Pärnu Maaleht nr 2 (jaanuar 2019)

INVESTEERINGUD 2019: Pärnumaa panustab haridusse ja ühistranspordi taristusse KALAD RÕÕMUSTAVAD Sügisel pärast Sindi paisu langemist said esimesed lõhed mööda Pärnu jõge ülesvoolu kudema

Ühistranspordi piletihind soosib Pärnumaal kohalikku elanikku

RIIDO VILLUP:

Lk 4-5

Lk 14-15

Lk 8-9

Lk 2-3

Enamik omavalitsuste hooldekodudest medõdesid palgata ei suuda, kuigi pea kõigisse neisse jagub põetamisvajadusega vanainimesi.

SVEN ARBET

www.maaleht.ee

24. jaanuar 2019 Nr 2

2 P Ä R N U M A A

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

2019 – Pärnumaa investeerib transporti ning soovib, et et Pärnumaa omavalitsused keskenduvad alanud aastal koolide, lasteaedade ja huvikoolide ehitamisele või remontimisele, rahapaigutustes on olulisel kohal ühistranspordi kasutajasõbralikkuse tagamine ja energiamajanduse säästlikumaks muutmine.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Piirkonna elu edendamiseks püütakse arendada infrastruktuuri, et meelitada valda uusi ettevõtteid. Samas torkab silma, et sotsiaalhoolekanne, eriti eakate eluolu mõnusamaks muutmine, ei näi enamikes omavalitsustes just prioriteetide hulka kuuluvat.

Aasta eest läbi viidud haldusreform lõi Pärnumaal omapärase olukorra, kus Pärnu linnast sai Euroopa üks suuremaid linnu – endistest valdadest said linna osavallad ja linnal endal on juba varasemast ajast ka linnaosad.

Kuna haldusreformi seadusandlus nõudis liituvate omavalitsuste vahel ühise piiri olemasolu, siis sai võimalikuks Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna ühinemisel moodustada kohaliku omavalitsuse üksus Pärnu linn, milles jäävad lääne poole endised Tõstamaa ja Audru vald ning ida poole Paikuse vald.

Samasse kohta sopistub välja ka Tori vald, millega on Pärnu linnal samuti ühine piir ning mille territooriumile jääb näiteks sisuliselt Pärnu linna piiril paiknev Sauga tööstuspark, mis varem asus Sauga valla aladel. Viimane ühendati praeguse Tori vallaga.

Muist asjade reformi käigus lahtiseks jäämine näitab ka asjaolu, et Tori vald soovib mõningaid valla

piiridest väljajäänud Sauga kandi külasid siiski enda rüppe saada.

Eks uute halduspiiridega tuleb harjuda nii Pärnumaa elanikel kui ka omavalitsusametnikel. Kuna koos haldusreformiga kaotati eelmise aasta algusest ka maavalitsused, koordineerib omavalitsuste tööd Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL), mille liikmeskonda ei kuulu vaid Kihnu vald.

Maakonna üldiste arenguküsimustega, sealhulgas ettevõtluse edendamisega tegeleb Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.

Tänaseks on kaante vahele saadud Arengustrateegia Pärnumaa 2030+ tegevuskava kokkulepe.

POLis on moodustatud töögrupid kõikide eluvaldkondade juhtimiseks, praegu ei ole seal ainult sotsiaalhoolekande jaoks ühte ja ainsat koordineerijat, küll aga on need spetsialistid olemas igas omavalitsuses ja osavallas.

Kõikideks ümberkorraldusteks, valitsemise ja haldamise korraldamiseks ja muude asjade paika loksutamiseks on uutel omavalitsustel aega 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisteni.

Maaleht palus kõigil Pärnumaa omavalitsusjuhtidel välja tuua kolm olulisemat valdkonda, millega 2019. aastal tegeleda kavatsetakse ja iseloomustada tegevusi, mille kaudu plaanitakse eesmärkideni jõuda.

K AART

Ees ootab suur töö Sindi linnaruumi kujundamisel

Pärast reformi jäi Pärnumaale seitse omavalitsust

Rajamisel enam kui 15 objekti Loetelu selle aasta tegemistest tuleks päris pikk, sest ainuüksi ehitusi, projekteerimisi ja nendega seotud taotlusi on kokku rohkem kui 15 objekti jaoks.

ta jooksul peamiste lahenduste osas paberile saama. Osapooled peavad lõpuni arutama ja lahendama haridusstrateegiaga seonduva.

Kõigi nende arendamise oleme ära jaganud nelja inimese vahel. Alustamisel on valla üldplaneering, mis peab 2019. aas-

KAREL TÖLP, HÄÄDEMEESTE VALLAVANEM

Telli Maaleht! www.lehed.ee, 680 4444 klienditugi@ekspressmeedia.ee

Pindala: 5418,73 km².

Rahvaarv: 87 856 inimest.

Haldusjaotus: 6 valda ja 1 linn.

• Häädemeeste vald: 493,74 km², 4941 inimest.

• Saarde vald: 1065 km², 4627 inimest.

• Tori vald: 611,11 km², 11 875 inimest.

• Põhja-Pärnumaa vald: 1010,1 km², 8381 inimest.

• Lääneranna vald: 1361 km², 5438 inimest.

• Kihnu vald: 16,9 km², 706 inimest.

• Pärnu linn: 858,07 km², 51 272 inimest (sh Pärnu linn kui asula 33,15 km², 40 136 inimest). *Andmed 02.01.2019 Allikas: Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Maaleht

Pärnumaa Maalehe peatoimetaja Ain Alvela, ainalvela@outlook.com, Tegevtoimetaja Raivo Murde, raivo.murde@maaleht.ee

Sel aastal algavad suured ehitusprojektid on Suigu lasteaia ehitamine, kergliiklusteede rajamine ja Tori staadioni rajamine.

Käivitame mahuka ja keerulise Sindi ühiselamute renoveerimise projekti, mille tulemusena saame Sindi linna tänapäevased ja korralikud sotsiaaleluruumid ning nende tööde raames saab Sindi linnaruum ka keskväljaku. Eesmärk on pida-

da läbirääkimisi Pärnu linnaga seoses Sauga külade võimaliku piirimuudatuse osas.

Veel on plaanis Hirvela kortermajade tuleohutusnõuetega vastavusse viimine.

MLToimetus@ekspressmeedia.ee Tallinna toimetus: 661 3300, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Tartu toimetus: 744 2250, Gildi 3, 51007 Tartu

LAURI LUUR, TORI VALLAVANEM

Reklaam 669 8040 Kojukanne: 680 4444 Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

P Ä R N U M A A 3

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

b haridusse ja ttevõtlus edeneks Pärnus antav haridus peab vastama ettevõtjate vajadustele

Kilingi-Nõmme saab uue klubihoone ja bussijaama

Pärnus tehakse 2019. aastal ligi 25 miljoni euro eest investeeringuid – uue ujula ja lasteaia ehitamine, Tammsaare kooli ümberehitus, mitme haridusasutuse energiatõhusamaks muutmine, tänavate ja teede remont ja ohutumaks muutmine, tänavavalgustuse renoveerimine, sotsiaal- ja tervishoiuprojektid jne.

Arvud, mis siinkohal välja toon, on planeeritavad, sest volikogu ei ole veel Saarde valla 2019. aasta eelarvet vastu võtnud.

Tänavu alustame ka Pärnu Kunstihoone projektiga ehk järgmiseks aastaks peab olema valmis projekt, mille järgi saame 2020. aastal ehitushanke teha.

Kolm peamist eesmärki.

1. Kohaliku kõrgkooli positsiooni tugevdamine. Tartu ülikooli Pärnu kolledž, nagu teisedki kolledžid Eestimaal, on pärast tasuta kõrghariduse kehtestamist sattunud üsna kehva seisu. Kolledži alarahastamine on viinud selleni, et õppejõudude sissetulekud jäävad alla üldhariduskoolide õpetajate töötasule, üliõpilaste arv kahaneb – parematel aastatel oli neid 1100-1200, praegu veidi üle 600, teadustööd vähenevad jne. Peame ülikooliga läbirääkimisi, et restruktureerida õppekavad ja korraldada töö ümber nii, et üliõpilaste arv hakkaks Pärnus jälle kasvama, paraneks õppejõudude tasustamise süsteem ning siia tuleks uusi õppejõude, kasvaks teadustööde arv ja avataks uusi ettevõtjatele vajalikke erialasid, näiteks moodulõppena. Soovime sel aastal jõuda kokkuleppeni ning ka omavalitsus on valmis panustama kõrgharidusse, kuigi see

ei ole omavalitsuse ülesanne.

2. Investeeringute jätkumise tagamine Pärnu linna ja Pärnumaa majandusse. Pärnu on aastaid koos EASiga investeerinud ettevõtetele vajaliku tööstusalade infrastruktuuri väljaehitusse. Praegu on Pärnumaal rohkem kui 2/3 töökohtadest Pärnu linnas, mistõttu on investeerimiskeskkonna aktiivsena hoidmine väga oluline. Elanike jaoks on tähtis leida siin hea töökoht, kuid need tekivad vaid siis, kui ettevõtjad tahavad siia investeerida.

Investeeringute Pärnusse toomisel on takistuseks just vajaliku oskustööjõu puudus. Selles osas on plaane, kuidas muuta haridussüsteem Pärnus paindlikumaks ja ettevõtjate nõudmistega paremini kohanduvaks.

3. Suur väljakutse on ettevalmistus Pärnu lennuvälja käivitamiseks 2020. aastal.

Korralik lennuväli parandab Pärnu nii-öelda ruumilist kättesaadavust Skandinaavia ja Soome turistidele. Selles osas teeme koostööd kohalike spaade ja hotellidega, sest lennuliinide avamiseks tuleb sõlmida kokkulepped juba sel aastal.

Kui järgmise aasta maiks saab lennuvälja arendamisse investeeritud 20 miljonit eurot, peab lennuliikluse avamiseks kõik valmis olema.

ROMEK KOSENKRANIUS, PÄRNU LINNAPEA

Kihnu vajab tihedamat laevaühendust ja päästeüksust Kihnu saare soov on, et laevaühendus oleks suvehooajal tihedam ning oluliste ürituste ajal saaks teha lisareise.

Praegu ei ole täis sõidetud isegi hankelepingu järgset mahtu, sest laevapersonali tööaeg saab enne otsa.

Teine soov on, et Päästeamet pööraks tagasi oma 2018. aasta märtsis tehtud personaliotsuse, millega kaotati Kihnu komandost üks koht, mis jättis tegelikkuses alles kaks poole koormusega ametikohta. Leiame, et turvalisuse tagamisel ei ole arukas väikesaarte osas kokku hoida, vaid pigem tuleb regionaalse meetmena ka Ruhnu ja Vormsi komando riiklike pääst-

jate koosseisu suurendada. Neil saartel ei saa toetuda pelgalt vabatahtlikele. Nende mõlema teema osas jätkame suhtlemist ametite ja poliitikutega, et saavutada mõistlik tulemus.

Kolmas teema on pikaajalisema vaatega – soovime rajada Kihnule hooldekodu, mis pakub hubast olemist hooldatavatele, looks saarele töökohti juurde ja pakuks lisavõimalusi ettevõtjatele. Selle, millisel kujul sellist asutust pidada, soovime 2019. aasta jooksul selgeks saada.

INGVAR SAAR, KIHNU VALLAVANEM

Suure osa tähelepanust pöörab Saarde vald haridusasutustele.

Kilingi-Nõmme muusikakoolile on eelarves planeeritud 50 000 eurot, et paigutada ruumid praegusest asukohast ümber gümnaasiumi algklasside majja. Kavandame luua Surju piirkonna õpilastele muusikaõppe võimalused. Käsil on juba projekteerimine, sest muusikaõppe jaoks tuleb algklasside majas teha mõned muudatused, ning ehitamiseks läheb suvel, kui koolis ei toimu tunde.

Surju põhikooli välisfassaadi renoveerimiseks on planeeritud 50 000 eurot. Korda on tarvis teha vundament, fassaad ning vihmaja sadevee juhtimissüsteem. Kuna vallas on kasvanud lastehoidu soovivate laste arv, kuid koolilaste arv samas vähenenud, siis on võimalik laiendada lasteaeda põhikooli ruumidesse. Lastehoiu laiendamiseks on planeeritud samuti 50 000 eurot. Kilingi-Nõmme gümnaasiumi investeeringutele kulub 81 800 eurot.

Saarde valla Kilingi-Nõmme klubi asutati 1971. aasta novembris. Maja renoveeriti 2005.-2007. aastal, kuid 27. märtsil 2017. aastal toimus Kilingi-Nõmme klubis tulekahju, mis sai alguse küttesüsteemi plahvatusest. Tulekahju kustutamiseks avati katus kogu saali ulatuses ning kustutustöödes sai kannatada suur saal koos saalitaguste ruumidega. Klubi saa-

li renoveerib Kahu & Kahu Ehitus OÜ ning projekti koostas KilingiNõmme gümnaasiumi vilistlane Reio Avaste. Klubi taastamine läheb vallale maksma pea 400 000 eurot – tööde käigus paigaldatakse põrand ja ripplaed ning saali ja lava valgustus. Peale taastamistööde on vaja paigaldada ka seni hoones puudunud ventilatsioonisüsteem. Plaanipäraselt peaks klubi saal taas kasutusvalmis olema aprillis. Kultuurkapitali toetusega osteti digikino, mis annab klubile suure lisaväärtuse.

Praeguse Kilingi-Nõmme bussijaama asukohale on kavandatud uus ooteruum, vana maja lammutustöödeks kulub 10 000 eurot. Uude bussijaama tuleb ka elektrooniline tabloo, mis näitab busside saabumist reaalajas.

