Pärnu Maaeht (detsember 2019)

PÄRNU TERMINAL: Rail Balticu Pärnu reisiterminali projekteerimine sai lõpuks lepinguks Lk 4–5 Oshino elektrotehnika tehases lastakse töötajad reedel kaks tundi varem õhtule

Indiaanitalus saab olla ja kulgeda Massu jõe voolamise rütmis

Lk 6–7

Lk 8–9

Külli Eller:

kange õunanapsu tootmine tasuks talule rohkem ära, kui mahla- ja siirupitegu Lk 12–13

www.maaleht.ee

19. detsember 2019 Nr 12

Häid pühi ja edukat uut aastat!

2 K E S K K O N D

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

Pärnus on taastunud kinnisvarahinna masuaegne tase Pindi Kinnisvara koostatud statistika järgi kuulub Pärnu Eestimaa kuue linna hulka, kus on elukondlik kinnisvara viimase aasta jooksul kõige rohkem kallinenud.

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman märgib, et Pärnu on selles statistikas mõnevõrra erandlikus olukorras, sest linnale liideti haldusreformi käigus hulk ümberkaudseid omavalitsusi ja maa-asulaid, mistõttu jäi keskmise hinnataseme kerkimine üksjagu tagasihoidlikumaks.

Ometi on linna ja sellega piirnevate asulate uusarenduste kerkinud hinnatase tõstnud kogu linna keskmist hinda võrreldes 2018. aasta novembrikuuga 15,5%.

Veel võrreldi uuringus kinnisvarahinna muutust majanduslanguse kõige madalama ehk 2009. aasta tasemega.

Selles arvestuses on Pärnu hinnad kerkinud 101,5%.

Kõige rohkem on viimase aasta jooksul tõusnud kinnis-

TA B E L

Pärnu eluruumide hinnatase on Eesti linnade seas kolmandal kohal (Korteri keskmine ruutmeetrihind ehk €/m²) Linn Tallinn Tartu Pärnu Kuressaare Rapla Rakvere Haapsalu Võru Viljandi Paide Narva Põlva Jõgeva Jõhvi Valga Kohtla-Järve

hind põhjas 701 647 584 346 303 209 292 214 250 113 246 254 85 107 63 55

hind hind 2018 nov 2019 nov 1777 2020 1342 1467 1019 1177 915 1019 820 832 642 801 849 786 469 665 718 601 431 499 415 465 439 364 246 293 207 181 132 132 67 80 Allikad: Pindi Kinnisvara, maa-amet

varahinnad Võrus (41,8%) ja Rakveres (24,8%), järgnevad Kohtla-Järve (19,4%), Jõgeva (19,1%) ja Paide (15,8%).

Kõige pikemas vaates ehk võrreldes masuajaga on enim tõusnud hinnad Paides, koguni 341,6%, edasi tulevad

Rakvere (283,3%) ja Jõgeva (244,7%).

Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Põlvas aga ei küündi kinnisvara hinnad veel praegugi kriisiaegsete lähedale.

Peep Sooman ütleb, et väiksemaid aastaseid tõuse-langu-

si ei ole põhjust üle hinnata, sest oma osa mängib keskmise hinna kujunemisel ka tehingute struktuur.

“See tabel näitab ilmekalt, millised linnad on pikas perspektiivis väärtuse taastanud ja millised on ilmselgelt turul järeljooksiku rollis. Kinnisvarahind on lakmuspaber terve linna arengule ja konkurentsivõimele,” selgitab ta.

Sooman märgib, et üks erand nimekirjas on Pärnu, millega liideti vahepeal hulganisti odavama hinnatasemega valdasid, vastasel juhul oleks Pärnu kinnisvara hinnatõus olnud masu põhjaga võrreldes mõnevõrra kõrgem.

“Võime küsida, kas suurima kasvu teinud Eesti keskel paiknev Paide on siis Eesti kinnisvarasektori keskpunkt,” räägib Sooman.

“Muidugi mitte, kuid tõus näitab selgelt, et hoolimata suurest majanduskriisiaegsest hinnalangusest nähakse Paides, nagu Rakveres ja mõneski teises väikelinnas, suurt perspektiivi.”

PÄRNU MAALEHT

Rail Balticu taristu osad said visuaalse mõõtme Avalikustati Rail Balticu plaanitavate taristuelementide esimesed visuaalid. Välja toodi jalakäijate viaduktide, tunnelite, müratõkete, tarade, loomade läbipääsude, muldkehade ja piirkondlike jaamade disain.

Rail Balticu digitaalse teabekeskuse uude ossa on kõik oodatud uudistama, millised on plaanitavad taristuelemendid, kus neid kasutatakse ning kuidas saavutati kujundus ja visuaalne identiteet.

Taristuelementide visualiseerimine on osa suuremast projektist, mille viib ellu RB Rail AS koostöös Itaalia arhitektuuri- ja disainiettevõttega

3TI Progetti. Projekti käigus töötas 3TI Progetti välja kogu Rail Balticu taristu arhitektuuri, haljastuse ja visuaalse identiteedi kujundamise juhendi.

Juhised pakuvad ühtlustatud lahendusi taristuelementidele, mida rakendatakse kõigis kolmes Balti riigis.

Visuaalse identiteedi ettevalmistamise protsessi kaasati arvukalt sidusrühmi, et ko-

guda ekspertteadmisi ja selgitada välja nende ootused Rail Balticu taristu visuaalse väljanägemise osas. Kohtuti nii arhitektide, maastikuarhitektide, ülikoolide esindajate, raudtee käitajatega kui ka kohalike omavalitsuste esindajatega kõigis kolmes Balti riigis. Veel uuris RB Rail AS reisijagruppide, sealhulgas liikumispuudega inimeste, väikelaste vanemate ja eakate vajadusi, et tagada Rail Balticu taristule ligipääsetavus ning ohutus kõikidele reisijatele.

RB Rail AS-i tegevjuhi kohusetäitja Agnis Driksna üt-

les, et arhitektuurilise ja visuaalse suunise eesmärk on anda raudtee projekteerijatele ning arhitektidele selged juhised, kuidas tagada raudteevõrgu kõigi elementide ühtne identiteet. “See oli väljakutseid pakkuv ülesanne, kuid meil on õnnestunud ühtlustada riikide ootused ja ambitsioonid, et luua Rail Balticu taristu ühtne identiteet,” märkis Driksna.

Rohkem infot Rail Balticu taristu ja disainilahenduste kohta saab siit: railbaltica. org/info/ee/infrastruktuur.

PÄRNU MAALEHT

FOTO: TANEL MEOS

Auruvedur Eesti Muuseumraudtee lagunevas depoos Lavassaares

Ametkonnad lubavad Eesti Muuseumraudteed remontida Eesti Muuseumraudtee ruumides kohtunud omavalitsuste, sihtasutuse Pärnu Muuseum ja raudteefirmade esindajad leppisid kokku, et Eesti tehnikapärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks tuleb jõud ühendada.

Osa Eesti Muuseumraudteest asub Pärnu linna ja osa Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Koosolekul osalejad tunnistasid, et muuseumis talletatava tehnikapärandi tähtsus on üleriigiline. Seni on muuseumi eest hoolitsenud entusiastidest koosnev mittetulundusühing.

Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar teatab, et arutluse all on mõte ühendada Eesti Muuseumraudtee kultuuriministeeriumi ja Pärnu linna asutatud sihtasutusega Pärnu Muuseum. See eeldab konkreetset arengu- ja tegevuskava, mille muuseumraudtee lubas koostada.

Pärnu linn ja raudteefirmad on valmis muuseumi toe-

tama, alustades kõige hädapärasematest muuseumi atraktiivsust suurendavatest ja tehnikapärandi säilitamist tagavatest töödest.

Ka Pärnu Maaleht on varem kirjutanud, et Lavassaares asuv muuseumraudtee tegutseb peaasjalikult vaid piletirahana laekuvast sissetulekust, mistõttu ei jätku raha ka kõige hädapärasemate tööde jaoks. Näiteks vajab ajaloolise depoohoone katus kiires korras remonti, selleks kuluks umbes 40 000 eurot.

Muuseumis on ka Eesti ainus töökorras auruvedur, mis sõidutas huvilisi koos jõuluvanaga viimati detsembrikuu esimesel nädalavahetusel.

PÄRNU MAALEHT

4 S U U R P R O J E K T

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

DEKORATIIVKIVID Sise- ja välistingimustesse METALLUKSED • TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED • SÄÄSEVÕRGUD

Esinduspood: Pärnu, Papiniidu4, ESPAK Ehituspood Tel. +372 5383 1733 uksed@vitaehitus.ee

www.vitadoors.ee

Häid pühi ning sooja ja südamlikku uut aastat!

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsa väljavedu MTZ-ga

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

Lahendust vajab Rail Balticu kaubajaama ühendamine linnaga Novembrikuus peetud maakonna arengukonverents oli valdavalt pühendatud Rail Balticu arengu kirjeldamisele, muu hulgas tutvustati põhjalikult Pärnu kaubajaama võimalikke ühendusvariante linna tööstusalade ja kaubasadamaga.

AIN ALVELA

Riigikogu liige ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja tunnistas konverentsil, et tõepoolest on mitu Pärnumaad otse või kaudselt puudutavat suurt projekti – Pärnu lennujaam, Tootsi tuulepark – toppama jäänud, ja ta möönab, et see teeb kohalikke ja ettevõtjaid murelikuks.

“Küsimusi on palju, ka asjakohaseid. Muregi on asjakohane,” märgib Metsoja. “Aga veame eest, lükkame tagant ja küllap hakkavad asjad liikuma.”

Trassi põhiprojekt hanke järgus

Praeguseks on Rail Balticust, mille pikkus on Eestis veidi üle 200 kilomeetri, olemas kinnitatud maakonnaplaneeringud, valmis on kiirraudtee eelprojekt ja alustatud on trassi alla jäävate maade riigile ostmisega. Veel viiakse läbi täiendav keskkonnamõjude hindamine (KMH) ja alustatud on põhiprojekti koostamisega. Seda viimast selles mõttes, et juba aasta tagasi kuulutati välja rahvusvaheline hange projekteerija leidmiseks, läbirääkimised on peetud ja lepinguni jõutakse eeldatavasti tuleva aasta alguses.

Põhitrass peaks olema projekteeritud 2021. aasta lõpuks. Üks oluline käimasolev uuring puudutab lahenduste otsimist sellele, kuidas Eestimaale jäävat trassi osa täpselt ehitama hakatakse.

