Pärnu Maaleht (november 2019)

SUURPROJEKT: Miks ollakse Rail Balticu praeguse trassivaliku vastu? Lk 2–3 Pärnumaal kannatavad tööjõupuuduse käes eelkõige elektroonikatööstuse ettevõtted

Aasta noor ettevõtja Rasmus Paimre müüb e-poes trikirattakraami ning ehitab rulaja rattaparke

Lk 3–4

Lk 8–9

Marko Põldsam:

Viinamarjast oskab igaüks veini teha, aga katsu sa mustikas käärima ajada Lk 12–13

www.maaleht.ee

21. november 2019 Nr 11

2 K E S K K O N D

PÄRNU MAALEHT Nr 11 21. NOVEMBER 2019

Rail Baltic – mitte ainult Eestimaa poolitaja, vaid ka ühiskonna lõhestaja Oktoobri lõpus Eesti perspektiivide konverentsi nime all korraldatud ürituse põhiteema oli arutlus tuleviku üle, kitsamalt keskendus ettevõtmine põhjendamisele, miks Rail Balticu rajamine just nõnda ei ole Eesti huvides.

AIN ALVELA Arheoloog ja Rail Balticu praegusel kujul projekteeritud trassile ehitamise vastaste sekka kuuluv Alo Ervin kui ürituse üks korraldaja oli seminarile mõtteid avaldama kutsunud rohkesti avalikkuses tuntud inimesi, kes on teada kui keskkonnaprobleemide mõtestajad ja nendel teemadel selgeid seisukohti omavad inimesed.

Järjekordne Rail Balticu juht astus tagasi

On ilmselt küll puhas kokkusattumus, aga märgiline siiski, et enam-vähem samal ajal, kui riigikogu konverentsisaalis algas Rail Balticust inspireeritud üritus, ilmus uudisteportaalides teade, et Balti riikide ühisettevõtte RB Rail alles märtsis ametisse astunud tegevjuht Timo Riihimäki astus tagasi. AS RB Rail on Rail Balticu kolme Balti riigi ülene koordinaator, mille tegevusvaldkonna moodustavad raudtee projekteerimine, ehitamine ja turundamine. Mõni päev varem oli ameti maha pannud RB Estonia juht Riia Sillave.

Eelmise aasta sügisel aga lahkus RB Raili juhi kohalt skandaali sattunud Baiba Rubesa. Nimelt süüdistas Rubesa mullu kolme Balti riigi valitsust projekti ebapiisavas rahastamises ja huvide konflikti sattumises.

Oli, kuidas oli – nüüd on Rail Balticu ehitamist koordineeriv asutus taas juhita, Riihimäki kohta täidavad kuni uue juhi leidmiseni teised juhatuse liikmed. Kuigi ametlikult minnakse Rail Balticuga justkui edasi, on Eesti Geograafia Selts kohtus apelleerinud kaebuse RB maakonnaplaneeringute vastu.

Praeguse trassikoridori vastu on kohtusse ühisavalduse andnud ka Eesti Looduskaitse Selts ja MTÜ Avalikult Rail Balticust.

Kokku esitati Rail Balticu maakonnaplaneeringute vastu kevadel kohtusse seitse kaebust, esimeses kohtuastmes tehtud otsused olid kõik Rail Balticu jaoks laias laastus positiivsed, aga mitu neist kaevati edasi järgmisse kohtuastmesse.

Avaldame valiku konverentsil kõlanud arvamusavaldustest.

Teaduse hääl peab hakkama kõlama

Ajakirjandusteadlane, PhD Maarja Lõhmus märkis seminaril, et kogu Eestimaa rahvas, sealhulgas ajakirjandus, peab endalt küsima, kas Eesti maal on lootust ja mida Eesti maa meie ning kellegi teise jaoks tähendab.

“Kas Eesti maa tähendab kellelegi maavara, kas see on koridor, kas see on kellelegi tsoon.

See, mida me ise Eesti maast arvame, on vaja siin, praegu ja edaspidi palju tugevamini aja-

kirjanduses sõnastada,” märkis Lõhmus. “Tuleb mõtelda Eesti maast pikemas perspektiivis ette, ka 300 aastat. Kuidas siis Eesti välja näeb, kas on olemas Eesti maa ja kas me küsime samu küsimusi nagu Lennart Meri – kas eestlastel on lootust?”

Me vajame uusi mõtteid, usub Maarja Lõhmus.

Klimatoloog, Eesti Rooma klubi juhatuse liige Andres Tarand selgitas, et tulevikku ennustada on muidugi tänamatu tegevus, aga peame lähtuma sellest, et me ei saa dirigeerida seda, mida teeb maailm, küll aga saame eraldada hea kurjast ja vastavalt käituda.

“Kohvipaksu pealt ei ole mõtet inimesi hirmutada ega vastupidi, ka julgustada,” leiab Tarand. “Oleme ülemineku lävel ja praegune elu ei seisa koos enam tänu sellele, et kasvatame muudkui majandust ning siis on õnn meie õuel. Üleminek tähendab protsessi, seda tingimustes, kus maailm on väga imelikuks läinud.”

Avapauk Rail Balticule – Saustinõmme viadukti ehitus.

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on kindel, et tulevikuperspektiivide määratlemisel peab teadus tulema mängu ja ütlema oma kaaluka sõna.

“Teaduse koht on ühiskonnamelu keskel, kindlasti ei tohi teadus seista kusagil eraldatuna,” rääkis Soomere. “Nõnda oleks teadus justkui prohvet, kes teab, aga ei räägi. Samas on möödas need ajad, kui teadlaste käes oli teadmiste monopol. Kuulajaid ei saa sundida kuulama ja lugejaid lugema. Kui neid ei huvita, siis nad lähevad lihtsalt ära.”

“Kõik tegevused ja igasugune poliitika, mis ei arvesta kliimamuutusega, on väga selgelt Eesti riigi, rahvastiku ning kultuuri kestmajäämise suhtes vaenulik.”

MIHKEL KANGUR

Sestap tuleb tema hinnangul muuta teadlaste sõnumid arusaadavaks võimalikult paljudele.

“Auditooriumi reaktsioon on etteaimamatu, oskamatus selliste asjadega toime tulla on tõsiasi ja praegu peame seda alles õppima,” tunnistas Tarmo Soomere.

“Akadeemia vaatepunktist oleme märganud, et väikesed huvigrupid suudavad kallutada suure osa ühiskonna arvamusi ja hinnanguid.”

Nii leiab ta, et targem ei tohi enam järele anda. Hästi väljendatud adekvaatne mõte loob ise enda ümber mõistlikkuse ruumi ja annab tuge elu paremaks muutmisel, kinnitab Soomere.

Protest RB keskkonnamõjude vastu

Ökoloog Mihkel Kangur ütles konverentsil, et elu ise on loonud süsteemi ja meil on Maal temperatuur praegu selline, nagu on.

Sellistes tingimustes on inimene

elanud umbes 800 000 aastat, pärast seda, kui ta hakkas välja arenema. Kui seda elu ei eksisteeriks, oleks temperatuur Maal umbes 30 kraadi madalam kui see on nüüd.

“Sellest eeldusest lähtuvalt määrab eluga toimuv areng ka selle, milliseks kujuneb kliima,” selgitas Kangur oma mõttekäiku. “Viimased paarkümmend aastat annavad tunnistust sellest, et Annuška õlipudel on juba maha kukkunud, me lihtsalt ei tea seda. Kui nii edasi, siis ühe prognoosi järgi muutub sajandi jooksul Vahemerest lõunapool inimese elu võimatuks. Kõik tegevused ja igasugune poliitika, mis ei arvesta kliimamuutusega, on väga selgelt Eesti riigi, rahvastiku ning kultuuri kestmajäämise suhtes vaenulik.”

Lahendused globaalsetele küsimustele ei ole tema hinnangul globaalsed. Kangur selgitas, et peame kohapeal midagi ära tege-

Tule ja tee oma ostud meie kauplustest!

K E S K K O N D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 12 21. NOVEMBER 2019 FOTO: TIIT BLAAT

TA S U B T E A DA

Mõistukõne hobuste, homode ja neegrite ainetel Semiootik Mihkel Kunnus tõi konverentsil Rail Balticu teema iseloomustamiseks värvikaid ja vastuolulisi mõtteid tekitavaid näiteid homodest, hobustest ning neegritest.

Mihkel Kunnus rääkis konverentsil nii.

“Kui on vaja diskrediteerida teadlaste seisukohti, siis tuuakse näiteks, kuidas nad ennustasid 19. sajandil meie linnakultuurile hukku nõnda, et kui hobuseid muudkui lisandub, siis nad situvad meie linnad lihtsalt täis. Ennustus osutus valeks, teadlased panid puusse ega suuda asju ette ennustada – nüüd me teame, et sisepõlemismootorid lahendasid hobuste probleemi. Selle juures arvati, et kuna sisepõlemismootor arendab hobusest palju rohkem jõudu, siis läheb neid vaja palju vähem kui hobuseid. Jälle vale. Veel üks aspekt – hobused ei õppinud ümber IT-tehnoloogideks, vaid surid peaaegu välja.”

Teine Kunnuse mõistukõne: “Homod on väga polariseeriv teema, aga nendega saab jonni ajada. Ei anna seda kooseluseadust neile. Kiusu pärast ei anna. Ega sellest midagi juhtugi, maailm ei kuku kokku, lihtsalt humanistlikuma pilguga inimesel on väga piinlik, minul on ka piinlik. Keskkonnaprobleeme tuima näoga ja jonni pärast samamoodi ignoreerides paneme põmaki näoga vastu seina.”

Ja kolmas – neegrid. “Ma ei ole küll rassist, aga neegrid ei ole ikka päris inimesed. Ma viitan selle märksõnaga sellele, et inimese enesekirjeldus ja tema käitumine võivad tihti tugevalt lahkneda, seda täiesti siiralt. Parafraas kõlaks niimoodi, et ma olen küll rohelise maailmavaatega ja saan ökoloogilistest probleemidest aru, aga ma toetan Rail Balticut praegu kavandataval kujul. See kostab minu kõrvale samamoodi nagu eeltoodud fraas. See, kes pooldab praegusel kujul Rail Balticut, ei saa ökoloogilistest probleemidest aru. Tema maailmapilt ei ole lihtsalt sinnamaani veel küündinud.”

PÄRNU MAALEHT

ma, et probleemidega toime tulla.

Nii on Eesti Geograafia Selts tema sõnul vaidlustanud praeguse Rail Balticu arendamise protsessi, mitte raudtee enda. Vaidlustanud sellepärast, et keskkonnamõjudega ei ole arvestatud.

“Selts ei ole kunagi vaidlustanud raudteed kui sellist, vaid vastu ollakse sellele, et seda tahetakse rajada uuele trassile,” märkis Kangur. “Väidame, et sohu raudteed ehitada ei saa, kuid soid jääb praegusele trassile mitu, Pärnumaal asuv Rääma raba on vaid üks näide. Kui me seda teeme, siis selle tõttu kasvavadki kasvuhooneheitmed.”

Ettevõtja ja MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal on seda meelt, et otsused, mida ühiskonnas tehakse, peaksid nüüd ja alati tuginema usaldusväärsetele uuringutele.

“Juba ammu oldi seisukohal, et vana raudtee korrastamine oleks odavam kui uue ehitamine. See uuring läks aga kurtide-

le kõrvadele,” meenutab Humal.

“Tehti uus uuring ja selle põhjal võeti vastu otsused suurema avaliku aruteluta. Alles 2014. aastal jõudis uuring laiema avalikkuse ette.”

Humal tunnistas, et kui projekti rong on juba kord liikuma pandud, siis on väga raske pidurit tõmmata, kuigi praegu oleme teinud kõigest 1% Rail Balticu kulutustest ja oleks veel aega mõni asi ümber vaadata.

Jõuga läbisurumine kukutab valitsuse

Tartu ülikooli emeriitprofessor ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit ütles, et Eesti ühiskonda iseloomustab talupojatarkus ja tasakaalukus, seega ei tekita ka lärmakas vähemus siinmail suuri kataklüsme. Küll aga on eestimaalane ühiskonnatunnetuses üsna skeptiline suurprojektide osas, tõdes teadlane.

