PARIM METSAMAJANDAJA: Mihkel Jürissonil on metsi mitmes maakonnas Lk 2 Remondist tulnud Kabli seltsimajas asutakse taas külaelu edendama
Kaks Pärnus töö kaotanud kokka avasid Kosmonautika keskuses uue söögikohae
Lk 4–5
Lk 6–7
Marju Vesik:
Kihnus on tänavu palju rahvast, juulikuus suisa rekordarv Lk 10–11
www.maaleht.ee
27. august 2020 Nr 8
ÕNNEKLUBI MTÜ onneklubi.ee
LOOBU ALKOHOLIST VÕI SUITSETAMISEST PÄRNUS 2 TUNNIGA
DIANA GURIMSKI Tel 5662 7030 onneklubi.diana@gmail.com
2 U U D I S E D
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020
Eesti parimaks metsamajandajaks valiti Pärnumaa mees Mihkel Jürisson FOTO: MARI KARTAU
Tänavune parim metsamajandaja on Mihkel Jürisson Pärnumaalt, konkursi teine koht läks Johannes Nirgile Lääne-Virumaalt ja kolmas koht Peeter Änilasele Tartumaalt. Tublisid metsamajandajaid tunnustati 15. augustil Tallinnas Männi pargis toimunud kogu pere metsapäeval. “Võit tuli mulle väga suure üllatusena,” ütleb Eesti parimaks metsamajandajaks nimetatud Mihkel Jürisson. Ta nendib, et kui metsamajandajad on igapäevaselt väga kokkuhoidvad, siis konkursil osalemise konkurents oli väga tihe. “Samas, igapäevane koostöö toimib väga hästi ning me teeme oma metsades väga palju töid just üksteiselt nõu küsides ja parimaid praktikaid üle võttes,” märgib Jürisson. Mihkel Jürisson alustas ettevõtjana tegevust aastaid tagasi korvipunujana. Praegu tegeleb ta nii põllumajanduse kui ka metsandusega, mis annab perele tegevust ja sissetulekut aasta ringi. Ta majandab enda pere ja ettevõtte Jürmets OÜ metsi nii Pärnu-, Järva-, Rapla- kui ka Saaremaal. Metsamajandamise kõrval on ta pannud rõhku ka vaba aja veetmise võimaluste loomisele oma metsas. Näiteks on ta rajanud kõikidele kasutamiseks mitmeid matkateid ja lõkkekohti. Jürissonid hoiavad korras ka Mädara külaplatsi ja linnamäge ning on aktiivsed kogukonna liikmed ja külaelu hoidjad. Metsamajandajate konkursi teise koha sai Johannes Nirgi Lääne-Virumaalt ja kolmanda koha Peeter Änilane Tartumaalt. Deskis OÜ eriauhinna sai Priit Orupõld Raplamaalt, Alexela eriauhinna Valdu ja Mare Reinaas Raplamaalt ning ulukitõrjevahendi Trico maaletooja Systemseparation Ltd eriauhinna Ahto Ülemaantee Hiiumaalt. Kestliku ja hooliva metsama-
jandamise eest tunnustati kõiki konkursil osalenud metsaomanikke. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa tõi välja, et tänavune konkurss näitas meile, kui erinevaid tegevusi Eesti erametsaomanikud oma metsades teevad ja kui mitmekesist majandamist siin-seal võib kohata. “Metsaomanike lai ring on mitmekesiste ja elurikaste metsade alustalaks,” räägib Eelmaa. “Igal omanikul on õigus oma metsaotsuseid ise teha ja nii näemegi väga erinevaid metsamajandamisega tegelevaid omanikke, kes leiavad lisaks tavapärasele hooldusele ning metsakasvatusele võimalusi oma metsa veel mitut muud moodi kasutada. Iga eramets on omaniku nägu ja tegu, tõeline bioloogiline mitmekesisus.” “Parimaks metsamajandajaks võib saada igaüks, kes oma metsaomandi eest südamega hoolt kannab,” märgib hindamiskomisjoni kuulunud Aira Toss. Ta lisab, et oluline pole seejuures, kui suur metsaomand on või millises vormis seda majandatakse. “Tänavusel konkursil nägime taas, et igal metsaomanikul on oma lugu ja vaated, kuidas oma metsas toimetada. Mul on väga hea meel, et on aina rohkem metsaomanikke, kes on valmis oma lugu ja kogemusi ka avalikult jagama,” räägib Aira Toss, kes on veendunud, et Eesti erametsad on heades kätes. Komisjoni liige, 2019. aasta parim metsamajandaja Ardi Allikmets leiab kõiki kandidaate kõrvutades ja hinnates samuti, et Eesti erametsamajandajad on tublid, töökad ja heaperemehelikud.
TA S U B T E A DA
Konkursil tänavu rekordarv osalejaid – 15
Metsaomaniku Mihkel Jürissoni maadel asub ka Mädara külaplats, mille juurde kuulub seitse hektarit 130-aastast männikut, mida säilitatakse kogukonnametsana. FOTO: MARI KARTAU
K E S O N K E S?
Mihkel Jürisson, OÜ Jürmets Metsade asukoht: Pärnu-, Järva-, Rapla- ja Saaremaa Pindala: 1380 ha, sellest 19,34 ha Natura alasid, üks vääriselupaik Ühistu: Vändra ja Mädara Metsaühing Allikas: Maaleht Kogu pere metsapäev ja suurepärane suveilm tõid Männi parki mõnusat üritust nautima sadu inimesi.
“Metsaomanikud on korraga väga eriilmelised ja samas väga sarnased. Sarnased selle poolest, et kõik istutavad ja hooldavad uut metsapõlve, hoolitsevad metsa eest,” kirjeldab Allikmets. “Erinevad inimestena – koolipoistest ärksate pensionärideni, metsandusharidusega ja ilma. Ning erinevad ka metsa kasutajatena – näiteks pensionisambana, kasemahla kogumiseks,
perega koos tegutsemiseks või hoopis puisniitude taastamiseks.” Muu hulgas nimetab Ardi Allikmets metsamajandajate konkursi võiduga kaasas käivat võimalust konkursil osalevaid metsaomanikke külastada parimaks auhinnaks, mis esikohaga kaasas käib. Veljo Kütt Erametsakeskusest tõdes konkursil nähtut kokku
võttes, et erametsaomanikud tunnevad ja teavad oma metsa. “Et järeltulijatele jääks kasvama korralik mets, tegelevad nad pühendunult metsa kuivenduse, uuendamise ja hooldamisega,” märgib Kütt. Konkursi hindamiskomisjoni kuulusid Hiiumaa Metsaseltsi juht ja metsakonsulent Aira Toss, 2019. aasta parim metsamajandaja Ardi Allikmets, metsaühistu
2020. aasta metsamajandajate konkursil osalejad n Ahto Ülemaantee Hiiumaalt n Aigar Paas Võrumaalt n Rain Komlev Tartumaalt (OÜ BirchLagoon) n Erki Jõeäär Ida-Virumaalt n Johannes Nirgi Lääne-Virumaalt n Mihkel Jürisson, Pärnumaalt (OÜ Jürmets) n Koit Paasma Viljandimaalt n Maie Rebane Valgamaalt n Mare ja Valdu Reinaas Raplamaalt n Peeter Änilane Tartumaalt (OÜ Peeter ja Pojad) n Orm Tammepuu ja Riin Pallon-Tammepuu Raplamaalt n Priit Adler Lääne-Virumaalt n Priit Orupõld Raplamaalt n Risto Kiisk Tartumaalt n Ülo Tuvi Viljandimaalt Allikad: Erametsaliit, Erametsakeskus
Ühinenud Metsaomanikud metsakonsulent Tiit Kosenkranius ja Erametsakeskuse kontrolliüksuse spetsialist ning metsakonsulent Veljo Kütt. Parima metsamajandaja tiitlit antakse tänavu välja 27. korda. Sel aastal oli Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse korraldataval konkursil rekordiline osavõtt – parima tiitlile kandideeris 15 metsamajandajat. Osalejatele panid auhinnad välja STIHL Eesti, Loodusajakiri ja Chaga. Eriauhinnad andsid välja ulukitõrjevahendi Trico maaletooja Systemseparation Ltd, metsandustarkvara ettevõte Deskis ja Alexela. Järgmisel aastal toimub kogu pere metsapäev Pärnumaal.
