükki,” rääkis Piesta Kuusikaru talu peremees Hardi Nigulas. Tema vaarisa Gustav ostis talu endale päriseks 150 aastat tagasi tollaselt VanaVändra mõisnikult. 1940ndatel tuli vanaisa Mihklil oma kodust ära kolida ja sinna tagasi ta ei saanudki.

Hardi tunnistas, et mõte talu jälle üles ehitada on tal olnud pea 40 aastat, kuid neli aastat tagasi loksusid asjad paika ja siis otsustati koos kaasa Külli Elleriga Tallinnast Vändra metsade vahele kolida.

Seni pungerdamise ehk laevade kütuse ja õliga varustami-

sega tegelnud mees hakkas viima ellu unistust suurest õunaaiast ja õuntest valmistatud huvitavatest toodetest.

“Talumees ehitab kõigepealt traktorile maja,” rääkis varem konverentsiturismiga tegelnud perenaine Külli tööde käigust.

Seejärel ehitati saun, elumaja ja eelmisel sügisel valmis tootmishoone. Pererahvas on väga tänulik kohalikele Pärnumaa veterinaar- ja toiduameti ametnikele, kes aitasid tootmishoone planeerimisel hea nõuga.

Lisaks istutati kaks tuhat noort õunapuuistikut, mis peaksid esimese saagi andma järgmisel sügisel. Seni on tootmises kasutatud ümberkaudsete õunaaedade saaki.

“Algul oli idee, et meil on sada protsenti Eesti maheõun, aga saime kiiresti aru, et see ei tööta, kuna on nii palju toredaid inimesi, kes tahavad oma õunu pakkuda, kuid pole mahesertifitseerimist teinud,” märkis perenaine Külli. Seetõttu on neil paralleelselt nii mahe- kui ka tavatooted. “Hinnavahe on väike, kuna meie arvates on mahe

L I S AT E G E V U S

Saunamaja osutus oodatust populaarsemaks

Pärnu Riia 131 Tel 650 6199

Sildade reguleerimine Veermiku kontroll ja remont

• Piduriosade remont, vahetus ja müük • Rooliosade remont, vahetus ja müük • Summutite remont, vahetus ja müük • Amortisaatorite ja vedrude vahetus ja müük • Laagrite ja pukside vahetus ja müük • Veoosade vahetus ja müük

“Abikaasa varasem amet oli väga palju seotud turismiga ja tema ütles, et turismiga tegelema ei hakka ja ei lase kedagi oma koduõuele trampima,” rääkis Hardi Nigulas. Piesta Kuusikaru talu asub küll suurtest teedest eemal, kuid nende värava tagant läheb mööda jalgrattatrass, mida mööda sõitnud jalgratturid hakkasid peatuma ja küsima, kas saaks öömaja.

Nii otsustatigi oma saunamaja, mis asub Pärnu jõe kaldal, tänavu kevadest välja üürima hakata ja pandi veebilehele booking.com üles. Maja alumisel korrusel on saun ja ülemisel 4+2 ööbimiskohta. Rohkemat polnudki vaja.

“Meil ei olnud sel suvel ühtegi vaba päeva,” tunnistab peremees ja on siiani nii suurest huvist üllatunud.

“Külainimesed naeravad, et küll teil on palju läti sõpru.”

Tegelikult lendavad turistid enamasti Riiga, võtavad sealt rendiauto ja tulevad sellega kohale. Hardi Nigulase hinnangul on 90 protsenti nende juures ööbinutest pärit Kesk-Euroopast ja ülejäänud Baltikumist ning Venemaalt.

Enamik turiste on tulnud Eesti loodust nautima, käivad Soomaal ja Kurgjal, mis asuvad küllaltki lähedal.

Siduri müük ja vahetus Korraline hooldus

• Hammasrihmade müük ja vahetus • Õli (vahetus tasuta) ja filtrite müük ning vahetus • Rihmade ja rullikute müük ning vahetus • Küünalde ja eelsüüteküünalde müük ning vahetus • Jahutusvedeliku kontroll ja vahetus • Pidurivedeliku kontroll ja vahetus • Akude kontroll ja vahetus

Rehvide müük ja vahetus Kliimaseadmete täitmine täisautomaatse seadmega Automaatkäigukastide õlivahetus täisautomaatse seadmega tel

16 222

Papiniidu 17 (Circle K taga) • tel 443 9872 • E-R kl 8-17

Kaeve- ja planeerimistööd KAEVETEHNIK.EE Tel: +37251906504

normaalne,” lisas ta mahe- ja tavatoodete väljamüügihindade täpsustuseks.

Rikka maitsebuketiga stroop Alustati õunamahla ja glögilaadse vürtsika õunajoogiga, millest viimane pälvis tänavusel talutoodete konkursil parima joogi tiitli. Nüüdseks on lisandunud õunaäädikas, -stroop ja kokteilisiirup.

“Meil oli algusest peale idee teha õuntest nii palju erinevaid asju kui võimalik,” tunnistas perenaine. “Üht toodet suures koguses oleks targem toota, aga see ei tundunud meile piisavalt huvitav.”

Ta ise lõpetas Olustvere teenindus- ja maamamajanduskoolis jookide eriala, peremees tegi läbi mahepõllumajanduse kursused. Õppimist ja katsetamist on palju nii aias kui ka tootmises. Õige pea saadi aru, et ei ole võimalik teha sellist toodet, mis kõigile meeldiks – ikka tundus mõnele õunamahl liiga hapu ja teistele liiga magus. “Siis otsustasimegi, et teeme selliseid tooteid, mis meile endile meeldivad,” tõdes peremees Hardi.

Lisaks tavapärastele toodetele nagu õunamahl või kuivatatud õunad, on soov valmistada ka midagi erilist ja siinmail tundmatut. Üks selline asi on õunastroop.

“See on meil kõige põnevam ja mitmekülgsem toode, justkui maiustus ja maitseaine üheskoos,” tutvustas Külli. Idee tuli tema hollandlasest õemehelt, kes kord abiks olles tundis huvi, miks nad ei valmista stroopi. See on paks ja karamelline õunasiirup, mis on Hollandis laialt levinud pannkoogilisand, nagu meil maasikamoos.

Stroobi valmistamine võtab kaua aega, kuna õunamahla tuleb tundide viisi kuumutada.

Karamellise maitse esiletoomiseks lisatakse näpuotsatäis ra-

fineerimata suhkrut ja rohkem koostisosi polegi.

Kuna eestlastele seostub sõna “siirup” morsi valmistamisega, siis ei tahetud pigem juustumoosiks, salatikastmesse, marinaadi või liha ja kala glasuurimiseks mõeldud tootele seda nime panna.

Gastronoomia mõistetest oleks kõige lähedasem olnud topeltželee, aga see on siinkandis võõras mõiste. Nii tehtigi toorlaen hollandi keelest – stroop tähendab seal

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsanduslik nõustamine Transporditeenus Esna Talu OÜ tel 5620 8231

E T T E V Õ T L U S 11

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

erdamise ma õunastroopi siirupit. Samas saab seda kasutada ka joogis – Reval kohvikud pakuvad sügishooajal õunakoogi-cappuccino’t, mida maitsestatakse Piesta õuna­ stroobiga.

Siinkandis täiesti uue toote tutvustamiseks kasutas perenaine võrdlust vahtrasiirupiga, mida teatakse, ainult et stroop on tehtud Eesti õunamahlast.

Tartus toidu- ja veinifestivalil rääkis ta seda ühele seltskonnale, kus oli ka kanadalane.

See mees proovis stroopi, vaatas talle otsa ja ütles: “Ära enam mitte kunagi ütle mitte

kellelegi, et see on nagu vahtrasiirup!” Seejärel tegi kandva pausi ja lisas: “Meie vahtrasiirup on igav magus vedelik, aga see on hea asi!”

