Pärnu Maaleht (september 2019)

KUTSEHARIDUS: Tihemetsa mail jätkub metsahariduse andmine Lk 4–5 SEGASUMMA TALU FÜÜSAL on saagikas ja ilmastikukindel Lk 8–9

Lilleväljalt võib soetada veel selle hooaja viimaseid ampleid Lk 6–7

Tiia Uffert:

Omatoodangut juurutades võib ka Eestis edukalt õmblustööga tegeleda Lk 10–11

www.maaleht.ee

19. september 2019 Nr 9

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

FOTO: ARNE ADER

Pakendikonteinerisse ei tohi panna tavalist olmeprügi

Lõuna-Pärnumaal luuakse metsise mängupaikade säilimise huvides Kõveri-Ilvese kaitseala.

TA S U B T E A DA

Keskkonnaministeeriumi esialgse kaitse rakendamine

Pärnu linnavalitsus tuletab meelde, et taaskasutusorganisatsioonide pakendikonteinerid ei ole mõeldud olme-, ehitusjäätmete, mööbli ega muu prügi jaoks.

Pakendatud kaupu ostes tasute ka nende käitlemise eest. Pakendite taaskasutamiseks on pakendatud kauba tootmise, maaletoomise ja müügiga tegelevad ettevõtted ning pakenditootjad sõlminud lepingu mõne taaskasutusorganisatsiooniga, keda on Eestis kolm: Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Eesti Pakendiringlus OÜ.

Kõigil neil on Pärnus pakendikonteinerid, kuhu on lubatud panna üksnes selle konteineri jaoks ette nähtud

pakendeid. Pakendikonteinerite tühjendamise eest ei vastuta linnavalitsus, vaid taaskasutusorganisatsioon, kelle nimi ja kontaktandmed on konteinerile kirjutatud.

Kuigi iga kortermaja ja eramu peab oma prügiveo eest ise vastutama, leidub neidki, kes eelistavad raha kokku hoida ja sorteerimata prügi avaliku pakendikonteineri juurde sokutada. Selline käitumine on seaduserikkumine, mille eest on ette nähtud trahv.

PÄRNU MAALEHT

Maakonnad koonduvad turvalisust tagama 24.–25. oktoobril toimub Toosikannus ühisseminar Pärnu-, Järva-, Harju- ja Raplamaa turvalisuse nõukogude osalusel.

Tegemist on kolmanda omataolise seminariga, kus naabermaakonnad kogunevad vahetamaks infot, parimaid praktikaid ja kaardistamaks koostöövõimalusi. Eesmärk on ka ühtlustada teadmiseid Harju, Pärnu, Rapla, Järva maakonna turvalisuse nõukogude vahel.

Seekord on korraldajaks kolleegid Raplamaalt ning fookuses on narkootikumide teema.

Seminari kaudu soovitakse tutvuda lähinaabermaakondade turvalisuse alaste tegevustega, saada häid ideid paikkondlikuks tegevuseks, saada inimestega omavahel tuttavaks. Spetsiifili-

sema poole pealt on eesmärk saada ülevaade narkoprobleemidest, ravi- ja rehabilitatsioonivõimalustest Eestis ning ideid narkopreventsiooniks paikkonna tasandil.

Kõne all on narkoturg täna Eestis ja alaealiste narkoprobleemid. Toimub kohtumine kunagise narkomaaniga, kes räägib oma kurvast kogemusest narkomaanina ja võimalustest sellest pahest vabaneda.

Külastatakse narkorehabilitatsioonitalu Järvakandi lähistel Ahekõnnus. Kavandatakse järgnevad tegevused maakondadeüleses koostöös.

PÄRNU MAALEHT

Metsise kaitseala puhul valitsevad erimeelsused Lõuna-Pärnumaal plaanitakse võtta kaitse alla Kõveri-Ilvese metsise püsielupaik, kus keskkonnaamet soovis esmalt kaitse alla võtta 7337 hektarit, aga RMK tegi seejärel oma ettepaneku – piisab 257 hektarist.

Esialgu ollakse protsessi algusfaasis ning lõpptulemus sõltub ekspertide edasiste tegevuste tulemustest.

Teemapüstitus lähtub uuringust, mille Eesti Ornitoloogiaühing viis läbi selleks, et selgitada välja Rail Balticu rajamisega tekkiv kahju metsise asurkonnale ja pakkuda välja leevendusmeetmeid. Uuring nimetab, et Rail Balticu otsene mõju selles piirkonnas on trassi kulgemine läbi kahe metsise mängupaiga (Venemurru soo mängupaik ja Saki mängupaik). Nende kahe mängupaiga pindala kokku on 254 ha.

Muude raudteetaristust tulenevate võimalike ohutegurite üle aruanne ei arutle.

Kaitsemeetmena pakkus ühing välja, et kaitse alla tuleks võtta 8664 hektarit maad.

Keskkonnaamet kärpis numbrist välja eramaad ja otseselt raudtee ehitusega seotud alad ning tegi keskkonnaministee-

riumile ettepaneku võtta kaitse alla 7337 hektarit. Ministeerium arutas ettepanekut RMKga, kes leidis, et loodav kaitseala peab olema proportsioonis ornitoloogiaühingu uuringus välja toodud negatiivsete mõjudega. Vaidluse tuum peitub küsimuses, miks peab olukorras, kus uuringus nimetatakse negatiivseks mõjuks kahe metsisemängu hävimist (kogupindalaga 254 ha), võtma täiendavalt kaitse alla 7300 hektarit.

Piirkonna metsisepopulatsioonile oluliste elupaikade lõplikud kaitstavate metsade pindala, piirid ja majandamistingimused selguvad teise protsessi ehk Kõveri-Ilvese kaitseala menetluse käigus, mille raames ei kavanda RMK menetluse lõpuni piirkonnas raieid täiendaval 882 hektaril.

PÄRNU MAALEHT

Kohe võetakse kaitse alla täiendavalt 257 ha. See arv on saadud analüüsides metsisemänguks sobivaid puistuid Rail Balticu trassi raadamise tõttu hävivate mängude lähikonnas, mis on praegu asustamata ja kuhu metsise mängud võiksid liikuda.

RMK kaitseb Rail Balticu trassil asuvaid mängupaiku kuni trassi rajamiseni.

Keskkonnaministeeriumi haldusala sisemise kokkuleppe alusel ei kavanda RMK raieid 882 hektaril piirkonna metsisepopulatsioonile olulistes elupaikades kuni Kõveri-Ilvese kaitseala ametliku menetluse lõppemiseni. Menetluse käigus selguvad lõplikult kaitstavate metsade pindala, piirid ja majandamistingimused.

Allikad: RMK, keskkonnaministeerium

PA N E TÄ H E L E

RMK argumendid metsise kaitseala kohta Juba praegu on kõnealuses piirkonnas kaitse all kolmandik riigimetsast, 4334 ha.

Metsise olemasolu piirkonnas on teada vähemalt viimased 100 aastat. Teada on ka see, et metsisemängud aeg-ajalt kolivad.

Olemasolevad seireandmed kinnitavad, et senistel kaitsemeetmetel on olnud positiivne mõju. Ornitoloogiaühingu uuringuala moodustab osa metsise Soomaa tuumalast, kus vastavalt 2017. aasta seirearuandele[1] on seireperioodide 2009–2012 ja 2013–2017 võrdluses metsisekukkede arv mängudes suurenenud 89 isendi võrra. Metsisekukkede arv on suurenenud nii Soomaa tuumalal tervikuna, uuringuala ümber 10 km raadiuses kui ka uuringualal.

Tulenevalt sellest, et praegused kaitsemeetmed töötavad ning et Rail Balticu trass kaotaks kaks metsise mängupaika (kokku 254 ha), tuleb keskenduda ümberasumisvõimaluste loomisele nende lindude jaoks, kelle mängupaik kaob.

RMK on seisukohal, et kuigi ka olemasolevad sihtkaitsevööndid ja keskkonnaregistris registreeritud mängupaigad tagaksid Venemurru soo ja Saki mängupaikade kukkede ümberasumise, siis kindlustamaks valikute mitmekesisust Rail Balticu valmimise ajaks, on mõistlik laiendada kaitstava metsa pindala.

Tule ja tee oma ostud meie kauplustest!

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

FOTO: PRIIT SIMSON

Looduskonverents toimub sel aastal Pärnus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitsekonverents toimub tänavu 4.–5. novembril Pärnus, kõik huvilised on oodatud ennast osavõtjaks registreerima.

Looduskaitsekonverentsil arutatakse nii elupaikade ja populatsioonide taastamistööde tulemuslikkuse kui ka nendega kaasnevate konfliktiolukordade üle.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on konverentsile oodatud kõik huvilised, eriti praktikud, teadlased ja ametnikud.

ÜRO kuulutas saabuva aastakümne ökosüsteemide taastamise kümnendiks. Käesoleval kümnendil on Eestis juba taastatud tuhandetel hektaritel soo- ja niiduelupaiku ning suurendatud siirdekalade võimalike kudealade pindala.

Edukalt on parendatud näiteks mitmete kahepaiksete ja kalaliikide populatsioonide seisundit.

“Ulatuslike töödega on kaasnenud sageli ka tulised arutelud maaomanike, teadlaste ja kohaliku omavalitsuse ametnike ning poliitikutega,” selgitab Kaupo Kohv. “Seega on paras aeg jagada kogemusi ning teadmisi, et saabuval kümnendil rohkem, paremi-

ni, targemini ja kaasavamalt panustada Eesti looduses minevikus tehtud vigade heastamisele.”

Konverents käsitleb taastamistegevusi ja ohustatud liikide populatsioonide seisundi parandamist siseveekogude (jõed ja järved), poollooduslike koosluste, metsade ja soodega seotud elupaikades.

Konverents toimub Pärnus Strand SPA & konverentsihotellis.

Konverentsile registreerumine on avatud kuni 28. oktoobrini. Programmi ja registreerimisvormi le iab RMK kodulehelt.

Kui Sindi ümbruses on paisu lammutamise tõttu üsna selge, mis Pärnu jõe kallastel toimuma hakkab, siis paljudes kohtades vajab see veel läbiarutamist ja paikapanemist.

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Rahandusministeeriumi tellimusel valmis sel suvel Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, milles kogutud andmete põhjal toodi välja piirkonna võimalikud arengusuunad ning edasised tegevused.

Käimas on Eesti toidu kuu FOTO: HELE-MAI ALAMAA

5. septembril sai Saaremaa toidufestivaliga alguse tänavune Eesti toidu kuu – kuni 13. oktoobrini toimub üle Eesti peaaegu 30 põnevat toidusündmust.

Septembris on eestlaste toidulaud kohaliku ja värske toidu poolest kõige külluslikum ning seda tuleb väärikalt tähistada.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on Eesti toidu kuu sündmus, mis on suunatud nii tavainimestele, tootjatele, töötlejatele, kauplejatele, kokkadele kui ka haridusasutustele. Eesti toit on kõigi jaoks oluline, see on osa meie rahvuskultuurist.