PÄRNU MAALEHT
U U D I S E D 3
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020
FOTO: SILJA JOON
Pärnus veinirestorani avanud Carlos Armas Lerida ei pea paljuks ise klientidega suhelda, seda enam, et veinidest teab ta kindlasti rohkem rääkida kui keskmine eestimaalane. Tõsi, sellel pildil on ta koos oma eestlannast abikaasa Kauniga.
Hispaania mees avas Pärnus oma koduõuel vinoteegi Pärnus jahtklubi suunal Sadama 5 asuva võluva kollase eramaja hoovil avas vinoteegi hispaanlane Carlos Armas Lerida, kes tahab oma ettevõtmisega täiendada pärnakate teadmisi veinikultuuri peensustest. SILJA JOON Mees selgitab meie jutuajamise sissejuhatuseks, et hispaanlasena kannab ta nii isa kui ka ema perenime ning Armas ja Lerida just needsamad ongi. Carlos on Venezuelas sündinud ja kasvanud ning hiljem Hispaaniasse Kanaari saartele oma vanemate juurte juurde kolinud hispaania mees. Inseneriharidusega Carlos Armas Lerida tegutses aastaid ärijuhina, vedades pikki aastaid Prantsusmaal ja Hispaanias suuri erahaiglaid.
Armastus tõi Eestisse
Seda tööd ta parajasti Tenerife, Fuerteventura ja Lanzarotti saartel ka tegi, kuni kohtas eestlannat, kellega tekkis teineteiseleidmine esimesest silmapilgust. Paar korda Eestit külastanud, otsustas Carlos oma karjääri sinnapaika jätta ja Eestisse kolida. Töist tegevust võib hakkaja inimene igal pool leida, ent armastatud naine, pere ja kodusoojus on kullast kallimad, usub katoliiklikust kultuurist pärinev rahumeelne ja sõbralik Carlos. Lõunamaa inimesena teab Carlos Lerida veinidest enamjaolt kõike, eristab veini maitse järgi, millise viinamarjasordiga on tegu või kui kaua on jook tammevaadis seisnud. Teab kõiki finesse ja nüansse, mis veinijoomise juurde kuuluvad, ning valmistab ise erinevaid tapasid ehk delikatessnäksi, mida veini kõrvale süüakse. Carlos on proovinud Eestiski meie kultuurilisi ekstreemsusi – käinud suitsusaunas ja hüpaFOTO: SILJA JOON
Carlose vinoteegi kohviku osa. Asutust loodab peremees avatuna hoida aasta ringi.
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!
Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
nud saunast otse jääauku ega väsi imetlemast meie loodust ja inimesi. Eestlased on rohkem skandinaavalsed kui teiste Balti riikide rahvad, usub ta. “Mulle meeldib, et eestlased mõtlevad enne, kui teevad. Kuigi eestlased on loodusrahvas ja religioon jääb neile nende endi jutu järgi kaugeks, on neil katoliiklastega sarnased väärtused,” räägib ta.
Veinikultuuri maaletooja
Asi, mida ta meie rahva juures imetleb, on austus surnud pereliikmete vastu. See, kuidas minnakse jõulude ajal surnuaeda küünlaid viima, on tema jaoks uudne. Teine tähelepanek puudutab eesti naisi – peab olema hingeliselt väga vapper, et suuta kõvasti tööd rabada ja samas hea lapsevanem olla. Vinoteek on mõeldud aastaringsena. Imeline koduõu suurepärases asukohas Viikingi spaa kõrval meelitab nii turiste kui ka kohalikke. Elumaja kõrvalhoonesse on rajatud väike kohvikuruum ja maja teisele korrusele tuleb ruume juurde. “Kaua aega tagasi oli mul unistus omada veiniistandust. See, mida ma nüüd teen, on minu mugavustsoonist pisut väljaspool,” nendib ta südamlikult naeratades. Carlos kavandab korraldada koduses vinoteegis veinimaitsmise õhtuid ja tuua selleks puhuks Hispaaniast Pärnusse professionaalseid veinivalmistajaid, kellega koos selliseid üritusi läbi viia.
» » » » » »
KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID
www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818
Kunagise villavabriku tammi asemele rajatud Sindi kärestik sai valmis
FOTOD: KADRI KAUKSI
Tööd Sindi paisul on lõppenud ja seda aasta planeeritust varem – betoonpaisu asemel on nüüd looduslik kärestik, korda tehtud väliujulas käib vilgas elu ning kaladele on rajatud kudealad. “Sindi projekt on hea näide, kuidas keskkonnainvesteeringud on märksa laiema mõjuga kui vaid konkreetse keskkonnaprobleemi lahendamine,” kinnitab keskkonnaminister Rene Kokk, kui on värskelt valminud Sindi kärestikuga tutvunud. “Siinne annab kalavarude kaudu panuse majandusse ja toetab tänu ohtliku objekti likvideerimisele siseturvalisust. Ühtlasi parandab Sindis tehtu kohalikku elukeskkonda ja suurendab piirkonna väärtust.” Tööd Sindi paisu maha võtmiseks algasid 2018. aasta oktoobris ja lõppesid möödunud nädalal. See on aasta võrra varem kui planeeritud. “Tööd lõppesid aasta enne tähtaega, ühtkätt tänu soodsatele ilmastikuoludele, teisalt kõikide osapoolte ühise pingutuse ja hea koostöö tulemusel,” märgib keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. “Nii ehitajad kui ka kohalik omavalitsus on olnud suurepärased partnerid. Just nende abiga on keskkonnaagentuur toonud ära tulemuse, mille nimel on arutelud käinud aastakümneid.” Ehitustööde käigus lammutati pais, taastati sintlaste väliujula, rajati kärestik ja paisu vanast asukohast allavoolu kudealad. Kärestik on terve ehitusaja pakkunud suurt huvi sintlastele ja ka kaugemalt tulijatele. Käiakse niisama uudistamas, aga igal nädalavahetusel on jõel ka süsta- ja kanuusõitjad. Harrastajad meilt ja mujalt on ristinud kärestiku Baltimaade parimaks. Tolles
Keskkonnaministeeriumi tiim on valmis n-ö omal nahal vastse Sindi kärestiku ekstreemsed paadisõiduvõimalused ära proovima. Esiplaanil minister Rene Kokk. Lisaks sellele, et selline kärestik meeldib mitmetele kalaliikidele, on see suurepärane koht ka adrenaliinisõltlastele kiireks paadisõiduks.
M I S O N M I S?
Elupaikade taasatamine jõgedel Sindi paisu avamine kalade rändeks on üks osa projektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mida riik keskkonnaagentuuri eestvedamisel ellu viib. Pärnu jõestiku projekti raames korrastati ka jõestiku teisi paisusid – nii on avatud ka Jändja ja Vihtra ning tööd käivad veel Pärnu lisajõgedel Helmeti, Nurme, Kullimaa ja Rõusa paisudel. Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis – suurem kui ülejäänud lõhejõed kokku. Pärnu jõestikus on 270 jõge ja oja, kokku üle 3000 km. Pais asus Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel, olles veeelustikule ületamatu ja blokeerides rändel olevatele kaladele 90 protsenti Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest. Sindi paisu lammutamise järel on Pärnu jõgi kogu pikkuses rändetakistustest vaba (Jändja ja Vihtra juba varem tehtud). Pärnu jõest ja lisajõgedest on leitud kolm sõõrsuu liiki ja 34 kalaliiki, lisaks mõned juhukülalised. Olulisemad neist lõhe, jõesilm, jõe- ja meriforell, merisiig. Projekti kogumaksumus on 15 miljonit eurot, millest 85 protsenti panustab Ühtekuuluvusfond ja 15 protsenti riik. Allikas: keskkonnaministeerium
said kohalolijad kärestikuaerutaja Siim Peetrise juhtimisel ka ise veenduda. Sellise tegevuse järel kaladele tekkiva kasu iseloomustamiseks toome siinkohal lõhe näite. Varem sai lõhe sigida Pärnu jões ainult Sindi paisu alusel kärestikul, kus taastootmist on parimatel aastatel hinnatud 300–
400 laskujale aastas. Rändetee avamise järel on Pärnu jõe lõheasurkonna potentsiaalseks taastootmisvõimeks hinnatud kuni 50 000 laskujat aastas. Sellisele järeldusele jõudis projekti raames tehtud kalastiku-uuring, millesse olid kaasatud Eesti parimad kalastikueksperdid.
