Pärnu Maaleht nr1 (jaanuar 2020) by Maaleht

TERVISESPORT: Kahe Silla klubi kutsub juba maast madalast jooksurajale Lk 6–7 EHITAMINE SAARTEL: Pärnu firma ValiceCar naudib logistilisi väljakutseid, mida pakub väikesaartel ehitamine Lk 10–11

Metsaraie Kurgjal paneb kired lõkendama. Kas põhjusega? Lk 8–9

Terje Mitev:

kes saab mulle keelata katsetamast panna kokku näiteks õuna- ja peedimahl – võib ju tulla hea asi Lk 4–5

www.maaleht.ee

23. jaanuar 2020 Nr 1

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. JAANUAR 2020

FOTO: EPL-I ARHIIV

Pärnu kesklinna sild pole küll päris avariiline, aga ekspertiis näitab, et see vajab siiski tõsist remonti.

Põhja-Pärnumaa liinidel hakkavad sõitma tuliuued bussid 1. aprillist 2020 alustab AS Sebe Pärnumaa põhja liinigrupi teenindamist, tuues vastse lepinguga reisijate käsutusse ka 39 uut liinibussi.

Pärnu kesklinna sild vajab eeldatust suuremat remonti Läinud aastal Pärnu kesklinna silla seisukorda hinnanud OÜ Selektor Projekt tuvastas, et sild vajab kiires korras põhjalikku remonti ja see tõsiasi omakorda lükkab edasi Pärnu jõele uue silla ehitamise. Projekteerimise ja ehituslike ekspertiisidega tegeleva Selektor Projekti analüüsi Pärnu kesklinna silla kohta püüti eelmise aasta lõpus mõnda aega ka saladuses hoida. Nimelt ei võetud uuringu tutvustamist eelmise aasta 28. novembri Pärnu volikogu istungi päevakorda, sest volikogu valimisliidu Pärnu Ühendab ja Keskerakonna saadikud seda ei soovinud. Info edastamise punkti ei tahtnud päevakorda võtta ka volikogu eestseisus vahetult enne istungi algust. Siis väideti, et uuringu tutvustamisel pole mõtet, sest volikogu liikmed pole saanud veel selle materjalidega tutvuda. Nüüd saab selgeks, miks toona spetsialistide uuringu tulemusi kohe avalikkuse ette laotada ei tahetud. Nimelt ilmneb, et kesklinna sild vajab lähiajal tõsist remonti ja kahe sillaga korraga tegelemiseks ei jätku linnal raha. Selektor Projekt on muide ka ettevõte, mis võitis kesklinna silla laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimise riigihanke, hinnates selle maksumuseks üle 215 000 euro. Algse kava järgi pidi kesklinna silla laiendamise ja remontimise projekt saama ehitusloa juba tänavu veebruari lõpus, ehitustööd pidid algama 2020. aasta suvel ja 2021. aasta suvel oleks tulnud juba uuenenud sild avada. Ümberehituse käigus peaks sild saama laiust juurde – senise kümne meetri asemel saab olema 15 meetrit. Silla kandevõime 80 tonni peab laiendustööde käigus jääma samaks, peale selle ehitatakse juurde senisest laiemad sõidurajad, jalakäijate tee ja kergliiklustee ning otsitakse võimalusi silla kõr-

guse suurendamiseks, et selle alt mahuksid läbi ka suuremad laevad. Just nende tööde eeluuringute käigus tuli välja, et kesklinna sild vajab kavandatust suurema mahuga remonti. Seda pole küll hädavajalik kohe teha, aga algselt planeeritud mahus töödest siiski ka ei piisa. Praegu, kui käsil on 2020. aasta linnaeelarve koostamine, arutatakse, kas teha enne ära vana silla remont ja seejärel alustada uue rajamist või ehitada enne valmis uus sild, sest siis oleks võimalik vana remondi ajaks kinni panna. Kolmanda Pärnu linna silla ehitamiseks on võimalik riigilt toetust saada, vana silla remont tuleb linnal täies mahus endal rahastada. Päris uue silla ehituse maksumuseks on praegu välja käidud paarkümmend miljonit eurot. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles ERRi uudisteportaalile, et vana kesklinna silla võiks ühe variandina ümber ehitada, selle hind oleks suurusjärgus kümme miljonit eurot. Aga praeguse teadmise juures toob see kaasa liikluse sulgemise sillal üsna pikaks ajaks, aasta kuni pooleteise vältel. Peale selle kulutaks linn kesklinna silla ümberehitusele ära suure osa teedeehituse rahast ja kolmanda silla ehitamiseks ei tekiks lähiajal võimalust, arutleb Kosenkranius. Praegu on eelarvesse planeeritud kolm miljonit eurot nii uue silla kavandamiseks kui ka vana silla remondiks. Viimati renoveeriti Pärnu kesklinna silda aastatel 1995–1996.

PÄRNU MAALEHT

Sebe Pärnu osakonnajuhataja kinnitab, et Pärnumaale tulevad seninägematu varustusega uued bussid: Iveco Crossway LE, Temsa MD9 LE ja MercedesBenz Sprinter. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus juhataja Andrus Kärpuk kinnitab, et tõepoolest hakkab Pärnumaa põhjapoolset liinigruppi alates 1. aprillist teenindama uus vedaja. “AS Sebe võitis vastaval riigihankel veoteenuse osutamise lepingu järgmiseks kümneks aastaks ja hakkab teenindama kõiki neid bussiliine, mida seni on väga hästi teenindanud AS Hansa Bussiliinid,” selgitab Kärpuk. “Sõitja jaoks bussiliinide korralduses midagi ei muutu, vahetub ainult ve-

daja ja võetakse kasutusele uued bussid, mida on kokku 39.” Tema kinnitusel on kõik bussid samasuguse kujundusega, nagu need on ülejäänud maakonnas, st valged bussid siniste pärnaõitega. Bussid on astmeteta sisenemisega ja varustatud avatava kaldteega, mis võimaldab mugavat sisenemist nii ratastooli kui ka lapsevankriga. Bussid vastavad kõige rangemale Euro 6 heitmestandardile, need on varustatud alkolukuga, turvavöödega, välitabloodega, mis näitavad liini numbrit ja marsruuti, ning sisetabloodega, mis näitavad järgmisi peatusi. Uutel bussidel on peatuste automaatse teavituse süsteem,

mis teatab peatusi nii häälega kui ka tablookirjega, stoppnupud sõitja väljumissoovist teatamiseks, turvakaamerad, nutiseadmete USB-laadimispesad, tulekahjusignalisatsioon, talvekummid, konditsioneer ning validaatorid esimese ja teise ukse juures. Ettevõte on kehtestanud, et bussijuhtidel peab olema ühtne riietus. Kõik 39 uut bussi jagunevad järgmiselt: kolm Mercedes-Benz Sprinteri väikebussi, 18 keskmist bussi Temsa MD9-LE ja 18 suuremat bussi, millest 14 mudeliks Iveco Crossway LE Line ning nelja mudeliks MAN Lions City LE.

PÄRNU MAALEHT FOTO: SEBE

Suuremat tüüpi buss Iveco Crossway LE. Neid hakkab PõhjaPärnumaa liinidel kurseerima 14 tükki.

Käimas on hange Pärnu lennuvälja rekonstrueerimiseks AS Tallinna Lennujaam kuulutas välja riigihanke Pärnu lennuvälja liiklusala rekonstrueerimise ja angaari ehitamise töövõtja leidmiseks, hanke eeldatav hind on 14 miljonit eurot. Hanketeatest selgub, et rekonstrueeritakse lennuvälja liiklusala, sealhulgas lennurada, perroon ja ruleerimistee, projekteeritakse ning rajatakse uus lennuvälja tuledesüsteem, perrooni valgustus, angaar lennuvälja pääste- ja hooldustehnikale, konteinertankla plats ning lennuvälja halduster-

ritooriumi perimeetriteede süsteem, vahendab ERR BNSi uudist. Arendusprojekti üldised eesmärgid on viia Pärnu lennujaama taristu vastavusse rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO), Euroopa lennundusohutusameti (EASA) ja teiste rahvusvaheliste organisat-

sioonide kehtestatud normide ja standarditega, tagada lennuohutus ning parandada Pärnu lennujaama keskkonnaseisundit. Pakkumusi saab esitada 26. veebruarini. Hankeleping sõlmitakse 14 kuuks.

PÄRNU MAALEHT

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. jaanuar 2020

FOTO: RB RAIL AS

TA S U B T E A DA

Kuigi audit seab Rail Balticu valmimise praegu mahamärgitud tähtajad kahtluse alla, väidavad ühisettevõtte juhid, et neid on veel võimalik saavutada.

Tegevused Rail Balticul 2019. aastal

Avalikkuse ette jõudis kolme Balti riigi Rail Balticu ühisaudit Ühisettevõte AS RB Rail teatab, et on 2019. aastal tehtud Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollide ühise Rail Balticu auditi tulemustega tutvunud ning sellest vajalikud järeldused teinud. Üldistatult öeldes näitab Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollide tehtud ühisaudit, et Rail Balticu suurprojekti juhitakse ebaefektiivselt, mis võib viia selleni, et raudtee-ehituse elluviimisel ületatakse kokkulepitud eelarvet ja ajakava. Ajakavast ollakse poolteist aastat maas, 2026. aasta asemel võib raudtee valmida 2030. aastaks.

Riikide vahel erimeelsused

Õigusanalüüsis leitakse, et projekti elluviimise struktuur Balti riikide seadustega vastuollu ei lähe ja juhtimisstruktuur seaduste seisukohalt huvide konflikti endas ei kätke. Analüüsi tulemusena leiti aga, et puudub tõhus mehhanism, kuidas lahendada olukordi, kui kasusaajad ei suuda ühises lahenduses kokku leppida. Balti riikidel on projekti juhtimise kohta olnud erinevad visioonid, näiteks ei ole leitud ühist arusaama, milline on parim lahendus RB Rail ASi rahastamiseks või taristu hilisemaks haldamiseks, ning säärane kokkulepete saavutamise

keerukus on põhjustanud ajakadu. Peamine soovitus on leppida kõigil projekti elluviimise tasemetel kokku selged Rail Balticu projekti otsustusmehhanismid ja selged muudatuste ning riskijuhtimise kavad, et ohjata projekti ajakava ja eelarve ületamise riski. Samuti soovitati prognoosida riikide võimekust projekti pikaajaliselt rahastada, sealhulgas juhul, kui projekti maksumus suureneb või kui Euroopa Liidu kaasrahastus on planeeritust väiksem. “Usaldame ja austame täielikult sõltumatute auditeerimisasutuste ühise auditi tulemusi,” kinnitab RB Rail ASi ajutine tegevjuht ja juhatuse esimees Agnis Driksna. “Oleme pühendunud projekti elluviimisele ja juba alustanud vajalike meetmete rakendamist, et teha muudatusi auditi käigus välja toodud valdkondades.”

Tähtajad esialgu ei muutu

Driksna möönab, et kuigi audit toob välja riske nii projekti lõpptähtaja saavutamise kui ka

KOMPONENDIST TERVIKLAHENDUSENI

torude CNC painutus hüdraulikavoolikute valmistamine ja seeriatootmine

eelarve osas, jääb sihiks ikkagi Rail Balticu valmimine aastaks 2026. “Peamised tingimused selle eesmärgi saavutamiseks on otsustusprotsesside korrigeerimine projekteerimis- ja ehitusetapis ning rahastuse õigeaegsus,” ütleb Driksna. “Kui need eeltingimused on täidetud, saab Rail Baltic õigeks ajaks valmis.” Rail Balticu kulude suurenemise väidet kommenteerides ütleb RB Raili finantsjuht Ignas Degutis, et kuna raudtee projekteerimine on käimas, siis sellest tulenevalt on planeerijate käsutuses ka rohkem detaile, millega peab projekti elluviimisel arvestama. “Kõigi riikide Rail Balticu kulud ajakohastatakse pärast detailse tehnilise projekti valmimist 2021. aastal ning viiakse läbi ka täiendavaid uuringuid reisijateja kaubavoogude kohta,” märgib Degutis. “Samal ajal peab arvestama ka võimalustega projektide maksumuse vähenemiseks, seda konsolideeritud ühishangete ja nutikate insenerilahenduste rakendamise kaudu.” Rääkides auditeerimisaruandes viidatud eelarvetoetuse suurendamisest esimese toetuslepingu alusel, rõhutab ta, et 17. detsembril 2019 muutsid Balti riikide ühisettevõte ja Euroopa

Komisjon esimest toetuslepingut ning ajakohastasid rahastatavate tegevuste loetelu ja ulatust. “Sellega on kõik kavandatud tegevused kooskõlas esimese toetuslepingu olemasolevate rahaliste vahendite ja ajakavaga,” kinnitab Ignas Degutis.

Audit jagab soovitusi

Audit kinnitab, et AS RB Rail on hangete läbiviimiseks ja lepingute haldamiseks välja arendanud nõuetekohased reeglid. Peale selle kinnitab audit, et regulatsioone rakendatakse õiguspäraselt. Tegemist on olulise järeldusega, mis kinnitab, et RB Rail AS korraldab avalikke hankeid nõuetekohaselt, teatab ettevõtte kommunikatsiooni- ja valitsusasjade juht Līva Biseniece. Ometi esitatakse auditis valdkonnad, kus RB Rail peaks parandama nii regulatsiooni kui ka selle rakendamist, et saavutada hanke- ja lepingute sõlmimise protsessis veelgi kõrgem kvaliteet. Sellest tulenevalt töötab RB Rail 2020. aasta märtsiks välja uue sisemise protseduuri hankekomitee liikmete ja välisekspertide valimiseks, samuti uue regulatsiooni turu eeluuringute läbiviimise kohta. Audit rõhutab riskijuhtimissüsteemi olulisust, mis hõlmab kõiki projekti huvigruppe.

