Pärnu Maaleht (veebruar 2019)

MAAILMATASE: Pärnus valmivad üleilmselt tunnustatud vooditarbed ETTEVÕTLUS Pärnus ja selle lähiümbruses on vaba tootmismaad piisavalt, puudu jääb aga töötajatest

Võitlus röövpüüdjatega võtab Liivi lahel juba sõja mõõtmed

Lk 6–7

Lk 14–15

Lk 10–13

KRISTA TOOMISTE:

kütteturvast kui üht odavamat katlamajade kütuseliiki võiks rohkemgi toota, aga seadusandlus seda enam eriti ei soosi Lk 16–17 SVEN ARBET

www.maaleht.ee

21. veebruar 2019 Nr 3

Siim Suursild, Urmas Aava, Kuno Erkmann, Aare Arva, Jaanus Põldmaa, Ela Tomson, Andres Metsoja, Lauri Luur, Meelis Kukk Pärnumaa

Mu Pärnumaa, mu õnn ja rõõm!

Iga päev, aga eriti vabariigi aastapäeval on meie süda tulvil rõõmu ja uhkust, et Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest loeti esmakordselt ette just Pärnus, 23. veebruaril 1918. Siit hakkas sõna Eesti iseseisvusest levima ning on meie kõigi teha, et see ei ununeks, vaid kõlaks võimsalt edasi ka järgmise 101 aasta jooksul. Isamaa Riigikogu kandidaatidena lubame selle nimel endast parima anda.

Vali Isamaa!

MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM!

2 R E K L A A M

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

Pärnu rand muudkui laieneb ja uueneb FOTO: HENDRIKSON & CO

Jaanuaris tutvustati linnarahvale Pärnu rannaala tulevikulahendust, mis sisaldab uusi juurdepääsuteid rannale, promenaadi pikendamist sedavõrd, et see ühineks rannapargi radadega, ning eraldi loodusradade rajamist.

RAINER AAVIK Pärnu abilinnapea

Paljudel meist on Pärnu rannaga omad mälestused. Jalutuskäik muulil, esimesed peod, varahommikul tõusev päike. Pärnu on Eesti esirand – vana ja armas, kuid ajaga kaasas käiv.

Eelmise aasta lõpus valmis muuli kõrval uus kergliiklustee. Tänu rannapargi uuele valgustusele satub üha rohkem inimesi sinna kanti, näidates kõigile, et keskrand on jõeni laienenud.

Kolmkümmend aastat tagasi tunti Pärnu rannana üksnes rannahoone, kuursaali ja rannahotelli ümbrust ning neid ümbritsevaid luiteid. 2006. aasta suvel valminud rannapromenaad pikendas keskranna Side tänavani. Kuursaalist jõeni ulatuv rannaala jäi endiselt pisut nurgataguseks, sest naisteranda igaüks ei kippunud ning muulile oli kuiva jalaga raske pääseda.

Looduslikult on parim muuliesine ala, kuhu rannaliiv kuhjub. Kui rannapromenaadi lõpust Mai poole jääb ainult kitsas rannariba, siis muuli juurest on liiva mõnikord äragi veetud.

Miks jätta kasutamata piirkond,

mis sobib supelrannaks kõige paremini?

Linnavalitsus ei soovi naisteranda ära kaotada. Muuli ja naisteranna vahelise rannaosani pääseb nüüd mööda muuliäärset kergliiklusteed naisi segamata. Ranna ja pargi vahelised sonnid on pigem lisaväärtus, sest loodusrada Tervise Paradiisi juures näitab, et inimesed on rannas pesitsevate lindude vaatamisest vägagi huvitatud.

Tasapisi küpses linnavalitsuses plaan kuursaali ja jõe vaheline ranna- ja pargiosa paremini kasutusele võtta.

Alustasime avaliku aruteluga.

Inimesed soovisid, et Pärnu randa rohkem tsoneeritaks.

Et seal oleks nii aktiivsemaid kui ka rahulikumaid alasid, palju pinke ja prügikaste, var-

jualuseid, lehtlaid ning muud, mis puhkamise mõnusamaks muudavad.

Arutelul esitatud ettepanekutest sündisid visioonivõistluse lähteülesanded, visioonivõistluse parimatest töödest alusmaterjal detailplaneeringu eskiislahenduse koostamiseks. Eesmärk oli saada parim arhitektuurne ja funktsionaalne lahendus Pärnu rannaala ning selle lähiümbruse linnaruumile.

Jaanuari lõpus tutvustati huvilistele Hendrikson & Co ruumilise keskkonna planeerija Merlin Kalle koostatud Pärnu keskranna laiendamise eskiislahendust. Selleks, et inimesed seda ala rohkem kasutaksid, soovitas arhitekt välja ehitada täiendavad juurdepääsud randa mudaravila ja kuursaali vahelt, naisteranna parkla juurest, Remmelga tänavalt endise lõbustuspargi juurest ja Muuli tänavalt (mööda uut muuliteed). Soovitustes on lähtutud inimeste senistest liikumisteedest, mida on võimalik laiendada, muulitee on juba valmis.

Kavas on pikendada rannapromenaadi mudaravila juurest Estonia mälestusmärgini ning

Linnavalitsus ei soovi naisteranda ära kaotada. Muuli ja naisteranna vahelise rannaosani pääseb nüüd mööda muuliäärset kergliiklusteed naisi segamata.

ühendada promenaad rannapargi teedevõrguga. Täpne asukoht, kust promenaad ja teised jalgteed kulgevad, selgub nende projekteerimisel.

Teedevõrgu kujundamisel lähtutakse pargi 1930. aastate vabakujunduslikust looklevast stiilist. Võimalusel eristatakse jalgrattateed jalakäijate teedest – kas siis seniseid teid laiendades või eraldi jalgrattateid kavandades. Üks planeeringulahenduse eesmärk on tutvustada Pärnu rannaala varieeruvat maastikku ja kaitseväärtusi. Selleks on kavandatud loodusrajad muuli äärde, liivaluidetele ja sonni äärealale. Radade ehitamisel arvestatakse veetaseme tõusuga ning jalgrattal, lapsevankriga ja ratastoolis liikumise võimalustega.

Puhkajad ei soovi üksnes rannaliival lesida, vaid ranna lähedal midagi teha. Uued avaliku kasutusega alad on kavandatud naisteranna parkla merepoolsesse ossa ja Ammende villa lähedusse, kohta, kus kunagi asus lõbustuspark.

Rannateede äärde on planeeritud hooajati kasutatavad hooned, looduskaitsealale linnuvaatlustorn. Hooned ei tohi looduse üle domineerida, nende juures võiks olla varikatusega terrasse, mida saaks vajadusel klaasseinte ja katusega kinniseks ruumiks kohaldada.

Pärnu rand peab jääma eripalgeliseks ja suutma üllatada.

Linnavalitsuse järgmine väljakutse on, kuidas kogu rannaala aastaringset kasutamist suurendada.

• Ehitustööd • Siseviimistlustööd • Välisviimistlustööd • Plaatimine • Torutööd • Transportteenus

+372 5688 9280

• Lammutustööd • Vannitubade ehitus ja remont • Põrandate paigaldus • Lagede paigaldus • Värvimistööd

www.bildec.ee

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15 www.vanaloomakliinik.ee

4 U U D I S E D

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

Pärnu jõe alamjooks jääb rangete püügipiirangutega alaks Ka pärast seda, kui Sindi paisu asemele rajatakse Pärnu jõele kunstlik kärestik ning jõgi ise pääseb vabalt voolama, jääb lõhe ja meriforelli püügikeeld seal esialgu aasta ringi kehtima.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Sindi paisu avamine toob Pärnu jõestikus kaasa tõenäoliselt ajutise aastaringse lõhe ja meriforelli püügikeelu, mis on vajalik kahe siirdekala populatsioonide taastumiseks. Sindi kärestik toimib ka kudealana ning seal peab tagama kuderahu.

Huvi tundis ka juba Eesti kalastajate selts (EKS). Kalamehed nimelt lootsid, et kui paisu enam pole, ei kehti ka keeluala, mis paisu ees oli. Praegu on siiski nii, et senikaua, kui paisutustegevus toimub vähemalt 0,5 m ulatuses ükskõik millises paisu osas, sobib rakendamiseks praegune kalapüügieeskirja § 51 lg 1 p 2, mis sätestab, et Pärnu jões Sindi paisust 500 m allavoolu on kalapüük keelatud aasta ringi. Keskkonnaministeeriumi töötajad kohtuvad sel teemal teadlastega ning seejärel otsustatakse, millised piirangud edaspidiseks täpselt sätestatakse. Loodetakse, et need jõutakse paika saada enne ehitustööde lõppu.

Praegu kehtib paisu ümbruses ka ehitustöödest tulenev liikumiskeeld ning paisul ega selle vahetus läheduses ei tohi keegi kalastada vähemasti seni, kuni ehitustööd on lõppenud.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Sander Sandberg on seda meelt, et kõigi eelduste kohaselt on vaja praegust kalakaitsemeedet ka edaspidi rakendada, et lõhe ja meriforell saaksid rajatavast Sindi tehiskärestikust lähiaastatel võimalikult efektiivselt ülesvoolu rännata.

“Pärast Sindi paisu tehiskärestiku rajamist on kindlasti vaja toetada lõhe ja meriforelli populatsioonide taastumist lisakaitsemeetmetega, et looduslik kudemine ning jätkusuutliku eluringi jätkumine taastuks Pärnu jõestikus võimalikult kiirelt ning efektiivselt,” selgitab ta püügikeelu põhjuseid.

“Kogemused Põhja-Eesti lõhejõgedel näitavad, et pärast suurima mõjufaktori ehk paisude langemist on võimalik saavutada populatsioonide taastumine üpris kiiresti. Seda on tõestatud ka Soome lahte suubuvatel jõgedel, kus meil on tugev koostöö EKS-i kudevalvuritega.”

Sandberg lisab, et püügikeeld on vajalik senikaua, kuniks lõhe ja meriforelli rahuldav sigimisedukus on saavutatud ning uuringud kinnitavad populatsiooni taastumise märke jätkusuutlikule tasemele.

Püügipiirangud puudutavad ka Pärnu jõe suudmeala meres. Kalapüügieeskirjaga on lõhejõgede suudmealal raadiusega üks kilomeeter kehtestatud aastaringne kalapüügi keeluala. Kõikidel teistel lõhejõgedel, välja arvatud Pärnu jõgi, on kalapüügieeskirjaga kehtestatud ka sügisene 1,5 km raadiusega keeluala.

Sander Sandberg kinnitab, et 2019. aasta sügisel kehtestatakse see nüüd ka Pärnu jõe suudmealal. Sügisene keeluaeg on tingitud just jõe kalavarude olukorra muutusest pärast Sindi paisu avamist.

“Keeluala tagab kudema tõusvatele kaladele, nagu lõhe ja meriforell ning siirdesiig, ohutuma ja võimalikult efektiivse rände Pärnu jõe aastaid kasutamata koelmutele,” räägib Sandberg.

Pärnu jõe edasise harrastuskalurite püügirežiimi nüansid Pärnu jõestikus on aga veel arutamisel. Keskkonnaametnikud ootavad ettepanekuid teadlastelt ning seejärel saab uusi kaitsemeetmeid ka laiemale üldsusele ja otsestele huvigruppidele tutvustada.

Pärnumaa bussipiletite hindadest:

puust ja punaseks Kuigi Pärnumaal on Eesti ja kogu Euroopa ühed moodsaimad liinibussid, on seal vähemalt mittekohaliku jaoks üks keerulisemaid piletisüsteeme. Teeme selle puust ja punaseks.

FOTO: MERIT HIRVOJA-TAMM

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Eelmises Pärnu Maalehes kirjutasime pikalt-laialt Pärnu linna ja maakonna ühistranspordi korraldusest pärast mullu suvel läbi viidud reformi. Selleks, et suhteliselt keeruline teema kõigile Pärnu külalistele veel selgemaks saaks, avaldame täiendava info piletihindade kohta.

Tõsi – kõrvalt vaadates tundub Pärnu bussipiletite süsteem esialgu mõttetult keeruline, tüütu ja kohmakas.

Kohalikud on selle endale aga selgeks teinud. Muide, kohalik rahvas hääletas ühistranspordi korralduse ja piletisüsteemi Pärnu 2018. aasta teo valimisel 15 kandidaadist neljandale kohale. Seega saavad kohalikud suurepäraselt aru, kuidas on

kellelgi kõige kasulikum bussipileteid soetada.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui inimene, kelle elukoha sissekirjutus jääb väljapoole Pärnu maakonda, soovib Pärnus linnaliinibussiga sõita, peab ta soetama bussis ühiskaarti valideerides kaks eurot maksva tunnipileti, mis kehtib nii linna- kui ka maakonnaliinidel. Bussijuhilt sularaha eest ostes maksab pilet kõigile sõitjatele kolm eurot. Kohalikele maksab linna- ja maaliinidel kehtiv tunnipilet üks euro, 30 päeva kaart aga kümme eurot. Ainult maakonnaliinil sõites hinnavahet kohaliku ja sissesõitnu vahel pole. Õpilased ja pensionärid sõidavad tasuta nii linnas kui ka maal.

Pärnu uued bussid on omanäolise kujundusega, kus kasutatud sinisel taustal stiliseeritud pärnaõie kujutist. Maakonnaliinidel sõitvad bussid saavad vastupidise värvikombinatsiooniga, aga muidu sarnase väljanägemise.