Stroobi võlu tuleneb õunte hapususest.

Kokteilisiirup suurtele ja väikestele Tegelikult valmib Piesta nime all ka joogi tegemiseks mõeldud õrna mündiga kokteilisiirup. See sai alguse lastega perede soovist – et oleks mingi naturaalne toode, millest saab mullimasinaga kodust limonaadi valmistada.

“Hakkasime seda aretama, aga mõtlesime kohe, et ei tahaks teha midagi liiga lihtsat, vaid põnevamat,”

rääkis Külli. Maitset tuuniti nii, et see sobiks nii lastele kui ka täiskasvanutele maitsesiirupiks kokteilidesse.

Veinimessile minnes võeti üks pudel siirupit näidisena kaasa, et saada tagasisidet.

Juhtus aga hoopis nii, et tekkis lausa järjekord neist, kes tahtsid kohe kastidega uut toodet osta.

Novembri keskel toimunud joogifestivalil oli kokteilivõistlus ja finaalis kasutasid kolm baarmeni Piesta kokteilisiirupit.

Peremees tunnistas, et ka näiteks naturaalse õunaäädika puhul oli nõudmine palju suurem, kui arvati. Kuna nad ei kasuta mingeid katalüsaatoreid või lisandeid, küpseb õuna­ äädikas 9–10 kuud ja seda pole võimalik kiiresti juurde toota.

Teistegi toodete osas tuli plaanid ümber teha ja koguseid suurendada, kuna nõudmine kasvab pidevalt.

“Kolmandik klientidest, nii eraisikud kui ettevõtted kingitusteks, ostavad otse meie käest, kas tulevad kohale või viime Tallinna,” selgitas Külli müügipoolt. Kolmandik klientidest on restoranid-kohvikud Tallinnas ja Pärnus. Kolmandik käibest on jaemüük, Piesta tooteid saab Tartu ja Pärnu taluturult, Tallinna ja Tartu kaubamajast, Tallinnas Nopi poest ja Rimi poodide Talu Toidab müügialadelt.

“Me tahame näidata, kui palju toredaid asju saab õuntest teha,” rõhutas perenaine.

Kui kellelgi on keldris 60 liitrit õunamahla kolmeliitristes purkides ja ta saab nüüd idee, et näiteks kaneeli lisades saab valmistada jõulukingiks vürtsikat õunajooki, siis see on tema meelest väga tore.

“Me oleme väiketootjad,” ei kartnud Külli ideede jagamist.

“Meie mahud ei ole nii suured, et suudaksime ise kõik Eesti inimesed ära sööta ja joota.”

Külli Eller ja Hardi Nigulas mekivad rikkaliku maitsega õunastroopi.

ANNI ÕNNELEID

www.katusetark.ee KATUSTE EHITUS JA RENOVEERIMINE FASSAADIDE EHITUS JA RENOVEERIMINE ÜLDEHITUSTÖÖD PROJEKTEERIMINE JÄRELEVALVE Pakume elamule või tootmishoonele väärikat ja soodsat lahendust, mille üle võite uhke olla ka aastakümnete pärast.

tel 442 5225, 518 7370 | info@katusetark.ee

IVABA L PROBLEEMÜLMADEL ILMADE K KÄIVITUS

OSRAM NIGHTBREAKER LASER

EXIDE PREMIUM AUTOAKUD 64 Ah h 640 A 72 Ah 720 Ah A 77 A Ah h 760 A 100 Ah h 900 A

79 € 85 € 86.90 € 109.50 €

UUS PÕLVKOND

150% rohkem valgust, kuni 150 m valgusvihk

LED-LISATULED

Teie vabalt valitud summale

JÕU UKS KINKEKALA RT

PEG PEREGO LASTE ELEKTRIAUTOD

elektria

NR.1 kv utode

ali

TIKI HAAGISTE VOLITATUD ESINDAJA PÄRNUMAAL

• • • • •

VARUOSAD KÕIGILE AUTOMARKIDELE OPELI ORIGINAALVARUOSAD AUTO LISATARVIKUD AUTODIAGNOSTIKA AUTOREMONT

PAKKUMISED KEHTIVAD KLIENDIKAARDIGA KUNI 31.12.2018 • www.automaailm.ee • Tallinna mnt 82, Pärnu • Tel 448 8 1700

teet maailm as!

12 T U R I S M

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

Popimad külastuskoh suve, mere ja looduse Pärnumaa on tuntud ja hinnatud sihtkoht nii kohalikule kui välisturistile, siin jagub puutumatut loodust, sanatooriume ja puhast liivaranda.

SA Pärnumaa Arenduskeskus turismimajanduse koordinaator Hando Murumägi aitab valida viis kõige tuntumat, külastatavamat ja Pärnu maakonda ehk kõige paremini iseloomustavat külastuskohta ning tõmbenumbrit. Nende hulgas on vanu ja sissetöötanuid, kuid ka värskeid tulijaid.

KIHNU SAAR n Kihnu on Pärnumaa ja terve Eesti üks tähtsamaid turismipiirkondasid. See on koht, kus siiani hästi säilinud kohalik kultuur. Saar ise on mõnusalt väike ning turistidel on kõige parem liikuda ringi jalgrattaga. Selle aasta lõpus saab renoveeritud Kihnu tuletorn.

Huvitaval kombel on Kihnu väga populaarne just jaapanlaste seas, ning pole haruldane, kui praamiga Kihnu sõites võib praamil olla jaapanlasi rohkem kui kohalikke või teiste rahvuste esindajaid. Seetõttu on isegi Kihnut turismikohana tutvustav ametlik koduleht tõlgitud jaapani keelde.

PÄRNU RAND n Piirkonna üks põhilisi tõmbenumbreid soojal ajal. Suvekuude kõige popimatel päevadel hinnatakse külastajate arvuks üle 30 000. Rand on populaarne nii eestlaste kui välismaalaste seas. Selle aasta lõpus saab valmis uus laudtee, mis parandab ligipääsu Pärnu muulile. Tegu on natukene salapärase kohaga, mis meelitab ligi palju turiste.

SOOMAA n See looduskaunis piirkond oma eriilmelise maastiku, rabade, jõeluhtade ja luidetega pakub ootamatusi igal aastaajal. Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi.

Kui hommikul sängist tõustes jalad vette sulpsasid, siis öeldi ennevanasti: “Näe, külaline

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

UKS ESA LO N G

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED

KÕIK KORTERI VÄLISUKSED KUNI -25% Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15

www.uksed.eu

on Pärnu spaad muutunud populaarseks lätlaste seas.

Üks ägedamaid elamusi on öine kanuumatk Soomaa jõgedel. Suurvee

toas!” Suurvee aegu on maastik ligipääsetav peamiselt vaid kanuu, kajaki või haabjaga, mil-

lega pääseb aladele, kuhu muidu saab ligi vaid talvel lume ja jääga.

AGO TAMMIK

LOTTEMAA n Baltimaade suurim teemapark, mida külastab aastas umbkaudu 70 000 inimest. Park avatakse suvekuudel ning tegutseb ka jõulude ajal.

Aasta-aastalt tehakse seal uuendusi, püüdmaks üha erinevas vanuses ja eri keeltes rääkivaid külastajaid. Pargis töötab paarkümmend näitlejat, kes räägivad mitmes võõrkeeles.