PÄRNU MAALEHT
MÜÜK REMONT JA HOOLDUS TARVIKUD Müük ja vastuvõtt kiirelt iseteeninduspunktis! info@elektrimootorid.ee
Tel 5366 4205 Lao tn 8/2, boks 17, Pärnu www.elektrimootorid.ee
4 S Ü N D M U S
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020
Uuenenud Kabli seltsimaja avas taas uksed
FOTOD: KAILI VILJAK
Augustikuu teisel laupäeval täitus Kabli seltsimaja kauaaegse juhataja Ülle Sulu unistus – aastase pausi järel avati pidulikult renoveeritud Kabli seltsimaja, ühtlasi peeti Kabli küla kodukandipäeva. SILJA JOON Ülle Sulu töötas rahvamajas 24 aastat – ligemale veerandsajandi – ja läks aasta tagasi pensionile, jätkates tegevust Kabli külaseltsi juhatuse liikmena. “See maja ehitati rahva rahaga seltsimajaks 1932. aastal. Kui renoveerimist poleks ette võetud, siis mõni aasta veel ja see hoone oleks kokku varisenud,” kirjeldas naine. Kuigi Ülle Sulu vaatab oma tööaastatele tagasi helge pilguga, on praegune maaküttel ning imeilusa sise- ja välisviimistlusega seltsimaja midagi muud, kui see oli tema ajal. “Katuse harjalauad olid pehkinud. Kui oli lumine talv, siis puhus lund vundamendi va-
hele. Kütsime ja kütsime, aga soojaks ei saanud. Kuna maja oli nii külm, ei olnud seal enam võimalik võimelda – juhendaja sai külmal põrandal harjutusi ette näidates seljanärvi põletiku,” kirjeldab Ülle Sulu.
Agronoomist sai kultuuritöötaja
Sulu on õppinud agronoomiks, ent elu tegi temast kultuuritöötaja. Ta mäletab, et kui läks seltsimajja tööle, ei olnud seal veel vett. WC-d kujutasid endast augurida, jalajäljed kõrval. Naine alustas päeva sellega, et vedas kodust käruga seltsimaja juurde suure kannutäie vett. Põrandapesuvesi toodi lähedal asuvast ojast. Kui kultuuriürituste korraldamiseks nappis raha, siis käis Sulu ja otsis kü-
Korstnapühkija Rainer Pirjo Tase 4 kutsetunnistuse nr 153050
e|www.korstnad-kolded.ee
5844 0510|rainer010203@hot.e
Ecofertise loodushoidlikud väetised Hoolitse oma marjapõõsaste, viljapuude ja muru eest ka sügisel.
last sponsoreid – leidis alati toetajaid. Kasinatele tingimustele vaatamata oli kultuurielu vilgas: Aire Koobi juhitud näitering tõi lavale Mats Traadi “Harala elulood”, mis pälvis üleriigilise tähelepanu. Tegutses palju ringe. Hoone remont kestis aasta jagu ja sel ajal harjutasid rahvatantsijad Häädemeeste selt-
“Nüüd on seltsimaja nii puhas, avar ja hele. Naiste laulgi kõlab hoopis teisiti.” ÜLLE SULU
• • • • •
Kabli seltsimaja äsja remondi läbinud hoone elavdab asjaosaliste hinnangul tublisti kohalikku küla- ja seltsielu.
simajas, hispaania tantsustiili harrastajad aga leidsid peavarju Treimani seltsimajas. Lauljad kogunesid aga Ülle Sulu juures kodus. “Nüüd on seltsimaja nii puhas, avar ja hele. Naiste laulgi kõlab hoopis teisiti, sest saime kauni kumera täispuidust lae, mis on parandanud ruumi akustikat. Terrass on mere poole ja sealt on hea vaadata, kuidas päike merre loojub,” selgitab Ülle Sulu. Tema hinnangul on koos uue seltsimajaga Kablis elu tagasi tulnud – palju noori on naasnud ko-
dukanti elama ja toimetavad seal. Suviti on Kabli nagu väike kuurortlinn, sest seal asuvad paljude tartlaste ja viljandlaste suvilad.
Toetasid nii PRIA kui ka rahvas
Renoveerimise eestvedaja oli MTÜ Kabli Külaselts juhatuse liige Maret Salak. Hoone uuendamise plaanidega alustati 2011. aastal, mil esitati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ehk PRIA-le vastav taotlus. PRIA toel renoveeriti seltsimaja katus ja saal, koduvalla
SÕIDUAUTOD, MOOTORRATTAD, VEOAUTOD, BUSSID, TRAKTORID
Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu
K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994
abil sai maja uue fassaadi ning maakütte, kohaliku omaalgatuse programmi toetustest soetati kardinad ja uued toolid. Eraisikutest ning ettevõtjatest toetajate abil renoveeriti ka vee- ja kanalisatsioonisüsteem, paigaldati maja ette tänavakivid ning remonditi hoone teise korruse ruumid. Kabli seltsimaja renoveerimine läks maksma üle 300 000 euro ja Maret Salaku sõnul on vaja soetada ning paigaldada veel ruumide ventilatsiooni tagav seade.
Asume Mauri tee 2 uues majas Papsaares (Mauri tehnoküla) E–R 9–18 • L 9–14 T.Ü.V Mauri OÜ
Broneeri aeg tel 437 4317
Müüa soodsa hinnaga eestimaist sea-, vasika- ja lambaliha Saadaval poolsuitsuvorstid ja maasingid. Viime liha koju üle Eesti, tellimus alates 50 €.
SUUR VALIK GRILLITOOTEID!
Nad tänavad sind selle eest ka järgmisel sügisel.
Mulgi Lihakarn OÜ
www.mulgilihakarn.ee
Põrsakese lihapood, Pärnu, Suur-Sepa 18
S Ü N D M U S 5
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020
LISALUGU:
Kabli seltsimaja juhataja Ülle Sulu pea veerandsada aastat kestnud ametiaeg sai mullu ümber. Nüüd jätkab ta tegevust Kabli Külaseltsi juhatuses ega väsi imetlemast uuenenud maja.
Kabli seltsimaja sai väärika päranduse Renoveeritud Kabli seltsimaja remondijärgse avamise aegu tutvustati avalikkusele ka samast külast omal ajal piiri taha emigreerunud kingitust – erinevate plaadifirmade välja antud vinüülplaatide kogu, millele talletatud peaasjalikult eesti heliloojate ja esitajate muusika.
Kabli seltsimaja aktiivsed tegijad pidulikul sündmusel, kui seltsimaja on pärast remonti taas uuele elule asunud: (vasakult) Kabli seltsimaja pikaaegne juhataja Ülle Sulu, Häädemeeste valla rahvakultuuri edendaja Aire Koop ja Häädemeeste huviteatri näitleja Marju Aasma.
