Pärnu Maaleht (august 2019)

LEMMIKLOOMA ELU: miks on Pärnus vaid üks koerte jalutusplats? Lk 8–9 KINNISVARA: Pärnumaa tehingute koguväärtus kasvas poole aastaga enam kui kolmandiku

Soomes püütud ahven muutub Eestis fileeks ja jõuab lõpuks itaallaste toidulauale

Viktoria Kaasik:

Lk 10–11

Lk 6–7

Lk 12–13

Eesti raskeveohobust kui ohustatud tõugu hoitakse piiri taga rohkem kui kodumaal

www.maaleht.ee

22. august 2019 Nr 8

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

FOTO: SVEN ARBET

Noorfarmerid võivad alustades loota rahalisele abile

Kui siiani on euroliidu toetusi agaralt kasutatud külaliikumise edendamiseks, siis nüüd hakkab abiraha tulema ka kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse tugevdamiseks.

Juulis jõustusid põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määruse muudatused, mis peakasid noortele ettevõtlusega alustamise lihtsamaks muutma ja looma toetuse taotlemiseks senisest selgemad tingimused.

Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on muudatustega pandud senisest suurem rõhk äriplaani kvaliteedile. “Äriplaani põhjalikum läbimõtlemine on alustavale noorele ettevõtjale väga oluline ning loob eeldused edukaks stardiks,” kinnitab Järvik.

Teine oluline muudatus on taotluste hindamiskriteeriumite täpsustamine. “Hindamiskriteeriumid on muudetud selgemaks ja täpsemaks, mis lihtsustab nii taotluste koostamist kui ka hindamist,” selgitas maaeluminister.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega, või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik.

Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 eurot ühe taotleja kohta. Neljas taotlusvoor toimub 28. augustist 4. septembrini 2019 ning eeltäitmine toimub 21. augustist 27. augustini. Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot, 2019. aasta taotlusvooruks on kavandatud viis miljonit eurot.

PÄRNU MAALEHT

Riik soodustab koduhoolduse arendamist Alates kevadest saavad kohalikud omavalitsused taotleda toetust hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks, sh koduhoolduse, hooldusaluste töötamise ja iseseisva toimetuleku arendamiseks.

Eesmärk on vähendada inimeste hoolduskoormust, soodustada töötamist ja parandada inimeste iseseisvat toimetulekut. Taotlusvooruks on ette nähtud seitse miljonit eurot. Toetuse jagamist koordineerib SA Innove.

Toetust saab taotleda näiteks eakatele mõeldud päevahoiu- või intervallhooldusteenuse, koduteenuse, tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse arendamiseks. Taotlusvoorus on võimalik saada toetust ka omastehooldajaid toetavate teenuste ja integreeritud hoolekandeteenuste arendamiseks. Omastehooldajatele mõeldud tugiteenuste eesmärk on aidata kaasa hoolduskoor-

musega inimeste elukvaliteedi paranemisele ning toetada inimeste tööja pereelu ühitamist.

Koduteenusega abistatakse inimest tema koduses keskkonnas, aidatakse toidukaupu koju tuua, koristada või küttepuid tuppa tuua.

Samal ajal võib inimene vajada veel tugiisikuteenust, millega toetatakse inimest väljaspool kodu.

Seekord on avatud taotlusvoorus lisaks omavalitsustele võimalik taotlus esitada ka erasektoril. Viimasele kehtib siiski nõue kaasata projekti ka kohalik omavalitsus.

PÄRNU MAALEHT

KOV-id saavad riiklikku toetust piirkonna elu edendamiseks Augusti alguses lõppes taotluste esitamine kohalikele omavalitsustele üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemise toetuse saamiseks.

Alates oktoobrist avaneb taotlusvoor koostöö- ja teenuste osutamise võimekuse tõstmiseks.

Lõppenud taotlusvooruga jagati omavalitsustele teadmistepõhiseks arenduseks ja planeerimiseks, rahvastikuprotsesside ja -prognooside täpsustamiseks, keskuste võrgustike loomiseks, ettevõtluse ja tööhõive paiknemise uuringuteks kokku 250 000 eurot.

Oktoobrist saab taotleda toetust kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö ja teenuste tõhustamiseks.

“Tahame aidata tõsta omavalitsuste oskusi nii avalike teenuste pakkumise, kohalike teenuste disaini kui ka üldise regionaalse arendusvõimekuse suurendamises,” räägib riigihalduse minister Jaak Aab hiljuti allkirjastatud taotlusvooru kohta. “Omavalitsused saavad taotleda raha omavahel koostöös pakutavate ülesanne-

te täitmiseks, uute teenuskorralduste mudelite väljatöötamiseks, aga ka ühisasutuste ja -ametite loomiseks või oma asutuste võrgu ümberstruktureerimiseks.”

Samuti antakse toetust sisekontrollisüsteemi kujundamiseks ning avatud ja kaasava valitsemise põhimõtete rakendamiseks kohalikul tasandil. Taotlusvooru eelarve kogumaht on 250 000 eurot ja taotlusi saab esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele alates oktoobrist.

Eelmises kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö- ja teenuste osutamise võimekuse tõstmise taotlusvoorus toetati 14 projekti kogusummas 249 000 eurot. Rapla ja Ida-Viru maakonnas on selle tulemusel ettevalmistamisel maakonnaülese haridusvõrgustiku käivitamine. Põlva-, Võru- ja Lääne-Virumaal alustati arutelusid maakonnaülese koostöö parandamiseks omavalitsuste ülesannete täitmisel. Viljandi linn ja vald töötavad välja ühisameti mudelit.

Põlva ja Valga vallas otsitakse võimalusi kogukondade paremaks kaasamiseks valitsemisse. Pärnumaa omavalitsused on alustanud ühiselt uue sisekontrollisüsteemi väljatöötamist.

“Näha on, et omavalitsuste koostöös tekib lennukaid mõtteid heaks koos-

tööks, mis tagab elanikele parema elukeskkonna just vastavalt kohalikele vajadustele,” märgib Jaak Aab. “Tugevam ja läbimõtlevamalt tegutsev omavalitsus loob püsiväärtust, mille häid vilju saavad elanikud veel kaua noppida.”

Eraldi koolitused on kavas kohalike omavalitsuste arendustöötajatele, et tõsta kohaliku tasandi arengu kavandamise, projektijuhtimise, uuringute läbiviimise ja piirkonna turundamise oskusi.

Programm koosneb kolmest kahepäevasest koolitusmoodulist ja isiklikust arengutoest. Kandideerimine kohalike omavalitsuste arendustöötajate arenguprogrammi algas 9. augustil 2019 Riigitöötaja iseteenindusportaalis.

Taotlusvoorusid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus” osana Eesti regionaalarengu strateegia elluviimisest. Eesti regionaalarengu strateegia elluviimiseks eraldab riik perioodil 2014–2020 regionaaltoetusteks kokku ligikaudu 324 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste arendustöötajate arenguprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Inimressursi koolitus ja arendamine”.

PÄRNU MAALEHT

Tule ja tee oma ostud meie kauplustest!

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

Eesti suurim päikesefarm asub Pärnus Juulikuu keskel avati Pärnus endise Rääma prügimäe 16 hektari suurusel alal Eesti suurim päikeseenergiajaam, mille 13 000 päikesepaneeli suudavad katta ligi 1000 majapidamise elektrienergiavajaduse.

Uues päikesepargis on neli 990-kilovatist jaama, mis hakkavad tootma aastas üle nelja miljoni kilovatt-tunni elektrit. Keskmine koduklient tarbib aastas umbes 400 kilovatt-tundi, seega peaks tootmismaht katma ligi 1000 majapidamise vajaduse.

Sama elektrikoguse tootmiseks tuleks igal aastal lagedaks

raiuda ja ära kütta ligi kolm hektarit metsa. Päikesepargi toodang läheb üldisesse võrku ning seda saavad osta kõik kliendid.

Eesti Gaasi nõukogu esimees ja AS Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt ütles kompleksi avamisel, et päikeseenergia tootmisega alustamine on suur samm ettevõtte roheenergia suuna arendamisel ja keskkonna hoidmisel.

“Eesti Gaas on viimaste aastatega palju muutunud ning jõudsalt sisenenud uutesse valdkondadesse: asunud arendama surugaasi tanklate ketti, pakkuma eestimaist rohegaasi, teinud investeeringuid LNG kompetentsi suurendamiseks ja punkerlaeva ehitamiseks,” kirjeldab Hanschmidt.

“Pärnu linn kasutab vana prügilat võimalikult efektiivselt. Maetud jäätmetest toodetakse gaasi, nüüd hakkavad prügila nõlvadele paigaldatud päikesepaneelid elektrienergiat tootma,” märgib Pärnu abilinnapea Siim Suursild. “See annab uue tõuke Pärnu ettevõtetele, kel on võimalus päikesepargist kuni kuue kilomeetri raadiuses soodsamat elektrit kasutada.”

OÜ Paikre juhatuse liikme Kristo Rossmani sõnul on Paikre üheks strateegiliseks suunaks arendada keskkonnasäästlikke taastuvenergia tootmislahendusi, millest esimene on edukalt lõpule viidud.

“Päikesepargist on kasu kõigil suurema elektritarbimisega ettevõtetel, mis asuvad kuue kilomeetri raadiuses. Nendes piirides on võimalik luua otseliin ja tarbida odavamat elektrit soodsamate ülekandetasude tõttu,” kinnitab Rossman. “Kindlasti annab meie päikesepark olulise panuse Eesti taastuvenergia toodangusse ja Eesti energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks.”

Pärnu Päikesepargid on Pärnu linnale kuuluva OÜ Paikre ja AS Eesti Gaasi ühisettevõte.

Päikeseenergiajaama rajamiseks kulus 3,5 miljonit eurot.

PÄRNU MAALEHT

Toidukraami väiketootjad saavad leebemad tingimused FOTO: ARGO INGVER

Juulikuus saadeti maaeluministeeriumist kooskõlastusringile toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob võimaluse paindlikumate nõuete kehtestamiseks väiksema tootmismahuga ettevõtetele.

Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada toidu käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus vahetult kohalduvate Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt piisab ka majandustegevusteate esitamisest.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on seaduse eesmärk vähendada bürokraatlikke nõudeid. Samuti muutub lihtsamaks toidu käitlemisega alustamine, kuid kehtima jäävad siiski kõik toiduohutusega seotud varasemad nõuded.

“Turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele.

Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks,” selgitab Järvik. “Loodame, et tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega teatud käitlemisvaldkondades ja hügiee-

U KS ESA LO NG

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED

Loodetavasti muudab uus kord ka väikese arhailise perekohviku avamise lihtsamaks ning igal pool ei aeta enam piinliku täpsusega taga nn euronõudeid.

ninõuete paindlik rakendamine innustab toidu käitlemisega tegelema rohkem ettevõtjaid.”

Eelnõu kohaselt asendub 2021. aasta alguses loakohustus teatamiskohustusega, kui tegevus on väikesemahuline (sh loomse toidu käitlemine eramus, kui see turustatakse jaekaubandusettevõttesse). Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning mõnedes teistes asu-

tustes. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Jaekaubandusettevõttes, sh ajutises või teisaldatavas müügikohas ning eramus, võimaldatakse loomse toidu käitlemist ja tarnimist teisele kohalikule jaeettevõtjale, sh toitlustajale, toiduhügieeni üldnõudeid järgides majandustegevusteate alusel, kui tegevus on väikesemahuline ja kohaliku ulatusega.

Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta keskpaigas, tegevusloakohustuse asendumine teatamiskohustusega 2021. aasta alguses. Kuna eelnevalt on vajalik Euroopa Komisjoni seisukoht, võib jõustumise aeg nihkuda kolme kuu võrra.

Eeldatavalt jõuab toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogusse aastavahetusel.

ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED

KÕIK KORTERI VÄLISUKSED KUNI -25% Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15

www.uksed.eu

PÄRNU MAALEHT

Pakendikonteinerisse ei tohi panna tavalist olmeprügi Pärnu linnavalitsus tuletab meelde, et taaskasutusorganisatsioonide pakendikonteinerid ei ole mõeldud olme-, ehitusjäätmete, mööbli ega muu prügi jaoks.

Pakendatud kaupu ostes tasute ka nende käitlemise eest.

Pakendite taaskasutamiseks on pakendatud kauba tootmise, maaletoomise ja müügiga tegelevad ettevõtted ning pakenditootjad sõlminud lepingu mõne taaskasutusorganisatsiooniga, keda on Eestis kolm: Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusor-

ganisatsioon ja Eesti Pakendiringlus OÜ.

Kõigil neil on Pärnus pakendikonteinerid, kuhu on lubatud panna üksnes selle konteineri jaoks ette nähtud pakendeid.

Pakendikonteinerite tühjendamise eest ei vastuta linnavalitsus, vaid taaskasutusorganisatsioon, kelle nimi ja kontaktandmed on konteinerile kirjutatud.

Kuigi iga kortermaja ja eramu peab oma prügiveo eest ise vastutama, leidub neidki, kes eelistavad raha kokku hoida ja sorteerimata prügi avaliku pakendikonteineri juurde sokutada. Selline käitumine on seaduserikkumine, mille eest on ette nähtud trahv.

PÄRNU MAALEHT

Rege rauta suvel, vankrit talvel.

Ostes puitbriketti täna, säästad 30 € tonni pealt ning saad tasuta transpordi pealekauba.

Kampaania hind 190 €/t (tavahind 220 €/t). * Kampaania kestab kuni 30.09.2019

Võimalik osta ka kohapealt otse tootjalt: Puitprikett OÜ, Kase 18 | Tel 5618 4138

4 M E T S A A N N I D

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

FOTO: AGO TAMMIK

VENDERLOO VIIB JALGPALLI VAATAMA

EM 2020 valikturniir 10.10.2019

DINAMO STAADION (MINSK)

10.-13.10.2019 bussireis

LISAINFO: WWW.VENDERLOO.EE

DEKORATIIVKIVID Sise- ja välistingimustesse METALLUKSED • TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED • SÄÄSEVÕRGUD

Metsa lisaraha järele: kellel vaja lapsele prille, kellel kiiremini eriarstile pääseda Esinduspood: Pärnu, Papiniidu4, ESPAK Ehituspood Tel. +372 5383 1733 uksed@vitaehitus.ee

www.vitadoors.ee

Pärnumaa suured ja laiad metsad on oma saagikusega olnud läbi aegade kohalikele oluliseks lisasissetulekuallikaks. Küsisime kahelt hobikorjajalt, kes on turgu katsetanud Facebooki ostan-müün-gruppides, kuidas on tänavu saak Pärnumaa metsades ja kuivõrd tähtis sissetulekuallikas on neile marjade korjamine.

RIINA PALMISTE

Telli kuulutus Maalehte, Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehte ühest kohast!

kuulutus.lehed.ee 1) VALI RUBRIIK 2) KIRJUTA TEKST 3) TASU INTERNETIPANGAS

Lisainfo telefonil 680 4444.

NB! Eesti Posti kontorites ei ole enam võimalik kuulutusi anda!

Milline on tänavu saak Pärnumaa metsades?

K1: Saak on küllaltki hea. Kes soovib lisa teenida, see nälga ei jää. Kuigi piiriäärsetel aladel korjavad ka lätlased osa meie metsade marjadest ära.

K2: Üldiselt nii ja naa.

Mõnes metsas on marju rohkem, samal ajal seeni pole üldse. Teised jälle räägivad, et mõned metsad on nii palju vihma saanud, et saak on mitmekesisem.

Kuidas on Pärnus organiseeritud marjade-seente ost ja müük?

K1: On veel mõned vanad tegijad, kes ostavad marju inimeste käest ja siis viivad need külmhoonesse kokkuostu, kust marjad rändavad

juba laia maailma. Meie müükost on puhtalt Facebooki kolinud. Nii saame tegeleda otseturustamisega ja lõppkokkuvõttes on hind korjajale hea ning klient saab kuigi palju soodsamalt kui turul. Tänapäeval ei viitsi inimene enam eriti turulgi käia, vaid soovib kauba kätte saada võimalikult kodu lähedal või lausa koduuksest sisse. Ehk jah, müük on kolinud peaasjalikult veebi.

K2: Arvan, et ka turul olev müük on mingil määral langenud. Palju mugavam on tõesti osta interneti kaudu ja leppida kohtumispaik kokku.

Kuivõrd ja milliseks on üldse müük muutunud pärast seda, kui see tuleb deklareerida?

K1: Inimesed kardavad, et neilt võetakse viimanegi käest ära.

Eraisikul ju tuleks maksta kogu käibe pealt maksu, aga metsas käies tekivad ka muud kulud, nagu autokütus jne. Koriluse pealt maksu koguda on äärmiselt rumal idee ja see tekitab inimeses veel ainult trotsi juurde. Sama hästi võiks riik maksta kodanikele dividende metsamajandamise eest.

K2: Paljud, kelle jaoks on tegemist märkimisväärse sissetulekuga, võivad tõesti nüüd teistmoodi tegutseda (on välja kujunenud oma kliendid, ei tegutseta oma nime alt). Seda ilmselt juhul, kui aastane sissetulek on suurem kui maksuvaba tulu.

Kas marjade korjamine on oluline sissetulekuallikas või rohkem lõbu ja väike lisateenistus ühes?

K1: Inimesele on see ülioluline lisasissetulekuallikas.

Korjatakse puhkuse ajast või enne tööd või pärast tööaega.

Kellel vaja lapsele prille osta või kiiremini arstile pääseda.

Selle kõige eest tuleb ju meie riigis maksta, kui tahad ellu jääda, kuna eriarstide järjekorrad küündivad nelja kuuni.

Põhjuseid on muidugi erinevaid.

K2: Mulle on see praegu rohkem lisaraha ja n-ö eksperimenteerin, kuidas üldse müük läheb ning palju reaalselt kliente on. Olen mõelnud ka eelnevatel aastatel marju müügiks korjata, kuid ajanappuse tõttu on see ainult mõtteks jäänud. Aga tean

mõnda inimest, kes teenivad metsamarjadega päris hea raha taskusse.

Aga palju on üldse korjajaid?

K1: Korjajad on pigem väljasurev põlvkond. Kui 15–20 aastat tagasi käis väikses alevikus neli autot marju ostmas ja olid järjekorrad, siis nüüd käib ainult üks masin iga kahe päeva tagant. Ja kogused pole märkimisväärsed – 20 km raadiusest kuskil 500 kg kahe päeva tagant.

Palju maksavad marjad kokkuostus ja millised hinnad on turul?

K1: Näiteks mustika kokkuostuhind varieerub 1,8 eurost 2,3 euroni kg kohta. Mustika turuhind on seinast seina – puhastatud marjade puhul 4 kuni 7 eurot liiter. Aga veebi kaudu on võimalik inimesel saada puhastamata marju hinnaga 2–3,5 eurot liiter ja puhastatult hinnaga 3,5–6 eurot liiter.

TA S U B T E A DA

Millised on hinnad turul? nnPohlad 3–4 € nnMetsmustikas 4–5 € nnVaarikad 10 € nnKirss 3 € nnMurel 5 € nnMaasikas 5 € nnKukeseen 8,50 € Allikas: Pärnu turg

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

R E K L A A M 5

6 K A L A T Ö Ö S T U S

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

Kalamajakas juhatab eestimaalasele teed mereandide maailma FOTOD: TANEL MEOS

Mereäärse sadamalinnana on Pärnu läbi aegade üks olulisi ettevõtlusvaldkondi seotud nii kalapüügi kui kala töötlemisega. Tugevamad elasid ka nn Vene kriisi üle ning toimetavad siiani.

AIN ALVELA

Rohkem kui veerand sajandit on Pärnus tegutsenud kalapüügi, kala töötlemise, turustamise ja vahendamise ning lõpuks ka kalaroogade valmistamise ja toitlustamisega tegelev ettevõte OÜ Pärnu Kalamajakas. Selle aja jooksul on üle elatud nii tõuse kui mõõnu, praegu on ühiste omanike grupis kolm ettevõtet: 15-aastane Pärnu Kalamajakas, 26-aastane tootmisettevõte OÜ Calamaris ja eraldi firmana restoran-kohvik Pärnus. Viimasele, muide, kuulub ka kalapüügiõigus Peipsi järvel.

