Pärnu Maaleht nr 3 (märts 2020)

LOODUSTURISM: hooaeg algab rabamatka ja kanuusõiduga LIHAVEISED Mäearu talu aberdiin-angused ootavad kevadet, kuivemat jalgealust ja uut lauta.

Maailma väikseimad harvesterid valmivad Kikepera külas. Metsa saab sellise viia sõiduauto haagisel.

Lk 12–13

Lk 10–11

Roman Hein:

otsustasime, et reisime vähem, kogume raha ja rajame veinimõisa Lk 4–5

Lk 8–9

www.maaleht.ee

19. märts 2020 Nr 3

MÜÜK HOOLDUS VARUOSAD

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. MÄRTS 2020

Rotary klubi maksab tänavu stipendiumidena kokku 5000 eurot Pärnu Rotary klubi kogub taotlusi kolme stipendiumi maksmiseks, et pakkuda tuge aktiivsetele noorsooprojektide eestvedajatele, noortele õpetajatele ning noorte loome- ja sporditegevuse arendajatele.

Stipendium loomingulise või sporditegevuse toetamiseks (kuni kaks stipendiumi), mille suurus on 1500 eurot, mis makstakse välja ühekordse toetusena ja maksmise aluseks on sihtasutuse Pärnu Rotary Noortefond juhatuse otsus. Kandideerida võivad kõik üldharidus- ja huvikoolide õpilased ning spordiklubide liikmed.

Kandideerimise eeldused on alaline elukoht Pärnumaal, tulemuslik tegelemine kunsti või muusikaga, tulemuslik tegelemine spordiga ja edukas esinemine vabariiklikel või rahvusvahelistel võistlustel.

Stipendiaat on kohustatud kasutama stipendiumi taotletud sihtotstarbel.

Noorele õpetajale mõeldud stipendiumi suurus on 1500 eurot, mis makstakse välja ühekordse toetusena. Stipendiumi maksmise aluseks on sihtasutuse Pärnu Rotary Noortefond juhatuse otsus. Kandidaate või-

vad esitada üldharidus-, huviala-, kutse- ja kõrgkoolid ning spordiklubid.

Kandidaadilt eeldatakse töötamist õpetajana (treenerina, õppejõuna, huvialajuhina) Pärnumaal, pedagoogilist staaži kuni viis aastat, oskust õpilasi innustada, õppetööks positiivset õhkkonda luua ning õpilaste arengut toetada, usaldusväärsust, adekvaatset enesehinnangut ja positiivset eluhoiakut.

Stipendium laiapõhjalise noorteprojekti toetuseks on summas 2000 eurot, mis makstakse välja ühekordse toetusena ja selle aluseks on sihtasutuse Pärnu Rotary Noortefond juhatuse otsus.

Kandideerida võivad kõik noortele suunatud projektid, mis arendavad noorte hariduslikku, loomingulist, huvialast, ettevõtlikku ja sportlikku tegevust Pärnu maakonnas või kaugemal.

Kandideerimise eeldused: projekt on algatatud Pärnus või Pärnu-

maal, projekt peab olema laiapõhjaline, kollektiividele või gruppidele suunatud noortepärane algatus, mis aitab suurendada noorte ettevõtlikkust, sh õpilasfirmade tegevuse edendamist. Kandideerida võib kõikide ühiskonnas aktsepteeritud teemaprojektidega.

Taotluses tuleb ära märkida stipendiumile kandideerija juriidiline nimetus ja registreerimise number, kontaktandmed (aadress, telefon, elektronposti aadress), panga nimetus ja kontonumber ning muud taotlust toetavad ja põhjendavad materjalid, sh stipendiumi kasutamise eesmärgi kirjeldus. Lisama peaks ka andmed varem saadud või taotletavate stipendiumide või toetuste kohta.

Stipendiaat on kohustatud kasutama stipendiumi taotletud sihtotstarbel, kusjuures stipendiumi kasutamise periood peab algama pärast käesoleva aasta 3. maid.

Digitaalselt allkirjastatud taotlused kõikide stipendiumide kohta saab esitada aadressile foundation@parnurotary.ee, avaldus tuleb esitada hiljemalt 01.04.2020.

PÄRNU MAALEHT

Maarahvas saab oma elujärje parandamiseks riigilt tuge Maapiirkondades elavad pered saavad oma elutingimuste parandamiseks toetust küsida, sellekohaseid avaldusi saab esitada kuni 17. aprillini.

Hajaasustusega piirkondades elavad Pärnumaa pered, kes soovivad oma majapidamise joogiveevarustust uuendada, puhastusseadmeid paigaldada, kanalisatsioonisüsteemi rajada, aasta läbi ligipääsetavat juurdepääsuteed ehitada või autonoomset elektrisüsteemi paigaldada, võivad kohalikult omavalitsuselt toetust küsida.

Toetuse suurus ühe majapidamise kohta on kuni 6500 eurot, millele tuleb lisada vähemalt 33 protsendi suurune oma- ja kaasfinantseering. Kui taotleja on aastatel 2015–2019 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.

Projektil võib olla ka kaastaotlejaid.

Toetuse taotlemiseks peavad füüsili-

Vändra

sest isikust taotlejad ja kaastaotlejad olema alates selle aasta 1. jaanuarist katkematult sisse kirjutatud hajaasustusega maapiirkonnas asuvasse majapidamisse, mille elutingimusi soovitakse parandada. Taotlejal ei tohi olla ajatamata riigimaksuvõlgu, taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema omavalitsuse poolt kinnitatud.

Toetust on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest. Just omavalitsused pakuvad taotlejale ka vajalikku infot meetme tingimuste kohta.

Kavandatavad tööd peavad olema lõppenud 31. oktoobriks 2021. aastal.

Taotluste vastuvõtmine lõpeb 17. aprillil.

PÄRNU MAALEHT

TA S U B T E A DA

Hajaasustuse programm toetab nelja valdkonda n Majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamine. n Elamu heitvee nõuetekohast kanaliseerimist tagava süsteemi rajamine. n Aasta läbi ligipääsetava juurdepääsutee rajamine. n Leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi rajamine (tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga).

Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus

FOTO: PRIIT SIMSON

Kevad toob tavapäraselt kaasa teeremondi ja liikluse ümberkorraldamise. Nii ka Pärnus.

Algas Tallinna maantee ristmiku remont Alates 16. märtsist kuni 15. maini on suletud Pärnus Kesklinna silla ja Tallinna maantee ristmiku vahelisel alal linnast väljuva suuna sõidu- ja kõnnitee.

Jalakäijatel on võimalik silla alt läbi minnes teisele poole tänavat pääseda, samuti sõiduteed ristmikul ületada. Autoliikluseks on avatud vastassuunavööndi üks sõidurada, teine sõidurada on silla poole sõitmiseks. Ristmikul võib endiselt sõita ainult otse ja paremale, üksnes bussid saavad vasakpöördeid teha.

Tallinna maanteel otse sõitvate liinibusside mõlema suuna peatused viidi Tallinna poole töötsooni lõppu ehk ligi 200 meetrit edasi. Oja ja Rääma tänava suunas sõitvate liinibusside peatus asub nüüd endise masinatehase parkla juures, senisest peatusest ligi 300 meetrit kaugemal.

Oja ja Rääma tänavalt kesklinna suunduvad bussid liiguvad mööda Oja tänavat kuni Tallinna maanteeni ja peatuvad Tallinna maanteelt tulevate bussidega samas peatuses. Oja tänavalt tulevad bussid ei läbi ei Ilvese ega Linakombinaadi peatust, vaid peatuvad Piiri peatuses Oja ja Tallinna maantee ristmiku juures. Roheline peatus jääb üksnes liinile nr 13.

Jannseni tänava poolt kesklinna sõitvate busside peatus on viidud Jannseni tänavale Uus-Sauga tänava ristmiku juurde. Sillalt Jannseni tänavale suunduvate busside peatuse asukoht ei muutunud.

Rääma tänaval saab autoga endiselt sõita üksnes otse ja paremale. Jalakäijatele on avatud Rääma tänava Tallinna-poolne kõnnitee ja sulgetakse sillapoolne kõnnitee. Autoliiklus jääb kitsendatuks nagu seni. Ristmikust Tallinna pool asuval sõiduteel midagi ei muutu. Tänav jääb endiselt kitsamaks, sest linnast väljuval suunal pannakse sõidutee äärekive.

Janseni tänaval on liiklus osaliselt piiratud, apteegi juures ehitatakse ohutussaart. Jõepoolne kõnnitee avatakse jalakäijate liikluseks.

Pärnu linnavalitsuse liiklusspetsialisti Toomas Tammela sõnul kehtib selline liikluskorraldus ligi kolm nädalat. “Palume jälgida ajutisi liiklusmärke ja ajutisest liikluskorraldusest kinni pidada,” lausus ta.

Uuendatud Tallinna maantee, Jannseni tänava ja Rääma tänava ristmik valmib 15. maiks. Pärast tööde lõppu on laiemaks ehitatud ristmikul rohkem ruumi eri sõidusuundades pöörete tegemiseks, liiklussõlm on varustatud uute fooride, teekattemärgistuse ja ohutussaartega ning maa-alused kommunikatsioonid on välja vahetatud.

PÄRNU MAALEHT

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. märts 2020

Perearstid töötavad piiri peal, pooled Pärnumaa arstid on üle 60-aastased FOTO: RAIVO TASSO

Pärnumaal on terviseameti andmetel praegu kokku 52 perearsti nimistut, neist pooltes töötavad üle 60-aastased tohtrid, kusjuures neljale nimistule on määratud asendusarst.

AIN ALVELA Läinud suvel tekkis näiteks probleem Audru osavalla inimestel, kes pärast haldusreformi elavad Pärnu linna haldusalusel territooriumil. Nimelt siirdus üks Audru senisest kahest perearstist pensionile ja tema nimekirjas olevad patsiendid jäid esmatasandi arstiabiteenusest mõneks ajaks ilma.

Mullu juunis, pärast jaanipäeva tekkis Audrus olukord, kus kohalikud inimesed pidid hakkama perearsti vastuvõtul käima Pärnu linnas, sest ainsa tööle jäänud perearsti nimekirjas oli juba niigi ülemäära palju inimesi – 2200. Rohkem kui tuhat audrulast aga jäid perearstita.

Audru leidis kombineeritud lahenduse

Asendusarst Audru 1188 inimesele leiti asukohaga Pärnus.

Nimelt kinnitab terviseamet, et kohustuslikus korras kusagile kindlasse piirkonda ühtegi arsti tööle saata ei saa. Selline olukord kestis mitu kuud, mille jooksul terviseamet korraldas viis konkurssi, ent kõik tulemusteta – ükski tohter ei soovinud oma praksist Audrusse üle viia. Eelmise aasta lõpus olukord siiski lahenes, eelkõige tänu kohapealsele koostööle ja inimestevahelisele suhtlusele.

Audru rahva võttis oma hoole alla Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.

Audru perearstikabinetis hakkas patsiente vastu võtma pereõde, kelle töögraafik sätiti ühilduma Tõstamaa Tervisekeskuse vastuvõtuaegadega, mis võimaldab vajadusel suhelda videokõne vahendusel ka perearsti endaga.

Audru kabinetis on võimalik teha põhilised vereproovid ja anda uriiniproov. Kabinetis on elektrokardiograaf, aparaat südame uurimiseks, uuringu tulemust saab hinnata perearst ja teised arstid kaugtööna. Jätkub väikelaste tervisekontroll ja vaktsineerimine. Võimalikud on põhilised protseduurid: haavade ravi, õmbluste eemaldamine, mädakollete ravi jm.

Arvutisüsteemi ühildamine võimaldab perearstiga paremat infovahetust, retseptide kinnitamist ja saatekirjade koostamist kitsama eriala spetsialistide vastuvõtuks. Näiteks autojuhi tervisetõendi läbivaatuse teeb pereõde Audru kabinetis ja kui kõik on korras, kinnitab perearst tõendi. Kui vaja, pöördub patsient perearsti vastuvõtule Tõstamaale. Ja kes soovis, võis valida endale ka uue perearsti näiteks Pärnu linnas.

Loodetakse “pungumisele” ja oodatakse noori

Peagi pensionile siirduvate perearstide probleem näib kogu Eestis üha süvenevat ja Pärnu maakond pole selles osas erand – rohkem on pensionieelikutest perearste ainult Põlvamaal, Võrumaal, Ida-Virumaal ja Jõgevamaal.

Pärnumaa suurima perearste koondava ettevõtte OÜ Pärnu Perearstid juhatuse liige Sirje Uueküla tunnistab, et tõepoolest on perearstikeskuse 17 tohtri seas palju juba pensionieas arste ja perearstide keskmine vanus keskuses jääbki kusagile 60 eluaasta kanti.

Uueküla möönab ka, et perearstide tegevus on praegu piiri-

HELMOND

Broneeri kohe +372 5567 2277

“Meie siin linnas väga ei kurda, saame hakkama, aga keerulisem on olukord maapiirkondades, kus töötavad n-ö üksikud perearstid,” märgib Uueküla.

“Aga lahendus oleks ikka see, kui noored peale tuleksid, mitte see, kui pensioniealisi arste võimalikult kaua tööl olema meelitatakse.”