Plaadid saadi kingituseks küll juba enne seltsimaja remonti, aga siiani pole külaseltsi inimesed jõudnud neid kõiki veel üle kuulata. Kogu sisaldab muu hulgas Olaf Kopvillemi, Leida Järvi, Jüri Lipu, Ingemar Korjuse, Ell Taburi, Endel Loo, Reet Hendriksoni, Harry Verderi, René Ufferi ja paljude teiste väliseesti lauljate loomingut, lisaks rohkesti rahvalaulude pärandit. Plaadikogu jõudis Kabli seltsimajja tänu sealse naisansambli kunagisele lauljale Maia Väljamäele, kelle lähisugulane Endel Väljamäe oli omal ajal Eestist Inglismaale rännanud, aga et tema juured olid ikkagi pärit Kablist, otsustas see inimene kinkida elu jooksul hoolsalt kogutud plaadikogu nüüdsele Kabli seltsimajale. Koos suursuguse plaadikoguga sisaldas kingitus ka väga heal tasemel plaadimängijat. Plaadikogu hakkas lähemalt uurima Häädemeeste meediaringi juhataja ja rahvatantsija Kaili Viljak, kellele alguses pakkusid huvi mõned konkreetsed laulud, hiljem aga otsustas kogu kollektsiooni korralikult ette võtta ja n-ö süsteemi panna. Nüüdseks on osa vinüülplaatidel sisalduvast muusikapärandist – peamiselt eesti rahvalaulud, karjalaulud, kiigelaulud, heinateolaulud jmt juba ka digiteeritud. “Kuna ma olen ka lasteaiaõpetaja, siis ma tunnen, et pean seda pärandit edasi kandma,” kirjeldas Kaili Viljak endale võetud kohustust ja eesmärke ERR-ile. PÄRNU MAALEHT
Soode taastamise projektid arenevad ka Pärnumaal Pärnumaa piiresse jääb mitmeid suurprojekte, mis ühest küljest seotud Eesti looduskaitse tänavuse 110. aastapäevaga, teisalt aga on olulised mitmete looduslike koosluste taastamise ja säilitamise huvides. Üks on kahtlemata jõgedel kalade elutingimuste parandamine, lisaks käis 10. augustil Pärnumaal visiidil olnud keskkonnaminister Rene Kokk muu hulgas ka RMK taastatud Alu jääksoo ja turbarabaga tutvumas. Seal on tehtud mahukad taastamistööd, kusjuures need teemad on praegu hästi aktuaalsed, sest parasjagu on looduskaitse 110. aastapäeva tähistamine üle riigi ja soode taastamine on üks oluline osa sellest. RMK kommunikatsioonispetsialist Karmen Kaukver kinnitab, et tõepoolest on soode taastamine täie hoo sisse saanud. Kui taastatud soode pindala oli 2010. aastal null hektarit, siis 2020. aasta lõpuks peaks see olema juba umbes 12 500 ha. Näidetena Pärnumaalt nimetab Kaukver Luitemaa looduskaitsealal Maarjapeakse raba, Soomaa rahvuspargi erinevaid soid, neist Pärnumaal näiteks Kikepera raba. Mitmed taastatavad sooalad aga jäävad teiste maakondade territooriumile – Soomaal veel Ördi raba, Kuresoo raba, Valgeraba, Lahemaa rahvuspargis Laukasoo raba, Alutaguse rahvuspargis Muraka raba, Sirtsi ja Tudu rabad jne. Lisaks on taastatud endiseid kaevandusalasid, üle Eesti ühtekokku umbes tuhandel hektaril. “Eesti looduskaitse 110 kontekstis lisan RMK poolt, et kui võtta laiemalt looduskaitselised tööd Pärnumaal, siis lisaks soodele on panustatud ka poollooduslikele kooslustele, hooldatakse ja
uuendatakse riigimetsas asuvat külastustaristut, millel on inimest suunav ja kaitseväärtusi säilitav funktsioon. Ja mis väärib samuti märkimist – RMK Põlula kalakasvatus on viimastel aastatel panustanud Pärnu jõe ohustatud kalavarude taastamisse,” iseloomustab Karmen Kaukver tehtud ja tegemisel olevaid töid. “Viimasel neljal aastal on Pärnu jõkke viidud üle 100 000 ühesuvise siia noorkala ja lähemal viiel aastal on kavas keskenduda Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisele.” Märgala taastamisel mängib esmast rolli taastamise eesmärk – kas jääksoost peaks saama metsamaa, haritav maa, soo või veekogu. Taastamistööde valik oleneb täiendavalt taastatava märgala tüübist, veerežiimist, kuivenduse mõju tugevusest ja kestusest. Igal juhul taastuvad märgalad väga visalt, veerežiim muutub looduslike alade omaga sarnaseks alles kümmekonna aasta jooksul. Taimestik paraneb veelgi aeglasemalt. Hiljuti avaldatud järelanalüüs 621 märgala taastamise kohta näitas, et isegi sajand pärast taastamist on märgalade taimestik ja biokeemiline toime (peamiselt süsiniku sidumine) keskmiselt neljandiku võrra kehvem kui looduslikel võrdlusaladel. Soode taastamise tegevused toimuvad, lähtudes kaitstavate soode tegevuskavast, Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskavast aastateks 2014–2023, Rubina looduskaitseala kaitsekorralduskavast aastateks 2012–2021, Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavast aastateks 2016–2025 ning Aidu looduskaitseala kaitsekorralduskavast 2013–2022. Projekti kogumaksumus on 2 333 754 eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus on 85 protsenti ja RMK omafinantseering 15 protsenti. Täpsem info soode taastamise projekti kohta on saadaval veebipaigas www.rmk.ee.
PÄRNU MAALEHT
Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...
Avant 760 laadur (võimalik koos erinevate lisatarvikutega)
25 €+km/h masinarent koos juhiga
Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ
Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu
KAIMO KIVIKAS Uuri lähemalt tel 518 2169
Tel 526 9639
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
KOMPONENDIST TERVIKLAHENDUSENI
torude CNC painutus hüdraulikavoolikute valmistamine ja seeriatootmine komponentide müük hüdraulikasüsteemide projekteerimine, ehitus, remont ja hooldus Tel.
502 7600
hyd@radius.ee | www.radius.ee
VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15
www.vanaloomakliinik.ee
Teostame üldehitustöid, nii eramute, paarismajade, rida- ja korterelamute kui garaažide ehituseks ja renoveerimiseks.
Küsi pakkumist! + 372 56470174 meriferm@gmail.com meriferm.ee
6 E T T E V Õ T L U S
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020
FOTO: SILJA JOON
Kaks Pärnu kokka otsustasid ujuda vastuvoolu ja asutasid Pärnust üpris kaugesse maakohta uue restorani ajal, kui inimesed viirusehirmus eriti ringi ei liikunud, turistid olid piiride taga kinni ning enamik linnadegi söögikohti suletud. SILJA JOON
Kokad Evari Tšetsin (vasakul) ja Marek Sild oma uues restoranis Kosmonautika puhkekeskuses. Meeste selja taga ripub esimese kosmonadi Juri Gagarini foto.
Pärnu kokad kolisid suveks oma töö ja tegevuse maale Tuleme appi metsatöödele: Lankide ettevalmistamine uuendamiseks Kultuuride hooldus ja valgustusraie Halumasina teenus
Esna Talu OÜ tel 5620 8231
Eks sellist tegevust peeti alguses üpris hullumeelseks mõtteks, sest isegi senini üsna mainekas Pärnu restoran Umberto pidi koroonakriisi tõttu uksed sulgema. “Mulle öeldi alguses, et see on mõttetu – avada koroonakarantiini lõpus kusagil maanurgas toidukoht ja eeldada, et rahvas hakkab seal käima,” märgib Kablis Kosmonautika keskuses sel kevadel söögikoha avanud Pärnu kokk ja ekstreemsportlane Evari Tšetsin.
Väärt asi kogub kliente
Kõik läks aga hoopis teisiti. Toidukoht osutus vägagi populaarseks. Kohvik on avatud iga päev augusti lõpuni ja kui ilmad lubavad, siis ka septembris. Uksed avatakse ennelõunal ja suletakse hilisõhtul ning külastajaid jätkub. Plaanis on jätkata õhtusöökidega talvelgi, nendib endine restorani Umberto peakokk. Umberto peakoka ametist tuli aga Evari Tšetsinil sel aastal loo-
Oleme Tori valla põllumajandusettevõte ning soovime laiendada tootmist.
Seoses sellega
OSTAME PÕLLUMAAD JA METSA parima hinnaga peamiselt Tori vallas.
Lisaks võtame rendile põllumaad. Tel 5667 3533 erikugrupp@gmail.com ugrupp@gmail www.roigu.ee
Ostame Lehtpuuenamusega metsakinnistuid ja raieõiguseid. Küsi pakkumist virnastatud võsale ja raidmetele.