1993. aastal alustati ennekõike kohaliku merekoha ja lõhe ekspordiga Rootsi, hiljem lisandus sellele ka välismaise kala sisseostmine ning selle väärindamine, peamiselt fileerimine ja edasimüümine.

Värske kala peen logistika

Osaühingu Pärnu Kalamajakas ostu-müügidirektor Indrek Tekko on erinevates kalandusettevõtetes ametis olnud 21 aastat ning ütleb, et veerand sajandi jooksul on Pärnus kalandusega seotud ettevõtteid nii kadunud kui ka juurde tulnud.

Kalamajakas aga plingib oma rütmis edukalt, sest valdkond on ette võetud niivõrd laialt, sisaldades nii eksporti, importi kui ka kodumaist turgu, et ettevõte ei sõltu ainult mingist ühest valdkonnast või mõnest kalaliigist.

“Me majandame iga päev laias laastus viiekümne erineva värske kala liigiga, aga kokku

tooteid kaladest mereandideni, mida me toodame-töötleme-vahendame, on kusagil 400–500 ringis,” kirjeldab Indrek Tekko Kalamajaka laia tootesortimenti. “Impordime nii tooteid kui toorainet. Praegu näiteks on tegevuse märksõna ahvena eksport, sest nõudlus on hästi suur. Kohalikku toorainet aga on vähe ja me ostame seda lähiriikidest sisse. Toome ahvane Soomest, Lätist, Poolast sisse, lõikame fileeks ning müüme edasi. Näiteks praegu suures osas Itaaliasse, ka Šveitsi.”

Niisiis seisneb Kalamajaka põhitegevus jahutatud kala töötlemises. Lisaks fileerimisele on Kalamajakal veel väiketootmine: kala marineerimine ja suitsutamine. Aga see on rohkem selline oma tarbeks tegevus ja need tooted turustatakse oma kaupluste kaudu. Kauplused on Kalamajakal Pärnus ja Tallinnas.

Värske kala transportimine pika maa taha nõuab viimse kui detailini paika pandud logistikat – kiire on kogu aeg, sest kala säilivusaeg on ju üsna üürike. See käib nii: täna tuleb Soomest roogitud ahven Pärnusse Kalamajaka tsehhi sisse, siin kala fileeritakse, keskpäevaks on see tehtud, õhtupoolikul sõidab külmfurgooniga auto Pärnust välja ja kolme päeva pärast on see Itaalias.

Väärib üle kordamist, et tegu pole külmutatud kalaga – ahvenafileed on pakitud jääliistakute vahele spetsiaalsetesse

Kalamajaka osanik Indrek Tekko ütleb, et kalaäri n-ö A ja O on kala õige ja optimaalne säilitamine selle transpordi ja turustamise vältel. Kalamajakas tehakse selleks puhuks spetsiaalse masinaga jäälaastu, mis on temperatuuril –8 ºC ja hoiab kala paremini külmana kui jääkuubikud.

termokastidesse ning jõuavad tellijani jahutatult.

Pika maa taha saadetakse kala suurte autodega, lähiriikide varustamiseks on Kalamajakal endal kaheksa jahutusfurgooniga kaubikut. Need veavad valmis kaupa laiali ning tagasi tehasesse saabuvad juba toorainega koormatult.

“Meie eesmärk on jälgida kala värskust. Selleks on meil vahelaod juba Poola-Saksamaa piiril, kus ollakse 24/7 oma autodega valves ja nii kui seal paadid merelt kaldale jõuavad, nii laetakse kala põhimõtteliselt paadist otse autodele. Ööpäeva pärast on see kala siis juba meie Pärnu tsehhis,” iseloomustab Tekko tooraine hankimist.

“Värske kala impordis on number üks Läänemere lest. Eesti vetes elav lest kipub madala veetaseme ja kasina toidulaua

“Eesti vetes elav lest kipub madala veetaseme ja kasina toidulaua tõttu olema õhuke, kvaliteetsem lest tuleb Saksamaa, Poola ja Taani kaluritelt.”

INDREK TEKKO

tõttu olema õhuke, kvaliteetsem lest tuleb Saksamaa, Poola ja Taani kaluritelt ja sellepärast me seda neilt ostamegi. Seal ei ole rannapüüki, püütakse suurte laevadega, igal neist vähemalt kaks-kolm tonni lesta või ka mõnda teist sorti kala peal.

Sealt me saame oma kogused kenasti täis. Meri on seal üle 50–60 meetri sügav ja lesta toidulaud üksjagu rikkalikum kui näiteks siin Liivi lahes.”

Veel on Kalamajaka missioon panna eestimaalased rohkem kala sööma. Arvestades meie merepiiri pikkust ning seda, kui vähe siinne rahvas tegelikult kala toiduks tarvitab, kas või võrreldes lähinaabritega, on see kogus Indrek Tekko hinnangul armetult väike. Aastat 15 tagasi oli see aga lausa olematu.

“Praeguseks on see tublisti paranenud – eestlane sööb kala

järjest rohkem. Põhjuseks ei ole ainult see, et Kalamajakas on hakanud kala kasulikkust rahvale rohkem teadvustama, vaid koos meiega on kasvanud ka konkurents – kala pakkujaid on turul juba meeletult palju. Pikas vaates on see ainult positiivne. Kui müüjaid jagub piltlikult öeldes iga nurga peale, siis elavdab see ka nõudlust ja kala jõuab üha rohkem rahva toidulauale. Täna peegeldub see meie kõikide käivetes. Ja turgu jagub kõigile.

Mida rohkem on müüjaid, seda rohkem on ka tarbijaid.”

Suvel süüakse, sügisel püütakse

Seda kala, mida võib kodumaiseks nimetada, on Kalamajaka tsehhides hooajaliselt. Mingitel hetkedel on seda väga palju, siis jälle napib, aga Indrek Tekko kinnitab, et üldiselt eestlane

Otsime oma PÄRNU meeskonda juurde

SPORDIRÕIVASTE ÕMBLEJAID Oled just õige inimene, kui • Sul on varasem erialane töökogemus ja oskad kasutada erinevaid õmblusmasinaid;

• Oled täpne, kohusetundlik ning Sul on hea koordinatsioon ja silmamõõt

Pakume Sulle kindlat palgapäeva ja tasu vastavalt Su enda tulemustele, töökohta uues ja kaasaegses tootmishoones, tööd ühes vahetuses, kollektiivpuhkust suvel ja jõulude ajal ning ühiseid kringli- ja puuviljapäevi ja sporditegevuse toetust.

Töökoht asub Loode-Pärnu tööstuskülas, aadressil Kõrtsi 1.

Saada oma CV e-posti aadressile anne@protex.no või kandideeri läbi CV Keskuse juba täna või hiljemalt 10.09.2019. Täiendavate küsimuste puhul helista tel 671 0731.

Protexi visioon on olla parim tekstiiliteenuste pakkuja Põhja-Euroopas.

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

K A L A T Ö Ö S T U S 7

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

meie vetest püütud kala ise ära süüa ei jaksa.

“Suvi ei ole kindlasti kalapüügihooaeg, küll aga on suvi kala söömise hooaeg.

Püügihooajad on kevadel ja sügisel, aga siis on jälle kala tarbimine mõnevõrra väiksem,” räägib Tekko. “Me ise püüame praegu ainult Peipsil, varem püüdsime ka merest, aga viimasel ajal enam mitte. Meil on siin Pärnus kalurid, kes kala meie jaoks merest välja toovad, puha käe-jala juures.”

Indrek Tekko kinnitab, et mida aeg edasi, seda rohkem hakkab ka eestimaalane ahvenafileed sööma. Nõudlus on täitsa arvestatav ja suhteliselt kallile hinnale vaatamata ei ole poodides ahvenafileed just kogu aeg saadaval. Ta selgitab, et kui ahvenafilee kilohind poes läheb ikka juba üle kahekümne euro, siis kohalik inimene ei jaksa seda enam osta ja see asendatakse pigem kas kohafilee või importkalaga, mis tuleb hinnalt odavam. Hinna viib üles aga suur nõudlus ja tooraine puudus.

“Kui Eestis on ahvenapüük napp, nagu oli juuli alguses, kui oli rohkem kui nädal aega tormi ja püüda ei saanud üldse, siis ronibki hind vaikselt muudkui kõrgemale,” märgib Tekko.

“See on niimoodi suvel, kevadel-sügisel aga on kala palju, kokkuostuhinnad märksa madalamad ja see väljendub ka poodide letihindades. Siis läheb osa kalast ka külmutamisse, selle asemel, et seda väga odava hinnaga ära müüa.”

Kuna Kalamajakas kilu ja räimega suuremalt ei tegele, siis ei mõjutanud ettevõtet eriti ka 2014. aasta Venemaa piiride sulgumine siinsele värskele ja külmutatud kalale. Küll pani see paraja põntsu nende ettevõtete tegevusstrateegiale, kes olidki spetsialiseerunud räime ja kilu ekspordile idapiiri taha.

Nii mõnigi pani uksed kinni, need, kes jäid, orienteerusid ümber Ukraina ja Valgevene ekspordile.

Tekko sõnul on räime- ja kiluäri hoopis erinev poliitika ja seda Kalamajaka ampluaaga võrrelda ei saa. Ta usub, et küllap suutsid kilust ja räimest ning nende ekspordist Venemaale sõltunud ettevõtted kontseptsiooni muuta ja võib-olla leida oma tootevalikusse ka uusi kalaliike ning

kui näiteks konservitehased töötavad, siis ju on ka uued turud leitud.

Norra lõhe ja Fääride lõhe

Kuidas poes ära tunda, kas pakutav kala on ikka värske?

Indrek Tekko selgitab, et näiteks lesta puhul, mis säilib suhteliselt lühikest aega, on asi üsna lihtne: oma tumeda poole pealt peab lest olema pruun, siis on ta värske. Aga juba paari-kolme päevaga kipub lest värvuma hallikat tooni ja see reedab kohe ära, et tegu pole enam oma esimeses värskuses kalaga. “Õige lestamüük saabki kesta põhimõtteliselt ainult kakskolm päeva, see on ideaalaeg,” ütleb ta. “Ja ega meie pikemalt ei realiseeringi, sest lest tuleb meile sisse kaks korda nädalas.”

