Pärnu Maaleht Juuni 2020

ELU PÄRAST KRIISI: turismitalud õpivad uut moodi majandama Lk 4–5 Suurima löögi said eriolukorras spaad, majutuste arv langes kolinal, suured suveüritused jäävad ära Lk 8–9

Ojako puhkekeskuse vallutavad pärast vaikelu taas pulmapeod ja firmaüritused

Mark Soosaar: Läänemere kunstisadamast saab Pärnu jaoks oluline maamärk Lk 10–11

Lk 6–7

www.maaleht.ee

18. juuni 2020 Nr 6

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. JUUNI 2020

FOTO: TOOMAS KALDA

ÜLDEHITUSTÖÖD

Sindi paisu likvideerimise järel Pärnu jõele loodud kärestik.

Katused, vundamendid, fassaadid jms Korvtõstuki rent ja tööd (katuste ja fassaadide pesu jms) Tel 5803 3568

nordflex.oy@gmail.com

nordflex.ee

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha!

KAIMO KIVIKAS

info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

www.nbkm.ee

Tel 526 9639

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

MINIEKSKAVAATORITE MÜÜK Pinnasepuur: 695€ Palgihaarats: 370€ Kihv juurikate purustamiseks: 290€ Reha: 289€ Kitsas kopp 200 mm: 225€ Kitsas kopp 380 mm: 220€ planeerkopp 500mm: 240€

MINIEKSKAVAATOR GG 800 6500€

Hindadele lisandub käibemaks.

Kontakt: +372 5381 3396, +372 517 6482, rent@krada.eu

krada www.ekskavaator.krada.eu

Paisude omanikud vastutavad kalapääsude hooldamise eest Paljudele paisudele on rajatud kalapääsud, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda, kusjuures paisuomanike kohustus on regulaarselt kontrollida, et need oleksid veega täidetud ja neis ei tekiks ummistusi.

Eriti kudemise, aga ka madalvee ajal on kaladel tarvis mööda jõgesid liikuda, et kudeda, toituda ja leida ebasoodsa veetasemega aja üleelamiseks sobiv koht. Kalapääsud võimaldavad kaladel paise ületada ning pakuvad sageli ka täiendavaid elu- ja kudepaiku. Seetõttu on pääsude regulaarne hooldamine ja korras hoidmine väga oluline.

Keskkonnaameti vee peaspetsialist Elina Leiner märgib, et

möödaviik-kalapääsudest risu koristamine on lihtne ja seda saab teha aasta läbi.

“Seevastu tehiskärestiku puhul võib hooldamine osutuda keerulisemaks, mistõttu on seda parem teha madala veetaseme ajal,” selgitab Leiner.

“Juulis või augustis, kui vett on jõgedes vähe, tuleks üle vaadata ka kalapääsu ehitustehniline seisund ja vajadusel teha parandustöid.”

Piik: 1750€

tatud veeloale märgitud loahalduri poole.”

Kui kodanikud märkavad, et paisu kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada keskkonnainfo telefonile 633 1313.

Veekogusse paisu ehitamiseks ja veetaseme paisutamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba, mille kohta saab teavet ameti kodulehelt.

Kõik vajalikud nõuded paisutamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks on märgitud paisuomanikule antud veeloas või veeseaduses.

PÄRNU MAALEHT

Kihnu ja Vormsi vajavad suvehooajal rohkem parvlaevareise Riigikogu saarte toetusrühm kohtus 2. juunil Kihnu ja Vormsi vallavanemaga, et arutada võimalusi, kuidas saarte elu edendamist kõige paremini korraldada.

Planeerkopp 800mm: 290€ Kiirühendus: 255€

Leineri sõnul kuulub enamik rohkem kui tuhandest Eestis teadaolevast paisust eraomanikele, ülejäänud juriidilistele isikutele. Igal aastal on tema teada ette tulnud mitu juhtumit, kus paisuomanikele tuleb üllatusena, et paisu rajamiseks saadud veeloaga kaasnevad ka kohustused.

“Paisude ja kalapääsude hooldamine on paisuomanikele seadusega ette nähtud kohustus. Kalapääsusid tuleb kontrollida regulaarselt ja vältida risuummistuste tekkimist, sest muidu ei täida need eesmärki,” kinnitab Leiner. “Kalapääsude hooldamist puudutavate küsimustega võib pöörduda väljas-

Istungil osalesid Kihnu vallavanem Ingvar Saare ja Vormsi vallavanem Ene Sarapuu.

Toetusrühma esimees Urve Tiidus on seda meelt, et väikesaarte puhul sõltub elu edenemine eelkõige ühendusest. “Ühest küljest on saartel vähe töökohti ja kohalikud inimesed peavad saama mandril tööl käia. Teisest küljest moodustab turism märkimisväärse osa väikesaarte majandustegevusest, olles kohalikele ela-

nikele oluline elatusallikas,” märgib Tiidus.

Toetusrühma liikme Annely Akkermanni sõnul on aeg näidanud, et parvlaevaühenduse nõudlus on elastne. “Näiteks Kihnu puhul tähendab see, et sedamööda, kuidas on toodud liinile suuremaid laevu ning lisatud reise sõiduplaani, on saarel ehitatud ja renoveeritud eluhooneid nii endale kui ka turistide vastuvõtmiseks,” räägib Akkermann. “Reisid, eriti kevadel ja suvel, on ikka välja müü-

dud. Vormsi liinil saab autotekk masinaid täis, jättes järjekorra kai peale juba aprillikuus.”

Ta lisab, et maanteeamet on korraldamas hinnakonkurssi parvlaevareiside tellimiseks järgmiseks viieks aastaks, kuid saareelanikele teevad muret hinnakonkursi tingimused, mis ei võimalda sõiduplaani tihendamist vastavuses nõudluse kasvuga.

“Hanketingimustes ei sisaldu saarte vajadusi rahuldavat sõiduplaani. Hinnakonkurss võimaldab teha pakkumise ühe meeskonnaga liinil opereerimiseks, mis omakorda seab piirid reiside arvule sõltuvalt meremeeste tööajapiirangutest,” selgitab Akkermann.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekants-

leri Ahti Kuninga sõnul soovib ministeerium leida lahenduse lisareiside tegemiseks suvekuudel mahus, mis ületab ühe meeskonna töö- ja puhkeajarežiimi. Samuti planeeritakse laevade regulaarsed dokkimised väljaspool kõrghooaega.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk kinnitab, et amet teeb koostööd kohalike kogukondadega, et parvlaevade sõiduplaanid vastaksid just saareelanike vajadustele.

Toetusrühma liige Raivo Tamm avaldab lootust, et tänase kohtumise tulemusel ei jää edaspidi enam ükski reisija kaile viimasele laevale järele vaatama.

PÄRNU MAALEHT

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. juuni 2020

Pärnus asutakse ehitama

Graf Zeppelini maja FOTO: EVA LIGI

Pärnu kesklinnas aadressil Lai 15 asuv äri- ja eluhoone Graf Zeppelini maja, mille arhitektuurne projekt “Lainurk” pärineb BOA arhitektidelt ja mis pälvis Pärnu 2019. aasta arhitektuurikonkursil esimese koha, sai nurgakivi.

Hoonet ehitab Mapri Ehitus, arendab seda aga VP Kinnisvara, mille juhataja Vallo Palm ütleb, et Pärnu kesklinna kaasajastamine on jõudnud järgmisse etappi.

“Hiljuti valmis meil Raudteevalitsuse villa ja nüüd oleme tänava teises otsas, kus selle aasta lõpuks valmib Graf Zeppelini maja. Mõne aasta pärast ootame Pärnu jõele ka siitsamast algavat kolmandat silda, mille valmimise nimel linn praegu tegutseb,” kirjeldab Vallo Palm.

Miks Graf Zeppelini maja?

Vallo Palm räägib, et 1930. aasta 24. septembril tegi Pärnu kohal umbes 300 meetri kõrgusel paar tiiru rahumeelne õhulaev Graf Zeppelin kapten Flemmingi juhtimisel.

Margus Soonets BOA arhitektuuribüroost ütleb, et pärnakana on tal olnud tunne, et linn võiks mitmete Eesti väikelinnade eeskujul arhitektuurselt ja linnaruumiliselt kiiremini areneda.

“Oleme kavandanud kesklinnas kolm maja. Kui võtsime osa arhitektuurikonkursist ja alustasime Martensi maja visuaalse nägemusega, ehitasime üles ümbritseva kesklinna 3D-mudeli üldise asukohapõhi-

Arhitekt Margus Soonets soovib senisest rohkem väärtustada Pärnu jõeäärset ala, et edendada sellega oma kodulinna käekäiku.

Majutusasutused said eriolukorras suurima löögi Eriolukorra ajal kehtestatud reisimispiirangud, distantseerumisnõuded, aga ka inimeste ebakindlus reisimise suhtes andis tugevaima löögi turismisektorile, sealhulgas majutusele – aprillis vähenes majutatute arv Eestis 95%.