Kaardistatud on ehitustööde kava 2019.–2022. aastaks. See puudutab peaasjalikult ehitisi, mis ei ole raudteele otseselt vajalikud, aga jäävad trassile ette. Need on ennekõike maanteeviaduktid (17) ning ristumised gaasitrassidega (4), kõrgepingeliinidega (11) ja ökoduktidega (7). Seega peaksid 2023. aastaks olema kõik sõlmpunktid valmis. Veel on selle aja peale tehtud investeerimisplaan, mis hõlmab Ülemiste veeremidepoo ja reisijate terminali esimest etappi, Muuga kaubaterminali esimest etappi, Pärnu reisiterminali esimest etappi ning raudtee infrastruktuuri hoolduskeskuse esimest etappi.

Pärnu reisiterminali projekteerimine peaks kava järgi kestma poolteist aastat.

Sama kaua peaks aega võtma Ülemiste terminali projekteerimine, aga sellega ei ole veel algust tehtud.

Pärnu maakonda läbiv RB lõik on Eesti pikim – 94 km –, mistõttu on ka selle projekteerimise aeg kavandatud kõige pikemaks. Lõik algab Tootsist ja on samuti jagatud kolmeks osaks – Tootsist kuni Reiu jõeni Pärnus, Pärnust kuni Häädemeesteni ja Häädemeestelt kuni Läti piirini. Kokku on sellel lõigul eraldi võetuna 250 ehitusobjekti.

Kohalike peatuste saatus õhus

Selguse huvides olgu üle korratud, et Rail Balticu põhitrassi projekteerimise eest vastutab RB Rail AS ning kohtobjektide projekteerimise ja põhitrassi ehitamise eest OÜ Rail Baltic Estonia.

OÜ Rail Baltic Estonia põhitrassi projektijuht Raido Kivikangur märgib, et Rail Balticu projekteerimine ei puuduta ainult põhitrassi, vaid ka sellega ristuvaid maanteeviadukte, elektriliine, gaasitrasse, teisi objekte ja kõike muud seonduvat, mida käsitletakse projektiski ning hiljem selle järgi välja ehitatakse.

“Trass on jaotatud põhiprojekti koostamiseks kolmeks osaks, neist Harjumaa ja Raplamaa leping on sõlmitud,

“Praeguse Pärnu kaubajaama põhiprobleem seisneb selles, et sel puudub korralik ühendustee linnaga.”

IVAN GAVRILOV

Pärnumaa oma sõlmitakse eeldatavasti järgmise aasta jaanuaris. Esimesed kaks lepingut on 24, Pärnu oma 27 kuu pikkune,” kirjeldab Raido Kivikangur tööde edenemist. “Lepingud on omakorda jagatud väiksemateks lõikudeks, mis valmivad järgemööda. Kohalikes omavalitsustes on käidud eelprojekti esitlemas, lõikude valmimise järjekorras käime jooksvalt projekti tutvustamas ning küsime arvamusi ja ettepanekuid, et saaksime ennekõike kohalike teede ja juurdepääsude osas arvestada võimalikult palju kohalikke huvisid.”

Kivikangur kinnitab, et kõik kohalikud peatused on maakonnaplaneeringutes sees, nende asukoht on tehnilisel tasandil võrdlemisi täpselt paika pandud ning olemas on hulk lahendusi, milline võiks kohalik peatus nii visuaalselt kui ka funktsionaalselt välja näha. Samas möönab ta, et praegu puudub ametlik tööülesanne kõikide kohalike peatuste põhiprojekti raames projekteerimiseks. Seega – põhiprojektis nendega justkui arvestatakse, aga otsust tehniliseks projekteerimiseks ega ehitamiseks veel ei ole.

RB Rail AS-i tehnilise projektijuhi Kaur Laansalu sõnul on Pärnumaale Tootsisse kavandatud suurem kõrvalteedega peatus, Kilksama peatus on väiksem ja suur opereerimissõlm tuleb Pärnu kaubajaama.

Samuti on suurem jaam Pärnu reisijate terminal. Edasi tuleb tema sõnul peatus võibolla Surjusse, aga justnimelt võibolla, sest Surju peatust ei ole veel maakonnaplaneeringus sees.

Viimane peatus enne Läti piiri oleks Häädemeestel, kuhu on samuti plaanis tuua selle tarvis peatrassilt välja haruteed.

S U U R P R O J E K T 5

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

FOTOD: RAIL BALTIC ESTONIA

Rail Balticu Pärnu reisijate terminali arhitektuurikonkursi võitis ideekavand pealkirjaga “Water Strider”, mille autorid on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides arhitektuuribüroost Pluss OÜ. Võidutöö esitlus toimus 2015. aasta suvel, toona oli detailplaneering kavas kehtestada 2016. aasta juunis, projekteerimislepingule kirjutati alla alles äsja.

 Metsa raie ja kokkuvedu  Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu  Kasvava võsa raieõiguse ost  Kasvava metsa raieõiguse ost

KÜSI KINDLUSTUSKAITSE MEILT, SÄÄSTA OMA AEGA JA RAHA “Kogu Pärnumaa trassilõik tuleb segaliiklusega – kohalik ja rahvusvaheline liiklus, reisi- ja kaubarongiliiklus.

Liiklustiheduseks planeeritakse kaks kaubarongi tunnis, kohalikud rongid igal 30. ja 60. minutil ning kiirrongid igal 60. ja 120. minutil,” kirjeldab Laansalu tulevast rongiliikluse korraldust.

Kaubajaama ühendus linnaga

RB Pärnu kaubajaama ühendusvõimaluste uuringu korraldanud konsultatsioonifirma Skepast&Puhkim OÜ arhitektplaneerija Ivan Gavrilov selgitab, et kaubajaama rajamise esimene eeldus seisneb selles, et ühenduskoridori peab mahtuma nii maantee- kui ka raudteetransport, aga võibolla veel

mõni transpordiliik, nii et selle koridoriga oleksid ühendatud raudtee, maantee, Pärnu tööstuspiirkonnad ning kaubasadam ja lennujaam.

Gavrilov märgib, et kogu Pärnu Arenduskeskuse tellitud uuring lähtub kahest eeldusest – kõigepealt, et Rail Baltic tuleb, ja teiseks, et sellel saavutatakse piisav kaubamaht, et ühenduskoridore oleks üldse mõttekas rajada.

“Praeguse Pärnu kaubajaama põhiprobleem seisneb selles, et sel puudub korralik ühendustee linnaga.

Lennujaamal on arengupotentsiaali küll, aga raudteeühenduse rajamine sellega ei ole tõenäoliselt majanduslikult otstarbekas,” räägib Ivan Gavrilov. “Kaubasadamal ei ole eriti palju laiendamisvõimalu-

si, kuigi see vajab ilmselt kõige rohkem raudteeühendust.

Tööstusalad on linnaga küll suhteliselt hästi seotud, kuid seal kasutatakse ainult autotransporti ja juba praeguseks on maanteede läbilaskevõime maksimum saavutatud.”

Ta möönab, et kõik raudteetrassi stsenaariumid sisaldavad endas olulist vajadust võõrandada maid, samuti ei saa raudteed rajada nii, et see elamurajoone üldse ei riivaks.

Ennekõike vajab lahendamist see, kuidas pääseda kaubajaamast otse linna praegust, enam kui nelja kilomeetri pikkust, ringsõitu läbimata.

Gavrilov pakub selleks kolm lahendust: Lauka tänava pikendamine vanale raudteetammile, kus piisaks umbes 700 meetri pikkuse uue tänavalõi-

gu ehitamisest, olemasoleva pinnasteega metsasihi ehitamine tänavaks (ca 800 m) või endise Tammistu raudteeharu väljaehitamine (ca 850 m).

Gavrilov hindab uuringule tuginedes, et kõige mõistlikum oleks rakendada Lauka tänava 3,5 kilomeetri pikkuseks kaubaveoteeks muutmise stsenaariumi, mille kogumaksumus oleks 22,84 miljonit eurot. Konkreetse tee rajamine läheks ehitushinda arvestades maksma ca 1,77 miljonit eurot, 1,9 kilomeetri pikkune mahasõit Via Balticalt Turba tänavale 5,5 miljonit ja raudtee ehitamine 15,6 miljonit eurot.

Praegu ei ole veel selgeid otsuseid, kuidas kaubarongide ja kaubatranspordi liikumine üldisemalt Pärnus Rail Balticu puhul lahendatakse.

Kauneid jõule!

Häid pühi!

Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

Pakume Küttegraanuleid al 195 € Puitbriketti al 165 € Kaminapuid võrkkotis

info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

Tasuta transport Pärnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

HÄID PÜHI!

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

TA S U B T E A DA

Omavalitsused nõuavad kiirraudteele kohalikke peatusi Pärnu-, Rapla- ja Harjumaa omavalitsused saatsid riigiasutustesse ettepaneku, et RB trassile projekteeritaks kohalikud rongipeatused ning et need ehitataks välja raudtee põhitrassiga samal ajal. Ühest küljest soovivad omavalitsuste esindajad saada kindlust, et praegu paberile pandud peatused ka reaalsuses trassile ehitataks. Teiseks on tarvis tagada, et valitsus leiaks raha kohaliku rongiliikluse arendamiseks paralleelselt Rail Balticuga ja uue süsteemi käivitumisel saaks hoo sisse sellega seotud piirkondlik rongiliiklus.

Kõik tuleb üle rääkida juba seetõttu, et kohalike peatuste ja nende juurde kuuluva taristu rajamise jaoks ei ole praeguse teadmise järgi võimalik võtta raha Euroopa Liidu eraldatud eelarvest, sest see on ette nähtud ainult põhitrassi jaoks. Kohaliku taristu jaoks peab riik oma eelarvest raha leidma.

Spekuleeritud on erinevate maksumustega – arvatakse, et kohaliku peatuse väljaehitamine võib minna maksma kaks miljonit

või isegi kümne miljonit eurot. Tõde on ilmselt seal kusagil vahepeal, aga nii või naa kulub selleks kokku kümneid miljoneid eurosid, mille jaoks tuleb lähiaastatel riigieelarvest raha leida.

Kui esimestes avalikkuse ette jõudnud projektieskiisides ei olnud RB-le kohalikke peatusi üldse ette nähtud, siis nüüd hakkab neid peamiselt kohalike omavalitsuste survel sinna ikkagi tekkima. Harjumaa kaardile on jõudnud kiirrongi peatused peale Ülemiste terminali ka Assakule, Luigele, Sakusse ja Kurtnasse, Raplamaa peatused on Kohilas, Raplas ja Järvakandis ning Pärnumaal Kaismal, Tootsis, Kilksamal, Surjus, Pärnus ja Häädemeestel.

Veel kirjutasid Rail Balticu projekti haldava OÜ Rail Baltic Estonia siis veel ametis olnud tegevjuht Riia Sillave ja arhitektuurikonursi võitja Pluss OÜ juhatuse liige Katrin Ventsel konverentsil alla Rail Balticu Pärnu terminali projekteerimislepingule.