“Igal aastal on programmis hulgaliselt toredaid toidule pühendatud üritusi, Eesti toiduteel asuvad toitlustusettevõtted teevad eripakkumisi ja muuseumid pakuvad haridusprogramme,” kirjeldab Järvik. “Sel aastal on mul aga eriti hea meel selle üle, et Eesti toidu kuu algatusega on liitunud ka Coopi kauplused. See on suurepärane näide ühisest pingutusest, kuidas saame kõik Eesti toidu käekäigu eest hea seista.”

Pärnu jõgi saab tervikliku arengukava

Eesti toidu kuu ürituste raames saavad ka lapsed söögivalmistamist oma käega katsetada.

Sel aastal on Eesti toidu kuu raames erilise tähelepanu all lapsed ja noored. Alguse saab pilootprojekt “Peakokad koolis”, mille raames alustavad koolide külastamist Eesti peakokad, kes annavad põhikoolides kodundustunde, kokkavad koos lastega ning tutvustavad toiduvalmistamise põhitõdesid. Projekti raames valmis ka õppematerjal retseptide ja videotega. “Peakokad koolis” projekti avaüritus toimus 13. septembril Harjumaal Jüri gümnaasiumis.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest.

Toidukuu on osa müügiedenduskavast “Eesti toit 2015– 2020”, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

PÄRNU MAALEHT

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse juhataja Kalev Kaljuste selgitab, et uuringu tegemise vajaduse tingis 2018. aasta lõpus alustatud Sindi paisu lammutamine Pärnu jõe alamjooksul, millega avati takistuseta liikumiseks ja kalade rändeteeks kogu Pärnu jõgi.

“Uuringuga kaardistasime Pärnu jõe seniseid kasutusvõimalused ning vaatlesime ka seda, kuivõrd need muutuvad pärast paisu likvideerimist,” märgib Kaljuste. “Samuti tehti nende põhjal omavalitsustele ettepanekud üldplaneeringute koostamiseks.”

Uuringuala hõlmab Pärnu jõge ja selle lähiala suudmest kuni Kurgjani. Samuti kolme kohalikku omavalitsust − Pärnu linna, Tori ja Põhja-Pärnumaa valda. Uuringus on kajastatud loodusväärtused, kultuurilis-ajaloolised väärtused ning sotsiaalja majanduslikud eeldused.

Uuringu tulemustele tuginedes tehti piirkonna omavalitsustele mitmeid ettepanekuid Pärnu jõe ja selle lähiala paremaks kasutamiseks. Näiteks nimetati Pärnu linnas olevate sadama-

te ja jõe laevatatavuse arendamist, vaadete avamist ja jõe atraktiivsuse parandamist, sildade renoveerimist ja uute rajamist, kultuuriväärtuste eksponeerimist ja muuseumide ning vabaõhulavade arendamist, spordivõimaluste laiendamist ning jõe kallaste lihkeohtlikkuse ja üleujutusohu riskide maandamist.

“Uuringus osalejad pidasid tähtsaks ka jõele terviklikult ligipääsemist,” räägib Kalev Kaljuste. “Probleemiks on, et mitmed huvipakkuvad asukohad jäävad külastajatele juurdepääsematuks, sest need asuvad kas eramaal või tuleks nendeni jõuda läbipääsmatu eramaa kaudu.”

Seetõttu nimetati uuringu ettepanekutes ka jõe veeala tsoneerimist ning tasakaalu leidmist jõe erinevate kasutajate (skuutrid, laevad, sõudjad jne) huvide vahel.

Lisaks nähtus uuringust vajadus rajada jõe kallastele täiendavalt paadislippe, -sildasid ja peatuskohtasid. Ettepanekuid tehti aga ka parklate jm taristu tagamise, ujumiskohtade rajamise, turismiprojektide koostamise ja jõe laeva-

tatavuse suurendamise kohta.

Uuringu koostamisel analüüsiti erinevaid andmebaase. Lisaks küsitleti huvigruppe, kes tegutsevad Pärnu jõel ja lähialal või kavandavad arendustegevusi piirkonnas. Pärnu jõe ja selle ümbruse senise kasutamise ning tuleviku eelistuste kohta andsid oma tagasiside kalastajad, väikesadamate omanikud, veespordiklubid, turismiettevõtjad, muuseumid, Pärnumaa arenduskeskus, riigiametid ja kohalikud omavalitsused.

Uuringu tulemused on üheks sisendiks Pärnu jõe äärsete kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel.

Uuring toetab Pärnu maakonna planeeringus ja Pärnumaa arengustrateegias 2035+ toodud printsiipi, et Pärnu jõge peab selle arendamisel käsitlema tervikuna. Otstarbekas on algatada mitut maakonda hõlmab planeering kogu jõe ulatuses, et analüüsida laiemalt ruumilisi seoseid ja kasutada paremini Pärnu jõe ja lähiala eeldusi. Maakonnaplaneeringu üks eesmärk on mitmekülgse ja valikvõimalusi pakkuva elu-, puhke- ja ettevõtluskeskkonna kujundamine Pärnu jõe ääres.

Uuring koos interaktiivse kaardirakendusega on leitav rahandusministeeriumi veebilehel aadressil maakonnaplaneering. ee/parnumaa1.

PÄRNU MAALEHT

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

4 K U T S E H A R I D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

Kooli enam pole, aga Tihemetsa maadel hariduse andmine veel kestab Põhiline metsandusalase hariduse andmine on koondunud Luua metsanduskooli ja Eesti maaülikooli, kunagisest Eesti suurimast metsandustehnikumist Tihemetsas ei välju õppureid juba viimase kolme aasta vältel.

AIN ALVELA Tihemetsas Voltveti mõisahoones anti metsandusalast haridust aastatel 1925–2016. Kooli mitme tuhande hektari suurune metskond läks Luua metsanduskooli praktikabaasiks, mõisahoone ise kuulub nüüd riigile, teada on, et plaanitakse selle müüki panekut.

Küll aga toimub Tihemetsa ümbruses asuvates metsades, kus tegutseb Luua metsanduskooli halduses olev õppemetskond, jätkuvalt hariduse and-

mine metsanduserialade õppijatele, seda aga ainult neile, kes Luua kooli hingekirjas.

Aastast 2016 Tihemetsal Voltveti mõisahäärberis enam kooliharidust ei jagata, sest toona otsustasid nii haridusja teadusministeerium ning Tihemetsas tosinkond aastat õppekohta pidanud Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) juhtkond. Nimelt oli viimastel aastatel sealsete õppijate arv pidevalt vähenenud ning

2016. aasta sügisel avaldas seal metsuri erialal õppima asumise soovi vaid viis inimest. Õppekoht suleti ja õpilased, sh töökohapõhises õppes käijad, suunati teadmisi omandama Pärnusse. Kuraditosina aasta jooksul, mil Voltveti mõis PKHK-le kuulus ja seal õppetöö toimus, paigutati hoone renoveerimisse miljoneid eurosid Euroopa Liidu projektiraha. Seega on mõisahäärber ise heas korras, küll aga on erinevas lagunemisastmes hulk mõisaansambli kõrvalhooneid, millest mõned on endale juba uue omaniku leidnud.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse tehnikaõppeosakonna juhataja Jüri Puidet ütleb, et kuuldused kutseõppe surmast Tihemetsa maadel on enneaegsed ja liialdatud, sest metsad anti üle Luua koolile ja metsandushariduse andmine käib seal siiski siiamaani.

Tihemetsa põllumajandustehnikum oli nõukogude ajal õpilaste arvu poolest Eesti suurim kutseõppeasutus.

KUTSEHARIDUS

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

5

FOTO: TANEL MEOS

FOTO: MAALEHE ARHIIV

Pärnu kutsehariduskeskuse puidutööerialade praktiliseks õpetamiseks saab kool valdava osa puidust Tihemetsa ümbruskonna metsadest, kus praegu asub mitu tuhat hektarit Luua metsanduskooli metskonnast.

M I S O N M I S?

Tihemetsa metsakool nnVoltveti mõisa härrastemajas alustas aastal 1925 Voltveti metsakool. nnAastal 1939 nimetati kool ümber Tihemetsa metsatehnikumiks. nnAastatel 1945–1959 kandis kool nimetust Tihemetsa metsatehniline tehnikum. nnAastatel 1959–1961 oli kooli nimetus Tihemetsa põllu- ja metsamajandustehnikum, aastatel 1961–1968 Tihemetsa põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum, aastatel 1969–1993 Tihemetsa sovhoostehnikum. nnAastatel 1993–2003 oli kooli nimetus Tihemetsa põllumajandustehnikum. nnOmal ajal oli Tihemetsa kool Eesti suurim tehnikum. nnAastal 2003 liideti tehnikum Pärnumaa kutsehariduskeskusega (PKHK). nnFiliaali nimetus oli aastatel 2003–2009 Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht ja aastast 2009 Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus. nnPKHK lõpetas Tihemetsa õppekohas hariduse andmise 2016. aastal. nn2018. aastal anti Tihemetsa mõisahoone Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandusse. nnRKAS tegeleb nüüd mõisahoone müügiga. nnTihemetsas on erialase kutsetunnistuse saanud üle 9000 inimese.

Allikas: Pärnu Maaleht

“Meie pidime loobuma metsast ja Voltveti mõisast kui õppehoonest ning erinevatel põhjustel pidime sealt ka mitu eriala ära tooma. Metsandus oleks meie meelest kindlasti võinud Tihemetsa jääda,” räägib Puidet. “Aga siiski on meil Luua kooliga leping, et me saame kasutada Tihemetsa metskonda õppebaasina, kui meil on vaja teha näiteks raietöid. Teisalt saame sealt ka meile siin väga vajalikku puitu. Võime selle lepingu järgi osta aastas 50 tihumeetrit puitu soodustingimustel. See katab PKHK ehituspuusepa ja tisleri eriala vajadused.”

Puideti sõnul seisab Pärnumaa KHK-l sügisel ees kvaliteedihindamine ning selle käigus soovitakse auditeerida ka kooli metsandushariduse andmise osa. Kindlasti soovib õppeasutus säilitada arboristi eriala, lisaks nooremaedniku ning võimalusel ka metsakasvataja eriala õppe. Need kõik on töökohapõhised õppevormid, kus 30% õppetööst toimub koolis, 70% aga juba praktilises tegevuses otse töökohal mõnes ettevõttes.

Aga metsakasvatuse osas praegu kindlat otsust pole ning uue grupi avamine oleneb olukorrast tööturul. Kui nõudlust on, on kool valmis ka metsakasvatajate õpperühma avama.

Aga kui see ka sügisel avatakse, siis saab see olema töökohapõhine, mitte tasemeõpe. PKHK-l on Luua metsanduskooliga ka kokkulepe, et selles vallas nendega konkureerima ei hakata.

PKHK avalike suhete juht Anneli Rabbi märgib, et varem

Tihemetsas olnud erialadega jätkatakse Pärnus töökohapõhises õppes. On arboristi kutseõpe, kevadel lõpetas viimatine grupp metsakasvatajaid.

“See Tihemetsal lõpetamise otsus ei olnud meie oma,” kinnitab Rabbi. “See tehti kõrgemal pool ministeeriumis.” Ta lisab, et sellest n-ö sundabielust Tihemetsaga ollakse Pärnumaa KHK-s üle saadud ning liigutakse edasi. “Loodame, et sellest midagi katki ei ole, ka Tihemetsa jaoks,” ütleb Anneli Rabbi.