“Eestlane on teaduse usku ja hindab suurprojektide juures

tõenduspõhist argumentatsiooni. Kusjuures suur ei tähenda eestlase arusaamist mööda suurepärast. Kui projekti püütaksegi jõuga läbi suruda, võib see valitsusele saatuslikuks saada,” arutleb Ene-Margit Tiit.

Ta on seda meelt, et Rail Baltic ei haaku olemasoleva raudteevõrguga ja pakub lahedamaid transpordivõimalusi vaid teatud osale Rapla- ja Pärnumaa elanikest. Samas toob see kaasa ulatuslikke looduskahjustusi. Kõik see ei suurenda usaldust projekti läbiviimise vastu ja tekib küsimus, kelle huvides see on, nendib Tiit.

Kunstnik Peeter Laurits ütleb, et kuigi lääne ühiskonnas vaadatakse kaunitele kunstidele, samuti muusikale ja näitekunstile kui millelegi luksuslikule, millega on õigustus tegeleda vaid siis, kui majandus kasvab ning elu õitseb, ei ole see tegelikult päris nii ja sellel vaatenurgal puudub igasugune põhjendus.

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

“Inimese ühiskonnatunnetus sai üldse alguse keele kujunemisest ja heliaistingute süsteemist, sealt edasi tulid juba muusika ja kunst,” rääkis Laurits.

“Praeguseks oleme jõudnud selleni, et inimese tegevus Maal on jõudnud faasi, kus elu säilimine ja võimalikkus muutub järjest küsitavamaks.”

Tema arvates teame kõik väga hästi, et vanaviisi enam edasi ei pääse, aga kellelgi ei ole aimu, kuidas siis ikkagi pääseks. Ta pakub välja, et esiteks on vaja täiesti uut energeetikat ja ressursside bilansisüsteemi, teiseks on tarvis uut majandust, mõtlemist ja filosoofiat.

“Seega on vaja hoopis uut operatsioonisüsteemi. On vaja otsustavat tarkvaraarendust – Eesti on füüsiliselt piisavalt väike ja vaimselt piisavalt suur, et olla selle töö katsepolügoon,” kirjeldab Peeter Laurits oma tulevikuvisiooni. “Selle asemel, et arendada põlevkivimajandust, peak-

sime investeerima teadusesse ja kunsti. Seda muidugi juhul, kui tahame lastele ja lastelastele pärandada midagi muud kui vaid prügimägesid.”

Eesti võimalikud globaalsed positsioonid

Tallinna ülikooli professor Erik Terk ning geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel maalisid kuulajatele pildi infrastruktuuri arendamise fookusest ja karidest sel teel.

Erik Tergi hinnangul mõjutab maailma geopoliitilist arengut praegu Hiina tõus mitmes valdkonnas, populism arenenud maades ja usaldamatus eliidi suhtes, samuti USA väljatõmbumine suurte arengusuundade juhtimisest.

“Eesti ükski vajadus ei ütle, et peaksime ehitama raudtee Tallinnast Pärnusse,” märkis Erik Terk. “Praeguse teema ideoloogia on midagi muud – ülesanne on ehitada raudtee Varssavini ja sellest on konkreetselt huvitatud Euroopa Liit. Sellisel juhul ei ole muidugi mõttekas ehitada seda raudteed läbi Tartu.” Ühiskondlik diskussioon Rail Balticu ümber on Tergi hinnangul kehv. Avalikkusel on tema meelest kaks varianti – olla vastu kõigele, mis on suur ja tuleb kusagilt väljast, või haakuda Euroopa Liidu projektiga ning leida selle raames sobilikumaid variante.

Kolmas variant on nn tuumikEuroopa ehk põhjapoolsed riigid sünkroniseeruvad Euroopa lõunapoolse osaga. Mis muud üle jääb – Hiina ja Venemaaga me ei taha integreeruda.

Toomas Kümmeli sõnul on olulised globaalse ja lokaalse omavahelised seosed.

“Asume nn Vahe-Euroopas ehk oleme lääne eelpost idas või vastupidi. Ühelt poolt on see meie õnn, teisalt õnnetus.

Oleme järjekordses üleminekuperioodis, kus ida mõju väheneb ja Kesk-Euroopa ehk lääne mõju suureneb,” kirjeldas ta oma kujutelma Eestimaa positsioonist.

Terk märkis, et küsimus on Soome ühendamises tuumikEuroopaga, sest suure osa veosemahust annavad just Soomest lähtuvad või sinna suunduvad veosed. Ta ei ole nõus, et Eesti on kui lääne eelpost idas, pigem püütakse Venemaad Euroopas üldse ära unustada, kuna ei eeldata, et Venemaast võiks saada määrav jõud.

“Iga suur trass on barjäär, aga millegipärast ei kritiseerita neljarajalist maanteed ja sellest tulenevat barjääri,” püüab Terk vastuolusid tasandada. “Oleneb, milliste prillidega me mujal maailmas toimuvat vaatame. Kui vaatame sellise pilguga, et me kindlasti ei taha suurprojekte, siis seda me seal ka näeme.”

Laristaval maakasutusel ei ole õigustust

Arvo Järvet Eesti Geograafia Seltsist ütles RB fookust ja karisid kommenteerides, et projekt muutub päev-päevalt üha detailsemaks. Ta leiab, et RB projektis on väga palju riigiasutusi ja otsustajaid ning see hajutab oluliselt vastutust, seda enam, et KOVid on jäänud otsustusest eemale.

“Võtame näiteks Rääma raba – keskkonnamõju hinnang jäi tegemata, keskkonnameetmeid ei ole arvestatud,” nentis Järvet.

“Võiksime justkui igal pool öelda, et kui täidetakse seadustega ettenähtud nõudeid, siis on kõik korras. Mõnes teises kohas aga püütakse kivist vett välja pigistada.”

Pärnu maastikukaitseala ja Natura võrgustiku loodusala Reiu taimlat ei lubatud laiendada, aga nüüd viiakse sealt läbi raudtee. Pärnus ei taheta rajada möödasõidutrassi kaubarongidele, kuigi alguses kirjutati see planeeringusse sisse, märkis Järvet lubaduste ja tegelikkuse kohta näiteid tuues.

“RB ei poolita niivõrd Eestimaad, kui suurendab Tallinnna ülekaalu muu Eesti ees veelgi,” järeldas Järvik.

Ettevõtja Karli Lambot ei mõista, miks me inimliigina peame hõivama endale maid looduskeskkonna arvelt. Talle ei meeldi ka suhtumine, et oleme justkui kolonisaatorid ja võtame looduselt kõik võimaliku, ning paneb ette sõlmida loodusega rahu ja anda sealt võetud ressursid mingil moel tagasi.

“Nimetagem seda ratsionaalseks ja säästlikuks maakasutuseks. Kui alternatiivid on olemas, siis ei saa olla õigustust looduselt uute alade hõivamisele. Nii oleks RB alternatiiv kasutada praeguseid või kunagisi raudteetrassi kohti,” rääkis Lambot. “Miks ei võiks olla nii, et säästlik maakasutus oleks absoluutne ja erandid välistatud. Ka maakasutuses on võimalik kokku leppida piirangutes. See võiks olla loodushoiu üks tulevane põhimõte.”

4 T Ö Ö J Õ U D

PÄRNU MAALEHT Nr 11 21. NOVEMBER 2019

Renditöötajad aitavad personalipuudust leev Renditöötajad ei ole vaid odav tööjõud Ukrainast – kui ukrainlasi on Eestis erinevatel hinnangutel ametis 20 000– 40 000, siis otseselt renditöötajateks saab neist pidada ehk kõigest paarikümmend protsenti.

AIN ALVELA

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

Eelkõige Baltimaades tööjõurendi, värbamisteenuse ja personalialaste konsultatsioonide pakkumisele keskendunud Finesta tegevjuht Martin Mägi ütleb, et Finestal on Eestis praegu umbes 800 renditöötajat ja nendest 90% ongi Eesti elanikud. Need, kes tulevad väljaspoolt Eestit, on värbamisfirma jaoks olnud viimane õlekõrs, sest väikesest Eesti riigist ei ole lihtsalt nõutavate erialade tööjõudu võtta.

Kui aga rääkida üldse kõigist Ukrainast siia tulnud või toodud töötajatest, siis reeglina kasutatakse nende abi hooajatöödel ning hooajatööliste ja renditöötajate vahele võrdusmärki asetada ei saa. Hooajatöölisi tuuakse meile kõige rohkem, sest seitsmes tegevusvaldkonnas, millele hooajatöö mõiste laieneb, ei kehti meil keskmise palga maksmise kohustus. Kui aga meile tuuakse renditööjõudu väljastpoolt Euroopa Liitu, siis peab töötajaid vahendav ettevõte maksma neile sõltumata sellest, kas ta on ehitaja, koristaja või direktor, vähemalt siinset keskmist töötasu, mis praegu on brutona 1320 eurot.

Välisriigi spetsialist teenib head palka

DEKORATIIVKIVID Sise- ja välistingimustesse METALLUKSED • TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED • SÄÄSEVÕRGUD

Esinduspood: Pärnu, Papiniidu4, ESPAK Ehituspood Tel. +372 5383 1733 uksed@vitaehitus.ee

www.vitadoors.ee

Martin Mägi on seda meelt, et Eestis on kätte jõudnud aeg, mil mass- ehk lihttööks, mille palgatase on kõige madalam, ei leia enam kohapealt inimesi. Töötajaid tuleb tuua piiri tagant, peaasjalikult Euroopa Liidu piiri tagant. Samas rahustab ta neid, kes arvavad, et nõnda tuuakse Eestisse massiliselt sisserändajaid.

Valdavalt viibivad siia tööle siirdunud välismaalased Eestis aastapikkuse elamis- ja tööloaga. Neid, kes saavad viie aasta pikkuse loa, on aastas keskeltläbi 1300, vastavalt kehtestatud kvoodile, mis on 0,01% elanikkonnast ühe aasta jooksul.

Kusjuures pikaajaliste töölubade väljastamisel ei tehta põhimõttelist vahet, kas soovija on tippspetsialist või lihttööline, seal kehtib põhimõte – kes ees, see mees.

“Ennekõike on renditööjõu kasutamine viimastel aastatel hoogustunud tootmisega tegelevates ettevõtetes,” märgib Mägi.

“Sageli ei teata tootmismahtusid väga pikalt ette. Töötajaid niisama palgal hoida oleks aga mõttetu ja nii saabki tellimuste saabudes palgata renditööjõu-

du ning tööjõukulu optimeerida, kasutades töötajaid vaid siis, kui neile on tõepoolest täit rakendust pakkuda.”

Ta möönab, et tööjõuvahendusega tegelevatel firmadel töötajaid kohe kusagilt n-ö riiulist võtta ei ole, vaid neid tuleb konkreetse vajaduse tekkimisel alles otsima hakata. Kusjuures pelgalt kuulutuse ülespanek enam ei tööta, tegeleda tuleb personaalse ja konkreetsetele inimestele suunatud otsinguga. Seda mitte ainult tippjuhtide ja -spetsialistide puhul nagu varem, vaid ka keevitajate, tislerite ja ehitajate puhul.

Kui töökoht eeldab, et töötajat tuleks paar-kolm kuud koolitada ja välja õpetada, siis aastapikkuse tööloaga inimese palkamine ei ole ettevõttele mõttekas. Kuna kvoot piirab pikaajalise tööloaga inimeste palkamist, püütakse Martin Mägi sõnul selliseid töötajaid värvata ikka täistöökohaga ja Eestist.

Et tööjõupuudus on meil saavutamas juba katastroofilisi mõõtmeid, siis seetõttu tuleb neile kahtlemata üha kõrgemat palka maksta. See lisab palgapalangule hagu juurde, kõige suurem kannataja selles rallis on suure tööjõuvajadusega tootmisfirmad.