AIN ALVELA

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PARASIIDITÕRJE RAVIMEID Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

Kauneid pühi kõigile lemmikutele!

6 E L E K T R O O N I K A T Ö Ö S T U S

Turvalisi pühi!

Valgeid jõule ja edukat uut aastat!

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu

Kauneid ja turvalisi jõule!

MOGRETA TEENUSED OÜ KAUNEID PÜHI JA HEAD UUT AASTAT!

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

Peresõbralik Oshino pakub personalile paindlikku tööaega Pärnus autode sisevalgustuse komponente valmistav Oshino Electronics Estonia OÜ on olemuselt väikeettevõte, mida on tunnustatud Eesti vastutustundliku väikeettevõtte märgisega ning mis on saanud töö- ja peresõbraliku ettevõtte algmärgise.

SILJA JOON Peale varasemate tunnustuste oli see Jannseni tänaval endise Vikero ruumides 14 aastat tegutsev elektroonikafirma Pärnumaa tänavuse ettevõtluskonkursi nominent sotsiaalse vastutuse kategoorias.

Sotsiaalne vastutustundlikkus tähendab ettevõtte puhul seda, et soovitakse panustada ühiskonda rohkemaga kui nõuab seadus. Selles ettevõttes hoitakse ja hinnatakse töötajat, turundatakse ja tarnitakse ühiskondlikku kasu silmas pidades ning luuakse juhtimise ja strateegiate koostamise kaudu lisaväärtust kõigile asjaosalistele.

Milles väljendub väikeettevõtte sotsiaalne vastutus, räägivad Oshino tegevjuht Ingvar Kuusk ja personalijuht Merilin Rahusaar.

Hommikutunnid on hinnas

Teostame erinevaid

KAEVETÖID

Helista ja küsi pakkumist!

tel 5343 7992 • tarmo@mogreta.ee

www.mogreta.ee

i h ü p d i Kaupnõenevat ja astat! uut a www.museumrailway.ee

Oshino Group on Jaapani perefirma, mille peakontor asub Tōkyōs, ettevõttel on kaheksa kontorit üle maailma. Oshino Electronics Estonia OÜ (OEE) on grupi ainuke tootmisega tegelev haru Euroopas.

Kuigi suure osa ligemale 70 töötajaga Pärnus tegutseva väikefirma toodangust moodustab Saksmaa ja Suurbritannia autotööstusele valmistatav luksusmasinate sisevalgustus, on Pärnu Oshinos valmistatud näiteks ka Eesti ja Pärnu bussipiletivalidaatorid. Ettevõte pakub allhanketeenust ja paneb järjest suurenevat rõhku tootearendusele.

Seoses tootmismahu vähenemisega oli OEE sunnitud aasta alguses töötajaid koondama. Järgmiselgi aastal ei ole plaanis lisatööjõudu palgata.

Kuusk meenutab, et 2005. aastal alustanud ettevõttes töötas 30–40 inimest ja majanduslanguse alguses ei pääsenud koondamisest väike elektroonikafirmagi. Toona räägiti isegi autotööstuse krahhist.

“Autosid läheb aga ikka vaja.

Kriis lõppes meie jaoks ilmselt varem,” nendib Kuusk.

Personalijuht Merilin Rahusaar räägib, et kuna Oshino töötajad väärtustavad hästi paindlikku tööaega, on töökorraldus muudetud selliseks, mis seda võimaldab.

“Töötajate ettepanekul muutsime tööaja veelgi paindlikumaks. Nii töötatakse nüüd esmaspäevast neljapäevani pool tundi kauem, mille tulemusel on reedene tööpäev kaks tundi lühem ja töötajad saavad pikema nädalavahetuse,” kirjeldab personalijuht.

Paindlikult on korraldatud ka puhke- ja lõunapausid. Ei ole nii, et kell käib ja kõik tõusevad püsti, et pausile minna.

Igaüks otsustab ise, millal talle paremini sobib.

Ametlik tööaeg on Oshinos esmaspäevast neljapäevani kella 8–17. Kui töötaja soovib tööpäeva varem lõpetada, saab ta tööpäeva alustada kaks tundi varem. Sageli on varajased töötajad juba kell kuus või seitse kohal, teab personalijuht.

Tema sõnade järgi kasutavad töötajad seda võimalust agaralt, eriti suvel. Siis on tootmissaalis vahel kella 15 ajal juba vaikus. Ingvar Kuusk lisab, et tööandja võtab kriitilisel ajal siiski vetoõiguse.

“Püüame olla võimalikult paindlikud. Tootmises on alati aegu, kui on vaja suuremat panust ja siis on töötajad valmis tööandjale vastu tulema ning vajadusel pikemaid töö-

“Hoolitseme, et tööl valitseks sõbralik õhkkond.

Kaasame töötajaid neid puudutavate otsuste tegemisse.”

MERILIN RAHUSAAR

päevi tegema. Ma ei ole kohanud vastuseisu – töötajad tulevad ka ettevõttele vastu.

Inimesse investeerimine tasub alati ära,” räägib ettevõtte juht.

Turvaline töökoht kõigile

Samuti on paindlik korralisele puhkusele lubamise süsteem.

Ettevõttel puudub tootmisettevõttele omane kollektiivpuhkus ja nii saab igaüks ise otsustada, millal puhkab.

“Väikeettevõte saab paindlikkust lubada,” märgib Rahusaar.

Ettevõttes valitsevale turvatundele viitab seegi, et päris palju noori naisi on praegu lapsehoolduspuhkusel. Pärast naastakse meelsasti samale tööle, teab personalijuht. Lapse kõrvalt tööle tulijale antakse võimalus alustada osalise tööajaga, et sisseelamine oleks pehmem. Ei pea alustama täistööajaga. Paljud lapsehoolduspuhkuselt tulijad alustavad 50või 75-protsendise tööajaga.

Kui ollakse valmis täistööajaga jätkama, siis antakse meile sellest teada, räägib Rahusaar.

Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et ettevõttes on tööjõu voolavus väike. Ingvar Kuuse sõnade järgi märkavad seda ka ettevõttega seotud välisspetsialistid – nad on rahul, et saavad aastate jooksul suhelda samade töötajatega.

Kuusk teab, et palk motiveerib, aga mitte ainult. Ettevõttes tehakse igal aastal töötajate rahulolu küsitlusi, mis peegel-

davad hästi olukorda. Ingvar Kuusk nendib, et lisab sinna alati küsimuse “Kas tulete hommikul rõõmsa meelega tööle?”.

Ettevõtte juht arvab, et tegelikult on see üks tähtsamaid küsimusi. Inimeste jaoks on oluline, kas neid väärtustatakse ja milline on nende üldine heaolu ettevõttes.

“Hoolitseme, et tööl valitseks sõbralik õhkkond. Kaasame töötajaid neid puudutavate otsuste tegemisse. Meil on töögrupid, kus käsitleme töö- ja pereelu tasakaalu ning töötajad saavad kaasa rääkida ja ettepanekuid teha,” kirjeldab Merili Rahusaar.

Kaks korda aastas antakse välja tiitleid: parim töötaja, lõbusaim töötaja, abivalmim töötaja. Tunnustused antakse üle suvistel perepäevadel ja jõulude ajal.

Parim töötaja saab rändauhinna, mis on kullatud pross.

“Prossi saamislugu on tore,” jutustab Ingvar Kuusk. Ehte valmistas kullassep Jaan Pärn ühe elektroonikakomponentide müüja juubeliks. Selle tegemisel saadi inspiratsiooni elektroonikast – igal elektroonikul tekib seda nähes kohe seos.

Samal ajal on see ehte mõõtu ja kullatud. Pross pandi heategevuslikule oksjonile ja nii jõudis see Pärnu ettevõttesse – sellest sai ülimalt sobiv rändauhind.

Veel on ettevõttes käibel aumärgid: hõbetase, mis märgib viit tööaastat, ja kuldtase, mis märgib

E L E K T R O O N I K A T Ö Ö S T U S 7

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

FOTOD: SILJA JOON

Ettevõtte personalijuht Merilin Rahusaar nendib, et tagasisideküsitlustes väärtustavad ettevõtte töötajad kõige rohkem paindlikku tööaega.

kümmet tööaastat. Jõulude ajal jagatakse taas märke.

Rahusaar toob välja positiivse aspekti, et töökeskkond on rahulik.

“Me saame suhteliselt avameelselt muredest rääkida,” pakub ta.

Korra kvartalis või isegi tihedamini peetakse infokooslolekuid, kus informeeritakse töötajaid ja töötajad saavad ise küsimusi esitada. Kui on midagi tähtsat öelda, tuleb rahvas kokku kutsuda ja kõne maha pidada, arvab ettevõtte juht. Isegi, kui info ei ole eriti roosiline. Töötajad peavad turu olukorraga kursis olema. Samuti on oluline teema kvaliteedinõuded, sest kogu autotööstus baseerub kvaliteedisüsteemil.

Rutiin ei võta võimust

Parim Oshino töötaja saab rändauhinna, mis on kullatud pross. Veel on ettevõttes käibel aumärgid: hõbetase, mis märgib viit tööaastat, ja kuldtase, mis märgib kümmet tööaastat.

Oshinos on tööl enamasti naised, kellele eriti olulised paindlikud töövõimalused, et töötada näiteks väikese lapse kõrvalt. Nii saavad nad elektroonikafirmas töötada näiteks 50- või 75-protsendilise koormusega.

Millised on võimalused liikuda karjääriredelil või õppida midagi uut?

Ingvar Kuusk lausub, et personaliotsing on ettevõttele väga suur väljakutse, sest leida tuleb rutiini taluvad inimesed. Samas on seatud nii, et tooted vahetuvad. Kui töötajad saavad teha erinevaid tooteid, siis ei muutu töö igavaks.

Ettevõtte sees on võimalik ka karjääri teha. Kui ettevõte asub otsima mõnd uut keskastme juhti, siis vaadatakse kõigepealt ringi oma töötajate hulgas. Või antakse töötajatele teada, et kavas on alustada avalikku personaliotsingut ja kandideerima on oodatud ka oma ettevõtte inimesed.

Kord aastas korraldatakse arenguvestlusi, kusjuures on ilmnenud, et ei kurdeta rutiinse töö üle, nendib Rahusaar. Kui keegi tahab midagi oma valdkonnas juurde õppida, siis sellele kätt ette ei panda.

Igas valdkonnas järgitakse koolitusvajadust ja põhiline koolitusmeetod on sisekoolitus – kuidas valmistada spetsiaalset toodet.

