Pärnu Maaleht ( Märts 2019)

TRANSPORT: rongid, laevad, lennukid – kõik viivad peagi Pärnusse.

PUHKUS PÄRNUMAAL Päikeseloojangu festival paneb ka sel suvel Kabli ranna Häädemeestest Iklani muusikast helisema ja pakub tutvumiseks kohalikku talukultuuri.

Lk 14–15

Metsarikkaimas maakonnas tegutseb Eesti vanimate sekka kuuluv metsaühistu.

Lk 12–13

Lk 4–7

Garri Raagmaa:

Kõrgharidusel, koolidel üldse on kohalikus ja regionaalses arengus kanda üha suurem roll.

Lk 8–9 SVEN ARBET

www.maaleht.ee

21. märts 2019 Nr 4

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

Uus spaahotell toob Pärnusse 150 uut voodikohta SUPELUSE MAJA

Juunis Pärnu rannapiirkonnas avatav hotellikompleks Wasa Resort toob suvepealinna juurde 150 voodikohta.

AIN ALVELA

Suvel uksed avav uus tervisekeskus pakub nii lõõgastavaid protseduure, majutust kui ka toidunaudinguid.

ml@maaleht.ee

Varem tuntud ajaloolise Wasa asemele tuleb sellest aastast kaks hotelli – Wasa taastusravi & hotell ning uus neljatärnispaa Wasa Resort.

Ettevõtte Turismiturundus OÜ juht ja osanik Kadi Elmeste selgitab, et avatavas spaahotellis Wasa Resort on peale spaa ja restorani 56 hotellituba ning hoovialal on privaatsemaks puhkuseks sobivad apartemen-

Peagi valmib uue silla detailplaneering Kevadel peaks Pärnu linnavalitsus kinnitama uue autosilla detailplaneeringu, silla orienteeruvaks maksumuseks peaks kujunema 20–25 miljonit eurot ning selle ehitamiseks soovib linn riigi ja euroliidu tuge.

Nimelt on linnavõim seisukohal, et pelgalt eelarvest suudetaks katta umbes pool uue silla ehitusmaksumusest ehk eraldada vajalik summa linnaeelarvest kahe aasta jooksul. Samas tähendaks see kaheks aastaks kõikide teiste Pärnu linnale kuuluvate objektide remonditööde külmutamist. Sestap loodetakse pigem laenu võtmisele või kinnisvara müümisele.

Uut silda on aga Pärnusse vaja, sest senised kolm on autode arvu suurenemisest tingituna oma läbilaskevõimet minetamas ning Pärnu jõe ühelt kaldalt teisele liiklemine võtab

distantside suhtelisele lühidusele vaatamata mõttetult kaua aega. Lisaks on linna elamupiirkonnad laienenud ja praegu on elanikel tarvis liigelda paikadesse, näiteks Räämale, kuhu paarkümmend aastat tagasi veel kellelgi suuremat asja ei olnud. Koostatava detailplaneeringu järgi peaks uus sild ühendama Raja ja Pargi tänavat.

Kui detailplaneering saab valmis, on üks oluline samm uue silla rajamise poole astutud, mida on küll planeeritud juba mitukümmend aastat. Praegu näib siiski, et linna poliitiline meelestatus on sillateemaga te-

www.remitauto.ee

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee | tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

did, kus külalistel on peale eraldatud sissepääsu ja terrassi ka oma kööginurk. Avatud planeeringuga kaasneb suur suletud pargiala, kus lapsed saavad turvaliselt ringi joosta.

Pärnu abilinnapea Rainer Aaviku kinnitusel loob uue spaa rajamine suvepealinna senisest rohkem puhkevõimalusi ja suurendab praegust konkurentsi.

“Wasa Resorti erisuse loovad omanäolised apartemendid ja suletud pargiala. Konkurents majutuse pakkujate vahel küll tiheneb, kuid usun, et uude spaahotelli jätkub külastajaid tänu selle eristuvale kontseptsioonile,” märkis Aavik.

Wasa Resorti hoone on projekteeritud KOKO arhitektide eestvedamisel – arhitektuuri on loonud Liis Uustal ja sisearhitektuuri Kadri Kaldam. Hotelli ehitab Eston Ehitus ja selle rajamist rahastas erakapitalil põhinev Supeluse Maja OÜ.

ILMAR SAABAS

gelemiseks küps. Igatahes saab pärast detailplaneeringu kinnitamist sellele ka projekti tellida ning lõpuks tuleb ehitamiseks ka raha leida.

Praegu viib linnas üle Pärnu jõe kolm silda – Siimu, Kesklinna ja Papiniidu, neist viimane on kõige uuem, kuid valminud juba 1976. aastal. Kuni uue silla ehitamise plaanid on veel paberil, tuleb aga tegeleda vanade remontimisega. Iseäranis puudutab see Kesklinna silda, mille kapitaalremont on plaanis ette võtta 2020. aastal.

PÄRNU MAALEHT

Üle 60 aasta tagasi rajatud Pärnu kesklinna sild on ajale, täpsemini üha suurenevale autodevoolule ilmselgelt jalgu jäänud, mistõttu on uue silla ehitamine saanud linna jaoks juba eluküsimuseks. Muide, algselt projekteeriti see sild keskelt lahtikäivana, ent projektis tehti viga ja hiljem ei õnnestunud seda tehniliselt ümber teha

Ysse KVALITEETSED KODUMAISED AKNAD JA UKSED Müügisalong avatud E-R 10–16, Suur-Jõe 75, müügiesindaja Hando Tomson tel +372 551 5676 Jälgi meid ka Facebookis ysseweb

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

MAALEHT ARHIIV

Viimased paar aastat on Paikusel kunagist saetööstuse hiilgust vaikselt taastatud, rajatud on võimas kuivatipark, nüüdseks on paigas ka saeliin ja muu vajalik, et Balti riikide võimsaim saekaater käima panna

Paikusele rajatakse ühisrahastuse toel Baltimaade suurim saeveski Paikusel tegutsev ettevõte Baltic Forest kavatseb kunagise Paikuse saeveski territooriumil panna käima uue, nähtavasti Balti riikide suurima, aga vähemasti efektiivseima saeveski.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Viimase aasta-paari vältel on puidutööstusettevõte OÜ Baltic Forest, mille omanikeringi kuulub muide ka endisi Sylvesteriga seotud inimesi, asunud tasapisi taastama kunagist Stora Ensole kuulunud Paikuse saeveskit. Kui Venemaa 2008. aastal ümarpuidu ekspordile topelttollid kehtestas, otsustas Stora metsanduskontsern Baltimaades saetööstust koomale tõmmata ning Paikuse ja Sauga saeveskid pandi kinni.

Loodus tühja kohta ei salli ja kui Sauga veski pani AS Laesti käima juba 2011. aastal, siis Paikusel valitses pikem vaikelu, kuni 2016. aastal hakkasid saed seal kandis taas tööle.

Kapitali kogutakse väikeinvestoritelt Ühisrahastuse platvor mi Crowdestate.eu kaudu on OÜ Baltic Forest viimase aasta jooksul küsinud ja ka saanud investoritelt ühtekokku 5,78 miljonit eurot. Investeeringu eesmärgiks on toodud käibekapitali lühiajaline finantseerimine.

Seitsmendas, praeguseni viimases rahastusvoorus pakutakse investoritele 16,02% suurust aastatootlust, laenuperioodi pikkus on 12 kuud ja intressimäär 15% aastas. Lihtne näide – paned 1000 eurot sisse, saad aasta pärast umbes 1150 tagasi.

Investorite huvide kaitseks on kõik laenud tagatud ühishüpoteegiga ettevõtte kinnistutele ning ettevõtte omanike isiklike käendustega.

Ise on Baltic Forest projekti arendamisse paigutanud ca 16,5 miljonit eurot, millest umbes 50% ehk 8,25 miljonit eurot on finantseerinud omanikud (sh laenud omanikega seotud ettevõtetelt ning sissemakstud osakapital), ca 30% ehk 4,95 miljonit eurot Crowdestate investorid, ca 15% ehk 2,5 miljonit eurot UniCredit Leasing, ca 3% ehk 0,5 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) ning ca 2% ehk 0,3 miljonit eurot Svea Finance.

Investoritelt kogutavate laenude tagatiseks on esimese järjekoha hüpoteek endise Paikuse saeveski 57,5 hektari suurusel kinnistul, mille turuväärtuseks hindas Pindi kinnisvara 2017. aasta juunis 6,06 miljonit eurot.

Veel on kinnistul saehalli juurdeehitus koos seadmetega (saeliin ja laua sorteerliin), samuti

asuvad kinnistul puidukuivatid.

Viimaste väärtuseks hindas puidutööstuse tootmisliinide tootja AS Hekotek 7 miljonit eurot.

Kuna kuivatid on kinnistu oluline osa, annavad need kinnis- ja vallasvara summaarseks väärtuseks 13,06 miljonit eurot, mis ei sisalda hindamise hetkel veel ehitamata saehalli laiendust maksumusega 2,1 miljonit eurot. Muuseas toob Hekotek oma arvamuses välja, et nimetatud väärtust omavad seadmed eelkõige siis, kui objektil toimub sihtotstarbeline tootmine.

Uues veskis on oluline efektiivsus Projektikirjelduse põhjal otsustades kavatseb Baltic Forest nende praegu Paikusel töötavat saeveskit kõvasti laiendada ning keskenduda eelkõige jäme-

MIS ON MIS

OÜ Baltic Forest Asukoht: Paikuse alevik, Pärnu maakond.

Tegevusala: ümarpalgi saagimine, saematerjali tootmine.

Ettevõte kuulub 100% Eesti kapitalile, enamusosanik on Peeter Napritson (66,67%).

Tootmisjuht: Salev Ristal, kes on varem töötanud muuhulgas nii Stora Enso Sauga saeveskis kui ka AS Laesti saeveskis saeliini operaatorina.

Töötajaid: 85.

Ettevõtte müügitulu oli mullu 8,1 miljonit eurot, investeeringutest tulenev kahjum oli ligi 0,5 miljonit eurot.

Tänavu 11 kuu jooksul on prognoositav lõikusmaht 252 000 tm palki ehk 22 909 tm kuus, mis moodustab ca 63% tehase maksimaalvõimsusest.

Käesoleval aastal loodab saeveski müüa 151 200 tm saematerjali, selle prognoositav keskmine müügihind on 185 €/tm. Ümarpalgi keskmiseks sisseostuhinnaks on arvestatud 85 €/tm.

Allikad: Crowdestate.eu, Äriregister

dama ümarmaterjali saagimisele. Ettevõte kinnitab, et alates käesolevast aastast kasutatakse tootmissisendina vaid palki, mille ladva minimaalne läbimõõt on 18 cm. Nõnda tagatakse olemasolevate tootmisliinide parim võimalik efektiivsus ning suurendatakse saematerjali väljatuleku osakaalu.

Baltic Foresti suuromanik Peeter Napritson märgib, et eesmärgiks on luua Paikusele Baltimaade efektiivseim saeveski kompleks. Praegu ollakse tema sõnul tootmise käivitamise alguses ning eesmärgiks seatud mahtudeni plaanitakse jõuda lähiaastatega.