Samamoodi on Martin Mägi hinnangul müüdiks muutunud seisukoht, nagu oleksid Ukrainast, Moldovast, Bulgaariast või mõnest teisest riigist Eestisse tulnud töötajad mingi eriliselt odav tööjõud.

Need riigid on lihtsalt nii suured, et sealt on veel vana tööjõudu võtta, aga selle odavus ei ole enam kuigi oluline argument.

“Kui kõike tehakse seadusi järgides, siis välismaalt tulnud keskmine oskustööline teenib meil rohkem kui keskmine kontoritöötaja, samuti rohkem kui Eesti politseiametnik, pedagoog või meditsiinitöötaja,” kinnitab ta. “Samas on meil üsnagi avalik saladus, et on suur

“Tööhõive on praegu niivõrd suur, et varumeeste pingil istuvaid keevitajaid ei ole.”

MARTIN MÄGI

Pärnu ettevõtted on üpris agarad renditööjõu, sealhulgas väljastpoolt euroliitu tulnud töötajate kasutajad. Kõige rohkem on võõrtööjõudu elektroonikatööstuses, ent mõned piiritagused töökäed jaguvad ka kalatööstusse.

hulk valdavalt pisikesi firmasid, kes hiilivad seaduste täitmisest moel või teisel trikitades kõrvale. Just sellised ettevõtted viivad renditööjõu ja selle kasutamise maine alla.”

Küll on Mägi arvates nüüd vähenenud massiline, bussitäitega võõrtööliste maasikamaale, marjaaeda või ehitusobjektile vedamine. Sootuks kadunud see siiski ei ole, markantsemad näited räägivad sellest, kuidas ukrainlasi on isegi magama pandud otse objektil seisvatesse soojakutesse jmt. Selle põhjuseks peab ta Eesti riigi nõrgukest kontrollsüsteemi.

Eestis vastutab töötaja eest vahendaja

Väikesed ehitusfirmad, kes võivad allhanke korras olla kaasatud vägagi suurte ja oluliste objektide ehitustöösse, ongi Martin Mägi hinnangul kõige suuremad musta tööjõu maaletoojad, mistõttu endast lugupidavad personalifirmad ei tahagi väga nendega tegeleda.

“Töötlevas tööstuses, olgu see elektroonika- või metallitööstus või mingi muu valdkond, on praegu ikkagi kõige suurem probleem, kuidas hankida tootmisprotsessi vajalikke oskustöölisi ja spetsialiste,” räägib ta. “Tööhõive on praegu niivõrd suur, et varumeeste pingil istuvaid keevitajaid ei ole.

Hooajatööliste alla liigituvate töötajate leidmisega ei ole sellist probleemi – neid ikka leidub ja nende tasustamisel ei ole kindlat

nõuet, kui töötaja on nõus, võib maksta kasvõi 500 euro suurust kuupalka.”

Martin Mägi toob välja ühe olulise puuduse Eesti seadustes, mis puudutab otseselt võõrtööjõu palkamist. Näiteks renditööjõu tellija ei vastuta meil absoluutselt selle eest, kas värvatud inimesed viibivad Eestis legaalselt või illegaalselt. Kui paljudes Euroopa Liidu riikides, ka Lätis ja Leedus, on tellija vastutus solidaarne tööjõudu vahendava ettevõtte vastutusega, siis meil vastutab võõrtööjõu Eestimaa pinnal viibimise eest ainult vahendaja ehk teenuse pakkuja.

Teadlikku maksudest kõrvalehiilimist on aga sellisel tööjõuturul küll ja veel. Mida aeg edasi, seda rafineeritumaks petuskeemid muidugi muutuvad, aga Martin Mägi toob välja neist kõige lihtsama mooduse. Eestisse tuleb turismiviisaga ukrainlane, ta võib sellega siin viibida kolm kuud, läheb kusagile farmi põlluvõi metsatööliseks, saab mustalt palka ja on peagi siit jälle läinud.

Kolme kuu jooksul ei jõua PPA ega MTA üldjuhul reageerida ega pettusele jälile saada. Pärast on aga juba hilja midagi tõestada, sest vahendaja muudab juriidilist keha, kui see üldse olemas on, ja nii kaovadki otsad vette.

“Et selle vastu võidelda, on tarvis kasvatada tööandjate teadlikkust ja ma võin öelda, et Pärnus on meil väga palju tõesti teadlikke kliente, kes kasutavad juba aastaid renditööjõudu – nii

T Ö Ö J Õ U D 5

PÄRNU MAALEHT Nr 12 21. NOVEMBER 2019

d tootmisfirmadel evendada FOTO: TANEL MEOS

PA N E TÄ H E L E

Renditöötaja saab palgata vastavalt vajadusele n Välismaalane võib Eestis töötada renditöötajana alates 2016. aasta algusest. n Renditöö on kolme osalisega töösuhe. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja – siis renditöö puhul osaleb töösuhtes kolmanda osalisena kasutajaettevõtja. n Renditöösuhte puhul sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel lähetab ta renditöötaja ajutiselt tööd tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde, viimase juhtimisel ja järelevalve all. n Rendiettevõtja ja töötaja vahel sõlmitakse tööleping, mille puhul tuleb järgida töölepingu seadusega ette nähtud kohustusi. n Rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitakse võlaõiguslik teenuse osutamise leping. n Renditöötajatele tuleb tagada samaväärne töötervishoiu ja tööohutuse kaitse nagu on teistel kasutajaettevõtte töötajatel. n Hooajatöötaja alaline või peamine elukoht peab olema kolmandas riigis ja isik viibima või saabuma Eestisse viisa või viisavabaduse alusel. n Hooajatöö on hooajast sõltuv tegevusala, mille hulka kuulub taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad, kalapüük ja vesiviljelus, metsamajandus ja metsavarumine, majutus, toidu ja joogi serveerimine, toiduainete tootmine ning alkoholivaba joogi tootmine.

Välistööjõu kaasamise võimalused: n kaugtöötamine käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel, n töötaja värbamine Euroopa Liidu piires, n iduettevõtte start-up-viisa, n lihtsustatud korras lühiajaliselt töötaja värbamine, n viisa Eestis elamiseks ja töötamiseks.

Maksimaalne rahatrahv ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest on juriidilisest isikust tööandjale kuni 32 000 eurot.

Allikas: Riigi Teataja, tööinspektsioon, maksu- ja tolliamet

hooajaliselt kui ka pikemaajaliselt, kusjuures Pärnu kandis on just tootmistööliste osakaal päris suur,” kirjeldab Mägi. “Veel paar aastat tagasi sai Pärnusse küllaltki lihtsalt töötajaid värvata Lätist – lätlane tuli hea meelega Pärnusse tööle, sest siia on lähedal käia ja palgatase oli ka siinmail 20% kõrgem. Praegu aga palgavahe enam nii suur ei ole ja lätlane mõtleb enne ikka pikalt, kui otsustab Eestisse tööle tulla.”

Muide, just tänu Läti töötajate suurele osakaalule oli Pärnumaa Lõuna-Eesti kõrval piirkond, kuhu väljastpoolt euroliitu pärit töötajad jõudsid kõige viimases järjekorras.

Paindlik, aga riskantne valik

Finesta on üks pioneeridest, kes hakkas Eestis võõrtööjõu vahendamisel rakendama nn hübriidmeetodit. Kui ettevõttel on tarvis töötajat näiteks aastaks, siis on võimalus võtta töötaja esimeseks paariks-kolmeks kuuks rendile ja ülejäänud ajaks läheb töötaja juba ettevõtte palgale üle.

Et võõrtööjõu puhul kaasneks sellisel moel asju ajades liialt palju paberimajandust, siis kasutatakse nende puhul teistsugust moodust. Ettevõttel on vaja näiteks viit keevitajat, aga kuna ei teata, kas need keevitajad on heal tasemel oskustöölised, siis saab teha nii, et näiteks viis kuud on nad firmas rendil ja pärast seda saab ettevõte sobivad töötajad enda palgalehele ümber kirjutada. Tahab, võtab

kolm, tahab, võtab kõik viis ning sõlmib nendega juba ise töölepingu ja võtab kogu vastutuse nende eest endale. Kuni selle ajani vastutab seaduslikkuse eest tööjõurendifirma.

Personaliettevõte maksab kõik maksud, mis on rendile suunatud töötajaga seoses vaja maksta, samuti töötaja palga.

Tellija maksab aga personalifirmale teenuse eest, kuhu on loomulikult kõik kulud ja väljaminekud sissearvestatud. Seega on otseselt Finesta palgal kõik 800 üle Eesti väljarenditud töötajat.

Renditöötajale kehtivad täpselt samasugused töötingimused nagu ettevõtte põhipalgalistele töötajatelegi. Kui ta tahab töölt ära minna, siis vägisi kinni hoida ei saa. Martin Mägi kogemus ütleb, et tavaliselt tuleb äraminemise soov peale kõige lihtsamaid töid tegevatel töötajatel – neil on sageli täiesti ükskõik, kui ta homme enam ei tule. Heal juhul täna veel ütleb, et ta homme ei tule, teinekord kaob lihtsalt ära.

Sanktsioneerida ei ole sellist inimest millegagi.

“Spetsialistidega tuleb seda vähem ette, aga oht on alati ja see ongi renditööjõu võlu ja valu, millega peab arvestama,” ütleb Mägi. “Enamjaolt on inimesed rendil tähtajatu lepinguga, sest enamasti ei tea ka ettevõtte juhid ise, kui kauaks neil täpselt tööd jagub. Saab sõlmida ka tähtajalisi lepinguid. Nii või teisiti kehtivad mõlemale poolele töö lõppemise või töölt lahkumise kohta etteteatamise tähtaeg ja muud seadustest tulenevad reeglid. Meile on töötaja tegelikult kõige suurem väärtus.”

Ta räägib, et võib olla üllatav, aga mõnele inimtüübile sobibki selline teatud mõttes ehkupeale töötamine – ei seo ennast ettevõttega liiga pikaks ajaks ja samas on ka lahkumiseks suhteliselt vabad käed. Nii on Finestal töötajaid, kes on ühes ettevõttes rendil olnud juba seitse aastat.

Selline süsteem saab toimida aga vaid juhul, kui see sobib nii töötajale kui firmale, kus ta ametis on.

Martin Mägi on seda meelt, et kuigi Eestis palgad üha kerkivad ja ettevõtteid kammitseb spetsialistide puudus, ei tule omal ajal Soome lahkunud inimesed enam niisama lihtsalt tagasi.

“Sellest võib küll rääkida ja seda võib loota, aga eestlane, kes läks umbes kümme aastat tagasi Soome, ei tule praegu sealt enam mingil tingimusel tagasi. Ta on pere sinna viinud või seal pere loonud, kasutab sealseid sotsiaalseid hüvesid ega kipu enam tagasi,” selgitab Mägi. “Kui läheb väga hästi, siis äkki 20% minejatest tuleb sealt lõpuks tagasi.”

Küsimusele, kui palju võiks Eestis praegu olla võõrtöölisi, ei tea täpset vastust keegi, sest kindlasti on osad neist siin poolillegaalselt. Marko Mägi oletab, et see number jääb 20 000– 60 000 inimese piiresse.

Aeg valmistuda jõuludeks PAKUME SUURES VALIKUS KULD- JA HÕBEEHETE KOLLEKTSIOONE Kahe ehte ostu puhul kehtib soodustus

-20% Riia mnt 131 Pärnu

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsa väljavedu MTZ-ga

Esna Talu OÜ tel 5620 8231 TULE TUTVU MEIE UUE, PÕNEVA JÕULUKOLLEKTSIOONIGA! ÜLE 200 ERINEVA TOOTE TULE TUTVU MEIE UUE, PÕNEVA JÕULUKOLLEKTSIOONIGA! ÜLE 200 ERINEVA TOOTE

TULE TUTVU MEIE UUE, PÕNEVA JÕULUKOLLEKTSIOONIGA! ÜLE 200 ERINEVA TOOTE

UUDISTOODE! UUDIS-

TOODE! Naturaalsed Naturaalsed lõhnapulgad

lõhnapulgad

UUDISTOODE! Naturaalsed lõhnapulgad

Alve OÜ • Suur-Jõe 67 • Pärnu

tel 442 5701, 5662Alve 212367 • OÜ Alve OÜ • Suur-Jõe Pärnu•tel 442 5701, 5662 • www.alve.ee Suur-Jõe 672123 • Pärnu www.alve.ee

6

PÄRNUMA A

PÄRNU MAALEHT Nr 11 21. NOVEMBER 2019

Vennad firmanimedes, äris ja päriselus Eestis on äriregistri andmetel ühtekokku 79 ettevõtet, kelle ärinimes on sõna “vennad”, Pärnumaal on selliseid firmasid tosina jagu.