Mis puutub palka, siis Oshino palgatase on Pärnus tootmisvaldkonnas tegutsevate ettevõtete seas keskmine – seda kinnitavad Fontese palgauuringud.

Töötajad võtavad lõunasöögi kodust kaasa või esitavad hommikul tellimuse ja kohvikust tuuakse soovitud toit kohale. Kõik kohvijoogid on töötajatele tasuta.

Veel peetakse ettevõttes lugu ühisüritustest.

Korraldatakse jõulupidusid ja perepäevi ning spordiüritustest on tavaks korraldada suusapäevi.

Perepäevad on kahel viimasel aastal toimunud Matsirannas. Eelmisel aastal korraldati seal näiteks orienteerumismäng. Meeskonnad olid nii jagatud, et osa liikmeid oli staabis ning osa liikus looduses ringi ja otsisid kontrollpunkte. Staabist sai ekraaniga GPSi abil meeskonnaliikmeid juhendada. Oli tore suhtlemisülesanne ja äge mäng, mida meenutatakse hea sõnaga, kirjeldab personalijuht.

Sel aastal oli perepäevadel kavas kolmikvõistlus, kus ühe ülesandena tuli valmistada käepärastest vahenditest ettevõtte logo, teise ülesandena tuli valmistada suurtest pappkastidest auto. Autodele üritati sisse panna juhttulesid ja alarmegi.

Valminud masinad olid nii populaarsed, et lapsed hullasid nendega terve päeva.

Suusapäevad on toimunud erinevates kohtades Eestis ja Lätis. Üritusele on alati palgatud treener, kes õpetab ja juhendab, kuidas suusatada ja mäest laskuda. Mõni on sellest isegi suusapisiku külge saanud.

TEGUSAT UUT AASTAT LÄÄN ERAN N A VALLAVALI TS U S J A VALLAVO LI KO G U

Pärnumaa Talupidajate Liit Pärnumaa põllumehed

soovib kauneid pühi ja tegusat uut aastat!

TORUTÖÖD

!

hi ü p Häid

vesi | kanalisatsioon | küte

tel 5805 5666 www.solamerk.ee

Kauneid valgeid jõule! www.ryht.ee

HÄID PÜHI!

KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

Va lgeid jõu le!

KORSTNAPÜHKIMISTÖÖD LUMEKORISTUSTÖÖD www.tahmakratt.ee

8 T U R I S M

Häid pühi ja head uut aastat! www.lasover.ee

Tel +372 5661 8418, info@lasover.ee

Häid pühi ja edukat uut aastat! http://veberg.ee/

Häid jõule ja edukat uut aastat kõigile praegustele ja tulevastele klientidele!

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

Indiaaniküla peremees Rauno Paap ehk Vana Rahu suures püstkojas koos Kristina Pindiga. Küla arendamise plaane noortel jagub, üks võimalik suund on rajada punanahkade asula kõrvale midagi kauboistiilis.

Indiaaniküla

on paras koht, kus lasta ajal omasoodu kulgeda

Vihmase hilissügise tõttu üle kallaste lainetava Massu jõe kaldal asuvas Jõe puhketalu indiaanikülas käivad praegu jõulueelsed ettevalmistused, sest pühade ajal on ikka rohkem külalisi, kes tulevad näiteks püstkojasauna nautima.

AIN ALVELA Tagantjärele ei oskagi indiaaniküla rajaja Rauno Paap, kes nimetab end indiaanipäraselt Vanaks Rahuks, öelda, miks ta kaks aastat tagasi selle töö ette võttis. Eks noorpõlves loetud raamatud ja nähtud filmid mõjutasid, arvab ta.

“Olen ise suur loodusesõber ja eks indiaanlastelgi ole oluline seos loodusega,” põhjendab ta oma valikut.

“Pealegi seisis maa tühjana ja vajas kasutust. Iseenesest on see vana majakoht, aga elatud ei ole siin juba aastakümneid. Vahepeal tehti see põlluks ja kõik hoonetest jäänud

kivid lükati hunnikusse kokku. Nüüd pidin need kõik siit minema tassima.”

Tehtud see saigi – Reinumurru külla PõhjaPärnumaale, mõnesaja meetri kaugusele enda elamisest, sisuliselt mitte kuhugi viiva külatee ja Massu jõe vahelisele alale. Esimene püstkoda valmis seal 2017. aastal, nüüd on neid juba neli.

Ka püstkoda vajab ehitusluba

Seni kasutamata maatükk oli olemas, idee ja kange tegutsemiskihk ka ning nii seisiski mees kõigepealt vastamisi

T U R I S M 9

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

FOTOD: TANEL MEOS

võssa kasvanud kivihunnikutega, mis tühermaal laiutasid.

Samal ajal kui tulevase indiaaniküla platsi hakati ette valmistama, tuli kirjutada projekt, et osta püstkodade katted – valged, pooleldi puuvillasest, pooleldi sünteetilisest polüestrist vett- ja tuultpidavad kangad, mis pingutatakse pikkade sirgete kooritud kuuselattide peale. Vanasti katsid indiaanlased püstkojad preerias küll loomanahkadega, aga eks elu läheb kõikjal edasi ja nii arenevad ehitusmaterjalid ka indiaanlaste seas.

Bürokraatiat kaasnes veelgi.

Selgus, et kuna püstkojad ulatuvad enam kui viie meetri kõrgusele, peab nende püstitamiseks saama vallalt ehitusloa. Seda ei antud aga lähemale kui 50 meetrit jõest. Nii tuli just maatüki teeäärne osa kenasti tasaseks saada, pinnast ühest kohast teise planeerida, jõeluhalt lepavõsa lõigata ja muid taolisi töid teha.

Vundamenti püstkodadel ei ole, tasandatud maale paigutatakse prussid ja nende peale laudpõrand. Prusside otstesse kinnitatakse jämedamat otsa pidi püstkoja katet kandvad latid, mis tipus kokku ühendatakse. Kui algupäraselt oli indiaani püstkojal tipus ava, mille kaudu pääses ümara põhiplaaniga ehitise keskel olevast lõkkest tõusev suits välja, siis Jõe puhketalu indiaanikülas nii arhailist meetodit ei kasutata.

See on küll omapärane elamus, ent siiski mitte ellujäämiskursus ning keegi ei taha pärast paari püstkojas veedetud tundi väljuda sealt tahmase näo ja suitsuvingust kipitavate silmadega.

Nii on püstkoja keskel kividest ja tsemendisegust valatud piisavalt suure läbimõõduga sõõr, et sellele saaks ning tuleohutuse seisukohalt üldse tohiks küttekolde paigaldada. Ahju korsten läheb koja tipust välja, katteriidest on see isoleeritud tulekindlast materjalist plaadiga.

Praegu on indiaanikülas üks suur ahjuga püstkoda, kus saab lihtsalt seltskonnaga aega veeta. Kel on magamiskotid ja muu varustus kaasas, ei ole võimatu seal ka öö mööda saata. Kõrge püstkoda, mille ukseava on ahtake ja paikneb üsna madalal ning mille katte pealmine kangas on paks ja sisemine õhuke Wendrest saadud puuvillariie, hoiab päris hästi soojust, nii et seda ei peagi vahetpidamata kõvasti kütma. Piisab, kui ahjus väikest tuld all hoida.

Veel on indiaanikülas eraldi kahe kanga vahelise soojustusega saunakoda ja kaks väiksemat püstkoda.

Suurtest teedest ja inimasustusest eemal paiknev indiaaniküla pakub vaikust, rahu ja hetki, et iseendaga olla.

“Detsember erineb külastajate arvu poolest näiteks novembrist, aga ma ei ütleks, et väga suur vahe oleks. Me müüme ikkagi aasta ringi kogetavat elamust ja seega jaotuvad kliendid küllaltki ühtlaselt,” räägib Rauno Paap. “Kui enamik turismitalud teenivad valdavalt majutuse ja toitlustamise pealt, siis need on kaks teenust, mida meie peaaegu üldse ei paku. Samas on pea igas turismitalus ka saun olemas, aga nad ei reklaami seda kõige olulisema osana. Sellepärast peabki meil olema veidi teistsugune suund ja nišš.”

“Kusjuures ma ei soovi meelega siin kellelegi mingit õhtujuhti mängida ega külalisi tegevuses hoida.

Igaüks ise teab, kuidas ta aja maha võtab.”

RAUNO PAAP

Ta selgitab, et indiaaniküla pakub võimalust tulla välja kiirest maailmast, olla omaette oma mõtetega, nautida loodust ja saunamõnusid, olla kordki vaba muredest ja eemal kohustustest.

Külalistel vabadus olla omaette

“Kasvõi praegu, kui sajab vihma ja puhub kõle tuul, aga külastajad kinnitavad, et ei saa arugi, kui kiiresti siin viis või kuus tundi möödub,” kirjeldab Rauno alias Vana Rahu. “Kusjuures ma ei soovi meelega siin kellelegi mingit õhtujuhti mängida ega külalisi tegevuses hoida. Igaüks ise teab, kuidas ta aja maha võtab.”

Kuigi üldjuhul ei suruta külastajatele peale kohustuslikke rabamatku, seltskonnamänge ega muid tegevusi, on ta vahel siiski valmis ka endale indiaanisuled pähe ja traditsioonilised riided ülle tõmbama, et lasta näiteks rahupiibul lõkke ümber ringi käia ja mõni lugu rääkida.

Tavaliselt on seltskonnad indiaanikülas omaette ja saavad käia saunas, supelda jõekäärus, talvisel külmal ajal pärast sauna jääauku karata, suvel lõkke ümber istuda, grillida, tünnisaunas kümmelda või omal käel ümberkaudses metsatukas kulgeval matkarajal uidata. Indiaaniküla pererahvas on seadnud sihiks, et külastajad saaksid tunda ennast võimalikult vabalt ja tegeleda sellega, mis kellelegi just parasjagu meele järele on.

“See on selline olemise ja vaikselt kulgemise koht. Siin saab tempo maha võtta ja lasta ajal lihtsalt voolata,” selgitab Rauno Paap indiaaniküla põhimõtet, mis on ühtlasi ka kodukord ja selle paiga filosoofia – Vana Rahu ütleb: “Tark ei torma, ära sinagi kiirusta!”

Kui Rauno indiaanikülaga alustas, siis oli ta kindel, et põhilised kliendid on sauna- ja õllesõbrad või matkasellid, kel on peaaegu ükskõik, millise põõsa all puhata ning pikutada. Nüüd aga teab ta rääkida, et tema juurde leiab tee igasugune rahvas,

kusjuures valdava osa, iseäranis suvisel ajal, moodustavad hoopis pigem linnameelsed inimesed. Talviti käijad ongi põhiliselt just matkasellid ehk need, kes on sõltumata ilmast valmis alati looduses viibima ja midagi uut katsetama.

