Pärnu Maaleht (oktoober 2019)

TUNNUSTAMINE: Auhinnati maakonna tublimaid ettevõtteid ja agaraid inimesi Lk 4–5 Koduresto pakub külalistele peale toidu ka mõne üllatuse Lk 12–13

Pärnumaa parima turismiarendaja tiitli pälvis tänavu auto24ring

Indrek Linnuste:

Lk 3

Lk 6–7

Sotsiaalne ettevõtlus aitab erivajadustega inimese argiellu

www.maaleht.ee

24. oktoober 2019 Nr 10

A.L FASSAADITÖÖD OÜ • FASSAADITÖÖD • SISEVIIMISTLUS • ÜLDEHITUS Tel 5694 5687 | alfassaaditoodou@gmail.com

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. Oktoober 2019

FOTO: TANEL MEOS

Rail Balticu trassile luuakse metsise püsielupaigad Keskkonnaministeerium kavandab RMK ja keskkonnaameti looduskaitseekspertide ettepanekul võtta võimaliku Rail Balticu mõjutsoonis Lõuna-Pärnumaal kaitse alla neli metsise elupaika pindalaga 1038,9 hektarit.

Planeeritavate Venemurru, Rabaküla, Nepste ja Saki püsielupaikade sihtkaitsevööndis (900,4 ha) on keelatud kõik raied ja piiranguvööndis (138,5 ha) kõik uuendusraied.

Tegu ei ole tüüpilise metsise püsielupaikade loomise protsessiga piirkondadesse, kus lin-

nud praegu mängivad ja järglaskonda kasvatavad, vaid kolimisalade ettevalmistamisega tulevikuks. Teisisõnu on see ennetav samm, mis lähtub sellest, et kui Rail Balticu ehitus algab, oleks metsistel lähedal kohti, kus mängida. “Kindlasti ei saa öelda, et praegune ettepanek maandaks lõplikult kõik metsise mängude kolimisega seotud riskid,” ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

“See on protsess, kuhu lisandub jooksvalt uut teavet, sest uuringud käivad ning veel ei ole olemas Rail Balticu ehitusprojekti keskkonnamõjude hinnangut.”

Keskkonnaministeerium uurib jätkuvalt võimalusi, kuidas saaks ehitada raudtee minimaalse negatiivse mõjuga. Keskkon-

Tori Siidritalu peremees Karmo Haas oma veinikeldris, mis iseenesest ei ole küll otseselt kelder, aga just siin, kunagises loomalaudas, valmivadki maailmas üha rohkem tunnustust võitvad siidrid.

naminister Rene Kokk avaldas arvamust, et uus raudtee ei saa sündida meie kõigi elukeskkonna halvenemise arvelt.

Nelja kavandatava metsise püsielupaiga piirid on kantud keskkonnaregistris projekteeritavate alade kihile. Sealse piirkonna metsiste kaitse edasine arutelu jätkub spetsiaalses metsise töögrupis, mis koosneb erialateadlastest ning looduskaitsetöötajatest.

Kogu Eesti metsisepopulatsiooni kaitseks käib tegevuskava uuendamine, mis tähendab seniste kaitsetegevuste analüüsi. Praegu on püsielupaikadena kaitstud ca 60 000 hektari jagu metsise elupaiku.

PÄRNU MAALEHT

Lindi kaitseala territoorium suureneb Valitsuse otsusega moodustatakse olemasoleva kaitseala, püsielupaiga ja hoiuala baasil Lindi looduskaitseala ja kehtestatakse uus kaitsekord.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Kõima, Marksa, Lindi, Kõpu, Kavaru ja Päraküla külas. Uue kaitseala pindala suureneb 679,1 hektari võrra ligi 1778 hektarini.

Lindi looduskaitseala on kaitse all alates 1999. aastast, põhjuseks Lindi sood ja seda ümbritsevad metsakooslused ning

kaitsealused liigid. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline eeskätt merikotka, kaljukotka ja väike-konnakotka elupaikade kaitse-eesmärgil ning lisaks võetakse metsavajakute kompenseerimiseks kaitse alla vana metsa. Metsavajakute eesmärk on see, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele (st vähemalt 100-aastastele) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise.

Lindi looduskaitsealal on range kaitse all kokku üle 75 ha laanemetsi, ligi 100 ha salumetsi ja pea 233 ha soovikumetsi.

Jahipidamine on kaitsealal edaspidi lubatud, keela-

tud on ainult kotkaste kaitseks moodustatud sihtkaitsevööndites neile tundlikul ajal ja kogu alal linnujaht. Muudetakse ka liikumispiirangutega alade piire, mis tuleneb liikide elupaikade muutustest.

Edaspidi laekub Pärnu linnale maamaksu vähem ligikaudu 772 eurot aastas. Täiendavate piirangute tõttu riigi metsamaal ulatub täiendav saamata jääv puidutulu kuni 15 254,5 euroni aastas.

Kaitstava ala välispiir muutub ja ala suureneb ligi 189 ha võrra riigimaa arvel.

PÄRNU MAALEHT

Tori siidrimeistrid võitsid Hispaanias väärt auhinna Tori Siidritalu poolkuiv õunasiider Demi Sec pälvis siidri sünnimaal toimunud mainekal konkursil kuldmedali.

Tori Siidritalu, väike pereettevõte Pärnumaalt, osales 26.–29. septembril siidrifestivalil “IX Salón internacional de les Sidres de Gala”, mille raames toimus ka siidritootjate konkurss, kus oli osalejaid üle maailma. Täpsemalt 85 toodet kokku tosinast riigist.

Asturia on piirkond Hispaania põhjaosas, mida teatakse eelkõige siidrivalmistamise sünnipaigana. Arvatakse, et siidrivalmistamise tavad ja oskused said sealkandis alguse

juba enne Kristust ning levisid sealt edasi.

Eestist osales konkursil sel aastal Tori Siidritalu, Lätist ja Soomest samuti kummastki üks tootja. Tooted olid konkursil jaotatud vastavalt siidri stiilile erinevatesse kategooriatesse ning Tori Siidritalu šampanjameetodil valminud poolkuiv siider saavutas oma klassis kuldmedali. Tori toodetest said auhinnatud veel Jääsiider pronksmedaliga ja Rosé hõbemedaliga. Muide, kuldmedali saanud siider Demi Sec pärjati mullu ka Baltimaade parimaks siidriks.

Eestisse jõudis naturaalse siidrivalmistamise traditsioon alles viis-kuus aastat tagasi.

Hindamine toimus pimedegustatsiooni käigus ja rahvus-

vaheline žürii koosnes tootjate esindajatest, mis annab olulist kaalu konkursi tõsiseltvõetavusele.

Tori Siidritalu peremees Karmo Haas avaldas auhinna võitmise üle üllatust, märkides, et nüüd võib julgelt öelda – Eesti õuntest kääritatud siider on maailmatasemel ja suudab konkureerida ka suurte siidrimaade toodanguga.

“Mul on siiralt hea meel selle üle, et lätlastel läks konkursil väga hästi, sest maailma mastaabis oleme Lätiga nagu kaks kõrvuti küla ja usun, et tulevikus oleks meil mõistlik presenteerida ja turundada ennast ühiselt Baltimaade siidritootjatena,” räägib Haas.

PÄRNU MAALEHT

Keskkonnainspektsioon kontrollis autoremonditöökodasid Keskkonnainspektsioon tuvastas septembri keskel Pärnumaa autoremonditöökodades läbi viidud reidil mõne rikkumise, eeskätt seoses kasvuhoonegaasidega.

Reid hõlmas kokku 21 remonditöökoda ning kontrollimisel oli põhirõhk fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside kasutamise ja ostu-müügi kontrollimisel. Kontrolliti autode kliimaseadmete hoolduse, remondi ja külmaine käitlemiseks kehtestatud nõuete täitmist.

Veel jälgiti jäätmekäitlusnõuete ja atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevate nõuete (kemikaalide kasutus, lenduvate orgaaniliste ühendite heide) täitmist.

“Kuna Eestis on kaubandusettevõtetes täheldatud ühekordse kasutusega külmaainete balloone, mis sisaldavad F-gaase ja on seetõttu Euroopa turul juba üle kümne aasta keelatud, kontrollib keskkonnainspektsioon nii F-gaaside edasimüüjaid kui ka kasutajaid, vältimaks keelatud toodete kasutusse jõudmist. Lubatud on ainult korduvkasutusega ja korrektselt märgistatud

balloonid,” selgitas keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektor Silva Prihodko.

“Pärnumaal kontrollitud remonditöökodades oli F-gaaside osas väikesi vajakajäämisi, kuid üldpilt oli üsna hea,” märkis Prihodko. “Nõuetele mittevastavaid balloone tuvastati kahes remondikojas, sealhulgas oli ühes töökojas üks pooltühi ja teises kaheksa tühja bal-

looni. Viimaste päritolu kohta teave puudus, kuid selgituste kohaselt seisvat need seal juba vanast ajast.”

Kolmes autoremondikojas ei olnud nõutava kutsega töötajat. Ühel juhul oli töötaja läbinud täiendõppe, kuid puudus pädevust tõendav dokument, teisel oli töötajal kutsetunnistus taotlemisel. Kolmandas ettevõttes, kus oli küll kliimaseade, kuid puudus pädevusega tööta-

ja, väideti, et pärast pädeva töötaja lahkumist ei ole seadet kasutatud.

Jäätmekäitluse nõuded olid Silva Prihodko sõnul ettevõtetes täidetud – toimis jäätmete liigiti kogumine ja täideti ohtlike jäätmete käitlemise nõudeid. Ta lubab, et remondikodades, kus tuvastati puudusi, on kavas läbi viia järelkontroll.

PÄRNU MAALEHT

Tule ja tee oma ostud meie kauplustest!

T U R I S M 3

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. okroober 2019

Audru ringrada meelitab mootorispordihuvilise ka piiri tagant kohale FOTOD: TANEL MEOS

Kui suvepealinna on harjutud seostama ikka kuurordija spaaturistidega, siis tegelikkuses annab pärast Audru uue ringraja valmimist Pärnu külastatavusele olulise panuse ka motospordihuvilise rahva saabumine siiamaile.

Auto24ring rada on Eestis ainuke, kus saab sõitmiseks rentida spetsiaalseid võidusõiduautosid, samuti saab rajale tulla oma auto või mootorrattaga.

AIN ALVELA

Kui kunagi ka ise agaralt autospordiga tegelenud Andres Halli ettevõte OÜ Rada 2013. aastal Pärnumaa parimaks turismiedendajaks valiti, siis ei olnudki ta eriti üllatunud – oli ju Audru ringrada äsja üles ehitatud ning hakkas juba mootorispordihuvilist rahvast nii siit- kui ka sealtpoolt piiri ligi meelitama. Et tema auto24ring kaubamärgi all tegutsev ettevõtmine aga ka tänavu sama tunnustuse pälvis, oli mehe sõnul mõneti ootamatu. Ta ise arvas, et pärjatud saab viimasel ajal kõvasti hotelli- ja spaamajanduse arendamisse investeerinud WASA (oli ka nominentide seas – A.A.).

Turismiedendaja auhinna saamine oli pärast pidevate pigem probleemsete küsimuste lahendamise tähe all möödunud suve Andres Halli sõnul üpris meeldiv üllatus.

Andres Hall ütleb, et turist, kes tuleb auto24ringile, mis asub pärast haldusreformi küll juba Pärnu linna haldusterritooriumil, ongi saabunud Eestisse just selle ringraja ja seal pakutavate teenuste pärast. Võib sattuda ka juhuslikult, aga enamasti on need inimesed ikkagi teadlikud auto- või motospordihuvilised,

kes tulevad Põhjamaade absoluutsesse tippu kuuluvale ringrajale adrenaliinielamust saama.

“Pooled kliendid on väljastpoolt Eestit. Valdavalt Soomest, Rootsist ja Lätist. Kusjuures on ringrada oluline magnet, mis need inimesed üldse Eestisse toob, muidu nad siia võib-olla ei tulekski,” kirjeldab Andres Hall.

