ILUAED TERRASSILE: käes on paras aeg rõdule ja terrassile lilleilu looma hakata TEEMAPARK Lottemaal loodetakse, et oleme juunikuu alguseks suutnud viiruse võita Lk 8–9
Olukorrast koroonarindel Pärnu haiglas annab ülevaate selle juht Urmas Sule. Lk 3
Lk 6–7
Taimo Roosma:
riik tahab, et omanik maa poolmuidu käest annaks Lk 4–5
www.maaleht.ee
16. aprill 2020 Nr 4
2
UUDISED
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
FOTO: RAIVO TASSO
Pärnumaale mõeldud uued bussid on eriolukorra tõttu lõksus
S TAT I S T I K A
Kaubavedu raudteel jätkab vähenemist Veosed raudteel, miljonit tonni 50
46,7
48,4 44,7
43,7
40
36,3
30
28
25,4
27,3
27,8 21,3
20
Põhja-Pärnumaa bussiliinidele pidid 1. aprillist jõudma uued bussid ja sealsete ühistranspordiliinide opereerimise pidi üle võtma AS Sebe. Põhja liinigrupp on Pärnumaa Ühistranspordikeskuse suurim ja Sebe need liinid ka Hansa Bussiliinidelt üle võtab, aga kõik bussid viirusekriisi tõttu siiski ettenähtud ajaks kohale ei jõua. Sebe on Pärnumaale planeerinud ajakohase varustusega uued bussid: Iveco Crossway LE, Temsa MD9 LE ja Mercedes-Benz Sprinter. Neist osa on kohal, Temsa busside partii aga seisab Türgis liiklemiskeelu taga. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus juhataja Andrus Kärpuk tunnistab, et 18 Temsa bussi ei jõua tõepoolest 1. aprilliks kohale. Esimest bussi püüdis transpordifirma maad mööda saata, kuid see ei õnnestunud ja buss pöördus tagasi Türki. Viimase info kohaselt proovitakse saata aprilli esimestel päevadel katseliselt üks buss laevaga Eestisse. Tehas on valmis saatma korraga rohkem busse, kuid AS Sebe ei soovinud Kärpuki sõnul võtta riski, et bussid kuhugi poolele teele jäävad. Asendusbussidena võtab AS Sebe kasutusele oma kontserni tellimusveo bussid, millest 12 on väljalaskeaastaga 2015 või uuemad. “Ülejäänud on ka kõik korralikud bussid,” kinnitab Andrus Kärpuk. “Praegused vanad bussid ei ole 1. aprillist enam kasutusel.” AS Sebe võitis vastaval riigihankel veoteenuse osutamise lepingu Pärnumaa põhja liinigrupis järgmiseks kümneks aastaks ja hakkab teenindama kõiki neid bussiliine, mida seni teenindas AS Hansa Bussiliinid.
PÄRNU MAALEHT FOTO: SEBE/TEMSA
Osa suurhankega tellitud bussidest on Pärnus kohal ja sõidab juba ka liinidel, oodata on veel 18 Temsa bussi, mis viirusepuhangu tõttu Türgis lõksus seisavad.
10 2,3 0
Aastaid pole ei Eesti ega Läti elanikud aru saanud, miks ei ole võimalik korraldada normaalselt toimivat piiriülest raudteeühendust Valga-Valka vahel.
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020*
* Esimese kahe kuu andmed Aastal 2019 veeti jaanuaris ja veebruaris Eesti raudteel 4,7 mln t kaupu, tänavu esimese kahe kuuga on raudteekaubavedu tabanud selle ajaga võrreldes kahekordne langus. Allikas: statistikaamet
Läti loobub siseriikliku raudtee elektrifitseerimise plaanist Läti raudteefirma Latvijas Dzelzcelš (Läti Raudtee, LDz) teatas märtsikuu lõpus, et peatab Läti raudtee elektrifitseerimise projekti, kuna ei suuda tagada Euroopa Liidu nõutavat omafinantseeringut. Sarnaselt Eesti Raudtee plaanidega tegeldi ka Lätis kohaliku raudteevõrgu elektrifitseerimisega. Nii meie kui ka lõunanaabrite projekti lubab rahastada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, Lätis oli programmiperioodi 2014–2020 toetuse eest kavas rekonstrueerida Daugavpilsi vastuvõtupark ja juurdepääsuteed ning elektrifitseerida Läti raudteevõrk. Eesti plaan on pikaajalisem ja jaotatud aastate 2020–2028 peale. Läti Raudtee kodulehel esineb ettevõtte juhatuse esimees Māris Kleinbergs teatega, et LDz-i juhatus otsustas Läti raudtee elektrifitseerimise projekti peatada. “Need otsused said tehtud ajal, mil Läti raudteel veeti aastas 45– 55 miljonit tonni kaupa, aga nüüdseks on geopoliitilised olud märgatavalt muutunud, kaubaveod vähenenud ja sellest tulenevalt vajavad muutmist ka toona tehtud investeeringuotsused,” tunnistab Kleinbergs. “See pole lihtne otsus, aga tarvis on tagada, et kujunenud olukorras ei võtaks riik endale lisakoormust, mis võiks takistada Läti
majanduse taastumist käsilolevast kriisist.” Ta märgib, et praegune olukord ja tulevikuprognoosid viitavad sellele, et raudteevedude hulk niipea ei taastu, mistõttu ei ole põhjendatud ka nii suuremahuliste investeeringute paigutamine taristusse. “Keskendume mitte ainult efektiivsuse suurendamisele ja kulude vähendamisele, vaid ka uue ärimudeli väljatöötamisele, et laiendada sihtturge, pakkuda kaubavedajatele uusi võimalusi ning tuua Läti raudteele uusi kaubagruppe,” kirjeldab Māris Kleinbergs paane. “Mul on põhjust olla kindel, et LDz suudab peagi oma finantstasakaalu taastada ja hoida oma kohta konkurentsivõimelisena ning kaubavedude mahu suurenedes pöörduda tagasi ka suuremahuliste raudteeinfrastruktuuri projektide juurde.” Kuna suurte projektide kõrval on teadagi ka väiksemaid, teatas Kleinbergs, et EL-i Ühtekuuluvusfondi raha ongi kavas suunata alternatiivsetele ja seni vähem rahastatud projektidele, mis suuna-
tud transpordisektori kliimaeesmärkide täitmisele ning nn mitmeliigilise reisijateveosüsteemi arendamisele. Selle kohta on LDz alustanud läbirääkimisi Läti transpordiministeeriumiga. See puudutab ka muudatuste tegemise ettepanekuid Läti raudteeinfrastruktuuri arengukavas aastateks 2018– 2022. Ka Eesti Raudteel ei lähe aasta ja kahe tagust aega võrreldes just roosiliselt. Kui aasta tagasi näitas statistika, et kaubavedude maht võrreldes 2018. aasta algusega langes ligi neljandiku, siis tänavu on aasta esimese kahe kuuga veetud Eesti raudteel koguni kaks korda vähem kaupu kui mullu samal ajal. Suuresti tuleneb see langus väidetavalt põlevkivi vedude vähenemisest mitteavalikul raudteetaristul. Eesti Raudteel on LDz-ga käimas ka koostööprojekt kahe riigi vahelise koostalitusvõimelise raudteesüsteemi loomiseks, vastav leping sai allkirjad eelmise aasta augustis. Hiljaaegu tuli ka teade, et Lätis alustatakse Rail Baltica lõigu Eesti piirist Vangažini projekteerimist. Konkursi võitjaks tuli projekteerimisfirma Ineco-Ardanuy hinnaga 13 523 414,78 eurot.
AIN ALVELA
K O M M E N TA A R
Raudteele elektri asemel vesinik? Elekter tuleb veel mõnda aega põlevkivist, aga kas poleks mõtet raudteel elektri asemel vesinikule üle minna? Valitsus on võtnud vastu otsuse raudteede elektrifitseerimiseks, kuigi nii insenerid kui ka teadlased on pigem soovitanud vesinikutoitelise süsteemi arendamist, see oleks ilmselt kiirem kui võimalik tuumajaam põlevkivielektri asendamiseks. Pronksiöö järel kuivasid kokku Vene kaubaveod läbi Eesti sadamate, Ust-Luga sadamakompleksi valmimiseni kasutati intensiivsemalt Läti ja Leedu sadamaid. Ilmselt on nüüd järg ka nende käes, mille tulemusel Läti Raudtee otsustas mitte käivitada eurotoetusega raudteeprojekte Daugavpilsi sõlme moderniseerimiseks ja raudtee elektrifitseerimiseks. Ehk tuleks ka Eesti Raudteel plaanid ümber mängida ja võib-olla võtta suund ka Rail Baltical elektri asemel vesiniku kasutamiseks?
U U D I S E D 3
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
Urmas Sule:
FOTO: ERAKOGU
Pärnu haigla juht Urmas Sule on seda meelt, et koroonaviiruse pandeemia ei jää omataoliste seas viimaseks ja selleks peab valmis olema nii riik, raviasutused kui ka igaüks meist.
haigla peab praegu kiiresti oludega kohanema Pärnu haiglas jälgitakse tähelepanelikult Saaremaal toimuvat. “Oleme selles vurris sees esimesest hetkest, Saaremaa esimesed haiglaravi vajavad inimesed toodi meile,” ütleb Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule. SILJA JOON Pärnu haigla on siiani saarlaste jaoks üks evakuatsioonihaiglatest, mis võtab raskeid haigeid vastu, kui Saaremaal peaks oma võimalustest vajaka jääma. Õnneks on olukord Saaremaal nüüd natuke rahunenud. “See ei tähenda, et teist lainet peale ei või tulla. See on vägagi võimalik,” märgib Urmas Sule. Ta kinnitab, et Pärnu haigla töökorraldus on eriolukorrale vastav. Praegu toimub ambulatoorne ravi peamiselt kaugvastuvõtuna telefoni teel, tavapäraselt toimivad kõik erakorralised teenused. Aga kas juba nüüd tasub aeg kinni panna, et sügisel eriarstile saada? “Nagunii peame ravijärjekorrad üle vaatama. Ma ei julge öelda, et seda ei tasu teha,” nendib Urmas Sule. “Olukorras, kus ravijärjekordadega on tekkinud segadus, hoiame inimestega kontakti ja kui olukord on paranenud, siis anname neile teada, kuidas edasi. Kui kellelgi on küsimusi, siis tasub registratuurist täpsemalt järele uurida.”