“Paljudel, kes ei ole proovinud, on püstkojasauna suhtes paras eelarvamus, aga kui ära käivad, siis ütlevad, et ei ole nii heas saunas varem käinudki,” iseloomustab Rauno Paap külastajate hinnanguid.

Peagi valmib ainulaadne tornsaun

Jõulutulesid ega päkapikke indiaanikülla pühade ajal ei tule, sest need ei käi juba loomu poolest indiaanlaste eluoluga kokku. Küll aga võib indiaanikülas teha lõkkeid, süüdata tõrvikuid jmt.

Et pakutavatele saunamõnudele veelgi vunki juurde anda, valmib indiaanikülas ehk juba mõne kuu pärast omamoodi tornsaun – kahekorruseline puitehitis, kus ülemisel korrusel on leilisaun ja allpool puhkeruum.

“Ega ma ei ole oma silmaga sellist tornsauna veel kusagil näinud ja sellepärast nüüd siia teengi, et sellist ei ole meie kandis,” ütleb Rauno. “Sauna köetakse allkorrusel oleva ahjuga, siis saab soojaks alumise korruse ruum ja muidugi ka üleval olev leiliruum.”

Järgmisel aastal on Raunol plaanis võtta mõni lammas või mägiveis, mitte niivõrd liha saamise eesmärgil, vaid pigem palgata loomad indiaaniküla ümbrust ja kord juba võsast puhastatud jõeluhta hooldama, et ei oleks tarvis seda pidevalt niita. Samuti on lastel siis hea loomadega tutvust teha.

Peale indiaanikülas toimetamise tegeleb Rauno Paap veel igasuguste muude tegevustega. Olulisem neist on saunavihtade valmistamine – ühe suvega on ta müügiks teinud teinekord mitu tuhat saunavihta, Jõe talus on sellega tegeldud aastaid. Tavapärase kaseviha muudab ta eriliseks sellega, et lisab sinna pärnaoksi, naistepuna, münti või kõrvenõgest.

Huvitav tegevusala on kalameestele ööusside müümine.

Kodu juures on Raunol tore muruplats, kus armastavad ringi roomata prisked ööussid.

“Seda ei ole vaja isegi reklaamida, sest see on niivõrd popp teema ja info liigub kalameeste seas suust suhu. Eks nad saavad jõe ääres kokku ja siis räägivad, kes kust ööussid saab,” selgitab Rauno. “Samas võib see ka üsna tüütu olla.

Kalamehed, kes tõusevad teadupärast enne kukke ja koitu, võivad vabalt juba kell viis hommikul helistada ja kahtsadat ussi küsida. Enamasti ei olegi sellisel juhul neid anda, peab ikka ette teatama.”

Indiaanikülas on ikka saun ja vihtlemine peamine, mida pakutakse. Kes soovib seal ööbida, peab oma magamisasjad kaasa võtma. Sestap ei satu sinna ka lihtsalt tavalist majutust sooviv klient, kellele on oluline vannituba ja pehme voodi.

Tule tee oma jõululauale ostud meilt!

www.mulgilihakarn.ee Pärnu turg, Suur-Sepa 18

HALVETI LOOMAKLIINIK

Kauneid jõule ja sõbralikku uut aastat!

OÜ Halvet | Pikk 26, Pärnu | E-post: halvet@hot.ee | Tel 449 7133, 518 3363

Rahu likke püthait! ja edukat uut aas Pärnumaa Jahimeeste Liit

10 T Ö Ö S T U S

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

Metallifirmale on kohaliku kogukonna ettevõtmiste toetamine loomulik osa tegevusest Haldusreformiga sai Pärnu maakond enda piiridesse ka endise Läänemaa Kõmsi asula, kus juba mitukümmend aastat tegutsev metallitööstusfirma K.Met AS jäi kohe silma kui agar kogukondliku elu toetaja.

AIN ALVELA Nii pälvis K.Met AS mullu Pärnumaa aasta maaelu toetaja tiitli, sel aastal märgiti Lääneranna vallas asuv ettevõte ära kui kõige tublim mittetulundusühingute tegevusele õla alla pannud äriühing.

Edukas ja abivalmis firma

Rääkides sellest, milles toetus konkreetselt seisneb, jäävad et-

tevõtte juhid tagasihoidlikuks.

Jah, toetatakse piirkonnale jumet andvaid tuntud üritusi – Virtsu merepäevi ja Matsalu loodusfilmide festivali. Seda aga peetaksegi loomulikuks, et oma kogukonda jõudumööda toetatakse, kas ürituste korraldamisel, auhindade väljapanemisel või pakutakse muud laadi abi, mis ei pea kaugeltki alati olema

rahaline. Teinekord aitab elu edasi ka moraalne tugi ja osavõtlik suhtumine. Väärtustame rahulikku elukeskkonda ning tundub, et päike paistab siin aastas mõne tunni rohkem kui mujal Eestis – see aitab stressi ära hoida ja töö tegemist nautida, leitakse Kõmsis.

Eks kogukonna eest seismine ole seegi, et pakutakse tööd ligi 85 inimesele, kes on valdavalt kõik kohalikud elanikud.

Kõmsist umbes neljakümne kilomeetri raadiuses on K.Met kahtlemata kõige suurem tööandja.

Seda arvestades lasub ettevõttel tahes-tahtmata ka sotsiaalne vastutus töötajate ja nende perede hea eluolu tagamise ees.

Peale pehmete väärtuste püsib K.Met AS ka majanduslikult kindlalt jalgel. Ettevõttel on kõrge AA-klassi krediidireiting ja 2016. aastal tuldi Äripäeva

Läänemaa ettevõtete TOP-i võitjaks.

K.Metil saab 1991. aastal alanud tegevuses peatselt täis üks arenguetapp – Kõmsi tehasest, kus on metallitööd tehtud ühtekokku enam kui pool sajandit, kolitakse Virtsu tehnoparki, kuhu hakatakse ettevõttele peagi uut ja moodsatele nõuetele vastavat tootmishoonet ehitama.

Kõi, mida saab traadist

K.Met AS-i põhitegevuse moodustab painutatud traadist toodete valmistamine – kuni 12 mm läbimõõduga terastraadi või roostevabast metallist traadi juurde käivad sõltuvalt tehtavast tootest plekk või toru või mõlemad. Püüdes toodangut kuidagi ühise nimetaja alla suruda, siis võib öelda, et suure osa moodus-

Viis aastat K.Meti tootmisjuhina ametis olnud Tambet Järve kinnitab, et firma kliendibaasi kuulub kolmekohaline arv tellijaid, neist pea paarkümmend on suurtellijad ja tänu sellisele hajutatusele on loodetavasti tagatud ka kindlus tuleviku ees.

H

äid

Soovime kõigile kaunist jõuluaega ja edukat saabuvat Uut aastat!

püh

i kõ

igil

Osaühingu Hüdraks meeskond

SANITAARSEADMETE PAIGALDUS JA VAHETUS TORUTÖÖD VEEARVESTITE, VEEAUTOMAATIDE, BOILERITE PAIGALDUS VANNITUBADE KAPITAALREMONT UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE VEE-, SADEMEVEE JA KANALISATSIOONI VÄLITRASSIDE EHITUS KATLAMAJADE EHITUS VESIKÜTTE RADIAATORITE PAIGALDUS JA VAHETUS

Otsid torumeest, meie aitame Sind!

Hüdraks OÜ | Roheline 74, Pärnu

Hüdraulika pumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müük.

+372 5678 7190

info@torutiim.ee

www.torutiim.ee

e!

T Ö Ö S T U S 11

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

Peaaegu kõike, mida saab traadist kokku painutada ja keevitada, Kõmsis ka tehakse või on aegade jooksul tehtud. Põhiline tooraine ehk traat tuleb ettevõttesse rullidena. Kui palju meetreid seda tootmisest aasta jooksul läbi käib, ei oska keegi täpselt öelda, küll aga on teada kogus – umbes 1000 tonni.

tavad paljudes kohtades kasutust leidvad võrkpiirded, riiulid, korvid ja nende osad.

Ettevõte on võimeline tegema väga erinevaid tooteid, alustades grillitarvikutest ning lõpetades juba suuremate ja tõsisemate insenertehnilisi teadmisi nõudvate konstruktsioonidega. Näiteks viimastel aastatel üsna nõutud artikkel on kettagolfi korv. Ühesõnaga – tehakse kõike, mida annab traadist, plekist ja torust kokku panna.

Kõik tooted on tellimuspõhised, lattu tootmist ei peeta mõistlikuks. See tähendab muidugi sedagi, et igapäevased põhitooted puuduvad ja nii toob iga uus päev ka uued tööülesanded ning uue toodangu.

On pikaajalisi stabiilseid tellijaid, kellest mitu väärindavad K.Meti toodangut edasi, sidudes näiteks osi moel või teisel ühtseks tervikuks, aga on ka üksiktellimuste esitajaid. Ühtekokku läheb umbes 70% Kõmsis valminud traaditoodangust piiri taha, tootmine käib valdavalt tellija jooniste järgi.

Tootmist läbi poole sajandi

Kuigi sai öeldud, et K.Met AS asutati 1991. aastal, siis tegelikult toimetas enam-vähem sama profiiliga metallitööstusüksus Kõmsis juba paarkümmend aastat ka Nõukogude ajal. Siis oli see ETKVL-i ehk selleaegse tarbijate ühistu abimajand – nn korvitsehh, kus valmistati peaasjalikult tsingitud või galvaniseeritud traadist ostukorve just

1980. aastatel moodi läinud selvehallide (tollane supermarketite nimetus) tarbeks.

K.Met AS-i tootmisjuhi Tambet Järve sõnul ei saabu tellimus alati täpsete jooniste kujul, teinekord soovitakse saada vajaduspõhist asja, mille kohta ei pruugi näidet ollagi ja siis tuleb konkreetse detaili joonised juba K.Meti kavandajatel spetsiaalset tootearendustarkvara kasutades ise valmis teha. Selle ja majandustarkvara abil saab koostada tootmisprotsessi kirjeldused. Sageli on endal vaja valmistada ka rakised, et tagada täpne ja kiire tootmisprotsess eelkõige just erinevate detailide ühte tootesse kokkuühendamise osas, sest käsitsi ei ole võimalik seda teha.

“Sarnasel tegevusalal toimetavaid ettevõtteid on Eestis veel, aga mu sisetunne ütleb, et nad pigem täiendavad teineteist kui konkureerivad. Need tegevused on spetsiifilised ja toodangul on oma eripärad, mistõttu ei piisagi ainult ühest ettevõttest,” räägib Tambet Järve. “Meiegi kasutame teiste tööstuste abi näiteks laserlõikuse ja metalli teatud pinnatöötluste vallas, sest kõiki asju ei ole alati isegi mõistlik endal omada.”