Auditis jõutakse järeldusele, et RB Rail on tuvastanud, hinnanud ja prioriseerinud projekti elluviimisega seotud riskid. Siiski juhib audit tähelepanu vajadusele kasutada ühtset riskijuhtimissüsteemi, mis oleks lisatud ka igapäevastesse toimingutesse. “Ühtse riskijuhtimise arendamiseks on RB Rail teinud hanke planeerimise, ajakava koostamise, aruandluse ja riskijuhtimise tarkvara kasutusele võtmiseks,” selgitab Līva Biseniece. “Selle abil tagatakse ajakava ja eelarve kõikehõlmav jälgimine projekti elutsükli vältel ning see võimaldab muudatuste, võimalike probleemide ja riskide hõlpsa avastamise ning ennetamise. Planeerime süsteemi rakendada 2020. aasta juulis.” Ta lisab, et AS RB Rail on Rail Balticu ühisprojekti keskse koordinaatorina valmis pakkuma vajalikku sisendit projekti omanikele – Balti riikide vastavatele ministeeriumidele – vajalike muudatuste tegemiseks otsuste langetamisel, muudatuste juhtimisel ja ka pikaajalises finantsplaneerimises. Nimelt just need valdkonnad tuvastas audit projekti omanike kohest reageerimist vajavate punktidena.

PÄRNU MAALEHT

Niisiis kutsub kolme Balti riigi ühine auditiaruanne üles tegema otsustavaid samme raudteeprojekti elluviimise parandamiseks. Samas on Rail Balticu projekt 2019. aastal siiski ka konkreetseid tulemusi saavutanud. Alanud on projekteerimistööd 411 kilomeetri pikkusel põhiliinil. Rahvusvaheliste ettevõtetega sõlmiti kuus põhiliini projekteerimislepingut kogusummas 58 miljonit eurot. Projekteeritakse Tallinna ja Pärnu võtmetähtsusega reisiterminale ning sõlmiti Riia keskjaama projekteerimis- ja ehitustööde leping. Välja kuulutati hange Riia rahvusvahelise lennujaama Rail Balticu terminali ehitustööde teostaja leidmiseks. Eestis ja Leedus algasid maantee- ning raudteeinfrastruktuuri elementide ehitustööd. Leedus on toimunud arengud maakonnaplaneeringute tegemisel (sh maa omandamine), tegevused on lõpetatud Kaunase-Leedu ja Läti piiri lõigul ning alustatud Vilniuse-Kaunase suunal. Valminud on Rail Balticu opereerimisplaan, mis näeb ette, et raudtee tagab kiire ühenduse Balti pealinnade vahel iga kahe tunni tagant. Rail Balticu projekteerimisel kasutatakse digilahendusi, tarka ja nutikat tehnoloogiat. Praeguseks on projekti elluviimiseks tagatud 800 miljonit eurot, käib töö järgmise Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility – CEF) taotluste esitamise nimel 2020. aasta veebruaris. 2019. aastal kaasati täiendavalt Rail Balticu põhiliini projekteerimisse veel kaheksa kohalikku ettevõtet. 2019. aastal sõlmis AS RB Rail 66 hankelepingut kogumaksumusega 64,2 miljonit eurot. Allikas: railbaltica.org

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsa väljavedu MTZ-ga

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI

komponentide müük

VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI

hüdraulikasüsteemide projekteerimine, ehitus, remont ja hooldus

LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU

Tel. 505

7205

hyd@radius.ee | www.radius.ee

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

MÜÜGIL LAI VALIK PARASIIDITÕRJE RAVIMEID. Soodsad hinnad. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

4 T A L U M A J A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. JAANUAR 2020

Mahlametsal ei häbe ka kõrvitsat ja peeti Põhja-Pärnumaal asuv Mahlametsa talu hakkab rajama suuremat tööstust ja istutas maha oma õunaaia, kuigi võib juhtuda, et ühel päeval seistakse Rail Balticu jaoks rajatava kruusakarjääri seljakul. AIN ALVELA

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha!

KAIMO KIVIKAS

info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

www.nbkm.ee

Tel 526 9639

Tori (endine Virula) kool tähistab

145. aastapäeva kokkutulekuga 25. jaanuaril 2020. aastal.

Ootame külla kõiki kooli vilistlasi, õpetajaid ja töötajaid. Vilistlaste ja õpilaste kohtumine saalijalgpallis toimub algusega kell 12.00 võimlas. Õhtul koolimaja avatud kella 17.00 alates, aktuse algus 18.00 aulas. 18.00–01.00 töötab sööklas baar. Alates 20.00 kuni 02.00 mängib aulas tantsuks pillimees Urmo. 19.00–21.00 lendude pildistamine raamatukogus. Osavõtumaks 10 eurot tasuda kohapeal või eelnevalt Tori Kooli Sihtasutuse kontole EE281010220031515017 (märksõna KOKKUTULEK). Tekkinud küsimuste korral võimalus helistada telefonil 5566 7330 (direktor Pille Usin).

Mahlametsa perenaine Terje Mitev räägib, et on väsinud ootamast – tuleb see karjäär või ei tule, aga elu ju ei oota ja oma unistused tuleb teoks teha nüüd ja praegu. Tegelikult jääb Mahlametsa pereäri juba teist korda Rail Balticule ette. Kõigepealt juhtus see praeguse asukoha lähedal, kui plaaniti oma kodu rajada. Aga öeldi, et pole mõtet, siia tuleb kiirraudtee. Siis sai paar-kolm aastat oodatud, et saaks selgeks, milline trassikanal valitakse. Valiti see, mis Mitevitele ei sobinud. Leiti uus koht, aga paar aastat hiljem selgus, et sinna tuleb Rail Balticu tarvis kruusakarjäär rajada. Sestap on juba mõnda aega seisnud nii endale uue kodu rajamine kui ka vastse õunamahla ja muude õunasaaduste tootmiseks vajaliku tootmishoone ehitamine. “Tuldaks siis ja öeldaks, et vat, kahe aasta pärast on siin nii, aga ei. Midagi konkreetset ei räägita,” nendib Terje Mitev. “Ja kui neil on vaja, siis nad võtavad ainult mingi riba, mis aga meil kõik asjad ära lõhub. Nii et elame teadmatuses ja tegelikult on kogu see piirkond raudtee tõttu natuke õnnetus seisus.” Nii ollakse praegu rendipinnal ühes jahimajandusega tegelevas turismitalus, kus vastavad ruumid küll olemas, aga ega kuhugi laieneda ega tootmist teatud piirist enamaks suurendada seal ei anna. Küll aga on plaanis kevadel praeguse asukoha kõrvale ikkagi midagi uut ehitada, et mahlatootmisele hoogu anda. Ja kuna uued masinad on võimsad, siis saab hakata pakkuma ka tootmisteenust neile, kes soovivad mahla teha näiteks marjadest, sügavkülmutatud viljadest jm. Lisaks mahlapressimise liinile, mis suudab toota 500 liitrit tunnis, on Mahlametsa tootmisruumides olemas pastörisaator, mis suudab val-

mistada 500 liitrit mahla tunnis. Ja pärast pastöriseerimist pakendatakse mahl kas kolmeliitristesse kilekottidesse või villitakse pudelitesse. Seda viimast tehakse, tõsi küll, harva, ainult eritellimusel, lõviosa mahladest turustatakse kraaniga varustatud kolmeliitristes pakendites. Terje Mitev kinnitab, et mahla võib neis säilitada toatemperatuuril, kusjuures avatuna säilib see nõnda vähemalt kuu aega.

Ainult mahl, aga väga eriline

Mahlametsa õunamahlad – hästi paljude lisanditega, kokku paarkümmend sorti – on suuremalt jaolt mahetoodang. Kui alustati, oli kasutusel ainult üks väike press ja veel väiksem pastörisaator. Edasi soetati juba suuremat tehnikat, muu hulgas, võib vist juba praegu öelda, et kuulsusrikka ajalooga mahlapress, mida kasutas oma siidritootmise algusajal Jaanihanso talu. Tõsi, nüüd on ka Mahlametsa toodang selle pressi võimsusest juba välja kasvanud. “Ma siiski kasutan seda siis, kui juhtub olema väike kogus, et suurt masinat mitte määrida. Lõppeks pole ju vahet, kas teha 300 või 3000 liitrit, pesema ja puhastama peab seda ikka ühtemoodi, kulutama palju vett ja tööaega,” kirjeldab Terje Mitev. “Aga põhiline tööaeg on jah

õunte valmimise periood ning kui mahlapressimise hooaeg läbi saab, siis algab müügitöö. Ja kuna meil on nüüd selline võimas mahlatootmise liin, siis edaspidi on plaanis hakata pakkuma mahlapressimise ja tootmise teenust neile, kes soovivad teha mahla või midagi muud põnevat kas siis õuntest, marjadest või sügavkülmutatud kraamist.” Mahlametsas tehakse mahla ainult värsketest viljadest, osalt sellepärast, et kord juba kogutud õunu pole niikuinii kusagil hoida, teiseks muidugi sellepärast, et nii saabki mahl värske, maitsev ja tervislik. Kui õunad on seisnud, muutub nendest mahla tehes kõik: struktuur, maitse, suhkrusisaldus ja happesus. Mahlametsa põhitoodang on segumahlad – lisaks tavalisele õunamahlale paarkümmend eri viljade ja ürtidega rikastatud õunamahla. Läinud aastal märgiti mahetoodete konkursil auhinnalise kohaga ära ebaküdooniaga õunamahl. Siidri- ja veinibuumiga pole Mahlametsas kaasa mindud, kõik joogid on alkoholivabad. Las teised teevad neid, leiab Terje Mitev, lisades, et tal endal on peres kasvamas neli last ja ka see on üks põhjus, miks keskenduda tootmises vaid n-ö pärismahlale ehk mahlale, mis pole valmistatud kontsentraadist ja mis ei sisalda lisaaineid.

Teine põhimõte on kasutada ainult eestimaiseid vilju, kusjuures nendegi hulgas on nii palju kui võimalik ise mahedana kasvatatut. Nii ei leia Mahlametsa tootevalikust banaani, apelsini ega teisi eksootisliste viljade lisandeid. Ja kogu valmiv õunamahl on tegelikult mahe. Kuna aga mitmed istandused on nn üleminekustaadiumis tavatootmiselt mahedale, siis selle tõttu osa toodangust veel mahemärki ei kanna. Muide – Mitevite pere on õigupoolest rahvusvaheline, eestlannast Terje abikaasa on bulgaarlane Rumen.

Ebaküdoonia – tõusev täht mahlailmas

Põhiline osa mahlast tuleb endise Valtu veinitehase kümne hektari suurusest õunaistandusest, mis on mahe olnud juba kümmekond aastat ja mille Mitevite pere on nüüd rendile võtnud. Kuigi tegelikult hakati mahla tegema juba palju varem, lihtsalt enda pere tarbeks, siis tuttavatele jne, kuni lõpuks kasvas mahlasoovijate ring juba sedavõrd suureks, et tasapisi tuli hakata mõtlema oma tootmise sisseseadmise peale. Ajapikku lisandus ka ehedale õunamahlale uusi koostisaineid: rabarber, sõstrad, arooniad jm. Enamik lisandeid, mis õunamahlale juurde lähevad,

T A L U M A J A N D U S 5

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. jaanuar 2020

eneta õunamahlale i lisada Mahlametsa toodete pakendid ja reklaammaterjalid kujundas lasteraamatute illustraator Katrin Ehrlich. Sestap on need kõik ühenäolised ja järgivad sarnaseid motiive.

Mahlametsa perenaine Terje Mitev räägib, et on eesmärgiks seadnud toota hooajal poolsada tonni mahla. Uued seadmed võimaldavad seda lahedalt.

FOTOD: TANEL MEOS

Esimene mahlapress, millega tootmist alustati ja mis pärineb Jaanihanso siidritalust.

saadakse oma aiast. Peale selle rajati hiljuti ka päris oma õunaistandus, aga läheb veel aastat viis-kuus, kuni sealt arvestatavat saaki saama hakkab. “Rabarber on saanud mahlatootjate seas väga popiks ja loodan, et samamoodi hakkab nüüd populaarsust koguma ebaküdoonia, mida ju pea kõikidel aias on, aga ega peale siirupi sellest siiani pole suuremat teha osatud,” räägib Terje Mitev. “Samas on ebaküdoonia väga väärtuslik õunvili. Sellest tehtud mahl on väga kange ja puhtana juua ei kõlba, nii tulebki seda kasutada seguna teiste mahlade sees. Sama kehtib ju ka rabarberimahla puhul.” Viimast siiski vähesel määral pakki pannakse, aga siis saab seda kasutada juba kas morsi, siirupi või kisselli tegemiseks, moosidele lisamiseks või näiteks liha marineerimiseks. Mitev kinnitab, et kõikidest viljadest on võimalik hea tehnoloogia abiga mahl kätte saada. Kui siiani on tehtud porgandi, kõrvitsa ja peedimahla, siis järge ootab kaalikas, miks mitte ka kapsas jne. Kuna üleüldiselt on suur teema tootmisjääkide väärindamine, siis mõeldakse ka Mahlametsas näiteks köögiviljajahude tootmisele. Siin oleks tooraineks see mass, mis jääb viljadest üle, kui neist on mahl

välja pressitud. Selle tegevuse väljaarendamiseks on juba saadud EASi innovatsiooniosak, kõigepealt plaanitakse koostöös Polli Aiandusuuringute Keskusega hakata arendama porgandi ja kõrvitsa pressjääkide väärindamise uuringut. Enne tootmisega pihtahakkamist on vaja lihtsalt teada, kui palju jääb pressjääkidesse vajalikke toitaineid, kuidas oleks võimalik neid jääke optimaalselt kuivatada ehk milline kuivatusmeetod oleks kõige mõistlikum, kuidas kuivmassi pulbriks muuta ja kuidas seda pulbrit või jahu pärast tarvitada saaks. Siiani kasutatakse selliseid jahusid peaasjalikult kas smuutide segamiseks või lisaainena kookides-pirukates.