Kui märtsis vähenes majutatud turistide arv aastases võrdluses 62%, siis aprillis süvenes langus 95%-ni. Riikide lõikes oli langus protsendina võrdlemisi ühtlane, näiteks kui möödunud aasta aprillis kasutas Eestis majutusteenuseid kokku ligi 262 000 inimest, sh välisriikidest 156 000, siis käesoleva aasta aprilliks olid need numbrid kuivanud vastavalt ligi 13 000 ja 1300 peale. Seega kukkus vä-

listuristide arv aastases võrdluses 99%, siseturistide arv 89%. Aasta esimese nelja kuuga on majutatute arv vähenenud kokku 40%.

Ebakindlus, distantseerumisnõuded ja väiksemad liikumisvõimalused piiravad turismi taastumist. Mai keskpaigas kaotati liikumispiirangud Balti riikides ja juuni algusest saavad Eestisse reisida 24 Euroopa riigi inimesed. Tuleb siiski arvestada, et ebakindlus reisi-

mise suhtes on suur, majutusasutustes kehtivad distantsinõuded ja liikumisvõimalusi on vähe.

Lisaks annab kriis ränga löögi majutusasutuste tööhõivele. Statistikaameti kiirstatistika järgi vähenes majutuse ja toitlustuse tegevusala käive aprillis kolmveerandi võrra ning töösuhete arv oli aprilli lõpus 14% väiksem kui aasta tagasi. Mai lõpuks oli töösuhete arv langenud aga juba viiendiku võrra.

Töötukassa töötasu hüvitis pidurdab kogu majanduses töötute arvu järsemat kasvu. Mai lõpuks olid majutusja toitlustusettevõtted küsinud toetust 59% selles tegevusalas hõivatud inimestele. Tõenäoliselt jääb osa majutuses olnud tööjõust töötasu hüvitise lõppedes ikkagi tööst ilma.

Ka kaardimaksete statistika näitab majutuses jätkuvalt väga tugevat käibe langust. Kui Swedbanki kaardimaksete kogukäibe langus – mis iseloomustab võrdlemisi hästi eratarbimise muutust –

se olukorra analüüsimiseks,” räägib Soonets. “Mudelit oleme konkurssidel osaledes edasi arendanud, kitsaskohti analüüsinud ja püüdnud maksimaalselt panustada parema linnaruumi tekkimisele. Olen ise Pärnus üles kasvanud ja tunnetan võibolla seetõttu asukoha konteksti paremini ning soov siia panustada on sedavõrd olulisem. Eks igaühele ole oluline oma kodulinna käekäik.”

Küsimusele, mida Pärnusse veel ehitada võiks, vastab Soonets, et kindlasti tuleks väärtustada jõeäärset ala mõlemal kaldal.

“Jaansoni rada on super ja mõnedel lõikudel on jõe ääres väga mõnus jalutada, aga sinna saaks veel lisaväärtusi luua. Jõe äärde tuleks tuua rohkem rahvast, et Pärnu ei oleks vaid ranna ja merelinn, et siin oleks ka muid võimalusi,” arutleb Margus Soonets.

“Eks uue silla tulek ja selle lähialade detailplaneeringud jõeäärses osas näitavad meile ära, mis suunas linn selles küsimuses mõtleb.”

Lai 15 moodustab kompleksi kavandatava kõrvalhoonega Lai 15a. Hoone eripära on ülemiste korruste suured, kuni 81-ruutmeetrised terrassid. Lisaks on kesklinna parkimismurede lahendamiseks keldris parkla, samuti panipaigad ja jalgrataste hoiupaigad. Kortereid tuleb 16 ja neis on pinda 35,8–117 ruutmeetrit, äripinnad paiknevad kokku 1100 ruutmeetril.

Graf Zeppelini maja nurgakivi panid paika Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos ja VP Kinnisvara juht Vallo Palm.

oli mai lõpuks juba peaaegu pidurdunud (aastases võrdluses –1%), siis majutuses vähenes kaardimaksete käive veel 79%.

Majutuse osakaal Eesti SKPs on viimastel aastatel olnud vaid 0,7% ja selle panus SKP kasvu on üldiselt nullilähedane. Käesoleva aasta esimeses kvartalis vähenes majutuse osakaal SKPs 0,5 protsendini.

Isegi tugeva lisandväärtuse vähenemise korral ei ole majutuse otsene mõju kogu SKP langusele suur.

Samas on majutus vaid osa kogu turismissektorist, mis kokku moodustab Eesti majandusest hinnanguliselt ligi 8%.

Keeruline on täpselt hinnata, kui palju inimesi varasemalt saabus Pärnusse seal toimunud suveürituste tõttu, aga eeldatavasti on see number ikka viiekohaline. Kui üritus polnud ka ainuke motivaator, siis teatud lisandväärtust reisi sihtkoha valikul andis see kindlasti.

PÄRNU MAALEHT

www.remitauto.ee

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame ja parandame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

Avant 760 laadur (võimalik koos erinevate lisatarvikutega)

25 €+km/h masinarent koos juhiga

Uuri lähemalt tel 518 2169

» » » » » »

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee

Tuleme appi metsatöödele: Halumasina teenus Lankide ettevalmistamine uuendamiseks Kultuuride hooldus ja valgustusraie

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

4 S U V E H O O A E G

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. JUUNI 2020

Tänavu on grupid väiksemad, talutoodangu müük kesisem ja käive kuivab kokku Turismisektor, iseäranis majutusasutused, kannatas viirusekriisis kõige rohkem ja edasine on juba otseses sõltuvuses globaalsetest arengutest. Tänavune aasta möödub aga ikkagi ellujäämisvõitluse tähe all.

nustada ning leida lahendus ka olukorrale, kui seda Soome ja Rootsi turisti ei ole kusagilt võtta.

Teiseks sai selgeks vajadus varusid koguda ja neid stabiilselt hoida, kui selleks on võimalus. Siis kannatab mõnda aega ära elada ka ajal, kui tavapärased sissetulekud kokku kuivavad.

AIN ALVELA

Suhtlus külalisega personaalsem

Pärnu linnas käib igal tavapärasel aastal hinnanguliselt 800 000–900 000 turisti. Praegu on muidugi pool aastat veel ees, aga eriolukorra kuudega on linn kaotanud juba umbes 100 000 külastajat. Üks indikaator, mis seda iseloomustab, on ööbimiste arv majutusasutustes. Kui märtsikuus kukkus see eelmise aasta märtsiga võrreldes 60 protsenti, siis aprillikuus juba üle 90 prot-

sendi – kui 2019. aasta aprillis ööbis Pärnu majutusasutustes 60 777 inimest, siis tänavu aprillis vaid 4416.

Tänavukevadine viirusepuhang ja sellest tingitud eriolukord näitas, et kui mingi piirkond on arenenud ainult turismi najal, siis see on kui kaardimajake, mille selline ootamatu kriis võib pikali lükata. See on üks, mida sellest kriisist õppida – peab siiski püüdma n-ö mitmel rindel pa-

Üldiselt näitab Maalehe küsitlus mõnede Pärnumaa turismiettevõtete seas, et kriisiaeg oli küll raske, aga kui viirusepuhang sügisel ei kordu, siis suudetakse sellest kevadisest madalseisust ikkagi välja tulla. Riiklikke abimeetmeid peetakse õigeaegseteks ja vajalikeks.

Nii märgib Nurmenuku turismitalu juht Viktoria Kaasik, et kolme kuu pikkune eriolukord oli tema jaoks töine. Samas oli tema sõnul ka hea rahulik olla

selles mōttes, et kaup sai kiirelt otsa ja nii sai teha muid töid, mida muidu on pidevalt edasi lükatud.

“Kriis õpetas seda, et tuleb loota vaid enda oskustele. Ja varud peavad olema piisavad,” märgib Kaasik. “Põhikari on ju alati olemas, et saaks taastoota. Kokkuvõtteks – meil on kõik korras.”

“Tundub, et sel aastal tõusevad fookusesse sünnipäevad ja erinevate väiksemate ürituste pidamine.”

VERONIKA MEIBAUM

Kõigil siiski nii hästi ei lähe.

Nii tunnistab lilletaimede ja amplite müügiga tegeleva Lillevälja talu perenaine Kristel Kajastu, et suurem osa tänavu kasvatatud lilledest on tulnud hävitada, sest need lähevad lihtsalt käest ära.

“See aasta on väga karm, lilli ei osteta,” nendib ta.

“Noortaimede hankimisele ja kasvatamisele kulunud raha on nüüd väga raske tagasi teenida.”

Allikukivi veinimõisa perenaine Raili Hein räägib, et eriolukord möödus veinimõisas

TEL 5884 6777

E-POST: INFO@TREVERK.EE

Teostame viilkatuse ja fassaadide ehitust, vihmaveesüsteemide paigaldust ning terrasside ehitust.

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

S U V E H O O A E G 5

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. juuni 2020

FOTO: TANEL MEOS

Samas tunnistab Raili Hein, et uus korraldus on muutnud külastusteenuse osutamise senisest märksa personaalsemaks.