Haldusreform tema sõnul perearstide tegevuses suuremat ei muutnud, sest nende tegevuse asukohad jäid samaks ja mingi haldusterritooriumiga nende nimekirjad ju seotud ei ole.

Aastas lisandub paarkümmend perearsti

TÜ professor Ruth Kalda ei usu, et perearstide puudus oleks otseselt süsteemi viga, küll aga peab ta vajalikuks vaidlused ja arutelud meie perearstiteenuse korralduse üle lõpuni viia.

pealne just selle tõttu, et vanemaealisi arste on palju ja ega keegi saa ju neid keelata ikkagi pensionile minemast, kui nad seda soovivad. Samas leiab ta, et ennekõike on riigi ülesanne see probleem lahendada ja leida moodused, mis meelitaksid noori Eestisse tööle jääma ning muu hulgas ka perearsti ametit pidama.

“Loodame muidugi, et meie praegused kolleegid jäävad meie sekka tööle nii kauaks, kui tervis vähegi lubab. Ja teisalt loodame, et ühel hetkel hakkavad ikkagi noored arstid peale tulema. Aga see on juba riiklikul tasandil lahendamist nõudev küsimus,” räägib Sirje Uueküla.

“Perearstid loodavad abi nn pungumisest – noor arst saab tulla vanema kolleegi juurde tema nimistusse tööle, vaikselt vanema kolleegi kõrvalt õppida ja ühel hetkel see nimistu endale

üle võtta. Selline süsteem pakub noortele, kes võib-olla pelgavad kohe iseseisvalt alustamist, turvatunnet.”

Doktor Uueküla sõnul teeb asendusarst sedasama perearsti tööd, vahe on selles, et asendusarstil ei pea ilmtingimata olema perearsti kutse ja neil lubatakse esialgu töötada ka üldarstina, kuni nimistule leitakse lõpuks ikkagi ka n-ö päris oma perearst. Teinekord aga püütakse perearstide nappust leevendada nimekirjade liitmisega ja see tähendab juba kindlasti töökoormuse suurt kasvu.

OÜ Pärnu Perearstid seda praegu ei tunneta, arstide nimistute suurused on erinevad ja kuigi Sirje Uueküla nimistu on patsiente täis, siis keskuse perearstide seas leidub ka neid, kelle juurde saavad inimesed veel juurde registreeruda.

Küttepuude saagimine ja lõhkumine halumasinaga Metsa väljavedu MTZ-ga

Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Ruth Kalda märgib, et noori perearste tuleb peale küll, aga tõepoolest mitte sellisel hulgal, et nad kataksid ära ühiskonnas tekkinud vajaduse.

Viimastel aastatel on Tartu ülikooli residentuuri vastu võetud 30–35 perearstiks saada soovijat, kuna aga valdavalt on need tänini naisterahvad, siis paljud neist asuvad enne lõpetamist pere looma, võtavad akadeemilise puhkuse ja kohe lõpetamiseni ei jõua. Nii väljub igal aastal TÜ residentuurist paarkümmend perearsti. Aga kui alustajatest kolm-neli n-ö kaobki ära, siis ülejäänud leiavad hiljem siiski võimaluse õpingute juurde naasta ja oma diplomitöö ära kaitsta.

“Sellel, et meil on praegu palju vanemaealisi perearste ja et noorte pealetulek puudujääki ära ei kata, on ajaloolised põhjused. Need põhjused ulatuvad aega, kui arste koolitatigi palju vähem, ei võetud arvesse, et 20–30 aasta pärast võib vajadus suureneda, ja arstide ettevalmistamise süsteem ei taganud piisavat järelkasvu,” selgitab Ruth Kalda. “Ühe arsti ettevalmistus on väga pikk ja see n-ö perearstide taastootmise süsteem oleks pidanud juba tükk aega tagasi pihta hakkama. Nii et praegu klaarime seda puudujääki, mis tekkis juba 1990. aastatel.”

Dr Kalda tõdeb, et perearstide puudus on piirkondlik, peamiselt kannatavad selle all maapiirkonnad ja siin tekib tema hinnangul juba see küsimus, miks üldse noor arst peaks tulema asulasse, kus pole kooli, lasteaeda, rahvamaja ja ka patsientide nimekiri saaks olema üsna lühike.

Kalda ei arva, et meie perearstisüsteem üldiselt oleks need probleemid põhjustanud, küll aga on tema arvates tarvis läbi arutada, milline perearstisüsteemi mudel tervikuna olema peaks. Kas see peabki olema selline, et perearst on kõigile oma patsientidele võimalikult nende elukoha lähedal, või me siiski näeme ette ka seda, et perearstid tegutsevad meeskonnapõhiselt suurematesse keskustesse loodud tervisekeskustes, aga kohalikud omavalitsused tagavad ümberkaudsele rahvale hästi sujuva liikumise oma elukoha ja keskuse vahel. Kaks põhimõtteliselt erinevat varianti.

“Mina mäletan juba 2000. aastate algusest arutelusid, kus hoiatati, et perearsti teenuse kättesaadavusega tekib äärealadel ja maakohtades probleem, sest see nn ühe arsti ja ühe õe mudel pole jätkusuutlik,” räägib Kalda. “Ega seda, tõsi, keerulist teemat, ei ole siiani põhjalikult läbi arutatud. On erinevaid variante: luua maakohtadesse kunagiste velskripunktide eeskujul näiteks pereõe vastuvõtupunktid, kaasata tänapäevaseid infotehnoloogilisi vahendeid, püüda maale meelitada mõni eakam perearst, kes võib-olla otsibki rahulikumat keskkonda jmt. Siin ei ole ja ega peagi olema ühte konkreetset lahendust, perearstisüsteemil peab olema paindlikkus kasutada erinevaid võimalusi.”

Ruth Kalda on seda meelt, et teinekord võivad abiks olla ka riiklikud toetused. Ka Põhjamaades selline mudel tema sõnul töötab – ääremaadel, kuhu arstid muidu minna ei taha, makstaksegi nende seal hoidmiseks peale, sageli isegi topelthinda.

KOMPONENDIST TERVIKLAHENDUSENI

torude CNC painutus hüdraulikavoolikute valmistamine ja seeriatootmine komponentide müük hüdraulikasüsteemide projekteerimine, ehitus, remont ja hooldus

PULMAD • SAUN • SEMINAR • SUVEPÄEVAD • PEIELAUD • PIDUPÄEV

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

Tel. 505

7205

hyd@radius.ee | www.radius.ee

4 E T T E V Õ T L U S

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. MÄRTS 2020

OÜ Mõisaküla Masinatehas otsib oma meeskonda

KOOSTELUKKSEPPA Töö kirjeldus: • põllumajandus-, metsa- ja kommunaaltehnika koostamine ja masinaehitus ning muud metallitööd • Nõudmised kandidaadile: • vähemalt põhiharidus • vajalik jooniste lugemise oskus, täpsus • hea eesti keele oskus, vene keele oskus suhtlustasandil • iseseisev mõtlemine, täpsus ja korrektsus, distsiplineeritus Ettevõte pakub: • korralikke töövahendeid • tööd kiiresti arenevas, stabiilses ja toetavas ettevõttes • eneseteostamise võimalust • motiveerivat ja konkurentsivõimelist töötasu Info ja kontakt: Vitali Kangur, tel 5691 5292, e-post: info@mtm.ee Asukoht: Viljandi maakond, Mulgi vald, Mõisaküla linn, Kiikre tn 1b

Riigimetsa Majandamise Keskus võtab Pärnumaale Reiu taimlasse kevadhooajaks (aprill–mai) tööle

HOOAJATÖÖTAJAID, kelle tööülesanneteks on taimede väljavõtmine, sorteerimine ja pakendamine.

Soovijatel võtta ühendust tel 526 2977, Rein Anniko

Merle Kaarelsoni Kallapa talu

LÜPSJAT-FARMITÖÖLIST

Otsime Lehmade lüpsmine torusselüpsi seadmega DeLaval.

Merle Kaarelson, tel 5660 6177, e-post: merlekaarelson@gmail.com Pärnu maakond, Lääneranna vald, Metsküla

PÄRNU KASTANI LASTEAED

vajab kokka TOIDU VALMISTAMINE, KÖÖGI KORRASHOID. VAJALIK KUTSEHARIDUS.

KONTAKT: tel 443 8799 e-post: info@kastani.parnu.ee

JUURDELÕIKAJAT JA ÕMBLEJAID Tööülesanded: Tekstiiltoodete õmblemine ja juurdelõikus Kandideerimiseks saada CV märgusõnaga JUURDELÕIKAJA või ÕMBLEJA hiljemalt 26. märtsiks e-posti aadressil personal@maran.ee

Ootame sinult • meeskonnatöö valmidust • kohusetundlikkust, püsivust ja täpsust • kiirust • töökogemust

Omalt poolt pakume • nüüdisaegseid töövahendeid ja tingimusi • toetavat kollektiivi • motiveerivat töötasu • tööaega E–R 6.00–14.30 või 7.30–16.30

Omaaegse Allikukivi töösturi häärber sünnib ümber veinimõisaks Tallinnast Pärnumaale Tihemetsa külje alla Allikukivi omaaegse töösturi häärberisse kolinud Heinade pere jätkab maal märksa mastaapsemalt veinitegu, millega juba linnas enda ja sõprade meeleheaks sai tegelema hakatud.

AIN ALVELA Allikukivi küla on tegelikult isegi pikema ajalooga osa Tihemetsast, mis saanud oma nime Allikukivi koobaste ja allikate järgi. Tegemist on omaaegse tähtsa tekstiilitööstuse keskusega, kuhu Riia tööstur ja insener, rahvuselt sakslane Albert Zoepffel rajas 1858. aastal Allikukivi (Quellensteini) kalevit ja kammvilla tootva vabriku, kus hiilgeajal töötas üle 400 inimese ning mis olevat XIX sajandil olnud Kreenholmi, Sindi ja Tallinna Balti puuvillavabriku järel siinkandi suuruselt neljas omataoline tootmisüksus.

1860. aastatel ehitas Zoepffel vabriku juurde ka isikliku punastest telliskividest mõisa mõõtu elamu koos maalilise pargiga. Tema pere olevat

seda kasutanud küll vaid mõnel suvekuul aastas kuni ajani, mil kalevivabrikus 1893. aastal tulekahju puhkes ja see sisuliselt maani maha põles.

Jätkamisel ei näinud ärimees enam mõtet ning kolis koos oma suguseltsiga Saksamaale.

Vahepealsel ajal on umbes 2000 m² suurune maja seisnud tühjana, selles on olnud rahvamaja ja muudki, aga kui nüüd viimased aastad seal tegutsenud Tihemetsa põhikool õpilaste vähesuse tõttu uksed sulges, pandi maja müüki.

Reisime vähem, ostame parem mõisa

Allikukivi häärberi uus peremees Roman Hein räägib, et juba aastat seitse-kaheksa ta-

gasi võitis tema armastuse veinidega katsetamine. Oma toonases elupaigas Tallinnas Nõmmel hakati kääritama veine erinevatest toorainetest, aga esialgu ikka vaid keelekasteks endale ja tuttavatele. Mingi suuremamahulise tootmisega polnud linnamajas ju ruumigi tegeleda.

“Hakkasime selle pilguga ringi vaatama, et kas kuskil Eestimaal on midagi saadaval, millest endale maakodu kujundada. Tõsi – esialgu oli plaan küll ainult selline suvekodu tüüpi paigake leida, aga näed, lõpuks saime sisuliselt mõisaomanikeks,” meenutab Roman Hein mõne aasta tagust aega. “Tuleb tõdeda, et natuke suur see suvekodu sai, aga mis seal ikka, kui juba kord maale tulla, siis peab asja suurelt ette võtma ja muidugi endale ka mingi uue töö tekitama. Kuna veinidega oleme juba veidi tegelenud, siis otsustasime proovida.”

Mõis ilmus välja internetist, müügikuulutusena. Nimelt otsustas vald pärast kooli sulgemist Allikukivi maja oksjonile panna, sest selle endale pidamisel ei nähtud enam mõtet.

“Varem Tallinnas elades olime igal aastal raha kogunud, et siis kusagile traditsioonilise-

le mägimatkale minna. Kui see maja silmapiirile ilmus, otsustasime, et jätame mäed ühe korra vahele ja teeme oksjonile sellise pakkumise, et see mõis ikka meile ära tuleks,” räägib Roman Hein. “Jaanipäeva paiku 2013 oli oksjon, meie pakkumine tuli võitjaks. Esialgu käisime siin nädalalõppudel, nagu maakodudes ikka käiakse.”

Pealinnaga pole Heinad veel päris lõpparvet teinud, maja on alles – n-ö igaks juhuks, sest mine tea, mis elus ette võib tulla. Aga eesmärk on ikka maal kanda kinnitada, mõisapidamisest ära elada ja hakkama saada. Praegu kulgeb Roman Heinal koos abikaasa Raili ja tütrega Allikukivil neljas aasta ning kui pere sealsete tegemistega veidi süvitsi tutvuda, siis siiani on neil läinud igatahes edukalt.

Ennekõike on see tulevik seotud marjaveinide tootmisega ja kunagise töösturi elumajast külalistele atraktiivse veinimõisa kujundamisega.

