Pärnu Maaleht (mai 2020 by Maaleht

RAIL BALTICA: põhitrassi projekteeritakse, peagi algab maade riigile ostmine Lk 3 Elektroonikatööstuse käive ületab turismisektori oma kümnekordselt Lk 6–7

Kriis muudab kinnisvaraturul tingimused ostjale ja üürnikule soodsamaks

Janne Altoja:

maal saab inimene esimese nõuande tihtipeale apteegist Lk 8–9

Lk 4–5

www.maaleht.ee

21. mai 2020 Nr 5

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

FOTO: IVAR SOOPAN

Lelles läheb raudtee kaheks, rongid ei sõida praegu aga kummaski suunas, sest paremale Pärnusse suunduval raudteeharul lõpetati reisirongiliiklus eelmise aasta lõpus, otse Viljandisse suunduv raudteelõik aga läks sel kevadel remonti.

Lelle-Pärnu raudteelõik jääb vaid kaubaveoks Hiljuti tehtud uuring kinnitab, et Lelle-Pärnu raudteelõik tuleb remontida, et kaubarongid saaks vedada materjali Rail Baltica ja teiste Pärnumaal ehitatavate objektide tarvis. Maksma lähevad need tööd uuringu kohaselt kuus miljonit eurot. Lisaks leitakse uuringus, et rongid sõidaksid LellePärnu lõigul kiirusega 40 kilomeetrit tunnis ja reisijateveoks seda lõiku renoveerida pole otstarbekas. Mullu 9. detsembril said kõik raudteehuvilised teha kaasa viimase rongireisi Pärnust või rongile lihtsalt perroonilt lehvitada. Juba siis ütles Rail Baltica koordinaator Kristjan Kaunissaare, et raudteelõiku võiks tulevikus kasutada Rail Baltica tarvis ehitusmaterjalide vedamiseks. “Seal on erinevaid materjale, on rööpad, liiprid, liiv, graniitkillustik. Kuid meile on eriti oluline just see, et saaksime seda sama raudteed mööda vedada põlevkivi n-ö aherainena välja toodud materjalist toodetud killustikku. See kindlasti aitab suurel määral kaasa sellele, et pole vaja avada täiendavaid kaevandusi selle materjali jaoks. Paneme tegelikult päris suuri panuseid sellele, et saaksime just seda aherainest valmistatud killustikku Rail Baltica ehitusel kasutada,” rääkis Kaunissaare eelmise aasta lõpus ERR-ile. See, kui raudtee tehtaks korda nii, et kaubarongid liiguksid kiirusega 40 kilomeetrit tunnis, läheks maksma kuus miljonit eurot. Sellekohast otsust veel tehtud pole, aga see oleks mõistlik, rõhutab Kaunissaare. Aga sellest uuringust käib läbi ka rahasumma, mis kuluks, kui raudteelõik remonditaks reisijateveoks, kus rongid liiguvad 100 kilomeetrit tunnis. “Töös endas on ka toodud, et raudtee kapitaalremondi maksumus on ligi 300 000–400 000 eurot kilomeeter, mis teeks hinnavahemikuks 20–27 miljonit eurot,” ütleb Kaunissaare. Kapitaalremondi järel saaks raudteed arvestuslikult kasutada 25–30 aastat.

PÄRNU MAALEHT

Audru kirik saab uue katuse FOTO: SILJA JOON

Kui ehitustööd kulgevad planeeritult, muutub Eesti üks väheseid säilinud 17. sajandi maakirikuid varasemast märksa veekindlamaks. Tegemist on põhjaliku renoveerimistööga, mille käigus vahetatakse ära pool ligemale 600-ruutmeetrisest katusest, samuti uuendatakse kandvaid katusekonstruktsioone. Pika ajaloo jooksul on kiriku katus olnud peal ning hoidnud kiriku alles, räägib Audru elanik ja Eesti evangeelse luterliku kiriku Audru kiriku koguduse liige Jüri Kirss. Sõjajärgne karm aeg, mil kiriku eest hoolt ei kantud, tingis selle, et katuses oli palju läbijooksusid ja katusekontsruktsioon kippus mädanema ning kõdunema, meenutas Kirss ajalugu. Kiriku keraamiliste katusekividega oli selline lugu, et neid tuli käia suviti pööningul hooldamas – tuli määrida kividevahelisi pragusid lubjaseguga, muidu kippusid need tuule ja vihma mõjul vett läbi laskma. Aastaid määriti pööningul kive altpoolt lubjamördiga. Hiljem sellise töö tegijaid enam võtta polnud ja seepärast paigaldati kahekordne katus. Kirsi teatel remonditi kiriku katust sel põhimõttel Audru vallavalitsuse toel esimest korda 1994. aastal, mil kiriku katusekivid maha võeti, paigaladati selle alla tihe laudis, mis kaeti ruberoidiga, mille

Audru kiriku pikihoone saab uue katuse ja loodetavasti saavad renoveerimistööde dokumendid ka kunagi kiriku tornimunasse paigutatud.

peale lapiti uuesti kivid. Need kivid olid taaskasutus: kui sovhoosi tootmishoonete katustele paigaldati eterniiti, võeti sealt kivid maha ja anti kirikule. Seda tööd juhtis Raimond Erik Prentsel. Katuse pindala on Kirsi teatel enam kui 630 ruutmeetrit ja 1994. aastal kandvaid katusekonstruktsioone vahetada ei jõutud. 2013. aastal tellis kogudus katuse restaureerimisprojekti Rändmeister OÜ-st, mille tegevusalaks on kirikute ja kirikute katuste renoveerimine. Juhan Kilumetsa juhitud projekt nägi ette kiriku kandekonstruktsioonide asendamist ja esialgse väljanägemise taastamist. Viimased aastad on kogudus järjepanu taotlenud muinsuskaitse raha katuse renoveerimi-

seks. Tegemist on ehituse esimese etapiga, mille käigus vahetatakse pool katusest ja katusekonstruktsioonidest. “Loodame, et juuni alguseks saavad tööd valmis,” märgib Kirss. Audru kiriku vöörmünder ja kellamees Ester Osjamets lisab, et täieliku katusevahetuse järel on kriitilisemad tööd tehtud ning saab hakata kavandama sisetöid. Vahetatud on ka kiriku elektrijuhtmestik ja restaureeritud kirikuuks. “Lagi on viletsas seisus, ja seinad. Saaks selle niiskuse kirikust välja,” ütleb Osjamets. Koguduseliikmed Kirss ja Osjamets meenutavad, et 1980. aastate lõpus, kui tormiga kukkus alla kirikutorni vaskplekist kuul, leiti selle seest vanas alamsaksa keeles do-

kumendid, kus müürsepp kirjeldab, kuidas aastatel 1783–1784 kirikut remonditi, palju kulus raha ja kes olid annetajad. Samuti sisaldusid kuulis 1910. aasta ümberehituse kirjeldused. 1990. aastal paigaldati uus tornimuna, mille ümbert on kuld ammu ära aurunud. Muna sisse pandi ka varem seal seisnud dokumentide koopiad. Kirss ja Osjamets pakuvad, et kui hakatakse kiriku tornikiivri plekki uuendama, tuleks alla võtta ka tornimuna ning lisada sinna järeltulevate põlvede tarvis viimase katusevahetuse dokumendid. Muinsuskaitseamet eraldas tänavu mälestiste restaureerimistoetuste eraldamise raames Audru kiriku pikihoone katuse restaureerimiseks 71 539 eurot. Katuse osalise renoveerimise toetuseks on raha taotletud ka Pärnu linnavalitsuselt ja otsus selle kohta peaks tehtama mai lõpus, räägib Kirss. Audru Püha Risti kirik on ehitatud vana, 1636. aastal rajatud puukiriku asemele. 1680. aastal valminud kirik on üks vähestest säilinud 17. sajandi maakirikutest Eestis. Barokset heledalt krohvitud kivikirikut kroonib kõrge ja saleda gooti telkkiivriga torn. Avara kirikusaali kohal kõrgub kaunis peegelvõlvlagi, sisustus – pingid, kantsel, altarisein ja -võre ning lääneseina orelirõdu pärinevad 19. sajandist. Gustav Biermanni altarimaali “Kristus ristil” annetas kirikule 1872. aastal Audru mõisaproua Pilar von Pilchau.

SILJA JOON

Invabussid jõuavad teedele juunikuus Kaubikute ümberehitamisele spetsialiseerunud AS Silwi Autoehitus valmistas spetsiaalselt Pärnumaa tarbeks kuus invabussi, mis hakkavad omavalitsustes sõitma alates juunikuust. Silwi tehasest on seni väljunud suur hulk eriotstarbelisi, peaasjalikult Mercedese Sprinteri ja Vito kaubikute karkassile ehitatud erisõidukeid: kiirabi- ja politseiautosid, keskkonnabuss, reisijateveoks mõeldud väikebusse jmt. Põhiliselt toodetakse erivarustusega sõi-

dukeid ekspordiks, nüüd siis tehti kuus ratastoolitõstukite, kanderaamide, kaldteede jm vajalikuga varustatud bussi Pärnumaa tellimusel. Põhimõtteliselt saab bussist erivarustuse ka eemaldada ja kasutada seda kui tavalist reisijateveoks mõeldud väikebussi. Invabusse on Silwis tehtud ka varem, aga kunagi pole need sisaldanud sedavõrd täiuslikku varustust kui nüüd. Busside n-ö baasmasin on Mercedes-Benz Sprinter, mille mootori võimsus on 150 hj, mis varustatud ABS-pidurite, ASR-i veojõukontrolli, ESP elektroonilise stabiilsuskontrolli ja seisusoojendusega. Auto siseruumi kõrgus on 1940 mm, mis võimaldab seal ka

püsti seista. Invavarustusega buss on n-ö multisüsteemne, sellega saab vedada erineva raskusastmega abivajajaid. Eraldi Pärnumaa omavalitsuste jaoks tehtud busside abil saab esmakordselt Eestis luua kogu maakonda hõlmava eritranspordisüsteemi, mida korraldavad kõik omavalitsused ühiselt. Korralduslikult hakkab asi käima nõnda, et omavalitsus selgitab välja sõidu vajaduse ja saadab tellimuse Pärnumaa Ühistranspordikeskusele, kus dispetšer tellimused vastu võtab. Suurema osa sõidu maksumusest tasub omavalitsus, milleks saab kasutada ka eraldi euroliidu toetust, väiksem osa jääb ka kliendile maksta.

Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk märkis ERR-ile, et hanke hind ja Euroopa Sotsiaalfondi tugi on selline, et Pärnumaal saab reaalselt välja selgitada tegeliku sotsiaalse transpordi kasutamise vajaduse, sest maakonna ühistranspordikeskuse enda kõhnuke rahakott poleks seda võimaldanud. Busside ümberehitamist ja soetamist toetas Euroopa Sotsiaalfond, mille üks eesmärk on välja selgitada, milline nõudlus sellise eritransporditeenuse järele õigupoolest valitseb. Pärnumaal hakkab seda transporditeenust korraldama AS L&L.