PÄRNU SPAAD n Veekeskused meelitavad külastajaid piirkonda aasta ringi. Tavaliselt on nädalavahetusteks toad pikalt ette välja müüdud ning huvi pakutavate pakettide vastu suur. Pärnu spaavalik on mitmekülgne ning endale sobiva peaks iga spaasõber leidma. Viimastel aastatel

MATSALU n Pärast haldusreformi on Pärnumaal koguni kaks rahvusparki, lisaks Soo­maale kuulub Pärnumaa alla Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspark on Euroopas reisivate linnuvaatlejate seas üks peamisi sihtkohti. Pargis ristuvad suured rändeteed ning aastas peatub seal kümneid tuhandeid linde. Kokku on pargis loendatud üle 270 linnuliigi, mis teeb Matsalust Euroopa ühe linnurikkama rahvuspargi.

Lottemaa on Baltimaade suurim teemapark.

ALPAKAFARM n Tallinna maantee äärde jääb alpakafarm, mis on suviti väga populaarne. Rahvusvahelise tagasisidekeskkonna Tripadvisor kasutajad hindavad seda esimeseks

Sinu toidupood Pärnumaal.

Tule ja tee oma jõuluostud meie kauplustest!

Tiina Konsum E-P 8-22 Riia mnt., 74, Pärnu

Sauga Konsum E-P 9-22 Kuldnoka, 1, Sauga alevik

Sindi Konsum E-P 9-22 Jaama, 8, Sindi

Vändra Konsum E-P 9-22 Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

Tootsi Konsum E-P 9-20 Kesk, 7, Tootsi alevik

Tori Konsum E-P 8-20 Pärnu mnt., 3, Tori alevik

Kergu kauplus E-L 9-18 P suletud Kergu küla

Selja kauplus E-L 9-18 P 10-15 Selja küla

Vändra kauplus E-R 7-17 L 8-15 P suletud Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

Kauplus MAX (Vändra TÜ) E-L 10-15 P suletud Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

T U R I S M 13

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

had on seotud ses olemisega

Ostes meilt CFMoto ATV, saad tasuta kaasa

LUMESAHA

KIIRUSTA, SEST SAHKADE ARV ON PIIRATUD! Viimased tasuta sahad ootavad omanikku!

PICASA

KARIN KALJULÄTE

info@parnumoto.ee, tel 5665 9044

WWW.PARNUMOTO.EE

SÕIDUKITE KERE- ja VÄRVITÖÖD LIIKLUSKAHJUDE HINDAMINE PLEKUKERETOOD@GMAIL.COM

+372 514 1091 LINA 20, PÄRNU

ajal pääseb ka sinna, kuhu muidu saab ligi vaid talvel lume ja jääga.

kohaks, mida Pärnumaal külastada. Koht on pidevalt avatud suvekuudel, teistel aastaaegadel tuleb talupidajatele ette helistada. Kohapeal on lisaks alpakadele jänesed ja kitsed.

Asukoht on mugav kõigile neile, kes Pärnumaale mööda Tallinna maanteed tulevad.

KRUIISILAEVAD n 2017. aastal valmis Pärnus uus kruiisisadam, kuhu saavad nüüdsest maabuda väikesed kruiisilaevad. Esimesed kaks aastat on Pärnut külastanud laevad, kuhu mahub sadakond reisijat. Järgmisel aastal peaks sadamasse jõudma üks suurem laev, mis toob kohale üle 500 turisti. Sadamaalale on planeeritud uued kortermajad ning paari aasta pärast võiks kogu piirkond muutuda palju elavamaks. Kruiisituriste huvitab kohalik elu ja siinsed talud

ning tihtipeale just sinna neid bussidega ka viiakse.

TOIDUMAASTIK n Sel aastal jõudis esmakordselt kümne Eesti parema restorani hulka Pärnu toidukoht. Baltimaades jäädi jagama 12.–14. kohta. See on legendaarne Rannahotelli restoran, mis tänu Herkki Ruubelile leidnud uue hingamise. Lisaks on käimas Pärnumaa maitsete aasta. Tegu on märgisega, mida maaeluministeerium igal aastal ühele piirkonnale jagab.

Lisaks õitseb piirkonnas kohalik veinitegu, Jaanihanso ja Tori Jõesuu siidritalu võidavad järjest rahvusvahelisi tunnustusi. Pärnus on ka oma veinimõis – Allikukivi. Nende rabarberivein oli laual Hollandi kuninga ja Eesti presidendi õhtusöögil. Kõrgel tasemel veine teeb Mamm ja Frukt, mille toodang

Pärnumaal Ares asub Eesti suurim alpakafarm.

on jõudnud mitme tipprestorani joogikaarti.

KARAVANID n Igal aastal täituvad Pärnu tänavad karavaniautodega. Paraku pole Pärnus piisavalt heal tasemel karavaniparke. Sel aastal lisandus Pärnust seitsme kilomeetri kaugusele solar caravn park. Tegu on moodsaima omataolisega, kus kogu vajalik energia toodetakse päikesepatareide abil. Esimesel suvel käis sealt karavanituriste läbi rohkemgi, kui tegijad alguses lootsid.

Lisaks on Pärnu linnapilti lisandunud mitu omapärast toi-

duvalikut pakkuvat restorani, kusjuures kohalikud inimesed leiavad, et just head restoranid ja stiilsed kohvikud võiksid olla Pärnu südalinna tõmbe­ numbrid.

Enne järgmist suvehooaega avatakse Pärnu mereranna naabruses uus spaa, mille juurde kuuluvad apartemendid, hotell, restoran, park ning õueala.

Pärnul on olemas unikaalne mobiilirakendus, kus külastajad saavad leida kohtasid, mida tasub külastada. Rakenduses on olemas audiogiid ning info ürituste kohta.

• Ehitustööd • Siseviimistlustööd • Välisviimistlustööd • Plaatimine • Torutööd • Transportteenus

+372 5688 9280

• Lammutustööd • Vannitubade ehitus ja remont • Põrandate paigaldus • Lagede paigaldus • Värvimistööd

www.bildec.ee

TV 3 HITTSARJA FINAAL 9. detsembril Reisikava: 14:45 väljasõit Tõstamaalt 15:15 väljasõit Audrust 15:30 väljasõit Pärnust 16:00 väljasõit Pärnu-Jaagupist 19:00 „Su nägu kõlab tuttavalt” finaalsaade Saku Suurhallis Peale saadet alustame sõitu Pärnu suunal Hind: 65 € (pilet + sõit) Info ja registreerimine hiljemalt 07.12.2018 Kalvin Eisenschmidt, +372 518 9441 info@venderloo.ee www.venderloo.ee

40 €e n

inime

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU

Info ja registreerimine hiljemalt: 13.12 Info@venderloo.ee +3725189441, Kalvin Eisenschmidt www.venderloo.ee

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15 www.vanaloomakliinik.ee

14 K U L T U U R

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

INGOMAR VIHMAR: looming toimub siis, kui enda mina kaob Lavastaja Ingomar Vihmar ütleb, et teda kõnetab kummaline kunst. Tema mõttekäigud hämmastavad. Aga isegi ta kriitilisuses ei ole kriipsugi kurjust.

MARGUS MIKOMÄGI margus.mikomagi@maaleht.ee

Kolmandat aastat Pärnus elav ja Endla teatrit loominguliselt juhtiv Ingomar Vihmar on 48 aastat vana, tal on viis last. Vihmari kitsukest kabinetti täidavad vinüülide riiulid ja kaks plaadimängijat.

Kabineti kirjutuslaual jääb August Strindbergi “Surmatantsu” kõrval silma Lazar Lagini “Vanake Hottabõtš”. nnn Kas hakkad lastetükis peaosa mängima?

Ingo Normet pakkus seda siin teha. Sa mu habeme pärast mõtled? Ei, sellest ei ole juttu olnud.

Mul oli eelmisel aastal isegi pikem habe kui sul.

Sul on laual “Vanake Hotta­ bõtš” ja Urmas Vadi “Kohtumi­ ne trompetis”?

Jah, kaks näidendit. Noorte­ stuudioga võib-olla on plaan seda teha.