PA N E TÄ H E L E

Pärnumaa piletisüsteem soosib maaelanikke nnÜks tund linna- ja maaliinidel – hind kohalikule 1 €, turistile 2 €. nnÜks tund ainult maaliinidel – turistile 1 €. nnÜks päev linna- ja maaliinidel (tekib automaatselt tunnipiletite alusel) – kohalikule 3 €, turistile 5 €. nnÜks päev ainult maaliinidel (tekib automaatselt tunnipiletite alusel) – turistile 3 €. nnViis päeva linna- ja maaliinidel (tekib automaatselt tunni- ja päevapiletite alusel) – kohalikule 5 €, turistile 15 €. nnViis päeva ainult maaliinidel (tekib automaatselt tunni- ja päevapiletite alusel) – turistile 5 €. nn30 päeva linna- ja maaliinidel – kohalikule 10 €, turistile 45 €. nn30 päeva linna- ja maaliinidel (õpilane, üliõpilane, 65+ vanuses, puuduva töövõimega, 18+ vanuses keskmise või raske puudega) – kohalikule tasuta, turistile 25 €. nn30 päeva ainult maaliinidel – turistile 10 €. nnMaaliinibussist sularaha eest paberpiletit ostes (üks tund maaliinidel, ei saa sõita linnaliinidel) – kohalikule ja turistile 1 €. nnMaaliinibussidest nr 39, 40 ja 57 sularaha eest paberpiletit ostes (üks tund maaliinidel, ei saa sõita linnaliinidel) – kohalikule ja turistile 2 €. nnLinnaliinibussist sularaha eest paberpiletit ostes (üks tund linnaliinidel, ei saa sõita maaliinidel) – kohalikule ja turistile 3 €.

Selgitused nnTunnipilet annab ühe tunni jooksul õiguse siseneda erinevatesse bussidesse, sõidu võib samas bussis lõpuni sõita ka siis, kui sõidu kestel tund aega täis saab. nnPäev on nn transpordipäev, mis algab hommikul kell 4.00 ja lõpeb järgmisel öösel kell 3.59. nnÜhe päeva piletid tekivad kaardile automaatselt päevapileti hinna ulatuses tunnipileteid ostes. nnPäevapileti hinna täitumisel on edasine sõit sellel päeval tasuta ning enam makstud raha kantakse bussikaardile päeva lõpuks tagasi. nnViie päeva piletid tekivad kaardile automaatselt tunni- ja päevapileteid viie järjestikuse päeva kestel ostes. Vastava piletihinna täitumisel on sõit viienda päeva lõpuni tasuta ning enam makstud raha kantakse bussikaardile päeva lõpuks tagasi. nn30 päeva piletid hakkavad kehtima ostmisel määratud kuupäeva hommikul kell 4.00 ning kehtivad viimasele kuupäevale järgneval ööl kella 3.59-ni. nnMobiiltelefoniga ostetavad 30 päeva piletid ja muud tehingud hakkavad kehtima umbes ühe minuti jooksul nende tegemise hetkest.

Allikas: Pärnumaa ühistranspordikeskus, www.pytk.ee

Veberg Grupp OÜ LAI VALIK LILLE JA KÖÖGIVILJASEEMNEID ETTEKASVATUSTARBED TIPPSIBUL Kontakt: E–R 9–18, L 9–15 ‖ Tel 446 4233 ‖ www.kuuseaiand.ee

| | | | |

KATUSETÖÖD VIHMAVEESÜSTEEMID FASSAADID VUNDAMENDID MAJAKARBID

SIGULDA TAIMELAAT 04.05.2019

Teostame üldehitusetöid vundamendist katusetöödeni.

Kõik teie lemmiku heaks!

Papiniidu 64, 80022 Pärnu tel 446 0009, 5682 4755 www.mailoomakliinik.ee

KÜSIGE HINNAPAKKUMIST tel 5645 6925 e-post: veiko@veberg.ee http://veberg.ee/

REGISTREERI NÜÜD!

Venderloo veod OÜ Mere 7, Pärnu 80010 info@venderloo.ee www.venderloo.ee

PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

R E K L A A M 5

6 E T T E V Õ T L U S U KS ESA LO N G

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED

KÕIK KORTERI VÄLISUKSED KUNI -25% Pakume ka transporti ja paigaldust.

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

Tootmismaad Pärnus jagub, jaguks ka töökäsi Pärnus on võetud suund keskusse ja jõe kallastele jäävad, paljuski juba maha jäetud või jõude seisvad tööstusalad jätta pigem elamuarendajate käsutusse ning suunata tootmine lennuvälja juurde rajatavasse tööstusparki.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Mexin Baltic OÜ Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15

www.uksed.eu

Suur osa Pärnu kesklinna ümbritsevast tööstusest on juba iseenesest hääbumas või on seda viimase veerandsaja aasta jooksul raputanud suured muutused.

Kakskümmend aastat tagasi lõpetas tegevuse Baltimaade suurimaid kalakonservitööstusi, viieteistkümne aasta eest pandi kinni linakombinaat, edasi läksid hingusele Pärnu õlletehas, piimakombinaat ja leivatööstus.

Seega jääb suurtööstust suvepealinnas üha vähemaks, mis aga ei tähenda, et Pärnu sooviks kuidagi sihilikult tehaseid ja vabrikuid endast võimalikult kaugele puksida. Lihtsalt leitakse, et igal asjal on oma koht – suvitajatel on kena promeneerida parkideks ja siledateks kõnniteedeks muudetud jõekallastel, töösturitel aga toimetada neile loodud tootmisaladel, kus vajalik taristu ning kindlasti ka parem logistikat korraldada kui kesklinna kitsukesi tänavaid ja sildu mööda.

Olgugi et Pärnu on tuntud ja tunnustatud kuurortlinn, saab tegelikult turismisektoris tööd

ainult 14% kohalikust tööealisest elanikkonnast. Hoopis suurem tööandja on justnimelt tööstus, kus on veerand Pärnu töökohtadest. Proosaline on ka põhjus, miks siinkandis tegutsevad ettevõtted omal maal teab mis tuntud ei ole – nad on lihtsalt nii tublid, et suurem osa toodangust läheb piiri taha, mistõttu on eelkõige oluline olla tuntud oma toodangu ekspordi sihtriikides.

Suurem tööstus lahkub kesklinnast Kui Pärnus edendatav padja-, teki- ja vooditootmine on laialt teada, siis üsna heal järjel on ka ennekõike allhankele spetsialiseerunud metallitööstus ja puidutööstus. Pärnus toodetakse spooni ja vineeri, komplekteeritakse elektroonikat, on tekstiilitootmist jm. Mis Pärnust viimase kümnendi jooksul täiesti kadunud, on toiduainete suurtootmine. Küll aga on selle asemele tekkinud ridamisi väiksemaid toidutootjaid.

Viimase paari aastakümne jooksul on uuemad ettevõtted ja tootmismaa arendused koondunud Pärnust põhja- ja loodesuunda ehk vabadele maadele, mis jäävad Via Baltica maantee lähedusse. Tähelepanuväärne on, et suuremat huvi ei tunta tootmismaa kruntide arendamise vastu idapool Pärnut – seal, kust peaks läbi jooksma hakkama Rail Baltic. Tegelikult ei ole ka ette näha, et uue raudtee ehitusega rajatava Pärnu kaubajaama harud Loode-Pärnu tööstusalani jõuaksid. Samal ajal on Pärnu ettevõtjad ja linnavalitsus siiski huvitatud, et see kaubajaam kindlasti tuleks, sest mingeid kaupu on mõistlik siiski mööda raudteed Euroopa suunas saata. Ühtlasi usutakse, et ühendusteede paranemisega võiks Pärnu elanike arv suureneda kuni 2000 inimese võrra.

Praegu on aga pigem nii, et kui mõned puidu ja turbaga tegelevad ettevõtted kõrvale jätta, on Pärnu kandis toodetud

Pärnu äriinkubaator lõi koostööks käed Tallinna Tehnopoliga FOTO: ERAKOGU

Tehnopoli start-up-inkubaator laieneb koostöös sealse idufirmade pesapaiga Forwardspace’iga Pärnusse, mis võimaldab suvepealinna tehnoloogia-start-up’idel jõuda parimate mentorite abil esmase investeeringu või arvestatava müügikäibeni.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

“Start-up-inkubaator aitab ettevõtteid varajases kasvufaasis ning meie peamine tugevus on see, et suudame start-up’id kiiresti stabiilse käibe või esmase erainvesteeringuni viia,” selgitab start-up-inkubaatori juht Martin Goroško. “Tahame töötada parimate äriideede ja meeskondadega ning oleme veendunud, et neid leidub lisaks Tallinnale teistes Eesti piirkondades. Seetõttu oleme valmis tegema koostööd kõikide regioonide ettevõtlike organisatsioonide ja noorte ettevõtjate rühmitustega, kellele saame oma läbiproovitud teenustega abiks olla.”

Juba aastaid pealinnas edulugusid genereerinud Tehnopol siirdub õlga alla panema ka Pärnu alustavate ettevõtete tegevusele.

Goroško on Pärnu üle eriti uhke, sest sealt on tulnud varemgi globaalse läbilöögivõimega ettevõtteid, kellel inkubaator on aidanud järgmisele tasemele jõuda.

“Pärnule lisaks pakume teenuseid Ida-Virumaal ning soovime sellel aastal jõuda ka teistesse regioonidesse,” kutsub startup-inkubaatori juht teisigi piirkondi üles inkubaatoriga ühendust võtma.

Pärnu esimese koostöötamiskeskuse Forwardspace’i üks asutaja Oliver Sild on kindel, et

Pärnus on pikalt selline teenus puudu olnud, mistõttu oli viimane aeg see sinna tuua.

“Olen ka ise oma ettevõttega start-up-inkubaatori programmi läbinud ja näinud, mida on võimalik Tehnopoli kontaktide ja tipptasemel mentorite abiga saavutada,” märgib Sild. “Olen pärnakana rõõmus, et nüüd on ka siinsetel start-up’idel äge võimalus saada osa põnevatest üritustest, mida koos Tehnopoliga korraldame, kandideerida lihtsustatud korras

inkubatsiooniprogrammi ning saada nõu mentoritelt. See samm tõestab, et äri saab edukalt teha kõikjal – Tallinnas, Pärnus, Londonis.”

Esimene ettevõtete kandideerimisvoor Pärnus toimus juba selle aasta alguses ning programmiga soovis liituda üheksa kohalikku ettevõtet, kellest üks on praeguseks juba inkubatsiooniprogrammiga algust teinud.

RepArtist on muusikaartistide ja ürituste korraldajate Taxify – globaalne võrgustik, mis ühendab artiste ja ürituste korraldajaid, pakkudes sealhulgas turvalist maksesüsteemi ja nii artistile kui ka ürituse korraldajale hinnangu andmise võimalust.

Start-up-inkubaator on teaduspargi Tehnopol kasvuprogramm alustavatele tehnoloogiaettevõtetele. Tehnopol teeb koostööd umbes 70 Eesti tippmentoriga, kes tegelevad startup’idega personaalselt.

Start-up-inkubaator aitab alustavatel ettevõtetel ehitada jätkusuutlikku ärimudelit, luua toodet, mis vastab tehniliselt ja sisult klientide ootustele, jõuda müügi-, turundus- ja suhtekorraldusplaani abil esimeste klientideni, leida ühist keelt investorite, äripartnerite ja klientidega ning kaasata vajalikke investeeringuid.

E T T E V Õ T L U S 7

PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

FOTO: SVEN ARBET

kraam pigem selline, mida veetakse ja tasubki vedada ennekõike maanteed mööda. Või laevadega. Sellepärast ei kasutata praegu veel maas olevat Pärnust Tallinna viivat raudteelõiku juba aastaid mingite kaupade transportimiseks. See on ju tupiktee, mida mööda ei saa isegi puitu sadamasse vedada, sest sadamani rööpad lihtsalt ei ulatu.

Kujuneb välja kindel tööstusala

Pärnus ettevõtluse edendamist juhtiv Aare Raev kinnitab, et linna tugevus tööstuse ja tootmise arendamisel on sadama ning edaspidi Rail Baltica olemasolu, lisaks muutub lennujaam paari aasta pärast rahvusvaheliseks ühendusteeks muu maailmaga.

Suuremad tootmismaa kruntide arendused jäävad Pärnust Audru suunda ja päris Audrusse, mis pärast haldusreformi jääb samuti nn Suur-Pärnu linna aladele.

Pärnu linn ise arendab lennujaama kõrvale, kunagi nõukogude sõjaväe käsutuses olnud maale Loode-Pärnu tööstusala, et kujundada see kant linna tööstus- ja äripiirkonnaks. Tootmine, mis omal ajal paiknes piki Pärnu jõe kallast linna sees, ongi praeguseks juba asjade loomuliku käiguna liikunud linna serva, lennujaama ja Ehitajate tee piirkonda. Seda enam, et ettevõtteid, kelle jaoks oleks pääs jõele või merele hädavajalik, pole Pärnusse enam eriti jäänud.

Nii eristub tööstuspiirkond selgelt elupiirkonnast ning Pärnu kõrgelt hinnatud puhkeja elukeskkond sellest kuidagi mõjutatud ei saa. Kusjuures ettevõtluse hoogustumine on pannud juba näiteks välisettevõtete juhte ja omanikke Pärnusse kas siis päriskodu või vähemalt suvilat soetama.

Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse peaspetsialist Aare Raev ütleb, et linn arendab Loode-Pärnu tööstusala välja EAS-i piirkonna konkurentsivõime parandamise meetme toetuste abil. Esimeses etapis ehitati välja 1,3 km tänavaid, samuti rajati vee- ja kanalisatsioonitrassid. Samas piirkonnas on ka eraarendajaid.

Praeguseks on linna arendataval alal koha leidnud neli tegutsevat ettevõtet, mis on loonud 40 uut töökohta, kaht tootmishoonet ehitatakse. Teises etapis on väljaehitamisel üks kinnistu, lepingud on sõlmitud nelja ettevõttega ning ühe suurema, umbes 120 uut töötajat vajava tehase tuleku asjus käivad läbirääkimised.