“Kasutame oma saeveskis valdavalt Skandinaavia päritoluga tootmisliine ja juhtimissüsteeme, mis võimaldavad olla lõikuses väga paindlikud ning tagavad ühtlasi kõrge saematerjali väljatuleku. Sh on kasutusel Skandinaavias enamlevinud ja hinnatud Valuteci kamber- ning tunnelkuivatid,” kirjeldab Napritson uue saeveski tehnoloogiat. “Tööstuse toormeks oleva männi- ja kuusepalgi varume Eesti riigi- ja erametsast. Meie tarneahel on FSC ja PEFC sertifitseeritud. Väga suure osa toodetavast saematerjalist müüme Eestis asuvatele ettevõtetele, kes annavad sellele omakorda täiendava väärtuse, tootes aknaid, uksi, puitmajasid või muud.”

Käesoleva aasta jaanuaris lõigati ära kõik seni soetatud peenpalgi varud, mis omakorda moodustas ligikaudu poole kogu jaanuari lõikusmahust (12 855 tm).

Baltic Forest alustas Paikuse saeveskis okaspuu saematerjali (lauad, prussid) tootmist 2018. aasta augustis. Tootmisega on seotud 150 000 m², millest kuulub tootmishoonete alla 10 000 m².

Tehase maksimaalne tootmisvõimsus on 240 000 tm saematerjali aastas, milleks vajatakse toormaterjalina umbes 400 000 tm palki. Ettevõte kinnitab aga, et suudab kasumlikult opereerida ka juhul, kui toorainet õnnestub mingil põhjusel hankida vaid 100 000 tm.

Täismahus töötamine võimaldaks kasumlikkust valmistoodangu tihumeetri kohta suurendada vähemalt 2,5 korda.

Praeguseks on Paikuse uus saeveski töötanud paar kuud ja selle aja jooksul müünud toodangut 1,2 miljoni euro eest.

Senini tegeles 2013. aastal asutatud Baltic Forest alates 2016. aastast kasepalgist saematerjali tootmise ja müügiga. Kuna juba alguses oli seatud eesmärgiks uue, efektiivse ja võimsa saeveski rajamine, siis otsustati 2017. aasta aprillis, kui leiti turult sobivad seadmed okaspuidul põhineva saeveski rajamiseks, et olemasolev kasepuidust saematerjali tootmine lõpetatakse, et rakendada kogu ressurssi uue tehase kiireks ja efektiivseks käivitamiseks.

Teostame rehviabi, puksiirabi, käivitusabi, raskeveotreileri vedu 30 t Tel 5358 4253 www.parnupuksiir.ee

Nahamoodustiste eemaldamine Pärnus

CLEANLINE LASERKLIINIK • Papilloomide eemaldamine • Konnasilma eemaldamine • Soolatüüka eemaldamine

Litsents nr L02689 tel +372 5553 5604

www.cleanline.ee

U KS ESA LO N G

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED

KÕIK KORTERI VÄLISUKSED KUNI -25% Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15

www.uksed.eu

4

TRANSPORT

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

Lennukid peaksid tooma kümneid tu

SVEN ARBET

Pärnu lennuvälja stardi- ja maandumisrada on lühendatud 800 meetrini.

Lennujaam läheb kevadel aga tervenisti remonti, et pooleteise aasta pärast muutuda suvepealinna muu maailmaga ühendavaks rahvusvaheliseks õhuväravaks.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Liisa Mägi ja Indrek Klaassen tegelevad Pärnumaa Arenduskeskuses sellega, et turistid leiaksid tee Pärnumaale. Praegu usutakse, et lennujaamal on pärast renoveerimist oluline roll piirkonda eelkõige Põhjamaa turistide ja miks mitte ka ärikülaliste toomisel.

Praeguse Tori valla aladel Eametsa külas paikneva Pärnu lennuvälja lennurada on 2,5 kilomeetrit pikk ja 55 meetrit lai, pärast renoveerimist on lennukite stardi- ja maandumisrada veidi alla 2 kilomeetri pikkune ja 30 meetri laiune. See on mõeldud C3-kategooria lennukite maandumiseks ja õhkutõusmiseks ehk rahvusvahelise määratluse ning sellega kaasnevate turvanõuete järgi rajatakse Pärnusse regionaallennujaam. 20 miljonit eurot maksvate tööde käigus renoveeritakse kogu lennujaam: ruleerimisteed, perroon, terminalihoone koos toetava taristuga, kütusehoidla, ladu, töökoda, elektrivarustus, valve- ja turvasüstee-

mid, valgustus ja kõik muu vajalik. Ehitusprojekti koostamine on lõpusirgel, Tori vallavalitsus vaatab järjepanu läbi ehituslubasid ja väljastab neid taotlejaile.

Oodatakse mitmekordset kasvu Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Indrek Klaassen on seda meelt, et lennureisijate arvu langemine viimastel aastatel on otseselt seotud lennuvälja lennuraja amortiseerumisega ja seal ei saa enam maanduda suuremad kui paarikohalised eralennukid ja Ruhnu saarega regulaarset ühendust pidav Saksa lennufirma Luftverkehr Friesland-Harle kaheksakohaline väikelennuk.

“Varem toimusid Pärnusse rahvusvahelised lennud Stock-

valmistub kevadeks!

Laoseis täieneb hoogsalt!

NANKANG SUVEREHVID

MOTO JA MURUTRAKTORI AKUD

JALGRATTA TARVIKUD

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS • kasvavat ja ladustatud kraavivõsa • alusmetsa ja metsaraie jääke • puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu

2019. AASTA UUED ATV MUDELID

KIIVRID JA KROSSKIIVRID

Peatselt saabumas uued ATV-d, kiivrid ja muu motovarustus.

Info: tel 528 5800, Andrus andrus@reinpaul.ee, www.reinpaul.ee

T R A N S P O R T 5

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

d suvepealinna uhandeid külalisi holmist ja Helsingist ning Pärnus teenindati umbes 6000–7000 reisijat aastas. Pärast remonti ootame Pärnusse reisijate arvu suurenemist. Selleks on meil kümne aasta peale tehtud kolm stsenaariumit,” kirjeldab Klaassen. “Kõige pessimistlikuma plaani järgi peame 2021. aastaks jõudma 6500 reisijani aastas, keskmise stsenaariumi järgi peaks aastal 2026 olema reisijaid ca 30 000, kusjuures peaks lennujaam sel ajal juba ka oma kulutused tasa teenima, ja kõige optimistlikum kava näeb ette aastas 55 000 reisija teenindamist 2026. aastaks.”

Seda numbrit arusaadavamaks teisendades tähendab 55 000 reisijat aastas ühte lennukit päevas, 30 000 reisijat kolme lennukit nädalas ja 6500 reisijat aastas ühte lennukit nädalas.

Siinkohal käib jutt 70–80-kohalisest reisilennukist, mitte kohalikust Ruhnu ja Saaremaa vahel lendavast väikelennukist.

Klaassen märgib, et enamiku nendest lendudest peaksid moodustama liinilennud, aga soov on saada Pärnusse ka järjest rohkem tšarterlende.

“Soodsa asukoha tõttu Tallinna ja Riia vahel ei näe ma põhjust,

miks reisikorraldajad ei võiks ega sooviks kasutada Pärnu lennuvälja tšarterlendude siia suunamisel,” ütleb ta. “Varasemad lennud olidki peamiselt tšarterlennud. Meil on Pärnus umbes 4500 hotellikohta ja nendest on kindlasti paljud sobilikud just sellisele turistide kategooriale, kes eelistab reisida lennukiga.”

Tulekul nii liini- kui ka tellimusreisid Indrek Klaassen loodab, et kõigepealt saab praegu käivatel läbirääkimistel kindlalt paika mõne Helsingi liinilennu sisseseadmine. See annaks stabiilsuse edaspidiseks, sest eritellimusega lennud toimuvad siiski igaüks eraldi, kord on ja kord ei

ole, ning nende puhul stabiilsuse tagamine eeldab juba ka järjekindlat tegevust sel alal. Septembriks peab olema selge, millised lennud hakkavad järgmisel aastal Pärnusse tulema. Just sellel ajal on kavas alustada ka esimeste piletimüükidega.

Keskuse turundusjuhi Liisa Mägi sõnul on Pärnu eelis ennekõike suur kuurordipotentsiaal, mis võiks olla ajend siia lendamiseks.

“Pärnumaa arengustrateegia toonitab, et seminariturism ja ka laiemalt äriturism on siiani kaunikesti vähe kasutatud võimalus ning lennundus võiks sellele hoogu juurde anda,” räägib Mägi. “Selleks oleme loonud kodulehele www.visitparnu.com eraldi alajaotuse konve-

Soodsa asukoha tõttu Tallinna ja Riia vahel ei näe ma põhjust, miks reisikorraldajad ei võiks ega sooviks kasutada Pärnu lennuvälja siia tšarterlendude suunamisel.

INDREK KLAASSEN

rentsiturismivõimaluste tutvustamiseks ja info jagamiseks, et olemasolevaid tingimusi ära kasutada. Ressurss on meil pikka aega olemas olnud, seda ei ole lihtsalt täiel määral kasutatud.”

Laias plaanis Rail Baltic Klaasseni hinnangul lennuliiklusega konkureerima ei hakka. Ta leiab, et kui raudtee on Pärnus siiski vajalik pigem kohalikule elanikule, siis soomlased eelistaksid tulla Pärnusse ikka eelkõige lennukiga, kui selline otseühendus on olemas.

Kõige suurem lennuk, mis võiks pärast rekonstrueerimist Pärnu lennujaamas maanduda, on C-4 kategooria õhusõiduk, sellised on näiteks Boeing 737 ja Airbus A310.

Pärnu lennuväli remonditakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, ASi Tallinna Lennujaam ja Pärnu linna ühistööna ning reisijatele avatuks peab see saama 2020. aasta juunis. Tori vald on lubanud omal jõul korda teha lennujaama viiva juurdesõidutee. Kogu projekt saab riigieelarvest 20 miljonit eurot. Eraldi on kokku lepitud lennuvälja edasise ülalpidamise osas niimoodi, et neid kulusid hakkavad kahasse katma Tallinna Lennujaam ja Pärnu linn.

Kevadel suletakse lennuväli tervenisti ehk Ruhnuga jääb lennujaama remondi ajal ainsaks ühenduseks parvlaev Runö. Lennuhooaeg kestab 30. aprillini.

ROLLERID JA TSIKLID

TULE JUBA ESIMESTE SEAS KEVADHOOLDUSESSE! KEEWAY F-ACT EVO 50 4T EFI 1555€ 1650€

VESPA PRIMAVERA 50 4T 4V 2990€

Elektriroller DOOHAN iTango 1200W 48V26A LG liitiumaku, millega saab sõita umbes 70km 1200W BOSCH mootor Kolm korda hüdraulilised ketaspidurid

Kui soovid esimeste seas oma masinaga ilusaid ilmasid nautida, siis ära ära unusta kõigepealt teostada kevadhooldust!

Mopeedi õlide vahetus alates 20€ Tsikli õlivahetus koos õlifiltriga alates 50€ Hind oleneb õli margist, kogusest ning ajakulust

BRONEERI AEG JUBA TÄNA!

info@parnumoto.ee • tel 5665 9044

WWW.PARNUMOTO.EE

Lottemaa otsis suveks uusi näitlejaid AGO TAMMIK

Märtsi alguses korraldas Lottemaa teemapark avaliku casting’u, mille käigus valiti välja vaid kümme näitlejat, kes hakkavad muu hulgas etendama Lotte uuest filmist nähtud tegelaskujusid, kindlasti ka Lotte väikest õde Roosit.