Noortestuudio?

Ma usun, et selle siin käivitas kunagi Ingo Normet (1969–1982 Endlas lavastaja ja 1982–1991 oli peanäitejuht. – M. M.). Siin on olnud kõvad stuudiod. Oma tunniplaaniga. Aarne Üksküla õpetas, Aare Laanemetsa stuudio oli. Viimati enne mind tegi Enn Keerd.

Mulle meeldib noortega teha.

Kolm aastat tagasi võtsin vastu kõik, kes tahtsid. “Libahunti” tegime nendega. Sellel aastal tegin katsed. Mõtlesin, et on vaja

MÕTISKLUS

Ingomar Vihmar: kust see tuli, et saalid olgu täis?

Pärnu ja Tallinna draamateatri publik on mingis mõttes isegi sarnased. Et kui sa juba natukene teistmoodi mõtled kui lineaarselt, siis jookseb neil juhe kokku. Mitte kõigil, aga suuremal osal. Ja see määrab, mis tükke saad kauem mängida. See ei tähenda, et peab tegema ühesuguseid tükke.

Draamateater ja Endla teater on kõige suuremat omatulu teenivad teatrid Eestis. Seega see, mis me peame teenima, on 50%.

Miks see niimoodi on?

Ma olen küsinud direktorite käest, aga seda mulle keegi hästi seletada ei oska. Kuid see nõue paneb teatri mingisugusesse olukorda. Sa pead teenima. Mul tekib küsimus, kas see on riigiteater? Me oleme kokku leppinud, et inimestele on kunst oluline. See on see, mille kaudu me saame ennast määrata.

Rahvus ja riik ilma kultuurita? Ma arvan, et iseenesest on see võimalik. Mingis mõttes on, aga kas me seda tahame? Tekib veel hulk küsimusi. Kas rahastaja – riik, kultuuriministeerium – tahab tõesti, et me teeksime ainult komöödiaid ja muusikale? Kas tõesti kultuuriminister tellijana tellib kultuuri ja tõesti tahab seda?

Ma ei halvusta midagi, kuid minu jaoks pole siin loogikat.

Kui aga lähen sinna laua taha, tekib tunne, et oleme küll kunstiasutus, aga tegelikult ikka ei ole. Ma vist oma positsioonis ei tohi seda rääkida, aga kust see on tulnud, et kõik saalid peavad täis olema?

Me mängisime suvel suures saalis sajale inimesele, kes tulid teadmisega, mida nad vaatama tulid. See oli palju meeldivam, kui mängida täissaalile, kes täpselt ei tea, kuhu nad on sattunud.

Näitlejatel on ka mingi paine, et oi, täna polegi täissaal, kümme kohta jääb vabaks. Oi, nüüd pannakse teater kinni. Elame, nagu sõda oleks just lõppenud. Kohe tuleb nälg. Kümme inimest on Pärnus 570st puudu ja nüüd on häda käes, peame ennast kokku võtma ja tegema ühe toreda komöödia. Ning seda kokkuleppel, et meil on vaja kultuuri ja elu mõtestamist, mitte ainult ühtemoodi sellist, mis kõikidele meeldib.

Kui ma lähen teatrisse, siis mind kõnetab väga kummaline kunst. Ma tahan, et mind hämmastataks.

enda ja ma ei tea mille jaoks veel midagi muuta.

See, kui teed katsed, valid inimesed välja, annab mingi teise suuna. (Stuudios on noored vanuses 15–18. – M. M.) Siiamaani oli see isegi kasvatuslik, toetav koht, kus kursuslased said käia ja ennast vabalt tunda.

Nüüd?

Nüüd ma lähenen neile kuidagi professionaalselt. Tahan nendega tööd teha.

Kui teed midagi, ei saa ennast välistada, ikka mõtled, mida ise tahad. Ja mina mõtlesin, et valin ja pühendume teatritegemisele natuke rohkem. Äkki meil avaneb võimalus uurida mingeid muid asju, mida ma muidu ei ole teatris teinud!?

See on veel päris algus. Ei tea, kuidas läheb.

Mis sind ajendas Tallinna pud­ rupadade juurest Pärnusse tulema?

See valik oli mulle ka ootamatu. Kui tulin, siis küsiti seda palju. Eks ma midagi mõtlesin välja ja vastasin ka. Ma olin Ugala teatris 10 aastat ja draamateatris ka 10.

Ise mõtlen, et ma ei ole nii tohutu muutuste otsija. Ma olen ennast niimoodi näinud, aga näed, tuleb välja, et see, mida sa endast mõtled, ei pruugi üldse vastata sellele, mis tegelikult on. Olen ikkagi kuskil... Mingis mõttes oli Pärnusse tulemise otsus kerge.

Samas ma ei saa öelda, et too liikumine kerge oleks olnud. See on seotud pere siia tulemisega.

Kui sa lähed kodust ära... See ei ole nii, et järgmisel päeval on kõik korras.

Kas sa tahtsid või tahaksid olla hoopis draamateatri peanäite­ juht?

Ei, mul ei ole kunagi sellist mõtet pähe tulnud. Aga kui mulle poleks nii palju peale käidud, ega ma oleks siis siia ka tulnud. Kutsujad olid väga järjekindlad. Mind kutsuti mitu korda. Kalju Komissarov kutsus, et tule, tule. (Kalju Komissarov on Ingomari lavakooli õpetaja. – M. M.) Pidime rääkima ja siis tuli ta ise siia kunstiliseks juhiks.

Mulle ei olnud see nii oluline, et tulla iga hinna eest. Kui sain teada, et kohale on konkurss ja ma pean avalduse kirjutama, siis oli tunne, et – kuu peale! Ma ei mõelnud seda niimoodi.

Ingomar Vihmar Pärnu Endla teatri fuajees koos lähedastega, nagu ikka. Oh, elu ja armastus.

Jah, ja siis kirjutasid ikkagi ka visiooni?

No pidin. Kirjutasin vist neli rida. Ja nõukogu ees pidin rääkima. Selgitama. Ütlesin, et küll te siis näete.

Mida ma ikka ütlen, et ma teen seda ja seda. Ma enamasti seda juttu üldse ei usu, mida ma loen kuskilt kandideerimisest. Mul on väga raske sellist ümmargust mulli ajada. Midagi ma ikkagi rääkisin. Seal, jah, oli mitu loobumiskohta.

Ujud vastuvoolu. Meil on as­ jad juba ammu nii, et teed pro­ jekti, lööd kella ja trummi, va­ hutad, milline see tuleb, leiad 10 soovitajat. Siis äkki saadki raha ja siis alles hakkab miski sündima?

Mulle – võib-olla teistele samamoodi – on see suhteliselt ebamugav, kui peaksin midagi taolist tegema. Õige on tõesti see, et ma ei saa kuidagi teada, milline on minu lavastatud “Surmatants”, milline ta tuleb.

Ma ei saa seda ette öelda.

Lavastajana sa ikkagi pead alustades rohkem teadma kui teised?

Pean ikka. Aga esimene punkt teatrist rääkimise juures on see, et teater on paradokse täis.

Mina siiamaani imestan, kuidas seda saab teatrikoolis õpetada nagu mingit teadust. Sa võid mingisugused väited alati täiesti vabalt oma kogemuse pealt ümber lükata. Kuskil mingeid asju kontrollides saan praegu öelda, et see, mis mulle koolis räägiti, on absoluutselt, täiesti vastupidi.

Too mõni näide.

Koolis öeldakse, et laval kehtib esimese ja teise repliigi seadus.

See, et sa mõtled sellel ajal, kui teine ütleb, ja siis on pausid välistatud. Laval olles saab selle kohe ümber lükata – pausid ei allu seadustele, vaid ainult sinu osategemisele. Sa võid pausi teha seal, kus ise tahad. Võid siis, kui oled täiesti kohal ja adekvaatne.

