Pärnu Maaleht nr 1 (Jaanuar 2021)

TURISMIÄRI VAEVAD: ettevõtjad soovivad tugevamat toetust, Pärnu külastuskeskus läheb rendile Lk 2–3 Häädemeeste vald ja kogukond soovivad raie peatamist rannamännikus Lk 6–7

Pärnu ettevõte arendas välja tööd kordades efektiivsemaks muutva kännupurustaja

Olari Udam:

Lk 4–5

Lk 8–9

püsimetsandus on luksus, millel pole meie oludes majanduslikku põhjendust

www.maaleht.ee

21. jaanuar 2021 Nr 1

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

Uus madalpingevõrk parandab kogu Pärnu linna varustamist elektriga VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PARASIIDITÕRJE RAVIMEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14

www.vanaloomakliinik.ee

Võrguettevõttel Elektrilevi on Pärnus käsil mitu investeerimisprojekti, mis parandavad elektrivarustuskindlust enam kui 6000 elanikul.

Projektid hõlmavad nii kesklinna, Papiniidu, Rääma, Raeküla kui ka supelrannaäärseid alasid. Võrgu rekonstrueerimistöid tehti ka suvepealinna Tallinna-poolses otsas, mis avardab lennujaama arenguvõimalusi.

Elektrilevi elektrivõrgu ehituse üksuse juht Meelis Melder märgib, et Pärnu lennujaama vaates oli uuele pingele üleminek varem planeeritud.

“Nägime võimalust linna infrastruktuuri arengule kaasa aidata,” kinnitab Melder. “Ühtlasi on hea meel,

et saime investeeringute käigus taas suurendada ilmastikukindla võrgu osakaalu, kuna merele avatud Pärnus ja Pärnumaal tervikuna lõõtsub tuul tormide saabudes keskmisest tugevamalt. Ilmastikukindlam võrk aitab rikkeid vähendada.”

Lisaks tõi Melder faktina välja, et viimase kümne aastaga on rikked Pärnu maakonnas vähenenud 2,5 korda.

Projektid on jaotatud mitme aasta peale kolmeks etapiks, investeeringute kogumaht jääb suurusjärku 1,6 miljonit eurot.

Praegu on käsil teine etapp, mil-

le käigus jõudsid värskelt lõpule ranna ja kesklinna piirkonda jäävate Aisa ja Jalaka alajaamade uuendustööd.

Esimese etapi käigus uuendati Papiniidu piirkonnaalajaamast väljuvaid liine, millega tekitati varustuskindluse parandamiseks ringlülituse võimekus.

Tööde käigus paigaldati seitse uut kioskalajaama. Võrguskeemi muutmisega viidi tööst välja 6,3 kilomeetrit 30 aasta vanust maakaablit ja kaevati maasse pea kaks kilomeetrit uut kaabelliini.

Linna teises otsas kaasajastati samal ajal Tallinna maantee äärset elektrivõrku kuni Sauga alevikuni.

Lennujaama piirkonnas mindi üle 10 kV võrgule, tänu millele tekkis võimalus lennujaa-

male välja ehitada võimsam liitumispunkt. See loob eeldused lennujaama laienduseks ja edasiarenduseks. Samuti paranes piirkonnas asuva mitme tootmisettevõtte varustuskindlus, kuna lennujaama liitumisega kaasnenud investeeringuga ehitati uus kaabelliin, mis võimaldab elektrikatkestuste korral teha vajalikke ümberlülitusi.

Projekti viimane etapp näeb ette, et tuleval aastal uuendatakse Pärnu kesklinnas ja selle vahetus ümbruses veel mitu alajaama ning kaasajastatakse võrguskeeme.

Viimase kuue aasta jooksul on Elektrilevi investeerinud Pärnu maakonna varustuskindluse parandamisse üle 16 miljoni euro.

PÄRNU MAALEHT

S TAT I S T I K A

Võrgu töökindlus parem, rikkeid vähem

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha!

Elektrivõrgu rikked Pärnu maakonnas

Ilmastikukindla võrgu osakaal Pärnumaal

3000

70 2653

info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

60

2500 2000

KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

2102

50 1930 1869

1500

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Halumasinateenus Küttepuude müük ja vedu

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

52%

30

1295 1036 1047 1051

20 10 0

www.hevo.ee

64%

1518

500 0

63%

40 1398

1000

57% 50%

60%

2014 2015 2016 2017 2018 2019

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Allikas: Elektrilevi

FOTO: TANEL MEOS

Pärnu turismiettevõtjaid pahandab valdkonna toetuse kärpimine Pärnumaa turismiettevõtjad on nördinud, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kärpis poole võrra turismiettevõtetele mõeldud uue ärimudeli rakendamise toetusmeetme mahtu.

Kui algselt pidi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) väljastama turismisektorile ärimudeli rakendamise toetust 4,1 miljonit eurot, siis paar päeva enne meetmevooru avanemist ilmnes, et ministeerium on toetusraha kahandanud kahele miljonile eurole.

Nii pöördusid Pärnu linn ja Pärnumaa omavalitsuste liit 8. jaanuaril vabariigi valitsuse poole palvega väljastada turismiettevõtetele ärimudeli toetust vähemalt algselt kavandatud mahus ehk 4,1 miljoni eurot.

Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepa sõnutsi mõjus otsus kärpida toetust poole võrra turismivallas tegutsejatele külma dušina.

“Väga paljud Pärnu linna ja maakonna ettevõtted kavatsesid uue ärimudeli rakendamise meetmest toetust taotleda, et

selle abil oma äritegevust ja -teenuseid uuendada,” ütleb Lepp.

Arenguteenistus küsis turismiasjalistelt, kuidas toetusmahu kahanemine ettevõtjate plaane mõjutab. Tagasisidet andis 27 Pärnumaa ettevõtjat, kelle seast 21 tundis ärimudeli meetme vastu tõsist huvi (ülejäänud vastanuist ei oleks sellele toetusele kvalifitseerunud). Nendest toetustest huvitunuist kaheksa esitas vooru oma taotluse, kuid mahu kiire täitumise tõttu nende taotlusi ei aktsepteeritud. Tosin ettevõtjat ei jõudnud oma taotlust piisavalt ruttu süsteemi sisestada. Selgituseks olgu öeldud, et 7. jaanuari hommikul kell 9 avatud toetusvoor suleti mahu kiire täitumise tõttu juba kell 9.26.

Ettevõtjaid ei pane nördima mitte ainult toetusraha vähendamine, vaid ka võidujooks taotluse esitamisel.

“On jabur nõuda toetuse jagamisel kiiret sisestamist. Kiiruse alusel pingerea moodustamine ja

Turismisektor on ka Pärnus koroonakriisi tõttu suurim kannataja, ettevõtted jäid mullu ilma arvestatavast osast tavapärasest sissetulekust, ka Pärnu Turismiinfokeskuses möödusid päevad vaikelus.

toetuste jagamine ei soosi kuidagi, et rahastuse saaksid parimad projektid,” märgib üks linnale tagasisidet andnud Pärnu ettevõtja. “Praeguse lahenduse korral võis ettevõttel olla maailma parim projekt, aga ta jääb rahastusest ilma, kuna jäi ajalises mõttes ukse taha. Või sai taotleja küll sisse, aga raha lihtsalt lõppeb enne tema projekti menetlemist otsa.”

Teine ettevõtja tunnistab, et temagi jäi oma taotluse sisestamisega kõigest minut või paar hiljaks ja süsteem ei lasknud taotlust esitada, kuna maht oli täis saanud.

“Oleme sellise asjaajamise peale väga nördinud: otsustavaks sai mitte projekti sisu, vaid nobedate näppude voor. See polnud ju ärimudeli meetme eesmärk,” lausub ettevõtja.

Arenguteenistuse juhi ütlust mööda olid ettevõtjad taotlus-

vooruks põhjalikult valmistunud ja teinud selleks ka kulutusi, näiteks palganud mentori, tellinud ehitus- või remondiprojekti, teenuste analüüsi vms.