Tema hinnangul eristab K.Meti teistest kliendi soovidel põhinev paindlik tootmine, sest ettevõttel ei ole kindlalt piiritletud tootegrupid. Tsehhidest on läbi käinud kümneid tuhandeid tooteid, mis muutuvad vastavalt sellele, kuidas muutub kliendibaas. Pigem püütakse ikka kõik ära teha, mida tellitakse, olgu

see siis kümnest või kümnest tuhandest detailist koosnev partii.

Nii ongi harvad juhtumid, kui tuleb käed tõsta ja öelda, et ei, sellist asja ei ole me võimelised valmis tegema.

Tööd saab kohalik rahvas

Konkreetselt K.Meti tootmises on ametis 65 inimest, aga töö on suuresti automatiseeritud.

Näiteks on K.Metil traatvõrgu keevitamiseks mitu tööpinki, kuhu sisestatakse traadid vastavalt seadistusele, need jaotatakse omakorda võrgusilma suuruse järgi, masinas tehakse traatvõrgu punktkeevitused ja sealt väljub juba kokkukeevitatud võrk või rest. Hiljem rändab see järgmisse etappi, kus võrk keevitatakse vajadusel toruraamile ja tehakse muud toimingud. Toote eri-

“Ei ole nii, et meile tuleb inimene tänavalt ning ütleb, et on väljaõppinud ja kogemustega metallitööline, kes soovib tööd. Töötajaid tuleb koolitada kohapeal.”

TAMBET JÄRVE

pärast sõltuvalt tuleb detaile mõnikord käsitsi kokku keevitada. Ka MIG/MAG keevitused tehakse üldjuhul käsitsi, kuigi ettevõttes on olemas MIGkeevituse robot, aga nagu Tambet Järve märgib, on see praegu mõneti alakoormatud.

Ettevõttes on ka oma värvitsehh, mõni klient tahab saada asju juba värvitud kujul, mõni värvib ise. Vajadusel võib detaile saata koostööpartneri juurde kuumtsinkimisele, elektropoleerimisele, kroomimisele jne.

Roostevabast materjalist toodang moodustab K.Meti müügikäibest umbes kolmandiku ja sellest omakorda 70% läheb Miele Austria kontsernile, kus seda kasutatakse meditsiinitehnika, -abivahendite ja -tarvikute valmistamiseks.

Tambet Järve kinnitab, et valdav osa töötajatest on ettevõttes tööprotsessi käigus välja õpetatud. Kusjuures veel niimoodi, et paljud neist suudavad teha mitut ülesannet ning siirduda kiiresti just sinna osakonda, kus läheb töökäsi momendil kõige rohkem vaja.

“Ei ole nii, et meile tuleb inimene tänavalt ning ütleb, et on väljaõppinud ja kogemustega metallitööline, kes soovib tööd. Töötajaid tuleb koolitada kohapeal,” nendib Järve.

“Sellepärast tuleb lihtsalt leida need inimesed, kes elavad siinkandis ning kellel on võimekust ja tahtmist töö ära õppida. Ega tööprotsessis olegi midagi nii võimatult keerulist ja enamik inimesi saab sellega hakkama.”

12 T A L U M A J A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

Piesta Kuusikaru talu pidajate soov Kolme aastaga ehitasid Hardi Nigulas ja Külli Eller Vändra metsade keskel üles ajaloolise Piesta Kuusikaru talu, kus valmivad nüüd erilised õunatooted ja peetakse plaani hakata kalvadost tegema.

AIN ALVELA OÜ Kuusikaru on seadnud sihiks väärtustada Eestimaa õuna kui suurepärast toorainet, mitte ainult mahla, moosi ja siidri valmistamiseks, vaid mitme siinmail uuendusliku toote – marmelaadi, stroop’i, õunaäädika – tegemiseks.

Talu perenaine Külli Eller kinnitab, et paarkümmend aastat keerles tema ja abikaasa peas mõte valmistada kodumaistest õuntest midagi head, selle asemel, et lasta hüval puuviljal maas vedeleda. Nüüd on eesmärk jõuda calvados’e – PõhjaPrantsusmaalt Calvadose departemangust pärit õunaviina, eestikeelse nimetusega kalvadose – valmistamiseni.

Ehitised pandi kiirelt püsti

Nagu sellistel puhkudel ikka, on Piesta Kuusikaru tänapäeva või nagu pererahvas ise ütleb – uue ajastu – lugu paslik hakata jutustama tagasivaatega ajalukku. See ajalugu ulatub 1868. aastasse, mil praeguse peremehe Hardi Nigulase vaarisa Gustav Jürgenstein ostis Piesta Kuusikaru talu toonaselt VanaVändra mõisnikult. Vanemateta üles kasvanud Gustav oli asjalik mees, kes töötas end ise üles – kõigepealt õppis kingsepaks ning seejärel sai taluperemeheks.

Gustavi lastest said täiskasvanuks üks tütar ja kolm poega – Johann, Anton ja Voldemar.

Kuna esimesed kaks poega õppisid kuulsas Cimze seminaris kihelkonnakooliõpetajaks ning pühendusid peale õpetamise ühiskondlikule ja loomingulisele tegevusele ajakirjanduse ja kirjanduse vallas, päris talu noorim poeg Voldemar Jürgenstein.

Edasi pidas talu tema tütar Liina koos abikaasa Mihkel

Leiburiga. Algusest peale tegeleti Kuusikarul peaasjalikult piimakarjakasvatusega, olulise kõrvaltegevusena aga ka kütteturba varumisega.

Piesta Kuusikaru puhul on märkimisväärne, et enne Nõukogude okupatsiooni ei käinud majapidamine sugulaste vahel käest kätte, nagu neil pöördelistel aegadel sageli juhtus.

Talul oli enam kui 70 aasta jooksul ainult kolm omanikku, kes olid ühe pereliini kolme põlvkonna esindajad.

Siberisse küüditamise eest said Mihkel ja Liina pakku, aga talu rekvireeriti. Elumajja majutati mitu kolhoosnike peret ja aja jooksul muutus kogu kunagine õitsev talumajapidamine ahervareks. Sel ajal juhtus sageli, et maja ühes otsas elati, kuid teise otsa seinast kangutati sooja saamiseks küttematerjali.

Nõnda juhtus, et kui Hardi vanaisa Mihkli talu maad 1992. aastal tagasi sai, ei olnud hoonetest alles muud kui mõni kivi kunagisi vundamendikohti tähistamas. Hardil oli lapsepõlvest meeles vanaisa kindel veendumus, et kunagine talude hiilgeaeg tuleb Eestimaale kord tagasi. Seda mõtet kandis ta endas tosinkond aastat, kuni 2014. aastal otsustas selle teoks teha ning pealinnast Kuusikarule siirduda.

Plaan, millega talus tegelema hakata, tehti pere keskel kohe selgeks ja kui kopp maasse löödi, teadis Kuusikaru neljas põlvkond juba täpselt, et hakatakse väärindama Eestimaale igiomast aiasaadust – õuna. Külli Eller räägib, et sihiks võeti see, et kõik elamiseks ja tootmiseks vajalikud hooned võimalikult kiiresti püsti saada, et pärast ei oleks olmemurede ning elatise teenimi-

Käsitsi tehakse Kuusikarul üsna palju, seni on selleks tulnud juurde palgata kaks töötajat. Pildil Kerli Jürissaar.

“Iga toodangusse minev õun käib sorteerimisliinil inimese käest läbi, mis ongi vaat et kõige olulisem osa protsessist, sest just seal määratakse ära, milline toode lõpuks välja tuleb.”

KÜLLI ELLER

seks vajaliku tootmise edendamise vahel pendeldamist.

Vahetult enne talutöödele pühendumist oli perekond mõnda aega piiri taga elanud ja edaspidise elu sisseseadmiseks raha kogunud. Kuna kodumaale naastes ei sidunud neid Tallinnaga enam miski, siis oli talumajapidamisega alustamise otsust üsna lihtne teha. Nüüd on Piesta Kuusikaru talumajapidamisse paigutatud kõik varem kogutud säästud ning õunakraami valmistamisest on saanud Hardi ja Külli peamine tegevus.

Stroop’i maaletooja

Talunimes sisalduv sõna “Piesta”, millest on nüüd saanud ka Kuusikaru toodangu kaubamärk, pärineb ajaloost ja sellel on oma lugugi. Õigemini on selles nimes oma osa eesti keele ajaloost.

Nimelt asub Kuusikarust veidi Pärnu pool koht nime-

ga Piistaoja. Veel on lähikonnas Piista raba ja samanimeline oja.

Piesta Kuusikaru talunime esimene pool on sama tüvega, aga kirjutatud vanas kirjaviisis, milles tänapäeva eesti keelele omast topeltvokaali “ii” asendab saksapärane “ie”. Talu algusaegadel oligi selle terviklik nimetus kirjapildis Piesta Kuusikarro – esimene pool on jäänud praeguseni vanasse kirjaviisi, teine pool aga muutunud ajakohaseks. Talu asus Piesta ehk Piista külas. Nüüd on see küla küll kaardilt kadunud, aga vana küla nimi elab edasi Piesta õunatoodete pakendil.

Kuigi õunatooteid on valmistatud Piesta Kuusikarus vaid paar aastat, on võidetud esimesed auhinnad. Nii pälvis Piesta õuna-stroop Maheklubi korraldataval konkursil “Parim mahetoode 2019” põneva toote eriauhinna ja külastajate maitsehinnagu põhjal publiku lemmikute seas

kolmanda koha. Mis see stroop siis on?

Kes veel mäletab, siis konsistentsilt ja osalt ka maitselt meenutab õuna-stroop omal ajal toodetud tuubikontsentraati Kosmos, mis oli tehtud küll punasest sõstrast, aga valmistamise põhimõte oli sama.

Alguse sai selle tootmine sedasi. Külli Elleri Eestis elav hollandlasest õemees käib Kuusikarul sageli abiks ja on talu tegemistest väga vaimustuses. Ühel päeval ütles ta, et lahedaid tooteid on küll palju, aga miks stroop’i ei ole. Pererahval jäi alguses muidugi suu lahti, et mis see stroop üldse olla võiks. Selgus, et see on hollandikeelne sõna, mis iseloomustab siirupilaadset magusainet, mis on enamasti valmistatud õuntest, aga Hollandi retseptides kasutatakse ka peeti ja pirni.

Külli Eller selgitab, et stroop on õigupoolest keedetud õuna-

Tule ja tee oma jõuluostud!