Partner küsib, sa vastad, ja kui tahad teha minutise pausi, siis mitte ükski seadus ei ütle sulle, et seda teha ei tohi.

Laval on see jama, kui hakkad reeglite peale mõtlema, sellele, kuidas peab tegema, siis sa lähed ju kohe kohalt minema. Lähed segadusse. Muidugi ei mõtle ka

Rääkides vahel tajud, et on mingid sellised kohad, kus saad minna väga sügavale. Ses mõttes on rääkimine kasulik. Räägid ja siis teed ka.

ükski õpetaja seda, et mõtle laval reeglitele. Algtõed peavad olema nii veres, et sellele ei mõtle.

Aga pahatihti on ikkagi nii, et autoriteet, kes sul on, räägib kogu aeg su peas. Ja see tuleb lava peal meelde, kui midagi mängid, ja jälle – see viib sind kohapealt minema. Mängid ja meenub, kuidas õpetaja ütles või karjus – ei kuule! See tuleb meelde ja sellest sekundist piisab, et sa lähed situatsioonist laval välja.

Katkeb lõng, ego tuleb mängu, mina – ja mäng katkeb.

Looming toimub siis, kui enda mina kaob.

Seleta.

Ego kaob. Sa lähed mingisse uude kohta ja lased sellel lihtsalt voolata. Sa ei mõtle argisele, et kui etendus lõpeb, lähen lastele järele, ei mõtle hommikusele koosolekule... Minu jaoks see on nii, et kui mina kaob, siis võib minna kõrgustesse. Kellegi teise jaoks on see võib-olla teistmoodi.

Laval olemine on mingis mõttes meditatsioon. Ma ei taha seda kuidagi esoteerikaga siduda, see polegi. Meditatsioon on seesama asi kui see, kes sul peas räägib. See mõttemula vaikib. Laval on samamoodi – su oma mõtted vaikivad ja sa oled selle tegelase sees ja see on midagi muud kui see su enda igapäevane tark mees, kes sind õpetab, kamandab ja kritiseerib.

See sisemine kriitika segab meid. Ta ütleb sulle, et sa pole

K U L T U U R 15

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

SVEN ARBET

SÕIDUKITE Sõiduautod Mootorrattad TEHNILINE Väikebussid ÜLEVAATUS Bussid ÜLEVAATUSPUNKT ON AVATUD:

T–R L P, E

9–17 9–13 suletud

Veoautod ja vedukautod Haagised Traktorid, liikurmasinad Traktorihaagised

Koonga, Pärnumaa koongatehno@gmail.com Info tel 447 5565, 447 5566, 526 4831

Jupiter Plus

Savi 26

MÜÜA sorteeritud D-marki kivisütt nii kottides kui lahtiselt, pakitud purubriketti, pelletgraanuleid kotis Veovõimalus INFO tel 443 7805, 507 9861

www.kaitlus.com piisavalt hea. See peaks vaibuma, siis juhtub.

See, mis sa räägid ja kuidas se­ letad loomingut, on mulle häs­ ti tuttav ja üsna sama, aga seo­ ses kirjutamisega.

Seda peab ikka silmas pidama, et me oleme mingis mõttes täiesti sarnased. Aga mingis mõttes, mis puudutab maitset, esteetikat, oleme täiesti erinevad. Esteetika, kõik selline on sulle jäänud kellegi teise poolt, õpetajad ... see on kuskilt jäänud. Aga see ei tule hingest. Eks hing võtab kõik vastu, aga seesama ego, need õpetajad ... ega ma ka ei tea.

Iga intervjuuga ma toon nähtavale kõik selle, mis parasjagu on, oma lavastuste puhul ka.

Mingid asjad on need, mida oled kogu aeg kasutanud, aga kuskil tahad alati laieneda, edasi minna. Siis alati on hea meel, kui suudadki teemat laiendada.

Minna sellisesse kohta, kus sa ei ole käinud. Rääkides vahel tajud, et on mingid sellised kohad, kus saad minna väga sügavale.

Ses mõttes on rääkimine kasulik. Räägid ja siis teed ka.

Sa tulid Pärnusse perega?

Teisiti tundus see võimatu.

See oli meie ühine otsus.

See on intuitsioon, millele sa toetud? Elus, lavastades?

Ikka jah. Ma ei ole loogika­ inimene.

L AVA S T U S E D

Tegevust jagub Kolme aasta jooksul on Ingomar Vihmar Endla teatris lavastanud seitse näidendit, sh “Tramm nimega Iha”, “Surmatants” ja “Vedelvorst”. Ise on ta laval näitlejana kaasa teinud kahes etenduses ning olnud pea kõigi oma lavastuste muusikaline kujundaja.

Kas sa ei ole või ei taha olla?

Ma arvan, et inimene...

Mingi kohaga ma usun, et inimene võib kõike teha. Kui ikka midagi tahad – siis... Ütleme, et ma võin matemaatikuks ka saada lõpuks. Aga mis on see koht, millele ma peaksin keskenduma, kui mul seda huvi ei ole?

Kui mulle on antud mingi...

Kui kõikides numbrites ja kõikides asjades, mida ma näen elus ja kus teised näevad numbreid neli, viis ja kuus, näen mina vaid kolmesid ja kolmnurki, mis on teatri number. Kui ma saan nii palju kinnitust, siis ei saa sellest mööda minna. See on midagi, mis on kaasa antud.

Kõik on juba tehtud, kaasa an­ tud, kõik on kirjas.

Ma olen katsunud elada nii, et ei tee suuri plaane. Uskunud, et kõik antakse. See õnnestub, kui on kannatust, ja ikkagi lä-

hed sageli liiga ärevile. Aga kui see juhtub, on seda suurem heameel.

Tegelikult ma olen nagu sina. Teatris peanäitejuhina või ükskõik, mis selle nimi on, sa pead tegema plaane. Aga selles mõttes, mis sina räägid – sa usaldad oma elu. Elu toob sulle. Muidugi, ilma kahtlusteta ja hirmudeta magaksime seisundis, kus ei peaks midagi tegema.

Ma olen korra elus tajunud seda seisundit – mitte magada, vaid olla. See on võimalik, et võidki nii olla sada aastat – tajud seda sekundi, see kaob, aga jääb kuskile alles. Selliseid taju valgustushetki on mul elus olnud kolm-neli. Ma elan nende najal. Kui kõik on ikka väga halvasti, siis need tulevad meelde.

Saan aru, kuidas tegelikult on maailm mõeldud.

Olen korra näinud ka seda, milline on maailm siis, kui inimestel pole enam süütunnet.

Olen seda pilti näinud. Mitte et ma mõtlen välja, aga olen seda kogenud oma kehas.

Pool sekundit, ja see kaob ära.

Teoreetiliselt on seda väga raske seletada, mitte ainult sulle, vaid ka iseendale.

Kus see kirjas on, mis on õige, mis vale otsus?

See on nagu religiooniga.

Kui papp või Buddha sulle räägib, siis sellel ei ole mingit mõtet. Loeb ainult isiklik kogemus.

Seda ei saa edasi anda. Konflikt tuleb siis, kui sa arvad, et saad kedagi õpetada või et keegi saab sinu sõnadest targemaks.

Ususõjad hoopis tekivad.

Usaldust on kõige raskem õppida.

Mu jaoks oli üsna ootamatu, et sa tegid suvel Raudsepa “Ve­ delvorsti”.

Oligi ootamatu. Õnneks meeldis mulle seda teha, meeldib vaadata ka. Ootamatu selles mõttes, et ma ei mõelnud seda välja. Teed ja pole kindel ja siis käib plõks, mingil hetkel lähevad näitlejad põlema ning kõik tuleb.