“Ennekõike ootame LoodePärnu tööstusalale tootmisega tegelevaid ettevõtteid. Otseselt kellelegi kätt ette ei panda, tegelda võib kõigega, mida detailplaneering lubab,” selgitab Aare Raev. “Lennujaama ja sadama lähedus on muidugi eelis, sest juba praegu veetakse sadama kaudu välja puitu, turvast, killustikku, moodulmajade detaile ja hakkpuitu ning sadam on teatanud, et kaubavoog võiks veel suurem olla.”

Tootmist kammitseb töökäte puudus Kui Loode-Pärnu tööstusala saab välja arendatud, loodetakse jõuda niikaugele, et Pärnu sisse enam linnale kuuluvaid tootmismaid ei jää – linna vabad maad saavad elamuarenduseks, tööstus liigub pigem linnast välja ja ennekõike just Audru suu-

nas. Juba väljakujunenud tööstusaladel, näiteks praeguse raudtee ümbruses, on ka veel üksikuid vabu krunte, hinnanguliselt kokku ehk 10–15 tükki erinevates kohtades.

“Ettevõtete laienemisel ja üldse siia kanti tulekul on probleemiks tööjõud. Kui praegu ikka keegi tahab tulla Pärnusse ja vajab selleks paarisada töötajat, jääb ta kardetavasti hätta,” nendib Raev. “Näide on eelmisel aastal avatud Pärnu vineeritehas, kuhu vajalikust kahesajast inimesest on praeguseks leitud 110.

Eks linn püüab ka seejuures tootmisfirmasid automatiseerimisega aidata, sest töökäsi on vähe ja konkurentsis püsimiseks tuleb püüelda sinnapoole, et rakendada nn Tööstus 4.0 ehk suurema osa tööst peavad ära tegema robotid.”

Linn annab Loode-Pärnu tööstusalale asutatavatele ettevõtetele seal konkursi kaudu hoonestusõiguse, millega kaasneb üldjuhul kolme aasta pikkuse tähtajaga ehituskohustus.

Hoonestusõiguse hind selgub enampakkumisel.

Kui ehituskohustus on täidetud, läheb maaomand tasuta üle ettevõttele. Põhiline tingimus on, et firma hakkaks aktiivselt tegutsema ja looks uusi töökohti.

Tootmismaa hinnaskaala on üpris lai, ennekõike oleneb hind asukohast ja sellest, kas trasside ning kommunikatsioonidega liitumised on hinna sees või mitte.

Pärnu piires võib siiski öelda, et hinnad jäävad vahemikku 4–15 €/m², linna piirest välja siirdudes võib leida krunte ka 2 €/m².

MIS ON MIS

Loode-Pärnu tööstusala nnArendaja ja kruntide omanik on Pärnu linn. nnDetailplaneering kehtestatud 19.06.2008. nnTallinna 120, Riiga 180 km, Pärnu sadam asub nelja kilomeetri kaugusel. nnKogu arenduspiirkonna pindala ca 250 ha, planeeringutega on hõlmatud ligi 27 ha äri- ja tootmismaad. nnRajatakse kahes etapis: I etapi rajamist toetas EAS 797 900 euroga, kogumaksumus 1,25 mln €, II etapi toetus 1,65 mln €, kogumaksumus 2,4 mln €. nnPaikneb Tallinna maanteed ja Haapsalu maanteed ühendava Ehitajate tee ja lennujaama vahelisel alal. nnKruntide suurus 5000–14 000 m². nnKrunte on 58, neist vabad 19, aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid neli. nnTegemist on äri- või tootmismaa sihtotstarbega kruntidega, mille ehitusalune pind on kuni 50%. nnEttevõtted saavad krundi hoonestusõiguse võimalusega see kindla aja jooksul välja osta. nnEsimeses etapis on linn krundi piirile ehitanud vee- ja kanalisatsioonitrassid, 1,3 km teid ja tänavaid ligipääsuks umbes 300 meetri kaugusele Tallinn-Riia maanteele, osaliselt on olemas elektri- ja soojavarustus ning telekommunikatsiooni võimalused, nende planeeringud on olemas ja ehitamine käib. nnTeises etapis rajab linn täiendavalt 2,4 km tänavaid.

Allikas: Pärnumaa arenduskeskus, Pärnu linnavalitsus

PRUUN KANADE (BROWN NICK) MÜÜK FARMIS KOHAPEAL

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS

KARJAMÕISA TALUFARM alustab vabapidamisel ja õrrekanade müügiga.

12–14 kuud munenud kanad, HIND AL 2,5 €

Uulu, Lepaküla Pärnumaa Tel 507 0650

• kasvavat ja ladustatud kraavivõsa • alusmetsa ja metsaraie jääke • puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

Info: tel 528 5800, Andrus andrus@reinpaul.ee, www.reinpaul.ee

8 R E K L A A M

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

R E K L A A M 9

PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

Kadri Tali:

nii Pärnus kui ka mujal vajab kultuur ettevõtluse tuge Põhjamaade sümfooniaorkestri asutanud, seda enam kui 21 aastat juhtinud ja kodumaa muusikuid laia maailma viinud Kadri Tali leiab, et kultuur peab saama Eestis oluliseks majandusharuks ning piirkondliku eluolu edendajaks.

Edukas regionaalpoliitika algab igas külas ja asulas hästi edenevast klubilisest tegevusest muusika, kirjanduse ja kaunite kunstide alal, mida mitte sunni, vaid sisemise soovi najal toetavad kohalikud ettevõtjad.

Seadused on aga tehtud nii, et oma küla kultuurielule õla alla seadnud ärimeest ootaks selle eest justkui karistusena kohe mingi lisamaksu tasumine.

Kõike seda usub Põhjamaade sümfooniaorkestri juht, endine Eesti sümfooniaorkestri ja Soome rahvusooperi ooperikoori direktor Kadri Tali, kes läheb riigikogu valimistele vastu Eesti 200 ridades kandideerides. Ta on juba napi kuu aega kestnud kampaaniaperioodi jooksul õppinud, et kui astud poliitikarajale, unusta solvumine.

Maakohti toidab klubiline tegevus “Varem on mulle nelja erineva valimisperioodi eel pakutud kohta suurparteide valimisnimekirjades, aga olen ikka ära öelnud. Ja kui nüüd oleks tulnud viies pakkumine taas mõnelt võimuparteilt, poleks ma siiski selle avantüüriga kaasa läinud,” räägib Kadri Tali. “Aga selles erakonnas ei ole niivõrd elupõlised poliitikud, kuivõrd spetsialistid kõige laiemas mõttes, nii ettevõtluse kui ka kultuuri vallast. Need, keda pole veel suur poliitika rikkunud.”

Kultuur saagu osaks ettevõtlusest ja kahtlemata on ettevõtluselgi oma osa selles, et kultuurivaldkond edeneks. Seda eriti maakohtades, kus erinevalt suurlinnadest toimib veel kõik omavahelises sümbioosis, kus klubitegevus ja huviharidus on väärtus omaette, kus inimesed ei ole veel saanud kõikvõimalikest üritustest üledoosi.

Selline on Kadri Tali sõnum nii kõikidele eestimaalastele kui ka Pärnumaa rahvale.

“Poliitikud peaksid harjutama strateegilist mõtlemist. Neis on küll hästi arenenud taktika-

FOTO: ERAKOGU

Pakume Küttegraanuleid Puitbriketti Kaminapuid võrkkotis Turbabriketti Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

Hetk koos maestro ja kunstnikuga. Kadri Tali ja Neeme Järvi Tauno Kangro ateljees. Neeme Järvi kinnitab, et Eesti kultuurielus on suuri muudatusi väga vaja ning Kadri roll selles on teretulnud ja õigeaegne. “Pärnakana valiksin Kadri kõhklematult meie esindajaks, et Eesti kultuur saaks riigikogus lõpuks ometi endale ühe fantastilise eestseisja,” ütleb Järvi. “Pärnumaa ja kogu Eesti inimesed võivad Kadrit julgelt usaldada, tema head nõu tasub kuulda võtta.”

line mõtlemine, kuidas ühe või teise lubaduse najal valituks saada, aga puudub strateegia, kuidas tänu neile elu pikas vaates edeneda võiks,” arutleb Tali. “Üks piirkondliku arengu võti on kahtlemata noortes muusika- ja pillimänguarmastuse tekitamine, selleks võimaluste loomine. Ma olen ikka mõelnud, kui palju võiks instrumendil musitseerimise oskus avardada noore inimese silmaringi. Temast ei pea saama üleilmse kuulsusega virtuoosi, aga kui näiteks tisler oskab muu hulgas mängida viiulit, mõjub see ühest küljest hästi tema käelisele tegevusele kutsetööl, teisalt avardab tohutult tema mõttemaailma.”

Riigiasjade otsustajate strateegiline mõtlemine peaks Kadri Tali hinnangul keskenduma ennekõike maapiirkondade väikeettevõtete toetamisele. Tallinn ja Harjumaa on kasvõi euroliidu abiraha juba küllalt nautinud, nüüd oleks aeg ka teistel Eestimaa piirkondadel sellest osa saada, leiab ta.

Kultuur on tugev osa majandusest Ettevõtjatele peaks riigi toel andma motivatsiooni toetada kultuuri, konkreetseid ettevõtmisi, kollektiive, laste ja noorte muusikaõpet, ilma et kellelegi toetust jagades satuks ärimees kohe maksuameti huviorbiiti. Ja mitte ka nii, et see toetus antaks agressiivse turundustöö tulemusena. Ettevõtja peab olema ise huvitatud sellest, et tema tegutsemispiirkonnas oleks näiteks tugev külakogukond ja kihaks aktiivne seltsielu. Iseenesest on ta ju huvitatud, et talle jaguks eluga rahul olevaid töötajaid. “Üldiselt arvatakse, et kultuur on pehme väärtus, aga tegelikult on see majanduse tugev haru, mis tuleb kogu riigi huvides maksimaalselt ära kasuta-

da,” ütleb ta. “Aga kultuuri nagu kõige muu eksport tähendab, et keegi peab tahtma seda sisse osta. Meie võime küll tahta toodangut välja müüa või piiri taga kontserte anda, aga kui ostjaid pole, kui meid sinna ei kutsuta, ei saa sellest asja. Kultuuri ekspordil on aga kindlasti väga suur imagoloogiline väärtus.”

Seega on Kadri Talil oma edasises tegevuses veel üks siht selge – olgu linnas või maal, kultuur vajab ettevõtluse toetust.

Kogu riigi kultuurielu korraldamist ei saa rajada metseenlusele, nii, nagu ei saa loota, et selle edendamiseks piisab pelgalt kogukondlikust aktiivsusest. Seda enam, et adminsitratiivne otsustusvabadus on piirkondlikult väga piiratud, kohaliku omavalitsuse ametnik on surutud rangetesse raamidesse, millest väljuda ei saa. Lõppkokkuvõttes tähendab see, et kohaliku elu üle otsustatakse ikkagi kusagil kaugel ja kõrgel ning ülepea teadmata, mis oleks sellele konkreetsele piirkonnale hea ja vajalik.

“Kui võrdleme valdkondi, kuhu riik toetusi jagab, leian küll, et kultuur on siin kaotaja pool.

Pole ju kultuur inimese elus n-ö vältimatu esmavajadus. Minu silmis võib küll olla, aga see on ikkagi argument, mis võimaldab kultuuri rahastamisotsuste tegemisega pikalt venitada – öelda, et raha ei ole või et see kulub mingite olulisemate asjade peale,” kirjeldab Tali. “Kultuuripoliitikas puudub kestvus. Siia alla kuulub muide seegi, et kui ettevõtja toetab mõnda piirkondlikku festivali või muud kultuuriüritust, huvikooli või klubi, on riigil talle selge sõnum – sa saad toetussumma pealt või selle toetuse eest maksusoodustust. Tuleb luua süsteem, kus on päriselt kaetud mõlema poole huvid.”

Nii on ta veendunud, et kultuur on ettevõtluse heas mõttes hääletoru – raha pärast ei saa kunsti luua, küll aga saab kuns-

ti hästi müüa. Kunst võib aga nii igale ettevõttele eraldi kui ka kogu riigile ääretult suurt kasu tuua ning kasumit toota, kinnitab Tali.

Kultuuri eksport kui riigi maineküsimus Ettevõtluses vajaks tema arvates toetamist seegi, et tööjõupuuduse leevendamiseks oleks firmadel vabamad käed teha oma inimestele lihtsaid soodustusi, kartmata seejuures veel suurema maksukoormuse alla jäämist. Keegi ei lähe niikuinii kusagile kõrvalisse maakohta tööle ainuüksi mingi spordiklubikaardi või ettevõte kulul korra nädalas saadava massaaži pärast, aga äkki on need väikesed asjad abiks, et inimene oleks tervem ja käiks tööl naerul näoga.

Kadri Tali ei luba pärnakatele, et hakkab nüüd kindlasti ka ise pärnakaks. Pärnuga seob teda lapsepõlv, siin veedetud ilusad ajad. Just selles linnas sündis tema ema, kes veetis Häädemeestel oma esimesed seitse aastat. Vanaisa Eduard Laretei oli Pärnumaal teemeistriks. Ja kuigi Kadri ja Anu sündisid Tallinnas, on Pärnumaa inimesed jäänud südamesse. Maailmainimesena on Kadri Tali viimased neli aastat veetnud vaheldumisi väikese Neeme küla ja Helsingi vahel reisides. Kontserdireisid viivad teda kord siia, kord sinna üle ilma ning võib-olla just tänu laiale haardele oskab ta olla avatud nii erinevate kultuuride kui ka inimeste vastu.