“Iga kord on tunne, nagu võtaks vastu oma häid sõpru.

Inimesed on väga toredad,” kinnitab ta.

Üritused muutuvad väiksemaks

Vene talu noorperenaine Veronika Meibaum usub, et suve edenedes saadakse ka kriisi painest lahti ja jagub ka külastajaid, lihtsalt tänavu on seltskonnad väiksemad ning tuleb hoida suuremat distantsi ja hoolikalt käsi pesta.

väga töökalt. Kuigi külastajad puudusid, oli pererahval kiire aeg, et uue hooaja veinid pudelisse saada ja olla suveks valmis.

“Palju oli vaja teha ka kevadtöid istanduses, millele sai täishooga pühenduda. Muidugi oli kurb, et järjest kõik grupitellimu-

• • • • •

sed tühistati,” iseloomustab ta asjade kevadist seisu. “See ongi kõige suurem muudatus, et grupireisid on asendunud pere ja sõpruskonna reisidega. Inimesed ikka liiguvad ja meil on selle üle väga hea meel, kuid enamasti saabutakse paari-kolme-viiekesi.”

Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

Pärnumaal omapärase identiteediga Vene talu pidava Veronika Meibaumi sõnul tabas eriolukord talu muidugi mõista ootamatult.

“Kevad on meie jaoks üldiselt üks kiiremaid aegu, aga sel aastal jäid kõik turismigrupid tulemata ja koolireisid ära. Oli aega kappe tuulutada ja võilillesiirupit keeta,” räägib Vene talu noorperenaine. “Esimesed külalised on praeguseks talu juba külastanud – meie õnneks toimub külastusprogramm valdavalt vabas õhus, mis pakub piirangute mõttes rohkem võimalusi.”

Kuna Vene talu peamised kliendid on bussidega saabuvad turismigrupid, siis ei ole pererahval veel täit kindlust, mida alanud hooajalt oodata.

Pereettevõtena püütakse olla paindlikud ja läheneda igale külastusele individuaalselt, kohandades oma teenuseid vastavalt olukorrale.

“Tundub, et sel aastal tõusevad fookusesse sünnipäevad ja erinevate väiksemate ürituste pidamine,” räägib Meibaum.

“Näiteks pidas üks Pärnu huvikool juba oma lõpuürituse meil.

Said osaleda nii lapsed kui ka nende vanemad. Oli väga südamlik ja ka ruumi jagus kõigile.”

Siseturism juba hoogustub

OÜ Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu juht Karmo Haas ütleb, et praegu ollakse siidrifarmis töökal suvelainel ja taastumas sügavast august. Tulevikult loodetakse parimat. Kui viirusepuhang peaks sügisel tagasi tulema, usub Karmo Haas, et siis jätkuks valitsusel tarkust kogu majandust taas mitte välja suretada.

“Kuulume oma ettevõttega sellesse sektorisse, mis ei kvalifitseerunud ühegi otsese COVID-19 leevendusmeetme alla,” nendib Haas. “Meid hoidis kõige hullemast eemal vaid ettevõtte majandusseisu realistlik hindamine ja püsikulude kontrolli all hoidmine. No ja mõningane finantsvarude tagavara.”

Ta tunnetab, et siseturism juba hoogustub ja inimeste alateadlik tahe toetada kohalikke väikeettevõtjaid nende kaupa ostes on võrreldes möödunud aastatega tõepoolest veidi suurenenud. Ja usub, et kuna välisturiste sel aastal siiski väga massiliselt oodata pole, peab lootma peamiselt sisetarbijatele.

“Varem pakkusime jaekaubanduses vaid premium-klassi kuuluvaid šampanjameetodil valminud tooteid. Nüüd on täienemas ka craft-seeria tootavalik, mis on tarbijale taskukohasema hinnaga. Loodame, et see aitab meie jookidel jõuda laiema tarbijaskonnani,” selgitab Karmo

“Südantsoojendav oli eraklientide aktiveerumine, kuid käibekaotuse korvamiseks ei osutunud see paraku piisavaks.”

HARDI NIGULAS

Haas oma tegevuse edasist strateegiat. “Käimas on meie kampaania kohaliku spordipoisi toetuseks. Alvar Johannes Alev on meie küla poiss, kes on mitmekordne Eesti meister murdmaasuusatamises.”

Praegu on käimas ettevalmistused 2022. aasta Pekingi taliolümpiaks. Kuna riik Alvarit treeningute finantseerimisega ei toeta, siis on Tori Siidrifarm võtnud plaani Alvarit ettevõtte alkoholivaba limonaadi Vurts müügist saadava tuluga veidi toetada.

Tung väikesesse puhkemajja

Piesta Kuusikaru talu pidav Hardi Nigulas märgib, et esimese ehmatuse järel püüab ta toimuvasse suhtuda rahulikult, lähtudes vanast tarkusest, et tegeleda tasub nende asjadega, mida ise mõjutada suudad.

“Kuusikaru talu majandustegevuse põhivaldkonnas ehk õunatoodete valmistamisel tekkis

SÕIDUAUTOD, MOOTORRATTAD, VEOAUTOD, BUSSID, TRAKTORID

KONSULTATSIOON KASVAVA LEPA JA VÕSA OST PUIDU MÜÜK RAIETEENUS HAKKE MÜÜK Kadarbiku Metsad OÜ tel 5373 7294 | rene.minko@gmail.com

olukord, kus alates aprillist olime sunnitud töötajad koju saatma, kuna lihtsalt ei olnud neile tööd anda. Oluliselt langes müügikäive, laod oli kaupa täis, kuivõrd suurklientidest restoranid peatasid järjepannu oma tegevuse,” kirjeldab Nigulas olukorda. “Südantsoojendav oli eraklientide aktiveerumine, kuid käibekaotuse korvamiseks ei osutunud see paraku piisavaks.

Nii olime ka meie sunnitud taotlema töötukassa hüvitist töötasu maksmisel nii aprillis kui ka mais.”

Nigulas räägib, et turismi poolelt lõppesid mõistagi päevapealt gruppide külastused, kuid samas kasvas nõudlus privaatse majutuse järele – Piesta Kuusikaru talu pisikest puhkemaja broneerida soovinud inimeste hulk ületas pandeemia kõrghetkel kõik senised rekordid.

Hardi Nigulase sõnul on viimased kuud näidanud, et (talu) ettevõtluses peab olema senisest veelgi paindlikum ja tegevus tuleb viia võimalikult mitmekesiseks nii, et kui mingi tegevusvaldkond saab kannatada, on sul muud võimalused talu normaalse majandamise tagamiseks.

“Edasine sõltub suuresti üldistest arengutest nii riigis kui ka maailmas,” ütleb ta. “Kuivõrd taastub restoranide nõudlus, leevenevad reisipiirangud ja naasevad välisturistid.”

Ehk siis turismiettevõtete tulevik sõltub suuresti üleilmsetest arengutest, mida üks talupidaja ise kuidagi mõjutada ei saa.

Asume Mauri tee 2 uues majas Papsaares (Mauri tehnoküla) E–R 9–18 • L 9–14 T.Ü.V Mauri OÜ

Broneeri aeg tel 437 4317

6 T U R I S M

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. JUUNI 2020

Põhjalikult remonditud kalurimaja, millest Ojako puhke- ja koolituskeskus ligemale kakskümmend aastat tagasi alguse sai.

U KS ESA LO N G

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED

ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED

-25%

kuni

Pakume ka transporti ja paigaldust.

KEVADISED SOODUSTUSED

KASVUHOONETELE POLÜKARBONAATPLAAT 2100 x 6000 x 4 mm

45 €

Mexin Baltic OÜ, Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518.

E–R 9–18, L 10–15 www.uksed.eu

Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast!

Helistage tel 510 0856

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu

TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA

kuni 3 tonni korraga

Ojako puhkekeskus täitub pärast kriisikuid suviste broneeringutega

TRANSPORT

al 37 €

58 091 823

info@parnukallur.ee

www.parnukallur.ee

Metsamajandamise kogemus aastast 1995

OSTAME METSAKINNISTUID JA RAIEÕIGUST PAKUME METSADE HALDAMISE TEENUST Tel 551 5005, maa@vestman.ee

Kevadkuud möödusid mereveerel paiknevas Ojako puhke- ja koolituskeskuses nagu kõigis turismiettevõtetes vaikelu tähe all, aga alates juunikuust on juba enam-vähem kõik suvised nädalavahetused broneeritud.

AIN ALVELA

Rahvas, kes tänavu on pulmapidusid, juubelite tähistamisi ja muid seltskonnaüritusi eriolukorra tõttu n-ö paisu taga kinni hoidnud, januneb kokku saama ning meelt lahutama, see on selge. Sestap alustati ka Ojakol juba maikuus ürituste broneerimist. Lootuses, et suve edenedes ka viirus taandub ja rahvakogunemiste korraldamine muutub vabamaks. No usutavasti nii ka läheb ning 2 + 2 reeglit järgides, hoolikalt käsi desinfitseerides ja muid ohutusnõudeid järgides lähevad seltskondlikud tähtpäevad ikka tasapisi käima. Piirangud mõistagi jäävad, aga ega üks tavapärane pulmapidu tänapäeval enamasti üle saja inimese kokku toogi.