Ikka sees keegi ütleb, et nii ei tehta, teed täiesti valesti, pead tegema nii, nagu kõik on teinud, sa pead olema kogu aeg krampis, kogu aeg kontrollima. Kõik need mõtted. Ja siis, kui sellest vabaned, siis juhtub. Kus see kirjas on, mis on õige, mis vale otsus?

Tagantjärele mõeldes alles näed, et sa ei saanud teha teist otsust. Sa ei saa seda, mis juhtus, muuta, järelikult pidi kõik nii minema. Elus ei saa minna kuidagi teistmoodi, kui läheb.

No see on ka vastus sellele, miks sa oled Pärnus.

See selgub ehk hoopis hiljem.

KESKKONNASÕBRALIK JÄÄTMEKÄITLUS JA KONTEINERITE RENT Konteinerid 2,5 m3 - 30 m3 Lammutustööd Savi 36a, Pärnu | Teenindusjuht: tel 5300 0077 | info@kaitlus.com

― MATUSETEENUSTE KORRALDAMINE ― Info ja transport 24h Tel +372 443 7400 | GSM +372 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

16 K U L T U U R

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

ALAR RAUDOJA

PÄRNU LINNAVALITSUS

Asukoha skeem: 1 – Pärnu kontserdimaja; 2 – Pärnu muuseum; 3 – kaubanduskeskus Port Artur 1; 4 – kaubanduskeskus Port Artur 2; 5 – Pärnu bussijaam; 6 – SEB Pank, külgnev Rüütli plats ja Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise monument.

Sinisega on märgitud detailplaneeringu ehitusala.

3 Kunsti, mida näidata, Pärnus jagub.

Praegu avatud olev Pärnu kunsti ülevaatenäitus.

Marko Toomast, “Köögivalamu realism”.

Kunstnike ja rahvaesindajate leivad jäävad uues kunstihoones ühte kappi Pärnu hakkab ehitama päris oma kunstihoonet.

Mark Soosaare veetava muuseumi ruumi­ probleem jääb aga ikka õhku rippuma.

MARI KARTAU mari.kartau@maaleht.ee

Kuigi linnas on ka praegu mitmeid näitusepindu, on need praeguseks eri põhjustel ajale jalgu jäänud.

“Linnagalerii töötab kitsastes tingimustes raekojas, kunstikooli rahvas käib tunde andmas üldhariduskoolides, kuna ei jätku ruumi,” selgitab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. “Mitu eragaleriid on lõpetanud tegevuse, kuna ei suuda “oma maja” ülal pidada või polegi neil varsti kuskil tegutseda, sest praegu asutakse erapindadel, mille omanik näeb neile teist tulevikku.”

Ruumiprobleem jääb Linnapea peab silmas eelkõige Mark Soosaare juhitavat Uue Kunsti Muuseumi, millele uue koha leidmine on juba ammu päevakorral. Maria Virta muuseumist aga plaanitavat kunstihoonet lahendusena ei näe.

“Kunstimuuseumi uue hoone rajamisele näitas linnavolikogu

sel sügisel rohelist tuld, kinnitades selle idee Pärnu linna arengukavasse aastani 2035,” ütleb Virta. Samuti viitab ta Pärnu maakonna arengustrateegiale 2035+, kust on näha kolm kunstivaldkonna objekti.

Esimene neist on multifunktsionaalse kunstihoone ehitamine Pärnusse näituste ja kultuuriürituste korraldamiseks – see ongi projekt, millest rääkis linnapea.

Teine on muuseumi initsieeritud Läänemere Kunstisadama rajamine, millega on juba vaikselt algust tehtud. Ning alles kolmas on Uue Kunsti Muuseumi rajamine.

“Augustis 2018 tuli Uue Kunsti Muuseumi nõukogu kokku ja koos välisekspertidega valisime kunstimuuseumi uusi võimalikke asukohti. Leiti, et parimad paigad on Pärnu jõe paremkaldal ja just seal, kus Sauga jõgi suubub Pärnu jõkke,” selgitab Virta.

Seega bussijaama lähistele rajatavat kunstihoonet muuseumirahvas oma uue koduna ei näe.

Linnapea on veidi teist meelt.

“Usun küll, et linna kunstihoone aitab lahendada ka muuseumi ruumiprobleeme,” leiab ta. “Muuseum saab kunstihoonet kasutada võrdsetel alustel, nagu teisedki kunstisündmuste korraldajad.”

Kindlasti saab uues majas vabamalt hingata ka Pärnu voliko-

gu. “Rahvaesindajad nõuavad normaalseid töötingimusi, aga raekojas pole kõike soovitut võimalik neile pakkuda,” kirjeldab linnapea olukorda.

Mõte panna seadusandlik võim kokku kunstieluga võib tunduda üsna omapärane, tegelikkuses on linnagalerii ja volikogu samades raekoja ruumides juba viimased kaheksa aastat koos eksisteerinud. Uue maja ehitamise fakt ise näitab, et see koostöö on produktiivne olnud.

Tänapäevane kultuurimaja Pärnu Linnagalerii juhataja Alar Raudoja, kes on kunstihoone plaani juures algusest peale olnud, loodab, et uus kunstihoone pole vaid korralik kunstikeskus suurepäraste näitusesaalidega, vaid muutub tõeliseks “kultuurimajaks” tänapäeva mõistes.

“Lisaks näitusesaalidele, mille kogu pind on 540 m², peaks seal olema võimalus etendada erinevaid kunstivorme: teater, muusika, tants, performance,” selgitab Raudoja. “Selleks on rajatavasse hoonesse planeeritud black boxtüüpi etenduste- ja konverentsisaal 250 istekohaga.”

Väiksemaid ruume üritusteks on veel hulgi. Uue pesa saab siin kunstikool. “Ei ole unustatud ka Pärnus tegutsevaid ja resideeruvaid kunstnikke, kellele luuakse

PÄ R N U K U N S T I H O O N E

Ruumiprogramm nnKlassikaline suur näitusesaal 320 m2. nnVäiksem näitusesaal 120 m2. nnBlack box-tüüpi näitusesaal 100 m2. nnBlack box-tüüpi kontserdisaal projektteatrite, kontsertja tantsuetenduste läbiviimiseks, sama suur kui Kumu auditoorium. nnVolikogu saal, mida on võimalik kasutada istungitevahelisel ajal seminaride, nõupidamiste ja kultuuriürituste korraldamiseks. nnNäituste ettevalmistusruumid, hoidlad-laod. nnKauplus-galerii. nnKohvik. nnRuumid esinejatele. nnMultifunktsionaalsed eri suurusega (100–150 inimesele) saalid ja ruumid seminaride, konverentside, arutelude, firmaürituste, -galade, vastuvõttude korraldamiseks. nnKunstikooli ruumid. nnLoomemajanduse pinnad, kuus ateljee-stuudiot. nnTehnilised ruumid.

Allikas: Pärnu linnavalitsus, Pärnu Linnagalerii

mitmed ateljee-stuudiod ja projektiruumid oma loominguliste ideede realiseerimiseks,” lisab Raudoja. “Loomemajandust Pärnus peaksid elavdama ka loodavad rendipinnad.”

“Need aitavad katta hoone kulusid ja pakuvad ühtlasi võimalust ka ajutiselt Pärnus peatuda ning teha loometööd,” täiendab Kosenkranius.

Hoone haldajaks saab tõenäoliselt Pärnu Linnagalerii, mis on

linna allasutus. Näituste ja kunstisündmuste korraldamise graafiku üle hakkab otsustama kunstihoone nõukogu.