PÄRNU MAALEHT

UUDISED

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

FOTO: RAIL BALTIC ESTONIA

TA S U B T E A DA

Kes projekteerib Rail Balticat Pärnumaal? OBERMEYER Planen + Beraten GmbH on rahvusvaheline projekteerimisja konsultatsiooniettevõte, mis pakub projekteerimisja inseneriteenuseid hoonete ehituse, transpordirajatiste ning energeetika- ja keskkonnavaldkondades. Ettevõte asutati 1958. aastal. Nüüdseks on ettevõte Saksamaa üks juhtivaid sõltumatuid inseneribüroosid. Prointec S.A. asutati 1970. aastal kui üks esimesi tsiviilehitusettevõtteid, mis tegeleb infrastruktuuri projekteerimise, arhitektuurialase nõustamise, aga ka linnaplaneerimise ja keskkonnavaldkonnaga. Raudteesektoris on Prointec S.A.-l pikaajaline kogemus tava- ja kiirraudteede, trammi- ja maa-aluste metroosüsteemide lahenduste projekteerimisel. Allikas: Rail Baltic Estonia, RB Rail

Pärnu reisijateterminal Rail Baltical

Rail Baltica põhitrassi projekteerimistöödega jõuti Pärnumaale Kõrvuti Rail Baltica põhitrassi projekteerimistöödega hakkab toimuma ka trassile jäävate kinnistute hindamine ja omanikelt väljaostmine. Rail Baltica raudteed arendav Balti riikide ühisettevõte RB Rail AS ning ettevõtete OBERMEYER Planen + Beraten GmbH (Saksamaa) ja Prointec S.A. konsortsium on allkirjastanud Rail Baltica projekteerimisja järelevalvetööde lepingu, mille tulemusena koostatakse nüüd raudtee tööprojekti lõigul Tootsist Eesti-Läti piirini. Maikuu alguses aga kuulutas maa-amet välja riigihanke hindamisteenuse tellimiseks RB projektis kinnisasjade riigile omandamiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 29. mai kell 11.00. Sisuliselt otsitakse siis pädevat kinnisvarafirmat, mille ülesandeks saab “kinnisasjade hüvitusväärtuse ja turuväärtuse hindamine ning piiratud asjaõiguse lõpetamisel hüvitise määramine”. Hange on jaotatud kaheks osaks. Esimene Harju maakon-

na kohta, teine Rapla ja Pärnu maakondade piiresse jäävate kinnisasjade kohta. Mõlema osa hindamiseks soovitakse leida erinev ettevõte, nii on hanketingimustes sätestatud, et kui pakkuja osutub edukaks mõlemas piirkonnas, siis peab ta valima, kumba eelistab. Teisele osale, millest sellisel juhul loobutakse, sõlmib maa-amet lepingu paremuselt järgmise pakkujaga. Kui projekteerimine pihta hakkab, siis peavad maaomanikud arvestama, et projekteerijal on tarvilik ehitusuuringute tegemiseks pääseda ka tulevase raudtee trassi alla jäävatele kinnistutele ja sellega seoses palume inimestelt koostööd selle võimaldamiseks. Projekteerijal on kohustus taastada pärast uuringute tegemist olukord, nagu see oli enne uuringutega alustamist. Häiringud keskkonnale on minimaalsed ja projektee-

Härma Keskus Tallinna mnt 70, Pärnu E-R 10-18 L 10-16

KÜTTEPUUDE MÜÜK

Halupuud (must lepp) veoga 50 cm al 40 €/rm 40 cm al 45 €/rm 30 cm al 49 €/rm

Kuiv halupuu al 55 €/rm Kase ja lepa kütteklotsid 40 L võrk 2 €

OÜ STYKEL | Tel 564 4507 info@estonianfirewood.ee

Kaminapuud

Lepp 40 L võrk 2,80 € Kask 40 L võrk 3,50 €

rija kavatseb kasutada võimalikult kerget tehnikat, näiteks järelhaagisel veetavat geoloogilisteks uuringuteks vajalikku puurmasinat või väikest roomikutel puurmasinat. Maade omandamine toimub paralleelselt põhiprojekteerimisega ja maade omandamisega on juba alustatud. Pärnu maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks maad 151 omanikult. Järgneva kahe aasta jooksul viib projekteerimistöid tegev meeskond uues raudteekoridoris läbi ehitusuuringud, keskkonnauuringud, samuti keskkonnamõjude hindamise. Koostab raudtee alusehituse, pealisehituse ja raudteega seotud rajatiste ehitamiseks tööprojekti. Projekteerimisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), et leida raudteele planeeringukoridoris parim asukoht ja optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestaksid nii loodus- kui ka inimkeskkonnaga. Võimalikke mõjusid võetakse arvesse projekteerimise üksikasjades, et lõplik tööprojekt, mille alusel raudteed ja raudteeobjekte ehi-

» » » » » »

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

PA N E TÄ H E L E !

tama hakatakse, võimaldaks mõjusid minimeerida ning vajaduse korral leevendada. Tootsist Eesti-Läti piirini ulatuv projekteerimislõik koosneb kolmest alamlõigust ja keskkonnamõjude hindamine viiakse läbi kahes lõigus. Lisaks Rail Baltica 213 km pikkuse põhiliini tööprojekti koostamisele on Eestis alanud esimese objekti ehitustööd Saustinõmmel ja valmistatakse ette järgmiste objektide ehitushankeid. Samuti on alanud Pärnu reisiterminali projekteerimine ja käivad Muuga kaubaterminali tehnilise lahenduse arendustööd. Koos käimasoleva põhiliini tööprojekti koostamisega toimub ka kohalike peatuste projekteerimine. Pärnu maakonnas on lisaks Pärnu rahvusvahelisele reisiterminalile planeeritud kohalikud peatused Kaismale, Tootsile, Kilksamale ja Häädemeestele. Tallinnas on käimas RB Ülemiste ühisterminali projekteerimine ja alustatud on raudteetaristu tehnilise lahenduse arendustöödega.

PÄRNU MAALEHT

Mida Pärnumaale projekteeritakse ja rajatakse? Raudteelõik Tootsist Eesti-Läti riigipiirini on 93,5 km pikk ja hõlmab maakonnaplaneeringu järgi  9 raudteesilda;  15 maanteeviadukti;  7 raudteeviadukti;  11 ökodukti. Projekteerimise etapid 1. Uuringute läbiviimine 2. Esmaste projektlahendite edasiarenduste väljatöötamine, lähtudes eelprojektist 3. Põhiprojekti koostamine 4. Tööprojekti koostamine 5. Autorijärelevalve ehituse ajal Allikas: RB Rail

S TAT I S T I K A

Trassile jääb Pärnumaal 249 kinnistut, neist 151 on eraomandis Omavalitsus

Kinnis- Pindala tute arv (ha)

Riigi- Munit- Eraomand sipaal- omand omand

Häädemeeste vald Põhja-Pärnumaa vald Pärnu linn Saarde vald Tori vald KOKKU

46 51 38 35 79 249

11 14 8 8 20 61

181 121 82 112 192 688

16 19 0 37 13 17 4 23 4 55 37 151 Allikas: Maa-amet

TÕSTAMAA TAIMEAED Varbla mnt 14, Tõstamaa alev Tel 5341 2300 tostamaataimeaed MÄRJAMAA TAIMEAED Pärnu mnt 29, Märjamaa alev Tel 5331 1586 marjamaataimeaed LIHULA TAIMEAED Jaama 4, Lihula linn, Lääneranna vald Tel 5341 2300 lihulataimeaed sillametsa@gmail.com tel 528 0086 WWW.SILLAMETSA.EU

Müüme laias valikus suvelilli, ampleid, köögivilja- ja maitsetaimi, lõikelilli, erinevaid muldasid, turbaid, väetisi, komposte, aiatarvikuid jms

4 K I N N I S V A R A

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

FOTO: SILJA JOON

Tuleme appi kevadistele metsatöödele: Halumasina teenus Lankide ettevalmistamine uuendamiseks Kultuuride hooldus ja valgustusraie

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

MÜÜME AASTA RINGI KVALITEETSET KANDILIST PUITBRIKETTI ALUSTEL 960 kg. Kojuvedu ja kuuri kandmise teenus. Ka nädalavahetustel.

TEL

5662 6567

Harva on nii, et arenduste tulemusel saab korraga uue näo terve elamukvartal: Pärnus valmis tänavu Tammsaare ja Mai nurgal 33 korteriga elamu. Selle naabruses Tammasaare tänavaga äärnevatel kinnistutel on kerkimas siseministeeriumi haldusala asutuste tarbeks mõeldud 24,5 miljonit eurot maksev Pärnu Ühishoone kompleks, mis valmib tulevaks kevadeks. Ühtlasi rekonstrueeritakse tööde käigus Tammsaare pst ja Riia mnt ristmik ning Tammsaare ja Mai tänava ristmik.

Üüriturul tõstab hinda linnas tööl käiv kohalik elanik Liikumispiirangud, teadmatus ja ebakindlus, aga ka 2 + 2 reegel on vähendanud sel kevadel Pärnumaal kinnisvara ostumüügitehingute arvu, samuti on kiiresti ümber kujunenud üüriturg. SILJA JOON Mida on oodata selles sektoris lähiaegadel, selle kohta jagavad tähelepanekuid Pärnu kinnisvaraettevõtete maaklerid.

Korterid jäävad suvitajatest tühjaks

Kristel Saat Kinnisvaraeksperdist nõustub, et piiride sulgemine ja eriolukord on mõjutamas suvepealinna üüriturgu ning Pärnu üürikorterite pakkumiste arv on suurenenud. “Ollakse ootaval seisukohal. Need, kes on arvestanud suvekülaliste tulekuga, on teadmatuses. Millal piirid avanevad ja kas välisturistidega saab arvestada, pole endiselt teada. Pigem ollakse valmis vastu võtma siseturisti, aga on teadmata, palju on Tallinnast

või mujalt Eestist saabujaid,” kirjeldab Saat üürikorterite pakkujate dilemmasid. Ta tõdeb, et on neid kinnisvara müüjaid, kes on oma vara praegu ka müügilt ära võtnud ja üürile andnud, et jälgida kinnisvaraturu suundumusi. Domus Kinnisvara maakler Piret Rondo pidas ekslikuks arusaama, et nüüd, seoses pakkumise suurenemisega üüriturul hinnad langema hakkavad. “Mina seda ei näe. Arvatakse, et suvekorterid tulevad turule ja löövad hinnad alla, sest suvekorterite ning aastaringsete üürikorterite turg ei ole üks ja seesama,” räägib Rondo. Tema hinnangul on aastaringsed üürikorterid 2–3-toalised keskküttega korterid keskklinnas,

Ülejõel ja Mai elurajoonis, mille nõudlus püsib endiselt kõrge. Suvekorterid on kesklinnas ja rannarajoonis ning ahju- või elektriküttega. Üürikodu pakkujate kuulutuste arv on portaalides suurenenud, sest liikumispiirangute tõttu on ööpäevaks rentnike leidmine raskendatud. Aasta ringi korteris elava kliendiga on kaup kindlam – parem varblane peos kui tuvi katusel. Samas ei tähenda see Piret Rondo arvates, et tuleb olla rahul esimese üürida soovijaga – klienti saab valida.