Kalamajaka toitlustuse kontseptsioon on n-ö püügist taldrikuni. Peipsist püütud kala tuleb Pärnu tööstusesse, läbib seal puhastuse ja fileerimise, muutub tooteks ning siirdub kohe kohvikusse, kus siis juba kokad selle kallal tööle asuvad.

Lisaks Läänemerest püütud kalale tegeleb Kalamajakas ka kõikvõimalike kalaliikidega, mis püütud või kasvatatud üle ilma. Kuna turg nõuab, tuuakse teatud koguses sisse ka Vietnamis kasvatatud kalu, peale selle veel Aasiast pärit krevette, kaheksajalgu ja igasuguseid molluskeid. Ja ega Eestis ei olegi enam mereande, mida võiks teab mis eksootikaks nimetada.

Elusad austrid, sinimerekarbid ja homaarid on meil kõik igapäevaselt saadaval.

Eesti kohalik kalakasvataja soovib oma kalast võimalikult palju raha kätte saada ning suunab selle eelkõige võimalikult otse turule, jaemüüki. Mis on ka mõistetav, sest mida rohkem vahendajaid, seda kallim on lõpuks kala letihind.

Kalamajaka trumbiks peab Indrek Takko nn valget kala.

Need on valge lihaga vääriskalad ahven, koha, haug, siig, lest, tursk jne. Kuna klient, sh HoReCa tarbija, soovib n-ö kogupaketti, milles sisalduksid ka punane kala ja mereannid, siis tuleb tegeleda kõigega.

Statistika räägib praegu seda keelt, et eestlase lemmikkala on ikkagi punane kala ja kui täpsem olla, siis Norrast pärit lõhe. Kuigi Kalamajakas pakub ka Norra lõhet, on sellele leitud

Koha- ja ahvenafilee lõikamine on puhtalt käsitöö. Filee pannakse kasti jääliistakute vahele ning on juba õhtul teel Itaalia või Šveitsi poole.

ka alternatiiv: Eesti tarbija toidulauale tuuakse praktiliselt orgaanilist, GMO-st, antibiootikumidest ja hormoonidest vaba, stressivabas keskkonnaas Fääri saartel looduslikult kasvanud lõhet.

“Väliselt on see iseenesest sarnane selle n-ö tavapärase Norra lõhega, aga maitselt on see kindlasti hõrgum ja parem,” kinnitab Tekko. “Eks hinnalt kallim ka, mõned eurod kilo pealt, aga mitte nii palju kallim kui tavaliselt organic-tooted võrreldes tavatoodetega. Fääri lõhe jõuab Eestisse ka paljuski värskemana, sest nad on rajanud tootmise targalt ja mobiilselt merre, mis võimaldab kala rookida kohe, kui see veest tuleb. Kusjuures inimene kipub eelistama seda orgaanilist lõhet just siis, kui see on letil nn Norra lõhega kõrvuti.”

Looduslikku kala üha vähem

Importartiklina on kõige olulisemal kohal Poola, Saksamaa ja Taani vetest püütud Läänemere lest. Kalamajaka leivanumber siinsel turul on aga Eestimaa nn valge järvekala, sh ka hõbekoger, lisaks veel koha, haug, siig jt.

Röövpüük, mis ikka veel Liivi lahelgi aktuaalne, kestab Indrek Tekko arvates seni, kuni on nõudlust sellise kala järele.

Ja ehk on ka trahvimäärad tänini ikkagi liialt leebed, leiab ta.

“Ma arvan, et röövpüütud kala n-ö kaob Pärnus inimeste vahel kuidagi ära. Pärnu on ikkagi kuurortrajoon ja alt-

hõlmamüüki on siin võimalik põõsa vahel teha. On ilmselt oma väljakujunenud tutvusringkonnad, kohvik siin, kohvik seal. Vaikselt sokutatakse laiali,” räägib Tekko. “See on ka põhjus, miks meiegi oleme nii Pärnus kui mujal Eestis turgu kaotanud, sest röövpüüdja proovib oma kalakese kusagile maksuvabalt ära sokutada.

Iseenesest saan ma kalamehe soovist otse müüa aru ja see polegi keelatud. Röövpüügile pole aga mingit õigustust.”

Ta kinnitab, et Kalamajaka ukse taga pole sellised tegelased pakkumas käinud. Tekko sõnul on asi prioriteetides – kui oled need paika pannud, st ei soosi valskust ja mõtled ka sellele, et meie lastel oleks merest kala võtta, siis on lihtne ka seda ukse taga käimist ohjata.

Kas Läänemere kala on saastunud?

Indrek Tekko möönab, et mitte ainult Läänemere, vaid ka maailmamere kala on saastunud, sest eks kõik, mille inimesed merre viskavad, peab ju kusagile ladestuma ja paraku ladestub osa sellest saastast ka kalade kudedesse. Ja lõpuks jõuavad need dioksiinid ja muud ained nende kalade kaudu ka inimeste toidulauale. Sellepärast on ka keelatud müüa värskeid räimi, mis suuremad kui 18 cm. Ka looduslik lõhe on paljuski küsimärgi all.

Seis on kriitiline just vanemate, näiteks üle üheksakiloste kaladega.

“See on muide üks põhjus, miks järvekala tarbijate seas üha populaarsemaks läheb ja hind tõuseb, sest järvedes on olukord palju puhtam,” ütleb Tekko. Järvede ökosüsteem vahetub tihedamini kui meredes.

Poes peaks müüjal olema täielik info pakutava kohta: kust kala pärit on, millal püütud või toodetud, kaua säilib, milliste püügivahenditega püütud? Kogu selle info saab ta kauba tarnijalt. Selle põhjal saab või vähemalt peaks saama iga kala või mereanni kohta teada ka selle, kas see on pärit kasvandusest või püütud loodusest. Kalade ja liikide lõikes on loodusliku ja kasvandusliku kala osakaal erinev – tänapäeval kasvatatakse ju isegi turska ja kammeljat ning üldiselt võib öelda, et loodusliku kala ja mereandide osakaal jääb järjest väiksemaks.

8 L E M M I K L O O M

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

Pärnus koeraga jalutades tuleb säilitada avatud meel FOTO: PIXABAY

Pärnu linna koeraomanikud on avaldanud muret sealsete jalutamisvõimaluste pärast. Spetsiaalseid koerte jalutusväljakuid suvepealinnas ei ole, mistõttu võib koera lahti laskmine olla keeruline. Pärnu linnal on jalutusväljakutega negatiivne kogemus ja lähitulevikus ei ole plaanis neid juurde rajada. Sellest hoolimata on mitmeid jalutamisvõimalusi ja meelepäraste jalutuskohtade välja valimisel tuleb säilitada avatud meel.

TRIIN VASLI Koer peab saama liikuda ja seda ka looduses, talle loomulikus keskkonnas. Aeg-ajalt peab koer saama ka joosta, koibi sirutada ja end välja elada. See on koera hea vaimse tervise tagamiseks oluline. Koerakoolitaja Kati Ernitsa sõnul on meie elukeskkonnas väga palju sellist, mis koeri ärevaks muudab. Vähe liiklemisruumi tänavatel, palju teisi koeri, müra jms. Lisaks keskkonnamuutustele on muu-

tunud ka koeraomanike eluviis.

See on palju tubasem, liigutakse vähe ja väga palju ollakse kodust eemal. See tähendab paratamatult seda, et koerad on kaua aega üksinda ning nende liikumisvajadus ei ole enamasti rahuldatud. Kui nüüd nendel vähestel hetkedel, kui on aega koeraga tegeleda, ei ole võimalik pakkuda loomale seda, mis on talle loomuomane ehk liikuda temaga looduses, lasta tal

PARNUKALLUR.EE

Täitematerjali müük ja transport väikekalluriga, kuni 3 tonni korraga Transport alates 35 €

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

5809 1823

info@parnukallur.ee

www.parnukallur.ee

nuuskida või kaevata, siis on üsna sageli tagajärjeks ärevushäirega koer, kes pidevalt haugub või elamist lõhub.

Pealinnas jalutusplatse palju, kuid Pärnus ainult üks

Pärnu linna kohalik elanik ja väikese koera omanik Merike tunneb puudust mänguplatsidest, kus koer saaks rihmata ringi joosta ja liigikaaslastega suhelda.

Korralikke jalutusplatse Pärnus hetkel ei ole. Merike tõi näite Tallinnast: “Astangul asub suisa kaks koerte jalutusplatsi, suurtele ja väikestele koertele eraldi.

Aedikud on aiaga piiritletud, värav käib lukus, prügikastid ja pingid on olemas ning koertele on aedikusse paigaldatud ka mõned atraktsioonid – ideaalne variant.

Kui seda nägin, pidin maha istu-

Koerte jalutusväljakuid on Pärnus vaid üks ja neid juurde rajada plaanis ei ole.

ma, ei uskunud oma silmi!” meenutab Merike ja igatseb selliseid aedikuid ka Pärnusse. “Igas linnaosas võiks olla piiratud aiaga koht, kus koer lahti lasta,” unistab ta.

Pealinnas on neid jalutusplatse palju, kuid suvepealinnas hetkel ainult üks ja seegi üsna kehvas seisukorras. Uurides Pärnu linnavalitsusest jalutusplatside olukorra ja tulevikuplaanide kohta, selgus, et kinniseid koeraaedikuid on Pärnus olnud kaks ja tulevikus ei ole plaanis neid juurde rajada. Linnavalitsusel on olnud nendega negatiivne kogemus. Esimene koeraaedik rajati umbes 15 aastat tagasi. See jäi väga halba seisu ja lõpuks suleti. Teine katse tehti 2015. aastal, kui üks koeraomanik ideega linnavalitsuse poole pöördus.

