Pärnu Maaleht (aprill 2019)

PUIDUTÖÖSTUS: Sauga saeveski laieneb, Savi tänava veski sulgeb uksed RAIL BALTIC Kõik pole raudteeliini rajamisega niikuinii rahul, aga kuni on veel aega, saab üht-teist muuta Lk 4–5

Puunottidest treitud anumad kui tõelised kunstiteosed Lk 8–9

Lk 10–11

Ove Pärtelson:

Müün äri, sest tahaks ka oma elu elada.

Lk 2–3 SVEN ARBET

www.maaleht.ee

18. aprill 2019 Nr 5

2 M Ü Ü G I T E H I N G

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

Põllumehe kaubamaja ühineb Märtsikuu lõpus müüs eesti omanik 49% Põllumehe kaubamaja tehnika ja tarvikute müügist ammusele koostööpartnerile, Hollandi ettevõttele Kramp Groep.

AIN ALVELA

Kauplus müüb eeskujulikult

ml@maaleht.ee

Euroopa üks suuremaid põllumajandusmasinate varuosade müüjaid Kramp oli ka juba enne osaluse ostmist Põllumehe kaubamaja suurim tarnija, nüüd suureneb siinsete klientide kaubavalik 26 000 ühikult 300 000 ühikuni.

Põllumehe kaubamaja all põllumajandusseadmete tarvikute, varuosade, farmikeemia jmt jaekaubandusega tegeleva OÜ SE Tehnikakeskus juhataja ja osanik Ove Pärtelson märgib, et ta on selle äriga tegelenud juba ligemale kümme aastat. Seejuures on ta põllumajandustarvikute ja varuosade veebipoe sisuliselt tühjale kohale üles ehitanud ning kolme aasta pärast, kui tal täitub 50. eluaasta, on aeg endale elama hakata.

“Minu arutlusloogika on selline, et kui ma kolme aasta pärast saan 50-aastaseks, lõpetan aktiivse äritegevuse ning loobun ka ettevõttest.

Kramp soovib aga saada endale uut kliendigruppi, sest siiani on see ettevõte suhelnud ainult edasimüüjatega. Meie kaudu soovivad nad saada otsekontakte Eesti, Läti ja Soome klientidega, teada nende soove ning vastavalt sellele parendada tootevalikut.”

neolematu oli see, et kõikidel kaupadel olid konkreetsed hinnad juures. See tekitas omas ringkonnas parajat furoori, sest kombeks oli mitte ühtegi hinda avalikult näidata, saati veel internetiavarustes n-ö kivisse raiuda – kõik olgu ikka kaubeldav, mitte kindlalt fikseeritud.

Ta tunnistab, et ettevõtete müümine ei ole nii lihtne, kui esmapilgul tundub või nagu selliseid uudiseid lugedes võiks arvata. Temal algas see protsess juba 2017. aasta sügisel, kui ta Krampi inimestele esimest korda sellise idee välja pakkus.

Võttis poolteist aastat, enne kui lepingu allakirjutamiseni jõuti.

Kramp nimelt on juba viimased kaheksa aastat olnud Põllumehe kaubamaja suurim kaubatarnija, aga sellele vaatamata kontrolliti siinset ettevõtet põhjalikult. Hollandi kontserni peadirektoriga kohtusime 2018. aastal. Enne seda tuli pikalt selgitada, miks Krampi-sugusel firmal on kasulik omada sellist Eesti ettevõtet, kes on ennast siinsel jaeturul kenasti positsioneerinud ja kellel on kopsakas kliendibaas ning kuidas sellelt positsioonilt on targa tegutsemise korral hea edasi areneda.

Pisiasjad määravad terviku Põllumehe kaubamaja sai alguse 2010. aastal, kui veebikaubandusest veel kuigi palju ei teatud, seda eriti põllumajanduse valdkonnas. Toona tehti esimene veebipood, praegustega võrreldes algeline, aga en-

Pärtelson meenutab, et toona ei saadud üleüldse aru, kuidas on võimalik varuosi veebis müüa.

Praeguseks on selgeks saanud, et niimoodi on see isegi lihtsam kui kaupluses müük, sest kui poemüüja peab iga konkreetset asja kusagilt laoriiulilt otsima, siis internetimüügis komplekteeritakse tellimused kaubakoodi alusel ning see on üksjagu lihtsam ja kiirem.

“Majanduskriisi ajal, aastatel 2008–2009 oli mul parasjagu palju vaba aega ja otsustasin oma Vändra lähistel asuvas maakodus põllumajandusega tegelema hakata. Parasjagu oli väga populaarne lihaveise kasvatamine ja hakkasin ka nendele farmi tegema,” jutustab Pärtelson. “Aga mis tuli välja.

Näiteks kui mul on vaja mingi

“Müük on ostuprotsessi tulemus. Me näeme palju vaeva, et teha valikuid, mida üldse oma tooteportfelli võtta.”

OVE PÄRTELSON

rauatükk poltidega seina külge kinnitada, tuleb mul see rauatükk osta ühest poest, poldidmutrid teisest ja võti nende keeramiseks kolmandast kohast. See viis mõttele, et midagi on selles süsteemis valesti.

Miks ma ei saa kõike seda vajalikku, iseenesest lihtsaid asju, hankida ühest kohast? Oleks ju mõistlik.”

Nii sündis Põllumehe kaubamaja – praeguseks kõige rikkalikuma kaubavalikuga varuosade-tarvikute müügifirma Eestis.

Algus oli mõistagi keeruline, sest polnud ju raha, kaupa ega kliente. Lisaks oli vaja kõikidele selgitada, et vaadake, meil on kõik need detailid, poldid, mutrid ja seibid ühes kohas. See võttis oma viis aastat. Vahepeal, 2013. aastal koliti linnas paarisajal ruutmeetril asunud kaubamaja praegusesse asukohta Tori valda, kus siiani areneb kaunikesti jõudsalt Pärnu linnalähedane tööstusala. 2014. aastal saadi aga ka ise aru, et hakatakse jõudma sinnamaale, kuhu algusest peale oli jõuda tahetud – pakkuda võimalikult laia kaubavalikut.

“Kui me siia uude hoonesse kolisime, ütlesid kõik tuttavad, sõbrad ja äripartnerid, et see on sinu lõpp. Et mitte keegi ei tule siia linnast välja neid asju ostma,” kirjeldab Pärtelson. “No mina kostsin vastu, et kui mul on nii vilets pood, siis jumal tänatud, kui see nii läheb, lõpeb ükskord see piin ära. Sest toona oli poemüük veel siiski peamine, internetikaubandus alles hakkas hoogu sisse saama.”

Koliti siiski uude kohta, muudeti kauplus hoopis teistsuguseks, pinda oli uues kohas juba 400 m², seda jäi esialgu kõvasti

ROLLERID JA TSIKLID

TULE JUBA ESIMESTE SEAS KEVADHOOLDUSESSE!

Ecofertis orgaanilised väetised nüüd saadaval ka Veganitele

KEEWAY F-ACT EVO 50 4T EFI 1555€ 1650€

Vaba nii keemiast kui ka loomsetest ainetest!

Müügil: Alve, Decora

www.ecofertis.eu

Viano orgaanilised väetised Usaldusväärne valik mahepõllunduses.

Müügil: Alve, Hansaplant, Bauhof, Gardest

www.viano.ee

VESPA PRIMAVERA 50 4T 4V 2990€

Elektriroller DOOHAN iTango 1200W 48V26A LG liitiumaku, millega saab sõita umbes 70km 1200W BOSCH mootor Kolm korda hüdraulilised ketaspidurid

Põllumehe kaubamaja asutaja Ove Pärtelson lubab, et järgneva kolme aasta jooksul, kui ettevõttes maksab veel tema sõna, ärimudel kindlasti ei muutu ja ta ei näe põhjust, miks ka hiljem peaks hästi toimivat süsteemi kardinaalselt muutma hakkama.

U KS ESA LO NG

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED

Kui soovid esimeste seas oma masinaga ilusaid ilmasid nautida, siis ära ära unusta kõigepealt teostada kevadhooldust!

Mopeedi õlide vahetus alates 20€ Tsikli õlivahetus koos õlifiltriga alates 50€

KÕIK KORTERI VÄLISUKSED KUNI -25% Pakume ka transporti ja paigaldust.

Hind oleneb õli margist, kogusest ning ajakulust

BRONEERI AEG JUBA TÄNA!

info@parnumoto.ee • tel 5665 9044

WWW.PARNUMOTO.EE

Mexin Baltic OÜ Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15

www.uksed.eu

M Ü Ü G I T E H I N G 3

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

Kramp Groepiga FOTO: TANEL MEOS

üle, oli võimalus laieneda ja kaubavalikut laiendada. Tol ajal oli Kramp juba Põllumehe kaubamaja partner. Kõik see meeldis klientidele ja kui võrrelda 2013. aastaga, siis ainuüksi poe letimüük on kasvanud viie aastaga neli korda. Üldse saavutas veebipõhine müük letimüügist suurema osa aga alles kolm aastat tagasi. Alguses saadi hakkama kolme inimesega, nüüd on ametis 13 töötajat.

Kaubavalik suureneb kordades

MIS ON MIS

OÜ SE Tehnikakeskus nnAsutatud 2005. aastal. nnTegevusala põllumajandustarvikute ja masinate varuosade jaemüük. nnKaubamärk Põllumehe Kaubamaja. nnAsukoht Kilksama, Tori vald, Pärnumaa. nnTegevjuht ja enamusosanik Ove Pärtelson – 51%, Kramp Groep – 49%. nnTöötajaid 13. nnKäive 2017. aastal – 2,33 mln €, 2018. aastal – 3,96 mln €. nnwww.pmkaubamaja.ee Allikas: Creditinfo, Pärnu Maaleht

Põllumehe kaubamajas on asju, mis tinglikult liigituksid mõiste “laiatarbekaup” alla, vähe.

Teadlikult välditaksegi kaupu, mida piltlikult öeldes müüb iga viimane kui rauapood. Kusjuures praegu käib otsesest müügist palju pingelisem töö kaubavaliku koostamise kallal. Enne kui mingi uus toode kataloogi lisatakse, uuritakse turgu, ka seda, kus ja millise hinnaga keegi seda võibolla juba müüb jne.

“Edukas müük on ostuprotsessi tulemus,” iseloomustab Pärtelson veebikaubamaja tööpõhimõtet. “Me näeme palju vaeva, et teha valikuid, mida üldse oma tooteportfelli võtta. Nii tegutsedes ei pea me kliendile enam tõestama, et just meil on siin kõige parem kaup. Tänu sellele on ka meie reklaamikulud suhteliselt madalad.”

Põllumehe kaubamaja veebipood töötab Eestis, Soomes ja Lätis. Turud on valitud selliselt, et sinna suudetaks kahe-kolme päevaga kaup kohale toimetada.

Oluline internetimüügi toimimise eeldus on õige laovaru hoidmine.

Ove Pärtelson lubab ka selles lähema paari kuu jooksul olulist muutust – Põllumehe kaubamaja saab

enda haldusse kogu Krampi tootevaliku. Kui praegu on veebipoe kataloogis umbes 26 000 toodet, siis lisandumas on veel 300 000.

Varuosade müüjaid on Eestis veelgi, aga enamasti on poltide, seibide ja tihendite müümine ettevõtetele ikkagi pigem kõrvalkui põhitegevus – peamiselt tegeldakse tehnika müügiga ning nii muuseas hoitakse ligi ka valikut kuluosadest ja muudest juppidest.

“Oleme üks vähestest kui mitte ainus, kes tegeleb just nende n-ö kaheeuroste vidinate müümisega.

See võib tunduda üsna tüütu tegevus ja eks ongi – kui tahad sellise äriga midagi arvestatavat teenida, pead ju neid vidinaid väga palju müüma,” selgitab Pärtelson.

“Aga kui süsteem on loodud ja toimib, ei erine see põhimõtteliselt millegi poolest näiteks kombainide müügist. Eelmisel aastal tegime sellise müügiga 2,8 miljonit eurot käivet. Ja müügitulu on viimastel aastatel suurenenud umbes 20% suuruse sammuga aastas.”

Põllumehe kaubamaja tüüpiline klient on vanemat sorti tehnika omanik, õigupoolest muutub traktori, kombaini või mingi muu põllumajandusmasina omanik kliendiks pärast seda, kui see masin on tal juba rohkem kui viis aastat kasutuses olnud. Mingil määral on selliseid riistu muidugi kõigil farmeritel ja kõigis agrofirmades, seega on tarbijaskond üsna avar. Nii on Põllumehe kaubamajal praegu Soomes 8000, Eestis 7000, Lätis ja mujal riikides veel umbes 1500 klienti. Just Läti on piirkond, kuhu praegu põhitähelepanu suunatakse.