“Majja on oodatud linnagalerii omaproduktsiooni kõrval ka teised näitusekorraldajad ja kunstimuuseumid nii Eestist kui ka kaugemalt,” lubab galerii juht Alar Raudoja. “Näitusesaalid peaksid vastama kõigile kaasaja tehnilistele ja turvanõuetele.”

3=4 Telli Maaleht kolmeks kuuks ja saad kingituseks ühe kuu TASUTA! 16,30 € Pakkumine kehtib 6. detsembrini 2018.

21,75 €

Kui palju maja täpselt maksma läheb ja millal valmis saab, ei tea linnapea veel täpselt öelda. “Esialgu on meil ühine soov maja ehitada, linna eelarvestrateegias 2020. aastaks 3,5 miljonit eurot ehituseks ja kokkulepe Eesti Arhitektide Liiduga korraldada arhitektuurikonkurss.”

Uuest aastast läheb lahti Linnakujunduse spetsialist Janno Poopuu kinnitab, et hetkel on koostamisel arhitektuurivõistluse tingimused.

“Võistluse kavatseme välja kuulutada järgmise aasta alguses. Lisaks hoonele soovime ideelist lahendust Ringi 2 kinnistul paikneva linnaväljaku uueks visiooniks. Hoone ja väljak võiksid tulevikus toimida ühtse tervikuna, Aida tänava ühes otsas paiknev kontserdimaja koos rajatava kunstihoonega moodustaksid kesklinna sümboolse kunstitelje,” kirjeldab ta visiooni.

“Pärnu on nii suur linn küll, et tal võiks olla oma kunstihoone, mis meelitab galeriisid ja inimesi siia näitusi või kunstisündmusi korraldama,” arvab linnapea Romek Kosenkranius kogu asjast.

Alar Raudoja lisab, et kui kellelgi on välja pakkuda hea nimi pisut lohiseva Pärnu Kunsti­ hoone asemele, siis võiks sellest linnagaleriile teada anda.

Telli: lehed.ee/eripakkumine klienditugi@ekspressmeedia.ee tel 680 4444

NB! Telefoni teel tellimust vormistades kasuta märgusõna „Pärnu”.

K I N N I S V A R A 17

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

Nagu Tallinna eeslinn, aga kinnisvara on poole odavam Kinnisvaraarendajad usuvad, et kiire raud­ teeühendus Tallinna ja Riia vahel muudab Pärnu inimestele suvituspiirkonnast kiiresti nn teise kodu piirkonnaks.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Enam kui kümme aastat tegutsenud ning Pärnust alguse saanud kinnisvarabüroo LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing usub, et Eestit Euroopaga ühendav raudtee on parim regionaalne projekt üldse, mis ühele pealinnast mitte kuigi kaugel asuvale kuurortlinnale olla saab.

“Kui haldusreformist räägitakse nii- ja naapidi, siis mina ütlen, et see raudtee ongi haldusreform, vähemalt Pärnu jaoks,” räägib Saksing. “Inimesed, ka mina ise, kes istuvad kaks korda nädalas Via Baltical veokite taga liikluses, istuksid hea meelega autost rongi.”

Saksingu sõnul on juba praegu ettevõtjad huvitatud asukohast Pärnus, mis jääb neil Tallinna ja Põhjamaade ning Euroopa suhtes poolele teele.

Asukoht nii tooraine kui kauba tarneteede peal igati soodne.

Võitlus on alanud Kinnisvaraspetsialistide keeles on Pärnumaal tootmismaa osas kõvasti vakantsi ja võitlus investeeringute pärast käib. Suuri ettevõtteid võiks aga maakonnas rohkemgi olla.

“Ma ei usu, et Pärnu suudaks edukalt hakkama saada ja kõiki plaanis olevaid investeeringuid teha ainult eri vormis turismialast ettevõtlust arendades,” nendib Saksing.

Tootmisettevõtetele on pannud teda mõtlema vaikselt kasvav trend, kus üha enam suvepärnakaid on saanud hooajapärnakateks.

SVEN ARBET

Teisisõnu on neile paljudele väljastpoolt tulijatele, kes Pärnusse kinnisvara soetanud ja kes varem käisid seal vaid suvitamas, Pärnust saanud teine kodu.

“Paljud pärnakad, mina nende hulgas, kannatavad siinse suve välja ülejäänud aja pärast.

Näiteks Weekendi festival pole Pärnu linnale kuidagi kasuks tulnud – 13 hektari pealt ei ole linn sentigi teeninud, väikese kohviku väliterrassi pealt teenib ka linn rohkem,” kirjeldab Saksing kohalike suhtumist aastaid linnas korraldatud suurüritusse.

Turg on aktiivne Töökohti peaks Pärnumaal jaguma, keerulisem on vast neil, kes soovivad kõrgemat palka (2000 eurot kuus ja enam).

Kinnisvarahinnad elavad Pärnus oma elu ning neid pole mõjutanud isegi oht üleujutuse ohvriks langeda. Saksingu sõnul tehti Tartu Ülikoolis selle kohta just üks doktoritöö, millest selgub, et 2005. aasta suur üleujutus kinnisvara hinda ei mõjutanud, hinnad isegi tõusid.

“Vee ääres on elu olnud aastatuhandeid,” leiab Saksing.

“Kui küsida, et kas keegi on uputuse tõttu jätnud maja Pärnu rannarajooni ostmata, siis on vastus “ei” – soove on rohkem kui pakkumisi ja nendes kohtades on hinnad kõige kõrgemad.

Kinnisvaraarenduse mõttes pole loodusega võidelda mõtet.”

Paljud pärnakad, mina nende hulgas, kannatavad siinse suve välja ülejäänud aja pärast.

INGMAR SAKSING

S TAT I S T I K A

Pärnus on kinnisvara peaaegu poole odavam kui Tallinnas nn2017. aastal elas Pärnumaal 82 859 inimest, kelle käsutuses oli 34 720 asustatud eluruumi. Keskmiselt oli ühes eluruumis 1,2 tuba ja selles elas 2,4 inimest, mis tähendab, et iga Pärnumaa elaniku kohta oli 30 ruutmeetrit elamispinda. nn2017. aastal oli Pärnu maakonnas kokku 48 931 eluruumi, kogu Eestis oli sel ajal 706 244 eluruumi, seega asub Pärnumaal ligi 7% Eesti eluruumidest. nn2016. aastal tehti Pärnu linnas eluruumidega kokku 826 ostu-müügitehingut, nende keskmine hind oli 983,6 €/m2, Eestis kokku tehti tunamullu eluruumidega 21 097 ostu-müügitehingut ja keskmiseks hinnaks kujunes 1087,1 €/m2. Tallinnas oli 2016. aastal eluruumi keskmine müügihind 1627,2 €/m2. nn2018. aastal sai Pärnu maakonnas ehitusloa 218 uut eluruumi (neist Pärnu linnas 150), alustatud on 162 eluruumi (146) ehitamist.

Allikas: statistikaamet

Pikka aega Pärnu kinnisvaraturul tegutsenud Ingmar Saksing usub, et Pärnul on lähematel aastatel kõik eeldused saada Tallinna eeslinnaks, kõvasti peaks sellele kaasa aitama uue kiire raudtee olemasolu.

Elukondliku kinnisvara osas on Pärnus pakkumisel paarsada uut korterit, mida on eelnenud perioode arvestades justkui palju, aga reaalselt võttes tähendab umbes aasta pikkust müügimahtu. Üleüldine trend, et inimene võimalusel eelistab uut, kehtib ka Pärnu kohta.

Nõudlus on üsna elav ja mõistliku turuhinnaga majad lähevad tavaliselt kaubaks mõne kuuga.

Buumiks turuaktiivsust Pärnus pidada ei saa, varasemaga võrreldes on kinnisvarabüroosid ja maaklereid turul vähem.