“Toetuseta jäämise tõttu langevad paljud plaanitud tegevused ära või lükkuvad edasi,” märgib Anneli Lepp. “Näiteks üks Pärnumaa turismiettevõtja kavatses uue ärimudeli rakendamise toetuse abil käivitada Eestile strateegiliselt olulise loodusturismi arenduse, mida ka turistid ja välismaa koostööpartnerid väga ootavad. See arendus aitaks loodusturismi teenuse nii regionaalselt kui ka üle-eestiliselt uuele tasemele viia.”

Lepp nendib, et nüüd ei saa enam kindel olla, kas ettevõtja seda sammu üksi üldse suudab teha.

PÄRNU MAALEHT

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

FOTO: TANEL MEOS

SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK 8. veebruaril kell 10.00

KILINGI-NÕMME KLUBIS • KUIVA SILMA TEST • SILMARÕHU MÕÕTMINE • OPTILISED PÄIKESEPRILLID

Etteregistreerimine telefonil 5323 2454 Metsaomanik teadis aastaid seda suurte puude varjus asuvat kuklasepesa. Ühel hetkel metsas ringi käies avastas ta, et pesa on jalad alla võtnud ja asemele on jäänud ainult korrapäraste servadega nelinurkne auk.

Omanik kahtlustab, et tema metsast varastati kuklasepesa Ringkäigul MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liikme Olavi Udami Põhja-Viljandimaal asuvates metsades viib ta meid ühte varjulisse kohta suurte puude alla ja ütleb: “Palun fotograaf, meil on varastatud kuklasepesa.”

AIN ALVELA Näeme auku, mille üks serv on justkui noaga lõigatult sirge ja terav ning mille kohal Olavi Udam ütleb olevat seisnud oma poole meetri kõrgune laanekuklase pesakuhil. Ühtäkki see kadus ja alles jäi vaid auk, mis vägisi meenutab labidatööd. Kellele või milleks pesa vaja läks, ei oska Udam öelda, aga ta on peaaegu kindel, et ükski loom selle kadumise taga ei ole.

“See on labidatöö,” kinnitab ka auku takseeriv Ülle Läll, kes on peamiselt Järvamaal mitutsada metsaomanikku koondava MTÜ Minu Mets eestvedaja. Ta leiab, et metsloom kraabiks pesa

ümberringi laiali või susiks selle segamini, aga ei viiks pesa sedasi puhtalt ära, et sellest jääb järele vaid teravate servadega auk.

“Ma alles eile avastasin selle, et keegi on meil siin kuklasepesa välja kaevanud ja lihtsalt minema viinud,” ütleb Olavi Udam.

“Sa nüüd küsid muidugi, et mis mõttega. Ma ei tea seda. Me näeme, et pesa on siit võetud, aga me ei tea, mis sellega edasi juhtus.” “Äkki nüüd kusagile metsa ilmub järsku kuklasepesa,” oletab Ülle Läll. Tema sõnul peaks augu juurest võtma DNA-proovi ja asja uurima hakkama.

Kõik kuklaseliigid, seega ka nende elupaigad on Eestis looduskaitse all kui III kaitsekategooria liigid. Laanekuklane on ka Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) kaitsealune liik.

Nimelt on metsaomanikes juba mõnda aega pesitsemas kahtluseuss, et kaitsealade laiendamisest huvitatud huvigrupid on mõnedesse, valdavalt küpse metsaga kohtadesse erametsa toonud ise mõnesid kaitsealuseid liike, siis need sealt justkui juhuslikult leidnud ja keskkonnaametile sellekohase teatise teinud.

Sellised kohad võivad olla nn potentsiaalsed VEPid (vääriselupaigad) või ka need, mida püütakse kinnitada päris VEPiks.

Seadus aga näeb ette, et kui on võimalus, et mingis kohas võib esineda kaitsealuseid liike või on tegemist mõne kaitsealuse liigi elupaigaga, siis neis kohtades peatatakse kuni selguse saamiseni (või kuni 28 kuuks)

igasugused metsamajanduslikud tööd. Raiet lubavad metsateatised pannakse n-ö lukku ja metsaomanikele mitmetes Eestimaa piirkondades teeb see loomulikult üksjagu tuska.

Igatahes andis Olavi Udam oma leiust ja kahtlustest teada ka keskkonnainspektsioonile (KKI).

“Jah, ma pöördusin nende poole. Esimene reaktsioon oli leige, aga ma ajan asja edasi, sest meie arvates on see inimese tehtud ja siin pole midagi vaielda,” märgib ta. “No seda on raske ette kujutadagi, aga tänapäevane reaalsus on ka see, et sipelgapesa võidakse ära varastada.

Vaat, millega metsaomanik peab nüüdsel ajal tegelema.”

KKI üldjuhul vargustega ei tegele, samamoodi nagu ka metsavargustega, need on politsei rida menetleda.

Pärnu linn otsib külastuskeskusele rentnikku FOTO: TANEL MEOS

Pärnu linnavalitsus otsustas 11. jaanuari istungil korraldada valikpakkumise, et leida üürnik Pärnu raekojas asuvatesse ruumidesse, kus kuni selle aasta alguseni tegutses Pärnu külastuskeskus.

Raekoja maja esimesel korrusel avati regionaalne külastuskeskus aastal 2010, varem tegutses turismiinfopunkt Rüütli tänaval.

Külastuskeskuse ruumide renoveerimist ja tegevust toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Alates 2021. aastast on Pärnu maakonda hõlmavad turismitegevused, sh turismiinfo levitamine, koondunud Pärnu linna alla ja EAS enam piirkondlike külastuskeskuste tegevust ei toeta. Kuna külastuskeskuste ja turismiinfopunktide külastatavus on Pärnus ning ka mujal Eestis juba aastaid olnud

Linn annab Pärnu külastuskeskuse küll rendile, ent suveperioodil peab rentnik tagama seal ikkagi ka turismialase informatsiooni jagamise linna külastajatele.

langustrendis, otsustas linn külastuskeskuse sulgeda ja turismialase info jagamise ümber korraldada.

Külastuskeskuse sulgemise järel tühjaks jäänud 132,9-ruutmeetrise üldpinnaga äriruumid saab üürnik oma kasutusse ühes

sisustusega. Üürihinna alghinnaks on 600 eurot kuus (käibemaksuta). Enampakkumise võitjaga sõlmib linn viieaastase üürilepingu.

Linna nägemuse järgi võiks külastuskeskuse sulgemise järel tühjaks jäänud pinnal tegutseda

äri, mis ajaloolisse vanalinna hoonesse oma ampluaa poolest hästi sobiks: näiteks suveniiride, meenete, käsitööesemete, kodumaiste disaintoodete või kodumaise toiduga kauplev äri või mõni reisifirma. Üürnik peab lisaks oma põhitegevusele jagama suveperioodil (15. maist 15. septembrini) ka turismialast teavet. Turistidele antavad trükised toodab Pärnu linnavalitsus. Samuti tuleb turistide jaoks hoida töökorras elektroonilist infokioskit. Äri külastajatele peab olema tagatud tasuta traadita internetiühendus, nagu see oli ka külastuskeskuse ajal, ning tasulise tualettruumi ja duši kasutamise võimalus.

Parima pakkuja välja selgitamisel arvestab linnavalitsuse komisjon nii pakkumisel esitatud üürimäära suurust kui ka sisulist tegevuskava.

PÄRNU MAALEHT

Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA!

Katused, fassaadid, soojustamine, uusehitised ja muud remonttööd Pärnu- ja Viljandimaal tel 5454 4666 nommepoisid@gmail.com

4 M E T A L L I T Ö Ö S T U S

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

Lehtmetalli töötlev PlasmaPro pakub metallitööstusele efektiivsust

FOTOD: TANEL MEOS

PlasmaPro juhatuse liige Tiit Talvaru ütleb, et efektiivse kännupurustaja idee tekkis elulisest vajadusest – metsateede rajamisel ja näiteks elektriliinide aluste puhastamisel on vaja n-ö käigu pealt vabaneda sadadest ja tuhandetest kändudest.