2019. aasta hooajal tegutseb Lottemaal 60 näitlejat, kellest iga päev toimetab teemapargis 27. Peale uute Janno Põldma kirjutatud näitemängude on teemapargi programmis ka venekeelsed etendused, mistõttu olid katsetele väga teretulnud vene keele kõnelejad.

Lottemaa programmijuhi Hana Kivi sõnul otsiti vähemalt 16-aastaseid inimesi, kel on soov veeta põnev ja loominguline töösuvi, pühendudes Eesti laste ühe populaarsema muinasjutu etendamisele kaunis mereäärses pereteemapargis.

“Arvatavasti nõustub iga Lottemaa külaline, et suvel ei käi pargis tööl näitlejad, vaid Leiutajatekülas elavadki muinasjututegelased. Seesugust pühendumist ja suhtumist oma kandidaatidelt ootamegi,” märgib Kivi.

Lottemaal soovib suviti näidendites osaleda üha rohkem noori, tänavu käis katsetel 75 näitlejaks pürgijat

Lottemaa Teemapargi OÜ turundusjuht Kaire Lerg kinnitab, et huvi oli casting’u vastu erakordselt suur. Kokku laekus 130 sooviavaldust, kellest reaalselt jõudis Lottemaale katsetele 75.

Lottemaa otsis casting’ult kuut kuni kümmet näitlejat. “Üldine tase oli kõrge ning noori,

kes ei olnud teatri- ja etenduskunstidega üldse kokku puutunud, oli väga vähe. Enamik osalejaid oli teatri- või muusikataustaga,” kirjeldab Lerg. “Noored näitlejahakatised tulid kohale üle Eesti – Pärnust, Tartust, Tallinnast, kuid ka Ida-Virumaalt ja Valgamaalt.”

Žüriisse kuulusid Lotte lugude autor Janno Põldma, Lottemaa Teemapargi OÜ tegevjuht Margit Toodu, Lottemaa programmijuht Hana Kivi ning Lottemaa staažikad näitlejad Kristjan Laas, Triinu Paabut ning Mark Oja. “Nüüd, kui uued näitlejad on leitud, on aeg hakata suveks valmistuma,” ütleb Kaire Lerg. “Janno Põldma sulest näevad ilmavalgust taaskord kuus uut suveetendust, mis küpsevad programmijuhi osava käe all lavavalmis.”

Etenduste proovid algavad aprillis ning prooviperiood kestab kaks kuud.

Peale uute etenduste saab sel suvel näha Leiutajatekülas sootuks uusi tegelasi.

Kaire Lerg lubab, et kindlasti kohtab jaanuaris linastunud uuest animafilmist “Lotte ja kadunud lohed” tuttavaks saanud Lotte väikest õde Roosit. Uute tegelastena on Lottemaal veel spordilehm Benita ja seaisa Helmut.

Lottemaa on avatud 8.06 – 01.09.2019 iga päev kell 10– 18. Piletid on kuni hooaja alguseni saadaval soodushinnaga.

PÄRNU MAALEHT

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15 www.vanaloomakliinik.ee

6 T U R I S M

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

Siiani enamasti su turismiäri püüab k Kuigi tööstus areneb Pärnus jõudsalt ning võtab ehk turismi- ja teenindusvaldkonnast töötajaid isegi üle, ei ole karta, et linna kui puhkekoha maine hääbuks.

AIN ALVELA Ennekõike puudutab suvepealinna turismiettevõtteid hooajalisus. Peamiselt külastavad turistid Pärnut ikkagi suveperioodil, siis on rand rahvast täis, üürihinnad laes, söögikohtades järjekorrad ja hotellid pilgeni.

Enamik üritusigi toimub suvel, seevastu on spaahotellid viimastel aastatel agara ning eeskätt just välisturgudel tehtud müügitöö viljana saavutanud muljet avaldava täituvuse ka talvekuudel, eriti nädalavahetustel.

Turundajad on kõrgelt hinnatud

― MATUSETEENUSTE KORRALDAMINE ― Info ja transport 24h Tel +372 443 7400 | GSM +372 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsanduslik nõustamine Transporditeenus Võsaraietööd

Esna Talu OÜ tel 5620 8231 Asume PÄRNUS LILLE 4 (Aide Autokooli hoovis)

Erinevad puhastus- ja kinnisvara korrashoiu lahendused era- ja ärikliendile, korteriühistutele, eramajadele, äri- ning tootmishoonetele • Akende ja klaaspindade pesu • Mööbli- ja vaipkatete süvapuhastus • Erinevate põrandakatete süvapuhastus ja hooldus (kivi, betoon, PVC, linoleum, puit) • Ehitus- ja remondijärgne suurpuhastus

• Ruumide sisekoristus • Kojameheteenus ja väliterritooriumide korrashoid • Remondi- ja torutööd • Avariitööd • Haljastus ja ohtlike puude langetus

PAKUME KODUVAIPADE PUHASTUST tel: 443 3280, +372 528 6210, +372 5662 0598 info@koristaja.ee

Ametlik statistika näitab, et kolme suvekuu jooksul käib Pärnus 140 000 turisti. Kusjuures arvatakse, et külaliskorterites peatuvate huvireisijate arvelt, kes ennast kusagil ei registreeri, võib sellele lisada umbes 70 000.

Võrdluseks – Pärnu linna elanike arv on pärast haldusreformi 51 880, nii-öelda päris linnas elab neist 40 750.

Pärnu linna turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend tõdeb, et müügiinimesi tõmbab kohalik tööstus spaadelt päris agaralt üle, sest võimekas turundaja on hinnatud ka tootmisettevõttes ning ilmselt on nende palgatase kõrgem paljuski hooajalise iseloomuga turismi- ja puhkesektori tasemest.

“Jah, ei olegi nii, et spaad konkureerivad töötajate osas üksnes omavahel, vaid suured tööstusettevõtted ostavad ka sealt inimesi üle,” nendib Reilend. “Eks meelitatakse igasuguste tingimustega, sealhulgas kõrgema töötasuga.

Suurematel tööstusfirmadel on vaja müügiinimesi, kes tegeleksid välisturgudega, seega on konkurents headele töötajatele suur.”

Siiani on Pärnu teada-tuntud soomlaste puhkuseparadiisina. Kui vaadata mulluseid Pärnu majutusasutuste külastusi kuude lõikes, siis eestlased leiavad tee suvepealinna ka talvel. Eestlased külastasid Pärnut näiteks veebruaris isegi rohkem kui juunikuus. Soomlaste massiline liikumine linna algab ikkagi mais, saavutab haripunkti juulis ja kestab septembrini. Kui aga kõik külastused aasta peale laiali lüüa, siis moodustab siseturism Pärnus ikkagi kõige suurema osa sektori kogumahust.

Viimaste aastatega võrreldes on soomlasi Pärnus tublisti vähemaks jäänud, kusjuures kurdetakse, et hinnad on Pärnus väga kalliks läinud.

Mida on kohalikud turismiettevõtjad teinud, et külastajaid ikka jaguks ja üha rohkem oleks?

Orvika Reilendi sõnul on rajatud uusi spaasid ning uuendatud juba olemasolevaid, kunagi otsesõnu sanatooriumi nime kandnud puhkuse veetmise või ka tervise taastamise kohti. Kõige uuem selle valdkonna asutus on läinud aastal rannarajooni kerkinud ja sel suvel alustav WASA Resort, mis on õigupoolest seniste WASA väiksemate majutusasutuste laiendus, kuigi tegemist on täiesti uue ehitisega.

“Kui vanasti oli Eesti soomlaste jaoks odav sihtpunkt, siis nüüd see enam nii ei ole.

Soomlaste vähese Pä huvi põhjuseks võib ku rnu t olla suurenev huvi da tsuva urism .O teiste sihtkohtade lul te ür iaren ise itu g vastu, kuid suur u ks Pä ste k t juh roll on ilmselt ka rnu orr tid tõm alda es s hinnatasemel. Näiteks be mis oov nu i meelitab meie naaberriik Läti mb ele, e b Orv rik t h ika soomlasi odavama hinnatases jä ooa Re äva jal ilen mega,” selgitab Reilend Soome d a ises d p turisti eelistuste muutumise ga t sõ an ikk ltu ust põhjuseid. Pärnuga sarnane a r vu ad an ses a t u dj linn Lätis on Jūrmala, mis suvel Pärnu, konkureerimas a t t väl riste erv ja Pärnu hinnatasemele kindlas- ehk Tartu uute ja äsja turuise mu vee rti alla ei jää. Üldiselt on Eesti ja le tulnud veekeskustega. d.

“Tegelikult on spaa Pärnu Läti hinnataseme võrdluses võitjaks ikkagi meie lõunanaaber. jaoks pigem madalhooaja tõm- enamasKahtlemata mõjutab see mingil benumber. Suveturismist rää- ti avatud kides oleme ikkagi tuntud kui ikka aasta läbi ja määral ka turistide eelistusi.” suvepealinn kuulsa liivaranna, need, kes tulevad eralpromenaadi, parkide, rikkaliku di just rannaalale kauplema, Soomlasi käib toidukultuuri ja mitmekesise kul- teevad seda hooajaliste lepinguvarasemast vähem tuuriprogrammiga. Kui küsida tega. Selleks et külalised saakKuna lätlastel endil ei ole vee- suvekülaliselt Pärnusse reisimise sid ka madalhooajal lahtise taekeskustega just priisata, siis põhjuseid, siis eelkõige hinnatak- va all veemõnusid nautida, liivallutavad lõunanaabrid eriti se ikkagi Pärnu randa, puhtust gub Pärnus mõte rajada kusagiargipäevadel Pärnu veekeskusi ja turvalisust,” kirjeldab Reilend le rannapiirkonda soojendusega üsna meelsasti, kuigi selle mee- Pärnu positsiooni turistide seas. välibassein, kus saaks erilistesse lelahutuse hind on nende jaoks “Muidugi on olulised ka kesk- ekstreemsustesse minemata ka kond ning linna looduslähedus jahedamal ajal supelda. ehk harjumatult kõrge.

Orvika Reilend möönab, et parkide, jalgrattateede ja jalupuhkamine ei ole kulukas ai- tusradadega. Eks meie rand jääb Lootused kruiisinult Pärnus, vaid kogu Eesti hin- kõrghooajal juba kitsaks ning seeja lennuturistil natase on üsna palju kasvanud. tõttu plaanimegi seda laiendada.”

Reilend on seda meelt, et otse- Selleks et Pärnusse veelgi rohKui võrrelda Pärnut Eesti teiste piirkondadega, siis on Tallinn selt rannahooajale Pärnu kauban- kem turiste meelitada, on kavas tema hinnangul kalliduselt nii- dus ja toitlustus ei loodagi, vaid üha enam pöörata tähelepanu kuinii esirinnas ja võttes arvesse restoranid, kohvikud ja poed on kruiisilaevade vastuvõtmisele.