Kui võrrelda Tihemetsat Helmega, kus pärast mehaanikakooli sulgemist sisuliselt elu asulast lahkus, siis Tihemetsa loodetavasti nii monofunktsionaalne ei ole ja kooli kadumisest nii palju ei olene. Nii käib Tihemetsas mõisahoone kõrvale rajatud spordihoones ikka jätkuvalt tegevus ja on kuulda, et vald ikkagi hoolitseb selle eest, et elu sealkandis sootuks ei hääbuks. Samas tuleb tunnistada, et uhke mõisahäärberi ümber olevad hooned on ikkagi väga räämas ja lohakil, kuigi kuuluvad valdavalt eraomanikele. Tõsi – sellises seisus olid need hooned juba nüüdseks rohkem kui 15 aastat tagasi, kui Voltveti mõis PKHK haldusesse anti.

Tänavu kevadel pidi RKAS Voltveti mõisahoone müügi välja kuulutama, aga praeguseni riigi kinnisvara haldava ettevõtte kodulehel enampakkumist välja kuulutatud ei ole.

Kui see peaks toimuma, siis eelisostuõigus on kohalikul omavalitsusel – Saarde vallal.

6 M A H E A E D

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

Margus Kajastu planeerib Lillevälja kasvuhoone tuleval kevadel täita 300 erineva lillesordiga. Ühtviisi hästi lähevad tema sõnul kaubaks nii amplid kui üksikud lilled neile, kes soovivad oma amplid ise koostada.

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

SOODUSTUS

–15%

Lilleväljal juurutatakse m

kus sajad sordid kasvaksid kem SOODUSTUS

–25%

Haldusjaotuse järgi Pärnu linnas, sisuliselt ikka maal mis maal asuvas Lillevälja aiandustalus võib veel praegugi saaki koristada – peenral ootavad valmimist füüsalid ja hilised vaarikad, mõned lilleamplidki on veel saadaval.

AIN ALVELA

KORSTNAPÜHKIMISTÖÖD Korstnapühkija litsents nr 119683

tel 56 600 400 info@tahmakratt.ee

www.tahmakratt.ee

Varem Paikuse valda jäänud Lilleväljal on kaheksa aastat tõsimeelselt mütanud abielupaar Margus ja Kristel Kajastu. See on Kristelil päranduseks saadud talukoht, millele noored otsustasid elu sisse puhuda. Talu põhitegevus on aialillede kasvatamine ja müük, selleks puhuks valmis 2017. aasta kevadel enam kui 500 ruutmeetri suuruse pinnaga kasvuhoone, mil sees kaks puuküttega ahju ja voolikusüsteem taimede tilkkastmiseks.

Ent sellega asjatamised Lilleväljal ei piirdu – lisaks katsetatakse peenramaal vägagi eripäraste taimede kasvatamisega, sealt leiab näiteks eriti tugeva maitse ja lõhnaga mündipõõsa, mille Margus ütleb olevat Orbiti nätsu tooraineks. Järgmine põõsas on mehhiko iisop, millega saadakse rohelisele limonaadile Tarhun iseloomulik maitse. Ja seal on kaks peenart noorte vaarikatega, mille marjad alles septembrikuu teises pooles hakkavad valmima, veel edasi peenrad põlvekõrguste kultuurmustikatega, kus kasvamas mitu

erinevat sorti. Lisaks rabarberit, punapeeti, valget peakapsast ja muud ühes koduaias üpris tavalist kraami.

Talus on hobused ja üks poni ning kaks hane, lisaks trobikond koeri. Aia taga jalutavad ringi naabertalu lambad.

Ilu sünnib katsetades

Üle kümne aasta Rootsis maju ehitanud Margus Kajastu proovis Eestisse naasmise järel kõigepealt renditalu pidades mahepõllumajandusega tegelda – kasvatada ökoloogiliselt puhastes tingimustes kartulit, porgandit, kapsast ja muud köögivilja.

Lisaks oli tal kasvamas suur väli karulauku ja piibelehte. Ta kaasas ettevõtmisse nii oma vanemad kui ka vennad ja mattis mahetalusse 15 000 eurot. Kuni ühel päeval Pärnu turul karulauku müües kohtas Kristelit, kellest tänaseks on saanud tema abikaasa ja kahe lapse, Richardi ja Casandra ema.

Aga talupidamisest tol rendimaal ei tulnud lõpuks midagi välja, sest tegemist oli uudismaaga – paksult täis sellist tugevat elu, mis kultuurtaimedel sel maal kasvada ei lubanud.

Kõikvõimalikud kahjurid ja

umbrohi olid sedavõrd elujõulised, et kemikaale kasutamata nende vastu võidelda olnuks tühi töö ja vaimu närimine.

“See oli üks suur vaev ja õnnetus, saab nüüd tagantjärele tunnistada,” ütleb Margus.

“Kuni lõpuks selleni välja, et metssead ründasid, kõik aedviljad ussitasid ja ühesõnaga – sellest ei tulnud midagi ja selle raha oleksin võinud samahästi tikust põlema panna.”

Lahenduseks oli siirdumine Kristeli 1,7 hektari suurusesse maakohta, et seal siis kõigepealt mahedalt aedmaasikaid kasvatama hakata. Nüüdseks on selleks välja kasvanud Lillevälja aiandustalu ja aialillede kasvatus.

Ei Margus ega Kristel ole aiandust otseselt koolis õppinud, aga internetiajastul saab teadmisi omandada ka omal käel, kui vaid pealehakkamist jagub. Nii on nad endale selgeks teinud kümnete, kui mitte sadade taime- ja lillesortide hingeelu ning nüansid.

“Püüan alati inimestele midagi erilist pakkuda, midagi sellist, mida igas teises lillepoes või aiandis ei leidu. Nii tahan järgmisel aastal proovida, kuidas sobitub lilleamplisse tööstuslik ehk

“Püüame alati inimestele midagi erilist pakkuda, midagi sellist, mida igas teises lillepoes või aiandis ei leidu.”

MARGUS KAJASTU

nn köiekanep. Kasvupiduriga töödeldud kanepitaim jääb amplisse madala pässakana ja selle sisse saab istutada erinevaid lilli,” kirjeldab Margus Kajastu plaane. “Praeguseks on ära ostetud, aga sel aastal meil oli siin hästi palju erinevaid ampleid – arbuuside, melonite, maasikate ja eluväädiga. Kristel tegeleb põhiliselt nende amplitaimede kokkumiksimisega, talle väga meeldib.”

Sel aastal oli Lilleväljal kasvamas ühtekokku 280 lillesorti, aga järgmisel aastal tahetakse juba, et neid oleks kusagil 300.

Sellise suure sortimendi koostamine nõuab muidugi palju rohkem vaeva ja sõna otseses mõttes peent näputööd võrreldes sellega, kui tegelda vaid tüüpiliste petuuniate, lobeeliate, pelargoonide või suuteratega, mis amplililledena kõikidele tuntud.

Praegu, sügise hakul, kui alles on jäänud vaid viis-kuus amplilille, on isegi raske ette kujutada, milline lillemeri Silla külas asuva Lillevälja talu hoovis ja kasvuhoones juunikuus võis valitseda, ehkki Margus ja Kristel seda elavalt kirjeldavad.

Seemned mikrolaineahju

Et nii suurt kollektsiooni kokku saada, peab muidugi üleilmset turgu uurima ja ennast kõigi taimede kasvatamise peensustega kurssi viima, sest igaühel neist võivad olla ju erisoovid mulla, kastmistiheduse, väetise vajaduse jmt kohta. Paljusid neist lillesortidest ega isegi nende seemnetest pole Eestis üldse kaubanduses saadavalgi, nii tuleb neid piiri tagant tellida. Sellega on aga omad riskid.

“Me oleme seemneid tellinud Austraaliast, Indiast, mujalt Aasiast, Ameerikast, mui-

M A H E A E D 7

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

FOTOD: TANEL MEOS

paki lahti ja taime pealt lendab välja parv mingeid putukaid, on need siis lehetäid või kes, aga mingid külalised igatahes nende taimedega meie maile saabuvad.

Läbi raskuste mahedani

Lilleväljal jagub kohta ka arvukatele aedviljapeenardele. Kapsas, punapeet, küüslauk ja rabarber ootavad veel koristamist.

maheaiandit,

mikaalide abita dugi Euroopast. Olime jõudnud suure portsu ühest partiist juba mulda külvata ning ise veel imestame, et mitte midagi peale ühe kollaste õitega kultuurmaasika üles ei tule. Ja siis ühel päeval tuli meile maksu- ja tolliameti narkoametnik.

Neile oli jäänud silma, et me tellime suurte summade eest mingeid seemneid. Teadagi, mida arvati ja mille tõttu me neile silma jäime,” räägib Margus.

“Selgitasime siis, et tahtsime hankida eriliste taimede ja lillede seemneid, mida teistel aianduspoodidel pole. Selgus aga tõsiasi, et väljastpoolt Euroopa Liitu tulevad seemned lastakse tollis läbi mikrolaineahju. Ühesõnaga, meie seemned olid käinud läbi mingi spetsiaalse seadme, mis toimib nagu mikrolaineahi. Sisuliselt saime kätte praetud seemned ja loomulikult ei saanudki nendest enam mingeid taimi kasvada.”

Nõnda tuli maksta enam kui tuhande USA dollari suurune kooliraha. Margus Kajastu selgitab, et isegi kui tellida Hollandist suurem partii mingeid seemneid, ja tolliametnikel tekkib nende suhtes kahtlus, näiteks näitab läbivalgustamine mingisugust määratlemata pudi, siis ega üldjuhul ei hakata peensusteni kontrollima, mis täpselt seal pakis on, vaid kogu saadetis suunatakse mikrolainete meelevalda.

Teiseks tehakse seda ka sellepärast, et seadused keelavad teatud kultuuride toomist ELi riikidesse. Et seda siiski teha nagu

Margus ja Kristel koos pere pesamuna Casandraga. Laual paar purki arvukast kogusest juba valmis tehtud hoidistest. Põrandal kodu lähedalt soost korjatud jõhvikad.

kord ja kohus seadusi järgides, peab tellimuse vormistama teatud kindlate kataloogide kaudu.

Euroliidus on nimelt mõned volitatud taimefirmad, kellel näiteks Aafrikas suured lillekasvandused, kust siis tuuakse Euroopasse juba n-ö kontrollitud taimi ja seemneid. See käib nii, et emataimed on Aafrikas, nendest võetakse pistikud ja nendega tegeldakse Euroopas edasi. Ja tellida saab just neid juba Euroopa Liitu toodud taimi kas siis Suurbritanniast, Saksamaalt, Hollandist või mõnest teisest riigist.

Ja ega ettevaatus olegi liiast.

Margus teab omast käest, et kui oled kusagilt Euroopast tellitud taimedega koju jõudnud, teed

Margus Kajastu märgib, et Hollandist tellitud taimedega on nii ja naa – mõned tõepoolest ei taha meie tingimustes kasvama minna, samas teised lähevad väga hästi. Ja ega seda enne ei teagi, kui oled ise läbi katsetanud. Igatahes ei ole Hollandist seemnete, sibulate või tervete taimede tellimine ja Eesti oludes kasvama panemine Marguse hinnangul mingi võimatu missioon, proovida tasub alati, aga mingi reservatsioon tasub mällu jätta ka võimalikuks altminekuks.