Metallide laser-, plasma- ja gaasilõikusega tegelev ettevõte PlasmaPro on spetsialiseerunud peamiselt teenustööle, ent püüdleb üha enam ka omatoodangu poole. Üks selline on nüüd OÜga Dipperfox kahasse valmiv uudne kännupurustaja.

AIN ALVELA

OÜl PlasmaPro on Pärnumaal kaks tootmisüksust – üks asub Paikusel, kus tehakse lehtmetalli laserlõikust, samuti lehtmetalli painutustöid ja nüüd toodetakse ka kännupurustajaid, teine paikneb Pärnu linnas ning seal toimuvad plasmaja gaasilõikuse tööd. Lisaks kuulub ettevõtte tegevusvaldkonda veel maksimaalselt 600 mm läbimõõduga ümartoru lõikus. Töödeldavad materjalid on roostevaba teras, tavaline must metall, alumiinium ja eriterased, nagu Hardox, Strenx ja Raex. Tellimustöid tehakse auto-, metsandus- ja ehitussektori ettevõtetele, aga otseselt on tellijad keevitusettevõtted, kellele valmistatakse detailid, mida nood siis juba edasi kokku keevitavad.

Metallitööstuses toimub spetsialiseerumine

Metallitöötlusega tegeleb ettevõte alates 2015. aastast. Viimastel aastatel on PlasmaPro saanud ka mitmeid toe-

tusi nii EASilt, PRIAlt kui ka Euroopa Regionaalarengu Fondilt (ERF). Nii on EASi toel käsil firma digitaalse diagnostika arendamine, mille eesmärk on luua terviklahendus ettevõtte täielikuks digitaliseerimiseks protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni kaudu.

Digidiagnostika edendamine peab kasvatama firma digitaliseerimis- ja automatiseerimisalast teadlikkust, selle abil on võimalik leida vajalikud arendusmeetodid ning koostada tegevusplaan nende elluviimiseks.

Et vähem võrguelektrist sõltuda ja olla keskkonnateadlik, paigaldati PRIA toetuse abil ettevõtte tootmishoone katusele oma päikesejaam, mis sisuliselt katab kogu tootmise energiavajaduse.

ERFi toetus läheb investeeringuks uue tehnoloogia soetamiseks – osteti automaatse etteandega võimas fiiberlaserpink, mis võimaldab suurendada tootmismahtu ja säästa toorainet. Pingi abil

Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast!

Helistage tel 510 0856

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu

KÕIK MATUSETEENUSED: KIRSTUMATUS, KREMEERIMINE, URNIMATUS. TSEREMOONIATE LÄBIVIIMISEKS VIIMSE TEE KABEL JA SUUR SAAL.

Tel 443 7400 Riia mnt 48, Pärnu info@viimnetee.ee www.viimnetee.ee

Lehtmetalli automaatse etteandesüsteemiga laserlõikuspink. Lõigatava lehe minimaalne paksus on 0,5 mm, maksimaalne paksus võib ulatuda 15 millimeetrini.

LUME-, JA JÄÄTÕRJE KATUSTELT K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

M E T A L L I T Ö Ö S T U S 5

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

säästetakse metalliressursi kulu toodanguühiku kohta.

OÜ PlasmaPro juhatuse liige Tiit Talvaru märgib, et lõviosa toodangust läheb Eesti tellijatele, sest sellistele pooltoodetele eksportturu leidmine on tema sõnul ülikeeruline. Ka üleilmselt on metallitööstuses kujunenud nii, et on eraldi olemas lehetöötluskeskused, kust siis masinatööstuse ettevõtted tellivad oma tootmises vajaminevad detailid, et mitte ise kalleid lehetöötlemisseadmeid omada. Veel aastat kümme tagasi, kui seda teenust kuigi laialdaselt saada polnud, olid metalliettevõtted ise sunnitud endale soetama ka lehelõikuse ja -painutuse pinke, mis aga oli ilmselge tootmisressursi raiskamine. Nüüdseks on sellest aru saadud ja üldiselt ostetaksegi selline teenus sisse lehtmetalli töötlemisele spetsialiseerunud firmadelt.

“Selline tööjaotuse mudel on Eestisse tulnud Soomest ja Rootsist ning eks kogu metallitööstuse korraldus liigub sinnapoole, et tööd, mida võimalik, ostetakse sisse teenusena,” selgitab Talvaru. “Meie pakumegi seda teenust, mis võimaldab metallitööstuse firmadel keskenduda oma toodangule, nad ei pea ise tegelema kõikide detailide algusest lõpuni valmistegemisega.”

Suund võetud omatoodangu edendamisele

Nüüd soovib PlasmaPro üha rohkem arendada ka omatoodangut. Põhiliselt keskendutakse erinevate, ekskavaatori noole otsa käivate tööriistade tooteperekondade arendamisele. Praeguseks on neist olemas maapuuri ja kännupurustaja baasmudelid, mida saab oma inseneritöö tulemusena nüüd juba edasi arendada ja nendest erinevaid modifikatsioone välja töötada.

Dipperfoxi kännupurustaja idee sai alguse elulisest vajadusest. Nimelt on OÜ PlasmaPro

ühel osanikul Tiit Talvarul ka maaparandus- ja kaevetöödega tegelev ettevõte ning just selles valdkonnas hakkas üha enam vaja minema efektiivset vahendit, millega puudest puhastatud alasid kännuvabaks saada – peaasjalikult töödel RMK objektidel.

“Eesmärk oli leida lahendus, mis võimaldaks teenida raha veidi lihtsamalt, kui seda sai teha kändude väljajuurimisega,” märgib Talvaru. “Kokku sai pandud kahe ettevõtte pädevus: ekskavaatorifirma vajadus ja metallitööettevõtte oskusteave. Lõpuks sündis siis OÜ Dipperfox, mis on selle toote brändihoidja.”

Kännupurustaja töötab hüdroajamiga, millel ka automaatne käiguvahetus, mis reguleerib vastavalt vajadusele kännule rakendatavat jõudu. Dipperfox on profitööriist, mis kasutatav 12–35 tonni kaaluvatel ekskavaatoritel. Selle asemel, et kännud välja juurida, tohutult aega ja kütust kulutada ning pinnast rikkuda, puurib Dipperfox kännu põhimõtteliselt hetkega katki.

Kiire võimalus kändudest vabanemiseks

“Meie masina efektiivsus tuleb mängu siis, kui on vaja vabaneda tuhandest või rohkemast

“Pakume teenust, mis võimaldab metallitööstuse firmadel keskenduda oma toodangule, nad ei pea ise tegelema kõikide detailide algusest lõpuni valmistegemisega.”

TIIT TALVARU

majadustegevus ja suurem selle tulukus.

Plaan piiritagusel turul kanda kinnitada

Laserlõikus on täpne ja n-ö puhas, nii et detailid enam järeltöötlust ei vaja. Lisaks on lasertehnoloogia gaasilõikusest kolm-neli korda kiirem. Käsitsitööd on selle kõige juures suhteliselt vähe.

kännust,” ütleb Talvaru. “Aitame teenida raha läbi uue tehnoloogia, mida ekskavaatoriettevõttele pakume. Dipperfox annab kändude juurimisega võrreldes 10–15 korda efektiivsema, rahas mõõdetava tulemuse.”

Kännupuur säilitab kännu ümbruses loodusliku maapinna. Kui siiani oli kändude juurimise töö hind umbes 2000 eurot hektari kohta, siis nüüdseks on see tänu uue tehnoloogia rakendamisele alanenud umbes 700 euroni hektari kohta ja Tiit Talvaru kinnitusel võimaldaks Dipperfox seda teha hinnaga 300 eurot hektari kohta.