Algust tehti sellega 2017. aastal spaasid, siis järgmisena tulebki ja kui esimesel kahel suvel jõudis kolme laevaga Pärnusse kokku Tegelikult on spaa Pärnu jaoks pigem umbes 300 külalist, siis tänavu madalhooaja tõmbenumber. Suveturismist oodatakse juba tuhatkonda inimest. Praegu on broneeritud viie rääkides oleme ikkagi tuntud kui kruiisilaeva randumine Pärnu suvepealinn kuulsa liivaranna, promenaadi, jõesadamas.

Pea kõik kruiisituristid viidi parkide, rikkaliku toidukultuuri ja eelmisel aastal ekskursioonile mitmekesise kultuuriprogrammiga.

Tamme talu ürdiaeda, Kurgjale, Vene tallu, Tori Siidritallu, Pärnu ORVIKA REILEND linnaekskursioonile ja muuseumisse.

T U R I S M 7

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

uvehooajal põhinenud ka talvel elavana püsida FOT

O: S V

EN

AR

BET

Hinnanguliselt jättis iga kruiisikülastaja eelmisel aastal linna orienteeruvalt 65–70 eurot, mis sisaldab ekskursiooni maksumust ja ostetud suveniire.

Teine uus värav, mille kaudu loodetakse turiste

Pärnusse suunata, on lennuväli, mille põhjalik rekonstrueerimistöö algab sel kevadel, kestab kaks aastat ja esimesed lennud peaksid uuel lennuväljal toimuma 2021. aastal. Kui praegu on oluline turistidegrupp Soome vanemaealine publik, kes saabub Pärnusse ennast sõna otseses mõttes tervendama, siis pärast uuenduskuuri rahvusvaheliseks muutuva lennuvälja kaudu loodetakse kuurortlinnas näha se-

sihtkohta jääv kasu üpris väike, kuna kruiisiturist ekskursioone eriti ei osta ega tee sihtkohas ka muid suuremaid kulutusi. Kahel eelneval aastal Pärnut külastanud kruiisituristidest 90% ostis siiski ka ekskursioone, mitte ei piirdunud lihtsalt paaritunnise jalutuskäiguga linnas.”

Kruiisilaevadel on agendid, kes valivad nimestikust välja neile sobivad ekskursioonid, kusjuures tuleb iga tuur detailselt lahti kirjutada ning kirjeldada selle raskusastet kuni teele jäävate trepiastmete arvuni välja. Tuuride nimekiri on agentidel ees ja pärnakatel endil nende valikus kaasa rääkimise võimalust ei ole.

Reilend kiidab Pärnu jõesadamat kui head ja meretuulte eest turvaliselt kaitstud kruiisilaevade vastuvõtukohta, kuhu mahuvad ka suuremad kui 100-kohalised laevad.

Pärnakas pakub agaralt külaliskortereid

nisest märksa rohkem ärituriste, kes saabuvad siia konverentsile või muud laadi tööreisile.

“Peale spaaturistide võiks lennujaama kaudu leida Pärnusse tee nooremas eas soomlased, kes peavad lugu kõrgest toidukultuurist, mis on viimasel ajal teinud Pärnus kõrge hüppe ning on väga heal tasemel,” räägib Reilend. “Kruiisituristide kohta öeldakse, et nende jäetav ökoloogiline jalajälg on suur, kuid

Teada-tuntud on ka Pärnu elamispindade üüriturg ja selle hooajaline lainetus. Kui talvel Pärnus vabu kortereid peaaegu ei pakutagi, sest puudub nõudlus, siis juba aprillist hakkavad ilmuma kuulutused, milles soovitakse alates maist oma elamispind varakate turistide käsutusse loovutada. Seda siis juba üpris soolase hinnaga ja perioodiliselt muidugi – üüriperioodid algavad päevast-paarist ja küünivad paari kuuni. Selline võidujooks ja külaliskorterite rabamine kestab augusti lõpuni, misjärel jääb turg talveunne uut hooaega ootama.

Kuna külaliskorterites peatuvad turistid Pärnus veedetud puhkust ametlikult kusagil ei registreeri, siis on kindel, et Pärnut külastab üksjagu rohkem inimesi, kui keegi üldse aimata oskab.

Pakume Küttegraanuleid Puitbriketti Kaminapuid võrkkotis Turbabriketti Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

• Ehitustööd • Siseviimistlustööd • Välisviimistlustööd • Plaatimine • Torutööd • Transportteenus

+372 5688 9280

• Lammutustööd • Vannitubade ehitus ja remont • Põrandate paigaldus • Lagede paigaldus • Värvimistööd

www.bildec.ee

PA N E TÄ H E L E

Temaatilised nädalad ehk hooajavälised turistilõksud Pärnus korraldatakse aastas kolm teemanädalat: nnspaanädal 17.–24. märts 2019; nnrestoranide nädal 6.–14. aprill 2019; nnkohvikute nädal 5.–13. oktoober 2019.

Pärnu Restoranide Nädala korraldamise algatus tuli kohalike restoranide peakokkadelt ning sellele järgnes juba teiste teemanädalate algatamine.

Mullu meelitas spaanädal veemõnusid nautima üle 12 000 külastaja ning sel aastal oodatakse vähemalt sama suurt huvi.

Nädala peamine eesmärk on tutvustada Pärnu spaa- ja saunavõimalusi nii kohalikele elanikele kui ka linna külalistele, et suurendada Pärnu külastatavust ka madalhoojal. Ürituste korraldamist toetatakse linnaeelarvest.

Allikas: Pärnu linnavalitsus

S TAT I S T I K A

Rootslased avastavad Pärnumaad Kui 2017. aastal külastas Pärnu maakonda 412 267 turisti, siis mullu oli külastajaid 419 914. Kasv 2%.

Siseturiste käis 2017. aastal Pärnumaal 201 636, eelmisel aastal aga 214 411. Kasv 3%.

Välisturiste külastas ülemöödunud aastal Pärnumaad 210 631 ning eelmisel aastal 205 503. Langus 2,4%.

Soome turistide arv vähenes aastaga 4%, samas tõusis Rootsi turistide arv koguni 14%. Läti turistide arv tõusis 2%, Venemaa turistide arv aga vähenes 2%.

Välisturistidest moodustasid 2018. aastal enamuse soomlased (117 512), teisel kohal olid lätlased (37 806), järgnesid rootslased (9746), venelased (6686) ja sakslased (6252).

Suvekuudel (juuni, juuli, august) Pärnut külastatavate turistide arv tõuseb endiselt – 2017. aastal oli see 167 693 ning 2018. aastal 175 527.

Allikas: Pärnu linnavalitsus

Orvika Reilendi sõnul on Pärnumaal peale linna ka teisi väga populaarseid turismipiirkondi, näiteks Kihnu saar, Soomaa ja Lottemaa.

Maapiirkonnas on viimasel ajal suurenenud Saksa turistide arv – sakslane, kes on kord juba Pärnusse jõudnud, hoolib rohkem looduses matkamisest kui linna spaades pikutamisest.

Reilend lisab, et kohalikud ettevõtjad on üldiselt ikka pigem

kurvad, et Pärnu suvine suurüritus, Weekend festival enam ei toimu.

“Tõesti, paljud on meilt küsinud, mida plaanib linnavalitsus teha, et Weekend mõne muu üritusega asendada. Ootused on suured ja sellest võib järeldada, et üritus oli ettevõtjatele ikkagi kasumlik,” nendib ta.

Esialgu ei oska veel keegi öelda, milline suurüritus võiks toimuda Weekendi asemel.

8 H A R I D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

Garri Raagmaa:

SIGULDA TAIMELAAT

ja ettevõtjate koh

04.05.2019

REGISTREERI NÜÜD!

Venderloo veod OÜ Mere 7, Pärnu 80010 info@venderloo.ee www.venderloo.ee

TORUTÖÖD vesi | kanalisatsioon | küte tel 5805 5666 www.solamerk.ee

Meris OÜ Ostame metsakinnistuid ja raieõigust.

Eesti ettevõte, asutatud 1991.a Tel 523 2365 meris@meris.ee www.meris.ee

OÜ KOONGA TEHNO

TEEB RATASTRAKTORITE, LIIKURMASINATE JA NENDE HAAGISTE TEHNOÜLEVAATUST 2019. AASTAL JÄRGMISELT:  KUUPÄEV

AEG

KOHT

AEG

KOHT

 02.04.2019  04.04.2019  10.04.2019  11.04.2019  16.04.2019  18.04.2019  23.04.2019  25.04.2019  30.04.2019  03.05.2019

9.00 9.00 9.00 9.00 9.00 9.00 9.00 9.00 9.00 9.00

Varbla Tõstamaa Tori-Jõesuu Suigu Kaisma Audrurand Mõtsu Kõima Maima Libatse

14.00 15.00 15.00

Seliste Tõhela Pärnjõe

14.00 11.00 12.00 12.00 11.00

Audru Paatsalu Ahaste Are Halinga

Sõidukid peavad vastama MKM 08.06.2011 määruses nr 39 kehtestatud nõuetele. Masina omanik või selle kasutaja peab esitama masina registreerimistunnistuse või selle B-osa, juhtimisõigust tõendava dokumendi või muu isikut tõendava dokumendi Info tel 526 4831, 514 8031 või 447 5565 koongatehno@gmail.com T–R 9–17, L 9–13.

Võimalus tellida ülevaatust antud graafikust erineval ajal ja kohas, sellisel juhul lisandub väljasõidutasu 0,5 €/km.

OÜ Koonga Tehno

www.koongatehno.ee

Eelmisel aastal Tartu ülikooli Pärnu kolledžit juhtima asunud Garri Raagmaa on viimased paarkümmend aastat tegelenud regionaalse innovatsiooni teemaga ning püüab neid teadmisi juurutada nüüd ka kolledži edasises arengus.

integreerimine ettevõtluse tugisüsteemiga. Olgu selleks ettevõtluseks siis tööstus või äriteenused, sotsiaalteenused või turism. Pärnu puhul on kõik need valdkonnad olulised.

AIN ALVELA

Garri Raagmaa naases pea kakskümmend aastat hiljem vanasse ametisse. Ütleb, et kutsuti.

Praegu näebki ta kolledži rolli suuresti selles, et aidata Pärnu linnal ja maakonnal, selle inimestel, valitsejatel ja ettevõtjatel globaalse möllu ehk üleilmse arenguga kursis olla.

“Kui oled näiteks paadiehitaja Saaremaal, siis sa ju ei tea, kuhu seal TalTechis minna – millisesse teaduskonda ja millise teadlase juurde pöörduda, et oma tegevuseks vajalikku vidinat saada,” räägib Raagmaa. “Seda probleemi mõisteti Euroopas juba aastal 1992, mil taanlane Bengt-

ml@maaleht.ee

Aastal 2000 kaitses Raagmaa Tartu ülikoolis filosoofiadoktori kraadi (PhD) inimgeograafias ja 2001. aastal valiti ta esimest korda Pärnu kolledži direktoriks, kus ta tegutses kaks ametiaega. 2009. aastal jätkas ta geograafia osakonnas dotsendina, vedades mitmeid uurimisprojekte. Muuhulgas valmis teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi (TIPS) raames regionaalseid kolledžeid

käsitlenud uurimistöö aruanne, mille eesmärk oli hinnata teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmeid.