Kunst hoida vanu ja kutsuda uusi Pärnu lahe läänekaldal Marksa külas paikneva Ojako keskuse perenaine Ly Oja ütleb kohe, et tegelikult tahaks nüüdseks loodetavasti lõplikult möödanikuks saanud eriolukorra ja koroonakriisi hästi kiiresti ära unustada.

“Kuigi öeldakse, et oht on jätkuvalt olemas, aga seda hirmutavat on maailmas niigi, et nüüd jäädagi mingisugusesse surmahirmu elama,” ütleb Oja. “Eriolukord tuli meile peale kevadel, kui turismis on üldse kõige raskem aeg. Just oleme niikuinii talve üle elanud, siis peaks kevadel hakkama kohe töö pihta, suvised broneeringud jne. Aga sel korral nii ei läinud. Kevad

andis hea ülevaate, kuidas kriisi ajal kuludele otsa vaadata ja kust kokku hoida.”

Ojako keskuses suudeti kogu personal siiski ametis hoida, ühel kuul, aprillis, kasutati ka töötukassa toetust. Ent õppida oli sellisest, äärmiselt ootamatult saabunud kriisist nii mõndagi. Esimese asjana nimetab Ly Oja seda, et edaspidi tuleb eriti hoolsalt jälgida, et ettevõttel oleks mingi nn puhver, midagi n-ö sahvrisse tallele pandud, et kõik, aga iseäranis sellised prognoosimatud kriisid üle elada. Teiseks – ega enam vist senises tempos pangalaenu võtma ei kipu. Senised tööd on tehtud suuresti laenude abil ja nende tagasimaksmisega on ka hakkama saadud, aga see kriis sunnib ka neid asju põhjalikumalt läbi mõtlema.

Kuidas seda pidevas investeerimisvajaduses teha, on ise-

“Endale peab see kõik meeldima.

Kui enam endale ei meeldi, siis kardetavasti ei meeldi ka külalistele.”

LY OJA

küsimus. Ojakol on kogu aeg teenuse arendamisse ja tegevuse laiendamisse raha paigutatud, on võetud pangalaenu, on kirjutatud projekte ja PRIA LEADERi toetusi kasutatud.

Tuleb hoida vanu kliente, unustamata seejuures uute juurde hankimist.

Muide, Ly Oja märgib, et oluline osa Ojako klientidest, eriti mis puudutab puhkekeskuses oma firmaüritusi korraldavaid ettevõtteid, on püsikliendid – kord juba Ojakol käinuna eelistatakse sinna ikka ja jälle tagasi tulla. Võiks ju arvata, et vaheldusrikkuse huvides oleks hea kogu aeg mõnda uut kohta proovida, aga inimesed, kes ettevõtetes neid üritusi organiseerivad, on seda meelt, et kindlus, turvatunne ja suurepärane keskkond, mida Ojakol muredest prii firmapeo läbiviimiseks pakutakse, kaalub selle katsetamise üles.

“Meil käib palju loomeinimesi, ettevõtteid, seltskondi, korraldatakse suguvõsa kokkutulekuid. Paljud neist käivad siin juba 10–15 aastat. Ja see tähendab seda, et peame kogu aeg midagi juurde tekitama, mingi rosina leidma, et nende puhkus ikka huvitav, mõnus ja mugav oleks ning taas ja taas siia tagasi tahetaks tulla,” selgitab Oja. “On püsivaid käijaid perede seas, on püsiklientidest sõpruskondi, aga

T U R I S M 7

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. juuni 2020

FOTOD: TANEL MEOS

Ojako perenaine Ly Oja ütleb, et tänavu kevadel kõiki turismiettevõtjaid rabanud eriolukord sunnib edaspidi rohkem kokku hoidma ja varusid soetama.

Kämpinguala, mis liideti Ojako keskusega paari aasta eest ja mis võimaldab nüüd majutada ka n-ö üksikuid kliente, kes on tulnud oma puhkust veetma suurematest seltskondadest eraldi.

Ojakol kolm lastelaagrit, viimane neist oli aastal 2012 ja siis oli koos lapsi enam kui kümnest riigist, muu hulgas näiteks Mehhikost.

Ojakole ligemale kahekümne aasta jooksul kerkinud hooned on kõik väljapeetult stiilsed ja vaoshoitult looduslähedased.

Nii kõige vanem põhjalikult renoveeritud kalurimaja kui ka mõne aasta eest ehitatud uus seminariruumi ja magamiskohtadega varustatud hoone. Kõik sobivad moelt ja stiililt ühtsesse ansamblisse ning kõige, nii välise kui ka sisemise juures märkavad Ly Oja ja tema abikaasa maksimalistlikku lähenemist – kui juba teha, siis kvaliteetselt ja südamega.

“Endale peab see kõik meeldima. Kui enam endale ei meeldi, siis kardetavasti ei meeldi ka külalistele,” ütleb Ly Oja. Kahekesi nad abikaasa Jaaniga Ojako puhke- ja koolituskeskust peavadki, loomulikult on ka töötajad palgatud, ka palju noori, aga oma lapsed töötavad praegu muudes, endale südamelähedasemates valdkondades.

“Muidugi aitavad nad igal vabal hetkel nii jõu kui ka nõuga,” tunnustab Ly Oja. “Pere toetuseta ei olekski sellist tööd võimalik teha. Ja lootus on, et tuleviku Ojako nägu kujuneb juba laste soovide ja nägemuste järgi.”

Suved on Ojakol külastajatest tulvil Basseinist avaneb merevaade Pärnu lahele.

ka ettevõtteid, kes siin mitmeid oma firmapidusid korraldanud, samuti on meil välja kujunenud seminaride korraldamisele spetsialiseerunud firmad, kes ikka ja jälle oma klientidele Ojakot soovitavad.”

Ainulaadse auraga ainulaadne koht

Ojako puhke- ja koolituskeskus sai alguse 2000. aastal, mil Ly Oja töötas Audru keskkoolis algklasside õpetajana, arvas, et tal on suviti piisavalt vaba aega veidi turistidega tegeleda ning ostis toonases Audru vallas Marksal üles vana, otse merekaldal paikneva, aga saatuse tahtel tühjaks jääma kippuva kaluritalu.

Teadliku sihiga hakata seal turismitalu pidama. Juba siis saadi aru, et tegemist on turismi arendamiseks kõva potentsiaaliga kohaga, sest on ju inimest ikka läbi ajaloo vee äärde tõmmanud – vanasti tingisid seda elulised vajadused, nüüd sisemine sund, mis ilmselt on ka pärit ikka meie esivanematelt.

Alguses, esimesed aastad toimetas ta kahel rindel, koolist tuli ta tegelikult ära alles küm-

mekond aastat tagasi, kui sai selgeks, et kõrvuti kahte nii erinevat tööd teha ikkagi ei saa – nii või naa, üks või teine hakkab kannatama. Seda enam, et keskus üha laienes, mis tähendas seda, et ka talvisel ajal tuli tööd aina juurde.

Pealegi peab mingi aeg jääma ka selleks, mil pererahvas ise akusid laeb – päevast päeva vahetpidamata rühmates ei jõua ka teab kui kaugele. Kui, siis haigevoodisse.

“Kui seitse-kaheksa kuud on järjest tugevat tööd ja siis neliviis kuud pisut kergemat aega, siis kannatab teha ja olla küll,” märgib Ly Oja. “Alguses korraldasime palju lastelaagreid (väliseestlaste integratsioonilaagrid, näiteks Siberi eestlaste järeltulijad – A.A.), nüüd juba päris mitu aastat enam mitte.

Eks ka see kasvas juba üle pea.

Kui lapsed on siin ütleme kümme päeva, siis sa pead olema selle aja jooksul nende jaoks olemas 24/7. Kui hakkad tundma, et enam ei jõua, et see, mis teed, pole enam see päris ja õige, siis on mõistlikum oma tegevuse suunda muuta.”

Igal suvel toimus Integratsiooni Sihtasutuse organiseerimisel

Seminaride korraldamine läks käima kohe Ojako alguspäevadest. Eks ta ole, linnades on selliste ürituste korraldamiseks kohti küll ja veel, aga lummavad vaated üle Pärnu lahe, 200 meetrit mereranda, meeliülendav looduskeskkond ja ajakohased tingimused pakuvad ainulaadset rahustavat õhkkonda ka töiste asjade ajamiseks.

Kusjuures koosolekute vahele ja järele saab pikkida kõikvõimalikke seltskondlikke mänge, võistlusi ja seiklusi, mida Ojakol käivad pakkumas erinevad koostööpartnerid üle kogu Eesti.