Ta usub, et Helsingi-TallinnaRiia joonele jääval Pärnul on suurepärased võimalused areneda kõrgkultuuri kohalikuks keskuseks, kus lisaks suvisele turismihooajale leiduks aasta ringi intellektuaalselt harivat tegevust.

PÄRNU MAALEHT

― MATUSETEENUSTE KORRALDAMINE ― Info ja transport 24h Tel +372 443 7400 | GSM +372 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

Granito OÜ pakub hauakive ja matuseplaate ning hauapiirete ehitust.

Asume Paide mnt 2a Pärnus (Krematooriumi juures).

Mugav tellimine veebist www.granito.ee, tel 5741 2782

www.katusetark.ee KATUSTE EHITUS JA RENOVEERIMINE FASSAADIDE EHITUS JA RENOVEERIMINE ÜLDEHITUSTÖÖD PROJEKTEERIMINE JÄRELEVALVE Pakume elamule või tootmishoonele väärikat ja soodsat lahendust, mille üle võite uhke olla ka aastakümnete pärast.

tel 442 5225, 518 7370 | info@katusetark.ee

10 I N N O V A T S I O O N

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

Pärnus valmivad piinlikku puhtust tagavad vooditarbed Pärnu kanti koondunud vooditarvete tootjate seas toimetab ka Iirimaalt alguse saanud filtertehnoloogia siinne edasiarendaja Gabriel Scientific, kes valmistab infektsioonivabu patju, tekke ja madratseid.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Pärnu äärelinnas asuvas Mauri tehnokülas tegutsev OÜ Gabriel Scientific toodab maailma puhtamaid patju – tegelikult nii patju, tekke, madratseid kui ka toestajaid jmt, mille juures on kasutatud 2010. aastal Iirimaal teadlaste Duncan Baini ja David Woolfsoni ühistööna välja mõeldud ja hiljem ka patenditud PneumaPure’i filtertehnoloogiat. Teadlased lõid vooditoodetele tarkadest materjalidest ümbrise. Sobivat vetthülgavat, kuid hingavat kattematerjali kasutati varem näiteks spordiriiete valmistamisel. Sellega kombineeriti kolmekihiline nanofilter, mille kaudu liigub õhk padja sisse ja välja. Filter ja kattematerjal koos tekitavad vedelikele, tolmulestadele jt allergeenidele, bakteritele ning isegi viirustele mehaanilise barjääri, sest need kõik on suuremad kui filtri avad. Toodete valmistamisel kasutatakse keevitusi – nii ei teki õmblusauke.

Infektsioonitõrje saladus peitub iga toote kattesse paigaldatud nanofiltris, millel on kliiniliste katsete ja mikrobioloogiliste uuringutega tõestatud võime blokeerida pisikuid, baktereid ning allergeene. Kusjuures padja, teki või madratsi sisemine materjal jääb puhtaks ka pärast kasutamist, st toodete sisu ei saastu.

Need vajavad ainult pindmist puhastamist, piisab, kui katte pind niiske lapiga üle käia, vajadusel võib desinfitseerida.

Kuna tark kattematerjal on vedelikke hülgav, hingav, kergesti hooldatav, turvaline ega aja higistama, sobivad Sleep Angeli tooted suurepäraselt nii väikelastele kui ka eakatele hooldatavatele. Muu hulgas on kindlaks tehtud, et need pakuvad olulist leevendust näiteks tolmuallergia korral ja astma diagnoosiga patsientidele.

Filter püüab kinni ka viirused Sleep Angeli vooditarbed ei ole klassikalised, vaid käsitletavad kui meditsiiniseadmed, mille tootmisel on kasutatud nanotehnoloogilisi materjale ja tipptehnoloogiat. Kogu idee põhineb just sellel kahe iirlase patenditud filtrit kasutaval tehnoloogial.

Filter keevitatakse õhutihedalt näiteks padjakattesse, mis võimaldab puhtal õhul liikuda nii padja sisse kui ka sealt välja, püüdes samas kinni nii tavalise mustuse, tolmulesta allergeenid, bakterid kui ka isegi väiksema kui 0,08 µm läbimõõduga viirused.

Iseenesest ei tee leiutist eriliseks mitte coretex-materjali sarnane kattematerjal ja nanofilter – sellised olid olemas juba ammu –, vaid asjaolu, et need pandi kokku padja sisse.

Nanotehnoloogiliste filtrite eripära seisnebki just võimes viirusi tõrjuda, sest seni suutsid allergiapatjade spetsiaalsed püürid kinni püüda ainult silmaga nähtava tolmu osakesed läbimõõduga 4–6 µm. Nanofilter laseb õhu nii sisse

kui ka välja, andes padjale kohevuse ja pehmuse, ent jättes samal ajal sisemuse puhtaks. Padja, teki või madratsi kattematerjal ümbritseb sisu hermeetiliselt, kõik ühendused on keevitatud, materjal on kergesti puhastatav. Kui padjale piisab ühest filtrist, siis tekkidele ja madratsitele lisatakse sageli teine filter, et õhu sisse-välja liikumist tõhusamaks muuta.

Patju ja toestamisvahendeid on mitmesuguse kujuga.

Viskoelastsest vahtpolüuretaanist (ingl memory foam) – materjalist, mis taastab sellele avaldatud surve järel kiiresti oma endise vormi – sisud ostetakse valmis kujul sisse, neid enam kohapeal töötlema ei pea.

Sleep Angeli vooditarvete vahetussagedus võiks tavalise kasutusintensiivsuse korral olla 48 kuud, kuid kõik oleneb kasutussagedusest ja desinfitseerimisainete tugevusest. Kui katet otseselt ei vigastata, materjali hooldatakse regulaarselt ja midagi ekstreemset ei juhtu, peavad need rahulikult ka kauem vastu.

Pärnus toodetavad Sleep Angeli vooditarbed lähevad üle ilma rohkem kui 40 riiki, ekspordiks müüakse 98% toodangust.

Puhta padja on avastanud spaad PneumaPure’i filtertehnoloogiaga vooditarvete tootmise ja üleilmse müügi õigus kuulub ainult ettevõttele Gabriel Scientific.

Tootmine käib hooti. Kui telli-

musi on palju, tehakse tööd kahes vahetuses ning palgatakse alaliselt kaheksale ametisolevale töölisele abilisi juurde.

Sleep Angeli toodete valmistamist alustati Pärnus 2014. aasta lõpus. Praeguseks on valdavalt Eesti kapitalil põhinev OÜ Gabriel Scientific ka PneumaPure’i patendi hoidja.

Ettevõtte tootmisjuht Kadi Kask selgitab, et põhimõte on nii patjadel, tekkidel kui ka madratsitel kõikidel sama – nende hermeetilisse kattematerjali on paigutatud kolme membraaniga nanofilter, mis laseb tootel hingata, aga ei lase selle sisusse ei vedelikke ega mustust, samal ajal ei aja inimest higistama. Loomulikult võib Sleep Angeli padjale peale tõmmata tekstiilist püüri ja panna teki tavapärase tekikoti sisse – nii on lihtsalt mugavam.

“Meie tekid ja padjad võiksid olla eriti head kasutada näiteks haiglate intensiivravi osakondades, kus patsiendid on niikuinii haigustele vastuvõtlikumad.

Need vooditarbed takistavad infektsiooni levikut, on kerged, mugavad ja hõlpsasti puhastatavad,” kirjeldab Kadi Kask tehasetoodangu kasutamist. “Samas teeme mõnevõrra teistsugusest, pehmemast ja heledamat

TA S U B T E A DA

Kuidas võidelda tolmulestade ja allergiaga? nnKodutolmulest on peaaegu läbipaistev, 0,2–0,3 mm pikkune silmaga nähtamatu ämblikulaadne pisiolend. nnPaljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10–30 °C ning toiduks inimnahalt eraldunud kõõma. nnNad elavad voodiriietes ja madratsis, aga ka mujal pehmes mööblis, sisustustekstiilides ja pehmetes mänguasjades, üks gramm madratsitolmu võib sisaldada 15 000 lesta. nnAllergikule võivad lestade eritised ja surnud lestade osised osutuda tugevaks allergeeniks, põhjustades allergilist nohu, astmat, silmapõletikku või atoopilise nahapõletiku ägenemist. nnLestaallergia parim ravi on lestade vältimine. Selleks tuleb ruume kütta ja toaõhku ventileerida, hoides suhtelise niiskuse alla 45%, sest lestad ei talu kuivamist. nnHommikuti tuleb voodiriideid tuulutada. nn Siledatelt pindadelt tuleb pühkida tolmu niiske või mikrokiust lapiga, vaipu peab kloppima või puhastama tolmuimejaga. nnPõrand peaks olema soe. nnPehmet mööblit ega vaipu ei tasu paigutada jahedate põrandate ja välisseinte lähedusse. nnVoodit peab puhastama igal nädalal, voodiriideid tuleb tuulutada õues ja linu pesta vähemalt 60 °C juures. nnKui spetsiaalsete kaitsekatetega madratsit, patja ja tekki ei kasutata, tuleb tekke-patju kord nelja kuni kuue nädala järel pesta 60 °C, hoida üks tund 60 °C saunas või üks-kaks ööpäeva kilekotiga sügavkülmikus ja seejärel pesta või kloppida allergeenid välja, lisades pesuveele lesti hävitavat kemikaali akrotsiidi.

Allikas: MTÜ Eesti Allergialiit

I N N O V A T S I O O N 11

PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

FOTO: SVEN ARBET

MISON MIS

Sleep Angel ja nanotehnoloogia nnTõestatud võimega blokeerida pisikuid, baktereid, allergeene ja viirusi. nnPneumaPure’i filtertehnoloogia sisaldab mikrobioloogilist filtrit, mis blokeerib mustuse, niiskuse ja patogeenid, võimaldades samal ajal toote hingamist. nnTooted muudab unikaalseks hermeetiline kattematerjal, mille sisse on keevisõmblustega paigaldatud nanofilter. nnFilter tagab puhta õhu liikumise ja kohevuse, intelligentne kangas on veekindel, kuid hingav. nnKantud Euroopa Liidu esimese klassi meditsiiniseadmete registrisse ja saanud tunnustuse Eesti allergialiidult. nnJääb ka pärast kasutamist seest täiesti puhtaks, vajadusel puhastatakse niiske lapiga. nnTavaline, kõige soodsam meditsiinipadi (50 x 60 cm) maksab Eestis 30 € + käibemaks. nnNn premium-padi, mille materjalid on kvaliteetsemad – kattematerjal elastsem, sisu padja suuruse järgi lõigatud vatiinplaat, mis kaetud võrklooriga – maksab 35 € + km. nnMikrofiiberkiuga kodupadi, mille kattematerjal on õhem kui meditsiinipadjal, maksab e-poes koos käibemaksuga 89 €. nnVoodivarustuse komplekti (täismadrats, tekk ja padi) hind meditsiiniasutusele 300–350 € + km.

Allikas: www.sleepangel.eu öelda lausa, et paremat patja, kui tehakse Pärnumaal, ei saa kuskilt mujalt kogu ilmast.

Eesti haiglad veel vanade harjumuste kütkeis

OÜ Gabriel Scientific tootmistsehhis jälgitakse puhtust ja korda, sest ainult nii saab valmistada allergiavabu patju, tekke ja madratseid.

värvi materjalist patju, tekke ja madratseid ka kodukasutuseks.

Näiteks spaades ja hotellides kasutatakse neid päris palju.”

Lisaks on tootevalikus reisipadi. Kõikide patjade ja tekkide sees on mikrokiud või ennekõike madratsite puhul ka eriline vahtplast. Kokku toodetakse Pärnus umbes 400 erinevat Sleep Angeli tooteartiklit. Kõigist neist on aga

ikkagi just padi kõige tundlikum koht, kust infektsioon sageli alguse saab.

Kuigi alguses töötati vahendid välja eelkõige meditsiiniasutuste vajadusi silmas pidades, on praeguseks nende eriti agarateks kasutajateks saanud sanatooriumid ja spaad. Nii otsustas sisearhitektide meeskond 2015. aasta suvel, kui nad tegelesid Pärnus

avatava Estonia Hotel & Resort Spa kujunduse ja sisustuslahenduse loomisega, juhinduda põhimõttest, et kasutatakse nii palju kui võimalik kohalikke tooteid.

Seejuures pidid ruumid olema tervisliku sisekliimaga ning sobima ka allergikutele.

Kinnitust saadi tõdemusele, et kohalik toode ongi hea ja tervislik, saati, kui patjade kohta võib

“Vastutöö hakkabki juba sellest, kui pesumaja juhataja ja haigla juhataja vahel on mingisugune seos.”

AILE PILBERG

Sleep Angeli tooteesindaja Aile Pilberg märgib, et kuigi Sleep Angeli tootesarjad on juba üle maailma tuntust kogunud, vajavad need Eestis veel püüdlikku tutvustamist, sest siinsed meditsiiniasutused pole kuigi agarad patsientidele tõestatud leevendust pakkuvaid abivahendeid kasutusele võtma. Enamjaolt on põhjus üksjagu kõrgem hind kui tavalistel vooditarvetel, aga nagu nendib Pilberg, takerdub asi teinekord ka lihtsalt soovimatusse juba kord väljakujunenud süsteemi muuta.

Aile Pilberg räägib, et meditsiiniasutused, mis on olnud valmis oma patjade aastase kulutabeli täitma (võrrelduna Sleep Angeli patjadega), on näidanud, et kokkuhoid ühe osakonna pealt tuleks tuhandetes eurodes.

Soomes Turu ülikooli haiglas tehti samuti selline tasuvusarvestus ja ilmnes, et padja soetusmaksumus teeniti tagasi kuue kuuga.