TIPS tegi ka poliitikasoovitusi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia elluviimiseks väljaspool Tallinna ja Tartut. Muuhulgas kirjeldati üpris põhjalikult ka ülikoolide kolledžite rolli piirkondlikus teadus- ja hariduselus ning sedagi, kuidas neid kõrgkoolide filiaale saaks regionaalpoliitika vankri ette rakendada. Üks oluline kohaliku elu edendamise võimalus kolledžite kaudu on nende tihedam

Üle 20 aasta Pärnu kolledžit

Åke Lundvall avaldas raamatu riiklikust innovatsioonisüsteemist. Aastal 1998 arendas toona Walesi professor Phil Cooke, kes on muide mitu korda Eestit külastanud, välja regionaalse innovatsioonisüsteemi kontseptsiooni. Tänaseks on teema muutunud veidi laiemaks ning räägitakse ettevõtlikust ökosüsteemist. Kõrgharidusel, tegelikult koolidel üldiselt, on kohalikus ja regionaalses arengus kanda üha suurem roll, sest majanduse teadmismahukus kasvab.

Töötajad peavad pidevalt ümber ja juurde õppima.”

Seda lahti rääkides märgib Raagmaa, et kolledžite kaudu saab ka alma mater’ist eemal asuvatesse kohtadesse tuua teadmist maailmas toimuva, uute tehnoloogiate, moodsate juhtimismeetodite jmt kohta. Koolid tõlgendavad selle teadmise kohalikele arusaadavaks ning teevad sealjuures suures ja üha kasvavas infomüras eelselektsiooni

H A R I D U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

kolledž on teadlaste htumispaik SVEN ARBET

TÜ Pärnu kolledžit pikka aega juhtinud, vahepeal teadustööd teinud ja nüüd taas Pärnusse naasnud Garri Raagmaa sõnul on just kõrgkoolide piirkondlikud haruosakonnad need, mis teaduse igapäevaelule lähemale viivad

valdkondade vahel, mis piirkonnas marjaks ära kuluvad, praakides välja tarbetu müra.

Kõlab ehk keeruliselt, aga asja põhiolemus on lihtne – ülikool ja selle inimesed saavad nõustada riiki ja omavalitsust poliitika kujundamisel ning aidata ettevõtjaid, koolitades neile vajalikke töötajaid ning vahendades maailmast uusi teadmisi ja tehnoloogiaid. Siin on veel siiski oi kui palju ruumi!

Näiteks on kolledžil TÜ raamatukogu kaudu juurdepääs suuremale osale maailma teadusja tehnoloogiakirjanduse andmebaasidest. Ole ainult mihkel ja tule kohale!

“Eelmise näite juurde tagasi tulles – TÜ Saaremaa kolledži, kõige väiksema kusjuures, juurde loodud väikelaevaehitajate kompetentsikeskus on selles vallas üks edukam eeskuju,” kirjeldab Raagmaa. “Ka meie siin Pärnus oleme nüüd võtnud eesmärgiks töötada enam koos et-

tevõtetega, pakkudes neile näiteks baasi uuringutegevuseks ja ennekõike muidugi haritud töötajaid. Tõsi – üle riigi tuntud ettevõtlusharu Pärnus on turism ja sellega on veidi keerulisem lugu.”

Teenuseid on keerulisem disainida kui tooteid Keerulisem selles mõttes, et teenused on teadagi natuke pehmem valdkond. Samas on eesmärk ikka üks – tuua teadus igapäevaelule lähemale.

“Kolledž on koht, kus ettevõtja kohtub ülikooliga,” defineerib Raagmaa napisõnalise ja kokkuvõtliku määratluse. “Eesti ülikoolid ei ole siiani väga agaralt ettevõtetega koostööd teinud. Kui meie ülikoolide ettevõtluslepingute mahtu võib mõõta 6–7 miljoni euroga aastas, siis näiteks maailma ühe juhtiva, USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi aastaeel-

arvest moodustavad ettevõtluslepingud üle 40% ehk 1,5 miljardit dollarit.”

Tõsi – mujal maailmas, eeskätt edukates tööstusriikides on ülikoolid teinud ettevõtetega teadlikku koostööd juba mitukümmend aastat. Seal on välja kujunenud tavad oma kindlate protseduuride ja rutiinidega ning eks paljuski tänu sellele ongi tegemist juhtivate tööstusriikidega.

Meil on sinna veel pikk tee minna, aga tore on näha, et üha rohkem uuendusmeelseid ideid saabub meie igapäevaellu ülikoolidest ja järjest rohkem kerkib püünele ka firmasid, kes on valmis riskima, katsetama ning kulutama raha uute tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks, efektiivsuse tõstmiseks ja tootlikkuse suurendamiseks.

Eesti idufirmad ja siinne ettevõtluskeskkond on maailmas päris hästi tuntud. Nüüd on vaja viia teadus ja IT-lahendused ka tavafirmade ja teenuste juurde.

Muide, just innovatsioon tavatööstuses ja teenustes on olnud USA tootlikkuse kasvu peamine põhjus, mitte start-up’id, mis õitsevad vaid mõnes üksikus piirkonnas.

“USAs ja Aasias on teaduse tegemine suunatud paljuski ettevõtete vajadustest lähtuvalt. Suurem osa uuendustes sünnib tegelikult ettevõtetes. On tunda, et ka Eesti riik on hakanud seda suunda suruma. Õige ka, sest maailma servas asuvas väikeriigis on meie ressursid piiratud, mistõttu peame teadlikult suunama ja soodustama ülikoolide koostööd ettevõtetega,” selgitab Raagmaa. “Meie Pärnu kolledžis üritame seda siis ka teha. Meie profiil on teenused, teenuste disain ja juhtimine.

Tundub lihtne: võtad aga inimese tänavalt tööle ja paned leti taha, aga vat ei ole nii.”

Ta kirjeldab, kuidas Pärnus on igakevadine probleem, et kooliõpilased võetakse tööle, kuid neid ei vaevuta eriti õpetama ning siis on kaks nädalat täielik kaos ja peataolek – keegi midagi ei oska, kuid kliendid ja teenindajad on ka ise muidugi hädas.

2000. aastate keskel tehti koostöös linnavalitsusega suvetöölistele nädalasi kiirdrille, need töötasid päris hästi, kuid siis tuli kriis ja see praktika jäi katki.

Seega – teeninduses kehtivad oma pädevuskriteeriumid, professionaalsus ja reeglid, mida järgida. Veel on oluline koha miljöö, arhitektuurne ja ruumiline kvaliteet, suhted kogukonnaga jms.

Pärnu ettevõtlus sõltub paljuski turismist Olulise osa teenindussektorist hõlmab turism, mille kaudu lisandub Eesti riigi SKPsse hinnanguliselt 7–8%. Pluss sellega

Turism loob keskkonda ja annab tegevust paljudele teistele valdkondadele. Pärnus on palju selliseid teenuseid pakkuvaid firmasid, mil ei oleks ilma turistideta midagi teha.

GARRI RAAGMAA

seonduvad valdkonnad näiteks kaubanduses – Pärnu spaas ennast tervendava soomlasest vanainimese apteegis tehtud vitamiiniostud võib ju ka turismisektori tulude hulka liigitada.

Raagmaa möönab, et sedamööda, mida rohkem lisandub meile kallist tootmist ja areneb IT-sektor, kus lisaväärtus töötaja kohta on märksa suurem, väheneb ka turismi osakaal kogu ettevõtlustulus. Nii või teisiti on turism ikkagi oluline valdkond, millega tuleb tegeleda, mitte loota, et kui me välismaalased juba kord siia saime, siis küll nad käivad ja oma raha siia jätavad. Soomlaste osakaal ongi hakanud vähenema ja seda ei saa ainult kallima viinahinnaga põhjendada.

“Turism loob parema elukeskkonna ja annab tegevust paljudele teistele valdkondadele. Pärnus on palju firmasid, mida ei oleks ilma turistideta olemas,” märgib Raagmaa. “Turistidest sõltub ka kogu piirkonna ettevõtluse seis, sh tööstusinvesteeringute tulek.

Kui näiteks Pärnus on kümneid hotelle, siis palju on neid Narvas?

Isegi Otepääl on rohkem, sest hotelli ei ole ju mõtet pidada, kui külalisi ei käi. Siis veel kõiksugu ihu- ja iluteenused, söögikohad, märksa rikkalikum kaubandus jne. Nojaa, kui investoril on vaja kohta valida, siis ütleb tema kallis kaasa, et sa võid ju Narva minna, aga mina sinna küll kaasa ei tule.”

Raagmaa prognoosib, et praegu Eestis toimuva rändepöörde tõusuvees hakkab Harjuja Tartumaa kõrval peagi suurenema ka suurepärase elukeskkonnaga Pärnumaa rahvaarv. Ta on seda meelt, et Pärnu elukvaliteet on nii hea just tänu siinsele turismisektorile, mis on linna ja selle lähikonda täiendava taristu loonud. Ühe või teise arengumootori veojõudu on Raagmaa sõnul raske ette näha ja hinnata, aga ta usub, et näiteks uuenevast lennujaamast ja lennuturistide saabumisest oleks kasu eelkõige spaadele, sest nii jõuab suhteliselt kerge vaevaga Pärnusse ka näiteks Norra turist, kel on bussiga Eestimaa suvepealinna pürgimine ikka omajagu vaevanõudev. Võimalik, et ta tuleks lennukiga siia hea meelega, sest

kodumaal on spaateenus lihtsalt hullupööra kallis.

Kolledž tõmbab ja kinnistab inimesi “Eesti spaade Põhjamaades hinnatud spetsiifika seisneb selles, et siin näeb klient arsti. Veel on meil rohkem ravispaadega tervisekeskusi – maailmas on selliseid vaid 10%, valdavad on heaoluspaad ehk rikaste ja ilusate poputamisasutused,” arutleb Raagmaa. “See avab meile suure perspektiivi, sest teame, et Euroopa rahvastik vananeb ja aastaks 2060 tekib Pärnu ravispaadele Euroopas juurde umbes 50 miljonit potentsiaalset klienti, kel on erinevalt meie inimestest prisked pensionifondid kulutada. Hiina on kohe järgmine, kus on vananev rahvastik. 200 miljonit keskklassi hiinlast hakkavad paremat elukeskkonda otsima. Seega aastaks 2040, kui Vantaa lennujaamast peaks saama tunneli kaudu mööda Rail Balticut veidi enam kui tunniga Pärnusse, siis lisandub meie seni veel

üsna hõredalt rahvastatud rannikule ilmselt ridamisi uusi spaasid, hotelle, golfiväljakuid ja elukohti.”

Nende suundumustega kaasas käimiseks on ka TÜ Pärnu kolledž võtnud ette turismi ja muude teenuste ajastunõuetele vastavaks disainimise.

Tulevastele teenindussektori keskastme juhtidele ja töötajatele õpetatakse keeli, maailma tundmist ja sedagi, kuidas erinevatest kultuuridest pärit inimestega lävida. Teine õppetöö valdkond on sotsiaaltöö korraldus ja kolmas on traditsiooniline äri- ja projektijuhtimine, millega käib kohustuslikus korras kaasas ettevõtluskoolitus.