Meilgi oli esimese Eesti Vabariigi ajal üsna levinud praktika kasutada firmale nimepanekul kombinatsiooni sõnadest, mis väljendavad ettevõtte kuulumist teatud kindla(te)le isiku(te)le või perekonnale – à la kõigile tuntud kuulus teravilja- ja kaubandusettevõte J. Puhk & Pojad.

Kõik seda muidugi ei kasuta, küll on aga ühist äri ajavate vendade koos mainimine saanud käibefraasiks, näiteks vennad Sõnajalad, vennad Tõnisted, kunagi tegutsesid kinnisvaraäris vennad Lillepead jne. Ühest küljest väljendatakse sõnaga “vennad” ettevõtte nimetuses püüdu olla originaalne, muhe, sõbramehelik või naljanina. Sellised on osaühingudnagu Kivivennad, Kopavennad, Elektrivennad, Metsavennad ja lihtsalt Vennad.

Ent teinekord on sellel ka otsene tähendus ja ettevõte ongi loodud vendade peale kahasse, vennad on olnud asutajad, nad on praegugi omanikud või seob firma vendi mingil muul moel.

Kord nali, kord tõsi Pärnumaale on registreeritud niisiis 12 vendadenimelist ettevõtet, millest kõige esimesena pakub äriregistrit sirvides huvi Pärnus asuv OÜ Siidivennad.

Esmapilgul humoorika nimega firma tekitab kõigepealt mõtte, et kes küll söandaks sellisest firmast mõnd teenust tellida. Asja lähemalt uurides saab nimevalik kohe lahenduse – ettevõte tegeleb siiditrükiga, näitab oma aasta käibeks veidi üle 100 000 euro ja tegutseb stabiilselt juba 17 aastat.

Teine põneva nimega Pärnu ettevõte on militaar- ja matkatarbeid maale toov ning turus-

Müügimahult on Pärnumaa suurim venna-firma OÜ Metsavennad, kel olemas nii kauplus Pärnu linnas kui ka populaarne veebipood internetis.

tav Metsavennad OÜ, mille juht ja omanik Rain Lõhmus on tuntud investeerimis- ja pangandusguru nimekaim.

Veel on olemas firma nimega Metsavennad Grupp OÜ, aga majandustegevuse kohta ei ole äriregistrisse ühtegi sissekannet tehtud.

Alles hiljaaegu, selle aasta veebruaris kanti Pärnus regist-

tel 5300 6929 info@villavennad.ee

www.villavennad.ee

KÜSI PAKKUMIST tel 53 976 777 või 53 945 453 vahuvennad@gmail.com | www.vahuvennad.ee

risse ettevõte Vahuvennad OÜ, mis asus tegelema PUR-vahuga keldri, pööningu, vaheseinte, sokli jmt soojustamisega.

Kui valdavalt võibki ettevõtte liitnime esimese poole põhjal ikkagi juba aru saada või vähemalt eeldada, millega firma tegeleb, siis alati säärane induktiivne arutlusmeetod ei aita. Näiteks ettevõtte AS Vennad Pedajad pu-

hul, mille asutasid 1996. aastal tõepoolest samanimelised vennad. Selgub, et see oli transpordifirma, mis aga 2012. aastal paraku pankrotiga lõpetas.

Pilt on üsna selge

Kui püüda tosinkonda vennanimelist Pärnumaal tegutsevat ettevõtet kuidagi pingeritta sättida, siis müügimahult on neist

kõige suurem korra juba mainitud militaar- ja matkavarustuse müüja Metsavennad OÜ, mille müügitulu ulatub poole miljoni euroni aastas.

Teise koha saab müügimahu arvestuses puistevillaga hooneid soojustav Villavennad OÜ, mille aastakäive on ligemale 180 000 eurot.

Järgneb OÜ Kivivennad, mille käibeks prognoositakse tänavu 161 000 eurot. See firma tegeleb nii traditsiooniliste tänavakivide, aga ka looduslike maa- ja paekivide paigaldusega ning sillutisse ja piirete ehitamisega.

Neljandale positsioonile asetub Toris asuv Puiduvennad OÜ – aiamajade, paviljonide, terrasside, varjualuste jmt valmistamisega tegelev ettevõte loodab tänavu kätte saada ligi 150 000 euroni küündiva müügitulu.

Nagu selgub, on vähemalt Pärnumaal tegutsevad vennafirmad ettevõtted, mida võib liigitada ühise nimetaja – väikefirmad – alla. Kui kogu Eestist rääkida, siis kahtlemata on selle kategooria suurim ettevõte AS Vennad-Dahl, millel on muide ka Pärnus kenasti esindus olemas. Veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide torustikke ja sanitaartehnikat maale toov ettevõte toimetab juba mõnda aega keskmiselt 20 miljoni euro suuruse aastase müügituluga.

Ettevõtte peakontor ja keskladu asuvad Tallinnas, turul ollakse juba kaugelt üle 20 aasta.

AIN ALVELA

K O N K U R S S 7

PÄRNU MAALEHT Nr 12 21. NOVEMBER 2019

Pärnu elektroonikud naasid Instrutecilt mitme auhinnaga FOTOD: EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT

Tööstusmessil Instrutec 2019 neljandat aastat toimunud käsijootmise meistritvõistluste esikoha nii võistkondlikus kui ka individuaalarvestuses saavutasid Pärnumaalt pärit Scanfil OÜ elektroonikud.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu ja Tallinna polütehnikumi korraldatud käsijootmise võistluse tase oli liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul tänavu äärmiselt tugev.

“Tänavu etteantud jootmisülesanne oli üsna keeruline ja tulemust, millega see ära tehti, võib julgelt hinnata Euroopa tipptaseme kvaliteediks,” kiidab Kolk võistlejaid.

Arno Kolgi sõnul oli tänavu rohkem osalejaid kui varem – kokku 22. Esimest korda oli esindatud ka tööjõurendi ettevõte: Manpower. Käsijootmise võistluse käigus pidi osavõtja ühe tunni jooksul kokku monteerima ühe töötava plaadi.

Võistlustöödel hinnati montaaži kvaliteeti IPC-A-610G standardi alusel. Võistelda sai

vastavalt nii individuaalala kui ka ettevõtte kategoorias.

Võistluse individuaalarvestuses valitsesid juba mitmendat aastat järjest Pärnumaa võistlejad. Esikoha saavutas teist aastat järjest Timmo Antso elektroonikatööstusest Scanfil ja teise koha Veiko Lille Note Pärnu elektroonikatööstusest. Kolmanda kohaga pärjati Inna Tolstjakovat elektroonikatööstusest Eolane Tallinn.

Meeskondlikus arvestuses tunnistati samuti parimaks Pärnus asuva Scanfili elektroonikatööstuse jootjad, kes said möödunud aastal auväärt teise koha. Tänavu pärjati teise koha omanikuna elektroonikatööstuse Eolane Tallinn meeskonda ja kolmanda koha omanikuna taas pärnakaid – see-

Võitjad Scanfilist hetk pärast autasustamist.

Jootmisvõistluse põhilised kriteeriumid olid töö täpsus ja kiire teostus.

kord aga Pärnumaa kutsehariduskeskuse jootmismeeskonda.

Võitjatele panid auhinnad ja aukirjad välja Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja Eesti suurim elektroonikatööstus Ericsson Eesti.

“Ootame järgmisel aastal veelgi aktiivsemat osavõttu, sest registreerisime 2020. aastal

toimuva jootmisvõistluse IPC Euroopa meistrivõistluste eelvooruks, mis tähendab, et selle võitja pääseb edasi Euroopa meistrivõistlustele,” julgustas Arno Kolk valdkonna spetsialiste juba vara järgmiseks aastaks ettevalmistusi tegema.

Käsijootmise võistlust korraldanud Eesti Elektroonikatööstuse Liit on moodsalt nutikas rahvusvaheline võrgustik nii kogenud kodumaiste elektroonikatootjate, alustavate startup´ide kui ka rahvusvaheliste elektroonikatootjate jaoks. Liit seob omavahel Eesti tööstusalasid ja aitab luua uuendust Eesti elektroonikatööstuses tuleviku elustiili lahenduste loomiseks.

Siinkohal tasub meenutada, et Scanfil OÜ valiti ka Pärnumaa aasta tublimaks ettevõtteks ja firmale määrati Pärnumaa Karu 2019 tiitel.

Parimaks hinnati ettevõte eelkõige tänu sellele, et tööstuselektroonika, telekommunikatsiooniseadmete ja nende komponentide tootmise ning müügiga tegelev Scanfil võimaldab klientidel saavutada edu maailmaturul, pakkudes neile tõhusaid ja uuendusmeelseid lahendusi. Ettevõte annab tööd rohkem kui 600 inimesele ning plaanib järgmisel aastal investeerida uutesse seadmetesse ja masinatesse üle miljoni euro.

Scanfil OÜ käive oli eelmisel aastal 73,5 miljonit eurot ja kasum 4,6 miljonit eurot.

Ettevõtte käive kasvas aastaga 17%, kasum ligi 70%.

PÄRNU MAALEHT

TORUVENNAD • Sanitaartehnilised tööd • Veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus • Torutööd Helista meile tel 5662 7788 või kirjuta aadressil toruvennad@gmail.com

CACIBi näitused 2019 Pärnu Spordihallis Riia mnt 129

30.11 JA 01.12 ALGUSEGA KELL 10

Jõulutähed on kohal, jõuluaeg saab tulla!

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

Lõppvõistlused algavad mõlemal päeval kella 15 paiku

Jõulutähti valikus 4 värvi ning 2 suurust.

Lisaks ratsuritähti ja väikseid kuuski.

Tulge uudistama aadressil Riia mnt 108c, Pärnu Oleme avatud iga päev!

E–R 8–19 • L 9–18 • P 9–16 www.tootsiaiand.eu

» » » » » »

tel 612 1148

Tule ise, võta sõber kaasa ning saa osa põnevast koertemaailmast.

parnupkk.ee

KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

8 E T T E V Õ T L U S

PÄRNU MAALEHT Nr 11 21. NOVEMBER 2019

Pärnumaa mehed nihutavad Eestis Pärnumaa aasta noore ettevõtja auhinna pälvinud Rasmus Paimre usub, et igapäevane tööelu võibki olla projektipõhine – toob sisse, pakub põnevust, ei nürista, ei ahelda arvuti taha ja annab võimaluse areneda.

SILJA JOON Trikirattavarustusega kauplev epood OnWheels, rulaparkide ehitusega tegelev OnWheels Ramps, vineeridetailide CNC freesimisega tegelev OÜ OnWoods ning siserula- ja rattapark Pärnu tööstuskülas – kõik Paimre tegevussuunad on täiesti erinevad ja iseseisvad, kuigi on saanud innustuse tema trikiratta hobist.

Uue kultuuri maaletooja

Alguse sai kõik sellest, et KilingiNõmme lähedal kasvanud maapoiss Rasmus avastas enda jaoks 14–15-aastaselt trikirattaga trikitamise. Spordihuviline noormees räägib, et ei leidnud koolis sellist sportlikku tegevust, mis oleks hingelähedane.

“Mulle ei sobinud meeskonnaalad. Pigem meeldisid individuaalalad. Ratas pakkus mulle kõike, mida oskasin soovida,” räägib 29-aastane Rasmus Paimre.