“Meie ringrada on siinse regiooni riikides kõige ägedam – värske, kiire, turvaline. Kuna me asume Pärnu linnas, siis on ka kõikvõimalikud turistile vajalikud teenused käe-jala juures. Näiteks Soomes tuleb sõita 300–400 kilomeetri kaugusele sisuliselt tühjusesse, et jõuda mõnele ringrajale. Meil saad päeval olla rajal, õhtul mõnd üritust nautida või restoranis istuda ning lõpuks hotelli minna.”

TA S U B T E A DA

Audru ringrada ja rendimasinad nnRingraja pikkus on 3,2 km ja see vastab nõuetele, mis võimaldab pidada seal võistlusi kuni vormel-3 klassi liigituvate masinatega (FIA Grade 4 litsents). nnRada saab kasutada päevasel ajal kell 10–20. nnKompleksis on olemas rallikrossirada ja maastikusõidurada. nnRekonstrueerimiseks eraldas EAS 3,2 miljonit eurot, millele erainvestorid lisasid 1,2 miljonit eurot.

RAJAAUTOD: nnToyota GT86 – 50 € (3 ringi) / 65 € (5 ringi) nnsportauto Radical – 80 / 120 € nnPorsche 911 Carrera 4S – 90 / 130 € nnBMW M2 – 90 / 130 € nnBMW 325 – 35 / 50 € nnnoorte rajaauto Honda Civic – 30 / 45 € Allikas: auto24ring

Karmid tingimused said täidetud

Audru ringrajal oli tegevus toimunud juba aastakümneid, enne kui kunagi kinnisvarafirmas Uus Maa ametis olnud Andres Hall selle majandamise üle võttis. See toimus 2011. aastal, kui toonane Audru vallavalitsus otsis ringrajale ja selle maale uut haldajat. Selleks ajaks oli ringrajast

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

endast jäänud järele vaid paari kilomeetri pikkune jupp suuresti amortiseerunud asfaltkattega teed. Ei olnud elektrit ja kogu korraldus oli kaunikesti lipp lipi ja lapp lapi peal.

Vald, soovides, et ringrada kaasaegseks võidusõidukompleksiks kujundataks, tegi detailplaneeringu ja korraldas maaalale hoonestusõiguse võõrandamise konkursi. Andres Hall, kes oli juba vana rada rentinud ja seal võistlusi korraldanud ning ka ise 2004.–2010. aastal aktiivselt ringrajasõiduga tegelenud, müüs osaluse kinnisvaraäris, pani kõik säästud mängu, kolis Tallinnast tagasi Pärnusse ja kokkuvõttes võitis oma firmaga selle konkursi. Alguses oli valdav tunne muidugi heameel, ent üsna peagi saabus ka teadmine, missuguse koorma ta endale sellega kaela sai.

“Konkursi võit tõi endaga kaasa väga karmi hoonestusõiguse lepingu, mille kohaselt tuli kõigepealt maksta hoonestusõiguse eest 1,5 miljonit krooni, siis tuli nelja aastaga kogu olemasolev asi rekonstrueerida ja seitsme aastaga ehitada uus rada,” meenutab Hall. “Kui ei oleks lepingut täitnud, oleks kõigest juba investeeritust ilma jäänud, kompensatsioone ei olnud ette nähtud.”

Seega nägi leping ette uue raja ja kompleksi valmimist 2017. aastal, aga tegelikult saadi kõik valmis juba 2013. aastal.

“Tagantjärele mõistan ma kõiki tuttavaid, kes mind tol hetkel hulluks pidasid, kui ringraja ehitamise plaaniga välja tulin,” räägib Andres Hall. “Et kõik lõpuks ikkagi korda läks ja veel küllaltki kiiresti, olen palju tänu võlgu toonastele sidemetele ja tutvustele. Nii mõnigi uks avanes mõnevõrra kiiremini, kuna abis olid sellised inimesed nagu Toomas Sildmäe, Toomas Annus, Marek Kiisa ja Arno Sillat.”

Ta leiab, et kui tahta tänapäeval ehitada tühjale kohale motoringrada, siis ilmselt kujuneks see üsna võimatuks missiooniks. Esiteks ei ole pangad eriti altid sellist ideed rahastama,

teiseks on Eestimaa piisavalt tihedalt asustatud ja eeldatavasti on kohalik rahvas potentsiaalse mürageneraatori tulekule kõikjal vastu. Eks paljuski just nende põhjuste taha jäi omal ajal ka Viimsi ja Rae ringi projekt, IdaVirumaale kaevandustesse raja mahapanekul tekivad aga teised probleemid seoses asukoha ja keskkonnakaitsega.

Sõidurõõmu ja elamust kõikidele

Praegu majandab auto24ringi ennast ise ära ja maksab tagasi ka investeeringuteks võetud pangalaene. Lihtne ei ole, aga juba 2013. aastal hakkasid üritused pihta. Need, kes on korra proovinud ja naasnud ringilt positiivsete emotsioonidega, soovivad ikka ja jälle tagasi tulla. See raja trump hakkas Andres Halli hinnangul tööle kohe esimesel aastal – kõik, kes on siin sõitnud või võistlusi korraldanud, on saanud suurepärase emotsiooni. Kuigi ringrajal läheb hästi, ei tähenda see, et ka Eesti auto-, moto- ja ringrajaspordil läheks hästi. Kui vahepeal oligi tunda mõningast elavnemist, siis praegu on seis taas üsna nigel – sõitjaid on vähe ja ka tase ei ole teab mis kõrge, iseloomustab Hall.

Auto24ringi tegevus on jaotatud laias plaanis nelja ossa.

Esiteks on võistlused, mis toimuvad kalendri järgi. Kuna võistlushooaeg on lõpusirgel, siis ongi tänavu jäänud vaid eeloleval reedel peetav karikavõistlus.

Teiseks korraldatakse rajapäevi, kui igaüks võib tulla oma ringrajasõiduks sobiliku autoga enda ja masina võimeid proovima. Siis on firmaüritused, mõne autodiileri mudelitutvustused jmt ning neljandaks on rada avatud kõikidele soovijatele nii oma autoga kui ka rendimasinaga sõiduks.

Klientide seas kõige populaarsem ja ka ringraja ametlik rajaauto on Toyota GT86, mida peetakse praegu ilmselt maailma parimaks seeriatootmises olevaks sportautoks ning mis läbib rajal aastas julgelt umbes 20 000 kilomeetrit.

4 A A S T A

PARIMAD E T TE VÕ T TED

Aasta parimad ettevõtted,

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. Oktoober 2019

Oktoobri alguses pärjati Pärnumaa ettevõtluspäeval taas maakonna tublimaid.

äritegelased ja tooted pälvisid tunnustust

Oktoobri alguses kuulutati Pärnus välja maakonna 2019. aasta ettevõtlusauhindade laureaadid. Pärnumaa aasta ettevõtteks ehk aunimetuse Pärnumaa Karu saajaks hinnati metallitööstusfirma Scanfil OÜ.

Pärnumaal on ettevõtete ja ettevõtjate tunnustamine pikaajaline traditsioon. 2019. aasta ettevõtluskonkursi kuulutas Pärnumaa Arenduskeskus välja augusti alguses. Konkurss “Pärnumaa Ettevõtluse Auhind” on kõrgeim maakonna antav tunnustus ettevõtjatele. Konkursi käigus selgitatakse välja enim kasu toonud ettevõtted Pärnumaa jaoks olulisemates valdkondades. 2019. aastal sai kandidaate esitada seitsmes kategoorias.

SA Pärnumaa Arenduskeskuse projektijuht Viivika Vilja märgib, et tänavuse ettevõtluskonkursi raames esitati žüriile hindamiseks 40 ettevõtet. Žürii

valis igas kategoorias välja kolm parimat – nominendid ja laureaadi.

Parim ettevõte “Pärnumaa Karu” 2019

1. Scanfil OÜ 1996. aastal loodud tööstuselektroonika ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende komponentide tootmise ja müügiga tegelev ettevõte võimaldab klientidel saavutada edu maailmaturul, pakkudes neile tõhusaid ja uuenduslikke lahendusi. Ettevõttes saab tööd rohkem kui 600 inimest, järgmisel aastal planeeritakse investeerida uutesse seadmetesse ja masinates-

se üle miljoni eurot. Firma käive oli eelmisel aastal 73,5 miljonit eurot ning kasum 4,6 miljonit eurot. Ettevõtte käive kasvas aastaga 17%, kasum ligi 70%.

2. AS Sanatoorium Tervis 3. Ecobirch AS

Aasta toode 2019 (Välja oli toodud TOP 10, mille vahel said inimesed hääletada.)

1. Pootsi Mõisa vaarikavahuvein Tänavune Pärnumaa aasta toode selgus 1864 tarbija arvamuse põhjal. Just nii palju anti hääli konkursi lõppvoorus veebis toimunud rahvahääletusel.

Konkursile esitati üle paariküm-

ne kandidaadi, kelle hulgast valis žürii lõpphääletuse tarvis välja kümme. Nende sekka kuulus ka kauni punase tooni ja mõnusa mulliga vaarikavahuvein, mida valmistab Pootsi Mõis.

Rahvas hääletas peojoogi poolt 329 korda ning see tulemus tõi konkursil võidu.

2. Kodurestoraniteenus Kirss Toidul 3. St. Disain OÜ loodud Pärnu suveniir Köögirätt

Pärnumaa edendaja 2019 1. Metsä Wood Eesti AS Metsä Woodi Pärnu kasevineeritehase ehitus algas 2017. aasta kevadel ja tehas alustas ametlikult tööd 27. augustil 2018. aastal. Praegu töötab tootmises üle 170 inimese. Nüüdseks on käivitatud kõik tootmisliinid ning täisvõimsus on tehases kavas saavutada 2019. aasta lõpuks.

Pärnusse investeeriti 55 miljonit eurot ja järeltöötlemisliinide

käivitamisega on investeerimisprogramm Pärnus täies mahus ellu viidud. Järeltöötlemisliinide käivitamine tähendas, et ollakse tehniliselt võimelised tehtud investeeringust maksimumi võtma. Suudetakse toota kõiki vineeritooteid, mis tehast rajama asudes kavas olid. Peamised tooted – pealistusmaterjalidega suuremõõtmelised vineerplaadid – on ettevõtte konkurentsivõime nurgakivi. Pärnusse kaas-

PÄRNU LINNA SUURIM LILLEPOOD ON TOOTSI AIANDIL!

Tulge uudistama aadressil Riia mnt 108c, Pärnu.

Alpikannihooaeg täies hoos!

Oleme avatud iga päev!

Pärnu Maarahvapood E-R 9–18 L 10–16 P 10–15 Ringi tn. 7, Pärnu

Tel 4 423 956

parnu@maarahvapood.ee

E–R 8–19 · L 9–18 · P 9–16

www.tootsiaiand.eu

tel 527 7201

A A S T A

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. okroober 2019

FOTO: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

tode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud suletud rada. Rada on kasutusel 1990. aastate algusest, 2012. aastal lõppenud rekonstrueerimise järel on see ainus moodne ringrada ümberkaudsetes riikides.

Ettevõte on seadnud oma peamiseks eesmärgiks pakkuda ringrajal ainulaadseid elamusi ning korraldada suurepäraseid üritusi.

2. AS WASA 3. OÜ Tõnis ja Pojad (Fishing Village)

Aasta sotsiaalne ettevõte 2019

aegse kasevineeritehase loomine on oluline samm Metsä Woodi toodetele lisaväärtuse loomisel ja ettevõtte tootmisefektiivsuse tõstmisel. Tehases kasutatakse uusimat tehnoloogiat ja see on ühtlasi Metsä Woodi esimene tootmisüksus, kus tarneahel on digitaalselt modelleeritud.

Ettevõtte eelmise aasta käive oli ligi seitse miljonit eurot.