Töö tegija põhiline mure on selle töö tegemiseks kuluv aeg, mis lõppkokkuvõttes maksab raha. Lihtne majanduslik rehkendus näitab, et mida kiiremini ja väiksemate kuludega saab projekti tööd ära teha, seda rutem on võimalik siirduda ka uuele objektile ning seda soodsamalt saab tellijaile töid teha. Edasi – mida odavamalt on ettevõte võimeline töid tegema, seda kindlamini võidab ta hankeid ning seda efektiivsem on lõppkokkuvõttes firma

Valmis Dipperfoxi kännupurustaja ootab kliendile saatmist.

MIS ON MIS

Raamatupidamisteenused väikestele ja keskmistele ettevõtetele info@renisder.ee www.renisder.ee Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

Dipperfox – kõigi kändude hirm n Välja töötatud ja toodetud Pärnus. n Kaubamärgi omanik, tootja ja müüja OÜ Dipperfox. n Ette nähtud kasutamiseks tüüpilistel 12–30-tonnistel ekskavaatoritel. n Hüdraulikaõli vajadus 110–220 liitrit minutis. n Õlisurve 180–320 baari. n Puurimispea pöörleb kiirusega üks ring sekundis, keskmine lõikepaksus 4,5 cm sekundis. n Töö kiirus ideaaltingimustes – ühe kännu purustamine koos positsioneerimisega 20 sekundit, 180 kändu tunnis.

Allikas: OÜ Dipperfox

Alustati aastal 2015 ning prooviti nii- ja teistpidi. Kõigepealt koostati 2017. aastal praeguse Dipperfoxiga võrreldes üsna robustne seade, et proovida, kas selline puuri idee üldse töötab.

Aasta hiljem valmis järgmine prototüüp ViaCity, mis töötas, mida sai juba ka müüa, aga millel oli veel mitmeid puudusi.

Näiteks tuli terade vahetamiseks lahti võtta terve korpus, mille külge terad kinnitusid, ja seda oli operaatoril tööobjektil äärmiselt tülikas teha. Prototüübi edasiarendustes jõuti valmistooteni, mil terad eraldi vahetatavad, mille tööd reguleerib automaatne hüdrauliline käigukast ja millest 2020. aastal arendati välja rahvusvaheline kaubamärk ning loodi selle tootmiseks ja turustamiseks ärimudel.

PlasmaPro sidusettevõte OÜ Dipperfox juhataja Jaana Külm ütleb, et Dipperfoxi kaubamärk ja disain on kaitstud nii Euroopa Liidus kui ka USAs. Kuna patenti saab taotleda vaid tootele, mida veel ei müüda, patenditaotluste menetlemine võttis aga oma pool aastat, siis venis ka Dipperfoxi n-ö ametlik turuletulek.

“Analoogidest eristume Dipperfoxi dünaamilise käiguvahetuse, vahetatavate terade ja vahetatava otsakruvi poolest,” räägib Jaana Külm. “Tootmises kasutame Rootsi materjale, valides saadaolevatest parima.”

Nüüd on Dipperfoxi kännupurustaja üles seatud rahvusvahelise metallitööstuse tootearenduse aastaauhinna Swedish Steel Prize 2021 nominendiks.

Praegu pole muidugi veel teada, kas auhindade väljajagamise üritus koroona tõttu ikka aset leiab, aga tuleva aasta kevadeks on see igatahes planeeritud.

Peaauhinna võitja saab 20 000 Rootsi krooni oma edasise tootearenduse edendamiseks.

+372 502 4116 torumetall@gmail.com Jaagupi küla, Häädemeeste vald

Mobiilsed keevitustööd, sanitaartehnilised tööd

6 K O G U K O N D

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

Häädemeeste vald

seisab rannaäärse metsaraie vastu Häädemeeste vallas areneb vastasseis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) raietegevuse suhtes Treimani-Metsapoole rannalähedases männikus.

Raie ja sellest tuld saanud vastasseis algasid eelmise aasta novembrikuu lõpus. Nüüd jaanuaris saatsid Häädemeeste vallavalitsus ja volikogu kirjad nii keskkonnaministrile kui ka RMKle, soovides raie peatamist ning viidates, justkui oleks Rannametsa-Ikla maantee äärne raietegevus vastuolus valla üldplaneeringuga.

Nii nõuab volikogu esimees Andrus Soopalu RMKle saadetud kirjas, et Rannametsa-Ikla äärsel maatükil järgitaks valla üldplaneeringut, mis ei näe seal ette uuendusraiet, vähemalt mitte praegu planeeritud mahus.

Kohalikud raiele vastu

Kohalik rahvas sattus oma kodulähedases metsas harvestere nähes ärevusse, sest arvati, et tegemist on lageraiega. Tegelikult on seal tegu aegjärkse raiega, mille abil kasutatakse ära vanemad ja ülekasvanud puud, alles jäetakse umbes kolmandik, mis

võimaldab noorel metsal saada piisavalt valgust, et jõudsalt kasvama hakata. Ehk piltlikult öeldes – uus metsapõlv hakkab kasvama vana metsa turbe all.

Ka kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) analüüsis RMK metsamajandamiskavasid Ikla-Oandu matkaraja ja Treimani-Metsapoole küla ümbruse metsades ning leiab, et seal esineb puudujääke FSC säästva metsamajandamise sertifikaadi reeglite täitmisel.

NEPConi metsamajandamise standard näeb ette, et metsaraiete tegemiseks koostatakse majandamiskava, mis peab muu hulgas sisaldama kavasid haruldaste, ohustatud ja hävimisohus liikide kindlakstegemiseks ja kaitseks ning sotsiaalmajandusliku taustaolukorra kirjeldust. Samuti tuleb majanduskavadele lisada keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis peab valmima enne töödega alustamist.

Erakorraline kaasamiskoosolek Treimani-Metsapoole rannamänniku raiete asjus Kabli rahvamajas, kus osales ka RMK peametsaülem Andres Sepp.

Kütteladu24.ee > PUITBRIKETT

TALVEPAKKU MINE

Kandiline KASE puitbrikett, alusel 96 pakki. 10–11 kg pakk HIND kase-kuuse segapuitbrikett al 130 € / alus kase puitbrikett 135 € / alus PAKI HIND KOHAPEAL 2—2,5 €

> PELLET – PREEMIUM Pellet Pakume 6 mm ja 8 mm pelletit KOTT 16–16,5 KG JA ALUSEL 60 KOTTI HIND 190 € / alus

> KASE KAMINAPUU

30 cm 40 l. HIND 2,6 € / võrk

> TURBABRIKETT

Pakkuda on kahte sorti turbabriketti: 1. lindiga kinni, 84 pakki. Paki kaal ca 10–13 kg.

HIND 2 € / pakk või 130 € / alus + TRANSPORT 2. termopakis, 84 pakki alusel. Paki kaal ca 10–13 kg HIND 2 € / pakk või 135 € / alus

PAKKUMINE SISALDAB:

> KIVISÜSI

Sportsman 570 EFI 4×4 T3b – 8990 €

pakitud kivisüsi 50–200 mm, kott 25 kg al 240 €/t

Polaris testwinning vints 2500 lbs – 311,56 €

> KÜTTEKLOTSID

Polaris Glacier Pro lumesaha komplekt 152 cm – 976,46 €

Müüme kuivi kütteklotse võrkkotis. HIND 1,8–2,5 € / võrk Koti suurus 45 l ja kaal 13–15 kg PAKKUDA KA ALUSELE PANDUD PIKEMAID LAUA- JA PRUSSIJUPPE

Hinda koos veoga küsi tel 520 2190.

kütteladu24.ee

FOTO: EESTI METSA ABIKS

TRANSPORDIVÕIMALUS ÜLE EESTI

Polaris Lock & Ride kõrge esiklaas – 223,18 €

PAKKUMINE 8990 € TAVAHIND 10 501 €

KLIENT SÄÄSTAB 1511 €

OÜ Reiu Puhkekeskus, Lao 10-3, Pärnu tel 502 8005, tel 444 0424, info@polarisparts.ee

K O G U K O N D 7

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

EMA hinnangul on RMK kõik selle Häädemeeste vallas raiuma asudes tegemata jätnud. Kohalik rahvas pöördus nende ja veel teistegi argumentidega ka kohtusse ning detsembri alguses rahuldaski Tallinna Halduskohus Ikla-Häädemeeste luitemetsade kaitseks välja astunud kogukonna taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning peatas novembris väljastatud metsateatiste kehtivuse. Kogukond näib olevat juriidiliselt hästi kaitstud, sest nende sekka kuulub ka vandeadvokaat Tarmo Pilv.