Kuulub ju maja juurde ka kuus hektarit ajaloolist, paljude põlispuudega parki. Praegu ongi tegevus sätitud nii, et Roman on juba n-ö täiskohaga veinimeister ja veinimõisa arendaja,

E T T E V Õ T L U S 5

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. märts 2020

FOTOD: TANEL MEOS

Pealinlasest sisuliselt üleöö mõisaomanikuks saanud Roman Hein on ennast häälestanud lainele, et kui on juba mõis, siis olgu see veinimõis. Ent lisaks veiniteole võõrustatakse ka külalisi, kes asja vastu huvi tunnevad. Aprillis näiteks on tulemas grupp Peterburist.

üsna loogiline plaanida veiniköögi sisseseadmine just keldrisse, kus looduslikud tingimused juba ise veinile sobivat temperatuuri ja ruumi soosivad.

Nii hoone ise kui ka kelder on laotud punastest tellistest.

(Kelder on siiski maakivist ehitatud). Nendest oli ehitatud ka kangavabrik ja seda sellepärast, et samas lähedal, vaevalt kilomeetri kaugusel asus kunagi Voltveti mõisale kuulunud tellisetehas. Just keldrisse on nüüd kujundatud veinimõisale nime andva tegevuse süda.

Esialgu on remonditud vaid väike osa sellest, Aga remont käib seal praegugi, kipsplaat on suurelt osalt seintelt eemaldatud ja juba on kohal ka ports uusi roostevabast terasest mahuteid, millest igaühte saab käärima panna juba 1250 liitrit veini. Tänavune mahlasaak lähebki juba neisse ja varem kasutatud 300-liitriste plastmassvaatidega majandamine saab jääda ajalukku niipea, kui nendes praegu veel hoita-

rast remonti see ei vaja. Ja arvestades, et hoone on ka muinsuskaitse all, tulebki seal enne üheksa korda mõõta, planeerida ja kooskõlastada, enne kui midagi tegema saab hakata.

Keldris on need kooskõlastused projekti kaudu tehtud, Leaderi toetuski saadud ja nii suundub sinna praegu pererahva peamine energia. Sest eks üks õige veinitegu peabki toimuma ikka veinikeldris, pole ju keegi kuulnud veinitehasest, mis asub kusagil viiendal korrusel.

Esimestel aastatel valmis Allikukivil 3000 pudelit, mullu saadi kokku juba 5000. See oli ka esimeste hädapäraste ruumide ja mahutite maksimaalne piir.

Väiketootja veinil hea minek

Muide – innustuse veinidega tegelema hakata sai perekond heast vastukajast, mis laekus Maalehe koduveinide konkursilt, kus juba Tallinna päevil osalemas käidi. Kaks korda päl-

Esimene korrastatud ruum suurest keldrist, kuhu seatakse üles ka vastsed veini kääritamise mahutid.

Eelmise aasta veinivalikust on jäänud vaid näidised, sest jõuludeks oli kogu mullune Allikukivi veinitoodang läbi müüdud. Paljud veel tahtsid, aga enam polnud midagi anda.

vanem poeg tegeleb veini müügi ning mõisa turundamisega, kuid perenaine käib veel mujal põhitööl, korraldades selle kõrvalt siiski ka mõisa külastustega seotud asjaajamist.

Lisaks veini tegemisele kuulub vähemalt talvel peremehe igapäevaste kohustuste hulka maja selle osa, kus praegu ise elatakse, ahjude kütmine. Tuleb kütta kolm-neli ahju ja selle peale kulub ikka päris mitu head tundi.

Remont algab uhkest keldrist

Juba esialgu, vabrikandi eluajal ja ka hiljem, kooli ajal oli kelder kasutuses köögina. Nii oli ka

vad pikemat laagerdamisaega vajavad veinid saavad pudelitesse villitud.

Nimelt peab eelkõige just pihlakast, mustast sõstrast ja arooniast valmistatavaid punaseid veine laskma pikemalt, kaks kuni kolm aastat laagerduda, et kogu marjades sisaldunud maitsebukett veini sisse jäädvustada. Nii ongi Allikukivi veinimõisa keldrites praegu veel ka mõned anumad tunamulluse pihlakaveiniga, mis veel pudelitesse laskmist ootab.

Terve maja oli mõned aastad enne müüki läbinud kaunikesti põhjaliku remondi, enamasti küll kipsplaati kasutades, aga ikkagi – otsest ja hädapä-

“Tuleb tõdeda, et natuke suur see suvekodu sai, aga mis seal ikka, kui juba kord maale tulla, siis peab asja suurelt ette võtma ja muidugi endale ka mingi uue töö tekitama.”

ROMAN HEIN

vis perekond Heina vein seal teise koha. Ja kuna maale kolides polnud taluveinide tootmise vaimustus veel ka Eestimaad vallutanud, siis tundus see olevat väärt tegevusala, mida tohutus häärberis arendama hakata.

Seda enam, et veinitegu pole ju eestimaalastele võõras, ja kuigi pikki aastaid oli üldlevinud arvamus, et meie oludes ei saa mingist korraliku veini nime vääriva joogi tegemisest juttugi olla, mulksus paljudel toanurgas ikkagi väike punsu kääriva õuna- või sõstramahlaga ning tuli sealt siis välja mis tuli, enamasti joodi see lõpuks ikkagi ära. Seega, traditsioon on n-ö geenides, tuleb sellele ainult mõnevõrra konkreetsem kuju anda.

“Nüüd, kui veini tehakse toonasega võrreldes ikkagi natuke teaduslikumalt ja teadlikumalt, siis tuleb välja, et Eestimaa toorainest on ikkagi võimalik päris head veini teha,” kinnitab Roman Hein. “Ja loomulikult siis juba ka kohalikust toorainest. Meil on endal juba väike marjaistandus rajatud, alustasime 2015 ja nüüd saame sealt juba arvestatava osa sõstardest ja arooniatest.”

Iga vein seisab enne pudelisse panekut vaatides vähemalt aasta, see kehtib ka kõige populaarsemaks tooteartikliks saanud Allikukivi rabarberiveini puhul. Just rabarberist tehti 2016. aastal oma esimesed veinid, edasi lisandusid juba järjepannu aroonia, must ja roheline sõstar ning pihlakas. Kuna aga pihlakavein peab vaadis seisma kolm aastat, siis saadi alles eelmisel aastal seda mekkida, pudelisse panna ja müüki saata. Nüüd umbes nelja aasta pärast, kui puud kandma hakkavad, on tulemas ka kirsivein, sest mullu sai kasvama pandud 40 kirsipuud.

Lätist, Poolast või veel kusagilt kaugemalt pole plaanis marju juurde osta, püütakse hakkama saada omas ja ümberkaudsetes aedades kasvavate saadustega.

“Eelistame puhtaid maitseid ja sellepärast olidki meil esimestel aastatel valikus enamasti ühest viljast valmistatud veinid. Samas on tore ka maitseid omavahel segada, eelmisel aastal tegime oma sortimendi laiendamiseks ka õuna-ebaküdoonia- ning aroonia-mustasõstraveini,” tutvustab Roman Hein veinimõisa tootevalikut. “Aroonia-mustasõstravein sai tegelikult tehtud ka olude sunnil, sest seda toorainet oli 2017. aastal sedavõrd vähe, et lihtsalt pidime nad kokku panema, et üldse mingi tegemisväärne kogus saada.”

Igatahes kinnitab Roman Hein, et tema perel on Allikukiviga kindlad ja pikad plaanid ning kuigi maaelu on teinekord täis raskusi, ei ole plaanis sealt kusagile kergemat elu otsides ära minna. Seda enam, et külalised on tee Allikukivile leidnud ja turgu veinidele on, jõuaks vaid piisavalt teha, et seda nõudlust rahuldada.

Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PARASIIDITÕRJE RAVIMEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

OÜ ORTOPEEDIAKESKUS Proteeside ja ortopeediliste abivahendite valmistamine ja müük soodustingimustel

Valmistame • üla- ja alajäsemete proteese • üla- ja alajäsemete ortoose • lülisamba ortoose • eriortoose, bandaaže, songavöösid • ortopeedilisi jalatseid • ortopeedilisi tallatugesid

Pakume masstoodanguna valmistatud abivahendeid • mitmesuguseid ortoose • ortopeedilisi jalatseid • ortopeedilisi tallatugesid • kompressioonitooteid (põlvikud, sukad, sukkpüksid)

Soodustuse saamiseks esitada: perearsti või eriarsti saatekiri, füsioterapeudi või tegevusterapeudi saatekiri, isikliku abivahendi kaart, isikut tõendav dokument.

TEENINDAME ABIVAJAJAID PÄRNUS Pärnu Perearstid, Suur-Sepa 14, kab 101, kell 13–15 17.03; 21.04; 19.05; 16.06; juulis puhkus; 11.08; 22.09; 20.10; 17.11; 15.12 ERIARSTI KONSULTATSIOONID Tegevusluba L04229 Dr Sven-Johann Juckum INFO JA VASTUVÕTULE REGISTREERIMINE: tel 447 7920, 447 7930 (registratuur) ortopeediakeskus@gmail.com • www.ortopeediakeskus.ee

6 T A L U M A J A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. MÄRTS 2020

Metste talus kohtab tšillimaailma kõige imelisemaid esindajaid Eesti maaelu tutvustavate ürituste sekka lisandus mullu veel üks – tšillisõprade kokkutulek, mida Pärnumaal korraldab Metste talu tšilli kasvatamise ja sellest kõiksugu toodangu valmistamise entusiastidest koosnev pererahvas.

AIN ALVELA Kusjuures näib, et tegemist on rahva seas populaarse aiasaadusega, sest mida muud arvata tõsiasjast, et alles esimest korda läbiviidav ettevõtmine kogus juba oma 150 külalist. Tänavu plaanitakse Metstel asi juba tõsisemalt suviste tegemiste kavva võtta, juba on paika pandud järjekordse tšillisõprade kokkutuleku kuupäev – 22. august. Ja juba praegu võrsub kasvuhoones üle tuhande tšillitaime, mille viljad just selleks ajaks valmima peaksid.

Kui paar magusat paprikat või mõnda muud tšillitaime kasvab igaühel kusagil kasvuhoo-

nes tomatite ja kurkide vahel, siis Metste talus on asi ikka tõsimeeli ette võetud. Ühtekokku on neil kasvamas üle saja erineva tšillisordi. Tõsi, hoidiste tegemiseks kasutatakse valdavalt siiski vaid viit-kuut sorti.

Rohkem kui sada tšillisorti

Pärnumaal Kärsu külas asuva Metste talu perenaine Katrin Pärn-Reiser, kes ühtlasi on ka OÜ Metste Aiandustalu juhatuse liige, korraldab kõiki tšilliga seotud talutöid koos ema Vaike Pärnaga. Õigupoolest, nagu ta

ise ütleb, teeb suurema osa tööst kasvuhoonetes ära just nimelt agronoomiharidusega ema, kes on ennast aja jooksul kõige tšillisse, selle kasvatamisse ja sellest toodete valmistamisse puutuvaga põhjalikult kurssi viinud ning teab, kuidas sorte valida, neid täiendada ja olemasolevaid tugevamaks muuta.

Tšillikasvatus on talu põhiline tegevusala nüüdseks juba pea kümme aastat. Esimesed n-ö teadlikult kasvatatud sordid olid “Plamen” ja “Astrahanski”, mida kasvatati tavalisel peenramaal kile all. Kui kasvatamine tasapisi hoo sisse sai, tuli sinna kõrvale asjade loomuliku jätkuna ka hoidiste tegemine. Kuna talu teeb ka kodusel viisil leiba, siis hakkas tšilli marineerimine leivateoga kuidagi loomuldasa käsikäes käima. Ja käib siiani.

“Määratleme ennast teemataluna, mille põhiline tegevusala on tšilli ja magusapaprika kasvatamine ning ajapikku oleme õppinud ka seda kõike väärindama.

Oma kogemuse pealt võin öelda, et tšilli kasvab Eestis väga hästi

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

ja seda tasub siinmail kasvatada,” kirjeldab Katrin Pärn-Reiser oma suhteid selle aedviljaga.

“See tegevusala kujunes meil talus aja jooksul justkui iseenesest välja. Varem tegelesime ka avapõllundusega, talul oli neli suurt põldu, kasvatasime näiteks salatisibulat. Ja siis tšilli tuli sellele kõigele vaikselt juurde. Alguses oli kolm-neli sorti, siis viis-kuus ja varsti juba hopsti 40 sorti.

Eelmisel aastal kasvas meil kokku juba ligi 120 tšillisorti.”

Võhiku jätab see tummaks ja sunnib tahes-tahtmata küsima, mille poolest siis üks tšilli teisest erineb. Märtsi esimesed päevad on selline aeg, kus ühtegi n-ö ehedat tšillikauna näidata ei ole, esimesed seemned läksid kasvuhoonesse idanema veebruari keskpaiku, nüüdseks on taimed jõudnud heal juhul sõrmepikkuseks sirguda. Nõnda saame tutvust teha vaid juba mullu purki pandud tšillidega.