“Rabarber on saanud mahlatootjate seas väga popiks ja loodan, et samamoodi hakkab nüüd populaarsust koguma ebaküdoonia.” TERJE MITEV

“Ise tehes on ju hea katsetada. Tuleb mingi mõte, näiteks panna kokku õuna- ja peedimahl, ning kes saab mind keelata sellega katsetamast. Ja kui sellest tuleb hea asi, siis ongi ju hästi,” kirjeldab Mitev. “Nii olen jõudnud veendumusele, et õunamahlaga saab segada sisuliselt igasuguseid teisi mahlasid. Näiteks seesama peet – peedimahl iseseisvalt niikuinii ei säili, nõnda et lisandivaba peedimahla saamiseks polegi teist võimalust, kui seda segada. Õunamahl sobib selleks suurepäraselt ja toode säilib õunamahla hapete ja suhkrutega kenasti.”

Müügiga pole vähimatki muret

Praeguseks on Mahlametsa müügiotstarbel mahlasid tootnud kolm aastat, kõige esimene tooteartikkel oligi seesama kõige tavalisem õunamahl, kohe lisandus ka rabarber. “Kõigepealt tegime n-ö pilootprojekti: tootsime kaks tonni õunamahla, et vaadata, kui kiiresti me suudame selle ilma eriliselt pingutamata ära müüa. Meie üllatuseks läks kõigest poolteist kuud, info levis suust suhu ja mahl lihtsalt kadus,” kirjeldab Terje Mitev algusaega. “Pärast seda esimest kogemust võtsime asja julgemalt käsile. Sortiment on üha laienenud ja võin kinnitada, et iga meie mahlasort on ikka väga isemoodi. Kusjuures

ka igal aastal tulevad mahlad välja isemoodi.” Viimasel hooajal toodeti juba umbes 30 tonni mahla, ent nagu ütleb Mahlametsa perenaine, pole see veel kaugeltki lagi, ollakse võimelised tootma üksjagu rohkem, eesmärgiks on seatud 50 tonni mahla aastas. See eeldaks umbes 80 tonni õunu pluss muid marju-vilju. See on ka kogus, mille Terje Mitev usub suutvat ühe aastaga ära müüa, et järgmisel sügisel saaks turule tulla värske mahlaga ega oleks vajadust veel mingeid vanu laojääke müüa, kui kliendid ootavad juba värsket kraami. Samas tuleb pingutada, et püsiklientidele jaguks mahla ikka võimalikult kauaks. “Kui sa ütled kliendile juba aprillikuus, et kõik on otsas, siis ei saa kindel olla, kas ta sügisel sulle enam helistabki,” nendib Mitev. “Sellepärast pole me suurtesse poekettidesse väga trüginudki, Pärnu Rimi Talu Toidab osakonnas on küll meie mahlad olemas, aga suur osa toodangust läheb restoranidele ja catering-firmadele.” Kõikidel segumahladel on üks ja seesama jaemüügihind. “Ma ei hakka asja keeruliseks ajama, olen andnud kõigile mahladele ühesuguse väärtuse,” kinnitab Terje Mitev.

VIIMSE TEE SUUR SAAL ja KABEL TAAS AVATUD

Info ja transport 24h Tel 443 7400, 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee www.viimnetee.ee

6 R A H V A S P O R T

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. JAANUAR 2020

FOTO: SILJA JOON

Sildade ja luidete vahel silkavad Pärnus kõik põlvkonnad Pärnu Kahe Silla klubi saadab lähinädalatel tootmisse aastanumbrit 2020 kandvad medalid, sest spordiklubi valmistub uueks liikumishooajaks – sel aastal tähistab MTÜ 20. tegutsemisaastat. SILJA JOON

Kahe Silla klubi tegevjuht Vahur Mäe on seda meelt, et liikumine rikastab keha ja vaimu ning ühendab igal juhul inimesi, kes liikumisüritustest osa võtavad.

Pärnu Kahe Silla klubi juhatuse liige, tegevjuht ja peakorraldaja Vahur Mäe tõdeb, et klubi korraldatavad spordisündmused on muutumas järjest perekesksemaks. Kuni 2010. aastani valitses rahvaspordiüritusi saavutussport. Rahvajookse võeti tõsise “veri ninast väljas” pingutusena, korraldajad suunasid oma tegevuste peatähelepanu saavutussportlasest pereisale.

Klubi tegevus paneb massid liikuma

Nüüd järgivad spordiklubid oma tegevuses pehmemaid väärtusi, mis tähendab, et sporti peab saama teha koos perega ja pole määrav, kas tegu on sportlase, spordisõbra või liikumislembese pereliikmega. “Oleme 99,9 protsenti suunatud tavalistele pereinimestele, liikujatele, kes tahavad tuua oma ellu vaheldust ja tervistavat emotsiooni. Seepärast on meie spordiüritustel osavõtunumbrid järjest kasvanud,” väidab Vahur Mäe. Spordiklubi vedajad teadvustavad endale, et meie inimeste liikumisharjumused on veel paarkümmend protsenti allpool Põhjamaades tavapärasest. “Aga see on ressurss. Tegelikult näeme, et see on meie võimalus – kuhu jõuda. Pean silmas spordiklubide tehtavat tööd, milleks on liikumishoiakute kujundamine üle terve Eesti.” Vahur Mäe lisab, et spordiürituste korraldamisel võib pakkuda valgusefekte, tossu, diskomuusikat ja muudki meelelahutust, kui see toob rajale rohkem noori. “Spordiklubi üritusel osalemiseks ei pea tingimata sportlane olema, see sündmus on mõeldud kõigile,” seletab Kahe Silla klubi tegevjuht.

Vahur Mäe räägib, et kõigil suurematel sündmustel on mõeldud eri põlvkondadele ja huvigruppidele. Lapsed on osavõtutasust vabastatud. Ja lapsi võib tuua lastedistantsidele alates sellest hetkest, kui mudilane jalad alla saab. Jooksmine toimub klassikalises või lõbusas võtmes. Distantside pikkused algavad paarisajast meetrist. Iga laps saab võistlema asudes numbri. Hooaja lõpus kogunenud neli numbrit jäävad mälestuseks. Lastejooksul saab osaleda tasuta kuni 11. eluaastani. Kahe Silla klubi põhimõte on, et lastejooks ei saa olla võistlus – sellest olulisem on osavõtt. “Me ei pea rahaküsimist õigeks, sest toetame liikumisharjumuse kujundamist,” nendib peakorraldaja. Laste puhul on loobutud ka kommide jagamisest, et ei tekiks olukorda, kus just selle pärast jooksma tullakse.

Osalemise võimalust pakutakse kõigile

Kahe Silla jooksu esimesel päeval toimub ka eraldi noortejooks, mis on õhtune formaat ja korraldatud meelelahutuslikus võtmes. Rajal on diskomuusikat, valgusheitjaid ja suitsu, et tuua rajale vara-, keskning hilisteismelised. “Sõud saavad noored ise ka teha, kui nad oma eakaaslasi rajale kutsuvad. See on grupp, kellega ühiskond, kogukond ja riik peavad kõige rohkem vaeva nägema. Statistika järgi on selles vanusegrupis kõige rohkem ülekaalulisi, esineb terviseprobleeme,” selgitab Vahur Mäe. Sellisel moel toimub noortejooks viimased kolm aastat. Maailmas on see väga populaarne, et suurte spordisündmuste juu-

Märjamaa Vallavalitsus võtab teenistusse

PLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE SPETSIALISTI Peamised tööülesanded: • Märjamaa valla üld-, teema- ja detailplaneeringute menetluste korraldamine, planeerimisalane nõustamine ning Märjamaa valla territooriumi ruumilise arengu tegevuse jälgimine ning suunamine; • maareformi ja maakorraldustoimingute tegemine, maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, seotud dokumentatsiooni säilitamine, vastavate registrite pidamine ning haldamine; • projekteerimistingimuste avatud menetluste korraldamine; • osalemine valla arendusprojektide koostamisel ja elluviimisel. Kandidaadilt eeldame: • erialast kõrgharidust (ruumilise planeerimise, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, linnaplaneerimise või maakorralduse eriala) • eelnevat töökogemust ametikoha valdkonnas vähemalt 3 aastat; • vastavust avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustele; • õppimisvalmidust ja uuendusmeelsust; • kohuse- ja vastutustunnet; • väga head stressitaluvust; • iseseisvust ja otsustusvõimet; • head analüüsi- ja tulemuste prognoosimisvõimet; • koostöövõimet ja head suhtlemisoskust; • eesti keele oskust tasemel C1; • oskust kasutada oma töös tavapärast kontoritarkvara, CAD- ja GIS-tarkvara, andmebaase • B-kategooria juhtimisõigust. Kasuks tuleb: • teenistuskogemus riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses; • kogemus planeeringute koostamise menetluses ja maakorralduse valdkonnas; • dokumendihaldusprogrammi Amphora Professional kasutamise oskus; • väga hea suhtlemis- ja väljendussoskus. Omalt poolt pakume: • uuendustele suunatud töökeskkonda; • mitmekesist ja vastutusrikast tööd; • toetavat meeskonda; • enesearengu võimalusi; • haigushüvitist haigestumise teisest päevast; • 35-kalendripäevast põhipuhkust; • erialast arenemisvõimalust läbi praktilise töö ja täiendkoolituste. Kui oled uuendusmeelne ning suunatud lahenduste leidmisele, ei karda vastutuse võtmist ning soovid igakülgselt panustada Märjamaa valla arengusse, siis tule kandideerima! Avaldus/motivatsioonikiri, CV ja haridust tõendava dokumendi koopia palume saata hiljemalt 28. jaanuaril 2020 Märjamaa Vallavalitsuse aadressil Tehnika 11, 78304 Märjamaa alev või e-postiga marjamaa@marjamaa.ee. Lisainfo: abivallavanem Ott Valdma, tel 5380 5285; e-post: ott.valdma@marjamaa.ee

Riverbank OÜ on noor, kuid väga ambitsioonikas ettevõte, kes toodab liimpuitu ja lastevoodeid. Ettevõttel on väga suured arenguplaanid oma toomismahu kümnekordistamiseks lähiaastatel. Vt ettevõtte kodulehte www.riverbank.ee. Selleks otsib ettevõte oma meeskonda

TOOTMISE PLANEERIJAT kes vastutab kogu tehase tootmistöö planeerimise, efektiivsuse ja kvaliteedi eest, sh: • • • • • • • •

Töötab välja ja juurutab tootmise planeerimise süsteemi Loob ja juurutab töökäskude alusel töötamise süsteemi Tootmiskulude kuu/aasta eelarvestamine Loob ja juurutab laopidamise süsteemi Korraldab läbimõeldult alluvate töö, tagamaks tellimuste õigeaegse täitmise Loob kvaliteedikontrolli süsteemi ja vastutab toodete kvaliteetsuse eest Tootmiseks vajalike materjalide tellimine Pidev töö tootmistehnoloogia arendamisel ja efektiivsemaks muutmisel

Oled sobiv kandidaat, kui: • • • • • • •

Sul on eelnev töökogemus tootmise planeerimisel või töö korraldamisel Oled keskmisest kõrgemate oskustega arvutikasutaja ja suudad luua mida tahes Erialane haridus (keskeri- või kõrg-), mis toetab puidutööstuse planeerija ametikohal töötamist Oskad analüütiliselt mõelda ning oled hea planeerimise ja organiseerimise võimega Oled valmis võtma vastutust oma ülesannete täitmise ja otsuste eest Oled oma tegevustes süsteemne, nõudlik ja järeleandmatu alluvate suhtes Sinu eesti keele oskus on heal tasemel ja suhtled ka vene ning inglise keeles

Omalt poolt pakume: • • • •

Täistööajaga töökohta 8.00–16.30 Loomingulist meeskonnatööd Sinule allub kogu tootmispersonal koos tootmisjuhiga Motiveerivat töötasu

Töökoht asub Jõekalda tee 103, Silla küla, Pärnumaa – Pärnu linnast 5minutilise autosõidu kaugusel. CV palume saata hiljemalt 07.02.2020 koos senise töökogemuse kirjelduse ja motivatsioonikirjaga e-posti aadressile allan@riverbank.ee. Lisainfot töö kohta võib küsida telefonilt 509 9151.