Nüüd on kogukonna ettepanek selline, et Metsapoole rannamänniku metsahoolduskava analüüsitaks teaduslikult ja erapooletult enne edasiste tegevuste planeerimist ning jätkamist.

me oleme määranud raiesse. Nende puhul ongi võimalus neid majandada kas lageraiega või turberaiete hulka kuuluva aegjärkse raiega ja selle me oleme ka valinud,” märkis Heiki Ärm ERRile. “Et olukorda rahustada, siis jätame raiutava metsa natuke tihedamaks. Ja kõik raidmed koristame ära, teed puhastame samuti ära. Hajusalt raiumine on see, mis tagab uue, noore männipõlvkonna tekke.”

Treimani-Metsapoole rannamänniku näol on tegemist nn kõrgendatud avaliku huviga alaga ehk KAH-alaga.

Läinud aasta novembri lõpus lisas RMK avalikule metsatööde kaardile riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga alad, mille paiknemine looduses on kohaliku kogukonnaga kokku lepitud ja kinnitatud.

RMK peametsaülem Andres Sepp märgib, et nagu nimigi viitab, on inimestel KAH-ala metsade majandamise vastu keskmisest suurem huvi. Nii saidki kogukondadega kokku lepitud KAH-alad kaardile kantud, et inimesed saaksid nende paiknemisest parema ülevaate. Sepp täpsustab, et kaardil kuvatud KAH-alade piirid on paigas, kuid metsa majandamisviisi, aja ja ulatuse üle mõnel pool arutelud veel kestavad.

Tegu pole lageraiega

Valminud on KAH-alade kaart

“Et olukorda rahustada, siis jätame raiutava metsa natuke tihedamaks.”

HEIKI ÄRM

RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm kinnitab, et lageraiet selles kohas siiski ei tehta ja ka vaatepilt muutub paremaks, kui kevadel oksad ära koristatakse. Ärmi sõnul ei otsi nad kohalike elanikega konflikti ja lubavadki nüüd puid pisut tihedamalt alles jätta, lootes, et see noori puid kasvamast ei takista.

“Siin on ikkagi saja aasta piires ja natuke ülegi metsaeraldised, mida

KAH-alade nägemiseks tuleb avada RMK metsatööde kaart ja sisse lülida valik “KAH-alad”. Seejärel näeb kaardil alasid kogu Eesti ulatuses ja kaarti suurendades on võimalik täpsemalt huvipakkuvat kohta uurida. Ühtlasi saab lisainfot, millised eraldised alale jäävad, milline mets neil kasvab ning kas ja millised metsatööd on KAH-alal plaanis. Sealjuures on kaardil näha vaid

ARA ROOSTETA

PARIM HIND EESTIS!

kehtivate raieteatistega uuendus- ja harvendusraiealad.

Kaugemas tulevikus planeeritud raied, millele raieteatist veel ei ole, on kirjeldatud KAH-ala pikaajalises metsa majandamise kavas. Kümneks aastaks koostatud metsa majandamise kavu tutvustab RMK enne kinnitamist kohalikule kogukonnale avalikul arutelul. Senini valminud kavadega saab tutvuda RMK kodulehel.

Kõrgendatud avaliku huviga alade puhul on lihtsustatult öeldes tegu metsadega, mis on kohalikele armsad, näiteks asumilähedased metsad, kus inimesed armastavad jalutada ja sporti teha.

RMK metsatööde kaart on kõigile soovijaile kättesaadav RMK kodulehel: rmk.ee/metsatoode-kaart.

Igaüks saab kaasa rääkida

KAH-alade osas on avalikult oma arvamuse välja öelnud ka keskkonnaminister Rain Epler, kui vastas eelmise aasta lõpus EMA sellesisulistele küsimustele. Rain Epler on seda meelt, et

“Kõrgendatud avalike huvidega aladel tuleb seada eesmärgiks, et enne metsatöödega alustamist oleksid sõlmitud kokkulepped kohalike elanike ja omavalitsustega.”

RAIN EPLER

2017. aasta septembrist läbi viidavad kaasamispraktikad on esimene samm selleks, et riigimetsa majandajal oleks selge kohustus enne metsatöödega alustamist suhelda nende kogukondadega, kes igapäevaselt metsa kasutavad. Teise sammuna kirjeldab minister seaduses toodud mõiste “asustusüksuse lähedal asuvad metsad” laiendamist RMK poolt mõisteks “kõrgendatud avaliku huviga alad”.

“Kõrgendatud avalike huvidega aladel tuleb seada eesmärgiks, et enne metsatöödega alustamist oleksid sõlmitud kokkulepped kohalike elanike ja omavalitsustega,” selgitab minister.

Samas täpsustab minister, et kuigi metsaseaduse § 43 lõige 9 kohustab RMKd kohalikke elanikke ja kogukondi metsamajandusliku tegevuse planeerimisse kaasama, siis ei keela see metsa majandamist, samuti lageraiet KAH-aladel.

EMA seisukoht on, et kuna kohalike elanike kaasamine kui selline on RMKle seadusega pandud kohustus, siis oleks kaasamisel korrektne lähtuda justiitsministeeriumi soositud kaasamise heast tavast. Vastavalt heale tavale tuleb väljatöötatav eelnõu, milleks on KAH-alade metsamajandusliku tegevuse korraldamisel metsa majandamise kava väljatöötamise kavatsus, esmalt avalikule konsultatsioonile panna, et koguda huvirühmade ettepanekuid ja kavatsusi, leiab EMA. Kui inimesed soovivad mingi riigimetsa ala määramist kõrgendatud avaliku huviga alaks, siis tuleb ministri sõnul suhelda selles osas RMKga ja esitada oma põhjendatud seisukohad.

PÄRNU MAALEHT

TA S U B T E A DA

Millised alad riigimetsas on kõrge avaliku huviga?

Avalikke arutelusid korraldatakse RMK hallatavatel maadel, mis asuvad: n linnade ja teiste tiheasustusalade territooriumil ning nendega vahetult piirnevatel aladel; n hajaasustuse elamugruppidega vahetult piirnevatel aladel; n planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud aladel; n avalikes aktiivses rekreatiivses kasutuses olevatel või nendega vahetult piirnevatel aladel; n aladel, millel asub riikliku kultuurilise, arheoloogilise või ajaloolise tähtsusega paik, kasutuses olev kohaliku kogukonna jaoks religioosse või sakraalse tähtsusega looduslik pühapaik või kohaliku kogukonna traditsioonilise kultuurilise tähtsusega paik.

KAH-alade majandamiseks kokku lepitud põhimõtted: n lageraied tehakse maastikku sobituvalt; n lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena; n lageraie järgselt uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil; n enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel; n raietööde käigus tekkinud raidmed koristatakse kasutatavatelt metsateedelt ja -radadelt; n maapinna ettevalmistamise käigus ei kahjustata kasutatavaid metsateid ja -radasid; n turberaiet tehakse juhul, kui metsa kasvutingimused võimaldavad tagada metsa uuendamise.

Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus

8 M E T S A M A J A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

Metsamees Olavi Udam ütleb, et teadlik metsaomanik katsetab pidevalt, teeb teinekord ka teadlikult oma rahakotile kahjuliku otsuse, aga ammutab sellest lõpuks ikkagi hindamatuid kogemusi.

Metsa majandamine püsivana on luksus, mida vähesed endale lubada võivad Maaleht käis läinud aasta sügisel Pärnu- ja Viljandimaa kokkupuutekohas, Soomaa serval laiuvates metsades vaatamas, kuidas sealsed metsaomanikud on püüdnud oma metsi püsimetsanduse tavade järgi majandada, ja sai aimu, kuivõrd tulemuslik see on.