Taimedega päris omatahtsi toimetada ei tohi. Kui tahetakse kusagilt tellitud taimi meie mail ise paljundama hakata, peab igaühe kohta sisse seadma taimekaitsepassi ning kõik need tegevused põllumajandusametis registreerima.

Eelmisel aastal loobus pere taimekaitsemürkidest. Eelkõige noorema lapse tervise pärast.

Nimelt ilmus pisitütre nahale lööve, milles alguses kahtlustati allergiat, hiljem selgus, et tegemist on ikkagi bakteriaalse haigusega. Niisiis – taimemürke Lilleväljal enam ei kasutata.

“Kõigepealt lõpetasime kasvuhoones pritsimise. Kui tahad järsku ökole üle minna, tähendab see sisuliselt poole kauba hävinemist, sest kaitsevahendiga harjunud taim ei oska enam selleta hakkama saada ja kahjurid söövad ta lihtsalt ära,” selgitab peremees.

“Sel aastal läksime üle ökoväetistele ja proovime kahjureid tõrjuda n-ö käsitsi. Näiteks kapsaste puhul tähendab see igapäevast usside korjamist kapsapea lehtede vahelt. Katsetasime ka lepatriinudega, aga sellega läksime alt. Kasvuhoonesse lahtilastud lepatriinud sõid kõik lehetäid ära, neil läks kõht tühjaks ja nad lasid sealt jalga, siirdusid heinamaale.

Ja lõpuks ilmusid ka lehetäid üksikute kolletena tagasi.”

Jälle tarkus juures – kui tahta kasvuhoones lepatriinude populatsiooni hoida, tuleb nende väljarände takistamiseks panna uste ja akende ette erilised võrgud. Muide – lepatriinusid saab enam-vähem kindla taksi eest teatud aiandusfirmadest osta – 500 lepatriinut maksab 250 eurot. Lepatriinufarme on siiski vähe, enamasti korjatakse neid näiteks Prantsusmaa Alpidest.

Lepatriinud kogunevad seal teatud kohtades massiliselt talvituma, nii et neid saab kulbiga anumasse ammutada.

Aia mahedana hoidmisega on tegemist. Näiteks kui naabruses, saati veel selles kaares, kust valdavalt tuuled puhuvad, asub heinamaa, kus väetisi ega taimekaitsevahendeid ei kasutata, siis kanduvad tuulega sinu aeda ka umbrohuseemned, mis sel mahekarjamaal takistamatult vohavad. Kui aga tuulepealsel poolel laiub rapsipõld, mida farmer

taimekaitsemürkidega pritsib, siis loomulikult satub muist mürkidest ka üleaedsetele.

Rail Baltic ähvardab

Viimase aja Kajastute pere kirg on koerakasvatus, neil on praegu kuus täiskasvanud koera – ameerika Staffordshire’i terjerid ja ameerika akitad. Ühel neist on kutsikad – selle staffterjeri emase teine pesakond.

Tõuaretuse standardid näevad ette, et kui tahta sellelt emaselt veel kutsikaid, siis peab tõu puhtuse huvides teda paaritama juba uue puhtatõulise isasega.

Alguses sai koerad võetud praktilisel vara valvamise eesmärgil, sest usute või mitte – kasvuhoonetes on mitmel korral lillevargil käidud. Nüüd on see välja kasvanud väikesemahuliseks kasvanduseks, koerapojad lähevad müüki ja uutesse kodudesse, ameerika Staffordshire’i terjeri tõupaberitega kutsika hind jääb 550– 700 euro piiresse.

“See koeratõug on küllaltki sõbralik, näiteks saksa lambakoer võib palju kurjemaks kätte minna,” iseloomustab Margus koeri ja lisab, et Eestis on kutsikate hind oma kaks korda odavam kui näiteks Soomes või Lääne-Euroopas.

Margus ja Kristel Kajastu püüavad oma aiamajandusega jõuda sinnamaale, et saada kogu söök peale piima ja liha enda aiamaalt. Juba praegu kõrguvad sahvris riiulid ja neil erinevad hoidised nii aia- kui ka metsasaadustega. Et üha suurenevale purgiarsenalile paremaid hoiutingimusi saada, alustas Margus uue keldri ehitamist. Esialgu mööduvad suved veel suuresti katsetamiste tähe all, et leida võimalike seast parimad sordid.

Margus hindab, et erinevaid aedvilju võiks lõpptulemusena Lilleväljal kasvada kusagil neljakümne ringis. Sellist kogust suudaks veel oma jõududega n-ö ohjes hoida. Lisaks juba mainitud mitmesajale lillesordile kasvab iseenesest mitte teab mis üüratu suures aias üle 50 õunapuusordi, lisaks ploomid, murelid, söödavad kuslapuud, kirsid ja põõsaskirsid jne. Enam-vähem nii, et iga viljapuu on ise sordist.

Eks öeldakse ikka õigesti, et kes teeb, see jõuab. Aga tegelikult väga pikaajalisi plaane Lillevälja aiandustalus praegu siiski ei tehta, sest hiljaaegu selgus, et Rail Balticu raudteetrass ähvardab talu viiest hektarist kolm ja pool enda alla haarata. Sisuliselt on trass maha joonistatud Kajastute pere tagahoovi, selle serv jääb ehk poolesaja meetri kaugusele elumajast.

Samas on nii Margus kui ka Kristel kogu selle ähvarduse juures kodust ilma jääda küllaltki muretud ja optimistlikud. Asjade praegusi seise arvestades nad pigem ei usu, et see raudtee üldse kunagi reaalsuseks saab. Ja kuni asju kohtuveskid jahvatavad ning kõik veel kaugeltki kindel ei ole, pole ju põhjust ka juukseid katkudes muretseda.

“Kui asi selge, eks siis mõtleme edasi,” ütlevad nad.

― MATUSETEENUSTE KORRALDAMINE ― Info ja transport 24h Tel +372 443 7400 | GSM +372 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsanduslik nõustamine Transporditeenus Võsaraietööd

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

DEKORATIIVKIVID Sise- ja välistingimustesse METALLUKSED • TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED • SÄÄSEVÕRGUD

Esinduspood: Pärnu, Papiniidu4, ESPAK Ehituspood Tel. +372 5383 1733 uksed@vitaehitus.ee

www.vitadoors.ee

PARNUKALLUR.EE

Täitematerjali müük ja transport väikekalluriga, kuni 3 tonni korraga Transport alates 35 €

5809 1823

info@parnukallur.ee

www.parnukallur.ee

8 T A L U M A J A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

FOTOD: SILJA JOON

Tänavune põllutäis füüsaleid on külvatud juba oma seemnest. Õige sordi leidmiseks tuli taimekasvatajatel Triin ja Tanis Kulbil mitmeid sorte katsetada. Valge kolmnurk foto tagaplaanil ei ole mitte ufo, vaid Hiinast tellitud parmupüüdja.

Segasumma talus

Karbitäis maasikfüüsaleid on tervislik alternatiiv kommikarbile – mari on nagu kollane komm, mida saab “paberist” lahti harutada.

nopitakse füüsalisaaki “Meil polnud alustades ei kirvest ega labidat. Ilma toetusteta poleks olnud tootmise rajamine võimalik,” tõdevad Pärnumaal Surjus Lähkma jõekäärus asuva Segasumma talu elanikud Triin ja Tanis Kulp.

SILJA JOON

Segasumma talus kasvatatakse ja turustatakse ainsana Eestis maasikfüüsaleid ja seda juba mitu aastat.

Tegelikult ulatub Segasumma talu lugu koguni aastasse 1918, sest just seda aastaarvu kandsid upakil ja võssa kasvanud vana eluhoone seinapalgid, kui Triin ja Tanis seda lammutama ja ümber ehitama asusid. Talu kandnud Uudsoni nime ning vanadel

plaanidel seisiski, et tegemist on Hudsoni taluga. Tanis teab, et piirkonnas on ameerikalikke talunimesid veelgi, seda põhjusel, et nimede andmise eel teinud toonane mõisahärra meeldejääva reisi Ameerikasse.

Linlastest said talupidajad

Kumbki Kulpide perest pole pärnumaalane ega üleüldse maakohas sirgunud: Tanis on

kasvanud Põltsamaal ja Triin Kuressaares. Tanis räägib, et on töötanud aastaid pangas ning kui töökoht Tallinnast Pärnusse viidi, asus mees sealkandis kohe maakoha järele ringi vaatama.

Talukoha valikul jäi silm pidama maantee läheduses jõekäärus asuval räämas taluhoonel.

Maad oli piisavalt, muld oli liivane ning pajude asemel kasvasid seal männid. See meeldiski.

“Kõigepealt valisin talukoha, siis võtsin naise,” täpsustab Tanis asjade käiku. Noored tutvusid koguduse kaudu ja õppisid teineteist paremini tundma koguduse korraldatud matkadel.

Kõrgkoolis õpetaja ametit õppinud Triin jättis ülikooli pooleli ning astus Räpina aianduskooli, sest mõistis talus rassides, et maaelu nõuab maa-

www.remitauto.ee

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee | tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

Helfer Kinnisvarahalduse OÜ Papiniidu 5, Pärnu tel 442 5450, helfer@helfer.ee

T A L U M A J A N D U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

M I S O N M I S?

TA S U B T E A DA

Füüsal

Füüsal on kasulik

nnErinevaid füüsali sorte on 70–90. On nii üheaastaseid kui ka mitmeaastaseid sorte. nnLevinum on maasikfüüsal, mis kasvab 30–60 cm kõrguseks.

Viljad on magusad ja väikese metsmaasikavarjundiga. Sort on meie kliimasse kõige sobilikum ja seda saab edukalt kasvatada ka avamaal. nnPeruu füüsalit kasvatatakse ülemaailmselt kõige rohkem.

Poes müüdavad imporditud füüsalid on Peruu füüsalid. Taimed kasvavad 1,5–2 meetri kõrguseks ja vajavad ka toestamist.

Nende viljad on suuremad kui maasikfüüsalil ning oranži värvi.

Maitselt on need marjad hapukamad, meenutades veidi kiivit.

Tanis Kulbi andmeil Peruu füüsal Eestis valmis ei saa. Sügiseks on kasvuhoones kasvatatud taimel küll ilusad suured marjalaternad küljes, kuid need on mürkrohelised ja toored. Sageli müüakse turgudel just Peruu füüsali taimi, sest need on ka varases kasvufaasis väga uhked ja elujõulised ning näevad head välja, eriti võrreldes maasikfüüsalitega. Selliste taimede ostjad on sügisel pettunud, et loodetud füüsalid jäidki saamata. nnMehhiko füüsali ehk tomatillo taimed kasvavad kuni meetri kõrguseks ega vaja enamasti toestamist. Viljad kasvavad kirsstomatite suuruseks või isegi suuremaks ning maitselt on nad midagi tomati ja valge klaari vahepealset. Värskelt neid vist keegi väga süüa ei taha, kuigi saak saab valmis juba juulis-augustis ja seda on rohkelt. Pigem saab neid kasutada toorainena erinevate hoidiste tegemisel ja toitude valmistamisel. nnAnanassfüüsal. Eesti keeles on füüsalisortidega omajagu segadust ja kohalikud kasvatajadki ei oska lõplikult paika panna, millised sordinimed kõige korrektsemad on. Maitsest lähtudes sobiks selle füüsalisordi nimeks kõige paremini ananassfüüsal. Arvatavasti mõeldakse ka tikkerfüüsali all just seda sorti. Välimuselt on taim väga sarnane maasikfüüsalile, kuid vars ja lehed ei ole (nii) karvased. Ka vili peaks olema maasikfüüsaliga küllaltki sarnane. nnHiina latern on samuti väga levinud füüsalisort, aga nagu isegi aru saate, süüa Hiina laterna viljad ei passi.