Praegu tegeleb vald ehitusloa väljastamisega ning pärast seda saab Pärnumaa Ühistranspordikeskus alustada ehitushanke ettevalmistamisega. Loodetavasti valmib uus ooteruum 2019. aasta teises pooles.

Sel aastal tuleb hinnata Saarde valla elukondliku kinnisvara olukorda ning leida sellele võimalikke arengusüsteeme. Eesmärk on kaardistada hoonestatud kinnisvara, mis on kasutuses valdavalt sotsiaaleluruumidena, anda ülevaade varade seisundist ning tuua välja probleemid.

MARTTI ROODEN, SAARDE VALLAVANEMA KT

Rahastused ettevõtluse, hariduse ja tervishoiu arenguks Tähtsamad eesmärgid on ettevõtluse edendamine, Lihula spordihoone rajamine ja perearstikeskuse ehitamine.

Kavas on vastu võtta ja ellu viia Piirimäe ettevõtlusala detailplaneering ning rajada osaliselt Virtsu ettevõtlusala. Veel kavatseme ehitada ja renoveerida projektidega ettenähtud teed ja tänavad ning tehnovõrgud. Sellega loome kaasaegse taristu juba olemasolevatele ettevõtetele ja anname võimaluse uute firmade tulekuks.

Plaanime renoveerida Lihula gümnaasiumi spordihoone – eelprojekti koostamise hange on pooleli, ehitus-projekteerimise hange on plaanis läbi viia aprillis või mais ning kõige varem võiks hoone kasutusse võtta juba aasta lõpus.

Oluline eesmärk on ka esmatasandi tervisekeskuse ehitamine, mille eesmärk on luua tänapäevased töötingimused perearstidele ning spetsialistidele. Projekteerimine on tehtud, ehitushanke läbiviimine on planeeritud esimesse kvartalisse ning tööd loodame valmis saada aasta lõpuks.

Veel mitmeid tähtsaid tegevusi on seotud kohalike teede renoveerimise ja mustkattega katmisega ning nendeks töödeks rahastuse leidmisega.

Oluline töö on ka kiire interneti viimine soovijateni koostöös Elektrilevi, Telia ja kohalike ettevõtjatega.

MIKK PIKKMETS, LÄÄNERANNA VALLAVANEM

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsanduslik nõustamine Transporditeenus Võsaraietööd Esna Talu OÜ tel 5620 8231

― MATUSETEENUSTE KORRALDAMINE ― Info ja transport 24h Tel +372 443 7400 | GSM +372 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

• Ehitustööd • Siseviimistlustööd • Välisviimistlustööd • Plaatimine • Torutööd • Transportteenus

+372 5688 9280

• Lammutustööd • Vannitubade ehitus ja remont • Põrandate paigaldus • Lagede paigaldus • Värvimistööd

www.bildec.ee

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15 www.vanaloomakliinik.ee

4 K E S K K O N D

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

Peagi pääsevad ujuma ja Sindi ra

SVEN ARBET

Aastaid kestnud vaidlused Pärnu jõe voolu ja kalade rännet takistanud Sindi paisu ümber päädisid sellega, et mullu sügisel asuti paisu lammutama ja tõenäoliselt avatakse sel kevadel Pärnu jõe suudmealal juba ka kalapüük.

Sindi paisu lammutamise projekt on suurim omataoline Eestis ette võetud jõeelustiku parandamise töö, mille käigus eemaldatakse kunagi inimese ehitatud takistused, rajatakse loodusliku kärestikuga võimalikult sarnane kunstkärestik ning heakorrastatakse jõe kaldad. Muuhulgas saab ka Sindi linn nende tööde käigus korrastatud ning linnarahvale avatud kaldapealse, kus saab juba ehk pooleteise aasta pärast suveõhtutel mõnusalt jalutada.

Jõel taastatakse 185 aasta tagune olukord

Keskkonnaagentuuris Sindi paisu kõrvaldamise projekti juhtiv Külli Tammur märgib, et harrastuspüüdjad võivad peagi jõele kalastama tulla. Suuremad püügipiirangud kehtivad kutselistele kaluritele, et jõe suudmest kalu kohe massiliselt välja ei püütaks.

Kogu protsess – projekteerimine, ehituslubade hankimine, keskkonnamõjude hindamine ja muu vajalik kestis kolm aastat ja sai alata pärast seda, kui riik paisu 2015. aastal eraomanikult ära ostis.

Lammutustöödega alustati eelmise aasta sügisel ning kogu projekti lõpptähtajaks on paberile pandud 2021. aasta. Praegu on pool jõesängi, just tulevane kärestiku osa, piiratud valliga ning vesi on juhitud Sindi linna poolt vaadates vastaskaldasse,

et linnapoolses kaldaosas saaks ära koristada viimased tammist jäänud betoonjurakad ning alustada kärestiku jaoks kivide paigaldamisega jõepõhja.

Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur räägib, et sügisel oli esimese tööna vaja paisu taga veetase madalamaks saada, aga seda tuli teha järk-järgult, sest maksimaalselt tohtis veetaset alla lasta 30 cm ööpäevas. Nii et esialgu pidid töömehed paisu sõna otseses mõttes kiht kihi haaval madalamaks toksima.

“Esimene eesmärk on tagada kalade vaba ränne. Kuna jõevee vooluhulk on siin tohutu, siis tuleb kindlustada vana jõesäng.

Selleks rajatakse 130 meetri pikkune kunstkärestik, mis hoiab veetaset ikkagi natuke kõrgemal, et ülevalpool paisu olevas linna-

rahva ujumiskohas säiliks veetase,” kirjeldab Tammur töid ja tegemisi Pärnu jõel kunagise Sindi paisu kohal. “Kärestikualune jõepõhi tehakse siledaks, kaetakse geotekstiiliga, millele pannakse kuni meetripaksune kiht killustikku ja siis hakatakse sinna laduma kärestikukive. Lõpuks jääb jõgi Sindi all voolama oma endises laiuses, kusjuures rajatava kärestiku kõrvale jõe kaldapoolsesse ossa jääb niinimetatud madalvoolusäng, kus on alati vett ja kuhu koondub jõevesi suvisel kuival ajal.”

Tammur märgib, et tulevikus võiks Pärnu jõgi praeguse ehitustandri kohal välja näha nii nagu ei oleks seal kunagi paisu olnudki. Looduseski on kärestikud ja kalade rännet need ei takista. Madalvoolusängist peab läbi saama mootorita paadiga

Pärnu jõgi on kõige suurem Eesti lõhejõgedest ning tulevikus ka absoluutselt kõige paremini hooldatud lõhejõgi.

KÜLLI TAMMUR

CFMoto ATV-de hinnad all! Kiirusta, sest masinaid on

Koolitused õpilastele ja täiskasvanutele Eesti keele A2, B1 ja B2 tasemeeksamiks ettevalmistavad koolitused alates 18. veebruarist Info ja registreerimine www.ptg.ee/vabaharidus

PIIRATUD KOGUSES!

CFORCE 450L terasvelgedega kampaaniahind

4390 € 4890 €

koolitusjuht@ptg.ee tel 5346 6333

CFORCE 520L kergmetall velgedega kampaaniahind

5090 € 5590 €

vajab

logopeedi/eripedagoogi (1,0 ametikohta)

Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad saata e-mailile ppk@paikuse.ee 31. jaanuar 2019.

Täiendav info tel 52 380 53 (Aare Külaots).

info@parnumoto.ee, tel 5665 9044

WWW.PARNUMOTO.EE

K E S K K O N D 5

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

d kalad Pärnu jões vabalt ringi rahvas jõe äärde jalutama SVEN ARBET

ning jõe linnapoolses servas, kus siiani oli lihtsalt võssakasvanud kaldapealne, asub praegu ehitussõidukite liiklemiseks kasutatav tee, mis jäetakse alles ja avatakse linnarahvale. Tori vallaga arutatakse võimalust avada Sindi seltsimaja juurest otsetee jõeni, et ligipääsu veelgi lihtsamaks muuta.

Sindi pais

Suurim lõhe ja meriforelli asurkond Kui arvestada, et alates marjast koorumisest kuni suguküpsuse saavutamiseni kulub lõhel viiskuus aastat, ja esimene ports kalu pääses ülesvoolu kudema juba läinud sügisel, siis peaksid esimesed nähtavad lõhede taastootmise tulemused olema käes kuue aasta pärast. Juba sel talvel on tulnud teateid, et kalad on kudemas käinud üleval pool Sindi paisu. Nimelt on RMK Põlula kalakasvatus taasasustanud Pärnu jõkke lõhesid, millel lõigatakse eristamiseks ära seljal paiknev rasvauim. Alles möödunud nädalal püüti jõest, endisest paisust ülesvoolu, rasvauimeta emane lõhe, kes oli ära kudenud.

Teadaolevalt plaanib keskkonnaministeerium säilitada Pärnu jõe suudmealal lahel teatud püügipiirangud eelkõige kutselistele kaluritele, et populatsioon jõuaks rahulikult taastuda. Kui nüüd enam Sindi paisu ei ole, saavad kalad ujuda mööda Pärnu jõge ülesvoolu kuni Paideni välja, pealegi on olemas pääs arvukatesse harujõgedesse.

M I S O N M I S?

Kui jaanuari alguses Sindis töid vaatamas käisime, oli paisust alles veel viimane jupp. Kuna ilmad on küllaltki pehmed ning jõgi veevaene, käivad tööd ka talvel ning ilmselt saab peagi hakata ajutiselt kuivaks lastud jõesängi kärestikukive paigaldama.

“Pärnu jõgi on kõige suurem Eesti lõhejõgedest ning tulevikus ka absoluutselt kõige paremini hooldatud lõhejõgi,” kinnitab Tammur.

Teadlased hindavad, et kui paisu ajal pääses merre tagasi heal juhul sadakond noort kala, siis tegelik potentsiaal on 70 00080 000 laskujat. See tähendab, et Pärnu jõe potentsiaal lõhe kudejõena on sama suur kui kõikide

teiste Eestimaa jõgede potentsiaal kokku. Sindi paisu likvideerimisele, kärestiku ehitamisele ja jõe normaalse voolurežiimi tagamisele kulub kokku kümmekond miljonit eurot.

Järgmine Sindi paisu likvideerimisega võrreldav töö peaks seisma ees Jägala jõel, kus kalade rännet ja jõe normaalset looduslikku kulgemist takistab Linnamäe hüdroelekt-

rijaama pais. Selles küsimuses on keskkonnaamet jätkuvalt arvamusel, et sealgi tuleb pais kalade vaba rände huvides eemaldada.

Analoogselt Sindi paisuga käiakse ka Linnamäel kohut seal elektrit tootva ettevõtjaga. Veel on oma sõna öelda ka muinsuskaitseametil, sest ajalooline Linnamäe pais on tööstuspärandina kaitse all.

UKSESALONG Äriideede konkurss rendipinnale Pärnu bussijaamas Pärnumaa Ühistranspordikeskus (PÜTK) kuulutab välja konkursi äriideede leidmiseks Pärnu bussijaama I korrusel asuvale 23 m² suurusele ruumile.

Praegu on see ruum sisustatud Pärnumaa ettevõtlust tutvustava ekspositsiooniga.

Ruumis on tagatud elektrivõimsus 16 kW ning vesi ja kanalisatsioon.

Esitada tuleb vähemalt äriidee kirjeldus, äritegevuse alustamise aeg ja pakkuja eelneva tegevuse kirjeldus. PÜTK ei soovi äriideid, mis on seotud toidukaupade, jookide ning ajakirjanduse müümisega.

Parimate äriideede esitanute vahel korraldatakse teises etapis konkurss rendilepingu sõlmimiseks vähemalt 5 aastaks.

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED

KÕIK KORTERI VÄLISUKSED KUNI -25% Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ Pakkumised palume saata hiljemalt 3. veebruaril 2018 e-postile taimo@pytk.ee

Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15

www.uksed.eu

nnSindi linna territooriumil asunud pais paiknes 14 kilomeetri kaugusel Pärnu jõe suudmest. nn1834 – rajatakse esimene 2,4 meetri kõrgune pais Sindi kalevivabriku masinate käitamiseks. nn1977 – ehitatakse uus 4,3 meetri kõrgune pais. Juba siis püüti paisu kõrvale kalatreppi rajada, aga korralikult toimivana ei ole see kunagi õnnestunud. nnSügis 1994 – eelmisel aastal pankrotistunud Sindi tekstiilivabrik lõpetas töö. nn2006 – esimest korda üritatakse riiklikul tasemel leida lahendust kalade vaba rändetee jaoks. nn2012 – esitavad harrastuskalastajad ja loodusesõbrad riigikogule ligi 2100 allkirjaga pöördumise kalapääsu rajamise vajalikkuse kohta. nn2015 – keskkonnaagentuur alustab Pärnu jõestiku elupaikade taastamisprojektiga, mida rahastab KIKi kaudu ELi Ühtekuuluvusfond ja mille maht on kokku 15 miljonit eurot. nn21. aprill 2015 – keskkonnaministeerium ostab paisu ASilt Raju Sindi 1,32 miljoni euro eest riigi omandusse. nnVeebruar 2018 – kuulutatakse välja riigihange paisu lammutaja ja jõele kärestiku rajaja leidmiseks. nnSuvi 2018 – keskkonnaagentuur sõlmib konsortsiumiga GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio Oyga lepingu paisu lammutamiseks ja selle asemele kärestiku rajamiseks. nn7. september 2018 – algavad Sindi paisu lammutustööd, Pärnu jõe suudmealal keelatakse ajutiselt kalapüük. nnJaanuar 2019 – pais on sisuliselt lammutatud. nnAastaks 2021 peab kärestik valmis saama, Sindi linn saab heakorrastatud kaldapealse ja jõeäärse promenaadi. nnEeldatakse, et nõnda õnnestub Pärnu jões umbes sada kilomeetrit ülesvoolu taastada lõhe populatsioon, mille taasloomevõime on teadlaste hinnangul kuni 80 000 noorkala aastas. See on keskeltläbi sama palju kui teistes Eesti lõhejõgedes kokku.