Mõeldud – tehtud, aedik rajati Mai elamurajooni. Tol ajal oli linnavalitsusel plaan avada veel teisigi aedikuid, kuid see jäi ära, sest Mai koerteaedikuga algasid probleemid juba paar kuud pärast selle avamist: erineva temperamendi ja suurusega koerte vahel olid tülid kerged tekkima, inimesed ei koristanud oma koerte järelt ja joodikud leidsid,

L E M M I K L O O M 9

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

FOTO: PÄRNU LINNAVALITSUS

et aedik on hea koht, kus istuda ja alkoholi pruukida. Neist jäid maha klaasikillud, konid ja väljaheited ning koeraomanikud hakkasid aedikut arusaadavatel põhjustel vältima. Aedik asub seal veel praegugi, kuid see on jäänud unarusse.

Linnapea kinnitab, et kinnised aedikud ei tööta

“Varasem praktiline kogemus näitab, et Pärnus sellised kinnised aedikud ei tööta,” sõnab Pärnu linnapea ja kahe kuldse retriiveri Lexi ja Chucki omanik Romek Kosenkranius. Ta lisab, et rahulolematud koeraomanikud on nõudnud selle ainsagi aediku likvideerimist. Kosenkranius usub, et linnas on piisavalt jalutusalasid, metsaaluseid ja parke, kus koera jalutada. “Rannapargis on spetsiaalsed märgid, mis annavad teada, et siin on koerad oodatud. Juurde on ka märgitud, et oma lemmiku järelt tuleb koristada,” sõnab ta. Lexi ja Chuck käivad peamiselt Raeküla metsas jalutamas, kuid aeg-ajalt satuvad nemadki Rannaparki või Vallikääru parki uusi lõhnu nuuskima. Kosenkranius mõistab, et koer tahab ka lahtiselt joosta, kuid usub, et Pärnus leiab häid võimalusi ka selle jaoks. “Alati oleme leidnud ka turvalisi metsaalasid, kus koerad saavad vabalt joosta ja koos mängida. Muidugi on meil välja kujunenud oma turvalised käigurajad ja ajad, samuti teame oma piirkonna koeraomanikke, nende koeri ja käimisharjumusi ning oleme käinud teiste koertega ühistel jalutuskäikudel,” lisab ta. Ta soovitab

ühiseid jalutuskäike teistelegi.

Pärnu aktiivsed koeraomanikud on loonud ka Facebooki grupi “Koerainimesed Pärnus”, kus jagatakse infot ühiste jalutuskäikude ja muude ühisürituste kohta, võimaldamaks koertel omavahel suhelda ja koos mürada.

Pärnu kesklinnas, mille suurus on 33 ruutkilomeetrit, on palju rohelust. Pargid, metsad ja haljasalad on kõik vaid jalutuskäigu kaugusel ning moodustavad sellest 6,5 ruutkilomeetrit. Suuremad neist on Raeküla ja Tammiste mets, Loode-Pärnu tööstusala haljasalad, Rannapark ja Mai elamurajooni lähedal asuv rannaniit.

Paljud pärnakad jalutavad oma lemmikuid jõeäärsel Jaansoni tervisespordirajal, kuid asfaldiga kaetud ja tervisesportlastest pungil 4-kilomeetrine lõik ei ole ka Kosenkraniuse meelest jalutamiseks parim koht. Tiheda liiklusega tervisespordirada võib koera ärevustaset hoopis tõsta. Seal ümbruses on aga teisigi, koeraga jalutamiseks palju sobilikumaid alasid. Linnapea toob välja näiteks Ülejõel asuva Niidu pargi, Papiniidu silla kõrval asuva pargi ja Alevi kalmistu taguse pargi. Linnavalitsus ei nõustu väitega, et Pärnus sobivaid jalutamiskohti ei leidu.

Looduses liikumist ei asenda miski

Kuna koerteaedikusse satuvad pahatihti kokku koerad, kes omavahel tegelikult ei klapi, ei ole ka aedik parim koht, kus lemmikuga käia. Pärnust pärit koerakoolitaja Kati Ernits

paneb koeraomanikele südamele, et jalutusplats ei asenda looduses liikumist, sest ka sealt võivad alguse saada ärevushäired. Kindlasti ei tohiks platsi külastada igapäevaselt ja see ei tohiks saada viisiks, kuidas koeraga jalutamas käiakse.

Kati Ernits on nõus, et jalutusplats on õigel viisil kasutades ja treenimiseks väga hea, kuid toonitab, et natukenegi tundlikuma närvikavaga koer võib saada rohkem kahju kui kasu, kui teda liiga tihti platsile viiakse. Looduses liikumist ei asenda miski ja see on see, mida koerad tegelikult tahavad. Koer peab saama liikuda omas tempos ja teha seda vähemalt viiemeetrise jalutusrihma otsas, vastasel juhul ei pruugigi mõni koer maha rahuneda ega tirimist lõpetada.

Treener on veendunud, et selliseid jalutamisvõimalusi, kus koer saaks oma liikumisvajaduse rahuldatud, on Pärnus küll.

“Pärnu on väikene linn ja kõik on käe-jala juures,” usub ta. Ka kolme koera omanik ja maailmatasemel noor agility-sportlane Marta Miil ei näe probleemi

Pikemateks metsatiirudeks sobilik jalutusrihm on vähemalt viis meetrit pikk: koer saab omas tempos liikuda, kuid omanikul säilib kontroll.

näiteks Rannapargis koeraga jalutamises. “Olgugi et mina jalutan koeri küll peamiselt linnast väljas, leidub rohelust Pärnus palju,” sõnab ta.

Kes tahab koerale vaheldust pakkuda, saab uurida Pärnus tegutsevate koerteklubide ja -koolide kohta. Ka mitmel koertekoolil on oma väljakud ja aedikud, kus omanikud saavad lemmikutega turvaliselt trenni teha, muretsemata selle pärast, et lemmik võiks ära joosta, auto alla jääda või kellelegi ohtlikuks osutuda. Samuti saab suvepealinnas koeraga ujumas käia.

Linnas on viis märgistatud suplusala, mida iga loomaomanik oma lemmikuga külastada saab.

Linnas jalutades peab looma järelt ka koristama. Ühe probleemina tõid koeraomanikud välja väljaheidete jaoks mõeldud prügikastide vähesuse. Praegu on linnas 250 prügikasti ja neid paigaldatakse pidevalt juurde. Tänavu pandi 46 uut prügikasti, neist 36 on spetsiaalselt koerte väljaheidete jaoks mõeldud, mõned asuvad ka rannapromenaadil ja parkides. Sel aastal paigaldatud 19 uut prügikasti on varustatud ka kilekottidega, mida loodetavasti ära ei varastata. Selle üle, kas prügikaste on vähe, saab igaüks ise otsustada, kuid eks neid võiks alati rohkem olla.

Pärnu linnavalitsus jäi koeraomanike ettepanekutele avatuks. Kui on aktiivseid inimesi, kes tahaksid koerte heaks midagi ära teha, siis tasub oma ideega linnavalitsuse poole pöörduda.

Pärnu linna paigaldatud spetsiaalsed kilekottidega varustatud prügikastid

10 K I N N I S V A R A

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

Lühiajaliste üüripakkumiste ja järeltu Kuna kvaliteetsete pindade hinnad on muutunud kättesaamatuks, on paljud eelistanud soetada Pärnu piirkonnas kehvemas seisukorras kinnisvara ja seda vastavalt oma soovile renoveerinud. Teistest arengutest Pärnu kinnisvaraturul räägivad Pindi Kinnisvara maakler Kaido Kaljuste, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, Arco Vara kinnisvarabüroo kutseline maakler Terje Võrk ja osakonna müügijuht-vanemmaakler Krista Nõmm.

EVE KRUUSE

Millised on arengud Pärnu piirkonna kinnisvaraturul? Kas on nii, et tehinguid jääb vähemaks, aga hinnad kerkivad?

KK: Jah, laias laastus on tehingute arv olnud languses, aga hinnad tõusevad mõõdukalt.

Hinnatõus mõjutab küll tehingute aktiivsust, aga kindlasti ei saa rääkida mingist buumist ega ka mitte turu langusest. Kõik kulgeb normaalses tempos käsikäes majanduse üldise olukorraga.

IS: Kui 2018. aastal langes nii turuaktiivsus, tehingute arv kui ka nende koguväärtus, siis 2019. a I poolaastal on olukord stabiliseerunud ja aktiivsuse alanemine on peatunud nii Pärnus kui mujal maakondades. Pärnu linna ja Pärnumaa kinnisvaraturgu iseloomustab viimasel poolaastal tehingute arvu ja koguväärtuse kasv. Tehinguid tehti poolaasta jooksul ligilähedaselt 9% rohkem, koguväärtus kasvas

rohkem kui kolmandiku võrra.

Korteri ja elamuturg moodustas aasta jooksul tehtud tehingutest rahalises mahus 62% ning tehingutest osakaaluna 52%.

TV: Tehingute arvu vähenemist on olnud märgata ennekõike järelturul, praegu prognoosime, et väheneb ka nõudlus uute elamispindade järele. Kõige rohkem on korteriturgu mõjutanud uute korteritega tehtavate tehingute hulk. Selle mõjul püsib järelturu hinnakasv 7% juures.

Kahetoalised korterid kallinesid 5–6% ning kolmetoalised kuni 7%.

Pidev hindade tõus on viinud osa hinnatundlikumatest ostjatest Pärnu linnast välja maakonda, kus heas korras kortereid on müüdud varasemast rohkem.

Suur hulk kinnisvara ostjatest on viimasel aastal eelistanud soetada kehvemas seisukorras kinnisvara, sest kvaliteetsete pindade hinnad on muutunud kättesaamatuks. Sellele trendile on kaasa aidanud ka see, et üksikelamuehituseks on atraktiivseid krunte Pärnus vähe.

Mai rajoon. Nendesse piirkondadesse ostab korteri suurema ostujõuga klient, sageli Tallinna inimesed. Pärnust väljas suuremat arendustegevusest ei ole – ehitushinnad on selleks liiga kõrged.

IS: Uusi kortereid on enim ostetud rannarajooni ja kesklinna.

Ostjate huvi on suur ka rõngasvaldadesse ehitatavate eramute vastu. Valdavalt on linnas ja maakonnas ehitamisel korterelamud, endistes rõngasvaldades ka üksikud eramupiirkonnad.