AIN ALVELA

Käime läbi mitu metsatükki, kus erinevatel aegadel tehtud erinevaid töid ja mille põhjal kogenud metsakasvataja saab juba ka teatud järeldusi teha ning teistelegi kogemusi jagada. Teejuhiks on mitme maakonna metsaomanikest liikmeid koondava MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Olavi Udam, kes lisaks Maalehele kaasa kutsunud ka Järvamaa metsaühistu Minu Mets eestvedaja Ülle Lälli, Tarmo Lälli Vooremaa Metsaühistust ning MTÜ Ühinenud

Metsaomanikud Viljandimaa piirkonnajuhi Pille Udami.

Puupõhiselt saab majandada vaid väikeomanik

Kõigepealt viib Olavi Udam seltskonna metsateatise järgi põhimõtteliselt lageraiealale, kus takseerkirjelduse järgi kasvas 60-aastane lepik. Suvel tehtud raie järel on alale aga kasvama jäetud päris tihedalt puid: kaske, vahtraid, jalakaid, saari, künnapuid. Lepp võeti küll välja, aga iseenesest mets jäi ik-

TIMBER FOREST OÜ OTSIB:

UUDIS TAAS AVATUD UUES KUUES AUTOREMONDI TÖÖKODA! Tallinna mnt 82, Pärnu info ja broneerimine 448 1710

• HARVESTERI OPERAATORIT Tööülesanneteks on korrektselt sortimente valmistada ja vajalikul määral masinat hooldada.

• TELESKOOPLAADURI OPERAATORIT

kagi alles. Kõige selle koosluse keskel troonib erakordselt suur toomingas, ka mõned suured jalakad jäeti kasvama.

Seda kohta nimetab Udam heaks näiteks püsimetsanduse võtete ja erinevate raiejärkude kasutamisest. Mets ise oli enne raiet väga mitmekesine ning kasvamas erinevates rinnetes – esimeses rindes olid jalakas ja lepp, teises jalakas, toomingas ja künnapuu.

“Kahjuks meil selliseid näiteid teisi väga palju pakkuda pole.

Vaid mõnes väga erilises ja omapärases kohas õnnestub niimoodi eksperimenteerida, et sellel on ka hea tulemus,” nendib ta. “Siin sai rohkem puid kasvama jätta tänu sellele, et siin on natukene viljakam maa. Kohe kõrval voolab oja ja ilmselt selle perioodiliste üleujutuste tõttu on maa muutunud viljakamaks, kui siin mujal ümberkaudu on.”

Edasi näitab juba aeg, kuidas ja mida selle metsaga edasi teha. Näha on, et halli leppa tuleb sinna kiiresti peale ja esialgu võivad nad alles jäetud suurte puude all kenasti kasvada. Olavi Udam ei välista, et mingi aja pärast võib ka praegu allesjäänud puud maha raiuda, kui teisest rindest puid peale kasvab – need

praegused küllaltki suured puud ei pea sinna surema jääma.

Nõnda saab majandada ja katsetada just väikemetsaomanik, ettevõte vaevalt hakkaks ühel uuendusraiesse määratud metsatükil sedasi nökerdama, sest valdavalt majandatakse Eestis metsa ikkagi ju aladena, kus tähtis raiesse minev pindala. Sellised küttepuud kasvatavad tükid võetaks nn firmametsas lihtsalt lagedaks ja istutataks sinna näiteks kuusekultuur, et sealt edaspidi mingit majanduslikku tulu loota.

“Tegime iga puu kohta eraldi otsuse, milline läheb välja, milline jääb, ning ma oletan, et sedasi puu kaupa majandavad ikkagi pigem väikemetsaomanikud.”

OLAVI UDAM

Oleme Tori valla põllumajandusettevõte ning soovime laiendada tootmist.

Seoses sellega

OSTAME PÕLLUMAAD JA METSA parima hinnaga peamiselt Tori vallas.

Lisaks võtame rendile põllumaad.

Küsi infot telefonil 5356 2005 või e-postil timber.forest24@gmail.com

Tel 5667 3533 erikugrupp@gmail.com ugrupp@gmail www.roigu.ee

M E T S A M A J A N D U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

FOTOD: TANEL MEOS

viisil, siis saab seda nimetada hobimetsanduseks, aga mitte metsamajanduseks. Niikuinii tuleb sellise metsaomaniku sissetulek kusagilt mujalt.”

Hoolduse arvelt ei saa kokku hoida

Kobraste hävitustöö viis selleni, et metsanoorendikku tuli tuua giljotiin, et kuuskede vahelt lehtpuu välja korjata.

Lageraie, mis tegelikult ei teinud maad lagedaks. Püsimetsanduse vaimus raiutud mets, kunagine lepik, kuhu jäeti alles tavalisest lageraiest märksa rohkem puid, teiste seas ka künnapuid ja jalakaid.

Pärast raiet kasvama jäetud võimas toomingas, mis täis lindude ja nahkhiirte pesaauke. Puu on küll eakas ja üsna kehva tervise juures, ent osaliselt siiski veel elus ning pakub ilmselt veel mitme aasta jooksul elupaika lindudele ja teistele metsaasukatele.

Vaid väikemetsaomanik võib mõnda ala majandada ka n-ö puupõhiselt – lubatud on küll lageraie, aga ma ikkagi vaatan, need puud võiksid kasvama jääda, need võtan maha. Võiks ju ka kõik maha võtta, aga selle tulemuseks oleks vaid mõnevõrra suurem hunnik küttepuuks minevat sortimenti, ei muud.

“Siin tegime me iga puu kohta eraldi otsuse, milline läheb välja, milline jääb,” kirjeldab Olavi Udam. “Ma muidugi ei tea, palju on metsamajandajaid, kes niiviisi teevad, aga oletan, et sedasi puu kaupa majandavad ikkagi pigem väikemetsaomanikud. Nemad võtavad seda n-ö oma talupojatarkusega, et suur puu on vana, tema tuleb ära raiuda, aga väike puu las kasvab edasi. Kuigi see ei pruugi tegelikult nii olla – suur ja väike puu võivad olla ühevanused.”

Valdavalt läheb selline puit meil praegu ikkagi küttepuuks.

Kui üldse midagi eraldi kokku ostetakse, siis ehk vaid tammeja saarepuitu. Ent kui metsaomanikul õnnestub leida mõni käsitöömeister, kes ka näiteks jalakat kuidagi väärindada oskab ja tahab, siis võib ta oma tulubaasi ka sellise, majanduslikus mõttes väheväärtuslikuks hinnatud puidu arvelt märkimisväärselt suurendada.

Püsimetsandus kui kallis harrastus Kuusekultuur vajab oma kasvu esimestel aastatel pidevat hooldust.

Kui selle arvelt kokku hoida või kui jõud lihtsalt enam peale ei käi, võtab lehtpuu võimust ja kuusk kannatab.

Ostame piimatõugu lehmikuid ning pullikuid 1,20–1,40 €/kg Lihatõugu pullikud 1,80–2,20 €/kg

Samas tunnistab Udam, et selle tüki majandamine püsimetsana läks oma kaks korda kallimaks sellest, kui oleks ala tavapära-

selt harvesteriga lihtsalt lagedaks võtnud.

“Vahel ikka räägitakse, et püsimetsandust võib arendada küll, ega see uuendusraiete tegemisest oluliselt kulukam ei ole. Ma kinnitan, et see on täiesti vale jutt – püsimetsandus tuleb omanikule väga ja väga palju kulukamalt kätte,” räägib Olavi Udam. “Kui päris ausalt öelda, siis püsimetsanduse tavade järgimine muudab metsa majandamise majanduslikus plaanis mõttetuks.”