Kuigi Ojako on avatud kõigile, kes sinna tulla soovivad, moodustab seminariturism koos kõige sinna juurde kuuluvaga ikkagi rohkem kui poole ettevõtte tegevusest. Samas kinnitab Ly Oja, et on ka rohkesti peresid, kes tulevad, teinekord ka nädala sees, ja Ojakol mõned päevad veedavad.

Kahene tuba seminarihoone esimesel korrusel maksab 70 eurot ööpäev koos hommikusöögiga.

Suuremate ürituste korraldamise maksumus on sõltuvalt soovidest väga erinev. Keskmist üritust ei ole, kõikidel on mingid erisoovid, ütleb Ly Oja. “Suvel tuleb olla muidugi väga tähelepanelik, et vaba

aega leida, sest suviti on meil majad väga täis,” märgib ta.

“Me ostsime hiljuti ära meie kõrval tegutsenud Liuranna kämpingu ja renoveerisime selle. Koos nende majakestega saab korraga majutada 90–100 inimest. Lisaks saab muidugi tulla oma telgiga.

Ka telkijatele tagame soovi korral tualeti- ja pesemisvõimaluse. Aga telkijaid käib tänapäeval vähe, kes tuleb, soovib ikka, et tema eest hoolitsetaks ja et tal oleks siin mugav olla.”

Ly Oja räägib, et kuigi keskuses on kaks seminarisaali, siis üldjuhul võtab perenaine sisse siiski ainult ühe grupi. Ta ütleb, et personaalne suhtlemine toob kliendi tagasi, aga kui see tähelepanu hajub, siis võivad inimesed tunda ennast kõrvalejäetuna. Seega, kui mõni suurem grupp on Ojakol sees, siis suurtesse majadesse majutust lihtsalt saada ei pruugi.

Küll aga ei sega suuremad seltskonnad n-ö juhukülaliste majutamist kämpingutesse.

Peomaja peab hakkama müra kinni hoidma

Eriti uhke on perenaine hiljuti valminud väliköögi üle, kus esindatud suurepärane valik professionaalseks kokkamiseks mõeldud väligrille. Eesti ühe tuntuima grillmeistri Enn Tobrelutsu soovitusel osteti uued Kamado Joe ahjud, mille kasutamise kohta jagas kohapealsetele kokkadele õpetussõnu Tarmo Lehtla. Nüüd saab toitu koos sellega kaasnevate tegevuste ja lõhnadega valmistada kogu rahva silme all, see on kindlasti omajagu atraktiivne, usub Oja. “Need inimeste ühest küljest üllatunud, teisalt vaimustunud näod tasuvad selle kõige tegemise ja korraldamise ära,” räägib ta. “Me oleme kutsunud siia ka profikokkasid, mõnel seltskonnal on oma söögitegemise spetsialist kaasas. See on üks osa elamusest.”

Järgmise suurema investeeringuna on Ojakol plaanis kunagise naabrist kämpingupidaja maja asukohale suure peohoone ehitamine, mis asendaks seni kasutatavat telki. Selles saaks korraldada õhtuseid diskosid ja kontserte, mis pulmade ja sünnipäevade pidamisega paratamatult kaasas käivad. Kusjuures kindlal vundamendil ja kindlate seintega hoone ei laseks välja ka nii palju valju muusikat kui telk. Nagu Ly Oja nendib, on selle investeeringu ajend ühe naabri pahameel, kellega valju muusika pärast viimase paari aasta jooksul mitut puhku ütlemist olnud.

Sel suvel aetakse neid peoasju veel telgis, mille püstitamine juunikuu esimesel nädalal Ojakol parasjagu käis, aga suure saali rajamise projekt on valmimas ja detailplaneering algatatud, lihtsalt tänavune kriis lükkas ehitamisega alustamise mõnevõrra edasi, aga küllap hakkaja pererahvas selle lähemal ajal ka valmis ehitab.

 Metsa raie ja kokkuvedu  Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu  Kasvava võsa raieõiguse ost  Kasvava metsa raieõiguse ost

Muhe Mesi OÜ e-poes nüüd võimalik tellida

Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

MESILASEMASID ja MESILASPERESID.

6 ja 8mm kask ja okaspuu

135

UURI LISA:

pood.muhemesi.ee Oleme Tori valla põllumajandusettevõte ning soovime laiendada tootmist.

Seoses sellega

OSTAME PÕLLUMAAD JA METSA parima hinnaga peamiselt Tori vallas.

Lisaks võtame rendile põllumaad.

Tel 5667 3533 erikugrupp@gmail.com www.roigu.ee

Ostame Lehtpuuenamusega metsakinnistuid ja raieõiguseid.

Küsi pakkumist virnastatud võsale ja raidmetele.

INFO timber@timberstock.ee, tel 507 1150

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

8

KRIISI MÕJU

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. JUUNI 2020

Turismisektor toibub vapustusest, pikisilmi oodatakse kliente Põhjamaadest Juunikuu esimestel päevadel võis Pärnumaal kindlalt välja öelda, et pärast ligemale kolm kuud kestnud tavapäratut vaikelu on turismihooaeg lõpuks ikkagi alanud, ettevõtted avavad uksi ja külalised pääsevad liikvele.

AIN ALVELA Tegelikult hakkas liikumine toimuma kohe pärast koroonaviirusest tingitud eriolukorra lõppemise tähtaja teatavakssaamist. Ja nagu nüüd selgub, julges nii mõnigi turismiasutus võtta vastu veebi teel tehtud broneeringuid juba maikuus, sest lootus ja

usk, et piirangud suvel ikkagi leebemaks muutuvad, kaalus üles hirmu, et lõpuks tuleb kinnitused tühistada ning mõnel juhul ka raha tagasi maksta. Ja eks praegugi valitseb turismiettevõtjate seas ebakindlus, kas, kuidas ja millisel määral on nii kodumaa kui

naaberriikide inimesed valmis suvel välja tulema.

Oodatakse Põhjamaade turisti

Numbritest nähtub armutu löök kuurortlinna turismimajandusele märtsis vähenes ööbimiste arv Pärnus mullusega võrreldes 60% ja kui aprillis 2019 ööbis majutusasutustes 60 777 inimest, siis tänavu oli neid vaid 4416. Kukkumine ligemale 93%.

Pärnumaa arenduskeskuse turismimajanduse koordinaator Hando Murumägi ütleb, et hooaeg pisitasa avaneb – kohalik rahvas juba liigub, liikuma on pääsenud ka lätlased, leedukad ja soomlased. Ometigi tunnistab ta, et Pärnu linnamelu vaadates on seal siiski tublisti vaiksem, kui tavapäraselt juuni-

kuus on olnud. Aga nagu avalikkuses on kõlama jäänud, Pärnu ettevõtja ootab ikka ennekõike Põhjamaade turisti.

“Soome turist jätab piirkonda kõige rohkem raha, sellepärast teda siia ka pikisilmi oodatakse. Loogiline ju. Soome ja Rootsi kliendid viibivad siin ka rohkem kui kohalik inimene, sellest see vahe tulebki,” selgitab Hando Murumägi. “Ettevõtet huvitab ju see, et klient ööbiks tema juures võimalikult kaua. Ja see aeg sõltub reisi eesmärgist, ei ole tingimata nii, et mida kaugemalt tullakse, seda kauem ka siin viibitakse. Aga näiteks rootslased käivad Pärnus spaades ja seal viibimine kestabki kauem.”

Enam kui kaks kuud väldanud eriolukorra tõttu kaotasid tema hinnangul kõige rohkem

Viimane võimalus tellida praktilised käsiraamatud tasuta postiga koju!

ÜHE PAKI HIND

29,95 € + SAATMINE TASUTA

KÄSIRAAMATUSARJA 2. OSAS ON ILMUMAS: • Kodused puhastusnipid, Jana Rand • Tellisahju ehitamise ja kütmise teejuht, Priit Valge • 50 praktilist saunanippi, Rein Sikk • Koduköögi nipiraamat, Tuuli Mathisen • Toataimede ellujäämise teejuht, Jaan Mettik

Tellimine:

lehed.ee/sari, telefonil 680 4444 või klienditugi@ekspressmeedia.ee

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. juuni 2020

KRIISI MÕJU

9

FOTO: TANEL MEOS

Hando Murumägi usub, et kriis sisendas ettevõtjatesse vajadust olla senisest avatum koostööle ning arendada paindlikku hinnapoliitikat.

spaad, sest kuigi kliente polnud, tuli asutus ikkagi ju enamvähem töökorras hoida, vesi pidi kogu aeg n-ö voolama ja see hoidis ka püsikulud rohkem üleval kui tavalisel hotellil või toitlustusasutusel.