TV: Erinevalt Tallinnast või Tartust ei ole Pärnus suuremaid arenduspiirkondi välja kujunenud. Korterelamute püstitamiseks on kehtestatud mitmeid planeeringuid, kuid lähitulevikus ei ole siiski oodata ehitustegevuse alustamist. Mõned arendajad oleksid küll nõus kohe alustama, kuid Eesti piirkondlikud finantseerimist pakkuvad ettevõtted ei ole nõus projekte rahastama. 2019. aasta I kvartalis alustati kahe korterelamu ehitusega.

Millised uued elamuarenduspiirkonnad linnas ja maakonnas pooleli on? Kas mõni neist on osutunud ka suuremaks tõmbenumbriks?

KK: Korterelamute arendamise tõmbenumbrid on Pärnus jätkuvalt rannarajoon, kesklinn ja

Kuivõrd likviidne on linna vanem elukondlik kinnisvara ja kas selles on piirkonniti erisusi?

KK: Piirkonniti on vähemlikviidne kindlasti rannarajoon oma kallima hinnataseme tõttu.

Kohalik elanik ostab vanemat

kinnisvara, ei saa öelda, et selle likviidsus oluliselt kannatanud oleks. Aga müügiperiood ei pruugi enam nii lühike olla kui paar aastat tagasi. Olulist rolli mängib see, kas ja kui suurelt on müüja oma vara üle hinnanud. Vanema kinnisvara puhul on jätkuvalt nõutumad piirkonnad kesklinn ja Mai rajoon ning kahetoalised korterid.

IS: Pärnu linna kinnisvarahindasid poolitab jõgi. Jõe ja mere vahelisel alal (kesklinnas, rannarajoonis) erinevad hinnad jõe paremkaldal asuva kinnisvara hindadest märgatavalt. Kui järelturu korterite hinnavahe on ligilähedaselt 1,5-kordne, siis uusarenduste puhul on vahe ligi kahekordne.

RÕÕMSAT JA TURVALIST KOOLITEED! Soovib Pärnumaa Ühistranspordikeskus ja bussijaam

BUSSIINFO

17018

K I N N I S V A R A 11

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

turu tehingute arv Pärnus väheneb PROGNOOS nnElamute ja korterite keskmine tehinguhind jääb samasse suurusjärku või tõuseb mõõdukalt kuni 5%. nnPärnu linna korterite ja elamute likviidsus jääb samale tasemele. nnPärnu linna kruntide keskmine tehinguhind tõuseb mõõdukalt kuni 5%. nnPärnu linnas jäävad enimnõutuks kesklinna piirkonna ja Mai rajooni kahetoalised korterid. nnPärnu linna lähiümbruse korterite, elamute ja kruntide keskmine tehinguhind tõuseb mõõdukalt kuni 5%.

Allikas: Kaido Kaljuste, Pindi Kinnisvara kutseline maakler

Järelturu müügiperioodid on tavapärased. Korteritel üks kuni kaks, elamutel kolm kuni neli kuud. Uusarenduste müügiperioodid on pikemad.

TV: Pärnu linnas tehtud tehingute lõikes kujunes 2018. aastal ruutmeetri aritmeetiliseks keskmiseks 1231 €/m2 ja mediaanhinnaks 1149 €/ m2. 1940.–1990. aastatel ehi-

tatud tüüpkorterite hinnakasv on taandunud 7% juurde, kuid näiteks Mai-Papiniidu piirkonda jäävate korterite hinnad ei ole oluliselt muutunud. Ülejõel ja Räämas ning kesklinnas, kus on tehtud tehinguid uute korteritega, kasvas ruutmeetrihind kiiremini. Vähenema on hakanud peamiselt kolme- ja neljatoaliste korterite pakkumiste ja tehingu-

te arv, kuid hinnad on viimastel perioodidel tõusnud.

Mida tulevik toob, kui palju elamispinda aastas lisandub?

KK: Tulevik toob rahuliku kinnisvaraturu, mõõduka, kuni 5% hinnatõusuga. Uusarenduste lisandumisele seab omad piirid nii pankade vähene valmisolek projekte rahastada, kõrge ehi-

tushind, inimeste tagasihoidlik ostuvõime kui ka heade asukohtade vähesus.

IS: Pärnu linna ja Pärnumaa arengut mõjutab lähitulevikus enim maanteede laiendamine, Rail Balticu ja lennujaama arendamine. Praegust tempot arvestades ehitatakse käesoleval aastal kõige rohkem uusi elamispindasid. Järgnevatel aastatel vähem.

Millist tüüpi elamispindade järele on kõige suurem nõudlus?

KK: Pärnus on nõutumad piirkonnad kesklinn ja Mai rajoon, linna lähiümbruses on nõutumad Paikuse, Sauga ja Sindi.

Kuna infrastruktuur on aastatega neis piirkondades oluliselt arenenud, on tõusnud huvi ka eramute vastu.

IS: Kõige suurem nõudlus on uutele korteritele hinnaklassis 1500 kuni 1800 €/m2. Uute elamute puhul on enim ostetud 130 000 kuni 150 000 eurot maksvaid kodusid. Järelturul on enim nõutud 60 000 kuni 80 000 eurot maksvad korterid ja kuni 100 000 eurot maksvad elamud.

KN: Enim soovitakse Pärnu linnas kahetoalist rõduga korterit hinnaklassis kuni 55 000 eurot. Kasvab ka kesklinna lähiümbruses asuvate halvemas seisukorras korterite ostmine Soomes töötavate eestlaste

poolt, nende hinnapiir on 35 00 eurot.

Elamuturul teevad ilma heas seisukorras ökonoomse küttelahendusega majad linnas või selle lähiümbruses hinnaga kuni 125 000 eurot. Järjest suurem nõudlus on Pärnu linnas hoonestamata kinnistute või amortiseerunud elamuga kinnistute järele. Nende eest on ostjad valmis maksma 35 000 – 100 000 eurot. Populaarsed asukohad Pärnu linna lähiümbruses, kuhu pered oma kodu ehitamiseks krunte ostavad, on Reiu, Tammiste ja Eametsa külad.

Kruntide hinnad seal on 16 000 – 30 000 eurot.

Kas Pärnus on müügis ka erilise disainiga või luksuskortereid? Kas nendele oleks turgu?

KK: Pärnu turg on liiga väike selleks, et arendada luksuslikku või erilise disainiga kinnisvara.

Pigem peab arvestama keskmise maitsega.

IS: Jah, ikka, aga see turg ei ole suur. Rannarajoonis, merevaatega ja unikaalse asukoha ning arhitektuuriga pakkumiste puhul on ruutmeetri hinnavahemik 3000 kuni 4000 eurot.

Selles sektoris on turule tulemas kaks uut projekti.

KN: Sellised pakkumised on nii kesklinnas kui ka rannarajoonis, nii uusarendustes kui ka ajastutruult ning kvaliteetselt

Pakume Küttegraanuleid al 195 € Puitbriketti al 165 € Kaminapuid võrkkotis Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

― MATUSETEENUSTE KORRALDAMINE ― Info ja transport 24h Tel +372 443 7400 | GSM +372 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsanduslik nõustamine Transporditeenus Võsaraietööd

KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

renoveeritud ajaloohõngulistes majades. Näiteks Kuninga tänaval on ajaloolises majas valmimas juugendstiilis renoveeritud korter, mis paigutub läbi kolme korruse. Selliste varade ostjaskond on eelkõige Harjumaalt või hoopiski välisriikide kodanikud.

Kas on muudatusi ka Pärnu kui kuurortlinna üüripindades? On neid juurde tulnud või hinnad muutunud?

KK: Pärnus jääb alatiseks püsima probleem, et üürileping lõpeb maikuu lõpus ja uuesti saabub soodne aeg septembris, aga mõned omanikud on jätkuvalt valmis korteri välja üürima pikaajaliselt, aastase lepinguga. Kui veel eelmisel aastal võis sellise korteri välja üürida umbes 250 euroga, siis nüüd võib see õnnestuda isegi 300 euroga. Kallimate üürikorterite hinnad ei tõuse.

IS: Turule on tulemas suvekülalistele mõeldud päris uued külaliskorterid, mis omakorda võistlevad parimate hotellidega.

Nende korterite puhul on iseloomulik, et ühele omanikule kuulub reeglina suurem hulk kortereid või terve üürimaja.

KN: Lühiajaliste üüripakkumiste arv on vähenenud, sest paljud omanikud on otsustanud anda oma korterid pikaajalisele üürile, sest üürihinnad on kasvanud ja nõudlus suurenenud.

Jätkuvalt head pakkumised

TIKI HAAGISED ONROAD KAUBAMÄRGIGA VÄHEMALT 15% TASUTA KAASA VEOPEALUKK

HOOAJA LÕPETAMISENI PÄRNUS MOOTORRATTURI VARUSTUS 25% SMK JA SHARK KIIVRID

SUVESOODUSTUSED KLIENDIKAARDIGA

kuni 30.09.19

ADRENALINE RIIDED

12 T U R I S M

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

Nurmenuku talus on tegeldud h sigadega, nüüd on käsil linnuka Nurmenuku puhkekeskus on samanimelise talu turismiga tegelev haru ja leiva toob lauale linnufarm, aga omal ajal oldi kuulsad eesti raskeveohobuse aretamises, samuti on talu tegelenud tõsiselt seakasvatusega.

AIN ALVELA

Kunagi oli Nurmenuku talu tõsiselt tegev eesti raskeveohobuse tõuaretusega. See oli põhitegevus, aretustallis olid enda sugutäkud, kuulsaim neist ehk Kuningas, kel arvukalt järglasi üle laia ilma. Sugutäku ülesanne on anda edasi just oma kindlat tüüpi, kui ta seda ei tee, siis pole ta n-ö tasemel. Ja veel peab ta pärandama järglastele hea iseloomu. Kõige selle juures on oluline paaride võrdlemine – milline on isa, milline ema – ja siis saab ka arvestada, millised järglased tulevad. See on kõrgem pilotaaž nagu tõuaretus ikka ja just sellega Nurmenuku vanasti tegeleski.

Hiilgeajal oli tallis ühtekokku 27 eesti raskeveohobust, nende seas neli-viis sugutäkku.