Küll aga on müüdud kaupa ka Saudi-Araabiasse, Ameerikasse,

Uus-Meremaale ja veel üsna mitmesse ehk kummalisena tunduvasse paika.

Kõik vajalik ühest kohast Varuosadele lisaks kaubeldakse muidugi kõikvõimalike igapäevatarvikutega, kuluosadega, farmikeemiaga jmt. Tuleb tunnistada, et kui veel viie aasta eest oldi selles valdkonnas ainsad tegijad, siis ega praeguseks pole varuosade veebikaubandusse eriti palju konkurente juurde tekkinud, eriti kui rääkida kaubavaliku mastaapsusest. Peale selle on Põllumehe kaubamajal Eestis veel kümmekond edasimüüjat.

Krampi kaup ostetakse nende Poola lao kaudu ja see on kahe päevaga Eestis. Pärtelson märgib, et see pole tänapäeval teab mis suur kiirus – autovaruosade firmad töötavad meetodiga, et täna tellid, homme on siin. Aga ka tarnekiirus on viie aastaga tohutult kiirenenud – kui varem kulus mingi jupi Poolast kohalejõudmiseks kuskil nädal, siis praegu poleks enam keegi sellist tarneaega nõus ära ootama.

Peale Krampi on Põllumehe kaubamaja tarnijateks kõik teised Euroopa suuremad hulgilaod, nii jõuab tootevalikusse ka enamik Venemaal toodetud tehnika varuosadest, mille järele on meilgi kaunikesti suur nõudlus.

“Kohalik põllumees võidab meie lepingust ennekõike seda, et kaubavalik laieneb ja tõenäoliselt ei ole peagi enam olemas juppi või osa, mida siit ei leia,” kinnitab Ove Pärtelson. “Me ei saa garanteerida, et hind neil alati kõige parem on, aga vajaliku osa siit igal juhul saab. Ja püüame pakkuda kliendile alati veidi rohkem, kui ta oskab oodata.”

Avalda arvamust: millised on sinu kodukoha veekogude probleemid Oluliste veemajandusprobleemide ülevaate avaliku väljapaneku raames ootab keskkonnaministeerium kuni septembri alguseni rahvalt teavet, millised kohaliku tasandi veekogude probleemid vajavad nende arvates lahendamist.

Oodatud on info selle kohta, missugust survet avaldab piirkondlik tegevus veekogudele, aga ka kuidas mõjutavad keskkonnakasutuse piirangud kohalikku tegevust.

Dokumentide eelnõud on leitavad keskkonnaministeeriumi veebilehel ning kättesaadavad ka kohalikest keskkonnaameti kontoritest.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Reet Ulmi sõnul näitab ülevaade, et tähelepanu vajavad veemajandusprobleemid on võõrliikide sissetung ja toitained hajukoormusest.

“Invasiivsete võõrliikide tõttu on vee-elustik kahjustunud Peipsi järves ning Emajõe alam- ja keskjooksul, kus järjest enam domineerib rändvähk. Rannikuvees levib mudakrabi, kes on arvatavasti siia jõudnud laevade ballastveega,” märkis Ulm. Positiivse poole pealt on viimastel aastatel aga oluliselt vähenenud fosforikoormus veekogudele ja kalade liikumiseks on avatud suur hulk paise. Praeguseks on Euroopa ühtekuuluvusfondi ja keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi toetuste abil tekitatud kalade rändevõimalused ligi sajal paisul. Nendest 22 juhul on pais likvideeritud, 69 paisule on kalade läbipääsu tagamiseks rajatud looduslähedane kalapääs ning üheksale paisule on rajatud tehislik kalapääs.

Oluliste veemajandusprobleemidena tuuakse ülevaates esile veekasutuse liigid ja koormused, mis kõige tõenäolisemalt ei võimalda veemajanduskavades püstitatud keskkonnaeesmärkide saavutamist aastaks 2021. Nende hulgas on näiteks veekogude tõkestamine, maaparanduse ja paisudega hüdromorfoloogia muutmine ning põllumajanduslik hajukoormus. Ülevaates on veemajandusprobleemid jaotatud kolmeks – seal on kokkuvõte praegusest ja varasemast olukorrast ning tulevikku kavandatud tegevustest. Ülevaadete ja analüüside tehniline läbiviija ja konsultant on AS Maves, kus kontaktisik on Karl Kupits, e-post: karl@ maves.ee. Keskkonnaministeeriumi kontaktisik Reet Ulm, e-post: reet.ulm@envir.ee ja keskkonnaameti kontaktisik Elina Leiner, e-post: elina.leiner@keskkonnaamet.ee.

PÄRNU MAALEHT

Teostame rehviabi, puksiirabi, käivitusabi, raskeveotreileri vedu 30 t Seoses töömahu suurenemisega otsime oma meeskonda

Tel 5358 4253 www.parnupuksiir.ee

LUKKSEPPAKEEVITAJAT

Ga

TÖÖKOHT ASUB Konnakotka tee 3 Kilksama küla Pärnumaa

r a n tii

KANDIDEERIMISEKS VÕTKE ÜHENDUST e-postil info@mstehnika.eu või telefonil 506 6275

AIAPAVILJONID | AIAMAJAD VARIKATUSED | TERRASSID Helista meile numbril 5628 5372 või kirjuta info@puiduvennad.ee

www.puiduvennad.ee

Hauakivid, matuseplaadid ja hauapiirded.

Transport ja paigaldus üle Eesti. Kvaliteet-kogemus ja soodne hind! www.granito.ee, 5741 2782 kauplus: Paide mnt 2a, Pärnu (Krematooriumi juures)

4 T R A N S P O R T

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

SIGULDA TAIMELAAT 04.05.2019

REGISTREERI NÜÜD!

Venderloo veod OÜ Mere 7, Pärnu 80010 info@venderloo.ee www.venderloo.ee

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

» Kivikorstnad, fibo- ja metallmoodulkorstnad » Metall korstnahülsid » Vihmakattemütside ja ääreplekkide paigaldus » Ahjud » Kaminad » Pliidid » Korstnapühkimistööd www.lasover.ee

Tel +372 5661 8418, info@lasover.ee

― MATUSETEENUSTE KORRALDAMINE ― Info ja transport 24h Tel +372 443 7400 | GSM +372 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

Rail Baltic vajab järe Rongiga oli omal ajal päris tore sõita, aga nüüd tuleb selleks külastada mõnda teist riiki või vaadata mõne teise sõitu internetist, sest Eestis jääb ju rongiliine järjest vähemaks, uusi ja suuri aga esialgu ainult plaanitakse.

REIMO LINDORG, Pärnumaa elanik Pärnu-Tallinna rongiliinil ei olnud kunagi meeletuid masse. Edelaraudtee aegadel oli pea igapäevane, kui Pärnusse saabujaid oli ainult kümmekond. Ja nii aastaid. Sõit võttis halvimal juhul pea kolm tundi. Põhjuseks ikka aeglane kiirus, trassi suhteliselt pikk marsruut võrreldes maanteega ning ka sobimatud kellaajad.

Uue Rail Balticu puhul on võtmeküsimus, kui palju on tulevikus Riiga ja sealt edasi sõitjaid.

Raudteed tekkisid ajal, kui autosid peaaegu polnudki ja iga talumees tuli oma kartulikotiga, et ole hea, võta mo kott ka mano.

Sellest ka praegused kehva logistikaga pikad ja käänulised trassid. Olid teised olud ja arvestati pikema ajaga. Nii ongi raudteetranspordil sellistes tingimustes raske autoga konkureerida.

Seetõttu ei ole mõtet rajada Rail Balticut täielikult olemasolevale trassile, kuna sedamööda sõit võtaks kordades rohkem aega ja raha.

Eestisse piisab ühest relsipaarist Pärnu rongiliini sulgemise üle ei saa eriti kurta, sest paarikümne püsikunde pärast ei ole mõtet raisata kütust ja kuut tundi aega tühjale veeremile. Teisalt – rong võiks ju olla, kui marsruut ja aeg sobivad. Küllap siis jaguks ka reisijaid.

Eelmise aasta Turba raudtee ehitusega seonduvast uudisest selgus, et Eestis polegi põhimõtteliselt pärast NSVL-i aega midagi suuremat raudteele ehitatud. Kust kohast tekiks sel juhul kompetents RB rajamiseks? Vaatame internetist ja teeme järele?

Youtube’is olevaist BAM-i rekonstrueerimise videotest on näha, et see käib kiiresti.

Tempo on nii hea, et olemasolevale muldkehale pole mingi probleem päevas 10 km relsse paigaldada. Selle ehituse juures peab aga kõik ideaalne olema, vastasel juhul paarisajaga ei sõida. Trassi asukoht on siinjuures vaat et teisejärguline.

Eesti tingimustes piisab aga täiesti ühest relsipaarist. Üksteisest mööduvad koosseisud saab ära lahendada vahepeatustes.

Veerem peab olema ka teistsugune, praegused porgandid on tegelikult mõeldud linnalähirongideks. Pole neil RVR-i omadelgi viga, lihtsalt meie senised teed on olnud väga kehvad, mis tingib nende tugeva hüplemise vähegi suuremal kiirusel.

Skandinaavias ja teisteski maades, kus kaljune pinnas, on raudteed nii väikesele pinnale ära pigistatud, et lausa hirm tuleb peale. Pole ka Eestis vaja selleks poolt põldu raisata – meie mastaabid ja vahemaad on lihtsalt niivõrd väikesed.

Tallinn-Tartu kahepaariliseks? Jah, mõte on hea, kuid piisaks hoopis kiiruse tõstmisest. Vaatame kaarti. Ideaalne raudtee kulgeks Tallinnast Pärnusse põhimõtteliselt mööda maanteed ja Pärnust edasi tuleks raudtee rajada üldsegi merre. Sel juhul oleks ka peatusi ainult üks – Pärnu.

Kui aga võtta arvesse sisetranspordi arendamise võimalusi, tuleb raudtee vedada läbi võimalikult paljudest asulatest, et tekiks mingisugunegi kasu piirkonna elanikele.

See tingib jälle mingil määral vana trassi kopeerimise. Kavandatava RB trassi tohu-

T R A N S P O R T 5

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

releaitamistundi geograafias tu ja täiesti kasutu plaan teha väljasõidu algus Tallinnast suure kaarega itta ei ole õigustatud.

Kasvõi juba meeletu ehituse tõttu, mis sellega kaasneb.

Kitsam trass, vähem lammutamist Miks mitte ära kasutada seda, mis juba olemas. Paralleelselt Järvevana teega kulgeb raudtee, mida on vaja ainult uuendada.

See on ühenduses Ülemistega ja kaugel see lennujaamgi sealt on.

Sedamööda saab tulla vana trassi pidi Sakku välja.

Sealt edasi algab raskem osa – asustus on liiga tihe, et sinna midagi mastaapset rajada.

Rong hakkaks sõitma kellegi tagahoovis. Kuid ei ole mõtet teha kaht paralleelset raudteed.

Alternatiivseid valutuid trasse pole, kuid võimalikke lahendusi on mitmeid.

Sakust suunaga Ääsmäe rappa, pöörates enne seda Pärnu suunas tagasi. Järgmiseks Metsanurme ja Trelli – tuleb nihkuda veidi veel läände, et saada mööda Aespast. Edasi Lümandu – sealt Sõeru ja Kirikla vahelt.

Adila-Krimmi soost lääne pool ei ole kaardil näha suurel maa-alal ühtegi elumaja. Ohulepa ja Põlli vahelt saab läbi suuremate takistusteta. Risu-Suurküla, Ülejõe,

mööda Illesoost. Kõrvetaguse ja Riidaku vahelt mahub ilusti läbi.

Samuti Pühatust.

Siis tuleb esimene suurem takistus, Märjamaa piirkond, kuid läbi mahuks Jaaniveski ja Metsküla vahelt – ühtegi maja lammutamata. Möödumine Valgust oleks taas keeruline.

Velise-Kirna vahelt mahub läbi.

Rukkiküla ja Rogenese raba trassile ei paista jäävat mitte midagi peale looduse. Möödumine Engest on lihtne, kuid Anelema ja Anelema raba vaheline keerulisem. Otsetee korral jäävad ette mõned majad. Eavereni on plats suhteliselt puhas, kuid Arest oleks väga raske läbi minna.

Arest edasi oleks suund Pärnu linna, lõigates Rääma raba nii palju kui võimalik. Pärnust edasine trass paistab suuremate probleemideta. Mida Läti pool plaanib, seda pole kaardil märgitud, kuid igal juhul saab uue tee vanaga kokku viia. See kõik kehtiks aga ainult ühepaarilise trassi korral.