R A H V A S P O R T 7

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. jaanuar 2020

FOTO: LAURA TOOMESOO

res on võimalik ka ratastoolis istudes ettevõtmistes kaasa lüüa. Nii on ka Kahe Silla jooksul juba üle pooletosina aasta erivajadustega inimestel võimalus osaleda ratastoolisõidus. Nende jaoks on kujundatud oma distants, mille läbimisel tunnustatakse parimaid medaliga. Spordiklubi eesmärk on saada kohale kriitiline hulk inimesi, kes annaksid osalemisega oma saatusekaaslastele, liikumispuudega inimestele teada: tulge rajale, liikumine on tore. Kümmekond startijat on alati. “Kahe silla jooksul on rahalised auhinnad, et tuua kohale see kõige-kõigem meeste ja naiste seltskond. Arvame, et Kahe Silla jooks on Eesti kõige konkurentsitihedam võistlus. Ja just tiitlivõistlused on need, mis toovad rahva kohale,” nendib Vahur Mäe.

Oluline panus tuleb vabatahtlikelt

Kahe Silla klubi omapära on seegi, et juba aastaid kogutakse klientidelt tagasisidet ja jagatakse seda ka spordisündmustest osavõtjatega. Selleks on välja töötatud uurimismetoodika ja küsimustik. “Meil on kogunenud hulk väga põhjalikku materjali – kui mõni tudeng soovib, on sellele võimalik üles ehitada bakalaureuse- või magistritöö mahus uurimus,” märgib Mäe. Tagasisidet ei uurita linnukese kirja saamise pärast, vaid selleks, et ettevõtmisi paremaks muuta. Näiteks arvestatakse korralduses üha rohkem

keskkonnateemaga – loobutud on näiteks paberdiplomitest. Osalejad saavad e-diplomi, mille igaüks saab soovi korral endale ise välja printida. Klubi tegevjuht Mäe tunnistab, et sündmusekorraldajal jagub tööd aasta ringi, ent juhuse hooleks pole jäetud ka vabatahtlike kaasamise traditsiooni kujundamist. “Spordivabatahtlike liikumine kogub tuure üle terve maailma,” teab Mäe. Liikumises avalduvad turismisektori eripärad, mille näiteks on olümpiamängud, kuhu minnakse heas mõttes hullumeelset kogemust saama. Spordivabatahtlikud jagunevad strateegilisi ülesandeid täitvaks põhikorralduse tiimiks ja lühiajaliselt panustavateks vabatahtlikeks, kes jagavad spordijooki ning teevad muud taolist. Kahe Silla jooks ja Võidupüha maraton on 200–250 spordivabatahtlikuga üritused. Spordivabatahtlikuks tullakse üle Pärnumaa, aga ka kauge-

“Spordiklubi üritusel osalemiseks ei pea tingimata sportlane olema, see sündmus on mõeldud kõigile.” VAHUR MÄE

TA S U B T E A DA

Kahe Silla klubi hooaja põhisündmused n 19. aprill – Luitejooks n 22. juuni – Pärnumaa Võidupüha maraton ja Pärnu Suvejooks n 5.–6. september – Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks n 25. oktoober – Pärnu Rannajooks

Mulluse Rannajooksu vabatahtlikud vihmast ja tuulist ilma trotsimas.

malt. Vabatahtlikuks oodatakse alates 16. eluaastast, aga ära ei öelda ka noorematele, kel suur tahtmine kaasa lüüa. Klubi kolmikürituse moodustavad Luitejooks, Kahe Silla jooks ja Rannajooks, milles peetakse ka sarjaarvestust. Vahur Mäe hinnangul on kasvav trend, et inimesed tahavad ennast motiveerida lubaduste kaudu ning mõtlevad juba ette: jah, ma teen rohkem, treenin ja liigun stabiilselt, sest olen seadnud sihiks osaleda mitmel spordisündmusel. Kui rääkida arvudest, siis loendati eelmisel aastal kõikidel spordiklubi üritustel kokku 7000 osaluskorda – see number sisaldab ka korduvosalejaid: Kahe Silla jooksul oli 3300, Rannajooksul 1400, Luitejooksul 1300 ja Võidupüha maratonil 1000 osalejat. Kui rahvajooksul osaleb juba 1400 liikujat või jooksjat nagu mullu esimest korda toimunud

Allikas: Kahe Silla Klubi

Rannajooksul, siis on see Eesti konteksti mahtuv spordisündmus. Korraldajatele teeb heameelt, et 500–600 inimest seob igal aastal oma Pärnu spaapuhkuse liikumisüritustega. “Pärnu kaubamärk töötab väga hästi ka hooajaväliselt. On neid, kes eelistavad rannahooaja asemel Pärnusse tulla siis, kui siin on vaiksem ja rahvamassid on lahkunud,” kirjeldab Mäe. “Keskkond on Pärnu võimas ressurss ja seda visuaalset kontseptsiooni saavad kasutada kõik siinsed ürituste korraldajad.”

Iga liikumise saab registreerida

Kui nüüd jätta kõrvale klubi põhisündmused, siis on ka algatusi, mis alles noored või vähe teada. Nii näiteks tegeleb klubi ka virtuaalsel põhimõttel spordiürituste korraldamisega. See tähendab Mäe sõnul seda, et osaleja jookseb oma trajektooril

kus iganes maailma otsas, saadab klubile mobiilirakendusega väljavõtte tõestuseks oma liikumisteest ning klubi lähetab talle tunnistuse ja medali. “Ka see on spordisündmus. Inimene võib vabalt liikuda seal, kus tahab. Klassikalistest spordikorraldajatest oleme Eestis ainsad selle teenuse pakkujad,” ütleb Mäe. 2018. aasta e-maratonil osales 180 inimest, mis näitab, et sellesse suunda saab panustada. Koostöös kampaaniaga “Teeme ära” korraldatakse teist aastat virtuaalsel põhimõttel prügijooksu, mille käigus liigutakse ja korjatakse ühtlasi prügi. Koostöös Pärnu linnaga veetakse ettevõtmist “Liigume Pärnus”. Algatus toob liikuma need, kes on eri põhjustel siiani “rajalt” kõrvale jäänud. Kuna suured rahvaspordisündmused – jooksud, rattasõidud, triatlonid jmt võivad olla stressiroh-

ked, siis sobib alustamiseks ja liikumisharjumuse kujundamiseks suurepäraselt virtuaalne formaat – osaleja liigub endale sobival ajal täpselt seal, kus ta seda ise soovib. See tähendab, et panete seltskonna kokku, maksate osavõtumaksu, lähete kõnnite endale sobival ajal etteantud distantsi läbi, teete rajal teekonnast pilti ja pärast saadetakse teile selle eest medalid. Nii saab ette võtta näiteks jõukohase pooleteisttunnine matka looduses. Mäe selgitab, et “Liigume Pärnus” pakub võimalust käia, kepikõndida, joosta, sõita jalgratta või rulluiskudega ja annab erivajadustega inimestele valiku läbida rada ratastoolis. Liikumise tõendamiseks tuleb edastada Kahe Silla klubi veebilehe kaudu liikumisäpi väljavõte või aktiivsusmonitori ekraanipilt ja seejärel osaled vingete auhindade loosimises.

8 M E T S A M A J A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. JAANUAR 2020

Raietöö Kurgja metsas 9. jaanuaril.

Avalikkust häiriv metsaraie Kurgjal toimub metsades, mida on sadu aastaid raiutud Läinud aasta lõpupäevil jõudis avalikkuse ette RMK kindel plaan teha Pärnumaal Kurgja ümbruses laiuvates metsades lage- ja harvendusraiet kokku umbes 75 hektari ulatuses. AIN ALVELA Riigimetsa majandaja on seisukohal, et sealne mets on üleseisnud, mistõttu selle raiumine tarbepuidu saamiseks on möödapääsmatu. Kohalik rahvas ja looduskaitseaktivistid on aga olukorrast häiritud, nimetades RMK tegevust Kurgja ümbruses mitmete haruldaste linnuliikide elupaikade süstemaatiliseks hävitamiseks. Õli lisab tulle asjaolu, et keskkonnaametil on plaanis juba 1961. aastal loodud Kurgja-Linnutaja kaitseala territooriumi uue, praegu menetluses oleva kaitse-eeskirjaga kärpida nii, et sellest jääb alles vaid pelk neljandik ehk 93 hektarit võrreldes 400 hektariga, mis planeeriti Carl Robert Jakobsoni talu ümbruskonnas kaitse alla võtta 2008. aastal algatatud kaitse-eeskirja eelnõuga. Kokku on RMK KurgjaLinnutaja alale võtnud üle 80 metsateatise, läinud aasta lõpus esitasid keskkonnaaktivistid 13 kohta neist keskkonnaametile vaide sooviga nende alusel lubatud metsaraiumine peatada. Praeguseks on seis selline, et nelja vaidlustatud teatise põhist raiet RMK ei tee, osal eraldistest

on juba raiutud ja läinud nädalal oli veel kolm vaidlusalust eraldist, potentsiaalset vääriselupaika (VEP), mil lageraie veel tegemata. Keskkonnaamet andis vaiete menetlemise tähtajaks 8. veebruari.

Plaan rajada suurem kaitseala

Disainer ja fotograaf Lea Tammik, kes tegeleb vabatahtlikuna raiete peatamisega Kurgjal ja kelle eestvedamisel esitas ühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) keskkonnaametile ning hiljem ka kohtusse vaide, on seda meelt, et tegelikult peaks loodava 93 hektari suuruse kaitseala asemel kaitse alla võtma rohkem kui kümme aastat tagasi kavandatud 400 hektari suuruse ala. Selline ettepanek 10. jaanuaril toimunud kohtumisel keskkonnaametile ka edastati. Viimane aga on seisukohal, et amet Kurgja kaitseala loomise algatamist ja selleks vajalikku loodusväärtuste inventeerimist korraldama ei hakka, küll aga ei tehta takistusi, kui EMA või mõni teine keskkonnaorganisatsioon soovib ise sellega tegelda.

Lea Tammiku sõnul on mitmed teadlased, peaasjalikult loodusökoloogid, valmis piirkonna loodusväärtusi hindama, aga loomulikult vajab ettevõtmine rahastust. Tammik ütleb, et EMA saaks sellega hakkama, loodaks eraldi fond vmt, aga kõigepealt on tarvis saada keskkonnaministeeriumilt kinnitus, et Kurgja kandi metsadesse on üldse võimalik kaitseala teha. “Nüüd on meie soov, et moodustataks mitte maastikukaitseala, nagu kunagi plaanis oli, vaid looduskaitseala esialgses mahus,” kinnitab Lea Tammik. “Meil seisab oma palvega ees käik keskkonnaministeeriumisse, sest ministeerium otsustab nende asjade üle. See on suur töö ja pole ju mõtet seda teha, kui pärast öeldakse, et mingit kaitseala ei tule. Meil on vaja kinnitust, et uute looduskaitsealade loomine on võimalik, kui tahe selleks on olemas. Kuigi inventeerimine neil aladel kunagi ju läbi viidi, siis nüüd on see kõik tarvis uuesti hinnata, sest vahepeal on palju muutunud, seal on tehtud raieid jne.” Peale selle soovib EMA, et alal asuvate potentsiaalsete VEPide kohta antaks sõltumatu eksperthinnang.

Kaitseala projekt vindus aastaid

Aastal 2008 algatas riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni tollane juhataja Enn Vilbaste keskkonnaministeeriumi korraldusel Kurgja maastikukaitseala kaitsekorra uuendamise protsessi. Sellele eelnevalt oli

looduskaitsekeskuse liigikaitse spetsialist Indrek Tammekänd inventeerinud piirkonna loodusväärtused ja neist lähtudes arvanud moodustatava kaitseala koosseisu 400 hektari ulatuses oluliste loodusväärtustega ala. Piirkonna metsade olusid hästi tundev loodusväärtuste ekspert Tammekänd märgib, et kaitseala loomine jäi venima RMK avalikkuse eest varjatud vastuseisu tõttu, sest kui kaitseala oleks moodustatud, oleks see ju pannud majandamise eest lukku sadu hektareid juba küpset või õige pea küpseks saavat metsa. Keskkonnaamet selgitab nüüd, et kaitseala jäi loomata, sest selle piires olevad metsad on ajalooliselt majandusmetsad ja nende kõigi majandamisest väljajätmine pole põhjendatud. Küll aga asub keskkonnaamet seisukohal, et ka majandusmetsas saab kaitstavate liikide ja säilitamist väärivate ökosüsteemide kaitseks luua vääris- ja püsielupaiku ning kaitsetsoone, kus siis

“Minu jaoks oli suur üllatus, et kaitseala tahetakse nüüd jätta enam-vähem endistesse piiridesse.” INDREK TAMMEKÄND

Metsakasvataja Mart Erik kinnitab, et raiutud tükk metsa Kurgja lähistel oli tüüpiline puupõld ehk majandusmets, mida looduskaitsjad eksikombel põlismetsaks peavad.