“Väga oluline on see, milline suvi tuleb. Paljud ettevõtted elasid siiani päev korraga, nüüd võib juba öelda, et elatakse nädal korraga, aga teadmatus tuleviku, lähima paari kuu

ees on ikka veel suur,” kirjeldab Murumägi olukorda. “Praegu on teada, et linna traditsioonilised suuremad üritused, nagu Grillfest ja hansapäevad, jäävad tänavu ikka kõik ära. Praegu on juulikuuks kehtestatud 1000 inimese limiit. See lubab juba mingil määral arvestatavaid üritusi korraldada, aga otsused muutuvad üsna järsku. Teiseks on teadmata inimeste endi val-

S TAT I S T I K A

Siseturismi osakaal järjest kasvab 2015 775 348 Eesti 277 461 % 35,79 Soome 366 736 % 47,30 Läti 32 884 % 4,24 Saksa 7 928 % 1,02 Vene 18 063 % 2,33 Rootsi 37 217 % 4,80

2016 855 368 326 828 38,21 389 472 45,53 43 463 5,08 8 653 1,01 14 880 1,74 35 804 4,19

2017 860 742 333 032 38,69 373 405 43,38 49 342 5,73 11 300 1,31 16 553 1,92 33 034 3,84

2018 874 036 357 614 40,92 347 281 39,73 52 576 6,02 11 769 1,35 16 064 1,84 38 030 4,35

2019 924 557 383 950 41,53 342 761 37,07 62 515 6,76 12 477 1,35 20 200 2,18 39 771 4,30

midus pärast viirusepuhangut üldse avalikele üritustele tulla.”

Suuremad suveüritused jäävad ära

Tõepoolest, ka 1000 inimest on juba päris paras hulk, eriti arvestades seda, et enamik meist on viimased kuud veetnud kodudes heal juhul vaid kõige lähedasemate pereliikmete seltsis. Murumägi tunnistab, et järgnev on nüüd paras õppimine ja uute oludega kohanemine ka ürituste korraldajate jaoks. “Ürituste korraldajatel on praegu ikka väga keeruline aeg, sest tohutult on ju pileteid ette müüdud. Sellega on hädas ka Endla teater, mis toob siia päris palju Eestimaa inimesi, n-ö siseturiste,” räägib Murumägi.

“Praegu seisab maja tühjalt, piletid on müüdud ja tuleb otsustada, kuidas edasi.”

Pärnu teater Endla müüb praegu pileteid etendustele alates 4. juulist, senini planeeritud etendused kevadsuvisel hooajal jäid kõik ära. Praeguse seisuga kavatseb Endla teater alustada oma 110. hooaega juuli esimesel nädalavahetusel suure saali etendustega. Augusti alguses on lavale jõudmas hooaja algu-

S TAT I S T I K A

Seni on turiste käinud järjest rohkem 2015

2016

Muutus Muutus arv

Kasvavalt 775 348 855 368 80 020 kokku

2017

Muutus Muutus

%

arv

%

10

860 742

5 374

1

2018

Muutus Muutus arv

874 036 13 294

% 2

2019

Muutus Muutus arv

924 557 50 521

% 6

se üks ja ainus uuslavastus – Ott Kiluski “Nagu süldikeeduvesi”, mille dramaturg kirjutas koroonakriisi ajal ning mille lavastab Kaili Viidas. Esietendus on planeeritud 1. augustile.

Eriolukord tuli pärast väga edukat aastat

Viiruse levikust tingitud kriis tuli Pärnu turismimaastikule järsku, veel aasta alguses ei ennustanud seda miski, elati teadmises, et möödunud aasta oli olnud erakordselt hea turismiaasta. Tehti plaane tänavuseks, mis tõotas tulla ehk veelgi edulisem.

Märtsikuu keskel aga hakkasid üritused pärast riigis eriolukorra kehtestamist järjest ära jääma ja siis sai juba kõigile selgeks, et sel aastal tuleb vastamisi seista erakordselt keeruliste oludega.

“Turismiinfopunkti panime kinni samal päeval, kui eriolukord välja kuulutati, sest nägime ära, et seda pole mingit mõtet lahti hoida. Ja uksed avasime samal päeval, mil eriolukord kogu riigis lõppenuks kuulutati,” räägib ta. “Võinuks ka veel avamisega oodata, sest loogiliselt võttes, ega neid inimesi palju pole, kes siin käiks. Aga tahtsime olla järjest oma uksi avavate ettevõtetega solidaarsed, näitamaks, et oleme ka valmis turiste vastu võtma.”

Murumäe sõnul käis kliente ka kohe esimestel päevadel pärast avamist – oli prantslasi, oli soomlasi, ka kohalikke inimesi. Seega päris tühjas turismiinfopunktis klienditeenindajad siiski ei istu ja mida päev edasi, seda rohkem on ka liikumist.

Kriis hoogustas turismifirmade koostööd

Kui võtta aasta keskmisena, siis on Eesti turistide osakaal keskeltläbi 50 protsenti, suveajal on välisturistid tavapäraselt siiski ülekaalus.

“Kui sel suvel on riigist välja reisimine komplitseeritud, siis Pärnu puhkuse veetmise kohana võiks olla esimesi, mis inimestele meelde tuleb ja mille kasuks otsustatakse,” märgib Hando Murumägi. “Samuti kogu Lääne-Eesti ja saared.

Teistel piirkondadel võib suvitajate ligimeelitamine veidi raskemaks osutuda.”

Ta usub, et turismiettevõtjad on väga paindlikud ja valmis muutusteks. Ja leiab, et praegu ongi käes aeg, kus iga turismiettevõtja peab alustama taas n-ö nullist, hakkama turgu kompama, oma pakutavaid teenuseid ümber hindama, uue olukorraga kohanema.

“Usun, et on küllalt ettevõtteid, kes leiavad kriisist väljudes uusi suundi, uusi võimalusi koostööks. Miks mitte ei võiks seni linnakesksed turismifirmad asuda koostööle näiteks loodus- või elamusturismi pakkujatega,” selgitab Murumägi. “Praegu on oluline eristuda teistest, pakkuda tavapärasele teenusele mingit lisandväärtust. Kui kõiki teenuseid ise ei pakuta, siis on mõistlik teha koostööd teistega, kel need olemas. Näiteks toimib Pärnus niimoodi hästi jalgrataste rentimine. Need tuuakse tellimise peale kasvõi hotelli ette kohale.”

Alates 2.40 m 2 Mõõtu lõigatuna 5.00 eur m Rullina ostes 2.40 eur m 2 Rulli hind 600.00 eur

2

Materjali kogus rullis: 250+ m 2 Hindadele lisandub käibemaks

Tel 506 3864 info@kasutatudkunstmuru.ee kasutatudkunstmuru.ee

10

KUNST

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. JUUNI 2020

FOTOD: TANEL MEOS

Mitmetes kunsti- ja kirjandusvaldkondades meistritöid loonud poolaka Andrzej Strumiłło maalisari “Lend”, mis algselt oli ilmselt mõeldud paikselt asuma kirikus, ehib nüüd kuni septembrikuuni Pärnu Uue Kunsti Muuseumi peasaali seinu.

Uue Kunsti Muuseum ootab sügiseks oma aastaid kestnud lindpriielule lahendust Pärnu Uue Kunsti Muuseum avas 6. juunil küll XXVII traditsioonilise aktinäituse “Mees ja naine”, külastajatele on uksed pärast koroonakriisi vaikelu kutsuvalt valla, aga muuseumi tulevik on siiski ähmane, sest maja omanik soovib järgmiseks kevadeks ruumide vabastamist.

AIN ALVELA Tänavune, järjekorras XXVII aktinäitus kannab pealkirja “Mees, naine, lend” ja selle keskmes on poola kunstniku Andrzej Strumiłło mütoloogiline, tugevalt religioosne kahekümnest maalist koosnev maalisari “Lend”.

Strumiłło ise lahkus elavate seast aprillikuus, olles 93-aastane. Ta on muide illustreerinud ühe raamatu Arvo Pärdist.

Sümbolistist Strumiłło tiivulistele meestele ja naistele sekunTelli e-poest

deerivad näitusel Jüri Arraku, Kaljo Põllu, Enn Põldroosi ning Jaan Paavle kangelased, kelle tiibades on samuti tuult ja tormi. Nagu ka soome kunstnike Pauliina Turakka Purhose ja Hannu Riikose installatsioonides ning lõuenditel.

Näitusel ekponeeritakse ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist, Pro Artibusist, Margus Punabi ja Anna Strumiłło erakogudest pärinevaid raritee-

“Tegutsevate muuseumidega on ju see lugu, et nende kogud kasvavad nagu Niiluse krokodillid – pidevalt kuni elu lõpuni.”

MARK SOOSAAR

KIIRE TARNE!

www.eestimurud.ee

MURUSEEME Muruseeme Varju Parandussegu murule Muruseeme Koduõue Muruseeme Lusti Muruseeme Haljas

Helfer Kinnisvarahalduse OÜ Papiniidu 5, Pärnu tel 442 5450, helfer@helfer.ee

te. Peale selle saab kunstisõber näha teistegi meistrite loomingut, mis aastakümneid Uue Kunsti Muuseumi varamus oma tähetundi oodanud. Näituse avas 6. juunil Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski. Avatuks jääb väljapanek kuni 2. septembrini.