Rail Balticu kodulehel on kirjas, et trass vajab ainult 66 m, mis on arvestatud kahe paari jaoks. Ühele paarile piisab järelikult 33 meetrist ja trassikoridorist. Trassi tuleb nihutada olemasolevast Rapla-Pärnu raudteetammist natuke teise kohta ning ongi probleem lahendatud.

Praeguse trassivaliku eelis on see, et Raplast Pärnuni peaaegu et polegi hoonestust, kuid teisalt on seda palju Tallinnast Raplani.

Kohalikus mastaabis tekiks rongisõidu võimalus ehk Märjamaa, Pärnu-Jaagupi ja Are elanikel.

Need, kes unistavad raudtee taastamisest Haapsallu, võiksid saada Märjamaa-Virtsu haru ja tulevikus, kui oleme jõudnud rikkaimate riikide sekka, tuleb ka Saaremaa sild ning siis on otsetee loomine aja küsimus.

Edasi fantaseerides – kas ei võiks kasutada omaaegset Pärnu-Mõisaküla trassi?

Tõsi, kuidagi pikaks läheks see sõit – lihtsam oleks tulla juba Viljandist endist kitsarööpmelist trassi pidi Mõisakülla ja sealt edasi Riiga. Aga see oleks ju veelgi pikem! Tee, kuidas tahad, ikka ei ole hea. Kui arvestada aga pakutud trassi kulgemist läbi Tartu, mis lisaks enneolematult palju kilomeetreid, oleks Rapla-Mõisaküla lausa kuldne kesktee.

Sõit Raplast Lelle ja Eidapere kaudu on välistatud – liiga suur ring, kuhu ei jää isegi ühtegi ar-

vastu, mis on oluline nende jätkusuutlikuks teenindamiseks.”

Valgamaa ühistranspordikeskuse tegevjuhi Liia Rätsepa sõnul saabus neile seniselt vedajalt ootamatult teade Võru-Valga avaliku kaugliini otselepingu lõpetamise kohta ning väljapääs tekkinud olukorrast tuli leida mõne päevaga.

Kuna Võru-Valga ja ValgaPärnu liinid on omavahel niikuinii seotud ja eelkõige olulised just Valgamaa elanikele, tuli algatus sellise tervikliku bussiliini avamiseks just Valgast.

Sealne ühistranspordikeskus pöördus esimesena maakonnaliine teenindavate firmade poo-

Lätti hoopis Mõisaküla kaudu?

vestatavat asulat. Kui aga tulla Raplast suhteliselt järsu pöördega lääne suunas, möödudes Saunakülast ja sealt edasi Järvakandist, ühendudes enne Tootsit pikale sirgele – see oleks enam-vähem sama juba kavandatud trassiga.

Lätlastel pole parem lugu. Mõisakülast saaks otse Mazsalaca peale, kuid on tehtud arusaamatu kümnete kilomeetrite pikkune ring. KilingiNõmmelt saaks otse Mazalaca suunas talutavalt. Enne Mazalacasse sisenemist saab ühenduda vanale trassile ja sealt edasi on suund Riiga mõnede õgvendustega vaba.

Läti puhul oleks selline variant isegi parem, sest läbib rohkem võimalikke asulaid ning kuni Skulteni on toimiv raudtee juba olemas. Ära jääks meeletu lammutamine ja ehitamine, kuid lõivu tuleks maksta kilomeetrites. Kiirrongi puhul on aga paarkümmend lisakilomeetrit pisiasi.

Kust tuleb raudteele kaup?

Jääb selgusetuks kaubavedude osa – kas iga külamees hakkab jälle rongiga kartulit vedama?

Selline jutt, et sõidame jaama, tõstame oma pambud ja autod (esitatud on idee, et hakka-

me autosid ka vedama) rongile peale ning pärast jälle maha, on absurd. Keegi ei kujuta ette, kui palju see aega võtab.

Kuigi juba mõnda aega on paljudes maakondades olemas tasuta ühistransport, pole autosõitude hulk silmanähtavalt vähenenud. Tipptundidel on iga väiksemgi asula umbes.

Märksõna ongi siin mugavus ja oma aja planeerimine.

Kuigi RB puhul ei räägi me just piimasaali külastamisest, vaid märksa pikemate vahemaade läbimisest, eelistavad tegelikkuses inimesed kasutada autot, bussi või lennutransporti. Kaks esimest on suutelised sõitma uksest ukseni ja kolmas on lihtsalt rongist kiirem. Rongi eelis võiks olla vedada palju ja kiiresti. Jutt, et oleks tore jälle rongiga sõita, jääbki jutuks, sest kokkuvõttes määrab otsuse sõiduks kuluv aeg ja pileti hind.

Praegusel kujul on aga RB ainult suur küsimärk. Millist eesmärki see täidab ja kelle huvides see on? Tekiks meeletu ehitusmaht, asjaajamine, inimeste solgutamine ühest kohast teise jne. Kuid tulemus? Üks relsipaar hästi läbimõeldud marsruudile ja asi toimiks. Keegi ei keela tulevikus teist kõrvale teha, kui on näha, et sajad tuhanded vehivad Eesti ja Euroopa vahet.

Bussiga saab Pärnust Valga kaudu Võrru Juba enam kui paar kuud saab sõita bussiga Pärnust Võrru ja tagasi, sest veebruaris avas Go Bus sellise, Valga kaudu kulgeva bussiliini.

Võru-Valga-Pärnu kaugliin on käigus alates 11. veebruarist ja see on jagatud kaheks.

Võru ja Valga vahel teenindab Go Bus liini Valgamaa ühistranspordikeskusega sõlmitud otselepingu alusel ning sellel lõigul on sõit tasuta. Valgast edasi Pärnu suunas sõidab buss kommertsalustel, kuid

reisi jätkamiseks ümber istuma ei pea.

“Esialgu alustame teenindamist 19-kohalise mugava väikebussiga. Suveperioodil, kui reisijate arv suureneb, on plaanis liinile suunata suurem buss,” märgib Go Busi Lõuna-Eesti piirkonnajuht Henri Pokk. “Loodame, et reisijad võtavad uued liinid hästi

le ning nendega peetud läbirääkimiste tulemusel sõlmiti otseleping Go Busiga.

Võru ja Valga vahel on liini number 291. Buss väljub iga päev Võru bussijaamast kell 6.40 ning Valga bussijaamast kell 16.40. Sõit on tasuta.

Valga ja Pärnu vahel on liini number 293. Buss väljub iga

päev Valga bussijaamast kell 08.35 ning Pärnu bussijaamast tagasisuunal kell 14.05. See sõit on tasuline. Üldiselt jäävad sõiduplaanid jäävad endistega sarnaseks, ent lisanduvad mõned teele vahepeatused.

PÄRNU MAALEHT

Sinu toidupood Pärnumaal.

Tule ja tee oma ostud meie kauplustest!

Tiina Konsum E-P 8-22 Riia mnt., 74, Pärnu

Sauga Konsum E-P 9-22 Kuldnoka, 1, Sauga alevik

Sindi Konsum E-P 9-22 Jaama, 8, Sindi

Vändra Konsum E-P 9-22 Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

Tootsi Konsum E-P 9-20 Kesk, 7, Tootsi alevik

Tori Konsum E-P 8-20 Pärnu mnt., 3, Tori alevik

Kergu kauplus E-L 9-18 P suletud Kergu küla

Selja kauplus E-L 9-18 P 10-16 Selja küla

Vändra kauplus E-R 7-17 L 8-15 P suletud Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

Vändra Tööstuskaubad E-L 9-16 P suletud Pärnu-Paide mnt., 21, Vändra alevik

6 E T T E V Õ T L U S

Kui Sinul või lähedasel esineb uriinipidamatuse probleeme, siis tule Inkotuppa – leiame lahenduse ja muudame Sinu mure märkamatuks.

Pidamatustoodete müük ja tasuta nõustamine.

Soodustus pensioniealistele arstitõendi ja isikliku abivahendi kaardi olemasolul.

MTÜ Inkotuba Pärnus, Rüütli 47 (NB! sissepääs Ringi tn poolt hoovist) E–K 9–17, N 9–18, R 9–15, lõuna 13.00–13.30.

Tel 443 0320. Rohkem infot ja e-pood: www.kuivaks.ee

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsanduslik nõustamine Transporditeenus Võsaraietööd

Esna Talu OÜ tel 5620 8231 www.kaitlus.com

KESKKONNASÕBRALIK JÄÄTMEKÄITLUS JA KONTEINERITE RENT Konteinerid 2,5 m3 - 30 m3 Lammutustööd Savi 36a, Pärnu | Teenindusjuht: tel 5300 0077 | info@kaitlus.com

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

Pärnu tublima naisettevõtja käe all valmivad ainulaadsed

kivitasapinnad Pärnumaal kivitasapindade tootmisega tegeleva OÜ Edelstein juht Merle Laidro usub, et kivi pole kaugeltki ainult külm ja kõva tükk, vaid meistri käes tänuväärne materjal, mida ka arhitektid järjest rohkem oma töödesse põimivad.

Millegi paindumatu ja igikestva iseloomustamiseks tavatsetakse öelda, et tugev kui kivi või kõva kui kivi. Jah – et karmis konkurentsis elus püsida, peabki olema tugev kui kivi, aga teisalt tõestab Edelstein, et kivi on iseenesest materjal, mis oskusliku käsitsemise korral lubab ennast vägagi paindlikult vormida, nii et õige meistri käes pole kiviplaadist ka voogavate lainete vormimine sugugi võimatu ettevõtmine.

Edelsteinis on seda juba korra tehtud. Üldse iseloomustab Edelsteinis tehtavat kivitööd kõigi protsessis osalejate loomingulisus. Merle Laidro rõhutab, et kindlasti pole see masstootmine, pigem on iga järgmine töö millegi uue õppimine ning kogemuste omandamine.

“Siiani ei ole olnud ühtegi tellimust, ühtegi asja, millele poleks selle keerukuse tõttu lahendust leidnud,” räägib Laidro. “Midagi pole tegemata jäänud pelgalt seetõttu, et oleme teostuse liialt keeruliseks hinnanud. Teine asi on siis, kui tehnilised parameetrid lihtsalt ei võimalda mõnda asja teha nii nagu alguses ehk soovitud.

Või tooks see kaasa tohutu ressursiraiskamise.”

Selgub, et kivi on ehitiste viimistlusmaterjalina üle ilma kaunikesti populaarne. Ja kiviviimistlus, mitte lihtsalt laiatarbekaubana saada olevate glasuurplaatidena, aga eelkõige suurte monoliitsete kivitasapindade kujul, on kahtlemata eksklusiivne lahendus, lausa elitaarne, kui soovite. Eks see ole ka hinnalt küllaltki kallis, aga selle eest on tulemus kestev, väljanägemine luksuslik ning hooldamine lihtne.

“Meile, tegijatele on iga uus töö eripalgeline, iga detaili lõpuni viimistlemine lisab taas uue kogemuse. See on selline

elukestev õpe, nagu tänapäeval tavatsetakse öelda,” kirjeldab Laidro.

Aktiivsust jagub mitmele rindele Kuigi sünni poolest Rakverest pärit, on Edelsteini juht Merle Laidro Pärnumaal tuntud ja tunnustatud inimene, kes paistab oma aktiivsusega silma nii äri- kui ka ühiskondliku elu valdkondades. Nii pälvis ta eelmisel aastal Eesti väikeettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) ettevõtliku vaimu konkursil aasta parima naisettevõtja tiitli, samuti pärjati Laidro mullu Pärnumaa aasta naisettevõtja tiitliga.

Veel on viit last kasvatav Kivimäe-Laidro perekond 2012. aastal pälvinud toona kolmandat korda välja antud aasta suurpere tiitli ning mõned aastad hiljem pälvis Merle Pärnumaa kodutütarde tunnustuse kui 2016. aasta ema.

Muide, just EVEA konkursi võitjaid kirjeldades on Merle Laidro kohta öeldud küll lakooniliselt, ent teda ilmselt kõige paremini iseloomustavalt, et majanduslikule edukusele lisaks on ta aktiivselt sotsiaalset vastutust kandev ettevõtja.

Kivitasapindade tootmise ja viimistlemise töökoja asutasid Merle Laidro ja Margus Kivimäe juba 15 aasta eest.

“Midagi pole tegemata jäänud pelgalt selle tõttu, et oleme teostuse liialt keeruliseks hinnanud.”

MERLE LAIDRO

Nüüd, kui kõik ettevõttes juba ammu toimib, meenutab ta, et alguses muidugi nii laiaulatuslikku tootmist ja turgu ei planeeritud, sest barjäär kivitöötlemise valdkonda sisenemiseks on ennekõike kopsaka esimese investeeringu tõttu väga kõrge.

Kiviplaadi saagimiseks, lihvimiseks ja muuks töötlemiseks vajalikud tööpingid, eriti kui seda tahetakse teha maailmatasemel, on nimelt hirmus kallid. CNCkivilõikepink on näiteks oma paar korda kallim analoogsest, mis mõeldud puidu töötlemiseks. Käsitööriistadega ei tee tänapäeval sellel alal aga midagi.