2. AS SA.MET 3. Pärnu KEK AS

Aasta turismiarendaja 2019 1. Rada OÜ (Audru ringrada) Luksuslike sportautode voog Skandinaaviast on olnud Pärnu suunas suisa katkematu. Tänu heale tööle, mida on oma tegevuse kaubamärgi auto24ring alla koondanud ettevõte teinud, on rohkelt tööd saanud ka Pärnumaa hotellid, restoranid ja lokaalid. Praegune Audru ringrada on Eesti ainuke au-

1. Solve et Coagula OÜ Ettevõte asutati 2013. aastal. Osaühingu tegevussuund on sotsiaalne ettevõtlus, mille kaudu lahendatakse ühiskonna kitsaskohti. Ettevõte valmistab, renoveerib ja meisterdab ümber oma tooted valdavalt suurtootjate jääki minevast ja ebastandardsest materjalist. Ettevõtte töötajad on valdavalt vähenenud või puuduva töövõimega inimesed, kes töötavad tegevusjuhendajate juhendamisel. Ligi 40 töötajaga Solve et Coagula on suurim teenusepakkuja vähenenud töövõimega inimestele Pärnumaal. Ettevõtte rehabiliteeriv tegevus kasvatab erivajadustega inimeste iseseisvust ning vähendab ja aitab vältida õpitud abituse kujunemist ning inimeste institutsionaalse sõltuvuse väljakujunemist.

2. MTÜ Forwardspace 3. OSHINO Electronics Estonia OÜ

Aasta naisettevõtja 2019 1. Kristi Täht, AS Qualitex Kristi Täht juhib Pärnumaal tegutsevat edukat tekstiilitööstusettevõtet AS Qualitex, mille põhitegevusala on trikotaažkanga ja õmblustoodete valmistamine. Ettevõtte tootevalikus on üle 1000 kangasordi ja suurem osa toodangust eksporditakse. AS Qualitex on oluline tööandja oma vallas, pakkudes stabiilset tööd juba 85 töötajale. AS Qualitexi käive oli mullu neli miljonit ja kasum 278 000 eurot, käive kasvas aastaga 13% ja kasum 49%.

2. Kristi Kuusmik-Orav, OÜ REKFoto 3. Annika Murulaid ja Viivika Kadastik, Adrian Trading OÜ

Aasta noor ettevõtja 2019

1. Rasmus Paimre, OÜ OnWoods Mees, kes teeb asja, mis on tema jaoks südamelähedane.

Peale edukalt tegutseva ettevõtte OnWoods on ta ka kuulsa Pärnu OnWheels poe omanik ja hinnatud liige rulaparkide ehitamise tiimis. Pidevalt rattaga uusi lahendusi otsiv Rass on tõeline manual-kunn, kes leiab igast pargist ja spot’ist midagi uut! Tema kombinatsioonid on uuenduslikud ja tehnilised. Kutil on alati naeratus näol ning on näha, et ta teeb, mida armastab, ja armastab, mida teeb. Good vibes chill ride!

2. Mirjam Pikkmets, OÜ Mätiku Talumeierei 3. Annika Värk, Cabristo OÜ

PARIMAD E T TE VÕ T TED Aasta noorte ettevõtlusmentor 2019 1. Marek Sild, Sugar Magic OÜ Mentor, kes jagab kokandusalaseid teadmisi ja oskusi Pärnumaa noortele koolides ja noortekeskustes. Tema kokandusringid on sisukad, annavad noortele oskusi kogu eluks ja on julgustanud nii mõndki noort just kokandusõpinguid ette võtma. Marek on loominguline, arvestab noorte soovide ja ettepanekutega ning ta on sõbralik ja hea huumorimeelega. Pärnumaa Kokandusringide brändi järjekindel arendamine on pannud paljud Pärnumaa noored tegema julgemalt oma valikuid, avama pop-up-kohvikuid ja osalema kogukonnaüritustel. Marek on suure südamega inimene, kes on võtnud südameasjaks õpetada noortele, kuidas tervislikult süüa teha. Tema tunnid on alati põnevad ja õpetlikud, ta oskab noori suunata ning ta ei tee kunagi nende eest midagi ära. Tema kokandusringid ei ole lihtsalt ringid, vaid nendes õpivad noored veel, kuidas oma tooteid turustada, pöörates rõhku nii välimusele kui ka maitsele. Nii õpivad noored juba vara, et oma töö eest on võimalik ka palka saada. Enamik inimesi teevad tööd sellepärast, et neil lihtsalt ei ole muud valikut, kuidas ära elada. Mareki puhul aga kumab juba kaugele, kuidas ta on pühendunud ja teeb kõike südamega. Tänu temale on noored võtnud osa paljudest üritustest ning saanud kõige ehedamat praktilist kogemust, kuidas alustada oma kohviku pidamist,

mis on sellega kaasnevad mured ja rõõmud, mida kujutab endast raamatupidamine, organiseerimine, planeerimine, kaasamine, turundus jpm. Mareki jaoks ei ole kunagi ükski idee liiga hull – ta on alati valmis noortele appi tõttama, seda isegi nädalavahetusel, tööpäeva õhtul või riigipühal. Mis on kõige uskumatum – ta teeb mentori tööd tõesti üle kogu Pärnumaa – Tootsist Tõstamaani.

2. Errit Kuldkepp, Positively Inspiring OÜ 3. Kristi Suppi, FIE Kristi Suppi

Kohalike omavalitsuste auhinnad 2019

Häädemeeste valla aasta ettevõte MTÜ Kabli Festival Lääneranna valla aasta ettevõte RaSi OÜ Põhja-Pärnumaa valla aasta ettevõte LSAB Vändra AS Pärnu linna aasta ettevõte Ecobirch AS Saarde valla aasta ettevõte OÜ Metsis Tori valla aasta ettevõte OÜ Fennobed

Koostööpartnerite auhinnad 2019

Aasta vastutustundlik ettevõte (auhinna annab välja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) OÜ Helmetal IMS Luminori julge ettevõtja auhind Arenguhüpe MTÜ Forwardspace

Zebra Autokool nüüd ka Pärnus!

PÄRNU MAALEHT

Zebra Autokool nüüd ka 590€ Pärnus!

Avamise puhul täispaketil SUPER hind!

Avamise puhul täispaketil SUPER hind!

€ 0 9 5

www.autokoolzebra.eu

Avamise Avamise puhul puhul täispaketil täispaketil SUPER SUPER hind! hind!

Täispakett sisaldab 28 teooria tundi, 21 sõidutundi, esmaabi kursus, pimedaaja kursus ja algastme riskivältimise kursus.

590€

www.autokoolzebra.eu Täispakett sisaldab 28 teooria tundi, 21 sõidutundi, esmaabi kursus, pimedaaja kursus ja algastme riskivältimise kursus.

5

6 R I N G M A J A N D U S Meite Oma kohvik. Soodsad hommikuja lõunasöögid. Peo- ja peielauad.

TELLI JÕULULAUD MEILT

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. Oktoober 2019

Alates selle aasta kevadest on Solve et Coagulal Pärnu kesklinnas pood, kus müüakse töökojas valminud asju. Eriti meeleldi ostavad neid linnas käivad välismaalased. Praegu on seal väljas ka väike näitus kunstiteostest, mille autorid on puudega inimesed.

Asume Pärnus, Vana-Sauga 40, tel 5341 2106

REHABILITATSIOONITEENUSED VÕLANÕUSTAMINE PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINE PERELEPITUS TUGIISIKUTEENUS TASUTA E-NÕUSTAMINE MUUD TEENUSED

Pärnu sotsiaalne ettevõte arendab ringmajandust FOTO: TANEL MEOS

Meie kõigi sotsiaalselt aktiivsena püsimise oluline eeldus on tunne, et oled ühiskonnale vajalik ja nagu terve, vajab ka osaliselt kadunud töövõimega inimene iga päev tegevust ja kohustusi, et see tunne püsiks.

AIN ALVELA

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsanduslik nõustamine Transporditeenus Võsaraietööd

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

Kunagi, nõukogude ajal oli puudega inimeste tööle rakendamiseks sisse seatud spetsiaalsete n-ö käsitöökombinaatide võrgustik, kus pimedad, kurdid ja vaimu- või liikumispuudega inimesed valmistasid mitmesuguseid esemeid, neil oli igapäevane tegevus ja lisasissetulek.

Kes ei saanud mingil põhjusel väljas käia, sellele toodi pooltooted või detailid koju kätte, et nad saaksid siis harju, pintsleid või muud kraami kodustes oludes kokku monteerida.

Nüüdseks ei ole sellist süsteemi juba ammu, aga Pärnus sotsiaalse ettevõtlusega tegeleva ettevõte Solve et Coagula juhataja Indrek Linnuste ei ole matnud lootust midagi taolist siiski uuesti välja ehitada.

Psühholoogiharidusega mees ise formuleerib sotsiaalse ettevõtluse nii: “Sotsiaalne ettevõ-

te tegutseb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu.

Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse.” Ta lisab, et selle ettevõtlusega teenitud tulu investeerib sotsiaalne ettevõte tagasi oma tegevusse.

Kasutuses tootmise ülejäägid

2013. aastast Pärnus tegutsev Solve et Coagula pälvis tänavusel konkursil Pärnumaa 2019. aasta parima sotsiaalse ettevõtte auhinna. Solve et Coagula on peale umbes 40 mitmesuguse erivajadusega inimesele töö ja teenistuse pakkumise jõud-

Indrek Linnuste näitab, kuidas toimib lihtne alkomeeter, mis valmis sotsiaalse ettevõtte tsehhis ja pöörab tähelepanu vastutustundlikule tarbimisele – viskad meetripikkuse nööri otsas oleva rõnga õhku ja püüad selle vineerist pudelikaela otsa. Kui ei õnnestu, ei ole rooli taha asja.

nud süvitsi ringmajanduse viljelemiseni – suurem osa ettevõtte töökojas kasutatavast materjalist pärineb teiste, suuremate firmade tootmisest ülejäänud kraami seast. On lauajuppe, paksemaid ja õhemaid vineeritahvleid jmt.

Nõnda kujutab selline tegevus endast kahekordset panustamist ühiskonna teravate nurkade ümaramaks lihvimisse – esmalt saavad rakendust inimesed, kes

ei saaks päris tavalises tootmisettevõttes ehk hakkama ning teiseks antakse uus elu tööstuse ülejääkidele, mis muidu läheksid paremal juhul katlakütteks.

Tegevus areneb ja laieneb – just oktoobrikuu keskel koliti ettevõtte tootmine avaramale rendipinnale ning aja jooksul on soetatud CNCpuidutöötluspink, lasergraveerimisseade ja mitmesugust

R I N G M A J A N D U S 7

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. okroober 2019

FOTO: TANEL MEOS

FOTO: KRISTI KUUSMIK-ORAV

Vana aknaraam aidatakse Solve et Coagula töökojas uuele elule.

AS Mammograaf koostöös Eesti Haigekassaga kutsub rinnavähi sõeluuringutele 2019. aastal kõiki 1951., 1952., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967. ja 1969. aastal sündinud ravikindlustatud naisi.

Uuring on Eesti Haigekassa ravikindlustust omavatele naistele TASUTA. Mammograafia uuringutreiler ootab naisi vastuvõtule Port Artur 2 juures Lai 11, Pärnu Vastuvõtt toimub 11. kuni 22. novembril 2019. aastal.

Info saamiseks ja eelregistreerimiseks helistada telefonile 627 4470 Kui Teil on kehtiv ravikindlustus ja kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis võite julgelt sõeluuringule registreeruda kutset ära ootamata.

M I DA TÄ H E N DA B :

Solve et Coagula Väljend Solve et Coagula tuleb ladina keelest, kus solve tähendab asjade algosakesteks võtmist ning coagula omakorda mingite osiste kokkupanekut, näiteks keemias. Maakeeli võiks see tähendada si*ast saia tegemist.

muud professionaalset tehnikat. Paljud tooted sobivad firmakingituseks ettevõtetele, kes soovivad erivajadustega inimeste tööhõivesse ja ringmajanduse arendamisse oma panuse anda, sest neid saab valmistada ka partiide kaupa ning vajalikud logod ja kirjad peale kanda.