kas RMK heast tahtest või suisa seadusest tulenevalt puid ei raiuta. Just nii laieneb Kurgja metsades püsielupaiga kaitse näiteks metsise mängualale. Indrek Tammekänd räägib, et projekteeritud kaitsealale oli tarvis veel paari viimast heakskiitu, aga neid ei tulnud ega tulnud. Tema sõnul on praktiliselt kõik meie praegused kaitsealad moodustatud kunagistele majandusmetsadele, kusjuures Kurgja kaitseala laiendus oli planeeritud pikalt kaitstud metsise kaitsealale ja metsaülemate hoitud maastikukaitse- ning puhkeala naabrusesse. “Kaitsealaga oli siia planeeritud n-ö mahemajandus, mille oleksid taganud piiranguvööndid. Kui me praegu võrdleme ühel pool Rakvere-Sõmeru teed asuvat vanale Kurgja-Linnutaja kaitsealale jäävat metsa ja teisel pool teed kasvavat riigi nn majandusmetsa, siis on näha, et kaitsealal kasvab 140–150-aastane mets, mida on majandatud püsimetsanduse vaimus ja pole ta midagi kokku kukkunud,” iseloomustab Tammekänd C. R. Jakobsoni perekalmistu teeotsas avanevat vaatepilti. “Just see piirkond on maastikuliselt võtmetähtsusega. Selliseid kohti, kus on reaalselt säilinud suured metsamassiivid, Eestimaal enam palju ei ole. Selle eest, et need on säilinud, võib kiita omaaegseid metsatöölisi, et nad metsa nõnda hoidmismeelselt majandasid.” Kurgja ümbruse metsi hakkas Indrek Tammekänd inventeerima 2004. aastal, kui tähelepanu all oli

esmalt metsise elupaik. Lõviosa tema tööst tähendas igapäevast metsaskäimist ja loodusväärtuste kohta info kogumist. Aastatel 2005–2009 tegelesid kaitsealade kaitse-eeskirjade koostamisega just looduskeskused. Hiljem jagati need ülesanded RMK ja keskkonnaameti vahel. “Minu ülesandeks sai hinnata ära Kurgja piirkonna loodusväärtused ja kuna kaitseala vajas uut kaitse-eeskirja, siis tuli piiritleda loodusväärtuslik ala, et sünniks uus, kogu tervikut hõlmav kaitseala,” meenutab ta. “See oli riiklik tellimus ja nii sündis 400 hektari suuruse kaitseala loomise algatus. Minu teada mindi selle protsessiga sisuliselt lõpuni – käidi ka kooskõlastamas RMKga ja seal see pidur ilmselt peale pandigi.” Tammekänd peab just majandussurvet põhjuseks, et ooteaeg venis üle kümne aasta pikkuseks ja praeguses seisus toona planeeritud mastaapides kaitseala ilmselt ei tehtagi. Ka metsise elupaik ootab sel aastal keskkonnaameti otsust, kas ja kuidas selle kaitsmisega edasi minnakse, sest praegu planeeritavast kaitsealast jääks see välja. “Tuli suure üllatusena, et kaitseala tahetakse nüüd jätta enam-vähem endistesse piiridesse. Loodusväärtused on ju sellel alal tuvastatud ja fikseeritud. Aastal 2017 tellis keskkonnaamet veel eraldi elupaikade inventuuri, mis samamoodi kinnitas, et siinkandis on rahvusvahelise tähtsusega kaitstavaid liike ja elupaiku,” selgitab

M E T S A M A J A N D U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. jaanuar 2020

FOTOD: TANEL MEOS

ümbruskonda 300 meetri raadiuses. “Pesapaik” on sama mis “pesitsuselupaik” – minimaalne elupaigatunnuste kogum, mis võimaldab liigil sellel alal pesitseda. Kanakullil moodustab pesitsuselupaiga pesast 300 m raadiuses asuv vana mets. Tammekänd selgitab, et pesapuu kaitsetsooni otsesõnu kehtestatud ei ole. “Vastutustundliku metsamajandaja sertifikaadi nõue on elupaiga kahjustamisest hoidumine. Kuidas seda minimaalsel moel teha, on kirjeldatud näiteks kanakulli kaitse tegevuskavas,” ütleb ta. “Samuti on võimalik majandajal konsulteerida mõne liigi eksperdiga ning planeerida kohapealseid olusid arvestav majandustegevus.” Erimeelsusi põhjustab ka asjaolu, et konkreetne kanakulli elupaik ei ole registreeritud püsielupaigana, mistõttu RMK ei loe seda kaitse all olevaks. Lea Tammik ütleb, et FSC sertifikaadiga RMK ei tohiks kaitsealuste ja ohustatud liikide (kanakull on ohustatud liik ja kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka) elupaikades metsa raiuda. RMK on seisukohal, et antud juhul väärib kaitsmist vaid pesapaik. Indrek Tammekänd hindab, et tõenäoliselt kanakull sinna pessa enam ei jää, kui tavapärane looduskooslus tema elupaigas on hävitatud. “See on avalikkuse teadlik eksitamine, räägitakse vastu Eesti tippekspertide antud hinnangutele. Kanakulli minimaalne elupaiga vajadus on pesapuu ja ala 300 meetri raadiuses selle ümber. See on umbes nii, et pesapuu on meie kodus olev voodi ja elupaik selle voodi ümber olev korter või maja,” teeb Tammekänd asja puust ja punaseks. “Kui nüüd meie eluhoone voodi ümber maha lõhkuda, siis tõenäoliselt inimene seal voodis enam magama ei hakka. Kusjuures eksperdid ei välista kanakulli elupaigas raiet, aga välistavad lageraie. Kanakull on üks nendest liikidest, kes vajab vana metsa, ja kui sellest vanast metsast arvestatav osa maha raiuda, siis ilmselgelt võrdub see elupaiga hävitamisega.”

Mitte põlismets, vaid tüüpiline puupõld

Looduskaitsebioloog Indrek Tammekänd inventeeris üle kümne aasta tagasi Kurgja kaitseala jaoks sealsete metsade loodusväärtused ja oli väga nördinud, kuuldes, et kaitseala tuleb oma neli korda väiksem kui tema uuringuala.

Tammekänd. “Ja nüüd tahetakse see kõik vaikselt kõrvale lükata ja teha kaitseala sisuliselt vaid omaaegse Kurgja talu maadele, midagi põhjendamata ja selgitamata. Kusjuures keegi ei saa ka sõna sekka öelda, sest nüüd on RMK siin harvesteridega sees ja hävitab loodusväärtused ära. Ei ole normaalne asjade käik, kui ametniku laualt jõuab kaitsekorralduskava projekt kusagile poliitiliste otsuste mängumaale.”

Segadus kanakulli elupaigaga

Kas siis EMA vaide tõttu või oma vabast tahtest, aga igatahes teatas RMK, et raiet ei tehta Paide maantee ääres umbes kümnel hektaril laiuvas ligemale 200-aastases metsas, samuti jäävad riigimetsa kohaliku praakeri

sõnul ilmselt raiest välja lageraiet lubava metsateatisega eraldised, kus maa on liialt pehme ja metsamasinaid praegu ei kannata. Ka neid maid on kümmekond hektarit. Peale selle jäeti kasvama mets ühel eraldisel, mille kohalikud palusid alles jätta, ja raiesse läks selle kõrval olev tükk. Tõsi – tekkinud vaidlus kanakulli pesapaiga ja selle juurde justkui kuuluma pidava ligi 6 ha suuruse elupaiga üle päädis sellega, et 9. jaanuaril, ajal, kui allakirjutanu kohtus asjaosalistega ühes metsaservas, müttasid metsamasinad just selles kanakulli elupaigas ja võtsid seal suure osa lagedaks. Pesapaika ei puututud, aga erinevus on mõistetes: kui pesapuu ümber on kaitsetsoon, siis elupaigaks loetakse pesapuu

Eesti metsanduse ajaloost huvituv ja selle praeguse käekäigu pärast südant valutav Mart Erik, kes tegeleb metsade haldamise ja majandamisega, kinnitab, et Kurgja-Linnutaja praegust kaitseala ümbritsev üle 700 hektari suurune riigile kuuluv metsamassiiv on ajalooliselt juba rohkem kui saja aasta vältel olnud tüüpiline majandusmets. Selle kinnituseks toob Mart Erik metsa kaasa paki omaaegseid kaarte ja aerofotosid sellest kandist. Näiteks 1977. aastast pärineval kaardil on näha rohkesti triipe, millest igaüks tähendab mingil varasemal ajal tehtud raieid, enam-vähem sarnaseid

“See pole põlismets, vaid kõige tavalisem majandusmets ehk puupõld.” MART ERIK

praegu tehtavatega. Kaartidel on näha hulk eraldisi, mis kõik on eri aegadel raiutud ja eri aegadel uuesti täis istutatud või külvatud ning praegu erinevas vanuses metsa all. “Kogu ala on olnud üks puhas suur puupõld, nagu meil halvustavalt majandusmetsa kohta tavatsetakse öelda. Nii see, kus praegu raiutakse, kui ka see, kus mets kasvab,” iseloomustab Mart Erik. “Sel kohal, kus praegu on lageraie, raiuti mets viimati ilmselt 1926. aastal, sest 1927. aasta on märgitud praeguse metsa tekkeaastaks. Seega oli siin 93-aastane mets, männik. Vahepealsetel aastatel on siin tehtud vähemalt kaks raiet: nõukogude ajal harvendusraie ja põimendusraie. Seega – see pole põlismets, vaid kõige tavalisem majandusmets ehk puupõld.” Teisel pool Sõmeru teed asuv mets, kus on juba kaitseala ja kus aastaid on metsal lastud omasoodu kasvada, näitab metsaregistri andmebaas, et seal kasvab 108-aastane männik. Raiesmikul käies on näha kohad, kus kännud kulgevad vaata et nöörsirges reas, mis on selge märk tõsiasjast, et praegu lõigatud puud on omal ajal sinna istutatud. Samasugune mets laiub Mart Eriku hinnangul valdavalt kogu sellel alal, millele kunagi kaitseala taheti rajada ja mille eest EMA nüüd sõdib. Erik räägib, et asi, milles looduskaitsjad eksivad, on hirmsate rattaroobaste harvesteri jälgedeks pidamine. Tegelikult ei songi harvester suuremat metsaalust, sügavad rööpad jätab kokkuveotraktor, kui see mitu korda ühes jäljes edasi-tagasi sõidab ja mis palkidega koormatuna kaalub palju tonne rohkem kui harvester. See konkreetne männimetsa raielank on vaatamata regulaarselt sadavale vihmale suhteliselt kuiv ja erilisi jälgi pole puude langetamine jätnud. RMK praaker Aare Roosma kinnitab, et esialgu sellelt langilt puitu välja ei veeta, oodatakse maapinna külmumist. “Kui teeks viis-kuus kraadi külma, võib hakata välja vedama, aga praegu ootame. Kuupooleteise jooksul ei juhtu lõigatud männipuiduga metsas veel midagi,” märgib Roosma. “Siin on mitu eraldist, kus teatise järgi lageraie peal, aga praegu me nendel midagi ei tee. Ühes kohas on lodukannikese kasvukoht, potentsiaalne VEP ja seal tohibki raiuda ainult külma ja lumega, et mitte pinnast lõhkuda.” Ka nimetatud 200-aastases metsas on Roosma sõnul päris sageli sanitaarraiet tehtud ja nii vanad on seal ainult osa kuuski. Aga see on tema sõnul läbi aegade kasvama jäetud, kuigi mets oli juba 10–15 aastat tagasi raieküps. Nüüd on seal ka potentsiaalsed VEPid ja Roosma kinnitab, et lageraiet seal ei tehta. Mart Erik kiidab muu hulgas RMKd, sest riigimetsa majandaja on alati olnud see puhver, kes annab puidutööstusele materjali ka siis, kui kokkuostuhinnad on all ja erametsaomanik aktiivselt ei raiu. “Küsimuse all on maainimeste töökohad, mitte ahnus ja saamahimu,” ütleb ta. Praeguse info järgi uuendatakse Kurgja lageraielangid sinna kõige paremini sobiva puuliigiga. Otsuse teeb RMK metsakasvatuse spetsialist.

M I S O N M I S?

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala n Kaitseala Põhja-Pärnumaa vallas. n Loodud 1961. aastal pargina, laiendatud kaitsealaks 1964. aastal. Nüüd on plaanis muuta see maastikukaitsealaks. Keskkonnaamet alustas seda protsessi 2018. aastal. n 2008. aastal inventeeriti Kurgja ümbruse 400 ha suurusel peamiselt metsamaast koosneval territooriumil olevad loodusväärtused, et asutada sinna maastikukaitseala. n Praegu on kaitseala pindala 103,8 ha, selle piiresse jääb kultuuriloolise väärtusega Kurgja talu, mis kuulus kirjanikule, ühiskonnategelasele ja pedagoogile Carl Robert Jakobsonile. Loodava kaitseala kaitse-eesmärk on: n pärandkultuurmaastik – kultuurilise väärtusega maastiku kaitse, kuhu kuuluvad C. R. Jakobsonile kuulunud talumaad, park ja Jakobsonide perekonna matmispaik; n maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine; n käsitiivalised (Chiroptera) ja nende elupaigad; n elupaigatüüp jõed ja ojad; n loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Loomisel oleva kaitsekorra järgne metsa majandamine n Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud aegjärkne raie, kusjuures langi suurus ei tohi ületada 2 ha. n Raielangile jäetakse ühe hektari kohta 30 tihumeetrit puid puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades haabasid, mände, kuuski ja vanu õõnsustega puid. n Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute (lühikese eluringiga puistud) rajamine. n Piiranguvööndis on üldjuhul keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Allikad: keskkonnaamet, Vikipeedia

Kaardil on punase joonega tähistatud 400 ha ala, kuhu omal ajal plaaniti Kurgja kaitseala rajada. Rohelise joonega on piiritletud ala, kuhu praegu uut kaitse-eeskirja tehakse.