“Nad erinevad nii tulisuse, värvi, kauna kuju, valmimise aja kui ka selle poolest, mida neist teha saab,” loetleb Katrin

Metste aiandustalu perenaine Katrin Pärn-Reiser ütleb, et tšillikasvataja kõige suurem hool ja vaev seondub sadade pisikeste taimede suurematesse pottidesse ümberistutamisega – see on peen näputöö, millest praegu veel oma pere jõududega üle ollakse.

Pärn-Reiser peamised sortidevahelised erinevused üles.

“Maitsegamma on ka väga erinev – magusast tipptuliseni, sinna vahele jäävad juba kõikvõimalikud hapud ja ka mõrud maitsed.”

Pulbrid, hoidised, šokolaad ja moos

Hoidiseid saja erineva retsepti järgi ei ole. Sest ega uusi retsepte ei saagi niisama lihtsalt ja omatahtsi juurutada, need tuleb kõik registreerida ning

veterinaar- ja toiduametile ära seletada, kuidas midagi täpselt tehakse. Aga tasapisi ikka midagi juurde tekib. Viimane uudis on koos Kõlleste kommimeistritega tehtud Tšillitahvel – šokolaad, millele lisatud teravuse andmiseks annus Metste talu tšillipulbrit.

Siis on veel tšillikaste, või tšillimoos, kuidas keegi soovib – puhtalt enda kasvatatud toorainest tehtud toode, mida sobib lisada

T A L U M A J A N D U S 7

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. märts 2020

FOTO: TANEL MEOS

Seemned läksid mulda juba veebruari keskel, kuni märtsi alguseni võrsusid need toas, siis toodi taimekarbid köetavasse kasvuhoonesse. Praegu on agaramatel tšillisõpradel Metstelt oma ports taimi juba ära broneeritud.

kõikvõimalikele liharoogadele. Toodetel, mida Metste talus kindlasti igal aastal tehakse – pulbrid, tšillikaste ja marineeritud tooted – on märgis “Eestis kasvatatud”, mis tõendab, et purki pandud tooraine on tõepoolest Eestimaa mullast võetud. Seda märgist annab välja Eesti Aiandusliit, mille liige talu on.

Põhiline toode on aga tavalises äädikamarinaadis tšillihoidis: vesi, äädikas, sool ja suhkur – kogu lugu. Väiksemal

määral on veiniäädikamarinaadi, mõnes purgis hulbib tšillikaunade seas ka küüslauguküüsi.

“Ka söömisel pole mingit kunsti. Teed purgi lahti ja muudkui hakkad sööma. Kes sööb rohkem, kes vähem. Meie talu meestel läheb seda ikka kogu aeg purkide kaupa,” räägib Katrin Pärn-Reiser.

Pulbreidki toodetakse juba mitu aastat. Või kui päris aus olla, siis õigupoolest saigi kogu Metste talu tšillimajandus al-

guse tšillipulbri tootmisest, kui ühel aastal tabas pererahvast ühtäkki tšillikaunade uputus ja nendega lihtsalt pidi midagi mõistlikku ette võtma.

Pulbri tegemiseks saadetakse väljavalitud, eelnevalt puhastatud kaunad kõigepealt Polli aianduskeskusesse, kus need külmkuivatatakse. Neljaviie päeva möödudes saabuvad need taas Metstele ja lähevad siin jahvatusmasinasse ning sealt juba otse purkidesse. Valik tehakse maitse ja värvi põhjal.

Näiteks kui seemned kaunadesse alles jätta, saab tulisema maitse.

Pulbrit kasutavad erineva toidukraami tootjad, näiteks juustumeistrid, purkidesse pandud marineeritud paprika on peaasjalikult jõulutoode.

Tšillipulbriga võib aga maitsestada kotlette, suppe, kastmeid, tegelikult kõiki soolaseid toite.

Kogus, mis Metste talus aastas keldrisse ja hiljem ka müügilettidele jõuab, jääb juba tuhande purgi kanti.

Lisaks müüakse palju tšillit ka toorest, õigem oleks vist öelda värskest peast – eelmisel aastal umbes saja kilo ringis.

Internetis saab teha tellimuse, väljavalitud kaunad pakitakse ära ja läkitatakse postiga adressaadile. Tänapäeval on selle asja korraldamine lapsemäng, suurem töö seondub kõigi müükide puhul ennekõike oma info võimalike huvilisteni viimisega.

Erksad värvid ja hõrgud maitsed

Kogu tšillisaak valmib Metste aiandustalus katmikaladel.

Ega Katrin ja Vaike kumbki oska täpselt öelda, kui palju kilosid saaki sügiseks kokku koguda õnnestub. Läheb arvutamiseks – umbes 300 või veidi rohkem taime, erinevad sordid, ka aastad on erinevad – no ikka üle poole tonni tuleb ära. Need on nüüd need tšillid ja paprikad, mis toodetesse lähevad. Hoopis eraldi teema on need sada ja enam sorti, mis moodustavad Metste talu kol-

lektsiooni, ilmselt Eesti kõige rikkalikuma, kuigi tublisid tšillisortide kogujaid on meil veel, tuntuimad nendest näitlejad Tiina Tauraite ja Tarmo Männard.

Nagu öeldud, külvatakse ise seemned, alguses väikestesse pottidesse, hiljem veidi suurematesse ja kõige lõpuks istutatakse iga taim eraldi juba suurde potti, kus ta siis kuni viljade kandmiseni kasvab ning areneb. Seemneid hangitakse erinevaist paigust, eksootilisemad on toodud näiteks kinga sees Šeišellidelt, aga põhiliselt tellitakse need siiski Hollandist.

Osa taimi läheb kevadel ka müüki, huvilised on need praeguseks juba ära tellinud. Kõige suurem nõudlus on kahe sordi – “Jalapeno” ja “Habanero”, järele. Ja kui siin jutt juba sortide peale läks, siis tasub ära mainida, et Metstelt saab ka maailma tuliseimaks hinnatud tšillisorti – “Carolina Reaper”. Ja muide

“Alguses oli kolm-neli sorti, siis viis-kuus ja varsti juba hopsti 40 sorti. Eelmisel aastal kasvas meil kokku juba ligi 120 tšillisorti.”

KATRIN PÄRN-REISER

Ootame Sindi Gümnaasiumi

– kui me räägime siin tšilli või paprika kaunadest, siis botaaniliselt on tegemist hoopis marjadega.

Aga Metste kollektsioonimaja pakub ennekõike rahuldust ja rõõmu pererahva enda hingele, aga see on mõeldud ka huvilistele näitamiseks. Kõige suurem ilu on seal paista augustis-septembris. Ja nagu Metste pererahvas kinnitab – on, mida vaadata. Juba ainuüksi tšillikaunade värvispekter on väga lai, ulatudes põhimõtteliselt valgest mustani.

“Oh, mul musta polegi siin.

Need on ühes suures purgis, ma ei hakanud seda keldrist üles tassima,” vabandab Vaike Pärn. No pole põhjust kahelda. Kusjuures tšilli olevat veel selles mõttes tänuväärne hoidisematerjal, et ka aastatepikkune marinaadis ligunemine ei riku suuremat tema esialgset värvi. Tõepoolest, kaunad paistavad purkides erksavärvilised, justkui äsja peenralt nopitud.

Niisiis on kõik tšillisõbrad oodatud augustikuus taas Metste maile, et kogemusi vahetada, pakutavat tšillikraami degusteerida, oma tšillitoodangut osta-müüa-vahetada ja lihtsalt sarnaste huvidega inimestega tutvust sobitada.

“Me oleme oma üritusega kindlalt tšilli peal, sibulaid ja saapaid pole mõtet siia pakkuma tulla,” teeb Katrin PärnReiser asja lühidalt ja konkreetselt selgeks. “Aga oodatud on kõik, kel kasvõi üks tšillitaim potis aknalaual kasvamas.”

TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA

10. klassi astuda soovijaid vestlusele 21.03 algusega kell 9 28.03 algusega kell 9

kuni 3 tonni korraga

Palume eelregistreeruda kooli kodulehel.

TRANSPORT

1. klassi astuda soovijaid ootame tööpäeviti kooli kantseleisse.

Lisainfo tel 445 2444 või veebilehel www.sindigymnaasium.ee

al 37 €

58 091 823

Kodukokad

Pärnu Turul 11. aprill kell 9–17

Kevadkoristus ehk Kapid Puhtaks

Pärnu Turul 12. aprill kell 8–16

Kauplejate registreerimine turg@parnuturg.ee +372 442 6482 │ +372 5380 6639

www.parnuturg.ee parnuturg

info@parnukallur.ee

www.parnukallur.ee

8 L O O M A K A S V A T U S Eriolukord ühistranspordi kasutamisel Pärnu linnas ja Pärnumaal •

Palume reisijatel nakkuse kahtluse korral

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. MÄRTS 2020

Mäearu talu perenaine Mariliis Kutsar püüab majapidamisele tuult tiibadesse saada aberdiin-anguse tõugu lihaveiste kasvatamise ja tõuaretusega. Oma võimeid arvestades on ta seadnud eesmärgiks saada ammedelt 60 vasikat aastas. Pool teed on selleni veel minna, sest esialgu on kogu karja suurus 64 looma ringis, vasikaid sünnib aastas umbes paarkümmend.

või haigestununa bussi mitte tulla

•

Esiust ei avata bussides, kus on rohkem kui üks uks

•

Suletud uksel on teade „ERIOLUKORD! SEDA UST EI AVATA“

•

Sõitjate salongis piiratakse lindiga tagapool esimest istmerida juhi töökohale lähenemine

• •

Bussijuhid pileteid ei müü Piletite valideerimine toimub ainult linnaliinibussides (SEBE), lähiliinibussides (Atko Bussiliinid) ja nendes maaliinibussides, kus on 2. ukse juures validaator

15.03.2020 MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus

otsib alates 2020/21. õppeaastast oma meeskonda uusi kolleege:

Füüsikaõpetaja. Ees� keele õpetaja. Informaa�kaõpetaja.

Tehnoloogiaõpetaja. E�evõtlusõpetaja. Raamatukoguhoidja.

KUTSUME KANDIDEERIMA. KANDIDAADILT OOTAME: • Vastavust kvalifikatsiooninõuetele • Soovi ja valmisolekut töötada õpetajana, kes loob õpilastele mo�veeriva õpikeskkonna ning toetab õpilaste arengut • Tahet kooli arengus kaasa rääkida Avaldus, CV, mo�vatsioonikiri ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumen�de koopiad palume saata hiljemalt 15. aprillil 2020 aadressil aule.kink@haademeeste.edu.ee.

Küsimuste korral palume helista tel 526 9104

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA 1. aprillil kell 10.00 VÄNDRA HOOLEKANDEKESKUSES Etteregistreerimine tel 5323 2454

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA 8. aprillil kell 10.00 SINDI SOTSIAALTÖÖKESKUSES Etteregistreerimine tel 5323 2454

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA 14. aprillil kell 10.00 TORI SOTSIAALMAJAS Etteregistreerimine tel 529 7216, 446 6980

Maru lihaveised loodavad peagi kuiva mätta peale saada Pärnumaa idaosas, peaaegu vastu Viljandi maakonna piiri Kalita külas asuv Mäearu talu on üpris õnnetu saatusega – erinevad põlvkonnad on seal püüdnud talumajandust arendada, aga ikka on midagi untsu läinud. Nüüd on talu vallutanud lihaveised.

AIN ALVELA Ainuüksi Mäearu taluni, kus teame, et kasvatatakse aberdiin-anguse tõugu lihaveiseid, jõudmine on linnainimesele, kelle käsutuses tüüpiline linnasõiduauto, paras vaevanägemine, eriti tänavutalvise lagunenud teede aegu.

Suurtest maanteedest eemal, keset metsi ja põlde ja hüljatud talukohti paikneval Mäearul on näha, et aegade jooksul on erinevad käed ja meeled püüdnud seda omal moel arendada ning jõukusele suunata, aga alati tahtmisest üksi ei piisa. Kord on see jäänud

üleüldise majandusliku madalseisu, kord perekondlike lahkarvamuste taha.

Saaks vaid veised katuse alla

Eestimaale iseloomulik talvepäev koos tibutava vihmaga on trööstitu ja sama trööstitu näeb välja ka Mäearu mudane hoovipealne, kus paras liikuda vaid kummisäärikutega.

Eks see ole maaelu ilu ja valu – talvine vaikus ja suvine linnulaul ning lisaks iseenese aja ja tegevuse peremeheks olemine on väärtused, mil oma hind. Ja

inimesed on erinevad – kes on seda valmis maksma, kes mitte.

Nii seisabki omal ajal ehitatud Mäearu sigala, kus parimal ajal peetud enam kui sajapealist põrsakarja, kasutuseta, sest veistele see ei sobi. Planeeritud saunast sai maha vaid vundament, uut elumaja ei jõutud ehitama hakatagi jne.

Veel on talus tegeldud piimakarja kasvatamisega ning seal on olnud arvestatav mahemuna tootmine, ent praegu on vana talulaut, kuhu lihaveised varju saavad minna, ajahambast puretud ja ähvardab loomadele kaela variseda. Parem pole lugu ka elumajaga, aga talu perenaisel Mariliis Kutsaril pole oma elamisest esialgu lugu, temale on tähtis, et loomadel oleks hea ning sellepärast ta pingutabki praegu selle nimel, et jõuaks liha- ja tõuloomade müügist niipalju raha kõrvale panna, et oleks võimalik lauda ehitamisega pihta hakata.