T A L U M A J A N D U S 13

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

on teha õunast kõike võimalikku Külli Eller ütleb, et kõige kaugemad õunad tulevad Piesta Kuusikaru tööstusesse Võrtsjärve lõunatipust.

Kuusikarul saadi juba teisel tegevusaastal tunda, mis on ikaldus ja sellega toimetulekuks peab õunu võimalikult palju varuma.

FOTOD: TANEL MEOS

Kuna mahlapressimine on selleks hooajaks suuremalt jaolt tehtud, siis praegu käib toodangu pakendamine ja pudelitele siltide kleepimine.

Pildil kleebib silte Gerlin Siim.

mahla kontsentraat – justkui vahtrasiirup, aga valmistatud õuntest.

Ka stroop valmib õunamahlast kuumutamise teel.

“Erinevalt vahtrasiirupist on õuna-stroop tänu õuna happelisusele hapuka maitsega. Lisame stroop’i ka väikese kogus rafineerimata suhkrut, et anda karamelli maitset,” räägib ta. “Saame teha ka suhkruvaba stroop’i, mis on hapu ja mida saab kasutada toitude valmistamisel. See on hea maitseaine söögitegemiseks, sobides ideaalselt salatikastmetesse koos õunaäädika ja oliiviõliga. Samuti sobib see suurepäraselt juustu kõrvale.”

Kui stroop sobib eelkõige pehme valge juustu ja grilljuustuga, siis marmelaadi soovitab Külli Eller süüa eelkõige küpsete laagerdunud juustudega.

Sihiks on võetud kalvados

Kuusikaru esimestele toodetele – õunamahlale ja glögilaadsele

vürtsikale õunajoogile – lisandusid ajapikku juba jutuks olnud stroop, õunamarmelaad, õunaäädikas ning mündiga maitsestaud õunasiirup. Tooteportfell täieneb ja sihiks on seatud lisada sinna ka kalvados – kange naps, mille tootmine on sarnane viinamarjadest valmistatava brändi tootmisprotsessiga. Õige kalvadose saab õunasiidri destilleerimise tulemusel. Brändi kui nimetuse kasutamine on euroliidus kindlalt määratletud, brändiks tohib nimetada vaid viinamarjaveinist keedetud jooki. Kalvados on omakorda Prantsusmaa Calvadose piirkonna kaitstud nimetus (sarnaselt šampanjale). Nii tuleb õunanapsule eestipärane nimetus välja mõelda.

Rahalises mõttes kaaluks kange õunanapsi müümise võimalus muidugi kõik mahlad ja siirupid üles.

“Praegu peame läbirääkimisi maksu- ja tolliametiga. Nemad soovitavad alustada madalama kangusega joogi, nagu siider või vein,

tootmisest. Maksuameti mõistes kuuluvad kanged alkohoolsed joogid ja kääritatud joogid erinevasse kategooriasse ning nende järelevalvesüsteem ja nõuded on erinevad.

Seega tahaksidki nad meie järele valvata, kui alustame veini ja siidriga. Nad õpivad meid tundma ja vaatavad, kuidas hakkama saame,” räägib Külli Eller.

Nii tudeerivadki Hardi ja Külli praegu hoolega teooriat, nii kalvadose tootmise kui ka kõiksugu muude tarkuste kohta, mis puudutab õunatooteid ning õunapuude kasvatamist, sortide iseärasusi jmt.

Tuleb see õunanaps või mitte, olemasolevad tooted jäävad niikuinii Kuusikaru sortimenti.

Õun on kogu tootmise a ja o

Kuusikaru kompleksis ehitati korraga valmis elumaja, kaks tootmishoonet, saun ja kõige lõpuks väike poeke maantee äärde. Ühe tootmishoone esimesel korrusel ongi prae-

gu õunatööstus nende pesemisestpurustamisest mahla pressimise ja toodete pakendamiseni. Teisele korrusele olid planeeritud laoruumid, aga kui esimene toodang sai valmis, oli tarvis külalisi võõrustada ja tööstuse lae peale kujundati omamoodi vastuvõturuum, kus väljas tootenäidised, lauad ja koht toodangu degusteerimiseks. Lao otstarvet täidab teine tootmishoone, mis ehitati alguses masinakuuriks, aga praegu peetakse plaani ehitada osa sellest ümber talukohvikuks.

Tootmine toimub nii, et igal masinal on ka inimese abi tarvis.

Palgatud töötajaid on Kuusikarul kaks ning praegu saadakse pererahva ja nende jõul hakkama. Kogu tootmise süda on mahlapressimise liin, mis on kõik-ühes-seade alates õunakonteineri kallutajast, õunte sorteerimisliinist kuni nende purustajani. Purustatud õunamass lastakse hüdropressi – kummimembraaniga varustatud silindrikujulisse võrgust anumasse, mille keskel asuv membraan paisub vee survel ja pressib õunamassist mahla välja. Mahl valgub võrgu all olevasse vanni, kust see pumbatakse edasi mahutitesse. Mahla ei selitata ega filtreerita enam eraldi.

“Iga toodangusse minev õun käib sorteerimisliinil inimese käest läbi, mis ongi vaat et kõige olulisem osa protsessist, sest just seal määratakse ära, milline toode lõpuks välja tuleb,” kirjeldab Külli Eller. “Meie oma õunaaed on mahe. Kuigi sisuliselt on ka koduaedadest tulevad õunad mahedad, ei ole need mahedana sertifitseeritud ja neid töötleme eraldi.”

Muid aineid ja koostisosi lisatakse toodetesse võimalikult vähe, näiteks kasutatakse münti, mis läheb siirupisse. Veel toodetakse kuivatatud õunu.

Kuusikaru õunaaed on koostatud sorditeadlikult. Sordid valiti nii, et need oleksid mahekasvatuseks sobivad, haiguste- ja talvekindlad ning annaksid hästi mahla välja ehk sobiksid töötlemiseks. Noore õunaaia peamised sordid on “Liivi Kuldrenett”, “Liivika”, “Auksis”, “Krista” ja “Antoonovka”.

Nimelt oli pererahva kinnisidee, et “Antoonovka” peab olema aias esindatud, kuigi nii mõnigi spetsialist ütles, et ei ole mõtet. Eks aja jooksul selgub, kui kindel oli õunaaia pidajate vaist.

*Eripakkumisele soodustus ei laiene

Häid pühi ja edukat uut aastat!

TA S U B T E A DA

Talu on Eesti kultuuriloo kandjate sünnikodu Piesta Kuusikaru kuulub Eesti põlistalude hulka, mille tegevuse algusaeg jääb talude mõisatelt vabaks ostmise esimesse lainesse ehk 1868. aastasse. Vändra kandis kingsepa ja lühemat aega ka hollenderi ehk piimarentniku ametit pidanud Gustav Jürgenstein ostis selle VanaVändra toonaselt mõisnikult Aleksander von Ditmarilt.

Vana talusüda oli Kuusikaru praegusest asukohast umbes kilomeetri kaugusel teisel pool maanteed, kus praegu kasvab mets ja kuhu ei vii korralikku teed ega elektriliini. Tänapäevalgi jookseb talu piir nii, et ühel pool teed on seitsme hektari suurune tükk ja teisel pool ülejäänud 50 hektarit.

Kuna Pärnumaal ei ole üldiselt kõige parem maa viljakasvatuseks, siis tegeleti talus põhiliselt piimakarjakasvatusega.

Ent peale põllumajanduse on omaaegsel Piesta talul ja selle asukatel täita oluline koht ka Eesti kultuuriloos. Nimelt oli Hardi vanavanaisal Voldemaril, kes päris talu Gustavilt, veel kaks venda – Anton Jürgenstein ja Johann Jürgenstein-Lill, kes olid mõlemad omal ajal päris märkimisväärsed kultuuritegelased.

Siinkohal väärib äramärkimist ka selline detail, et Oskar Luts ei oleks kuidagi saanud “Kevadesse” tuua “Kentuki Lõvi” ega “Valu punanahkadele!” motiive, kui selleks ajaks ei oleks olnud eesti keelde tõlgitud J. F. Cooperi “Nahksuka jutte”. Teose tõlkis just Johann, kes oli Piestalt pärit Jürgensteini-vendadest vanim. Ta ei tõlkinud raamatut ingliskeelsest originaalist, vaid Franz Hoffmanni saksa keelde pandud mugandatud variandist. Peale tõlkimise oli ta ka muidu tuntud kirjamees, kes avaldas teoseid pseudonüümi Johann Lill või J. Lill all.

Mõlemad vennad said Valga Cimze seminarist kihelkonnakooliõpetaja hariduse ja mõlemad töötasid aastaid õpetajana, Johann muuseas ka Juhan ja Jakob Liivi õpetajana Kodavere kihelkonnakoolis. Anton oli Vändra kandis väga mõjukas mees. Ta töötas paarkümmend aastat Vändra kihelkonnakooli õpetaja ja juhatajana, ent tegutses peaaegu kõikidel elualadel ja rohketes ühiskondlikes ametites, alates Krediidipanga nõukogust ning lõpetades põllumeeste seltsi juhatusega. Tõeline maa sool, nagu me tänapäeval selliseid inimesi nimetame.

Anton kirjutas oma mälestustest raamatu, mida peetakse muuseas Eesti autobiograafiate kirjutamise alguseks. Veel töötas ta ajakirja Linda toimetaja ja noorpõlves ka vallakirjutajana. Hiljem kolis ta Jaan Tõnissoni kutsel koos naise ja seitsme lapsega hoopis Tartusse ning asus tööle Postimehe toimetuses. Ta valiti 1907. aastal Liivimaa esindajana Vene II riigiduuma liikmeks ja oli pärast Eesti Vabariigi asutamist Riigikogu I ja II koosseisu liige (rahvaerakondlane).

Paralleelselt ajakirjanikutööga tegutses ta veel agaralt mitmesugustes seltsides ning oli 1914.–1920. aastal Vanemuise seltsi ja 1924.–1928. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi esimees.

AIN ALVELA

14 R A H V A S P O R T

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

FOTO: ELISE SAARNA

Sel aastal peetud Võidupüha maratoni 42 km põhidistantsi starti kogunes ligi 150 jooksusõpra.

Järgmine aasta toob nii traditsioonilisi spordiüritusi kui ka mõne uue Detsembriga algas registreerimine 2020. aasta Pärnu Kahe Silla Klubi spordisündmustele. Spordiklubi juubeliaasta toob kaasa märkimisväärsed ja oodatud uuendused.

Häid jõule ja edukat uut aastat!

Muide, novembri lõpupäevil peetud Pärnumaa vabaühenduste inspiratsiooni- ja tänupäeval “Appi, mind kiidetakse!”, kus tunnustati 2019. aasta tublimaid Pärnumaa vabaühendusi ning vabatahtlikke, pälvis MTÜ Kahe Silla Klubi Pärnumaa aasta kõige tublima mittetulundusühingu tiitli.