Esialgu Edelsteinil selliseid muidugi ei olnudki ja kõik sai alguse tegelikult üpris proosalistel ajenditel. Nimelt oli Merle abikaasa Margus Kivimäe õppinud kivitööd Rootsis ja toona, sajandi esimestel aastatel, sinna ka kiviraidurina mitmeks aastaks tööle jäänud. Ainus põhjus, miks kodumaale naasta, olid peres kasvavad lapsed ja nagu Merle ütleb: “Kaugel olev isa ei toiminud enam.”

“Siis oli otsustamise koht, kas mina koos lastega Rootsi või isa koju. Ja tema otsustas koju tulla,” kirjeldab Laidro. “Ja algusest peale panime paika, et kui midagi tegema hakkame, teeme selle detailselt ja põhjalikult hästi ära, mitte ei hakka kuidagi üle jala laskma. See on meie jaoks põhiväärtus, milles järeleandmisi ei tehta.”

Edelstein on ka praegu endiselt väikeettevõte, kelle kohta võiks öelda, et vormilt väike, aga sisult suur. Kasvõi sellepärast, et ettevõtte tegevus on saavutanud üleilmse mastaabi – Jõõpres toodetud tasapindu ja muid tooteid leidub Ameerikas, Jaapanis ja Aafrikas, Euroopa erinevatest nurkadest rääkimata.

Merle Laidro ise hindab, et Edelsteini eelmise aasta tähtsaim töö oli suurte kivitasa-

pindade valmistamine Soome Aalto ülikooli uude hoonesse.

Edelsteini valmistoodangut meil pildile saada ei õnnestu, sest kõik, mis juba valmis, läkitatakse kohe ka tellija poole teele, mingit n-ö igaks juhuks laovaru või standarttoodangut Jõõpre kivitehases lihtsalt ei hoita.

Tooraine – kas siis kunstkivi, mis on kvartsi baasil toodetud tasapind, või keraamiline plaat – on valdavalt toodetud Itaalias, kust pärinevad ka laialdast kasutamist leidvad tavalised keraamilised plaadid. Enne suurte keraamilise plaadi toorikute tulekut oli kunstkivi kõige tavalisem toormaterjal, millest siis tellija jooniste järgi detaile valmistati. Praeguseks on Merle Laidro sõnul need kaks materjali omavahel tihedasse olelusvõitlusse astunud ning keraamiline plaat kipub juba teatavat eduseisu saavutama.

Kiviplaat kui tänuväärne materjal Keraamiline plaat, mida Edelstein töötleb, on põhimõtteliselt sama, mida me kõik oleme näinud ja paljud paikagi pannud vannitubades, köökides, basseinides ja veel paljudes teistes kohtades. Tehnoloogia on praeguseks sedavõrd arenenud, et ollakse võimelised tootma ka juba rohkem kui kolmemeetrise küljepikkusega plaate.

Ehk toodetaks ka suuremaid, aga siin seab piirid otstarbekus, sest liiga pikad detailid ei pruugi enam lihtsalt igale poole ruumidesse sisse mahtuda. Nii on praegu kõige suuremad plaadid mõõtudes 3,2 x 1,6 meetrit.

“Tegelikult on materjali valik väga-väga lai, need kaks on praegu lihtsalt kõige uuemad ja ka kõige moodsamad, nii võib küll öelda,” selgitab Laidro.

“Plaaditootjatel on muidugi oma täpsed retseptid erinevate

E T T E V Õ T L U S 7

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

FOTO: TANEL MEOS

Oma agara loomuse poolest väljaspool Pärnumaadki tuntud Merle Laidro näitab kivitasapindade maailmas seda kõige viimast sõna – moekat ja enam-vähem identselt loodusliku kivimi struktuuri järgivat keraamilist plaati, mille muster pärineb fotona otse loodusest ning mis on erilise tehnoloogia abil plaadi pinnale prinditud.

Kiviplaadist köögitasapinnad.

FOTO: ERAKOGU

Kõige suuremaid väljakutseid nõudnud tööna nimetab ta kivile vormi andmist nõnda, et tulemus on justkui mägi ja jõgi.

Selline töö tehti käesoleva aasta alguses ühe kruiisilaeva pardale, kuhu sooviti just sellist lainelist müügileti tasapinda.

“Kui meile tundus, et oleme juba kõike näinud ja vägagi keerulisi asju teinud, siis kivilaineid ei olnud me tõepoolest veel teinud ega osanud veel aasta tagasi ka arvata, et üldse kunagi midagi sellist tegema hakkame,” räägib Laidro. “Aga saime hakkama. Meil pole otsesidet arhitektiga, seetõttu ei oska öelda, kas see tasapind oli inspireeritud merelainetest või millestki muust. Meie kohus on asi valmis teha ja ära saata.”

Iga päev toob töösse midagi uut

Looduslikku kivi imiteerivast keraamilisest plaadist valmistatud baarilett on massiivse ja soliidse väljanägemisega.

FOTO: ERAKOGU

segude jaoks ja ega keegi täpselt välja ei ütle, mida sinna pannakse. Meie jaoks on oluline, et plaat vastab lubatud tingimustele, selle pinnaviimistlus on korralikult tehtud ning sellest on hea asju toota.”

Kiviplaadist tasapind on vastupidav kriimustustele, see on ideaalselt sile, matrerjal ei ima niiskust, seda on lihtne puhastada, see ei karda külma ega kuuma. Suurest plaadist on võimalik teha suuri tasapindu ühegi vuugikohata, see on sellise tehnoloogia ehk kõige suurem eelis väikeste keraamiliste plaatide ees.

Üldiselt püütakse tasapindade detailid teha võimalikult ühest tükist, et vältida üleliigseid vuuke ja jätkukohti.

Tellimusest sõltuvalt pole see alati võimalik ja siis tarnitakse tellimus mitme detailina.

Edelsteini meistrid on suutelised tegema ka kõige eripärasema kujuga kivitooteid, nii et vahepeal tekib küsimus, kuidas see üldse võimalik on. Kui üldiselt toodetakse suuremahulisi tasapindu, siis aeg-ajalt tuleb ette, et on vaja toota karikaid, serveerimisaluseid vms.

Samal ajal on plaadist võimalik teha asju, mis näevad välja kui

massiivne kivi – tegelikult on nad küll kivist, kuid siiski mõningase butafoorse nüansina vaid kiviplaadist kokku kleebitud. Näiteks väljanägemiselt massiivsete lauajalgade või postamentide sisemuses kõmiseb tegelikult tühjus, sein, mis näeb välja kui marmorist, on tegelikult kaetud keraamilise plaadiga jne, aga keegi ei saa sellest aru.

“Tööjoonised tulevad meile arhitektidelt ehk siis tellijalt, meie toodame nende jooniste järgi, mida meilt küsitakse.

Tellimused tulevad aga seinast seina – on ühiskondlikke hooneid, on eramuid,” kirjeldab

Merle Laidro. “Meie tootmine seisneb selles, et kõigepealt on meil kivitahvlid ja joonised.

Selleks et joonised saaksid tahvlile kantud, tuleb need arvutisse sisestada, süsteem paneb need plaadile ja siis saab saag juba lõigata ning saame edasi töödelda.”

Kõige eriskummalisema tööna kirjeldab Laidro juhust, kui Edelstein ostis Zimbabvest kivi, tegi sellest Jõõpres tasapinnad valmis ja need sõidutati tagasi Zimbabvesse. Üsna pikk luksusreis kivile. See oli ühe suure hotelliketi tellimus, kus kvaliteedistandard kõrge ja lähemalt töötlejat lihtsalt ei leitud.

Kuidas täpselt selliseid lainjaid ja muidu eripäraseid tasapindu saadakse, jätab ta enda teada, öeldes vaid, et ettevõtte enda helged pead on selleks välja töötanud oma tehnoloogia, kuidas täpselt üht või teist nurka ja kumerust teha. Ühtlasi kummutab Laidro müüdi, justkui oleks kivi mingil viisil painutatav, kuigi valmistoodet vaadates võib teinekord selline mulje jääda, vaid vilunud silm võib seal märgata liite- ja liimimiskohti.

Sellise toorikplaadist alguse saava tootmise hea külg peitub ka asjaolus, et nii õnnestub kõvasti looduslikku ressurssi kokku hoida, sest kui näiteks üht ruutmeetrisuurust plaati kivist välja tahuma hakata, läheks suur osa maapõuest võetud materjalist lihtsalt raisku.

“Seejärel hakatakse prügile taaskasutust leidma, selle asemel et teha nii nagu meie, et prügi üldse võimalikult vähe tekiks,” iseloomustab Laidro tehislike kiviplaatide kasutamise keskkonnasõbralikku poolt.

“Meie kliendid on ka keskmisest haritumad, nutikamad, teadli-

KAUBAMAJAKAS

Mõnusalt suvine aiakaupade valik! +372 5804 3482 info@puidune.ee

www.puidune.ee puidune

kumad, aga ka nõudlikumad.

Nad oskavad detaile näha ja neid hinnata. Meie ülesanne on tellimus võimalikult optimaalsel moel täita, et tulemus oleks maksimaalne.”

Merle Laidro märgib, et Edelsteini teadlik valik on valmistada ainult kõrge väärtusega tooteid ning mitte koormata oma töötajaid näiteks mingi laiatarbekauba tootmisega lattu. Tööd on niigi rohkesti, eelmisest sügisest praeguseni pole olnud peaaegu mingit puhkeaega, ka nädalavahetustest tuleb tööaega juurde näpistada. Laidro ütleb, et ettevõte on avatud inimestele, kes tunnevad, et neis on potentsiaali, kes leiavad, et tahaksid ennast realiseerida kivitöö valdkonnas ja pidevalt juurde õppida.

“Meie kõik kaheksa töötajat on nii oma mõtete kui ka kehaga sada protsenti füüsiliselt töö sees.

Keskendume sellele, mida teeme, maksimaalselt hästi,” kinnitab ta. “Ainuüksi Eestis on palju tootjaid ja igaühel neist on oma rida – kes teeb n-ö tonni kaupa, kes tüki kaupa. Meie pärusmaaks on disaintoodete valmistamine. See on algusest peale meie kontseptsiooni põhialus. Ja meie jaoks on kõik kliendid VIP-id.”

MIS ON MIS

OÜ Edelstein nnAsutatud 2004. aastal. nnAsukoht Pärnumaa, Pärnu linn, Jõõpre. nnJuhataja ja osanik Merle Laidro. nnTöötajaid 8. nn2018. aasta müügitulu oli 850 000 eurot (2017. a – 551 539 €). nnPõhiline müük toimub Soome ja Rootsi, vähem Lätti ja mujale üle maailma. nn2018. aasta hinnanguline keskmine brutotöötasu 1521 € töötaja kohta kuus.

Allikas: Edelstein, Creditinfo

MEISTRITE LAAT 19. - 21. APRILL

BEYBLADE TURNIIR 20. APRILL kell 12.00

21. APRILL kell 12:00

KEVADPÜHADE PEREPÄEV PEREPÄEVAL TULEB KÜLLA RANNA RANTŠO MINILOOMAAED. MEELEOLU HOIAVAD ÜLEVAL PÄRNU PARIMAD TANTSURINGID, -KLUBID JA -KOOLID.

8 E T T E V Õ T L U S

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

Ysse KVALITEETSED KODUMAISED AKNAD JA UKSED Müügisalong avatud E-R 10–16, Suur-Jõe 75, müügiesindaja Hando Tomson tel +372 551 5676 Jälgi meid ka Facebookis ysseweb

Ühest tüvetükist tr peitub kordumatu Pärast 15 aastat Tallinnas insenerina töötamist sai kodukoha kutse võitu ning Pärnumaa mees Jaanus Philips kolis perega tagasi Audru maile, kus keset metsi vanaisa talus elades asus loogilise järjena puutööd tegema.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Meris OÜ Ostame metsakinnistuid ja raieõigust.

Eesti ettevõte, asutatud 1991.a Tel 523 2365 meris@meris.ee www.meris.ee

Puidu maksimaalne väärindamine

KÜTTE JA KAMINAPUU MÜÜK METSAKINNISTUTE OST RAIEÕIGUSE OST HAKKEVÕSA OST

Puutööga tegelevaid käsitöömeistreid on meil tänapäeval küll ja veel, aga Pärnumaa peidab endas mõnda sellist, keda mujalt ei leia. Kõik teavad, et Aivar Ruukel teeb Soomaal ühetüvelootsikuid ehk haabjaid. Aga kas ka seda, et Jaanus Philips treib Ridalepa külas puupakkudest kausse ja muid anumaid? Juba paar-kolm aastat.