Ta tunnistab ka ise, et lihtne see pole ja loobumismõtted kummitavad pidevalt peas. Samas on Eesti maaülikoolis loomakasvatust õppinud naine siia-

ni suutnud need mõtted eemale peletada.

Alguses, kui talus majandasid veel vanemad, proovis ta seal vaikselt hobusekasvatusega tegelema hakata, mingil hektel oli tal neid isegi üle kahekümne. Aga siis tabas Mariliis ennast arusaamiselt, et hobune tahab tööd ja vaeva ning palju rohkem sisendeid kui lihaveis, peale selle on hobuste müümine nii peen teadus, et kui seda lõpuni ei oska ja hilisema võidutäku odava raha eest ära müüd, pole selle valdkonnaga lihtsalt mõtet tegeleda.

Aberdiin-anguses leidis perenaine just enda jaoks sobiva veisetõu, sest tegu on vastupidavate, hea juurdekasvuga ja vähenõudlike loomadega, just sellistega, kellest tema jõud üksipäini üle käib.

Soe talv ähvardab talu ära uputada

Mariliis Kutsar teab selle talukoha ajalugu alates 1990. aastast, mil tema ema selle ostis ja talupidamisega tegelema hakkas.

Plaanid olid suured, aga peagi

L O O M A K A S V A T U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. märts 2020

FOTOD: TANEL MEOS

saab vihastada ainult enda peale, kui midagi nässu läheb.”

Nüüd, kui ohjad Mäearul on talus juba kuus aastat Mariliis Kutsari käes, on tema põhiline kirg anguste eest hoolitsemine. Kuna elamise taga asetsev tiik on tänavutalviste vihmasadudega vett täis, samamoodi kuivenduskraavid, siis on üsna põhjatuks muutunud ka laudaesine. Nii viis ta poegimist ootavad ammlehmad eemale karjamaale, kus kuivem ja pole ohtu, et äsja ilmavalgust näinud vasika maine elu porilompi uppudes kiiresti lõppeb.

“Normaalsel talvel oleks see asi siin kõik ilusam. Aga ei saa ka nii suhtuda, et kui sel aastal on kõik nii raske, igalt poolt vaatab vaid muda vastu ja midagi helget ei paista, et siis müün kõik maha ning põgenen tagasi linna,” iseloomustab Mariliis Kutsar oma mõtteilma, tunnistades, et ikkagi hakkad sellistes oludes mõtlema, et no kui kaua ma veel suudan kannatada. “Praegu mul pole tõepoolest kellegagi vaielda ja kõik oleneb iseendast, aga üldiselt on taluasjadega ikka nii, et kui pere ei suuda koostööd teha, siis lähevadki asjad allamäge.”

Püüd suurema käibe poole

läksid vanemad lahku, talu püüdis mõnda aega veel elus hoida Mariliisi vend, aga asja sest ei saanud ja nii jäigi talu omaette lagunema. Aga perenaine peab seda ikkagi oma lapsepõlvekoduks, kuhu ta pärast mõningast eemalolekut ja elu Tallinnas naasis ning mida nüüd on asunud uuesti elule aitama. Olgu öeldud, et kõike seda – peaasjalikult seisneb see kõik rohkem kui 60-pealise lihaveisekarja hooldamises – teeb Mariliis Kutsar talus üksinda.

Alustas ta 2013. aastal, kui ostis Jane Mättiku karjast kuus tõupuhast aberdiin-anguse lehmmullikat, sama aasta augustis tõi tallu ka esimese tõupulli ja pani nendega oma karjale aluse.

“Kuna kõik teised on juba proovinud, siis nüüd on minu kord,” märgib ta. “Alguses sain noortaluniku toetust ja nii hakkasin toimetama. Üksi tehes

Mäearu talul, õigemini seal majandaval Mariliis Kutsari ettevõttel OÜ Maru Lihaveis on olemas mahetunnistus, mis juba omal ajal seoses munakanade kasvatamisega saadi ja nii on ka nüüd sealt tulev veiseliha tunnustatud kui mahetoodang.

Kui ta alustas, siis oli tal plaanis kasvatada kari sajapealiseks, mille arvelt oleks saanud aastas umbes 60 vasikat, aga paari aasta taguse põua ajal, kui ei õnnestunud piisavalt sööta varuda – oma maadelt saadi seda vaid kolmandik tavalisest – ja seda polnud ka enam kusagilt juurde osta, oli Kutsar sunnitud pooled loomad maha müüma.

“Teisest küljest on isegi hea, et loomi on praegu vähe. Ei kujuta hästi ette, mis siin sel talvel toimuks, kui mul oleks karjas sada looma,” tõdeb ta. “Praegu pole mul suuremat karja lihtsalt kusagile panna.”

Taluperenaiseks oldud aja jooksul on Mariliis Kutsar soetanud uut tehnikat ning toonud 2017. aasta sügisel otse Šotimaalt 26 tiinet anguse mullikat ja ühe pulli. Ta räägib, et tehni-

ka ostmist toetas sadamate mõõdistamisega tegelev elukaaslane, veisekarja täiendamiseks sai pangalaenu.

“Elukaaslane ikka ütleb, et kuni sul traktori rooli taga silm särama lööb, siis seni ta ikka toetab neid mu tegemisi jõudumööda,” naerab Mariliis Kutsar. “Kui järele mõelda, siis asjad ju ikka edenevad ka – on kari, on oma traktorid ja masinad söödavarumiseks. No ikka loodad, et järgmisel aastal saabub murrang ja saame ka lõpuks koos loomadega kuiva mätta peale.”

Tõuloom kaks korda kallim

Kutsar on seisukohal, et kui paarisadat amme pidada pole võimalik, siis üldse ainuke variant rahateenimiseks on tegelemine tõuaretusega. On ju tõulooma hind lihalooma hinnaga võrreldes ikka märgatavalt kõrgem – kui tõupulli eest ollakse nõus välja käima keskeltläbi 2000 eurot, siis lihaks mineva looma eest poole vähem, vaid tuhatkond eurot. Kusjuures hind oleneb ka ajaperioodist – kui loomad õnnestub realiseerida mais-juunis, on hind tunduvalt kõrgem sellest, kui müük jääb sügise peale.

Tõuloomad müüakse mullikana, Mäearu talu on siiani varustanud peamiselt Eesti veisekasvatajaid, korra on noorloomi saadetud ka Rumeeniasse.

Tõuaretusest rääkides läheb Mariliis Kutsar silmanähtavalt põlema. Ju on tegemist teemaga, mis naisele korda läheb ja lootust süstib. Ta peab oluliseks, et tema talu loomad näitaksid head juurdekasvu rohumaadel ja neile poleks vaja anda lisajõusööta. Ta jälgib ammede häid emaomadusi, et poegimine oleks kerge ja vasikad

“Ei saa ka nii suhtuda, et kui sel aastal on kõik nii raske, igalt poolt vaatab vaid muda vastu ja midagi helget ei paista, et siis müün kõik maha ja põgenen tagasi linna.”

MARILIIS KUTSAR

saaksid piisavalt emapiima.

Lisaks kahele tõupullile kasutatakse aretuses ka kunstlikku seemendamist, et karja n-ö toonust tõsta ja anda turule ka maailma tippklassi kuuluvate pullide järglasi.

Alates 2018. aastast on Maru aberdiin-anguse kari registreeritud lisaks Eesti jõudluskontrollile ka Šotimaa jõudluses. Müügiks pakutakse nii mullikaid, tiineid ammesid kui ka noori tõupulle.

“Mul on karjas 15 erineva pulli tütred ja selle tõttu on geneetiline valik nii suur, et võiksin pikalt kasutada ainult oma karja loomi. Aga väljastpoolt uut geneetikat sisse tuua on aretuslikult põnev,” selgitab Kutsar. “Kunstlikku seemendamise mõte on ka selles, et karja uuendada, midagi parandada, sellesse n-ö uut verd tuua.”

Aga eks selleski osas hakkab arengut määrama karja suurus – kui Mäearu talus on aastas keskmiselt kakskümmend poegimist, neist laias laastus pooled on mullikad, mõned tuleb ka endale jätta, siis ega ei ole väga palju, millega kaubelda. Seda enam, et sageli tahetakse saada suuremat kogust, aga kui seda ühest talust pakkuda pole, siis jääbki kaup katki ja ostja läheb oma sooviga mujale.

Mariliis Kutsar selgitab, et ühest küljest aitaks paremini vee peal püsida suurem kari, mis annab ka suurema käibe, teisalt aga nõuab suurem kari mingist piirist alates ka suuremaid hooneid, rohkem sööta ja ka muul moel tõsisemat panustamist ning siis ei käi sellest kõigest ühe inimese jõud enam üle.

“Lihaveiste laut maksab sama palju kui piimakarja oma, vahe on vaid selles, et sinna ei pea panema lüpsiplatsi, selle võrra tuleb odavam,” nendib Kutsar. “Kõige halvem asi, mis üldse saab olla, on, kui loomad peavad olema sellise rõske ja vihmase talve ajal lageda taeva all.”

Nii ta siis arvutabki, kas veab laudaehituse välja ja kui veab, siis kui suur see laut peaks olema. Talu aitaks ülal pidada ka kari, kus 60 amme, samas pole suuremat vahet, kas ehitada laut 60 või sajale loomale.

Perenaise sõnul meeldiks loomadele korralik külm ilm märjast ja sombusest rohkem, sest ainuüksi enda pidevale kuivatamisele kulub veistel nii palju energiat, et see jätab nende kasvu korralikult kängu. Pildil maikuus aastaseks saavad aberdiini pullid, kes kogunenud laudaesisele kõrgendikule, kus jalge- ja küljealune kuivem.

10 T U R I S M I H O O A E G

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. MÄRTS 2020

Loodusturism Pärnumaal: jäljevaatlused, koopasafarid ja öösse sukeldumised Pärnumaa loodusmatkade korraldajad on lahkesti valmis vastu võtma huvilisi, kel soov kanuutada üleujutatud Soomaal, teha räätsadel rännakuid rabasse või lihtsalt pungade puhkemist nautida.

SILJA JOON Maaleht uuris, mida põnevat plaanivad matkakorraldajad pakkuda algaval hooajal ja millised on külastajate seas kõige populaarsemad tegevused.

Rippvoodisse ööd nautima

Seikle Vabaks matkad pakub aasta ringi seiklusi vabas looduses ja seda nii maismaal kui ka merel. Argo Linnamäe tegeleb matkade korraldamisega

2005. aastast saati ja põhiliselt Pärnumaal, Soomaad hõlmaval Viljandimaal ning LääneEesti rannikul ja väikesaartel.

Pakutakse vee-, räätsa- ja uisumatku, linnuvaatluseid, GPSseiklusi, vibulahingut ning kiikingut.

Soomaa suurvee jaoks pole sel talvel vaja viiendat aastaaega oodata, sest vesi on pidevalt kõrge.

“Kui üht asja on palju, muutub see tavaliseks. Mahe talv tähendab, et üheksa kuud valitseb sompus ilm. Populaarne on hooajale sobiv, sest keegi ei taha mõttetult kusagil külmetada,” selgitab Linnamäe.

Isegi kui uisujääd on talvel napilt nädala jagu, siis turundatakse kärmelt uisumatka ja ikka leidub soovijaid. Soojade suveilmadega soovivad huvilised liikuda kajaki või purjekaga väikesaartele.

Vettpidi liikumiseks on matkakorraldajal piisavalt kajakke, süstasid, kanuusid, aga ka aerusurfilaudasid. Kui on suurem grupp, aitavad sõiduriistadega koostööpartnerid. Kevadel ja sügisel on hinnas rabaretked räätsadel.

“Laudteid avastavad inimesed omal käel. Räätsadel saame nad aga viia nüüd juba esimesi kevade märke nautima.

Linnulaul, puhkevad pungad, voolav kasemahl,” kirjeldab

matkajuht. Linnamäe tsiteerib matkakorraldamise loogikat lahti seletades oma suurt õpetajat matkaradadel, Fred Jüssit: kui tahad uusi asju näha, siis tuleb käia vanu radasid.

Tegevuste puhul on eraldi teemaks tõusnud linnuvaatlused. Kuidas see on korraldatud?

Linnamäe kirjeldab, et tänapäeval tellib välismaalane selle teenuse ning teatab, et tahab näha järvekauri, raudkulli ja jäälindu. Raske on aga garanteerida, et neid näha saab. Seepärast keskendub Seikle Vabaks linnuvaatluse algtõdede õpetamisele. Kuidas seadistada binoklit?

Milliseid linnumääramise teatmikke ja äppe kasutada? Mida linnu puhul jälgida, et tema määramist lihtsustada? Mida on vaja teada lindude pesitsemisest?

“Me ei ole ornitoloogid.

Soovime, et looduses viibimine oleks mõtestatud ja huvitav,” lausub matkajuht.