Eriolukorra ajal oli muuseum küll suletud, aga sellele vaatamata rippus kahes suures saalis Eesti maalikunstnike aastanäitus “Globaalne/lokaalne” ja kahes väikeses saalis sadakonna autori töödest koostatud VIII taaskasutuskunsti näitus “Anna uus elu”. Kuna külastajad muuseumi ei pääsenud, tehti näitustest internetti videotuur, kus aastanäituse kuraator Jaan Elken tutvustas näituse olemust ja seal esitletud töödest kantud filosoofiat.

Muuseum peab kevadeks välja kolima

Aastal 1992 asutatud Uue Kunsti Muuseumi elu ja olemine kunagise Pärnu parteikomitee kunagises administratiivhoones

Esplanaadi tänaval on tegelikult aastast 2006, kui hoone erastati ja muuseum jäi ilma kasutusvaldusest, seisnud mitut puhku noatera peal. Aastatel 1992– 2007 oli hoone muuseumil tasuta kasutamiseks.

Viimati oli muuseumi väljakolimise vajadusest juttu 2017. aastal, kui paar aastat varem maja omandanud Novira Capitaliga sõlmiti vastav leping. Toona leidis omanik, kes oli saanud kunagise EKP büroohoone laenu tagatisena ja kel polnud siis selle arendamisega tuli taga, et muuseum ja selle juht Mark Soosaar ajavad õiget asja ning ei kiirustanud neid hoone vabastamise nõudega takka. Õhus oli näiteks võimalus, et Pärnu linn või riik ostab kunsti hoidmise jaoks vajaliku hooneosa tagasi linna omandusse. Viimase variandi puhul lubas linnavalitsus muuseumi tegevust edasi toetada, sest ka senini tasuti muuseumi kommunaalkulud linna eelarvest.

Tookord lõppes asi sellega, et Novira lubas muuseumil hoonesse edasi jääda, küll aga sõl-

miti muuseumi haldava sihtasutusega rendileping, mille alusel peab viimane maksma iga kuu hoone kasutamise eest 10 000 euro suurust renti. Seda linn enam maksma ei soostunud, muuseum ise kõike maksta ei suuda ja nii on võlg omanikfirma ees järjest suurenenud.

Sel aastal on Novira Capitali plaanid kõnealuse hoonega läinud konkreetsemaks, selle asemele tahetakse rajada uut korterelamut ja ettevõte soovib, et maja oleks järgmiseks kevadeks vaba.

Pärnu linn on seadnud küll kindlaks sihiks rajada lähematel aastatel linna uus nn multifunktsionaalne kunstihoone, aga praeguse teadmise kohaselt ei lahenda see Uue Kunsti Muuseumi alaliste ruumide probleemi. Tõsi – seal saaks korraldada näitusi, aga mitte hoida püsiekspositsiooni ja kunstihoidlat.

Küll on jutuks olnud Uue Kunsti Muuseumile päris oma hoone ehitamine, konkreetsema kuju võttis idee 2018. aasta suvel, kui selle võimalike asukohtadena käidi välja Pärnu jõe pa-

K U N S T 11

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. juuni 2020

M I S O N M I S?

Lääenemere kunstisadam Läänemere rahvaste kultuuriturg asukohaga Pärnu südalinna sadamakai ääres. n 2013. aastal välja kuulutatud ideekonkursile laekus 78 kavandit 21 riigist, võistluse võitis noorte poola arhitektide Marta Sękulska-Wrońska ja Małgorzata Dembowska kavand “KGAMMP”. n 2014 – Pärnu linnavalitsus algatas Lai tn 2 detailplaneeringu, esialgseks ehitusmaksumuseks hinnati kuni 3,5 miljonit eurot, millest Pärnu linna osaluseks jääks 300 000 eurot. n 2015 – kultuuriministeerium ja Pärnu linn on kumbki nõus panustama kuni 12,5 protsenti, et välja ehitada kunstisadama peahoone ja Eesti rahvuspaviljon. n 2016 – pärast avalikku väljapanekut detaliplaneering kehtestatakse. n 2017 – riigihanke eelprojekti koostamiseks näituste hallile, Eesti rahvuspaviljonile, Lai tn 2 kinnistu haljastusele ja põhiprojekti koostamiseks kaldakindlustustele võidab HG Arhitektuur. n 2019 – toimub mitmevooruline läbirääkimistega riigihange põhiprojekti koostaja ja ehitaja leidmiseks, mis nurjub, sest konkursil osalenud mõlemad pakkujad ületavad oma pakkumises oluliselt eeldatava ehitushinna, mille maksmiseks pole kunstisadama arendajatel garantiid, et seda suudetaks teha. n 2019–2020 – teine riigihange, kus oli kolm pakkujat. Hankekomisjon tunnistas edukaks YIT Ehituse, üks pakkuja aga vaidlustas tulemuse ja vaidlus on siiani kohtus. n 2020 – suve ja sügise jooksul saab loodetavasti leping projekteerija ja ehitajaga sõlmitud, et sügisel saaks ehitustöid alustada. n 2021 – Läänemere kunstisadama planeeritud avamine. n Kunstisadama halduskuludeks on 450 000 eurot aastas, see kaetakse piletitulust ja kunstiteoste müügist laekuvatest vahendistest. n 2022. aastal peaks kunstisadamat külastama 45 000–50 000 turisti, 2023 aga 70 000–80 000. Eesmärk on, et kolmandal tegevusaastal külastab Läänemere kunstisadamat u 100 000 inimest. Võrdluseks – Pärnu Uue Kunsti Muuseumi külastab aastas 25 000–30 000 inimest.

Allikad: SA Uue Kunsti Muuseum, Pärnu linnavalitsus

rem kallas, koht, kus Sauga jõgi suubub Pärnu jõkke. Välja on pakutud ka, et muuseum võiks asuda kõrvuti praegu kavandatava Läänemere kunstisadama paviljonidega – samuti pikalt vindunud projekt, mille rahvusvaheline ideekonkurss toimus juba 2013. aastal.

Kunstisadama projekt kohtulahendi ootel

Asjaosalised loodavad, et ehk sel sügisel saab toona väljavalitud Poola arhitektide võidutöö “KGAMMP” põhjal ka Pärnu kesklinna sadama piirkonda paviljone ehitama hakata.

Läänemere kunstisadam ehk Läänemere kunstipark on üheksa Läänemere-äärse riigi koostööprojekt, mille eesmärk on luua Pärnusse nende riikide rahavaste ühine kunstiturg, n-ö Veneetsia biennaali väiksem vend.

Eesti esimese kaasaegse kunsti kogumisele, säilitamisele ja eksponeerimisele pühendunud muuseumi vaimne isa ning nagu ta ise ütleb, nõuandja Mark Soosaar märgib, et praegu ootab ta riigikogu kultuurikomisjonilt vastust, mis võiks hoone ja kogu muuseumi tulevikule üksjagu selgust tuua. Ta ütleb, et iseenesest oleks vaja kümmet miljonit eurot, et ehitada valmis nii korralik hoone Uue Kunsti Muuseumile kui ka Läänemere kunstisadama üheksa riigi paviljonid ja keskne administratiivhoone. Nii ootab Soosaar huviga, millised objektid kultuuriministeeriumis ja valitsuses pärast KUMU, ERMi ja muusikaaka-

deemia juurdeehituse rajamist nüüd edasiseks lauale tõstetakse ning loodab nende seast loomulikult leida ka Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ja Läänemere kunstisadama oma.

Mark Soosaar kinnitab, et praegu oodatakse ringkonnakohtu otsust, mis peaks lahendama vaidluse Läänemere kunstisadama projekteerija ja ehituse peatöövõtja osas, Pärnu linn ja kultuuriministeerium on oma eelarvetega garanteerinud kumbki 600 000 eurot, umbes kaks miljonit eurot Euroopa raha ootab samuti kohtulahendi taga.

“Kunstisadamast saab Pärnu jaoks oluline maamärk, selle puhul on tegemist rahvusvahelise kultuuri- ja teaduskeskusega,” märgib Soosaar. “On olnud ettepanek paigutada Uue Kunsti Muuseum kunstisadamasse, aga ei saa rajada muuseumit messikeskusse.

See on asjatundmatu soovitus.

Kunstisadamasse tulevad ikka ainult partnerriikide paviljonid, seal pole hoidlaid ja muid muuseumile vajalikke abiruume. Näiteks KUMUs on näituseruume vaid 20 protsenti hoone kogumahust.”

Niikuinii vajab kunstikogu suuremat pinda

Kaks aastat tagasi käis Pärnus koos rahvusvaheline ekspertgrupp ja arutas läbi võimalikud kohad, kuhu muuseumi uue hoone võiks tulevikus ehitada.

Sõelale jäid tulevase Läänemere kunstisadama naabrus südalinnas kontserdimaja juures, siis

Juunikuu alguses oli muuseum esimesi päevi avatud ka külastajatele, samal ajal seati üles suvehooaja esimest näitust.