Nüüd juba aasta on Tori vallas Kiisa külas asuv Nurmenuku puhkekompleks avatud vaid gruppidele ja ettetellimisel, niisama uitajad piletiraha makstes sisse ei pääse. Küll aga on teretulnud nii laste kui täiskasvanute seltskonnad kas siis oma tähtpäevade puhul meelt lahutama või uudistama arvukat pudulojuste pere, kes keskuses jätkuvalt peavarju ja ninaesist leiavad.

Raskeveokas on ikka südamelähedane

Nurmenuku talu hoidja ja omanik Viktoria Kaasik räägib, et enda meelerahu ja ajakulu huvides võttis ta läinud aasta suvel vastu otsuse, et avab

Nurmenuku looma- ja mängupargi vaid ettetellimisel.

“Sest vahel oli nii, et passisid siin terve päeva, ei tulnud kedagi, mitu tundi läks raisku. Aga nüüd on endal ka rahulikum,” kirjeldab ta oma otsuse tagamaid. “Tallu on jäänud kaks hobust, kes peavad siin pensionipäevi ja on meile endile hingele kosutuseks. Omal ajal sai raskeveokid valitud just sellepärast, et nad on küll suured, aga neil on ka mõistus omal kohal. Ja et nad on suured ja ilusad, neid on näha.”

Kaasik räägib, et kuigi Pärnumaal on vaata et igas talus midagi hobustega pistmist, siis eesti raskeveohobuse tõugu loomi olevat väga vähe. Ei teagi, milles asi, sest nagu Nurmenuku perenaine kinnitab, pole eesti raskeveohobuse funktsioon kusagile kadunud, sest tegemist on väga võimeka tõuga. Ta näitab Järva kutsehariduskeskuse võistlustel saavutatud esimese koha autasusid, mille on saanud tema hobused koolisõidus.

“R askeveotäkk Kuldar Matu, noor hobune, kes tegi sporthobustele ratsutamises ka tuule alla,” ütleb Kaasik.

“Tippspordiklassis ei saa ehk löögile, aga harrastusklassis on eesti raskeveohobune väga kõva tegija.”

Terve tuba on täis Nurmenuku raskeveohobuste aastate jooksul võidetud karikaid, rosette, vimp-

leid ja diplomeid. Võistlustel ja näitustel on käidud Soomes ja terves Eestis, auhinnad on saadud nii vigursõidus, vankrisõidus, maksimaalveos kui ka ratsasõidus.

Omaaegne Nurmenuku aretustallide põhitöö seisnes varssade tootmises. Ja kui sündis lootustandev täkkvarss, siis kasvatati see üles sugutäkuna.

Alustas Viktoria Kaasik selle tööga aastal 2000. Hakatuseks võttis paar hobust hobiks, lõpuks aga sai hobuseid üha rohkem, ehitati tall, olid juba tallitöötajad, kes hobuseid kasvatasid ning n-ö nullist alates õpetasid ja treenisid, et suksud metsikuks ei kasvaks. Turismiga tol ajal veel ei tegeldud.

Suuresti tänu Nurmenuku talu teavitustööle tõusis raskeveohobune kõrgesse hinda.

Näiteks Soomes, kus paljud Pärnumaalt pärit hobused uue

Viktoria Kaasik kinnitab, et kuked-kalkunid pole tema aedikutes isegi võõraste vastu sugugi kurjad, pigem vastupidi – sõbralikud ja püüavad igal võimalusel inimestega suhelda.

www.remitauto.ee

ETÖÖD V E A K A J PINNASE PÄRNUMAAL JA PÄRNUS

· Tänavakivi paigaldus · Vundamentide lahtikaevamine ja soojustamine · Kanalisatsiooni ja vee liitumised · Septikud, Biopuhastid, Imbväljakud, Mahutid · Drenaaži ja sadevee paigaldus · Pinnase äravedu ja kohaletoomine. · Haljastustööd · Multiliftteenus · Ehitustööd

Kontakt andmed: WWW.RAUDKÄSI.ee | info@raudkäsi.ee | +372 503 1729

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee | tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

T U R I S M 13

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

hobuste ja asvatus FOTOD: TANEL MEOS

Pungil täis auhinnakapid ja -riiulid. Kõik need karikad on võitnud Nurmenuku talu raskeveohobused.

Praeguseks on tallu jäänud kaks eesti raskeveo tõugu hobust. Kosutuseks hingele ja mälestuseks möödunud aegadest, nagu ütleb Viktoria Kaasik.

KES ON KES

Eesti raskeveohobune

kodu leidnud, loodi eesti raskeveohobuse kaitse ühing, mis tegelebki ainult eesti hobustega.

Just hiljuti sai seal võistlustel kõrge tiitli üks Kuninga lapselastest, vaevalt kolmeaastane mära, kelle isa on Kuldar Matu.

Nüüdseks on aga aretusega kõik, tõumärad on müüdud eri kohtadesse, kus nendega edasi tegeldakse. Alles jäi kaks hobust, mõlemad sagedased auhinnasaajad. Üks 23-aastane ruun ja üks mära. Soomlased tahtsid ka seda viimast ära osta, aga perenaine otsustas selle koju jätta.

Nagu juba öeldud – hingele.

Eesti raskeveo tõug on väärt hoidmist

Nüüd ei tegele Viktoria Kaasik aktiivse aretustööga juba neli aastat, viimane varss sündis kahe aasta eest. Ja nagu ta nendib, on eesti raskeveohobuse maine avalikkuses hakanud

soiku jääma. Raskeveohobuseid kasvatatakse ja aretatakse veel vaid mõnes talus Ida-Virumaal.

Ometi oli veel kümmekond aastat tagasi mõni kasvataja-aretaja vaata et igas Eesti maakonnas. Eesti raskeveohobune puhkes justkui õitsele. Oli kõvasti reklaami ja hobusel oli ka turgu. Ka praegu on hobuseid üle Eesti, aga keegi ei propageeri eriti enam eraldi eesti raskeveo tõugu, leiab Kaasik.

Kokku on Nurmenuku tallidest läbi käinud umbes sada hobust. Kui Eestis osteti raskeveohobuseid niisama kasvatamiseks, atraktsiooniks ja hobiks, siis Soomes soetatakse hobune eelkõige ikka sihiga ka aretusega tegeleda. Soomes peetakse eesti raskeveohobuste paralleeltõuraamatut, lisaks saab tõuraamatusse kantud loomade eest ohustatud liigi toetust.

nnEesti raskeveohobuse tõug on aretatud kohaliku hobuse baasil vältava ristamise teel ardenni tõugu täkkudega. nnTõuraamatu pidamist alustati aastal 1922. nnKuni 1953. aastani oli tõu nimetus eesti ardenn. nnENSV põllumajandusministri 1953. aasta 28. augusti käskkirja 255 alusel nimetati tõug eesti raskeveo tõuks tõumärgiga ER. nnEsimesed ardennid (10 mära ning 2 täkku) toodi Eestisse akadeemik A. Middendorfi algatusel Belgiast 1862. aastal, hobused paigutati Tori hobusekasvandusse. nnAastal 1920 soovitas põllutööministeerium hobuste registreerimisandmetele tuginedes aretada Eestis kolme hobusetõugu: eesti, tori ja ardenni hobust. nnTaasiseseisvunud Eestis toimus üleriigiline eesti raskeveohobuste aretustöö üleminek erakasvanduste ja üksikute hobusekasvatajate kätte. Tõuhobuste arv vähenes kriitilise piirini. nnValitsus otsustas ohustatud hobusetõugude nimekirja lisada tori hobuse ja eesti raskeveohobuse. Kinnitati eesti raskeveo tõugu hobuste säilitus- ja aretusprogramm. nn2008. aastal kinnitati eesti raskeveo tõugu hobuste säilitusprogramm muudetud kujul. Sugulastõugude kasutamine on nüüdsest lubatud vaid põhjendatud lisataotluse alusel. nnEesti raskeveohobuse tõug on kantud ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations) ohustatud tõugude nimekirja.

Allikad: Eesti Hobusekasvatajate Selts, veterinaar- ja toiduamet

“Soomes hoitakse väga eesti raskeveokat. Kõik on neil korrektne ja punktuaalne, antakse välja ka hobuste passe, mis on samas jõus nagu Eesti Hobusekasvatajate Seltsi välja antud pass,” räägib Viktoria Kaasik. “Jah, kipub olema nii, et oma kodus nii väga ei hoitagi neid hobuseid.”

Eestis saavad raskeveohobused omavahel n-ö tõupõhiselt mõõtu võtta ühel päeval aastas – augustis toimuval eesti raskeveohobuse päeval.

Mullu peeti järjekorras XXIV

eesti raskeveo hobuse päev Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurmel.

“Raskeveohobune on seda väärt, et temast ajalehes kirjutada, informeerida avalikkust, et meil on selline suurepärane tõug olemas,” leiab Kaasik.

“Issand, kui palju üritusi me siin Nurmenukulgi omal ajal korraldasime. Soomlased käisid siin oma hobustega, poolakad käisid. Ükskord tegime seda üritust isegi kahepäevasena. Nüüd on aga saabunud vaikus ja sellest on kahju.”

Miks see kõik siis katki jäi?

Viktoria Kaasik ei taha kuigi pikalt vanadesse aegadesse süüvida, aga tema jutust võib aru saada, et ju mingi must kass hobusekasvatajate seltsi uue juhatuse ja vanade olijate vahelt läbi jooksis. Üks probleem oli peamiselt Soome müüdavate varssade hindades, mis olid langenud juba vaata et 500 euro peale, kuigi hiilgeaegadel polnud alla 2500 euro korraliku varsa eest juttugi. Nüüdseks on hinnad taas 1200–1500 euro kanti kerkinud, kusjuures kõige paremini lähevad kaubaks ruunad ja märad. Lahkhelisid oli teisigi, nagu neid ikka inimestevahelistes suhetes ette tuleb, ja kõik see viis lõpuks ka eesti raskeveohobuse maine langusesse.

Loomad-linnud lastele vaatamiseks

Oli, kuidas oli, ent nüüd tegeleb Viktoria Kaasik peaasjalikult lastega. Tal on ka endal neli last, sealhulgas peagi kahekümneseks saavad kaksikud. Elatud on kogu aeg talus, kus alati olnud ka loomad – kitsed-lambad, kanad-kuked –, aga põhitegevuseks siiski seafarm. Oli aeg, kus Nurmenuku talus peeti ligi 5000-pealist seakarja – olid emised ja põrsad ning koguni oma lihapood, elussead müüdi aga valdavalt piiri taha. Võib öelda, et seakasvatus läks Nurmenukus sigade Aafrika katku nahka.