Valdavalt käivad Solve et Coagulas tööl psüühikahäirete tõttu osaliselt töövõime kaotanud inimesed, kusjuures iseloomustab see ka terve Eesti töövõimekaoga inimeste jaotumist – meil on üle 20 000 inimese, kellele on määratud töövõime kaotus psüühikahäirete tõttu.

Viimastel aastatel on sotsiaalhoolekandes võetud kasutusele uus mõiste – kaitstud töö, mis tähendab, et inimene, kes ei suuda puude või terviseseisundi tõttu tavapärastes töötingimustes töötada, saab seda teha eritingimustes ja igapäevase juhendamise all. Juhendajaid on firmas neli-viis.

Nii käivad inimesed Solve et Coagulas ametis iga päev vaid kaks kuni neli tundi. Nad on seal pideva järelevalve ja juhendamise all, nõudmised neile on paindlikud ja nagu ütleb Indrek Linnuste, antakse neile nii mõnigi asi ka andeks, millest tavalises tehases ei saaks juttugi olla.

Näiteks on mõnel viinaviga küljes ja tuleb napsusena tööle, siis sellisest ettevõttest ei tehta teda päevapealt lahti nagu mui-

du ilmselt juhtuks, vaid saadetakse koju puhkama ja antakse võimalus taas sirgele rajale astuda. Just see on üks osa kaitstud tööst.

“Kaitstud töö raames tegeleme lihtsama puidutöö ning käsitööga, kuid meie inimesed on abiks ka erinevatel haldus- ja abitöödel,” selgitab Linnuste.

“Materjaliks on meil see, mis mõne jaoks on vana, aga meie jaoks uus. Näiteks saab vanadest autorehvidest teha tumbasid, puitmaterjali jääkidest väga palju nii iluasju kui ka täiesti praktilist kasutust leidvaid tooteid.”

Materjali hankimise osas on mõne ettevõttega juba välja kujunenud süsteem, mõnes tuleb seda ise küsimas käia, aga keegi, kellel tekib sellist ebastandardset materjali, ei ütle ära selle loovutamisest. Peab vaid oskama õigest kohast küsida.

Veel käib Indrek Linnuste igasugu vajalikku kraami ka näiteks second hand-poodidest ostmas.

Hiljaaegu naasis ta selliselt ringkäigult näiteks sületäie püksirihmadega.

Lahenduseks kaitstud töö

Ta märgib, et viimastel aastatel on tõesti tunda, et riiklikul tasemel mõistetakse sotsiaalse ettevõtluse ja sellega kaasneva ringmajanduse olulisust.

Kuna suuremate hangete teostamiseks omaosalust napib, siis on tarvis kirjutada projekte ja taotlusi euroliidu toetuste saamiseks, aga ega see lihtsalt kätte ei tule.

“Mõned siin küsivad, et kas te saate endale selle raha, mis jääb NATO-st üle. Täiesti haige jutt, põhilise osa oma investeeringutest oleme ise välja teeninud,” selgitab Linnuste. “Ega väga palju ei teata töövõime kaotanud inimeste võimetest ei riiklikul ega ühiskondlikul tasemel.

Arvatakse, et kui on määratud töövõimetus, siis inimene justkui ei suuda ega saa ega tohigi töötada. Kui aga inimesel on käedjalad terved ja tahtmine on ka olemas, siis on ta ikka võimeline kasvõi juhendamise järgi midagi tegema, selle asemel, et kusagil hooldekodus vedeleda.”

Enne ettevõtte asutamist psüühilise erivajadusega inimes-

tega Pärnu haiglas palju kokku puutunud Indrek Linnuste teadis juba ammu, et vähenenud töövõimega inimesed on suutelised oskusliku ja järjekindla juhendamise tulemusel vägagi edukalt käelisi tegevusi arendama, midagi kokku monteerima, meisterdama.

“Ma ei ole kunagi tahtnud olla kabinetipsühholoog, meisterdamine on mulle kogu aeg meeldinud. Nii kasvaski see ettevõte välja projektipõhiselt tegutsenud MTÜst, kus valmistasime igasugu iluasjakesi, nagu kuuseehted, ning käisime neid laatadel müümas,” kirjeldab omal ajal ka vanglast vabanenute tugiisikuks õppinud Linnuste. “Panime sinna näiteks kasvuhoone, aga kuna haigla on ikkagi raviasutus, kuhu ütleme mootorsaed ei sobi, siis hakatigi juba ütlema, et ärge ikka päris lehmi siia tooge. Nii tuli seda toimetamist mujal korraldada ning nõnda jõudsin ettevõtte asutamiseni, mille alt me siis ka praegu neid asju teeme.”

Kuna eesmärk on kõigile neljakümnele inimesele, kelle seas on nii mehi kui ka naisi, rakendust leida, siis tehakse

valdavalt väikesi ja erinevaid asju. Kevadel Pärnus avatud Amanita (Amanita Muscaria – kärbseseen, lad. k) nime kandvas firmapoes olevat minev kaup näiteks puust mänguasjad, mida saab lihtsalt kokku panna ja siis jälle osadeks lahti võtta.

Psüühilisi erivajadusi on palju, osadel inimestel võib olla ka liitpuue. Valiku, kes millist tööd võib teha, langetab valdavalt töötukassa koostöös sotsiaaltöötajatega. Kindlasti on võetud õige suund, et sellised inimesed ei pea olema kogu aeg haiglas või hooldusasutuses, sest töölkäimine annab nende elule palju suurema tähenduse ja hoiab neid paremas toonuses.

Sotsiaalse ettevõtluse kaugem eesmärk on Linnuste sõnul see, et erivajadusega inimesed saaksid avatud tööturule. Ta tunnistab aga, et meie ühiskond ei ole praegu veel selleks valmis.

Solve et Coagula on kasutanud erivajadusega inimeste teenuseid ka enda arendamiseks.

Nii on ettevõtte suurepärase kodulehe programmeerinud Meelis Luks, kes töötab varvastega klaviatuuril opereerides.

MIS ON MIS

Ringmajandus ja ökoinnovatsioon nnEesmärk on säilitada materjalide ja toodete väärtust võimalikult kaua. nnRingmajanduses hoitakse jäätmeteket ja materjalikasutust miinimumis ning kui toote kasutusaeg on jõudnud lõpule, hoitakse materjal tootmises ja kasutatakse seda üha uuesti, et luua rohkem lisaväärtust. nnEesmärk on siduda majanduskasv lahti esmase toorme kasutusest, luues võimalikult väikeste kadudega tootmis- ja tarbimissüsteem. nnSee on alternatiiv valitsevale lineaarsele võta-tee-viskaära-tootmise ja -tarbimise majandusmudelile, mis vajab suurt kogust võrdlemisi odavat materjali ja sisendit ning toodab samas palju kasutuid jäätmeid. nnÖkoinnovatsioon on mis tahes innovatsioon, millega edendatakse märkimisväärselt säästvat arengut, vähendades tootmisviiside keskkonnamõju, suurendades vastupanuvõimet keskkonnakoormusele või tagades loodusvarade tõhusama ja vastutustundlikuma kasutamise. nnEesmärk on anda toodetele, äridele ja tarbijatele lisaväärtust samas vähendades negatiivseid keskkonnamõjusid niipalju kui võimalik. nnSee hõlmab endas nii keskkonnahoidlikke tehnoloogilisi arendusi kui ka sotsiaalseid viise, et liikuda kestvuse poole.

Allikas: Ingrid Helmet, Nutriloop

AS Mammograaf Kotka 12 11315 Tallinn Reg nr: 10233840

Tel 627 4470 Fax 627 4592

E-post: info@mammograaf.ee Koduleht: www.mammograaf.ee

Paikuse Konsum vajab oma toredasse kollektiivi

KORISTAJAID Soovijal kohale tulla!

Paikuse Konsum | E-P 9-22 | Pärnade pst 1 | Paikuse alev | Pärnu

8

SISEKUJUNDUS

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. Oktoober 2019

Pinglagi võimaldab ruumi tuua tähesära, vikerkaare või virmaliste mängu

www.vanaloomakliinik.ee

Kõik teie lemmiku heaks!

Papiniidu 64, 80022 Pärnu tel 446 0009, 5682 4755 www.mailoomakliinik.ee

Rehvide müük ja vahetus Sildade reguleerimine Veermiku kontroll ja remont

• Piduriosade remont, vahetus ja müük • Rooliosade remont, vahetus ja müük • Summutite remont, vahetus ja müük • Amortisaatorite ja vedrude vahetus ja müük • Laagrite ja pukside vahetus ja müük • Veoosade vahetus ja müük

Siduri müük ja vahetus Korraline hooldus

• Hammasrihmade müük ja vahetus • Õli (vahetus tasuta) ja filtrite müük ning vahetus • Rihmade ja rullikute müük ning vahetus • Küünalde ja eelsüüteküünalde müük ning vahetus • Jahutusvedeliku kontroll ja vahetus • Pidurivedeliku kontroll ja vahetus • Akude kontroll ja vahetus

Kliimaseadmete täitmine täisautomaatse seadmega Automaatkäigukastide õlivahetus täisautomaatse seadmega tel

16 222

Papiniidu 17 (Circle K taga) • tel 443 9872 • E-R kl 8-17

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Vecta Design OÜ turundusspetsialist Inger Lilles-Nestor ja finantsjuht Diana Kilievoi näitavad tsehhis valmivaid detaile, mis hakkavad ilmestama Tallinnas Paksu Margareeta meremuuseumi sisekujundust.

Pinglagede tootja Vecta Design on kuraditosina tegevusaasta jooksul jõudnud vallutada juba hulga kaugete maade turge, lähematel aastatel keskendutakse kanna kinnitamisele Põhjamaades.

AIN ALVELA Et alljärgnevas loos oleksid mastaabid selged, ütlen kohe alguses, et Vecta Designi inimesed arvutasid äsja kokku – kolmeteistkümne aasta jooksul on nad Pärnus tootnud vähemalt miljon ruutmeetrit pinglagesid. Tõsi, Eestisse on sellest hiiglaslikust kogusest jäänud vähem kui 20%.

Praegu moodustab ettevõtte ekspordi osakaal müügikäibest koguni 88%.

Paljudes maailma riikides kuulub 1960. aastatel Prantsusmaal välja mõeldud pinglagi vägagi populaarsete siseviimistlusmooduste hulka. Sageli ka prantsuse lae nimetuse all tuntud pinglae valmistamise tehnoloogia on iseenesest lihtne, andes samas arvutult palju võimalusi ruumi sisekujunduse omanäoliseks muutmisel.

Abielupaar Vitalii ja Diana Kilievoi panid Pärnu ettevõttele Vecta Design OÜ aluse 2006. aastal, pärast seda, kui ehitusvaldkonnas ametis olev Vitalii nägi kord ühest Venemaa telekanalist pinglagede paigaldamist ja seda, milliseid avaraid võimalusi see tehnoloogia tegelikult endas kätkeb. Kuna toona olid pinglaed Eestis sama hästi kui tundmatud, nägi tema ärivaist selles suurepärast ettevõtlusvõimalust ja kindlat tulevikuperspektiivi.

Idee nopiti üles telesaatest

Nähtust innustust saanuna müüs abielupaar oma Pärnu korteri, et investeeringuks raha saada, nad kolisid ettevõtte ülesehitamise ajaks vanemate juurde ning käisid kõigepealt Venemaal asjaga lähemalt tutvust tegemas.

Noori ettevõtlikke inimesi ei kohutanud ka toonaste juba

näiteks Poolas sel alal tegutsevate firmade hoiatus, et ega teil tasu sellega tegelema hakata, meie oleme juba turul ees ja niikuinii ei tule teil seal väikeses Eestis midagi välja. Hakake parem meie edasimüüjateks – saate kindla teenistuse ja kõik on justkui rahul.