Ohutut liiklemist ja turvalist jaanipäeva! www.lääneteed.ee

TA S U B T E A DA

Mida sisaldavad Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kogud?

Esimese annetuse tegi puerto rico graafik Martín García Rivera, kes kinkis muuseumile pärast esinemist aktinäitusel kõik oma suuremõõtmelised puulõiked sarjast “Latidos”.

Pärast Kultuurkapitali toel 1998. aastal rootsi kunstnikult Elisabeth Ohlsonilt fotolavastuse “Püha õhtusöömaaeg” omandamist ostsime eesti fotokunstniku Peeter Lauritsa suuremõõtmelise nägemuse Kristuse viimasest õhtusöögist oma jüngritega kesk kaasaaegset kommertsbutafooriat.

Muuseumi kollektsioon hakkas jõudsalt kasvama 1998. aastal, kui seda külastas tuntud briti poeet, fotokunstnik ning kunstiteadlane Edward Lucie–Smith.

Temast sai peagi muuseumi kunstikogu peaekspert, tänu Lucie-Smithi rahvusvahelisele autoriteedile ning mitmel korral ka aktinäituse “Mees ja naine” kureerimisele on muuseumi kogu täienenud paljude töödega staarkunstnikelt.

Mõned näited: Michael Kvium Taanist, Pablo Picasso, Jean Rustin ja Corneille Prantsusmaalt, Yoko Ono, Mark Sadan, Jonathan Webb, Judy Chicago, Joel-Peter Witkin ja Kalev Mark Kostabi USAst, Elina Brotherus ja Viggo Wallensköld Soomest, Ivan Pinkava ja kunstigrupp Kamera Skura Tšehhist, Ruslan Vashkevich Valgevenest, Michalis Manoussakis Kreekast, Aurel Vlad Rumeeniast, Tara Sosrowardoyo Malaisiast, Jose Mario Ansalone Argentinast jpt.

Allikas: mona.ee

Koidula muusemi lähistel paiknev sadamakai, kus teise muuseumi lisandumine tekitaks Soosaare hinnangul perspektiivse linnaruumi, kuhu väliskülalistel oleks rohkem asja, ning kolmandaks koht, kus Sauga jõgi kohtub Pärnu jõega, nn Vana-Pärnu linnaosa.

“Kõikidel neil on omad probleemid, on tarvis maad kas võõrandada või seda pikaajaliselt rentida, aga see kõik on tehtav,” selgitab Soosaar.

“Nüüd saatis Uue Kunsti Muuseumi nõukogu kirja riigikogu kultuurikomisjonile palvega panna meie muuseum sellesse nimekirja, millest sügisel eeldatavasti siis valitakse järgmised riiklikud kultuuriobjektid, mida kultuurkapitali vastavast sektorist rahastatakse. Kultuurikomisjon peaks selle aasta sees tegema riigikogule vastava ettepaneku ja parlament peab selle kinnitama.”

Uue Kunsti Muuseum on, nagu juba mainitud, küsinud kümme miljonit eurot, et nelja miljoni eest ehitada välja kunstisadama kümmekond paviljoni ja kuus miljonit oleks uue muuseumihoone rajamiseks. Soosaare sõnul kasvab iga muuseumi kollektsioon oma elu lõpuni nagu niiluse krokodill. Praeguseks on Uue Kunsti Muuseumi kogu paisunud nii suureks, et selle-

ga võiks hetkel kasutada olevad 600 m² näitusepinda oma viiskuus korda täita.

“Tänases seisus oleks kõige ideaalsem, odavam ja kiirem, kui linn ostaks vahevariandina näiteks kolmeks-neljaks aastaks praeguse maja endale tagasi 1,2 miljoni euro eest, mida omanik on küsinud. See poleks halb tehing, sest 2006. aastal sai linn sama maja müügist 2,36 miljonit eurot. Kusjuures enne müüki olime me maja omateenitud tuluga remontinud ja siia riigi abil uue klaaspõrandaga näitusesaali ehitanud. Alates 2006. aastast oleme aga eksisteerinud sisuliselt lindpriidena, vaid tänu erinevate omanike heale tahtele 14 aastat vastu pidanud. Aga see hea tahe pole piiritu ja lõpmatuseni muuseumit siin ka ei hoita.”

Nüüd elab Mark Soosaar lootuses, et Pärnu uus võimukoalitsioon oskab hinnata tema meeskonna kolmkümne aasta pikkust tööd kaunite kunstide edendamisel suvepealinnas ja peagi kerkivad koos uue südalinna sillaga nii Läänemere kunstisadam kui ka Uue Kunsti Muuseumi luikvalged majad.

“Vee äärde ehitamine on eriti tänuväärne. Ehitad ühe hoone kaldale ja saad teise tasuta peegeldusena kaasa,” muigab Soosaar.

12 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 6 18. JUUNI 2020

REKLAAM

Miks eelistada kivikatust?

Viilkatusele on parima hinna ja kvaliteedi suhtega valik kahtlemata katusekivi. Maailma ühel vanimal katusematerjalil on vähemalt kaheksa eelist

Kivi on kõige pikema eluaega katusematerjal. Katusekivi on ainus materjal, mille eeldatav 100-aastane eluiga on juba praegu tõestatud enam kui sajandivanuste korras kivikatustega. Eterniidile pakutakse eeldatavaks elueaks 60 ja plekile 50 aastat. Nii võib liialdusteta öelda, et korralik kivikatus kestab vanaisalt lapselapsele.

Katusekivid on samas hinnaklassis kvaliteetse katusepleki ja Õhukese katusepleki hind võib küll olla kivist soodsam, kuid selle eluiga on võrreldes kivikatusega kümneid kordi lühem. Tänu katusekivi väikesele

mõõdule on materjalikaod kivikatuse paigaldamisel väiksemad kui mõõtudelt suuremate plekipaanide või eterniitplaatide korral. Katusepleki materjalikadu võib olla isegi 30% ja enam, kuid katusekivil jääb see maksimaalselt 5% piiridesse.

vastupidav ja vaikne. Katusekivid kannatavad suuri torme ja temperatuurikõikumisi, rääkimata tugevatest vihmadest ja paksust lumekihist.

Tormi korral ei lenda kivikatus minema ning ka tugeva paduvihma ajal on katusekate vaikne, mis tähendab mõnusat elukeskkonda katuse all.

Kivikatust on keeruline vigastada.

Katusekivi ei ohusta rooste, mis on kerge tekkima kruvi- või naelakinnituse ja paanide lõikekohtadesse, õhus leiduvad keemilised ühendid, vee ja UV-kiirguse koosmõju jne.

Sammal kivikatust ei lõhu: soovi korral saab selle katust kahjustamata eemaldada.

Kivi sobib ka katuse uuendamiseks. Enamik olemasolevaid katusekonstruktsioone kannatab katusekivi raskust ja sobib selle materjali paigaldamiseks. Kui kive kasutades kukuks katus kokku, ei peaks selline katus vastu ka lumerohkemale talvele. Kivid moodustavad katusele

mõjuvast koormusest vaid 10–20%, seevastu lume ja tuule koormus ulatub uuringute andmetel ühtekokku 76%-ni katusele mõjuvatest jõududest.

Kivi hoiab katuse väljanägemise pikalt ilusa. Katus on maja viies fassaad, mis paistab kaugele ning peaks seetõttu olema ka silmale ilus vaadata. Erinevad uuringud näitavad, et kivikatus on eestlaste seas emotsionaalselt esimene eelistus. Kivikatus näeb ka aastate pärast kena välja tänu kvaliteetsele pinnaviimistlusele, mis suleb kivipoorid ja hoiab katusepinna pikalt puhtana.

Kivikatus sobib nii klassikalisele kui ka modernse arhitektuuriga majale.

On ajatut klassikat ehk lainelist katusekivi traditsioonilisema arhitektuuriga hoonetele, kuid sama suur valik on ka moodsamatele hoonetele sobivaid siledaid katusekive ja teisi lahendusi paljudes erinevates värvivalikutes.

Kivikatuse paigaldamine on lihtne.

Katusekivide paigaldamine ei nõua mingeid erioskusi ega -tööriistu: tänapäeval saab enamikke kivisid paigaldada ilma ühegi naela või kruvita, kasutades selleks tööriistavabu kinnitusklambreid. Nii pole ohtu haamriga lüües või kruvi liiga kõvasti kinni keerates kivi vigastada.

KIVIKATUSE ERIPAKKUMINE!

Spetsiaalse pinnakattega Est-Stein Protector katusekivi: • • • • •

Parem kaitse UV-kiirgusele Tugevam vastupanu sambla tekkele Lihtne paigaldada Sobib ka renoveerimiseks Spetsiaalne topelt-lukusoon tagab veetiheduse

* Eripakkumine sisaldab käibemaksu ning kehtib hallile ja savipunasele reakivile kuni 31.08.2020.

Ruutmeetrisse on arvestatud 9,4 kivi.

Monier OÜ | Karamelli 6, Tallinn | Riia mnt 140c, Tartu | tel 627 5560 | katus@bmigroup.com