Paisu likvideerimine parandab ka teiste, sealhulgas tööstuslikult oluliste kalade elutingimusi. nnMuinsuskaitse all oleva Sindi kalevivabriku ajalooline hoone kuulub, nagu ka Tallinnas Sitsi tänaval asuvad Balti Manufaktuuri hooned, Singapuri ettevõttele Tolaram Grupp. Viimasele kuulub muide ka Kehra paberivabrik.

Allikad: Keskkonnaagentuur, Maaleht

6 P A I K K O N D

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

Tootsi asula loodab tuulepargi toel siiski püsima jääda SVEN ARBET

Omal ajal naabruses asuvate turbaväljade ja briketitehase toel kerkinud ning elanud Tootsi asula loodab oma hääbuvast ääremaa staatusest pääseda lähikonda 2500 hektarile planeeritava tuulepargi abil.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Pärast haldusreformi liitus Tootsi vald Halinga valla ning Vändra valla ja alevi ühinemisel loodud Põhja-Pärnumaa vallaga, ent keskustest suhteliselt kaugel oleva asukoha tõttu jääb kunagine turbatööstuse niinimetatud monofunktsionaalne asula ikkagi ääremaaks nii Pärnu kui ka naabermaakondade tõmbekeskuste suhtes. Eks omajagu süvendab seda ka asjaolu, et juba poolteist kuud ei läbi asulat reisirongiliiklus, mis oli piirkonna jaoks oluline, sest kõrvu briketitehasega tiirles Tootsi elu aastakümneid ka raudtee ja sellel asunud suure kaubajaama ümber.

Elanikkond väheneb, töökohti ei ole Pärast haldusreformi moodustati Tootsi osavald, mis on iseenesest hea, sest nõnda saavad kohalikud inimesed tänu osalusdemokraatiale siiski mingil määral kogu uue suurvalla asjades kaasa rääkida. Samas näitab ajalugu, et Tootsi elanikkond väheneb aasta-aastalt keskeltläbi 30 inimese võrra aastas – surmasid registreeritakse 30 ringis, sünde neliviis ja veel annab tooni inimeste ränne, mis üldjuhul viib rahvast piirkonnast minema, mitte ei too juurde.

Kui turbatööstuse hiilgeajal elas Tootsis ligemale 1500 inimest, siis praeguseks on paikset elanikkonda jäänud asulasse poole vähem. Pealegi ei ole Tootsis pärast staažika tohtri pensionile jäämist enam kohapealset perearsti. Tõsi, nii-öelda tõmbekeskustesse rajatakse

nüüd valitsuse õhutusel tervisekeskusi, ent kohalikud tunnevad, et nende asutamise juures pööratakse tähelepanu eelkõige kulutõhususele, mitte teenuse paremale kättesaadavusele. Nii ongi Tootsi asulasse jäänud praeguseks vaid pereõde ning arst käib seal vastu võtmas heal juhul korra nädalas.

Reisirongiliiklus oli Tootsi rahva jaoks äärmiselt oluline ja praeguseni kubiseb sotsiaalmeedia kahetsusest pakatavatest sõnumitest, mida võib näha nii Tootsi, Tori kui ka teiste Lelle-Pärnu raudteelõigule jäänud asulate veebikogukondades. Inimestel on reisirongi kadumisest kahju juba kasvõi sellepärast, et sellega oldi harjutud, kogu elu käis neis asulates raudtee ümber, olles sellega moel või teisel seotud.

Nii mõnigi tunnistab, et tunneb end Eesti riigi poolt hüljatuna, Rail Balticust ei looda keegi eriti midagi, vähemalt mitte esialgu, kui ebamäärasust selle ümber on palju.

Leidub siiski üks lootuskiir, mis võiks Tootsi ja ümbruskonna rahva eluolu taas helgema tuleviku poole pöörata. Nimelt susiseb juba mitu aastat projekt, mille järgi rajataks kunagistele turbaväljadele tuulepark. Kahjuks ei ole projekt viimase aasta-pooleteise jooksul aga kohtusaalist palju kaugemale arenenud.

Tootsis ikkagi usutakse, et kui Balti riikide suurim tuulepark ligemale 2500 hektari suurusele alale tuleb, naasevad sinnakanti ka ettevõtlus, noored pered ja heaolu.

Nimelt näeb energiaturu seadus ette, et energiatootja, olgu ta siis kestahes, võib teatud raadiuses asuvatele naabritele müüa

Praegu juuritakse Tootsi kunagistel turbaväljadel pinnasest välja kände, mida hakitakse kütteks. Kuigi tuulepargialuse maa pärast veel kohtus vaieldakse, loodetakse Tootsis, et uued tuuled saabuvad asulasse just koos tuulikutega.

elektrit ilma võrgutasuta. Just see asjaolu võiks saada maasikaks, mis ennekõike suure energiatarbega töötleva tööstuse ettevõtted Tootsi kanti meelitab.

Igatahes usutakse ja loodetakse Tootsis, et küllap kohtuveskid lõpetavad oma jahvatamise varem või hiljem ning tuulepark tuleb planeeritavale alale niikuinii, olgu selle rajajaks siis Sõnajalgade Eesti Elekter, riigile kuuluv Eesti Energia või keegi kolmas.

Võrgutasuta elekter võiks tööstureid meelitada Kümmekond aastat Tootsi valda juhtinud Kalev Kaljuste kinnitab neid ootusi, märkides seejuures, et Tootsi asula võib tänu tuulepargile tagasi võita palju, mis omaaegse tööstuse sulgemise ja haldusreformiga kaotati. Ta on seisukohal, et kõige suurema põõna pani asulale ikkagi briketitootmise lõpetamine, haldusreform ei mõjutanud ehk nii palju.

Reisirongiliikluse lõpetaminegi ei mõjunud kuidagi positiivselt, möönab ta. Kaljuste usub, et praeguse seisakuperioodi aitavad piirkonnas üle elada vaid

tugevad kogukonnad ja paiksete inimeste initsiatiiv oma elu ise korraldada.

“Kui alguses naerdi tuulepargi rajamise plaani peale, et näete – ettevõtjad aetakse sohu, siis praegu käib kõva võitlus selle maa-ala pärast,” räägib Kaljuste.

“Kui seda tuuleparki ükskord hooga ehitama hakatakse, siis juba ehitamine vajab umbes sadakonda töötajat. Kuna võrgutasu moodustab olulise osa elektriarvest, siis peaks sellest pääsemine olema tähtis argument, et ettevõtjad tahaksid oma tootmise tuulepargi lähistele tuua. Sellest saab ükskord veel piirkonna tuleviku arengumootor ja piltlikult öeldes Ameerika Tootsi rabas.”

Kalev Kaljuste oli 2006.2009. aastani Tootsi vallavolikogu esimees, 2009.-2015. aastani Tootsi vallavanem ning seejärel

Kui alguses naerdi tuulepargi rajamise plaani peale, et näete – ettevõtjad aetakse sohu, siis praegu käib kõva võitlus selle maa-ala pärast.

KALEV KALJUSTE

Õues on külm, kuid Automaailmas on autoakude sula vähemalt -15%

Exide Premium

duse kodukandiga,” kirjeldab Kaljuste paiga arengut. “Rong on seda tüüpi liiklusvahend, mis sobib tootsilaste rahuliku meelelaadiga. Seal kasutavad inimesed kohapealseks liikumiseks suvel jalgratast ja talvel Soome kelku, see on teistmoodi elustiil ja rong sobis selle juurde suurepäraselt.”

Rohkem kui Tootsile, avaldas reisirongiliikluse sulgemine Kalev Kaljuste hinnangul negatiivset mõju Eidaperele ja Koogistele, kust võivad kaduda ka üheksa viimast külas elavat inimest. Kardetavasti ei ulatu ka Rail Baltic nendesse kohtadesse.

Mis puutub aga Rail Balticusse, siis Pärnumaal kavatsetakse Kaljuste sõnul võidelda kindlalt selle eest, et trassile tuleksid kohalikud peatused ning peale kiiresti Euroopasse viiva rongi pandaks käima ka nii-öelda kohalik rong, näiteks kiirusega kuni 160 km/h marsruudil Tallinn-Riia. Seni aga peab Tootsi, Tori, Eidapere ja teiste selle kandi asulate elanikele turvalise ühenduse suuremate asulate ja linnadega tagama Pärnumaa Ühistranspordikeskus, korraldades ümber või lisades bussiliine.

Kui Sinul või lähedasel esineb uriinipidamatuse probleeme, siis tule Inkotuppa – leiame lahenduse ja muudame Sinu mure märkamatuks.

Laos valik akusid lumesaanile ja ATV-le

53Ah 82.00 69.90 64Ah 95.00 79.00 77Ah 112.00 86.90 85Ah 120.00 90.90 100Ah 139.00 109.50

viimane Pärnu maavanem, praegu on Kaljuste Pärnu linnavolikogu liige. Tänu oma ametikohale on ta Pärnumaa eluga hästi kursis ning teab rääkida, et osaliselt endisi Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonna piire järgiv PõhjaPärnumaa vald on praegu üsna Pärnu-Jaagupi ja Vändra alevi keskne, kuid Tootsit mingid ajaloolised sidemed nende kahega eriti ei seo. Alguses oligi plaan anda loodavale omavalitsusele nimeks Vändra-Jakobi vald.

Samas ei usu Kaljuste ka seda, et Tootsi nüüd inimestest päris tühjaks valguks, sest Pärnu ja töökohad on ikkagi suhteliselt lähedal – 35 kilomeetri kaugusel.

“Raudtee tõi omal ajal muidugi päris palju inimesi Tootsi elama, ennekõike neid, kel juured pealinnas või Harjumaal, sest rong andis neile mugava ühen-

Pidamatustoodete müük ja tasuta nõustamine.

Start Ultra 50Ah 65Ah 80Ah 85Ah 100Ah

59.00 79.00 95.00 105.00 115.00

49.00 64.00 76.00 85.00 95.00

www.automaailm.ee • Tallinna mnt 82, Pärnu • Tel 448 1700

Soodustus pensioniealistele arstitõendi ja isikliku abivahendi kaardi olemasolul.

Radevik OÜ Savi 3/4, Pärnu, tel 5667 2906 E-post radevik@hot.ee www.radeviktrade.ee

MTÜ Inkotuba Pärnus, Rüütli 47 (NB! sissepääs Ringi tn poolt hoovist) E–K 9–17, N 9–18, R 9–15, lõuna 13.00–13.30.

Tel 443 0320. Rohkem infot ja e-pood: www.kuivaks.ee

E AK AT E KO DU

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

7

SVEN ARBET

MIS ON MIS Ingvar Pärn usub, et just Sõpruse eakatekodu tüüpi pansionaaditeenusest on meil puudus. Selleks on ühest küljest aktiivne, kuid samas murevaba vanaduspõlve veetmise pakkumine.

Eakatekodu Sõprus nnÜhekohaline tuba koos eraldi vannitoaga – 1080 €/kuu. nnKahekohaline sviit, hind kahele inimesele – 1350 €/kuu.

Haldaja MTÜ Eakatekodu Sõprus nnKokku 35 voodikohta, neist 7 ühe- ja 12 kahekohalist tuba ning kaks sviiti. nnPersonal toetab klienti igapäevasel toimetulekul, kuid inimene peab iseseisvalt riietuma, hakkama saama hügieeni- ja tualetitoimingutega ning tulema kolm korda päevas söögisaali sööma. nnOdavaim variant ehk voodikoht kahekohalises toas – 900 €/kuu. nnKoht kahekohalises toas koos vannitoaga – 930 €/kuu. nnÜhekohaline tuba naabriga jagatava vannitoaga – 990 €/ kuu.

Pärnu puhkeasutuste sekka rivistus eakatekodu Sõprus Läinud nädalal avati Pärnus aastaid tegutsenud ning tuntud ja tunnustatud hotellis Sõprus samanimeline eakatekodu, kus vanainimesed saavad pideva hoolitsuse all mugavalt oma pensionipõlve veeta.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Pansionaadi kohtade broneerimisega alustati aasta alguses, aga endiste hotellipidajate müüki pandud maja saadi kätte alles 7. jaanuaril. Seejärel muutsid uued omanikud klassikalise hotelli kibekähku spetsiaalselt eakatele mõeldud majutusasutuseks ja 15. jaanuaril said kolm esimest elanikku sisse kolida.

Sõpruse eakatekodu kontseptsioon ütleb, et see on just paslik koht pensioniealisele inimesele, kes soovib olla vaba argikohustustest, mida tuleb üksi elades tahes tahtmata teha. See on koht vanainimestele, kes soovivad nautida elu, teha seda omaealiste seltskonnas, aga samas ei põlga ära aktiivset eluviisi, mida pansionaat lubab agaralt kultuuriürituste külastamise või näiteks kohapealsete ettevõtmiste korraldamise näol pakkuda.