Ainsad, kes sellega rahul ei olnud, olid Vitalii ja Diana, ning jätkasid kindlal meelel ambitsioonika asja ajamist.

Eesmärgiks seati teha pinglagesid teistest paremini ja kvaliteetsemalt. Õige pea soetati esimesed vajalikud seadmed.

Esimesed kuud möödusid enamvähem 24-tunniste tööpäevade tähe all, mil katsetati ja prooviti, kuidas saada materjali õmblused võimalikult märkamatuks, kust hankida materjali ja kuidas kõik muud detailid kogu süsteemis klappima saada.

Lõpuks läks nii, et Vecta Design alustas tootmist sisuliselt samal ajal veel ühe praegugi tuntud pinglagede valmistajaga Eestis.

Populaarsust kogusid pinglaed kogu maailmas kiiresti ja alates uuest aastatuhandest on nende tootjaid üha juurde tekkinud.

Esimese tootmise avas Vecta hoopis Sindis, kus toimub praegugi mullikile tootmine.

Mullikilet vajab ettevõte ise päris suures koguses valmis ping-

lagede pakendamiseks, aga seda toodetakse sedavõrd palju, et jagub ka teistele müümiseks.

Siiski on plaanis ka pakkematerjali tootmine praeguse uue tootmishoone kõrvale tuua.

Praeguses tootmishoones Pärnus on 3000 m² põrandapinda ning vähemalt esialgu on seal veel ruumi ka tootmise laiendamiseks.

Sihikul erasektorisse jõudmine

Nüüd on Vitalii Kilievoi Vecta Designi direktor, tema abikaasa Diana aga finantsjuht.

Diana Kilievoi räägib, et esimene turg, kuhu Pärnus toodetud pinglaed jõudsid, oli Saksamaa, seejärel Suurbritannia, siis juba Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania. Kuna ettevõttesse tuli tööle üks inimene Brasiiliast, avanes ka Ladina-Ameerika turg ja näiteks just septembri keskpaigas valmistati Vecta Pärnu tehases suurt tellimust Peruusse.

“Praegu oleme võtnud suuna areneda ka Põhjamaadesse, kus meie esindatus on veel kesine,” ütleb Kilievoi. “Soovime edendada just projektimüüki, mis on suunatud eelkõige erasektorile ja mis kätkeks endas valguslahenduste pakkumist. Arvame, et pinglagede tulevik seisneb akustiliste ja dekoratiivsete val-

S I S E K U J U N D U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. okroober 2019

FOTOD: TANEL MEOS

Pinglagi taevasinaga...

guslahendustega integreeritud süsteemide pakkumises.”

Ettevõtte turundusspetsialist Inger Lilles-Nestor selgitab, et Vecta müügipersonal on keelefookusega. Näiteks prantsuse keelt oskav inimene teeb müügitööd riikidesse, kus suheldakse põhiliselt prantsuse keeles. See ei pea olema otseselt Prantsusmaaga seotud, näiteks käib prantsuse keeles suhtlus ka Kanadas, Belgias, Šveitsis ning paljudes teisteski riikides. Konkreetselt Eesti turul tegutseb kaks projektijuhti.

Kui näiteks Venemaal on pinglaed laialt kasutuses ka eramajade ja korterite siseviimistluses, siis Eestis ei ole need eraehitusse veel kuigi laialt jõudnud. Küll aga on pinglae kui tänuväärse ja palju lahendusi pakkuva materjali enda jaoks avastanud paljud ühiskondlike hoonete ehitamise või renoveerimisega tegelevad arhitektid. Nii käib praegu Vecta Designi tsehhis eriprojekti järgi pinglae koostamine Tallinna ajaloolise Paksu Margareeta suurtükitorni jaoks. Poolkaares karkassile paigaldatav leedlampidest taustavalgustusega varustatud pinglagi hakkab pärast remonditöid tooni andma meremuuseumi näitusesaalide sisekujunduses.

Lai värvi- ja valguslahenduste palett

Kui nüüd ka asjast ehk pinglagede tootmise tehnoloogiast ja selle eelistest näiteks ripplagede või kipsplaadiga kaetud siseviimistluse ees rääkida, siis tegelikult on kõik väga lihtne nagu geniaalsed lahendused kipuvadki olema.

Tegemist on juba iseenesest õhukese PVC-materjaliga, mis pingutatakse paigaldamisel 50– 60 ºC piires kuumutades seintele või lakke kinnitatud profiilide vahele. Kuumutamine annab materjalile elastsuse, alumiiniumprofiilide külge kinnitatakse pinglaematerjal harpuuni abil, mis keevitatakse materjali külge juba tehases. Nii jääb pingutades veelgi õhemaks (vahemikus 1–2 mm) muutuv PVC profiilide vahele pingesse, sellest ka nimetus – pinglagi.

Valdavalt on materjalipaanid saadaval kahe meetri laiusena ning kui lagi tuleb suurem, siis õmmeldakse paanid tehases omavahel kokku ning lõigatakse õigesse mõõtu. Kuigi saab teha ka suuremaid, siis soovituslikult võiks ühe pinglaemooduli suurus jääda 50 m² piiresse.

Vecta Design hangib Euroopa tarnijatelt pinglagede materjali, mida on umbes 120 erinevas vär-

...ja sama kujunduselement pimedas sisselülitatud sisevalgusega.

vitoonis, samuti alumiiniumprofiilid, mille abil pinglagi paigale kinnitatakse. Veel on ettevõttel printerid mustrite, näiteks puiduimitatsiooni või kõikvõimalike piltide, trükkimiseks pinglaematerjalile. Kuna varieerimisvõimalusi on palju, siis alati ei pea pinglagi moodustama üksnes konkreetse laekattematerjali, selle erikujulistest moodulitest võib kombineerida ka eraldi kujunduselemente, näiteks leedlampidega valgusteid ja isegi kunstiteoseid seintele. Pinglaematerjali seina paigaldades peab aga silmas pidama, et selle materjal on kaitsetu teravate torgete eest. Kui ühtlast survet kannatab pinglagi palju (rohkem kui 100 kg 1 ruutmeetri kohta), siis teravaotsalise esemega susates läheb see lihtsasti katki.

Nii on pinglagi hea ka võimaliku ülalt korterist tuleva uputuse korral – kõik läbi lae tulnud vesi jääb pinglae peale lõksu ega pääse korterisse muud sisustust rikkuma. Pinglae pealt saab sinna kogunenud vee juba professionaalide abiga ohutult eemaldada.

Kasutusel vaid Euroopa materjal

“Pinglagi on väga vastupidav ja selle kinnituseks anname laele kümneaastase garantii, mis tähendab, et selle aja jooksul ei toimu materjalis mingit pragunemist, mõranemist ega värvispektri muutust,” selgitab Inger Lilles-Nestor. “See materjal on ülikerge, kõigest 240 g/m², tänu sellele ei koorma lagi hoone konstruktsiooni ja muidugi on seda niimoodi ka suhteliselt lihtne saata kaugete vahemaade taha. Poole toodangust läkitamegi teele lennutranspordiga.”

Vecta Design on üks väheseid pinglagede tootjaid Eestis, kes ei kasuta toorainena Hiina päritolu PVC-materjali, vaid kogu materjal pärineb Euroopa tehastest ja on sertifitseeritud nii kemikaalide sisalduse, tuleohutuse kui ka vastupidavuse osas.

Teadupärast on PVC ja teiste plastide koostises oluline osa ftalaatidel, mis annavad materjalile elastsuse. Suur osa sellistest plastifikaatoritest on aga tunnistatud mürgiseks ja tervisele ohtlikuks. Kui keemiliste ftalaatide kasutamine on Euroopa Liidus

keelatud, siis Aasiast kipub neid ühe või teise tooraine või toote koostises ikkagi ka siiakanti ilmuma. Euroopas toodetud PVC-materjali tootmisel kasutatakse aga taimset päritolu koostisosi ftalaatide asendamiseks, mistõttu ei kujuta see materjal endast siseruumide õhustikule mingit ohtu ja nendest valmistatud pinglagesid võib muuhulgas kasutada ka meditsiiniasutustes, lasteaedades, koolides ja mujal tundliku sisekliimaga asutustes.

“Peale materjali ohutuse on meie jaoks oluline ka äritegevusega kaasnev keskkonnamõjude aspekt, mistõttu oleme ettevõttega aktiivselt otsimas võimalusi, kuidas keskkonnaalast jalajälge võimalikult väikesena hoida,” kirjeldab Lilles-Nestor. “Näiteks tootmisjääkide ümbertöötamisse suunamine, protsesside optimeerimine, elektrienergiale alternatiivide otsimine ja pakkematerjalide puhul taaskasutatud materjalide eelistamine jmt.”

Uute hoonete puhul on just sisearhitektid need, kes pinglae projekti sisse kirjutavad, sestap on ka Vecta Designi müügitöö suunatud paljuski just arhitektuuribüroodele. Loomulikult otsustab tellija, millise lahendusega lage ta soovib.

Et teistest erineda ja konkurentsis eelist saada, on Vecta Design välja töötanud unikaalseid tooteid, millele praegu patente taotletakse. Innovatsioon annab ka selles valdkonnas olulise eelise, mille abil olemasolevatel turgudel kasvada ja uusi turge vallutada.

Veel on materjali valik väga lai – erinevatest värvidest oli juba juttu, aga on ka läikiv, matt, satiin ja täiesti peegliefektiga metalse imitatsiooniga materjal, leidub ka akustiliste omadustega perforeeritud materjale ja piiramatute disainivõimalustega prinditud pinglagesid.

Kiire paigaldada ja lihtne muuta

“Üks omapärane moodus ruumi vaheldust saada on luua illusioonpilte pinglagede abil.

Selline lagi näeb päeval välja ühtemoodi, aga pimedas, kui taustavalgus sisse lülitada, hoopis teistmoodi. Näiteks helesinine päikesepaistega taevas muutub

“Pinglagede tulevik seisneb akustiliste ja dekoratiivsete valgustitega integreeritud lahenduste pakkumises.”

DIANA KILIEVOI

taustavalguse mõjul tähistaevaks,” iseloomustab Inger Lilles-Nestor pinglagede võimalusi ruumide sisekujunduses. “Koostöös Osramiga saame pakkuda väga erinevaid dekoratiivseid valguslahendusi ehakumast virmaliste mänguni välja.”

Pinglaematerjal, samuti selle õmblused ja kinnitused on täiesti veekindlad. Vähe sellest – see materjal on lausa märgumatu ning töödeldud spetsiaalse vahendiga, nii et vähemalt pinglae külge ei hakka ükski hallitusseen kasvama.

Kuigi pinglagi on hinna poolest näiteks ripplaest mõnevõrra kallim, tuleneb selle populaarsus ennekõige sellest, et pinglae saab paika erakordselt kiiresti, ilma et selleks peaks suuri ettevalmistustöid tegema. Kui materjal on juba paigas, siis täiendavat viimistlust ega tavapärast hooldust see ka enam ei vaja. Kui ühest ära tüdinetakse, võib lihtsa vaevaga korra juba paika pandud profiilide vahele teise kujundusega materjali paigaldada. Kui ainult paigalduskiirust võrrelda, siis näiteks 20 m² suuruse ripplae paigaldamiseks kulub kõva tööpäev või enamgi, kuid pinglae saab sama suurele laele tunni-kahega. Pinglage tellides peab arvestama muidugi sellega, et kõik, mida soovitakse lakke riputada või kinnitada, peab olema enne kindlaks tehtud ja sisalduma tellimuses, sest näiteks lühtrid, suitsuandurid jmt tuleb enne laekonstruktsiooni külge kinnitada.

Diana Kilievoi märgib siiski, et pinglae üks omapära seisneb veel ka selles, et seda saab servast avada ja uuesti kinni panna. Seega millegi lisamine lakke võib ikka ka hiljem kõne alla tulla.

Mis hinda puutub, siis see sõltub muidugi paljudest asjaoludest, aga orientiiriks võib öelda, et ruutmeetri hind koos paigaldusega algab 50 eurost.