INFO timber@timberstock.ee, tel 507 1150
www.remitauto.ee
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame ja parandame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742
buda – kui restoran uksed sulges, järgnes koondamine. Kõik ikka selle koroonaviiruse tõttu. Tšetsin on tegelenud elamuscatering’iga ja olnud Pärnumaa maitsete aasta saadik, kelle Pärnumaa umbrohusuupisted jõudsid muide ka tänavusele presidendi vastuvõtule. Kosmonautika omanikega tutvudes tekkis mõnus sünergia ja need pakkusid Tšetsinile, et tegelegu ta toitlustusega, omanike endi rolliks jääb majutusteenuse pakkumine. Tšetsini ideega läks heal meelel kaasa tema sõber ja Pärnu laste kokandusringide õpetaja Marek Sild. Nii nad kahekesi Kosmonautika keskusesse siirdusidki. “Mõtlesime, et riskime ja teeme toidukoha 50 kilomeetri kaugusele linnast. Et lõpuks saab teha midagi südamest. Ei pea kuulama omanikke,” kommenteerib Tšetsin. “Teeme neid toite, mis ka endale meeldivad.” Kõige populaarsemad road on meeste sõnul pidevalt me-
Otsid torumeest? Meie aitame Sind! +372 5678 7190 info@torutiim.ee
www.torutiim.ee
 E T T E V Õ T L U S  7 
  PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020 
FOTO: SILJA JOON
Pika ajalooga puhkebaas
nßßs olevad kalakotletid ja kalasupp. Algust tehti mai lþpus. Plaan oligi juba siis hakata pakkuma kalaroogasid – ikkagi mereäärne koht. Tooraine saadakse kohalikelt, nii kala, liha kui ka juurviljad. Menßßd on täiustatud vastavalt sellele, mida värsket ja kohapealset parajasti saada on. SÜÜgikoht kannab nime Kocmoc.
Kindla sþnumiga sÜÜgikoht
Alguses arvasid, mis arvasid – lausa kartsid kokad, et rahvas ei hakka Ăźldse käima. Aga kui mĂľned toidukriitikud tulid ja nende ettevĂľtmisest kirjutasid, siis hakkas juba hästi minema. Imekauni liivaranna ja merevaatega kunagisse kuulsasse puhkekeskusesse tullakse nßßd juba ka Tallinnast ja Lätist. “Me ise pole jĂľudnud reklaamigi teha ega ettevĂľtmisse selles osas investeerida,â€? räägib peakokk.
“MĂľtlesime, et riskime ja teeme toidukoha 50 kilomeetri kaugusele linnast. Et lĂľpuks saab teha midagi sĂźdamest.â€? EVARI TĹ ETSIN
Kosmonautika puhkebaas on oma ajaloo vältel näinud mitmeid nþukogudemaa kosmonaute, kuulsaim neist kahtlemata Valentina Tereťkova. Omaaegset hþngu ja olustikku vþib seal tajuda praegugi.
Teenidajateks on kogemusteta personal – tublid Pärnu þpilased ja ßliþpilased. Peabaarmen on noormees, kes sai kevadel matemaatika eksamil 95 punkti, toob Evari Tťetsin näite. Suvel on meeskond saanud Kosmonautikas valmistada ohtralt lþunaid, tellimisel sßnni-
päevalaudasid, korraldada festivalide raames ßritusi, pakkuda catering’i. Koguni ßks taimetoitlaste pulm on Kosmonautika keskuses juba maha peetud. Tťetsin arvab, et tuleval suvel vþiks puhkekeskuse mþnusat atmosfääri tuunida veelgi peresþbralikumaks, korraldada roh-
SK KIVIKORSTNAD OĂœ
Hakkpuidu ost-mßßk, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee
SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MĂœĂœK 10. septembril kell 10.00 VARBLA TEENUSEKESKUSES Etteregistreerimine tel 449 6624, 524 2485
Silmade kontroll 15 â‚Ź, prilliostjale TASUTA
kem kontserte ja muid nn kogupereĂźritusi. “Tahame panustada sellele, et peredel oleks siin hea olla ja lastel midagi huvitavat teha. Teeme seda, mis meile endale meeldib. Ă•htuti ujume ja surfame siin kĂľik. Olen ju ekstreemsportlane – mis vĂľiks minu
Kivikorstnate ehitamine ja plekitÜÜd
jaoks veel parem olla,� seletab mees. Ta imestab, et paljud pärnakad pole siiamaani Kosmonautika puhkekeskusest kuulnudki ja nßßd alles avastavad seda. Tťetsin nendib, et kui olud lubavad, avavad nad tuleval kevadel sÜÜgikoha juba aprillikuus.
Kosmonautika ajalugu ulatub 1960. aastaisse, mil NSVL-i Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut hakkas kavandama puhkekompleksi Vzmorje ehitamist. Projekteerijaks sai EKE Projekt ja kompleks valmis 1983. aastal. Lisaks majutushoonetele ehitati kßlastajate tarbeks suurejooneline klubihoone, mida ilmestasid peegelseinad ja hiiglaslik Moskva panoraam, tol ajal uhkeim ujumisbasseiniga saun, mis kþik tundusid tol ajal kohalikele elanikele muinasjutuna. Kohalikud hakkasidki salapärast ja nende jaoks suletud paika peagi kosmonautide suvilaks kutsuma. Teenekate teadlaste kþrval olevat siin oma suvesid veetnud kosmonaudidki. Legendid räägivad, et siinsete metsade parimaid marja- ja seenekohti olevat tundnud ka maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereťkova. Puhkekompleksi asukohta valiti hoolikalt ja selleks sai uuringute tulemusel kþige päikesepaistelisem paik NSVL-i läänerannikul, nn pþhjapoolne Sotťi. Pärast liidu lagunemist läks puhkekompleks Pärnu piirivalvepiirkonna Jaagupi kordoni kasutusse, millele järgnes kompleksi hßlgamine ja lagunemine. Nßßdseks on legendaarne puhkekompleks osaliselt taastatud, kusjuures säilitada on pßßtud vþimalikult palju just seda Kosmonautika puhkebaasile omast endisaegset miljÜÜd.
Sßgisene Läti ja Kuramaa maitsed 19.–20.09 H: 125 ₏ Kßlastame erinevaid talusid, paneme jala maha Jelgavas ning ÜÜbime hotellis kaunis Jōrmalas. Kauneid killukesi Lääne Eestist 26.–27.09 H: 130 ₏ Uudistame Oidremaa, Lihula, Saare, Vasalemma, Keila-Joa, Kþltsu ja Kumna mþisaid. Käime äsja renoveeritud Padise kloostris ja ÜÜbime hotellis Haapsalus. Gondvana Reisid Lätimaa ja Riia valgusfestival 14.–15.11 H: 120 ₏ www.gondvana.ee Jþuluaeg Helsingis ja Porvoos 12.12 H: 115 ₏ Tel 505 9902 Aastavahetus Varssavis gondvana@gondvana.ee 29.12.2020–01.01.2021 H: 270 ₏
Tel 5667 5334 TĂ„ITEMATERJALI MĂœĂœK ja TRANSPORT VĂ„IKEKALLURIGA
Teeme Teie sþiduki säravaks nii seest kui väljast!