Füüsal sisaldab lisaks süsivesikutele, valkudele ja rasvadele kiudaineid, erinevaid küllastunud ja küllastumata rasvhappeid, vitamiine A, B1, B2, B3 ja C, kaltsiumit, rauda, fosforit, pektiini, kaaliumi ning flavonoide. Füüsali glükeemiline indeks on erinevatel andmetel 7–15, mis on väga madal.

Sisaldades neid aineid, toetab füüsal immuunsüsteemi, parandab nägemist, aitab kaasa ainevahetusele ja rakkude uuenemisele, vähendab peavalusid, toimib põletikuvastaselt ning antioksüdandina. Füüsal aitab kaasa kollageeni tootmisele kehas, mis on oluline haavade paranemisel, tugevdab luid ja hambaid ning lihaseid. Vili soodustab punaste vereliblede moodustamist.

Uurimustes on välja toodud füüsali lihaseid lõdvestav, diureetiline, antiseptiline, rahustav ja valuvaigistav toime, aga ka kõhuparasiitide, vähi- ja diabeedivastane toime.

Väidetakse ka, et füüsal sisaldab vitamiini B12, mida leidub taimetoidus harva.

SILJA JOON

Allikas: www.segasumma.ee

lähedasemaid teadmisi. Tanis läks end täiendama Olustvere maamajanduskooli. Oldi ühisel nõul, et asudes maakohas lapsi kasvatama, tuleb hakata maad majandama ja leida selline tegevusala, kus saavad kaasa lüüa kõik pereliikmed – nii lapsed kui mõlemad vanemad –, sest ettevõtlikkust tuleb lastes arendada maast-madalast.

Kulpide peres kasvab kolm mudilast.

Kui tehtud valikutele tagasi vaadata, sai otsustavaks Triinu Räpina periood, sest naine naasis koolist koju alati mõne uue taimekasvatusalase äriplaaniga, mida üheskoos abikaasaga kaaluti ja seediti. Lõpuks jäädi pidama füüsalitel.

Tööstuslikult kasvatakse füüsaleid soojas kliimas, näiteks Peruus, kus on kasutusel mitmeaastane taim. Tanis ja Triin proovisid ostetud seemnega kasvatada paljusid füüsalisorte – panid põllule 6000 tai-

me, et näha, millised paremini vilja kannavad. Läbi prooviti umbes 15 erineva nimetusega ja erinevat sorti füüsalit, kuid otsustati alles jätta kolm eri päritolu maasikfüüsalit, millel igal on kasvataja vaatenurgast omad plussid ja miinused.

Välimuselt ja maitselt ei ole neil võimalik vahet teha.

Maasikfüüsalit on mitut sorti ning parima valiku tegemiseks tuli verivärsketel taimekasvatajatel mitmeid nüansse katsetada ja timmida.

Tahtjaid rohkem kui marju

Segasumma talus tootmiseks kasvatatav marjasort on saagikas ja ilmastikukindel. Liivane ja lahja muld sobis kõige paremini sordile, mis ei nõua rammu.

Kogu tänavune füüsalipõld on pandud kasvama juba oma seemnest. Tanise tugevus on finantsteadmised ja tema kirjutatud äriplaan oli piisavalt

RETSEPT

Füüsal šokolaadis nn Füüsali kodukandis Lõuna-Ameerikas lisatakse füüsalit väga sageli erinevatele hoidistele. Lisaks heale maitsele annab füüsal oma antiseptilise toime tõttu hoidistele parema säilivusaja ning rohke pektiinisisaldus muudab moosid paksemaks. nn Vaja läheb füüsaleid, šokolaadi (sobib nii valge, piimakui tume šokolaad), soovi korral pähklipuru, kookoshelbeid jne. nnSulata šokolaad vesivannil, tee füüsali ümber olev kupar lahti ning tõmba üles (ära küljest ära tõmba). nnKasta füüsal poolest saadik või tervelt šokolaadi ning tõsta küpsetuspaberile või restile tahkuma.

veenev, et PRIA-st alustava ettevõtja toetust saada. Hiljem juba ka väikese põllumajandusettevõtte arendamise toetust.

Talupidamist nullist alustanud majapidamises on nüüd uus 50-hobujõuline traktor, traktori haakeseadmed ja taimede ettekasvatamiseks mõeldud kasvumaja, kerkimas on väike tootmishoone ja ladu ning põllul püüab valgust päiksepaneelide park. Talu on kahekordistanud oma põllumaad.

Kuna füüsal on Eestis eksklusiivne mari, siis olid kasvatajad kohe ühel meelel, et tegu peab olema mahekasvatusega.

“Kõigepealt valisin talukoha, siis võtsin naise.”

TANIS KULP

“Füüsalit on mõistlik mahedalt kasvatada. Kuna seda kasvatatakse vähe, siis on liikvel ka vähem haiguseid ja kahjureid,” kirjeldab Triin.

Taimehaiguste vältimiseks on kasvuhoone ainult füüsalite päralt ning põllulgi katab taimi alul katteloor. Niiskuse saavad istikute juured esialgu peenrasse kile alla pandud voolikutest, kuhu pumbatakse kastmiseks jõevett, hiljem ajavad juured ennast juba sügavale maasse.

Tänavu valmis saak varem, esimesed marjad said kollaseks juuli viimasel nädalal.

Tavaliselt jätkub korjamist augustist kuni septembri lõpuni.

Spetsiaalne laoruum annab võimaluse pikendada marjade müügiperioodi, sest kui praegu müüakse marju aastas paarkolm kuud, siis ladu võimaldab müüa vilju 5–6 kuud. “Ilma investeeringutoetusteta poleks meil olnud võimalik sellisel ku-

Tanis Kulp katsetas augusti alguses marjakorjamismasinat, mis töötab tolmuimeja põhimõttel ja mida füüsalite korjamiseks ümber tuli kohendada.

jul põllumajandustootmisega alustada,” märgib peremees.

Iga aastaga on füüsalipõldu suurendatud poole võrra, et nõudlusega sammu pidada.

Marjade puhastamine ja pakendamine toimub esialgu koduköögis. Tanis nendib, et kuigi fikseeritud lepinguid ostjatega pole, on huvi marjade vastu väga suur. Marjad saavad otsa enne kui tahtjad.

Kahel viimasel aastal on töötukassa kaudu otsitud Segasumma põllule saagi kor-

jamiseks ka abikäsi, sest kõik tuleb teha käsitsi: marjade valmimise tippajal on vaja saaki noppimas käia neljal päeval nädalas. Tanis sellega ei lepi.

Ta tõi kohale marjakorjaja, tolmuimeja põhimõttel töötava masina, mida füüsalite korjamiseks ümber tuli kohendada.

“Pingutame, et tootmist välja arendada. Kui tootmismajake valmis, saame hakata mõtlema, mida annaks füüsaliga veel teha ja kuidas seda väärindada,” seletab peremees.

KAIMO KIVIKAS

B RO N E E R I M I N E

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

Tel: +372 5355 4072 E-post: helmondysaun@gmail.com

Tel 526 9639

10 T E K S T I I L I T Ö Ö S T U S

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

Õmblusvabrik, mis ei kavatse Kui arvate, et suurtootjate Baltika ja Sangari eeskujul kaob Eestimaa pealt peagi viimane kui üks õmblusvabrik, siis tegelikult pole see nii – mõned on siin vastu pidanud üle veerand sajandi ja pigem kasvavad kui kahanevad.

AIN ALVELA Pärnumaal on õmblus- ja tekstiilitööstusel pikad traditsioonid, mis ulatuvad Sindi kalevivabriku hiilgeaega XIX sajandi keskel.

Aga alates 1990-ndate algusest, kui Sindi vabrik pankrotti läks ja lõpuks ka töö lõpetas, on ka teised õmblusfirmad järjest pildilt kadunud. Siiski omab Pärnumaa tänaseni Eesti õmblustööstusmaakonna mainet, mida lisaks Wendrele aitavad kinnistada veel mõned väikesed õmblustööga tegelevad ettevõtted. Üks nende seast on peitunud Pärnu-Jaagupi aleviku piirile ja kannab kaunist lillenimetusest kliivia tuletatud nime Clivia.

Viimastel aastatel keskmiselt poole miljoni euro suurust aastakäivet näidanud OÜ-l Clivia käib ühtekokku 28. tegevusaasta. Alustati sisuliselt kohe Eesti riigi taastekkimise järel, firma asutati 1991. aastal, kümmekonna aasta eest reorganiseeriti see ettevõtteks Clivia Tootmise OÜ.

Vahepealsel ajal tegeleti PärnuJaagupis ka toitlustamisega, aga teatud hetkel otsustati sellest siiski loobuda ja ainult õmblemisele keskenduda.

Suur aur allhankele

Alustati kümne õmblejaga ja ega keegi osanud arvata, et millalgi nii suureks arenetakse. Tellimusi aga muudkui tuli ning töötajaid pidi kogu aeg juurde palkama.

Ja ka ruumipuudus hakkas vaevama. Siis müüs vald Cliviale omal ajal kunagisest turvavööde tootmisest järelejäänud hoonetekompleksi Pärnu-Jaagupis, mis oma jõududega ära renoveeriti.

Läbi on elatud erinevaid aegu, kusjuures ettevõtte juhatuse liige ja Clivia juhata Tiia Uffert ei salga, et paaril korral on vaagitud ka lõpetamise võimalust. Aastal 2016 tehti kannapööre, lõpetati teksariiete tootmine ja keskenduti trikotaažtoodete õmblemisele.

Siiani on elus püsitud ja viimastel aastatel on läinud isegi järjest paremini, sest taas on innukalt ette võetud omatoodangu valmistamine. Niipalju, kui allhanke tegemise kõrvalt aega jääb, sest Clivia on koostööpartner kahele Rootsi firmale, mis juba aastaid kaunis suuremahulisi allhanketöid pakuvad.

Allhange on selles kontekstis suhteline mõiste – tellijalt tulnud rõivakavandid tehakse PärnuJaagupis ikka algusest lõpuni valmis riideesemeteks, lihtsalt kui need kusagil maailma nurgas müüki lähevad, on nende siltidel heal juhul vaid märge „Toodetud Eestis”, aga mitte mingit vihjet tegeliku tootja Clivia kohta.

Uffert ei tee saladust asjaolust, et ettevõttele oleks kasulikum omatoodangut teha. Sel suvel aga on allhankepartiid sedavõrd suured, et oma kavandeid ei ole juba mõnda aega olnud mahti õmmelda. Viimased tehti juunikuu lõpus.