Arvestades, et padja soovituslik kasutusaeg on kaks aastat, olid need poolteist aastat kasutuses sisuliselt tasuta. Seda siis, kui järgitakse norme ehk pärast iga patsienti saadetakse tavaline tekstiilpadi pesumajja.

“Niimoodi hakkaksid pesumajad oma rolli kaotama. Vastutöö hakkabki juba sellest, kui pesumaja juhataja ja haigla juhataja vahel on mingisugune seos,” kirjeldab Pilberg. “Olen sellist survet kogenud. Siiski enamik, kes on meie tooteid proovinud, iseloomustab neid hiljem ülivõrdes. Näiteks lastel, kellel oli varem kas siis allergiast või millestki muust tingitud nohu ja köha, kadus see pärast meie padja kasutamist.”

Küll on aga Sleep Angeli tooted jõudsalt levimas spaades, sanatooriumides ja lihtsalt ööbimiskohtades. Nii oli Pärnus tegutsev Estonia Hotel & Resort Spa esimene hotell maailmas, mis varustati ainult Sleep Angeli patjadega.

Estonia spaas on üldiselt kõik hotellitoad sisustatud naturaalsete materjalidega, mis peaksid sobima ka allergikule. Põrandaid katab parkett või villavaip, kõigis voodites on Sleep Angeli padjad.

Tõsise allergiaga külaline saab kasutada spetsiaalset allergiatuba, kus kokkupuude allergeenidega on minimeeritud ja kus lisaks padjale on voodis sama sarja kattemadrats ja tekk.

Isiklikuks kasutamiseks saab tooteid tellida peamiselt firma kodulehe kaudu. Estonia spaa ja Confido erameditsiinikeskus on väheseid kohti Eestis, kust saab padja endale kohe kaasa osta.

Sinu toidupood Pärnumaal.

Tule ja tee oma ostud meie kauplustest!

Tiina Konsum E-P 8-22 Riia mnt., 74, Pärnu

Sauga Konsum E-P 9-22 Kuldnoka, 1, Sauga alevik

Sindi Konsum E-P 9-22 Jaama, 8, Sindi

Vändra Konsum E-P 9-22 Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

Tootsi Konsum E-P 9-20 Kesk, 7, Tootsi alevik

Tori Konsum E-P 8-20 Pärnu mnt., 3, Tori alevik

Kergu kauplus E-L 9-18 P suletud Kergu küla

Selja kauplus E-L 9-18 P 10-16 Selja küla

Vändra kauplus E-R 7-17 L 8-15 P suletud Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

Vändra Tööstuskaubad E-L 9-16 P suletud Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

12 T O O T M I N E

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

Pärnu külje all toodetakse Saksamaa parimaid voodeid Pärnu staatust kuurortlinna mainele lisaks kodumaise voodi- ja padjatootmise pealinnana kinnistab OÜ Fennobed, kus valmib aastas 10 000 kõrge kvaliteediga ja iseäranis Saksamaal kõrgelt hinnatud voodit.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Ettevõtte juured ulatuvad 1980. aastatesse, kui Soomes alustas tegevust Matri-nimeline diivanitehas, mida pidasid Fennobedi praeguse suurosaniku Kalle Lehtose vanemad Martti ja Anja Lehtonen. Alustanud vanemate pereäris, laiendas poeg 2007. aastal tegevuse Eestisse ning asutas siin oma pehme mööbli tööstuse, mis keskendub tänini kvaliteetsete voodite tootmisele. Lehtoste pereäris on tegevad ka tütar Elli Lehnhoff ja viimase abikaasa Andreas Lehnhoff.

Fennobed on niisiis eraldiseisev Eesti ettevõte, kuigi kaubamärk, mille alla oma toodangut üle maailma turustatakse, on samamoodi Matri. Praeguses asukohas ollakse 2014. aastast, varem oli tootmine laiali pillutatud kolme asukoha vahel – kontor ja õmblustsehh Pärnus Raba tänaval, monteerimine Ahastes ning puiduosakond Libatses. Viimane on sellesse paika jäänud tänapäevani, ülejäänud tootmine ja kontor asuvad nüüd uues 7000 m² suuruse pinnaga tootmishoones Pärnu linna ja Tori valla piiril paiknevas Sauga tööstuspargis.

Voodi täpselt oma vajaduste järgi OÜ Fennobed müügijuht Marko Pool märgib, et toodang umbes 10 000 voodit aastas ei ole suurte mööblifirmade kõrval teab mis näitaja, aga mahutootja ei soovitagi olla. Pigem keskendutakse kvaliteetvoodite nišile. See tähendab, et nende tehtavad voodid arvestavad konkreetse kliendi soove. Poes saab olemasolevast valikust tellida endale sobivaima, arvestades sisuliselt kõike – inimese kehakaalust magamisharjumusteni. Näiteks vedrusid pakutakse pehme, keskmise ja tugeva jäikusega.

Muu hulgas saab valida kõige parema vedrude kombinatsiooni ja pealiskanga värvi.

Kuni selleni välja, et kui abikaa-

Moodne tootmine Pärnu külje all Sauga tööstusalal ja kindel töötajaskond kindlustavad ettevõttele tagala, mille toel oma vooditega Euroopa turgu vallutada.

Fennobedi müügijuht Marko Pool räägib, et ettevõttele on edu toonud eelkõige poed Euroopas, kus müüakse ainult eksklusiivset toodangut ja klientidele lähenetakse personaalselt

sade kaaluerinevus on näiteks 60 kg, pannakse voodi vedrustuse sisse kaks erinevat vedrude plokki – üks raskema, teine kergema inimese jaoks –, et mõlemil oleks mugav.

“See tähendab, et klient ei osta tootmisliinil valminud standardtoodet, vaid voodi on kokku pandud just tema soovide järgi nagu auto,” kirjeldab Marko Pool. “Selleks on meil näiteks Saksamaal poed, kus müüaksegi eksklusiivselt ainult Fennobedi toodangut. Neis poodides on testvoodid, mida saab proovida ja nii endale parima lahenduse välja valida.”

Põhjamaades kasutatakse müügikanalina ka moodsaid pop-uppoode. Kokku on poode kolmekümne ringis, lisaks Šveitsis, Austrias, Hispaanias ja mujal.

Kuigi neid pole Euroopas lihtne avada, kinnitab Marko Pool kogemusele tuginedes, et edu on toonud just teistest eristumine. Poed on eraldi firmad, neid ühendab üks omadus – enamiku

omanikud on rahvuselt sakslased. Selline, nüüd võib juba öelda, et edulool põhinev turustusmudel sai alguse sõpruskonnast, kes alguses pidas poodi Saksamaal, hiljem kolis osa neist Hispaaniasse ja võttis voodimüügiäri endaga kaasa. Edulugu kinnitab tõsiasi, et 2016. aastal valis kohalik tarbijakaitse Fennobedi voodi Saksamaa parimaks.

“Kui inimene astub meie poodi, tahtiski ta ilmselgelt just sellesse poodi tulla. Kui ta astub aga suurde mööblikaubamajja, pole tal konkreetset eelistust ja sõltub juba selle poe müügiinimestest, milliste toodete juurde ta satub,” kirjaldab Marko Pool müügistrateegiat.

Sakslane kvaliteedi suhtes eriti nõudlik Fennobedil on kaks voodisarja – Matri, mis mõeldud kodukasutajale, ja Pro, mis toodetud eelkõige hotellide vajadusi silmas pidades. Seega on Pro materjalide ja lahenduste poolest universaalsem, samal ajal on vooditel mõned tehnilised lahendused, mis muudavad need vastupidavamaks. Põhimõte on selles, et voodit võib täna kasutada 50-kilone inimene, homme aga 150-kilone – säng peab mõlemale sobima ja mõlema raskuse all ka terveks jääma.

Vale oleks arvata, et masstoodangu tegijatel oleks kuidagi kergem turul läbi lüüa.

Peamiselt konkureerivad nii masstoodangu valmistajad kui

ka erilahenduste pakkujad ikkagi hinnas – esimesed sulanduvad halli massi ja seal on võimalik eristuda ainult konkurentidest veel soodsamat hinda pakkudes. Soodne hind saab aga tulla ainult materjalide ja töö kvaliteedi arvelt.

Erilahendustele ei saa kvaliteedi arvelt allahindlust teha, vastasel juhul ei oleks need erilahendused krossigi väärt.

Ka Saksamaalt saadud parima voodi tiitli puhul olid määravad kriteeriumid koostekvaliteet ja kõrgel tasemel materjalid. Nii on Fennobedis kasutusel ainult Euroopa tarnijatelt pärit materjalid, okaspuit on FSCsertifitseeritud ning kuna voodite põhiturg on Saksamaal, on olemas ka just Saksamaal vajalikud tootetunnistused ja ISO-sertifikaadid.

Püütakse eelistada keskkonnasõbralikke naturaalseid latekseid, tekstiile jmt. Voodiga koos saab tellida ka muud magamistarvikud, padjad, tekid ja voodipesu.

Konstrueeritud on voodid nõnda, et näiteks katteseelikud ja voodipeatsikatted on vahetatavad. Nii on lihtne pelgalt katteid vahetades magamistoale kiiresti uus ilme anda. Padjad ostetakse sisse, ise tehakse dekoratiivpatjadele katteid.

TA S U B T E A DA

Madratsi põhilised koostisosad on lateks ja poroloon Voodimadratsites kasutatakse porolooni (vahtpolüuretaan), lateksi ja vedrude kombinatsiooni.

Tänapäevane poroloon on iseenesest hea madratsimaterjal – laseb õhku läbi, ei vaju ära ega kogu endasse lõhnu.

Lateks on kummipuu (Hevea brasiliensis) piimmahlast toodetud naturaalne, vastupidav ja paindlik materjal, mis sobib hästi vahekihiks vedrude ning kanga vahele. Selline materjal on eritöödeldud, pestud ja kuivatatud ning laseb hästi õhku läbi.

Lateks erineb poroloonist ennekõike selle poolest, et esimene tuleb surve vähendes kohe järele, poroloonil võtab esialgse vormi taastamine kindla aja.

Nii poroloon kui ka lateks on voodilestadele sobimatu elupaik.

Madratsit ei maksa osta internetist, vaid tasub poodides mitmesuguseid variante proovimas käia.

Madratsi vedruplokk koosneb mitmete omavahel ühendatud vedrude ridadest.

Vedrustus garanteerib mehaanilise ja pikaajalise hügieenilise mugavuse ka pärast mitmeaastast kasutamist.

Pehmendusmaterjalide vahel olev õhuvahe, milles vedrustus asetseb, võimaldab õhu paremat liikumist ja parandab nii magamismugavust.

Olgu madrats millisest materjalist tahes, seda on soovitatav vähemalt poole aasta jooksul korra ümber pöörata, sest nii saavad materjalid taastuda. Paljud madratsid on kahepoolsed – villane pool hoiab talvel sooja, puuvillane laseb suvel hästi õhku läbi. Madratsi aegajaline pööramine pikendab ka selle kasutusiga.

Soovitatakse kasutada alusraami, mille lippide vahe on 25–63 mm.

Ei maksa kasutada vineerist või puitlaastust alusplaati, see ei lase madratsil hingata.

Täielikult lateksist või poroloonist madratsil peab olema vähemalt 28 lipiga alusraam.

Ka kõige kvaliteetsemad materjalid hakkavad ajapikku kuluma, lisaks eritub magavast kehast umbes 0,5 liitrit vedelikku öö jooksul. Seetõttu tuleks 5–7 aasta järel madrats välja vahetada.

Allikas: Sleepwell, Madratsiparadiis

Voodivabrik edendab piirkonna elu Fennobedi töötajad on valdavalt kohalikud. Praegu on neid 40 ja nende kätetööna valmib tehases päevas paarkümmend voodit.

Sest põhiliselt käsitöö see lõpuks ju ongi. Marko Pool kinnitab, et häid töötajaid püüab ettevõte enda juures hoida. Nende väljaõpe toimub otse tehases.

Praegusesse asukohta tuldi esmalt sellepärast, et lähistel on Via Baltica, mida mööda tuleb ettevõttele vajalik tooraine ja vurab valmistoodang tagasi Euroopasse. Teiseks oli omaaegne Sauga vallavalitsus väga varmalt valmis ettevõtjaid vastu võtma ning oli tunda, et soovitakse piirkonnale elu sisse puhuda.

Eks kogu see põhimõtteliselt iga kliendi soovist lähtumine kajastub ka Fennobedi voodite hinnas – kui Eesti kaubanduses algavad nn kontinentaalvoodite hinnad 700 eurost, siis seda voodit eriti alla 3000 euro ei saa, pigem tuleb veel rohkem raha välja käia.

Saksamaal on olukord muidugi pisut teine. Marko pool märgib, et kui ei aeta taga just kõige odavamat varianti, siis 3000– 4000 eurot on selliste voodite puhul küllaltki keskmine hinnatase, sest seal leidub ka voodeid hinnaga 25 000 eurot ja üle selle.

Rääkimata sellest, kui jutuks tuleb juba tõesti erilahenduste tegemine. Näiteks on Fennobedis tehtud nelja meetri laiune voodi, mille tellimus tuli Saksamaalt ja mis kaalus juba ainuüksi pool tonni.

T O O T M I N E 13

PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

FOTO: SVEN ARBET

Tervisliku elu üks osa on elukeskkonna, toitumise ja liikumise kõrval kahtlemata see, kuidas inimene puhkab ning ennast välja magab.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Väsinud olek väljendub kõigepealt töövõime languses, sportlasel aga näiteks selles, et loodetud tulemus jääb kättesaamatuks.

OÜ Fennobed müügijuht Marko Pool märgib, et kõikjal maailmas, üha rohkem ka Eestis, õpitakse une kvaliteeti väärtustama.