Elanik peab endaga ise hakkama saama Sõpruse eakate pansionaadi asutaja Ingvar Pärn ütleb kohe, et tegemist ei ole hooldekoduga, rõhk sõnal “hooldus”, küll aga püütakse pakkuda eakatele inimestele kodusust eluolu mõttes. See tähendab, et klassikalist hooldusteenust Sõpruses ei osutata, tegemist on hotelli tüüpi pansionaadiga, kus võib elada vaid mõnda aega, alates näiteks ühest kuust, aga

kuhu võib ennast elama asutada ka igaveseks ehk kuni vääramatu lõpuni. Peamine ja tegelikult ka ainus tingimus on, et pansionaadi elanik peab oma igapäevaste toimingutega ise hakkama saama – hoolitsema oma hügieeni eest, kolm korda päevas sööma tulema jmt.

Küll aga hakkab majas tööle meditsiiniõde, kes jälgib elanike tervislikku seisundit, hoiab vajadusel silma peal rohtude võtmisel, korraldab arstivisiite ja annab vajadusel lihtsalt nõu. Peetakse ka läbirääkimisi, et vähemalt kord kuus käiks kohapeal perearst, võib-olla veelgi sagedamini ka pereõde. Kui Sõpruse pansionaadi elanikul peaks aga tervis käest minema, siis saab ta ümber suunata Lääne-Harju vallas asuvasse eraõiguslikku Benita eakatekoju, kus on olemas ka hooldus- ja raviteenus ning õendusabi. See ei ole kohustus, võib ka mujale siirduda.

Eakatekodu Sõprus kõige soodsama voodikoha maksumus kahekohalises toas on 900 eurot, kalleim on paaridele mõeldud sviit hinnaga 1350 eurot (kaks inimest). Hinnad on toapõhised ja sisaldavad buffet-toitu kolm korda päevas, õhtuoodet ja huvitegevusi. Viimaseks on pansionaadis ametis huvijuht, kes organiseerib mitmesuguseid üritusi. Eakatele antakse kõrgtehnoloogiline randmekell, mis edastab keskarvutisse pulsilöögid, kehatemperatuuri, sammude arvu ja kasutaja asukoha, veel on kellal kukkumisan-

dur ja SOS-nupp. Kui omastel on soov, siis saavad ka nemad neile andmetele ligipääsu. See kõik on standardse kuutasu sees.

Ingvar Pärn lubab, et kohustuslike lisateenustega hinnakirja liigselt koormama ei hakata.

Tänu koostööle naabruses asuva taastusravi- ja majutuskeskusega Wasa pakutakse seal lisateenusena näiteks maniküüri, pediküüri, massaaži ja spaateenuseid.

Mugavus nõuab ka kõrgemat tasu Ta on seda meelt, et kui eakatekodu soovib häid töötajaid, siis ei saa maksta neile miinimumpalka. Sestap on ka hinnad säärases pansionaadis üsna krõbedad, suurim kulu ongi tööjõukulu. Pensionid on meil aga teadagi millised. Ent nagu näitavad kogemused teiste erakapitalil põhinevate hooldusasutuste või vanadekodudega, siis ilmneb, et on suur hulk vanainimesi, kellel on kogutud säästud või kes vastupidiselt üldisele arvamusele ei soovi elada üksi ja on seltsi huvides valmis ka oma korteri või maja maha müüma, et elu viimased aastad pigem mõnes sellises asutuses mööda saata. Meil on selline ellusuhtumine ehk vähem levinud, piiri taga on see aga täiesti tavapärane.

“Me ei sea inimesi mingile kindlale territooriumile. Kõigil elanikel on vaba voli minna muuseumi, õhtul teatrisse, kont-

serdile või lihtsalt välja jalutama.

Samamoodi võib ta sõita näiteks Tallinnasse sugulastele külla, ainult personali peab sellest muidugi teavitama,” kirjeldab Pärn pansionaadi elukorraldust.

“Püüame oma asukate elu võimalikult mugavaks teha. Pesus peavad nad ise käima, aga nende pesu peseme me puhtaks.”

Elanike tubadest välja liikuma ja tegevusse saamiseks ei panda tubadesse televiisoreid, küll aga on olemas võimalus neid sinna

Hinnas sisaldub: nntoitlustamine 3 korda päevas ja õhtuoode; nnkäekellale sarnanev digitaalne paanikanupp, mis võimaldab abi kutsuda; nnõe konsultatsiooni võimalus, raviskeemi jälgimine ja ravimite manustamise meeldetuletamine; nnvoodipesu pesemine kord nädalas; nnisikliku pesu pesemine kord nädalas; nneluruumi koristamine kord nädalas; nnosavõtt tegevustunnist tööpäeviti (hommikuring, võimlemine ja tegevustund); nnosavõtt üritustest (kinoõhtud, kontserdid, etendused);

paigaldada, kui kliendil on teler endal olemas ja ta seda tingimata soovib. Ka ei tekitata sunnismaisust – kui kahekohalises toas elanike vahel ikka head klappi ei teki, siis saab inimesi ka ümber paigutada.

Pärn räägib, et tema algne äriplaan oli vanasti Pärnu linnale kuulunud sanatooriumi ja viimased 7-8 aastat pärast erastamist äriühingu hotelli funktsiooni täitnud majja korterid teha.

Siis aga otsustati koos naabri-

nnraamatukogu, salongi, koduköögi ja teleritoa kasutamine, värskete ajalehtede lugemine ja interneti kasutamine. nnTegemist on osaga kunagisest sanatooriumist Sõprus, mille Pärnu linnavalitsus 2010. aastal 20 miljoni krooni (ca 1,28 miljonit eurot) suuruse alghinnaga müüki pani. nnSanatooriumi koos tsaariajast pärineva puitvillaga Eha ja Suvituse tänava nurgal ostis OÜ Pärnu Ravikeskus, makstes enam kui 23 miljonit krooni (ca 1,47 miljonit eurot). nnKaks aastat varemgi püüdis kinnisvarafirma müüa villat, kus juba toona oli majutusasutus, enam kui 10 miljoni krooni (ca 641 000 euro) suuruse alghinnaga.

Allikas: MTÜ Eakatekodu Sõprus

mees Igor Pihoga, et asukoht ja kogu olustik on sobiv just eakatekodu loomiseks.

Muide – sarnane plaan on meestel ka Tartus, kust Ingvar Pärn on tegelikult ka ise pärit. Maja sajakohalise eakatekodu asutamiseks on olemas, aga Pärn ütleb, et täpsemalt on praegu veel vara rääkida. Kindel plaan on avada Tartu pansionaat selle aasta lõpus, seal peaks soodsaima koha kuutasu jääma 750 euro piiresse.

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS • kasvavat ja ladustatud kraavivõsa • alusmetsa ja metsaraie jääke • puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu

Info: tel 528 5800, Andrus andrus@reinpaul.ee, www.reinpaul.ee

8 S O T S I A A L

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

Omavalitsused saavad küll rohke aga eakete hoolduseks jagub raha Kui riik eraldab omavalitsustele sotsiaalhoolekandeks teatud portsu raha, siis ei määratle keegi, kuidas seda täpselt kasutama peaks ja tihti peavad vallad-linnad eakate aitamisest vajalikumaks näiteks laste mänguplatside rajamist.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Pansionaadile tuleb eelistada koduhooldust Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum kinnitab, et pärast omavalitsuste liitumist ei ole riik

Kohalike omavalitsuste tulubaas üha suurem Kohalike omavalitsuste sissetulekud tulevad maksudest, toetustest, teenustest ja muudest tuludest.

Riigieelarvest eraldatud riiklike maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid, et seaduste alusel iseseisvalt kohalike elu küsimuste üle otsustada. nn2018. aastal oli omavalitsuste sissetuleku maht umbes kaks miljardit eurot (kasv võrreldes 2017. aastaga ca 0,24 miljardit eurot). nnMaksutulude ja tasandusfondi vahendid, mille kasutamise üle saavad omavalitsused ise otsustada, kasvasid 2018. aastal üle 100 miljoni euro. nn2018. aastal tõusis kohalike omavalitsuste tulubaas täiendavalt 30 miljoni euro võrra. nn2019. aastal tõstetakse tulubaasi veel 15 miljoni võrra ehk 45 miljoni euroni. nn2020. aastal tõuseb tulubaas 10 miljoni võrra ehk kokku 55 miljoni euroni.

Allikas: Riigi Teataja

neile uusi kohustusi pannud, antakse aega uutes oludes kohanemiseks ja siis vaadatakse, kuidas see on toiminud. Küll aga tunnistab Tarum, et kuigi omavalitsuste tulud on pärast haldusreformi laias plaanis kõikjal kasvanud, siis nende panus eakate hooldekodudesse on vähenenud ning kogu süsteem ei toimi nii, nagu see riiklikult oli planeeritud.

Ka valdkonna eksperdid möönavad, et pereliikmete osatähtsus eaka ja hooldust vajava inimese vanadekodu voodikoha või koduhoolduse eest tasumisel on väga suur – näiteks laste jaoks, kel omal pere, on koormav maksta oma vanema hooldekodukoha eest 500600 eurot kuus. Kui vanainimest jäädakse kodus hooldama, siis on noor elujõuline inimene selle tõttu jällegi tööturult eemal.

Süsteem ei toimi näiteks ka selles osas, et kui sotsiaalministeerium peab mõistlikuks eaka inimese võimalikult pikka elu iseseisvalt kodus, siis omavalitsustel on harjumus leida vanurile siiski hooldekodukoht ja nõnda see probleem nii-öelda enda kaelast ära saada. Ka Tarum nendib, et kui suuremates linnades, sealhulgas Pärnus, on koduhoolekanne jalad alla saanud, siis maavaldades võtab see veel aega. Esiteks ei ole vallal inimesi, kes selliseks koduhooldajaks passiks, teiseks puudub varasem kokkupuude üldse koduhoolduse kui sellisega ehk napib kogemust.

Eelmise aasta statistika näitab, et hooldekoduteenus on koduhooldusest märksa levinum – kui hooldusasutustes oli aasta jooksul umbes 12 000 vanainimest, siis koduhoolduse all poole vähem ehk 6300.

Häli Tarum leiab aga, et ideaalis võiksid need numbrid olla vastupidi.

Hooldusteenust püütakse selgemaks siluda “Kui tekib hooldusvajadus, siis tuleb kõigepealt pöörduda rahvastikuregistri järgsesse kohalikku omavalitsusse. Viimane on kohustatud tagama sotsiaalteenuseid. KOV võib teenuseid ka erasektorilt või näiteks naabervallalt sisse osta, aga igal juhul tuleb hinnata, kas konk-

SVEN ARBET

Kohalike omavalitsuste hoolekande- ja sotsiaalteenuste rahastamine on seatud sedasi, et riik eraldab KOVidele sotsiaalteenuste korraldamiseks toetusfondi kaudu raha (2017. aastal 3,16 miljonit eurot), kuid KOVid saavad riigilt raha veel ka maksutuludest (tulumaks ja maamaks) ning tasandusfondi kaudu, mida võib kasutada sotsiaalteenuste rahastamiseks. Otseselt hooldekoduteenusele riigieelarvest eraldi raha ei tule. Praktikas peaks hooldekodu kohatasu kinni maksma inimene ise ja tema lähedased koostöös kohaliku omavalitsusega. See tähendab, et kohalik omavalitsus peaks hindama, kas perekond on võimeline hooldekodu koha eest maksma. Kui see käib neil üle jõu, siis ka perekonda aitama. Kui see on näiteks 800 eurot, siis hooldekodul on õigus selleks kinni pidada abivajaja pension, näiteks 400 eurot, ülejäänud 400 eurot tuleb

maksta hooldataval endal või tema lastel. Kui nad seda teha ei suuda, siis laieneb see kohustus omavalitsusele.

Pärast haldusreformi kostab aga siit-sealt uutest suurvaldadest, et liitunud nii-öelda ääremaavallad neelavad eelarveraha kui põhjatusse auku ning endisel moel kõikvõimalikke sotsiaaltoetusi enam maksta ei saa. Otseselt ei ole ükski omavalitsus veel sotsiaalministeeriumile teatanud, et ei saada eakate hoolduse või sotsiaalhoolekandega üldiselt hakkama ning sellel aastal tõusevad kohatasud enamikus munitsipaalvalduses olevates eakatekodudes, kuid samas kärbitakse valla abi kohatasu maksmisel ning mõnel pool on loobutud vanainimestele ravimite kulu kompenseerimisest.

PA N E TÄ H E L E

reetne inimene vajab tingimata hooldekodu kohta või saadakse hakkama ka koduhooldusega,” kirjeldab Tarum tegevuste järjekorda. “Tuleb tunnistada, et paljud omavalitsused ei ole veel osanud koduhoolduse süsteemi sisse seada. Kuigi piirkonniti on olukord erinev, kusjuures Pärnu linn ja maakond paistavad selles osas pigem heas mõttes silma.”

Häli Tarum on seda meelt, et kui näiteks kahest liitunud vallast ühes maksti varem eakatele mingit hooldustoetust ja teises ei makstud, siis kärpima seda toetust ei hakata ning pigem laiendatakse seda ka teisele vallale, mistõttu ei ole tema kõrvu kuuldused toetuste kärpimisest jõudnud. Küll aga nõustub ta, et praegune hooldusteenuse süsteem ei ole jätkusuutlik, mistõttu küpseb sotsiaalministeeriumis plaan pikaajalise hoolduse põhimõttelisteks muudatusteks, kus muuhulgas määratletakse senisest täpsemalt kõikide osapoolte – riik, omavalitsus, perekond – kohustused ja on võetud selge siht, et eakas inimene elaks võimalikult pikka aega oma kodus.

“Soovime muuta selgemaks osapoolte vastutust, samas tahame, et väheneks inimeste omaosalus hooldusteenuse eest tasumisel. Vähemalt peaks olema selge, kui palju võib inimeselt selle jaoks raha küsida,” selgitab Tarum.