Clivias käib tootmine põhiliselt ikka traditsioonilisel viisil liinitööna – üks õmbleja teeb teatud operatsioonid ja saadab pooltoote järgmisele lauale.

„Tellija valib materjalid, tema saadab meile mudelid, meie muretseme ainult niidi ja teeme töö. Aga Clivia omatoodete jaoks muretsen materjali mina ning ka mudelid on meil endil välja töötatud,” selgitab Tiia Uffert. „Kui tellimustööd liigituvad kategooria alla naiste moerõivad, siis meie endi mudelid on klassikalised kerged naisterõivad – pluusid, seelikud, kleidid ja püksid. Me ei pea ennast moeloojateks, aga on tore teada, et ka selliste klassikaliste rõivaste järele nõudlus püsib ja isegi tasapisi suureneb. Mõned trikotaažkleidid on sellised, et alguses kannatab peol käia, pärast sobib veel pikka aega kodus selga panna. Materjaliks on põhiliselt viskooskangad, polüester, aga teeme ka linasest riidest omatoodangut.”

Omatoodangul on tulevikku

Omatoodangut müüb Clivia enda kaupluste kaudu, mis asuvad Pärnu-Jaagupis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares. Mõtet poodidega laieneda pole aga lõplikult maha maetud.

Uffert räägib, et Clivia rõivad sobivad inimestele nii vabal ajal kandmiseks kui ka neile, kes peavad tööl olles kandma klassikalisema tegumoega rõivaid, näiteks õpetajad. Praegu on omatoodangu osakaal kogu ettevõtte müügitulust 30%, aga Tiia Uffert kinnitab, et oma poodides võiks isegi rohkem müüa, kui vaid tellimus-

Tiia Uffert näitega Clivia omatoodangust – tegumoelt lihtne, aga seljas mugav ja nägus. Ajatu klassika, millel on kõigil aegadel kandjaid.

Alates 1. septembrist on Põrsakese müügikohas Pärnus Vanal turul soodustuses järgmised Mulgi Lihakarni tooted:

T E K S T I I L I T Ö Ö S T U S 11

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

tootmist Vietnami kolida FOTOD: TANEL MEOS

Tänavu kevadel kaitses Clivia ametlikult ka oma kaubamärki.

tööde kõrvalt oleks rohkem aega enda asju õmmelda. „Ma näen omatoodangu kasvatamises perspektiivi. Kui saame sellega rohkem tegelda, siis võiksime seda kindlasti ka rohkem müüa. Plaanis on isegi paar kauplust juurde teha,” ütleb ta. „Allhanget teeme oma kahele heale kliendile, kelle tellimused on nii suured, et me ei jõua lihtsalt rohkem õmmelda. Praegu ongi selline kiire-kiire seis, et Rootsi sügistalvise kollektsiooni tellimuse valmis ja välja saata jõuaksime.”

Selline kollektsioon koosneb 14 000 tootest, aga selle hulka kuulub oma sadakond erinevat

mudelit, mis muidugi pidurdab töö kiirust ja sujuvust. Need ajad on möödas, kui tuli ühte ja sama asja õmmelda sadu ja tuhandeid.

Aga omatoodangust on need tellimustööd väga erinevad. Täiesti öö ja päev, iseloomustab Tiia Uffert. Kõik mudelid, mis tellimustööna õmmeldakse, on juba kusagilt kaubamajadest tellitud ja neid oodatakse seal. Seega on tootmisele eelnenud juba pikk ja põhjalik müügitöö.

Praeguseks on teada juba ka mudelid, mis tulevad töösse talvel ja mis moodustavad järgmise aasta kevadsuvise kollektsiooni.

Kui palju neid tuleb õmmelda, pole veel teada, küll aga kinnita-

vad õmblejad, et tulekul on palju hästi värviküllaseid naisterõivaid. „Me teeme ikkagi sisuliselt liinitööd. Kui töös on 50 või 100 eset, siis liiguvad rõivadetailid mööda tsehhi, kus iga õmbleja teeb mingi etapi. Kui aga ühte mudelit on 30 või vähem, siis teeb üks inimene otsast lõpuni need kõik ise valmis,” kirjeldab ta tootmisprotsessi iseärasusi. „Meil on allhange avalikkuses praegu justkui põlu all, meie rikkale riigile justkui ei sobi see, kuigi paljusid ettevõtteid hoiab elus just allhanke tegemine. Rootsi tellijad on väga laia haardega, müüvad meie toodangut üle ilma, äsja läks partii USA-sse, praegu põleb meil siin Suurbritannia tellimus, millest veel 500 eset õmmelda. Meile tahetakse tegelikult palju rohkem tööd anda, aga saame võtta vaid koguseid, millega hakkama saame.”

Lõigete tegemiseks pole Clivial arvutisüsteemi, mistõttu on neil oma n-ö väike juurdelõikus, kus konstruktor valmistab ette tööd suurele juurdelõikusele. Osa tellijaid aga saab lõiked juba arvutiversioonis ja nende puhul tehakse koostööd ühe firmaga Pärnus, kus siis prinditakse vajalikud lõiked välja.

Teadagi – õmblejaid napib

Enda väljamõeldud rõivamudelid sünnivad nii, et alguses õmmeldakse proovimudel kokku, keegi proovib seda selga, kui vaja, tehakse parandusi. Samas on osa mudeleid sellised, mis on juba aastaid tootmises ja tõeliseks klassikaks muutunud. Aga enne iga järgmist hooaega tuleb ka selle kohta ikka midagi uut.

Omatoodangu mudelid sünni-

Maal Elamise Päev Tori vallas Tori vald võtab osa Maal Elamise Päevast 28. septembril. Avame uksed meie asutustes ja vallavalitsuses ning ootame uudistajaid kell 11–16. Sindi raekojas (Pärnu mnt 12, Sindi) kohtuvad teiega vallavanem ja volikogu esimees ning erinevate valdkondade ametnikud. Kasutage võimalust, et saada infot otse ametnikult elanikule.

Vallavalitsuses on kohal ka Töötukassa, kellelt saab infot vabade töökohtade osas.

Soovitame teha tiir peale kõikidele avatud punktidele ja tutvuda kogu vallaga. Olete oodatud külastama, elama, töötama!

Are Huvikeskus (Pärivere tee 17, Are) Kell 11 Are Huvikeskuse suures saalis Nunnukonkurss ning toidu- ja aiasaaduste turg.

• Naiste käsitöönäitus.

• Väikelastele suures saalis batuut ja mängutuba.

• Töötab kohvik.

Avatud on uudistamiseks järgmised ruumid: jõusaal, kamina- ja saunaruum, noortekeskus.

Võimalik on ka mängida maateemalist viktoriini ja parimad vastajad saavad auhinnaks väikese kingituse.

Are Avatud Noortekeskus (Pärivere tee 17, Are)

• Tutvustame noortekeskuse tegevusi, Noorte Tugila programmi ja “avatud noortekeskuse” tähendust.

Are Raamatukogu (Pärivere tee 17, Are)

• Fotonäitus “Maaelu võlud”.

• Fotonäitus “Pilguheit eelmise sajandi Aresse”.

• Raamatunäitus “Edgar Valteri imeline maailm” (Edgar Valter 90).

• 3D-pliiatsite töötuba.

Sindi Seltsimaja (Pärnu mnt 44, Sindi)

• Töötab noortekohvik.

• Võimalus saada infot toimuvate huviringide ning rentimisvõimaluste kohta.

Sindi Raamatukogu (Pärnu mnt 44, Sindi)

• Raamatute väljapanek „ Elust maal raamatutes”.

• Lastel on võimalik värvida maaeluteemalisi pilte.

• Tori valla Murru küla mehe Mart Rebase näitus.

• „Portreed kuulsatest meestest”.

Sauga Avatud Noortekeskus (Põõsaslinnu 2, Sauga alevik):

• Lahtiste uste päev – saab tutvuda maja ja huviringidega.

• Avatud ka spordisaal (Selja tee 1, Sauga alevik).

• Avatud kohvik!

Sauga Raamatukogu (Põõsaslinnu 2, Sauga alevik)

• Raamatute väljapanek “Kodu kõige kallim”.

Tori Rahvamaja ja Muuseum (Võlli tee 4, Tori alevik) • Tutvuda on võimalik rahvamaja ringitööga.

• Saalis on väljapanek rahvamaja võimalustest erinevate sündmuste, koolituste, seminaride, teatri- ja kontsertõhtute korraldamiseks ja ruumide rentimiseks ning ruumiliste lahenduste loomiseks.

Rahvamaja fuajees avatud kohvik Salme, kus saab lisaks heale kohvile imemaitsvaid Maigi lihapirukaid ja Reelika suus sulavaid Pavlova kooke.

Tori Raamatukogu (Virula 11, Tori alevik)

• Raamatute väljapanek „Tori ja Pärnumaa uuemas kirjasõnas”.

Suigu Raamatukogu (Tootsi tee 6, Suigu alevik)

• Vahtralehtedest rooside valmistamise töötuba.

• Pakutakse kuuma jooki.

• Sirvida saab raamatuid, mis tõestavad, et elu maal on nauditav ja mõnus.

Jõesuu Külamaja ja raamatulaenutus (Orava tee 6, Jõesuu küla)

• Võimalik tutvuda, millised on külamaja võimalused ja tegevused lastele ning täiskasvanutele. Avatud ka raamatulaenutus!

Sindi Muuseum (Pärnu mnt 26, Sindi)

• Jututund ja õuetuur „Kes teab, see räägib!“ 1962. aastal Sindi töölisnoorte keskkooli paigaldatud ajakapsli väljapanek

vad õmblusvabriku naiste koostöö tulemusena. „Kui ma käin poodides ringi, siis vahel mõtlen küll, et miks ometi inimesed peaksid ostma Clivia tooteid, kui iseenesest õmblustöö poolest keeruline särk on müügil hinnaga 3.50 või ka 4.50. Ühesõnaga üliodava hinnaga. Me ei tuleks kuidagi sellise rahaga välja,” nendib Tiia Uffert. „Ma arvan, et meie toodete kasuks räägib nende lihtsus, mugavus, kvaliteet. Need on väga klassikalised tooted, mida on mugav igapäevaselt kanda. Meeldivalt paljud inimesed hindavad seda.”

Loen ühest kümme aastat tagasi ilmunud Clivia tegemistest rääkivast artiklist, et Tiia Uffert tõdes juba toona, et õmblejaamet pole populaarne, uusi töötajaid leida pole kerge ning paljud töötavad firmas kas selle asutamisest alates või siis vähemalt juba kümmekond aastat. Kellele see sobib, see püsib, aga ka neid jääb üha vähemaks.

Kokku on Clivias praegu ametis 35 töötajat, neist suures õmblustsehhis 26. Pärnu-Jaagupis tööl käimist ei põlata ka kümneviieteistkümne kilomeetri kauguselt. „Meie ettevõttega läheb vist nii, et kuna Clivia naised on

“Keegi ei taha ju tänapäeval enam tööline olla, noori ei tule peale, kõik tahavad ju ise äri teha.”