“Arvatakse, et suvekorterid tulevad turule ja löövad hinnad alla, sest suvekorterite ning aastaringsete üürikorterite turg ei ole üks ja seesama.” PIRET RONDO

Sel suvel suuri üritusi Pärnus ei toimu ja tõenäoliselt piisab turistidele ka hotellikohtadest, kaalutleb Rondo. Milline korter on aastaringsel üüriturul kõige minevam? Rondo arvates on võimalik kahe-kolmetoalise möbleeritud keskküttega korteri eest küsida üüri 250–350 eurot kuus. Tema sõnul lähevad kõige kiiremini kaubaks heas korras kaasaegsed möbleeritud köögitehnikaga varustatud elupinnad, mille puhul pole isegi korrus määrav. Sellise korteri üüriks küsitakse kuus juba 300 eurot. “See ei saa olla selline vana mööbliga vanaemast maha jäänud korter,” kirjeldab maakler. LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing räägib, et aprillis langes kinnisvaraturul ostumüügitehingute arv, seevastu on üüriturg muutuvate oludega kiiresti kohanenud. “Uued kokkulepped on sündinud madalama hinnataseme juures,” selgitab ta, kinnitades, et üürnikest iseenesest puudust ei ole. Kuna lühiajalisel üüriturul väga palju kliente pole, siis on korteriomanikud küsimuse ees, kas olla paindlik ja üürida korter välja pikaajalisele üürniku-

K I N N I S V A R A 5

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

le või jääda suvekülalist ootama. Saksingu hinnangul on üürikorterite otsijad sageli maal elavad inimesed. Jõukamad jaksavad linnakorteri osta, enamik vaatab üüripindade poole. Töökohad on valdavalt linnades, sest maal tööd leida on keerulisem. Maakodu ostmine on jõukohane vähestele – siinkohal saab rääkida vähem kui kümnest protsendist elanikkonnast.

Laenu antakse ettevaatlikult

Eriolukorrast tingitud muutusi kinnisvaraturul on teisigi. Kristel Saat märgib, et mingi osa arendusi on peatatud. Ka need, kel ehitusluba käes, on äraootaval seisukohal, et mis edasi saama hakkab. Kes talve lõpul hoonete ehitusega algust tegid, püüavad töö lõpuni viia. Kinnisvaraturul on jäänud tehingute osas vaiksemaks – pangad on laenu andmisega ettevaatlikumaks muutunud, sest pole teada, mis on juhtumas töökohtadega. “Kui laenu ei saa, siis langeb suur osa ostjatest ära,” nendib Saat. Ta prognoosib, et kõigepealt võivad langema hakata vanemate paneelmajade korterite hinnad. Tema arvates on kasulik paneelmaja korter praegu kiiresti müüki panna, sest kriisi süvenedes võib nende hind langeda kuni kümme protsenti. Saadi sõnal moodustavad põhilise ostjaskonna peagi need, kellel on selleks raha varutud. Kinnisvara ostmisega on neil kiire põhjusel, et peljatakse inflatsiooni. Samal ajal on neil võimalus küsida kriisi süvenedes vara ostmisel müüjatelt paremat hinda. Ta pakub, et kõige

kasulikum on praegu osta heas asukohas uuemat kinnisvara. “Ehitus ei ole muutunud odavamaks, ütlevad arendajad. Ehitusele on tööle palgatud need mehed, kes piiride sulgemise tõttu Soome minna ei saanud. Samuti on ehitustööd aeglustunud 2 + 2 reegli tõttu, mis võib pärssida objektide valmimist,” selgitab Kristel Saat. Piret Rondo hinnangul oli aprill vaikne. Kuigi kuulutusi vaadatakse portaalides üsna agaralt, siis inimesed järgisid 2 + 2 reeglit ega soovinud korteritega kohapeal tutvuda. “Hinnad langenud pole, küll aga tehingute arv. Ka eksperthinnangute tellimine vähenes oluliselt,” ütleb Rondo. Rondo arvates võib hinnalangus müüdavate korterite osas kujuneda viivitusega – lähima 3–5 kuu jooksul. Eelkõige võib hinnalangus tema sõnul puudutada remonti vajavas või keskmises seisukorras kõrgematel korrustel asuvaid kortereid. Ingmar Saksing märgib, et keerulisemad ajad võivad kinnisvaraturul saabuda sügisel, kui laenupuhkused läbi saavad ja küttearved taas tõusma hakkavad. Ta prognoosib, et liikumispiirangute kaotamine toob inimesed kiiresti tagasi vanade harjumuste juurde ja poole aasta või aasta pärast on kinnisvaraturg taas tõusujoonel. Vähemalt nii ütleb maakleri loogika. “Kinnisvara on esmatarbekaup. Eks nüüd tuleb jälgida, millised saavad olema uued lahendused ja suundumused,” räägib Saksing, lisades, et muutusi võib tulla ostude rahastamises – üks võimalus on näiteks arendajate pakutav järelmaks.

K O M M E N TA A R

Üürihinnad suvel pigem kukuvad Seoses eriolukorraga on vahendusturul alates märtsi keskpaigast väga vaikne. Inimesed küll vaatasid usinalt kuulutusi, kuid kuna nad olid seaduskuulekad, siis reaalseid objektide vaatamisi oli tavapärases vähem. Kuna seis on segane ja on oht, et suvekorterid võivad tühjaks jääda, siis prognoosime, et lühiajalisi üürilepinguid püütakse pikendada samadel tingimustel või suvekuudel veidi kallimalt. Osa üürileandjaid müüb pindasid kuukaupa, aga samuti poole odavamalt kui eelmine aasta. Juulikuu osas on üürileandjad ootaval seisukohal, ning otsus võetakse vastu pigem maikuu lõpus. Praegu on siinsel kinnisvaraturul nõudlus 3–4-kuuliste üürilepingute järele, st soovitakse puhata terve suve Pärnus. Siseturismi osas küsivad pakkumisi just Tallinna inimesed, kes ei ole veel siia omale korterit soetanud. Eriti ollakse huvitatud kolmetoalistest korteritest, kuna soovitakse puhata koos pere või sõpruskonnaga. Kuna pikaajalisi üürikorterite pakkumisi on tulnud turule juurde, siis on ka hinnad seetõttu odavamad ning turul toimub kauplemine. Kinnisvaraturule avaldab mõju suvehooaeg – kas siseturism hoogustub sel suvel, kas kohaliku turismisektori inimesed jäävad tööle või hakkavad toimuma koondamised. Pikki prognoose teha on sisuliselt võimatu. Pangad annavad kuni ühe aasta pikkuse maksepuhkuse ja hinnata, kuidas see pikemas perspektiivis just Pärnumaa turgu mõjutab, on keeruline. Kui ikka elamispind jääb väikeseks, siis ei jääda ootama, vaid otsitakse võimalusi suurema pinna hankimiseks. Kel on plaan kodu müüa, ei peaks sellega venitama, sest müügiprotsess ise võtab samuti aega. Ostusoovi puhul tuleks inimestel eelkõige mõelda, kuidas läheb sellel sektoril, kus nad hetkel töötavad, soovitas Pindi kinnivarabüroo esindaja. Kriisis sündinud uuendusena pakub Pindi Kinnisvara kinnisvara turuväärtuse eelhinannagut, mis mõeldud neile, kes soovivad teada oma vara reaalset turuväärtust, ent põhjaliku eksperthinnangu tellimine tundub kulukas.

Asjaolud, mis mõjutavad elamu või kinnistu turuväärtust kõige rohkem Eramu hindamine võtab üldjuhul pärast objekti ülevaatust aega paar-kolm päeva, hinnangu kujundamisel kaalutakse turuväärtust nii negatiivselt kui ka positiivselt mõjutavaid tegureid. Lahe Kinnisvara kutseline hindaja Jaanika-Jane Tõnurist kirjutas kinnisvaraportaalis adaur.ee, millised tegurid mõjutavad üksikelamu turuväärtust.

Asukoht

Tähtsaim tegur, mida hiljem enam muuta ei saa. Enam hinnatud on keskustes, keskustele ja teeninduspunktidele lähemal ning väljaarenenud piirkondades paiknevad kinnistud.

Müra

Tööstuspiirkondades ning suure liiklustihedusega teede ääres on üldjuhul saastatuse ja müra tase keskmisest kõrgem ning seetõttu on nende läheduses asuvad üksikelamud vähem hinnatud kui näiteks sisekvartalites paiknevad eramud.

Ligipääs

deroobikappide olemasolu. Lahtist mööblit hindamisel ei arvestada.

Kinnistu pindala

Suurematel kinnistutel paiknevad üksikelamud on kõrgemalt hinnatud, oluline on ka kinnistu kuju ja reljeef.

Kommunikatsioonid

Enam hinnatud on kaasaegsed ja tsentraalsed kommunikatsioonid.

Maine

Haljastus ja piirded

Uuemad ja renoveeritud hooned on rohkem hinnatud, oluline on ka hoone materjalid, seisukord, energiatõhusus ja arhitektuur. Enam hinnatud on kivikonstruktsioonidel hooned.

Siseviimistluse seisukord

Parema siseviimistlusega hooned on rohkem hinnatud, samuti mõjutab hinda kvaliteetse ja väärtusliku kohtkindla mööbli, näiteks köögi sisustuse ja gar-

Tellimiskood: S133-E-SPORT

1550€

tavahind 1950 €

1995€

tavahind 2550 €

Elektriroller Freedo E-Cruise Klassikalisse disaini peidetud uudne tehnoloogia. Suure mahtuvusega Samsung 28Ah liitium aku, võimas Bosch 3000W harjadeta mootor. Ketaspidurid ja 12” rattad. Tellimiskood: S133-E-CRUISE

Kinnine kiiver Tellimiskood: S136-V159SP

47€

Suurema pinnaga hooned on reeglina kõrgemas hinnaklassis. Samas, 100–200 m2 suuruste üksikelamute järele on nõudlus suurem kui näiteks 300 m2 suuruste järele. Kõrgete lagedega, avarate tubadega ja valgusküllased elamud on enam hinnatud.

Küttesüsteem ja ventilatsioon

Maja tüüp ja seisukord

Nooruslik elektriroller, mis sobib urbanistliku keskkonda. Kvaliteetne Samsung 20Ah liitiumaku ja Bosch 2000W harjadeta mootor. Ees ketaspidur/ taga trummel. Rattad 10”.