BMXi sõit muutis ta elu täielikult. Esiteks leidis ta selle kaudu hästi palju sõpru. Teiseks saavutas vabaduse luua enda trikke ja viia ellu visioone. Selles mõttes on BMXiga harjutamine ülimalt loominguline, leiab Paimre. Kui võtta igapäevaelu, kus tuleb ratsionaalsete asjadega tegeleda, ja kõrvutada trikirattasõiduga, siis on need nagu kaks erinevat maailma. Trikirattasõit pakub suurt vabadust. Koos Kilingi-Nõmmes tekkinud mõttekaaslastega oli äge sõita ja trenni teha.

“Trikiratta treenerid on Eestis alles viimase viie aasta teema.

Varem ei olnud ühtegi treenerit,” ütleb ettevõtja. Oli 2000. aastate algus, Eesti ühiskonnas puudus BMXi ja rulakultuur. Sise- ja väliparke, kus trenni teha, võis kokku lugeda ühe käe sõrmedel.

Tekkis mõte ehitada KilingiNõmme mõni rulapargi element

– rambid ehitasid noorukid koos sõpradega ise. “Hakkasin tasapisi Tallinna ja Tartu BMXi sõitjatega läbi saama. Sõbrunesin tartlase Ingvar Neumanniga, kes oli juba sellel ajal hea sõitja ja kes võttis mind mingis mõttes enda tiiva alla ning vedas võistlustele kaasa,” meenutab Paimre.

Koos Neumanniga mindi uudistama Inglismaale Leadsi, kus asus võimas siserulapark. “Kui seda parki nägin, siis mõtlesin, et vau, meil võiks ka midagi sellist olla. Siis saigi alguse minu unistus suurest keskusest, kus kõik saaksid käia,” räägib mees.

Inglismaa oli silmiavav – 1500–2000-ruutmeetrine sisepind oli ära jagatud kolme kuni viie alal peale. See oli keskus, kus pandi hästi palju rõhku turvalisusele.

“Nägin lahendusi, mismoodi kõigil on mugav ja kõik oleks tagatud. Ilma kiivrita sõitma minna ei olnud seal mõeldavgi. See toonuks kaasa sõitmiskeelu,” räägib Paimre.

Inglismaale järgnes Barcelona.

Rasmus Paimre räägib, et Barcelona on ekstreemsportlaste meka. Kõige ägedam linn, kuhu sõitma minna. Kõik sealses arhitektuuris on kalde all, raadiusega ja kiviääri täis, mis tähendab, et terve linn on nagu suur rulapark.

Seitsmeks päevaks oludega tutvuma sõitnud eestlased pedaalisid ringi ja tutvusid kohalike oludega. Rasmus sattus võistlemagi ja saavutas edasijõudnute seas teise koha. Edu tõi talle esimese toetaja – kohaliku BMXrattafirma ja poe “360 Backside” omanik, kellega jätkub koostöö praegugi.

“Tervikut näed siis, kui oled koos teiste oma ala inimestega, suhtled ja vaatad mujal loodud trikiparke. Seal on see kultuur oluliselt vanem kui meil, 20–30 aastat meist ees. See viis mindki edasi. Kasutades tuttava tootja rattaosi, hakkasin mõtlema, et neid võiks müüa Eestiski. Sellest sai OnWheelsi e-pood alguse,” jutustab ettevõtja.

Koostööpartner Varmo Juurikas on Rasmus Paimre lapsepõlvesõber, kellega koos võeti ette esimese OnWheelsi rulapargi ehitus Paikusel. Siis tehti algust ka CNC freesimisega. Varmo leidis, et CNC pingiga on vineerdetaile mõistlikum välja saagida.

Raha esimese CNC pingi ostuks andis Rasmuse vanaisa. “Vanaisa investeeris meisse. Tal oli sellesse usku,” meenutab mees tänulikult. Tehnoloogiline sisenemine võttis aega aasta, selle ajaga said noormehed puidutöötlemise kogemuse. OnWoodsil on oma väike puidutöökoda, kus saab CNC freesimist teha.

TEENUSED • Hüdrosilindrite tootmine ja remont • Hüdrosilindri komponen�de ja �hendite müük • Tappide valmistamine • Metallkonstruktsioonide valmistamine

• Hooldus- ja remonditööd rasketehnikale (metsa- ja kaevetehnika) • Erinevad metallitööd: avade taastamine, keevitus-, freesimis- ja treitööd

MS TEHNIKA OÜ www.mstehnika.eu Tel. +372 506 6275 info@mstehnika.eu Konnakotka tee 3, Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnumaa

www.kaitlus.com

KESKKONNASÕBRALIK JÄÄTMEKÄITLUS JA KONTEINERITE RENT Konteinerid 2,5 m3 - 30 m3 • Lammutustööd Savi 36a, Pärnu | Teenindusjuht: tel 5300 0077 | info@kaitlus.com

E T T E V Õ T L U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 12 21. NOVEMBER 2019

ekstreemspordikultuuri FOTO: SILJA JOON

Varmo Juurikas ei sõida rula ega trikirattaga, vaid tema on tugev ehitusvaldkonnas. “Oleme täielikud vastandid. Ei ole mõtet teha koostööd inimesega, kes on samasugune – siis kaugele ei jõua. Vaja on diskussiooni, vahepeal on vaja isegi tülli minna, et oma seisukohti selgitada, aga see viib edasi,” usub mees. “Ma olen selline, kes mõtleb idee välja, aga ei suuda selle ratsionaalset külge näha. Varmo panus on teostus iga detaili peensuseni.”

Kiirelt arenev valdkond

Rasmus Paimre (paremal) ja Valev Koitla – treener, kes tegeleb noortega koos kehalise kasvatuse õpetajaga rulatrennis. Iga päev võetakse vastu kolm õpilasgruppi.

Alul oli vaja jooksujalul igast tellimusest kinni haarata, aga nüüd leiavad tellijad OnWheelsi ise üles. “Kui Paikuse pargi ehitasime, siis nähti, et me suudame,” nendib Paimre.

Rulaparkide kujundamine ja ehitamine tuli kõik praktika kaudu. Rasmus ei ole seda kusagil õppinud. Eriala, mida ta on õppinud, on turundamine. Mainori kõrgkoolis esimest turundusloengut kuulates kõnetas see teda kohe. “Ükskõik, mida maailmas teed – ilma turunduseta seda ei saa,” ütleb ta.

Asjatundjana teab ta, et turundus ei ole mingi asja kellelegi pähemäärimine, see on hoopis enda ideede tõestamine, põhjendamine, argumenteerimine ja teistele inimestele selle perspektiivi selgitamine, et ta suu-

daks hoomata, kuhu asi teda edasi võiks viia.

Nullist on nad ehitanud 20 parki – nii Eestis kui ka Soomes.

Otseselt või kaudselt on osalenud mingil määral ligemale poolesaja pargi ehituses – ettevõte tegeleb nõustamise, disainimise ja projekteerimisega.

Ettevõttel oli etapp, kui rulaparkide ehitus oli valdav tegevusala. Uute tegevussuundade lisandumine on andnud võimaluse tuua värsket hingamist – vahepeal tasub võtta aeg maha, et saaks uute ideedega jätkata.

“Kui kõnnid täpselt sama rada, tekib tülpimus. Olen mõelnud, et elu võiks olla mitmekesine,” leiab Paimre. Olla aeg-ajalt kontoriinimene, planeerija ja siis minna ning midagi oma kätega valmis teha.

Tänased rulatajad ja trikiratturid nihutavad Eesti rattakultuuri. Paimre teab, et siseparke ei ole Eestis piisavalt, sest saali küttekulud on suured ja noore rulataja käest ei ole võimalik nii suurt summat kasseerida. See ala eeldab kohaliku omavalitsuse tuge. Kui seitsmeaastane tõukerattur tuleb sõitma ja külastab parki paar-kolm korda nädalas, ei saa rääkida olümpiasportlasest, vaid noore suunamisest õige ja tervisliku eluviisi juurde.

See on vastukäik järjest suurenevale nutiseadmete sõltuvu-

sele ja tobedatele interneti võrgumängudele, mis noorukeid narkootikumidena enda külge haagivad, teab Rasmus Paimre.

Rula-, trikiratta- ja tõukerattakultuur on arenev valdkond.

Igal nädalal käib endisesse ujulasse rajatud keskuses aadressil Raba 5 tõukerattatrennis 50–60 inimest. Osalejaterohkusele andis tõuke asjaolu, et BMXi ja rulasõit on 2020. aasta suvel esimest korda olümpiamängude alade hulgas. Paimre nendib, et olümpia vajab taolisi alasid, mis on visuaalsed, kõnetavad ja haagivad nii paljusid telerite ette.

“Ma arvan, et tõukeratas jõuab ka varsti olümpiale,” räägib ta.

Abi ka koolitundides

Rattakultuur on Põhjamaades väga silmatorkav ja Pärnu on selles vallas Eestis esirinnas.

Selle üks väljund on Paimre ettevõtte ja Pärnu linnavalitsuse koostöö loodud haridusprojekt, mille raames käivad Pärnu koolide lapsed rulapargis kehalise kasvatuse tundides. See on Eestis ainulaadne!

Eesmärk on pakkuda kehalise kasvatuse tundides midagi tänapäevasemat. Projekt on poole peal ja kolme kuu vältel on toimunud Raba pargis ligi 90 kehalise kasvatuse tundi. Suvel oli näha, et samad noored, kes

käisid kehalise kasvatuse tundides, rulatasid juba väliparkides ja tekkisid sõpruskonnad, on Paimre täheldanud. Projekt tugineb Eesti spordi arengukavale, mille järgi on vaja lastel kujundada elukestev spordiharjumus.

Paimre on veendunud, et populaarseid kogunemispunkte, nagu Pärnu pumptrack, võiks olla rohkem.

“Kui praegu on probleem, et noored hängivad bussijaamas või kaubanduskeskustes, siis minu seisukoht on, et tuleb luua alternatiivseid ja ägedamaid kohti, kuhu noored tahaksid rohkem minna. Noori ei saa keelata kogunemast. Tuleb luua alternatiivseid ja ägedamaid kohti,” pakub ta.

Miskipärast peetakse ratastel trikitamist ohtlikuks, aga tegelikult ei ole see ohtlikum kui teised alad, ütleb Rasmus Paimre.

Tasub teada, et iga triki taga on tuhanded harjutamiskorrad ja lihasmälus on kogu trikk lahti hakitud sajandiksekunditeks.

Rula või BMX ei ole ohtlikumad kui jalgpall, usub Paimre.

Vigastused tulevad võimete ülehindamisest ja seda ükskõik, millisel spordialal.

“Kui arvad, et suudad midagi teha, aga ei ole sammhaaval kogemusi omandanud, siis on lihtne ennast vigastada,” lisab ta.

Jätkuvalt head pakkumised PIME AEG KÄES

Aknad lumest puhtaks

Valik LED lisatulesid

Osram Nightbreaker Laser 150% rohkem valgust, kuni 150 m valgusvihk

Osram autolambid

Klaasipesu kontsentraat -60 C 1l

Akulaadijad Lai valik Hinnad al 24,90 €

SOODUSTUSED kliendikaardiga kuni aasta lõpuni.

KLIENDIKAART VAID

Akud Exide, Bosch ja Start Ultra Hinnad al 59 €

Nankang rehvid Hinnad al 30 €

1€

10

K INNI S VAR A

PÄRNU MAALEHT Nr 11 21. NOVEMBER 2019

Ei jaksa laenu tagasi maksta!

Mida teha?

FOTO: KARIN KALJULÄTE

Ajal, kui ehitamine on täies hoos, võetakse ka uue kodu ehitamiseks laenu ja kasulik on juba ette arvestada sellega, et laenukohustus lasub koduostja õlgadel aastaid.

Laenamise ajastul ei ole sugugi haruldane, kui inimesel tekib laenumaksetega mingit laadi raskus, aga nendest saab kõige tõenäolisemalt üle siis, kui probleeme ei eirata ega poeta laenuandja eest peitu.

TÕNU TOOMPARK, käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor

Tõsi on see, et mida varem probleemi lahendamisega tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mure või vähemalt väljub koduostu projektist minimaalse kaotusega.