EMO ja REMO
Erakorraline ja vältimatu abi on tagatud Pärnu haiglas sajaprotsendiliselt. Haiglas on loodud erinevad tsoonid põhimõttel, et Covid-19 ei saaks levida pat-
siendilt patsiendile ega personalile ja vastupidi. Haigla logistika on sellisel moel ümber korraldatud, et teekond haiglasse on teistsugune, kui see oli varem. “Jagame patsiendid haigla peamistel sissepääsudel kaheks. Ühed on need, kel kahtlustatakse või kellel on tõestatud Covid-19 diagnoos,” selgitab Sule. “Ambulatoorsete vastuvõttude töökorraldus on ümber kujundatud: termokaameratega mõõdetakse inimeste temperatuuri ning küsitletakse võimalike sümptomite ja nakkusohtlike kontaktide osas. Kui on väiksemgi Covid-19 kahtlus, suunatakse patsient ravile erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu.” Ka EMO sissepääsu juures on triaaž, mis suunab n-ö tavapärase probleemiga patsiendid erakorralisele vastuvõtule. Kel on palavik või mõni nakkuse kahtlus, nende jaoks on päevaravi osakonnast kujundatud respiratoorsete patsientide osakond, mida tohtrid omavahel REMO-ks kutsuvad. Mõeldud on Covid-positiivsete sünnitajate peale, kelle jaoks seati sisse eraldi sünnitustuba. Ette on valmistatud operatsioonituba Covid-19 patsientidele. Intensiivravi osakonnas on spetsiaalne Covid-19 patsientidele mõeldud osa. Koroonaviirusesse nakatunud haigetele on palatid valmis seatud nakkushaiguste osakonda ja vajaduse tekkimisel saab neid paigutada ka sisehai-
Tuleme appi kevadistele metsatöödele: Halumasina teenus Lankide ettevalmistamine uuendamiseks ja metsaistutustööd
Esna Talu OÜ tel 5620 8231
guste osakonda, kust mittenakkusohtlikud patsiendid on mujale kolitud. Intensiivravi osakonda spetsiaalselt rajatud isoleeritud palatisse, kus kõik voodikohad on varustatud hingamisaparaatidega, mahuks 6–7 haiget. Kokku on Pärnu haiglal 16 hingamisaparaati. Täisvõimekus sõltub Sule hinnanagul sellest, kui palju on patsiente, kes näiteks mingi muu probleemi tõttu juhitavat hingamist vajavad. Terviseamet andis kiirabibrigaadide ülekoormatuse tõttu loa ajutiselt koosseisu vähendada. Nii on nüüd kiirabil võimalik teenindada abivajajaid kaheliikTA S U B T E A DA
Kuidas pääseb ravile? Erakorralise või vältimatu haigestumise korral ei ole haigekassa kindlustuse olemasolul tähtsust, abi antakse igal juhul. Ravikindlustus on oluline vaid plaanilise ravi korral. Triaaž haiglas on patsiendi seisundi kliiniline hindamine, võttes sealjuures arvesse nii patsiendi kaebusi kui ka tema üldist seisundit. Allikas: Pärnu haigla
melistes brigaadides. See lisab paindlikkust. “See otsus võeti vastu kohe, kui kiirabi hakkas kodudes teste tegemas käima,” märgib Urmas Sule. “Pole mõtet täisvarustuse ja kolmeliikmelise brigaadiga selleks kohale sõita. Väikese protseduuri pärast ühest maakonna nurgast teise sõita on niigi küllalt koormav. Need terviseameti suunised on haiglatega kokku lepitud.”
Väärt nakkusosakond
Kui hästi Pärnu haigla ruumiplaanid võimaldavad nakkushaigete eraldamist ja sektsioonides tööd? Sule räägib, et kunagi haigla planeerimisel mängiti läbi ka võimalik nakkushaigete eraldamise vajadus, ent mitte nii detailselt, nagu praegune olukord nõuab. 1990. aastate keskel, mil Pärnu haigla ehitati, valitses maailmas paraku arusaamine, et nakkushaigused on kadunud või kohe kadumas, ja sellele ei pandud suuremat rõhku. “Pärnu haiglas on küll Eesti üks paremini toimivaid logisti-
lisi süsteeme, aga see ei tähenda, et olime väga suuremahuliste nakkuspuhangute raviks detailselt valmis,” tunnistab Sule. “Meil õnnestus omal ajal suure sõjaga säilitada nakkushaiguste osakond, mis on praeguses olukorras kuldaväärt.” Senitundmatute nakkuste puhangud algasidki selle sajandi alguses ja haigla juht prognoosis juba siis, et aasta-aastalt tuleb haiglatel järjest rohkem nendega arvestada. Ja on selge, et pandeemiaid võib tulevikus veel tulla, nendib haiglajuht. Haigla peab Sule hinnanagul olema valmis erinevateks stsenaariumideks. Teiste suurhaiglatega vahetetakse informatsiooni, äsja külastasid Pärnu haiglat Põhja-Eesti regionaalhaigla kolleegid. “See pole hea mitte ainult konkreetse pandeemiaga võitlemisel, vaid ka tulevikuvaates. Võin öelda, et meditsiinilisi hädaolukordi võib edaspidi tulla pigem rohkem kui vähem. Selleks tuleb hästi ette valmistuda,” räägib ta.
Plaanilise töö ümberkorraldamine ja sellest tulenev personali väiksem või suurem koormatus on osakonniti erinev, peatatud tegevusega osakondade alusel komplekteeritakse uute osakondade töö. Ka tervishoiutöötajad jäävad haigeks. “Püüame jälgida, et kõik oleksid mõistlikult hõivatud ja nende turvalisus tagatud. Inimesed on erinevad ja nende tervis on erinev,” seletab Sule. Lisaks riiklikult korraldatud varustamisele isikukaitsevahenditega kasutavad haiglad hangeteks ka omi kanaleid, sest isikukaitsevahendeid napib üle terve maailma. “Haiglal on varusid kaheks nädalaks, siis vajame juba täiendust,” tõdeb Sule. “Olukord paranes, kui haiglad said kirurgilisi maske. See on hea märk, et asjad liiguvad. Samas, neid inimesi, kes peavad haiguse koldes töötama, need maskid ei aita.” Tagamaks libakaubapakkujate väljasõelumist, on politsei haiglale abi pakkunud.
SOODA-, KLAASI- JA PRITSILIIVATÖÖD
Anname puidule uue ja värske välimuse Info tel 5566 0006
Helfer Kinnisvarahalduse OÜ Papiniidu 5, Pärnu tel 442 5450, helfer@helfer.ee
4 M A A P R O B L E E M
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
U KS ESA LO N G
SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED
ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED
-25%
kuni
Pakume ka transporti ja paigaldust.
KEVADISED SOODUSTUSED
KASVUHOONETELE POLÜKARBONAATPLAAT 2100 x 6000 x 4 mm
45 €
Mexin Baltic OÜ, Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15 www.uksed.eu
Omanik leiab, et riik tahab kaitsealust maad poolmuidu kätte saada Kui omanik tahab, võib ta oma looduskaitse all oleva maatüki riigile müüa, sest majandamisel on seal niikuinii piirangud peal. Teinekord aga juhtub, et hinnas ei jõuta kokkuleppele – riik pakub omaniku arvates liiga vähe. AIN ALVELA
VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PARASIIDITÕRJE RAVIMEID. Soodsad hinnad. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15
www.vanaloomakliinik.ee
Metsaga kaetud maa müügihinna määrab nimelt keskkonnaamet oma hindamismetoodikaga. Kui tegemist on aga metsata maaga, siis rakendatakse tehingute võrdlemise meetodit ja keskkonnaamet tellib kinnisasja hindamise kutseliselt kinnisvarahindajalt. Vaidlused tekivad eelkõige esimesel juhul, kui maaomanikud hindavad omandi väärtust keskkonnaameti pakutavast märksa kõrgemaks,
seda peamiselt just sellel maal kasvava metsa ja sealt saadava puidu potentsiaalse väärtuse tõttu. Nüüdseks on mõned maaomanikud võtnud kätte ja kohtus vaidlustanud kaitstavat loodusobjekti sisaldava metsaga kinnisasja hindamise metoodika, mida keskkonnaamet rakendab. Kui tavaliselt piirduvad eriarvamused hinna suhtes mõnekümne protsendiga, siis
Lõuna-Pärnumaal vastu Läti piiri käiva Lätimetsa kinnistu omanik Taimo Roosma hindab ise oma Sookuninga looduskaitsealal paikneva veidi üle 19 ha suuruse metsamaa väärtuseks 800 000 eurot, keskkonnaamet on aga valmis maksma vaid tiba rohkem kui 170 000 eurot. Seega erinevad hinnangud rohkem kui neli korda. Kaitse alla võeti tema maad 2004. aastal, laiendatud Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati 2006. aastal. Kaitstakse sealmaal põhiliselt laiuvaid suuri sooalasid. Suur osa Roosma Nurme talu maadest jäid sihtkaitsevööndi alla, mis seal mingit majandustegevust ei luba. Nüüd tunnistab mees, et lõpetas just sellepärast ära kogu talupidamise, sest põhimõtteliselt pool tema toonase talu maadest läks majandamisest välja. Seega rehkendab ta oma metsa väärtusesse sisse nii
emotsionaalse, moraalse kui ka majandusliku kahju ja kogu oma senise elukorralduse pea peale pööramise ning varalt saamata jäänud võimaliku tulu, mille objektiivne kokkuarvutamine näib vaat et võimatu.