“Kõigi nende praeguseks juba paberile pandud muudatuste elluviimiseks on riigieelarvesse vaja juurde 161 miljonit eurot. Kui see ja järgmine aasta mööduvad läbirääkimiste tähe all, siis 2021. aastal võiksid ehk esimesed muudatused jõustuda.”

Ilmselgelt vajaks põhjalikumat kontrolli ka praeguses vormis hooldekodude majandamine ja kuluefektiivsus ning nende lähemate aastate jooksul peaks selguma, kas, kes ja kuidas hakkab sellega tegelema.

Soovime muuta selgemaks osapoolte vastutust, samas tahame, et väheneks inimeste omaosalus hooldusteenuse eest tasumisel.

HÄLI TARUM Pärnus asuv Tammiste hooldekodu on üks suuremaid Eestimaal, selle elanikud on jaotatud nelja maja vahel, mil kõigil tuntud Euroopa linnade nimed. Kõige uuem neist kannab glamuurihõngulist nime Pariis ja Pariisi naised ütlevad, et neil on seal kõik hästi.

S O T S I A A L 9

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

em tulu, üha vähem

SVEN ARBET

Tammiste hooldekodu juhataja Riido Villup tunnistab, et riik nõuab omavalitsustelt päris palju, aga raha ei suuda selleks alati eraldada. Või siis eraldab, aga jätab selle kasutamise omavalitsuse otsustada.

Samuti ei suudeta hooldekodudele kuidagi riiklikke miinimumstandardeid kehtestada – kes tahab neist elitaarsemat elamist, maksab juurde.

MIS ON MIS

Abivajajate riiklik hooldusteenus Üldhooldekodu (rahvakeeli vanadekodu) nnMõeldud eakatele, kes vajavad peamiselt hooldust ja mitte nii suures mahus õendusabi. nnEakate hoolekande korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne, seega on vajalike üldhooldusteenuse kohtade tagamine omavalitsuse vastutus. nnSelleks on omavalitsusel võimalik pakkuda teenust ise (KOVile kuuluvas üldhooldekodus) või osta teenust sisse (erasektorile kuuluv üldhooldekodu). nnÜldhooldusteenuse eest maksab inimene ise, kui see ei ole võimalik, peab teenuse eest tasumisel appi tulema kohalik omavalitsus. nnIgal juhul peab KOV hindama, kas inimesel on võimalik teenuse eest ise maksta või on vaja KOVi tuge. nn2017. aasta lõpus oli Eestis 158 väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavat asutust. Nendest ligi 60% olid KOVi hallatavad asutused ja ülejäänud erasektorile kuuluvad. nn2017. aasta lõpus oli üldhooldekodudes 8356 teenusekohta ja aasta jooksul osutati üldhooldusteenust ligi 12 000 inimesele. nnPärnu maakonnas oli kokku 17 asutust, neist 11 kuulus kohalikule omavalitsusele ja 6 erasektorile.

Erihooldekodu nnMõeldud psüühilise erivajadusega inimestele, kes on eelkõige tööealised. nnErihoolekandeteenused on suunatud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervisliku olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja erihoolekande tegevusjuhendaja järelevalvet. nnErihoolekandeteenuseid rahastatakse riiklikult sotsiaalkindlustusameti kaudu. Õendushaigla nnÕendusabi pakutakse peamiselt patsientidele, kes aktiivravi enam ei vaja. nnÕendushaiglas pakutavale iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele suunatakse patsient arsti saatekirja alusel. nnTervishoiuteenust rahastab Haigekassa.

Allikas: Sotsiaalministeerium

TA S U B T E A DA

Vallad ja linnad peavad oma eakate eest hoolt kandma Kui inimesel on abivajadus ja perekond vajab selleks tuge, siis esmane tähelepanu ja abistamine peab tulema kohalikult omavalitsuselt.

Kohalike omavalitsuste olemuslik ja üks tähtsamaid ülesandeid on oma abivajavatele elanikele vajaliku toe pakkumine, sh korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist ning sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist.

KOV peab koostöös teiste asutustega andma abivajajale ja tema lähedastele igakülgset teavet võimalike abimeetmete kohta, leidma perele sobiva lahenduse ning kui perel ei ole selleks piisavalt vahendeid, siis toetama neid teenuse eest tasumisel.

Teenuse eest tasumine ei tohi seada lähedasi toimetulekuraskustesse, mis tähendab, et omavalitsus peab leidma mõistliku ja inimestele jõukohase lahenduse.

2017. aastal oli abivajaja ja tema pereliikmete kanda keskmiselt 78% asutusepõhise hooldusteenuse kulust, abivajaja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse panus oli ca 22% teenuse kulust.

Viimastel aastatel on KOVide rahaline panus vähenenud ja inimeste kulud üldhooldusteenusele suurenenud. Näiteks oli hooldekodu koha eest tasumisel eaka või tema pere omaosalus 2010. aastal 65%, 2016. aastaks oli see tõusnud 76% peale, 2017 juba ca 78%.

Allikad: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalhoolekande seadus

Eakatekodu hooldajad peavad tegema ka meditsiiniõe tööd Hooldekodusid nii Pärnumaal kui ka mujal Eestis kummitab tõsine mure – paljud nende elanikud vajavad iga päev ka õendusabiteenust, mida aga munitsipaalhooldekodudes valdavalt ette nähtud ei ole, vaatamata sellele tuleb personalil sisuliselt siiski ka neid töid teha.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Õendusabiteenuse ametlikuks osutamiseks peab hooldekodul või pansionaadil olema vastav litsents, pigem seda aga taotletud ei ole. Paremal juhul on palgal vaid õed, kes on kantud hooldusõdede registrisse, sest eriti kusagil maakohas asuvasse hooldusasutusse on pea võimatu saada tööle meditsiinitöötajat. Samas tuleb ka neis metsade keskel paiknevates vanadekodudes tihtilugu ikkagi teha tööd, mis sisuliselt võrdub õendusabiteenusega.

Hooldajaid võiks õeks ümber koolitada Pärnumaa suurima ja ka kogu Eesti ühe suurema hooldekodu ehk Tammiste hooldekodu juhataja Riido Villup ütleb, et on mõelnud vastava litsentsi taotlemisele, kuigi sellega kaasneb asutusele ka rida uusi piiranguid ja nõudeid. Seega, ametlikult Tammiste hooldekodu õendusabiteenuseid ei osuta.

“Samas tuleb tunnistada, et paljud hooldekodud osutavad õendusabiteenust praegu omaalgatuslikult, sest seda on mõne kliendi puhul lihtsalt möödapääsmatult vaja teha. Näiteks tuuakse klient, kellel on kodus tekkinud lamatis, mida on tarvis puhastada. Või mingi haavand, mis vajab jälgimist ja iga päev sidumist. Või on tal põiekateeter, mida on vaja puhastada ja paigale sättida,” loetleb Villup juhtumeid, kui hooldusasutus vajab

meditsiiniõde. “Kõiki selliseid toiminguid tohivad teha ainult litsentseeritud õed, aga kuna hooldekodu palgafond ei võimalda neid tööle võtta, saati töötaksid nad seal ikkagi alakoormatuna, siis pahatihti täidavad neid ülesandeid tavalised hooldajad. Ka meie hooldekodus on kahjuks nii ehk meil osutavad neid teenuseid õed, kes on küll registris, kuid asutusel puudub praegu veel litsents.”

Riido Villupi peas ei andnud see kõiki Eesti hoolekandeasutusi kummitav probleem asu ja nii alustas ta mullu magistriõpinguid ning kavatseb kaitsta magistritööd teemal, mis käsitleb just hooldustöötajate pädevuse täiendamist selliselt, et nad võiksid teatud hooldustoiminguid ka seaduslikult osutada. Maksta neile natuke kõrgemat palka ja kõik oleksid õnnelikud, sest need hooldajad ju niikuinii teevad neid töid juba ka praegu. See oleks rahaline võit ka suurematele hooldekodudele, kuhu ehk läbi häda oleks võimalik neid õdesid praegugi palgata, sest jääb ära vajadus just neid kallihinnalisi õdesid tikutulega taga ajada.

“Tahan oma töös leida võimaluse, kuidas oleks võimalik seadust järgides hooldustöötajale selline võimekus anda. Kas siis muuta kutsestandardeid, korraldada väljaõppeks riiklik tellimus vmt,” räägib Villup. “Ma usun, et sotsiaalministeerium on sellest väga huvitatud, eriti kui nad räägivad õendusabi kättesaadavuse suurendamise vajadusest.”

Tammistes elad kui Pariisis või Brüsselis Tammiste hooldekodu on loodud omaaegse Tammiste mõisa kohale, asutamisajaks loetakse 1944. aastat, nõukogude ajal nimetati asutust invaliidide koduks.

Tänaseks ei ole mõisa peahoonest küll enam suuremat alles, vaid selles paikneb maja nimega London. Kokku on hooldekodus 140 klienti, kes on majutatud peale Londoni veel kolme majja – Brüssel, Tiel (Pärnu sõpruslinn Hollandis) ja Pariis. Viimane on kõige uuem ja seal elab 65 vanainimest.

Riido Villupi sõnul on peagi plaanis hakata toetusmeetme abil ehitama veel kahte maja, mis annaks hooldekodule juurde paarkümmend kohta. Projekt maksab kokku 800 000 eurot, millest 60% saadakse toetusest ja võtmed loodab juhataja kätte saada 31. augustil 2021. aastal. Ruumi männimetsa alusel 17,4 hektari suurusel territooriumil asuval hooldekodul jagub ning vajadus eakatekodu kohtade järele on suur. Villup usub, et Pärnus on puudu vähemalt sada

Tuleb tunnistada, et paljud hooldekodud osutavad õendusabiteenust praegu omaalgatuslikult, sest seda on mõne kliendi puhul lihtsalt möödapääsmatult vaja teha.

RIIDO VILLUP

eakatekodu kohta, sest umbes poolsada Pärnu inimest on mujal hooldekodudes ning elavas järjekorras ootab pidevalt kohta 20-30 inimest. Kõik aga ei ole endast linnavalitsusele üldse teadagi andnud, vaid otsivad omal käel kohta.

Villup kinnitab, et Tammiste hooldekodu koha hind on Eestis üks madalamaid, kusjuures üldine kohamaksumus on kõikidele klientidele kahe- ja kolmekohalises toas võrdne – 615 €/kuus praegu ja alates 1. aprillis 650 €/ kuus. Tõsi – ühekohalise toa maksumus küünib 700 euroni kuus.

Riido Villup leiab, et on veidi vastuoluline väita nagu tahaksid omavalitsused mure enda kaelast ära saamiseks eakaid just vanadekodudesse paigutada. Küll tuleb ette olukordi, kui ühe valla piires kohti ei ole ja lahendusena pakutakse seda hoopis kusagile teise valda või isegi teise Eestimaa otsa. Näiteks Võrumaa elanikule öeldakse, et leidsime sulle koha Jõgevale. Omavalitsus on oma kohustuse justkui täitnud, aga lahendus on selle inimese suhtes ikkagi ebaõiglane ja poolik.

“Kui kurdetakse, et hooldekodudes ei ole kohti, siis kuidas omavalitsus eakaid neisse kergekäeliselt suunab. Üks võimalus on tõesti, et neid suunatakse naabervalda, -maakonda või veelgi kaugemale,” ütleb Villup.

“Teisalt on tõsi see, et sotsiaaltöötajaid on praegu väga raske tööle saada. Neid oleks raske leida ka siis, kui koduhooldajale või hooldusasutuse töötajale makstaks tänasega võrreldes kahekordset palka, see oleks siis 650-700 euro asemel 1300-1400 eurot brutotasuna kuus. Ka siis ei oleks ülemäära palju inimesi valmis sellist tööd tegema.”

Koduhooldus oleks tema sõnul suuremat isikuhooldust vajavale kliendile küll inimlikum, aga samas eakatekodu kohast ka ilmselt kallim ja üldse mõnevõrra komplitseeritum korraldada ning ka töötajaid on selleks juurde vaja.

10 T U R I S M

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

ERAKOGU

Ühest puutüvest lootsiku ehitamine on meeskonnatöö, mis pakub kõigile osalejatele parasjagu elamust.

Kanuu ehitamine on põnev töö, mille tulemus pakub seiklusrikkaid elamusi Soomaa giid ja agar hõimurahvastega suhtleja Aivar Ruukel on lisaks loodusturismi edendamisele ning kanuumatkade korraldamisele tuntud selle poolest, et teeb need kanuud ehk ühest puutüvest väljatahutud haabjad ise valmis. Ja õpetab ka teistele, kellel huvi.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Korraliku kanuu valmistamiseks on tarvis parajalt jämedat suurema mädanikuta puunotti.

Peamiselt tehakse kanuusid haavapuust, viimati proovis Aivar Ruukel ka pärna ja tundub, et tuli välja küll.

Lühidalt selgitades käib töö nõnda, et puutüvi tahutakse kirvega seest õõnsaks, põhi tehakse siledaks ja lootsikule avaruse lisamiseks painutatakse seda õõnsusesse tugede lisamisega järkjärgult laiemaks. Kuna kiilu sellisel veesõidukil pole, siis eks jõevoogudes püstiasendis püsimine nõuab vilumust.

Jõematku korraldab Aivar siiski tehases toodetud kanuudega, mis on kerged tassida ja puupaatidest paremini juhitavad.

Järgnevalt kirjeldab Aivar Ruukel, kuidas üks paaditegu käib nii, nagu tegid seda juba muistsed põhjamaade põlisasukad.