Eestis võib Vecta Designi pinglagesid näha näiteks Tallinna Elamus SPAs, Hiltoni hotellis ning Kalevi veepargis ja hotellis, Pärnu Wasa hotell & spaas, Viiking SPAs ja Tervise Paradiisi hotellis ja veepargis, Viljandi maakonnas Suure-Jaani veekeskuses ning Eedeni ostukeskuses Tartus. Veel on ka Vecta enda kontoris rohkesti pinglaeelemente, mida jagub nii lakke kui ka seintele.

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

REHVIVAHETUS JA MÜÜK E-post: uulurehv@gmail.com

BRONEERI AEG tel +372 564 2791 E–R 09.00–17.30 L 09.00–15.00, P suletud

TORUTÖÖD vesi | kanalisatsioon | küte tel 5805 5666 www.solamerk.ee

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

10 K O G U K O N D

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. Oktoober 2019

Igas kogukonnas lasub vabatahtlikel oluline osa lähedaste abistamisel neid inimesi, aga ühtegi näidet mul praegu kohe võtta ei ole.”

Ta räägib, et maakohtades toimub kogukonna liikmete aitamine juba niikuinii ka ilma regulatsioonideta – kui naabrimemmel on tarvis poes käia või talveks küttepuid lõhkuda, võib-olla internetis mingeid dokumente täita, siis tuleb ikka üleaedne või muidu lähedane inimene appi.

Seda ei peagi nii väga suunama, küll aga on vabatahtlike kaasamise programm seotud üldise riikliku sotsiaalhoolekande suunaga, mille kohaselt võiks eakas inimene elada võimalikult kaua ja kõrge eani oma kodus.

Pärnu on üks nendest maakondadest, kus sotsiaalministeerium püüab kahe aasta vältel leida parimat lahendust vabatahtlike kaasamisel erivajadustega inimeste abistamiseks.

AIN ALVELA Läinud aastal kuulutas sotsiaalministeerium välja üleriigilise konkursi, et leida organisatsiooni, mis hakkaks juhtima projekti “Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine”. Riigihanke võitis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ja hakkas koostöömudeli väljatöötamisega tegelema kuues maakonnas, sh Pärnumaal Põhja-Pärnumaa, Saarde ja Häädemeeste vallas ning Pärnu linnas. Mudeli testimisel abistavad vabatahtlikud täisealisi erivajadusega inimesi ning eakaid.

Kõnealuse projekti läbiviimist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Pärnumaal on praegu ennast kirja pannud ja ka tegevusse asunud umbes poolsada vabatahtlikku, kelle hoole all on 60 abivajajat, neist omakorda paarkümmend on erivajadusega.

Vabatahtlik väärib tunnustust

Pärnumaal veab projekti Hiie Lainela, kes ütleb, et vabast ajast ja vabast tahtest teisi aitavate inimeste töö on nii sisult kui ka mahult tegelikult väga suur. Kaks aastat vältava pro-

jekti raames püüab Kodukant järgmise aasta sügiseks välja töötada mudeli, kuidas saaks vabatahtlikke hoolekandesüsteemis mõistlikult ja tulemuslikult kasutada ja teha seda nii, et nad ise tunneksid ennast vajaliku ja motiveerituna.

Mudel peaks saama aluseks üleriigilisele süsteemile, kus kõrvu toimiks nii riiklik ja kohaliku tasandi sotsiaalhoolekande korraldus kui ka vabatahtlike tööl põhinev abi pakkumine erivajadustega inimestele.

“Eesmärk on muuhulgas uurida, kuidas sotsiaalvaldkonna vabatahtlikke tunnustada. Kui vabatahtlikud päästjad või korrakaitsjad saavad teatud riiklikku toetust, siis miks ei võiks seda saada ka need vabatahtlikud, kes pakuvad päevast päeva tuge meie ühiskonna nõrgematele liikmetele, kes on tihtipeale nende naabrid, lähedased kõrvaltänavast või tuttavad hooldekodust,” räägib Hiie Lainela.

“Kas nad oleksid koondatud mingisse organisatsiooni, kus on kindel töösüsteem, mingid motivaatorid ja ka vabatahtlikud ise oleksid hoitud ja kaitstud.

Ma loodan, et omavalitsused on siiani tunnustanud ikka kuidagi

Sageli koosneb abi pisiasjadest

Siiani on üksi ja mõnevõrra abitusse seisu jäänud vanainimeste aitamise peamine meetod tähendanud ikka eakatekodusse kolimist. Ideeliselt võiks vanadekodu jääda aga viimaseks võimaluseks, sest sageli vajavad eakad inimesed otsese abi asemel hoopis lihtsat inimlikku seltsi ja lähedust. Tõsi, ka kohalikes omavalitsustes on ametis sotsiaaltöötajad, kes osutavad koduhooldusteenust, aga nende ülesanded on üldjuhul hästi konkreetsed ja praktilised ning neil ei ole aega niisama tunnike istuda, teed juua ja juttu ajada.

“Ma usun küll, et 90% inimestest tahab elada oma kodus. Jah, mõni ehk soovibki, et tema eest pidevalt hoolitsetaks ja elu oleks täiesti murevaba ning teinekord on see ka hädavajalik, aga enamik soovib veeta vanadusepõlve kodus,” arutleb Lainela. “Tuleb

DEKORATIIVKIVID Sise- ja välistingimustesse METALLUKSED • TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED • SÄÄSEVÕRGUD

KORSTNAPÜHKIMISTÖÖD Korstnapühkija litsents nr 119683

tel 56 600 400 info@tahmakratt.ee

www.tahmakratt.ee Esinduspood: Pärnu, Papiniidu4, ESPAK Ehituspood Tel. +372 5383 1733 uksed@vitaehitus.ee

www.vitadoors.ee

ka ette, et inimene saakski ise omapäi hakkama, aga ta vajab mingi pisiasja juures abi. Näiteks jõuab vanamemm ise poodi ja seal ka oma ostud tehtud, aga ta ei jaksa enam poekotiga koju või trepist üles teisele korrusele minna, või on vaja arvutis pabereid täita ja kusagile saata. See ei tähenda sotsiaalteenuse vajadust, vaid lihtsalt inimlikku abistamist või suhtlemist. Mõni vabatahtlik on meil käinud ka kohvikus, kinos või teatris.”

Hiie Lainela leiab, et kaks aastat on sellise projekti läbiviimiseks ja põhjaliku mudeli väljatöötamiseks napp aeg, aga koos kaasatud ekspertidega antakse endast parim. Aeg-ajalt tehakse vahekokkuvõtteid, küsitletakse nii abivajajaid kui ka vabatahtlikke ja sotsiaaltöötajaid ning siis vaadatakse, kuidas saavad osalised üksteist aidata.

Alati ei pea see toimuma koostöös piirkondlike sotsiaaltöötajatega. Kui konkreetne inimene juba on sotsiaalhoolekande all, siis küll, aga väga palju on ka neid, kes ei olegi veel sotsiaaltöötajateni jõudnud ja Hiie Lainela hinnangul ei peagi nendeni jõudma, kui tal on vabatahtliku näol väike abi kõrval. Eesmärk ongi ju see, et tänu vabatahtlike toele suudaksid inimesed elada oma elu ilma, et riiklik sotsiaalhoolekanne peaks sellesse sekkuma.

Sullerid vabatahtlikuks ei pääse

Iga konkreetse juhtumi puhul pannakse vabatahtliku hea tahte lepingus väga täpselt

K O G U K O N D 11

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. okroober 2019

paika iga abivajaja vajadused ning tegevused, mida vabatahtlik temaga kaasa teeb. Kui vabatahtlik on nõus ka näiteks koristama või suppi keetma, siis võib ta seda teha, aga valdavalt seda praktikat siiski ei ole ja vabatahtlik ei tähenda koduabilist. Kui inimene vajab abi liikumisel, voodi tegemisel või toitmisel, siis on see juba ikkagi koduõe või sotsiaalhoolekande korraldada. Küll aga räägib Lainela ühest eakast naisest, kes tahab, et tema juures käidaks vaid korra kuus ja vaadataks veenäitu, sest veemõõtja on sellises kohas, kuhu ta ise ei näe.

“Meie vabatahtlikud pakuvad tuge eelkõige pehmete tegevuste näol – see on seltsilise teenus. Kuna meil on ka mehi, siis ei saa öelda, et on ainult seltsidaamid, vaid on seltsilised,” kirjeldab Lainela. “Juba eos on kokku lepitud, et keegi kedagi ei kamanda. Eks see eeldab ka seda, et inimesed peavad omavahel sobima.”

Kõigepealt sõlmib Kodukant vabatahtlikuga lepingu, kus on kirjas õigused, kohustused, periood jmt. Iga vabatahtliku kohta võetakse ka väljavõte karistusregistrist ja kontrollitakse muul moel tema tausta.

Seega peaks olema välistatud sullerite sattumine vabatahtlike sekka.

“Inimesed lausa küsivad seda, et kuidas me neid sulide vastu kaitseme. Kõik võivad kindlad olla, et kaitseme ja ma olen siit nii mõnegi tagasi saatnud,” selgitab Lainela. “Et ei juhtuks abivajajate ja vabatahtlike vahelisi arusaamatusi, mis võivad ennekõike tekkida materiaalsel pinnal, siis saavad kõik vabatahtlikuks pürgijad ka koolituse, kus selgitatakse neile, kui kaugele võivad nad rahaliste teemade ja kingituste vastuvõtmisega üldse minna. Raha andmise kohta kehtib täisleppimatus. Me ei taha ka seda, et vabatahtlikud üldse hooldata-

vate eest poes käiksid. Pigem mitte, sest sellest võib vaid tüli tõusta.”

Hea tahte kokkuleppes pannakse kirja, millisel aadressil ja kui sageli vabatahtlik käib, mida seal teeb ja muud vajalikud asjaolud, kuni detailideni välja. Veel on lepingus eraldi selgitus, et vabatahtlik ei ole sotsiaaltöötaja. Lepingule kirjutavad alla abistatav, vabatahtlik ja Kodukandi Pärnumaa koordinaator Hiie Lainela. Mõni, kelle juures vabatahtlikud käivad, on ka hoolekandeasutuse elanik, siis on lepingu üks osaline ka selle esindaja. Veel saab allkirjad ka paber isikuandmete töötlemise kohta.

Ka enamik abistajatest on eakad

Vabatahtlikel on täita ka vahendaja roll abistatava ja valla või linna sotsiaalosakonna vahel – ta saab teateid edasi anda või muul moel infot vahetada.

Kusjuures ei tähenda abivajaja ilmtingimata eakat inimest, tal võib olla ka sõna otseses mõttes erivajadus, mis ei tähenda tingimata meditsiinilist diagnoosi. See võib väljenduda hirmus kõrguse ja klaasist ruumide ees või olla mingi muu asjaolu, mis takistab inimese igapäevaelu, aga ei eelda tema pidevat jälgi-

“Meie vabatahtlikud pakuvad tuge eelkõige pehmete tegevuste näol – see on seltsilise teenus.

Kuna meil on ka mehi, siis ei saa öelda, et on ainult seltsidaamid, vaid on seltsilised.”

Hiie Lainela

TA S U B T E A DA

Vabatahtlikud abistavad ja pakuvad seltsi nnVabatahtlikud aitavad kaasa, et kodukohas ei jääks inimesed üksi, märkamata ja hooleta. nnPärnumaal on testimisse kaasatud Põhja-Pärnumaa, Saarde ja Häädemeeste vald ning Pärnu linn, mudeli testimisel abistame täisealisi erivajadusega inimesi ning eakaid. nnVabatahtliku ülesanne on olla seltsiliseks (nt arutelud, infovahetus, lugemine, käeline tegevus, aju stimuleerivad või füüsilised harjutused) või saata inimest sotsiaalsete tegevuste juures. nnVabatahtlikud pakuvad tugiteenust – olla seltsiliseks ning abistada lihtsamate kodutööde tegemisel, mida abisaaja üksi ei teeks, aga koos toetajaga oleks kasvõi osaliselt võimeline ise tegema. nnNad saavad ka pakkuda abi vaimset ja emotsionaalset rahuldust pakkuvate tööde tegemisel, näiteks kliendi lugude talletamine, üksteiselt õppimine, kogemuste vahetamine jmt.