Ligi 20 ha metsa majandamisest väljas
Roosma on riigi suhtumises omajagu nördinud, sest tegemist on ikkagi tema vanavanemate töö ja vaevaga välja teenitud maaga, mille nood vabariigi algusajal mõisate jagamise ajal pärast mõnda aega rentnikuks olemist endale päriseks ostsid. Mõistagi polnud toona looduskaitsealast veel aimugi, Nurme talus hariti põldu ja tegeldi jõudumööda ka metsade majandamisega. “Vanavanemad ostsid omaaegse Taliharu mõisa südamest viimased maad, mis olid suhteliselt kallid. Keegi polnud söandanud neid osta ja selle-
M A A P R O B L E E M 5
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
FOTOD: TANEL MEOS
Maaomanik Taimo Roosma ei ole nõus riigi poolt talle pakutud summaga ega mõista, miks ei olda valmis läbi rääkima ja kompromisse otsima.
TA S U B T E A DA
Hinnavaidlusega tehingud on praegu peatatud Keskkonnaameti looduskaitseosakonna looduskasutuse peaspetsialist Marko Angerjärv kinnitab, et kohtus on tõepoolest vaidlustatud kaitstavat loodusobjekti sisaldava metsaga kinnisasja hindamise metoodika. Käimasolevaid kohtulahendeid ei saa keskkonnaamet täpsemalt kommenteerida, märgib Angerjärv. Ta selgitab, et keskkonnaamet kasutab metsaga kinnisasja hinna määramisel metoodikat, mis on sätestatud valitsuse 8. juuli 2004 määruses nr 242 § 72. Maaomanikega, kes nõustuvad riigi hinnapakkumisega, tehingud toimuvad. Kui hinnapakkumise ei sobi, on omanikul võimalik müügist loobuda. “Praegu on pikendatud menetluste nimekirjas 32 kinnisasja, nendest 20 on hinnavaidlused, millest 16 on metsaga kinnisasjad,” selgitab Marko Angerjärv. “Ülejäänud 12 kinnisasja omandamise menetlus on pikenenud teistel põhjustel (maaomanik peab korraldama kinnisasja jagamise, vabanema hüpoteegist või ei ole tähtaegselt vastanud riigi hinnapakkumisele). Samas, perioodil, mil on toimunud hinnavaidlused metsa hindamise metoodika küsimuses, on riik jõudnud kokkuleppele 60 metsaga kinnisasja omandamise hinnas.” Hinnas ei jõuta kokkuleppele ligikaudu 5% maa müügi sooviavalduse esitanutega. Nendel maaomanikel säilib võimalus teha tulevikus riigile uus ettepanek maa omandamiseks. Pärast avalduse esitamist ja menetluse algatamist kantakse kinnisasi järjekorda ning hinnapakkumine tehakse järjekorra alusel. 2018. aastal tehti hinnapakkumine isikutele, kes olid avalduse esitanud aastatel 2012–2016. Määruse järgi võib riik lõpetada omandamise menetluse, kui hinnas ei jõuta kokkuleppele kuue kuu jooksul. Paar maaomanikku on ise soovinud menetluse lõpetamist, lisab Angerjärv. “Kui tegemist ei ole metsaga kinnisasjaga, siis hinnaga mittenõustumise korral tellib maaomanik reeglina alternatiivse hindamise,” räägib ta. “Omandamise hinnas kokkuleppele jõudmine sõltub sellest, kas poolte eksperdid suudavad seisukohti ühtlustada ja koostada ühise hinnangu. Mõnel juhul on keskkonnaamet tellinud ka kolmanda hinnangu. Hinnavaidlus kujuneb ka nendel juhtudel tihti pikemaks kui kuus kuud.”
AIN ALVELA
pärast need jäidki viimaseks,” meenutab Taimo Roosma. “Tali oli omal ajal rüütlimõis ja siia rajati selle nn harumõis, kus tegeldi peamiselt loomakasvatusega. Minu hinnangul on praegu tegemist teistkordse õigusvastase vara võõrandamisega. Isiklikult ei huvita mind niivõrd metsa eest pakutav raha, kuivõrd see, et selle eest, mida praegu pakutakse, ei ole turult võimalik leida sarnast kinnistut.” Tali ehk saksa keeles Freyhof oli 1861. aastal Jäärja (Saarahofi) mõisast pantimise ja ostu-müügi vormistamise tulemusena eraldatud aladele rajatud mõis Pärnumaa Saarde kihelkonnas. Lätimetsa kinnistu maad – 19 ha metsa ja teist samapalju põllumaad tagastati Roosma perele 1990. aastatel. Praegu asuvad need maad Saarde valla Tuuliku külas. Põllumaa, ka vahepeal juurdeostetud 8 ha suuruse tüki on Taimo Roosma nüüdseks juba maha müünud sealkandis põlde harivale OÜ-le Weiss, kus ta ise praegu ka tööl käib. Roosma räägib, et Sookuninga looduskaitseala laiendamine oli kohalikele maaomanikele juba ette teada, aga ega keegi sellepärast oma metsa maha võtma tõtanud. Ta ei mäleta, et ümberkaudu oleks metsi lagastatud või kiirkorras maha võetud. “Mina tegin enne kaitseala ainult hooldusraiet ja sedagi minimaalselt. Ma ei läinud selle peale välja, et tuleb kaitseala
ja enne seda võimalikult palju maha võtta,” räägib ta. “Võimalus oleks muidugi olnud kõik puhtaks teha, aga tol ajal oli mets parimas kasvueas.”
Ruumi kauplemiseks ei jäeta
Nüüd loetleb Taimo Roosma üles kolm põhjust, miks ta aastat 15 tagasi talupidamisega lõpparve tegi. Esiteks muidugi see, et umbes pool talu maadest, 19 ha metsamaad arvati looduskaitseala sekka. Teiseks lõi kõik plaanid sassi 2000ndate alguse tormituul, mis tema erastamise käigus sisuliselt kauba peale saadud endisaegse kolhoosi lauda katuse kaasa viis. Kolmandaks sai juba toona selgeks, et väiketalu majandamisega suurte agrofirmade vastu konkureerida ei jõua. Peale selle veel perekondlikud põhjused: Taimo Roosma lapsed on tema enda sõnul nüüd juba täiesti linnainimesed ja poleks ka tol ajal maale elama tulnud. Ka veel pärast seda, kui põllumaa sai müüdud, lootis Roosma kasvõi metsa arveltki elatist teenida. Tal oli oma traktor ja lintsaeraam materjali saagimiseks. Elu läks aga teist rada. Ja kui sul kasutamisväärset maad
pole, siis ei ole ka mõtet maal elada, leiab Roosma. Nüüd on keskkonnaamet seadnud mehe fakti ette: kas müüd maa riigile meie määratud hinnaga või lõpetame selle teema. Mingile keskteele ametkond ruumi ei jäta. “Kas selline ultimatiivses vormis asjaajamine on siis mingi kokkulepe maaomanikuga?” esitab Taimo Roosma retoorilise küsimuse. “Ma saan täitsa aru vanadest inimestest, kel maa kusagil raskesti ligipääsetavas kohas ja kes löövad käega, on pakutavaga nõus ning arvestavad lihtsalt oma kahjud kokku.” Lisaks leiab Taimo Roosma, et kaitsealuste maade riigile ostmises on avarad võimalused korruptsiooniks, sest kõik nende maade konkreetsed võõrandamistehingud, sh makstud hinda sisaldavad dokumendid, on riik kuulutanud 75 aastaks salastatuks. Ta ütleb, et ega tema küsitud 800 000 eurot ei ole ka kivisse raiutud ja üleüldse on tema sõnul seda väga keeruline välja arvestada, mis selle maa ning sealt potentsiaalselt saadaoleva puidu väärtus on praegu ja kui palju, ütleme, kümne aasta pärast.
“Kas selline ultimatiivses vormis asjaajamine on siis mingi kokkulepe maaomanikuga?” TAIMO ROOSMA
“Kui keskkonnaamet tahab, et ma oma maa poolmuidu käest annaksin, siis võin ju ka vastukaaluks veidi üle pakkuda,” ütleb Roosma. Praegu on nii tema kui ka teiste hinna üle vaidlust pidavate omanike kaitsealuse maa riigile võõrandamine kuni kohtuvaidluse lõpuni peatatud.