Uuema teenusena on kavas pakkuda eksklusiivseid matku poolele tosinale inimesele, mis tähendab pealelõunast kopravaatlust, ööbimist puude vahele tõmmatud rippvoodites ja mõnusat hommikueinet.

“Selle eesmärk ei ole pakkuda mitte niivõrd sellist laagrivärki koos grillimisega, vaid kevadöösse sukeldumist ja metsahääli,” kirjeldab Linnamäe.

Teenust pakutakse ka suvepäevalistele, kellele sobib hästi ülevõllikiikumine ja vibulahing.

See on pigem meelalahutamine. Kooliõpilastele korraldatakse koolilõpuekskursioone, milleks on sagedasti kanuumatk raba peal või grillimispäev koos vibulahingu ja GPS-mänguga.

Vaiksemal ajal tegeleb Seikle Vabaks väike meeskond järelkasvu õpetamisega. Tehakse koostööd erinevate omavalitsustega ning korraldatakse noortele seiklus- ja matkaringe teemal,

kuidas metsikus looduses toime tulla.

Kopramatkad hämaruses

Soomaa.com-i loosungiks on hüüdlause “Põgeneme sohu!”, mis sedastab selgelt juba veerandsada aastat korraldatavate kanuusõitude eripära. Kanuumatkade hooaeg algab veebruaris.

Matkakorraldaja Aivar Ruukel märgib, et suurveega pole praegu Soomaal just kõige paremad lood.

“Kui ei ole õiget talve, siis ei tule ka suurvett. Ideaalis on nii, et kui on pikk ja lumerohke talv, siis lume sulamise aegu tekib korralik üleujutus,” seletab Ruukel. Siiski meeldib rahvale tulla viiendal aastaajal vett

SÕIDUKITE KERE- ja VÄRVITÖÖD LIIKLUSKAHJUDE HINDAMINE PLEKUKERETOOD@GMAIL.COM

» » » » » »

EAKATE TERVISEPAKETT KUBIJAL

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9)

(3 ÖÖPÄEVA)

GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

+372 514 1091 LINA 20, PÄRNU

Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast!

Helistage tel 510 0856

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu

Pakett eakatele alates 55. eluaastast sisaldab: • • • • •

Majutus ühele kahekohalises toas 3 ööd Spaa- ja saunakeskuse kasutus Hommikumantli ja spaasusside kasutus 3 hommikusööki, 2 lõunasööki ja 3 õhtusööki Massaaž (20 min), magneesiumsoola jalavann, soojad virsikuparafiini kindad kätele, sügav-soojendav muda parafiini padi • Käimiskeppide ja/või minigolfi kasutamine • Soodustus hoolitsustelt ja restoranis -10% (v.a eripakkumised) • Üks aktiivtegevus ja terviseloeng (min 10 osalejat).

saabumisega pühapäev - kolmapäev

 Metsa raie ja kokkuvedu  Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu  Kasvava võsa raieõiguse ost  Kasvava metsa raieõiguse ost

135

Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

TORUTÖÖD

Pakett kehtib: 12.-15.04; 24.-27.05; 06.-09.09 ja 01.-04.11.2020

vesi | kanalisatsioon | küte KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

tel 5805 5666 www.solamerk.ee

T U R I S M I H O O A E G 11

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. märts 2020

FOTO: ERAKOGU

FOTO: SEIKLE VABAKS MATKAD

Suurtes kampades käimist loodusmatkade huviline ei armasta. Sood ja rabad pakuvad võimalust rahus ja vaikuses ringi liikuda.

vaatama, isegi kui see pole väga kõrgel. “Juba küsitakse. Raske on öelda, millal on kõige parem aeg tulla. Nädalavahetustel on kanuud juba vee peal, sest seda teenust pakuvad siin matkakorraldajad üle terve Eesti,” kirjeldab Ruukel olukorda.

Kõige ihaldatumad on kõrge suurveega matkad, kui saab sõita kanuuga metsa mööda nagu Amazonases. Paraku iga üleujutus ei ulatu metsani. “Täna veel ei ulatu,” seletab matkakorraldaja.

www.remitauto.ee

Ruukeli hinnangul on kõige tavapärasem kanuutada suurvee ajal jõgedel 2–3 tundi. See on paras aeg, ei hakka jahe. Üleujutused on märtsis ja aprillis. Mais enam mitte.

Kui õhk on juba soojem, siis meeldib kanuutajatele vahepeal jalga sirutada, jalutada laudteedel, käia laukas ujumas, teha piknikku ja võtta sauna. Soovi korral saab ka ööbida.

Soomaa.com-i matkade korraldamisel saab suvel tööd 6–7 inimest ja sageli tehakse seda mõne teise töö kõrvalt.

Välismaalasi on palju juunis, juulis ja augustis. Tullakse väikestes gruppides, sageli esimest korda. “Loodushuviline suures grupis ei liigu,” teab Ruukel.

Kopramatkasid viiakse läbi õhtusel ajal, kui koprad oma aktiivsemat tegevust alustavad – selline kanuumatk kulgeb allavoolu ja kestab 3–4 tundi. Koprad on tänuväärsed loomad, sest matkal on suur tõenäosus neid oma silmaga näha, kui kanuuga vaikselt mööda jõge liuelda.

Soomaa-huvilistes tekitab elevust ka korilus. Eriti kui on marjaaeg ning rabas valmivad pohlad ja murakad. Ruukel nendib, et nii mõnigi välismaalane ei tea, mis on murakas, samuti ei osata vahet teha mustikatel ja sinikatel.

Kõige populaarsem on minna suurveega vettpidi matkama.

“Viimastel aastatel on suurvesi pidev nähtus, aga see pole metsikult kõrge,” tõdeb ta. Valner toimetab koos perega ürgses paigas 2014. aasta algusest.

Rene Valner laenutab kanuusid või süstasid, juhatab turistid õhtuti kopravaatlusele ja saadab huvilisi viiepäevasel ekspeditsioonil läbi vanade talukohtade.

Matkajuht aitab avastada Ingatsi raba, lodumetsa, Raudna jõge ja luhtasid ning korraldab jäljevaatlusi: Soomaal võib kohata kõigi Eesti suurulukite – karu, hundi, põdra, kitse, metssea – ja arvutu hulga väiksemate elajate tegevusjälgi. Karuskose vahetus läheduses asub pruunkaru talvituspesa, sihiservadel võib kohata hundikarja jälgi, kopraid võib olenevalt ajast kohata ka rippsilla all.

Karuskosel pakutakse sooja suitsusauna ja kolmekäigulist õhtusööki. Laua katab Punase Raamatu restoran, mis on Mardu talu peremehe Rait Partsi geriljaköök, kus saavad kokku looduskaitse, baltisaksa köögitantede pärimus ja talupojatarkus ning kus pannakse patta kõik, mida Soomaal ajast aega söödud.

Talud ja suitsusaun

Kilingi-Nõmmes tegutsev Livonia Matkad viib matkajad PõhjaLiivimaa liivastele jõgedele: Koiva jõel korraldatakse kuni kahe nädala pikkuseid matku, Salatsi jõe sõidab läbi viie päevaga.

Jaanipäevani viib külastajaid matkadele Soomaa Karuskose talu arhitektist peremees Rene Valner. “Meil on hooaeg juba alanud,” nendib ta. Ettevõtjal on kohapeal 25 süsta ja viis kanuud.

Koolinoorte koopasafari

Broneeringuid võetakse vastu iga aastaga järjest varem.

Praegu planeeritakse juba varajaste matkatellijate reise.

“Eeldame, et meie matkaja on huvitatud ka kaldal olevatest vaatamisväärsustest ja matkaradadest,” pakub Aivar Vint.

Matkakorraldaja teatel küsitakse enamasti ühe- ja kahepäevaseid matkasid. Mais ja juuni alguses võõrustatakse koolinoori, kel soov osaleda ühepäevasel Koopasafari-nimelisel matkal.

Vindi sõnul on see matk populaarne ka täiskasvanud matkajate hulgas. “Sobib väga hästi esimeseks kanuusõidukogemuseks,” märgib matkakorraldaja.

Kellele kanuumatkamine meeldima hakkab, saab valida Livonia Matkade kaudu jõelõike kuni 360 km ulatuses.

Püsikliendid eelistavad valida iga kord uue jõelõigu või jätkavad sealt, kus eelmine matk pooleli jäi, seletab Aivar Vint.

Võimalik on minna jõe peale vähima “mõlad kätte ja nägemist” teenindusega. Mugavam on kasutada matkasaatja täisteenust, mis hõlmab auto parkimist valve all, transporti jõele ja tagasi, saatjat jõel, saateautot kaldal, lõunasööki ning saunaga majutust jõekaldal. Ettevõttel on olemas kanuud, samuti pakutakse veoteenust oma veesõidukiga saabuvatele meeskondadele.

Hooaeg läheb lahti maikuus.

Enne jaanipäeva pole ka eriti putukaid – liivane pinnas ja männimetsa ülekaal ei soodusta putukate paljunemist ning sääski ja parmusid on siis kordades vähem.

TEHNOÜLEVAATUS

SÕIDUAUTODE, MOOTORRATASTE, BUSSIDE, TRAKTORITE JA VEOKITE ÜLEVAATUS. AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame ja parandame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

BRONEERI AEG: tel 437 4317 │ www.tehnoylevaatus.ee Mauri tee 2 │Papsaare (Mauri tehnokülas)

VOKIAUTO OÜ Parim hooldus Teie autole

Rehvide müük ja vahetus

Remont ja hooldus Sõiduautode ja kaubikute diagnostika Rehvivahetus Sildade 3D-reguleerimine

Sildade reguleerimine Veermiku kontroll ja remont

Tel 5307 9716 | info@vokiauto.ee

• Piduriosade remont, vahetus ja müük • Rooliosade remont, vahetus ja müük • Summutite remont, vahetus ja müük • Amortisaatorite ja vedrude vahetus ja müük • Laagrite ja pukside vahetus ja müük • Veoosade vahetus ja müük

Siduri müük ja vahetus Korraline hooldus

REHVIVAHETUS JA MÜÜK E-post: uulurehv@gmail.com

BRONEERI AEG tel +372 564 2791 E–R 09.00–17.30 L 09.00–15.00, P suletud

• Hammasrihmade müük ja vahetus • Õli (vahetus tasuta) ja filtrite müük ning vahetus • Rihmade ja rullikute müük ning vahetus • Küünalde ja eelsüüteküünalde müük ning vahetus • Jahutusvedeliku kontroll ja vahetus • Pidurivedeliku kontroll ja vahetus • Akude kontroll ja vahetus

Kliimaseadmete täitmine täisautomaatse seadmega Automaatkäigukastide õlivahetus täisautomaatse seadmega tel

443 9872

Papiniidu 17 (Circle K taga) • E-R kl 8-17

12 M E T S A T E H N I K A

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. MÄRTS 2020

Maailma väikseim harvester valmib Kikepera külas taluhoovil Pärnumaal Saarde vallas pannakse kokku kahte tüüpi metsatraktoreid: Väljakülas valmivad juba ligemale veerandsada aastat Metsised ning Kikepera külas märksa uuemad Usewoodi miniharvesterid.

AIN ALVELA Maaleht käib Usewoodi tööd seiramas Pärnumaal Häädemeeste vallas Võidu külas. Koht jääb Ura ja Rannametsa jõe vahelisele alale, mille lähistel paikneb Tolkuse raba ning kust voolab läbi kuulus, juba 1850. aastatel kaevatud Timmkanal, mis kuivenduskraavidest ammutatud veest tulvil ja milles voolgi ühe kanali kohta tavatult kiire.

Kanal on aastakümneid hoolitsenud ümberkaudsete põllumaade kuivendamise eest ja teeb seda siiani, kuigi põllupidajaid on sealkandis väheks jäänud. Aga vähemalt saab mets kasvada.

Kunagisel asundustaludeks jagatud maal, mis algselt oli mõeldud põllumaaks ja kus kuni nõukogude aja lõpuni haritigi põldu, kasvab praegu mets, mis on enam-vähem sama vana kui Eesti Vabariik pärast iseseisvuse taastamist. Selle maa omanikud on aja jooksul muidugi vahetunud ja nüüd, mööda kvartaleid piiritlevaid noolsirgeid teid sõites on ka

selgesti näha, kes kuidas oma tükke hooldab.

Mõnes üksikus kohas haritakse veel ka põldu, veelgi vähem kohtab maju, kus sees elatakse. Valdavalt on kunagised asunikukrundid metsastunud, mõnel paistab veel võssakasvanud ahervaresid, aga mõned tükid on ka viimastel aastatel n-ö läbi raiutud, võsa giljotiiniga maha võetud ja asutud korralikku metsakultuuri kujundama.

Maad on omal ajal kõvasti kuivendatud, aga tänavusel talvel on see kohati ikkagi üsna pehme, nii et vaid 2,5 tonni kaaluv miniharvester on seal toimetamiseks just õige riist.

Suurepärane puistu hooldaja

Kui omaaegsed asunikutalude krundid riigile jäid ja oksjonil maha müüdi, oli kolm-neli aastat tagasi ostjate seas ka OÜ Combiwood saetööstuse üks osanikke Virko Lepmets, kes soetas sinnakanti kaks umbes 20 hektari suurust tükki.