Selleks otstarbeks ehitas inseneriharidusega mees oma maamaja keldrisse puutöökoja. Esimene tööpink oli pärit Saksamaalt, väike ja aeglane, hiljem konstrueeris ise juba täiuslikuma, sujuva elektroonilise kiiruse reguleerimisega pingi.

Meister räägib, et poest ostetuna oleks sarnane töövahend maksnud umbes 6000 eurot.

Praeguseks on ettevõtmine juba nii kaugele arenenud, et seda võib täieõiguslikult tootmiseks nimetada. Ennekõike teeb Jaanus kausse, aga oskused ja töövahendid võimaldavad ka vankri- või vokiratta üle treida.

Kui on tootmine, eks siis tuleb ka teenistus. Et see teenistus oleks nagu kord ja kohus seaduslik, asutas Jaanus ettevõtte OÜ Kännukratt, mille põhiliseks kaubamärgiks ongi saanud ühest puutüvest treitud imepärase kordumatu mustriga puidust nõud – lihtsast alustassist karikateni, mida sportlastele autasustamistel jagatakse. Muide, üks artikkel Jaanus Philipsi toodangust, kui nii võib öelda, puudub, kuigi need on puidust tehtuna juba täitsa olemas ja matusebüroodes ka saadaval – need on tuhaurnid. Ta tunnistab, et on nende tegemise peale mõelnud, neid on temalt juba ka küsitud, aga esialgu pole veel söandanud algust teha.

tel 507 9940 amtimber.ee

Nõusid saab treida enam-vähem igast lehtpuuliigist, oluline on, et jämedus oleks piisav, et sellest tehtavale anumale pärast mingi praktiline väärtus leida. Veel on tähtis, et pakk treipingi vahele mahuks ning töömehe ramm toorikust ikka üle käiks.

Kõik puuliigid annavad aga tõesti välja imelisi mustreid ja enamjaolt ei saa valmis kaussi käes keerutades arugi, mis puuliigist see on. Näiteks toomingas, mille maltspuit on hele, lülipuit tume, annab huvitavaid mustreid, kiidab meister ise.

Oluline ja tänuväärne on Jaanus Philipsi tegemiste juures see, et materjal, mida ta kasutab, on muu tööstuse jaoks enamjaolt kasutu ning läheks ainult küttepuiduks. Kuigi oma metsast võib ju võtta ka terve kasetüve ja kaussideks treida, sest lõppkokkuvõttes oleks teenistus, kui need kausid kõik maha müüa, üksjagu suurem kui siis, kui kasepakk vineeritööstusele müüa. Puidu tihumeetri hind tuleb sedasi üle tuhande euro. Veel rohkem annaks ühest palgist teenida ehk ainult juhul, kui sellest võimäärimisnugasid või puulusikaid voolida.

Ka puidu sisu, mis kausist n-ö välja treitakse, ei lähe kaotsi. Treilaast on väga hea suitsuahju kütteks või küttelisandiks, eriti kui see juhtub olema lepapuu laast. Ja saab treida ka nii, et ühe paku otsast hakatakse treima ja ühe kausi sisust saab järgmise kausi toorik, aga sellisel juhul jääb loominguks vähe ruumi ning kõik kausid tulevad ühesugused.

Töö algab puu langetamisega, väga hästi sobivad treimiseks just sellised osad, mis puidutööstuses kõlbavad ainult hakkematerjaliks – tüükaosad, tüve hargnemiskohad, pahad jms. Ka näiteks mingil põhjusel seisma jäänud kasevineeripaku materjal kõlbab treimiseks. Ja tingimata ei pea treima tervest tüveosast, pigem teebki Jaanus paku näiteks pooleks.

“Puitu varun enamasti oma metsast, tuttavatelt ja metsaseltsi liikmeilt, ka arboristidelt saab huvitavat materjali. Eks paljud juba teavad, et otsin ja siis annavad teada, kui kusagile midagi tekib,” selgitab Jaanus Philips.

“Töö läheb tavaliselt sellises järjekorras: tooriku ettevalmistamine, treimine, lihvimine ja esimene õlitus. Kuna looduslikud õlid kuivavad kaua, siis kahe nädala kuni kahe kuu pärast tei-

Jaanus Philips kasutab kausside ja muude anumate treimiseks kõikvõimalikke lehtpuuliike, kusjuures kunagi ei tea, millise mustriga anum lõpuks välja tuleb.

Kännukrati tootevalikus on suur hulk erinevaid toidu- ja tarbenõusid, mis kõik on kordumatud. Masstoodangut selles töökojas ei tehta ja ega saakski.

Valmis kauss on õhukese seinaga ja kumab valgust läbi, samas on materjal selliselt viimistletud, et talub kuuma ja külma, ei kulu ega purune.

E T T E V Õ T L U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

treitud puunõudes u muster FOTOD: SVEN ARBET

üks puu olla – annab väga kena mustri.

Jaanus Philips kinnitab, et valmis toidunõud on piisavalt vastupidavad igapäevaseks kasutamiseks. Tema pere köögis süüakse kolmandat aastat suuresti ainult puitnõudelt ja valmis nõud enam lõhki ei kuiva, vähemalt pole need seda Philipsite peres siiani teinud.

“Kannatavad tahket ja vedelat, jahedat ja kuuma. Tõsi, mustikas ja punapeet võivad anda nõudele uudse jume,” räägib ta. “Praetaldrikutele ei tule ka noa ja kahvliga süües auku sisse. Lõikelauale, mida kõik oma köökides kasutavad, ju ka ei tule, samal ajal puit ei jahuta toitu nagu savinõu. Kui savikauss maha kukkudes enamasti puruneb, siis puukauss jääb üldiselt ikka terveks.”

Kogemused õpetavad ja arendavad

ne lihvimine ja õlitus või õlivaha pealekandmine. Ja ka see pole veel kõik – pärast töö lõppu jääb kauss vähemalt kaheks nädalaks riiulile, et ikka päris kindel olla, et pragusid ei teki.”

Puitnõud on igapäevases kasutuses Jaanus selgitab, et treitakse võimalikult toorest puud, parim aeg selleks on kuni kaks nädalat pärast langetamist, sest puit on siis kergemini töödeldav ning juba valmis kausi pragunemise oht on väike. Teine võimalus on kasutada täiesti kuiva puitu, vahepealset, n-ö nätsket poolkuiva puitu ta pigem ei kasuta.

“Püüan säilitada puidu niiskust näiteks märjas saepurus säilitades ning kuiva puitu sisuliselt ei kasuta,” ütleb ta. “Tõsi, vahel trein mõne pinna pärast kuivatamist üle – kas siis selleks, et kauss ei kõiguks laual või kui midagi peab millegagi kokku istuma – karikas ja kaas näiteks.”

Nii imelik, kui ka tundub, aga mida õhemaks sein treida, seda vähem tekib kuivamisel pingeid ning seda tugevam kauss saab. Üldiselt jätab Jaanus seina paksuseks 4–15 mm vastavalt kausi suurusele. Eriti õhukese seinaga anumad kumavad vastu eredat valgust vaadates läbi ja puidus peituv muster tuleb veelgi ilmekamalt esile.

Materjali suhtes ei ole treimine kuigi pretensioonikas, väike seenetus või pehkimine puidus ei tee midagi, peaasi et puupakk koos seisaks. Ja oluline, et peitel, millega treitakse, on terav. Mida rohkem pehastunud puit, seda pehmem see on ja seda teravam peab tööriist olema. Kui selline pehmest puidust kauss on valmis treitud, õlitatakse see üle, pärast mida saavutab puit tugevuse, mis lubab seda juba lihvida. Mõned nõud jätab Jaanus aga meelega veidi sametiseks, seda aitavad saavutada kindlad kasutusmeetodid.

“Kuju treimisel peab arvestama, et puit peab saama kuivades kahaneda – ketas kuivab enamasti ikka lõhki, toru väga harva. Eriti oluline on see jäikade puitude, näiteks tamme ja vahtra puhul,” iseloomustab Philips.

“See, kui kaua läheb ühe kausi tegemiseks aega, sõltub puidust ja kunstilisest taotlusest – kuus võiks treida kas 10–15 kunstilist õõnesvormi või kuni 80 masstoodangu kaussi, mis on lõpuks siiski valminud käsitööna.

Urnide, karikate jms on muidugi iselugu, nende viimistlemisega läheb rohkem aega.”

Niisiis, kauni puitmarmori või puidusüü mustri saamiseks ei pea tingimata maarjakaske kasvatama, ka näiteks remmelgas – nimetame seda siis nii tavaliseks puuks, kui üldse saab

Kõigi nende puitnõude heade omaduste juurde tuleb lisada veel nende kordumatu väljanägemine ja looduslähedus ning asjaolu, et need on peremehe enda kätega tehtud.

Siinkohal tuleb rääkida ühest puidu omapärast, mis lõplikult ilmneb puitnõude välisilmes pärast nende valmimist. See on nn seenemuster – mitme seeneliigi kohtumisel tekib tume joon, erinevad seeneliigid annavad ka erineva tooni ja puidu läbikumavuse.

See on sellepärast nii, et seened tarbivad kõigepealt ära ligniini ja tselluloos jääb lõhustamata.

Toorik, millest on plaanis midagi valmistada, lastakse n-ö seenetama ja alles mõne aja pärast hakatakse seda treima.

Jaanus Philips räägib, et see on kapriisne ja ebakindel protsess, sest selleks peab olema piisavalt niiske ning jätkuma piisavalt õhku, et keskkond sobiks mitmele seeneliigile, aga ei läheks samal ajal hallitama.

“Liiga vara töödeldud puidul on muster tuhm või ebaühtlane, liiga kauaks seente meelevalda jäetud puit on liiga pehme. Eks see üks nõidumine ole,” nendib ta. Õlitamine on selleks, et tugevdada puitu, lõpptulemus

“Kannatavad tahket ja vedelat, jahedat ja kuuma.

Tõsi, mustikas ja punapeet võivad anda nõudele uudse jume.”

JAANUS PHILIPS

on õrn, soe ja ainulaadne.

Seenemuster on kõige n-ö dramaatilisem vahtral ja kasel, ka saarvahtral. Jaanus teab, et tähtis on ka langetusaeg – kevadisel puidul tekib muster juba mõne kuuga. Jaanus Philips on seda meelt, et ega olegi sügavat mõtet küllaltki kapriisset maarjakaseistandikku rajada.

Puidu nn seenetamine on lihtsam moodus omapäraseid, teinekord veel efetsemaidki mustreid saada.

Oma tooteid viimistleb ta looduslike või siis vähemalt looduslähedaste vahenditega.

Selleks on lina- või pähkliõli koos meevahaga toidukausside puhul ning kuivavad õlid ja õlivahad toidunõude ja mänguasjade puhul. Mineraalõlisid Jaanus ei kasuta.

Riia 131• Pärnu • Pärnu Riia mnt mnt 131 Riia mnt 131 • Pärnu

Riia 131 • Pärnu Riia mnt mnt 131 • Pärnu

Naaberkülast suur eeskuju võtta Selles töös, ja elus üldse, on Jaanusel loomulikult ka eeskujusid. Ta loetleb mõned: näiteks endine tuumafüüsik Michael O’Donell, samuti puitanumate voolimisega tegelev Glen Lucas, kellel on terve selle valdkonna tehas üles seatud, ning puidutöökunsti viljeleja ja õpetaja Richard Raffan, kes sel teemal ka mitmeid raamatuid avaldanud. Aga ka naaberkülast pärit Andres Ansper, Viljandi kultuuriakadeemias rahvusliku ehituse meistri kutse omandanud mees, kes ennast iseloomustades ütleb: “Teen puust asju, nõelast majani.” Tõsi, lõplik tehnoloogia, kuidas ta täpselt oma anumaid teeb, on siiski suures osas Jaanuse enda välja töötatud ja nagu ta ise tunnistab, tihtipeale ka valusate kogemuste kaudu.

“Andres Ansperile kuulub minu suurim austus, tema tegemised olid alustades üks minu inspiratsiooniallikatest,” kiidab Jaanus Philips. “Imetlen just tema valgusteid. Ja kuigi olen endale mõned lambikuplid treinud, jätan selle ala töö n-ö äri mõttes rahumeeli temale.”

Jaanus Philips tunnistab, et kuigi toodangu turustamine ei ole firma tugevamaid külgi, on kausse ikkagi jõudnud peale Eesti teadaolevalt ka Saksamaale, Rootsi, Soome, Itaaliasse, Inglismaale ja USAsse. Tema püsiklient on Pärnu kergejõustiklaste selts, mis korraldab Jüri Tamme karikavõistlusi ja tellib Kännukratist võitjatele auhindu. Ja mitte niisama, vaid justnimelt tammepuust tehtud karikaid.