kuni 3 tonni korraga TRANSPORT
Helistage tel 510 0856
Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri TehnokĂźlas www.puhasauto.eu
al 37 â‚Ź
58 091 823
info@parnukallur.ee
www.parnukallur.ee
TĂ„NAVAKIVIDE PAIGALDUS JA MĂœĂœK www.kivivennad.ee tel 551 9855
www.radeviktrade.ee
8
SÜNDMUS
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020
FOTO: KARL-EERIK PINK
Endisest Pärnu masinatehase territooriumist saab Seileri Kvartal Nordecon kuulutab välja avaliku arhitektuurivõistluse Pärnu kesklinnas loodavale Seileri Kvartalile parima arhitektuurse ilme leidmiseks. Seileri Kvartal asub Pärnus vahetult jõe kaldal endise masinatehase territooriumil aadressil Rääma 7. Arhitektuurivõistluse tingimused on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liiduga. Arhitektuurivõistlusel osalemise tähtaeg on 30. oktoober 2020. “Masinatehase ala on olnud pikka aega arenduse ootel, kuid nüüd saame öelda, et Pärnu jõe kaldale kerkib tulevikus järk-järgult kümme suurepärase asukohaga korterelamut kokku 133 uue koduga,” sõnas Nordeconi kinnisvaraarenduse osakonna juht Katrina Šokman. “Arendatav ala on üsna suur, hõlmates krunte Rääma 7, 7a, 7b, 7c, 7d, seetõttu on arendus kavandatud mitmes etapis, millest esimene samm ongi läbi avaliku arhitektuurivõistluse parima arhitektuurse lahenduse leidmine.” 2017. aastal kehtestatud detailplaneeringuga on piirkonnale sätestatud ümbritsevat keskkonda silmas pidavad nõuded, mis on aluseks ka toimuvale arhitektuurivõistlusele. Näiteks vastavalt planeeringu arhitektuursele ideele tuleb jõe poole jäävate hoonete projekteerimisel muu hulgas järgida n-ö kaarjat ehi-
tusjoont, mis tähendab, et jõeäärsete hoonete katusemaastik peab moodustama tervikliku “laine”. Esimesed korrused kasutatakse ära trepikodade, korterite panipaikade ja kohati avaliku ruumina, kus võiksid funktsioneerida näiteks kaubanduspinnad, restoranid, kohvikud jne. Alates teisest korrusest on planeeritud korterid. Hoonestuse projekteerimisel on kavas lähtuda peresõbralikkuse printsiibist ehk arendusprojektis saavad olema eri suurusega kortereid. Samuti tuleb tagada, et hoonetevaheline ruum oleks huvitav ja meeldiv nii hoonetest avanevate vaadete puhul kui ka hoonete vahel viibides. Korraldatav arhitektuurivõistlus on avalik ühes etapis läbiviidav arhitektuurivõistlus, tööde esitamise tähtaeg on 30. oktoober 2020. Võistluse parimatele on Nordecon välja pannud auhinnafondi suurusega 15 000 eurot, mis jaguneb preemiateks 1.– 3. koha vahel vastavalt 7000, 5000 ja 3000 eurot. Žürii valib ühe parima lahenduse, mille autori(te)ga jätkatakse koostööd hoonete projekti tellimiseks. Žürii lõpetab töö hiljemalt 1. detsembril 2020. Žüriiliikmed on Ando Voogma ja Katrina Šokman Nordeconist, Pärnu linnaarhitekt Henri Eessalu ja arhitektid Eesti Arhitektide Liidust. Kõik võistlusel osalemiseks vajalikud materjalid asuvad Seileri Kvartali veebilehel www.seileri.ee.
PÄRNU MAALEHT
Esimese auhinna saab kätte Triin Ollino Pärnu trahterist Postipoiss.
Eesti 2020. aasta parima teenindaja tiitli pälvis Triin Ollino Pärnust Konkursi “Eesti parim teenindaja 2020” võitjaks valiti 19. augustil Tallinnas toimunud finaalüritusel Pärnu trahteris Postipoiss töötav Triin Ollino. Teise koha sai Karoliina Omuk (Swedbank) ja kolmanda KaiRiin Pavljutšok (Tele2). “Olen väga tänulik korraldajatele, et selline konkurss Eestis hea teeninduse edendamiseks toimub. Loodan, et see julgus-
tab ka noori inimesi, kes alles oma karjäärivalikute ees on,” kommenteeris värske võitja ürituse korraldajate pressiteate vahendusel. “Teenindajaamet ei olene isiksuse tüübist, vaid teenindajaks sobivad väga erinevate omadustega inimesed. See mitmekesistab teeninduselamusi ja -maastikku. Koroonast tingitud majanduslikult keerukas olukord on mõjutanud väga paljusid ettevõtteid ja mitmed inimesed on kaotanud töö,” kirjeldab Triin Ollino. “Julgustan inimesi teenindaja elukutset valima. Hea teenindaja
mõistab oma klienti, on empaatiline ja hooliv.” Konkurss korraldati 15. korda ning ka koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukord mõjutas üritust – märtsikuus edasi lükatud piirkondlikud finaalid toimusid 17. ja 18. augustil Tartus ja Tallinnas. Tallinnas toimunud superfinaalis konkureerisid kolm Tartu, kolm Tallinna ja kolm teiste Eesti piirkondade parimat teenindajat. “Eesti parim teenindaja 2020” konkursil osales kokku peaaegu 500 teenindajat üle Eesti.
PÄRNU MAALEHT
Huvialakool Shart • Mängukool ja robootika • Eelkool • Lasteteater
• Teatristuudio • Lastetants • Vaba- ja show-tants
Info tel 5669 5773 | silvahk@hot.ee | sharthuvikool.edicy.co Tunnid toimuvad Nooruse Majas, Roheline 1b, Pärnu
Pakume tööd CE-kategooria autojuhile, kes oskab eesti keelt ja omab töökogemust pool- ja/või täishaakel. 6 ja 8mm kask ja okaspuu
135
Stabiilne töö Soome ja Rootsi vahel Tööaeg vahetusega - 2 nädalat tööl ja 1 nädal kodus Lisainfo tel 5340 0065 / alonewolf.ee
Metsa raie ja kokkuvedu Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu Kasvava võsa raieõiguse ost Kasvava metsa raieõiguse ost Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com
MÜÜME AASTA RINGI KVALITEETSET KANDILIST PUITBRIKETTI ALUSTEL 960 kg. Kojuvedu ja kuuri kandmise teenus. Ka nädalavahetustel.
TEL
5662 6567
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020
K INNI S VAR A
9
Millises suunas liigub Pärnumaa kinnisvaraturg koroonapuhangu järellainetuses? FOTO: KARIN KALJULÄTE
2019. aastal tehti Pärnu maakonnas kokku 3416 kinnisvara ostu-müügitehingut kogusummas 206 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aastaga tehti 4,3 protsendi võrra rohkem tehinguid, kuid 2017. aastal oli tehingute arv siiski veel suurem. TERJE VÕRK, Arco Vara Kinnisvarabüroo Pärnu piirkonna maakler Praeguseks on elukondliku kinnisvaraturu aktiivsus vähenenud, kuid korteriturul aktiivsus veel säilis. Keskmised tehinguhinnad olid 27 protsenti kõrgemad kui 2018. aastal. Keskmine mediaanhind oli 1244 €/m2. Korterite mediaanhind Pärnu maakonnas oli 2019. aastal 1028 €/m2 ja hinnakasv kiirenes. Korteriturul kujundasid hindade muutust peamiselt tehingud uute korteritega. Kuna aga ehitusaktiivsus 2019. aastast ka taandus, siis on 2020. aastal samal ajal koroonaviirusest tingitud mõjutustega oodata turuaktiivsuse arvestatavat vähenemist, pakkumiste arvu suurenemist ja pakkumishindade alanemist.
Eelistatakse uusi ja avaraid kortereid
Nii uute kui ka järelturukorterite müük mullu suurenes ja 2019. aastal tehti Pärnu linnas 894 korteritehingut. Uusi kor-
tereid müüdi 175 ja nende mediaanhind oli 1694 €/m2. See moodustas kõigist tehingutest 20 protsenti. Valdavalt müüdi kortereid, mida asuti ehitama juba 2018. aastal. Tehingute arv suurenes ennekõike kahe- ja enamatoaliste korterite puhul ja hinnakasv oli olenemata korteri suurusest 8–9 protsenti. Siiski ei täheldatud eelmisel aastal olulist hinnakasvu vanemate, 1940.–1990. aastatel ehitatud korterite osas. Järelturul tehti kokku 719 ostumüügitehingut mediaanhinnaga 1147 €/m2. Tehinguid oli 14 protsendi võrra rohkem kui 2018. aastal. Hinnad kasvasid aeglasemalt ja ka aktiivsus oli väiksem kui 2017. aastal. Tüüpkorterite osas võib välja tuua, et ka seni kiireim hinnakasv Mai-Papiniidu piirkonnas pidurdus, sest keskmisest odavamate ja remonti vajavate korteritega tehti mõnevõrra rohkem tehinguid.
Müügipraktika näitab siiski, et ostjaskond eelistab võimalusel hea ja väga hea siseviimistlusega kortereid ning nende müügiperiood on keskmisest lühem. 2020. aasta esimesel poolaastal on vanemate tüüpkorterite turg pöördumas hinnalangusele, tehingute arv on alanemas ja pakkumiste arv suureneb. 1960ndatel ehitatud tüüpkorterite osas on mõningast hinnalangust juba märgata. Teistes segmentides on vähenenud küll turuaktiivsus, kuid Pärnu linnas ei ole järelturu hinnatase veel jõudnud märgatavalt muutuda.