Müük saab põhineda kokkuleppel
Alates 2018. aastast kuulub piirangutega maade riigile omandamise korraldamine keskkonnaameti pädevusse, raha selleks tuleb RMK eelarvest, praegu viis miljonit eurot aastas. Kõik see on protsessi varasemaga võrreldes küll kiirendanud, ent pole lahendanud probleemi, sest nii mõnigi maaomanik peab riigi pakutavat raha kaitsealuse maatüki eest liiga väheseks, lisaks leitakse, et keskkonnaameti maade hindamise metoodika ei ole erapooletu. Keskkonnaameti looduskaitse osakonna juhataja Tarvo Roose märgib, et amet hindab kõigepealt, kas piirangud konkreetsele maale, mida soovitakse riigile müüa, on piisavalt ulatuslikud, et vastata kehtestatud kriteeriumitele, seejärel teeb keskkonnaminister otsuse maa omandamise protsessi algatamise kohta ja avaldus kantakse järjekorda. Kui järjekord jõuab selle maatüki kätte, teeb keskkonnaamet maa väärtuse hindamise. Metsaga kinnistu puhul teeb amet selle vastava metoodika ja metsa inventeerimisandmete põhjal ise, võttes kasvava metsa väärtuse arvestamisel aluseks viimase kolme aasta puidu keskmise kokkuostuhinna. Kui tegemist on maaga, mille põhiline väärtus ei ole mets, näiteks elamu- või põllumaaga, siis tellitakse selle väärtuse hindamiseks kinnisvara eksperthinnang. Edasi saadetakse maaomanikule hinnapakkumine ja kui ta on sellega nõus, teeb minister lõpliku otsuse, mis läheb juba RMK-sse, kes lepib kokku notariaja maa võõrandamise vormistamiseks. “Kõige suurem töö on hinnas kokkuleppele jõudmine. Kui omanik hindab oma maa väärtust kõrgemalt kui meie pakutud hind, siis võib kokkuleppe saavutamine keeruliseks osutuda. Keerulisemad juhtumid on olnud läbirääkimiste staadiumis oma poolteist aastat,” räägib Tarvo Roose. “Sageli kaasneb maaomaniku suurema ootuse argumentide hulka ka nn emotsionaalne väärtus ja seda on keeruline õiglaselt hinnata. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis jääb asi endistviisi, maa sundvõõrandamisega tegu ei ole.” Roose ütleb, et ametkondliku kasutuse märge on määratud füüsiliste isikutega seotud kirjavahetusele, mis sisaldab inimeste täpsemaid kontaktandmeid.
LIPUMASTID KUNI MAI LÕPUNI 10%
135
SOODSAMALT
Metsa raie ja kokkuvedu Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu Kasvava võsa raieõiguse ost Kasvava metsa raieõiguse ost Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com
Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas
Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee
Tel 5565 5001
KAIMO KIVIKAS
Tel 526 9639
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
SÕIDUAUTOD, MOOTORRATTAD, VEOAUTOD, BUSSID, TRAKTORID Asume Mauri tee 2 uues majas Papsaares (Mauri tehnoküla) E–R 9–18 • L 9–14 T.Ü.V Mauri OÜ
Broneeri aeg tel 437 4317
KONSULTATSIOON KASVAVA LEPA JA VÕSA OST PUIDU MÜÜK RAIETEENUS HAKKE MÜÜK Kadarbiku Metsad OÜ tel 5373 7294 | rene.minko@gmail.com
Kas Teil on juba oma terrass, millel nautida esimesi kevadisi päiksekiiri?
PAKUME TEILE TERRASSI EHITUST ALATES PLANEERIMISEST KUNI HOOLDUSENI
Tel 5347 7760 | info@terrassipoisid.ee www.terrassipoisid.ee
6 I L U A I A N D U S
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
Käes on paras aeg terrassitaimedega tegelema hakkamiseks FOTOD: SILJA JOON
Asudes oma terrassi või rõdu potitaimedega dekoreerima, tasub meeles pidada, et õnnestunud konteinerivalik on pool võitu: mida väiksem on nõu, seda lihtsamini kuivab taim läbi, õpetab maastikuarhitekt Kati Niibo. SILJA JOON
Niibo hinnangul võib istutada igasse õõnsasse nõusse, peaasi, et auk oleks põhjas. Kui pott on rõdul või terrassil, siis peab kindlasti olema all alustaldrik, et mullavesi terrassi ära ei määriks. Niisiis, mida suurem on pott, seda lihtsam hooldada, sest siis ei kuiva muld nii kiiresti läbi. Õnneks on müügil altkastmissüsteemidega suvelillepotte, mis säästavad oluliselt kastmiselt. Vesi jääb poti põhja ja taim võtab sealt vastavalt vajadusele. Puidust konteinerid on küll kenad, aga kipuvad kiiremini läbi mädanema. Aiandusinimesena teab Kati Niibo, et inimestele tohutult meeldivad konteinertaimed, sa-
Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
» » » » » »
KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID
www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818
mas on nii, et kõigega, mis teeme looduse vastu, teeme oma elu keerulisemaks.
Suvelilled või püsikud?
Enne kui hakata konteinerisse taimi valima, tuleb mõelda, kas terrass või rõdu on päikesepoolne või varjulisem. Maastikuarhitekti sõnul vajab enamik suvelilli kasvuks kas päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Poolvarju eelistavad ilukõrrelised, magunad, pruudisõled, rukkilill ja keskpäevalill. Päris varjus kasvab suhteliselt vähe suvelilli. Varjulembesed on näiteks begooniad, fuksiad ja pelargoonid.
Rõdul või terrassil võib koha leida päris mitmekesine valik nii maitse- kui ka ilutaimi. Pildil on kõrvuti bambus ja piilea.
• mulla, liiva müük • kruusa, killustiku müük • kallurteenused
• KÖÖGIMÖÖBEL • GARDEROOBID • LIUGUKSED • SISEUKSED
• kopplaaduri teenus Tel +372 5347 2474, valmar@laanekivi.ee
www.laanekivi.ee
Hinnapakkumised koostame e-maili teel 2 tunni jooksul.
KVALITEETSED ALUMIINIUMPROFIILIST KASVUHOONED, AIAPAVILJONID, TERRASSIKATUSED JA TERRASSIKLAASID Loo oma aeda hubane ning kena paik ja naudi oma vaba aja iga minutit! info@sungarden.ee ︱ www.sungarden.ee
MOBEL GRUPP OÜ Mööblisalong: Riia mnt 28a, Pärnu tel 5554 4203 e-post: mobelgrupp@gmail.com
I L U A I A N D U S 7
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
Ühes potis on leidnud koha ristikhein, helmikpööris ja kõrreline alang-alang.
Nagu sai mainitud, on üks olulisemaid töid terve suve vältel konteinertaimede kastmine. Kati Niibo seletab, et suvelille juur on madal ja pinnapealne, seega ei saa taimed sügavalt vett nii hästi kätte kui püsikud. “Sellest tulenevalt peab taimi kastma tihedamini, samas ei armasta keegi neist liigvett,” nendib Niibo. Kastmisvesi ei tohi olla jääkülm – taim saab šoki ja tema kasv kängub, isegi õienupud või-
Tõlvpuu ja ristik ühes potis, esiplaanil ilutseb helmikpööris.
vad variseda. Kasta tuleb konteinertaimi nagu kõiki teisigi taimi hommikul vara või õhtul hilja. Peab arvestama, et konteinerites kuivatavad tuul ja päike mulda kiiremini ning seetõttu võib väga kuumadel perioodidel potid varju liigutada.
Kompostmuld on parim
Eraldi teema on konteinertaimede puhul väetamine. Suvelilled vajavad väetamist kevadest sügiseni. Nad kasvavad kiirelt, õitse-
vad intensiivselt ja seetõttu vajavad ka korralikult toitu. Enamik suvelilli eelistab nõrgalt happelist (pH 5,5–6,5) mulda. “Istutamisel eelistage valmis suvelillemulda, mis on haigustevaba ja kus mulla pH on suvelillele sobilik. Samuti eelistage alati ja iga istutuse juures kompostmulda. Terves mullas kasvavad terved taimed,” räägib maastikuarhitekt. “Väetamisel tasub alati eelistada orgaanilisi väetisi. Minu arvates on orgaaniline väetis täiesti möö-
Tõlvpuu koos luuderohuga – tõlvpuu või tääkliilia sobib kokku erinevate püsililledega, aga selleks on hea varuda suurem pott, mis kiiresti läbi ei kuiva.
“Minu arvates on orgaaniline väetis täiesti möödapääsmatu, kui potis kasvatatakse söödavaid taimi.” KATI NIIBO
Kauni koosluse moodustavad lavendel, harilik kosmos, tarn ja tüümian.
dapääsmatu, kui potis kasvatatakse söödavaid taimi.” Muidugi leidub suvelillede väetamiseks ka spetsiaalseid valmis väetisesegusid, mis on lihtsad kasutada ja täpselt taime järgi kohandatud. Sellisel juhul tasub eelistada pikaajalisi kompleksväetiseid, mille toimeained kestavad sõltuvalt tootjast kaks-kolm kuud. “Anumates olevate taimede väetamisega tuleb olla hoolikas, sest piiratud mullaruumis uhu-
takse kastmisega toitained kiiremini välja kui tavaliselt,” selgitab maastikuarhitekt. Kui soovitakse toataimi suveks õue viia, tasuks neid õuevalgusega tasapisi harjutada. Taimi liiga järsku päikese kätte viia ei tohi, siis nad põlevad lihtsalt ära. Ja kui ei ole võimalik taime järk-järgult harjutada, siis tuleks viia ta esmalt kusagile varjulisse kohta või põõsa alla, isegi kattelooriga kinni katta, et taim saaks vähehaaval areneda.
8 T E E M A P A R K FOTO: TANEL MEOS
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
Lottemaa läheb hooajale vastu lootusega, et viirus suveks taandub Kuigi Lottemaa niikuinii talvisel ajal ei tööta ja esialgu viirusepuhangust tingitud eriolukord seda otseselt ei puuduta, hoitakse seal ikkagi pöialt, et viirus taanduks ning teemapargi saaks plaanipäraselt 6. juunil avada. AIN ALVELA
Margit Toodu räägib, et Lottemaa personali tööülesannete hulka kuulub vaikimisi ka pidev Leiutajatekülale uue inventari otsimine. Kuna ei taheta haakuda kõikjal kulutulena leviva IT-maaniaga, siis võiksid need olla pigem puust mänguasjad kui kirkad arvutiekraanid.