Koostöö toimub Pärnumaa Arenduskeskusega ja Forwardspace’i noortega, et luua inkubatsioonikeskkond. Mõne aasta perspektiivis on kavas avada digi- ja üldisemalt IT-oskusi jagav õppekava. Selle sisu peame aga enne ettevõtjatega läbi arutama ja esmalt ise selles vallas targemaks saama.

“Kolledžite loomise ja arendamise mõte selle sajandi alguses oli ja tegelikult on mõnevõrra uues vormis ka praegu, et riigil on igal pool vaja uut moodi ja uuendusmeelselt mõtlevaid inimesi. Kolledž toimib inimpumbana, tõmmates piirkonda uusi võimekaid inimesi,” räägib Garri Raagmaa. “Paljud meie tudengid leiavad siit kaasa, saavad siinses kogukonnas oma võimaluse ning seovad edaspidise elu Pärnuga.”

MIS ON MIS

Tartu ülikooli Pärnu kolledž nnTartu ülikooli koosseisu kuuluv Pärnus asuv kõrgkool. nnÜlikool jõudis Pärnusse esimest korda juba aastal 1699, mil see Tartust põhjasõja pealetungi eest pakku koliti. Loodi Pärnu Academia Gustavo-Carolina. nnEesti taasiseseisvumise algusaastatel asutati paljudes maakonnakeskustes eraülikoole. Pärnusse loodi toona munitsipaalkõrgkool – Pärnu majanduskool, mille reformimisega pandi alus tänasele kolledžile. nnTÜ Pärnu kolledž asutati 20. märtsil 1996. aastal toonase Tartu ülikooli rektori Peeter Tulviste, haridusminister Jaak Aaviksoo, linnapea Väino Linde, maavanem Toomas Kivimäe ja asutava direktori Riina Müürsepa allkirjastatud koostööleppega. nnJärgnevalt loodi TÜ kolledžid Türile, Narva ja Viljandisse ning õigusinstituut Tallinna. nn1999. aastal valmis kolledži uus hoone ja 2001. aastal selle juurdeehitisena vanast tehasehoonest raamatukogu osa. nnKolledž keskendub teenusmajandusele. Õppida saab turismi-, teenuste- ja spaadisaini ning sotsiaaltööga seotud erialadel. nnVanim ärijuhtimise õppekava reformiti ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekavaks aastal 2008. nnKui kolledži hiilgeajal ehk 2000. aastate keskel küündis üliõpilaste arv 1200 alla, siis praegu on kolledžis õppijaid 600 ringis ja nende hulk on pärast mõningast mõõnaperioodi taas tõusuteele asunud. nnTudengitest umbes kolmandik on Pärnumaalt ja kaks kolmandikku mujalt Eestist. Välismaalasi õpib aastas 30-40. nnTÜ Pärnu kolledžil on 2600 vilistlast.

Allikad: TÜ Pärnu kolledž, Pärnu Maaleht

10

PÄRNUMA A

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

SVEN ARBET

Veidi enam kui aasta pärast on lennujaam valmis samaaegselt teenindama kuni 80 saabuvat ja lahkuvat reisijat.

Lennujaam vajab edaspidi alalist piiri- ja tollipunkti SVEN ARBET

Pärnu lennujaama rahvusvahelisena töötamine eeldab, et seal oleksid kohapeal alaliselt olemas ka tollitöötajad ning kõik piiripunkti toimimiseks vajalikud tingimused ja töötajad.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Pärnu lennujaama juhataja Erki Teemägi märgib, et lennujaam vajab kindlasti alalist personali. Varem oli ette teada, millal on piiri- ja tollitöötajaid tarvis, ning nad tulid vajalikuks ajaks kohale. Kui nüüd hakkab reise sagedamini toimuma, siis sellise süsteemiga enam töötada ei saa.

“Selleks alustan läbirääkimisi Tallinna lennujaamaga, kellega koostöös vaatame, milliseks kujuneb lennutihedus,” kinnitab Teemägi. “Esialgu, kui toimub vaid paar reisi nädalas, siis ma usun, et Tallinna lennujaam on nõus meile pädevaid inimesi

saatma. Kui lennutihedus suureneb, siis komplekteeritakse siia juba alaline koosseis.”

Tegelikult on Pärnus juba praegu rahvusvaheline lennujaam, kus ollakse võimelised piirikontrolli tegema, aga suures osas käib see ikkagi erandkorras. Pealegi soovib politsei- ja piirivalveamet ikkagi, et edaspidi oleksid lennujaamas turvauksed ja muu vajalik nagu on see mujal. Kui praegu tahab näiteks Pihkvast keegi eralennukiga Pärnusse lennata, siis kutsutakse piirikontroll eraldi välja, aga see on igas mõttes tülikas. Varasema kohta teab Erki Teemägi rääkida, et tihtipeale tuli reisijatel lennukis oodata tunni jagu, enne kui piiritöö-

Juba praegu on Pärnu lennuterminal varustatud lennureisijate ja pagasite kontrollimiseks vajalike seadmetega, puudu on vaid alaliselt kohal viibiv personal.

tajad kohale jõudsid ja reisijad maale lubasid.

Kui edaspidi õnnestub Pärnusse saada liinilennud, siis on nende saabumine muidugi ette teada ja tööd saab sujuvamalt korraldada. Kui jõutakse niikaugele, et enam-vähem iga päev saabub Pärnusse mõni lennuk, siis tuleb komplekteerida alaline meeskond, sest ka Schengeni viisaruumist saabunud reisijate nimekirju ja andmeid tuleb ikkagi kontrollida, kuigi otseselt piirikontrolli kui sellist neile ei tehta.

Siiani on kõige kaugem lennuk saabunud Pärnu lennuväl-

jale Inglismaalt, aga enamasti on tegu väikelennukitega, mis teevad siin vahemaandumise ja mille viimane maandumispunkt jääb ikkagi lähiriiki – Poolasse, Rootsi, Soome.

Praegu on lennuliiklus Ruhnu ja Saaremaa vahel üsna heitlik ja sõltub väga suuresti ilmast. Kui on udu, mida esineb küllaltki sageli, siis lennata ei saa ja nii juhtub teinekord, et lennuk Ruhnu läheb, aga tagasi enam sel päeval ei tule. Pärnu-Ruhnu tavapilet maksab 29 eurot, RuhnuKuressaare vaheline sõit maksab 23 eurot.

TA S U B T E A DA

Suurremont Pärnu lennujaamas Pärnu lennujaama rekonstrueerimistööd algavad sel aastal ja kestavad 2020. aasta kevadeni. Selles ajavahemikus on lennuväli liikluseks suletud.

Valitsus otsustas, et aastatel 2018–2020 saab ASi Tallinna Lennujaam majandatav Pärnu lennuväli riigieelarvest 20 miljonit eurot. Pärnu linn lubab pärast remonti hakata tasuma 400 000 eurot aastas lennuvälja ülalpidamiskuludeks.

Rekonstrueerimise käigus pikendatakse lennurada, paigaldatakse uued lähenemis- ja rajatuled, remonditakse perroon, rajatakse uus ruleerimistee, laiendatakse reisiterminali ja tehakse teisi taristu ehitustöid.

Lennujaama rekonstrueerimisprojekt hõlmab ehitustöid nii lennuliiklusalal kui ka reisiterminalis. Lennujaam suudab tulevikus teenindada ligikaudu 50 000 reisijat aastas. Rekonstrueeritud lennuraja pikkus on pea 2000 meetrit ja laius 30 meetrit koos vajalike ohutusalade ja rajavalgustusega. Reisiterminali suuruseks on kavandatud ca 700 ruutmeetrit ja korraga suudab lennujaam vastu võtta 80 samaaegselt saabuvat ja lahkuvat reisijat. Plaani kohaselt valmib lennujaam 2020. aasta mais.

Läbi Pärnu lennujaama liikuvate reisijate arv on aasta-aastalt vähenenud. Kui 2012. aastal lendas sealtkaudu 5600 inimest, siis 2017. aastal vaid 839, neist 725 lendasid Ruhnu saarele. Veel maandusid Pärnus ka mõned paari reisijat mahutavad eralennukid.

Allikas: Tallinna Lennujaam, Pärnu linnavalitus

R E K L A A M 11

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

Tulgu, mis tuleb. Eesti Naine tuleb alati. Juba 95 aastat.

12 M E T S A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

Eesti üks vanemaid metsaühistuid tähistab neil päevil 20. aastapäeva Kuigi metsaomanikke koondavad ühistud on praegu Eestimaa metsakasvatuse pärisosa, ei ole ühistegevus metsanduses pikk tava – esimesed pääsukesed ilmusid tänasesse ühistute parve alles läinud sajandi lõpus.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Üks päris esimesi oli Pärnumaa Metsaomanike Selts, mille ajalugu algas 29. aprillil 1999. aastal.

Pärnumaa seltsist on siiani tegutsevatest ühistutest vanem vaid Rakvere Metsaühistu.

Pärnu seltsil on kavas aastapäeva ka väärikalt tähistada, usutavasti korraldatakse pidu Pärnu Loodusmajas.

Suurfirmasid ühistusse ei võeta Pärnumaa Metsaomanike Seltsi asutaja ja praegune juhatuse liige Eerik Philips meenutab,

et toona tuli tõuge ühistu loomiseks Eesti Erametsaliidult ja Erametsakeskuselt, mis kuulutasid välja Pärnumaa Metsaomanike Seltsi asutamiskoosoleku. Sinna tuli kohale 34 inimest, kellest 33 astus seltsi liikmeks, üks neist oli aga suurfirma Metsagrupp esindaja, keda äsjaloodud organisatsiooni liikmeks ei võetud.

“Ju ta tahtis meid oma käpa alla saada, aga praakisime selle võimaluse tookord siiski välja,” märgib Philips. “Algusest peale on meie suund olnud olla ainult väikemetsaomanike esindaja ning suured firmad me välistame oma liikmeskonnast. Näib, et oleme üks väheseid, kes on aja jooksul seda suunda ka järginud.”

Alguses oli selts mõeldud peaasjalikult maakonna metsaomanike koosviibimiste ning mõtte- ja infovahetuse korraldajana. Toona valiti juhatusse kõige jutukamad inimesed, sh Eerik Philips, aga nagu ta nüüd tagantjärele ütleb, tuli välja, et jutt ja teod ei pruugi alati kooskõlas olla. Nõnda juhtus, et kahe aasta jooksul ei toimunud sisuliselt mingit tegevust.

Siis kutsuti kokku üldkoosolek, valiti uus juhatus ja aktiivselt alustasid Pärnumaa metsaomanikud katusorganisatsiooni tegevust 2001. aastal, mida muide ajendas ka asjaolu, et just sel aastal hakati erametsaomanikele, ennekõike ühistutesse koondunutele, toetusi maksma.

Ühistu on Philipsi sõnul sellest ajast tänaseni hästi edenenud, kogunud uusi liikmeid, saavutanud liikmelisuses sellise taseme, et toetusi saada ning praegu ei kujuta Pärnumaa agaramad metsaomanikud enda tegevust enam selleta ettegi.

Viimastel aastatel on seltsi liikmete arv püsinud paarisaja ringis, nende seas on nii päris väikesi erametsaomanikke kui ka ettevõtteid. Siiski püütakse liikmeid valida nagu päris asutamiskoosolekulgi ning väga suured metsafirmad ei ole seltsi liikmeskonda teretulnud. Väga suurte valduste omanikeks hinnatakse neid metsaomanikke, kel on üle 500 hektari metsamaad.