Pandeemia mõjutab maakonna korteriturgu
2020. aasta II kvartal tõi Pärnu maakonnas 249 korteritehingut ja turuaktiivsus langes võrreldes
Pärnusse Mai elurajooni on kortermaju ehitatud juba enam kui 15 aastat ja hinnatase on seal pidevalt kulgenud tõusvas joones. Nüüd täheldavad kinnisvaraspetsialistid, et see pidev tõus on peatumas.
perioodiga vähenes ka siin tehingute arv 41 protsendi võrra. Mediaanhinnaks kujunes 1296 €/m2. Statistilist hinnakasvu toetas Pärnu linnas ehitushinna kasv, kuna I kvartalis müüdi Pärnu linnas 45 ja II kvartalis 31 uut korterit. Mõlemas kvartalis oli uute korteritega tehtud tehingute osakaal 19 protsenti tehingute arvust.
2019. aasta II kvartaliga koguni 36 protsendi võrra. Tehingute arv langes kogu maakonnas, valdades tehti 83 korteritehingut, aritmeetiline keskmine hind oli 307 €/m2 ja see oli 12 protsenti vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Valdade hinnatase on väga erinev ja korteriturgu mõjutavad ennekõike pakkumiste madal arv ja kehvem pakkumise struktuur. 2020. aasta teises pooles on maakonna turul kindlasti ka koroonaviiruse mõjutused tuntavamad, sest tööpuudus kasvab teenindussektoris ja kannatada saavad madalama sissetulekuga leibkonnad. Madal likviidsus võib kaasa tuua elamispindade tuntava hinnalanguse. Pärnu linnas tehti 2020. aasta II kvartalis 166 korteritehingut, võrreldes eelmise aasta sama
2019. aasta hinnakasvu elamuturul soodustasid tehingud Pärnu linna lähiümbruses. Maakonna elamumaaga tehti 2019. aastal 407 ostu-müügitehingut ja keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 74 000 eurot. Tehingute arv alanes võrreldes 208. aastaga, aga 2020. aasta II kvartalis tehti Pärnu linnast väljaspool paiknevates piirkondades 99 tehingut hoonestatud elamumaaga ja turuaktiivsus on säilinud. Linnast väljas kujunes II kvartali mediaanhinnaks 66 800 eurot, Pärnu linna elamutel 130 000 eurot (17 tehingut). Mediaanhinna tõusu veavad uuemad elamud, milledega tehingud on sagenenud, ning hinnad on jäänud 90 000–180 000 euro vahemikku. Nii 2019. aastal kui ka 2020. aasta esime-
Elamuturg püsib stabiilsemalt
sel poolaastal on ligi pooled elamud müüdud 100 000 euro suuruse tehinguhinnaga. Võrreldes varasema perioodiga on tehinguaktiivsus vähenenud ja potentsiaal Pärnu elamuturu kasvuks järjest väiksem ning elamuturg suhteliselt õhuke ja madala efektiivsusega. Üksikelamu ehitamiseks sobivaid krunte on atraktiivsetes asukohtades võrdlemisi vähe. Ka ei ole viimase kolme aasta vältel Pärnu linnast väljaspool paiknevates piirkondades uute arendusprojektidega alustatud. Pikemas plaanis viitavad kõik tegurid elamispindade turu jahenemisele ja sarnaselt korterituruga ennustame, et turuaktiivsus väheneb eelkõige hajusama asustusega piirkondades. Pakkumishinnad on siiski jätkanud kasvamist 3–4 protsenti aastas, jäädes küll alla korterituru senisele hinnakasvule. 2020. aasta aprillist on ka pakkumiste arv hakanud kasvama nii Pärnu linnas kui ka valdades, mis viib mõningase viiteajaga pakkumis- ja tehinguhindade langemiseni. Pärnu tarbijaskond on äärmiselt hinnatundlik ja on alust arvata, et ostjad on valmis soetama ka kehvemas seisukorras ning renoveerimist vajavaid elamuid.
KOOLI ALGUSEKS RIKKALIK VALIK LÕIKELILLI JA KIMPE
10 M A A T U R I S M
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020
Metsamaa pärimustalu Kihnus tegutseb sel suvel täistuuridel FOTO: SILJA JOON
Erinevalt paljudest teistest turistide sihtkohtadest Kihnu saar tänavu külastajate vähesust ei tunne, pigem on Kihnule tee leidnud inimesi enagi kui tavaliselt. SILJA JOON “Arvan, et rahvast on Kihnus olnud see aasta ikka väga palju, juulis lausa rekordarv,” märgib Marju Vesik, kes juhib esimest hooaega Metsamaa pärimustalu tegevust. Talu kuulub sihtasutusele Kihnu Kultuuriruum, mille eesotsas Vesik ongi.
Tuntud raadiohääl Mere Marju
Kihnu pärimustalu uus juhataja Marju Vesik pakatab ideedest ja teotahtest.
Kes ei tea, siis Metsamaa pärimustalu on vabaõhumuuseumile sarnanev hoonete kompleks, kus on renoveeritud ajalooline taluhoone koos kõrvalhoonetega, mille läheduses paiknevas kompleksi sulanduvas uusehitises paikneb avara terrassiga kohvik ja teisel korrusel majutusruumid. Talus toimuvad erinevad Kihnu kultuuriga seotud laagrid, festivalid ja kokkusaamised.
“Mind teavad paljud Mere Marjuna Vikerraadio kihnukeelsetest uudistest,” kommenteerib Marju Vesik. Raadiosaadete tegemise lõpetas naine kaheksa aasta eest ära. See oli siis, kui tal esimene laps sündis. Kui hiljem Kihnu suurimas turismifirmas AS Kihnurand juhatajana töötanud noorik turismigruppidel iga päev sadamas vastas käis, pidi ta vastama sageli kahele küsimusele: kus elab Kihnu Virve ning kas teie oletegi see Mere Marju – see, kes kihnukeelseid uudiseid teeb? “Inimesed tundsid mind päris palju minu madala hääle järgi. Järelikult ikkagi Kihnu uudistel kuulajaid oli,” naerab Marju. Mitmendat põlve kihnlasena on Marju Vesik igal võimalikul moel oma kodusaart teeninud:
Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
PÄRNU NOORTE VABAAJAKESKUSES
NOORTEVÄLJAK 2 ESMASPÄEVITI JA KOLMAPÄEVITI KELL 19.00
PAIKUSE SPORDIKESKUSES
PAIDE MNT. 19 TEISIPÄEVITI JA NELJAPÄEVITI KELL 18.30 KARATE LASTELE JA NOORTELE ALATES 6. ELUAASTAST. TRADITSIOONILINE JAAPANI KARATE-, VÕITLUSKUNST TÄISKASVANUILE, TREENINGRUPP KA SEENIORIDELE 40+. LAAGRID, SEMINARID, VÕISTLUSED VÄLISMAAL JA KODUS. MEIL ON RAHVUSVAHELISE KOOLITUSE JA PIKAAJALISTE KOGEMUSTEGA PROFESSIONAALSED KARATE ÕPETAJAD, KELLE VÖÖASTMED JA INSTRUKTORI TUNNISTUSED ON VÄLJASTATUD KARATE SÜNNIMAALT JAAPANIST. WWW.ZEKARATE.EE INFO TEET@ZENKARATE.EE TEL: 5625 2118 FB: KARATEKLUBI ZEN / JSKA ESTONIA
M A A T U R I S M 11
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020
olnud Kihnuga seotud trükiste ja kihnukeelsete raamatute väljaandmisega tegeleva Kihnu kultuuri instituudi juhataja. Kuus aastat tagasi asus ta projektijuht-juhiabina tööle sihtasutusse Kihnu Kultuuriruum, mullu novembris sai temast juba sihtasutuse juhataja. “Korraks oli seal abi vaja ja sinna ma jäin. Nii olen terve elu olnud Kihnuga seotud,” lausub ta. “Mida vanemaks saad, seda rohkem teadvustad seda Kihnu olemist ja väärtust.”