Üksikelamu suletud netopind

Oluline on kinnistule juurdepääsu olemasolu avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääsu puudumine või tee servituudi puudumine mõjutab kinnistu turuväärtust negatiivselt. Kui ligipääs kinnistule on erateelt või puudub registrisse kantud õigus juurdepääsuteed kasutada, siis võib esineda keerukusi ka laenu saamisel. Üksikelamu väärtust vähendab piirkonna halb maine. Halb maine võib tekkida kuritegude suurest arvust, mahajäetud ja halvas seisukorras olevate elamute rohkusest, infrastruktuuri või privaatsuse puudumisest.

Elektriroller Freedo E-Sport

Rohkem hinnatud on kaasaegsed ja kuluökonoomsed ventilatsioonisüsteemid ning küttelahendused. Kõige vähem väärtustatud on ahi- ja elektriküte ning kõige hinnatum on maaküte. Soojustagastusega sundventilatsioon on enam hinnatud kui loomulik ja väljatõmbeventilatsioon. Kõrghaljastusega, haljastatud, heakorrastatud ja piiretega kinnistud on kõrgemalt hinnatud.

Kasutusluba ja projektdokumentatsioon

Projektdokumentatsiooni, ehitusloa ja kasutusloa puudumine vähendab vara turuväärtust. Kasutusloa puudumine vähendab turuväärtust 2–5%. Kui hoonel ei ole projekti ega ehitusluba, siis tihtipeale ei ole selle hoone adekvaatne hindamine võimalik.

Muud tegurid

Heas seisukorras kõrvalhooned, saun, garaaž, terrass, rõdu ja muud lisategurid mõjutavad vara turuväärtust positiivselt.

PÄRNU MAALEHT

tavahind 60 €

FLY krossikiiver

(FLY Racing Kinetic K120)

Lahtine kiiver Tellimiskood:S136-V586VP

52€

Tellimiskood: FLY73-8623

93€

tavahind 65 €

tavahind 109 €

Muruniidukiõli

AM väikemootori õli

Automaailm 0,6L Tellimiskood: S125-AM024042

1,4L murutraktor

5,20€ 2,60€

Tellimiskood: S125-AM005275

tavahind: 2,90 €

tavahind: 5,90 €

2-taktilise mootori õli Automaailm 1L

12V mootorratta, rolleri, ATV hooldusvabad AGM käivitusakud

Tellimiskood: S125-AM005268

3,80€ 44€ tavahind: 4,80 €

Start Garden murutraktori käivitusakud 28Ah 12V

tavahind 59 €

196x128x184mm - + Tellimiskood: S106-528015025

196x128x184mm + -

3Ah 50A 16€ tavahind 20 € Tellimiskood: S106-4590 4Ah 70A19€ tavahind 24 € Tellimiskood: S106-4592 8Ah 120A 32€ tavahind 39 € Tellimiskood: S106-4595 10Ah 180A 35€ tavahind 42 € Tellimiskood: S106-4596 18Ah 270A 59€ tavahind 72 € Tellimiskood: S106-4599

Tellimiskood: S106-528016025

Kasthaagis kaanega Onroad CS300-LH Poordikõrgus 40 cm Kastimõõt 150x300 cm Tellimiskood: M106-CS300LH-ORK

1449€

tavahind 1838 €

Kasthaagis Onroad CS275-l

825€

tavahind 1045 €

kaupluse lahtiolekuaeg E–R 8–18, L 10–15

Poordikõrgus 33 cm Kastimõõt 137x275 cm Tellimiskood: M106-CS275ONROAD

6 T Ö Ö T L E V

TÖÖSTUS

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

Elektroonikatööstus on puidusektori järel Pärnumaa suuruselt teine maksumaksja Kui Pärnut on harjutud pidama turistide meelispaigaks ja arvatakse, et maakonna majandus seisab suuresti just turismi najal, siis statistika seda ei kinnita – tööstussektorist laekuvad tööjõumaksud ületavad turismi omi mitu korda. AIN ALVELA

Pärnumaal on elektroonikatööstusel oluline koht – ainuüksi linnas on kolm suurt firmat, lisaks veel mõned maakonnas. Tegemist on edukate, rahvusvahelise haardega ettevõtetega. Nii on Pärnu elektroonikafirmad Scanfil, NOTE, Balti Trafo ja Oshino Electronics pidevalt figureerinud ka Äripäeva valdkonna edetabelis. Peale selle on Pärnus kutsehariduskeskus, kus samuti on nii põhi- kui ka täiendõppes mõned elektri- ja elektroonikatööstusega kas otseselt või kaudsemalt haakuvad õppeained ning erialad: arvutiõpe, joonestamine, AutoCAD-i programmide õpetamine jmt.

Neli maailmas tunnustatud ettevõtet Elektroonikatööstus hakkas Pärnus maruliselt arenema selle sajandi esimese kümnendi keskel, kui seal kinnitas kanda toonane Paitec Elektroonika. Aastaks 2004 oldi tõusnud Pärnu suuruselt teiseks elektroonikafirmaks omaaegse ettevõtte Wecan Cables kõrval, millest tolleks ajaks oli saanud juba Scanfil. Paitec värbas aastatel 2003–2004 ühtekokku 140 uut töötajat, avardas tootmispinda ja kasvatas jõudsalt käivet. 1992. aastal Paikusel asutatud firma, mis läks 2001. aastal soomlaste Point Product Oy

koosseisu, kasvatas neil aastatel käibe ligi 15 miljonilt eurolt peaaegu 60 miljoni euroni, investeerides samas uutesse tootmisseadmetesse paarkümmend miljonit eurot. Aastal 2005 vormistati ettevõte OÜ-ks NOTE Pärnu, toodetakse põhiliselt sideseadmeid, aga ka elektrijaotusseadmeid, juhtaparatuuri, trükiplaate jmt. Ettevõttes on ametis veidi üle 250 töötaja, mullune käive oli üle 45 miljoni euro, riigikassat täiendas ettevõte selle aasta esimese kolme kuuga 444 000 euro võrra. Nagu juba mainitud, oli esimene tõeliselt suur elektroonikaettevõte Pärnus Scanfil, mille asutasid samuti soomlased aastal 1996 hoopis Sindis, kunagise tekstiilivabriku kontoris. Toona kandis ettevõte nime Wecan Cables. Juba kolme aasta pärast oli põhiliselt erinevaid kaableid tootva firma palgal üle 180 töötaja. 2001. aastal koliti tootmine Pärnusse Vana-Saugasse, kus olid pankrotipesast üles ostetud kalakonservitehase Salmo tootmishooned. Järgmisel aastal saabusid kosilased Soomest, Wecanist sai Helsingi börsifirma Scanfil EMS Oy tütarettevõte ja 2003. aastast kannab telekomiettevõ-

te nime OÜ Scanfil, töötajaid on praegu 500 ringis, müügitulu üle 100 miljoni euro aastas. Ainuüksi tänavu esimeses kvartalis maksis Scanfil 1,55 miljonit eurot riigimakse. Elektronkomponentide tootja Oshino asutati OÜ Artec Inpro nime all 2002. aastal. Põhiline toodang läks siis ja läheb ka praegu autotööstusele – valmistatakse nimelt valguselemente ja lampe. Juba tegevuse alguses kuulus osalus ettevõttes Jaapani omanikele kuuluvale Saksamaa firmale Oshino Lamps GmbH, kuni 2006. aastal osteti Artecis enamusosalus ja firma hakkas kandma nime OÜ Oshino Electronics Estonia. Ka Oshino enda peakorter on nüüdseks üle viidud Tokiosse. Kuigi suure osa ligemale 70 töötajaga ettevõtte toodangust moodustab Saksmaa ja Ühendkuningriikide autotööstustele valmistatav luksusmasinate sisevalgustus, on Pärnu Oshinos valmistatud ka Eesti ühistranspordis kasutusel olevad oranžid busside sõiduõiguse valideerimise süsteemid.

Oshino käive oli 2019. aastal ligi kaheksa miljonit eurot, riiklikke makse tasuti 2020. aasta I kvartalis üle 116 000 euro. OÜ MS Balti Trafo asutati 1997. aastal Vändras ja tegutseb seal siiani. Toodetakse elektrimootoreid, generaato-

reid ning nende mähiseid ja komponente. Balti Trafo kuulub Prantsusmaa kontserni Tech Power Electronics Group. Omal ajal olid just Balti Trafo spetsialistid need, kes aitasid juurutada Pärnumaa kutsehariduskeskuses elektroonikatoodete koostaja õppekava. Ettevõtte käive ulatus mullu veidi üle kümne miljoni euro, tööd annab ettevõte 114 inimesele, riigimakse laekus Balti Trafolt käesoleva aasta esimeses kvartalis peaaegu 200 000 euro jagu.

PÄRNU KESKLINNA TERVISEKESKUS Pärnu Kesklinna Tervisekeskuses, Suur-Sepa 14, jätkub meditsiiniline abi. Töötavad perearstid, ereõed, sisehaiguste arst, ortopeedid jt. spetsialistid. Võimalikud on laboratoorsed-, funktsionaaldiagnostilised-, röntgen- ja ultraheliuuringud. Töötab taastusravi kabinet. Perearsti saatekirjaga on uuringud ja protseduurid patsiendile tasuta. Infot saab Kesklinna Tervisekeskuse registratuuri telefonil 447 7912 ja e-postil perearst@pktk.ee. Perearst dr Leili Roomets – kab 204, õed Svetlana Rekonvald – kab 203, Irina Furs – kab 202. Praksis avatud: E, K, R 8–16; T, N 10–18, telefon 447 7918. Dr. Jana Lepik (dr. Linda Lõokese nimistu) – kab 206, õed Aina Lõõbas – kab 205, Mare Taggu – kab 201. Praksis avatud: E, K, N, R 8–16; T 10–18, telefon 447 0086. Pöörduda võivad ka eelneva kokkuleppega dr Madis Veskimägi nimistu patsiendid Audrust, Tõstamaalt ja Varblast. Töötab tõstukiga patsiendibuss ratastoolide ja raamiga, tellimine tel 5199 2197

Oodatud on kõik ettepanekud, kuidas saaksime koostööd ja töökorraldust muuta paremaks!

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA 1. juunil kell 10.00 TORI SOTSIAALMAJAS Etteregistreerimine telefonil 529 7216, 446 6980

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA 11. juunil kell 10.00 SINDI SOTSIAALTÖÖKESKUSES Etteregistreerimine telefonil 5323 2454

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA 17. juunil kell 10.00 TÕSTAMAA RAHVAMAJAS Etteregistreerimine telefonil 5323 2454

TÖÖTLEV TÖÖSTUS

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

FOTO: BALTI TRAFO

Elektroonikakomponentide koostamine Vändras Balti Trafo tootmistsehhis.