“On väga oluline magada öö korralikus voodis ja ärgata hommikul ilusti väljapuhanuna. See on väärtus omaette, sest veedame laias laastus kolmandiku oma elust voodis,” räägib ta.

“See võib kõlada klišee või müügijutuna, aga päriselt ongi nii, et heas voodis magamine võib aidata vabaneda pikka aega vaevanud seljavaludest, unehäiretest või muudest hädadest.”

Materjalid järjest uuenevad Eks ole vana tõde, et kui oled juba korra proovinud tavalisest mingil moel kvaliteetsemat tarbeeset, ei ole enam eriti tahtmist vana juurde tagasi pöördu-

Sleep Angeli padjad, madratsid ja tekid siirduvad Pärnust spordimaailma vallutama.

Tipptasemel magamine on peen teadus ja kallis lõbu da. See kehtib ka voodite kohta.

Näiteks kasutavad mööblitootjad palju porolooni, aga häda on selles, et jäikus on kõikidel poroloonmadratsitel enam-vähem ühesugune ja inimesel polegi võimalust kombineerida, mis võiks just talle sobida ning mugav olla.

Punkti i-le annab kattemadrats, seegi peab olema korralik – elgroog peab olema sirge, inimene ei tohi magada lohus.

Viimast aga poroloonmaterjal just tekitab. Tegelikult peab voodikate keha toetama, olema selline, et kui ennast sellel pöö-

rata, tuleb materjal keha surve vähenedes kohe järele. Kogu voodi peale on veel normaalne, kui lohk jääb umbes 1,5 sentimeetri piiresse.

Kõik see kokku on omaette teadus, nagu on teadus kogu uneteraapia. Kui tahta endale tipptasemel magamisvarustust, on see üpriski kallis lõbu. Kui võrrelda kasvõi patjade hindu, siis tavalise tekstiilpadja ning püüri selle peale saab poest kümmekonna euro eest, sulepadi maksab umbes poolsada eurot, hermeetilise katteriide ja

nanofiltriga allergiavaba padi maksab 90 eurot. Nii võib olla, et üks voodi koos madratsite ja voodipesuga maksab 500 eurot, teine, väljanägemiselt ehk sarnanegi, võib maksta aga kaugelt üle 5000 euro.

Kusjuures üha rohkem pööratakse uneteraapiale tähelepanu tippsportlaste sooritusvõime parandamisel. Pärnus Sleep Angeli kaubamärgi all turustatavaid nanotehnoloogilise filtriga patju ja teisi vooditarbeid tootva ettevõtte tooteesindaja Aile Pilberg räägib, et nii sport-

lase sooritusvõime, teadlase mõtlemisvõime, kirurgi keskendumisvõime kui ka tavalise inimese töövõime kindlustamisel sõltub väga palju sellest, kuidas ta ennast välja maganud on.

Sport ja uni lahutamatud “Palju sõltub sellest, kuidas möödub su öö, kui pead ennast n-ö taastootma. Eriti tundlikud on tippsportlased.

Sporditeadlased timmivad sportlase soorituse parimast parimaks just kindlaks kuupäe-

vaks ja kellaajaks,” kirjeldab Pilberg. “Selles timmimises on tähtsad kolm vaala – vedelike manustamine, toitumine ja uni.

Kui esimese kahe teemal on teadus juba väga palju uurinud ja välja selgitanud, siis unele ei ole siiani veel piisavalt tähelepanu pööratud. Esimesed uuringud näitavad aga, et uni on veel olulisem kui toit ja vedelikud, mis muutuvad ju osaliselt mõttetuks, kui inimene ei saa korralikult magada.”

Nii mõnegi sportliku saavutuse on rikkunud kusagil ettevalmistuslaagris saadud infektsioon – mingi ootamatult külge hakanud tõbi, olgu see gripp või midagi muud. Tippspordis on ju kõik viimase piiri peale sätitud. Aile Pilberg nendib, et kui meditsiinis tuleb oma vooditarvete omadusi tõestada, katsetada ja otsustajaid veenda, et need on tõesti head, siis sporditeadlased ja -arstid on juba teemaga suurepäraselt kursis, neile pole tarvis enam midagi puust ja punaseks teha.

Näiteks on üks Rootsi kõrgliiga hokimeeskond jõudnud niikaugele, et võistlusreisidel käiakse nii, et igaühel on kaasas omanimeline filterpadi. Šotimaa jalgpalliklubi Glasgow Celtic kavatseb tellida meeskonnale Sleep Angeli voodikomplektid, mis reisivad koos meeskonnaga hotelli, kus tuleb ööbida. Peagi oodatakse läbirääkimiste laua taha Liverpooli ja Barcelona jalgpalliklubisid.

Pilberg usub, et just spordist saab ettevõttele õige pea uus ja väga avar tegutsemisvaldkond.

Telli kuulutus Maalehte, Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehte ühest kohast!

NB! Eesti Posti kontorites ei ole enam võimalik kuulutusi anda!

kuulutus.lehed.ee 1) VALI RUBRIIK 2) KIRJUTA TEKST 3) TASU INTERNETIPANGAS

Lisainfo telefonil 680 4506. Või kirjuta klienditugi@ekspressmeedia.ee

Meris OÜ Ostame metsakinnistuid ja raieõigust.

Eesti ettevõte, asutatud 1991.a Tel 523 2365 meris@meris.ee www.meris.ee

REHABILITATSIOONITEENUSED VÕLANÕUSTAMINE PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINE PERELEPITUS TUGIISIKUTEENUS TASUTA E-NÕUSTAMINE MUUD TEENUSED

14 K E S K K O N D

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

Organiseerunud röövpüüdjate

vastu enam siidkinnastes minna ei saa Liivi laht ja Pärnu jõe suudmeala kuuluvad kalapüügieeskirjade rikkumiste arvu poolest Eestimaal esirinda. Seal on viimase kahe aasta jooksul algatatud röövpüüdjate vastu viis kriminaalasja.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Kõige rohkem on keskkonnainspektsioonil (KKI) röövpüüdjatega tegemist just Liivi lahel ja Peipsi järvel, hooajaliselt kudeperioodil ka põhjarannikule suubuvatel lõhejõgedel.

Keskkonnakahju hüvitamine pole karistus Pärnumaal on viiest 2017. ja 2018. aastal algatatud kriminaalmenetlusest kaks praeguseks kohtus lahenduse leidnud, kolm on uurimise või kohtumenetluse staadiumis, neist üks on seotud Pärnu väidetavate kartellikaluritega.

Nende juhtumite kohta öeldakse nii keskkonnainspektsioonist kui ka prokuratuurist, et täpsemalt on sisust veel vara rääkida.

Lahenduse on leidnud juba üksjagu avalikku tähelepanu pälvinud kahe Pärnu kutselise kaluri, Kairo Suti ja Mihkel Lease juhtumid, kus mõlemad püüdsid teadlikult lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrkudega. Need juhtumid on lõpetatud, sest riigikohus jättis apellatsioonid menetlusse võtmata.

Nii jõustusid varasemad Pärnu maakohtu süüdimõistvad otsused. Kairo Sutt sai 2016. aasta varakevadel Liivi lahel seitsmeteistkümne lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrguga 897 ahvena ja vähemal määral muud liiki kala püüdmise eest karistuseks 1,5 aastat vangistust tingimisi kaheaastase katseajaga.

Lisaks tuleb tal hüvitada keskkonnakahju 14 512 eurot.

Kutseline rannakalur Mihkel Leas püüdis 2015. aasta sügisel tähistamata ja lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrkudega erinevatest püügikohtadest Liivi lahel kokku 1557 ahvenat, tekitades sellega keskkonnale kahju 24 912 eurot.

Lisaks keskkonnale tekitatud kahju hüvitamisele määras kohus Leasele 1700 eurot trahvi, määratud karistusele lisandus varasem kahe aasta ja kuue kuu pikkune ärakandmata tingimisi vanglakaristus.

Väärib kordamist, et keskkonnakahju hüvitamise nõue ei ole karistus, vaid kahjutekitajale esitatav hüvitusnõue.

Praegustel juhtudel on ühe ebaseaduslikult püütud ahvena hüvitamise määr 3,2 eurot. Kuna tegemist on tõsise rikkumisega,

KOHVIK

KADRI Suussulavad vastlakuklid, sõõrikud ning kodused toidud!

ILUSAT VABARIIGI SÜNNIPÄEVA!

634 3434

Pärnus Nikolai 12 • Pühavaimu 15

TORUTÖÖD vesi | kanalisatsioon | küte tel 5805 5666 www.solamerk.ee

Suurim valik toalilli! Lõikelillede hulgimüük!

Lilli – taimi – lilletarvikuid – kingitused – lilleseaded Riia mnt 199, Pärnu Tel +372 443 7076 lillekeskus@gmail.com www.lillekeskus.eu

Müüa rehvitöökoja täissisustus.

Tel 56475462 | Rehvitööd OÜ

K E S K K O N D 15

PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

FOTO: KESKKONNAINSPEKTSIOON

Lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrk koos ahvenatega.

FOTO: KESKKONNAINSPEKTSIOON

de mõõtmiseks kasutatakse ja peabki kasutama mõõtekiilu.

Märgistuseta nakkevõrkudega ehk otse öeldes salavõrkudega püüdmine on Pärnu ja Liivi lahel kahetsusväärselt levinud. Neid on KKI inspektorid korjanud välja sadade kaupa, eriti Kihnu ja Manija ümbrusest. Kohtu ette õnnestub aga viia vähesed röövpüüdjaid, sest nende võrgud paiknevad tavaliselt tähistatud ehk identifitseeritavate võrkude kõrval ja isegi nende vahel, aga keegi neid omaks ei tunnista. Kahtlustest, mis inspektoritel võivad tekkida, pole suuremat abi.

Info reidide kohta levib kulutulena

tuleb see iga isendi puhul korrutada viiega.

Pärnu kalurid näevad kiusamist Veebruari alguses, kui riigikohtu otsus oli juba teada, esines Kairo Sutt televisioonis väidetega, milles ta ei soostunud esmalt võrgusilma mõõtmise metoodikaga, teisalt heitis KKI-le ja politseile ette ülemäärase jõu kasutamist ning telefonikõnede pealtkuulamist. Tema ja teisedki rannakalurid leiavad, et Pärnu piirkonna inspektorid kiusavad neid ning tegemist on isikliku arveteõiendamisega, mitte erapooletu seadusetähe järgimisega.

Sama juhtumiga seoses, aga eraldi kriminaalasja raames uurib KKI veel Kairo Suti elukaaslase Veronica Leiburi seotust Pärnu röövpüüdjate ehk n-ö kohaliku kalamaffia organiseeritud kuritegeliku grupiga.

Kahtlustatakse isegi, et naine võib olla grupeeringu juht.

Kanal 2 eetris olnud saates “Radar” märgib Veronica Leibur annuse irooniaga, et talle pannakse süüks kohaliku kalamaffia juhtimist – just tema kätte pidavat jooksma kõik ebaseaduslikule püügile orienteerunud kalurite juhtniidid ja töökorraldus. Ta leiab, et kalamehed pelgavad, sageli ka ei oska enda eest seista.

“Keskkonnainspektsiooni arvates olen mina selle kuritegeliku grupeeringu pea ning mina käsin, poon ja lasen kõiki Pärnu maakonna kalureid,” ütles Leibur saates.

Lisaks kurtis saates esinenud kalamees Urmas Margus,

et praegu olevat võimatu üldse niimoodi merel käia, et midagi ei riku.

Keskkonnainspektsioon lükkab süüdistused ümber.

Leitakse, et saates sõna võtnud kalurid on ka varem seadusega pahuksisse sattunud, mis ilmselt tingib ka nende negatiivse suhtumise kontrollijatesse ja õiguskaitsesüsteemi. Inspektsioon nendib, et kui harrastuskalastaja puhul võib seaduse mittetundmine olla veel kuidagi mõistetav, siis kutseline kalur peab seadust täpselt tundma.

Olgu asjaosaliste protestimisega kuidas on, aga kohus luges inspektsiooni kasutatava võrgusilma mõõtevahendite kasutamise õiguspäraseks.

Kergesti purunevaid peenest niidist võrke ehk nn hiinakaid ei ole elektroonilise mõõtevahendiga võimalik mõõta, nen-

“Eks kokkuostja võib ju aimata ebakõla püügil olevate võrkude ja kahtlaselt suure saagi vahel, aga kalur saab alati väita, et sattus püüdma otse kalaparve keskele.”

ROCCO OTS

Inspektorid räägivad, et seaduserikkujad on hästi organiseerunud, jälgivad inspektoreid, annavad igast nende väljasõidust teada. Näiteks Kihnu on praktiliselt võimatu kontrollima minna, sest niipea kui inspektorid praamile astuvad, on see juba kohapeal teada, rääkis üks kohalik inspektor.

KKI avalike suhete juht Leili Tuul selgitab, et läbiotsimine jmt saab toimuda ainult kohtu loal ja juhul, kui see on põhjendatud. “Me ei saa seda poolelioleva kriminaalmenetluse tõttu praegu täpsemalt selgitada, aga mõnede varasemate juhtumite põhjal võib öelda, et sellised intsidendid ei pruugi alati rahumeelselt mööduda, sellepärast peab arvestama nii toimingute läbiviijate turvalisusega kui ka asitõendite peitmise või hävitamise võimalusega,” iseloomustab Leili Tuul uurimisprotseduure. “Alles see oli, kui Peipsi ääres läks kähmluseks ja kalur viskas kaalud vette. Tegelikult on jutt ikkagi organiseeritud tegevusest, mida on raske tõendada. Kriminaalmenetluse raames lubatud toimingud annavad selleks suuremad võimalused.”