Pärimustalu sai terviklikult valmis
Marju Vesik on rahul, et lõpuks on terviklikult valmis saanud Kihnu saare Metsamaa pärimustalu, mis on olnud SA Kihnu Kultuuriruum suurim eesmärk läbi aastate – sihtasutus loodi juba 16 aasta eest. Talu osteti kümme aastat tagasi ja hakati seda tasapisi välja ehitama. “Palju aega ja närve on kulunud sinna. Mare Mätas vedas seda tööd projektirahade toel – pärimustalu ehitati mitmes etapis, sest igast projektist saadi raha natukesehaaval,” tõdeb Vesik. Sihtasutuse eesmärk on Kihnu elava kultuuri ja pärimuse hoidmine ning võimalikult paljudele inimestele tutvustamine. “Üks asi on see, et Kihnus saaksid inimesed meile külla tulla ja saada pärimustalus osa ehedast Kihnu elust. Teine see, et kui inimesed tulevad meile külla, siis saame oma inimestele tööd pakkuda. See on terviklik ring. Ja
FOTO: SILJA JOON
kuigi praegu on see töö põhiliselt hooajaline, on meie eesmärk luua kasvõi mõned aastaringsed töökohad,” selgitab Vesik. Lisaks Marju Vesikule on Metsamaa talul sel hooajal ka uus perenaine – Maria Michelson ehk Kuraga Mari. Michelson on kihnlane, kes käis mandril koolis, aga otsustas oma pere saarele tuua ja töötab seal nüüd viiuliõpetajana.
Ehe kultuur otse külatänavail
Kihnu eripäraks on sealne n-ö elav kultuur – Kihnus ei pea minema muuseumisse vaatama, et mis siin sada aastat tagasi oli. Kõik see arhailisus on külatänavail näha ja tunda. Kihnus näeb reaalselt ja iga päev, et kantakse Kihnu körti ning kuuleb kihnu keelt, laulu ja tantsu – mootorrattaid näeb ehk harvemini sõitmas. Metsamaa pärimustallu on võimalik tulla ööbima – magada vanas aidas, käia suitsusaunas. Suvel on pärimustalus avatud kohvik, kus pakutakse Kihnu toitu – liha ja kartuleid või panniliha keedukartuli ning kalaga, putru, Kihnu saia moosiga, Kihnu leiba, kodused lihapirukaid. Suvisel ajal toimub Metsamaal palju erinevaid festivale ja laagreid: Kihnu Kultuuriruum korraldas tänavu 11. korda merepeo, mis on ühtlasi Kihnu suurim üritus. Pillilaager toimus 13. korda, oktoobris leiab kümnendat korda aset viiulifestival, kolmandat aastat korraldatakse kudumisfestivali. Uudne üritus on mand-
Kuldkollane Kihnu Metsamaa pärimustalu peahoone.
“Ajame vanad Kihnu naised kodust välja, et nad näitaksid käsitöönippe. Vastasel juhul need oskused hääbuvad.” MARJU VESIK
rikihnlaste lastelaager, et anda neile edasi Kihnu kultuuri, millega nad iga päev kokku ei puutu. Peetakse ka kalendritähtpäevi. Vanasti peeti küladevahelist kadripäeva – iga küla pidas oma inimestega kadripäeva ja seejärel käidi üksteise juures külas Kadrit jooksmas. “Igas külas olid omad pillimehed, lauljad ja tantsijad,” kirjeldab Marju Vesik. Vesik tõdeb, et aasta ringi elab Kihnus 300–400 inimest, aprillist alates kasvab see arv aga 700 kanti. Väljaspool hooaega toimuvad Metsamaal kord kuus teemaõhtud, mis ongi mõeldud just mandrikihnastele, ent sinna on oodatud ka ülejäänud saareelanikud ja külalised.
Käsitöökaardid
Beebitarbed
Õnnitluskaardid Tänukaardid Kinkekaardid Pulmakutsed Koogitopperid
BIBS lutid Lutiketid Närimislelud Mushie silikoonpõlled
Näiteks saab seal teada, kuidas mängida nipskit jne. “Isegi ei mäleta. Kunagi väiksena sai seda õpitud. Et just vanemaid kihnlasi kodust välja saada. Siis suitsusaunaõhtuid tahaks teha. Väga paljud pole eluski suitsusaunas käinud. Sügisel on plaanis hakata õpetama täiskasvanud kihnlastele pilli – akordionit. Seda pole varem tehtud,” seletab ideedest pakatav kultuuriürituste vedaja.
Sügisel algavad käsitöötunnid
Marju Vesik kuulub ise sellesse põlvkonda, kes Kihnust pilliõpet ei saanud. “Minu lapsed on mõlemad pilliõppes ja tuleb välja, et pä-
ris andekad, mängivad kodus jõuliselt akordionit,” jutustab naine. Koroona tõttu läks kevadel vett vedama Vesiku ja Michelsoni plaan tuua saarerahvas reedeõhtuti kodust välja – kavas oli korraldada reedeõhtuseid jutu- ja kokkusaamiste õhtuid. Ent septembris on plaani võetud nädalavahetuste käsitööõhtud ja -päevad. “Ajame vanad Kihnu naised kodust välja, et nad näitaksid käsitöönippe. Vastasel juhul need oskused hääbuvad. Kõik, mis on pärimusega seotud, seda me tahame siin hoida ja näidata,” räägib Marju Vesik. Marju Vesik ise käsitööverd ei ole, aga temas jagub imetlust nende vastu, kes sellega päevast päeva tegelevad. “Imetlen ja austan näputöö tegijaid. Mu oma õdegi on suur käsitöö tegija. Minu käsitöö on teistlaadi – projektide kirjutamine ja vedamine,” lisab Vesik. Kihnlannal on rakenduslik haridus ärijuhtimise ja projektijuhtimise erialadel. Kevadel tahab ta kaitsta Tartu ülikooli magistriõppes turismigeograafia erialal lõputöö. “See on mulle päris suur väljakutse, sest olen üheksa aastat kooliõppest eemal olnud.” Vesik märgib, et koolides ja ülikooliski mistahes projektivõi grupitööd tehes sidus ta selle ikka Kihnuga. “Mul on kogu aeg mure. Mure Kihnu pärast. Kihnu tuleviku ja kõige selle pärast,” lausub ta.
TULE SÕUDMISTRENNI!
Puhastus- ja desinfitseerimisvahendid Kätele, nahale Pindadele, instrumentidele
Susilased OÜ +372 5624 9139
www.msdisain.ee info@msdisain.ee
VASTUVÕTT 2020/21. õa: • Sisetööde elektrik – 1,5 a, osadel praktika Saksamaal, tasuta • Turvasüsteemide tehnik – 1 a, tasuta • Automaatik – 1 a, tasuta • Raamatupidaja – 2 a, tasuline Kõikide erialade tunniplaan võimaldab paralleelselt töötamist. Avaldused saab esitada veebis: www.saksatk.ee AKTUAALNE: Erasmus+ projekti raames on koos sakslaste ja austerlastega valminud e-õppe õppekava interaktiivse graafika kujundaja erialal. Projekti lühitutvustus on leitav aadressil e-disain. eu. Õppetöö algab 2020/21. õa kevadtalvel kehapuudega õpilastele ja viiakse läbi peamiselt distantsõppena. Vahendid kindlustab kool. Õppetöö kestab 2,5 aastat. Ootame avaldusi vabas vormis e-posti aadressil dts@saksatk.ee
Trenni on oodatud nii poisid kui tüdrukud alates 8. eluaastast kui ka täiskasvanud. Sõudekeskus Kalevist on sirgunud mitmed tippsõudjad: Allar Raja, Kaisa Pajusalu, Jaan Laos, Rauno Talisoo ning Alvar Räägel. Kõik trennipäevad on ka proovipäevad E–R alates kl 16. Treeningud on kontaktivabad ja enamik vabas looduses Treenerid: Matti Killing, tel 506 3809; Ulvi Lutoškin, tel 5560 3337; Reet Palm-Killing, tel 525 2108; Siim Schvede, tel 5645 2978;
Suur-Jõe 50b, Pärnu
www.skkalev.ee
Sõudekeskus Kalev / Rowing Center Kalev
Härma Keskus Tallinna mnt 70, Pärnu E-R 10-18 L 10-16
PÄRNU SÕUDEKESKUS KALEV
12 R E K L A A M
PÄRNU MAALEHT Nr 8 27. AUGUST 2020