K O M M E N TA A R

Kurgjal ei raiuta vääriselupaikades Heiki Ärm, RMK Pärnumaa metsaülem

Kurgja ümbruses ei raiuta metsa kaitsealuste liikide elupaiku hävitades, aga üleseisnud ja küpset puistut tuleks raiuda rohkemgi, kui seda praegu tehakse. Metsaressursi kohta peetakse põhjalikku arvestust ja nii on olemas täpne ülevaade, kui palju on mingi vanuserühma metsi või puistuid. Praegu on aga jaotus paigast ära, sest üleseisnud ja küpset puistut on majandusmetsas rohkem, kui peaks olema. Seal hakkab puistu mingi aja pärast lagunema, sinna tulevad kahjurid, see muutub võib-olla tormihellaks. Tuleb individuaalselt läheneda, normaalne metsaseadusest ja metsamajanduse eeskirjadest tulenev raievanus on kehtestatud ning peame sellest kinni. Arvestame kõigi uute loodusväärtustega, mis avastatakse. Ühenduse Eesti Metsa Abiks toodud väited ei ole tõesed. Meie vääriselupaikades raiet ei tee, kaitstavate linnuliikide pesapaikades samuti mitte. Kurgjal on potentsiaalsed VEPid üle kontrollitud. Osalenud on meie enda vastavustunnistusega inimesed ja samuti keskkonnaameti loodushoiu spetsialist, kes on jõudnud järeldusele, et metsaeraldised ei vasta vääriselupaiga tingimustele. Majandusmetsa on Kurgja lähedal 700 ha, küpset ja üleseisnud metsa sellest 147 ha, millest raiutakse vaid 20% ja see ei ole kindlasti probleem.

10 E H I T U S

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. JAANUAR 2020

Saartel ehitamine on alati põnev logistiline väljakutse Peaasjalikult metsamaaparandusega, aga ka taristu objektide ehitamisega tegelev Pärnu ettevõte ValiceCar ei kohku tagasi ka töö ees väikesaartel, kus see on üksjagu keerukam kui mandril. AIN ALVELA Nii on ValiceCar käinud oma tehnikaga ehitamas sadamaobjekte ja teid Ruhnus, Kihnus ja Abrukal. See on kokkuvõttes üks suur logistiline väljakutse, mis paneb proovile ettevõtte transpordi eest vastutavate spetsialistide vaimu ja nutikuse. Ja lõppeks tuleb selliste ettevõtmiste puhul ikkagi välja, et kogu ehituseks vajaliku tehnika ja materjalide transport tuleb üksjagu kallim kui töö ise. ValiceCari põhitegevuse moodustavad aga maaparandustööd nii metsas kui ka põllul. Peamised töötandrid asuvad Pärnumaal, Läänemaal ja saartel. Õigemini on tööd seotud vanade, juba nõukogude ajal raja-

tud kuivendussüsteemide taastamisega.

Koprad panevad pea valutama

OÜ ValiceCar juhataja Vallo Kappak räägib, et lõviosa ettevõtte töödest moodustab nii metsa- kui ka põllumaadel tehtav maaparandus: kuivenduskraavide läbikaevamine, teede remont ja ehitus, veevõtutiikide rajamine jmt. Firmal on enda tööks vajaliku materjali hankimiseks ka oma kruusa-, liiva- ja paekivikarjäärid, teistele soovijatele materjali ei müüda. “Metsatööde põhitellija on meil RMK, mille hangetel osaleme. Erametsades pole me õigupoolest üldse tööd teinudki ja

mulle tundub, et nende osa kogu metsamaaparanduses on väga pisike,” kirjeldab Vallo Kappak ValiceCari tegevuse põhisuunda. “Meil pole eriti aegagi nende väikemahuliste töödega tegelemiseks. Küll on põllumajanduses viimase kümne aasta jooksul olnud PRIA toetuste abiga tehtavaid farmerite maaparandushankeid, millel oleme osalenud.” Ta räägib, et vanade maaparandussüsteemide taastamisel on projektides tavaliselt kindel nõue, kui palju tohib rajada päris uusi kraave. Ette on tulnud ka seda, et vanad kraavid aetakse kinni ja paigaldatakse drenaaž. Või vastupidi. Samamoodi ehitatakse riigimetsa päris uusi metsateid, aga põhiliselt rekonstrueeritakse ikkagi vanasid. Vallo Kappak selgitab, et üks konkreetses kohas asuv maaparandussüsteem on ühtne tervik, kus kraavid viivad vee kusagile eesvoolu, ojasse või jõkke. Projekt tehakse kogu alale tervikuna, jättes välja keskkonnakaitse all olevad piirkonnad, kus loodus peab ennast ise reguleerima. Peale selle on hooldushanked, mille käigus vaadatakse juba toimivad süsteemid regulaarselt üle, puhastatakse

kraavid setetest, raiutakse võsa, kus tohib, lõhutakse vee teelt kopratammid jmt. “Keskkonnakaitselised objektid ja alad valmistavad tööde tegijale muidugi parajat peavalu. Näiteks teed ühe ala justkui korda, aga kusagil ülevalpool on kaitsealal kopratamm, mida puutuda ei tohi. Ja vesi seisab selle taga kinni. Siis tuleb nuputada ja kombineerida, kuidas süsteem tööle saada,” räägib Kappak. “Abrukal oli kord meie tööde piirkonnas kotkaste keeluala, kuhu midagi ehitada ei tohtinud, aga kohalik transport võis seal liikuda. Meie aga ei tohtinud sealt isegi niisama lihtsalt mööda minna. Läinud talvel ehitasime Ruhnus sadamat, jälle kõikjal kotkad. Neid oli seal mingil ajal nii palju, et ma ei julgenud oma tööl kaasas olnud viieaastast last traktori kabiinist välja lasta, sest kartsin, et kotkad viivad ta minema. Seal oli üle kolmekümne merikotka, kes tulid sadamaalalt n-ö väljapumbatud kala sööma. Ja siis veel räägitakse, et inimpelglik lind.” Kopratammid on kuivenduskraavide kõige suurem nuhtlus. Vallo Kappak teab rääkida lugusid, kus on käinud kusagil sü-

ValiceCari juht Vallo Kappak ütleb, et temale meeldib oma töös kõige rohkem lahendada logistilisi ülesandeid. Ehitamine väikesaartel on teinekord nii keeruline, et paljud firmad loobuvad sellest. Temale FOTO: TANEL MEOS aga pakub see eneseteostamise võimalust.

Lihula Südamekodu OÜ vajab

ÕDE-HOOLDUSJUHTI ja HOOLDAJAT

www.hevo.ee

Lihula Südamekodu OÜ on Südamekodud OÜ tütarettevõte. Südamekodud OÜ tegevusalaks on arendada Eestis eakatele mõeldud hooldekodude teenuseid. Ettevõtte missiooniks on tagada klientidele igapäevane kindlustunne läbi kvaliteetse hooldusteenuse ja mugav vanaduspõlve veetmise võimalus. Ettevõtte visiooniks on olla parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenusepakkuja Eesti hooldekoduteenust pakkuvate ettevõtete turul.

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Küsi täpsemat infot telefonil 507 0559 või e-postil lihula@sudamekodud.ee www.sudamekodud.ee/lihula-sudamekodu

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Marteks Elekter OÜ OTSIB OMA TÖÖKASSE JA ARENEVASSE MEESKONDA

Hakkpuidu ost-müük, tootmine

EKSKAVAATORIJUHTI

Korstnapühkija litsents nr 119683

Kasuks tuleb töökogemus rabatöödel. 

OMALT POOLT PAKUME:

konkurentsivõimelist palka, häid töötingimusi, sõbralikku meeskonda ja ﬁrma ühisüritusi. 

Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee

KORSTNAPÜHKIMISTÖÖD

KANDIDEERIMISEKS

saada oma CV e-postil arli@nurmeturvas.ee või helista tel 5343 5533 kuni 31.01.2020.

tel 56 600 400 info@tahmakratt.ee

www.tahmakratt.ee

ELEKTRITÖÖD Helista või kirjuta ja küsi täpsemalt: tel 5682 5766 või e-postil martekselekter@gmail.com

E H I T U S 11

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. jaanuar 2020

FOTO: ERAKOGU

Eelmisel aastal ehitas ValiceCar Ruhnu saarele uue sadama, praegu ootab ees kopteriplatsi rajamine. Aastal 2017 rajati sinna diiselgeneraatorijaam, varem on remonditud teid.

gaval metsas kanalilt tammi ära lõhkumas, rassinud selle kallal terve päeva ja paar päeva hiljem on – hoplaa – see tamm uuesti üles ehitatud, vesi selle taga kinni ja allavoolu kraavid kuivad. Soojad talved annavad kobraste tegevusele muidugi aina hoogu juurde, samuti pole nende tammide ja ühes sellega pesade lõhkumisest suuremat abi, sest neil on võimalus see kiiresti taas üles ehitada.

Transport kallim kui ehitamine Tööks vajalikku tehnikat on ValiceCaris järjepidevalt muudkui välja vahetatud ja uuendatud ning praegust tehnikaparki peab firmajuht väga heaks. Kui näiteks metsa ülestöötamisfirmadelt ja puidu veoettevõtetelt nõuab RMK ajakohast tehnikat ja infotehnoloogilist lisavarustust, siis metsaparandustööde tegijalt seda kõike hangetes

esialgu veel ei nõuta. Samas teab Kappak, et see areng on peagi ka tema töömaile jõudmas, eriti mis puutub ekskavaatoritesse ja nende pardakompuutritesse, mis peaksid hakkama pidama arvestust tehtud töö üle. “Ma olen lihtsalt enda jaoks selgeks teinud, et kui mul on töö ees, siis pean seda tegema uue masinaga, sest vana ma võib-olla pool töötegemiseks ette nähtud ajast hoopis remondin, aga päristöö seisab,” selgitab ta. Iseäranis naudib Vallo Kappak töid väikesaartel. Kihnus näiteks ollakse ametis juba kümmekond aastat. Ka Ruhnus on juba mitu objekti tehtud ja tehakse praegugi. Vallo Kappak ütleb, et kui oled Ruhnus töötanud, siis Kihnu asjad kulgevad juba väga lihtsalt. Eriti tänapäeval, kui Kihnu sõidab regulaarselt mitu korda päevas praam Kihnu Virve, mis võtab muu hulgas peale ka ühe koormaga veoauto. “Ruhnu on mitmes mõttes problemaatiline. No näiteks mehed ehitavad seal ja tahavad nädalalõpuks koju saada. Aga võta näpust – kaks nädalat ei saadud koju, sest lennuk kas siis udu, vihma, tuule või nende kõigi tõttu ei lennanud,” kirjeldab Kappak ette tulevaid olukordi. “Me oleme detsembrikuus tulnud Ruhnust kummipaadiga mandrile. Tõsi, kummipaat oli suur, mootoriga. Laine oli vahel kõrval nagu maja, aga ära tulime, muud võimalust ei olnud.” Kui on vaja Ruhnule materjali viia, siis selleks on Eestis ainult üks sobilik laev, mida saab rentida ja mis süvise poolest sobib. See on

Ristsõnaajakirja uus number nüüd müügil!

RISTSÕNAD Lahenda ja võida auhindu!

vana Kihnu praam Amalia, mille süvis on alla kolme meetri. Ilusa ilma ja peegelsileda mere korral sõidab see riistapuu mandrilt Ruhnu kaheksa tundi. Sedasi viidi saarele ValiceCari kaks ekskavaatorit, buldooser jm tehnikat. Küll ükshaaval, aga viidud sai. Ja nädala pärast samamoodi tagasi. Kusjuures üks reis Pärnust Ruhnu maksis 6000 eurot, Ruhnust Pärnusse teist samapalju. Ehituseks vajalik materjal viidi Pärnu sadamast pargasega, mis mahutas veidi üle saja tonni killustikku. Roomassaare kaudu sõit kiirusel paar-kolm sõlme tunnis võttis aega 24 tundi. Pärast veeti materjal ainult Roomassaarest, sealt sõites kulus puksiiril koos pargasega Ruhnule jõudmiseks 17 tundi. Samamoodi veeti materjali Roomassaarest Abrukale – päevas neli reisi ja niimoodi kuu aega ühtejutti. “Sellise töö puhul on iga liigutus kulla hinnaga. Aga selle logistika korraldamine on väga põnev,” ütleb Kappak. “Samas – tihtipeale ehitus ise ei maksagi nii palju kui tehnika kolimine.”