Ta möönab, et need on jõulisemad, seda küll. Aga kui kalur rikub korduvalt seadust ja karistused ei mõju, on jõulisel reageerimisel kasvatuslik eesmärk, leiab Tuul.

Peipsil uuritakse suurt röövpüüki KKI uurimisosakonna juhi Rocco Otsa sõnul pole Pärnus varem röövpüüdjate suhtes tõepoolest politsei löögirühma rakendatud. Küll on seda juhtunud Peipsi järvel. Ots on seda meelt, et KKI ametnikud peavadki rikkumiste suhtes karmimaks muutuma. Samal ajal möönab ta, et kuna inspektsiooni struktuur on küllaltki õhukeseks viilitud, kaasataksegi vastutusrikkamate operatsioonide läbiviimiseks politseijõudusid.

“Sageli on röövpüüdjad ka salakütid, nad võivad olla relvastatud, nad võivad püüda asitõendeid hävitada, mistõttu on eriüksuslased, käerauad ja muud meetmed kõigi asjaosaliste julgeoleku huvides,” selgitab Ots. “Ühelegi kalurile me isiklikust vaenust jahti ei pea.

Kahtlustused tekivad näiteks juhul, kui kaluril on ametlikult kümne võrgu luba, aga ta annab regulaarselt kokkuostu ütleme kaks korda rohkem kala kui teine kümne võrgu mees.

Selliseid juhtumeid hakkavad inspektorid lähemalt vaatama ja nii tekivad meie n-ö sihtmärgid.”

Ta ütleb, et siiani pole olnud põhjust ühelegi kokkuostjale röövpüüdjatega koostöö eest kahtlustust esitada, aga selles suunas tegutsetakse, sest loogiliselt võttes – kui poleks tellimust, ei oleks ka põhjust kala püüdes seadustest kõrvale hiilida.

“Kokkuostjale peab esitama püügikoguste kohta väljavõtte kalapäevikust. Eks kokkuostja võib ju aimata ebakõla püügil olevate võrkude ja kahtlaselt suure saagi vahel, aga kalur saab alati väita, et sattus püüdma otse kalaparve keskele vmt,” arutleb Rocco Ots. “Põhilised kalad, mida püütakse, on ahven ja koha. Röövpüüdmist tõukab takka suur nõudlus ja kala kõrge hind.”

Maalehele teadaolevalt on üks suuremahuline kriminaalasi Peipsi kalurite ebaseadusliku tegevuse asjus peagi süüdistuskokkuvõtte koostamise ning selle kohtusse saatmiseni jõudmas. Ka Peipsil tegutses KKI koos politseiga, sealgi viib uurimist läbi politsei, sest kolme kohalikku venda kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Ehk arvatavalt on Peipsil röövpüüdjad tegutsenud eriti jõhkral ja organiseeritud moel.

Kriminaalasja kohtusse jõudmine jäi venima proosalisel põhjusel – asjaga tegelenud prokurör lahkus töölt ja võtab aega, kuni mõni kolleeg selle üle võtab.

Pärnu juhtumi üks asitõenditest – merest välja võetav ebaseaduslik nakkevõrk.

SEADUS

Kriminaalsed röövpüüdjad tekitavad kahju kümnetes tuhandetes eurodes Kalapüügil tuleb täita mitmeid nõudeid: kinni pidada lubatud püüniste arvust, püünised nõuetekohaselt märgistada ja tähistada, jälgida võrgusilma suurust, kinni pidada keeluaegadest ning kontrollida kalade mõõdulisust.

Kaluritel on kohustus täita püügipäevikut ning sadamasse tulekust ja püütud kalakogustest ette teatada, et neid oleks võimalik kontrollida.

Kutselise kalapüügi rikkumiste uurimiseks alustati Pärnumaal 2017. aastal 17 ja 2018. aastal 19 väärteomenetlust. 2017. aastal alustati neli kriminaalasja, neist ühe puhul oli mitu erinevat episoodi, st erinevad rikkumised, 2018. aastal lisandus üks kriminaalasi.

Aastatel 2017–2018 alustatud kriminaalasjade puhul on keskkonnakahju suuruseks arvestatud ühtekokku 155 213,10 eurot.

Väär- ja kriminaalasjade puhul on eraldusjooneks keskkonnakahju suurus. Kui keskkonnakahju ületab 4000 eurot, on tegu olulise kahjuga ning alustatakse kriminaalmenetlust.

Põhiprobleemid nii väärteo- kui ka kriminaalasjade puhul on lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrkude kasutamine ja lubatust suurema arvu püügivahendite püügile seadmine. Kriminaalasjade puhul veel alamõõduliste kalade püük ja tõendamata päritoluga kalade käitlemine või transportimine.

16 M A A V A R A

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

FOTO: SVEN ARBET

Kui omal ajal alustati turba kaevandamist Eestis selleks, et elektrijaamadele kütet saada, siis nüüd läheb lõviosa kasvuturba tootmiseks näiteks Hollandi lille- ja taimekasvatajatele.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Turvas aitab külmal ajal katlamajade kütusevaru tasakaalus hoida Turba põhilised kasutusvaldkonnad on ikka kütus ja taimekasvatus, mõningal määral läheb seda loomade allapanuks. Nii kasvukui ka kütteturba tootjaid, töötlejaid ja turustajaid on Eestis kolmekümne ringis, suurimaks neist nii kaevandusmahu kui ka käibe poolest on aga praeguseni jäänud vanim siinne turbaettevõte AS Tootsi Turvas. Kuigi just Pärnumaale on koondunud veel mitmeid turbatootjaid, kelle eripära on selles, et kaevandatavast freesturbast toodetakse

enamasti ise ka kasvuturbaid ja substraate. Kütteturvast toodab arvestatavas mahus aga ainult Tootsi Turvas.

Suurem osa toodangust kasvuturvas Kui omal ajal läks valdav osa Tootsi turbaväljadelt lõigatud turbast samas asuvasse briketitehasesse ja hiljem sai sellest toasoe tuhandetes Eestimaa kodudes, siis nüüd, kui turvas ei ole enam tunnustatud kui

taastuv loodusvara, kasutatakse seda kütteks tasapisi vähem.

Praegu läheb Tootsi Turba kaevandatavast kogusest 80% kasvuturbaks ja paarkümmend protsenti kütteks. Briketitehas pandi aga kinni sellepärast, et toodangu põhiturg Rootsis hakkas kiiresti kokku tõmbuma, Eesti väikese tarbimise najal polnud aga mõtet tehast enam käigus hoida.

Klassikalises mõttes briketti ei toodeta juba 2011. aastast, selle asemel on kodukasutajale

mõeldud tükkturvas, mida aga enam eraldi termiliselt ei töödelda, vaid pressitakse lihtsalt freesimise käigus väikesteks tükkideks kokku. Tükid jäetakse mõneks ajaks väljale kuivama, seejärel kogutakse aunadesse ja sealt veetakse juba tarbijatele laiali. Sellist kütteturvast saab kasutada kolletes ja kateldes, millel on olemas nn alumine õhutus – kolde alt puhutakse sinna pidevalt värsket õhku.

Ent kütteturbast veel enam läheb kaevandatavat turvast

substraatide ja kasvuturba tootmiseks.

AS-i Tootsi Turvas tootmispiirkonna juht Leo Raud kirjeldab, et eri kasutusotstarbega turbaliikide tootmises suurt eripära ei ole, kaevandatakse ehk freesitakse need pinnasest ühtemoodi.

“Kütteturba niiskusesisaldus on täpsemalt reglementeeritud ja see peab olema n-ö kuivtoodetud – näiteks tükkturvas kuivab rabas looduslikul teel,” räägib Raud. “Kasvuturvas peab

aga olema umbrohuvaba ja vajaliku happesusega – ph 3,5–5.

Kasvuturba algmaterjal on vähelagunenud kõrgsooturvas, millel on hea veemahtuvus ja taimede juurestiku arenguks vajalik poorsus.”

Katlamajades saab kütteturvast kasutada nii eraldi kui ka koos hakkpuiduga. Just viimane variant on parima kütteväärtuse saavutamise seisukohalt kõige parem, sest kui tükkturba kütteväärtus on umbes 1,1 MWh/ m³, siis hakkpuidul on see 0,85 MWh/m³. Samal ajal on turbakütuste tuhasus suurem, jäädes vahemikku 7–8%.

Pärnumaal, kus turvas on lähedalt võtta, on ka väikesi katlamaju, kus on kasutusel üksnes tükkturvas. Küttefreesi kasutavad ainult suuremad koostootmisjaamad, et seda hakkpuiduga segada. Eriti tänavusel talvel, kui küttepuidu hinnad on enneolematutes kõrgustes, tuleb turvast lugeda kõige odavamaks kütuseks. Saati, et seda on alati lattu varutud ning selle kaevandamine ei olene ilmast niivõrd kui näiteks puiduvarumine. Nii saadi eelmise aasta alguse puidupõua ajal suurem osa Tootsi Turba ladudesse seismajäänud kütteturbast kenasti maha müüa.

Turvas on stabiilse hinnaga kütteliik Ettevõtte turundusjuhi Krista Toomiste sõnul hakkab turbakaevandamise hooaeg pihta kusagil aprillikuus ja kestab esimeste sügiseste külmadeni.

Kuna lahtifreesitud ja kuivata-

Müüa soodsa hinnaga eestimaist sea-, vasika- ja lambaliha.

HETKEL SOODUSES: kintsuliha kamaraga 3,59 €, abapraad 2,99 €, maitsestatud ahjuliha 4,99 €. Samas saadaval poolsuitsuvorstid ja maasingid, karbonaadi sink 5,29 €.

Viime liha koju üle Eesti, tellimus alates 50 €.

Mulgi Lihakarn OÜ

www.mulgilihakarn.ee

Põrsakese lihapood, Pärnu, Suur-Sepa 18

M A A V A R A 17

PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

tud freesturba kogumine käib väljalt spetsiaalsete imurmasinatega, ei tohi turvas olla külmunud ega paakunud.

Kui kolm-neli aastat kuivandatud rabast hakatakse turvast võtma, tuleb esimene kiht heledat kasvuturvast, seejärel umbes poole meetri paksune küttefreesi kiht, nn pruunturvas, ja kõige põhjas on tumedam aiandusturvas. Seda vahepealset kihti on mõistlik võtta ja kasutada kütteks, sest taimekasvatuses see kasutamist ei leia. Seda enam, et ettevõtjale antakse niikuinii täiskaevandamise luba.

Toomiste räägib, et põhimõtteliselt võiks ettevõte kütteturvast rohkemgi toota, aga sellele seab piiri seadusandlus ja sellest tulenevad toetusskeemid, mis ei soosi enam turbakütuse kasutamist ning sellel põhinevate katlamajade rajamist. IdaVirumaal asuvast Tootsi Turba Puhatu rabast läheb kütteturvast ka laevadele ja edasi ekspordiks Rootsi.

Põhiline ekspordiartikkel on aga kas hele või pruun naturaalne kasvuturvas. Seda pakendatakse suurtesse big-bag-kottidesse Ulila pakketsehhis. Kunagi tehti Tootsis ka kasvusubstraate – tomatiturvas, kurgiturvas jne –, aga see tootmine pandi juba ammuaega tagasi kinni. Seega on ettevõtte toodang praegu tooraineks teistele firmadele, kes kasvuturbast vajalike väetiste, muldade ja lubjasegude lisamisega spetsiaalseid aiamullasegusid toodavad.

Mingi kogus sellestsamast kasvuturbast läheb ka loomapi-

dajatele lautadesse allapanuks.

Mingit eraldi tootmist see ei vaja, aga enamasti eelistab loomakasvataja näiteks saepuru, mis tuleb talle turbast mõnevõrra odavamalt kätte. Agaramad allapanuturba kasutajad on hobusekasvatajad.

Veel toodetakse turbaväljadel peamiselt iluaianduses peenrapiirete rajamiseks nn plokkturvast. Turbaplokid lõigatakse plokkturba tootmisalal olevatest karjääri äärtest teise kihina 20–30 cm sügavuselt. Lõigatud plokid kuivavad looduslikul teel. Ploki mõõdud on 20 x 30 x 45 cm, üks plokk on 0,027 m³.

Plokkide niiskusesisaldus on 40–55%, pH 4–5.

Kui nüüd eramaja kütteseade on seadistatud hakkpuidu või pelleti kasutamiseks, siis päris üks ühele ei pruugi see tükkturbaga kütmiseks sobida. Ent väikese ümberehitusega just etteandepunkri ja selle ava kallal peaks asja korda saama. Nii teab Leo Raud rääkida tuttavatest, kellel maja muidu puiduküttel, aga kes käivad talvel tükkturvast juurde võtmas, sest nende kahe kütuse hinnavahe on päris arvestatav.

Kuivendusvee orgaanika vajab setitamist Vastukaaluna kütteturba osakaalu vähenemisele on Tootsi Turba tegevusse alates 2004. aastast tulnud järjest rohkem hakkpuidu tootmine. Selleks sai mullu KIK-i toetuse abil soetatud haamerveski, mis ongi mõeldud just tugevamat sorti materja-

li hakkimiseks. Põhiliselt hekseldatakse sellega peeneks nii raiejäätmeid kui ka näiteks uute turbaväljade kaevandamiseks ettevalmistamise käigus väljajuuritud kände. Ka puiduhake läheb ümberkaudsete jõujaamade kütteks.

Turbatööstusega, eelkõige turba kaevandamise ja turbaväljade kuivendamisega, kaasneb ka pinnavee reostuse oht.

2015. aastal läksid Läänemaa elanikud Kekkilä turbamaardla vastu kohtusse ettevõtte tegevuse ja keskkonnaameti otsuse vastu. Kusjuures ka mõned eksperdid kinnitasid, et turbakaevandus rikkus sealse Salajõe küla ja selle ümbruse, kokku 17 majapidamise kaevuvee. Kusjuures joogivesi riknes juba ammu ning ka võitlust puhta kaevuvee tagasisaamise nimel on peetud oma kümmekond aastat.