Tarmo Läll ütleb, et seda asja võib muidugi arutleda niija naapidi. Kui, ütleme, metsaomanik elabki oma näiteks viie või kümne hektari suuruse metsa servas, tal on endal olemas väiketehnika ja ta võtab metsast vaid valitud puid, siis tema kahju majanduslikus mõistes on kahtlemata väiksem võrreldes traditsioonilise majandusmudeliga, kui treileri peal tuuakse metsatöödeks kohale langetus- ja kokkuveotraktor ning need n-ö tunnihinde alusel metsa lasta.

Viimasel juhul oleks majandusliku mõttekuse rehkendus juba hoopis teistsugune ja iga puu haaval raiumine juba ilmselge luksus. Ja ammugi ei hakkaks see omanik puude haaval metsa majandama siis, kui see metsatükk asuks tema elupaigast 50 või rohkem kilomeetrit eemal.

“Sellel, mida me siin vaatasime, pole metsa majandamisega klassikalises tähenduses midagi pistmist,” iseloomustab Tarmo Läll. “Kui väikemetsaomanik majandab oma metsa püsival

MAJADE RENOVEERIMINE JA JUURDEEHITUSED KATUSE-, FASSAADI-, KELDRITÖÖD ÜLDEHITUSTÖÖD

ETTEMAKSE JA SULARAHAS TASUMISE VÕIMALUS

TEIE SOOVID, TEHTUD MEIE KÄTEGA!

KÜSIGE PAKKUMIST!

tel 5307 2076 • info@viimistlusehitus.ee

Edasi siirdume sama oja kaldal teisel pool maanteed asuvale maatükile, kus on tehtud n-ö klassikalist metsamajandust – 16 aastat tagasi tehti seal lageraie ja seejärel kuuseistutus.

Kuna maa on viljakas, kasvavad kuused hästi, juurdekasv on võimas. Eripära sellel tükil on see, et kuuskede vahele on jäetud kasvama leppasid, kuna mingil hetkel ei jõutud ala enam hooldada.

“Kui nüüd neid kahte majandusviisi võrrelda, siis see siin on majanduslikult mõttekas tegevus, kuusekultuurist tuleb siia majandusmets. See, mida teisel pool teed tegime, on majandusliku otstarbekuse poolest null,” räägib Olavi Udam.

“Klassikalist metsade majandamist järgides oleks tulnud ka sel esimesel tükil teha nii, nagu siin on tehtud. Siin on nii viljakas maa, et me tegime alguses neli korda kultuuri hooldust, aga lõpuks lõin käega ja lasin lepal üle kasvada.”

Kui hooldatud alal on kuuskedega kõik korras, siis sinna, kus lepp vahele kasvas, on mingil ajal eelmise aasta varasuvel saabunud koprad ja nüüd on suur osa lehtpuudest juba läbi näritud ja risti-rästi maha langetatud. Ka kuusk on seal, kus lepad lasti peale kasvada, kiratsema jäänud.

“Piisab paarist koprast, et selline sigadus korda saata,” ütleb Tarmo Läll. “Ja kuigi meil on valitsev seisukoht, et maa-

“Kui väikemetsaomanik majandab oma metsa püsival viisil, siis saab seda nimetada hobimetsanduseks, aga mitte metsamajanduseks.”

TARMO LÄLL

parandussüsteemides ei tohiks kopraid olla, ei julge keegi ometi vastu võtta otsust, et maaparandussüsteemide aladel võiks kopraid aasta ringi püüda. Tegelikult on need valdavalt noored koprad, keda võiks vabalt ka pesitsusajal küttida.

Tammide lõhkumine siin ei aita, nad tuleb välja püüda.”

“See oli mõnes mõttes katselapp ja nüüd on selge, et kokkuhoid hoolduse arvelt maksab kätte – kuusk jääb kasvus kängu ja selle lepa pealt saadav tulu ei kata seda vahet kinni,” tõdeb Udam. “Nüüd on kobras ka sees ja otsustasin lepad ja haavad kõik välja võtta.”

Selleks on juba kohal ka ekskavaator koos giljotiiniga ja muist töödki juba tehtud.

Katsetades tulevad tarkus ja kogemused

Tarmo Läll räägib oma kogemusest analoogse, väga viljaka maatüki majandamisel.

Kõigepealt võeti seal kasvanud lehtpuumets, kus valdavalt toomingas ja lepp, täiesti lagedaks, seejärel rebiti ekskavaatori otsa käiva juurijaga puude juured maa seest välja ning pandi need vaalu. See töö maksis umbes 460 eurot hektari kohta.

Seejärel istutati kuused ja praeguseks on selge, et umbes kolm hoolduskorda õnnestus juurimisega võita. Viljakal maal on kultuuri hooldus keskeltläbi 150 eurot hektari kohta, seega sel Tarmo Lälli kirjeldatud samuti n-ö katsetükil on juurimise majanduslik mõttekus nii ja naa, aga aja ja vaeva kokkuhoiu tõttu tasub see ennast ikkagi ära, leiab ta.

“Tavaline väikemetsaomanik seda juurimist tegema ei hakka, sest see on tema jaoks ikkagi kallis,” märgib Läll. “Eriti kui ka metsandusalaseid teadmisi napib. Ja siis ei olegi muud, kui üks pidev hooldamine, kui tahad sellest kultuurist asja saada.”

Ka Olavi Udam kinnitab, et n-ö teadlik metsaomanik teeb teinekord mõne suuremat kulu nõudva otsuse just nimelt teadlikult, sest soovib katsetada, mis juhtub siis, kui teha mõni töö mõnevõrra ebatraditsioonilisel viisil. Vahel saab ta vastu pükse, vahel jõuab ka omadega mäele, kusjuures kõike ei saa ka ainult rahasse ümber arvestada – iga uus kogemus on hindamatu ja kasuks edaspidiste otsuste tegemisel.

10 M A K S U S T A M I N E

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

Tulus metsamajandus eeldab maksuseaduste head tundmist Küsimus, kuidas väikemetsaomanik saaks majandada oma kümmet või viitteist hektarit metsa nii, et talle sellest ka tulu tõuseks, ja nii, et tal pidevalt ka oleks metsa, mida majandada, kummitab enamikku Eestimaa pea 100 000 väikemetsaomanikust.

AIN ALVELA

See teema on oluline tõepoolest kümnetele tuhandetele metsaomanikele, kelle keskmine metsamaaomandi suurus on muide kõigest umbes 6,5 hektarit. Üks asi selle juures on muidugi metsa majandamise võtted ja loomulikult ka see, millist tüüpi mets, millistel kasvukohtadel ning millise boniteediga maal omanikul üldse kasutada on.

Kui tegu on liivapinnasel kasvava männikuga, siis ega seal

puid on üsna harvalt kasvama jäetud. Sõltub ka jällegi kasvukohast, aga Eesti olusid üldiselt arvesse võttes ei tundu püsimetsandus olevat see võlumeetod, mis aitaks puupõhiselt majandades oma väikeselt metsamaalt pidevalt tulu teenida. Kusagil tuleb ikkagi piir ette, kus tuleb teha lageraie ja lank uuendada ning sealt pole siis juba mitme aastakümne vältel võimalik mingit tulu saada.

Maksusüsteemi peab täpselt tundma palju alternatiive pole, millega seda männikut asendada, sest näiteks kiire kasvuga halli lepa kultuuri, millel umbes 30 aasta pikkune raiering ja selle tõttu ka stabiilsem tulu, sinna ei raja.

Jääb üle vaid seda männikut siis tükikaupa raiuda, kui tegemist on küpse puistuga. Nii nagu metsaomanik Olavi Udami katsetused näitavad, ei kipu vanade puude alla eriti uut rinnet moodustuma, isegi kui vanu

Jah, kui tegemist on näiteks vähemalt keskmiselt viljaka kase enamusega segapuistuga, siis saab seal mõnda aega majandada sedasi, et, ütleme, küpsed kased välja võtta ja teha niimoodi teed teisest rindest tulevale kuusele. Mets kui selline küll säilib, aga iseasi on muidugi sellise majandamise tulususe küsimus. Reeglina saab nõnda hankida enda tarbeks (või ka müügiks) küttepuitu, ehk ka paberipuitu, aga teab mis ar-

vestatavas kogustes tööstuslikult väärtuslikku puitu, mille arvelt ju omanik eelkõige tulu teeniks, sealt ei tule.