Kuigi katk ise seafarmi ei jõudnud, läksid seoses selle epideemiaga nõuded niivõrd karmiks, et vajalik olnuks kogu farmihoone ümbritsevast isoleerida, ent ümberringi on naabrid ning see oleks osutunud liialt keerukaks, kui mitte võimatuks. Ja nii otsustati seakasvatusele joon alla ja kriips peale tõmmata.

“Kui kõik lapsed lasteaias käisid, siis kasvatajad kogu aeg ikka küsisid, et kas teile võib külla tulla. No ja kuidas sa ütled oma lapse rühmale, et ärge tulge. Nii nad siis käisid,” meenutab Kaasik. “Samal ajal tegelesime veel ka Pärnu rannapargis lõbustuspargi pidamisega. Seal aga taheti teha looduskaitseala ning lõbustuspark tuli kinni panna. Mõned atraktsioonid tõin siia vanasse hobusekoplisse. Investeerisin oma raha ja lõin siia oma talu maadele perepargi, kus on n-ö maalähedane olustik, loomad ja atraktsioonid: kiiged, rong, karusell, batuut jm. Nii see algas.”

Korraga võetakse sisse vaid üks grupp, et laste vahel mingit kiskumist ei tekiks, mis on ikka võimalik, kui erinevatest kohtades pärit lapsed kokku satuvad. Kaasa saab võtta oma söögid-joogid, kohapeal on olemas võimalus grillida, kasutada atraktsioone ja vaadata loomi.

Tasapisi hangiti tallu juurde parte, broilereid, erinevaid muna- ja ilukanu, kalkuneid, hanesid. Linde sai üha rohkem, broilerid aga kasvavad ju kiiresti suureks ning nii kujunes sellest kõigest välja päris linnukasvatus. Praegu on talus veterinaar- ja toiduameti tunnustusega linnutapamaja ja munapakendamise ruum ning talu põhitegevus lisaks turismile kodulinnukasvatus.

“Põhiline on broiler, jõuludeks ja tänupühadeks pakume kalkunit. Ja on ka munakanu.

Pooleteisekuises tsüklis on sadakond broilerit, munakanu on 200 ringis. Just parasjagu, sest ma ju teen seda kõike sisuliselt üksinda. See ongi, mis raha sisse toob, sest tapamaja olemasolu lubab mul müüa ka hulgiostjatele,” märgib Viktoria Kaasik. “Lisaks on meil nn hiidkalkunid, kes võivad kasvada kuni viiekümnekiloseks. Praegu on nad väikesed, jõuluks kasvavad suureks. Aga on ka tavalisi, 8–10-kiloseid, mis ikka ahju mahuvad.”

Kanala on sisse seatud kunagisse talli, kus kaks boksi on eraldatud allesjäänud hobustele, ülejäänud pind on kanade päralt – on vabapidamisel kanu, on õrrekanu, puuris ei istu neist ükski.

Mis tulevik toob, ei oska Viktoria Kaasik veel öelda. Ta ütleb, et loomapidamise pisik lastes eriti ei pesitse. Vanemal tütrel ja pojal on juba oma pere, kaksikud käivad ülikoolis, poeg tegeleb autoasjandusega. Äkki lapselaps, kes hiljaaegu sündis, loodab ta. Ja usub, et ega väga lootusetu see asi nüüd ka ole.

Aga ega lihtne ka ei ole – eelmise aasta sügisel avastati partidel salmonella ja kogu linnukari tuli Vireeni hävitamisele saata. Ainult kalkunid jäid alles, sest asusid kanadest ja partidest eraldi.

“Siis oli küll tunne, et jätan kõik kus see ja teine. Aga lõpuks sai kanapidamine ikka taastatud, sisuliselt nullist.

Ainult parte enam ei ole,” ütleb Viktoria Kaasik.

14 K I N N I S V A R A

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

FOTO: VALLO KRUUSER

Hea kinnisvaramaakler on objektiivne, pädev seadustes ning loomult hea suhtleja. Aastatega tuleb ka tuntus.

Klient ootab kinnisvaramaaklerilt usaldust ja pädevust Uuringust selgub, et kinnisvara osta või müüa soovivad inimesed hindavad maakleri valikul ennekõike tema asjatundlikkust ning avalikku tuntust, sestap on alustaval maakleril küllaltki raske läbi lüüa.

TERJE VÕRK, kinnisvaramaakler

Lõpetasin äsja Pärnu kolledži ärijuhtimise magistri õppekava teenuste disaini ja juhtimise erialal, läbisin õpingute ajal ka turismiteenuste programmi.

Kuna teenuse disain on universaalne protsess, kehtivad selle põhimõtted ka kinnisvaravahenduses.

Oma magistritöö kirjutasin alustava kinnisvaramaakleri brändi arendamise võimalustest ja väljakutsetest. Töö esimeses osas käsitlesin ettevõtete ärimudeleid ja persoonibrändi arendamise arhitektuuri, teises osas tegin teooriast lähtuvaid küsitlusi ja intervjuusid ning lõpuks järeldusi.

Muu hulgas uurisin anonüümse küsimustikuga, mida Pärnu kinnisvaraturu huvilised kinnisvaramaakleri juures hindavad ja kuidas nad maaklerit valivad. Samal ajal ilmus kokkuvõte Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tellitud uuringust “Kinnisvarafirmade kuvand”, milles sarnast teemat käsitleti terve Eesti kontekstis.

Minu lõputöö küsimustikule vastas 106 isikut, kellest 66% oli juba kasutanud kinnisvaramaakleri teenuseid. Seepärast oli eriliselt kõnekas analüüsida, mida maakleri valikul on oluliseks peetud. 41% vastanuist valis vastusevariandi “asjatundlik inimene”. 20% märkis, et valikut mõjutab ka see, kui maaklerina tegutsevat inimest varasemast ajast tuntakse, ja 13% pidas oluliseks töötamist “tuntud kinnisvarabüroos”. Ehkki saab järeldada, et tuntus mõjub mõnevõrra kvaliteedimärgi või

garantiina, pole see valiku tegemisel peamine. Oluline on ikkagi asjatundliku inimese maine.

Loomulikult nõuab tuntuks saamine nii raha kui ka aega, asjatundlikuks maakleriks on raske saada ilma õppimise või kogemusteta. Kui siia lisada, et kutselise maakleri staatust pidas oluliseks üle 60% vastanutest, ning lugeda kokku teadmised ja oskused, mis peavad olema kutseeksami edukaks sooritamiseks, siis on selge, et asjatundlikuks ja usaldusväärseks maakleriks saamine pole kerge.

Alustaval maakleril on keerulisem, sest tema pole oma tegevusega veel tuntud. Uurisin küsimustikus seetõttu ka, milliste omaduste olemasolul valiksid vastajad oma partneriks just alustava maakleri. Ka siin pidas inimese eelnevat tundmist oluliseks 53% vastanuist.

Kinnisvarabüroo tuntus oli samuti oluline, seda märgiti 27% juhtudest. Teenuse hinda ei peetud nii oluliseks, kuigi 20%

“Loomulikult nõuab tuntuks saamine nii raha kui ka aega, asjatundlikuks maakleriks on raske saada ilma õppimise või kogemusteta.”

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Oleme spetsialiseerunud rasketehnika ja teiste metallkonstruktsioonide remondile.

TEENUSED • • • •

Hüdrosilindrite remont ja valmistamine Töökoja remondipinna üürimine Avade taastamine Erinevad metallitööd

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

vastanuist valinuks siiski alustava maakleri teenuse sobiva hinna puhul. Tavapäraselt peetakse selleks konkurentidest odavamat hinda. Ehk soodsa pakkumise korral ollakse nõus kasutama teenust, mille kvaliteedis ei olda kindel.

Kui alustav maakler saab aga kohe ka asjatundmatu maine, kulub selle muutmiseks palju aega. Tänapäeval on maakleri bränd väga tugevalt sotsiaalmeedias mõjutatav, sest halbu kogemusi jagatakse ja neist jäävad jäljed. Kõige parem oleks kohe ideaalset teenust pakkuda.

Et alustavat maaklerit konkreetsemalt aidata, palusin oma töös kirjeldada ideaalset kinnisvaramaaklerit. Vastustes ei maininud keegi, et maakler peaks olema tuttav inimene, küll aga koorus kõige rohkem välja see, et maaklerilt oodatakse asjatundlikkust ja professionaalsust ning see väljendub teadmistes nii objekti, seaduste kui ka ehitamise kohta. Ideaalne maakler peab oskama vastata kõikidele objekti kohta käivatele küsimustele ning olema hooliv, hea suhtlemisoskusega ja aus.

Rõhutati ka seda, et maakler ei peaks rääkima ainult head, vaid ka objekti puudused välja tooma, ning et maakler ei tohi olla omakasu peal väljas, vaid peab eeskätt kliendi soove silmas pidama. Oodatakse, et maakler oleks oma töös põhjalik ja täpne ning annaks endast parima, osates nõu anda nii müügi- kui ka ostuprotsessi algusest lõpuni.

» » » » » »

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

Suurim valik toalilli!

Lõikelillede hulgimüük!

LILLI – TAIMI – LILLETARVIKUID –KINGITUSED – LILLESEADED

MS TEHNIKA OÜ

Tel. +372 506 6275 info@mstehnika.eu Konnakotka tee 3, Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnumaa

Avatud E–R 7.50 – 19.00 L 9.00 – 18.00 P 9.00 – 16.00 Riia mnt 199, Pärnu Tel +372 443 6466 lillekeskus@gmail.com

www.lillekeskus.eu

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

R E K L A A M 15

16 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 8 22. august 2019

1-4-toalised korterid liftiga kortermajas Mai tn 105, Pärnus, valmivad juba käesoleva aasta lõpuks.

UUS MEREVAATEGA KODU OOTAB SIND! Vaata lisainfot https://fundehitus.ee/mai105/ MÜÜK: Marje Soosaar tel +372 5620 1238 marje.soosaar@fundehitus.ee