Kõigi loetletud elektroonikafirmade toodangust müüakse lõviosa piiri taha.

Eesti noored pole sündinud elektroonikud

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk on seda meelt, et elektroonikatööstuse sektoril on viimane kaks ja pool kuud koroonakriisi aega sujunud üsna hästi. Oleneb muidugi, kust otsast vaadata – IT- ja sidevaldkonnas on tööd isegi rohkem kui varem, sest üle ilma on suurenenud nõudlus distantstöötamise ja videosildade võimaluste

loomise vastu, autotööstusele tootvatel ettevõtetel on aga esinenud ka tagasilööke, tellimuste ja sellega seoses ka tootmismahu vähenemist. Kuna Eestis otseselt tehaseid ja nende tootmist viirusepuhangust tingituna kinni ei pandud, said ettevõtted ka eriolukorras edasi töötada. Suuremat häda ei ole Arno Kolgi sõnul ka tööjõuga – elektroonikatööstuses on küll palgal ka välistöötajaid, aga nende tööload esialgu valdavalt veel kehtivad ja väljasaatmine neid ei ähvarda. Mõningasi probleeme tekkis veebruari lõpus ja märtsi algu-

ses, kui koroonapuhang Hiinas juba võimu võttis, sest just Aasiast tuleb valdav osa elektroonikatööstuses kasutatavaid komponente. Nüüdseks on ka need tarned stabiliseerunud ja tootmine jätkub enam-vähem tavapärases rütmis. Et elektroonikatööstuses üldse ja Pärnugi ettevõtetes tuleb kasutada ka Ukrainast pärit tööjõudu, on Arno Kolgi sõnul tingitud sellest, et Eesti noored ei taha millegipärast ei ülikoolis ega kutseõppeasutustes neid erialasid kuigi agaralt õppida. “Ei tea, see on mingisugune maine küsimus või sügavale juurdunud eelarvamus. Ekslik kusjuures, sest elektroonikatööstus toimetab ju ikkagi puhtas keskkonnas, tööruumid on korras ja soojad, aga millegipärast seda ikkagi kardetakse,” räägib Kolk. “Tööd oleks, aga kohalikku tööjõudu ei ole. Just noorte osas, sest ega kui laps kooli õppima ei asu, siis ta seda ka ei lõpeta. Ja kes astubki, siis ka nende hulgas on palju väljalangejaid. Parem on olukord täiskasvanute täiendõppe vallas. Kes sellega ikka alustab, siis see enamasti ka oma kursused lõpetab. Nähtavasti on nende valik teadlikum kui noortel.”

Ka kutsekoolide õppeainete valik kipub tema hinnangul kalduma ikka nende popimate erialade poole ja eks teatud mõttes ole ka lihtsam õpetada ärijuhte kui elektroonikuid. “Reaalharidus on hea valik noortele, kes soovivad tulevikus teha põnevat ja hästi tasustatud tööd kodulinnas või laias maailmas,” märgib Kolk. “Tallinna Tehnikaülikooli astujate seas on Pärnust pärit noored alati silma paistnud oma heade õpitulemuste poolest ja kindlasti leiavad nad hiljem elektroonikatööstuses rakendust.”

Rohkem tööstust kui turismi?

Arno Kolgile teeb mõnevõrra tuska ka üldine arusaam, õigemini selle puudumine nendest ettevõtluse valdkondadest, mis õigupoolest riigikassat täidavad ja meie kõigi heaolu eest hoolitsevad. Nii ka Pärnumaa puhul, mida peetakse Eestimaa spaa- ja kuurordipealinnaks, aga samas tuleb statistikasse süüvides välja, et puidutööstuse aastakäive on üle 200 miljoni euro, elektroonikatööstuse oma 150, pluss elektriseadmete tootmine lisab sellele veel 26 miljonit, masinatööstuses on umbes sama suur müügitu-

FOTO: SILJA JOON

“Kui mingi komponendi mõõtmeid arvestatakse millimeetrites, siis ega seal käsitsi suurt ära tee.” ARNO KOLK

lu. Samal ajal majutusasutuste käive oli mullu 20 miljonit ja toitlustuse osaks jäi 29 miljonit eurot. Tõsi – inimesi on hõivatud majutuses ja toitlustuses vaat et kaks korda rohkem kui elektroonikatööstuses. Samas tuleb märkida, et viimati mainitud valdkonnad on kogu Eesti mastaabis ühed madalama palgaga sektorid üldse. Kui näiteks keskmine brutopalk 2019. aastal oli metallitööstuses 1600 eurot ning puidutööstuses üle ja elektroonikatööstuses veidi alla 1400 euro, siis majutuses oli see 1050 eurot, toitlustuses kõigest 972 eurot. Tööjõukulu töötaja kohta kuus on töötlevas tööstuses umbes 500 eurot suurem, loodavast lisandväärtusest rääkimata.

Oshino väärtustab oma töötajaid – regulaarselt valitakse parimat töötajat, kes saab rändauhinna, milleks on kullatud pross. Lisaks on ettevõttes käibel aumärgid – hõbetase, mis märgib viit tööaastat, ja kuldtase, mis märgib kümmet tööaastat ettevõttes.

“Ma ei usu, et see on mõistlik, et inimestele järjest rohkem seda odava töö tegemist pakutakse,” leiab Kolk. “Rikkas riigis on turism küll olemas, aga ükski riik pole veel ainult turismiga rikkaks saanud. Avalikkuses tahetakse jätta muljet, et turismisektor on meie majanduses ülioluline. Tegelikult annab tööstus 15 protsenti, turism 8 protsenti SKP-st. Kusjuures selle sees on umbes 1/3 jagu ka äri- ja konverentsituriste, kes ei reisi oma raha eest.” Ta lisab, et ei soovi turismisektorit siinkohal kuidagi maha teha, pigem tahab, et avalikkuses oleks adekvaatne pilt tegelikest proportsioonidest maksumaksjate ja riigikassasse panustajate osas. Kolk on seisukohal, et kuna elektroonikatööstus on üks puhtamaid tööstuse valdkondi, siis võib sajanditepikkuste traditsioonidega kuurortlinn tema sõnul julgelt tervitada selle sektori ettevõtete arengut Pärnus, sest seeläbi ei tekitata vähimatki ohtu Pärnu ranna sinilipu staatusele. Arno Kolk selgitab, et ka elektroonikatööstuses jääb käsitsitööd ja inimtööjõu vajadust aasta-aastalt vähemaks. Sellele annab omajagu hoogu ka tööjõu kallinemine, mille tõttu ettevõtted on lihtsalt sunnitud oma tootmist automatiseerima. “Kui mingi komponendi mõõtmeid arvestatakse millimeetrites, siis ega seal käsitsi suurt ära tee,” iseloomustab ta. “On üksikuid operatsioone, mida peab veel käsitsi tegema ja mille inimesele selgeks õpetamine võtab ehk paar nädalat, aga neid jääb järjest vähemaks.” Eelmine aasta oli Eesti elektroonikatööstusele üsna oluline investeeringute tegemise aasta. Arno Kolk lõplikke numbreid veel öelda ei oska, aga märgib, et raha paigutati just mullu tootmise arendamiseks ja digitaliseerimiseks oluliselt rohkem kui aasta või kaks varem. Isegi praegu, kriisi ajal, leidub mõni ettevõte, kes endale uut tootmishoonet ehitab.

U KS ESA LO N G www.hevo.ee

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED

-25%

kuni

Pakume ka transporti ja paigaldust.

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

KEVADISED SOODUSTUSED

KASVUHOONETELE

TELLI E-POEST

WWW.GRANITO.EE Hauakivide müük ja valmistamine Hauapiirete ehitus

Tel 5741 2782 ︱ Paide mnt 2a, Pärnu

POLÜKARBONAATPLAAT 2100 x 6000 x 4 mm

45 €

Mexin Baltic OÜ, Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15 www.uksed.eu

â&#x20AC;&#x201A;8â&#x20AC;&#x201A;â&#x20AC;&#x201A;T E R V I S H O I D â&#x20AC;&#x201A;

â&#x20AC;&#x201A; PĂ&#x201E;RNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020â&#x20AC;&#x201A;

Maa-apteekril jagub inimeste jaoks aega Farmatseut Janne Altoja oli jĂľudnud Surjus ja Uulus tegutseva Mai apteegi tĂśĂśsse pool aastat sisse elada, kui algas karantiin. SILJA JOON â&#x20AC;&#x153;Ma ei tunneta, et maainimesed oleksid vĂ¤ga paanikas vĂľi hirmul. Ollakse rohkem kodus, seda jaa. Kliente kĂ¤ib vĂ¤hem ja apteeki sisenetakse Ăźhekaupa. Hoitakse distantsi. Puhastatakse hoolega kĂ¤si. Palju kĂźsitakse kaitsevahendeid,â&#x20AC;? kirjeldab Altoja igapĂ¤evast olukorda tĂśĂśl. Surjus on apteek lahti kolmel pĂ¤eval nĂ¤dalas ja Uulus kahel pĂ¤eval nĂ¤dalas â&#x20AC;&#x201C; lahtiolekuajad

on piirkonna inimestele orientiiriks, millal seada sammud retseptiravimite jĂ¤rele. Karantiini alguses nappis desinfitseerimisvahendeid ja kaitsemaskidki saabusid alles aprillikuus. â&#x20AC;&#x153;Siin on hetkel turvalisem tunne, kui linnas tĂśĂśtades,â&#x20AC;? seletab Altoja. â&#x20AC;&#x153;Tunnen, et kontroll olukorra Ăźle on hea â&#x20AC;&#x201C; jĂľuan iga kliendi jĂ¤rel pinnad kenasti kĂľik desovahendiga Ă¤ra puhastada.â&#x20AC;?

Valitseb farmatseutide puudus

Nooruke farmatseut tĂľdeb, et pole varem kunagi kartnud apteegis pisikuid, aga jĂ¤lgib nĂźĂźd tĂśĂśl olles iga oma sammu vĂľi mida keegi puudutab â&#x20AC;&#x201C; selline on olnud meedia mĂľju. Apteeker prognoosib, et vĂľtab tĂźkk aega, enne kui inimesed julgevad ringi kĂ¤ia sama vabalt kui varem. TĂľeline rahu saabub ehk alles siis, kui vaktsiin on vĂ¤lja tĂśĂśtatud. Altoja elab ise Uulu kĂźlje all Laadil ja saab aru, miks maal on rahvas eriolukorra ajal rahulikum â&#x20AC;&#x201C; inimestel on oma majapidamised ning hoovis on alati tegevust. Linnas nelja seina vahel on ilmselt ahistav. PĂ¤rnus sirgunud Janne Altoja on 31-aastane ja meenutab, et mĂľte minna Tallinna ter-

vishoiukĂľrgkooli farmatseudiks Ăľppima tekkis viimases gĂźmnaasiumiklassis. â&#x20AC;&#x153;See ei olnud just selline lapsepĂľlveunistus, aga nĂźĂźd see kĂľik mulle vĂ¤ga sobib,â&#x20AC;? nendib naine. Altoja rĂ¤Ă¤gib, et ega tegelikult Ăľppimise ajal tĂ¤it selgust selles, milline see tĂśĂś on, ei saa. N-Ăś pĂ¤ris arusaam tekib kogemuste kĂ¤igus. KĂľik need ravimid ja toimeained viib omavahel pĂľhjalikult kokku siis, kui on vaja hakata neid inimestele soovitama. Seda eriala Ăľpetavad kaks kooli Eestis, seega tuleb igal aastal tĂśĂśturule kaks kursusetĂ¤it noori lisaks. â&#x20AC;&#x153;Pigem on selles valdkonnas pidev tĂśĂśjĂľupuudus. Farmatseudi eriala on selline, et kui seda Ăľpid, siis juba tĂśĂśta ei jĂ¤Ă¤,â&#x20AC;? pakub Janne Altoja.