Aga osta saab Kännukrati toodangut suvistelt laatadelt või juba peremehe endaga ühendust võttes. Müük käib praegu kõige rohkem käest kätte, tuttavalt tuttavale.

www.katusetark.ee KATUSTE EHITUS JA RENOVEERIMINE FASSAADIDE EHITUS JA RENOVEERIMINE ÜLDEHITUSTÖÖD PROJEKTEERIMINE JÄRELEVALVE Pakume elamule või tootmishoonele väärikat ja soodsat lahendust, mille üle võite uhke olla ka aastakümnete pärast.

tel 442 5225, 518 7370 | info@katusetark.ee

ÕHKSOOJUSPUMPADE keemiline hooldus ja kontroll HINNAD ALATES

45 €

tel 5627 2272 info@kliimaabi.eu www.kliimaabi.eu

10 P U I D U T Ö Ö S T U S

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

FOTO: SVEN ARBET

Laesti koondab kogu tootmise Saugasse Ajal, mil üle Eestimaa rajati tormiliselt uusi puidutööstusi või laiendati vanu, said AS Laesti kaks saeveskit hakkama suhteliselt väikeste rahapaigutustega, küll aga ootavad ümberkorraldused firmat ees sel aastal.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Teigo Tamm ja Olavi Tang (esiplaanil) ütlevad Sauga saeveski valmistoodangu laoplatsi takseerides, et kui väga ei laiuta, siis mahub praegusele territooriumile ka jämedama palgi saagimisliin

AS Laesti jaoks hakkasid uued tuuled puhuma aastapäevad tagasi, mil ettevõtte senine Islandi omanikfirma Nor vik Timber otsustas siduda end Rootsi börsifirmaga Bergs Timber. Norvik pani enamiku oma puidutööstustest Bergs Timberi hingekirja ning sai kahe kolmandiku osas firma suurimaks aktsionäriks. 2008. aastal loodud AS Laesti kuulus Norvik Timberi omandusse puiduekspordiga tegeleva Läti ettevõtte Biko-Lat kaudu.

Alguses tegutses Laesti Pärnus Savi tänaval asuvas saeveskis, kuni 2011. aastal õnnestus osta Stora Ensost Saugasse maha jäänud saetööstuse kompleks, kust oli tootmisliin selleks ajaks küll juba välja võetud ja hoopistük-

www.remitauto.ee

kis Aafrikasse müüdud. Sauga saeveski allesjäänud kinnisja vallasvara oli soetanud OÜ Purutuli, kellel tegutses samas ka pelletitehas. Viimane on tänini Laesti naabriks – isegi nii lähedaseks naabriks, et kahe kinnistu piir jookseb läbi tootmishoone. Muidugi kasutab pelletitehas ära suure osa palkide saagimisest ülejäävast saepurust.

Sauga veskisse ka jämepalgi saagimine Kunagise saetööstuse tootmishooned soetati sellepärast, et hakata saagima ka peenpalki, alates 9 cm läbimõõduga kuuse- ja männinotte, sest esiteks vajas edenev liimpuidutööstus tootmiseks sellist materjali ning teiseks ongi mõttekas ka peenemat puitu rohkem väärindada, selle ase-

mel et seda töötlemata piiri taha tselluloositehastele müüa.

Tootmisliin toodi Sauga veskisse kasutatuna Rootsist. Seda täiendati ja sobitati vajadustele vastavaks. Tööjaotus on sätitud nõnda, et Sauga saeveskis saetakse palki jämedusega kuni 24 cm, Savi tööstuses aga palki, mille läbimõõt algab 24 cm.

Tõsi – Pärnu Savi tänava saeveski töötab viimaseid kuid, ettevõte on juba teatanud, et Savi veski pannakse aasta lõpus kinni ning kogu jämepalgi saagimine viiakse üle Sauga saeveskisse.

Osa töötajad koondatakse, osa saab tööd Saugas.

AS Laesti tegevjuht Olavi Tang märgib, et 2011. aastal ei olnud Pärnumaa piirkonnas veel peenpalgi saagimist, kuid toorainet oli laiade metsaalade kujul ümberkaudu küll ning nii saigi Sauga saeveski üles ehitatud just peenpalgi saagimiseks.

“Mida aeg edasi, seda enam väheneb läbimõõdult üle 35 cm palkide saagimine ning sedamööda on ka oluline peenema materjali põhjalikum ärakasutamine,” selgitab Tang. “Praegu tehtavate investeeringute valguses võib arvata, et senisest märk-

sa rohkem hakatakse saagima lehtpuud. Olgu selleks siis kask, lepp või haab. Sylvesteri ajal ehitatigi Sauga saeveski esmalt lehtpuu saagimiseks, et siis kvaliteetsemast materjalist voodrilaudu teha ja kehvemast näiteks taaramaterjali. Stora Enso ideega see aga ei klappinud ja Saugas saeti ikkagi okaspuitu.”

Vastandlikud turud Jaapanis ja Egiptuses Peenpalgist saetud materjal läheb erinevaks otstarbeks erinevatele turgudele, sh viimase aasta jooksul Jaapanisse. Enamasti valmistatakse sellest hiljem liimpuitu, otseselt ehituspuiduks Sauga saeveski toodang eriti ei lähe. Küll aga kasutatakse ehitamiseks sellest valmistatud liimpuitu. Tootmise ülejääkidest valmistatakse hakkpuitu, mis läheb kõik Pärnu sadama kaudu laevadega välismaa tselluloositehastele tooraineks.

Põnev turg on Egiptuses, sest Sauga mehed ei tea ise ka täpselt, mida sinna eksporditavast materjalist lõpuks tehakse. Eeldada võib, et sellest annaks teha ehk saalungilaudu, tellinguid, kau-

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee | tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

P U I D U T Ö Ö S T U S 11

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

baaluseid ning võib-olla ka uksi-aknaid. See puit, mis jääb Euroopasse ja Eestisse, läheb enamasti liimpuidu valmistamiseks ja leiab moel või teisel koha ehitistes.

“Tänapäeval ei pane keegi enam maja karkassigi püsti tavalisest puidust, enamasti kasutatakse alumiiniumkarkassi kombineerituna liimpuiduga, mistõttu on tavalise ehituspuidu kasutamist märksa vähemaks jäänud,” kirjeldab Olavi Tang.

“Sellepärast liimitakse ka suur osa Sauga toodangust varem või hiljem kusagil ettevõttes ikka kokku.”

Sauga saeveski juht Teigo Tamm ütleb, et kontaktid ja tarnelepingud Jaapanis või Aafrikas ei sünni niisama ja nende sõlmimiseks ei saa kogu aeg Pärnus kontoris istuda.

Paari nädala eest Jaapanis käinud Tamm räägib, et eksootilistes maades kontaktide leidmine on paljuski käinud Bergs Timberi kontserni kuuluva Läti ettevõtte Vika Wood kaudu. Vika Wood kuulub Balti riikide suuremate saeveskite sekka, mis on Jaapani turul esindatud juba aastaid.

Sauga toodang on teistele tooraine “Sauga veski on Jaapanis suuresti tänu Läti kolleegide heale tööle, sest sealses ärikultuuris on tähtis tutvus ja tuttava hea maine. Seal on võimalik ainult nii jutule saada, eriti niivõrd väikesel ettevõttel nagu meie,” kirjaldab Tamm jaapanlastega äri ajamise iseärasusi.

“Selleks et Jaapanisse üldse midagi müüa saaks, tuleb vastata nende jaoks kõige olulisemale kriteeriumile, milleks on kvaliteet. Hea kvaliteet tähendab kindlaid niis-

kuse, mõõdu, okslikkuse, lõhede, kõveruste jmt näitajaid. Neile saab toodangut müüa seni, kuni seda suudetakse teha kokkulepitud kriteeriumitele vastavana.”

Teigo Tamm räägib, et kuna jaapanlased hindavad kõrgelt tootmise efektiivsust, on nende töökultuur väga kõrge. Sellest kõigest tulenevalt on neil kõrged nõudmised ka kasutatavale toorainele. Praagi ega defektidega nad tegelema ei hakka.

Eesti puidust ehitatakse Jaapanis sealsele ehituskultuurile omaseid traditsioonilisi eramaju, mille kandvad osad on liimpuidust postid ja talad, mille vahel karkass.

Seinad on seal õhukesed, puitu nendes enamasti ei kasutata.

Jaapani ekspordi osakaal on kasvav, praegu saadetakse Sauga saeveskist Jaapanisse umbes 1000 tm puitu kuus, mis moodustab viiendiku toodangust.

“Kahjumiga ei ole me sinna müünud, aga kuna jaapanlased on ülipõhjalikud ning käivad iga partii valmimise järel seda ise siin üle vaatamas, siis on neile tootmine

Selleks et Jaapanisse üldse midagi müüa saaks, tuleb vastata nende jaoks kõige olulisemale kriteeriumile, milleks on kvaliteet.

TEIGO TAMM

parasjagu pikk protsess, mis võtab aega ja vaeva, ning ega see kasum sealt vähemalt alguses teab mis suur ei ole,” selgitab Tamm.

Vanad seadmed ootavad uuendamist Tooraine osas katsetatakse erinevaid tarneahelaid. Nii saabub nädala pärast Pärnusse laev Rootsist ja toob Sauga saeveskisse hoopis Skandinaavia metsadest raiutud palke. Kui Hiina peaks taas hindu kergitama, võib see mõjutada ka Eesti saepalgi kättesaadavust ja suurema põõna saavad just väiksemad saetööstused.

Laesti tooraine osas ei ole Hiina mõjud veel tunda andnud, aga nagu märgib Olavi Tang, ollakse Prantsusmaal ja Saksamaal juba üpris hädas ning riik püüab ümarmaterjali väljavedu piirata. Nendes maades on kõne all küll peamiselt pöök ja tamm, mida püütakse kõrgema hinna lootuses välja vedada.

“Meil olid kunagi naabrimehed, kes tegelesid kase saagimisega.

Nüüd neid enam ei ole, suuresti just toormenappuse ja selle kõrge hinna tõttu. Savi tänaval oli haaba saagiv saeveski, sedagi ei ole enam,” iseloomustab Tang piirkondliku puidutööstuse tõuse ja mõõnu.

Samas on Pärnus ettevõte, mis tegeleb kase saagimisega ja ehitab uut liini juurde. Seal toodetakse Ameerika turule kaseliimpuidust kilpe ja poste.

Investeeringutest ei pääse ka Laesti. Kuigi Savi saeveski pannakse peagi kinni, siis Sauga saeveskile tähendab see tootmise laiendamist ka jämedamate palkide saagimise võimaluse võrra. Tang

nendib, et kahe tehase ühendamise järel kaotatakse kuigipalju tootmismahust.

“Saetööstusse investeerimisel tuleb arvestada, kui kättesaadav on toore tulevikus ja milline on selle hind. Tulevikku on väga raske ette näha. Kui me omal ajal nullist alustasime, siis ei olnud tooraine hästi kättesaadav ja nii oli ka rahapaigutus suhteliselt väike,” räägib Teigo Tamm. “Seetõttu on praegune sisseseade ostetud kasutatuna. Käib võidurelvastumine, kõrgtehnoloogia on saetööstuses ammu kasutusel ja küllap tuleb peagi ka meile.”

Investeeritakse mujalgi, samas teenib nii mõnigi vastne puidutööstus või pelletitehas oma investeeringut tagasi ühes vahetuses, kuigi algses äriplaanis oli kirjas töötamine kahes. Peamine põhjus see, et sobiva hinnaga toorainet ei ole topeltkoormusel töötamiseks piisavalt.

“Pärnu tööstustesse Läti palk ei jõua, viimati võis seda kohata sajandivahetuse ajal,” nendib Olavi Tang. “Pärnumaa on suur ja lai. Idapoolsete servade pealt läheb puitu Imaverre, Sakalasse ja Reopallu. Samas puuduvad Saaremaal ja Hiiumaal suuremad veskid ning saame sealt päris palju puitu. Lääne-Pärnumaalt ning Läänemaalt muidugi ka, kui see just laevadega ekspordiks ei lähe.”

Konkurents kodumaisele palgile on tihe, sest see on transpordi mõttes kõige odavam. Kaugemalt kui Vändra ja Kanaküla kandist on isegi hea tahtmise korral keeruline Saugasse tooret saada, sest seal on teised tööstused vahel. Enamasti on kõikidel saeveskitel välja kujunenud oma mõjualad, kust põhiline osa puidust varutakse.