Pehmed ja kõvad lootsikud Puutüvest õõnestatud paat on vanim liiklusvahend. Esimesed lihtsad ühepuupaadid valmistasid meie eellased, kes tundsid ainult kivist ja luust tööriistu.

Tööriistade arenedes on edenenud ka ühepuupaadi valmistamise tehnoloogia, kui üldpõhimõte on jäänud samaks: tarvis

on eemaldada jämedalt tüvepakult liigne puit ja paat ongi valmis.

Põlisrahvad valmistavad ja kasutavad ühepuupaate ka veel tänapäeval mitmel pool üle maailma.

Kiire guugeldamine pildiotsingus annab sadu tulemusi.

Need pärinevad kõigilt kontinentidelt, kus kasvab piisavalt jämedaid puid. Otsisõnadeks sobib kasutada näiteks dugout canoe, log boat, einbaum, pirogue, monoxylon, лодка-долблёнка. Ühest puust õõnestatud veesõidukid jagunevad laias laastus kahte tüüpi, kõvad paadid ja pehmed paadid. Ruhe ehk kõva paadi saab, kui jäme puupakk lihtsalt seest tühjaks õõnestada, paku laius määrab ka ära paadi laiuse.

Pehmel ühepuupaadil koolutatakse aga tooriku mõlemad pardad laiali – nii saab paadi laius tüvepaku läbimõõdust pea poole suurem. Samuti suureneb lootsiku kandevõime ja paranevad sõiduomadused. Siinkohal kirjeldame Soomaa malli järgi pehme ühepuulootsiku ehk haabja ehitamist.

Eesti metsades kasvavatest puuliikidest sobivad lootsikuks haab ja pärn, mõlemad on pehme puiduga, mis võimaldab pardaid laiali painutada. Sel moel saab poole meetri jämedusest haavapuust meetrilaiuse lootsiku. Jämedaid ja oksavabu pärni tuleb ette harva, enamik ühepuupaate ehitatakse haavast, sellest ka paaditüübi laialt levinud nimetus – haabjas, haavapuust ühepuupaat. Selgituseks on aga oluline lisada, et haabjateks kutsutakse neid aluseid Soomaal alles viimastel aastakümnetel.

Varem pole soomaalased seda sõna kasutatud, vaid on rääkinud ikka lootsikust.

Paadipuu tuleb raiuda õigel ajal Haabjaks suurepäraselt sobiva puu leidmine pole lihtne ülesanne. Sobiv lootsikupuu on sihvakas, jäme, ümar, sile, oksavaba, sirge süüga. Samuti peab haab olema südamemädanikuta. Ühepuupaate on erineva suurusega, Soomaa keskmised haabjad on viie ja poole meetri pikkused ning veidi alla meetri laiad.

Sellise ligi meetri laiuse lootsiku tarvis peab haavatüve jämedus olema ladvapoolsest otsast umbes pool meetrit. Kandevõime on sellisel haabjal kaks-kolm inimest. Kui õnnestub hankida jämedam tüvi, võib ka pikkust proportsionaalselt suurendada.

Viimasel poolsajandil ehitatud lootsikutest suurim on 2005. aastal ehitatud Aasa, mis valmistati 80 cm läbimõõduga tüvepakust. 7,2 meetrit pikk ja 1,4 meetrit lai haabjas kannab vabalt kaheksat meest.

Külaajaloost on kahe ilmasõja vahelise ajastu kohta teada fakt, et kõige suurem lootsik olnud Tõramaa Bachmannil – see

kandis 13 meest. Kahjuks ei ole andmeid tolle hiidhaabja mõõtude kohta, samuti ei ole ma seni saanud näha ühtegi fotot, mis fakti kinnitaks.

Haab langetatakse talvel, kui puu on n-ö surnud ja mahlad puutüves ei liigu. Kuufaaside silmas pidamise kõrval on lootsikupuu langetamise aja valikul tähele pandud ka tuule suunda.

Vanarahva tarkuse järgi tuleb kõik puud, millest tahetakse vettpidavat riista teha, raiuda kõva, s.o loode-, põhja- või idatuulega. Vaadati, et puu langeks vastu tuult, see pidi lootsikut mädanemise eest kaitsma. Usuti ka, et kui tüvi langeb kännust kaugele,

Eesti metsades kasvavatest puuliikidest sobivad lootsikuks haab ja pärn, mõlemad on pehme puiduga, mis võimaldab pardaid laiali painutada. Sel moel saab poole meetri jämedusest haavapuust meetrilaiuse lootsiku.

AIVAR RUUKEL

 T U R I S M  11 

  PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019 

ERAKOGU

saab sellest kiirekäigulise sþiduriista.

Kuigi haabjapuu valitakse välja ja vþetakse maha talvel, on lootsiku väljaraiumine ikka kevadine-suvine tÜÜ. Harva tehakse seda metsas, puu langetamise paigas. Tavaliselt veetakse puu traktoriga oma elamise juurde vþi mujale, kuhu ehitusplats luuakse. Puutßvi asetatakse maast lendu, aluspuudele. See annab mugavama tÜÜkþrguse ja vþimaldab pakku lihtsamalt keerata. Kþigepealt eemaldatakse tßvelt koor. Kooritud pakul tulevad hästi esile ka probleemsed kohad, nagu erinevad ebaßhtlused ja oksakohad.

Soomaa lootsik on lameda pþhjaga Määrava tähtsusega etapp lootsiku ehitamise protsessis on pþhja valik. Haabja pþhjaosa ßle otsustamise juures jälgitakse mitmeid tegureid. Kui pakk pole päris sirge, määrab pþhjakßlje puutßve paine. Samuti arvestatakse oksakohtade paiknemist, mis ei tohiks jääda kßlgedele, kus parraste laiali painutamisel tekivad pinged ning vþivad tekkida praod.

Oksakohad jäetakse pigem pþhja alla, kus laotamisel vähem pingeid, vþi tßvepaku ßlaossa nii, et need saaks hiljem þþnestamisel välja raiuda.

Soomaa lootsikud on lameda pþhjaga, see annab parema ujuvuse ja stabiilsuse. Pþhja lameduse saamiseks eemaldatakse tßvepakust umbes viiendik läbimþþdust. Pþhi ja lootsiku pßstteljed looditakse ja märgitakse paku mþlemale otsale. Seejärel märgitakse pþhi paku kßljele tahmanÜÜri abil. Pþhi raiutakse kirvest ja mootorsaagi kasutades.

Haabjatoorikule antakse väliskuju, ahter ja vÜÜr voolitakse sigarikujulisteks, sihvakateks ja voolujoonelisteks. Mþlemasse otsa jäetakse nn otsaklotsid, mis jäävad raiumata paadi kuivamisjärgse tÜÜtlemiseni. Otsaklotside

Kui lootsiku pĂľhi on ehitamise ajal korralikult paika looditud, hoiab haabjas ennast edaspidi vee peal sirgelt ja liigub kenasti otsesuunas.

ßmber pingutatakse raudklambrid, mis aitavad vältida otste lþhenemist. Paaditooriku välispind hÜÜveldatakse. Haabja väliskuju otsustab, millise ilme, veel liikumise kiiruse ja sþiduomadused lootsik saab.

Siseplaani þþnestamine on haabjaehituse järgmine etapp.

Selle tÜÜ juures kasutatakse puu-

www.katusetark.ee KATUSTE EHITUS JA RENOVEERIMINE FASSAADIDE EHITUS JA RENOVEERIMINE ĂœLDEHITUSTĂ–Ă–D PROJEKTEERIMINE JĂ„RELEVALVE Pakume elamule vĂľi tootmishoonele väärikat ja soodsat lahendust, mille Ăźle vĂľite uhke olla ka aastakĂźmnete pärast.

tel 442 5225, 518 7370 | info@katusetark.ee

sepakirve ja mootorsae kþrval kßnakirvest. Esiotsa on lihtsam ja hoogsam þþnestada. Täpsem tÜÜ algab siis, kui parda paksus hakkab kätte saama. Lootsiku pardad tuleb vesta nii ßhtlaseks kui vþimalik. Selle saavutamiseks kasutatakse järgmist meetodit: tooriku väliskßlge puuritakse kindlate vahemaade ta-

gant ßhtlase sßgavusega (1 toll) augud. Õige paksus on käes siis, kui siseplaani þþnestamisel augud nähtavale tulevad. Nßßd ei tohi enam sßgavamale raiuda.

Paksuse mþþtmiseks kasutatakse naasklit. Kui kaks augukohta on välja raiutud, silutakse nendevaheline pind ßhtlaseks. Augud täidetakse hiljem puupunnidega.

 Â?Â? Â?Â?Â? Â?  ­ €€€ Â

Pehme puu lubab pardad laiali painutada Soomaa lootsikutel on viis kaart.

Kaarte kinnituseks jäetakse paadis sisemusse kabad. Iga kaar kinnitub kolmele kabale, ßhele pþhja telgjoonel ja kummalegi parda sisekßljel. Pþhjakabad asetsevad mÜÜda haabja pikitelge. Otsmised pþhjakabad tahu-

takse välja. Keskmised jäävad pika pþhjarootsuna alles ja tahutakse välja pärast laotamist. See nn selgroog on lootsiku laotamisel oluline sßmmeetria saavutamiseks. Pardakabad tahutakse kþik välja enne laotust. Kabade kaugus pardajoonest on umbes 15 cm.

Haabja laotamine ehk haabja parraste laiali painutamine on pþnev tÜÜ, mis nþuab kþige rohkem kogemusi. Kßljed laotatakse sþiduriista ruumala suurendamiseks ja þige kuju saavutamiseks. Lootsik asetatakse kahele palgist alusele. Väliskßlgedest umbes meetri kaugusele tehakse kogu parda pikkuses maha lþkked. Haabja toorikusse valatakse paar ämbritäit kuuma vett, millega pidevalt sisekßlgi niisutatakse. Kui puit on niiskuse ja kuumuse koosmþjul kßllalt pehmenenud, hakatakse kßlgi sþrmejämeduste lepapulkade abil laiali painutama. Järjest pikemate pulkade asetamisega parraste vahele saavutatakse lootsikule vajalik kuju. Laotamine vþtab tavaliselt enam kui pool päeva.

Enne parraste toestamist kaartega ning täävi ja ahtri voolimist lastakse lootsikul tavaliselt kuivada, see vþib kesta mþne kuu, ehk ka kogu talve.

Jääpankade ja kividega kokkupþrgete pehmendamiseks kinnitatakse lootsiku otsadele metallist vþi tugevamast puidust, näiteks tammest, vits.

Enne vee peale viimist ßhepuulootsik tþrvatakse. Kaared tehakse loodusliku lookega kuuse juure- ja tßveosast. Soovi korral vþib kaartele kinnitada istmed. Traditsiooniliselt ei ole Soomaa lootsikus istmeid olnud, need on lisandunud tänapäeval, kui haabjate peamine kasutus on jþgedel matkamine.

Varem on Soomaal haabjaga sþidetud ainult pßsti seistes, andes hoogu ja tßßrides pika mþlaga.

Kaasreisijatele on istumise alla antud lauajupp vĂľi heinatuust.

12 E T T E V Õ T L U S

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

Uus aasta toob Pärnumaale rohkem kiiret internetti ning senisest säästlikuma kaugkütte Alanud aastal saavad tuhanded Pärnumaa kodud ülikiire internetiühenduse, elektrivõrk muutub rikkekindlamaks ja vähemalt kohalikku kütust kasutav kaugküte tarbija jaoks ei kalline.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Kuigi oleme harjunud, et tänapäeval ühegi teenuse hind naljalt allapoole ei liigu, siis mõned hinnad siiski ka kukuvad. Eelmisel aastal leidis Konkurentsiamet, et Elektrilevi võrguteenuse hinnatase on tavatarbija jaoks põhjendamatult kõrge, sest võrguteenuse osutamine ei toimu konkurentsiturul, vaid võrguettevõtete kulusid ja hinda kontrollitakse riiklikult. Madalpingevõrke (0,4 kV) ja keskpingevõrke (1 kV–110 kV) haldav ettevõte korrigeeris oma hinnakirja, mille kinnitas Konkurentsiamet ning 1. jaanuarist jõustusidki uued võrguteenuse hinnad. Keskmiselt langes võrguteenuse hind 8%.

Elektrivõrgu rikked vähenevad OÜ Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Peeter Liik märgib, et hinnalangust võimaldavad Elektrilevi kasvanud efektiivsus

ja soodne majanduskeskkond, mis tähendab suurenenud tarbimismahtu ja madalamaid intresse finantsturgudel. 2019. aastal võrguteenuse hind ei muutu.

Peeter Liik selgitab, et 2019. aastal on Elektrilevil plaanis Pärnumaa elektrivõrku investeerida 2,3 miljonit eurot võrgu arendamiseks ja töökindluse tugevdamiseks.

“Kõik selle nimel, et rikkeid oleks vähem ja tekkivate rikete kõrvaldamine toimuks võimalikult kiiresti,” kinnitab ta.

“Uuendame Pärnumaal 2019. aastal 10 alajaama ja ehitame üle 100 kilomeetri ilmastikukindlat liini.”

Kui viis aastat tagasi oli Pärnumaal aasta jooksul kokku 2129 riket, siis 2018. aastal oli rikkeid 1283. Samas räsis Pärnumaad eelmisel aastal kolm märkimisväärset tormi.

“Seda enam saame öelda, et Pärnumaa elektrivõrgu investeeringud on läinud õigesse kohta ja elektrivõrk on muutunud oluliselt töökindlamaks,” iseloomus-

tab Peeter Liik võrgufirma tegevust. “Tundlikumad piirkonnad on üldjuhul need, mis asuvad tuultele avatud suundades, kindlasti rannikualad. Eks seda arvestades on rannikualade elektrivõrku ka rohkem investeeritud.”