Toona andis keskkonnaamet Kekkilä Niibi kaevandusele siiski laienemisloa, kuigi hüdrogeoloog Pille Sedman kinnitas, et turbaraba kuivendusvesi ei ole rikkunud mitte ainult kaeve, vaid on põhjustanud ka Salajõe karstialal paekivilõhede ägeda suurenemise, samuti täitnud lõhed setetega.

Uut laienemisluba 200 hektarile Niibi kaevealale soovis ettevõte 2017. aasta alguses, aga siis astus sellele vastu kohalik Lääne-Nigula vallavalitsus.

Kahe aasta eest otsustati, et läbi tuleb viia uued uuringud.

Leo Raud kinnitab, et Lavassaare ja ka teiste Tootsi Turba rabade kuivendusvesi setitatakse kolme kilomeetri pik-

TA S U B T E A DA

PA N E TÄ H E L E

Turbakiht taastub aeglaselt

Erinevatel kütustel erinev kütteväärtus

Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis.

Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90% vett, õhkkuivas turbas on vett 30–40%.

Majanduslikus tähenduses on turvas maavara, milles ei tohi mineraalainete sisaldus ületada 35% kuivaine massist.

Enim levinud mineraalsed ained turbas on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor ning mittepõlevad koostisosad.

Suurimad turbavarud on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soodes.

Eestis antakse turba kaevandamise lubasid tähtajaga 5–30 aastat.

Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4–5 m, harva ka 7–8 m. Üksikutes soodes leidub anomaalse paksusega kihte, näiteks Võllamäe soos 18 m ja Napsi soos 12 m.

Aastane turba juurdekasv on umbes 1 mm.

Eesti maismaast on soodega kaetud umbes 5,5%, soodest on aga looduskaitse all 72,5%, nendest omakorda 89% on suure väärtusega ja nendele aladele majanduslikku tegevust ei planeerita.

Allikad: Tootsi Turvas, Eesti turbaliit kusel kunstlikul lodualal ja sealt väljavoolav vesi on tema kinnitusel täitsa kõlbulik joogiveeks kasutamiseks, vaid rabaveele iseloomulik pruunikas värvus on säilinud.

Kõige suuremad turbarabad, mida kaevandamiseks kasutatakse, laiuvad just Pärnumaal, aga iseenesest leidub neid kõikjal Eestis. Tühjaks kaevandatud turbaväljad tuleb taastada ehk loodusele tagasi anda. Leo Raud peab kõige tõhusamaks nende vee alla uputamist.

“Vanadele, 1970. aastatel lõpetatud karjääridele on pea kõikidele vesi peale lastud ja tai-

mestik on uuesti kasvama hakanud, linnud on neisse kalad sisse toonud ning süsihappegaasi eristumist sealt ei toimu,” kirjeldab ta. “Aja jooksul vajub suurvesi ära, taimestik võtab võimust ja muugi rabale iseloomulik elustik taastub. Praegu neis veel jõhvikaid ei kasva, aga ega sellega enam kaua lähe.”

Turba kaevandamismäär on kokku 2,85 miljonit tonni aastas, Pärnumaal on kaevelimiit kõige suurem, aastas võib siin kaevandada kuni 820 000 tonni. Aga seda on täis kaevandatud ainult üks kord ja sedagi juba aastate eest.

Tükkturvas: kütteväärtus keskmiselt 3,1 MWh/t (niiskus 33–39%). Mahukaal 300–350 kg/m³, tuhasisaldus 7%.

Freesturvas: 2,8 MWh/t (niiskus 40–50%).

Kütteturbahalg (pikkus 100–250 mm, läbimõõt 60–80 mm): 3,2 MWh/t.

Mahukaal 350–370 kg/m³, tuhasisaldus alla 7%, 1 m³ asendab põlemisel 1,3 m³ küttepuid.

Võrdluseks – hakkpuidu kütteväärtus on umbes 4 MWh/t, puidugraanulil 4,6 MWh/t, kivisöel 7 MWh/t, põlevkiviõlil 10,8 MWh/t, diislikütusel 11,7 MWh/t ja maagaasil 12,8 MWh/t.

Näiteks ühe liitri vee soojendamiseks 1 ºC võrra kulub 4180 J = 4180 Ws = 1,16 Wh. Ühe kuupmeetri vee soojendamiseks 1 ºC võrra kulub 1,16 kWh. 1m³ naftat = 2000 kg ehk 3 m³ puubriketti = 2500 kg ehk 3,4 m³ turbabriketti = 8 m³ lõhutud puid = 10 000 kWh elektrit.

1 m³ lõhutud puid = 1250 kWh elektrit = 250 kg ehk 375 l puubriketti = 315 kg ehk 425 l turbabriketti = 125 l naftat.

Allikas: Tootsi Turvas

Ilusat vabariigi sünnipäeva ning turvalist liiklemist kõigile!

www.lääneteed.ee

18 E N E R G E E T I K A CFMoto ATV-de hinnad all! Kiirusta, sest masinaid on

PIIRATUD KOGUSES!

CFORCE 450L terasvelgedega kampaaniahind

4390 €

UUS MUDEL

4890 €

CFORCE 1000

EPS Roolivõimendi, Kergmetall veljed, Vints, Veokonks Käekaitsmed, Seljatugi

9490€

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

Milline kaugkütteenergia ootab Pärnumaad 2019. aastal?

FOTO: ERAKOGU

Pärnu linna ja tegelikult kogu maakonna kaugkütte omapära seisneb selles, et juba 1990. aastatel läksid katlamajad üle kohalikele kütustele.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

info@parnumoto.ee, tel 5665 9044

WWW.PARNUMOTO.EE

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsanduslik nõustamine Transporditeenus Võsaraietööd

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

Riia mnt 131, Pärnu

See sai võimalikuks, kuna Pärnumaa on rikas nii puidu kui ka turba poolest. Just see on taganud, et Pärnu soojaettevõtted on pakkunud aastaid tarbijatele soodsamaid sooja hindu. Küttefirmade esindajad kinnitavad, et koostootmisjaamade rajamine, soojakadude vähendamine ja täisautomaatsete küttesüsteemide kasutuselevõtt võimaldavad ka tänavu kaugkütte hinnataseme endiseks jätta.

Seda enam, et Pärnumaal ei kasutata enamasti kütusena nafta- ja gaasikütuseid.

Tsentraalse kütte klientidel tasub seejuures pöialt hoida, et ka Eestimaalt varutava küttepuidu hind ülemäära kiires tempos ei kerkiks, sest just see võib põhjustada küttetariifide tõusu.

Muid olulisi asjaolusid küttefirmad praegu ette ei näe.

Küsimustele vastab SW Energia tegevjuht Mait Pärg.

Millised seadusemuudatused ja kuidas võivad mõjutada alanud aastal tsentraalse kütte ning soojavarustuse hindu?

Kõige rohkem mõjutab hindu maa- ja vedelgaasi aktsiisi tõus. Pärnumaa kaugkütte-

Moodne tootmine Pärnu külje all Sauga tööstusalal ja kindel töötajaskond kindlustavad ettevõttele tagala, mille toel oma vooditega Euroopa turgu vallutada.

tarbijaid see ei mõjuta, sest enamik kaugküttevõrke Pärnumaal kasutab põhikütusena puitu või turvast.

Millised märksõnad sellel aastal sooja- ja üldse energiatootmise valdkonda mõjutavad?

Eelmise küttehooajaga võrreldes on toimunud suhteliselt suur puitkütuste hinnatõus. Seejuures on küttehooaja esimene pool olnud normist oluliselt soojem.

Kuidas kaugkütte hind sellel aastal muutub? Millised asjaolud seda kõige rohkem mõjutavad?

Kaugkütte hinnad muutusid kütteperioodi alguses. Seda mõjutas kütuse hinnatõus.

Kallinenud on nii puitkütuse kui ka turba, põlevkiviõli ja

maagaasi hind. Kõige suuremad hinnatõusud mõjutasid lõpphinda kuni 7%.

Suure tõenäosusega nii suurt hinnatõusu jooksval aastal ei tule, kuna puitkütuste hinnatõus oli tingitud erakorralistest ilmastikutingimustest. Prognoosime, et hind jääb 2019. aastal stabiilseks.

Mida saab kaugküttevõrgu klient ise teha, et ta küttearved veidigi väiksemad oleksid?

Nii nagu tootmises ja ülekandmises, on tarbimises kõige kahjulikumad kaod. Ehk tuleks üle vaadata, kuhu soojus kaob. Kas vajavad vahetust maja aknad ja uksed? Kui sellest enam ei piisa, tuleb maja terviklikult rekonstrueerida ning korrastada ka katus ja seinad.

Milline on üldiselt kaugkütte areng teie teeninduspiirkonnas ja kuivõrd on tarbijad valmis kandma näiteks küttevõrgu remontimiseks tehtavatest investeeringutest tulenevat hinnatõusu?

Kaugküttes on toimunud meeletu robotiseerimise areng. Kui veel mõni aasta tagasi ei kujutanud keegi ette, et katlamaja töötab mehitamata, siis praeguseks on mehitatud katlamaja pigem erand kui norm. Võib öelda, et kaugküte on Eestis üks esimesi valdkondi, kus robotid on töö inimeselt üle võtnud.

Tarbijad on üldiselt rohkem rahul, elades kaugküttevõrgus, kus kõik trassid on rekonstrueeritud ning katlad uued. Sellistes võrkudes ei ole ühtegi soojusvarustuse katkestust.

Oleme täheldanud, et rekonstrueeritud kaugküttevõrkudes on ka tarbijad rohkem oma hooneid renoveerinud.

Kuidas hindate kaugkütte perspektiivi Eestis üldse, näiteks kasutatavate kütuste jmt osas?

Eestis on kaugkütteturg väga hästi säilinud ja arendatud.

Kohalikud omavalitsused koostavad ka praegu soojusmajanduse arengukavasid ning kogu arendus toimub vastavalt kavale. See on viinud olukorrani, kus kaugkütte hinnad on 30–40% soodsamad mistahes muust alternatiivist.

Kuna katlamajade ja võrkude käitamine ei vaja enam nii palju tööjõudu, samal ajal vajab aga oluliselt rohkem oskusteavet, koondub väiksemate katlamajade käitamine katlamajade operaatorite kätte.

SW Energia kütab näiteks umbes 250 katlamaja üle Eesti.

Tänu sellele ei erine väiksemate kaugküttevõrkude hinnad oluliselt suuremate võrkude omadest ja jäävad selgelt nii mugavuse kui ka hinna poolest teistest alternatiividest paremaks.

PA N E TÄ H E L E

Küttesüsteemid vajavad pidevat tähelepanu

VEEBRUARIS SÜNNIPÄEVAKUUL

KÕIK EHTED

Ahjuküte Ahjukütte puhul ei tohi unustada regulaarselt korstnapühkijat kutsuda. Küttekollet ja suitsulõõre tuleb tahmast puhastada kord aastas, eramajade puhul on korstnapühkija kutsumine kohustuslik vähemalt iga viie aasta tagant.

Korstnapühkija veendub ka, kas kütteseade on heas korras. See on oluline ka selleks, et kodu kindlustuskaitse kehtiks.

Kaugküte Kaugküttega majades tasub tähelepanu pöörata soojatarbevee soojusvahetitele.

Kuna süsteemi läbib ka soolasid sisaldav joogivesi, siis temperatuuri tõustes sadestuvad soolad soojusvaheti pinnale. See

raskendab soojuse ülekannet kaugkütteveelt tarbeveele.

Kuidas aga teada, et soojusvaheti hooldamist vajab? Kõige parem indikaator selleks on, kui soojussõlmes asuvast soojusarvestist on näha, et suvisel perioodil on kaugkütte peavoolu ja tagastuva vee temperatuuride vahe 10 ⁰C või vähem.

Lahtiste ehk soojusvahetita süsteemide puhul tuleks hoone küttesüsteemi pesta iga kolme kuni viie aasta järel. Oluline on soojusvaheti pesu tellimisel lasta töö teostajal teha ka surveproov.

Lisaks võivad puhastamist vajada filtrid ja tasub kontrollida manomeetrite korrasolekut. Soojusvahetite pesu pakub enamik soojussõlmede ja küttesüsteemide hooldusega tegelevaid ettevõtteid.

Gaasiküte Aja jooksul võivad sisegaasitorustiku liitekohad lekkima hakata. Kindel tuleb olla ka torustikel olevate seadmete korrasolekus ja gaasikatla tõrgeteta töös.

Suurenenud gaasitarbimist võib sageli põhjustada see, kui gaasikatel ja soojaveening küttesüsteemi soojusvahetid on katlakiviga kaetud.

Lisaks süsteemi pesule tuleb kontrollida gaasikatlas olevaid andureid, klappe ja pumpasid.

Neid töid ei tohi ise ette võtta, kasutama peab gaasikatlaid ja -torustikke hooldavate ettevõtete abi.

Allikas: Adven Eesti

PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019

R E K L A A M 19

ANNA OMA HÄÄL JUBA TÄNA! Loome Eesti kui puhta, kvaliteetse, sealhulgas maheda toidu päritolumaa kuvandit ja soodustame mahemajanduse arengut.

Toetan toetuste ümberjaotamist keskmisest väiksema suurusega põllumajandusettevõtete heaks.

Vali Riigikokku Pärnumaal

Andres Mõis nr. 347

www.reform.ee

20 R E K L A A M

Peatoimetaja AIN ALVELA. Tel 524 2884, e-post ainalvela@outlook.com PÄRNU MAALEHT Nr 3 21. veebruar 2019