Et mets on sealkandis säärane, kuhu suure tehnikaga asja pole, siis hankis ta endale ka Usewoodi miniharvesteri, millega alguses ise metsatöid tegi.

“Ajaviiteks ja hobi korras,” nagu ta ise ütleb. “Metsas on tore töötada, pea puhkab ja hing laulab,” kirjeldab Lepmets.

Nüüdseks on traktori peale siiski ka juht palgatud. Või noh, mis palgatud, kõik ju maakohas tavapärane n-ö ühe tsunfti värk – toosama Richard, kes täna kaasikut harvendab, paneb teisel päeval töökojas neidsamu Usewoode kokku. Aga eraldi juhti oli vaja, et masin rohkem töös oleks, ise Lepmets muu töö kõrvalt nii tihti metsa ei jõuaks.

“Minu maa peal on ka kunagiste elanike maja varemed ja sealkandis avanebki tüüpiline Eesti metsamaa pilt, kus üliviljakale kasvukohale, kunagi põllu- või karjamaana kasutusel olnud maale on kasvanud kaasik, mida on nüüd tarvis hooldada,” räägib Virko Lepmets. “Ega Usewoodi saagi päris õige harvesteriga võrrelda, see on ennekõike ikka just harvenduse ja hoolduse masin, mis on ideaalne sellises noores latimetsas toimetamiseks, kus harvenduse käigus tuleb rohkelt peenikest materjali, millest saab juba ka paberipuud.”

Lepmets kiidab väikese langetustraktori efektiivsust, mis tema sõnul sõltub palju operaatori vilumusest – kui kiiresti ja osavalt too suudab noolt liigutada. Aga Usewoodiga lõi-

gatavat puidukogust tihumeetrites ei ole mõtet n-ö päris harvesteriga võrrelda – selles osas ikka võimsa Ponsse või kasvõi sellesama Eesti suurema venna Metsise vastu ei saa.

Virko Lepmetsa hinnangul tuleb sellise väikese metsatraktori tasuvus metsa kasvu kaudu. Kui sa kujundad näiteks korraliku kasemetsa, selle ilusti võsast ära puhastad ja harvendad, saavad puud korralikult valgust ja toitaineid ning pääsevad kiiresti kasvama.

“See on päris jõhker vaadata, kuidas mets mõned aastad pärast harvendamist kosub ja sõna otseses mõttes paisub,” iseloomustab ta. “Kusjuures 25–30-aastasest latiealisest kaasikust saab harvendamisega oma tööle tehtud kulud ikkagi tasa, sealt tuleb paberipuud ja küttepuud ilusasti niipalju, et müüa tasuks.”

Väikseim kõigist võimalikest

Usewoodi harvesteri võib meile teadaoleva info põhjal liigitada maailma väikseimaks spetsialiseeritud metsalangetustraktoriks. Tõsi – harvesteripea võib külge monteerida ka tavalise traktori taha haagitavale tõstukinoolele, aga see, mida kasutatakse Usewoodi juures, on väikseim võimalik harvesteripea üldse, mis kaalub 220 kg.

Suuruselt järgmine on samuti Soomest pärit Nisula, aga selle kaal küünib juba 280 kg kanti. Väljanäitustel on nähtud ka väiksemaid, aga need on roh-

35 € 49 € 39 € 57 € 39 € 54 € 54 € 77 € 62 € 84 €

JÄTKUVALT HEAD PAKKUMISED TIKI HAAGISTELE

Tiit Kosenkranius selgitab, et väikese harvesteriga saab teha sellist peenikest tööd, mida suurega ei saa ja pole mõtetki teha. Näiteks ka siis, kui on võetud nõuks majandada metsa püsimetsana: 20–30 cm diameetriga alusmetsas kasvavad puud, mille suur harvester kõik maha võtaks, saab Usewoodi kasutades kasvama jätta.

Sellist peenikest harvendusraiet teeb traktor 1,5–2 tm tunnis.

kem sellised endale tähelepanu tõmbamiseks tehtud nipsasjad, millega enam tõsist tööd teha ei kannata.

Pärnumaal pannakse Soome Usewoode kokku alates 2017. aastast, aga siinsetesse metsadesse jõudsid Soome ärimehe Jussi-Pekka Rikhard Useniuse ettevõttes Usewood Forest Tec Oy konstrueeritud masinad juba 2015. aastal.

Pärnumaal, ka sealsamas Saarde vallas tegutsev erametsaomanike ühistu Ühinenud Metsaomanikud on Eestis üks suuremate kogemustega Usewoodide kasutajaid. Omal ajal olid ühistu liikmed lihsalt esimeste seas, kes selle imemasina siiamaile ostsid. Nüüd on piirkonnas juba kaks vedukat, kolm harvesteri ja üks kombimasin, Eestis kokku aga töötab kümme Usewoodi minimasinat.

Usewoodi tehnika tootmise n-ö tehnilise poolega – masinate kokkupanek, garantiiremont, hooldus – tegeleb Eestis Tõnu Tiivel. Ühinenud Metsaomanike konsulent Tiit Kosenkranius, ka ise sealtkandi metsaomanik, aga korraldab Usewoodidega tehtavaid tellimustöid ühistuliikmete metsa-

185/65R14 195/65R15 205/55R16 225/45R17 225/40R18

29 €

des. Riigimetsas nii väikesi harvestere töötamas ei näe, sest RMK hanketingimused on niivõrd spetsiifilised ja karmid, et Usewood nende nõuetega lihtsalt ei klassifitseeruks.

Usewoodi masina pardaarvuti loeb tehtud töömahtu lõigatud puidu tihumeetri täpsusega, aga sortimente eraldi ei arvesta. Küll aga on uutel mudelitel peal elektrooniline juhtimine, mis muudabki masina teiste seas tõsiseltvõetavaks.

Operaator istub justkui suures masinas, töövõtted on samad, ekraanilt saab näha materjali järkamispikkust ja jämedust põhimõtteliselt samamoodi nagu igal teiselgi harvesteril, lihtsalt kogu varustus on üksjagu miniatuursem.

Tiit Kosenkranius ütleb, et enamasti tuleb Usewoodi töö tulemusena metsast välja hakkeks minevat kaigast läbimõõduga alla 6–8 cm. Teine suurem osa on siis paberipuu, sest põhiliselt leiab see metsatraktor kasutamist valgustus- ja harvendusraiete tegemisel. Usewoodi harvesteripea UW180S on ainulaadne, kasutusel vaid seda tüüpi metsatraktoritel ja seda võib hinnata maailma väik-

42 €

35 € 49 € 35 € 48 € 45 € 64 € 50 € 70 €

Pärnu laos üle 600 rehvi, tule oma rehvile järele PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AKUD

kaupluse lahtiolekuaeg E–R 8–18, L 10–15

AUTOAKUD

MOTO JA ATV AKUD

MURUTRAKTORI AKUD

M E T S A T E H N I K A 13

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. märts 2020

FOTOD: TANEL MEOS

MIS ON MIS

Langetusmasin Usewood Forest Master Turbo n Toodetud Eestis n Mootor: Kubota V1505T 44 hj n Hüdrosüsteem: koormustundlikud hüdropump Bosch Rexroth töömahuga kuni 130 l/min, töörõhk 200 bari n Elektrooniline CAN-juhtimine, mis ühendatud seitsme anduriga, mis kontrollivad hüdropumba, ventiilide, mootori, juhi juhtelementide, salongi välisseadmete ja harvesteripea tööd n Kraana tõstejõud: 350 kg n Ülekanne: hüdrostaatiline, kaheksa ratta vedu n Pardaarvuti: seitsmetollise puutetundliku ekraaniga juhtpaneel, RECS-arvuti n Varustuses: LED-töötuled, soojenduse ja jahutusega kabiin n Kütusekulu: u 3 l/h n Sõidukiirus: kuni 6 km/h n Kaal: 2,3 t n Laius: 1,5 m n Hind: u 100 000 eurot n Eestis alustati Usewoodi tehnika tootmist 2017. aastal, Soomes valmis esimene traktor juba rohkem kui kümme aastat tagasi. n Nimetus Usewood tuleb ettevõtte asutaja Jussi-Pekka Rikhard Useniuse perenimest ja masina kasutusvaldkonnast (wood – ingl k puit). n Ettevõttesse on kaasatud ka Jussi-Pekka vend Hannu Aarne Usenius ja poeg Olli Juhani Usenius.

Allikas: Usewood Forest Tec Oy

seimaks. Selline pea suudab haarata ja laasida 22 cm läbimõõduga puutüvesid, aga Tiit Kosenkranius märgib, et tegelikult saab masin oskaja juhi käe all hakkama kuni 30 cm läbimõõduga puude langetamisega.

“Selle harvesteripeaga varustatud masinaga on mõtet teha sellist materjali, mille ikka mõõtu saed. Sellepärast tasub metsaalune enne kas võsasae või giljotiiniga valge lepa ja remmelgavõsast ära puhastada, siis on sel putukal seal lihtsam hakkama saada,” selgitab ta. “Ühinenud Metsaomanike ühistu liikmetel on kasutada neli harvesteri ja kaks vedukat.

Me oleme niimoodi kombineerinud, et metsaühistu kaudu anname nendele masinatele tööd vastavalt sellele, kuidas liikmetel vaja, ka kokkuvedaja saadame objektile vastavalt vajadusele ja materjali müüme lõpuks ka ühistu kaudu.”

Hinnatud paljudes riikides

Kosenkranius räägib, et praegu pannakse Kikeperas, enam-vähem tema kodu hoovi peal kokku kümnendat Usewoodi, mis Eestisse tööle jääb. See on mui-

le Usenius ise kõvasti loodab, on Rootsi. Praeguseks on kokku toodetud sadakond masinat, mille seas nii langetajaid kui ka kokkuvedajaid ja uuendusena katsetatakse nüüd ka kombimasinat (Usewood Combi Master), millel mõlemad funktsioonid – teed langetustöö ära, asetad koormapiirded vastavale platvormile, vahetad harvesteripea palgihaaratsi vastu, laadid koorma peale ja vead juurdepääsutee äärde vahelattu. Just selline on ka Viro Lepmetsa Usewood, aga töö käigus ilmnes, et kombi on kombi ning masina ümberkohandamine ühelt töölt teisele on üsna tüütu ja aeganõudev, nii et otstarbekam on kasutada ikkagi kahest eraldi masinast koosnevat komplekti, nagu seda tehakse ka suurte metsatraktorite puhul.

Pärnumaal aga tiksub Usewoodide ehitus kolmandat aastat ja tellimusi muudkui tuleb. Kusjuures pidevalt käib ka tootearendus ja uuenduste konstrueerimine.

“Kas seda nüüd tehaseks saab nimetada, nii väikese masina kokkumonteerimiseks piisab väikesest kuurialusest,” muheleb Kosenkranius.

“Uuendused joonestab Soome insener valmis, meie siin katsetame ja proovime ja mõni asi läheb siis ka tootmisse.”

Osad, millest masinad kokku pannakse, tulevad maailma eri paigust. Harvesteripea on Usewoodi enda välja töötatud ja neid toodetakse Soomes.

Teeb hästi peenemat metsatööd

Erametsa serva, kus Usewoodi minilangetaja kaskede vahel harvendust teeb, on omanik juba ka kuused istutanud. Kasvukoht on kuusele hea ja kõrvalkrundil, kus suuremat tehtud pole ning mets omasoodu kasvama jäetud, on näha, et pärast kaske tuleb kuusk teisest rindest hästi peale.

de esimene, mille soetab päriselt endale ühistu – Vooremaa Metsaühistu. Ülejäänud masinad on kõik eraomanike valduses.

Päris esimene selline langetusmasin (Usewood Forest Master) toodi siiamaile 2015. aasta talvel. Selle ostis Kosenkranius enda nimele, aga tööle hakkas

see Ühinenud Metsaomanike ühistus selle liikmete metsades.

Aasta hiljem jõudis Eestisse esimene kokkuvedaja (Usewood Log Master), ka see on tänini küll eraomanduses, aga sisuliselt ikkagi Ühinenud Metsaomanike käsutuses.

Enne neid masinaid oli Usewood tootnud veelgi väik-

semaid, puhtalt amatööritraktoreid, mida sai kokku üle 40, alates 2015. aastast hakati aga tootma juba elektroonilise juhtimisega masinaid. 2017. aastal koliti kogu tootmine Eestisse ja siit on Usewoodi tehnika jõudnud juba laia maailma: Soome, Rootsi, Saksamaale, Sloveeniasse. Põhiturg, mille-

Tiit Kosenkranius selgitab, et iga metsatöö jaoks on erinevad riistad ja nii on väga keeruline, suisa võimatu võrrelda eri tüüpi langetajaid või kokkuvedajaid. Nii kinnitab ta, et väike Usewood ei ole konkurent isegi keskmisele Malwale, Rootsis toodetavale harvesterile. Usewood teeb peenikest tööd kohtades, kuhu Malwa ei taha minna. Ja vastupidi – Usewood jääb hätta seal, kus Malwa on just õige riist opereerimiseks. Nagu metsamehed isekeskis räägivad: Malwa on suure metsamasina väike variant, aga Usewood ongi otseselt väike metsamasin.