MIS ON MIS

Sauga ja Savi saeveski nnMõlemad, Sauga ja Savi saeveski, kuuluvad ettevõttele AS Laesti, mis omakorda kuulub Rootsi börsifirmale Bergs Timber. nnSauga saeveski alustas AS Laesti omanduses tööd 2011. aasta lõpus, varem tegutses samas kohas Stora Enso saeveski, mis lõpetas 2007. aastal koos Paikuse saeveskiga tootmise. Põhjuseks toodi toormaterjali nappus, mis tekkis pärast Venemaa kehtestatud topelttolli väljaveetavale palgile. nnTehase sisseseade, saeliin peenpalgi saagimiseks, materjali sorteerimisliinid jm toodi Rootsi ettevõttest Jarl Timber. nnVarem kuulus Laesti kahe saeveskiga Islandi kontserni Norvik Timber Industries omandusse. nn1962. aastal asutatud Norvik Timber on Islandi perefirma, mis oli alguses tihedalt seotud Lätiga, omades seal puiduekspordiga tegelevat tütarfirmat Biko-Lat. Seejärel laieneti Inglismaale ja nii jõuti ka saeveskite omandamiseni Eestis. Hiljem on Norvik Timber üles ostnud ka mõned Rootsi puiduettevõtted. nnLäinud aasta alguses müüs Norvik oma Euroopa puidutööstusettevõtted Rootsi börsifirmale Bergs Timber, perefirma otsealluvusse jäi ärisuund Venemaal Komis, kus asub samasugune saetööstus nagu Saugas. nnVarem kuulus Sauga saeveski Sylvesteri gruppi ning see müüdi 2002. aastal Stora Ensole. nnSauga saeveski võtab vastu alates 9 cm läbimõõduga palke, Savi veski kasutab alates 24 cm läbimõõduga palke. nnKaks veskit toodavad aastas 110 000–120 000 tm saematerjali. Toorainet vajatakse selleks 250 000–270 000 tm. Need näitajad on viimase kolmenelja aasta jooksul stabiilsetena püsinud. nnKogu ettevõttes töötab üle saja inimese, kahe saeveski vahel jagunevad nad umbes pooleks. Töötatakse kahes vahetuses. nnSavi saeveski sulgemise tõttu koondatakse umbes 30 inimest. Sulgemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et vaid nelja hektari suurusel krundil asuval ettevõttel ei ole vähimatki võimalust laieneda.

Allikas: AS Laesti, Pärnu Maaleht

TORUTÖÖD vesi | kanalisatsioon | küte tel 5805 5666 www.solamerk.ee

HETKEL SOODUSES: kintsuliha kamaraga 3,59 €, abapraad 2,99 €, seljakarbonaad 3,69 €.

Samas saadaval poolsuitsuvorstid ja maasingid.

Suur valik ! grillitooteid

Viime liha koju üle Eesti, tellimus alates 50 €.

12 U U D I S E D

Riik omandas kalleimad Rail Balticu alla jäävad maad Riik ostis Rail Balticu reisirongide hooldedepoo rajamiseks ligi viie hektari suuruse maatüki Rae vallas Soodevahe külas ja vajaliku maa Ülemiste reisiterminali rajamiseks.

Euroopa standardrööpmelaiusega liinide reisirongide hooldamiseks mõeldud Ülemiste depoo rajatakse äri-, tootmis- ja transpordimaade piirkonda Suur-Sõjamäe tee ning olemasoleva raudtee vahelisele maa-alale. Maatehingu maksumus on 523 069 eurot. Teise suure tehinguna osteti Ülemistes asuvalt garaažiühistult maa Rail Balticu reisiterminali arendamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Triin Orav märkis, et rajatava raudtee taristu ja teenindusrajatiste tarbeks ostetakse kolmes maakonnas äralõikeid rohkem kui kuuesajale eraomanikule kuuluvast kinnistust, nimetatud kaks tehingut on tõenäoliselt ühed kallimad.

“Hooldedepoo hoonestuse ja välialade projekteerimise hange kuulutatakse välja järgmise aasta teises pooles pärast põhiprojekti Harjumaa osa valmimist,” lisas ta.

Maa-ametil on käimas maa omandamise läbirääkimised ka Rail Balticu põhitrassil Harjumaal Saku vallas, Raplamaal Kohila, Rapla ja Kehtna vallas ning Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas.

Paljude maaomanikeni on plaanis jõuda alles järgmistel aastatel, kui valmib raudtee põhiprojekt. Sellel aastal on maa-ametil töös 170 kinnisasja, neist 53 puhul on tehtud omanikele pakkumused ning 28 maaomanikku on andnud sellele nõusoleku.

PÄRNU MAALEHT

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

Elektrivõrguga liitumiseks saab maakohtades kuni 100 000 eurot toetust FOTO: MARKO PALM

Toetust saab taotleda tegutsevale või alustavale ettevõttele, mis asub väljaspool Tallinna ja Tartut, selle taotlemist ja väljaandmist haldab ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS).

Võrguga ühendamise kuludele lisaks saab toetuse abil katta olemasoleva võrgu läbilaskevõime suurendamise või elektriühenduse parandamiseks soetatud seadmete kulusid.

Elektrilevi liitumise teenuste juht Kaija Vill märgib, et ettevõtete jaoks võib elektrivõrguga liitumine, aga ka näiteks olemasoleva võrgu läbilaskevõime suurendamine tähendada kümnete ja isegi sadade tuhandete eurodeni ulatuvaid kulutusi, kuna tihtipeale tähendavad need tööd uute liinide või alajaamade ehitamist.

EAS-i toetuse maksimaalne osakaal projekti maksumusest on 60%.

Toetust saab taotleda EAS-i kodulehel. Taotluste lõpptähtaeg on määramata. Minimaalne toetussumma on 5000 ja maksimaalne 100 000 eurot.

Toetust ei saa taotleda ettevõtted, kes asuvad Tallinna linnas, sellega piirnevas omavalitsuses või Tartus.

Elektrilevi pressiesindaja Peeter Liik annab teada, et pärast 2008.

aasta majanduskriisi on uute elektrivõrguga liitujate arv alates 2010. aastast stabiilselt tõusnud. 2018. aastal jõudis see viimase üheksa aasta kõige kõrgemale tasemele, kui võrguga liitus 2315 klienti.

Elektrilevil on selle aasta alguse seisuga kokku 504 269 klienti, kes moodustavad ligikaudu 91% kõikidest elektrit tarbivatest ja tootvatest Eesti majapidamistest ning ettevõtetest.

Elektrilevi andmetel võtavad elektrivõrguga liitumised, mis ei vaja projekteerimistöid, keskmiselt aega 23 päeva. Ulatuslikumaid ehitustöid nõudvad liitumised võtavad keskmiselt aega 220 päeva.

“See hõlmab nii tehnilise lahenduse väljatöötamist, projekteerimist kui ka ehitust. Kõige selle juures käivad vajalikud kooskõlastused asutuste, kohalike omavalitsuste ja maaomanikega,” ütles Kaija Vill.

EAS-i elektritarbimisega liitumise toetus on ennekõike mõeldud maakohtade ettevõtetele, mis soovivad kas tegevust alustada või laieneda.

Tema sõnul on Elektrilevi eesmärk muuta elektrivõrguga liitumine kliendisõbralikumaks. “Ühe olulise liitumisprotsessi lihtsustajana tegime hiljuti avaliku vabade võimsuste kaardi, kus saab enamvähem reaalajas näha, kus Eesti piirkonnas on võimalik kõige soodsamalt võrguga liituda,” kinnitas Vill.

Kaardirakendusest on abi just ettevõtetel, kellel on vaja suhteliselt suurt elektrivõimsust. Kaija Vill lisas, et põhimõtteliselt on sel moel liitumisel võimalik säästa isegi kuni miljon eurot.

ALKOHOLIST JA SUITSETAMISEST LOOBUMINE

PÄRNUS 2 TUNNIGA onneklubi.ee 5662 7030 Diana Gurimski Õnneklubi MTÜ

Elektrilevi keskmine liitumisvõimsus keskpingel ühe liitumispunkti kohta on 1000 kW ja keskmine liitumistasu koos käibemaksuga 67 000 eurot. Liitumistasu keskpingel varieerus möödunud aastal 8100 eurost 1 170 000 euroni. Liitumise hind kujuneb kulude põhjal ehk teisisõnu tuleb maksta selle eest, kui palju uusi liine ja alajaamu tuleb piirkonnas rajada või uuendada seoses uue liituja võimsusvajadustega.

PÄRNU MAALEHT

R E K L A A M 13

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

TuleEuroopa Euroopa päevale Tule päevale

PÄRNUS PÄRNUS PÄRNUS kell 16-18 2.mail mail 2.

MARTENSI VÄLJAKUL

MARTENSI MARTENSIVÄLJAKUL VÄLJAKUL

kell 16-18 kell 16-18

• Martensi väljaku laval juhib Ivo Linna ETV saate “Reis ümber Eesti” formaadis meelelahutusprogrammi, • •Martensi väljaku lavallaval juhibjuhib Ivo Linna ETVsaadikukandidaadid. saate kus osalevad Euroopa Parlamendi Martensi väljaku Ivo Linna ETV saate “Reis ümber Eesti” formaadis meelelahutusprogrammi, Muusikaliste vahepalade eest vastutab ansambel Supernova “Reis ümber Eesti” formaadis meelelahutusprogrammi, kus osalevad Parlamendi saadikukandidaadid. koos Ivo LinnaEuroopa ja Antti Kammistega.

kus osalevad Euroopa Parlamendi saadikukandidaadid.

Muusikaliste vahepalade eest vastutab ansambel Supernova •koos SA ningeest Euroopa Büroo Muusikaliste vastutabParlamendi ansambel Supernova IvoArchimedes Linna ja vahepalade Antti Kammistega.

koos Ivo Linna ja Antti Kammistega. jagavad infot.

Tegutseb lastetelk.

• SA Archimedes ning Euroopa Parlamendi Büroo •jagavad SA Archimedes ning Euroopa Parlamendi Head ja paremat pärnumaist toodangut Büroo pakub OTT infot.

Tegutseb lastetelk.

jagavad infot. Tegutseb lastetelk.

(Otse tootjalt tarbijale) võrgustik.

• Head ja paremat pärnumaist toodangut pakub OTT tootjalt tarbijale)pärnumaist võrgustik. toodangut pakub OTT •(Otse Head ja paremat (Otse tootjalt tarbijale) võrgustik.

www.euroopapaev.ee www.euroopapaev.ee

Maran Projekt OÜ otsib oma kollektiivi

Tuntud headuses Pakume tööd

LAOMEHELEKLIENDITEENINDAJALE

AVASIME 17.04 TAAS OMA MÜÜGITELGI Kaubamajaka ja Espaki vahel Valikus võõrasemad, suvelillede istikud, amplid, amplitaimed ja roosid

puitmaterjalide kauplusesse.

Vajalik tõstukiga töötamise kogemus ja teadmised puidust.

Kasuks tuleb arvutioskus (laoprogramm).

Kandidaatidelt eeldame ausust ja kohusetunnet ning head suhtlemisoskust.

Netopalk al 800 € kuus.

Külasta meid jätkuvalt ka Allika 2a. Suures valikus lilleilu! www.tootsiaiand.eu tel 527 7201

CV saata hiljemalt 21. aprilliks aadressil info@plaaner.ee

ÕMBLEJAID Tööülesanded: Erinevate tekstiilitoodete õmblemine Kandideerimiseks saada CV märgusõnaga “õmbleja” hiljemalt 26. aprilliks e-posti aadressil personal@maran.ee Info tel 523 3311

SA Tõstamaa Hooldekodu otsib oma meeskonda

MEDITSIINIÕDE Tööülesanneteks: ravimite tellimine ja jagamine hoolealustele ning lihtsamate raviprotseduuride teostamine, koostöö kohaliku perearstiga Vajalik: erialane haridus, isiklik sõiduauto ja juhiluba, arvuti kasutamise oskus

Helfer Kinnisvarahalduse OÜ Papiniidu 5, Pärnu tel 442 5450, helfer@helfer.ee

Pakume: väikest ja ühtehoidvat kollektiivi, kütuse kompensatsiooni, elamispinna võimalust Täpsem info: Enda Väli, tel 5330 5115, e-post enda@tostamaa.ee

Ootame Sinult

Omalt poolt pakume

• Meeskonnatöö valmidust • Kohusetundlikkust, püsivust ja täpsust • Kiirust • Töökogemust

• Nüüdisaegseid töövahendeid ja tingimusi • Toetavat kollektiivi • Motiveerivat töötasu • Paindlikku tööaega E–R 6–14.30 / 7.30–16

EliitVedu OÜ

Otsib prügisorteerijatkilepressijat-lammutajat Tööülesanneteks prügi sorteerimine (ehituspraht, kiled, klaas, puit) vajalik B-kategooria juhiluba Pakume väljaõpet kohapeal ja lõunasööki Lisainfo: tel 5656 4346, e-post info@eliitvedu.ee

14 P Ä R N U M A A

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

FOTO: ANNI ÕNNELEID

Lillesalong Fleur De Lys Lilled ja kingitused igaks päevaks

Tallinna mnt 17, Pärnu (parkida võib maja ees) E-R 8-18 | L 9-17 | P 9-14 Tel +372 5305 2248 | info@lillesalong.com LillesalongFleurDeLys

Rege rauta suvel, vankrit talvel.