Lisaks hakkab Elektrilevi sel aastal ehitama kiire interneti võrku, mille eesmärk on viie aasta jooksul tuua kiire internet Eestis ligikaudu 200 000 koduni, kus praegu puudub kvaliteetne internetiühendus.

Pärnumaa on üks maakondadest, kus on suur puudus heast võrguühendusest, mistõttu plaanib ettevõte viie aastaga Pärnumaal kiire interneti tuua vähemalt 15 000 koduni.

Ehitustööd algavad sel aastal, tänavu peaks kiire internet jõudma tuhande koduni.

Kiire internet jõuab üha enamateni Kiire interneti leviala laienemisele Pärnumaal annab oma panuse ka telekommunikatsioonifirma Telia. Telia Eesti võrgu- ja infrastruktuuriüksuse juhi Toivo Praakeli sõnul asub ettevõtte põhirõhk Pärnumaal just interneti püsivõrgu arendustel, see on üks tehnoloogiainvesteeringute fookus aastatel 2017–2020. Teenuse hinna osas Telia piirkondade vahel mingeid erisusi ei tee.

Telia kaasaegsete ja ülikiirete internetiühenduste kättesaadavus on viimastel aastatel Pärnu maakonnas kasvanud enam kui 40% võrra ja jõuab praegu 20 000 koduni. Eelmisel aastal sai ligi 8000 Pärnumaa kodu võimaluse liituda kiirema internetiteenusega. Kokku arendas Telia lairiba-, kõne- ja TV-teenuste pakkumiseks kaablivõrke Pärnumaa 38 linnas ja asulas. Lairibavõrgu kaasajastamise töid tehti Pärnu ja Sindi linnas, Tootsi, Paikuse, Sauga, Audru ja Lavassaare alevikus, Papsaare külas ja muudeski kohtades. Mahukamad arendused leidsid möödunul aastal aset Pärnus ja Tootsis.

“Arendustööde tulemusena saame pakkuda Pärnumaa 14 000 kodus kuni 1 Gbit/s kiirusega internetiühendust ja enam kui 6000 kodus kuni 200 Mbit/s kiirusega lairibaühendust,” märgib Toivo Praakel.

“Uuenenud lairibavõrk võimaldab Pärnumaa elanikel kasutada nii Telia Koduinternetti kui Telia TV-teenust.”

Praakel lubab, et Telia Tulevikuinterneti arendamise programm jätkub Pärnumaal sama hoogsalt ka järgnevatel aastatel. Nii on 2019. aastal maakonna eri piirkondades plaanis ehitada uut võrku ja moderniseerida olemasolevat vähemalt 5000 kodu jaoks.

Mis puudutab 2018. aastal toimunud Telia mobiilivõrgu arendusi Pärnumaal, siis maakonnas tehti töid 56 tugijaamakohas, sh paigaldati neli uut tugijaamakohta kõigi kolme tehnoloogiaga (2G, 3G, 4G) Tammistes, Jõõpres, Kirblas ja Suigus, 28 4G-tugijaama sai mahtu juurde ning 24 4G-tugijaama tegid läbi uuenduskuuri.

Kodumaine kütus annab kaugküttele stabiilse hinna Fortum on Pärnu kaugküttega seotud tosinkond aastat, 2010. aasta lõpus hakati linna kütma Niidu tänaval asuvast elektrijaamast, nii saab ära kasutada ka elektri tootmisel tekkiva jääksoojuse. Pärnu omapära aga on see, et siin mindi juba 1990. aastatel üle kohalikele kütustele, sest Pärnumaa on rikas nii puidu kui turba poolest. See on taganud, et Pärnus on läbi aastate olnud tarbijate jaoks üks soodsamaid soojahindu.

Uuendame 2019. aastal Pärnumaal kümme alajaama ja ehitame üle saja kilomeetri ilmastikukindlat liini.

PEETER LIIK

Pakume Küttegraanuleid Puitbriketti Kaminapuid võrkkotis Turbabriketti Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

• POTTSEPATÖÖD • AHJUD • PLIIDID • KAMINAD • KORSTNAD LEEASE OÜ salong@omakamin.ee Riia mnt 58, Pärnu Tel: 442 6226, 511 3022

ASi Fortum Eesti juhatuse esimees Margo Külaots selgitab, et kaugküttest ei saa isegi ühe maakonna piires üldistades rääkida, sest iga linna või asula kaugküttesüsteem on teisest erinev, kasutatakse kütuseid, mille hinnad kujunevad erinevalt, soojusvõrgu seisukord on erinev jne. Gaasi hind ja kerkiv gaasiaktsiis mõjutavad kaugküttepiirkondi, kus köetakse gaasiga, aga jätavad mõjutamata kohad, kus kasutatakse kohalikku puitu või turvast.

“Kodumaiste kütuste hinnad on ka stabiilsemad, seevastu sõltuvad importkütuste hinnad maailmaturust ja võivad väga kiiresti muutuda,” iseloomustab Külaots. “Eesti suund importkütuste maksustamisele ja kodumaiste kütuste kasutamisele on mõistlik – kohalike kütuste tootmisel saavad tööd siinsed inimesed ning kogemus on näidanud, et kohalike kütuste kasutamine viib alla ka kaugküttehinna.”

Soojuse hinda mõjutavad igas piirkonnas kõige enam kütuse hind, kaugküttevõrgu sei-

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

E T T E V Õ T L U S 13

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

REIMO RUUBEL

Varem põhiliselt tsentraalse sooja tootjana tuntud Fortum on viimastel aastatel panustamas üha enam ka külma tootmisele. Pildil on Fortumi Pärnu koostootmisjaam.

sukord, võrgu korrastamisse investeeritud raha hulk, katlamajade olukord, nende tõhusus ning tarbijate hulk.

“Pärnus langetasime soojuse müügihinda 2018. aasta alguses ning sel aastal Pärnu soojahind ei muutu – see on 50,65 €/MWh + käibemaks,” kinnitab Külaots. “Kui rääkida Eestist tervikuna, siis selle talve alguses on paljud soojusettevõtted soojuse hinda tõstnud peamiselt kütuste hinnatõusust tingituna. Ka Fortumi jaoks on kütuse hinnad veidi tõusnud, kuid me saame jätta Pärnu linna soojatarbijatele hinna samaks tänu sellele, et kasutame kütteks puitkütuseid (metsa- ja raiejäätmed) ja peamine soojuse tootja – Pärnu elektrijaam, töötab väga efektiivselt.”

Pärnu elektrijaamas toodetakse samast kogusest kütusest nii soojust kui elektrit – seda nimetatkse tõhusaks koostootmiseks. Teine oluline asjaolu, mis hoiab hinna madala, on väiksed soojuskaod, mis on saavutatud soojusvõrgu parandamiseks tehtud investeeringutega (umbes 81–82% võrgust on renoveeritud ja eelisoleeritud torustikuga). Hinda aitab hoida ka see, et Pärnus on stabiilselt kasvanud kaugküttevõrguga liitujate arv ja on näha, et see trend jätkub. Gaas ja selle hind Fortumit Pärnus ei mõjuta, sest seda kasutatakse ülivähe, vaid tipukoormuste katmiseks.

Lisaks rajas Fortum Niidu tööstuspiirkonda koostootmisjaama, kus kasutatakse kütusena samu-

ti hakitud metsa-, puidutööstuse- ja raiejäätmeid.

Võrgu renoveerimine hinda ei tõsta “Olen seisukohal, et soojusvõrgu renoveerimine või näiteks katlamaja remont ei peaks tarbija jaoks hinnatõusu kaasa tooma. Seadmete ja võrgu korrashoid, nende järk-järguline uuendamine on normaalne pi-

dev protsess ning see on soojahinna üks osa,” leiab Külaots.

Lisaks kaugjahutussüsteemi Pärnu kesklinna äriklientide jaoks. Kaugjahutuse puhul toodetakse külma külmajaamas ja kliendini jõuab külm (umbes 6ºC) vesi. Kasutatakse ka jõevett, nii kulub kaugjahutuse korral vähem elektrit ja jahutuse hinna saab hoida soodsana.

Nii ei pea klient soetama oma hoonesse või selle katusele kal-

Kodumaiste kütuste hinnad on stabiilsemad, seevastu sõltuvad importkütuste hinnad maailmaturust ja võivad väga kiiresti muutuda.

MARGO KÜLAOTS

leid jahuteid, mis vibreerivad, mürisevad ja võivad lekitada kemikaale.

Kütte osas on oluline, et jahutuskliendi juurest tagasi tulevat soojenenud vett saab soojuspumpade abil kasutada kaugküttevõrgus ja kütmiseks on vaja vähem kütuseid põletada.

ASi Tootsi Turvas soojusenergia ärivaldkonna juht Ülo Stokkeby on seda meelt, et eeloleval aastal mõjutavad kaugkütte korraldamist kõige rohkem kütuste hindade muutumine, mitmekomponendilise soojuse hinna kehtestamine, üleminek taastuvatele kütustele ja energiatõhususe rakendamine.

Need on märksõnad, millega peab iga kaugküttefirma, aga

ka kaugküttevõrgu klient arvestama.

Tootsi kaugküttepiirkonnas on alates 2014. aasta lõpust soojahind koos käibemaksuga lõpptarbijale 64,88 €/MWh ja Stokkeby ei näe praegu põhjust, miks see peaks alanud aastal muutuma.

“Tootsis toimus suurem muudatus pärast briketivabriku sulgemist. Ehitasime asula kaugkütte jaoks uue katlamaja ja siis tõusis mõningal määral ka soojuse hind,” selgitab Stokkeby.

“Teine suurem muudatus toimus möödunud aastal, kui renoveerisime KIKi abiga suurema osa asula kaugküttevõrgust.

Tehtud investeering ja selle läbi saavutatud soojuskadude vähenemine, mis on oluline kulude kokkuhoid, soojuse hinda Tootsi

Sinu toidupood Pärnumaal.

Tule ja tee oma ostud meie kauplustest!

Tiina Konsum E-P 8-22 Riia mnt., 74, Pärnu

Sauga Konsum E-P 9-22 Kuldnoka, 1, Sauga alevik

Sindi Konsum E-P 9-22 Jaama, 8, Sindi

Vändra Konsum E-P 9-22 Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

Tootsi Konsum E-P 9-20 Kesk, 7, Tootsi alevik

Tori Konsum E-P 8-20 Pärnu mnt., 3, Tori alevik

Kergu kauplus E-L 9-18 P suletud Kergu küla

Selja kauplus E-L 9-18 P 10-15 Selja küla

Vändra kauplus E-R 7-17 L 8-15 P suletud Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

Kauplus MAX (Vändra TÜ) E-L 10-15 P suletud Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

14 T R A N S P O R T

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

Pärnumaa ühistransport muutus pärast reformi ainulaadselt eripalgeliseks AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Eks sünniraskused tuleb iga suurema ümberkorralduse puhul üle elada ja kuna maakondades tasuta bussisõidu sisseseadmine on puhtal kujul poliitiline otsus, siis eks ka see sünnitab teatud ringkondades ja esmajärjekorras opositsioonipoliitikutes rahulolematust. Pärnu maakonnas ja linnas bussiliiklust korraldav Pärnumaa Ühistranspordikeskus lähtub aga ennekõike mittetulundusühingu liikmete tehtud otsustest. Keskuse omanikud on kohalikud omavalitsused ja riik.

Linnaliinide piletihind lajatab Pärnu külalistele tõelise hinnapommi – kui näiteks Tallinna elanik soovib Pärnus sõita linnaliinibussiga, peab ta soetama bussis ühiskaarti valideerides kaks eurot maksva tunnipileti.

Bussijuhilt sularaha eest ostes maksab pilet kõigile sõitjatele kolm eurot. Kaheeurone tunnipilet kehtib nii linna- kui ka maaliinidel.

Kohalikele inimestele maksab linna- ja maaliinidel kehtiv tunnipilet üks euro, 30 päeva kaart aga kümme eurot. Laias laastus

võttes sõidavad õpilased ja pensionärid tasuta nii linnas kui ka maal.

Tegemist on Eestis konkurentsitult kalleima variandiga väljaspool maakonda elava inimese jaoks linnaliinibussiga sõita, kusjuures Pärnu olusid arvestades võib paari peatusevahe läbimine taksoga odavamaks osutuda. Selline aga oli läinud aastal Pärnu linnavolikogu otsus – teha alates 1. juulist piletihindades sisse suur vahe kohaliku inimese ja turisti vahel.

Kõrvalt vaadates tundub esmapilgul kogu see Pärnu bussipiletite süsteem mõttetult keeruline, tüütu ja kohmakas.

Kohalikud on asja endale selgeks teinud, ning hääletanud selle Pärnu aasta teo valimisel 15 kandidaadi hulgast 4. kohale.

Paindlik piletisüsteem on kõigeks valmis 2014. aastal loodud ja pärast seda 2015. aastal Pärnu linnalt linnaliinid ning riigilt maakonnaliinid enda haldusse saanud Pärnumaa Ühistranspordikeskuse (PÜTK) juhataja Andrus Kärpuk märgib, et uut piletisüsteemi luues taheti sellele kohe eos nii maakonna-

Juulikuus kehtestati kõigis Eesti maakondades uus piletisüsteem – kus hakkas bussisõit olema kõigile täiesti tasuta, kus jäid kehtima vanad hinnad, kus loodi erilahendused. Just nende erilahendustega paistab teiste seas silma Pärnumaa ühistranspordi uus korraldus. kui ka linnaliinide osas tervikliku vaatega läheneda. Lähtuda tuli sellest, et puuduks konkurents linna- ja maaliinide vahel, piletisüsteem oleks sõitjatele ühtne ja hästi arusaadav ning bussipeatuste taristu oleks korras.