Näiteks kui buumi ajal müüdi Pärnus kortereid 60 000 krooni ruutmeeter, mis praegu tähendaks 4000 €/m², siis praegu tehakse sellise hinnaga mõni üksik tehing ja keskmine hind on 1500 €/m2 kandis. “Kui võrrelda, siis 2007. aastal ei maksnud üks kohv 60 krooni,” võrdleb maakler.

Müügipidu hoiab tagasi seegi, et pangad on praegu kinnisvaraarendustele laenu andmisel varasemast konservatiivsemad.

Niisugune hoiak on toonud kaasa aktiivse müügi alguse juba sel ajal, kui maja ehitamist alles ette valmistatakse.

Tänu kohati vaat et kahekordsele hinnavahele Tallinna ja Pärnu kinnisvara hindades, on Pärnul Ingmar Saksingu hinnangul kõik eeldused muutuda piltlikult öeldes pealinna eeslinnaks.

Pärnu uue 65 m² suuruse korteri hind on praegu keskeltläbi 100 000 eurot, selle sisse kuulub parkimiskoht, panipaik ja kõik muu vajalik. Sama asja eest Tallinnas tuleb välja käia vähemalt poole enam.

HUBASUST & ILU NII KOJU KUI KONTORISSE

• Tekstiilkardinad • Roomakardinad • Paneelkardinad • Kardinakangad • Voodikatted • Dekoratiivpadjad • Kardina kandurid (siinid, kardinapuud) • Voldikkardinad • Rulood • Ribakardinad (alumiinium, puit) • Kardinate disain HARMTEX KARDINASALONG | RÜÜTLI 29, PÄRNU VANALINN Tel 53 433 480 | Oleme avatud E-R 10.00-17.00 | info@harmtex.ee | www.harmtex.ee

18 M E L U

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

Weekendi minekuga ei lõpe suvi ega üritused Pärnu suvist eluolu on viimastel aastatel iseloomustanud Weekendi festivaliga seonduv – suletud rand ja teed, noorukite hordid, tänavatele valgunud tugevdatud politseijõud ning tõsiasi, et krimiuudistes domi­ neerib suvepealinn.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Sestap kostub põliste pärnakate seast üsna valjult arvamust, et see n-ö õige Pärnule iseloomulik olustik, mille pärast nad seal õigupoolest elavadki, jõuab kohale alles sügise saabumisega.

Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ütleb selle peale, et palju sõltub sellest, kellelt arvamust küsida, aga nendib, et Weekendi kohta on tõepoolest hinnanguid

seinast seina. “Igatahes oleme väärtusliku kogemuse võrra rikkamad. Linnavalitsuse huvi ei ole üht üritust teisele vastandada ja ma väga kriitiline ei ole,” möönab Aavik.

Weekend oli tema hinnangul kahtlemata maailmatasemel noorteüritus, kus osalesid mitte nostalgiastaarid 1990ndatest, vaid maailma tippartistid.

“Selle sündmuse pileteid müüdi 40 riigis, mis teeb Weekendist kõige suurema audientsiga kontserdi Eestis. Ja see kõik pälvis ka üleilmse meedia tähelepanu,” räägib Aavik. “Eks muidugi käib selliste üritustega nii meil kui mujal kaasas ka politsei teravdatud tähelepanu ja pealkirjad krimiuudistes, mis toodab negatiivset fooni. Aga seaduskuulekatele inimestele oli see ikkagi meeleolukas suursündmus.”

Weekendi kadumisega ei kao Pärnu suvine üritustemelu kusagile, kinnitab Aavik. Ta mär-

MEISI VOLT

Weekend Festival Baltic 2018, teise päeva stiilsed osalejad tunnevad end mõnusalt.

gib, et suuri ja keskseid, n-ö pealkirjaga üritusi on Pärnus eriti suveajal palju ning nende suur pluss on Aaviku hinnangul see, et pakutakse midagi igale maitsele – on elitaarseid ettevõtmisi, on mõnevõrra lihtsamaid. Teiste Eesti linnadega võrreldes pole midagi häbeneda.

“Võtsin selle aasta kultuurikalendri lahti. Suvel juunikuus oli Pärnus 250 eraldiseisvat üritust, juulis 300, augustis jällegi 250.

Mobiilpositsioneerimine näitab, et suveajal saabub Pärnusse väljaspoolt 30 000–40 000 inimest, külalised sisuliselt kahekordista-

vad linnaelanike arvu,” kirjeldab abilinnapea suvepealinna menu.

“Näiteks Pärnu restoranide nädal on külastajate arvu poolest sama suur kui samalaadne üritus Tallinnas. Järvide muusikafestivalil esinenud orkester reisis siit otse Londonisse, see oli maailmamuusika absoluutne tippsündmus.”

Kuna suvel toimub üritusi niigi ja vahel tekib juba olukord, kui mõnele neist inimesi lihtsalt ei jagu, on linnavalitsus võtnud seisukoha, et eelisjärjekorras toetatakse ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole suvist kõige kuumemat hooaega.

M E L U J AG U B

Weekendile asendust ei otsita Järgmise aasta suveürituste programmist rääkides ütleb Rainer Aavik, et paljud üritused on ikka vanad ja head traditsioonilised tõmbenumbrid.

Hooaeg algab grillfestivaliga, siis toimub Pärnu suvehooaja avamine, kohe pärast jaanipäeva on hansapäevad, siis Eesti suurim lastele mõeldud üritus Rõõmsate Laste Festival, augustis Pärnu muusikafestival.

“Tippnädalavahetustel on kõige suurem konkurents ürituste vahel ja mõjule pääsevad need, mis kõige sisukamad ja mille turundustegevus on hästi läbi mõeldud,” räägib Aavik. “Otseselt nüüd Weekendi asemele me paaniliselt mingit aseainet ei otsi, aga eks igasugused head mõtted ja ideed on teretulnud.”

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

ÕIGE INIMENE, ÕIGELE ALALE JA ÕIGEKS AJAKS

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu Avariitööd

24h

Telli töömees, abimees, remondimees koos vajalike tööriistadega

• Katuse- ja fassaaditööd • Katusekattematerjalide müük

Vajate ajutiselt tööjõudu, et täita mõni suurem kiireloomuline tellimus? Otsite abi- või ehitusmeest ehitusobjektile või tootmistöölist tootmisesse?

Lahendus on Pärnu Sovhoos OÜ poolt pakutav tööjõu renditeenus. Meil on töötegija igaks tööks.

Telli TASUTA katuse ülevaatus.

Tel 5665 3010 / Parnu@kattocenter.ee

Radevik OÜ Savi 3/4, Pärnu, tel 5667 2906 E-post radevik@hot.ee www.radeviktrade.ee

PÄRNU SOVHOOS OÜ, Lille tänav 4, (Aide Autokooli hoovis) Pärnu info@sovhoos.ee | Tel: +372 4433 280, +372 5620 4999

R E K L A A M 19

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

UUS KÖÖK UUEL AASTAL! KARMENI MÖÖBLISTUUDIO OÜ

Lai 10, Pärnu tel 442 4002 karmen@kstuudio.ee avatud E-R 10-17, L 10-14

20 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 1 29. november 2018

Pitsakatted (70 senti):

sink, peekon, viiner, röstitud kana, chorizo, pepperoni, salaami, krevetid, tuunikala, teod, ananass, oliivid, jalapeno, seened, sibul, mar. paprika, marineeritud kurk, tomatikaste, pesto, juust (Eesti juust 80%, mozzarella 20%), sinihallitusjuust

ELLENI PAGARIÄRI KÜPSETAB NÜÜD KA PITSAT! VÄRSKED PITSAD, SÕÕRIKUD, SNÄKID

Asume Pärnu Mai Selveris (Papiniidu 42) tel 442 4142