Usewood on mõeldud kasutamiseks eelkõige harvendusraietel peenikese sortimendi

metsast väljalõikamisel, sest tänu oma 1,5-meetrisele laiusele ei tee see traktor endale eraldi kokkuveoteed – masin mahub puude vahele kenasti ära.

Usewoodi konstruktsioon näeb välja küll selline õrnukene, aga mulje on petlik – sisult on tegemist vastupidava masinaga, mille kõigil mudelitel neli silda ja kaheksa ratta vedu.

Tõsine argument Usewoodi kasuks on muidugi selle väike kaal – 2,5 tonni võimaldab liikuda pinnasel, kuhu suurtel, 20 tonni kaaluvatel metsamasinatel asja pole. Usewood sõidab aga selle metsa harvendades läbi ega vigasta kasvama jäävaid puid. Ühinenud Metsaomanike ühistusse kuulub 1200 liiget ja nagu Tiit Kosenkranius ütleb, on nende metsamaaomandi suurused väga erinevad – liikmete seas on esindatud kõik suuruselt Eesti esikümnesse mahtuvad juriidilised metsaomanikud alustades OÜ Tornator Eestist, aga on palju ka paari-kolme-nelja hektari suuruse metsamaa omanikke.

Ja just väikeomanikele on Usewoodi tehnika ju loodudki, sest väikeses majandatavas metsas tööde tegemiseks on just see masin omal kohal.

Aga nagu Kosenkranius kinnitab, pakub Usewood huvi ka suurtele metsaomanikele, sest tema hinnangul on ka nemad valmis järjest rohkem tulevikku investeerima, neil on vahendeid tehnika soetamiseks ja nad on nõus vajadusel ka kahjumit kandma, et metsatööd korralikult tehtud saaks.

Kuna huvi on suur, siis korraldab ühistu regulaarselt õppepäevi, kus saab vaadata, kuidas miniharvester reaalsetel metsatöödel hakkama saab. Õppepäevad on populaarsed, kogudes alati 30–40 osalejat. Üldse on metsaomanike häälestatus ja suhtumine oma metsade majandamisse Kosenkraniuse sõnul viimastel aastatel kõvasti muutunud.

Isegi need, keda veel kümmekond aastat tagasi võis liigitada metsaärikate kildkonda, on nüüd hakanud raha tagasi metsakasvatusse paigutama, tegeldakse valgustus- ja harvendusraietega ning üldse hoolitakse rohkem sellest, mis ja kuidas nende maal kasvab.

TÕENÄOLISELT PARIM PESU PÄRNUS! Käsipesu, automaatpesu, keemiline pesu

papiniiduautopesula.ee

www.radeviktrade.ee

Automaatpesula: E–P 8–20 Käsipesula: E–P 8–18 Papiniidu 7, 80010 Pärnu | info@papiniiduautopesula.ee | Tel 443 9536, 506 4658

Helfer Kinnisvarahalduse OÜ Papiniidu 5, Pärnu tel 442 5450, helfer@helfer.ee

KONSULTATSIOON KASVAVA LEPA JA VÕSA OST PUIDU MÜÜK RAIETEENUS HAKKE MÜÜK Kadarbiku Metsad OÜ tel 5373 7294 | rene.minko@gmail.com

14 T O I T L U S T U S

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. MÄRTS 2020

FOTOD: ERAKOGU

tasub tulla lausa ekstra uurima.

Saab aimu, millist rolli mängivad tasakaaluka terviktunde loomisel keraamiline plaat, metall, täispuit, ajahambast puretud punane telliskivi, peegelklaas, pärlmutter, kristall ja samet koos lilla ja veinpunase taustaga, peale selle veel avaras ruumis mänglevad kumad, ruumilised koridorid ning peegeldused. Avastamist vääriv vaade sisekujunduse ja interjööri sõpradele.

Kuna restoran asub täpselt samades ruumides, kus nõukogudeaegne populaarne kulinaariakauplus Hommiku Gastronoom, otsustati sama

“Lähtepunktiks oli idee social club’i laadsest toidukohast.”

Endise Lime Lounge’i asemel on nüüd avar ja hubaselt sopiline Gastronoom.

RIIN PÕLDME

Gastronoom genereerib head maitset Pärnu südalinnas avatud restorani Gastronoom sisekujundus lubab külalisel tunda end ühtemoodi hästi nii õhtukleidis kui ka teksastes.

SILJA JOON “Avasime Gastronoomi talvel, et jõuaksime enne suve sisse elada ja vaadata, kuidas inimesed uue kontseptsiooni vastu võtavad,” räägib restorani turundusjuht Riin Põldme. “Meid on hästi vastu võetud,” lisab ta rõõmsalt.

Restoran Gastronoom paikneb varem tuntud restorani Lime

Lounge ruumides. 13 aastat tegutsenud Lime Lounge’i pidajad tundsid, et on aeg toidukohta värskendada. Uuendamise mõttele lisas hoogu asjaolu, et ka restorani kõrvalruumid jäid vabaks.

Kui Lime Lounge mullu oktoobris uksed sulges, siis oli esimeseks asjaks vahesein maha

võtta. Põnevusega oodati, mis ilmub välja kipsplaatide alt.

Ehk on see midagi algupärast, mida saab sisekujundusel ära kasutada.

Omanikud pöördusid sisekujunduse tellimiseks arhitekt Edda Soolepi poole.

“Lähtepunktiks oli idee social club’i laadsest toidukohast. Sellest pidi saama hubane suhtlemispaik, koht, kus inimesed tunnevad ennast hästi nii õhtukleidis kui ka teksastes,” kirjeldab Riin Põldme.

Sisseastuja tunneb seal, et on õiges kohas.

Seda, milliseid materjale, stiile ja värvitoone on arhitekt selle eesmärgi saavutamiseks kasutanud,

Gastronoomi köögis tehakse ise ka pasta, millest valmistatakse kitsejuusturavioolid.

METSAISTIKUD ja HALJASTUSPUUD

Katused, fassaadid, soojustamine, uusehitised ja muud remonttööd Pärnu- ja Viljandimaal

TEENUSED • Hüdrosilindrite tootmine ja remont

• Tappide valmistamine

• Hüdrosilindrite komponentide ja tihendite müük

• Hooldus- ja remonditööd rasketehnikale

• Erinevad metallitööd – avade taastamine, keevitus-, freesimis- ja treitööd

www.saksaveski.ee tel 503 5771

Info tel 506 6275

www.mstehnika.eu Konnakotka tee 3, Kilksama, Tori vald, Pärnumaa

nime kasuks: Gastronoom.

Toidukoha seintel on ajaloolised fotod ajast, kui järjekord kulinaariapoe ukse taha võis moodustada paarikümnemeetrise saba. Kui muidu valitses tolle aja lettidel külluslik tühjus, siis siit poest võis aeg-ajalt ikka head ja paremat saada, nii leti pealt kui ka leti alt.

Põldme nendib, et sõna “restoran” võib mõnikord inimesi veidi kammitseda ja seetõttu asuti Gastronoomi tutvustama kui “heade maitsete klubi”, mis kirjeldab ettevõtmise olemust ehk paremini, sidudes kokku toidu, muusika, sotsiaalse suhtluse, aga ka sisekujunduse.

Gastronoomi menüü on üles ehitatud nii, et toite saab lauakaaslastega jagada. Valikus on erinevaid maitseid nii lihasööjatele kui ka taimetoitlastele.

Suurem pindala lubab mõelda esinejatele – olemas on ala muusikutele ja nädalalõppudel plaate keerutavatele diskoritele.

Lisaks klassikalisematele kahe- ja neljakohalistele laudadele on restoranis eraldi ruumiosa suuremale seltskonnale omaette olemiseks. See on ühes restorani tiivas paiknev mõnusa auraga Veinituba, mida koosviibimiste pidamiseks juba hoolega broneeritakse.

Samas kõrval asub pärnakate jaoks uudne automaatne veinikülmik, kust on võimalik osta pokaali kaupa mitmesuguseid margiveine, ka selliseid, mida pudelhaaval osta ei täi. Üldse on pakkumises üle 60 eri veini nii vanast kui ka uuest maailmast ja valim mittealkohoolseid jooke.

Kui supid välja arvata, siis puuduvad menüüs kindlad nimetused – iga laudkond valib ise, millised köögivilja-, liha- või kalakooslused lauda tuuakse.

Parajas mõõdus auravad vaagnad ja kausikesed asetatakse keset lauda ning iga külaline tõstab sealt seda ja teist oma taldrikule. Selline toidujagamine panustab sotsiaalsetesse suhetesse ja tekitab laudkonnas mõnusat elevust. Söönuks saavad erinevate toidustiilide austajad, lihatoitlaste kõrval ka kalasõbrad ja veganid.

Kogu toiduvalik lihast kuni kastmeteni valmib kohapeal, saiadki on omaküpsetatud.

Lime Lounge’i kõige popimat mango-toorjuustukooki pakutakse nüüdsest veidi muudetud kujul – kausikesest ja magustoiduna.

info@mstehnika.eu

tel 5454 4666 nommepoisid@gmail.com

R E K L A A M 15

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. märts 2020

SIGULDA TAIMEPARAAD 02.05.2020

Kevad ei möödu Läti Taimeparaadita ka seekord. Pikaajaliste traditsioonidega sündmus toob looduskaunisse Siguldasse hulgaliselt aiandushuvilisi. On ka põhjust, sest pakutakse puid ja põõsaid, iluaia- ja maitsetaimi. Laadamelu loob meelelahutusprogramm, kohal on erinevad käsitöötootjad ja hea-parema suupoolise valmistajad. Toimub taimeoksjon.

Soovi korral saab tutvust teha Sigulda legendidega: sõita köisraudteel üle Gauja jõe ürgoru, tutvuda Gutmani koopaga või vaadata ringi Turaida lossivaremetes.

Reisikava:

Hind: 39 eurot / inimene

Väljasõit Tõstamaalt ja Vändrast kell 7.15, P-Jaagupist ja Kilingi-Nõmmest kell 7.30, Audrust ja Torist kell 7.40, Pärnust Endla teatri esisest parklast kell 8.00, Uulust kell 8.15 ja Häädemeestelt kell 8.30.

MOGRETA TEENUSED OÜ

Päev kulub laadamelus kiiresti.

Orienteeruvalt kl 17–18 (omavahelisel kokkuleppel) võtame taas suuna kodu poole.

Hind sisaldab: • bussitransporti • reisisaatjateenust Kohustuslik on reisile kaasa võtta ID-kaart või pass.

Soovitame teha reisitõrkekindlustuse.

Kõigil reisijatel on kohustus tutvuda meie reisitingimustega!

Info ja registreerimine hiljemalt 27.04.2020

info@venderloo.ee tel 447 1092 või 518 9441 Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi sõltuvalt meist mitteolenevatest põhjustest.

Raamatupidamisteenused Teostame erinevaid

KAEVETÖID

väikestele ja keskmistele ettevõtetele info@renisder.ee www.renisder.ee

Helista ja küsi pakkumist! tel 5343 7992, 554 6622 tarmo@mogreta.ee

Kütteladu24.ee > KÜTTEKLOTSID

Müüme kuivi kütteklotse võrkkotis. HIND 1,5—2 € / võrk Koti suurus 45 l ja kaal 13–15 kg PAKKUDA KA ALUSELE PANDUD PIKEMAID LAUA- JA PRUSSIJUPPE

> PELLET – PREEMIUM Pellet Pakume 6 mm ja 8 mm pelletit KOTT 16–16,5 KG JA ALUSEL 60 KOTTI HIND 190 € / alus

> KASE KAMINAPUU

30 cm 40 l. HIND 2,5 € / võrk

> PUITBRIKETT

Kandiline KASE puitbrikett, alusel 96 pakki. 10–11 kg pakk HIND puitbrikett segapuidust al 130 € / alus puitbrikett kask 155 € / alus PAKI HIND KOHAPEAL 2—2,5 €

> TURBABRIKETT

Pakkuda on kahte sorti turbabriketti: 1. lindiga kinni, 84 pakki. Paki kaal ca 10–13 kg.

HIND 2 € / pakk või 125 € / alus + TRANSPORT 2. termopakis, 84 pakki alusel. Paki kaal ca 10–13 kg HIND 2 € / pakk või 130 € / alus

Hinda koos veoga küsi tel 506 8501.

Asume Viljandimaal.

kütteladu24.ee

PÄRNUMAA VINGEIM LEMMIKLOOMAPOOD OOTAB SIND KÜLLA KAUBAMAJAKASSE PÄRNUS Tule koos oma sõbraga, sest uude poodi mahume kõik sõbralikult ära.

Rõõmustame oma lemmikuid iga päev TRANSPORDIVÕIMALUS ÜLE EESTI

www.petmarket.ee

Kupongi ettenäitamisel kõikides Petmarketi kauplustes kogu tavahinnaga kaup

–20%

e-poes kasuta koodi „Maaleht“

,

keh�b kuni 31.12.2020

16 R E K L A A M

Aknalaua hooaeg on alanud!

Meil on kõik vajalik ettekasvatamiseks olemas: seemned, maitsetaimepotid, mullad, turbatabletid, turbakassetid, turbapotid, toakasvuhooned. decora.ee

PÄRNU MAALEHT Nr 3 19. MÄRTS 2020