Just napilt enne koroonaviiruse Eestisse jõudmist ja eriolukorra kehtestamist jõuti Lottemaa teemapargis ära korraldada uute näitlejate otsimise casting, traditsiooniliselt tuntud kui meeleolukas ja ülipopulaarne üritus, kuhu saabub osalema juba sadu noori näitlemishuvilisi inimesi. OÜ Lottemaa Teemapark tegevjuhi Margit Toodu tõdeb, et žürii töö oli keeruline, sest noori andekaid näitlejaid oli osalemas väga palju, Lottemaa personali ridadesse mahub näitle-
jaametit pidama aga vaid kümme uut noort. Toodu kinnitab, et Lottemaa uksed jäävad avatuks ka teistele ametikohtadele pürgijatele ja need, kes sel hooajal näitlejaks ei mahtunud, saavad tööd usinate putukatena kaupluste või kohvikute tähtsatel ametipostidel.
Leiutajateküla sündis unenäos
Aga olgu siinkohal tehtud põgus tagasivaade aega, mil Lotte lugude üks autoritest Janno
Põldma nägi unes, kuidas palju erinevaid loomi elab sõbralikult läbisegi koos ühes külakeses. Unenägu oli värviline ja jäi hästi meelde ning nii rääkiski juba selleks ajaks tunnustatud joonisfilmide autor seda lugu ka töö juures ja nii tehtigi koos Heiki Ernitsaga 2000. aastal valmis lühifilmidest koosnev sari “Lotte reis Lõunamaale”, millest hiljem kujundati ka terviklik film. Vaatajad kiindusid sellesse filmi ja selle tegelastesse kohe ja nüüd sündis juba asjade loogilise jätkuna 2006. aastal ekraanidele jõudnud “Leiutajateküla Lotte”. Edasi tuli 2011. aastal “Lotte ja kuukivi saladus” ning 2019. aastal “Lotte ja kadunud lohed”. Vahepealsel ajal etendas teater Vanemuine Lotte-teemadel kolm muusikali, Andrus Kivirähk kirjutas koeratüdruku seiklustest mitu raamatut ning Lotte, Bruno ja Alberti ning nende lähikondsete kuulsus üha kasvas. Nüüdseks, kakskümmend aas-
Miniekskavaatorite RENT
Miniekskavaatori rent
79 €/päev
Rent koos juhiga
29 €/tund
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille ülesandeks on riigimetsa majandamine ning selle mitmekülgseks kasutamiseks võimaluste loomine. RMK üle kogu Eesti paiknevates struktuuriüksustes töötab kokku ligi 700 inimest.
Miniekskavaatorite müük
RMK VÕTAB KONKURSI KORRAS TÖÖLE NELI METSAKORRALDAJAT Tööpiirkondadeks on Valgamaa Valga piirkond, Valgamaa Koorküla piirkond, Pärnumaa Audru piirkond, Saaremaa lääneosa Metsakorraldaja peamised tööülesanded on: • metsaeraldiste takseerkirjelduste koostamine ja uuendamine eraldiseviisilise inventuuri teel; • metsaeraldiste ja kvartalite ruumikuju loomine ja uuendamine; • metsakorralduse numbri- ja ruumiandmete haldamine ja aktuaalsuse tagamine metsa infosüsteemis. Parimal kandidaadil on: • tunnistus metsakorraldaja eksami ja katsetöö läbimise kohta vastavalt Metsaseaduse §-le 12; • geoinfosüsteemi kasutamise kogemus; • head eeldused iseseisvaks tööks metsas; • hea orienteerumisvõime; • B-kategooria juhiluba. Omalt poolt pakume: • oskustele ja töötulemustele vastavat töötasu Kandideerimiseks saada palun elulookirjeldus koos motivatsioonikirjaga e-posti aadressile ylle.pallo@rmk.ee. Lisainfo Valgamaa töökohtade osas telefonil 5197 3361 või e-posti aadressil tauno.piho@rmk.ee. Lisainfo Pärnumaa ja Saaremaa töökoha osas telefonil 515 2641 või e-posti aadressil arli.aru@rmk.ee.
Kontakt: +372 5381 3396, +372 517 6482, rent@krada.eu
krada
tat pärast nende lavale astumist, on Leiutajateküla rahvaga koos peale kasvanud juba uus põlvkond. Ja seiklus jätkub. Lottemaa teemapark ise sai alguse selle ühe asutaja ja ka praegu parki haldava ning majandava ettevõtte osanike sekka kuuluva Rein Malsubi ja tema toona nelja-aastase lapse ühisest kinoskäigust. Vaadati ühte Lotte filmi, mis Reinu tütrele niivõrd hinge läks, et pani lapse isalt küsima, miks Muumimaa on olemas, aga Lottemaad ei ole. Tõepoolest, miks? Rein Malsub läks ning küsis seda Heiki Ernitsa ja Janno Põldma käest. Ja kuna keegi meestest ei osanud seda ammendavalt ära põhjendada, otsustatigi 2016. aastal selline koht Tahkuranna mändide alla eraldi selleks ostetud 12,5 hektari suurusele maale rajada. Teemapark ehitati sisuliselt üheksa kuuga üles, hiljem on igal aastal midagi juurde tehtud, läinud kevadel näiteks täienes park doktor Ava majaga, arendatakse seiklusparki jmt.
T E E M A P A R K 9
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
Algusest peale võeti sihiks, et kõik, mis Lottemaa teemaparki rajatakse, peab olema võimalikult autentne ning arvestama sellega, mis on raamatutes ja filmides: alates Leiutajateküla majade arhitektuurist, lõpetades tubade seintes olevate tapeetide värvide ning mustritega. Tegelaskujudest rääkimata. “Kui lapsed koos vanematega siin ringi käivad, siis tekib neil suur äratundmisrõõm, sest kõik on ju joonisfilme ja raamatust pilte näinud,” räägib Margit Toodu. “Aga kui Lottemaa tehti varasemate filmide põhjal, siis viimane film tehti juba Lottemaa järgi. Nii ongi üritatud teemapargi ja filmide juures ühisosa leida ja hoida.” Teemapargis on kuus temaatilist maja ja hulk igasuguseid muid atraktsioone, kusjuures viimaste valikusse püütakse ikka igal aastal midagi lisada. Aga Lottemaa ei ole mitte ainult värvilised majad, tõelise hinge annavad teemapargile selle töötajad. Kõik need, kes Leiutajateküla asukaid etendavad. Suvel on neid ametis pea 70. Suvel on neid ametis kusagil poolesaja ringis, iga päev on platsil ja majades 28 kostümeeritud näitlejat. Näiteks jäneste majas elab Lotte sõber Albert, kes oli suur sõber ka kurgiga, lisaks asub selles majas planetaarium. Sigade majas elavad seaema Helmi ja tema õde Salme koos oma lastega. Siis on veel Lotte enda maja, tema isa Oskari töökoda, Bruno maja, kus elab kassipoeg Bruno koos isa Mati ja ema Paulaga ning Giovanni maja, kus ta elab koos
Kiviteadlasest professor Lembit, kes tunneb peaaegu kõikide kivide keeli. Lembit magab momendil saja-aastast und, et tuletada meelde selle kõige vanema ja arhailisema kivi keel, mida ta veel ei oska. Vanematel tasub siinkohal järele mõelda, kes meil veel klaaskirstus lebab ja keda inimesed vaatamas käivad.
“Kui lapsed koos vanematega siin ringi käivad, siis tekib neil suur äratundmisrõõm, sest kõik on ju joonisfilme ja raamatust pilte näinud.” MARGIT TOODU
oma abikaasa Juliaga. On veel kärbes Jaagu maja, mille elanik peab ennast Leiutajateküla kõige tähtsamaks isikuks, on interneti avastamise torn koos vaateplatvormiga, staadion, elektrijaam, liivarand ja muud huvitavat.