Ühisel jõul saab tööd tehtud Kui alguses ühistu ainult nõustas metsaomanikke, siis nüüd hõlmab tegevus veel näiteks metsataimede ja ulukipeletite

soetamise ühishankeid, toetuste taotlemisi ja ühistu liikmete varutud puidu ühiseid müüke.

Viimased kümmekond aastat on selts ka metsi majandanud ja raieõiguse võõrandamise enampakkumisi korraldanud, samuti soetanud metsatööde abivahendeid – kõrglaasimissaage, selga käiva pritsi ja tõhusaid istutuslabidaid, mida liikmetele välja laenutatakse.

Lisaks on ühistu liikmete seas metsa ülestöötamisega tegelevaid ühe-kahe harvesteri ehk langetustraktoriga väikefirmasid, kes pakuvad teenuseid ka teistele seltsi liikmetele.

“Ette tuleb ka käsitsitööd, kasvõi enne lageraiet metsaaluse võsa kõrvaldamisel, ilma selleta ei saa ja eks teinekord leiab neid töömehi ka ühistu liikmete ringist,” räägib Eerik Philips.

“Käsitsi tuleb saagida ka mõned eriti jämedad puud, samuti on suures osas käsitsitöö noorendike hooldamine ja mõned har-

„Saapad jalga ja maale – see on Maalehe ajakirjaniku argipäev.“

Silja Lättemäe

Maalehe ajakirjanik aastast 1991 Telli Maaleht: www.lehed.ee/maaleht, klienditugi@ekspressmeedia.ee, tel 680 4444

Ajakirjanduse elutööpreemia 2018

M E T S A N D U S 13

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

AGO TAMMIK

TA S U B T E A DA

Pärnumaa Metsaomanike Selts abistab ja annab nõu Seltsi tegevused: nnMetsandustoetuste taotlemine nnMetsade inventeerimise ning majandamiskavade tellimine nnMetsaomanike nõustamine nnÕppepäevade korraldamine nnMetsauuendustööde korraldamine nnMetsakultuuri hooldamise korraldamine nnIstutusmaterjali tellimine nnMetsa majandusliku väärtuse hindamine (ka kändude järgi pärast raiet) nnMetsaparandustööde korraldamine nnRaietööde korraldamine nnRaietööde järelevalve nnMetsamaterjali müügi korraldamine nnRaieõiguse või metsakinnistute enampakkumiste korraldamine nnMetsapiiride tuvastamine, lankide tähistamine nnTöövahendite rent nnTegeletakse Pärnumaal ja selle lähiümbruses

Pärnumaa Metsaomanike Seltsi juhatuse liige Eerik Philips jalutab oma kaunilt hooldatud kaasikus. Kuigi tema saab metsatöödega veel ise hakkama, usub Philips siiski, et ühistegevus on väikemetsaomaniku jaoks ainumõeldav viis, et turul puidule rahuldavat hinda saada.

vendustööd. Eks igaüks teeb neid siis jõudumööda, kuidas keegi.

Lisaks ärgitatakse inimesi ikka oma metsi harvendama, sest nii valgustus- kui ka harvendusraied on metsa juurdekasvu seisukohast olulised metsakasvatuslikud võtted.

“Meil on siin ka kurbi näiteid, kus väga tihedas metsas püüdlevad kõik puud valguse poole ning tüve dimensiooni kasv ei ole proportsionaalne. Kui sellise metsa peale sajab märg ja raske lumi, see veel vahepeal ära kül-

PUHTAMAD PINNAD – VÄRSKEMAD MÕTTED

Puhastusteenus nii eraisikutele kui ka firmadele

Eraisikutele:

mub ja suurt tuult ka saab, siis pärast on puud seal metsas nagu püstised makaronid – ladvad puha murtud,” kirjeldab Eerik Philips olukordi, kus õigeaegne harvendamine oleks metsa ehk päästa võinud. “Kõrval mets, kus oli harvendus tehtud, nii kõvasti laastada ei saanud, vaid paar puud said räsida.”

Hind määrab, mida raiutakse Ta möönab, et harvendusraiete tegemine sõltub kõige otsesemalt turul pakutavast puidu hinnast, eelkõige siis kütte- ja paberipuu sortimentide hinnast. Eelmisel aastal, kui hinnad olid laes, tehti ka Pärnumaal agaramalt harvendustöid, aga vahepeal on tulnud selle tegemisele isegi peale maksta, kui vedu oli pikem. Selline olukord muidugi harvendusraiete tegemist ei soosi.

Läinud aasta teises pooles ja käesoleva aasta alguses valitsenud puidu hindadega on Eerik Philips rahul, öeldes, et ka kõige vähemväärtuslike sortimentide, näiteks hall-lepikute raiumise ja sealt varutud puidu müügiga jäävad metsaomanikud ikkagi kindlalt plussi. Isegi paju küttepuud osteti veel veebruaris Pärnu sadamas hinnaga 33 €/tm. Kunagi oli kase paberipuu hind 28 €/tm või isegi alla selle ja siis tuli ka pool kogusest okaspuud lisaks müüa, muidu ei võetud pelgalt kasega jutulegi.

“On juba isegi nii, et kõige esimesest metsaharvendusest, kus puud on rinnasdiameetriga ka-

heksa ja enam sentimeetrit, on kasulik mahalõigatud võsa hakkeks välja tuua, kui see vedu ei ole just kilomeetrite pikkune,” märgib Philips. “Ühistus saab neid töid ikka kuigivõrd reguleerida vastavalt puidu hinnale. Nii oleme soovitanud näiteks lehtpuu kütte- ja paberipuidu hindade madalseisu ajal neid üldse mitte raiuda, sest ei ole ju mõtet tööd vägisi, ainult tegemise pärast teha, kui ühe tihumeetri pealt saab vaid ühe või kaks eurot kasumit.”

Suurem kogus tagab parema hinna Puidu müük on samuti aastatega drastiliselt muutunud. Eerik Philips meenutab, et kui varem puudusid ühistul sidemed ja tutvused ning mahud olid ka väikesed, siis tuli müüa vahendajate kaudu, kes koorisid vahendustasuna mitu eurot tihumeetrilt. Teist võimalust aga ei olnud, sest kokkuostjad võtavad üldiselt jutule vaid suurte puidukoguste pakkujaid. Nüüd, kui ühistu on suurem ja liikmeid rohkem ning ka puitu koguneb rohkem, on loodud oma puidufond. Kusjuures ühistu võtab puidumüügi korraldamise ja kogu dokumentide menetlemise eest teenustasu 70 senti tihumeetri kohta.

“Sama on hakkpuiduga – kui minna väikeste kogustega, siis makstakse ikkagi teistsugust hinda kui suuremate koguste puhul. Ühistuga saame teinekord mitukümmend tuhat kanti välja pakkuda, siis on hinnad ikka märksa

paremad,” iseloomustab Philips metsaseltsi müügistrateegiat ja selle eeliseid. “Pärnumaal on nõudlus hakkpuidu järele päris suur ja üha suureneb. Mitmed graanuliettevõtted on saanud pikaajalised välislepingud ja tänu sellele on nõudlus pidev ja hind soodne.”

Osad Pärnumaa metsaseltsi liikmed püüavad metsa omal jõul majandada, sh raieid teha, teised eelistavad raieõiguse müüki. See sõltub ka ajast, kord on metsaomaniku seisukohast vaadatuna kasulikum teha üht-, teinekord teistmoodi. Nii oli eelmisel aastal periood, kui raieõiguse enampakkumistel kerkis hind võrreldes alghinnaga kolmekordseks. Sellist tulemit ise juba metsast välja ei raiu ja nii osutus raieõiguse müük kindlasti kasulikumaks. Üldiselt on rusikareegel selline, et langid, kus varutava puidu maht jääb alla 400 tihumeetri, ei lähe oksjonitel kuigi hästi, üle selle aga tasub juba proovida.

Kuna teadjate sõnul käisid laevad mullu Pärnu sadamas üsna tihti, hinnad kompasid rekordeid ja laoplatsid olid puitu täis, siis ütleb kohapealsete metsamajandate sisetunne, et viimase aasta jooksul on töötlemata ümarpuitu läinud piiri taha tavapärasest rohkem.

Küttepuu hind püsis vahemikus 32–34 €/tm ja vastu võeti isegi alates kolme sentimeetrise läbimõõduga pulkasid. Veebruaris hakkasid hinnakõverad langevas suunas liikuma ja küllap väheneb sedamööda ka ümarpuidu väljavedu.

Ostame ja vahendame kinnisvara!

Konsultatsioon ja nõustamine tasuta!

ANNELI PÄRAND

RISTO LIITMAA

- kodude koristused - suurpuhastused - akende pesu - eramute ehitusjärgne koristus

Ettevõtetele: - regulaarkoristusteenused ja hügieenitarvikute müük Kutseline maakler +372 557 6175 anneli@estkv.ee

PS! Saada meile alati ka oma telefoninumber, nii saame kiiremini ühendust võtta.

Timerita OÜ tel 5858 8776 | info@timerita.com

Kutseline maakler +372 516 2756 risto@estkv.ee

KÕIK KINNISVARAST, KÕIGILE KINNISVARA! www.estkv.ee

• Rüütli 51, Pärnu

14 K U L T U U R

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

Ei tapa konkurents ega murra tüdimus – Kabli festival tuleb taas Tänavu suvel, nagu juba aastakümneid, täitub Kabli rand Häädemeeste vallas sadade suvitajatega, kusjuures juba üheteistkümnendat korda saavad suvitajad osa ka kuu aega vältavast ja kohalikku eluolu tutvustavast festivalist.

Kabli – ajalooliselt tuntud puhkekoht

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Kui algusaastatel oli Kabli Päikeseloojangu festival Häädemeeste vallas klassikaline muusikaüritus, siis tänaseks on sellest välja kasvanud terve kuu kestev ürituste sari, mille raames pakutakse külastajatele laia valikut meeli ja vaimu ergutavaid ettevõtmisi alates kohalike talumajapidamiste tutvustamisest ja lõpetades Häädemeeste vaatamisväärsuste ekskursioonidega. Otse loomulikult täidavad festivali programmi nii kodumaa tippartistide kui ka rahvamuusikute kontserdid, kavas on veel teatrietendused ja vestlusõhtud.

Kabli festivalil ei ole oluline roll ainult kultuurielamuste pakkumisel, vaid ka Eestimaa lõunaranniku külakeste elu hoidmisel, sest suvitajad tulevad ja lähevad, kuid tuld hoiab neis akendes ja suitsu korstendes ikkagi kohalik rahvas, kes seda kanti, olgu ääremaa või mitte, oma kalliks kodukohaks peab.

Eelmise aastani pikalt Kabli Päikeseloojangu festivali koordineerinud ja turundanud MTÜ Kabli Festivali juht Eveli Loorents tunnistab, et Häädemeeste piirkond kuulub kahjuks tõesti nende hulka, kust inimesed pigem ära lähevad, sest ollakse kõigist

keskustest ühtviisi kaugel. Nii on kahtlemata lihtsam hakkama saada Tallinna, Tartu ja Pärnu lähikondades kui kusagil Läti piiri ääres. Samas, ega vabu suvila- või majakrunte Kabli kandis müüa ei ole, nõnda võib eeldada, et piirkond on siiski hinnatud kui hea elukeskkond, olgugi et paljud kasutavad seda ainult suvepuhkuse veetmiseks.