TIIA UFFERT

paljud juba vanemaealised, lähematel aastatel on ka mõned pensionileminejaid, siis võib-olla me veame enam-vähem niimoodi välja, et saame oma pensionid kätte ja siis lõpetab ka Clivia,” räägib Tiia Uffert edaspidisest. „Keegi ei taha ju tänapäeval enam tööline olla, noori ei tule peale, kõik tahavad ju ise äri teha. Meil on tegelikult veel väga hästi läinud. Kui keegi ongi ära läinud, oleme ikka leidnud uue töötaja. Osa naisi on firma algusajast, pooled töötajad on olnud üle kahekümne aasta.”

Tiia Uffert usub, et kui meil pidevalt räägitakse, et maal pole midagi teha ja palk on väike ja sada muud häda, siis eriti väikeses kohas sõltub ikkagi väga palju igast inimesest endast ning alati saab midagi ära teha, et normaalselt ära elada.

Ettevõtte jaoks keerulistel aegadel, näiteks 2008. aasta masu ajal, kui jutuks tuli ka uste sulgemine, tundis ka ta ise, et selliseid otsuseid ei saa teha kergemeelselt, sest sa oled ju ettevõtte juhina kõikide nende töö kaotavate inimeste ees süüdlane. „Seletasin naistele ära, kuidas asjad on, ja küsisin, et kas lõpetame ära ja kes soovib koondamist. Ei olnud mitte ühtegi, kes oleks seda tahtnud,” meenutab Uffert. „Moodustasime ettevõttele uue juriidilise vormi ja oleme nüüdseks kenasti elus ja terved.”

Asi liigub ülesmäge, alles sel kevadel kaitses Clivia oma kaubamärki, et sellega veelgi jõulisemalt rõivaturul kanda kinnitada. Seega – kõik läheb hästi, kui vaid usud endasse, oma tegemistesse ja oma kaasteelistesse.

12 L O O D U S T U R I S M

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

Metsade tõhus kaitse suur Rootsi riigimetsa haldava Sveaskogi ökoparkides võib loodusturism saada metsamajanduse asemel tähtsaks roheliseks majandusharuks.

Turism tooks riigile sama suurt või ka suuremat tulu kui metsamajandus ja looks tunduvalt enam töökohti maapiirkondades, kirjutavad Tomas Kronståhl ja Per Jiborn ajalehes Svenska Dagbladet.

Hornsö ökopargi metsad Smålandi lääni idaosas on sõna otseses mõttes täis bioloogilist mitmekesisust. Teadlaste arvates on see üks olulisemaid haruldaste putukate, eriti mardikate ja liblikate piirkondi Lääne-Euroopas. Veerand sajandi eest pesitses neis metsades isegi valgeselg-kirjurähn, üks Rootsi ohustatumaid linnuliike, aga metsaraie peletas rähni sealt 1990ndatel minema. Juba toona arutati võimalust rajada piirkonda rahvuspark ning keskkonnaamet pakkus välja selleks sobivaid kõrge kaitseväärtusega riigimetsi.

Vastuolu majanduse ja kaitse vahel

Rahvusparki tol korral ei loodud, kuid asutati Sveaskogi

(Rootsi riigimetsa majandaja) ökopark, mis oli üks esimesi omasuguste seas. Tänapäeval on Rootsi riigimetsades kokku 37 ökoparki, mille territoorium koos soode, järvede ja loopealsetega hõlmab ligi 245 000 hektarit. Ökoparkide asutamise otsus, mille Sveaskogi juhatus 2002. aastal vastu võttis, oli ajalooline – selle otsusega võeti kaitse alla ligi kaks korda rohkem loodusalasid kui viimasel 50 aastal rahvusparkide loomise ja laiendamisega. Uued ökopargid võeti sellest johtudes soojalt vastu nii Rootsi kui ka rahvusvahelise looduskaitse poolt.

Aga ökoparkide idee sisaldas üht konksu, mudel nimelt ühendab endas elurikkuse kaitsmise ja tavalise metsamajanduse.

Vaid pool tootlikust metsamaast on kaitstud. Teine pool on osa Sveaskogi puidulaost, mis peab rahuldama nii tarbe-, paberikui ka hakkpuidu nõudlust.

Nende kahe sisseehitatud konfliktse eesmärgiga mudel tegelikkuses ei toimi, küll aga kut-

sub ökopargi nimetus kergesti esile kõrgeid ootusi. Sellest on kahju, kuid meil on valida ka teine tee. Loodusturism võiks metsamajanduse asemel olla ökoparkide roheline majandusharu.

Turism saaks tuua riigile sama suurt või ka suuremat tulu kui metsamajandus ja luua tunduvalt enam töökohti maapiirkondades. Töökohti, mis suurendavad ääremaiste valdade maksubaasi ning toetavad kommunaalteenuste osutamist kogukonnale.

Lisaks võiksid ökopargid suurendada Rootsi rahvusvahelist konkurentsivõimet. Metsikuid, kauneid ja sügavaid metsi kohtab maailmas üha harvem. See on midagi, mida üha enam inimesi,

“Õiglane on lugeda igat neljandat Rootsi väliskülastajat loodusturistiks ja tõdeda, et umbes viis miljardit krooni käibemaksu riigikassas on seal tänu atraktiivsele loodusele.”

näiteks Euroopa suurlinnade elanikest, soovib külastada, kogeda ja selle kogemuse eest ka maksta.

Turismi panus majandusse suureneb

Looduses peitub oluline ajend, miks Rootsi turismimajandus hoogsalt kasvab. Tunduvalt enam muide kui metsamajandus. Sajandivahetusega võrreldes on turismimajanduse käive enam kui kahekordistunud, 2018. aastal ulatus see 336 miljardi Rootsi kroonini. Turism on ka uute töökohtade mootor.

Oluline on seejuures võime meelitada Rootsi väliskülastajaid.

Välisturistide tarbimine Rootsis on võrreldes 2000. aastaga enam kui kolmekordistunud, möödunud aastal oli see 144 miljardit Rootsi krooni. Majandusministeeriumi andmetel on see sama suur summa kui metsatoodete, sealhulgas puittoodete, paberi ja tselluloosi eksport.

Erinevalt traditsioonilisest metsaekspordist toetavad välisturistid Rootsi riigikassat lisaks 20 miljardi krooniga käibemaksu näol. Mitte kõik väliskülastajad ei tule Rootsi looduse pärast, aga meie metsad, mäed, saarestik ja muu loodus on saanud kõige olulisemaks Rootsisse reisimise põhjuseks. Õiglane on lugeda igat neljan-

Ka Eestimaa loodus tõmbab nii kodumaiseid matkajaid kui välismaiseid turiste. Siiani me nendelt enamasti raha pole küsinud, aga kas põhimõte, et loodus on kõikidele vaba, on pikemas vaates kestev?

PÄRNU-JAAGUPI KOHVIKUTE PÄEV K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

28.septembril / kell 11-16 Anna oma kohvikust teada telefonil 53 363 794 või e-mailile: tarvi.tasane@pparnumaa.ee

 Metsa raie ja kokkuvedu  Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu  Kasvava võsa raieõiguse ost  Kasvava metsa raieõiguse ost

MAAL ELAMISE PÄEV Selle aasta 28. septembril korraldavad 36 valda üle Eesti esmakordselt maaelu tutvustava ürituse – maal elamise päeva. Maal elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on kutsuda maale elama veelgi rohkem tegusaid ja särasilmseid inimesi.

Kuna üritust plaanitakse korrata ka järgmisel aastal ja Põhja-Pärnumaa vald on territooriumilt suur, siis otsustasime sel korral kutsuda külalisi ja ka oma valla inimesi Pärnu-Jaagupi piirkonda.

Päev algab kell 11 ja tegevused kestavad kella 16ni. Pärnu-Jaagupis teevad oma uksed lahti kõik valla allasutused, osalemissoovi on edastanud mitmed ettevõtted ja mittetulundusühingud. Näiteks korraldatakse huvitavaid töötubasid, saab tutvuda kirikuga, muuseumide ja koolidega, vabatahtlike päästjate tegevuste ja hoonega, Lepiku-Mardi talu kollektsioonaiaga, ronida kellatorni, vaadata maailma parimate kõrsikute valmimist ja neid

ka ahjusoojalt maitsta, jalutada alevis ning kultuuri- ja spordipargis, osta kohalike ettevõtjate toodangut, maitsta kohvi ja kooki selleks päevaks avatud kohvikutes jne.

Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

Pärnu-Jaagupi haruraamatukogus asub staap, kus terve päeva saab infot toimuva ja ka vallas pakutavate teenuste, elamispindade ning töökohtade kohta.

Pakume Küttegraanuleid al 195 € Puitbriketti al 165 € Kaminapuid võrkkotis

Huvilistel Vändra ja Tootsi piirkonnast on võimalus sõita kohale tasuta bussiga, mis väljub Vändra bussijaamast kell 10 ja Tootsi bussijaamast kell 10.20.

Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

Täpsem info asub veebilehel: https://maalelamisepäev.ee/ Kutsume kõiki üles sellel päeval Pärnu-Jaagupisse tulema, et veeta üks tore päev maal.

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

Renoveerime ja täidame TOONEREID

• Tindi- ja laserprinteri kassettide müük ja taastamine • Printerite müük • Printerite remont ja hooldus • Kontoritarvete müük Tallinna mnt 82, Pärnu www.kassetiabi.ee

Tel 442 5732, 5665 3600 | info@kassetiabi.ee

• POTTSEPATÖÖD • AHJUD • PLIIDID • KAMINAD • KORSTNAD

Tarvi Tasane, abivallavanem

LEEASE OÜ salong@omakamin.ee Riia mnt 58, Pärnu Tel: 442 6226, 511 3022

L O O D U S T U R I S M 13

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

rendab ka riigi tulusid FOTO: MARKO MUMM

dat Rootsi väliskülastajat loodusturistiks ja tõdeda, et umbes viis miljardit krooni käibemaksu riigikassas on seal tänu atraktiivsele loodusele. Ökoparkide algne idee võis esimestel aastatel isegi toimida. Aga igatahes ei toimi see pärast 2010. aastat, kui Riigipäev (Rootsi parlament) muutis riigimetsamajandaja ülesannet ja otsustas, et: “Sveaskogi tegevus peab põhinema ärilistel alustel ja tekitama turupõhist tulu”.

Sellel muudatusel on olnud omad tagajärjed. Raiemaht on kasvanud 20% ja Sveaskogi investeeringud puhkealadesse ja ökoparkidesse on pärast otsust poole võrra vähenenud. Lisaks on kasvanud Sveaskogi poolt vana metsa raiumisega seotud konfliktid, kritiseerijad on nii looduskaitse- ja keskkonnaorganisatsioonide kui ka Sveaskogi endised töötajad.

Hiljuti kirjutas Sveaskogi endine esimees Bo Dockered, et “ökopargid olid mõeldud riigimetsa lipulaevaks, Sveskogi keskkonnatöö kroonijuveeliks.

Selle asemel saadetakse aga neisse sisse harvesterid”.

2017. aasta detsembris koostatud riiklik uurimus “Maa, mida külastada” soovitas, et Rootsi peaks investeerima loodusturismi arendamisesse öko-

i d n i S 50 ·

·

·

€

REHVIVAHETUS JA MÜÜK E-post: uulurehv@gmail.com

BRONEERI AEG tel +372 564 2791 E–R 09.00–17.30 L 09.00–15.00, P suletud

» » » » » » SEPTEMBRIKUUS ISTIKUTE SOODUSMÜÜK!