Kõigepealt rajati EASi rahastuse toel ühtne pileti- ja infosüsteemi tehniline lahendus ning peale EASi vahendite ka laenuraha kaasates Pärnumaa linnaja maaliinibusside keskterminal ehk lihtsas keeles öelduna Pärnu bussijaam, kust algavad ja lõpevad peaaegu kõik linna ja maakonna bussiliinid. Terminal valmis eelmise aasta veebruaris ning seda opereerib ja majandab PÜTK. Veel saadi EASi rahastust ka selleks, et ehitada kaheksas

• hüdrosilindrite remont ja valmistamine • avade taastamine • keevitustööd ja mastide remont • treitööd • töökoja remondipinna üürimine MS Tehnika OÜ

Konnakotka tee 3, Kilksama küla, Tori vald, Pärnumaa 85003 +372 506 6275 | info@mstehnika.eu | www.mstehnika.eu

SIGULDA TAIMELAAT 04.05.2019

REHVIVAHETUS JA MÜÜK E-post: uulurehv@gmail.com

BRONEERI AEG

REGISTREERI NÜÜD!

Venderloo veod OÜ Mere 7, Pärnu 80010 info@venderloo.ee www.venderloo.ee

tel +372 564 2791 E–R 09.00–17.30 L 09.00–15.00, P suletud

maakonna asulas välja minibussijaamad, mis tulevad tüüpprojekti kohaselt arhitektuuriliselt mõneti sarnased Pärnu keskse jaamaga. Vändras on bussijaam juba olemas ning seda kavatsetakse vaid renoveerida.

Minibussijaamadesse tuleb ootesaal, kus töötab talvel küte ja suvel jahutus, tualettruum, ooteplatvorm, jalgrattahoidla ja muu tarvilik. Lähiajal kuulutab PÜTK välja ehitushanke – kogu projekt maksab üle 500 000 euro.

EASi toel loodud ja PÜTKle kuuluva Pärnumaa ühtse piletiinfosüsteemi üks osa on kõikidesse linna- ja maaliinibussidesse paigutatud sõidukaartide valideerimiseks ja piletite müügiks vajalik tehnika. Varasem paberpi-

letitel põhinev süsteem asendati Ühiskaardil põhineva kontaktivaba elektroonilise süsteemiga, mis võimaldab kogu piletiinfo ja busside liikumisandmete kogumist. PÜTK saab operatiivselt viia läbi näiteks piletite hinnakujundusi, jälgida sõitjate arvu ja busside liikumist. Süsteem käivitati 2017. aasta suvel.

“Kui nüüd tuli valitsus välja initsiatiiviga, et 1. juulist 2018 võiks maakonnas minna üle tasuta ühistranspordile, siis otsustati Pärnus olla selle poolt, et õpilastele ja pensionäridele oleks sõit tasuta, kuid teiste jaoks ühtlustada linna- ja maaliinide piletihinnad ja soodustused,” kirjeldab Andrus Kärpuk asjaajamise kulgu. “Praegu ongi meil nii, et ühe tunni või 30 päeva pilet kehtib Pärnumaa elanikele nii linna- kui ka maaliinidel.

Kui maakonnaliinidel ei sõltu tasuta sõit või pileti hind inimese elukohast, siis linnaliinidel on Pärnumaale registreeritud inimesele sõit soodsam. Samuti on sõidusoodustused linnas ja maal analoogsed. Mõningad detailid on veel erinevad, aga algus ühtlustamise suunas on tehtud.

Seda süsteemi saab nüüd ainult paremaks muuta.”

Ühtne sõidupilet, mis kehtib nii linnas kui ka maal, on elukohapõhine – seda saab omada vaid Pärnumaale sisse kirjutatud inimene. Mujalt tulnud rahvas saab bussides tasuda sularahaga või Ühiskaardiga, millele on eelnevalt muidugi raha kantud.

Vald maksab maainimese linnasõidu osaliselt kinni Tõepoolest – pärast tasuta maakonnaliinide sisseseadmist on mitmes piirkonnas kujunenud välja pentsik olukord, kus maale saab sõita tasuta, linnas aga tuleb kõikidel pilet osta. Nii koormatakse linnasisestel liinijuppidel maakonnabusse, samas kui linnaliinibussid sõidavad pooltühjalt. Pärnu süsteem välistab sellise olukorra ja olemasolevat liinivõrku saab efektiivsemalt korraldada. Selleks et Pärnu maarahvas saaks linnas sõita ühise piletiga, osalevad linnaliinide finantseerimises peale Pärnu linna ka kõik vallad.

“Need summad on kokku lepitud kaheks aastaks. Me ei kuluta riigi raha linnaliinide ülalpidamiseks ning omavalitsused toetavad ühtset piletisüsteemi oma eelarvest,” selgitab Kärpuk.

Seoses laia tööpõllu ja suurte töömahtudega otsib OÜ Termopilt koostöös B&H Solutions OÜga (Ajud ja Käed Lahendused) asjalikku ja teotahtelist

EHITUSLIK-ARHITEKTUURSET PROJEKTEERIJAT kelle tööks on hoonete (kortermajad, eramud, tootmis- ja ärihooned) projekteerimine ning ehitusprojektide koostamine.

OÜ Termopilt on alates 2004. aastast tegutsev hoonete energiatõhususele spetsialiseerunud projekteerimisbüroo, kelle tegevushaare ja ekspertiis hõlmab energiasäästualaseid mõõtmisi, kütte-, ventilatsiooni-, veevarustuse- ja kanalisatsioonilahenduste projekteerimist ning ehituslik-arhitektuurset projekteerimist ning konsultatsioone.

Tööga toimetulekuks on vajalik: • erialane kõrgharidus või rakenduslik kõrgharidus: arhitekt, projekteerija, ehitusinsener; • inseneriprogrammide (AutoCAD, ArchiCAD, BIM-Revit vms) valdamine; • kontoritarkvara Office’i hea valdamine (tekstitöötlus, tabelarvutus, e-post, internet jms); • iseseisva töötamise tahe ja võime, aga ka meeskonnatöö oskus; • süsteemsus, täpsus, korrektsus, sihi- ja järjekindlus ning vastutusvõime; • eesti keele oskus (töökeel), muude keelte valdamine tuleb kasuks; • B-kat juhiluba; • arhitekti kvalifikatsioon tuleb kasuks, aga ei ole nõutud.

Tööandja poolt: • erialased eneseteostusvõimalused ja professionaalne tööõhkkond; • jooksev tugi ja erialase enesetäiendamise toetamine; • tehnilis-materiaalsed tingimused tööülesannete täitmiseks; • avatud teenimisvõimalus – töötasu sõltub Sinu jõudlusest ja professionaalsusest (täpsem ülevaade kandideerimisfaasis).

Vaata lisaks internetist aadressil https://bhsolutions.eu/ehituslik-arhitektuurne-projekteerija.

Kandideerimiseks saada oma CV märgusõnaga “projekteerija” ja palgaootusega hiljemalt 8.02.2019 (k.a) e-posti aadressil cv@bhsolutions.eu.

Lisainfo eeltoodud e-posti aadressil ja tel 5566 1759; konsultant-värbaja Taavi Miku.

T R A N S P O R T 15

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

SVEN ARBET

“Kuna see kõik põhineb volikogude otsustel, siis järelikult on kõik vallad pidanud sellist süsteemi õigeks ja vajalikuks. Ka meie arvutused näitavad, et just maainimesed võidavad uuest piletisüsteemist varasemaga võrreldes kordades. Ehk see raha, mida vallad maksavad praegu linnaliinide toetuseks, on kordades väiksem sellest, kui maainimesed peaksid linnas sõitma turistihinnaga.” Üldisele tasuta bussisõidule Pärnus ikkagi ei mindud?

“Meie süsteem võimaldab ükskõik mida, ka üleminekut tasuta sõidule, kui poliitikud nii otsustavad. Kui me oleksime juba praegu teinud tasuta sõidu maaliinidele ja jätnud linnaliinidel nii, nagu see seni oli, siis oleksid tasuta maaliinid hakanud konkureerima tasuliste linnaliinidega,” kirjeldab Kärpuk.

“See ei oleks majanduslikult ja logistiliselt efektiivne lahendus.

Ma tean, et kümne euro suurust linna ja maa ühtse kuupileti hinda ei peeta väga kalliks, arvestades seda, et sellega saab sõita igal pool kogu linnas ja maakonnas. Seega – tasuta sõit on võimalik, aga Pärnumaal leiti, et olulisem on ära lahendada linna ja maakonna ühtse pileti küsimus.”

Pärnus Euroopa moodsaimad bussid Andrus Kärpuk on seisukohal, et tasuta sõidule ülemineku hind on Pärnu maakonaas 1,5 miljonit eurot aastas, sest just niipalju

gaasi. 28 uuest bussist 26 vastavad Euro VI saastenormidele.

Selle hanke tulemusena sõidavad eelmise aasta maikuust Pärnus esimesena Eestis 18 linnaliinibussi just rohegaasiga.

Rohegaasi projekti toetab esimesel aastal ka KIK, edasi on juba PÜTKil kohustus vähemalt seitsme aasta jooksul bussides biometaani kasutada.

Nii Pärnu linnaliinibussid, bussikaardid, ootekojad ning hiljem ka maaliinibussid on ühtse kujundusega – valge pärnaõis sinisel taustal linnas ja vastupidi maal.

Viidi läbi ka uus hange järgmiseks kümneks aastaks vedajate leidmiseks maakonnaliinidele. Esimesena nii Eestis kui ka kõigis Balti riikides nägi PÜTK hankedokumentides ette, et maakonnaliinidel sõidaksid madalapõhjalised ehk astmeteta sisenemisega bussid. Veel peab ka maabussides olema samasugune hääle ja pildiga peatuste teavitamine nagu linnaliinidel.

Liinikilomeetri hind hanke tulemusel langeb ligi 50 senti kilomeetri kohta.

Seoses selle hankega on kaPärnu Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki sõnul on Pärnu piletisüsteem esmapilgul keeruline ainult väljastpoolt tulnud inimesele, kohalikud on tema hinnangul endi jaoks kõik vajalikud nüansid selgeks teinud ja teavad täpselt, mis neile kasulik on. hes liinigrupis (linnalähiliinid ja Lõuna-Pärnumaa liinid) lepinkogutakse praegu piletitulu lin- ne ja hea ning arvestab eelkõige 000 eurot toetust, samas on linViimase linnaliini vedajahan- gud sõlmitud ja uue leppe järgi na- ja maaliinidel. maainimesega, sest kui varem naliinide piletitulu kuskil 680 kega käis kaasas ka eesmärk hakkavad bussid sõitma alates 1.

“Arvestades, et veolepingute maksis keskmine kuupilet 31 eu- 000 eurot. Maaliinide piletitu- uuendada bussiparki sääraselt, et oktoobrist. Ka maakonnaliinidepikkus on kümme aastat, saa- rot ja linnaliinil täiskasvanu kuu- lu on umbes 500 000 eurot aas- see ei näiks ka kümne aasta pä- le tulevad Euro VI nõuetele vasme kokku summa, mis kataks pilet 14,06 eurot, siis nüüd on tas. Varem, kui pilet oli üksjagu rast veel vananenuna. Konkursi tavad bussid.

Kolmandas ja kõige suuremas näiteks suure osa Pärnu uue sil- ühtne 10-eurone hind kokkuvõt- kallim, ulatus see keskmiselt 1,4 tingimustesse pandi, et 12 meetla maksumusest,” räägib ta. “Nii tes üle nelja korra odavam.” miljoni euroni – see on praegu rised normaalbussid on linnas ehk Põhja-Pärnumaa liinigrupis et kõik on võimalik, aga igal asÜhtse piletisüsteemi püsimi- riigipoolne umbes miljoni euro gaasibussid ja need on võime- on praegu käimas vaidlustuse jal on küljes hinnasilt. Leian, et seks maksavad omavalitsused suurune piltlik kingitus Pärnu lised kasutama kütusena Eestis lahendamine, mis võtab ilmselt praegune süsteem on optimaal- aastas Pärnu linnaliinidele 262 maakonna bussisõitjatele. toodetud biometaani ehk rohe- paar kuud aega.

KLIIMACENTRUM.EE Soojuspump U-CROWN

GARANTII 5 AASTAT

HIND KOOS PAIGALDUSEGA

al 999 €

Hind kehtib kuni kaupa jätkub!

HUBASUST & ILU NII KOJU KUI KONTORISSE Küttevõimsus erinevatelvälistemperatuuridel välistemperatuuridel Küttevõimsus erinevatel

Kaheastmeline kompressor toodab 40% rohkem soojust, −30 °C temperatuuril säilitab 80% küttevõimsusest,

• Tekstiilkardinad • Roomakardinad • Paneelkardinad • Kardinakangad • Voodikatted • Dekoratiivpadjad • Kardina kandurid (siinid, kardinapuud) • Voldikkardinad • Rulood • Ribakardinad (alumiinium, puit) • Kardinate disain HARMTEX KARDINASALONG | RÜÜTLI 29, PÄRNU VANALINN Tel 53 433 480 | Oleme avatud E-R 10.00-17.00 | info@harmtex.ee | www.harmtex.ee

−20 °C temperatuuril säilitab 97% küttevõimsusest.

www.kliimacentrum.ee, Pae 1-2, Pärnu tel 442 2221 või 5566 9430

16 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 2 24. jaanuar 2019

A M U T S A G Õ Õ L E L I E M E L U T !

SAUNA AD KORRALIKU

SA PS! PEALE SÕITU