Musta stsenaariumi käivitumisel on mõni nõuanne, mida tasub järgida.

Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest, aga mõistlik on neid nõuandeid omavahel kombineerides rakendada.

Pakume Küttegraanuleid al 195 € Puitbriketti al 165 € Kaminapuid võrkkotis Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

CFMOTO ATV-GA ÜHESKOOS JULGELT TALVELE VASTU!

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

 Metsa raie ja kokkuvedu  Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu  Kasvava võsa raieõiguse ost  Kasvava metsa raieõiguse ost Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

* CFMOTO CF450 EPS ROOLIVÕIMENDIGA ATV + LUMESAHK (roolivõim, tõmbevints, kärukonks, tagaistuja seljatugi)

*KOMPLEKTI HIND

5459 €

Nüüd avatud peiemaja, telli peielaud meilt.

SOOVITAME SOOJALT KÄTENING ISTMESOOJENDUST!

Pilt on illustratiivne

Liiva 2, Pärnu | www.parnumoto.ee info@parnumoto.ee | Tel 5665 9044

TORUTÖÖD

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha!

vesi | kanalisatsioon | küte tel 5805 5666 www.solamerk.ee

tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee, info@nbkm.ee

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

K I N N I S V A R A 11

PÄRNU MAALEHT Nr 12 21. NOVEMBER 2019

Tulude suurendamine Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla.

Ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla. Äkki õnnestub vabal ajal taksot sõita, äkki on võimalik olemasolevast korterist tühjana seisev tuba lühiajalise majutuse otsijatele välja pakkuda, äkki saab käpikuid kududes pisut lisa teenida, võib-olla saab lisa teenida naabripoisile inglise keelt või matemaatikat õpetades…

Kulude vähendamine

Tulude suurendamisest praktikas lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine. Äkki on otstarbekas loobuda kallist autost ja liikuda rohkem jala või jalgrattaga ning äkki ei peagi garderoobi iga kuu uuendama.

Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pereeelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja tulud.

Terviklik info annab selge pildi, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.

Makse- ehk laenupuhkus

Elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad kaasa raskuse laenumakse tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik

FOTO: ILMAR SAABAS

laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.

Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust 6 kuni 12, erandina kuni 36 kuuks.

Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.

Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu ehk võrdsete tagasimaksetega laenu puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa. Seega ei pruugi ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda.

Pigem erandina pakuvad pangad täielikku maksepuhkust, st laenupuhkust, mille puhul laenuvõtja ei pea tasuma intressi- ega põhiosamakseid.

Laenu refinantseerimine

Laenu konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.

Kui laenuvõtjal on väikelaene, mis on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, on üks võimalus võtta madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt. See eeldab pere kohustustest põhjaliku ülevaate

tegemist, kus on välja toodud nii kohustuse suurus kui ka selle intressimäär.

Laenulepingu pikendamine

Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.

Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.

Siin peab aga arvestama, et mida lühemat aega on olemasolevat laenu tasutud, seda väiksem on laenu pikendmisest tulenev leevendus.

Kodu väljaüürimine

Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine. Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on tal võimalik kolida vanematekoju, väiksemale ja odavamale üüripinnale või piirkonda, kus on soodsam hinnatase.

Eluasemelaenuga ostetud kodu väljaüürimisel tuleb heita pilk laenulepingusse ja meelde tuletada, kas üüriäriga tegelemine toob endaga kaasa laenuandja ees täienda-

INTRAC Eesti AS tegutseb Eesti turul juba 25 aastat ning on juhtivaid ettevõtteid rasketehnika müügi ning remondi ja hoolduse valdkonnas. Pakume oma klientidele metsa-, põllumajandus-, ehitus- ja materjalikäsitlusmasinaid, lisaseadmeid, varuosi, teenindust ja renti. Oma klientide paremaks teenindamiseks on meil filiaalid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Saaremaal.

Uut kaastöötajat otsime seoses ettevõtte tegevuse laienemisega.

RASKETEHNIKA MEHAANIK Töö kirjeldus Rasketehnika ja lisaseadmete remonttööde ja hoolduste teostamine » Tehniliste probleemide lahendamine koostöös teeninduskoordinaatoritega

»

Ootused kandidaadile » Teadmised tehnikast, elektrist, hüdraulikast, mehaanikast » Kesk- või erialane keskeriharidus » Arvuti kasutamise oskus » Ingliskeelsest tehnilisest kirjandusest arusaamine » Korrektsus, täpsus ja põhjalikkus Kasuks tuleb » Eelnev tehnika valdkonnas töötamise kogemus

Omalt poolt pakume Nüüdisaegset töökeskkonda Koolitusi teenindavate masinate tundmiseks Head erialast enesearendamise võimalust Ühtehoidvat meeskonda Firma ühisüritusi Motiveerivat töötasu

» » » » » »

Asukoht: Pärnu Lisainfo telefonil 503 6723 CV saata aadressil teet@intrac.ee Koduleht: www.intrac.ee Tähtaeg: 30.11.2019

INTRAC Eesti AS tegutseb Eesti turul juba 25 aastat ning on juhtivaid ettevõtteid rasketehnika müügi ning remondi ja hoolduse valdkonnas. Pakume oma klientidele metsa-, põllumajandus-, ehitus- ja materjalikäsitlusmasinaid, lisaseadmeid, varuosi, teenindust ja renti. Oma klientide paremaks teenindamiseks on meil filiaalid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Saaremaal.

Uut kaastöötajat otsime seoses ettevõtte tegevuse laienemisega.

TEENINDUSE KOORDINAATOR Töö kirjeldus Klientide nõustamine rasketehnika hoolduse ja remondi alal » Aktiivne suhtlemine ja tagasiside andmine klientidele » Hoolduste ja remonttööde planeerimine ja kontroll » Tehnikute töö koordineerimine » Kliendisuhete hoidmine ja arendamine » Arvete väljastamine

»

Ootused kandidaadile Tehniline haridus ja/või teenindavate masinatega seotud töökogemus » Hea tehniline taip ja valmidus pidevaks enesetäienduseks » Suhtlemis- ja koostööoskus » Väga hea organiseerimisvõime, töötahe, pingetaluvus » Arvuti kasutamise oskus » Eesti ja inglise keele oskus kliendisuhtluseks vajalikul tasemel, tehnilisest kirjandusest arusaamine

»

Kasuks tuleb » Praktiline kokkupuude rasketehnika hooldamise ja remondiga Omalt poolt pakume Nüüdisaegset töökeskkonda Koolitusi teenindavate masinate tundmiseks Head erialast enesearendamise võimalust Ühtehoidvat meeskonda Firma ühisüritusi Motiveerivat töötasu

» » » » » »

Asukoht: Pärnu Lisainfo telefonil 503 6723 CV saata aadressil teet@intrac.ee Koduleht: www.intrac.ee Tähtaeg: 30.11.2019

vaid kohustusi. Näiteks võib laenulepingus olla tingimusi, et korteri väljaüürimine on sootuks keelatud või on vajalik laenuandja üürilepingust informeerimine või on vaja üürileping laenuandjaga kooskõlastada.

Kodu müümine

Kui eeltoodud võimalustest ei ole abi või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.

Kui pangale laekuvad laenumaksed, siis ülepeakaela kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta.

Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See omakorda tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, millega tegeleb kohtutäitur.

Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda.

Pealegi tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind.

Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada ning proovida kõigiti vältida vara kohtutäituri kätte sattumist.

Teed on Soomaal laevatatavad. Haabjaseltsi korraldatav fotokonkurss on avatud kuni 15. detsembrini.

Algas fotokonkurss “Haabjas 2 UNESCO” Eesti haabjaselts otsib Soomaa ühepuulootsiku (teatakse ka haabjana) fotosid, mida saata UNESCOle osana haabjakultuuri taotlusest vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Pildid võiksid olla nii ehitusest kui ka olustikust, lootsikuga sõitmisest Soomaa maastikul ja muust kasutamisest.

Fotosid ootame digitaalselt, pildifaili lühem külg peab olema vähemalt 1800 pikslit. Haabjapiltide hulgast valib žürii välja kümme fotot. Žürii liikmed on Sandra Urvak keskkonnaametist (žürii esinaine), Oliver Loode Põlisrahvaste Arengu Keskusest, Priit-Kalev Parts Rahvusliku Ehituse Seltsist, Aivar Ruukel Eesti haabjaseltsist. UNESCOle saadetavate fotode autoritega sõlmitakse kasutamisleping ja makstakse autoritasu 50 eurot foto eest. Fotosid koos pildi tegemise koha, aja, autori nime ja kontaktandmetega oodatakse kuni 15. detsembrini e-posti aadressile info@soomaa.com.

PÄRNU MAALEHT

12 E T T E V Õ T L U S

PÄRNU MAALEHT Nr 11 21. NOVEMBER 2019

Tänavune parim kohalik toode valmis Pootsi mõisa veinikeldris FOTOD: TANEL MEOS

Pärnumaa ettevõtlusauhindade konkursil pälvis tänavu parima toote tiitli Pootsi mõisast pärit vaarikavahuvein, kusjuures see ei olnud pelgalt žürii maitse-eelistus – veini poolt andis hääle 329 inimest, kellele see tõepoolest maitseb.

AIN ALVELA Pootsi mõisa peahoones Pärnu linna äärealal, kui nii võib öelda, sest Pootsi paikneb Pärnust Munalaiule viiva maantee lähistel endise Audru valla, või kui tahta ajaloos veelgi kaugemale minna, Tõstamaa kihelkonna territooriumil, alustati suuremat veinitootmist alles poolteist aastat tagasi. Et aga juba aasta pärast esimeste veinidevalmimist hakkab neile tiitleid sadama, tuli tegijatele üllatusena. Samuti ei teata siiamaani, kes oli tegelikult see hea inimene, kes lisas Pootsi veini konkursil osalejate nimekirja.

Pootsi mõis ja selle veinid torkasid avalikkuses silma juba varem, aga kui Maa Elu ja Maakodu läinud suvel järjepanu Pootsis külas käisid, ei olnud loomulikult veel kellelgi aimu, et ikkagi sedavõrd lühikest aega praktiseeritud veini ning vahuveini valmistamist kroonib rahva kiitus ja äriedu.

Praegu tegutsevad veinimõisas kõik Põldsamite pere meesliikmed – nii peremees Ants Põldsam kui ka poeg Marko vendadega.

Marko Põldsam nimetab ennast Pootsi mõisa veinimeistriks, sest suuresti just tema initsiatiivil on see käima tõmmatud. Ta korraldab nüüdseks juba aastaid perekonnale kuuluvas mõisas kontserte ja teatrietendusi, mis ei ole küll teab mis suurele publikule mõeldud, kuid ta kutsub kohale artiste mitmest vallast ning üldi-

selt on kõik üritused menukad.

Vahel on isegi tegu, et kõiki soovijaid kunagise mõisahäärberi suurde saali ära mahutada. Veinitootmise arendamisega hakkas ta tõsisemalt tegelema läinud aastal, päris ametlikult täitus Pootsi veinimõisal aga just esimene tegevusaasta.

Enne seda sai veinitegemist õpitud võimalikult palju nii Eestis kui ka välismaal.

“Ma ei olnud üldse valmis selleks, et me kusagile võistlema läheme, ja nii ma ei teagi, kes meie tooted sinna konkursile üldse esitas. Isegi arvata ei oska, sest fänne on juba niivõrd palju tekkinud,” räägib Marko Põldsam, kes ise oli Pärnumaa ettevõtlusauhindade väljakuulutamise ajal Kreekas puhkamas ning tunnustust käis vastu võtmas isa.

“On küll palju õppimas käidud, aga eks see veinitegemine ole lõpuks ikkagi puhtalt katsetamise asi ja nüüd on näha, et tuli hästi välja. Viinamarjaveini on iseenesest lihtne teha, aga et saada sinna kõik maitsed, mis sellele väärtuse annavad – vat see nõuab sajanditepikkust kogemust.”