Äri tuleb hoida parajas suuruses

Kui Vallo Kappak 19-aastasena selles valdkonnas tegevust alustas, siis “õppis ta alles kõndima”, nagu ta ise seda aega iseloomustab. ValiceCar tegi toona ainult alltöövõtu töid, aga aeg on muidugi edasi läinud. Suurima muutusena toob Kappak esile töö kvaliteedinõuete karmimaks ja järelevalve teadlikumaks ning tõhusamaks muutumise. Ehitajal on keerulisem, aga tar-

bija jaoks on olukord oluliselt paremaks läinud, ütleb ta. Praegu kasutab ValiceCar juba ise alltöövõtjaid, kuigi mitte teab mis suures mahus. Samas on Vallo Kappak elust õppinud, et väga suureks oma ettevõtet ajada ei maksa. Ta on seda meelt, et sa võid küll meeletult kasvada, töötajaid juurde palgata ja mida kõike veel, aga tulemus on ikka see, et teatud piirist edasi hakkab kasum langema ning hädad tulevad kaela. “Oluline on kasum, mitte see, kas käibenumber on kolm või 30 miljonit. Alltöövõtjatega saaksin selle kõik muidugi suureks ajada, aga siis kaob mul juba kontroll asjade üle,” iseloomustab ta oma ärifilosoofiat. “Praegu olen ma ise kogu aeg asjade juures, ise teen hinnad, ise olen projektijuht ja kas või traktorijuht – algusest lõpuni välja. Ei taha olla keegi kusagil kaugel.” Rail Balticu võimaliku ehitamisega ValiceCar ja sellega sarnased Pärnumaa ettevõtted esialgu eriti ei arvesta, märgib Vallo

“Ma ei julgenud oma tööl kaasas olnud viieaastast last traktori kabiinist välja lasta, sest kartsin, et kotkad viivad ta minema.” VALLO KAPPAK

Kappak. Asi selles, et raudteest on juba aastaid räägitud, aga midagi olulist ikka veel ei toimu. Milleks siis ettevõtja peaks planeerima asju, mida tegelikult veel olemas ei ole ja pole teada, kas kunagi saabki olema. “Viimase info kohaselt hakatakse Rail Balticut ehitama aastal 2021. Aga samas räägitakse ka neljarealise maantee ehitamisest Iklani. Kui need kaks asja lähevad korraga töösse, Läti-Leedu ehitavad samal ajal oma lõikusid, siis ega keegi teine Eestimaal midagi suuremat ehitada saakski, sest kõik tegelevad nende kahe suurobjektiga, muus ehitusvaldkonnas aga lähevad hinnad niivõrd üles, et keegi ei jaksa midagi ehitada,” maalib Vallo Kappak pildi võimalikust tulevikust ehitusmaastikul. “Karjäärid on praegu juba küllaltki viimase piiri peal. Vahepeal oli siin suure hooga dolomiidikarjääride ja nende uuringute buum, sest räägiti, et Rail Baltic vajab paekivi, kuid nüüd ilmneb, et Rail Baltic kasutab peamiselt üksnes graniitkillustikku. Paekivikillustikust tehakse ainult juurdepääsuteed raudteele jmt, raudteetamm tuleb põhiliselt liivast ja kruusast.” Ta leiab, et puhtalt ehituslikult oleks võimalik uus raudtee 2026. aastaks valmis teha küll, iseasi on see, kuidas saadakse korda igasugused kokkulepped ja muu asjaajamine. Muide, tänavu veebruaris tähistab ettevõte oma 15. asutamisaastapäeva. Vallo Kappak lubab meestele sel puhul ikka ka pidulikumat sorti istumise korraldada. Töötajaid on ettevõttes 15.

www.kaitlus.com

Hea pakkumine veebruari lõpuni KESKKONNASÕBRALIK JÄÄTMEKÄITLUS JA KONTEINERITE RENT Konteinerid 2,5 m3 - 30 m3 Lammutustööd Tellides konteineri reedest esmaspäevani on soodustus konteineritele 30%. Kiirusta, pakkumine kehtib ainult veebruari lõpuni ning kuni vabu konteinereid jätkub. Nt 8 m3 majapidamisprahi konteineri hind 195,30 € (enne 239 €)

Müügil suuremates kauplustes üle Eesti

Vaata teiste suuruste konteinerite hindu kodulehelt.

Lisainfo: 680 4444 / klienditugi@ekspressmeedia.ee

Savi 36a, Pärnu | Teenindusjuht: tel 5300 0077 | info@kaitlus.com

â&#x20AC;&#x201A;12â&#x20AC;&#x201A;â&#x20AC;&#x201A;K E S K K O N D â&#x20AC;&#x201A;

â&#x20AC;&#x201A; PĂ&#x201E;RNU MAALEHT Nr 1 23. JAANUAR 2020â&#x20AC;&#x201A;

FOTOD: TANEL MEOS

PĂ¤rnu-Rakvere-SĂľmeru maantee, millest paremale jĂ¤Ă¤b praegune Kurgja-Linnutaja kaitseala koos Jakobsoni talu ja vĂ¤ikese saja-aastase metsasiiluga.

RMK missioon vĂľiks olla Kurgja rohekoridori sĂ¤ilitamine Kogu Kurgja metsaala, nii PĂ¤rnu jĂľest lĂľunas kui ka pĂľhjas asuvate linnukaitsealadeni, tohiks majandada vaid niivĂľrd, kuivĂľrd see ei kahjusta erinevate kasvukohatingimustega rohekoridoride terviklikkust. ANNELI PALO PhD, maastikuĂśkoloog, Tartu Ăźlikooli geograafia osakonna teadur

Aastavahetusel Ăźletas meediakĂźnnise vaidlus KurgjaLinnutaja maastikukaitseala Ăźmbritsevate, varem kaitstavateks planeeritud metsade raie seaduslikkusest. Mina kui maastiku- ja metsaĂśkoloog nĂ¤en veel tĂľsisemat probleemi.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) rĂľhutas oma vastulausetes korduvalt, et tegu on vananeva majandusmetsaga ja Ăźmbruses on juba piisavalt linnukaitsealasid. Loodust ongi mĂľtet kaitsta seal, kus liigid ja loodusvĂ¤Ă¤rtused

veel esinevad. Linnukaitsealad mĂľlemal pool PĂ¤rnu jĂľge nĂ¤itavad, et Kurgja piirkonnas paikneb ainuke tĂ¤nini sĂ¤ilinud VaheEesti metsavĂśĂśndi ala, mis Ăźhendab Soomaa massiivid teisel pool PĂ¤rnu jĂľge paiknevate nn VĂ¤ndra metsadega. Selles vĂľib igaĂźks ise veenduda, avades maa-ameti geoportaalis oleva aerofoto ja jĂ¤lgides loodest kirdesse kulgevat metsade-soode vĂśĂśndit. Piirkonnas tuleks rangelt kaitstavate metsade pindala veelgi tĂľsta ja ĂźlejĂ¤Ă¤nud metsades rakendada pĂźsimetsanduse vĂľtteid. Kogu Kurgja metsaala, nii

Pakume KĂźttegraanuleid al 195 â&#x201A;Ź Puitbriketti al 165 â&#x201A;Ź Kaminapuid vĂľrkkotis Tasuta transport PĂ¤rnust kuni 30 km, kaugemale hind kokkuleppel.

www.kuttekeskus.ee Info ja tellimine tel 5348 2098

PĂ¤rnu jĂľest lĂľunas kui ka pĂľhjas asuvate linnukaitsealadeni, tohiks majandada vaid niivĂľrd, kuivĂľrd see ei kahjusta erinevate kasvukohatingimustega rohekoridoride terviklikkust. â&#x20AC;&#x153;EesmĂ¤rk on terviklik metsamassiiv ja selle sĂ¤ilitamine, vĂľimaldamaks liikidele elu- ning rĂ¤ndetingimusi iidses, siiani sĂ¤ilinud metsakoridoris.â&#x20AC;? See tĂ¤hendab jĂ¤lgimist, et puistute vanemates vanuseklassides ei esineks maastikul katkestusi ja et esindatud oleksid kĂľik looduslikult omased puuliigid ning metsale omased substraadid, nagu vanad puud, jĂ¤me su-

â&#x20AC;&#x153;Piirkonnas tuleks rangelt kaitstavate metsade pindala veelgi tĂľsta ja ĂźlejĂ¤Ă¤nud metsades rakendada pĂźsimetsanduse vĂľtteid.â&#x20AC;?

rev ja kĂľdunev puit, looduslik heterogeensus jne. EesmĂ¤rk on terviklik metsamassiiv ja selle sĂ¤ilitamine, vĂľimaldamaks liikidele elu- ning rĂ¤ndetingimusi iidses, siiani sĂ¤ilinud metsakoridoris. Majanduslikus vĂľtmes tĂ¤hendab see lubatud raievanuse ja -diameetri tĂľstmist, pĂľhiliselt hooldava ning valikraie kasutamist, kohati on vĂľimalik ja ehk isegi vajalik rakendada hĂ¤ilraieid vĂľi kuni Ăźhe hektari suurusi lageraieid. Raie ja vĂ¤ljavedu tohib teha vaid kĂźlmunud pinnasel vĂľi kuivusperioodil ning vĂ¤ljaspool linnuliikide aktiivse tegutsemise aega. Eesti riigi kodanikuna on mul tĂľesti kahju, et Ă¤sja tĂ¤histatud Eesti Vabariigi 100. aastapĂ¤evale jĂ¤rgneb meie riikluse ja kultuuri arenemisele aluse pannud suurkuju kodumaastike jĂ¤rjekordne muutmine. Loodusuurijana tuleb mul nentida, et omariiklus ja suurtalude teke pĂľhinesid uute loodusalade kasutuselevĂľtul, samuti kohati rĂśĂśvellikul metsaraiel XIX ja XX sajandil. Praegu aga dokumenteerime just seetĂľttu Eesti metsade ja kogu looduskeskkonna kiirelt kahanevat liigirikkust ning vĂ¤henevat stabiilsust, samavĂ¤Ă¤rsena taastumise vĂľime vĂ¤henemist. RMK saab, vĂľiks ja peaks nĂ¤itama head tahet tulevikumetsanduse kujundamisel, sĂ¤ilitades Kurgja metsa rohekoridori, kus keskkonda sĂ¤Ă¤stev majandamine ning metsa kĂľrvalkasutuse igakĂźlgne arendamine oleksid teistele piirkondadele eeskujuks sarnaselt ajaloolisele Carl Robert Jakobsoni asutatud Kurgja talule toonases pĂľllumajanduses.

M.P. Trepid OĂ&#x153; ď&#x201A;&#x201E; Metsa raie ja kokkuvedu ď&#x201A;&#x201E; HakkevĂľsa lĂľikus giljotiiniga ja hakkevĂľsa kokkuvedu ď&#x201A;&#x201E; Kasvava vĂľsa raieĂľiguse ost ď&#x201A;&#x201E; Kasvava metsa raieĂľiguse ost Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

Â Â?Â? Â? Â Â?Â? Â?Â Â? ÂÂ&#x20AC; Â?

DEKORATIIVKIVID Sise- ja vĂ¤listingimustesse METALLUKSED â&#x20AC;˘ TULETĂ&#x2022;KKEUKSED GARAAĹ˝IUKSED â&#x20AC;˘ SĂ&#x201E;Ă&#x201E;SEVĂ&#x2022;RGUD

InfopĂ¤evad â&#x20AC;&#x17E;NĂľuded loomakasvatusesâ&#x20AC;&#x153; loomakasvatuskonsulent Vaike NĂľu (MES nĂľuandeteenistus) 05.02 06.02 11.02 12.02

TIHEMETSA TEHNIKUMI TIHEMETSA TEHNIKUMI vilistlaste kokkutulek 4. juulil 2020 vilistlaste kokkutulek 4. juulil 2020

Registreerimist kinnitab osalemistasu laekumine MTĂ&#x153; Tihemetsa Registreerimist kinnitab EE041010220112114010, osalemistasu laekumine Ăźlekande MTĂ&#x153; Tihemetsa Vilistlane pangakontole selgitus: Vilistlane pangakontole EE041010220112114010, Ăźlekande selgitus: osaleja nimi (ka kooliaegne) ja lĂľpetamise aasta. osaleja (ka kooliaegne) 30. ja lĂľpetamise aasta. ď&#x201A;ˇ nimi eelregistreerimine juunini, osalemistasu 15 eurot ď&#x201A;ˇ eelregistreerimine 30. juunini, osalemistasu 15 eurot ď&#x201A;ˇ osalemistasu kohapeal 20 eurot ď&#x201A;ˇ osalemistasu kohapeal 20 eurot Ă&#x2022;petajatele ja koolitĂśĂśtajatele osalemistasu ei ole, kuid palume Ă&#x2022;petajatele ja registreerida koolitĂśĂśtajatele osalemistasu ei ole, kuid palume kokkutulekule e-posti vilistlane@tihemetsa.ee vĂľi kokkutulekule registreerida e-posti vilistlane@tihemetsa.ee vĂľi telefoni +372 5695 4275 teel. telefoni +372 5695 4275 teel.

Kohtumiseni Tihemetsas! Kohtumiseni Tihemetsas! Lisainfo www.tihemetsa.ee Lisainfo www.tihemetsa.ee

KĂľljala kĂźlamaja, KĂľljala kĂźla, Saaremaa Rapla kultuurikeskus, Tallinna mnt 17a, Rapla Nooruse maja, Roheline 1b, PĂ¤rnu Veskisilla hotell, TĂźri-Alliku, TĂźri vald, JĂ¤rvamaa

PĂ¤evakava ja registreerimine veebilehe www.pikk.ee kalendris vĂľi telefonil 742 4005. Koolitus on osalejatele tasuta. Esinduspood: PĂ¤rnu, Papiniidu4, ESPAK Ehituspood Tel. +372 5383 1733 uksed@vitaehitus.ee

www.vitadoors.ee

T U R I S M 13

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. jaanuar 2020

Loodusturism saab jätkuda, kui raiemaht väiksemaks tõmmata

FOTO: KENNO SOO

Pole ühtegi põhjust, miks vastandada turismimajandust metsamajandusele, sest mõlemad mahuvad Eesti loodusesse ära, kui toimetada mõistlikult ja majandada metsi jätkusuutlikult.

Põhjamaa inimest ahvatleb Eesti loodus

AIVAR RUUKEL, Soomaa loodusgiid, Eesti FSC metsamajandamise standardi töörühma liige

Metsamajandus ja turismimajandus on kaks olulist majandussektorit, Eesti SKPst moodustab puidusektor viis ja turismisektor kaheksa protsenti. Viimasel nädalal on tõusnud esile küsimus, kas metsamajanduse ja turismimajanduse vahel on Eestis vastuolu. “Eesti turismi ohustab intensiivne metsade raiumine,” avaldas hiljuti EASi juhatuse esimehena tööle asunud ja ka metsandusettevõtteid nõustanud Peeter Raudsepp Äripäevale. “Siin tuleb kiiresti leida tasakaal, et metsatööstuse huvid ei sõidaks üle turismi huvidest. Ühel majandusharul ei saa olla õigust ignoreerida teisi.”