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee

Kiirematel suurem valik!

Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9)

Tallinna mnt 117, Pärnu Tel 446 4233 | kuuskae@hot.ee

GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

AVATUD E-R 9-18, L 9-15

parkides. Rootsi turismisektor toetab seda ettepanekut.

Rootsis toimub loodusturismi konverents

Olemasolevad rahvus- ja ökopargid on turismi jaoks olulised, riiklike vahenditega tehtud investeeringud. Koos kiirelt kasvava erasektoriga saab seda ressurssi nutikamalt kasutada Rootsi, maapiirkondade ja bioloogilise mitmekesisuse hüvanguks.

Hornsö ökopargis on ligi pool metsast kaitse all. Poolel ökopargi alal, veidi enam kui 4000 hektaril tegeletakse metsamajandusega. See annab Sveaskogile igal aastal umbes kuus miljonit Rootsi krooni käivet. Riik saab seega metsamajandusest, maksude ja tulu näol aastas pisut üle miljoni krooni.

Kuid riik teeniks sama palju väliskülalistelt käibemaksu näol, kui ökopargi piirkonna loodusturismi käive oleks 20 miljonit Rootsi krooni.

Teiste Lõuna-Rootsi ökoparkide ja Tivedeni ning Store Mosse rahvusparkide andmed näitavad, et see on täiesti võimalik.

Boonusena jääb Högsby, Nybro ja Mönsteråsi omavalitsustesse umbes 15 miljonit Rootsi krooni.

Võrreldes metsandusega luuakse turismis viis korda rohkem koha-

likke töökohti. Pikas perspektiivis võib töökohti ja sissetulekuid mitmekordistada. Sealjuures ei pea metsamajandusest loobuma, vaid ökopargis tuleb see allutada elurikkuse säilitamise ja loodusturismi huvidele.

Septembri keskel toimub Göteborgis loodusturismi maailmakongress. See sündmus on nagu sulg Rootsi kübaral, mis toob meile 750 osalejat üle kogu maailma, kes kõik tulevad kokku, et saada rohkem teada Rootsi loodusturismi võimalustest. Konverents on unikaalne võimalus, et näidata, kuidas siin ka praktikas panustatakse säästvale arengule, milles elurikkuse kaitse ja uute töökohtade loomine maapiirkondades käivad käsikäes.

Göteborgis on võimalus rääkida maailma silmapaistvamatele reisiajakirjanikele uudist, et Rootsi muudab Sveaskogi ökopargid loodusturismi põhisteks arenduspiirkondadeks. See tugevdab Rootsi rahvusvahelist mainet keskkonnast hooliva riigina.

TOMAS KRONSTÅHL, Rootsi Riigipäeva liige, sotsiaaldemokraat

PER JIBORN,

loodusturismiühingu endine tegevjuht

Tõlkis Aivar Ruukel

14 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

Oktoobris tuleb taas ettevõtlusnädal Tänavune üle-eestiline ettevõtlusnädal toimub juhtmõtte “Samm Sinu unistusteni” all.

Kuigi tänavatel ringijooksvaid koerakarju on Eestimaal vähemaks jäänud, võib neid iseäranis kevadisel jooksuajal ikkagi kohata.

FOTO: INGMAR MUUSIKUS

Et lemmikust ei saaks vaenlane Eelkõige tuleks meeles pidada, et iga koer, ka kõige sõbralikumana näiv, võib teatud tingimustel hammustada.

Kõige ohtlikumad on koerakarjad, seega tasub igal juhul vältida paiku, kus selliste karjade olemasolu ja liikumine on võimalik. Oluline on teada, kuidas ennast kaitsta, kuid vältida tuleks loomale asjatult haiget tegemist.

Alljärgnevad seitse juhist lähtuvad Eesti Koeraomanike Seltsi soovitustest.

1. Lahtist agressiivsena näivat koera nähes muuda rahulikult suunda, et hoiduda koeraga kohtumisest või kui see pole võimalik, jää paigale. Kõige olulisem on jääda rahulikuks.

2. Võimalusel jäta koera ja enda paiknemise vahele mingi objekt – pink, prügikast, känd, puu, jalgratas.

3. Ära provotseeri koera ega käitu ise agressiivselt või ähvardavalt – ära karju, vehi kätega jms. Väldi koeraga silmsidet, kuid jälgi tema tegevust. Ära pööra koerale selga.

4. Ära põgene koera eest joostes, ta näeb sind saagina, mida tuleb rünnata. Põgenemine on edukas ainult juhul, kui jõuad ohutusse kohta enne, kui koer jõuab sinuni. Võimalusel roni kõrgusesse – puu otsa, müüri või aia peale.

5. Kui koer ründab, võid proovida teda takistada liiva või mulla viskamisega või vee pritsimisega näkku.

6. Kui võimalik, võta kätte ja sea enda ning koera vahele puu-

kaigas, kott, paksem jope vms ese – koer hammustab enamasti liikuvat vahendit, mis on atraktiivsem kui paigalseisev. Ründe korral püüa see koera hammaste vahele suruda.

7. Kui koer tõesti ründab ning sul puudub võimalus varjuda või end aktiivselt kaitsta, siis visku põlvili maha kägarasse nn looteasendisse, võimalusel tõmba pähe kapuuts, hoia nägu vastu maad, küünarnukid kaitsmas kaela kahelt poolt, käelabad kuklal. Nii on eluliselt olulised punktid – kael, kukal, nägu, kõht – kaitstud. Mujalt rebimine ei tekita nii kiirelt eluohtlikku seisundit. Sunni end teadvusele jääma, sest vastasel korral vajud külili ja kõri jääb kaitseta.

PÄRNU MAALEHT

Erinevalt varasematest tuuakse tänavu lisaks ettevõtlust julgustavatele argumentidele välja ka seisukohad, miks ikkagi eelistada palgatööd. Tasakaalustatud debatiga soovitakse panna laiem avalikkus kaasa mõtlema ettevõtjaks olemise plussidele ja miinustele.

Maakondlike Arenduskeskuste (MAK) võrgustiku juha-

tuse liikme Andres Huule sõnul toimub 7.–13. oktoobrini ettevõtlusnädala raames enam kui 300 temaatilist üritust.

“Tänavuse ettevõtlusnädala üks fookusi on e-äri, sest just veebipõhised lahendused võimaldavad alustavatel ettevõtetel kiirelt ja efektiivselt jõuda potentsiaalsete klientideni. Heameel on selles valdkonnas teha tihedat koostööd e-kaubanduse liiduga,” kirjeldab Andres Huul.

Oktoobri teisel nädalal korraldatakse kõikides Eesti maakondades seminare, konverent-

se, töötubasid, ettevõtluskohvikuid ning muudes formaatides üritusi. 8. oktoobril toimub avatud ettevõtete päev, mil kümned ettevõtted avavad eelregistreerunud huvilistele oma uksed.

Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused juba 14. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas.

Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

PÄRNU MAALEHT

Pärnumaa aasta haridustöötajad Pärnumaa Omavalitsuste Liit jätkab traditsiooni ning hariduskomisjon valis üleriigilisele tunnustusüritusele “Eestimaa õpib ja tänab” esitatud kandidaatide hulgast välja Pärnumaa parimad haridustöötajad.

2019. aasta Pärnumaa haridustöötajad: nn aasta klassiõpetaja Silja Enok, Vändra gümnaasium; nn aasta klassiõpetaja Eda Sempelson, Pärnu Kuninga tn põhikool;

nn aasta klassiõpetaja Tiina Markus, Virtsu kool; nn aasta haridustegu maakondlik laulukonkurss “Kaunim metsalaul”, Kilingi-Nõmme gümnaasium; nn aasta hariduse sõber AS Estonia SPA Hotels; nn aasta lasteaiaõpetaja Sirje Raaga, Vändra lasteaed; nn aasta õppeasutuse juht Kaire Teemägi, Pärnu Vanalinna põhikool; nn aasta gümnaasiumiõpetaja Marika Ristmäe, Häädemeeste keskkool; nn aasta gümnaasiumiõpetaja Sirje Miglai, Pärnu Koidula gümnaasium; nn aasta põhikooliõpetaja Siivi Jõgi, Virtsu kool;

nn aasta klassijuhataja Hevelin Antsmäe, Pärnumaa kutsehariduskeskus; nn aasta kutseõpetaja Peep Peetersoo, Pärnumaa kutsehariduskeskus; nn aasta tugispetsialist Marge Leppik, Surju põhikool; nn aasta noorsootöötaja Pille Kuusik, Are Avatud Noortekeskus.

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimehe Andres Metsoja ja hariduskomisjoni esimehe Arno Peksari vastuvõtt ning parimate tunnustamine toimub 2. oktoobril kell 16.00 Pärnus Akadeemia 2 suures saalis.

PÄRNUMAA OMAVALITSUSTE LIIT

E-kaubanduse seminar TARGET Tallinn, 14 november TARGET toob sel sügisel kokku parimad e-spetsialistid Eestist, Hollandist ja USAst!

Taylor Trusty Digistrateeg ja e-ettevõtja New Yorkist

välisturgudele laienemine

Liis Ristal Wolti Baltikumi tegevjuht

Google ja SEO muutus edukas digiturundamine välisturgudel

Guido Jansen Kliiniline psühholoog

TARGET oled sel korral Sina.

Tule kuulama ja tulistad homme täppi!

Rohkem infot ja piletid: delfi.ee/target

R E K L A A M 15

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

AIALIPPIDE KAMPAANIA! Tellides lipid enne 31. oktoobrit, toome kauba sulle TASUTA* koju!

m

Pakkumine kehtib järgnevatel tingimustel: * piirkond: Pärnu-, Harju-, Rapla-, Läänemaa * tellimuse suurus alates 350 € * kampaania kehtib kuni 31. oktoober 2019

195 + km

Valmistame aedade ehitamiseks kogu vajamineva puitmaterjali.

Betooni 6, Pärnu, Tel 5558 3930, 5343 2002, info@eldurpuit.ee www.eldurpuit.ee

Avant 760 laadur (võimalik koos erinevate lisatarvikutega) 35 €+km/h masinarent koos juhiga või ilma juhita 120 €+km päev

MURUSEEME Muruseeme Varju 0,5 kg Parandussegu murule 1 kg Muruseeme Koduõue 1 kg Muruseeme Lusti 1 kg Muruseeme Haljas 3 kg

Hind alates:

235

Uuri lähemalt tel 518 2169

Oleme spetsialiseerunud rasketehnika ja teiste metallkonstruktsioonide remondile.

TEENUSED • HÜDROSILINDRITE REMONT JA VALMISTAMINE • • AVADE TAASTAMINE • • ERINEVAD METALLITÖÖD • • TÖÖKOJA RENDIPINNA ÜÜRIMINE •

MS TEHNIKA OÜ

Tel. +372 506 6275

info@mstehnika.eu

Konnakotka tee 3, Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnumaa

16 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 9 19. september 2019

Konverents METS 30. oktoober Noblessneri Valukoda

Metsade seis täna ja homme.

Puidu kui vastupidava ja energiasäästliku materjali teadlik ja jätkusuutlik majandamine.

Rohkem infot ja piletid: www.maaleht.ee/konverentsmets