Teine oluline asi, kuidas väikemetsaomanik oma tulubaasi suurendada saaks, on seaduses sätestatud võimaluste maksimaalne ärakasutamine. Selleks peab ennast seadusandlusega hästi kurssi viima, sealhulgas silma peal hoidma ka kõikidel muudatustel, mida näiteks maksustamise osas üsna sageli tehakse.

Infobrošüüri „Metsaomaniku maksustamine” koostamisel nõustaja olnud Olavi Udam on välja arvutanud, et füüsilisest isikust metsaomanik majandab kõiki maksusoodustusi ja saadavaid toetusi arvesse võttes kõige tulusamalt siis, kui müüb raieõigust, aga kõik metsakasvatustööd teeb seejärel juba ise. Talle laieneb müügihinna 5000 eurot aastas tulumaksuvabastus, ta saab metsa uuendamise toetust aastas 96 eurot hektari kohta jmt, aga tal tuleb ka selle suurema

Väikemetsaomanik hoiab ja hindab oma maal kasvavaid erilisi, vanu ja väärikaid puid kõrgelt ning naljalt neid sae alla ei lase. Omanik ise on oma metsas parim looduskaitsja.

tulu arvelt teha näiteks kasvava metsa müügi korraldamine, valgustusraie, metsataimede hankimine, istutamine ning noorendiku hooldused. Kui sellisel puhul õnnestubki saavutada suhteline tulukus enam kui 100%, võib see

lõpuks olla petlik, sest hiljem kulub arvestatav osa teenitust metsa uuendamise peale. Üldistatult võib siiski öelda, et suure metsatööde mahu korral on rentaablim tegutseda käibemaksukohuslasest osaühin-

M A K S U S T A M I N E 11

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

FOTO: TANEL MEOS

Praegune seis on aga selline, et füüsilisele isikule laieneb nüüd raieõiguse müügi puhul maksuvabastust 5000 eurot aastas, kusjuures metsaomanik saab tulusid ja sellega koos ka oma maksuvaba miinimuni kolme aasta peale jaotada. See tähendab iseenesest seda, et tulud jaotuvad metsamüügi aastale ja kolmele järgnevale aastale ehk metsaomanik võib müüa 20 000 euro eest, jaotab selle summa nelja aasta peale ning ta saab ikkagi kogu summalt maksuvabastuse. Lisaks on füüsilise isiku toetused maksuvabad. Samas – FIE puhul see ajatamine ei kehti, tema peab maksud tasuma tulu saamise aastal.

Eraisik saab metsa majandada tulusalt

guna, samas – kui maht on väike, võib füüsilise isikuna ise töid tehes ja maksusoodustusi kasutades puhastulu suurem olla. „Juba eelmise maksusüsteemi ajal, kui füüsilisel isikul polnud üldse maksuvabastust, tuli reh-

Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee

kendades välja, et kõige soodsam on metsa majandada füüsilise isikuna. Lähtudes sellest, kui ta tellib töö teenusena, saab ta 100% tulust, aga kui teeb ise, siis saab 132% tulu. Tema oma töö ei ole sel juhul arvutusse võetud,” rää-

gib Olavi Udam. „Osaühingust käibemaksukohuslane teenis 111%, mittekäibemaksukohuslasest OÜ suutis saavutada sellest 97%, mittekäibemaksukohuslasest füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) aga sai vaid 78%.”

„Siinkohal on oluline, millisest rahast me räägime. Kui osaühing teenib kasumit, siis see pole omanikele vabalt kasutatav raha. Kui see raha firmast välja võtta, tuleb selle eest tasuda tulumaksu. Füüsilise isiku tulu on tal aga vabalt kasutatav raha,” selgitab Udam. „Füüsilise isiku ja osaühingu maksustamise alused on erinevad – esimese puhul maksustatakse tulu, teise puhul väljavõetavat dividendi.”

Uue maksusüsteemi puhul on vähemalt osaliselt näiteks metsauuenduslikud tööd ise tegeva metsa raieõigust müüva füüsilise isiku tulu Olavi Udami arvutustes 107% võrreldes selle füüsilise isikuga, kes müüb raieõiguse ja tellib ka kõik metsatööd teenustööna. Vahe 7% tuleneb sellest, et töid tellides maksab füüsiline isik samamoodi käi-

bemaksu, aga tema seda tagasi ei saa. Kõige rohkem kaotab uue maksukorraldusega FIE, eriti kui ta käibemaksukohuslane ei ole, teenides vaid 66% sellest, mida teenib füüsiline isik, kes tellib kõik tööd teenusena. Käibemaksukohuslasest OÜ teenib aga sellest 81% ehk siis laias lastus viiendiku vähem kui eraisik oma metsa raieõiguse müügist teenida võib. Seega on väikemetsaomanik vähemalt tulumaksu arvestuses teiste juriidiliste vormidega võrreldes igal juhul soodsamas situatsioonis.

Väikeomanikul tasub maa endale hoida

Olgu selle näidisarvutusega kuidas tahes ja olgu see protsent täpselt milline tahes, oluline on see, et eraisikust metsaomanikul on oma väikesemahulist metsamajandust tänu uuele maksusoodustusele küllaltki soodne ellu viia ning ta ei pea mõlgutama mõtteid, kuidas oma metsamaast

„Minu arvestuse kohaselt tasub müüa natuke alla piirmäära, sest toetused tulevad ju ka ja kui nende arvelt summa üle 5000 läheb, siis rakendub ikkagi maksustamine.”

OLAVI UDAM

kui igavesest taagast lahti saada.

Nutika majandamise korral võib ka küllaltki väikeselt metsamaalt aastaid tulu teenida. „See arvutuskäik kehtib siis, kui teha töid õigel ajal ja kõiki maksustamise nüansse hästi teada,” ütleb Olavi Udam. „Et selle kõigega kursis olla, tasub väikestel füüsilisest isikust metsaomanikel küsida nõu metsaühistust või oma piirkonna metsakonsulendi käest. Oli see valitsus mis ta oli, aga selle maksusoodustuse väikemetsaomanike huve silmas pidades tegi ta küll õigesti.”

Nii väidab Olavi Udam, et füüsilise isiku metsamüügi maksustamine on tehtud juba selliseks, et omanikul ei peaks olema mingit motivatsiooni oma kinnistut müüa, sest raieõigust müües on see talle kasumlikum kui osaühinguna või FIEna metsa majandades. Tõsi, kui metsa müügimaht läheb juba liialt suureks ehk siis summa ei mahu enam maksuvabastuse alla, see kasu väheneb või muutub sootuks olematuks.

Sestap ongi mõttekas majandada ehk siis müüa raieõigust igal aastal natukene või teha seda siis iga nelja aasta tagant nii, et rakenduks maksusoodustus. „Minu arvestuse kohaselt tasub müüa natuke alla piirmäära, sest toetused tulevad ju ka ja kui nende arvelt summa üle 5000 läheb, siis rakendub ikkagi maksustamine,” märgib Udam. „Põhimõte on, et toetused mahuksid ka selle summa sisse. Seda peab igaüks juba ise arvestama ja rehkendama, palju tal maad on ning palju ta saab raieõigust müüa.”

12 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 1 21. JAANUAR 2021

Daciaga saad vähema eest rohkem

Kingiks kaasa tehases paigaldatud LPG-gaasiseade Pakkumine kehtib tehasepaigaldusega gaasiseadmetega mudelitele Duster, Logan, Logan MCV ja Sandero kuni kaupa jätkub.

Keskmine kütusekulu 5,1-7,4 l/100 km, CO₂ heitkogus 113-149 g/km (WLTP). pereauto.ee

Dacia soovitab

Pereauto OÜ Pärlimõisa tee 24, Pärnu Tel: 447 7300, e-post: info@pereauto.ee Avatud: E-R 8.30-18, L kokkuleppel