Üha suurem raiumine ärritab turismifirmasid

Turismiettevõtete valulävi üleraiest tingitud metsaelustiku vaesumise suhtes on erinev. Vastates ERRi “Esimeses stuudios” ajakirjaniku küsimusele, kas ta nõustub EASi juhiga, et

metsaraie ohustab Eesti turismi, leidis Tallinki juht Paavo Nõgene: “Osaliselt kindlasti.” Samas möönis ta, et “selleni, et see (metsade üleraie) turismi nüüd lõplikult ohustama hakkab, on veel tükk maad minna.” Turismiettevõtted, kes metsale lähemal majandavad, saatsid juba kolme aasta eest riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministrile avaliku kirja, kus kaebasid, et “Eesti metsapoliitika ja metsade majandamise praktika ei arvesta piisavalt turismisektori vajadustega. Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus Eesti rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26%, tegelikkuses aga toimuvad rahvusparkides igapäevased raietööd. Selline vastuolu on negatiivse mõjuga Eesti turismiettevõtetele ning kaudselt kogu Eesti majandusele ja mainele.”

jätan selle neile alles, siis igaaastane sissetulek linnuvaatlejatelt võib ületada ühekordse puidutulu. Eesti turismiteenuste eksport 2018. aastal oli Eesti Panga andmetel 1,98 miljardit eurot, ootused 2023. aastaks on 2,6 miljardit eurot. Koos kaudsete mõjudega on see sisemajanduse kogutoodangust 8%, hõivatuid on turismisektoris statistikaameti andmetel 22 446.

Soomaal Hüpassaare rabasaarel toimuv metsalaulupidu – ehe näide loodusse pürgijatest, kelle seas on kahtlemata ka mõiste “turist” alla liigituvat rahvast.

Turismimajandus ei ole alternatiiv metsamajandusele. Ei ole ühtegi põhjust, milleks neid olulisi majandussektoreid vastandada. Mõlemad mahuvad Eesti loodusesse ära, kui toimetada mõistlikult ja majandada metsi jätkusuutlikult.

Kolm sammu turismi ja metsanduse ühisosa poole

Retsept säästlikuks metsanduseks pole keeruline. Esiteks tuleks raiemahud praegusega võr-

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

reldes oluliselt väiksemaks tõmmata. See ei tähenda, et tulud kannatama peavad, kui puitu paremini väärindada. Teiseks tuleb kehtestada kevadsuvine raierahu, nn linnurahu. Eesti on Euroopas kolme rahvusvaheliselt tunnustatuima linnuturismimaa seas, märtsist juunini on linnuturismi kõrghooaeg. Lindude elus kõige olulisemal ja õrnemal ajal toimuv pesapuude raie on hävitava mõjuga Eesti kui loo-

dusturismi sihtkoha mainele ja turismimajanduse konkurentsivõimele. Kolmas, turismile kõige kriitilisem küsimus on kaitsealustes riigimetsades, looduskaitsealadel ja rahvusparkides igasuguse raie lõpetamine. Erametsades on tarbe- ja küttepuidu varumine kaitsealadel mõistlik. Samuti on õigustatud eraomanike ootus turismist tõusvast tulust osa saada. Kui minu metsas on näiteks kakkude ja rähnide kodu ja ma

Turistidele pakuvad huvi kindlad reisisihtkohad, kus leidub vaatamisväärsusi, mille külastamine on tasuta. Näiteks Tallinna vanalinn, mida võib lugeda ühtlasi ka ainsaks maailmatasemel massiturismi atraktsiooniks Eestis. Looduselamused on enamasti samuti tasuta, Soomaa rahvuspargi külastamiseks ja näiteks Riisa rabaraja läbimiseks piletiraha välja käima ei pea. Et Eesti looduskuvand lummab linnastunud sakslasi, see tundub mõistetav. Ilmselt aga ei teadvusta me, et ka Põhjala turistid seovad meid loodusega? Soomlaste seas tehtud uuringu andmeil peab 40% Eestisse reisijatest oluliseks loodust, rootslastest nimetab Eestisse tuleku põhjusena loodust 68%. Võib ju imestada, et soomlastel ja rootslastel on endal väga palju loodust ja metsa, nii et miks see peaks neid Eestis paeluma? Ehk on põhjus selles, et meie metsad on Soome ja Rootsi omadest looduslikumad, mitmekesisemad ja elurikkamad.

14 T E R V I S E T E E N U S

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. JAANUAR 2020

Villa Medica pakub terviseteenuste komplekti ja väldib ravimeid Pea 22 aasta pikkuse ajalooga Villa Medica erakliinik pakub terve ja pika elu saavutamiseks nn holistilist meditsiini, mille põhiline sõnum on stimuleerida keha enda loomulikku võimet end ise tervendada. AIN ALVELA Kliinik lähtub oma tegevuses tõsiasjast, et tugev tervis algab õigest mõtlemisest, õigest hingamisest, õigest liikumisest ja õigest toitumisest. Holistiline meditsiin seisneb tervise terviklikkuse rõhutamisel, kusjuures ravis kombineeritakse erinevaid teraapiaid ja kui vaja, siis ka kirurgiat. Villa Medica lipukirjaks on põhimõte, et õiget metoodikat kasutades saab tervenemise saavutada n-ö mahedate ravimivabade teraapiate abiga. Leitakse, et keemilised medikamendid tihti üksnes maskeerivad probleemi ja tegelikult ei ravi. Villa Medica asutas ortopeed Andres Lindmäe 1990. aastate lõpus ja toona seatigi eesmärgiks ortopeedilise ravi osutamine, sest liigesehädad on olnud inimestele läbi aegade tõsine murekoht, mis annab vanuse kerkides sageli esimesena tunnistust sellest, et tervis hakkab murenema. Ja juba toona seisid patsiendid kuudepikkustes järjekordades, et riiklikus raviasutuste süsteemis üldse ortopeedi vastuvõtule pääseda.

Õige mõtlemine annab tervise

Andres Lindmäe abikaasa, Villa Medica tervendava hingamise terapeut Aili Lindmäe räägib, et kuigi esialgu asutati kliinik just ortopeediliste probleemidega tegelevaks asutuseks, siis aja jooksul on lisandunud teised valdkonnad, nagu hinge ja hingamise, naise tervise ja lapse sünni ning iluteenustega seotud

tegevused. Kõik see kokku annab Lindmäe sõnul kliiniku tööle selle põhilise sisu – keskendumise tervise terviklikkusele. Vastupidiselt nn tavameditsiinile, kus see on osade kaupa tükeldatud, valdkondadeks jaotatud, mistõttu ühe eriala tohter ei märka tihtilugu inimese tervisliku seisundi n-ö suurt pilti. “Minu valdkonda kuulub mõtlemine ja hingamine, kusjuures sellest tuleb inimese tervisliku seisundi hindamisel ning selle parandamisel alati lähtuda. On ju Gunnar Aarmagi öelnud, et tervis algab kõigepealt mõtlemisest ja hingamisest,” selgitab Aili Lindmäe oma kliiniku tegevusfilosoofia alustalasid. “Alles edasi tulevad muud asjad, sest kui hingamine ja mõtlemine on paigas, siis jõuab inimene sujuvalt õigete valikute juurde ka toidu ja liikumise puhul. Kui hästi konkreetselt väljenduda, siis oleme tervikliku tervise kliinik.” Nii segunevadki Villa Medicas otsene ravi ja nn terviseteenused, mille eristamiseks on küllaltki keeruline definitsiooni leida. Näiteks kui kirurgia ja ortopeedia on selgelt meditsiinivaldkonda kuuluvad raviteenused, siis ilukirurgia kuulub rohkem esteetilise meditsiini valdkonda. Teadlik tegelemine oma mõtete ja emotsioonidega, oma hingemustrite avastamisega, nagu ütleb Aili Lindmäe, seob neist nii ühe kui ka teise just selleks tervikuks, millest tugev tervis ja haigusteta elu alguse saab ja millel see

FOTO: ANDRES ADAMSON

kogu meie elukaare vältel rajanema peaks.

Haigekassa erakliinikuid ei toeta

Aastaid on Villa Medica murdnud piike haigekassaga, kord saades rahastuse, siis jälle sellest ilma jäädes. Ka praegu valitseb Eestis seisukoht, mis on ilmsel-

Villa Medica keskendub ravimivabale teraapiale Asub Pärnu rannarajoonis. Asutatud 1998. aastal. Tegevusvaldkonnad: n liigeste ja lihasprobleemide ravi; n hinge ja hingamise probleemid (stress, ärevus, depressioon); n terviklik tervis; n naise tervis, uue elu loomine; n päevakirurgia; n iluteenused, ilukirurgia.

Vähem ravimeid, rohkem tervist

Suur osa Villa Medica teenustest põhineb nõustamisel, kliendi või patsiendi tähelepanu juhtimisel olukordadele ja asjaoludele, mida ta ise ehk üles ei leia, aga millega mõtestatud tegelemine aitab nii mõnestki hädast üle, ilma et oleks tarvis pöörduda medikamentoossete ravimeetodite juurde. Näiteks Aili Lindmäe noortele emadele jagatavad nõuanded teadlikust eostamisest, rasedusest ja sünnist. Ta kinnitab, et lõppeks oleneb see kõik sellest, mida ema mõtleb, kui teadlik ta on kõiki last mõjutavatest asjaoludest ja milline on tema üldine ellusuhtumine. Lindmäe ütleb, et ka ortopeedilised haigused tulevad inimesi kimbutama eelkõige vale toitumise tõttu, et nad saaksid teha parimaid valikuid, et mitte sattuda olukordadesse mida saaks ennetada ja ära hoida, nagu epideemiline liigeste proteesimine,” räägib ta. “Või ärevus, paanikahäired ja depressioon – tänapäeva heaoluühiskonna haigused, mis kimbutavad kõiki koolinoortest eakateni. Ka nende probleemide põhjusi tuleb otsida eelkõige valest mõtlemisest. Tark on see, kes ennetab, aga ennetamisega tuleks alustada juba noorena.” Lindmäe leiab, et kõige parem tunnustus on neile rahva seas leviv ütlemine: kui sa mitte kusagilt enam abi ei saa, siis mine Villa Medicasse. “Villa Medica eripära on meie kompleksne eriravi, mis on kokku pandud suure teadlikkusega. Sest tavaliselt tegelemine pelgalt ühe asjaga ei aita parandada tervist kui tervikut,” kinnitab ta.

TA S U B T E A DA

Villa Medica terapeut Aili Lindmäe räägib, et tihtipele inimesed ei adu, et paljude tervisehädade vastu aitab ellusuhtumise ja mõttemaailma muutmine. Ta kinnitab, et kui tee kätte näidata, saab igaüks seda teadlikult suunata ja niimoodi endale pika ja terve elu tagada.

gelt poliitiline, aga haigekassa jaoks ka põhimõtteline, et väikseid erakliinikuid haigekassa vahenditest ei toetata. “Kuna meil haigekassa tuge pole, siis paneb see meid väga ebavõrdsesse konkurentsiolukorda ja teeb tegevuse materiaalselt muidugi raskeks. Eriti veel meie kliimas, kus kulud on hästi suured. Ja ega muu aitagi kui ainult järjepidev töö, töö ja veel kord töö,” selgitab Aili Lindmäe kliiniku olukorda ning majandusliku toimetuleku iseärasusi. “Kõik sellised teenusepakkujad peavad ennekõike ise rohkem pingutama, et elus pü-

sida. Oleme püüdnud kogu aeg ajast veidi ees olla ja praegu on meie terapeutidel päris suur koormus ning lähinädalate vastuvõtuajad on kõik täis.” Tema sõnul on väikelinnas kõige suuremad abivajajad eakad inimesed, terviseprobleemidega üldisemalt, aga eelkõige just liigesehädadega. Kui noorel inimesel tekkib vigastus, siis see paraneb suhteliselt lihtsasti ära, vanematel inimestel ortopeedilised vaevused aga süvenevad ja muutuvad krooniliseks. Riigimeditsiinist nad sageli abi ei saa, aga erakliinikusse minek käib üle jõu. Sama

Mõnede teenuste hinnad: n ortopeedi esmane vastuvõtt ja konsultatsioon – 45 €; n taastusraviarsti vastuvõtt – 35 €; n tervikliku tervise alused, üldtervise test ja nõustamine – 80 €; n ilukirurgi vastuvõtt – 35 €; n muud konsultatsioonid – 20–50 €; n nõelravi – 40 €; n osteopaatia 40–60 €; n liigesja lihasprobleemide eriravi – 40 €; n hingeteraapiad – 10–155 €; n ilusüstid – 170–315 €; n rasvaimu – alates 1500 €; n rindade suurendamine – alates 3500 €. Allikas: Villa Medica

on lugu stressi, ärevuse ja depressiooni all kannatajatega. Nii nad siis veeretavad oma päevi ja kannatavad, kuigi tegelikult on abi olemas ning üldse mitte kaugel. “Inimesed on küll erinevad, aga paljudel juhtudel on nii, et abi järele tullakse alles siis, kui selg on juba vastu seina,” märgib Aili Lindmäe. “Aga on ka selliseid, kes on väga teadlikud, oskavad valida, mis neile hea on, ja on endale selgeks teinud, et pole kuigi tark mõte enda tervisesse hooletult suhtuda. Sellised inimesed suhtuvad ka kliinikusse kui partnerisse.”

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. jaanuar 2020

R E K L A A M 15

16 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 1 23. JAANUAR 2020