Pesumasinad ja nĂľudepesumasinad www.radeviktrade.ee

Hakkpuidu ost-mĂźĂźk, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee

Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... VĂľta meiega Ăźhendust tel 442 7231 Centralservice OĂ&#x153;

Asume aadressil Riia mnt 74, PĂ¤rnu

PĂ&#x2022;RANDAKATETE PAIGALDUS Teeme Teie sĂľiduki sĂ¤ravaks nii seest kui vĂ¤ljast! Helistage tel 510 0856

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri TehnokĂźlas www.puhasauto.eu

SĂ&#x2022;IDUAUTOD, MOOTORRATTAD, VEOAUTOD, BUSSID, TRAKTORID Asume Mauri tee 2 uues majas Papsaares (Mauri tehnokĂźla) Eâ&#x20AC;&#x201C;R 9â&#x20AC;&#x201C;18 â&#x20AC;˘ L 9â&#x20AC;&#x201C;14 T.Ă&#x153;.V Mauri OĂ&#x153;

Broneeri aeg tel 437 4317

(vaip, LVT, parkett, laudis)

RĂ&#x2022;DUDE ja TERRASSIDE EHITUS PLAATIMISTĂ&#x2013;Ă&#x2013;D PUITKARKASSID MĂ&#x153;Ă&#x153;RITĂ&#x2013;Ă&#x2013;D jpm e-post: info@meryton.ee

tel 5689 3723

T E R V I S H O I D 9

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

FOTO: SILJA JOON

Uulu ja Surju apteegi farmatseut Janne Altoja usub, et kuigi oleks leidnud endale töökoha ka Pärnus, meeldib talle just maa-apteekri amet.

Ta meenutab, et juba alates teisest kursusest töötas ta Tallinnas Viru keskuses suure apteegiketi apteegis ja jätkas seal tööd ka pärast tervishoiukõrgkooli lõpetamist. Esimese töökohana oli see superkogemus, leiab naine. Palju rahvast ja suur kaubasortiment oli ka ühes teise kaubakeskuse apteegis, kuhu ta tööle siirdus. Lisaks mahtus pärnaka Tallinna perioodi veel ka ortodondi assistendina töötatud aeg. “Igalt poolt sain häid kogemusi ja lahkusin heade suhetega,” nendib ta. Ent kaubanduskeskused on avatud 12 tundi päevas ja see tähendas pikki päevi või vahetustega tööd.

Maa-apteegis hoopis teine olemine

Kui pere loomise järel sündis esimene laps, tundus linnaelu veel talutav. Ent pärast poja sündi käis pealinlasest kaasa välja mõtte minna Pärnumaale elama. Rolli mängis sealjuures asjaolu, et lapsed saavad sagedamini koos Pärnu vanaemaga olla. Alul võeti pooleks aastaks Laadile üürimaja. Poole aasta jooksul selgus, et koht on imetore ja sinna jääkski. Küllap oli saatuse sõrm see, kui üürilepingu lõppedes õnnestus Laadile osta oma majake, just selline, mis annab mehele võimaluse ise ehitamise kallal nokitseda. Elame omaette ja mõnusa koha peal, on Janne Altoja rahul. Tema kaasa on eraettevõtja ja saab hakkama nii linnas kui ka maal ning töökoht elukohavalikul määravaks ei osutunud. Lastega kodune naine heitis Uulus poes käies vahel pilgu ka apteegile, mõttega seada tulevikus töökoha otsingul esimesena sammud sinna. Mullu kevadel tegigi Mai apteegis

töötav tuttav jutuks, et apteek otsib Surju ja Uulu farmatseuti. Septembris tööd alustanud farmatseut ütleb, et väike koormus sobib talle kui noorele emale väga hästi. “Tunnen, et olen hetkel täpselt õiges kohas,” lausub ta. Võrreldes kaubanduskeskuse apteegiga on hoopis teine olemine – apteeker tunneb igat oma klienti, teab nende ravilugusid ja perearsti, kellega on pidev kontakt. Sama perearst on ju ka Janne perel. “Siin on hästi kliendipõhine suhtlus ja mis põhiline, iga inimese jaoks on aega,” märgib ta rahulolevalt. Apteegireformiga ei muutunud Janne jaoks midagi – Pärnu Mai apteegil on kokku neli apteeki: kaks Pärnus, lisaks Uulus ja Surjus. Janne Altoja teab, et kohalikud olid ka väga mures ja helistasid, et kas apteek jääb ikka lahti. Kohaliku apteekriga apteek on maal õnneasi – hädapärast sõitsid varem Uulu ja Surju Pärnu spetsialistid. Nüüd on apteegi uksed harvadel juhtudel kinni ainult siis, kui Jannel lapsed haiged ja vajavad ema hoolt. Janne Altoja on rõõmus, et külas on tekkinud palju teretuttavaid ning ka

“Pigem on selles valdkonnas pidev tööjõupuudus. Farmatseudi eriala on selline, et kui seda õpid, siis juba tööta ei jää.” JANNE ALTOJA

Uulu lasteaed on tema hinnangul hästi tore ja kodune.

Apteekrilt saab esimese nõuande

Kliendipõhine apteek tähendab piiratud kaubasortimenti – retseptiravimid ongi selle järgi valitud, mida kliendid tellivad. Sama on lugu käsimüügiga, vitamiinide ja toidulisanditega. Kui on vaja midagi sellist, mida kohapeal pole, siis toob Altoja vajaliku Pärnu apteegist või tellib maale. “Inimesed on hästi kannatlikud ja rahulikud. Linna kaubanduskeskuse apteekides ei oota keegi nädal aega, neil on lihtsam minna üle tee teise apteeki,” seletab farmatseut. Linnainimestel on kogu aeg kiire – kuigi kaubavalik on suur, kipuvad linlased olema närvilised ja rahulolematud. Apteeker on paljude jaoks ka natuke nagu arst, sest esimese hooga minnakse sageli apteekrile oma murest rääkima. “Ma kuulan inimesed alati ära. Kui tunnen, et olen pädev, siis annan nõu, aga kui mitte, siis palun ikkagi arsti poole pöörduda. Saan vahel ka arstile helistada, kui inimesel on korduvretsepti kiiresti vaja,” kirjeldab Altoja. Väikses kohas on nii, et kui apteeker soovitab kellelegi mõnd preparaati, siis tuleb ta kuu aja pärast ja räägib, milline on mõju. Selline vahetu tagasiside on farmatseudi jaoks väga hea. Kaubanduskeskuse apteegis töötades sellist asja naljalt juba ei juhtu. “See annab mulle tunde, et saan inimesi aidata, mitte ei ole ainult klienditeenindaja. Inimesed on väga tänulikud. Mul ei ole seni ühtki negatiivset kogemust olnud,” nendib apteeker.

REKLAAM REKLAAM REKLAAM

Eesti maarahval alati au sees olnud taimede kasutamise oskus! põhjal soovin teieni tuua omavalmistatud tõmmiseid. Eesti loodusest korjatud kasutamisel ja isikliku kogemuse maarahval alati auravimtaimede sees olnud taimede kasutamise oskus! Eesti loodusest korjatud ravimtaimede kasutamisel ja isikliku kogemuse põhjal soovin teieni omavalmistatud tõmmiseid. Ravimtaimes onkorjatud sageli mitu ravitoimega ainet, kuidjaärge unustage, Eesti loodusest ravimtaimede kasutamisel isikliku kogemuse põhjal soovin teieni tuuatuua omavalmistatud tõmmiseid. et ravimtaimede kasutamine ei ravitoimega saa kunagi asendada arsti poolt määratud ravimeid! Ravimtaimes on sageli mitu ainet, unustage, Ravimtaimes on sageli mitu ravitoimega ainet, kuidkuid ärgeärge unustage, et ravimtaimede kasutamine ei saa kunagi asendada poolt määratud ravimeid! et ravimtaimede kasutamine ei saa kunagi asendada arstiarsti poolt määratud ravimeid!

VOLLI SOOVITAB! VOLLI VOLLI

SOOVITAB! SOOVITAB!

Toonik HOMMIKUTÕUS kasutamisvõimalused

Toonik MAAJÕUD kasutamisvõimalused

Toiduslisand OMA LAUL kasutamisvõimalused

Toonik METSAKULD kasutamisvõimalused

Välispidine. Võid kasutada kompressina. Tooniku auru võid sisse hingata. Rahvameditsiinis omavad tooniku koostisosad baktereid ja viirusi hävitavat toimet. Vältida silma sattumist! Silma sattumisel loputada rohke veega! Hoida lastele kättesaamatus kohas! Hoida toatemperatuuril, otsese päikese eest kaitstuna!

Välispidine. Võid kasutada kompressina. Rahvameditsiinis omavad tooniku koostisosad baktereid ja viirusi hävitavat toimet. Vältida silma sattumist! Silma sattumisel loputada rohke veega! Hoida lastele kättesaamatus kohas! Hoida toatemperatuuril, otsese päikese eest kaitstuna!

Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana!

Koostisosad, sh rahvameditsiinis taime kasutusotstarve ETÜÜLALKOHOL (70%): Kasutatakse tõmmise lahustina ning bakteritsiidse (haiguspisikuid hävitav) toime tõhustamiseks. HOBUKASTANI ÕIED (AESCULUS FLOS, 25%): Õieteed kasutatakse kõhulahtisuse korral. Õite tõmmist kasutatakse ka veenilaiendite leevendamiseks ja liigesepõletikust tingitud vaevuste korral, kaua püsivate ning halvasti paranevate haavade raviks. PÄRNAÕIED (TILIAE FLOS, 3%): Õieteel on tugev põletikuvastane ja rahustav toime. Aitab kehast kiiresti eemaldada bakterite või gripiviiruste toodetavaid toksiine, ehk eelkõige on pärnaõied abiks külmetus- ja gripihaiguste sümptomite leevendamiseks. Vähem on pärnaõietee tuntud kui neerude korrastaja (nn verepuhastaja). TEEPUUÕLI (MELALEUCA AL TERNIFOLIA LEAF OIL, 2%): Puhastab ja desinfitseerib haavu ning on haavasid parandava toimega traumade ja sisselõigete korral; sobib kasutamiseks rasuse ja aknelise naha korral; aitab küüneseene, ohatise ja putukahammustuste korral; tugevdab hingamissüsteemi ja ravib hingamisteede haiguseid; soovitatakse kasutada liigeseprobleemide (ka põletikulised juhud) ennetamiseks; rahustab närvisüsteemi, kaitseb naharakke väliskeskkonna agressiivse mõju eest.