Igal hooajal erinevad tegevused
Kogu park on perekülastuse suunitlusega, mis tähendab peredele kvaliteetaja veetmise võimaluse pakkumist. Et vanemad leiaksid praeguses kiires elutempos aega lastega koos olemiseks,
kehastuksid ise lasteks ja saaksid üheskoos osa Leiutajateküla olustikust ning kõigest sellest, mis sel neile pakkuda. Või nagu Margit Toodu ütleb: “Lottemaa külastamisest võiks saada vähemalt väiksematele pereliikmetele elamus kogu eluks, sündmus, mis talletub mällu ja mida on ka aastakümneid hiljem mõnus meenutada.” “Kui minu lapsed kunagi suureks kasvavad, siis ma küll tahaks, et nad räägiksid oma lastele sellest elamusest, mida nad Lottemaal tunda said,” ütleb
Toodu. “Meie põhiline klient on tegelikult korduvkülastaja. Meil ei ole selles mõttes tavaline teemapark, kus tegevused on aastaaastalt ühesugused. Meil on igal hooajal uued etendused, iga päev 8–10 tükki, ja hoopis teistmoodi tegevused. Nii ei ole siin ka tavapärasele lõbustuspargile iseloomulikku inventari. Loodetavasti ei tule Lottemaale kunagi laulvat karusselli ja muud säärast.” Kuna Lottemaa on ülimalt populaarne ka lätlaste seas, siis lisandus kahe aasta eest teemapargi tegelaste sekka Riia linnas sün-
dinud kärbseneiu Ruta, kes oma rännakutel kord Leiutajatekülla sattus, seal kärbes Jaaku kohtas ja tollesse jäägitult armus. Nüüd on ka üks etendus lätikeelne, sest viimasel suvel oli külaliste seas Läti inimesi juba üle 25 protsendi. On ju filmid tehtud osaliselt koos lätlastega ning “Leiutajateküla Lotte” filmis kõlab ka Läti ansambli Brainstorm ja Renars Kaupersi kaks laulukest. Peale selle on programmis ka venekeelne näidend. “Tihtipeale tulevad täiskasvanud teatud eelarvamusega, et käime jalutame paar tunnikest ja kogu lugu,” iseloomustab Margit Toodu. “Nad pole taibanud teha kodutööd uurimaks, kui suur teemapark on ja mida kõike siin teha saab. Juba kohal olles aga ilmneb, et kõik siin toimuv on neile endilegi sedavõrd köitev, et lõpuks kulub ikkagi terve päev ära.” Teemapark on tõepoolest eripärane, sinna jagub etendusi, teatrit ja näitlemist, laule ja helisevat muusikat, sest kogu Leiutajateküla on suviti haaratud kui üks suur muinasjutt, millesse nii suured kui väikesed külastajad satuvad. Mis puudutab koroonaviirust ja sellega kaasnevat segadust, siis ei oska Margit Toodu tuleviku kohta midagi täpsemat vastata. “Loodame siiralt, et viirus suudetakse tõkestada ja saame üleriigilised karantiinid lõpetada ning avada Lottemaa teemapargi plaanipäraselt,” ütleb ta. “Praegu on aga veel vara otsustada või midagi ennustada. Loodame parimat!”
SUPERPAKKUMINE! UUS TOODE!
Kivipuistega katuseplekk QueenTile Tutvumishinnad
alates 15,50 m2 + tasuta kohaletoomine Eterniit 1750 x 1130 mm. Värvimata hall. Plaadi kasulik pindala 1,63 m2. Hind ainult 7,99 €/plaat (tavahind on 16 €). Kaup Tallinna laos kohe saadaval! Transpordi hind Pärnumaale alates 50 €.
Garantii tootjalt otse lõpptarnijale 50 aastat! Vaikne, ei kolise vihma ega rahega. Kerge (kaal pinna ruutmeetril ei ületa 6,5 kg) – seda saab kasutada mis tahes aegunud katusematerjali asendajana. Logistika samuti odav. Vastupidav äärmuslikele temperatuuridele – külmakraadidest kuni ebahariliku kuumuseni. Lisainfo ja tellimine:
Kõik teised sooduspakkumised eterniidile ja lisatarvikutele: www.eterniitkatus24.ee
www.katus24.ee tel 5555 4040
Toode ei tuhmu päikese käes peaaegu üldse (kivi on värvitud väga kõrgel temperatuuril, mis tagab värvi püsivuse). Materjal on tuleohutuses A-klass. Minimaalne protsent jäätmeid. Talub tuule kiirust kuni 250 km/h ja ka kõige keerulisemaid ilmastikuolusid.
10 S U U R P R O J E K T
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
FOTO: RB ESTONIA
Selline nägi välja Rail Balticat ületama hakkava Saustinõmme viadukti ehitustanner tänavu jaanuarikuus.
Rail Baltica saab Eestis 11 peatust ja kaks reisiterminali
Algas Rail Baltica projekteerimine ja keskkonnamõjude hindamine Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht Priit Pruul soovitab kõigil, kel tekib vähimgi küsimus uue raudteega või selle ehitamisega seoses, kas helistada või kirjutada otse Rail Baltic Estoniasse. AIN ALVELA “Me vastame kõikidele pöördumistele ja püüame kiiresti lahendused leida,” kinnitab Pruul. “Tavaliselt on küsijatel paari-kolme päevaga vastused käes ja nad teavad, kuidas edasi tegutseda.” Nüüdseks on selge kõigi kolme Eesti lõigu projekteerija – RaplaPärnu ja Tallinna-Rapla lõikudel on peatöövõtja Hispaania insenerifirma IDOM Consulting, Engineering, Architecture S.A.U., Pärnu-Ikla lepingu võitjaks tulid OBERMEYER Planen + Beraten GmBH ja Prointec S.A. Nimelt on Rail Baltica Eestis kulgeva 213 km pikkuse trassi projekteerimine jagatud kolmeks lõiguks: Tallinna-Rapla, RaplaPärnu ja Pärnu-Ikla. Esimene projekteerimisleping (RaplaPärnu) sõlmiti aasta eest, mul-
lu sai kaante vahele ka TallinnaRapla lõigu leping ja jaanuaris sõlmiti viimasena Pärnu-Ikla lõigu projekteerimisleping. Peale selle said kaante vahele ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide projekteerimislepingud.
Rahvast oodatakse kaasa rääkima
OÜ Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Roland Müür märgib, et olukord rahva hulgas on suhteliselt rahulik. See tuleb tema sõnul välja kohtumistel, mis trassikoridori lähistel elavate inimestega korraldatud. “Paralleelselt projekteerimisega viiakse läbi ka keskkonnamõjude hindamist (KMH), seda tehakse kaheksas lõigus ehk kolme projekteerimislepingu
Pakume tööd keerulisel
ajal värskes õhus.
Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee
TA S U B T E A DA
Helista tel 5343 5533 või kirjuta: arli@nurmeturvas.ee
sees on kaheksa erinevat mõjuhindamist,” selgitab Müür. “KMH alade piirid ühtivad enamasti omavalitsuste piiridega, et oleks lihtne aru saada, millise lõigu mõjude hindamisega parajasti tegeldakse ja kus oodatakse inimesi kaasa rääkima.” Nimelt saab teatud ajani 350 meetri laiuses trassikoridoris üht-teist muuta, näiteks juurdepääsuteede täpset kulgu, mingite üksikobjektide asukohta jmt. See, mis suure projekti jaoks on ehk tühise tähtsusega, võib kohaliku rahva jaoks olla argiselt eluline. Projekteerimise ja KMH ajal leitakse 350 meetri laiuse trassikoridori sees täpne asukoht raudteetaristule, mille laius on reeglina 40–60 meetrit, ning otsustatakse, kuidas see tehniliselt lahendada. “Me ei vaidle enam selle üle, kas raudtee peaks tulema just mööda seda trassi, aga kohalikku elu mõjutavad nüansid on selle 350 meetri sees praegu veel kohendatavad,” selgitab Rail Baltica Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare. “Aastaks 2022 peavad projektid ja KMH-d valmis olema ja 2023. aastal peab algama põhitrassi ehitus ka viimastes alalõikudes.”
Kogu Rail Baltica ehitamine on jaotatud kahte suurde jakku: üks osa, mida soovitakse ära teha enne 2022. aasta lõppu, ja teine osa – otseselt juba suurem trassiehitus, mida loodetakse alustada 2023. aastal. “Esimest osa kutsume kiire ajakava objektideks ja sinna kuuluvad näiteks riigimaanteede ristumised raudteega (18 tükki). Selleks sõlmisime eelmise aasta lõpus maanteeametiga koostööleppe, mille kohaselt kohe, kui oleme need sõlmed valmis projekteerinud, saab maanteeamet objektid ehitusse anda,” kirjeldab Rail Baltica põhitrassi projektijuht Raido Kivikangur tööde järjekorda. “Lisaks lähevad kiire ajakava osas töösse üheksa eritasandilist kohalike teede ristumist Rapla maakonnas, seitse ökodukti, peale selle veel gaasimagistraalide ristumised ja kõrgepingeliinide ristumised raudteega. Kõik see peab saama valmis 2022. aasta lõpuks.”
RB Estonia: raudtee valmib tähtajaks
Kivikangur tunnistab, et tempo on sportlik, aga on samas seisukohal, et projekti läbiviimine etteantud tähtajaks on endiselt teostatav ja realistlik.
“Töötame selle nimel, et aastaks 2026 on raudtee valmis,” kinnitab ta. Olgu öeldud, et kogu Rail Balticaga seoses tuleb tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt võtta üle 600 erineva ehitusloa. Paljud inimeste kartused on seotud rohkete karjääride rajamise vajadusega, mis RB ehitust teenindama peaksid. Roland Müür tõdeb, et Rail Baltic Estonia käed jäävad selles osas lühikeseks, sest ettevõttel endal ei ole mingeid karjääre. Loomulikult lähevad aastatel 2023–2026 Rail Baltica ehitamisega seoses turule väga suured summad, millega kaasneb ka väga suur töömaht. Arvestades, et Eesti aastane ehitusturu maht on keskeltläbi kolm miljardit eurot, siis Rail Baltica (Eesti osa kogumaksumus 1,6 mld eurot) toob sellesse kolme aasta jooksul igal aastal juurde 15–20 protsenti. Kui eeldame, et siiani on ehitatud maksimaalse võimekuse piiril, siis RB ehitamise ajaks tuleks Eestisse juurde tekitada viiendiku jagu rohkem ehitusvõimsust. Või siis midagi muud sel ajal ehitamata jätta. Aga eks elu näitab, kuidas ehitajad suudavad ennast mobiliseerida.
TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA
OTSIB TÖÖLISI HOOAJATÖÖDEKS:
ROHIMINE, KÄNDUDE KORJAMINE, MURU NIITMINE JA KRAAVIKALLASTE TRIMMERDAMINE.
n Trassi kolme lõigu projekteerimised peaksid lõpule jõudma 2022. aasta keskpaigaks. n Samal ajal peaks valmima ka paralleelselt projekteerimisega läbi viidav KMH. n Kuni selle ajani loodetakse valmis saada kõik raudteega kaasnevad infrastruktuuriobjektid: maanteeviaduktid, ökoduktid, gaasimagistraalide ristumised ja kõrgepingeliinide ristumised raudteega. n Igas projekteerimislepingus on kolm faasi: 6–7 kuud kulub alusuuringutele, järgneb alternatiivide võrdlusanalüüs, mil saab teha veel teatud ettepanekuid ja neid projekti sisse viia, ning seejärel koostatakse juba n-ö millimeetri täpsusega põhiprojekt. n Maade omandamine käib praegu 35 kilomeetril põhiliselt Rapla maakonnas. Maade omandamist korraldab maa-amet. n 2104. aastal asutatud AS-i RB Rail ülesanne on projekti arendada ja raudteed ehitada, sh teha järelevalvet ehitustööde käigu üle. n Projekti Eesti osa viib ellu OÜ Rail Baltic Estonia. n Eesti osa maksumus on u 1,6 mld eurot, millest Euroopa Liit (Euroopa ühendamise rahastu – Connecting Europe Facility – CEF) on praegu lubanud katta kuni 85 protsenti abikõlbulikest kuludest. n Eesti 213 km trassile tuleb 11 peatust (Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama, Surju ja Häädemeeste) ning kaks reisiterminali (Ülemiste ja Pärnu). n Arvestuslikult kulub ühe kohaliku peatuse väljaehitamiseks kaks miljonit eurot. n Esialgu on lahtine kohalike peatuste infrastruktuuri rajamise rahastusallikas. RB Estonia on teinud taotluse kohalike peatuste projekteerimiseks, et seda saaks teha Rail Baltica üldisest rahastust, nende välja ehitamiseks aga otsitakse teisi võimalusi (näiteks CO2 emissioonitasu vmt). n Tallinna-Helsingi tunneli rajamisega Rail Baltica ehitamisel ja selle kaubavoogude ega tasuvusarvutuste juures arvestatud ei ole. Allikas: Rail Baltic Estonia
kuni 3 tonni korraga TRANSPORT
REHVIVAHETUS JA MÜÜK
al 37 €
58 091 823
info@parnukallur.ee
www.parnukallur.ee
E-post: uulurehv@gmail.com
Istikud, aiakaubad jpm aiapidajale vajalikku!
BRONEERI AEG tel +372 564 2791 Avatud E–R 9–18 ja L 9–15 Tallinna mnt 117, Pärnu Tel 446 4233
www.kuuseaiand.ee
E–R 09.00–17.30 L 09.00–15.00, P suletud
Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast! Helistage tel 510 0856
Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu
R E K L A A M 11
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
REKLAAM
Miks eelistada kivikatust? Viilkatusele on parima hinna ja kvaliteedi suhtega valik kahtlemata katusekivi. Maailma ühel vanimal katusematerjalil on vähemalt kaheksa eelist katusepleki ja teiste alternatiivide ees. Kivi on kõige pikema eluaega katusematerjal. Katusekivi on ainus materjal, mille eeldatav 100-aastane eluiga on juba praegu tõestatud enam kui sajandivanuste korras kivikatustega. Eterniidile pakutakse eeldatavaks elueaks 60 ja plekile 50 aastat. Nii võib liialdusteta öelda, et korralik kivikatus kestab vanaisalt lapselapsele. Katusekivid on samas hinnaklassis kvaliteetse katusepleki ja teiste alternatiividega. Õhukese katusepleki hind võib küll olla kivist soodsam, kuid selle eluiga on võrreldes kivikatusega kümneid kordi lühem. Tänu katusekivi väikesele
mõõdule on materjalikaod kivikatuse paigaldamisel väiksemad kui mõõtudelt suuremate plekipaanide või eterniitplaatide korral. Katusepleki materjalikadu võib olla isegi 30% ja enam, kuid katusekivil jääb see maksimaalselt 5% piiridesse. Kivikatus on ilmastikukindel, vastupidav ja vaikne. Katusekivid kannatavad suuri torme ja temperatuurikõikumisi, rääkimata tugevatest vihmadest ja paksust lumekihist. Tormi korral ei lenda kivikatus minema ning ka tugeva paduvihma ajal on katusekate vaikne, mis tähendab mõnusat elukeskkonda katuse all.
Kivikatust on keeruline vigastada. Katusekivi ei ohusta rooste, mis on kerge tekkima kruvi- või naelakinnituse ja paanide lõikekohtadesse, õhus leiduvad keemilised ühendid, vee ja UV-kiirguse koosmõju jne. Sammal kivikatust ei lõhu: soovi korral saab selle katust kahjustamata eemaldada. Kivi sobib ka katuse uuendamiseks. Enamik olemasolevaid katusekonstruktsioone kannatab katusekivi raskust ja sobib selle materjali paigaldamiseks. Kui kive kasutades kukuks katus kokku, ei peaks selline katus vastu ka lumerohkemale talvele. Kivid moodustavad katusele
mõjuvast koormusest vaid 10–20%, seevastu lume ja tuule koormus ulatub uuringute andmetel ühtekokku 76%-ni katusele mõjuvatest jõududest. Kivi hoiab katuse väljanägemise pikalt ilusa. Katus on maja viies fassaad, mis paistab kaugele ning peaks seetõttu olema ka silmale ilus vaadata. Erinevad uuringud näitavad, et kivikatus on eestlaste seas emotsionaalselt esimene eelistus. Kivikatus näeb ka aastate pärast kena välja tänu kvaliteetsele pinnaviimistlusele, mis suleb kivipoorid ja hoiab katusepinna pikalt puhtana.
Kivikatus sobib nii klassikalisele kui ka modernse arhitektuuriga majale. On ajatut klassikat ehk lainelist katusekivi traditsioonilisema arhitektuuriga hoonetele, kuid sama suur valik on ka moodsamatele hoonetele sobivaid siledaid katusekive ja teisi lahendusi paljudes erinevates värvivalikutes. Kivikatuse paigaldamine on lihtne. Katusekivide paigaldamine ei nõua mingeid erioskusi ega -tööriistu: tänapäeval saab enamikke kivisid paigaldada ilma ühegi naela või kruvita, kasutades selleks tööriistavabu kinnitusklambreid. Nii pole ohtu haamriga lüües või kruvi liiga kõvasti kinni keerates kivi vigastada.
Miks valida just BMI MONIERI kivikatus? Samas on kivikatuste pakkujaid turul rohkem kui üks ja esmapilgul võib tunduda, et suuri erinevusi neil pole, kuna “kivi on ju kivi”. Siiski erinevad nii pakutavad materjalid kui ka lisateenused. Eesti suurima kivikatuste müüja BMI Monieri eelistena saab välja tuua järgneva: BMI Monier on turu kvaliteediliider, kel on üle 150-aastane tootmiskogemus. Oleme Eesti suurim kivikatuste müüja, kes on välja kasvanud taasiseseisvunud Eesti ühest vanimast ettevõttest Est-Stein, mis alustas tegevust juba aastal 1989. Täna kuulume maailma suurimasse katusematerjale ja nende lisatarvikuid tootvasse BMI Gruppi, millel on 180 tehast 80 riigis.
katuseharjale ja -neeludele, kinnitusvahendid, vettpidavad läbiviigud korstendele ja ventilatsioonile, lumetõkked, käigusillad, katuseastmed jne. Toodame kõik katusematerjalid ja lisatarvikud ise, et oleks tagatud detailide kvaliteet ja see, et katuse kõik osad sobivad omavahel kokku.
Meie katuste tehasegarantii on 30 ja katuse eeldatav eluiga vähemalt 100 aastat. Pika ajalooga ettevõttena saab BMI Monier garanteerida, et eksisteerime Eestis ka kümnete aastate pärast. Nii ei teki kliendil probleeme garantiiküsimustega juhul, kui seda peaks tarvis olema.
Kõrgetasemeline kohapealne eesti- ning venekeelne tehniline tugi inseneri- ja ehitustaustaga töötajatelt. Iga katus on “rätsepalahendus” ja kuna erinevaid detaile on palju, ei pruugi katuse ost alati kõige lihtsam protsess olla. Pakume oma klientidele professionaalset tasuta nõu nii enne kui pärast katuse ostu, et uue katuse paigaldus oleks muretu ja turvaline.
Pakume katuse terviklahendust. Katuse juurde kuuluvad lisaks kattematerjalile ka aluskate, tihendid
Oleme hinnapakkumiste tegemisel ausad ja läbipaistvad. BMI Monier garanteerib, et kõik vajalik on lisatud
juba kõige esimesse pakkumisse. Nii ei tule tööde käigus ette ebameeldivaid hinnaüllatusi pidevalt lisanduvate detailide näol, mis lisaks rahakoti kergendamisele tähendavad ka tööde venimist ja närvikulu. Pakume turu kõige laiemat valikut katusekive. Meilt saab erineva stiili (klassikaline laineline või moodsam silekivi ning lisaks palju erinevaid keraamiliste kivide profiile), materjali (betoon või savi), värvitooni (kuni 10 erinevat) ning pinnakattega (värv, glasuur, angoob või eriline UV-kaitse) katusekive.
Tagame kiire tarne, katusematerjalide veo objektile ja katusele tõste. Meie põhitoodete varu on alati Eestis kohapeal olemas, mis tagab kiire tarneaja kogu katusekomplektile. Lisaks korraldame materjali veo objektile ning vajadusel selle katusele tõste, mis hoiab kokku hulgaliselt ehitajate tööaega. Soovitame usaldusväärseid katusemeistreid. Katusele pika eluea tagamiseks peab lisaks materjalile olema kvaliteetne ka paigaldustöö. Meil on üle Eesti partnerehitajad, kes on läbinud meie toodete paigalduskoolitused ning kelle töö kvaliteedis võib kindel olla.