Allikad: sotsiaalministeerium, liikumine Kodukant

mist ega hooldusasutusse paigutamist.

“Vabatahtlikud lähtuvad eesmärgist, et abistatavate elukvaliteet ei kannataks erivajaduse tõttu, vaid pigem peaks see ikka paranema,” kinnitab Lainela. “Võib küll üldistada, et eakas inimene mõistab teist eakat paremini, aga meil on ka noori, kes soovivadki käia hooldekodus inimestega tegelemas. Samas on meil muidugi ka inimesi, kes on käinud ja kiiresti aru saanud, et ei – see ei ole talle.”

Hiie Lainela hinnangul on õige, et vabatahtlikud teevad kogukonnas nõrgemate aitamisel teatud töid ja säästavad nõnda niigi ülekoormatud riiklikku sotsiaalhoolekannet.

Samas leiab ta, et kusagil on ikka piir ning olulisemad teemad peavad jääb riigi koordineerida. Päästeteenistuses ja korrakaitses on see piir tema arvates juba väga lähedal ning vabatahtlikelt päästjatelt ja abipolitseinikelt nõutakse väga kõrget taset ja ettevalmistust.

“Sotsiaalsüsteemi ei hoia püsti ilma vabatahtlike panuseta, see on selge. Me elame ikkagi vananevas ühiskonnas ja meil on kinnistunud traditsioonid, kuidas iga vald peab oma vaesed ja abitud toitma ja katma,” märgib ta. “Pigem tahaks riigilt rohkem vabatahtlike toetamist motivatsioonisüsteemide, koolituste, seltsilise tegevuse jmt näol. Et tekiks ühtsustunne ja kaaslase õlatunne ning see aja jooksul laiali ei laguneks.”

Vabatahtlikest enamiku moodustavad Pärnumaal pensioniealised inimesed, kel on rohkem vaba aega ja jätkub teotahet. Paljudel on kogemus, kui oma pere on saanud vabatahtlikelt mingil moel abi, ning inimene soovib nüüd panustada oma hoole ja vaevaga, mida ta saab teistele pakkuda. Abistatavaid on praegu kõige rohkem Pärnu linnas. Otsest tasu vabatahtliku töö eest ei maksta, küll aga kompenseeritakse sellega seotud transpordikulud.

Naised rõõmustavad Toris rahvast koduköökides valminud hoidistega Toris toimub eeloleval laupäeval kohaliku naisseltsingu eestvedamisel kuuendat korda hoidiste minimess, millega soovitakse väärtustada kodus hoidiste tegemise traditsiooni ja jagada sügisandide purkipaneku kogemusi.

Tori naisseltsingu Lained eestvedaja Kaire Parts räägib, et Tori hoidiste minimessi eesmärk on anda edasi hoidiste tegemise traditsiooni, tehes seda kogemuse jagamise kaudu – kõik osalejad toovad oma hoidised kohale, räägivad nende valmistamisest ja komponentidest, mis on ühes või teises hoidises, ning pakuvad neid kõiki ka rahvale maitsta.

“Me ei taha kindlasti korraldada laata, sest neid sügislaatasid on juba niikuinii rohkesti.

Eesmärk on jagada kogemusi ja innustada teisigi aiasaadusi hoidistama ning mine tea, võib-olla hakkab keegi sellega nii süvendatult tegelema, et saadakse koduköögi tunnustus ning hobist saab põhitöö,” kirjeldab Kaire Parts ettevõtmise sihte. “Kui tööstused püüavad väga erinevaid ja sageli eksootilisi maitseid kokku miksida, siis meil otsitakse ikka vanu ja häid puhtaid maitseid, mis tulevad oma koduaiast. Näiteks ehe valge klaari õunamoos jmt.”

Idee sai alguse sellest, et Tori naised käisid mitu korda Olustvere hoidiste messil, millest on praeguseks välja kasvanud hoidiste mess ja kohaliku toidu laat. Kui naisseltsingul täitus kümnes tegevusaasta, hakati mõtlema, et võiks teha oma kogukonna jaoks midagi kestvat, praktilist ja kasulikku. Nii sündis 2013. aastal esimene hoidiste minimess.

Kaire Parts räägib, et aja jooksul on osalevate hoidisevalmistajate arv jäänud enam-vähem ühesuguseks, kõikudes seal 10–15 ringis, küll aga on jõudsalt lisandunud degusteerijaid, st külalisi, kes leiavad sel päeval tee Tori rahvamajja. Minimessil osalemine võiks olla kasulik ka kutsekoolis kokaks õppivale noorele, et sealt inspiratsiooni ammutada.

Aja jooksul on olnud messil esitletud hoidiste seas väga eripalgelisi kooslusi, tavaliselt soolaseid küll pisut rohkem kui magusaid. Kui eelmisel aastal oli hitt näiteks kurgimoos, siis valikus on olnud ka vaarikamarmelaad apelsiniga, suvikõrvits tšilliga, austerservikud marineeritud paprikaga ning palju on letšovariante ja tšillihoidiseid.

Veel paluvad korraldajad kõigil, kes teevad kodus ka leiba, seda kaasa võtta, sest mõne hoidise juurde lihtsalt sobib leib suurepäraselt, eriti kui see on pärit kodusest leivaahjust.

Kõik maitsjad saavad hoidiseid ka hinnata, veel hindab neid ka žürii ning nii selgitatakse välja Tori Põrguvürst ja Tori Põrgumaius.

“On tunda et mõnel perenaisel tekib sügise saabudes juba teatud hasart – hakatakse küsima, kas ja millal mess toimub, et teaks juba valmistuda,” märgib Parts.

AIN ALVELA

12

TOITLUSTUS

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. Oktoober 2019

Koduresto toiduvalik ulatub

gurmeest burgeriteni Kodurestorani Kirss Toidul pidajad on terve suve uueks toiduhooajaks valmistunud ning nad on valmis pakkuma broneeritud õhtusööki, nüüd ka lõunasööki, luksuslikke veiniõhtuid ning üllatusena kümblustünni buffet’d.

Äsja Pärnumaa parimate ettevõtjate väljaselgitamisel kolme parema hulka jõudnud kodurestorani Kirss Toidul pidajad Tanel Lilleste ja Evely Kasemaa-Lilleste nuputavad uuel hooajal klientidele toiduüllatusi ning põnevaid lisategevusi.

Hooaeg algab sügisel

SILJA JOON Loominguline pere koos - Tanel, Evely ja Emily.

Oktoobri alguses teist hooaega alustanud toidukodu pidajad on rahul.

“Meil on läinud väga hästi, positiivselt ja rõõmsalt,” muljetab Tanel. “Pärnus on meid hästi vastu võetud. Tunnustus näitab, et meie tegemised lähevad inimestele korda,” lisab Evely.

Eelmisel nädalal märkas pererahvas, et umbtänava algusesse paigaldati parem valgustus ja lisati lasteala märk. Teretulnud muudatused!

Pere on oktoobri keskpaigas puhanud ja hakkamist täis, sest suvel oli Kirss Toidul suletud – Lillested puhkasid suvekuudel Saaremaa kodus ning valmistusid sügishooajaks, konserveerides aiasaaduseid. Tanel nimetab, et ei karda talitada vastupidi peavoolule.

“Avasime kodurestorani sügisel ja juba siis öeldi, et oleme täitsa hullud. Sama öeldi ka siis, kui

äri suveks kinni panime,” räägib peremees. “Meie kogume suvel puhates D-vitamiini, et sügisest kevadeni kallitele külalistele parimat pakkuda,” lisab ta. Tema keel tõrgub ütlemast “klient”, sest kui on kodu, siis on ka külalised.

Sööma ei ole võimalik tulla teisiti, kui kohta broneerides ja roogasid kokkuleppel ette tellides. Ainsaks erandiks on kirsinädalad. Mis need on? Lillested on loomingulised ning teevad kodurestos uuendusi siis, kui tundub, et on õige hetk. Korra kuus toimuv kirsinädal kestab üheksa päeva ning menüü on kindel – selle kuu kirsinädal sai just läbi ja siis pakuti näiteks homaarisuppi, grillitud veise välisfileed kergelt suitsuse kõrvitsaga ning ahjuõuna.

Kirsinädalate menüüd on kordumatud ning sõltuvad pisut hooajast. Näiteks praegu saab pakkuda kõrvitsaga seotud roogasid. Erinev menüü lubab kirglikel kokkadel elada rutiinivaba elu ja teha ka toidunautlejate päeva huvitamaks. Pealegi on siis põhjust tagasi tulla.

Lõunasööki pakutakse teisipäevast reedeni ning lõunale minemiseks ei pea aega ette broneerima.

Külalised kui peresõbrad Sageli küsivad külalised: “Kas te elate päriselt ka siin?”

Lillested elavad Pärnus ja Saaremaal. Tanel on pärnakas, Evely on kasvanud Tallinna külje all Ääsmäel. Maailm ei jagune nende jaoks omadeks ja võõrasteks. Maailmas on palju inimesi, keda ühendab üks soov – kõik tahavad süüa. Selle poo-

lest ei erine tallinlane pärnakast või tartlane mulgist. Kõiki inimesi, kes soovivad kodurestoranis einestada, koheldakse kui oma sõpru. Ei ole nii, et kokk on taustajõud kusagil tagaruumis. Kokk võib olla ettekandja, jutuvestja või veinivalaja ning tervitada tulijaid kodusel moel ukse peal või lehvitada lahkumisel.

> KÜTTEKLOTSID

Müüme kuivi kütteklotse võrkkotis. HIND 2 €/KOTT Koti suurus 45 l ja kaal 13–15 kg PAKKUDA KA ALUSELE PANDUD PIKEMAID LAUA- JA PRUSSIJUPPE

> PELLET – PREEMIUM Pellet

Pakume 6 mm ja 8 mm pelletit KOTT 16–16,5 KG JA ALUSEL 60 KOTTI HIND 190 €/ALUS KOTI HIND KOHAPEAL 3,4 €

SANITAARSEADMETE PAIGALDUS JA VAHETUS TORUTÖÖD VEEARVESTITE, VEEAUTOMAATIDE, BOILERITE PAIGALDUS

> PUITBRIKETT

Kandiline KASE puitbrikett, alusel 96 pakki.10–11 kg pakk HIND 170 €/ALUS PAKI HIND KOHAPEAL 2–2,5 €

Pakkuda on kahte sorti turbabriketti: 1. lindiga kinni, 84 pakki. Paki kaal ca 10–13 kg.

HIND 2 €/PAKK VÕI 130 €/ALUS + TRANSPORT 2. termopakis, 84 pakki alusel. Paki kaal ca 10–13 kg HIND 2 €/PAKK või 140 €/ALUS

tomrent.ee

UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE VEE-, SADEMEVEE JA KANALISATSIOONI VÄLITRASSIDE EHITUS

> TURBABRIKETT

Hinda koos veoga küsi tel 506 8501.

Asume Viljandimaal.

VANNITUBADE KAPITAALREMONT

TRANSPORDIVÕIMALUS ÜLE EESTI

KATLAMAJADE EHITUS VESIKÜTTE RADIAATORITE PAIGALDUS JA VAHETUS

Otsid torumeest, meie aitame Sind! +372 5678 7190

info@torutiim.ee

www.torutiim.ee

T O I T L U S T U S 13

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. okroober 2019

FOTOD: SILJA JOON

Igas kuus lisavad koduresto pererahvas Tanel ja Evely menüüsse midagi hooajale iseloomulikku – oktoobris on see näiteks kõrvits.

takse Kirss Toidul kauni vaatega elutoas sünnipäevasid, aga ka koolitusi. Söögituppa mahub lahedalt istuma kuni 28 inimest.