“Suvitajad on need, kes meid päästavad, sest puhatud on siin kandis ju kaugest nõukogude ajast saati. Kabli rand on olnud armastatud koht puhkebaaside rajamiseks igasugustele töökollektiividele. Lisaks käis siinsetes kodudes suvitamas rohkearvuline puhkajatevägi Venemaalt, eraldi

See on ikka väga-väga oodatud sündmus.

AIGI TREUMUTH

puhkebaasis isegi kosmonaudid,” kirjeldab Loorents. “Festival on tegelikult selle suundumuse tagajärg, sest kui suviti nii palju inimesi kokku tuleb, siis on loogiline neile ka midagi korraldada.”

Nii tekkiski festivali algataja, Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli direktori Kadri Leivategija peas 2008. aastal mõte, et mis oleks, kui teeks selle suhteliselt sihitult rannaliival vedeleva inimmassi jaoks midagi organiseeritut, kultuurset ja meelelahutuslikku.

Alguses tegi Kadri Leivategija kaks festivali, seejärel jäi üks pidu vahele. Selleks et hea algatus siiski soiku ei vajuks, võtsid kohalikud entusiastid, eelkõige piirkonna turismiga tegelejad, asja ette ning otsustasid kohaliku eluolu edendamise huvides Kabli Päikeseloojangu festivaliga jätkata. Seekord juba mõnevõrra suuremalt kui seni. 2011. aastal toimus üritus jälle ja sellest ajast on iga juulikuu Kabli rannas ja ümberkaudsetes külades kõikvõimalike ürituste pä-

Kabli festivali korraldustoimkonna asjalised (vasakult) Aigi Treumuth, Liis Talv ja Eveli Loorents ei jõua ära oodata, mil seltsimaja taguses jõekäärus rohi tärkab ja pillimäng lahti lüüakse. Tänavu toimub festival 11. korda

ralt. Kusjuures püütakse teha nii, et midagi toimuks absoluutselt iga päev terve kuu vältel, olgu selleks siis kontsert, näitus, ekskursioon või vestlusõhtu.

Keegi ei aja suurt kasu taga “Kabli festival ei ole ühe ettevõtte äriprojekt nagu sellised ettevõtmised enamasti on, õigu-

poolest ei ole see üldse äriprojekt. Meil on kümmekond aktiivset korraldajat, enamasti on nad kohalikud turismiettevõtjad ning kui nad korraldavad festivali raames üritusi, siis tihtilugu nad ka maksavad sellele kõigele peale, mitte ei aja ainult kasumit taga,” kinnitab Eveli Loorents.

“Sellepärast peamegi seda festivali ikka ennekõike kogukon-

HYDROSHOP HÜDRAULIKA PUMPADE JA MOOTORITE

DIAGNOSTIKA REMONT HOOLDUS

Pesumasinad ja nõudepesumasinad

VARUOSAD

Remont ja kojukutsed

www.hydroshop.ee Hüdraks OÜ Roheline 74, 80010, Pärnu info@hydraks.ee | tel 5553 6366

Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

K U L T U U R 15

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019

SVEN ARBET

MIS ON MIS

Kabli Päikeseloojangu festival nnEsimene festival peeti Kabli rannas 2008. aaastal SA Festivitas Canensi algatusel. nnAastal 2010 loodi MTÜ Kabli Festival, mis korraldab ettevõtmist alates 2011. aastast. nnTänavu toimub festival 29. juunist 3. augustini Kabli rannakülades. nnAvatud hoovide päev toimub 20. juulil Häädemeeste Suurkülas. nnFestivali algataja Kadri Leivategija on korraldustoimkonna liige tänaseni. nnFestivaliala hõlmab Liivi lahe rannaäärset ala Iklast Häädemeesteni umbes 30 km ulatuses. nnKavas on mõne õhtusöögi korraldamine Romantilisel Rannateel, mis ei ole niivõrd traditsioonilised festivaliüritused, vaid pigem soovitakse nende kaudu tutvustada Pärnumaa rannikuäärse turismipiirkonna toidukultuuri. nnEnamik üritusi on tasulised, mõned üksikud on tasuta. nnTäpne programm avalikustatakse kevadel, aga Anne Veski, Jaan Pehk, Marko Matvere, Indrek Taalmaa, Jüri Aarma ja Tõnis Mägi esinevad kindlasti. nnKabli Aidas toimub nii öösel kui ka päeval aida filmifestival. nnEelmisel aastal osales festivali üritustel hinnanguliselt kokku kuni 8000 inimest.

Allikas: Kabli Festival

na toetamise projektiks. Seda enam, et meie eesmärk on ka piirkonna laialdasem tutvustamine. Selleks otsivad korraldajad ürituste läbiviimiseks mingil moel erilisi või atraktiivseid paiku.”

Olgu märgitud, et ka Kabli Päikeseloojangu festivali ettevõtmiste hulka kuulub sündmusi, mille eesmärk on kasumit saada või vähemalt kulud tagasi teenida, aga on ka selliseid, mille eest küsitav tasu on sümboolne või puudub hoopis.

Kabli festival erineb teistest omataolistest selle poolest, et sel puudub keskne sündmus. Ühise nimetaja alla on koondunud kuu aega kestev programm, kus igal üksikul ettevõtmisel on ka eraldi korraldaja. Kõik, kel vähegi huvi, võivad midagi organiseerida.

Häädemeeste seltsimaja juhataja Aigi Treumuth kinnitab kohaliku inimesena, et ümberkaudsed püsielanikud ootavad festivali igal aastal väga ja üldiselt keegi sellel ajal melu

hirmust Kablist minema ei põgene.

“Festival on ikka väga-väga oodatud sündmus,” ütleb ta.

Juba mitu aastat korraldatakse festivali ajal avatud hoovide päevi – see on üks kindel päev, mil ühe küla majapidamised korraldavad avatud uste päeva.

Sel päeval võivad huvilised nende kodudesse sisse astuda ja saada aimu nii rannatalude ajaloost kui ka praegusest elust. Asja juurde käivad muidugi külatanumatel avatud arvutud kodu-

kohvikud, giidi juhitud ekskursioonid ning suveajale kohaselt tants ja trall niikuinii. Igal aastal avavad oma väravad ja uksed teatud küla majapidamised, tänavuse festivali ajal on selleks Suurküla.

Tutvuda saab kohaliku talueluga Aigi Treumuth, kes ongi sel aastal peamine Suurküla avatud hoovide päeva eestvedaja, selgitab, et avatud hoovide päeva marsruut kulgeb läbi Suurküla, mida ta ise peab Häädemeeste kauneimaks paigaks ning soovitab kõigil, kel võimalust, sealt kindlasti läbi jalutada.

“Mina kui kohalik ja patrioot pealekauba ei ole ehk lõpuni objektiivne, aga see on kindlasti vaatamist väärt. Kutsume Suurküla elanikke avatud hoovide päevast osa võtma,” räägib Treumuth. “Idee on selles, et iga kodu pakub midagi, mida arvatakse just neile iseloomulik olevat. Kes on kõva küpsetaja – teeb kohviku, kes osav käsitööline – teeb savitöötoa ning vähemalt ühes hoovis etendatakse näitemängu, kus astuvad üles meie seltsimaja näitetrupi liikmed.

Samal õhtul toimub seltsimaja taga Häädemeeste jõekäärus kontsert.”

Ta kinnitab, et päev on hommikust õhtuni tegutsemist täis ja kõigi nende toimetustega püütakse külalisteni tuua vanadel aegadel rannakülades valitsenud hõngu. Iseenesest on Suurküla ajaloost pungil, seal on mitmed iidsed hästi säilinud põlistalud ning just seal on paik, kust Häädemeeste enam kui viissada aastat tagasi alguse sai. Paljud neist taludest on andnud juba ka nõusoleku festivali ajal oma kodukoha ajalugu tutvustada. Läbi Suurküla hakkab kurseerima hobuvanker, kus giid räägib reisijatele nende talukohtade ja kogu küla ajaloost.

Omapära päästab ääremaa Sel aastal esimest korda festivali koordinaatori rollis olev Liis Talv räägib tänavuse festivali programmi tutvustades, et peale juba traditsiooniks saanud lasteürituste, kontsertide, Kabli Aida kino- ja vestlusõhtute toimub sel korral ka mitmesuguseid uuenduslikke ettevõtmisi.

Kabli festival ei ole ühe ettevõtte äriprojekt nagu sellised ettevõtmised enamasti on, õigupoolest ei ole see üldse äriprojekt.

EVELI LOORENTS

Otsime oma Pärnu kollektiivi KOKKA

REHVIVAHETUS JA MÜÜK

Vajalik eelnev töökogemus.

“Festival aitab kaasa ka kohalike endi ettevõtlikkuse arendamisele. Ma ei saa konkreetseid plaane veel avaldada, aga kohalike seas on mõtteid, kuidas üritustes kaasa lüüa. Paljudel siinsetel elanikel on potentsiaali midagi rahvale midagi pakkuda,” märgib Liis Talv. “Ühise festivali raames on selliste asjadega kindlasti lihtsam välja tulla ning saadud kogemus annab julgust edaspidisekski.”

Suvisel ajal, just juulikuus, toimub meeletu hulk üritusi nii Pärnus, Pärnumaal kui kogu Eestis. Nii möönab ka Eveli Loorents, et Kabli festivali algusaegadel oli rahvast palju lihtsam kohale saada kui praegu, sest varem selliseid oma küla festivale mujal Eestimaal veel ei korraldatud.

Konkurents on tihe, turg on täis ning inimesed on seda enam tüdinenud, et paljud esinejad astuvad üles mitmel üritusel ning kaua sa samu laule või nalju ikka kuulad. Sellisel küllastumise ajal saabki määravaks suveürituse omanäolisus.

Selles peab olema midagi erilist, mida kusagilt mujalt ei leia.

Olgu selleks siis Peipsiveere sibulad, Setomaa idüll, RoosnaAlliku hobused või Kabli ranna päikeseloojangud. Kui on omapära, jagub üritusele ka külastajaid ning see ettevõtmine on igas mõttes kaitstud.

Sellest annab tunnistust ajalooline tõsiasi, nagu kinnitavad korraldajad, et Kabli Päikeseloojangu festivalil ei ole kümne aasta jooksul halva ilma tõttu kordagi ükski üritus ära jäänud.

Täpsem info tel +372 52 78 172 e-mail: andrus@pagaripoisid.ee

www.pagaripoisid.ee

E-post: uulurehv@gmail.com

BRONEERI AEG tel +372 564 2791 E–R 09.00–17.30 L 09.00–15.00, P suletud

www.katusetark.ee

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

KATUSTE EHITUS JA RENOVEERIMINE FASSAADIDE EHITUS JA RENOVEERIMINE ÜLDEHITUSTÖÖD PROJEKTEERIMINE JÄRELEVALVE Pakume elamule või tootmishoonele väärikat ja soodsat lahendust, mille üle võite uhke olla ka aastakümnete pärast.

tel 442 5225, 518 7370 | info@katusetark.ee

16 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 4 21. märts 2019