Tasuta nõu uue katuse ehitamise kohta saate veebilehelt WWW.MONIER.EE telefonilt 627 5560 või e-posti aadressil katus@bmigroup.com
12 M E D I T S I I N
PÄRNU MAALEHT Nr 4 16. APRILL 2020
Koroonaviirusega võitlevad haiglad võivad ise nakkuskeskusteks muutuda Covid-19 intensiivne levik ja ebapiisav aeg ettevalmistuseks on muutnud viirusega võitlevad haiglad ja kiirabiautod potentsiaalseteks nakkuskeskusteks, leiab nanotehnoloogial põhinevaid filtermadratseid, patju, tekke ja muid kõrget hügieenitaset hoidvaid meditsiinilisi vooditooteid valmistava Gabriel Scientifici tegevjuht.
Pärnu ettevõtte Gabriel Scientific tegevjuht Sven Jürisoo on seda meelt, et sarnaselt inimestele hingavad ka pehmed pinnad ja seetõttu on ka neid tarvis viiruse eest kaitsta. “Kui ennast maskiga kaitseme, siis pehmed pinnad, nagu padi, tekk või madrats, on tavaolukorras kaitseta ja seega potentsiaalsed ristnakkuse põhjustajad,” kirjeldab Jürisoo. “Lahenduseks on juba filtri ehk “maskiga” varustatud viiruskindlad barjääritooted.”
Kõikjal maailmas otsitakse lahendusi
Gabriel Scientificu tegevjuht Sven Jürisoo kinnitab, et ka meditsiinilistel vooditoodetel peab olema “mask”, mis takistab võimalikku ristnakatumist. FOTO: GABRIEL SCIENTIFIC
Tervishoiuasutuste ristnakkus on koroonaviiruse tõttu rohkem fookusesse jõudnud, sest järsult suurenenud haigete arv on muutnud viiruste keskmes olevad haiglad, kiirabiautod ja arstid võimalikeks nakkuskeskusteks. Paljud tervishoiuasutused on just seetõttu teinud muudatusi kasutatavates vahendites, seades fookusesse nakkuskindluse. Sven Jürisoo sõnul on pehmete pindade rolli ristnakkuste ahelas seni palju uuritud, aga praktiliste lahendusteni on jõudnud vähesed. Muutunud olukorras on tervishoiuasutused hakanud pöörduma toimivate lahenduste poole – näiteks Wales NHS (Walesi riigi tervishoiusüsteem) on juba alustanud patjade väljavahetamist SleepAngeli filtriga barjääripatjade vastu, et vähendada võimalikke nakkusallikaid. Praegu käivad läbirääkimised Suurbritannia ja Norra tervishoiusüsteemidega. SleepAngeli barjääritoodete tarnimine toimub praegu umbes 50 riiki üle maailma. Koroonaviiruse fookuses on kopsud ja just seetõttu on analoogia maski ning SleepAngeli toodete nanopoorse filtri vahel asjakohane, märgib SleepAngel Eesti juht Aile Pilberg. “Viiruste vastu kaitseme oma hingamisteid maski kan-
Nanofilter - efektiivne barjäär viiruse vastu
des. Kuid ka meid ümbritsevad pehmed pinnad hingavad, kui neid kasutame. Sisse hingates need saastuvad seest ja välja hingates saastavad keskkonda ning on seeläbi ohtlikud nii abi andjatele kui ka vajajatele,” selgitab Pilberg. “Meie toodete eripäraks on mitte ainult juba sisseehitatud mask ehk filter, vaid ka see, et toodetel on sõltumatute laborite poolt tõestatud barjäär viiruste, allergeenide ja patogeenide suhtes.”
Eesmärk palatite tõhusam puhastamine
Tavatoodetega võrreldes eristab SleepAngeli tooteid hermeetiline suletus ja ventileeriva filtri olemasolu. “Filtertehnoloogia ei tapa mikroorganisme, vaid hoiab need pehmete pindade välisküljel, kus neid saab teiste tehnoloogiate abiga tõhusalt elimineerida,” räägib Aile Pilberg. “Näidisarvutus: keskmise haiglapadja sees on umbes 20 m² kiudu, teki sisus umbes 27 m². Nelja voodikohaga palatis tähendab see umbes 190 m² suurust potentsiaalset nakkusohtlikku pinda, mis jääb puhastamata, kui palateid desinfitseeritakse.” PneumaPure’i tehnoloogiat tunnustati viimati 2020. aasta alguses kui üht innovatsiooni, mis aitab teiste ristinfektsiooni ennetamismeetodite tõhusust suurendada, hoides patogeenid toodete pinnal. “Haiglad kasutavad palatite puhastamiseks desinfitseerimisvahendeid ja UV-lampe, aga nende efektiivsus on vaid skin deep,” kirjeldab Pilberg. “Lisades SleepAngeli tooted haiglaruumidesse, muutuvad desinfitseerimisprotsessid nii efektiivsemaks kui ka lihtsamaks, kuna tooted on desinfitseeritavad kohapeal nagu ka kõvad pinnad (näiteks uksed, põrandad, lauad).”
FOTO: GABRIEL SCIENTIFIC
TA S U B T E A DA
Haiglad vajavad “viiruskindla maskiga” kaitstud pehmeid pindasid SleepAngeli tooted (vooditarbed, madratsid, operatsioonisaalide, inkubaatorite sisud, ratastoolipadjad jne), aitavad vähendada ristnakkuse ohtu ja tõsta patsientide ja eesliini tervishoiutöötajate turvalisust. Puhastusprotseduurid on tõhusamad, kuna viirused, patogeenid jmt jäävad toodete välispinnale ja neid saab elimineerida desinfitseerimisvahenditega. Väheneb tervishoiutöötajate töömaht ja suureneb turvalisus. Tooteid on testitud paljude viiruste ja bakteritega: MRSA, C. difficile, E. coli, Pseudomonas aeruginosa, Candida albicans, Aspergillus niger, noroviirus, A-tüüpi gripp, adenoviirus 5, koroonaviirus 229E (HcoV 229E). Allikas: Gabriel Scientific
Mitmed Eesti haiglad ja hoolekandeasutused juba kasutavad SleepAngeli barjääritooteid, tihti töömahu, eelarverea ja keskkonnamõju vähendamise eesmärgil. Praeguseks on selle nimekirja etteotsa tõusnud ristnakkuse ohu vähendamine. Pärnus toodetav patenteeritud SleepAngeli PneumaPure’i filtertehnoloogiaga tootesari on kantud esimese klassi meditsiiniseadmete registrisse ja pärjatud mitme rahvusvahelise tunnustusega. Tegemist on pehmete meditsiiniliste vooditoodetega (pad-
jad, tekid, madratsid, positsioneerimisvahendid, operatsioonilaua madratsid, inkubaatorite sisud jm), milles kasutatud tehnoloogia loob täieliku barjääri vedelikele ja mikroosakestele (sh mustus, patogeenid, viirused). Kõikide toodete pinnad on desinfitseeritavad, mis muudab puhastusprotseduurid tõhusamaks, vähendab töötajate töökoormust, hoiab kokku haiglakulusid ning teeb vooditooted patsientidele mugavaks ja ohutuks.
PÄRNU MAALEHT
Alates 1. aprillist alustas dr Linda Lõokese nimistuga tööd dr Jana Lepik, kes töötab Tõstamaa Tervisekeskuse koosseisus dr Madis Veskimägi abiarstina. PATSIENTE VÕETAKSE VASTU Pärnu Kesklinna Tervisekeskuses Suur-Sepa 14. Kabinetid 205 – õde Aina Lõõbas ja 206 – dr Jana Lepik. PRAKSIS AVATUD: E, K, N, R kell 8–16 ja T kell 10–18. Telefon 447 7912, e-post: perearst@pktk.ee (selle kaudu saab registreerida vastuvõtule, esitada kordusretsepti soove, küsida nõu). Vastuvõtt Pärnu Kesklinna Tervisekeskuses jätkub ka peale perearstide tööle asumist Ristiku Tervisekeskuses. Oodatud on kõik ettepanekud, kuidas saaksime töökorraldust muuta paremaks! Madis Veskimägi, TÕSTAMAA TERVISEKESKUS
TELLI E-POEST
WWW.GRANITO.EE Hauakivide müük ja valmistamine Hauapiirete ehitus
Tel 5741 2782
Paide mnt 2a, Pärnu
TORU- ja ELEKTRITÖÖD Tel 5244 939 Craios OÜ
25 €+km/h masinarent koos juhiga
TÕSTAMAA PATSIENDIBUSS Liikumispuudega patsientide transport, eelistatud suund: PÄRNU- PÄRNUMAA LÄÄNEPOOLSED ASULAD (Audru, Lindi, Pootsi, Tõstamaa, Varbla). Bussil on tõstuk, kohad ratastoolidele ja raamihaigele. Hind 0,50 €/km, arvestus algab bussi peatuskohast tagasijõudmiseni peatuskohta. Ootetasu 5 €/tund. Väljastatakse maksedokument, mis on aluseks transpordi hüvitamiseks seadusega ettenähtud korras. Teenus on ööpäevane, tellimine tel 5199 2197.
Avant 760 laadur (võimalik koos erinevate lisatarvikutega)
Pakume kevadeks terrassile ja aeda LILLEKASTE ning erinevaid puidust tarvikuid. Teeme ka eritellimusi. Rohkem infot: www.secestonia.com tel 5664 7656 / Asume Pärnus, transport kokkuleppel
Uuri lähemalt tel 518 2169