Kahe Silla Klubi järgmise aasta tööplaan näitab, et klassikaliste spordisündmuste kõrvale tuleb ka uustulnuk: peale Luitejooksu (19. aprill, Pärnu), Pärnumaa Võidupüha maratoni (22. juuni, Tori, Paikuse, Pärnu), Kahe Silla jooksu (5.–6. september, Pärnu) ja Pärnu rannajooksu (25. oktoober, Pärnu) on esimest korda kavas Pärnu suvejooks (22. juuni).

Luitejooks pakub varakevadist liikumisnaudingut. See on Eesti liikumiskevade esimene suur jooksusündmus, mis avab sümboolselt uue hooaja.

Luitemaal asuv Rannametsa võlub eheda looduskeskkonnaga ja ootab starti ligi 1500 osalejat. Peale jooksu- ja käimisdistantside on kavas lastejooksud. Luitejooks on klassikalistest rahvajooksudest Eestis ainus, mille programmi kuuluvad jooks ja kõnd koos koeraga – koertekross toob starti enam kui sada lemmikloomaga liikujat.

Esimest korda on maratonipäeva programmis Pärnu suvejooks. Võidupüha maratoniga samal päeval Paikuselt startiv ja Pärnu kesklinnas

lõppev suvejooks on mõeldud neile, kellele ei ole poolmaraton ega maraton kontimööda.

Kahe Silla Klubi ürituste peakorraldaja Vahur Mäe märgib, et selle jooksu korraldamisel mõeldi neile, kes peaksid muidu liikumisrajalt kõrvale jääma.

“Pärnu suvi on Eesti tuntumate kaubamärkide hulgas ja väga temaatilise spordisündmuse lisandumine toob suvepealinna puhkusehooaja avanguks arvukalt huvilisi,” räägib Mäe. “Peale jooksjate on põnevat rada oodatud vallutama kõndijad ja kepikõndijad. Kõndijad saavad valida, kas läbivad raja ajavõtuga või ajavõtuta. Suvejooks annab suurepärase võimaluse eesootavatele jaanipidustustele sportlikult vastu minna ja Pärnus meeldivalt puhkust alustada.”

Võidupüha eel joostav Võidupüha maraton väärtustab Eesti eest sõdades võidelnud kangelaste mälestust.

Peale klassikalise Torist startiva maratoni on 22. juunil kavas Paikuselt lähte saav poolmaraton ja Pärnus Iseseisvuse väljakul toimuvad lastejooksud.

Taas on kavas 18.–24. juunil virtuaaljooksuna toimuv e-maraton, mida saab endale sobival ajal ja kohas läbida 21 ja 42 km distantsil. E-maraton on hea võimalus neile, kel jääks muidu Võidupüha maraton läbimata.

2020. aastal täitub spordiklubi suurimal üritusel ehk Jüri Jaansoni Kahe Silla

jooksul 20. aasta juubel.

Juubelijooksu avapäev, 5. september on noorte päralt: kavas on lastejooksud ning õhtuhämaruses valgus- ja eriefektidega pikitud noortejooks. Avapäeva märksõna on perekesksus: peale jooksude saab Vaasa pargis ja selle lähiümbruses võtta osa jooksu partnerite tegevustest. Õhtu krooniks toimub osalejatele ja linnarahvale tasuta kontsert.

Pühapäeval, 6. septembril toimub aga Eesti linnajooksude klassiku – olümpiamedalisti Jüri Jaansoni nime kandva Kahe Silla jooksu põhivõistlus. Tippude jaoks muudavad jooksu ihaldusväärseks samal ajal toimuvad Eesti meistrivõistlused kümne kilomeetri maanteejooksus.

Suvepealinna ranna veerel läbitav Pärnu rannajooks paneb hooajale punkti. Tänavu sai väikesest kogukondlikust üritusest märkimisväärse osalejate arvuga spordipidu.

2020. aastal lisandub tavapärasele 10 km ajavõtuga ning ajavõtuta jooksule ja käimisele ning 5 km ajavõtuta rahvarajale sama pikk ajavõtuga jooks ja käimine.

Rannajooks on saanud paljudele oodatud sündmuseks, sest nii on veel rohkem argumente, miks tulla Pärnusse perepuhkust veetma – suvepealinna arvukad spaad ja meelelahutusasutused on justkui loodud sügisel külastamiseks.

PÄRNU MAALEHT

Rahulikke jõulupühi ja säästlikku uut aastat

21.12-01.01 on Termopildi kontor ja koopiakeskus suletud

►Puistevilla paigaldus ►Korstnate isoleerimine ►Käiguteede ehitus ►Tuulesuunajate paigaldus ►Ehitus- ja fassaaditööd ►Pööningute puhastus

Häid pühi!

Tel 5346 6086│info@puistevill.eu│www.puistevill.eu

Soovime oma klientidele ja koostööpartneritele rõõmsaid jõule ning head uut aastat!

M E T S A N D U S 15

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

Tarkvara, mis võimaldab kontrollida oma metsa seal kohal käimata FOTO: KALMER KALMUS

Metsavarguste arv on Eestis viimastel aastatel olnud pea olematu, ent viimatise Hiiumaa näite põhjal tuleb tõdeda, et sulitempude harrastajad ei ole meie seast kuhugi kadunud ja metsaomanikul on mõistlik pettusteks valmis olla.

Võtkem näiteks hiljuti Hiiumaal toimunu, kus võltsitud volituste alusel müüdi maha suure hulga metsa raieõigus. Omanik, Rootsis elav vanadaam, ei teadnud sellest midagi. Kuigi pahategija saab loodetavasti juba õige pea karistuse, ei too see metsa tagasi.

Sellised juhtumid panevad aga metsaomanikke muretsema. Kuidas kontrollida oma metsa olukorda, kui ise ei ela selle lähedal? Ohuks ei ole ainult kerge tulu tagaajajad, vaid ka järjest sagenevad tormid.

Hea, kui on usaldusväärsed naabrid, kes juhtunust teada annavad, aga kui neid ei ole?

Abiks saavad olla uued nutikad lahendused. Näiteks on metsandustarkvarale kesken-

dunud ettevõttel Deskis koos Läti kolleegidega valminud igaühe metsaportaal ForestMan. Muude võimaluste seas saab ForestMani kaudu kasutada satelliidiandmeid, mis näitavad metsa olukorra kohe ära.

Näiteks saab saata huvipakkuva metsapiirkonna analüüsimisele ja saada vastuse, kas seal on viimase kuu või aasta jooksul toimunud muutusi – tuulemurd, lageraie või põleng. Nii on metsaomanikul kohe selge, kas metsas on toimunud midagi, millest tema teadlik ei olnud.

Olemasolevaid andmeid uuendatakse iga kuue päeva tagant, mis tagab operatiivse ülevaate olukorrast.

Rakenduse kasutamiseks trükib kasutaja veebisaidi otsin-

KOMPONENDIST TERVIKLAHENDUSENI

Murati Puit OÜ tegevjuht Rivo Fomotškin ForestMani tarkvara kasutamas.

guaknasse metsakinnistu nime või registrinumbri ja otsib huvipakkuva ala esmalt kaardi pealt üles. Seejärel on tal võimalus sirvida selle piirkonna kohta käivaid geoinfot sisaldavaid kaarte – ortofotosid ja krundi piire.

Edasi on võimalik teha päringuid veebiregistritest ja vaadata, milline info on seal huvipakkuva ala kohta olemas – kas otsitavas piirkonnas kehtivad näiteks mingid looduskaitse valdkonnast lähtuvad piirangud.

Soovi korral saab metsaomanik tellida ka teavituse, mis informeerib teda metsas toimunud muutustest kuus korda aastas. See tähendab, et värske info metsas toimunu kohta jõuab metsaomanikuni üle ühe kuu. Eraisikutest metsaomanikele mõeldud teavitussüsteem on võimeline kontrollima kuni sadat metsaeraldist.

Teenuse hind, kolmsada eurot aastas, on ühe kuu kohta peaaegu vähem kui paagitäie bensiini hind. Eraldi saab kokku leppida ka sagedamas teavitamises, rohkemate metsaalade kontrollimises ja näiteks tulekahju või tormimurru tuvastamises. Alati ei ole vaja sõita sadu

kilomeetreid, et veenduda, kas metsas on kõik nii, nagu peab.

Interreg Estonia-Latvia projektirahastuse toel valminud veebirakenduse kallal on Eesti ja Läti projektimeeskonna liikmed kahes riigis teinud tööd rohkem kui aasta.

“Varem ei olnud tarkvara, mis võimaldaks kahe riigi metsaandmeid vaadata ühest ja samast programmist. Meilt on seda varem küsitud ja nüüd on see võimalus lõpuks olemas,” kinnitab Deskis OÜ juhatuse liige Pille Kaas, kelle sõnul hakatakse tulevikus tegema kindlasti ka kahe riigi vahelisi piiriüleseid päringuid. “Lätis on nii metsa- kui ka maakatastriandmeid väga keeruline saada.

Seal on olemasolevate andmebaaside ning registrite kasutamine oluliselt kulukam ja keerulisem. Koondades kasutajad ühise platvormi alla, saame pakkuda taskukohast ja tehniliselt lihtsat võimalust töötada oma metsas nii siin kui ka sealpool piiri.”

Portaaliga saab tutvuda ja liituda aadressil forestman.eu.

PÄRNU MAALEHT

TURVALIST AASTALÕPPU JA PARIMAT UUT AASTAT!

torude CNC painutus hüdraulikavoolikute valmistamine ja seeriatootmine komponentide müük hüdraulikasüsteemide projekteerimine, ehitus, remont ja hooldus Tel. 505

7205

hyd@radius.ee | www.radius.ee

-10

-15

-20

SÕIDAD ROHKEM, SAAD ROHKEM!

-25

-30

KAMPAANIA 1.10.2019 – 30.04.2020

KINGILOOS vt • FB, gotakso.ee

634 3434

SOODUSKAART -10%

16 R E K L A A M

Pärnumaa Keskerakond soovib rahulikke jõule ja veel paremat uut aastat!

PÄRNU MAALEHT Nr 12 19. DETSEMBER 2019

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium tänab täiskasvanud õppijaid ja neid toetanud tööandjaid ning omavalitsusi.

Anname teada, et 11. veebruaril 2020 kell 17 algavad 0-kursused kõigile, kes soovivad jätkata poolelijäänud haridusteed nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.

Rõõmsaid pühi soovides www.ptg.ee Õppida on võimalik ka e-õppes.

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

RAHULIKKE JÕULE JA JAKSU MAARAHVALE UUEL AASTAL!