Koostisosad, sh rahvameditsiinis taime kasutusotstarve ETÜÜLALKOHOL (76%): Kasutatakse tõmmise lahustina ning bakteritsiidse (haiguspisikuid hävitav) toime tõhustamiseks. PÕDRASAMBLIK (CLADINA RANGIFERINA; 13%): Rahvameditsiinis kasutatakse eelkõige pikaajalise, tugeva köha ning bronhiidi vastu. Teaduslikes allikates on täheldatud, et leevendab kurguvalu ning ülemiste hingamisteede vaevusi. Samuti leiab see kasutust maksahaiguste korral. Põdrasamblikku ei soovitata üle kahe nädala järjest kasutada. PIIBELEHE ÕIED (CONVALLARIA MAJALIS; 7%): Piibeleht on tugevatoimeline ravimtaim ning tema õisi kasutatakse rahvameditsiinis alternatiivselt südamerohuna. Teaduslikes allikates on täheldatud, et aitab valude, hingeldamise ja tursete vastu. Üleannustamise korral võib inimorganismile mõjuda mürgiselt, seetõttu vältida seespidist kasutamist. KUUSEOKKAD (PICEA ABIES LEAF; 3%): Teaduslikes allikates on täheldatud, et kuuseokkad sisaldavad rohkelt askorbiinhapet. Rahvameditsiinis ravitakse südame-, kopsu-, mao-, maksa-, neeruja põiehaigusi, hingamisteede katarre, silma- ja kõrvahaigusi. Kasutatakse ka peavalude vastu. Kasutatakse haavade, põIetike ja nahahaiguste desinfitseerimisel. TEEPUUÕLI (MELALEUCA AL TERNIFOLIA LEAF OIL, 1%): Puhastab ja desinfitseerib haavu ning on haavasid parandava toimega traumade ja sisselõigete korral; sobib kasutamiseks rasuse ja aknelise naha korral; aitab küüneseene, ohatise ja putukahammustuste korral; tugevdab hingamissüsteemi ja ravib hingamisteede haiguseid; soovitatakse kasutada liigeseprobleemide (ka põletikulised juhud) ennetamiseks; rahustab närvisüsteemi, kaitseb naharakke väliskeskkonna agressiivse mõju eest.

Seespidine, kuid võib kasutada ka välispidiselt kompressina. Seespidise kasutamise tingimused: 3 korda päevas sisse võtta 1 teelusikas kahe nädala jooksul, seejärel 1 nädal mitte tarvitada ning seejärel uuesti samalaadselt tarbida. Mitte tarbida ettenähtust rohkem! Vältida silma sattumist! Silma sattumisel loputada rohke veega! Hoida toatemperatuuril, otsese päikese eest kaitstuna! Alaealistel lastel seespidine kasutamine keelatud! Hoida lastele kättesaamatus kohas! Koostisosad, sh rahvameditsiinis taime kasutusotstarve ETÜÜLALKOHOL (70%): Kasutatakse tõmmise lahustina ning bakteritsiidse (haiguspisikuid hävitav) toime tõhustamiseks. KARULAUK (ALLIUM URSINUM, 35%): Karulauku kasutatakse tavapäraselt maitsetaimena. Sisaldab mitmeid eeterlikke õlisid, nagu allitsiin ja alliin ning on suurim C-vitamiini allikas taimede seas. Karulauk omab tugevat antibakteriaalset ja toniseerivat mõju ning on rahvameditsiinis kasutatud skorbuudi, reuma, igemehaiguste, hüpertoonia ja ainevahetushäirete leevendamiseks. Kuna suured C-vitamiini doosid aitavad leevendada palavikku ja külmetushaiguseid, kasutatakse karulauku ka nende vaevuste leevendamiseks. Taime kasutatakse veel ateroskleroosi ja kõrge vererõhu korral. Taime tarvitamine aitab kõhuhädade korral, kuna omab kergelt diureetilist mõju. Karulauk on organismi puhastava toimega, mis aitab rohke tarbimise korral organismil vabaneda nii pärmseenest kui ka ussnugilistest. Karulauk on ka isu tõstva toimega. Karulauk ei sobi maohaavanditega inimestele. NB! Karulauk on korjatud Läti puhtast loodusest!

Koostisosad, sh rahvameditsiinis taime kasutusotstarve ETÜÜLALKOHOL (70%): Kasutatakse tõmmise lahustina ning bakteritsiidse (haiguspisikuid hävitav) toime tõhustamiseks. VEREURMAROHI (CHELIDONIUM MAJUS; 25%): Taime kollakas piimmahl on suhteliselt mürgine ja tugevasti sööbiv aine. Rahvameditsiinis on taime mahla kasutatud eelkõige soolatüügaste, konnasilmade, seenhaiguste, sügeliste ja kollasuse raviks. Taime mahl leevendab ka putukahammustusi, marrastusi ja halvasti paranevaid haavu. Teega on ravitud ka seedeelundite haigusi, nagu maksahaigused, sapipõie- ja jämesoolepõletikud. Taime maapealsete osade keedis on olnud kasutuseI ka kompressina silmakatarri korral, kuid tundlikkuse korral taime kindlasti mitte kasutada. HARILIK HUMAL (HUMULUS LUPULUS; 5%): Välispidisel kasutamisel leevendab närvi-, reuma- ja liigesevalusid. Võib kasutada ka menopausi vaevuste, menstruatsiooni vaevuste, katkenud menstruatsiooni, nõrkushoogude ning seedehäireid ja jämesoolepõletike leevendamiseks. Humalaõisikuid ja -käbisid kasutatakse ka unetuse, närvilisuse, rahutuse, pingete, peavalu, hüsteeria, stressi ja isupuuduse leevendamiseks.

10 I N T E R N E T

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

FOTO: JAANUS LENSMENT

Igikestev unistus internetist. Aga miks uutele plaanidele on tingimused ikka määramata? Ultramoodsa nimetusega hajaasustuspiirkondade internetiseerimisest on kirjutatud aastaid – optiline kaabel kasvõi poolele maale oleks meile justkui suurem samm kui inimkonna esimene samm Marsil. REIMO LINDORG Veel selle aasta alguses, enne uutmoodi viiruse rünnet selgus, et maapiirkondade kiire internetiga varustamises ei ole mingit plaani, rahastust ega kellegi huvi, kuidas ikkagi selle projektiga edasi minna. Nüüdseks on jagatud järgmine, juba kolmas ports raha, mille abil peaks lõpuks midagi muutuma. Meeldetuletuseks – esimene ports (60 mln eurot) läks põhivõrgu rajamisele (EstWin). Teine ports (20 mln eurot) on töös Elektrilevi poolt. Väikesed erinevused neil projektidel on, aga maksumaksja raha on see niikuinii. Esimene pool on põ-

SK KIVIKORSTNAD OÜ Kivikorstnate ehitamine ja plekitööd Tel 5667 5334

himõtteliselt valmis, kahjuks ei kaasnenud sellega automaatselt jaotusvõrkude vajaduspõhist ehitust või vähemalt järgmist etappi. Elektrilevi midagi teeb, aga küsimusele, kas saaks kah interneti tuppa, vastati, et ma ei vasta tingimustele. Neid tingimusi pole ma aga kusagil näinud.

Segadus haruvõrkude rajamisega

Asi on selles, et vaatamata riigi rahastusele (on ju Elektrilevi ka ise riigifirma) lähtutakse ikkagi ärihuvidest – kasumist. Samal põhimõttel on tehtud Telia jt pakkumised. Nende prognoosi-

tav hind 4000 eurot versus minu või mõne teise punkti tegelik ehituskulu, umbes 350 eurot, on ikka väga erinevad. Seis on selline, et omaosalusega 200–300 eurot saad kiiruse vähemalt 30 megabitti, mis tegelikult on praeguseks lootusetult iganenud. See selleks – asjade tehniline lahendus, tööde järjekord ja tingimused on puudu. Väidetavalt on need palavikulises töös. Kogupott väärtusega 15 miljonit eurot peaks jaotuma järgmiselt: 6 miljonit ettevõtetele investeeringutoetusteks ja 9 miljonit lõpptarbijate liitumistasude n-ö kompenseerimiseks. Kui klient peaks maksma 300 eurot, oleks kõigil nett ammu olemas, kuid kahjuks tuleb enne rajada ka jaotusvõrk, sest alles jaotusvõrgu kaudu saame ühendada kliendivõrgud põhivõrguga. Ainsana mainib seda vajadust MTÜ Eesti Andmesidevõrk. Kuna see puudub ja kunde peaks selle rajamise ise kinni maksma, siis sinnapaika kogu netiunistus jääbki. Kliendil pole kohustust organiseerida töid nn riigimaale jäävatel trassidel

ja selle eest ka tasuda. Mõni on seda häda sunnil teinud ja oi kuidas Telia rõõmustas, kui ei pidanud ise sentigi investeerima. Sedasama trikki kasutab ka Tele2, kust mulle korrutati papagoi kombel, et nemad midagi ei ehita, vaid ootavad, kuniks teised ära teevad. Elisa aur läheb 5G-võrguga seotud vaidlustele ja Levikom ootab investoreid, tahtmist neil on, aga puudu on kompetentsist.

Klient ehitab ise oma võrgu

Nii on tekkinud lisaprobleem – väidetavalt on palju väiksemaid operaatoreid, kes teenust pakuks, kuid nende võrkude rent (nii Elisa kui ka Elektrilevi) on kallis, käideldavus vilets ja tingimused mitte just pead paitavad. Seega tuleks need lihtsalt riigistada ja kehtestada ühesed tingimused, sh ka odavam kiu rent. Mida võiks sisaldada 300-eurone omaosalus? Enamasti seda, et kaabel tuuakse näidatud kohta – tavaliselt kas majaseinani või otse tuppa. Aga miks ei võiks klient seda tööd võimaluse korral ise ära teha?