Mõis kui mõnus ajaveetmise paik

Viimati kuulus 16. sajandil asutatud Pootsi mõis baltisakslastest Maydellide suguvõsale, kuni nood sõjaeelsel ajal Saksamaale siirdusid ja parun mõisasüdame – peahoone, pargi, mõne kõrvalhoone ja umbes 30 hekta-

Veinikeldri tammevaatides käib kolmas laar veini, mis saab detsembrikuuks pudelitesse villitud.

rit maad – maha müüs. Ostjaks osutus Marko vanaisa Hans Põldsam, tol ajal Pärnumaal tuntud ärimees, kel oli linnas mitu võõrastemaja ja kes lootis endistel mõisamaadel hakata põllumajandust arendama.

Peagi Eestimaale jõudnud okupatsioonivõim aga riigistas mõisa, arreteeris peremehe ja edasi läks juba nii, nagu paljude eestimaalaste saatus toona – Hans lasti maha, abikaasa Maria küüditati ja kolm poega jäid maha ning kasvasid üles tädi peres.

Pärast sõda oli Pootsi mõisas masina-traktorijaam, hiljem mõnda aega ka kohaliku kol-

Pootsi veinimõisa toodang jõulude ootel.

hoosi kontor, ent suurema osa nõukogude ajast ja veel pärast Eesti taasiseseisvumist oli mõisahäärberis kool. Neli aastat seisis häärber täitsa kasutamata, kuni 1990. aastate maareformi käigus mõisahoone koos pargi ja maaga Põldsamite perele tagastati.

Kui mõisahoone taas endale saadi, oli aastaid kõvasti tegemist, et see taas kasutamisväärsesse ja muinsuskaitse all olevale ehitisele väärilisse seisukorda saaks. Sellele kulus vähemalt 15 aastat. Nüüd, kui hoone korras, ruumid mööbli sisse

saanud ja hubaseks muudetud, kutsub pererahvas Pootsisse muusikuid ja näitetruppe, et salongikontserte, etendusi ja vähem või rohkem pidulikke õhtusööke korraldada. Nagu ühele mõisahäärberile ja selle sihtotstarbelisele kasutamisele kohane. Saalis on selleks loodud 160 istekohta. Suvel võetakse vastu ekskursioone ja osaletakse avatud talude päevadel.

Seda enam, et samal ajal maja kordasaamisega sai selle keldrites valmis ka kõik vajalik veinitootmiseks.

“Sel suvel võtsime vastu kõik, kes tahtsid tulla, sõltumata sellest, kas grupis oli 2, 20 või 50 inimest. Degustatsioone ja ekskursioone korraldame aasta

E T T E V Õ T L U S 13

PÄRNU MAALEHT Nr 12 21. NOVEMBER 2019

ringi,” räägib Marko Põldsam.

“Huvitav on jälgida inimeste reaktsiooni ja nägusid, kui nad veine maitsevad. Inimesed maitsevad ja ütlevad, et issand küll, see on jook, mida kannatab juua. Sel ei ole üldse mingisugust imelikku maitset. Jah, on tõepoolest hea jook.”

Toodangus veinid ja marjapulbrid

Veini ja vahuveini tootmise on Marko Põldsam võtnud nüüd põhitegevuseks, mis peaks igal aastal üha hoogu juurde saama, kogused suurenema ja eks tänu sellele ka järjest rohkem tulu tooma. Veinitootmise kõrvalproduktist on saanud juba tootearendus – mahlapressimisest järele jäänud marjajäägist tehakse pärast selle kuivatamist pulber. On olemas mustika-, musta sõstra- ja vaarikapulber – vähimagi lisandita naturaalne kraam, mida on hea kasutada jogurti, smuuti, mõne kastme sees, tordikaunistustes jne. Ühe kilo pulbri saamiseks kulub 18 kilo marju. Pulbrit toodetakse koostöös Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusega.

Veel on tootevalikus paar sorti limonaadi õunast ja rabarberist. Sedagi lastakse vähemalt esialgu tellimustööna teha, aga retseptuur on pärit Pootsi mõisast ja võimalik, et limpsitootmine hakkab edaspidi kohapeal toimuma.

“Ega me ei oleks pidanud tingimata hakkama limpsi tegema, aga kuna meil kõigil on lapsed ja lapselapsed ning kellelegi ei meeldi väga need tänapäevased ülesuhkrustatud joogid, siis tuligi ise teha selline, mis sobib paremini,” kirjeldab Põldsam limonaaditootmise peamist põhjust. “Meie limpsis ei ole ühtegi lisaainet, suislepad on enamasti siitsamast aiast korjatud, samamoodi rabarberid.

Hea veini saamine sõltub peale teadmiste ennekõike toorainest, usub ta. Sellepärast oligi nõukogudeaegsete veinitehaste toodang sedavõrd halva maitsega, et toorainena läks kasutusse täiesti valimatu sodi. Nüüd käib iga mari ja õun enne mahlapressi alla minekut meistri näppude vahelt läbi ja välistatud on mõne hallitusega kaetud või juba varem käärima

läinud vilja sattumine tooraine sekka.

Marko Põldsam ütleb, et mõisas on praeguseks olemas väga hea tehnika tõhusaks käsitööveini tootmiseks, järgmine etapp saaks olla juba tootmisliin.

Tammevaatides peitub veini võlu

Nagu juba märgitud, on viinamarjaveini tegemine iseenesest lihtne, aga katsu sa mustikamahla käärima ajada – mustikal on Põldsami jutu järgi sees looduslik säilitusaine ja tee, mis tahad, aga ei lähe käärima. Selgus tõsiasi, et mustikat on enne mahlaks pressimist vaja hoida, kuni marjamass juba käima ehk käärima läheb ja alles siis neist mahl pressida. Otse metsast korjatud marjast tehtud mahl aga ei kõlbagi veiniteoks.

See ja teisedki teadmised kogunevad ajapikku ise neid etappe taas ja taas läbi tehes. Praegu on Pootsi talu üks populaarsem toode mustasõstravein. Peale tavapäraselt kääritatud veini ja vahuveini teeb Marko Põldsam ka tammevaadiveine ning ütleb, et ei tea veel maailmas kedagi, kes teeks näiteks vaarikaveini tammevaadis.

“Tegelikult ei tehta marjaveine traditsiooniliselt üldse tammevaadis. See on terve teadus – veini tehaksegi ainult uutes tammevaatides, nii umbes neli-viis aastakäiku saab selles teha ja siis see veini jaoks enam hästi ei kõlba. Kasutuskordade arv sõltub sellest, kui tummisest marjast veini tehakse, näiteks heledatest viinamarjadest kannatab teha ka viis-kuus aastakäiku, mustikast ja mustast sõstrast aga vaid neli. Kui teed

“Inimesed maitsevad ja ütlevad, et issand küll, see on jook, mida kannatab juua.

Sel ei ole üldse mingisugust imelikku maitset.

Jah, on tõepoolest hea jook.”

MARKO PÕLDSAM

REISIBÜROO

rohkem, siis ei juhtu enam midagi, sest selle aja peale on puit oma maitse juba kõik välja andnud. Vanas tammevaadis tehakse juba õlut, viskit või konjakit,” selgitab ta. “Tammepuu ja selle niin annavad joogi maitsele pehmust, tammesust ja vaniljesust.

Vaadid on Pootsisse toodud Poolast, kus asub tehas, mis teeb Prantsusmaalt toodud tammepuust spetsiaalseid vaate. Hinna poolest on need üsna kallid, eriti arvestades seda, et neist saab läbi lasta vaid neli käiku veini ja seejärel on valida, kas teed endale mööblit või hakkad tegema kanget alkoholi.

Ka see, kui kaua on kõige õigem veini vaatides hoida, tuleb katsetamise käigus. Kui vaat on tuliuus, siis vähem – Põldsam hoidis esimest käiku vaadis alla kuu ning juba siis sai jook väga tugeva tammearoomi ja -maitse külge. Veel veidi ja see oleks juba sedavõrd domineerima hakanud, et mari ehk veini põhikomponent ei oleks enam löögilegi pääsenud ja see oleks olnud sisuliselt tammevein.

Praeguseks on Pootsis tehtud kaks partiid tammevaadiveine, teine neist laagerdus vaadis juba kaks kuud, kolmas on seal praegu juba neli kuud olnud ja ootab õige pea pudelitesse villimist. Ees ootab ju detsember, mis on teatavasti ikka olnud veini ja iseäranis vahuveini hea müügikuu – tehakse kampaaniaid, tellitakse firmakingitusi, soetatakse jooke perekesksetele pidulaudadele jne.

Marko Põldsam ja auhind, mille Pootsi mõisa veinimeistrid pälvisid Pärnumaa 2019. aasta toote – vaarikavahuveini – eest.

MIS ON MIS

Pootsi mõis n Pahlenite suguvõsa rajas Poola võimu ajal 16. sajandi teisel poolel. n Praegune mõisakompleks pärineb 19. sajandi algusest, kui selle rajasid Lilienfeldid. n 1856. aastal läks mõis Maydellide suguvõsa kätte, kelle valduses oli see kuni võõrandamiseni 1919. aastal. n Mõisasüda jäeti omanikele alles aga parun Maydelli oluliste teenete eest Eesti Vabariigile Vabadussõjas. n Maydellide perekond siirdus 1939. aastal Adolf Hitleri kutsel Saksamaale. Mõisasüda koos hoonete ja enam kui 30 hektari maaga müüdi Pärnu ärimehele Hans Põldsamile. n Nõukogude võim natsionaliseeris mõisa 1940. aastal, Hans Põldsam hukati 1941. aastal, tema abikaasa Maria Põldsam küüditati Siberisse, Eestisse jäid tädi kasvatada nende kolm poega. n 1950. aastatel paigutati mõisasse masina-traktorijaam, edasi oli seal mõnda aega Kirovi-nimelise kolhoosi kontor ja seejärel 1962.–1992. aastal kool. n Just kooli tarbeks tehti algsele ühekordsele klassitsistlikus stiilis mõisahoonele suur ümberehitus, mille käigus sai hoone ka teise korruse. n Maareformi käigus 1990. aastatel sai Hans

Detsember on hea veinimüügikuu

Pärnumaa lääneosa ja ümberkaudne kant on Pootsi veinikeldri märjukesega varustatud, samuti on see saadaval enamikus Pärnu restoranides ja kauplustes. Üle Eesti on Pootsi veinimõisa joogid saadaval ühes alkoholipoeketis, Tallinnas leidub ka teisi müügikohti.

“See, et Pootsi veine veel kõikjal müügil ei ole, ei seisa selle taga, et meid ei lastaks kettidesse sisse, vaid pigem seisab see laoseisu taga. Kui võetakse sortimenti, siis tahetakse, et toodet oleks kindlasti piisavalt suur kogus kõikide poodide jaoks,” iseloomustab Põldsam olukorda. “Me oleksime võimelised neile pakkuma, aga praegu lihtsalt ei julge sellesama detsembrikuu lähenemise pärast. Eelmisel aastal osteti terve

kelder tühjaks, peamiselt firmakingitusteks. Jaanuarikuust viime veinid kindlasti ka ketipoodidesse.”

Elus varem palju müügitööd teinud Marko Põldsam kinnitab, et müügi osas ei ole Eestis vähimatki probleemi, kui asjaga süsteemselt tegeleda. Kui tahta väljapoole – näiteks Lätti, Leetu

REISIKALENDER 2019/2020 KRUIISIREISID ERIKRUIIS SEENIORIDELE JÕULUSÄRAS STOCKHOLMI AASTAVAHETUSE ERIKRUIIS STOCKHOLMI ROMANTILINE PORVOO – LAPPEENRANTA – VIIBURI KRUIIS LÄBI 8 LÜÜSI

10.–12.12.2019 30.12.2019–01.01.2020; 31.12.2019–02.01.2020 26.–28.06; 17.–19.07.2020

H: 68 € H: 101 € H: 259 €

KAUGREISID LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES – NEW YORK

26.09–10.10.2020

H: 3899 €

AUSTRAALIA – AYERS ROCK – SINIMÄED – UUS-MEREMAA PÕHJA- JA LÕUNASAAR

07.–22.11.2020

H: 4989 €

EUROOPA REISID

Lisainfo: tel 644 4744 10143 Tallinn, Rävala pst 8 / B107 e-post info@mainedd.ee www.mainedd.ee Hotellide broneerimine, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus.