“Külalised saavad privaatse, koduselt sooja olemise, hea toidu ning lahke pererahva,” loetleb Tanel lõbusalt.

Kui vaadata tagasi eelmisele hooajale, siis osutusid kõige hinnatumaks koduresto menüüs auruahju koha ja keraamilises grillis valmistatud veiseliha. Vanema generatsiooni lemmikvalik on kartul ja seakaelakarbonaad. Kuna kokkajad tahavad tooraine päritolus ja maitses kindlad olla, teatakse täpselt, kust ja mida soetada – hommikune varustusring tehakse vähemalt viies punktis, alates turust ja lõpetades hulgimüügifirmaga. Liha saadakse näiteks Karjamõisa lihafarmist.

“Me teame ka täpselt, kus müüakse head pastinaaki või porgandit,” lisab Tanel.

Alati varuks üllatus

Mõistagi on Tanel ja tema kaasa Evely hästi lahked ja avatud inimesed. Ideesse, et kodu peaks olema privaatne kindlus, ei ole vaja üleliia kiinduda, arvab Tanel.

“Meil on oma kodus hea olla, aga me oleme lihtsalt väga sotsiaalsed,” pakub Tanel.

Kodurestorani tegijad on võrdselt tegusad nii köögis koka-

tes kui ka internetis kodurestot turundades, kusjuures VanaRääma 16a tegelikkus on virtuaalsest muljest veelgi ägedam.

On tavaline, et rooga taldrikule serveerides lööb Tanelile või Evelyle plaksti pähe – vot sellest saaks hea Instagrami postituse.

Selgub, et pärnakad on avastanud kodurestorani võimalusi mitme kandi pealt, näiteks pee-

Pakume Küttegraanuleid al 195 € Puitbriketti al 165 € Kaminapuid võrkkotis

» » » » » »

Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

 Metsa raie ja kokkuvedu  Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu  Kasvava võsa raieõiguse ost  Kasvava metsa raieõiguse ost Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

KÜSI HINNAPAKKUMIST tel 5828 1518, 5300 7070 või e-posti aadressil info@wideforest.ee

Koduresto pidajad jätavad endale alati loa pakkuda sööjatele mõnd väikest toidukiiksu või -katsetust, see aitab hästi rutiini langemise vastu ja krutib loovust. Sinna juurde kuuluvad aga kindlasti traditsioonilised ja nostalgilised road – unustatud maitsed. Võtkem näiteks kasvõi vanaema ahjuõunad jäätisega!

Tanelil ja Evelyl on sügise ja talve peale mõeldes peas juba uued ideed. Kavas on välja kuulutada veiniõhtud sommeljeega, kus saaks hubases ja privaatses kohas tosinale huvilisele veine tutvustada. Samuti džinnikooli-

tus. Ka toidukoolitused, kus kokkadel on kavas harida inimesi selles osas, millised toidud üheskoos taldrikul “laulma” hakkavad. Paar valmistub külastajaid üllatama – hakatakse pakkuma kümblustünni buffet’d.

“See on tore jätk Pärnu supelhooajale,” lisab mees. Üllatusi jätkub igasse kuusse. Nii saab sõbrakuul tulla Agnese ja Gabrieli õhtule, kus paar saab laua keskele kolme liha – pardi-, lamba- ja veiseliha – lõigud, et neid siis üksteise silmadesse uppudes nautida.

Tanel on töötanud kümme aastat à la carte-restoranis, seetõttu on tal maitsed alati paigas.

Kutsehariduskeskuse kokanduseriala lõpetajana on tema toidukodust läbi astunud nii mõnigi kunagine õpetaja. Tunnetus selle kohta, milline võiks olla Kirss Toidul resto õhustik, vormus mehel aga hoopis Norras, kus ta töötas ühes restoranis, mis nägi välja nagu kodu ja oli seda ka tiimi osas – kõik olid kord kokad, kord ettekandjad ning suhtluse võtmesõna oli sõbralikkus. Lillested teavad, et Eestis leidub kodurestorane, ent neid ei ole palju, Pärnus ollakse selle traditsiooni loojad.

Visiooni reaalseks küpsetamiseni kulus aastaid, sinna sisse mahtus kokanduspisikuga abikaasaga tutvumine, väikse tütre sünd ja kodu ostmine Pärnusse.

Enamiku elust pealinnas veetnud Evely lööb käsi kokku. “Issand, kui tore on Pärnus. Ei ole ummikuid ja saan jalgrattaga sõita.

Lastega perele on see kõige parem koht,” nendib poolteist aastat Pärnus elanud naine.

RETSEPT

Koduresto kõrvitsasupp nn500 g kõrvitsat (kuupideks lõigatud) nn2 keskmist porgandit nn1 keskmine sibul nn2 küüslauguküünt nn1 punane tšilli ( kui väga vürtsist ei armasta, pane tšillit vähem) nn1 sl võid nn1 keskmine pastinaak

nn1 väiksem juurseller nn4 keskmist kartulit nn4 dl valget kuivemat veini nnca 1 l kanapuljongit nn1 kang suitsujuustu nnsoola nnpipart nnAmeerika peekonit nnoliiviõli nnröstitud kõrvitsaseemneid

Sulata või, lisa küüslauk ja sibul, lase klaasjaks. Lisa kõrvits, kartul, porgand, pastinaak, juurseller ja kuumuta aeg-ajalt segades. Jälgi, et põhja ei võtaks. Lisa valge vein ja lase ca 10 min podiseda. Vala peale puljong selliselt, et see kataks köögiviljad. Lisa maitse järgi tšillit. Lase podiseda, kuni köögiviljad on pehmed. Saumikseriga või kannmikseris lase mass ühtlaseks ja nüüd lisa suitsujuust ning maitsesta soola ja pipraga. Kui jääb liiga paks, lisa natuke vahukoort. Prae pannil peekonikrõbinad.

Serveeri suppi peekonikrõbinatega, piserda peale oliiviõli ja kaunista röstitud kõrvitsaseemnetega.

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee KAIMO KIVIKAS

Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9)

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

Tel 526 9639

OSTAME EESTIS PARIMA HINNAGA METSA- JA PÕLLUMAAD.

Avant 760 laadur (võimalik koos erinevate lisatarvikutega) 35 €+km/h masinarent koos juhiga või ilma juhita 120 €+km päev

Kõikidele klientidele, kes sõlmivad meiega talvisel perioodil tehingu või kes jagavad infot tehingu soovi kohta, kingime Spa paketi!

www.wideforest.ee #wideforest.ee #haritavamaahind #kasvavametsahind #maahind #metsahind #metsamaahind #põllumaahind #raieõigusehind #põllumaahektarihind #metsaost #metsamüük #metsahindamine

Uuri lähemalt tel 518 2169

14 T E A D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. Oktoober 2019

Teadlased: maakohtades on tulevik ringmajanduse päralt FOTO: TANEL MEOS

Lähima 15 aasta jooksul mõjutavad Eesti maapiirkondade arengut enim tehnoloogilised uuendused tööstuses ja energeetikas ning rahvastikutrendid ja uute töövormide levik, selgub Arenguseire Keskuse tellitud uuringust.

Tartu ülikooli teadlased analüüsisid Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti regionaalmajanduse tulevikuväljavaateid ja arengut mõjutavaid tegureid.

“Tootmise automatiseerimine, asjade internet, hajutatud energiatootmine ning rahvastikutrendid ja kohapõhine ringmajandus on märksõnad, mis mõjutavad lähima 15 aasta jooksul oluliselt Eesti regionaalmajandust,” räägib Arenguseire Keskuse ekspert ja regionaalmajanduse uurimissuuna projektijuht Uku Varblane.

Tööstustootmise automatiseerimine pakub võimalust tööstuse säilitamiseks väikelinnades ja asulates ning uute investeeringute meelitamiseks.

“Automatiseerimine vähendab nõudlust tööjõu järele ja see tõstab keskustest kaugemal olevate maapiirkondade

konkurentsivõimet,” selgitab Varblane. “Teiselt poolt kasvavad nõuded töötajate kvalifikatsioonile ning on risk, et paljude ettevõtete praegused ärimudelid ammenduvad.”

Asjade interneti rakendamine tootmisprotsessis suurendab tõhusust ja paindlikkust, kuid teiselt poolt on serverite ja võrkude ülalpidamine energiamahukas ning nõuab kõrget töökindlust, samuti ka kiiret ja kvaliteetset internetti. Veel toob see kaasa uusi küberturvalisuse riske.

Hajutatud energiasüsteemid tõstavad varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning nutikate energiasüsteemide arendamine mõjutab positiivselt keskustest eemal olevaid ettevõtteid, pakkudes neile lisatulu ja tööd.

Teadlased leiavad, et Eesti maapiirkondade arengu lisavõi-

Ringmajandust arendatakse Pärnumaal juba jõudsalt. See on seda enam tänuväärne, et ühe tehase tooraine ülejääkidest uute toodete valmistamisel saavad rakendust osalise töövõimega inimesed.

malusi pakuvad uute töövormide ja paindliku töökorralduse levik, inimeste rahvusvahelise liikuvuse suurenemine, rahvastiku vananemine ning kliimamuutusest tulenev kasvav toiduvajadus. Näiteks võib rahvastiku vananemise ja kultuurilise mitmekesisuse süvenemisega kaasneda vastulinnastumine, kui inimesed kolivad linnast maale.

Uuringus tuuakse välja, et uuenduste ja sotsiaalmajanduslike protsesside mõju Eesti regionaalarengule sõltub siiski iga regiooni omadustest, näiteks asustussüsteemi iseloomust, tegevusmahust, sotsiaalmajandusliku arengu tasemest ja loodusressurssidest.

Jätkusuutliku regionaalarengu jaoks on väga oluline kohapõhine, olemasoleva majandusstruktuuri, tööstuse ja teeninduse digitaliseerimise taseme ning tööjõu oskustega arvestav regionaalpoliitika, leiavad TÜ teadlased.

“Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt on kiirem ja realistlikum jõukamates ning teadus- ja arendustegevuse võimekust omavates regioonides,” rõhutab Uku Varblane.

“Uuenduste potentsiaalne positiivne mõju võiks olla suurim just hõreasustusega perifeersetes regioonides.”

Arenguseire Keskuse regionaalmajanduse uurimissuuna eesmärk on selgitada regionaalmajanduse arengustsenaariumeid Eestis 2035. aasta perspektiivis. Uurimistöö valmib selle aasta novembris.

TRAAGILINE GOSPEL EESTI ELUST

ANONÜÜMNE

igatsus

Ainult üks kord 26. novembril kell 20

Heliloojad Erki Pärnoja ja Marti Tärn Esitavad Anu Lamp ja Sergo Vares, Noorte Segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin), Andreas Lend Lavale seadnud Eva Koldits, heli Marko Erlach, valgus Meelis Lusmägi, tekst Eero Epner Piletid müügil Piletilevis

PÄRNU MAALEHT

R E K L A A M 15

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. okroober 2019

Magnus Carlsson

PÕRSAS DESMOND JA SOOKOLLI LÕKS E, 11. nov kell 13 Endla Teatris

H. Lewis, J. Sayer, H. Shields

HULLEMAST HULLEM Eksimuste komöödia

Lavastaja Elina Purde

E, 11. nov kell 19 Endla Teatris

Andrei Ivanov

SEE KÕIK ON TEMA

Eksperiment teismelisega

Lavastaja Helen Rekkor Osades Tiina Mälberg ja Imre Õunapuu E, 11. nov kell 19 Endla Küünis

16 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 10 24. Oktoober 2019

MAALEHE AASTARAAMAT

- asendamatu abiline!

Ettetellimine on alanud!

- Thuni külvikalender - Juristi nõuanded, kuidas oma varaga õigesti käituda

Vaid

6,49 €

Telli: maaleht.ee/aastaraamat2020 Lisainfo: klienditugi@ekspressmeedia.ee, tel 680 4444