KONSULTATSIOON KASVAVA LEPA JA VÕSA OST PUIDU MÜÜK RAIETEENUS HAKKE MÜÜK Kadarbiku Metsad OÜ tel 5373 7294 | rene.minko@gmail.com

Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

Selle jaoks, kel suur missioonikriitiline netihuvi ja kes elab tõesti hajaasustuses, ei ole see mingi probleem. Nii tegin ka mina – loomulikult oma krundi piires. Niiviisi oleks tulevastel netiomanikel ka oluline eelis – kui peaks tekkima sama vana mure – puudub jaotusvõrk, siis paigaldataks see õnnetu vahekaabel lõpuks riigi raha eest ära ja edasi on juba lihtne. Omavalitsuste plaanitava rahalise katte võiks asendada lihtsustatud kõikvõimalike lubade süsteemiga. Apelleerime ikka püsivõrgule ehk optilisele kaablile, jätame selle 5G vähemalt esialgu vandenõuteooriaks.

Hulk lahendamata probleeme

Esimese asjana on vaja paika panna tingimused, mis välistavad firmade omaloomingu raha jagamisel. Lisaks peab olema

ports inimesi, kel on allkirjaõigus, mis võimaldab lubada tehtavate tööde tasumist arvete alusel. See olukord tekib näiteks siis, kui klient on omalt poolt kõik teinud, kuid mingil trassiosal tuleb teha täiendavaid töid, mille saaks klient ise koostöös mõne võrguehitajaga ära teha. Ehitaja esitab koos tarbijaga hinnapakkumise asutusele ja kui see vastab tingimustele, makstakse raha ära. Praegusel ajal, kui kõik kodus istuvad, oleks mitme poole pingutus protsessi oluline kiirendaja. Me ei saa ju loota, et lõpuks tuleb Urmas Sõõrumaa ja annetab nagu elus ikka. Mis saab aga neist üksikutest, kes elavad ka põhivõrgust kolme ja enama kilomeetri kaugusel? See on paras pähkel. Ja keeruliseks läheb ka siis, kui trass peaks hakkama kulgema läbi mitme erakinnistu ja naabritega pole just soojad suhted.

Tähelepanu bussisõitjad! Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

135

 Metsa raie ja kokkuvedu  Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu  Kasvava võsa raieõiguse ost  Kasvava metsa raieõiguse ost

Maapiirkondades kiire interneti taotlejatel on asjade näilisele edenemisele vaatamata rohkem küsimusi kui vastuseid.

KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

Alates esmaspäevast, 18. maist on linna- ja maabussides eriolukord lõppenud! Bussidesse sisenemine ja väljumine on lubatud ka esiuksest ning bussijuhilt saab osta paberpiletit. Siiski palume võimalusel käituda targalt: • valideerige Ühiskaart sularaha eest pileti ostmise asemel • hoidke teiste sõitjatega ohutut distantsi • soovi korral turvake ennast, kasutades kaitsemaske, -kindaid ja kaasas olevat desoainet • haigustunnuste ilmnemisel ärge bussiga sõitke

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

A I A N D U S 11

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

Päidre puukool toob istikud ka Pärnumaa rahva kodule lähemale FOTO: ERAKOGU

Viljapuude ja marjapõõsaste istikute kasvatajatel on praegu kiire aeg, sest pealesunnitud kodusistumine on pannud aiandusega tegelema ka inimesed, kel selleks varem aega ei jagunud.

mik turgudest juba töötab, neil käime ka jõudumööda.”

Puukooli pidamine on igikestev töö

AIN ALVELA Ja kuigi tavapäraste kevadiste laatade asemel tuleb puukoolidel ja taimlatel leida teised müügikanalid, kinnitavad taimekasvatajad, et nõudlust jagub ning müük läheb hästi. Lihtsalt pakendamise, oma sõitude logistika planeerimise ja tellimuste vastuvõtmisega on üksjagu rohkem tööd.

Istikutega tuleb rohkem ringi sõita

Omaaegsest Õisu aiandist välja kasvanud ja juba 1997. aastast tegutseva Päidre puukooli juhataja Hillar Nassar tunnistab, et tööd on aiandis tänavu oma kolm korda rohkem kui varasematel kevadetel. Kui varem käidi agaralt laatadel, siis nüüd on saadud istikuid pakkuda vaid mõnel turul, mis avatud, näiteks Viljandis ja Kilingi-Nõmmel, sa-

muti on lisandunud palju nn ettemüüki – turule minnakse nõnda, et suurema osa koormast moodustavad istikud, mille keegi on juba internetis broneerinud. Ühe-kahe taime pärast pole mõtet eraldi sõitma hakata, aga kui tuleb suurem tellimus, viiakse kaup ka koju kätte. “Aga müük on iseenesest hea, sest piirid on olnud kinni, lätlasi ja leedukaid oma odavama kaubaga siin pole ja rahvas eelistab teadlikult eestimaist,” räägib Hillar Nassar. “Kuid eks nüüd, kui piir Lätiga taas lahti tehti, on nad ka kohe siin platsis. Aga võin kinnitada, et oleme juba 23 aastat turul, paljudele omaseks saanud ja meie puukooli hinnatakse Eestimaal kõrgelt. Jagame oma kogemusi meeleldi ka rahvaga, eks sellepärast jagub ka ostjaid.”

Kui varem said istikukasvatajad oma kaupa tutvustada ja müüa laatadel, siis nüüd moodustavad lõviosa müügist otsetellimused ja väljasõidud kõige erinevamatesse varem kokkulepitud kohtadesse.

Ta nendib, et nii nagu muudegi kaupade puhul vaatab eestimaalane ikka ennekõike hinnasilti ja sageli ostetakse just seetõttu Lätist, Leedust, Poolast või Hollandist pärit istik, mis on paar-kolm eurot siinsest odavam. Nassar märgib, et seejuures ei teata selliste taimede ostmisega seotud riske, nagu taimede vastupidamine külmade talvede puhul või tolmlemine – kas taim saab üksinda hakkama või vajab paarilist. Tänu Päidre puukooli tuntusele ja juba varem n-ö sissetallatud radadele kutsuti Hillar Nassar eelolevaks nädalavahe-

tuseks oma õuna- ja pirnipuude, murelite ning marjapõõsaste istikuid müüma ka Pärnumaale – 22.–24. maini ollakse väljas Uulus, Häädemeestel ja Tahkurannas. “Oleme seal aastaid käinud ja kohalikud juba teavad meie sorte. Sel aastal on asjad aga natuke teistmoodi, eelmisel nädalavahetusel oleks olnud Türi lillelaat, nüüd sel nädalalõpul aga Jäneda laat. Neid nüüd pole ja tuleb teistmoodi toimetada,” kirjeldab Nassar. “Nii olemegi valmis mööda Eestimaad ringi sõitma ja kokkulepitud kohtades istikuid pakkuma. Ja ena-

Ostjate eelistused muutuvad aja jooksul ning nii peab ka aiand nende uute moodide ja soovidega kohanema. Hillar Nassar räägib, et kui varem, kümmeviisteist aastat tagasi ostetigi peamiselt paljasjuurseid taimi, siis tänapäeval on enamik puukoole üle läinud potitaimedele. Aednikul on sellega mugavam ümber käia, aiandile annab see aga võimaluse müüa taimi pikema aja vältel, ka näiteks suvel. Samas oskab teadlik aiaomanik paljasjuurset istikut hinnata, sest selle juurekava on pügamata ja sellevõrra kvaliteetsem, juurdub pinnases paremini ning hakkab tänu sellele ka varem saaki andma. “Puukooli pidamine on hästi järjepidev töö. Kui ühe aasta n-ö augu sisse lased, siis on taas järje peale saamisega tükk tegu,” iseloomustab Nassar tööd aiandis. “Kui ma nüüd suve alguses hakkan istikuid silmastama ja pookima, siis pean põhimõtteliselt juba ette nägema, mida klient tahab osta 2023. aastal. Pidevalt tuleb mõtetega kolmneli aastat ajast ees olla.”

“Müük on iseenesest hea, sest piirid on olnud kinni, lätlasi ja leedukaid oma odavama kaubaga siin pole ja rahvas eelistab eestimaist.” HILLAR NASSAR

Päidres tehakse koostööd ka Polli sordiaretajatega. Nagu seal mõni uus sort valmis saadakse, võetakse see Hillar Nassari aiandisse katsetamisele. Enne, kui uued sordid elanike aedadesse jõuavad, katsetatakse need enda juures läbi – kuidas külmale vastu peavad, kuidas tolmlevad, vilja kannavad jmt. “Praegu otsustab inimene tihtilugu mingite moodide põhjal. Mis välja reklaamitakse, selle ta endale aeda viib, ise pole seda õuna või murelit veel maitstagi saanud,” ütleb ta. “Tasapisi sordid vahetuvad. Mõnda sorti, mis meie jaoks on juba ajalugu, teab ja mäletab vanem generatsioon veel küsida.” Tänavu, kui vähemalt siiani pole odavamaid konkurente kõrval olnud, saab puukool Nassari sõnul tänu veidi suuremale tulubaasile ka veidi investeerida – pisut kvaliteetsemat kasvuturvast osta ja autole paremad rehvid alla panna.

Viljapuude ja marjapõõsaste, mustika-, vaarika- ja maasikataimede müük Pärnumaal

R, 22.05.2020 15.00–18.00 Häädemeeste taluturg L, 23.05.2020 10.00–13.00 Uulu taluturg 9.00–10.00 Tori Rahvamaja 10.30–11.30 Sindi Seltsimaja 12.00–12.30 Tammistu 13.00–13.30 Sauga Must Maja 14.00–15.00 Are Huvikeskus 15.30–17.00 Pärnu-Jaagupi P, 24.05.2020 10.00–13.00 Tahku Tare plats www.istikud.ee

tel 515 6069

Telli Niidu Laost täitematerjal ja transport! Pakume Pärnus ja Pärnumaal mulda, liiva, kruusa ja erinevaid killustikke, vajadusel koos transpordiga. Võta meiega ühendust: tel 5620 8180; info@niiduladu.ee

TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA

Õunakoi, õuna-, ploomi- ja hernemähkurid. Hind 5,95 €/tk.

kuni 3 tonni korraga TRANSPORT

Cider Mill OÜ, Lao 8-26, Pärnu, tel 5450 2075, www.cidermill.eu

al 37 €

58 091 823

info@parnukallur.ee

www.parnukallur.ee

12 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 5 21. MAI 2020

IGA KUU AURUPÄEVAD RAUDTEEMUUSEUM LAVASSAARES ON PÕNEV AJAVIIDE KOGU PERELE

TEL 5884 6777

E-POST: INFO@TREVERK.EE

Iga klient on meile oluline!

Lõvi Vundament OÜ pakub klientidele kvaliteetset ehitusteenust.

Teostame viilkatuse ja fassaadide ehitust, vihmaveesüsteemide paigaldust ning terrasside ehitust.

   

MÜÜRI- JA BETOONITÖÖD FASSAADI JA SOKLI EHITUS KATUSETÖÖD SISETÖÖD, VIIMISTLUS

Kui vajad abi ehitustöödel nii hoones sees kui ka väljas, siis võta meiega ühendust tel 5381 9121 või kirjuta: lovi.ehitus@gmail.com.