Grupireisid vastavalt tellimusele.

RIIA JÕULULAAT

15.12.2019

NÄDALAVAHETUS RIIAS

16.–17.05.2020

H: 133 €

H: 35 €

MAALILINE VARAKEVADINE HORVAATIA

04.–11.05.2020

H: 790 €

PIHKVA KREML – VELIKIJE LUKI – PETSERI KLOOSTER

24.–26.07.2020

H: 259 €

ROHELINE BORNHOLM JA RÜGEN – VALGETE KALJUDE SAAR

16.–23.08.2020

H: 669 €

PETERBURI – GATTŠINA LOSS – PETERHOF JA KROONLINN

15.–17.05; 31.07–02.08.2020

H: 235 €

KÜTKESTAV PÕHJA-POOLA

08.–13.08.2020

H: 499 €

Nõukogude aja ümberehituste käigus teise korruse saanud Pootsi mõisahäärber, mille neli sammast olid algselt ettenähtud mansardkorruse toetuseks. Sama motiiv on trükitud ka mõisa veinide etikettidele.

Põldsami poeg Ants mõisasüdame tagasi oma valdusesse. n Härrastemaja peatrepil asub mansardkorruse toetuseks ehitatud nelja sambaga portikus. n Säilinud on ka kõrvalhooned – valitsejamaja, tall, kasvuhoone varemed, tuuleveski ja aitkuivati. n Mõisahoonet ümbritseb ligemale viie hektari suurune park.

või koguni Venemaale müüa –, siis on juba kindlasti abi vaja, sest seal enam niisama lihtsalt läbi ei löö.

Tootmine käib Pootsi veinimõisas aasta ringi. Kui vähegi saab ja on võimalik, võetakse tooraine Eestist.

Edaspidi on M a rko Põldsamil plaanis kolida veini-

Allikas: Marko Põldsam, Vikipeedia

tööstus mõisahoonest üle hoovi asuvasse vanasse kuivatisse või endisesse talli, mis asub samuti naabruses.

Projekt on olemas, nüüd tuleb oodata, kas saadakse ise piisavalt rikkaks, et ehitus ja taastamine ette võtta, või õnnestub selle jaoks mõni toetusmeede leida.

LÕUNA-POOLA: VARSSAVI – KRAKÓW – ZAKOPANE

06.–11.09.2020

SIGULDA LILLE- JA TAIMELAAT EESTI REISID

02.05.2020

ERM UUS! MOE MÕISA VIINAKÖÖK. ARKNA MÕIS JA JUUSTUKODA MEELIKÖITEV KÕLTSU MÕIS JA KEILA-JOA LOSS JÕULUSÄRAS ARVO PÄRDI KESKUS JA KUMNA MÕIS JÕULU OOTEL PÄIKSELISED SAARED: MUHUMAA – SAAREMAA – SÕRVE – VILSANDI PÄIKSELISED SAARED: MUHUMAA – SAAREMAA – SÕRVE – ABRUKA LÕÕGASTAV PÄEV: KIHNU SAAR PÄIKSELINE VORMSI RUHNU SAARELE PAKRI SAARED JA PALDISKI LINNAPUHKUS VIIN – SUURSUGUNE UNELMATE LINN JA SUVEÖÖ KONTSERT LONDON – WINDSORI LOSS UUS! DUBLINI ÕITSVAD AIAD – TEMPLE BARI LINNAK – TRINITY COLLEGE’I RAAMATUKOGU UUS! EDINBURGH – KINDLUS KUSTUNUD VULKAANIL ANTIIKNE ROOMA

23.11; 19.12.2019; 07.03; 06.06; 05.09; 05.12.2020 18.12.2019 12.12.2019 13.12.2019; 13.02.2020 04.–05.07.2020 08.–09.08.2020 27.06; 08.08.2020 20.06; 15.08.2020 01.–03.07; 07.–09.08.2020 21.06; 05.07; 15.08; 05.09.2020 20.–22.05.2020 29.11–02.12.2019; 21.–24.02; 18.–21.09; 04.–07.12.2020

H: 520 € H: 32 € H: 35 € H: 32 € H: 20 € H: 30 € H: 128 € H: 128 € H: 89 € H: 65 € H: 179 € H: 81 € H: 650 € H: 649 €

10.–14.06; 09.–13.09.2020

H: 689 €

17.–21.06; 26.–30.08.2020 24.–27.04; 16.–19.10.2020

H: 689 € H: 650 €

14 P Ä R N U M A A

PÄRNU MAALEHT Nr 11 21. NOVEMBER 2019

Oktoobris kinni peetud OÜ Paikre juht pääses vahi alt FOTO: RAUNO VOLMAR

Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas Pärnu linnale kuuluva prügiettevõtte OÜ Paikre endise juhi Kristo Rossmani vahistamismääruse ja otsustas, et 15. oktoobril kinni peetud Rossman tuleb vabastada.

Ringkonnakohtu seisukoht koosneb peaasjalikult kriitikast prokuratuuri tööle, kohtumääruses märgitakse, et etteheidetava kuriteo asjaolude kirjeldus ja Rossmanile tehtavad etteheited ei ole omavahel loogilises seoses. Samuti on kohtumääruses kirjas, et kirjeldatud asjaolude pinnalt ei saa teha prokuröri väljatoodud järeldusi.

Rossmani kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande sõnul on ringkonnakohus prokuratuuri vahistamismääruse kritiseerimisel õigustatult armutu.

“Kahjuks hakkab siit joonistuma tuttav muster, kus esiteks vahistatakse avalikkuse suure tähelepanu saatel mõni ettevõtja või linnajuht

ja siis hakkab kogu probleemipüstitus laiali vajuma,” ütleb Rande. “Praegusel juhul püstitas prokuratuur avalikult kahtlustuse omastamises, aga tõendeid uurinud kohus ei suutnud isegi selgeks teha, milles seisneb konkreetne omastamise objekt.”

Nii nendibki ringkonnakohus: “Vahistamistaotluses esitatud kuriteokahtlustuse asjaolud on kohati nii ebamäärased, et ei võimalda kohtul kohtupraktikas kehtivat põhistamisstandardit silmas pidades jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu tuvastada. Seetõttu ei ole täidetud Rossmani vahistamise eeltingimus, millest tulenevalt tuleb maakohtu

Lextali vandeadvokaat Kristi Rande, kes on ka varem silma paistnud mitme omavalitsusametniku kaitsjana kohtuasjades.

määrus tühistada ja kahtlustatav vahi alt vabastada.”

OÜ Paikre endise juhi kaitsja sõnul ei suutnud prokuratuur tegelikult selgitada ka seda, kuidas oleks kahtlustatav saanud vahistamata jäämise korral tunnistajaid mõjutada, kuigi just selle argumendiga põhjendas prokuratuur oma tegevust kahtlusaluse vahistamise päeval.

“Sellisel juhul oleks prokuratuur pidanud viitama asjaoludele, mis kinnitavad mõjutamise riski, kuid ühelegi sellisele faktilisele asjaolule vahistamismääruses ei viidatud,” lisab Kristi Rande.

Vandeadvokaat Rande sõnul on prokuratuur praegu ainult üldsõnaliselt väidetavaid tõendeid refereerinud, mis teeb kaitsel sisuliste vastuväidete esitamise võimatuks. Sellest hoolimata on kahtlustatav teinud uurimisasutusega koostööd ja andnud põhjalikud ütlused ning selgitanud, mil viisil on etteheidetavad asjaolud seletatavad ja et tema tegevuses puudub kuriteokoosseis.

Kaitsja sõnul võib üldistatult öelda, et prokuratuur näeb

tonti kahe ettevõtte triviaalses majanduslikus tegevuses.

“Ettevõtetevahelised lepingud, pangakontoväljavõtted, tehingud ja muu igapäevane majandustegevus iseenesest ei ole veel kuritegu,” selgitab Rande. “Nii laiutaski kohus piltlikult öeldes käsi, et kuidas on ühe linnaettevõtte partneri pangatehingute väljavõtted seotud etteheidetega, mida tehakse linnaettevõtte toonasele juhile. Kohus ei saa aru, mina ei saa aru, aga ometi peeti inimene kinni ja pidi viibima kolm nädalat vahi all.”

Paikrega on seotud aga veelgi uurimisi. Nimelt kahtlustab politsei ettevõtte arendusjuhti Ott Sutti altkäemaksu võtmises seoses ukrainlaste töötamisega Eestis. Uurimise andmetel võttis Sutt tänavu suvel ühelt eraettevõtjalt 500 eurot altkäemaksu. Eraldi uurimine on seotud ka Ott Suti ja Kristo Rossmani väidetava rohkem kui 20 000 euro omastamisega.

PÄRNU MAALEHT

Fennobed OÜ on Pärnumaal tegutsev tootmisettevõte, mis asutati 2007. aastal. Ekspordile suunatud ettevõttes toodetakse kõrgetasemelise kvaliteediga madratseid ja voodeid, mida turustatakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja Šveitsi.

Olulisel kohal Fennobed OÜ väärtushinnangutes on keskkonnasõbralik tootmine. Toodete kvaliteeti aitab tagada ettevõttes juurutatud ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standardid. Fennobed on usaldusväärne partner nii oma klientidele kui hankijatele. Ettevõttes töötab üle 30 töölise. Infot ettevõtte ja toodete kohta: www.fennobed.ee

Otsime oma meeskonda

LAOOPERAATORIT kelle tööülesanneteks on: • Operatiivne ja veatu kauba vastuvõtmine; • Kauba koguste ja saatedokumentidel olevate andmete võrdlemine; • Laadimis- ja transporttööde teostamine; • Kauba ladustamine ja markeerimine; • Materjali väljastamine tootmisesse; • Tellimuste komplekteerimine; • Arvestuse pidamine laos olevate kaupade üle.

Sobivalt kandidaadilt ootame: • Kesk- või keskeriharidust (soovitavalt laomajanduses); • Vähemalt 2aastat töökogemust antud alal; • Tõstukijuhi tunnistust; • Koostöö- ja iseseisva töö oskust; • Õpivalmidust ja kannatlikkust; • Head füüsilist vormi.

Kasuks tuleb: • Vene ja inglise keele oskus suhtlustasandil.

Omalt poolt pakume: • Stabiilset ja mitmekülgset tööd ning nüüdisaegset töökeskkonda; • Kõiki tööks vajalikke vahendeid; • Teotahtelist ja rõõmsameelset kollektiivi; • Konkurentsivõimelist töötasu; • Töö toimub ühes vahetuses, esmaspäevast reedeni.

• Töö asukoht: Veermiku tee 7, Kilksama küla, Tori vald, Pärnumaa (Sauga alevik) • Tööle asumise aeg: detsember 2019 või jaanuari 2020 algus Kandideerimiseks saatke oma CV koos palgasooviga e-postile reet.sild@fennobed.ee märgusõnaga “Fennobed laooperaator”. Lisainfo telefonil 443 9990.

R E K L A A M 15

PÄRNU MAALEHT Nr 12 21. NOVEMBER 2019

! t l e g l u j a Unist Teame, et oma kodu ja aed on Sulle tähtsad, aga selleks, et inspireerida taas iseennast ja teisi, tuleb astuda välja oma argipäevast ja võtta vastu julgeid otsuseid.

Julge unistada. Julge reisida.

Julge saada uut inspiratsiooni!

Telli Maakodu ja võida unistuste reis Inglismaa imelistesse aedadesse!

Tellides vaid

2,90 € kuus

Vaata: MAAKODU.EE/REIS Ühele tellijale naeratab õnn ja ta sõidab reisile tasuta!

Lugejareis toimub 13. - 20. juuni 2020 Rohkem infot 680 4444 või klienditugi@ekspressmeedia.ee

16 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 11 21. NOVEMBER 2019