Ostes puitbriketti täna, säästad 30 € tonni pealt ning saad tasuta transpordi pealekauba.

Kampaania hind 190 €/t (tavahind 220 €/t).

Võimalik osta ka kohapealt otse tootjalt: Puitprikett OÜ, Kase 18 | Tel 5618 4138

EHITUS- JA FASSAADITÖÖD AEDADE JA TERRASSIDE EHITUS VÄRVIMINE MURU NIITMINE

www.merlang.ee

Tel 5886 3997 • info@merlang.ee

Telli Niidu Laost täitematerjal ja transport!

Pakume Pärnus ja Pärnumaal mulda, liiva, kruusa ja erinevaid killustikke, vajadusel koos transpordiga.

Võta meiega ühendust: tel 5620 8180; info@niiduladu.ee

Väikese tirguõngega võib harrastaja püüda igasugust ahvenat päevas kokku kuni 15 kg.

Küll aga tuleb ka harrastuspüügi õiguse eest tasu maksta.

Ebaseadusliku kalapüügiga olid seotud ka ettevõtted Keskkonnainspektsioon võttis kokku tänavu talvel Pärnu lahel tehtud järelevalve tulemused, mis puudutavad nii kutselist kui ka harrastuspüüki. Talviste kontrollide põhjal alustati 11 väärteomenetlust ja üks kriminaalmenetlus.

Keskkonnainspektsiooni (KKI) avalike suhete nõunik Leili Tuul teatas, et jaanuarist märtsini kontrollisid inspektorid Pärnu lahel ühtekokku 397 kalastajat, sealhulgas 339 harrastuspüüdjat ja 58 kutselist kalurit.

Enamikul kontrollitud harrastuspüüdjatest olid püüginõuded täidetud, õigusrikkumisi tuvastati 48 korral. KKI kalakaitseosakonna peainspektor Erik Parts märkis, et kaheksal kalastajal oli püügiõiguse eest tasu maksmata, mis tähendab, et püük toimus loata. Kolmel

kalastajal oli saagi hulgas alamõõdulisi kalu ja kaks isikut olid püüdnud ahvenaid rohkem, kui päevane norm ette näeb (st üle 15 kilo).

Harrastuspüügi rikkumistega seoses alustati seitse väärteomenetlust, ülejäänud juhtudel piirduti hoiatusega.

Küll aga tuvastati veel üheksa õigusrikkumist, mida tõendite puudumise tõttu ei olnud võimalik siduda konkreetse isikuga. Kolmel juhul oli tegemist ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrkudega, kuuel korral leiti Pärnu lahe jäält kotid

kaladega (kokku kümme kotti), milles oli kokku umbes 100 kilo alamõõdulisi ahvenaid. Ühe koti kõrvalt leiti ka tõukekelk koos kalapüügivarustusega.

KKI võttis püügivahendid, kalad ja muud selguseta kuuluvusega esemed hoiule.

“Märtsikuus, kui jää hakkas liikuma, kippusid kalastajad kogunema Pärnu jõe suudmealale, kus kalapüük on keelatud. Inspektorid suunasid kalastajaid keelualast eemale ning selgitasid püügipiirangut,” rääkis Parts. “Võimalike rikkumiste ennetamiseks palusime ka Eesti kalastajate seltsil püügipiirangute infot levitada, mida nad väga operatiivselt ka tegid.”

Kutseliste kalurite kontrollimisel tuvastati neli õigusrikkumist. Kõik nimetatud rikkumised olid seotud püügipäeviku täitmisele kehtestatud nõuete rikkumisega. Kolme kaluri suhtes alustas KKI väärteomenet-

lust, neljanda puhul piirduti suulise hoiatamisega.

Lisaks järelevalvele Pärnu lahel ja selle rannikul korraldati järelevalvereidid Pärnu linnas ja maakonnas tegutsevates kala käitlemise ning jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. Ühes jaemüügikohas olid müügil alamõõdulised kohad, samuti puudusid dokumendid, mis oleksid tõendanud müügil oleva kala päritolu.

Tuvastatud õigusrikkumise asjus alustati väärteomenetlust.

Teise kontrollitavasse ettevõttesse transporditi parajasti kala ja veose ülevaatamisel selgus, et kalade hulgas oli mitusada alamõõdulist koha ja ahvenat. Selle juhtumiga seoses algatati kriminaalmenetlus.

Pärnumaa inspektoritel olid talvise püügikontrolli tegemisel abiks Harjumaa, Läänemaa, Valgamaa ja Viljandimaa büroode inspektorid.

PÄRNU MAALEHT

Ilmajaam kolis lennujaamast taas linna FOTO: KENNO SOO

Alates 1. aprillist tehakse ilmavaatlusi taas Pärnu linnas, uus vaatlusväljak asub Pärnu rannapargi servas.

Märtsi lõpuni tehti ilmavaatlusi Pärnu lennujaama territooriumil. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi märgib, et uues asukohas mõõdetakse õhutemperatuuri, -niiskust, -rõhku, sademete hulka, pilvede kõrgust ja hulka, nähtavuskaugust, ilmanähtusi, lume paksust, päikesepaiste kestust, UV-kiirgust ning sum-

Uus täisautomaatne ilmajaam Pärnu rannapargis.

maarset kiirgust. Tuule kiirust ja suunda mõõdetakse teisel pool jõge 2010. aastal rajatud rannikujaamas.

Muudatusest lähemalt rääkides märkis Svetlana Pudova, keskkonnaagentuuri asedirek-

tor riigi ilmateenistuse alal, et nii keskkonnaagentuuri kui ka Pärnu inimesed ootasid täpseid, otse linnast lähtuvaid ilmavaatlusi pikisilmi.

“Tänu heale koostööle Pärnu linnaga oli meil võimalus siia

tagasi tulla ja taas kuurordi elanikele ning külalistele kohalikke ilmaolusid edastama hakata,” ütles Pudova. “Oleme tänulikud ka Pärnu lennujaamale, kes meid vahepealsel ajal majutas.”

Ilmavaatlusi hakati Pärnus tegema 1842. aastal. Aja jooksul on ilmajaama asukoht linna piires korduvalt muutunud, kuni 2004. aasta detsembris koliti Pärnu lennujaama.

Ilmajaam rajati EL-i ühtekuuluvusfondi projekti “Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks” vahendite toel.

PÄRNU MAALEHT

P Ä R N U M A A 15

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

Uuenenud saun soovib külastajatele hüva leili Pärast Ülejõe sauna sulgemist 2008. aastal jäi Pärnusse vaid üks linnarahvale leilimõnusid pakkuv asutus – Karja ja Kasarmu tänava nurgal 21. detsembril 1995. aastal avatud saun, mis läbis läinud aastal põhjaliku uuenduskuuri.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Muide, veel 2017. aasta alguses veeretas linnavalitsus plaani Karja tänava saunahoone, mis oli selleks ajaks juba üle 20 aasta kasutuses olnud, maha müüa ja selle asemele hoopis uue ehitada. Öeldi, et on amortiseerunud ja remontimisel ei olevat mõtet.

Seejärel aga langetati ikkagi otsus ehitist põhjalikult remontida.

Küll aga tõmmati remondi käigus sauna kasutuses olevat pinda koomale, sest omal ajal ehitatud liialt suuri ruume ei olnud efektiivne ega vajalik ülal pidada. Nüüd otsitakse saunast vabanenud pindadele rakendust. Mõtteid on, aga

esialgu nendest veel ei räägita, kuid need on seotud sauna juurde sobilike teenuste pakkumisega.

Sauna paarikümne tegevusaasta jooksul ei olnud seal varem suuremat remonti tehtud – seinad olid täis hallitust, kahhelkivi hakkas juba sedavõrd määrduma, et puhastamine ei olnud enam võimalik, kapid vajusid lääpa ja üldse muutus olukord saunas juba pehmelt öeldes antisanitaarseks.

Remondi käigus jäi kahest pesuruumist ja kahest leiliruumist alles kummastki üks, mis tingib selle, et meestele ja naistele on nüüd eraldi saunapäevad.

Kuidas siis on sauna pidamine linnas, kus on iga nurga peal spaa ja neis samuti kümned saunad

Karja tänava saun tähistas viimaste jõulude ajal 23. selles hoones veedetud aastat.

Eino-Jüri Laarmanni sõnul on saunale jäänud truuks enamasti vanemaealine kasutajaskond, kes peavad lugu heast leilist ja vihtlemisest.

Paarkümmend inimest on saunapäeval juba avamise ajal alati kohal.

ning muud kümblemisvõimalused basseinides ja mullivannides?

Pärnu linnavolikogu liige ja linna sauna haldava OÜ Kümbluse juht Eino-Jüri Laarmann märgib, et kui sauna algusaastatel käis pesemas ja leilitamas 50 000 inimest aastas, siis praeguseks on kliente jäänud poole vähemaks. Kuna remonditööd korraldati nii, et saun jäi kindlatel päevadel ikkagi avatuks, said tööd lõplikult tehtud alles selle aasta alguses.

“Varasemaga võrreldes on tüüpiline saunakülastaja vanem inimene, kes oskab leilimõnu ja vihtlemist hinnata. Ta kuulub veel sellesse põlvkonda, kes on harjunud leilisaunaga, kuigi tänapäeval on pesemisvõimalused ka kõikides kodudes suurepärased,” kirjeldab Laarmann. “Nüüd on meil saunas kõik uhked puh-

Ostes korraga komplekti PIDURIKETTAID Piduriklotsidega on

ALLAHINDLUS JAEHINNAST -15% murutraktori aku 44€

tad ruumid, eraldi on ruum vihtlemiseks ja Soome sauna tüüpi kuiva kuumusega ruum. Spaa ikka õiget sauna ei asenda, seal ei saa korralikku leili ega vihelda.

Võid ju vedeleda seal ühest saunast teise, aga õiget tunnet ikka kätte ei saa.”

Laarmann räägib, et alguses kostus remonditud sauna kohta ka nurinat, peamiselt oli jututeemaks see, et kapid on liialt väikesed ja muidu ruumi vähe. Eks see ole harjumise asi – ta kinnitab, et kõik kapid ja muu varustus vastavad standarditele ja ettenähtud nõuetele.

“Käisin Tallinnas Lasnamäe uues saunas asja vaatamas, seal tegi sisustuse sama ettevõte ja kõik ongi samamoodi,” märgib ta.

Ka peresaun jääb alles, küll aga on see plaanis teise kohta paigutada. Peresauna kasutajad on muu hulgas inimesed, kes vajavad pesemise juures abilist ning seal on seda märksa mugavam korraldada kui ühises pesuruumis.

Pärnu sauna haldav OÜ Kümblus on sisuliselt linnaettevõte, tegutsedes linna eelarvest tuleva toetuse abil. Tänu toetusele on ka piletihind üsna soodne – täispilet maksab 6 ja sooduspilet 3,5 eurot. Saunapäevad on neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev.

Sauna kassast saab osta jooke, hügieenitarbeid ja vajalikke saunatarvikuid, loomulikult ka vihtasid. Kust vihad täpselt tulevad, seda ei tea Eino-Jüri Laarmann öelda, aga kiidab, et on väga head vihad – ei pudise kohe laiali ja lõhnavad hästi.

jalgrattahoidjad al 35€ trosslukk 10.60€ kiiver 16.90€

Freedo Braves 200 ATV

1650€

TIKI HAAGISED

kaaneta al 849€ kaanega al 1429€

Kingi ekm! ale uus köö

ROLLPLAY

elektriline tõukerattas

GOTRAX

399€

pulberkustuti

REINOLD MAX

Monster Truck

380€

1 kg 9.90€ 2 kg 13.90€

sõiduautode suverehvid hind al 29€

KARMENI MÖÖBLISTUUDIO OÜ Lai 10, Pärnu tel 442 4002 karmen@kstuudio.ee avatud E-R 10-17, L 10-14

Lai valik mootorratta akusid!

Akulaadijad al 29€

HINNAD KEHTIVAD KLIENDIKAARDIGA

16 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 5 18. aprill 2019

korraldab:

SÕNA- JA KOORILAULULAVASTUS GUSTAV ERNESAKSAST

HAKKAME, MEHED, MINEMA Gert Raudsep / Kait Kall / Hirvo Surva Rahvusooper Estonia poistekoor Tallinn Shipyard, Noblessner / 14.–29. juuni 2019 kell 19 lavastaja Veiko Tubin / autor Andra Teede / kunstnik Marion Undusk / valguskunstnik Priidu Adlas